TREENINGJUHEND

Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 1 of 112
HT Shipmanagement - Megastar Doc No DCV0000052
Manual Documentation
Section TRAINING MANUAL
Sub Sect TRAINING MANUAL
Title TREENINGJUHEND
TREENINGJUHEND
MEGASTAR
APRILL 2018
1
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 2 of 112
Treeningjuhend on koostatud võttes arvesse SOLAS 74 konventsiooni (ja

selle täienduste) II-2 peatüki Reegli 15 ja III peatüki Reegli 35 nõudeid.
Treeningjuhendi eesmärk on anda Megastari laevaperele vajalikku

informatsiooni päästeprotseduuridest ja nendega seotud varustuse
kasutamisest, samuti juhiseid tegevuseks ohuolukorras olles merel.
Treeningjuhendit hoitakse laeval, et laevaperel oleks võimalus sellega tutvuda
siis, kui selleks tekib soov või vajadus.
Loe seda juhendit tähelepanelikult!
Treeningjuhendi äraviimine selleks määratud hoiukohast on keelatud!
2
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 3 of 112
SISUKORD:
1. PEATÜKK – LAEVA PÄÄSTEVAHENDID ............................................. 6

2. PEATÜKK – AVARIIKUTSUNGI SAATMINE ......................................... 7
2.1.1. Avariisignaalid................................................................................................... 7
2.1.2. Hädaabikutsungi saatmine................................................................................ 8
2.1.3. Päästevahendi portatiivne raadiojaam .............................................................. 8
3. PEATÜKK – KIIRVALVEPAADI JA VALVEPAADI KASUTAMINE ..... 10
3.1.1. Valvepaadid ja nende taavetid. ........................................................................10
3.1.2. Kiirvalvepaadi üldandmed ................................................................................10
3.1.3. Kiirvalvepaadi taaveti üldandmed ....................................................................10
3.1.4. Kiirvalvepaadi veest väljatõstmine ...................................................................11
3.1.5. Kiirvalvepaadi varustus ....................................................................................15
3.1.6. Valvepaadi üldandmed ....................................................................................15
3.1.7. Valvepaadi taaveti üldandmed .........................................................................16
3.1.8. Valvepaadi varustus ........................................................................................17
3.2. Mere Evakuatsiooni Süsteem (MES).......................................... 18
3.2.1. Päästeparved...................................................................................................18
3.2.2. Päästeparve varustus ......................................................................................19
3.2.3. Platvorm päästetute tõstmiseks laeva (MOR) ..................................................20
3.3. Päästevestid ................................................................................ 21
3.3.1. Juhendid päästevestiga vette hüppamiseks ....................................................26
3.4. Termokostüümid ......................................................................... 26
3.5. Termokotid ................................................................................... 29
3.6. Päästerõngad .............................................................................. 30
3.6.1. Päästerõngas...................................................................................................30
3.6.2. Päästerõngas liiniga ........................................................................................30
3.6.3. Tule- ja suitsusignaaliga päästerõngad............................................................30
3.7. Pürotehnilised hädasignaalid .................................................... 32
3.7.1. Suitsusignaalid.................................................................................................32
3.7.2. Langevarjuraketid ............................................................................................33
3.7.3. Käsitõrvik .........................................................................................................34
3.8. Liiniheiteseade ............................................................................ 35
3.9. EPIRB (Avariisatelliitpoi) ............................................................ 36
3.9.1. Tehnilised andmed ..........................................................................................37
3.9.2. Juhend EPIRB-i käsitsi aktiveerimiseks ...........................................................38
3.9.3. Automaatne aktiveerimine ...............................................................................39
3.10. AIS SART ( Otsingu ja pääste - transponder) ........................... 40
3.10.1. SART tehnilised andmed .................................................................................40
3.10.2. SART sisselülitamine .......................................................................................41
3.10.3. SART välja lülitamine .......................................................................................41
3.11. EEBD (Emergency Escape Breathing Device) .......................... 42
3
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 4 of 112
4. PEATÜKK – PÄÄSTMINE .................................................................... 44

4.1. Juhendid laeva mahajätmiseks kasutades MES-i .................... 45
4.2. MÜP paat ja ”mees üle parda” olukorrad. ................................. 66
4.3. Kiirvalvepaat ja valvepaat........................................................... 66
4.3.1. Kiirvalvepaadi ettevalmistus veeskamiseks ....................................................66
4.3.2. Kiirvalvepaadi veeskamisprotseduur................................................................67
4.3.3. Kiirvalvepaadi veeskamine paadist. .................................................................68
4.3.4. Kiirvalvepaadi veeskamine hädaolukorras .......................................................71
4.3.5. Kiirvalvepaadi veeskamisel lainekompensaatori kasutamine ...........................72
4.3.6. Juhend kiirvalvepaadi mootori käivitamiseks ...................................................73
4.3.7. Kiirvalvepaadi vabastusmehhanismi kasutusjuhend ........................................74
4.3.8. Valvepaadi ettevalmistamine veeskamiseks ....................................................76
4.3.9. Juhend Valvepaadi mootori käivitamiseks .......................................................76
4.3.10. Valvepaadi vabastusmehhanismi kasutusjuhend ............................................76
4.3.11. Pukseerimine ...................................................................................................78
4.4. Vahend inimeste veest väljatõstmiseks (MOR) ........................ 79
4.5. Ellujäämine parves ...................................................................... 81
4.5.1. Laeva mahajätmine .........................................................................................81
4.5.2. Esmased tegevused parves.............................................................................83
4.5.3. Järgnevad tegevused parves ...........................................................................83
4.5.4. Püsimine parves ..............................................................................................84
4.5.5. Avariivarustus ..................................................................................................85
4.5.6. Päästevahendite kokkukogumine ....................................................................85
4.5.7. Päästeparve kuivatamine (topeltpõranda ja katuse täispuhumine) ..................85
4.5.8. Tormiankur ja ankruliin.....................................................................................85
4.5.9. Sissepääsude sulgemine ja topitulede kontroll ................................................85
4.5.10. Soovitused vastutavale isikule .........................................................................86
4.5.11. Täiendava õhu pumpamine parve ujuvkambritesse. ........................................87
4.5.12. Päästelaeva saabumine...................................................................................87
4.5.13. Pukseerimine ...................................................................................................87
4.5.14. Signaalvarustus ...............................................................................................88
4.5.15. Lähenemine kaldale .........................................................................................88
4.5.16. Päästesignaalide tabel .....................................................................................89
4.6. Päästmine helikopteriga ............................................................. 90
4.7. Hüpotermia .................................................................................. 93
4.7.1. Vee temperatuuri mõju ellujäämisele ...............................................................93
4.7.2. Hüpotermia diagnoosimine ..............................................................................94
4.7.3. Võimalikud komplikatsioonid ............................................................................94
4.7.4. Esmaabi ...........................................................................................................95
4.7.5. Hüpotermia ja kunstlik hingamine (CPR) .........................................................96
4.8. Inimese päästmine kinnisest ruumist........................................ 96
4.8.1. Tegevused: ......................................................................................................96
4.8.2. Gaasi analüsaatori Dräger X-AM2500 kasutusjuhend .....................................98
4.8.3. Gaasi analüsaatoriga mõõdetavad gaasid .....................................................100
4
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 5 of 112
4.8.4. Kannatanu abistamine ...................................................................................101

4.9. Esmaabi laevas ......................................................................... 103
4.9.1. Kannatanu esmane ülevaatus .......................................................................103
4.9.2. Elustamine .....................................................................................................104
4.9.3. Ohutu asend teadvuseta inimesele ................................................................109
5. PEATÜKK – LISAD............................................................................ 110
5
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 6 of 112
1. PEATÜKK – LAEVA PÄÄSTEVAHENDID

Laeva päästevahendite loetelu on välja pandud 3 kohas pealkirjaga „Safety
Plan“:
- sillas
- masinakontrollruumis
- 10-nda teki meeskonna messis
Päästevarustuse nimekiri:
(Paatide ja parvede varustus ei ole lisatud nimekirja)
1. Päästeparv, Viking DKS 150 153 inimest. 18 tk.

2. Päästeparv, Viking DKS 100 101 inimest. 4 tk.
3. Päästeparv, Viking DKS 150 153 inimest, lisamahutamiseks 4 tk.
4. Päästeparv, Viking DKS 100 101 inimest, lisamahutamiseks 2 tk.
5. Päästeplatvorm, MOR-Viking 12, 12 inimest. 1 tk.
6. Kiirvalvepaat, Harding FRB 650, 15 inimest 2 tk.
7. Valvepaat, Palfinger, RSQ 450, 6 inimest 2 tk.
8. Mere-Evakuatsiooni Süsteem (MES) 6 tk.
9. Päästerõngas 14 tk.
10. Päästerõngas liiniga 2 tk.
11. Päästerõngas tulepoiga 14 tk.
12. Päästerõngas tule- ja suitsupoiga 2 tk.
13. Päästevestid täiskasvanutele 3160 tk.
14. Päästevestid lastele 283 tk.
15. Päästevestid imikutele 71 tk.
16. Pääste termoülikond 16 tk.
17. Pääste termoülikond ilma päästevestita kasutamiseks 24 tk.
18. Lootsitrepp 2 tk.
19. Langevarjuga raketid 12 tk.
20. Liiniheiteseade 4 tk.
21. EPIRB 2 tk.
22. Kaasaskantavad päästevahendite raadiojaamad 4 tk.
23. AIS SART 2 tk.
24. Signaallamp 1 tk.
6
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 7 of 112
2. PEATÜKK – AVARIIKUTSUNGI SAATMINE
2.1.1. Avariisignaalid
Avariiolukordades on lubatud kasutada kõiki mõeldavaid vahendeid ja

meetodeid avariiteadete saatmiseks. Tavaliselt saadetakse avariiteated välja
laeva raadiosidevahenditega. Kui see ei ole võimalik, võib avariikutsung olla
välja saadetud näiteks järgnevalt:
1. Lasud relvast või plahvatused intervalliga umbes üks minut.

2. Pidev signaal suvalise udusignaali edastava aparaadiga.
3. Rakettide või laengute, mis eraldavad punast sädelust või pilluvad
laiali punaseid rakette, õhkupaiskamine ükshaaval lühikeste
ajavahemike järel.
4. Raadiotelegraafi teel või suvalise teise meetodiga (peegel,
taskulamp…) edastatav signaal, mis koosneb kolmest lühikesest,
kolmest pikast ja kolmest lühikesest signaalist         
ehk SOS morse koodis edastavast signaalist.
5. Raadiotelefoni teel suuliselt edastatav signaal “MAYDAY”.
6. Rahvusvaheline signaalkoodiga (lipukoodiga) edastatav signaal
lippudega November ja Charlie.
7. Signaal, mis koosneb ruudukujulisest lipust ja selle all või üleval
asuvast ümmargusest kujundist.
8. Leegid laeval (nt. põlev tünn või kütuseanum).
9. Punane langevarjurakett või punane käsitõrvik.
10. Suitsusignaal, mis eraldab oranži suitsu.
11. Aeglaselt ja korduvalt külgedelt ülestõstetavad ja allalastavad
laialisirutatud käed.
7
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 8 of 112
2.1.2. Hädaabikutsungi saatmine
Laev on varustatud raadiosidevahenditega vastavalt GMDSS rajooni A2

nõuetele. Süsteemi koosseisu kuuluvad:
1 MF/HF raadiosaatja/vastuvôtja, DSC
2 VHF raadiosaatja/vastuvôtja, DSC
1 Täiendav VHF raadiojaam
1 GMDSS distants alarmpult MF/HF, VHF
1 Navtex vastuvõtja
4 Kaasaskantavat VHF raadiojaama
4 Varuakut kaasaskantavatele VHF raadiojaamadele
2 Avariipatareid VHF raadiojaamadele
2 EPIRB
2 AIS SART
2.1.3. Päästevahendi portatiivne raadiojaam
IMO/SOLAS TÄHISTUS PÄÄSTEVAHENDI PORTATIIVSE

SIDEVAHENDI KOHTA
Laeval on 4 portatiivset VHF raadiojaama (SAILOR SP3520 tüüpi),

millest 3 asetsevad navigatsioonisillal ja 1 SRTP juhtimiskeskuses
(1) Sisse- / Väljalülitamise nupp

(2) Ekraani valgustus/ lukustus
 Lühiajaline vajutus paneb põlema ekraani valgustuse
 Pikkaajaline vajutus aktiveerib/deaktiveerib nuppude
lukustuse.
(3) PTT (Push to Talk) nupp. Vajuta ja hoia enne kui hakkad rääkima.
Lase lahti kuulamiseks
(4) Nupp üles
(5) Nupp alla
(6) Kõrge/madal võimsus
(7) Mürasummuti regulaator
(8) SCAN nupp
(9) “Kanal 16” nupp
(10) Kõlar / Mikrofon
8
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 9 of 112
Hädaabi kutsungi edastamine kasutades VHF raadiojaamu:
VHF raadiokanalit nr.16 kasutatakse hädaabi kutsungi edastamiseks ja abi

palumiseks ohuolukorras. Hädaabikutsungi edastamiseks ning abi palumiseks
võib kasutada ka teisi VHF kanaleid.
Hädaabi kutsungi edastamine kasutades GMDSS VHF raadiojaama Sailor

SP3520:
1. Eemalda kollase patarei

klemmidelt punane kaitsekile.
(juhul, kui võtad kasutusse
varuaku)
2. Paigalda patarei käsijaama

ettenähtud kohale.
3. Lülita VHF raadiojaam sisse

keerates nuppu kuni
jaama tabloo süttib ja sinna ilmub
sidekanali number.
4. Reguleeri heli tugevust keerates

nuppu
5. Vajuta nuppu, millel on kujutis

16/C , et olla kindel, et jaam töötab
kanalil16.
6. Edasta hädaabi teade, vajutades

küljel olevat PTT nuppu
9
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 10 of 112
3. PEATÜKK – KIIRVALVEPAADI JA VALVEPAADI KASUTAMINE
3.1.1. Valvepaadid ja nende taavetid.
Kiir- ja valvepaatidel on kaks põhifunktsiooni:
1. Üle parda kukkunud inimese otsimine ning leidmisel transportimine

laeva
2. Parvede pukseerimine MES-i aktiveerimisel.
3.1.2. Kiirvalvepaadi üldandmed
IMO/SOLAS KIIRVALVEPAADI TÄHISTUS
Laevale on paigaldatud kaks isepüstuvat kiirvalvepaati FRB 650, mis on

varustatud 170 hp jet tüüpi Bukh Seasall 170 mootoriga. Pääs paatidesse on
7-ndal tekil paremas ja vasakus pardas.
Pikkus 6.50 m
Laius 2.32 m
Mahutavus 15 inimest
Kiirus 30 sõlme 3 inimesega
paadis
Korpuse materjal klaasplastik (GRP)
Mootori kaugjuhtimine toimub juhtimispositsioonilt.
3.1.3. Kiirvalvepaadi taaveti üldandmed
Laevale on paigaldatud kaks kiirvalvepaadi taavetit Harding NPDS 3500HFR.

