You are on page 1of 39

კომბოსტოს წარმოების

აგროტექნოლოგია

USAID/REAP პროექტმა, პარტნიორ უნივერსიტეტებთან და თხილის მწარმოებელთა ასოციაციასთან ერთად შეიმუშავა აგროტექნოლოგიური
რუკების სერია, რომელიც მოიცავს საქართველოს სხვადასხვა რეგიონში გავრცელებულ და/ან წარმოების პოტენციალის მქონე 51 სასოფლო-
სამეურნეო კულტურას. მასალას არა აქვს იურიდიული ძალა და გამოქვეყნებულია არაკომერციული მიზნით. ავტორების მოსაზრებები შესაძლოა
არ ასახავდეს აშშ საერთაშორისო განვითარების სააგენტოს, ან აშშ მთავრობის მოსაზრებებს.
kombostos warmoebis agroteqnologia
kulturis zogadi daxasiaTeba

laTinuri dasaxeleba Brassica capitata Lisg.


botanikuri ojaxi jvarosanTa
sicocxlis xangrZlivoba orwliani
ganviTarebis optimaluri temperatura 15-180C
haeris optimaluri tenianoba 70-80%
niadagis optimaluri tenianoba 60-80%
niadagis ares optimaluri reaqcia, pH 7,0-7,5
2000 metramde (saqarTvelos
gavrcelebis areali zRvis donidan
pirobebSi)
saWiro aqtiur temperaტuraTa jami 1000 - 1700 °С
kritikuli temperaturuli minimumi -1°С-dan -3°С-mde
kritikuli temperaturuli maqsimumi 29°С

simindi, TavTaviani, baRCeuli


sasurveli winamorbedi kulturebi
parkosani kulturebi

kartofili, badrijani, wiwaka,


arasasurveli winamorbedi kulturebi
Tambaqo, pomidori.

kulturis botanikuri da agrobiologiuri daxasiaTeba

kombostosebrTa samSoblod iTvleba xmelTaSua zRvis sanapiro. TeTrTaviani kombosto


jvaredinmtveria, orsqesiani, erTbiniani mcenarea. kombostos yvavils aqvs jamis oTxi
foTolaki, gvirgvinis oTxi foTolaki, Ria an moyviTalo feris. mtvriana eqvsi: ori
mokle, oTxi grZeli, butko oTxi, sveti Tavisi dingiT, gamonaskva zeda orbudiani. erTi
yvavilis yvavilobis xangrZlvobaa 3 dRe, mtevnis 15-30 dRe, mTeli mcenaris 25-60 dRe.
yvavilebis gaSla akropetaluria - qvevidan zeviT.
Taviani kombosto grili havisa da yinvagamZle orwlovani mcenarea. pirvel wels
inviTarebs foTlebs da produqciul nawils Tavis saxiT, romelic sxvadasxva formis
da zomisaa masiT 3-dan 10-12 kg-mde. xolo meore wels Tavis dargvis Semdeg gamoaqvs
Zlieri sayvavile Rero (simaRliT 1,75 m–mde) gverdiTi ylortebiT, romlebzedac
viTardeba yvavilebi da parkebi TeslebiT, romlebic iZleva Tesls. iSviaTad, garemo
faqtorebis gavleniT da Sinagani Tvisebebis gamo (dabali temperaturis xangrZlivi
gavleniT, mokle stadiuri jiSebi) SeiZleba pirvel welsve ayvavildnen. kombostos
produqtiuli organoa Tavi, romelic pirvel wels waroiqmneba. meore wels murkianad
darguli Tavi ki iZleva Tesls.
Taviani kombostos pirveli namdvili foTlebi yunwebiania da warmoqmnis rozets, Reros
da Reroze ganviTarebul gigantur kvirts, Reros foTlebis iRliaSi patara mZinare
kvirtebs.
rozeti SeiZleba iyos patara – 16 sm, saSualo – 60 – 80 sm da didi 80 sm-ze meti.
rozetis sidide jiSuri niSania, igi dakavSirebulia savegetacio periodis
xangrZlivobaze da moyvanis pirobebze.
foTlis ganlageba – jiSuri niSania da SeiZleba iyos garTxmuli, naxevrad aweuli,
aweuli da zeviT mimarTuli.
kombostos saTesleebi gamozamTrebis normalur pirobebSi, meore wels inviTareben
sayvavile ylortebs, yvaviloben da gvaZleven Tesls.
kombostos yvavili orsqesiania-ganayofierebis Semdeg nayofs-Wots iZleva, WotSi ki
Teslebia ganviTarebuli
qimiuri Semadgenloba. kombostos foTlebis SemadgenlobaSi uamravi sasargeblo
nivTierebebi Sedis, romlebic SenarCundeba mxolod mwnilSi, moxarSvis dros zogierTi
vitamini iSleba. Tu cocxali saxiT kombosto sasargebloa simsuqnisa da wylulovani
daavadebebis samkurnalod, moxarSuli da moSuSuli saxiT ki piriqiT, mavnebelia. zRvis
kombosto mdidaria A,B,C,D,E vitaminebiT. marilebiT da sasargeblo mineralebiT.
kombostos produqciuli nawili mdidaria naxSirwylebiT, mineraluri marilebiT,
cilebiT da vitaminebiT (vitamini C, karotini, tiamini (B1), riboflavini (B2), PP nikotinis
simJave, P (rutini) da sxv. kombosto aseve Seicavs kaliums, magniums, fosfors da rkinas.
aqvs dieturi da samkurnalo Tvisebebi. gansakuTrebiT didi sameurneo mniSvneloba aqvs
Tavian kombostos.
damokidebuleba agroklimaturi pirobebisadmi. kombosto sicivis gamZle mcenarea.
Semodgomaze anu Tavebis formirebis periodSi mcenaris zrda ganviTareba grZeldeba +5
+10 temperaturaze. kombostos Tavs SeuZlia gaRivdes 3°С-ze, xolo Semodgomaze darguli
CiTili uZlebs -12°С-mde yinvas. kombostos Teslis ganviTarebisaTvis optimalur
temperaturad iTvleba 14-20°С. Semodgomaze, anu Tavebis formirebis periodSi mcenaris
zrda ganviTareba grZeldeba 5-10°С temperaturaze. 27-30°С temperaturis dros kombostos
asimilacia da zrda mniSvnelovnad ferxdeba.

kombostos gavrcelebuli jiSebi da hibridebi

vegetaciis xangrZlivobis mixedviT კომბოსტოს jiSebi da hibridebi SesaZlebelia daiyos:


saadreo, saSualod saadreo da sagviano jiSebad. saadreo jiSebis savegetacio dReebis
xangrZlivobaa daTesvidan momwifebamde 108-120 dRe, saSualod saadreosi - 130-160 dRe,
sagvianoebis 160 dReze meti.

estrema F1

savoiis kombostoa, xasiaTdeba Zlieri zrdis unariT. Tavis masa Seadgens 1,8-4,0 kg-s.
esadageba sagazafxulo warmoebas. vegetaciis periodi Seadgens 80-100 dRes, misi
xangrZlivoba damokidebulia dargvis vadebze.
nargaobis rekomendebuli sixSire - 30-45 aTasi mcenare erT ha-ze.
jetma F1

super-saadreo TeTrTaviani kombostoa, CiTilebis gadargvis SeuzRudavi periodiT.


misi warmoeba moqnilia movla-moyvanis yvela pirobebisaTvis, maT Soris gadafarebis da
saTburis pirobebSic

daxasiaTeba:

 mosavlis Tanabarzomieri damwifebis unari.


 super-saadreo vadebSi Tqsvis SesaZlebloba.
 gaaCnia 0,7 kg-dan 1,5 kg-mde masis mqone Tavebis formirebis potenciali.
 minimaluri masa da mokidebulia warmoebis pirobebsa da temperaturul reJimze.
 Tavebis formireba mimdinareobis ganviTarebis adreul etapebze.
 kombostos Tavebi momrgvalo formisaa, mwvane feris, aqvs motkbo gemo
 rekomendebulia saTburebSi sawarmoeblad.
 nargavis standartuli sixSire Seadgens 50-57 aTas mcenares erT ha-ze. (5-7 mcenare
1m2-ze).
 vegetaciis periodi ganviTarebis optimalur pirobebSi - 45-55 dRe gadargvidan.
reima F1

saadreo hibridia - sasaqonlo Rirebulebis mqone mosavals iZleva gadargvidan 50-55


dReSi. aqvs Zlieri fesvTa sistema. rekomendebulia super-saadreo vadebSi dafarebis qveS
gadasargavad. gamZlea perenosporiozis mimarT, rac mniSvnelovnad aadvilebs nargavis
movlas.
gaaCnia 1,7-2,2 kg-mde masis mqone momrgvalebuli Tavebis formirebis potenciali.
erT ha-ze rekomendebuli nargavebis raodenoba Seadgens 50-60 aTas mcenares.