Paadi veeskamine toimub gravitatsiooniliselt või elektrilise vintsi abil. Taavetil
on lainetuse kompensatsioonisüsteem. Paadi ülestõstmine on võimalik
elektriliselt või manuaalselt vintsi abil.
Parema parda Kiirvalvepaadi taavetit kasutatakse ka MOR veeskamiseks ja

ülestõstmiseks.
Ohutu töökoormus 3200 kg

Kiirvalvepaat:
-lubatud suurim mahutavus 15 inimest
10
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 11 of 112
-kaal täisvarustuses ja inimestega paadis 2872,5 kg
MOR:
-mahutavus 12 inimest
-kaal varustusega ja inimestega 1875 kg
Kreeni ja trimmi piirang töötamiseks taavetiga: Kreen 200
Trimm 100
Kiirvalvepaadi veeskamise instruktsioone vaata PEATÜKK 4.3.

MOR instruktsioone vaata PEATÜKK 4.4.
3.1.4. Kiirvalvepaadi veest väljatõstmine
Standartne protseduur paadi veest väljatõstmiseks
 Paadi veest väljatõstmine on lubatud maksimaalselt 6 inimesega paadis.

 Veendu, et hädalüliti distantspuldil on väljalülitatud.
 Kinnita vangliin.
 Veendu, et lööpril on lõtk sees. Seejärel kinnitata paat konksu külge.
 Peata paadi mootor.
 Alusta tõstmist kaugjuhtimispuldilt reelingu juures.
 Tõsta paat 1 m. veepiirist ning peata tõstmist et kontrollida lööpri konksu
lukustussüsteemi. Seejärel jätka paadi tõstmist.
 Kui paat jõuab kõrgeimasse asendisse, peatab lõpplüliti hüdraulilise vintsi
automaatselt.
 Alusta taaveti toomist statsionaarsesse asendisse, vajutades
juhtimispuldilt nuppu CYLINDER IN (silinder sisse).
 Veendu, et paadi ja taaveti vahel ning taaveti liikumisteel ei oleks takistusi.
 Kui paat on oma kohal, peab ta alati jääma rippuma taaveti trossile, mitte
kunagi ei tohi paat kiiluga toetada taaveti vendrile.
 Ühenda elektrikaabel akude laadimiseks.
 Paigalda kinnitusrihmad ja pinguta nii palju kui võimalik.
 Keri kokku distantsveeskamisots ja pane kotti.
 Paigalda kõik kaitsekatted.
 Veendu, et paat on mereklaar.
11
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 12 of 112
Paadi ülestõstmine kasutades lainekompensaatorit
TAGAMAKS PAADI OHUTUST, AKTIVEERI LAINEKOMPENSAATOR KUI

LÖÖPER ON KINNITATUD KONKSU KÜLGE. KÕIK VINTSI PIDURID ON
VABASTATUD SELLES REŽIIMIS.
 Paadi ülestõstmine on lubatud maksimaalselt 6 inimesega paadis.

 Veendu, et lööpril on lõtk sees. Seejärel kinnita paat nõuetekohaselt
konksu külge ja hoia käsi eemal konksu ja trossi piirkonnast.
 Veendu, et hädalüliti distantspuldil on välja lülitatud.

 Aktiveeri lainekompensaator (Tension), keerates lüliti juhtpaneelil
asendisse ON (sees).
 Kasuta lainekompensaatorit vajutades nuppu (Tension run).
 Tõstmise alustamiseks veendu, et paadi kese on tõstehoova keskpunkti
all.
 Vajutage juhtpaneelil nuppu HOISTING (tõstmine), et paat veest välja
tõsta. See deaktiveerib automaatselt pingutusrežiimi ja selle uuesti
aktiveerimiseks tuleb pingutusrežiimi lüliti (Tension) lähtestada.
 Tõsta paat 1 m. veepiirist ning peata tõstmist et kontrollida lööpri konksu
lukustussüsteemi. Seejärel jätka paadi tõstmist.
automaatselt. Siis keera lainekompensaatori lüliti (Tension) asendisse
OFF.
 Kontrolli, kas lööper ja distantsjuhtimistross asetsevad trumlil korrektselt;
 Alusta taaveti toomist statsionaarsesse asendisse vajutades juhtpaneelil
nuppu CYLINDER IN (silinder sisse).
 Veendu, et paadi ja taaveti vahel ning taaveti liikumisteel ei oleks takistusi;
12
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 13 of 112
 Keri kokku distantsveeskamis ots ja pane kotti.

 Kontrolli temperatuuri ja vajadusel lülita sisse elektriline soojendus.
Hoiatus:
 Ära aktiveeri lainekompensaatorit enne kui paat on jõudnud vette.
 Ära aktiveeri pingutusreziimi kui paat ei ole konksuga ühendatud.
Õlitase
Käsipump
Käsitsi tõstmis
klapp
Käsipumba käepide
Manomeeter
Avarii süsteemi klapp
Avariitõstmine
 Taaveti vasakul küljel olev SÜSTEEMI HÄDAKLAPP pööra asendisse

OPEN (lahti).
 Vajuta alla HÄDATÕSTMISE käepide. Vajadusel tõsta süsteemis rõhk,
vahemiku 190-240 baari.
 Rõhu tõstmiseks kasuta käsipumpa: aseta käepide õigesse asendisse
ning pumpa käepidemega üles ja alla kuni saavutad vajaliku taseme.
 Veendu et paat on mereklaar.
13
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 14 of 112
Kiirvalvepaadi kiil ei tohi kunagi toetuda taaveti vendrile.
14
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 15 of 112
3.1.5. Kiirvalvepaadi varustus
VARUSTUSE NIMETUS NÕUTUD

HULK
1 UJUVAD AERUD + TULLID 2+2
2 VEEKÜHVEL (hauskar) 1
3 MAGNETKOMPASS 1
4 UJUVANKUR ( 10 m liiniga) 1
5 LIIN (Ø 10mm - 50m) 1
6 UJUV PUKSIIROTS (Ø 16mm 30m) 1
7 TASKULAMP + TAGAVARA PATAREID + PIRN 1 komplekt
8 VILE 1
9 ESMAABI VARUSTUS 1
10 UJUVAD VISKELIINID (rõngaga - Ø 4mm 30 m) 2
11 RADARI PEEGELDAJA 1
12 TERMOKOTID 2
13 TULEKUSTUTI (pulber 2 kg) 1
14 POOTSHAAK 1
15 ÄMBER 1
16 KIRVES (liiniga) 1
3.1.6. Valvepaadi üldandmed
Laevale on paigaldatud kaks valvepaati PALFINGER RSQ 450 G, mis on

varustatud 40 hp Mercury päramootoriga. Pääs paatidesse on 7-ndal tekil
paremas ja vasakus pardas.
Pikkus 4,914 m
Laius 1,723 m
Tühikaal koos varustusega 512 kg
Veeskamiskaal 6 inimesega 1007 kg
Mahutavus 6 inimest(max)
Korpuse materjal klaasplastik
15
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 16 of 112
3.1.7. Valvepaadi taaveti üldandmed
Laevale on paigaldatud valvepaadi taavet Harding NPDS 1300 H. Paadi

veeskamine toimub gravitatsiooniliselt. Paadi ülestõstmine on võimalik
elektriliselt või manuaalselt vintsi abil.
Ohutu töökoormus ühe taaveti kohta 1300 kg

Kreeni ja trimmi piirang töötamiseks taavetiga: Kreen 200
Trimm 100
Valvepaadi veest väljatõstmine
 Paadi veest väljatõstmine on lubatud maksimaalselt 3 inimesega paadis.

 Veendu,et hädalüliti distantspuldil on väljalülitatud.
 Veendu, et lööpril on lõtk sees. Seejärel kinnita paat konksu külge.
 Alusta tõstmist juhtpaneelilt reelingu juures.
 Tõsta paat 1 m. veepiirist ning peata tõstmist, et kontrollida lööpri konksu
lukustussüsteemi. Seejärel jätka paadi tõstmist
automaatselt.
 Alusta taaveti toomist statsionaarsesse asendisse, vajutades juhtpaneelil
nuppu CYLINDER IN (silinder sisse).
16
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 17 of 112
3.1.8. Valvepaadi varustus
VARUSTUSE NIMETUS NÕUTUD

HULK
1 UJUVAD AERUD 2
2 VEEKÜHVEL (liiniga) 1
3 MAGNETKOMPASS 1
4 UJUVANKUR (liiniga) 1
5 VANGLIIN 1
6 UJUV LIIN 1
7 TASKULAMP + TAGAVARA PATAREID + PIRN 1
8 VILE 1
9 ESMAABI VARUSTUS 1
10 UJUVAD VISKELIINID (rõngaga - 30 m) 2
11 PROŽEKTOR ( 12 V 50 W) 1
12 RADARI PEEGELDAJA 1
13 TERMOKOTID 2
14 POOTSHAAK 1
15 ÄMBER 1
16 TULEKUSTUTI (pulber 2 kg) 1
17 TOPITULI (PAADI KORPUSES) 1
18 (KÖISREDEL) 1
19 ELEKTRIKAABEL PISTIKUGA 1
17
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 18 of 112
3.2. Mere Evakuatsiooni Süsteem (MES)
IMO/SOLAS EVAKUATSIOONISUKA TÄHISTUS
Laevale on paigaldatud 6 vertikaalset evakuatsioonisukka, millest neli

asetsevad 8-ndal tekil ja kaks 9-ndal. MES-de mahutavus on :
MES-jaam Mahutavus (inimest)
MES 1 (vööripoolne PP) 4x153+ 1x101=713

MES 2 (vööripoolne VP) 4x153+1x101=713
MES 3 (keskosa PP) 4x153+1x101=713
MES 4 (keskosa VP) 4x153+1x101=713
MES 5 (ahtriosa PP) 3x153+ 1x101=560
MES 6 (ahtriosa VP) 3x153+ 1X101=560
Üldmahutavus 6-s MES-is kokku on 3972 inimest.

Instruktsioonid laeva mahajätmiseks evakuatsioonisuka (MES) kaudu, on
peatükis 4.1
3.2.1. Päästeparved
IMO/SOLAS PÄÄSTEPARVEDE TÄHISTUS
Laevale on paigutatud 22 täispuhutavat päästeparve Viking DKS 150

(mahutavus 153 inimest) ja 6 Viking DKS 100 (mahutavus 101 inimest).
Päästeparved asetsevad 10-ndal, ja 7-ndal tekil ning igas MES-i konteineris
on 1 parv.
18
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 19 of 112
3.2.2. Päästeparve varustus
19
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 20 of 112
3.2.3. Platvorm päästetute tõstmiseks laeva (MOR)
IMO/SOLAS TÄHISTUS MOR-le.
Laevale on paigaldatud üks seda tüüpi parv- MOR-Viking 12. Parv on

paigutatud 7-ndale tekile paremasse pardasse.
MOR-i mahutavus 12 inimest.
Päästeplatvorm on ettenähtud inimeste päästmiseks merest laeva pardale.

Veeskamiseks ja ülesse tõstmiseks kasutatakse kiirvalvepaadi taavetit.
Kasutusjuhendit vaata PEATÜKK 4.4
20
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 21 of 112
3.3. Päästevestid
IMO/SOLAS PÄÄSTEVESTIDE TÄHISTUS
IMO/SOLAS LASTE PÄÄSTEVESTIDE TÄHISTUS
IMO/SOLAS IMIKUTE PÄÄSTEVESTI TÄHISTUS
Laevas on 3151 päästevesti täiskasvanutele, 283 lastele ja 71 imikutele.

Lisaks sellele on 5 päästevesti sillas ja 4 masinaruumis. Kõik päästevestid on
varustatud tuledega. Kokku on laevas 3514 päästevesti. Päästevestid asuvad
kogunemiskohtades B, C, D, E ja G. Kõikidel täiskasvanute päästevestidel on
kinnitusrihm pikkusega 175 cm.
Päästevestide liigitus ja markeeringud:
1. Imiku päästevest on mõeldud laste mõõtmeid arvesse võttes lastele

alla 15 kg.
21
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 22 of 112
2. Laste päästevest on mõeldud kasutamiseks inimesele kelle kehakaal

on vahemikus 15 – 43 kg.
3. Täiskasvanu päästevest on mõeldud inimesele kelle kehakaal on

rohkem kui 32 kg
3.4. Instruktsioon päästevestide selgapanekuks
Imiku päästevesti selgapaneku juhend:
 Paki päästevest lahti
 Pane päästevest selga nagu tavaline vest/jope
 Sule päästevest konks/sõlm kinnitusega
 Sule kinnitusrihma pannal
 Sõlmi kaeluspaelad kokku
 Pinguta kinnitusrihm
22
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 23 of 112
23
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 24 of 112
Instruktsioon täiskasvanute päästevestide selgapanekuks
24
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 25 of 112
Instruktsioon laste päästevestide selgapanekuks
Päästevestid on varustatud tuledega.
DAN W3 – vette sattumisel aktiveerub tuli automaatselt. Samuti on tuld

võimalik aktiveerida/deaktiveerida käsitsi.
25
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 26 of 112
3.4.1. Juhendid päästevestiga vette hüppamiseks
Kui sa oled sunnitud päästevestiga vette hüppama, siis tee seda järgnevalt:
1) Pööra tuld kuni see süttib
2) Vajuta nina kinni ja kata sama

käega suu
3) Pane käed risti rinnale ja vajuta

päästevest vastu keha
4) Enne vette hüppamist vaata,

et vees ei oleks teisi inimesi
ega objekte.
5) Astu üle poordi, hoia ennast

püstiasendis ja proovi vette kukkuda jalad ees.
6) Vees olles hoia eemale teistest vette hüppajatest ja vette kukkuvatest

objektidest.
Hüpates vette enam kui 5 meetri kõrguselt, ära pane vesti selga vaid hoia
seda enda käes. Vastasel juhul on vette hüpates kaelamurdmise oht, kuna
vette kukkudes lööb vest järsult vastu kaela või pead.
3.5. Termokostüümid
IMO/SOLAS TERMOKOSTÜÜMIDE TÄHISTUS
Laeval on kokku 16 termokostüümi päästeparve vanemale PS2014 (1 tk.

parve kohta), 12 termokostüümi päästeülikonda PS4170 Viking MES- i
meeskondadele ning 12 kiirvalvepaadi ja valvepaadi meeskonnale.
Termokostüüm PS4170 kasutamisel ei ole vaja kasutada täiendavalt
päästevesti.
Termokostüümis olles peaksid sa vees olles kuivaks jääma. Termokostüümi

tuleb kasutada koos heakskiidetud tüüpi päästevestiga.
Iga termokostüüm asetseb eraldi kotis, millel on juhend kostüümi

selgapanekuks.
26
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 27 of 112
Selleks, et meeskond oleks harjunud ja kursis termokostüümide kasutamisega

ja kasutuspiirangutega, on tähtis, et meeskond harjutaks termokostüümide
selgapanekut ja nendes töötamist.
Termokostüümid asuvad päästevestide ruumides.

MES 1,2,3,4 - 2 tk (PS4170) ja 3 tk (PS2014)
MES 5,6 – 2 tk (PS4170) ja 2 tk (PS2014)
Kiirpaadi ja valvepaadi meeskonna termokostüümid asuvad MES 6 jaama

päästevestide ruumis.
27
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 28 of 112
Termokostüümi PS2014 selgapaneku juhend.
1. Võta termokostüüm kotist välja.

2. Eemalda jalanõud. Pista üks jalg korraga kostüümi ja tõmba pingule
jalalaba juures olev kinnitusrihm.
3. Pane käed kostüümi varukatesse.
4. Pane pähe peakate viies pea kuklasse.
5. Hoides pead kuklas, tõmba kostüümi tõmblukk lõpuni välja kinni.
6. Pane selga päästevest.
7. Vette hüppa jalad ees.
Termokostüümi PS4170 selgapaneku juhend.
1. Eemalda peakate ja jalanõud

2. Pista üks jalg korraga kostüümi, pane käed kostüümi varukatesse ja
tõmba kostüüm endale selga.
3. Pane pähe peakate viies pea kuklasse. Jälgi, et juuksed ei jääks
kostüümi ja naha vahele.
4. Tõmba kostüümi tõmbelukk lõpuni kinni.
5. Kinnita rinnal oleva rihma otsad omavahel.
6. Tõmba kindad kätte. Vette hüppa jalad ees.
28
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 29 of 112
MÄRKUS!
Kui tõmblukk jääb kinni, ära tõmba seda jõuga, vaid tõmba lukk tagasi alla,
eemalda takistus ja tõmba seejärel lukk uuesti kinni.
Kostüümi hooldus
Termokostüüme tuleb perioodiliselt kontrollida.
3.6. Termokotid
Laeval on termokotid, mis asuvad:
- päästeparvedes (22 x 15 + 6 x 10 = 390 tk)

- kiirvalvepaadis (2 x 2 = 4 tk)
- valvepaadis (2 x 2 = 4 tk)
- KOKKU: 398 tk
Termokotte kasutatakse hädaolukorras külma ilma korral, et hoida ära

alajahtumist:
1) Eemalda termokott plastikkotist ja laota see laiali.

2) Kui su riided on märjad, vääna võimalusel nad välja ja pane nad selga
tagasi. Järgmisena pane selga päästevest.
3) Poe termokotti ja tõmba tõmblukk kinni. Pinguta kaela juures asuv
nöör.
29
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 30 of 112
3.7. Päästerõngad
Päästerõngaste asukohad laevas on näidatud ohutusplaanil. Päästerõngaid

kasutatakse vette kukkunud inimeste päästmiseks.
3.7.1. Päästerõngas
IMO/SOLAS PÄÄSTERÕNGA TÄHISTUS
Laevas on 14 tavalist päästerõngast
3.7.2. Päästerõngas liiniga
IMO/SOLAS LIINIGA PÄÄSTERÕNGA TÄHISTUS
Laevas on 2 päästerõngast, mis on varustatud 30 meetrise liiniga.
1.1.1. Päästerõngas tulega
IMO/SOLAS TULEGA PÄÄSTERÕNGA TÄHISTUS
Lisaks eelmainitutele on laeval veel 14 päästerõngast, mis on varustatud

tulepoiga. Avariiolukorras visatakse päästerõngas koos tulepoiga üle parda.
Päästerõnga tuli hakkab tööle kui splint eest ära tõmmata.Tuli näitab
päästerõnga ja kannatanu asukoha.
Daniamant L160 tulel on 5 aastane eluiga ning ta on korrosiooni ja

temperatuurikindel. Tule põlemisaeg on kaks tundi, tule valgustugevus on 2
kandelat. Tuli aktiveerub kui splint välja tõmmata. Tulepoi on ehitatud nii, et
vees võtab ta ise vertikaalasendi.
3.7.3. Tule- ja suitsusignaaliga päästerõngad
IMO/SOLAS TULE- JA SUITSUSIGNAALIGA PÄÄSTERÕNGA

TÄHISTUS
30
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 31 of 112
Laevas on 2 tule/suitsusignaalpoid. Tule/suitsusignaalpoid MOB 360 asuvad

navigatsioonisilla tiibadel. Vajaduse korral vabastatakse nad käsitsi sillast
vajutades nuppu, mis on ühendatud trossipidi poi vabastusmehhanismiga.
Selle tulemusena kukub päästerõngas vette ning aktiveerub tule- ja
suitsusignaal.
Tule-suitsupoi eritab 15 minuti jooksul suitsu ja tuli põleb valgustugevusega 2
kandelat 2 tunni jooksul. Poi kasutamine on ohutu ka kütuse ja õliga kaetud
vees.
Tule/suitsusignaalpoi vabastamise nupp sillas:
Tule/suitsusignaalpoi vabastamine välistekilt:
Parim moodus vees olles päästerõnga üle pea saamiseks:
31
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 32 of 112
3.8. Pürotehnilised hädasignaalid
IMO/SOLAS LANGEVARJURAKETTIDE TÄHISTUS
Laeval on pürotehnilised hädasignaalvahendid sillas.

Kokku on navigatsioonisillas 12 signaalraketti.
Lisaks, pürotehnika on iga päästeparve varustuses:
3.8.1. Suitsusignaalid
Igas parves on 1 suitsusignaal.
Suitsusignaalid on ujuvad ja eritavad oranži suitsu, et aidata

määrata päästepaadi või päästeparve asukohta päeval. Suitsu
nähtavus sõltub tuule tugevusest. Suitsu nähtavus vee taustal on
väga hea (nt. vaadates lennumasinatelt). Suitsusignaalide
kasutamine kütuse või õliga kaetud vees on ohutu.
COMET oranž suitsusignaal on varustatud sütikuga. Suitsu

eraldamise kestvus on 4 minutit.
KASUTUSJUHEND (kasutusjuhend on pakendil)
KASUTA AINULT PÄEVASEL AJAL JA JUHUL KUI

NÄHTAVUSULATUSES ON TEINE LAEV, LENNUMASIN VÕI
KALLAS.
1.Keera plastikkork lahti.
2.Võta silmusest tugevasti kinni ja tõmba järsult üles.
3.Viska suitsusignaal üle parda allatuult.
Märkus:
Ära kasuta suitsusignaali pärast kehtivusaja lõppu.
Kehtivusaeg on trükitud suitsusignaalile. Kasuta suitsusignaali
ainult merel ja hädaolukorras.
32
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 33 of 112
3.8.2. Langevarjuraketid
Navigatsioonisillas asub 12 raketti COMET. Lisaks sellele on igas päästeparves 2

raketti.
Punane langevarjurakett on pürotehniline vahend,

mis pärast aktiveerimist lendab läbi õhu ja on
valmistatud eesmärgiga edastada hädasignaal
kaugemal asuvatele päästjatele. Rakett lendab 300
meetri kõrgusele. Sellele kõrgusele jõudes eraldub
raketist langevari koos punase säratulega, mille
valgustugevus on 30 000 kandelat ja põlemisaeg on
40 sekundit. Rakett on selge ilmaga näha rohkem
kui 30 miili kaugusele.
JUHEND
KASUTA RAKETTE SIIS, KUI MÄRKASID LAEVA,
LENNUMASINAT VÕI MAAD.
Tavapäraselt rakett lastakse välja vertikaalselt
saavutamaks maksimaalset nähtavuskaugust. Madala
pilvisuse korral (alla 300 m) on soovitav rakett välja
lasta 450 nurga all allapoole tuult.
1) Eemalda raketi otstes asuvad korgid.

2) Võta kinni süütenööri otsast.
3) Hoia raketti tugevasti kinni, suuna rakett
vertikaalselt üles ja tõmba süütenöörist.
Rakett süttib koheselt.
Märkus: Ära kasuta suitsusignaali pärast kehtivusaja lõppemist.

Kehtivusaeg on trükitud langevarjuraketile. Kasuta langevarjuraketti ainult
merel ja ohuolukorras
33
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 34 of 112
3.8.3. Käsitõrvik
Laeva igas parves asub 3 käsitõrvikut.
Punane käsitõrvik COMET on pürotehniline

säratuli, mida kasutatakse asukoha näitamiseks.
Säratuld kasutatakse ainult asukoha täpseks
näitamiseks laevale või lennumasinale, kes on
võimeline ja valmis abi osutama ning on
nähtavuskauguses.
Säratule valgustugevus on 15 000 kandelat ja
põlemisaeg on 60 sekundit. Valguse suure
intensiivsuse tõttu on säratuld näha päeval kuni 1
miili kaugusele ja öösel 6 miili kaugusele. Kui
säratuli on aktiveeritud, jätkab ta põlemist ka vette
sattudes ning vee all.
KIRJELDUS
Cometi punane käsitõrvik on varustatud süüteelektroodiga, mille abil on lihtne
ja kindel tõrvikut süüdata
JUHEND (kasutusjuhend on pakendil)

KASUTA KÄSITÕRVIKUT KUI MÄRKASID
LENNUKIT VÕI LAEVA.
1) Tõmba tõrvik nii palju kui võimalik torust välja.
2) Keera kork küljest ära.
3) Tõmba tugevalt sütikust
4) Hoia tõrvikut põlemise ajal alt ja allatuult.
Märkus: Ära kasuta käsitõrvikut pärast

aegumistähtaega. Aegumistähtaeg on pakendil
märgitud. Kasuta käsitõrvikut ainult merel ja
ainult avariiolukorras.
34
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 35 of 112
3.9. Liiniheiteseade
IMO/SOLAS liiniheiteseadme tähistus
Liiniheitjaga luuakse liiniga ühendus kahe laeva või

laeva ja kalda vahel.
Liiniheitja asub laeva navigatsioonisillas.
KIRJELDUS
Comet Linethrower 250 liiniheitja koosneb liinist ja raketist. Laskmiskaugus on
tuulevaikse ilmaga 250 m, selleparast on alati kasulik enne laskmist tulla
sihtmärgile nii lähedale kui võimalik.
JUHEND (kasutusjuhend pakendil)
1) Eemalda kaas, ühenda rakett liiniga ja libista rakett väljalaske pessa
2) Eemalda kaitsesplint
3) Suuna sihtmärgile
4) Pööra klambrit vasakule või paremale laskmiseks
Ära kasuta rakette pärast aegumistähtaega. Aegumistähtaeg on raketil.