silema F1

daxasiaTeba:
 simwifes aRwevs gadargvidan 65-70 dRis Semdeg.
 Tavi momrgvalo formisaa, aqvs mkvrivi gare foToli. naTesis sixSirisa da
moyvanis pirobebis mixedviT misi Tavis masa Seadgens 1,5-dan 4 kg-mde
 Zlierad dgas daxeTqvis gareSe 6 kviris ganmavlobaSi. kargad inaxeba mindorSi.
 kargad uZlebs transportirebas.
 aqvs Zlierad ganviTarebuli fesvTa sistema.
 kargad itans movla-moyvanisaTvis araxelsayrel pirobebs.
 nargaobis rekomendabuli sixSire Seadgens 40-45 aTas mcenares erT ha-ze.
adgili TeslbrunvaSi

kombostos kargi winamorbedebia simindi, TavTaviani, baRCeuli parkosani kulturebi.


kombostos warmoeba ar aris rekomendebuli mindvrebze, sadac wina wlebSi kartofili,
badrijani, wiwaka, Tambaqo da pomidori iwarmoeboda. kombosto Tavis mindors unda
daubrundes 2-3 wlis Semdeg. TeslbrunvaSi Tavsdeba pirvel wels.

kombostosaTvis gansazRvruli nakveTis SerCeva

kombostos maRali mosavlisa da uxvi Teslis miRebisaTvis unda SevarCioT


maRalnayofieri, gakulturebuli, sworzedapiriani niadagebi, romlebic mudmivad
uzrunvelyofili iqnebian sarwyavi wyliT.
saadreo kombostosaTvis SerCeuli unda iqnes msubuqi da Tbili niadagi.
kombostos warmoebisaTvis saWiro mJavianobis are pH 7,0-dan 7,5-mdea.
im SemTxvevaSi, Tu kombostos warmoebisaTvis SerCeul farTobze niadagis ares reaqcia
aRniSnul parametrebze meti an naklebia, anu niadagis kombostos warmoebisaTvis
SeuTavseblad mJave, an piriqiT tute reaqciisaa, am dros kulturis dargvamde saWiro
iqneba niadagis mJavianobis ares xelovnuri regulireba Sesabamisi RonisZiebebis
ganxorcielebiT.
fiziologiurad mJave niadagebze pH-is regulirebis mizniT gamoiyeneba niadagis
mokirianeba, xolo tute reaqciis ares mqone niadagebze ki pH regulirdeba
moTabaSirebis saSualebiT.
mokirianebis an moTabaSirebis aucileblobis dadgena da zusti dozebis identificireba
saWiroa ganxorcieldes Sesabamisi laboratoriuli analizis Sedegad, SerCeuli
meliorantis saxeobis, formis da agreTve, misi qimiuri da meqanikuri Semadgenlobis
gaTvaliswinebiT.

niadagis ZiriTadi damuSaveba

kombostosaTvis gankuTvnili niadagi aRmosavleT saqarTveloSi saWiroa moixnas


Semodgomaze, 25-30 sm. siRrmeze. xolo dasavleT saqarTveloSi ki moxvna SesaZlebelia
gvian Semodgomaze, zamTarSi, an gazafxulze. am arealis Warbtenian niadagebze moxvna
gazafxulze unda ganxorcieldes.
gazafxulze xdeba mzralis Tesviswina damuSaveba. daTesvamde tardeba 2 kultivacia 10-12
sm siRrmeze, Tanmiyolebuli dafarcxviT.
kargad gafxvierebis mizniT SesaZlebelia niadags dasWirdes dafrezva. aseve niadagis
mulCireba xels uwyobs mosavlianobis gazrdas.

niadagis dargviswina da Semdgomi damuSaveba

gazafxulze niadagis dargviswina damuSaveba sxvadasxvanairia. niadagur-klimaturi


pirobebis da ZiriTadi moxvnis Catarebis periodis mixedviT, gazafxulze an marto
dafarcxva iqneba sakmarisi, an Rrma kultivacian an gadaxvna, Tanmiyolebuli dafarcxviT.
gazafxulze mzralis dagviswina damuSaveba damokidebulia agreTve sasuqis saxeobaze da
Setanis droze. Warbtenian raionebSi da msubuqi tipis niadagebze nakelis Setana da
Caxvna warmoebs gazafxulze. Tu msubuq niadagze nakelis Setana Semodgomaze
ganxorcielda, am SemTxvevaSi gazafxulze tardeba Rrma kultivacia, an gadaxvna
frTamoxsnili guTnebiT.
dawidul qveTixnar niadagebze nakelis Semodgomaze Setanisa da Caxvnisas (teniani
gazafxulis pirobebSi) tardeba farTobebis gadaxvna. arasakmarisi tenianobis pirobebSi
mzralis gadaxvna ar warmoebs, aramed xdeba Rrmad gafxviereba kultivatorebiT, 10-12 sm
siRrmeze.
uSualod vegetaciis periodSi ki kombostosaTvis niadagis damuSavebis mizans Seadgens
niadagis mudam fxvieri da sarevelebisagan sufTa mdgomareobaSi SenarCuneba.
Tesva-rgva

Tesvis wesebi da normebi. kombosto ZiriTadad CiTilis meTodiT moiyvaneba, Tumca misi
moyvana uSualod Ria gruntSi TesviTac aris SesaZlebeli, saTesi manqanebiT mwkrivebs
Soris 70, xolo mcenareebs Soris 50-60 sm daSorebiT. CaTesvis siRrme mSral raionebSi
2,5-3, xolo tenian adgilebSi 1,5-2 sm-ia. 1 ha-ze 1,2-2,0 kg Teslia saWiro.
CiTilebis gamosayvanad warmatebiT gamoiyeneba saCiTile kasetebi da specialurad
momzadebuli sakvebi substrati.
saCiTiled Tesli kasetebSi Ria gruntSi gadargvamde 25-30 dRiT adre iTeseba. CiTilebis
gamoyvanis optimaluri pirobebia: aRmocenebisTvis 18-200C, xolo zrda-ganviTarebisTvis
14-180C. mcenaris aRmocenebas mniSvnelovnad aumjobesebs Teslis 20 wuTis ganmavlobaSi
48-490C-ze gacxelebul wyalSi moTavseba.
erT ha-ze dasargavad saWiro CiTilis raodenoba damokidebulia moyvanis vadebze,
savegetacio periodsa da jiSebis/hibridebis zrdis siZliereze. gamomdinare aqedan
mcenareTa raodenoba meryeobs 16 – 60 aTasi Ziris farglebSi.
movlis Semdegi wesebi damokidebulia adgilze arsebul bunebriv-klimatur pirobebsa da
konkretuli jiSis/hibridisaTvis damaxasiaTebel biologiur Tvisebebze. umTavresad,
naTesebSi niadagis perioduli gaToxvna-kultivacia, morwyva da kulturis gamokveba
Sesabamisi mineraluri nivTierebebiT. Warbtenian da civ raionebSi mimarTaven miwis
Semoyras. cxel raionebSi, gansakuTrebiT urwyav pirobebSi, miwis Semoyra rekomendebuli
ar aris.

niadagis ganoyiereba da mcenaris kveba

kombostos yoveli erTi tona mosavlis misaRebad wveTovani morwyvis gamoyenebiT da


SeTvisebis koeficientis gaTvaliswinebiT, saWiroa: azoti 6,05kg, fosfori 4,8kg, kaliumi
9,0 kg. (sufTa nivTierebebi). amgvarad, 1 haze saSualod 80 t. mosavlis misaRebad saWiro
iqneba 484,0 kg. azotis, 384,0 kg. fosforis da 720,0 kg. kaliumis Setana (sufTa
nivTierebebi). azotis Setana xdeba damatebiTi gamokvebis saxiT, vegetaciis mimdinareobis
periodSi, xolo fosfori da kaliumi ki sasurvelia Setanili iqnas Semdegi wesiT:
erTiani raodenobis 2/3 mzralad moxvnis win, danarCeni ki damatebiTi gamokvebis saxiT.
im SemTxvevaSi Tu mzralad moxvnis win 1 ha-ze 30-mde tona gadamwvari nakeli iqna
Setanili, maSin mineraluri sasuqebidan saWiroa: azoti 334kg, fosfori 309kg, kaliumi
540 kg. (sufTa nivTierebebi).
konkretuli nakveTisaTvis Sesatani sasuqebis zusti dozebis dadgena xdeba niadagis
agroqimiuri analizis safuZvelze.
kombostos integrirebuli dacva mavne organizmebisagan

kombostos azianebs araerTi sokovani, baqteriuli Tu virusuli daavadeba.