Tõrke korral hoia seadet sihtmärgi suunas ja eemalda rakett 30 sekundi
pärast. Õppuse ajal tee kindlaks, et poleks kedagi 400m raadiuses
ohutustsoonis.
35
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 36 of 112
3.10. EPIRB (Avariisatelliitpoi)
IMO/SOLAS AVARIISATELLIITPOI TÄHISTUS
1. EPIRB SILLAS:
KANNAD MARINE SPORT EPIRB
2.EPIRB SILLA KATUSEL / TEKK 11:
JOTRON TRON 40 VDR
36
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 37 of 112
Laevas on kaks avariisatelliitpoid KANNAD MARINE SPORT EPIRB ja

JOTRON TRON 40 VDR EPIRB. Esimene asetseb sillas ja teine silla katusel.
Poid töötavad automaatselt sagedustel 406 MHz ja 121.5 Mhz. Laeva
uppumisel vabastab hüdrostaatiline-vabastusmehhanism raadiopoi laeva
küljest ning poi hakkab edastama teadet, mis sisaldab laeva
identifikatsiooniks vajalikke andmeid. Edastatud informatsioon jõuab
satelliitide kaudu päästekoordinatsiooni keskusesse (MRCC). Poi edastab
samal ajal pidevalt signaali ka lennunduses kasutusel oleval sagedusel 121,5
MHz. Selle signaali järgi on võimalik kindlaks määrata poi asukohta raadio-
peilingu abil. Tänu sellele, et satelliidid katavad praktiliselt kogu maakera, on
avariisignaal avastatav igas maakera punktis.
3.10.1. Tehnilised andmed
1.KANNAD MARINE SPORT EPIRB
Sagedused: 406.040 MHz ja 121.5 MHz

Töötemperatuur: -20°C - +55°C
Tööaeg: Rohkem kui 48 tundi -20°C juures
Kaal: 609 gr
Patareid: Liitium, hooldusintervall 5 aastat
2.JOTRON TRON 40 VDR EPIRB
Sagedused: 406.040 MHz ja 121.5 MHz

Töötemperatuur: -20°C - +55°C
Tööaeg: Rohkem kui 48 tundi -20°C juures
Kaal: 2000 gr
Patareid: Liitium, hooldusintervall 5 aastat
Hüdrostaat: Hooldusintervall 2 aastat
37
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 38 of 112
3.10.2. Juhend EPIRB-i käsitsi aktiveerimiseks
Juhend KANNAD MARINE SPORT EPIRB-i käsitsi

aktiveerimiseks:
1. Vabasta antenni ots hoidikust;

2. Eemalda kaitsesplint, mis lukustab
kinnitusrihma;
3. Eemalda poi KANNAD MARINE hoidikust;
4. Lõhu pealülitit kaitsev plomm tõmmates
selle üles poole;
5. Vajuta lüliti kaitsele ja teise käega lükka lüliti
lõppuni vasakule „ON” asendisse;
6. Stroobvälguti hakkab koheselt vilkuma ja punane LED tuli hakkab
põlema. 50 sekundi möödumisel punane LED tuli hakkab vilkuma, mis
tähendab, et poi edastab hädasignaali;
7. Kui on võimalik, hoia poid väljaspool ruumi, eemal metallobjektidest,
mis võivad piirata poi võimet edastada signaali.
Juhend JOTRON TRON 40 VDR EPIRB’i käsitsi aktiviseerimiseks:
1. Eemalda poi konteinerist;

2. Lõhu pealülitit kaitsev plomm tõmmates selle üles poole;
3. Vajuta lüliti kaitsele, seejärel liigub lüliti positsiooni “ON”;
4. Stroobvälguti hakkab koheselt vilkuma ja punane LED tuli hakkab
põlema. 50 sekundi möödumisel punane LED tuli hakkab vilkuma, mis
tähendab, et poi edastab hädasignaali;
5. Kui on võimalik, hoia poid väljaspool ruumi, eemal metallobjektidest,
mis võivad piirata poi võimet edastada signaali.
38
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 39 of 112
3.10.3. Automaatne aktiveerimine
EPIRB aktiveerub automaatselt, kui ta vabaneb aluselt ja tõuseb veepinnale.

Veepinnale tõuseb ta umbes 2 - 4 meetri sügavuselt veest. Veepinnal
aktiveerub poi automaatselt.
Alternatiivseks aktiveerimiseks võib poi vabastada käsitsi ja panna vette.
EPIRBi kasutamine teistel juhtudel kui avariiolukorras ja kontrolliks on

KEELATUD!
39
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 40 of 112
3.11. AIS SART ( Otsingu ja pääste - transponder)
IMO/SOLAS PÄÄSTE JA OTSINGU TRANSPONDERI TÄHISTUS
Laev on varustatud kahe Pääste ja Otsingu

transponeriga (AIS SART), millel on GPS
antenn. AIS SART töötab sagedusel
161,975 MHz ja 162,025MHz..
Aktiveeritud SART teeb võimalikuks

läheduses olevatel laevadel näha
aktiveeritud AIS SARTi koordinaate ja
spetsiaalse identifitseerimisnumbri abil
määrata päästevahendi, millel SART asub.
SART on avastatav merelt umbes 10 miili ja

õhust umbes 30 miili kauguselt.
Laeva sillas on 2 KANNAD MARINE SAFE

LINK AIS SART-i. Need võetakse kaasa
päästepaatidesse või parvedesse laeva
mahajätmise korral.
3.11.1. SART tehnilised andmed
Tüüp IMO AIS SART

Sagedus AIS 1, 161,975 MHZ, AIS 2, 162,025MHZ
AIS teate tüüp 1, 14
Töötemperatuur -20 kuni +55C kasutamisel
-30 kuni +70C hoidmisel
Võimsus 1W EIRP
Antenni tüüp integreeritud vertikaalne element.
Patarei mahutavus: 96 tundi valmisolekus +8 tundi pidevat tööd –20C

juures.
Patareisid tuleb vahetada kord 6 aasta jooksul.
40
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 41 of 112
3.11.2. SART sisselülitamine
 Võtke SARTi seinalt kinnitusklambrist välja.

 Hoides SARTI pakendi küljes olevast rihmast, vii SART
päästeparve.
 Ava ümbris ja võta SART välja.
 Pööra pakendis olev jalg alla ja ühenda SART AIS jala ülemise otsaga.
 Eemalda jala alumisest otsast kummist kate ja vabasta jala sektsioonid.
 Jala täispikkuse fikseerimiseks keera jala sektsioonid omavahel kinni.
 Eemalda lülitilt kaitsekate.

 Vajuta nuppu ON.
 Peale aktiveerimist hakkab punane tuli vilkuma mitme
sekundi tagant. 50 sekundi pärast saadab transponder
hädateate välja (juhul kui SART on aktiveeritud ekslikult,
on võimalik enne teate välja saatmist lülitada see välja).
3.11.3. SART välja lülitamine

 Välja lülitamiseks vajuta ja hoia TEST nuppu 2 sekundit.
41
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 42 of 112
3.12. EEBD (Emergency Escape Breathing Device)
Hingamisvahend hädaolukorras (tulekahju) suitsuga (CO) täitunud

ruumist pääsemiseks.
Seade kindlustab inimese kopsude hapnikuga varustamise minimum 10 min

jooksul, see aeg sõltub palju inimese füüsilisest koormusest ja hapniku
tarbimisest. Mida väiksem füüsiline koormus, seda kauemaks ajaks jätkub
hingamisvahendis hapniku. Peale hingamisvahendi aktiveerimist püüdke
liikuda suitsusest ruumist lühimat teed mööda väljapääsu poole.
Paikneb reisijate ruumides ja masinaruumide avariiväljapääsude lähedal.
KASUTUSJUHEND:
Võta seade karbist välja

Ava kollane klamber ja
eemalda kaas
42
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 43 of 112
1. Tõmba kollasest
kaelapaelast seade
täielikult välja. Seade
aktiveerub. Riputa seade
kaela
2. Aseta huulik suhu
3. Sulge nina kollase

klambriga
4. Hinga läbi suu ja põgene

ohupiirkonnast!
NB! ÕHKU JÄTKUB

UMBES 15 MINUTIKS
43
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 44 of 112
4. PEATÜKK – PÄÄSTMINE
Lisad:
- PÄÄSETEEDE PLAAN , vaata Lisa A
- PÄÄSTEJAAMADE VALGUSTUS, vaata Lisa B
HÄIRESIGNAAL: Üldhäire:       
(seitse lühikest ja üks pikk signaal)
Üldhäirele järgnev teade viitab üldhäire signaali põhjusele.

Täiendav informatsioon kasutuselolevate häiresignaalide kohta on saadaval
häirenimistus ja ohutusjuhendis.
Esmased ja tagavara pääseteed kogunemisjaamadest päästejaamadesse

vaata Pääseteede Plaanilt ( Lisa A).
IMO/SOLAS KOGUNEMISKOHTADE TÄHIS
TEGEVUSED HÄIRESIGNAALI EDASTAMISE KORRAL:
Kuuldes üldhäire signaali peavad kõik laevapere liikmed tegutsema vastavalt

häirenimistule.
Teenistuste, osakondade ja avariirühmade juhtide kohustus on kindlustada, et
nende alluvad oleksid täielikult kursis ja võimelised täitma neile määratud
häirekohustusi.
Laevapere liikmed, kellele on pandud kohustus vabastada reisijate ruumid
reisijatest, on kohustatud läbi otsima kajutid, tualetid ja teised ruumid ning
juhatama reisijad lähimasse kogunemiskohta.
Kui laevapere liikmed on lõpetanud ruumide läbiotsimise ja nad on
veendunud, et läbiotsitud ruumides ei ole inimesi, kannavad nad sellest ette
häirenimistus toodud evakuatsiooni eest vastutavale isikule.
44
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 45 of 112
4.1. Juhendid laeva mahajätmiseks kasutades MES-i
Megastarile on paigaldatud 6 MES jaama. 4 MES jaama asuvad 8-

ndal tekil ja 2 tk 9-ndal.
45
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 46 of 112
46
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 47 of 112
47
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 48 of 112
48
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 49 of 112
49
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 50 of 112
50
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 51 of 112
51
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 52 of 112
52
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 53 of 112
53
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 54 of 112
54
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 55 of 112
55
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 56 of 112
56
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 57 of 112
57
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 58 of 112
58
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 59 of 112
59
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 60 of 112
60
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 61 of 112
61
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 62 of 112
62
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 63 of 112
63
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 64 of 112
64
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 65 of 112
65
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 66 of 112
4.2. MÜP paat ja ”mees üle parda” olukorrad.
Mees üle parda ohutusteade: “ SININE MÜP “

Viivitamatu tegevus sel juhul peab olema päästerõnga viskamine üle parda
kukkunule. Laevapere liikmed peavad olema kursis päästerõngaste
asukohtadega. Päästerõngad, mis asuvad navigatsioonisilla tiibadel, on
varustatud tule/suitsupoidega. Silda peab teavitama koheselt, kui märgatakse
vees olevat inimest. Pärast teate saamist fikseerib vahiohvitser laeva asukoha
ning alustab laeva manööverdamist vastavalt olukorrale.
MÜP olukorras koosneb kiirvalvepaadi meeskond kolmest
termokostüümidesse riietatud inimesest.
Tabel juhisega, mis selgitavad paadi veeskamise järjestust, asetseb paadi

juures. Kiirvalvepaadi ja valvepaadi veeskamise täpne kirjeldus on toodud
alljärgnevalt.
4.3. Kiirvalvepaat ja valvepaat.
Laevas on kaks kiirvalvepaati ja kaks valvevaati:

 Paadid tagavad ohutuse laeva mahajätmisel päästeparvedega, et
evakuatsioonisüsteemi aluses alas ei oleks takistusi.
 Vajadusel abistab valvepaat/kiirvalvepaat päästeparvejuhte
päästeparvede konteinerite vedamisel.
 Valvepaat/kiirvalvepaat veab täis päästeparved päästesukaga parvest
eemale, kui need ise eemale ei triivi.
 Valvepaat/kiirvalvepaat päästab merre kukkunud võI hüpanud inimesi.
 Kui mõni päästesüsteemidest ei ole ligipääsetav, näiteks tulekahju tõttu
selle läheduses, tuleb päästeparve konteinerid nende aluselt käsitsi
vabastada. Valvepaadi/kiirvalvepaadi meeskond lõikab vangliinid läbi
ning veab päästeparve konteinerid evakuatsiooni täisvõimsuse
saavutamiseks kasutamisvalmis laskumiskoha juurde.
4.3.1. Kiirvalvepaadi ettevalmistus veeskamiseks
 Veendu, et hädalüliti distantspuldil on väljalülitatud.

 Eemalda kõik kaitsekatted. Vabasta kinnitusrihmad ning veendu, et need
ei takista paadi viimist väljapoole poordi.
 Ühenda lahti elektrijuhe ja keera lahti kütuseklapp.
66
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 67 of 112
 Kontrolli, et vangliin paadi vööris oleks korralikult kinnitatud

vabastushaagi külge ja teine ots korralikult kinnitatud laeva küljes oleva
knaabi külge.
4.3.2. Kiirvalvepaadi veeskamisprotseduur
 Mehita paat maksimaalselt 3 inimesega.

 Teavita silda VHF raadiojaama kaudu paadi valmisolekust
veeskamiseks ja vastava loa saamisel alusta paadi veeskamist.
 Liiguta paadivints täielikult välja vajutades juhtpuldii nuppu CYLINDER
OUT (silinder välja).
 Vajuta juhtpuldil nuppu LOWERING (langetamine), et paat vette lasta.
 Paadi laskumise ajal käivita paadi mootor ja kinnita avariistopp liin

enda külge.
 Kui paat on veesatud, vabasta lööper. Pärast lööpri vabastamist tuleb
see viirata vajadusel paadi veeskaja poolt ohutusse kõrgusesse.
 Kui paat omab käiku vee suhtes ja vangliin on lõtv - vabasta vangliin.
NB! Alati tuleb enne vangliini vabastamist vabastada lööper.
67
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 68 of 112
4.3.3. Kiirvalvepaadi veeskamine paadist.
Veeskamisotste paigutus ja opereerimine
Paadi veeskamisots (oranž) on pakitud kotti, mis on kinnitatud paadi taavetile.

Ots peab olema karabiiniga kinnitatud konksule, mis on märgitud oranži
värviga.
Taaveti välja viimiseks kasutatav ots on märgitud rohelisega. See ots peab
olema kinnitatud konksule, mis on märgitud rohelise värviga.
68
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 69 of 112
Kiirvalvepaadi veeskamine paadist veeskamisotstega
Paadi taaveti välja pööramine:
Paadi veeskamine:
 Valmista taavet veeskamiseks ette vasatvalt peatükkile 4.3.1

 Võta kott, kus asub veeskamisots (oranž ots), taaveti küljest lahti ja
aseta paati.
 Tõmba rohelisest otsast, mis liigutab taaveti välja. Hoia otsa pinge all
kuni paat on täielikult väljas parda taga.
 Võta veeskamisots (oranž ots) kotist välja ja tõmba sellest. Paat
hakkab alla liikuma. Hoia pinget kuni paat on veesatud.
69
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 70 of 112
Kiirvalvepaadi veeskamine paaditekilt veeskamisotstega
Paadi taaveti välja pööramine:
Paadi veeskamine:
 Valmista taavet veeskamiseks ette vasatvalt peatükkile 4.3.1.

 Võta kott, kus asub veeskamisots (oranž ots), taaveti küljest lahti ja
aseta paaditekile.
 Tõmba rohelisest otsast, mis liigutab taaveti välja. Hoia otsa pinge all
kuni paat on täielikult väljas parda taga.
 Võta veeskamisots (oranž ots) kotist välja ja tõmba sellest. Paat
hakkab alla liikuma. Hoia pinget kuni paat on veesatud.
70
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 71 of 112
4.3.4. Kiirvalvepaadi veeskamine hädaolukorras
 Veendu, et süsteemi rõhk on üle 190 baari (Manomeeter asub taaveti

vasakul küljel).
 Vajadusel tõsta rõhku:
 Keera käsipumba käepide õigesse asendisse.
 Pumpa käepidemega üles ja alla kuni saavutad vajaliku rõhu.
 Ava süsteemi hädaklapp mis asub
taaveti vasakul küljel.
 Tõmba taaveti küljes olevast rohelisest liinist,
et viia paaditaavet parda taha.
 Tõmba taaveti küljest lahti oranž
veeskamisliini kott ja hoia liin pinge
all kuni paat jõuab vette.
71
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 72 of 112
4.3.5. Kiirvalvepaadi veeskamisel lainekompensaatori kasutamine
 Veesake kiirvalvepaat täielikult vette, vastavalt punktis 4.3.2

kirjeldatule.
 Aktiveerige lainekompensaator, keerate juhtpuldil lüliti
TENSION asendisse ON.
 Kasutage lainekompensaatorit vajutades juhtpuldil nuppu
„TENSION RUN“.
 Enne konksu eemaldamist paadi küljest deaktiveeriga
pingutusreziim lastes nupu „TENSION RUN“ lahti ja keerates
lüliti TENSION asendisse off.
72
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 73 of 112
4.3.6. Juhend kiirvalvepaadi mootori käivitamiseks
Mootori käivitamine paneelilt – elektriliselt:
 Veendu, et mootori juhtkang on neutraalasendis ja „kahvel“ on

paigutatud avariipeatamise lülitisse.
 Lülita sisse üldtoide, mille lüliti asub juhtkonsooli küljel olevas avauses.
 Mootori käivitamiseks lülita lüliti positsioonile “RUN”
 Vajuta lülitit “START” ja hoia seda all kuni mootor käivitub. Starter ei
tohi järjest töötada rohkem kui 10 – 15 sekundit.
Mootori käivitamine käsitsi:
 Veendu, et mootori juhtkang on neutraalasendis ja „kahvel“ on

paigutatud avariipeatamise lülitisse.
 Pööra dekompressiooni kangi kellaosuti liikumise suunas nii palju kui
võimalik.
 Aseta kohale käivitamise vänt ja vänta nii kiiresti kui võimalik. Vabasta
dekompressiooni kang pöörates kangi kellaosuti liikumisele
vastupidises suunas, samal ajal pidevalt vändates. Mootor käivitub.
73
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 74 of 112
4.3.7. Kiirvalvepaadi vabastusmehhanismi kasutusjuhend
Juhend konksu vabastamiseks:
 Võta välja ohutussplint

 Pööra käepidet asendisse lahti ja vabasta konks
 Konks on avatud
74
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 75 of 112
Juhend konksu sulgemiseks:
 Liiguta käepide lukustuspositsioonile

 Lukusta ohutussplindiga
 Lükka lööpri aas konksule, konksu sulgur sulgub automaatselt

 Lööpri aas on nüüd kinnitatud konksule
 Tähelepanu! Enne paati tõstmist kontrolli üle ja veendu et konks on
lukustatud!
75
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 76 of 112
4.3.8. Valvepaadi ettevalmistamine veeskamiseks
 Valvepaadi veeskamine toimub samamoodi nagu kiirvalvepaadi

veeskamine. Ainuke erinevus selles, et valvepaadi taavetil puudub
lainekompensaator.
 Paadi veeskamisel ja laevaletõstmisel jälgi et vangliin on koguaeg
pingel, et vältida paadi pöörlemist ja põrget laeva korpusega.
4.3.9. Juhend Valvepaadi mootori käivitamiseks
 Ava kütusepaagi õhutusklappi ventiil.

 Kontrolli,et kütusevoolik oleks kütusega täidetud.
 Aseta ohutusvõti avariiseiskamise lülitisse ja ohutusvõtme liini teine ots
kinnita enda külge.
 Veendu, et mootori juhtkang on neutraalasendis.
 Aseta trimmi reguleerimis kang lukustatud asendisse.
 Pööra mootori käivitamiseks starterit.
 Veendu,et mootor töötab korralikult, enne käigu andmist.
4.3.10. Valvepaadi vabastusmehhanismi kasutusjuhend
Valvepaadi vabastuskonksu veeskamisprotseduur
76
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 77 of 112
 Veendu et paadi tõstmistroppide küljes olev rõngas on lukustatud

konksu sees.
 Tõsta paat.
 Lase taavet välja.
 Veeska paat.
 Enne paadi vette jõudmist aktiveeri automaatne vabastus (punane
käepide).
 Konks automaatselt avaneb kui paat on vees.
 Eemaldu laevast.
Valvepaadi vabastuskonksu ühendamine
Lükka mõlemad hoovad

üles et viia konks
lukustatud asendisse.
Suru paadi troppidel olev

rõngas konksu sisse .
Konksu riiv avaneb ja
rõngas libiseb konksu
sisse, konks lukustub
automaatselt.
Kui rõngas ei sulgu

korrektselt, tõmba tugevalt
punasest käepidest et
vabastada konksu ja proovi
uuesti.
Automaatne vabastus (punane käepide)
77
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 78 of 112
Aktiveeritakse enne paadi vette jõudmist.

 Ei avane kui pingejõud konksule on rohkem kui 30 kg. (paat ei ole
vees)
 Avaneb ja vabastab paati kui pingejõud konksule on vähem kui 30 kg
(paat on vees)
Manuaalne vabastus (roheline käepide)

Aktiveeritakse kui paat on vees ja automaatne vabastamine ei aktiveerunud
kuna pinge konksule on suurem kui 30 kg (näiteks on tugev hoovus). Kuni
pingejõud konksule on 150 kg on võimalus vabastada paat manuaalselt.
Manuaalne vabastus aktiveeritakse tugevalt tõmmates rohelisest
käepidemest. Turvalisuse mõttes manuaalne vabastus võib olla aktiveeritud
ainult peale automaatse vabastuse aktiveerimist.
Indikaator
Indikaator näitab kas CAR 35 konks on
Aktiveeritud või mitte.
Punane – ülemine asend – Lukustatud

Roheline – alumine asend - Vabastatud
4.3.11. Pukseerimine
Kiirvalvepaat ja valvepaat on võimelised pukseerima laeva suurimat

päästeparve kiirusega 2 sõlme. Puksiirotsa kinnitamiseks kasuta paadi ahtris
asuvaid kinnitus pollareid. Pukseerimisel hoidu järskudest tõmmetest. Paadi
enda pukseerimiseks kasuta paadi vööris asuvat vangliini kinnituskohta.
Maksimaalne pukseerimiskiirus parvele on 3 sõlme.
78
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 79 of 112
4.4. Vahend inimeste veest väljatõstmiseks (MOR)
MOR peab võimaldama inimeste (k.a. abitute) ohutut transportimist veepinnalt

laevatekile. MOR asub 7. tekil paremas pardas kiirvalvepaadi juures. MOR
veeskamist ja laevaletõstmist teostatakse kiirvalvepaadi taavetiga.
Veeskamisprotseduur:
 Enne MOR kasutamist tuleb kiirvalvepaat lasta vette nii, nagu on

kirjeldatud peatükis 4.3.2 ja 4.3.3.
 Eemalda plastikkate ning võta välja MOR parve seekel
 Veendu, et lööpril on sees lõtk ja kinnita MOR-parve seekel
kiirvalvepaadi lööpri konksu külge.
 Kinnita MOR parve kinnitusotsad laeva külge
 Kinnita MOR parve konteineriots laeva külge
 Vabasta parve konteiner aluse küljest
 Juhi juhtpuldiga paaditaavet väljapoole poordi
 Täida platvorm õhuga tõmmates punasest nöörist
79
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 80 of 112
 Tõmba MOR-parv parda äärde ja kinnita korralikult. Päästjad võivad

astuda parve.
 Vabasta parve kinnitus, mis hoiab teda laeva poordi ääres ja veeska
ujuvplatvorm vajutades paaditaaveti juhtpuldil nuppu LOWERING.
 Toimeta päästetud inimesed parve.
ÄRA KASUTA LAINEKOMPENSAATORIT !

Veest väljatõstmine:
 Juhi platvormi veest väljatõstmist juhtimispuldist vajutades paaditaaveti

juhtpuldil nuppu HOISTING.
 Kui platvorm on jõudnud kõrgeimasse asendisse, rakendub lõpplüliti ja
hüdrauliline vints peatub automaatselt.
 Tõmba platvorm tekile ja ühenda lööper platvormi küljest lahti.
80
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 81 of 112
4.5. Ellujäämine parves
4.5.1. Laeva mahajätmine
1) Kui sul on aega, pane selga nii palju sooje riideid kui võimalik. Eriti on
vaja katta pea, kael, käed ja jalad.
2) Pane päästevest selga.
3) Kui sa ei jõua päästeparve, lasku vette aeglaselt, et hoiduda šokist. Ära
hüppa vette kõrgemalt kui 5 meetrit. Järsk külma vette laskumine võib
tekitada südame arütmia või seiskumise. Samuti võib järsk külma vette
sattumine põhjustada hingamise kontrollimatu kiirenemise, mille
tulemusena võib tõmmata kopsudesse vett ja uppuda. Kui sa oled
sunnitud vette hüppama kõrgemalt kui 5 meetrit, võta vest seljast ja
hüppa vette hoides vesti käes. Vastasel juhul on oht murda kael, kui
päästevest lööb vette laskumisel järsult vastu pead.
4) Püüa ujuda päästeparveni, muude ujuvate objektideni või teiste
inimesteni. Kui sul ei olnud võimalust ette valmistuda vette minekuks,
siis nööbi kinni kõik seljasolevad riided. Külmas vees olles võid sa tunda
tugevat külmavärinat või isegi valu. Need on normaalsed refleksid, mis ei
ole ohtlikud. Proovi kindlasti nööpida kinni kõik seljasolevad riided enne,
kui käed külmuvad. Samuti proovi leida vile ja lülitada sisse päästevesti
tuli.
5) Püüa vees mitte ujuda, välja arvatud juhul, kui püüad jõuda p.4 märgitud
kohtadesse. Mittevajalikud liigutused ajavad keha ja riiete vahel
soojenenud vee eemale. Keha soojuse kaotus on eriti suur pea, kaela,
keha külgede ja jäsemete juures. Seetõttu on oluline, et sa püüaksid
jääda liikumatuks, vaatamata sellele, ükskõik kui valulik see võib olla.
Valu ei tapa, kuid keha soojuse kaotus on surmav.
6) Keha asend vees on tähtis kehasoojuse hoidmiseks. Uju nii rahulikult kui
võimalik, hoia oma jalad kõveras ja koos, küünarnukid keha külgedel, käed
päästevesti peal ja pea ning kael veest väljas. Selline asend vähendab
veega kokkupuutuva keha pindala.
81
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 82 of 112
7) Võtted alajahtumise vastu vees:
8) Püüa ronida nii kiiresti kui võimalik paati, parve või mõne teise ujuva objekti
peale, et vähendada vees oldud aega miinimumini. Inimese keha kaotab
soojust kiiremini vees kui õhus. Kui sa oled märg ja võimeline minema paati
või parve, pead sa end kaitsma tuule eest, et vähendada keha soojuse
kadu, mis tuleneb õhu tsirkulatsioonist. Tuule kaitseks kata end tekiga või
lisariietega. Kehasoojuse säilitamiseks püsi paadis või parves teistele
inimestele nii lähedal kui võimalik .
9) Ära kaota lootust, et sa jääd ellu ja sind päästetakse. See suurendab

sinu ellujäämisvõimalust kuni päästjate saabumiseni. Sinu
ellujäämissoov on määrava tähtusega!!!
82
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 83 of 112
4.5.2. Esmased tegevused parves
a) Lõika läbi ühendusliin, kasutades

nuga, mis asub ülemise ujuvkambri
peal. Aerusid kasutades sõua
laevast eemale.
b) Otsi ja võta parve veesolijad,
kasutades selleks päästeliini ja selle
otsas olevat rõngast.
c) Viska vette ujuvankur, kui see ei ole
juba vees.
d) Sulge parve sissepääsud vastavalt
sissepääsude juures asuvatele
juhenditele.
4.5.3. Järgnevad tegevused parves
a) Õhuballoonide täis pumpamine/õhust tühjaks laskmine. Kõiki parve

ujuvkambreid, kaari ja vaheballoone ning põrandat saab täis pumbata
käsipumbaga. Põrandad tuleb pumbata täis parvesolijate
isoleerimiseks külmast mereveest. Eelpool viidatud balloone saab
tühjaks lasta, kasutades tömpi eset nagu näidatud joonisel.
b) Väline ja sisemine valgustus.
Valgustid lülituvad sisse parve õhuga täitumisel. Lülita valgustid välja
vastavalt parves asuvatele juhenditele.
c) Vihmavesi.
Kogu vesi selleks ettenähtud kottidesse. ÄRA JOO esimesel korral
kogutud vett. MITTE KUNAGI ära joo merevett.
d) Pukseerimine.
Parve tuleb pukseerida puksiirliinist. MITTE KUNAGI ei tohi parve
pukseerida päästeliinist, mis on piki parve parrast ümber parve.
e) Avariivarustus.
83
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 84 of 112
4.5.4. Püsimine parves