sokovani daavadebebidan gansakuTrebiT saxifaTo da gavrcelebulia: kombostos kila,
Wraqi, alternariozi, fomozi, fuzariozuli Wknoba, nacrisferi sidample, TeTri
laqianoba, rizoqtoniozi, TeTri sidample.
virusuli daavadebaTagan კომბოსტოს umTavresad azianebs kombostos mozaika.
kombostos aseve mniSvnelovnad azianebs baqteriuli daavadebebic, romelTagan
gansakuTrebiT gavrcelebulia: lorwovani baqteriozi da kombostos blekroti.
aRniSnuli daavadebebis gavrcelebis winaaRmdeg saWiroa brZolis integrirebuli
RonisZiebebis ganxorcieleba: mcenareuli narCenebis da dazianebuli mcenareebis
mocileba-ganadgureba, optimaluri temperaturuli da tenianobis reJimebis SenarCuneba
saTburebSi, mcenareTa Soris saWiro manZilebis dacva, sarevelebis drouli mocileba,
kulturaTa monacvleobis dacva, Sesabamisi wamlobebis da sxva movliTi RonisZiebebis
drouli da xarisxiani ganxorcieleba.
garda amisa, mniSvnelovania konkretuli daavadebis/daavadebebisadmi gamZle
jiSebis/hibridebis gamoyeneba.

kombostos sokovani daavadebebi

kombostos kila

gamomwvevi – Plasmodiospora brassicae

daavadebis simptomebi – daavadebiT dazianebuli mcenareebis fesvebze ujredTa


hipertrofiis Sedegad yalibdeba korZebi, romlebic blokavs fesvis mier wylis da
mineraluri nivTierebebis SeTvisebis process. mozrdil mcenareebze korZebi SedarebiT
advili SesamCnevia, xolo CiTilebze maTi SemCneva rTulia.
daavadebis Sedegad mcenaris miwiszeda nawilis garegnuli saxe TiTqmis ar icvleba.
xSirad daavadebis aRmoCena mxolod fesvTa sistemis daTvalierebis Sedegad aris
SesaZlebeli. amave dros, adreuli da Zlieri dazianebis SemTxvevaSi daavadebuli
mcenareebi CamorCebian zrdaSi, SeiniSneba foTlebis gayviTleba. daavadebuli CiTili
Semdgomi warmoebisaTvis srulad gamousadegaria, radgan cudad fesviandeba da ver
viTardeba.

kontroli:
 kulturaTa monacvleoba.
 niadagis pH-is kombostosaTvis optimaluri maCveneblebis SenarCuneba.
 brZola sarevelebis winaaRmdeg.
 dazianebuli mcenareebis mocileba da ganadgureba.
 Sesabamisi qimiuri wamlobebis ganxorcieleba.
kombostos Wraqi, anu perenosporozi

gamomwvevi – Peronospora brassicae Gaum

daavadebis simptomebi – CiTilis gamoyvanis periodSi daavadebul mcenareebs leban-


foTlebis da foTlebis zedapirze uCndebaT Ria yviTeli an yviTeli araswori formis
laqebi. haeris maRali SefardebiTi tenianobis pirobebSi dazianebul foTlebze
arsebuli laqebis qveda mxares warmoiqmneba fxvieri nadebi, romelic Sedgeba
konidiaTmtarebisa da konidiosporebisagan. Tavdapirvelad laqebi mcire zomisaa,
Semdeg ki daavadebis ganviTarebis paralelurad izrdeba, iRebs muq Seferilobas da
SesaZlebelia dafaros foTlis mTeli zedapiri. Zlierad dazianebuli mcenare lpeba
da ramdenime dReSi iRupeba.
daavadeba aseve vrceldeba kombostos Tavebze maTi Senaxvisas. am dros gareTa
foTlebze viTardeba monacrisfro laqebi, romlebic Semdeg muqdeba da iwvevs
kombostos lpobas.

kontroli:
 kulturaTa monacvleoba.
 brZola sarevelebis winaaRmdeg.
 dazianebuli mcenareebis mocileba da ganadgureba.
 Sesabamisi qimiuri wamlobebis ganxorcieleba.
kombostos alternariozi anu Savi laqianoba

gamomwvevi – Alternaria brassicae (Berk) Sacc.

daavadebis simptomebi – TeTrTaviani kombostos SemTxvevaSi pirvel wels


alternariozis simptomebi vlindeba mcire zomis Savi feris laqebis saxiT qveda
foTlebsa da kombostos nayofis kedlebze. laqebi dafarulia wvrili xaverdovani
fifqiT, romelic Sedgeba moyavisfro miceliumisa da konidiaTmtarisagan. meore wlis
mcenareebze daavadeba xSirad kombostos nayofebze, ufro sworad ki, parkis (Wotis)
kedlebis mTel sigrZeze viTardeba. aseTi nayofebi Savi laqebiT ifareba. wverTan
ganviTarebuli laqa tots xsnis ise, rom is hgavs gaxsnil makratels.
kontroli:
 brZola sarevelebis winaaRmdeg.
 dazianebuli mcenareebis mocileba da ganadgureba.
 saTesle masalis dezinfeqcia
 Sesabamisi qimiuri wamlobebis ganxorcieleba.
kombostos fomozi

gamomwvevi - Phoma lingam


daavadebis simptomebi – axalgazrda mcenares uviTardeba sxvadasxva zomis mura feris
laqebi; CamorCeba zrdaSi. laqebi droTa ganmavlobaSi muqdeba daSreba. maT zedapirze
Cndeba amoburculi Savi wertilebi.
mozrdili mcenareebis daavadebis SemTxvevaSi, maTi fesvis yelTan an gverdiTi fesvebis
fuZeebTan viTardeba moyviTalo-monacrisfro Cazneqili laqebi. laqis centrSi
SeiniSneba Savi wertilebi. daavadebuli mcenaris fesvis yeli datotebi futurovdeba,
xmeba da iSleba, rasac Sedegad mcenaris daRupva mosdevs.
kontroli:
 kulturaTa monacvleoba.
 dazianebuli mcenareebis mocileba da ganadgureba.
 saRi saTesle masalis gamoyeneba
 Sesabamisi qimiuri wamlobebis ganxorcieleba.
kombostos fuzariozuli Wknoba

gamomwvevi – Fusarium oxysporum (Schlecht.) Snyd. at Hans


daavadebis simptomebi – daavadebis mTavar simptoms warmoadgens foTlebis moyviTalo-
momwvano Seferva da turgoris dakargva. foTlis firfita viTardeba araTanabrad –
ufro Zlierad viTardeba iq, sadac mwvane feri Warbobs. calmxrivi dazianebebi, aseve,
SesaZloa SeiniSnebodes kombostos Tavze. Reros da foTlis yunwebis ganivi Wrilis
daTvalierebisas Cans WurWlebis Ria an muqi yavisferi rgoli. daavadebuli foTlebi
cviva. Zlieri dazianebis SemTxvevaSi, rCeba mxolod SiSveli Tavi.
kontroli:
 dazianebuli mcenareebis fesvebianad amoTxra da ganadgureba.
 mcenareuli narCenebis ganadgureba.
 Sesabamisi qimiuri wamlobebis drouli da xarisxiani ganxorcieleba.
kombostos nacrisferi sidample

gamomwvevi – Botrytis cinerea Pers.


daavadebis simptomebi – sawyobSi Senaxvisas, maRali temperaturis pirobebSi,
kombostos Tavebis zedapiri ifareba nacrisferi nadebiT. dazianebis adgilebSi
garkveuli drois Semdeg Cndeba Savi feris simsivneebi – sokos sklerociebi, romlebic
sicocxlisunarianobas 2 weli inarCuneben. daavadeba advilad vrceldeba saR
mcenareebze. xandaxan soko azianebs aRmonacenebsac da xdeba maTi Cawolis mizezi.
kontroli:
 sawyobebis dezinfeqcia
 dazianebuli mcenareebis mocileba da ganadgureba.
 Senaxvis optimaluri pirobebis dacva
 Sesabamisi wamlobebis ganxorcieleba
kombostos TeTri laqianoba

gamomwvevi - Albugo candida (Pers) kuntze


daavadebis simptomebi - adreuli simptomebia mcire zomis reliefur TeTr an kremisfer
baliSakebs, romelTa diametric Seadgens 2-3 milimetrs da romlebic warmoiqmneba
foTlebsa da Reroebze epidermisis qveS. epidermisi, romelic faravs dazianebebs,
maleve skdeba da gamoyofs TeTr fxvnilisebr sokovan struqturebs (sporangiumebs).
droTa ganmavlobaSi SesaZloa ganviTardes ufro didi zomis dazianebebi, romelTa
diametric 2-3 sm-a.
mwvaved dainficirebuli foTlebi xmeba da iRupeba. garkveuli drois Semdeg ufro
Zveli dazianebebi SesaZloa dalpes da gayavisfrdes. dainficirebuli yvaviledebis
Reroebi deformirdeba. yvaviledebis yunwebi sqeldeba da maTi boloebi igrixeba.

kontroli:
 kulturaTa monacvleoba - jvaryvavilovanTa ojaxis warmomadgenlebis warmoeba
saWiroa yoveli 3 (minimum 2) wlis monacvleobiT.
 dainficirebuli mcenareuli narCenebis mocileba nakveTidan da ganadgureba.
 Rrmad moxvna, raTa daimarxos dainficirebuli mcenareuli narCenebi.
 daavadebisadmi gamZle jiSebis gamoyeneba.
 efeqturi fungicidebis droulma gamoyenebam SesaZloa uzrunvelyos am
daavadebis saTanado kontroli.
rizoqtoniozi

gamomwvevi – Rhizoctonia solani Kuehn.


daavadebis simptomebi – rizoqtoniozis damaxasiaTebeli mTavari simptomia kombostos
furclebis lpoba. dazianebuli qsovili sveldeba, iRebs Ria yavisferi Seferilobis.
maT zedapirze SeiniSneba moTeTro feris miceliumi. mogvianebiT laqac da miceliumic
muqdeba. foTlis centraluri ZarRvis gaswvriv formirdeba muqi yavisferi gluvi
sklerociebi. garkveuli drois Semdeg gareTa furclebi yviTldeba da xmeba.

kontroli:
 sawyobebis dezinfeqcia.
 dazianebuli mcenareebis mocileba da ganadgureba.
 Senaxvis optimaluri pirobebis dacva.
 Sesabamisi wamlobebis ganxorcieleba.
TeTri sidample

gamomwvevi – Sclerotinia sclerotiorum de Bary.


daavadebis simptomebi – vegetaciis dros daavadebis gaCenisas ziandeba fesvis yeli da
qveda foTlebi. dazianebuli qsovilebi uferuldeba, sveldeba da maT zeviT yalibdeba
sokos xaverdisebri TeTri miceliumebi.
TeTri sidample gansakuTrebiT saxifaToa Senaxvis periodSi. dazianeba kombostos
Tavis gareTa foTlebze iwyeba, gansakuTrebiT, wvimiani amindebSi. kombostos Tavze
foTlebi iwyebs lpobas, xdeba lorwovani da maT Soris viTardeba miceliumi, saidanac
formirdeba sklerociebi. daavadebul kombostosTan kontaqtis Sedegad daavadeba
advilad vrceldeba saR kombostoebzec.
sawyobebSi TeTri sidamplis gavrcelebas xels uwyobs Senaxvis reJimis darRveva da
maRali tenianoba.
kontroli:
 sawyobebis dezinfeqcia.
 dazianebuli mcenareebis mocileba da ganadgureba.
 Senaxvis optimaluri pirobebis dacva.
 Sesabamisi wamlobebis ganxorcieleba.
kombostos virusuli daavadebebi

kombostos mozaika

gamomwvevi - Brassica virus 3.


daavadebis simptomebi – daavadebis simptomebi Cndeba CiTilis gadargvidan 4-5 kviris
Semdeg. daavadebuli mcenaris foTlebis ZarRvebi iRebs Ria Seferilobas, Semdeg maT
irgvliv formirdeba muqimwvane arSia. ZarRvebis zrdis Sewyvetis gamo foTlebi
ganicdis deformacias. zogjer daavadebul foTlebze SeiniSneba mcire zomis
nekrozuli laqebi.
daavadeba aseve azianebs kombostos saTesle mcenareebs. am dros SeiniSneba foTlebis,
Rerosa da Wotis dafacxaveba. Zlieri dazianebis SemTxvevaSi SesaZlebelia warmoiqmnas
nekrozuli laqebi da foTlebi naadrevad dacvivdes.

kontroli:
saRi saTesle-sargavi masalis gamoyeneba.

dainficirebuli mcenareebis nakveTidan mocileba da ganadgureba.

sarevelebis winaaRmdeg brZola.

brZola bugrebis da virusis gadamtani sxva mavnebeli mwerebis winaaRmdeg.

kombostos baqteriuli daavadebebi

lorwovani baqteriozi, anu sveli sidample

gamomwvevi - daavadebis gamomwvevia sxvadasxva saxeobis baqteriebi: Erwvinia carotovora


Holl.(jon.), Erwvinia aroideae (Town) Holl., Pseudomonas Sp.
daavadebis simptomebi – daavadebis pirveli simptomebi mcenareze SesaZloa
lebanfoTlis fazaSi dafiqsirdes. am dros lebanfoTlebze Cndeba zeTovani laqebi,
ris Sedegadac mcenaris ganviTareba ferxdeba an mcenare iRupeba. daavadeba masobrivad
vrcdeleba vegetaciis meore naxevarSi. am dros daavadebuli kombostos Tavebis gare
furclebi muqdeba, tenian amindebSi xdeba lorwovani da lpeba. droTa ganmavlobaSi
daavadeba mTlianad vrceldeba kombostos Tavze, romelic srulad lpeba da scildeba
Reros. am process Tan axlavs usiamovno suni. aRsaniSnavia, rom Tu kombostos Tavis
zeda furclebi dazianebulia daavadebiT da am periods mSrali amindebi daemTxva,
dazianebuli ubnebi xmeba, Txeldeba da xdeba gamWirvale. aseT dros kombostos Tavze
SesaZlebelia daavadebis gavrcelebis lokalizeba. xandaxan daavadebis ganviTareba
iwyeba kombostos murkidan, am dros is rbildeba, wydeba kombostos Tavebis
formirebis procesi da isini cviva.
kombosto, romelic daavadebulia, magram daTvalierebisas ar aReniSneba simptomebi,
magram Seinaxeba 3-4ºC-ian sawyobSi, iwyebs lpobas. daavadeba advilad gadadis
daavadebulidan saR kombostoze da masac aavadebs.

kontroli:
 dazianebuli mcenareebis mocileba nakveTebidan.
 kulturaTa monacvleoba.
 Senaxvis optimaluri pirobebis dacva.
kombostos blekroti

gamomwvevi – Xanthomonas campestris Dow.


daavadebis simptomebi – daavadebis pirveli niSnebi Cndeba kombostos CiTilis
gadargvidan 3-4 kviris Semdeg. kombostos rozetis ganviTarebis pirvel etapze qveda
foTlebis kideebze Cndeba adgilobrivi Savi feris laqebi, romlebzec kargad Cans
gaSavebuli WurWlebis badeebi. Reros gadanaWerze SeuiaraRebeli TvaliTac
SesaZlebelia gaSavebuli WurWlebis danaxva. foTlis ZarRvebi Savdeba, maT Soris
moTavsebuli qsovili ki yviTldeba. dazianebuli qsovilebi xmeba da Txeldeba.
daavadebis simptomebi aseve SesaZlebelia gamovlindes foTlis kideebis gayviTlebis
saxiT.
Reros daavadebis dros gamomwvevis mier gamoyofili webo azianebs m WurWlovan
sistemas. WurWlebi Savdeba, xmeba da veRar asrulebs saWiro funqcias.
daavadebuli mcenare xSirad ver axdens Tavis formirebas, xolo Tu mainc moxerxda
Tavis Camoyalibeba, is ganuviTarebelia.