Parves annab korraldusi ohvitser või kõige enam kogenud isik hättasattunud
inimeste hulgas. See inimene jaotab joogivett, toitu jne. Tee endale selgeks
parve sisustus, varustus ja selle funktsioonid. Parves tuleb soojuse
hoidmiseks istuda või lamada üksteise lähedal.
84
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 85 of 112
4.5.5. Avariivarustus
Avariivarustus on kinnitatud parve sees ujuvkambri külge. Avariivarustus
sisaldab muu hulgas esmaabipakendit ja signaalvarustust. Lisaks on parves
aerud, 2 pumpa ja varustus parve remondiks.
4.5.6. Päästevahendite kokkukogumine

Kui on tegemist mitme parvega, peavad nad olema omavahel kokku seotud.
Kusjuures, vahemaa peab olema vähemalt 12 meetrit.
4.5.7. Päästeparve kuivatamine (topeltpõranda ja katuse

täispuhumine)
Ammuta vesi parvest välja nii kiiresti kui võimalik kasutades selleks hauskarit
(veekühvlit) või käsna, mis asub avariipakis või on kinnitatud avariipakendi
külge. Kui parve põrandas asuvad kuivendustorud, siis kasuta neid nii, nagu
on kirjeldatud parves asuvates juhendites. Kui parvel on täispuhutav põrand ja
kate, siis pumpa need õhku täis kasutades lõõtsa (pumpa). Ühenda lõõtsa
voolik parve õhuventiili külge nii, nagu on kirjeldatud parves asuvatel
juhenditel. Pärast täispumpamist, mis ei tohi olla ülemäärane, keera
ventiilidele peale korgid. Kui ellujäänutel on riided märjad, võta nad seljast,
vääna nii kuivaks kui võimalik ja pane selga tagasi. Märjad riided seljas on
parem, kui üldse ilma riieteta olla.
4.5.8. Tormiankur ja ankruliin

Tormiankur, mis on kinnitatud ankruliiniga alumise ujuvkambri külge, peab
olema vette visatud koheselt pärast seda, kui parvede ühendusliinid on läbi
lõigatud. Tormiankur stabiliseerib parve ja aitab teda hoida asukohas, mis võis
olla edastatud raadio teel päästeüksustele. Avariivarustuse paketis asub
varutormiankur koos liiniga.
4.5.9. Sissepääsude sulgemine ja topitulede kontroll

Sulge parve sissepääsud nii nagu on kirjeldatud parves asuvates juhendites.
Üks parve tuledest on paigutatud parve katusele väljaspool parve, teine
seespool parve. Mõlemad parve tuled süttivad automaatselt siis, kui parv
täitub õhuga. Tulede väljalülitamine toimub vastavalt parve sees asuvale
juhendile.
85
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 86 of 112
4.5.10. Soovitused vastutavale isikule

1. Vahigraafik
Tuleb koostada vahigraafik, et oleks tagatud parve ümbruse pidev jälgimine
parve vaateavade ja sissepääsude juures juhuks, kui peaks olema näha laeva
või lennumasinat. Täiendavalt peab olema määratud pidevalt keegi, kes
svammiga pühiks ära tekkiva kondensaadi, et parv oleks seest võimalikult
kuiv. Vahi pikkus sõltub välisõhu temperatuurist.
2. Merehaigus
Tuleb jaotama laiali merehaiguse tabletid ja kotid.
3. Kannatanute jälgimine ja ravi.

Tuleb korraldama kannatanute jälgimine ja ravi. Hoidma neid nii kuivana ja
soojas kui võimalik. Kasutama päästevahendi esmaabipakki.
4. Kaitse külma ja kuuma eest.

Kui parv on varustatud kahekordse põhjaga ja kattega, tuleb need täis
pumbata , et kindlustada efektiivne soojusisolatsioon.
Täiendavalt võib parve põrandal kasutada erinevaid materjale avariivarustuse
pakist (vahtkumm ja pakkepapp), et saavutada täiendavat isolatsiooni. On
oluliselt tähtis, et istudes põrandal on soojusisolatsioon all, kaitsmaks läbi
parve põhja õhkuvat merevee jahedust. Tugeva päikesepaiste korral tuleb
parve põrand tühjaks lasta, et niimoodi jahutada parve sisemust. Samuti tuleb
hoida lahti kõik parve sissepääsud. Kaitse oma pead päikese eest. Ööseks
kuivata parve põrand ja pumpa see õhku täis, sulge parve avad, kui pead
seda vajalikuks.
5. Avariiside.
Tuleb valmistama kasutamiseks ette EPIRB ja SART ning lülitama VHF
raadiojaam kanalile 16. Endast märkuandmiseks kasutama ka taskulampi,
peeglit ja vilet. Avariisignaalide aktiveerimise otstarbekust tuleb enne nende
kasutamist hinnata. Pärast esimese langevarjuraketi kasutamist ära kasuta
järgmisi enne, kui oled kindel, et päästelaev, lennuk või helikopter on
läheduses. Käsitõrvikuid kasutada ainult allatuult. Paigaldama radarreflektor.
6. Reeglid.
Reeglid pannakse paika parvevanema poolt. Tähelepanu tuleb pöörata
järgnevatele aspektidele. Tähtis on distsipliini hoidmine valitud juhi käe all.
86
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 87 of 112
Mõned parves olijad võivad olla tekkinud olukorrast šokeeritud, kuid juhi
kohustus on selgitada kõigile, et olukord ei ole kaugeltki lootusetu ning et
parved on disainitud ja varustatud just nimelt tekkinud olukorraks.
Parvevanem peab otsustama, kas parves suitsetamine on lubatud või ei.
Suitsetamine võib põhjustada merehaigust ja suurendada janutunnet. Tuleb
arvestada, et lahtine tuli ja suitsetamine võivad parve kahjustada või täielikult
hävitada.
7. Moraal.
Päästetute moraali tuleb kõrgel hoida. Vahipidamine, toidu ja vee jaotamine,
vihmavee kogumine jne. hoiab päästetuid tegevuses, kuid positiivne
suhtumine probleemidesse ja usk võimalikku pääsemisse on tähtsad
päästevahendi vanemale ja meeskonnale korra tagamisel. Tuleb hoiduda
liigsest tegevusest, et hoida kokku jõudu. Laulmine, jutuvestmine ja lihtsad
mängud aitavad moraali üleval hoida.
8. Sanitaartingimused.
Sanitaartingimustesse tuleb suhtuda tõsiselt. Päästeparv tuleb hoida nii
puhtana kui võimalik. Eriti siis kui päästeparves on naised, tuleb kasutada
katet või tekki, et tagada privaatsus.
4.5.11. Täiendava õhu pumpamine parve ujuvkambritesse.

Pärast pikaajalist parvesolekut võivad parve õhukambrid ja katusekaared
vajada täiendavat õhuga täitmist. Õhuventiilid asuvad parve sees, üks iga
ujuvkambri, katusekaarte ja istepingi jaoks. Ühenda lõõtsa voolik ventiili külge
ja pumpa seni, kuni tunned, et balloon on kõva. Pärast ballooni täitmist pane
korgid ventiilile peale.
4.5.12. Päästelaeva saabumine

Kui päästjad on parve märganud, tuleb teha ettevalmistusi kiireks
päästmiseks. Veendu, et kõikidel oleks päästevestid seljas. Valmistu parve
katusekaartest vajadusel õhku välja laskma, kasutades selleks täiteava kõrval
olevat tömpi varrast, millega avatakse täiteklapp. Valmistu vastu võtma
päästelaevalt päästeliini.
4.5.13. Pukseerimine
Juhul, kui päästmise ajal tuleb parve pukseerida, veendu, et puksiirots oleks
kinnitatud selleks ettenähtud valjaste süsteemi külge või parve vangliini külge.
Ära kinnita puksiirotsa parve ümber oleva päästeliini külge.
87
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 88 of 112
4.5.14. Signaalvarustus
Avariivarustus sisaldab rakette ja käsitõrvikuid. Loe juhendid tähelepanelikult
läbi ja valmista signaalvarustus ette nii, et oleks võimalik selle kasutamine
kohe, kui on märgatud laeva või lennumasinat. Kasuta signaalvahendeid
säästlikult, ära kasuta kogu tagavara ära ühe korraga. Kõigepealt kasuta
signaallampi:
S O S signaal signaallambiga:    ------ ------ ------   
Kui sind ei märgata, lase lendu rakett või süüta säratuli. Päiksepaistelise
ilmaga kasuta signaalpeeglit. Kui parves on raadioseadmeid, paiguta ja
kasuta neid vastavalt neile lisatud juhendile.
4.5.15. Lähenemine kaldale

Kui vahisolija märkab maad, tuleb abi kutsumiseks süüdata säratuli või lasta
õhku rakett. Oluline on jälgida, et parv ei satuks karidele või muu parve
vigastada võiva takistuse otsa. Valmis tuleb olla aerude kasutamiseks
parvega manööverdamisel.
88
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 89 of 112
4.5.16. Päästesignaalide tabel
Päästeüksuse vastused hädasolija poolt edastatud hädasignaalile.
89
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 90 of 112
4.6. Päästmine helikopteriga
Päästmine helikopteriga on praegusel ajal kõige levinum meetod

hättasattunute päästmisel.
Laeva 11. tekil asub helikopteri maandumisplats.
Helikopterid on varustatud kõrgetasemeliste navigatsiooni ja sidevahenditega,

mis lubab neil leida avariiolukorras olevaid laevu isegi kaugete vahemaade
tagant.
Evakuatsiooni juhitakse helikopterilt. Üldjuhul vintsitakse esmalt vigastatud

üles. Kui laeval on tõsiselt vigastada saanud isikuid ja side helikopteriga on
halb, võib osutada vajalikuks saata esmalt helikopterisse inimene, kes võib
abistada helikopteri meeskonda.
Inimeste tõstmiseks laeva tekilt või paadist kasutatakse tavaliselt

päästesilmust või spetsiaalselt vigastatute tõstmiseks ette nähtud kanderaami.
Võimalik, et helikopterilt vintsitakse pinnaltpäästja laevale, kes kinnitab
päästetud isiku helikopterilt alla lastud trossi külge.
Vintsimine veest
Veest vintsimist teostatakse

pinnaltpäästja abiga või kasutades
päästesilmust nii, nagu on näidatud
allpoololeval pildil.
90
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 91 of 112
Kannatanute vintsimine paadist.
1) Lase helikopterilt alla lastud

juhtliinil puudutada veepinda
ja alles seejärel võib seda
puudutada (staatilise
elektrilöögi oht). Raskus liini
otsas peab olema pidevalt
vees. Juhtliini ei tohi mitte
kunagi kinnitada paadi külge.
2) Kui päästesilmus on paadi
tasemel, tõmmatakse
juhtliiniga päästesilmus paati.
Paadi mootorit tuleb hoida
neutraalasendis, et juhtliin ei
satuks paadi vinti.
3) Päästetav istub paadi poordil
(luugi juures) ja paneb
päästesilmuse ümber, teine
inimene abistab teda. Hoia
päästesilmust alumise
poolega ülestõstetult enda ja
tõstetrossi vahel.
4) Pista üks käsi läbi
päästesilmuse. Pane silmus
üle pea ja üle õla. Seejärel
pane teine käsi läbi silmuse.
Tõmba silmus selja tagant
alla. Veendu, et päästevest on
päästesilmuse all (kui
päästevest on seljas).
Veendu, et tõsteliin ja konks
ripuvad vabalt rinna kohal.
Pinguta päästesilmus.
5) Tõstetav tõuseb luugi juures
püsti. Signaliseerija paadis
annab signaali “valmis
ülestõstmiseks”.
6) Tõstetav peab jääma täiesti
liikumatuks, kuni ta on
jõudnud helikopterisse.
91
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 92 of 112
Vintsimine päästeparvest.
1) On tõenäoline, et ilm on halb ja lainetus on tugev.