kontroli:
saRi saTesle masalis gamoyeneba
 dazianebuli mcenareebis mocileba nakveTebidan.
 kulturaTa monacvleoba.
 dainficirebuli niadagebis gamocvla an dezinfeqcia, saTburebSi.
kombostos ZiriTadi mavneblebi

kombostos TeTrula

laTinuri dasaxeleba: Pieris brassicae


aRweriloba. mavneblis zrdasruli matli moyviTalo-momwvanoa, zurgze da gverdebze
aqvs Savi wertilebi da yviTeli zolebi gaaCnia.
dedali peplis frTas qveda mxareze ori Savi laqa aqvs, mamali peplis frTebi sadaa,
zeda mxares laqis gareSe, gaaCnia mxolod ori laqa frTebis qveda mxares da
namgliseburi laqa frTebis wveroze.
uaryofiTi sameurneo mniSvneloba. matlebi ikvebebian foTlis rbilobiT. dazianebis
Sedegad mTeli foTlidan mxolod foTlis mTavari ZarRvi rCeba, ris gamoc mcenare Tavs
veRar ixvevs da kargavs sameurneo mniSvnelobas.
Tu mcenare axalgazrdaa, am SemTxvevaSi igi saerTod xmeba da iRupeba.
mavneobis periodebi - gazafxuli, zafxuli.
brZola/wamlobebi:
 mcenareuli narCenebis mocileba da ganadgureba.
qimiuri wamlobebisas rekomendebulia cipermetrinis, deltametrinis, lambda-
cihalotrinis, bifetrinis, malaTionis, imidaklopridis da mavneblis winaaRmdeg efeqtis
mqone sxva moqmed nivTierebaTa bazaze damzadebuli inseqticidebis gamoyeneba.
kombostos xvatari

laTinuri dasaxeleba: Mamestra brassicae


aRweriloba. mavneblis zrdasruli matlis sigrZe daaxloebiT 50 mm-ia. misi feri Zalze
cvalebadia, dawyebuli Ria-mwvanedan, damTavrebuli Savi feriT.
pepela gaSlili frTebiT 50 mm sigrZisaa. misi frTebi muqi Seferilobisaa, frTis gareTa
kideze gasdevs talRisebri moyviTalo-TeTri xazi.
uaryofiTi sameurneo mniSvneloba. mavneblis matlebi RrRnian kombostos foTols da
akeTeben didi zomis xvrelebs. rodesac kombosto Tavs gaikeTebs, mavneblis ufrosi
xnovanebis matlebi iWrebian kombostos TavSi da RrRnian masac. warmoSobili
xvrelebidan mcenareSi Cadis wvimis wyali da iwvevs kombostos lpobas.
mavneobis periodebi - gazafxuli, zafxuli.
brZola/wamlobebi:
 mzralad xvna kultivaciiT.
 mcenareuli narCenebis ganadgureba.
qimiuri wamlobebisas rekomendebulia deltametrinis, lambdacigalotrinis, malaTionis
da mavneblis winaaRmdeg efeqtis mqone sxva moqmed nivTierebaTa bazaze damzadebuli
inseqticidebis gamoyeneba.
kombostos gazafxulis buzi

laTinuri dasaxeleba: Hylernya brassicae.


aRweriloba. zrdasruli dedali buzi Ria-nacrisferia. mucelze gasdevs viwro laqebad
dayofili mura zoli.
mamali amave ferisaa mkerdze zurgis mxares gasdevs sami muqi feris zoli.
buzis sxeulis zoma 6-6,5 mm-ia.
matli cilindrisebri formisaa, TeTri an moyviTalo feris. misi sigrZe 7-8 mm-ia.
uaryofiTi sameurneo mniSvneloba. mavneblis moqmedebis Sedegad ZiriTadad ziandeba
kombostos saadreo jiSebi. matlebi azianeben kombostos fesvebs, ris Sedegadac mcenare
an iRupeba, an misi ganviTareba ferxdeba.
mavneobis periodebi - gazafxuli, zafxuli.
brZola/wamlobebi:
 kombostos mosavlis aRebis Semdeg darCenili mcenareuli narCenebis ganadgureba.
 sarevelebis winaaRmdeg brZola.
qimiuri wamlobebisas rekomendebulia malaTionis da mavneblis winaaRmdeg efeqtis mqone
sxva moqmed nivTierebaTa bazaze damzadebuli inseqticidebis gamoyeneba.
kombostos Reros malulxorTuma

laTinuri dasaxeleba: Ceutorhynchus quadridens.


aRweriloba. zrdasruli mavneblis sxeulis sigrZe 2,5-3,2 mm-s Seadgens. misi sxeuli Savi
ferisaa, zeda mxare dafarulia bewvebiT da nacrisferi qercliT. xorTumi moRunulia.
matli moyviTalo-TeTria, aqvs yavisferi Tavi. Wupri moyviTalo Seferilobisaa.
ziani. axladgamoCekili matlebi akeTeben xvrelebs mcenareSi (yunwSi da ReroSi), Wamen
Reros gulguls da avseben mas eqskrementebiT. sabolood matlebi Reros fesvis yelamde
gamoRrRnian da ise Cadian miwaSi. am saxiT dazianebuli mcenare SesaZloa daiRupos, an
rogorcminimum, dauqveiTdes produqtiuloba.
mavneobis periodebi - gazafxuli, zafxuli, Semodgoma.
brZola/wamlobebi:
 kombostos mosavlis aRebis Semdeg darCenili mcenareuli narCenebis ganadgureba.
 sarevelebis winaaRmdeg brZola.
qimiuri wamlobebisas rekomendebulia deltametrinis da mavneblis winaaRmdeg efeqtis
mqone sxva moqmed nivTierebaTa bazaze damzadebuli inseqticidebis gamoyeneba.
kombostos bugri

laTinuri dasaxeleba: Brevicoryne brassicae.


aRweriloba. ganviTarebis mixedviT, arsebobs rogorc frTiani, aseve ufrTo bugri.
ufrTo bugris sxeulis sigrZe 1,8-2,4 mm-ia da dafarulia moTeTro-cvilisebri mtvriT.
bugri Ria mwvane ferisaa, aqvs Savi Tavi.
frTiani bugris sigrZe 1,5-2 mm-s Seadgens. Tavi da mkerdi muqi Seferilobisaa, muceli
moyviTalo-mwvanea da dafarulia cvilisebri mtveriT.
ziani. mavneblis koloniebiT dasaxlebuli da dazianebuli foTlebi veRar asruleben
Tavis funqcias. aseT SemTxvevaSi foTlebi ikrunCxeba, mcenare zrdaSi CamorCeba,
xarisxiani Tavebi ar miiReba, saTesle mcenareebi sustdebian da srulfasovan Tesls
aRar iZlevian.
mavneobis periodebi - gazafxuli, zafxuli, Semodgoma.
brZola/wamlobebi:
 brZola sarevelebis winaaRmdeg.
 mcenareuli narCenebis Segroveba da ganadgureba, amcirebs bugrebis raodenobas.
qimiuri wamlobebisas rekomendebulia deltametrinis, TiameToqsamis, cipermetrinis da
mavneblis winaaRmdeg efeqtis mqone sxva moqmed nivTierebaTa bazaze damzadebuli
inseqticidebis gamoyeneba.
brZolis qimiuri meTodi kombostos mavnebel-daavadebebis da sarevelebis
winaaRmdeg
pesticidebis usafrTxo gamoyenebis ZiriTadi principebi

pesticidis usafrTxod da efeqturad gamoyenebisaTvis aseve aucilebelia:


 gamoyenebis jeradobebis da dozebis dacva.
 mowamvlisagan Tavdacvis saSualebebis gamoyeneba.
 pesticidis Senaxvis wesebis codna.
 wamlobis usafrTxod Catarebis ZiriTadi wesebis codna.
pesticidebis umravlesobas gaaCnia kanoniT gansazRvruli gamoyenebis jeradoba, rac
gvaZlevs informacias imis Sesaxeb, Tu ramdenjer SegviZlia gamoviyenoT konkretuli
pesticidi erTi sezonis ganmavlobaSi. pesticidis jeradobis darRveva zrdis mcenareSi
mavne nivTierebaTa dagrovebis riskebs da safrTxe eqmneba rogorc sasoflo-sameurneo
produqcias, aseve adamianis janmrTelobas. wamlobisas aseve mniSvnelovania dozebis
zusti dacva. pesticidis dozas gansazRvravs saxelmwifo, pesticidis mwarmoebeli da
realizatori. Sesabamisad pesticidis SeZena unda moxdes mxolod specializirebul
maRaziebSi, sadac SesaZlebelia miviRoT pesticidis dozebTan dakavSirebiT
kvalificiuri konsultaciebi.
pesticidiT mowamvlis Tavidan asacileblad aucilebelia Sesabamisi spectansacmlis,
saTvalis da pirbadis gamoyeneba. tansacmeli, romliTac moxdeba wamlobis Catareba, unda
gairecxos calke.
pirvel rigSi sasurvelia moxdes pesticidis im raodenobiT SeZena, ramdenic saWiro
iqneba kulturis erT savegetacio periodSi gamosayeneblad. amiT fermeri Tavidan
aicilebs Warbi da narCeni raodenobis pesticidebis Senaxvis (dasawyobebis)
aucileblobas. pesticidebis Senaxvis SemTxvevaSi aucilebelia daculi iqnes Sesabamisi
wesebi. maT Sesaxeb informacia mocemulia pesticidis taris etiketze. pesticidis Senaxva
saWiroa Tavisive, mWidrod Tavdaxurul taraSi. igi unda inaxebodes kvebis produqtebis,
medikamentebis, cxovelTa sakvebis, sayofacxovrebo qimiuri saSualebebisgan
gancalkevebiT – gril, mSral, sinaTlisgan dacul, kargad ganiavebad, daxurul SenobaSi,
bavSvebisaTvis miuwvdomel adgilas, adamianebisa da cxovelebisgan moSorebiT.
uSualod wamlobis Catarebisas aucilebelia gaTvaliswinebuli iqnas Semdegi
mniSvnelovani sakiTxebi:
 wamloba saWiroa Catardes mxolod uqaro amindSi dilis, an saRamos saaTebSi.
 dauSvebelia qimiur preparatis (fxvnilis, xsnaris) Sexeba daucveli xelebiT,
 akrZalulia wamlobis dros pesticidiT dabinZurebuli xelebiT sigaretis moweva,
sakvebisa da sasmelis miReba.
 dauSvebelia pesticidis carieli taris gamoyeneba Semdgomi moxmarebisaTvis.
 wamlobis dasrulebis Semdeg saWiroa gamoyenebuli Semasxurebeli aparaturis
guldasmiT garecxva da narecxi wylis gaxarjva damuSavebul nakveTSi.
kombostos wamlobaTa tabulis gamoyenebis wesebi

tabulebSi mocemulia kulturis ganviTarebis TiToeuli etapebis mixedviT Casatarebeli


wamlobebi, is mavne obieqtebi, romelTa gavrceleba mosalodnelia mocemuli
periodisaTvis, Sesabamisi preparatebi da maTi gamoyenebis reglamentebi.
tabula iZleva wamlobis preparatis SerCevis saSualebas, rogorc arakombinirebuli,
aseve kombinirebuli wamlobis Casatareblad. garda amisa tabulis gamoyenebiT
SesaZlebelia mTeli sezonis ganmavlobaSi gansaxorcielebeli profilaqtikuri
wamlobebis sqemis Sedgena

arakombinirebuli wamloba. arakombinirebuli wamlobis Catareba SesaZlebelia tabulaSi


mocemuli erTi konkretuli preparatis gamoyenebiT, konkretuli daavadebis, mavnebeli
mweris an tkipas winaaRmdeg. am dros aucilebelia tabulaSi mocemuli wamlobis
periodis, kulturis ganviTarebis fazis, pesticidis moqmedebis speqtris gaTvaliswineba
da miTiTebuli dozebis dacva.
kombinirebuli wamloba. kombinirebuli wamloba tardeba kulturaze erTze meti
daavadebis an mavneblis arsebobis, an maTi gaCenis prevenciis mizniT.
kombinirebuli wamlobebis Casatareblad pesticidebis martivad SerCevis mizniT,
tabulaSi preparatebi moqmedebis tipebis mixedviT dayofilia Sesabamisi ferebiT:
yviTeli – fungicidi.
lurji - inseqticidi.
kombinirebuli wamlobis dagegmvisas TiToeul wamlobaSi mocemuli TiToeuli tipis
preparati SesaZlebelia gamoyenebuli iqnas kombinaciaSi imave wamlobaSi mocemul
gansxvavebuli tipis nebismier pesticidTan, anu SesaZlebelia TiToeul cxrilSi
arsebuli fungicidis Sereva inseqticidTan da kombinirebuli wamlobis Catareba, iseve
rogorc SesaZlebelia TiToeul cxrilSi mocemuli fungicidis, inseqticidis da
akaricidis erTmaneTSi Sereva, sokovani daavadebebis, mavnebeli mwerebisa da tkipebis
winaaRmdeg.
damatebiTi instruqciebi:
 dauSvebelia erTi moqmedebis tipis, anu ferSi arsebuli preparatebis erTmaneTSi
Sereva (anu fungicidis Sereva fungicidTan, inseqticidis Sereva inseqticidTan..).
 aucilebelia wamlobebis periodebis dacva.
 mkacrad unda iqnas daculi tabulebSi miTiTebuli pesticidebis gamoyenebis
reglamentebi – dozebis da gamoyenebis periodebis Secvla dauSvebelia
specialistTan konsultaciebis gareSe.
Sesxurebisas aucilebelia pesticidebis usafrTxo gamoyenebis wesebis dacva.
miuxedavad imisa, rom tabulebi moicavs preparatebis farTo speqtrs, aRsaniSnavia rom
pesticidebis bazarze arsebobs sxva, pesticidebi, romelTa gamoyenebac aseve efeqturia
kombostos mavnebel-daavadebebis winaaRmdeg.
qimiuri brZolis meTodi kombostos mavnebel-daavadebebis da sarevelebis winaaRmdeg

kombostos wamlobaTa sqemis Sesadgeni tabula

wamlobebi CiTilebis gadargvamde

pirveli wamloba

pesticidebi
wamlobis mavne obieqti
pesticidis pesticidis gamoyenebis
Catarebis (daavadebebi, moqmedi savaWro
tipi reglamentebi
periodi mavneblebi) nivTiereba dasaxeleba

propamokarb
hidroqloridi
530 g/l+ previkur
fesvis sidampleebi morwyva 3 ml 2 l wyalSi 1 kv.metrze
aluminis enerji we 840
foseTili 310
g/l

daTesvamde an propamokarb
fungicidi propakuri n, morwyva 0,15% iani samuSao xsnariT, 150
daTesvis Semdeg fesvis sidampleebi hidroqloridi
wx ml 100 l wyalSi
722 g/l

mefenoqsami morwyva 0,04% - iani samuSao xsnariT, 40


fesvis sidampleebi aproni XL, we 
350 g/l ml 100 l wyalSi
meore wamloba

pesticidebi
wamlobis mavne obieqti
pesticidis pesticidis gamoyenebis
Catarebis (daavadebebi, moqmedi savaWro
tipi reglamentebi
periodi mavneblebi) nivTiereba dasaxeleba

propamokarb
hidroqloridi
530 g/l+ previkur CiTilebis morwyva 3 ml 2 l
aluminis enerji we 840 wyalSi 1 kv.metrze
foseTili 310
aRmocenebidan 7- g/l
fesvis sidampleebi fungicidi
10 dRis Semdeg
propamokarb morwyva 0,15% iani samuSao
propakuri n,
hidroqloridi xsnariT, 150 ml 100 l
wx
722 g/l wyalSi
CiTilebis morwyva 0,04% -
mefenoqsami
aproni XL, we  iani samuSao xsnariT, 40 ml
350 g/l
100 l wyalSi
mesame wamloba

pesticidis
pesticidebi gamoyenebis
wamlobis reglamentebi
mavne obieqti (daavadebebi, pesticidis
Catarebis
mavneblebi) tipi
periodi
moqmedi savaWro
1 ha-ze
nivTiereba dasaxeleba

septoriozi, alternaria, Wraqi propinebi 700 g/kg antrakoli, sf 1,5-2 kg

septoriozi, alternaria, Wraqi fungicidi mankocebi 800 g/kg diTan M-45, sf 1,2-1,6 kg
mankozati mc,
septoriozi, alternaria, Wraqi mankocebi 80% 3 kg
sf
xvatrebi, bugrebi WiWinobela,
imidaklopridi konfidor maqsi
kombostos buzi da sxva 0,04-0,05kg
CiTilebis 700 g/kg 70, wxgr
mavnebelTa kompleqsi
wamloba xvatrebi, bugrebi WiWinobela,
gadargvamde deltametrini 25 decis blu 25
kombostos buzi da sxva 0,5l
g/l ek
mavnebelTa kompleqsi
inseqticidi
xvatrebi, bugrebi WiWinobela, TiameToqsami 250
aqtara, wdgr 0,08-0,12kg
kombostos buzi g/kg
xvatrebi, bugrebi WiWinobela,
cipermetrini 250
kombostos buzi da sxva arivo 25% ek 1,6 l
g/l
mavnebelTa kompleqsi
wamlobebi CiTilebis gadargvis Semdeg

pirveli wamloba
pesticidis
pesticidebi gamoyenebis
wamlobis reglamentebi
mavne obieqti (daavadebebi, pesticidis
Catarebis
mavneblebi) tipi
periodi savaWro
moqmedi nivTiereba 1 ha-ze
dasaxeleba
fomozi, kila, Wraqi,
antrakoli,
alternaria, Savfexa da sxva propinebi 700 g/kg 1,5-2 kg
sf
daavadebebis kompleqsi
fomozi, kila, Wraqi,
diTan M- 45,
alternaria, Savfexa da sxva mankocebi 800 g/kg 1,2-1,6 kg
sf
daavadebebis kompleqsi fungicidi
fomozi, kila, Wraqi, propinebi 700
safakol
alternaria, Savfexa da sxva g/kg+cimoqsanili 60 1,5 kg
kombi, sf 76
daavadebebis kompleqsi g/kg
samfuZiani spilenZis
gadargvidan 10 baqteriuli daavadebebi kuproqsati sk 3 l
sulfati 45 გ/ლ
dRis Semdeg 4
TeTrula, rwyili, xvatari,
foTlis faza
bugrebi, kombostos buzi, imidaklopridi 700 konfidor
0,04-0,05kg
xerxiebi da sxva mavnebelTa g/kg maqsi 70, wxgr
kompleqsi
TeTrula, rwyili, xvatari,
bugrebi, kombostos buzi, decis blu 25
inseqticidi deltametrini 25 g/l 0,5l
xerxiebi da sxva mavnebelTa ek
kompleqsi
TeTrula, rwyili, xvatari,
bugrebi, kombostos buzi,
TiameToqsami 250 g/kg aqtara, wdgr 0,08-0,12kg
xerxiebi da sxva mavnebelTa
kompleqsi
meore wamloba
pesticidis
pesticidebi gamoyenebis
wamlobis reglamentebi
mavne obieqti (daavadebebi, pesticidis
Catarebis
mavneblebi) tipi
periodi savaWro
moqmedi nivTiereba 1 ha-ze
dasaxeleba
fomozi, kila, Wraqi,
antrakoli,
alternaria, Savfexa da sxva propinebi 700 g/kg 1,5-2 kg
sf
daavadebebis kompleqsi
fomozi, kila, Wraqi,
diTan M- 45,
alternaria, Savfexa da sxva mankocebi 800 g/kg 1,2-1,6 kg
sf
daavadebebis kompleqsi
fomozi, kila, Wraqi,
fungicidi mankozati mc,
alternaria, Savfexa da sxva mankocebi 800 g/kg 3 kg
sf
daavadebebis kompleqsi
fomozi, kila, Wraqi, propinebi 700
safakol
alternaria, Savfexa da sxva g/kg+cimoqsanili 60 1,5 kg
kombi, sf 76
daavadebebis kompleqsi g/kg
8-9 foTlis სამფუძიანი სპილენძის
baqteriuli daavadebebi kuproqsati sk 3 l
faza სულფატი 45 გ/ლ
TeTrula, rwyili, xvatari,
bugrebi, kombostos buzi, imidaklopridi 700 konfidor
0,04-0,05kg
xerxiebi da sxva mavnebelTa g/kg maqsi 70, wxgr
kompleqsi
TeTrula, rwyili, xvatari,
bugrebi, kombostos buzi, decis fluqsi
inseqticidi deltametrini 25 g/l 0,5 l
xerxiebi da sxva mavnebelTa ek
kompleqsi
TeTrula, rwyili, xvatari,
bugrebi, kombostos buzi,
TiameToqsami 250 g/kg aqtara, wdgr 0,08-0,12kg
xerxiebi da sxva mavnebelTa
kompleqsi
mesame wamloba
pesticidis
wamlobis pesticidebi gamoyenebis
mavne obieqti (daavadebebi, pesticidis reglamentebi
Catarebis
mavneblebi) tipi
periodi savaWro
moqmedi nivTiereba 1 ha-ze
dasaxeleba
Wraqi, alternaria, fomozi da trifloqsistr-
zato wxg 0,25 kg
sxva daavadebebis kompleqsi obini500 g/kg
propinebi 700
Wraqi, alternaria, fomozi da safakol
fungicidi g/kg+cimoqsanili 60 1,5 kg
sxva daavadebebis kompleqsi kombi, sf 76
g/kg
Wraqi, alternaria, fomozi da mankozati mc
mankocebi 80% 3 kg
sxva daavadebebis kompleqsi sf

TeTrula, rwyili, xvatari,


flubendiamidi 480
bugrebi, CrCili, xerxiebi da belti ek 0,1 l
Tavebis g/l
sxva mavnebelTa kompleqsi
formirebis
dasawyisi
TeTrula, rwyili, xvatari,
bugrebi, CrCili, xerxiebi da qlorpirifosi 480 g/l pirifosi ek 1,5 l
sxva mavnebelTa kompleqsi inseqticidi

TeTrula, rwyili, xvatari,


qlorpirifosi 500 g/l
bugrebi, CrCili, xerxiebi da nurel d 55 ek 1,5 l
+ cipermetrini 50 g/l
sxva mavnebelTa kompleqsi
TeTrula, rwyili, xvatari,
lambda-cihalotrini
bugrebi, CrCili, xerxiebi da kaiso wdg 0,2 kg
50 g/kg
sxva mavnebelTa kompleqsi
meoTxe wamloba
pesticidis
wamlobis pesticidebi gamoyenebis
mavne obieqti (daavadebebi, pesticidis reglamentebi
Catarebis
mavneblebi) tipi
periodi savaWro
moqmedi nivTiereba 1 ha-ze
dasaxeleba
spilenZis sulfati+
kupervali 20
baqteriuli daavadebebi kalciumis hidroqsidi 5 kg
sf
200 g/kg
Wraqi, alternaria, ruxi fungicidi trifloqsistr-
zato wxg 0,25 kg
sidample, fomozi obini500 g/kg
სამფუძიანი სპილენძის
baqteriuli daavadebebi kuproqsati sk 3 l
სულფატი 45 გ/ლ
TeTrula, rwyili, xvatari,
flubendiamidi 480
bugrebi, CrCili, xerxiebi da belti ek 0,1 l
g/l
sxva mavnebelTa kompleqsi
Tavebis
TeTrula, rwyili, xvatari,
formireba
bugrebi, CrCili, xerxiebi da qlorpirifosi 480 g/l pirifosi ek 1,5 l
sxva mavnebelTa kompleqsi
TeTrula, rwyili, xvatari,
inseqticidi qlorpirifosi 500 g/l
bugrebi, CrCili, xerxiebi da nurel d 55 ek 1,5 l
+ cipermetrini 50 g/l
sxva mavnebelTa kompleqsi

TeTrula, rwyili, xvatari,


lambda-cihalotrini
bugrebi, CrCili, xerxiebi da kaiso wdg 0,2 kg
50 g/kg
sxva mavnebelTa kompleqsi
mexuTe wamloba
pesticidis gamoyenebis
wamlobis mavne obieqti pesticidebi
pesticidis reglamentebi
Catarebis (daavadebebi,
tipi moqmedi savaWro
periodi mavneblebi) 1 ha-ze
nivTiereba dasaxeleba
spilenZis
baqteriuli iroko 40
hidroqsidi 2,8 kg
daavadebebi wdgr
fungicidi 40% mm
baqteriuli bordos narevi bordoflo
6 l
daavadebebi 124 g/l niu, sk
TeTrula, rwyili,
xvatari, bugrebi,
TiameToqsami
CrCili, xerxiebi da aqtara, wdgr 0,08-0,12kg
250 g/kg
sxva mavnebelTa
kompleqsi

TeTrula, rwyili,
xvatari, bugrebi,
cipermetrini
Tavebis zrda CrCili, xerxiebi da arrivo 25% ek 1,6 l
250 g/l
sxva mavnebelTa
kompleqsi
inseqticidi
TeTrula, rwyili,
xvatari, bugrebi,
imidaklopridi konfidor
CrCili, xerxiebi da 0,04-0,05kg
700 g/kg maqsi 70, wxgr
sxva mavnebelTa
kompleqsi

TeTrula, rwyili,
xvatari, bugrebi, lambda-
CrCili, xerxiebi da cihalotrini kaiso wdg 0,2 kg
sxva mavnebelTa 50 g/kg
kompleqsi
kombostos sarevelebis winaaRmdeg Casatarebeli wamlobebis SesarCevi sqema

sqemis gamoyenebis wesebi


mavnebel-daavadebebis winaaRmdeg wamlobebis tabulebis msgavsad, sarevelebis winaaRmdeg
Casatarebeli wamlobebis sqemac iZleva arCevanis saSualebas. am SemTxvevaSi mocemulia
konkretuli herbicidebi, maTi moqmedebis speqtri, gamoyenebis vadebi, sarevelaTa
saxeobebi da herbicidebis gamoyenebis reglamentebi (dozebi erT ha-ze da 100 l. wyalSi.).
sqemis saSualebiT SesaZlebelia konkretuli wamlobisaTvis saWiro herbicidis SerCeva
da wamlobis Catareba.
wamlobisaTvis herbiციdis SerCevisas gaTvaliswinebuli unda iqnas Semdegi mniSvnelovani
faqtorebi:
 erTi wamlobisaTvis saWiroa mxolod erTi herbicidis SerCeva
 dauSvebelia sqemaSi mocemuli herbicidebis erTmaneTSi Sereva
 aucilebelia sqemaSi mocemuli wamlobebis periodebis da dozebis dacva. maTi
Secvla dasaSvebia mxolod specialistTan konsultaciebis Sedegad.
 Sesxurebisas aucilebelia pesticidebis usafrTxo gamoyenebis wesebis dacva.
sqemaSi mocemuli herbicidebis garda, arsebobs sxva herbicidebi, romelTa gamoyeneba
aseve efeqturia kombostos sarevelebis winaaRmdeg.

herbicidebis moxmarebisas mniSvnelovania herbicidis Sesatani specialuri teqnikis


swori SerCeva da herbicidis mwarmoeblismier gansazRvruli wesebis dacviT Sesxureba,
kulturis ganviTarebis etapisa da sarevelebis saxeobebis gaTvaliswinebiT.
wamlobebi kombostos sarevelebis winaaRmdeg
herbicidi dozebi

ganviTarebis sarevelebis
stadia saxeobebi
herbicidis savaWro
moqmedi nivTiereba 1 ha-ze
moqmedebis tipi dasaxeleba

glifosati izopropilaminis
marili 486 g/l, glifosatis rumbo, wx 36 3 l
mixedviT 360 g/l
glifosati 500 g/l, kaliumis uragani forte,
3 l
kulturis vegetaciis marilis mixedviT wx
araseleqciuri
gadargvamde, an periodSi myofi 400 g/l glfosatis
herbicidi
daTesvamde sarevelebi izopropilaminis marili. 360
klini, წხ 3 l
g/l glifosatis mJavaze
gaangariSebiT
glifosatis mJava, izopropilis
dominatori, sf 3 l
spirti 360 g/l
erTwliani
gadargvamde, an
orlebniani da
kulturis seleqciuri herbicidi pendimetanili 330 g/l stompi, ek 4 l
marcvlovani
aRmocenebamde
sarevelebi
furore-superi
erTwliani da fenoqsaprop-p-eTili 69 g/l 2,0 l
sarevelebis wze 69
mravalwliani
ganviTarebis seleqciuri herbicidi fuzilade-
marcvlovani fluazitop-p-buTili 150 g/l 2,0 l
fazebis mixedviT forte, ek
sarevelebi
tepraloqsidimi 50 g/l aramo ek 1,8 l
morwyva
kombosto aris swrafad mzardi mcenare, zedapiruli fesvebiT, romlebic niadagSi
mxolod 30-40 sm siRrmeze aRwevs. Tumca kombosto SedarebiT gamZlea gvalvis mimarT,
mosavlianobis maqsimizirebisaTvis saWiroa niadagis optimaluri tenianobis SenarCuneba.
morwyvisaTvis yvelaze kritikuli dro aris pirdapir daTesvis Semdeg da Tavebis
ganviTarebis Tanadroulad. aRniSnuli periodebis dros wyalTan dakavSirebul nebismier
stress SeuZlia gamoiwvios Tavebis mcire zoma, Tavebis skdoma an sidamwvreebi.
morwyvis jeradoba da normebi damokidebulia niadagis tenianobis maCvenebelsa da
mcenaris ganviTarebis calkeul fazebze. rogorc wesi, kombostos naTesi vegetaciis
ganmavlobaSi unda moirwyas 10-15-jer, morwyvis erTiani norma saadreo kombostosaTvis
aris 2200-3000m3/ha-ze, sagviano - 4500-5000 m3/ha-ze. morwyva SesaZlebelia Catardes
rogorc dawvimebiT, aseve wveTovani, an kvlebSi miSvebis meTodiT.

mosavlianobis zrdis meTodebi


Teslis dalboba. daTesvamde kombostos Teslis 12-20 saaTis ganmavlobaSi dalboba
aCqarebs mcenaris aRmocenebis process da uzrunvelyofs Tanabari zomis aRmonacens, rac
amartivebs nakveTSi Casatarebel samuSaoebs da iZleva mosavlis adreul vadebSi miRebis
saSualebas
Teslis dalbobas awarmoeben wminda wyalSi, uJangav (emalirebul) WurWelSi an rbil
taraSi. wylis temperatura damokidebulia konkretul kulturaze. kitrisaTvis saWiroa
wylis temperatura 6-dan 25⁰C-mde.
dalbobisas Teslis fena 15 sm-ze meti ar unda iyos. wyali unda gamoicvalos yovel 10-12
saaTSi erTxel.
gasaTvaliswinebelia, rom aRniSnuli meTodis gamoyeneba sasurveli ar aris
specializirebul maRaziebSi SeZenil saTesle masalaze, radgan is damuSavebulia
Sesabamisi preparatiT da rogorc dalbobis, aseve xelovnuri gaRivebis procedurebi
gamoiwvevs preparatis Camorecxvas Teslis zedapiridan.

pikireba-daCiTileba. am meTodis gamoyenebisas kombostos Tesls sqlad Tesen da


aRmocenebis Semdeg, rodesac mcenareebi ganiviTareben leban-foTlebs (pirveli ori
foTols), iReben miwidan da rgaven ufro did kvebis areze. gadargvisas norC mcenareebs
fesvs ukvecen - awyveten fesvis erT-mesamed nawils. miwidan amoRebamde saWiroa
mcenareebi kargad moirwyas.
es meTodi iZleva farTobis ekonomiurad gamoyenebis saSualebas, gansakuTrebiT
saTburebSi. aseve igi qmnis CiTilis adreulad gamoyvanis saSualebas da amcirebs
CiTilis gamoyvanaze saWiro xarjebs.

mosavlis aReba-Senaxva

kombostos mosavlis aReba SerCeviT xdeba, Tavebis Semosvlis da gamoyenebis mixedviT,


yovel 5-10 dReSi erTxel. Tavebs Wrian daniT, an sxv. saSualebebiT 3-4 mfaravi foTlis
miyolebiT. Tavebis moWris da gamotanis dros saWiroa sifrTxile. sagviano kombostos
dagvianebiT aReba miuRebelia -4; -50C yinvaze ufro dabal teperaturaze. aseT SemTxvevaSi
moxvedrili, agreTve dazianebuli, Tavebi cudad Seinaxeba. xangrZlivi SenaxvisaTvis
gankuTvnili produqcia macivrebSi gadaaqvT. am dros Senaxvisas optimaluria -1-dan +10C-
mde temperatura da 90-95% haeris SefardebiTi tenianoba.
Wknobis Tavidan asacileblad, SenaxvisaTvis gansazRvruli kombosto dakrefis Semdeg
maqsimalurad male unda gacivdes. Tu kombosto sigrileSi ikrifeba, is winaswari
gacivebis gareSe SeiZleba moTavsdes sawyobSi. mindvris siTbos swrafad mosacileblad
SeiZleba gamoyenebuli iqnes hidrogaciveba an SekumSuli haeriT gaciveba.
Senaxvis vada damokidebulia kombostos saxeobaze (adre damwifebad qvesaxeobebs Senaxvis
ufro mokle vada aqvT, vidre gvian damwifebad qvesaxeobebs.
kulturis warmoebis agroteqnologiuri ruka
farTobi 1ha; dagegmili mosavali 50 t.
შესრულების ერთეულის სულ
სამუშაოს/მასალის დასახელება რაოდენობა შენიშვნა
დრო ღირებულება ღირებულება
moxvna  X‐XII an II‐III  1  150  150    
dadiskva III‐IV  1  150  150    
kultivacia III‐IV  1  150  150    
saCiTile kvlebis gakeTeba II‐V  1  110  110    
kompleqsuri sasuqis SeZena
 X‐XII an II‐III  1  950  950    
da Setana
rigTaSorisebis kultivacia
da azotovani sasuqebis V‐VII  4  150  600    
Setana
naangariSebia 2.5 mcenare
sargavi masalis SeZena II‐IV  28000  0.05  1400  1 kv.m-ze da damatebiT
3000 mcenare
dargva da gamorgva II‐IV  1  950  950    
herbicidebis pesticidebisa
III‐VI  8  70  560    
da mikroelementebis Setana
mocemulia morwyvis
morwyva IV‐VI  7  30  290 
maqsimaluri jeradoba
mosavlis aReba VII‐X  5  650  3250    
gauTvaliswinebeli xarji
         856    
+10%
სულ ხარჯი(ლარი) 9416 ლარი
მოსავალი(ტონა) 50 ტონა
მოსავლის ღირებულება(ლარი) X ტონა * X ლარი 24000 ლარი
მოსავლის
მოგება(ლარი) ღირებულება - 14584 ლარი
სულ ხარჯი
Semdgenlebi

nukri memarniSvili – soflis meurneobis mecnierebaTa doqtori

nino kelenjeriZe - soflis meurneobis mecnierebaTa akademiuri doqtori

andro xeTereli – agroekologiis magistri

You might also like