2) Sõltumata ilmastikutingimustest peavad kõik päästetavad selga
panema päästevestid ja hoidma neid seljas kogu
evakuatsiooniprotseduuri aja.
3) Päästeparvel ei ole mootorit, millega teda paigal hoida. Helikopteri
tiivikust tekitatud tuule tõttu liigub parv suhteliselt kiiresti allatuult.
Liikumise aeglustamiseks tuleb tormiankrud vette visata.
4) Tiiviku tekitatud tuule tõttu võib helikopter jääda parvest kaugemale kui
paadist tõstmise korral.
5) Kui päästja lastakse helikopterist parve, võtab ta enda peale kogu
ülestõstmise juhtimise ja on tähtis, et oleks järgitud kõik tema juhised.
6) Kasulikuks võib osutuda päästeparve katusekaarte õhust tühjaks ja
katuse alla laskmine. Sellisel juhul võivad päästetavad katusele istuda.
See hõlbustab evakuatsiooniprotseduure ja vähendab võimalust parve
tuule mõjul ümberminekuks.
7) Lase ka parve sissepääs õhust tühjaks, et vähendada parve
ümbermineku ohtu ja triivimiskiirust.
8) Mida rohkem on päästetavaid parvelt evakueeritud, seda suurem on
parve ümbermineku oht.
9) Juhul, kui parv läheb ümber, võib päästja lõigata katki parve põhja ja
seejärel jätkata päästmist läbi augu.
10) Üldjuhul evakueeritakse esmajärjekorras vigastatud.
11) Helikopteri mahutavus ei pruugi kindlustada kõikide inimeste üheaegse
päästmise. Sel juhul tuleb pärast helikopteri lahkumist seada parv
töökorda, s.t. täis pumbata katus ja kaared, kuivatada parv seest ja
järgida kõiki ellujäämise juhiseid.
12) Parv tuleb pärast kõikide inimeste päästmist märgistada või uputada
selleks, et edasise päästmisoperatsiooni käigus ei tekiks olukordi, kus
päästjad hakkavad otsima abivajajaid juba tühjendatud parvedest. See
tekitab lisaajakulu päästeoperatsiooni läbiviimisel.
92
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 93 of 112
4.7. Hüpotermia
Kui inimene kukub vette, siis tungib vesi mõne sekundi jooksul läbi riiete.
Vees olles kaotab keha soojust 25 korda kiiremini kui sama temperatuuriga
seisvas õhus olles. Liikuv vesi ja lainetus võib suurendada soojuse kadu kuni
200- kordseks. Organism üritab automaatselt kaitsta end külma eest. Ta
püüab siseorganite normaalset temperatuuri hoida, tõmmates kokku naha ja
jäsemete veresooned. Veretsirkulatsioon kontsentreerub tähtsaimatesse keha
organitesse. Muskulaarsüsteem suurendab soojaeritust 5-6 korda tahtmatute
lihasteliigutuste kaudu (külmavärinad). Külma tulemusel muskulaarsüsteemi
töövõime väheneb. Naha temperatuuri langusel langeb oluliselt ka jäsemete ja
lihaste temperatuur. Hüpotermia tekib keha temperatuuri langemisel alla 35 C.
Kui muskulaarsüsteem väsib, peatuvad külmavärinad. Naha veresooned
paisuvad jälle ja jahtunud veri hakkab ringlema siseorganite poole, mis
omakorda vähendab siseorganite temperatuuri. Kui kehatemperatuur langeb
alla 30 kraadi, järgneb sellele teadvuse kaotus. Kui südame temperatuur
langeb alla 25 kraadi, lakkab ta töötamast ja kannatanu sureb.
4.7.1. Vee temperatuuri mõju ellujäämisele
Veetemperatuur C Teadvusetus saabub Surm saabub
0° alla 15 minuti alla 15 -45 minuti

0° - 5° 15 -30 minutit 30 -90 minutit
5° -10° 30 -60 minutit 1 -3 tundi
10° -15° 1 -2 tundi 1 -6 tundi
15° -21° 2 -7 tundi 2 -40 tundi
21°- 27° 3 -12 tundi 3 – määramatu aeg
üle 27° määramatu määramatu
Tabelis toodud andmed on keskmised. Suhteliselt suur erinevus teadvusetuse

saabumise ja surma saabumise aja osas on tingitud väga erinevatest
faktoritest. Näiteks veesolija seljas olevatest riietest, füüsilisest vormist,
moraalsest olukorrast, tervislikust seisukorrast, vees käitumisest, keha
rasvkoest, ainevahetusest, keha suurusest, soost ja vanusest – kõik need
faktorid mõjutavad ellujäämisaega kas ühele või teisele poole. Faktorid, mis
teevad inimese eriti tundlikuks ja soodustavad kehatemperatuuri kiiret langust
on haigused, medikamentide intensiivne kasutamine, erinevate
narkootikumide kasutamine ja eelkõige alkoholi kasutamine, mis suurendab
93
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 94 of 112
soojuskadu, kuna laiendab veresooni ja vähendab soojuse tootmist hoides

ära külmavärinaid. Lisaks sellele pärsib alkohol mõtlemisvõimet ning
suurendab õnnetuste tekke ohtu.
4.7.2. Hüpotermia diagnoosimine
Hüpotermia diagnoosimine baseerub keha pinna temperatuuri mõõtmisel.

Tavaliselt on seda võimalik teha ainult meditsiiniasutustes. Kui
normaaltemperatuuriga käsi asetada kannatanu kõhule ja kõht tundub külm,
viitab see hüpotermia tekkele. Hüpotermia taset võib hinnata hinnates
kannatanul tekkivaid sümptomeid.
Maa peal areneb hüpotermia aeglasemalt kui akuutne (järsk) hüpotermia

külmas vees. Märgid, mis viitavad nn kroonilise hüpotermia tekkele olles
kuival, on järgnevad: lihaste tõmblemine, külmavärinad, kõnevõimetus,
apaatia, väsimus, tuikumine, segane kõne, korduv kukkumine, võimetus
kõndida, mõtete segadus, hallutsinatsioonid, minestamine ja teadvusetus.
Põhimõtteliselt samas järjestuses nagu kuival maal olles arenevad

hüpotermia sümptomid ka vees olles, ainult oluliselt kiiremini. Ja mida külmem
on vesi seda kiiremini need sümptomid tekivad.
Paanika tekib umbes 80% inimestest, kes satuvad ohtlikku olukorda.

Paanikas inimene on teovõimetu ning ta ei ole võimeline hoolitsema enda ega
teiste eest. Paanika tekitab hingeldamist, mille tulemusena võib inimene
tõmmata vett kopsudesse ja uppuda. Pikalt vees olemine viib jäsemete
tuimuseni. Kui võime käsi kokku pigistada ja ronida nõrgeneb, on võimatu
ronida päästevahenditesse. Seejärel on inimese sunnitud jääma vette. Kui
inimese kehatemperatuur langeb alla 36 kraadi, hakkab ta tegema valesid
otsuseid. Ta ei ole enam huvitatud oma olukorra analüüsist. Kurnatuna jääb ta
puhkama. Paratamatusena järgneb nõrgenenud võime ujuda, segadus, mõtete
korrapäratus, mälu kaotus, südametegevuse häired, lihaste tõmblemine,
jäsemete kokkutõmbumine, hallutsinatsioonid, heaolu tunne ja teadvusetus.
4.7.3. Võimalikud komplikatsioonid
Hüpotermia alla kannatava inimese jäsemetes on suurel hulgal külma verd.

Kui liigutada sellist kannatanut hooletult - näiteks tõstes tema käsi või jalgu
võttes riideid seljast, kui teda masseerida või tehes kunstlikku hingamist,
tuues teda sooja dušši alla või sauna, andes talle alkoholi - hakkab jäsemetes
olev külm veri ringlema. Kui külm veri jõuab südamesse, jahtuvad südame
lihased järsult ning võivad põhjustada südame seiskumise ja surma.
94
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 95 of 112
4.7.4. Esmaabi
Hinnates hüpotermia taset ja sellele vastavat esmaabi, on kerge meelde jätta

kahte kannatanu liikumisvõimekusest lähtuvat reeglit.
1) Kui kannatanu on võimeline liigutama, võta ette järgnevad sammud:
 Vaheta märjad riided kuivade vastu. Aita kannatanu magamiskotti või

mässi ta tekkide sisse.
 Pane normaalse kehatemperatuuriga isik kannatanu kõrvale “radiaatoriks”.
 Anna kannatanule kõrge suhkrusisaldusega sooja jooki.
Tavaliselt ei teki liikumisvõimelise inimese aitamisel probleeme. Kannatanu

enda vereringesüsteem normaliseerib kehatemperatuuri. Ravi tuleb viia läbi
järelevalve all ja normaalse toatemperatuuriga ruumis. Kehatemperatuur
tõuseb aeglaselt ja sellisel juhul on võimalik hoiduda võimalikest
komplikatsioonidest.
2) Kui kannatanu ei ole võimeline liigutama või on teadvuseta, käitu

järgnevalt:
 Pane kannatanu küljele.

 Ära võta tal seljast märgi riideid. Ära soojenda teda kasutades väliseid
vahendeid (kuum jook, teise kehaga soojendamine).
 Kata kannatanu plastikkattega, termokotiga, tekkidega jne.
 Transpordi kannatanu meditsiiniasutusse.
Kannatanu, kes ei ole võimeline liigutama, seisukord on alati eluohtlik.

Mittevajalik liigutamine või hooletu käsitsemine peab olema välditud, et
hoiduda komplikatsioonidest. Näiteks kannatanu tõstmine helikopterisse peab
olema läbi viidud päästevõrgu või kanderaamiga. Kui kannatanut tõsta tema
kaenla alt päästesilmusega, pannes ta järsult püstisesse asendisse, langeb
kannatanu vererõhk järsult, mis võib viia surmani. Hüpotermia teadvuseta
olekus kannatanuid on raske eraldada surnutest. Nende hingamist ja pulssi
pole tunda, nende pupillid ei reageeri valgusele ja kannatanul ei ole reflekse.
Kannatanu staatus on väga kriitiline. Vaatamata selle ei tohi kannatanut
lugeda surnuks seni, kuni meditsiiniasutuses pole läbi viidud vajalikke
protseduure ülessoojendamiseks ning need protseduurid pole andnud
tulemusi.
95
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 96 of 112
4.7.5. Hüpotermia ja kunstlik hingamine (CPR)
Kui kannatanu ei hinga, veendu, et tema hingamisteed on vabad ja alusta

kunstlikku hingamist. Kunstlikku hingamist ei tohi alustada enne, kui on
veendutud et kannatanu ei hinga. Vähest hingamist on väga raske ära tunda.
Sisse – väljahingamiste arv võib olla ainult kuni 3-4 korda minutis. Hüpotermia
puhul täidab vähene vereringlus ja hingamine keha hapnikuvajaduse. Kui
kunstlikku hingamist on alustatud, siis tuleb seda jätkata kuni
meditsiiniasutusse jõudmiseni või kuni meditsiiniasutus annab loa kunstlik
hingamine lõpetada. Südame massaaži ei tohi alustada seni, kuni on võimalik
professionaalse abi osutamine. Südame maasaaž hüpotermia kannatanule on
ebaefektiivne ja võib viia kergesti südame arütmiani.
4.8. Inimese päästmine kinnisest ruumist
Suuline koodsõna: „SININE VOID“
Häire „SININE VOID“ kasutatakse olukordades, kus inimene on kinnises

ruumis (void , tank) ja mingil põhjusel vajab päästmist. Põhjusteks võib olla
terviserike, kukkumine või hapniku puudus. Julgestaja või kes tahes
kõrvalseisev isik väljaspool kinnist ruumi, märgates või kahtlustades, et
ruumis on kannatanu, peab koheselt informeerima vahitüürimeest.
Mitte keegi ei tohi siseneda kinnisesse ruumi kuniks atmosfäär ruumis ei ole
kontrollitud ja ohutu!
4.8.1. Tegevused:
 Tekkinud olukorrast teavitada silda tel.: 10000

 Vahitüürimees kuulutab välja häire „SININE VOID“
Kuuldes häire signaali, peavad ohutusrühmad kogunema vastavalt määratud

ülesannetele.
96
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 97 of 112
Valverühm:
 Koguneb vastavalt ohutusjuhendis ette nähtud kohas
 Võtab kaasa:
o Kanderaam (pehme)
o Hapniku balloon
o Meditsiini kohver, kaelatugi/fiksaator
o Vastavalt vajadusele ja korraldusele lisavahendid
Päästerühm:
 Koguneb vastavalt ohutusjuhendis ette nähtud kohas
 Vastavalt vajadusele ja korraldusele riietub või võtab kaasa
lisavarustuse ja kaitseriietuse, milleks võib olla:
o Kaitseriietus tuletõrjejaamast
o Hingamisaparaadid
o Taskulamp
o Kolmjalg, turvarakmed, päästevints
o Julgestus ja tõsteliin
o Tuletõrjevoolik (kannatanu tõstmiseks vertikaalselt)
o Gaasi analüsaator
o 3 kiivrit pealampidega
o Õhupuhur koos pikendusjuhtme ja õhuvoolikuga
Ohutus:
 Ära kiirusta sisse
 Kutsu abi
 Ära tegutse üksi – ära sisene enne kui abi saabub
 Ventileeri ruumi
Kui teadvusetu inimene on kinnises ruumis:

 Tuleb eeldada, et atmosfäär ruumis ei ole ohutu ja päästemeeskond
tohib siseneda ainult päästeülikondades
 Hapnikumask tuleb kannatanule paigaldada esimesel võimalusel
 Kannatanu tuleb kinnisest ruumist võimalikult kiiresti välja tuua kui
vigastus seda võimaldab ja viia ohutusse kohta, et anda esmaabi.
97
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 98 of 112
4.8.2. Gaasi analüsaatori Dräger X-AM2500 kasutusjuhend
Esipaneel
1. Gaasi sisselaske avad
2. Alarmtuled
3. Helialarm
4. OK nupp
5. + nupp
Tagapaneel
1. IR (Infrapunasisend)
2. Kinnitusklamber
3. Tüübiplaat
4. Laadimiskontaktid
5. Aku
Ekraan
1. Mõõtetavate gaaside näit
2. Mõõdetavate tulemuste näit
3. Erisümbolid
98
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 99 of 112
Seadme sisselülitamine
Vajutage ja hoidke OK nuppu all 3 sekundit kuni seade aktiveerub.
- Ekraanile ilmuvad kõik tähised ja lühiajaliselt aktiveerub heli-, vibro- ja
valgusalarm.
- Kuvatakse tarkvara versiooni tunnus.
- Seade teostab eneskontrolli
- Ekraanile ilmuvad järjekorras alarmi tasemed ja järgmise kalibreerimiseni
jäänud päevade arv.
Väljalülitamine
- Vajutage ja hoidke all OK ja + nuppu üheaegselt 3 sekundit.
- Enne seadme väljalülitamist aktiveerub hetkeks heli-, vibro- ja
valgusalarm.
Töökohale sisenemine
- Kontrollige seadet ja vajadusel viige läbi kalibreerimine enne ohutusalast
mõõtmist.
- Seadme sisselülitudes kuvatakse ekraanile hetkelised mõõteväärtused.
Hoiatusteade tuvastamisel toimige järgnevalt:

- Seadmega võib töötada normaalselt, kuid kui teade ei kustu automaatselt
ekraanilt töö käigus, tuleb seadmega pöörduda hooldusesse.
- Veenduge, et gaasi sisselaskeavad oleksid avatud.
Veateade tuvastamisel toimige järgnevalt:

- Seade ei ole töökorras ja vajab hooldust.
- Sadet ei tohi kasutada!
Värskeõhu kalibreerimine
Värskeõhu kalibreerimist viiakse läbi, et parandada 0-punkti täpsust.
Värskeõhu kalibreerimist tuleb läbi viia värskes õhus, mis ei sisalda
mõõdetavaid gaase ega teisi segavaid gaase.
- Vajutage 3x vasakule sinisele nupule.
- Ekraanile kuvatakse ikoon
- Seejärel vajutage OK (roheline nupp)
- Kõikide sensorite hetkelised näidud hakkavad vilkuma, vajutage uuesti
OK. Värskeõhu kalibreerimise õnnestumise korral kuvatakse ekraanile
OK. Näit OK kaob ekraanilt 5 s. möödudes.
99
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Page Page 100 of 112
Gaasi analüsaatori kasutamine koos pumbaga
- Ühenda pump nii nagu näidatud

joonisel;
- Lülita gaasi analüsaator sisse või
vajuta vasakpoolset nuppu;
- Kui näed ekraanil teadet
„BLOCK PUMP“ sulge näpuga
õhu sissevõtu vooliku ots, kuni
ekraanile ilmub teade
„CLEAR PUMP“;
- Selleks, et ühendada pump
lahti hoia vasak nupp niikaua
kui ekraanile kuvatakse gaasi
sisalduse piirväärtused.
Ühanda pump lahti.
4.8.3. Gaasi analüsaatoriga mõõdetavad gaasid
CH4 – Metaan
Metaan on vähemürgine või vähemürgine. Tal on kerge narkootiline

toime. Ta on väga kergesti süttiv ja võib koos õhuga moodustada
plahvatusohtliku segu. Metaan reageerib plahvatuslikult oksüdeerijate,
halogeenide ja veel mõne halogeene sisaldava ainega.
Metaan on lämmatav gaas. Kui halvasti ventileeritud suletud ruumi

tungivad metaani aurud, võivad need õhust hapniku välja tõrjuda. Kui
seda gaasi tükk aega sisse hingata, võib surra lämbumise tõttu. Kuid
see metaani kontsentratsioon, milles õhk muutub süttivaks või
plahvatusohtlikuks, on palju madalam lämbumist põhjustavast
kontsentratsioonist, nii et lämbumine ei ole väga tõsine oht
plahvatusohu kõrval.
Et maagaasi leket oleks kergem avastada, lisatakse sellele sageli

lõhnaaineid.
100
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Süsinik(mono)oksiid e. vingugaas, CO
Vingugaas on väga mürgine põlev gaas, mis tekib tekib kütuste

põlemisel mootorites ja hapniku vaesetes kohtades (nt. tulekahju korral
tarbitakse kinnises ruumis kiiresti enamus happnikku ära).
Sissehingamisel tekitab süsinikoksiid vingumürgitust (CO moodustab
väga püsiva ühendi vere hemoglobiiniga, mis kaotab seejärel võime
happnikku siduda). Mürgitusega kaasneb peavalu ja -pööritus ning
teadvuse kadu. Esmaabiks on värske õhk.
10 000 ppm on 1 mahu %.
Alarm 30 ja 60 ppm peal. Alarm 2 ei jää ise vait vaid tuleb kviteerida.
Divesiniksulfiid H2S
Divesiniksulfiid on mädamunalõhnaga äärmiselt mürgine gaas, mis

tekib vulkaanides ja veekogudes mikroorganismide elutegevusel ning
orgaanilise aine lagunemisel. Puhas divesiniksulfiid tapab silmapilkselt,
lõhustades vere hemoglobiini.
4.8.4. Kannatanu abistamine
 Lähene ohutult – ära muutu ise kannatanuks

 Kui atmosfäär on ohutu anna esmaabi
 Kui atmosfäär ei ole ohutu, tuleb kannatanu ruumist välja tuua, et anda
esmaabi.
Meetodid kannatanu evakueerimiseks kinnisest ruumist:
Kanderaam on parim vahend kannatanu evakueerimiseks kinnisest ruumist.

Juhul kui ruumi eripära tõttu kanderaami kasutada ei ole võimalik, tuleb
kannatanu evakueerimiseks kasutada erinevaid võtteid, milleks on:
 Edaspidi lohistamine
 Rauteki võte
 Kraest tõmbamise meetod (Collar pull)
 Jalgadest tõmbamise meetod (Leg pull)
 Päästmine kasutades tekki
Edaspidi lohistamine (kasutada kui kannatanul ei ole käte vigastusi)
 Seo kannatanu käed kindlalt randmetest kolmnurksidemega

 Põlvita harkis jalu üle kannatanu
 Aseta pea kannatanu käte alt läbi
 Aja käed sirgu, et tõsta kannatanut
 Lohista kannatanut edasi lükates oma jalgadega
101
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Edaspidi lohistamine
Kasutada kui kannatanul on käte vigastus/ed
 Aseta vöö, voolik või kolmnurkside kaenla alt läbi

 Põlvita harkisjalu üle kannatanu
 Aja käed sirgu, et tõsta kannatanut
 Lohista kannatanut edasi lükates oma jalgadega
Rauteki võte
Kasutada kui kannatanu on teadvuseta väiksemate vigastustega
 Aseta kannatanu istuvasse asendisse

 Haare võetakse selja tagant ning kaenla alt nii, et päästja randmed
jäävad risti kannatani rinnale
 Kannatanu kantakse selg ees ja jalad maas lohistades välja
102
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Päästmine kasutades tekki
 Kannatanu võib olla teadvusel või teadvuseta, vigastatud või ilma

vigastuseta
Kraest tõmbamise meetod
 Kasutada kui eelnevalt mainitud võtteid ei saa kasutada

 Kui kannatanu pea asub väljapääsu suunas
Tõmbamine jalgadest
 Kasutada kui ruum on väga väike ja tegemist eluohtliku olukorraga ning
teisi võtteid kasutada ei saa
 Kui kannatanu jalad on väljapääsu suunas
4.9. Esmaabi laevas
4.9.1. Kannatanu esmane ülevaatus
Teadvuse hindamne:
 Püüa läheneda kanntanule alati pea poolt

 Räägi kannatanuga, kas vastab.
 Avab silmad ja vastab küsimustele?
 Vastab lihtsamatele küsimustele, täidab korraldusi?
 Raputa kergelt, patsuta põsele (NB! imikut või väikelast ei raputa)
 Alla aastase lapse korral - koputa lapse jalatallale.
 Üle aastase lapse korral - koputa õrnalt õlale või puhu silmalaule.
 Näpista, kas reageerib valule?
 Kui ühelegi eelpool toodud tegevusele ei reageeri!
Hingamise kontroll:
 Kõrvaga sa kuuled hingamist

 Põsega sa tunned õhu liikumist
 Silmaga sa näed, kas kannatanu
rindkere liigub hingamise taktis
103
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
Hinda vereringet:
 Katsu pulssi.
 Kui pulssi pole alusta elustamist!
4.9.2. Elustamine
Elustamine seisneb järgnevas:
C. Kaudne südamemassaaž
A. Vabasta hingamisteed
B. Suust suhu hingamine
D. Automaatse välise defibrilaatori kasutamine
C. Kaudne südamemassaaž:
Rindkere kompressioonid ilma ventilatsioonita on sama efektiivne kui

konventsionaalne elustamine esimeste 2-4 min jooksul äkksurma algusest
täiskasvanu taaselustamisel juhul, kui tegemist on primaarse kardiaalse
äkksurmaga
1. Käte asukoht rindkerel südame massaaži

tegemiseks määratakse järgnevalt: pane käed
rindkere pikiteljele ja leia rinnakulüli. Jaga
rinnakulüli kaheks, Alumise poole keskpunkt ongi
õige asukoht.
2. Pane ühe käe käelaba alaosa leitud

asukohta. Kata käsi teise käe peoga. Seo
sõrmed nii nagu on näidatud pildil. Nii
seisavad käed paremini koos, kui nad hiljem
higiseks lähevad.
104
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
3. Pressi käelabaga nii, et

kontaktpind oleks võimalikult
väike. Hoia oma käed sirged ja
kalluta end ettepoole kuni käed
paiknevad vertikaalselt. Pressi
rinnakulüli alaosa u. 4-5 cm
allapoole. Liigu tagasi surve
lõpetamiseks. selline tehnika
säästab jõudu, mis on oluline, kui
massaaži tuleb teha pikka aega.
4. Suruma peab sagedusega 100 korda minutis.
A. Hingamisteede vabastamine:
 Painuta pea kuklasse ja tõsta lõuga (tõstab neelu tagaseina üles ja

hingamisteed vabanevad):
o Aseta käsi kannatanu laubale (nii, et pöidla ja nimetissõrmega

on võimalik ninasõõrmed kinni pigistada)
o Aseta teise käe 2-3 sõrme (nimetis- ja keskmine sõrm) lõua
alla, tõstes lõuga.
o Pea kuklasse painutamisel arvesta võimaliku kaelatraumaga
(kahtluse korral tõsta ainult lõuga) ja ettevaatust väikeste laste
korral (liiga kuklasse pannes sulged hingamisteed)
 Kontrolli suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral

eemalda see hingamisteedest.
 Kui spontaanne hingamine taastub, keera kannatanu stabiilsesse
külilisendisse.
B. Suust-suhu hingamine
Kui oled üksi, on massaaži ja hingamise suhe 30:2.
-suru 30 korda ja hinga 2 korda

-suruma peab sagedusega 100 korda minutis
Elustades kahekesi on massaaži ja hingamise vaheline suhe 5:1.
Üks abistajatest teeb südame massaaži ja teine kunstliku hingamist iga

viienda surve järel. Ära tee massaaži liiga kiiresti, et kunstliku hingamise tegija
105
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
saaks hoida korraliku rütmi. Vajutuste sagedus on sama mis üksi tehes: s.t.
100 vajutust minutis.
1. Vabastamaks hingamisteed tuleb suust

võimaluse korral eemaldada kõik nähtavad või
näpuga tuntavad võõrkehad nagu oksemass,
lahtised hambad või hambaproteesid. Kui
hambaproteesid on paigal, siis nad võivad
jääda paika, et stabiliseerida suud ja teha
suust-suhu hingamist kergemaks.
2. Pane üks käsi kannatanu kaela alla ja

aseta teine käsi laubale ning kalluta pead
tahapoole. Nii avanevad hingamisteed .
3. Eemalda käsi kaela alt ja lükka alalõuga

ülespoole. Veendu, et pea jääks
tahakallutatud asendisse.
4. Ava endal suu laialt ning hinga sügavalt

sisse, pigista kannatanu ninasõõrmed
näppudega kokku ja suru oma huuled
kannatanu suu ümber. Juhul, kui
ninasõõrmeid korralikult ei suleta, pääseb
õhk sealt välja. Juhul, kui pea ei ole
küllaldaselt taha kallutatud, läheb õhk
kopsude asemel kõhtu.
106
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
5. Väljahingamisel jälgi, et rinnakorv tõuseks

maksimaalselt (Nagu eelpool öeldud, läheb
õhk kopsude asemel kõhtu, kui kael on liiga
madalal).
6. Kannatanu väljahingamisel jälgi, et rindkere

langeks. Katsudes pulssi jälgitakse samal ajal
rindkere liikumist.
Laste elustamine
Suust-suhu hingamine
-kata lapse suu ja nina oma huultega
-puhu õhku kergelt
Kaudne südamemassaaž
-väikelaste puhul kasuta vaid üht kätt
-imikute puhul kasuta vaid kahte näppu
107
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
D. Automaatse välise defibrilaatori kasutamine
108
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
4.9.3. Ohutu asend teadvuseta inimesele
Elustamisel katsu kannatanu pulssi, et veenduda, kas kannatanu süda töötab.

Peata maasaaž koheselt, kui südame tuksed on taastunud. Jätka kunstliku
hingamise tegemist seni, kuni on taastunud kannatanu loomulik hingamine.
Seejärel aseta kannatanu külili asendisse.
Alumine käsi paigutatakse sirgelt selja taha. Ülemine käsi paigutatakse põse
alla. Alumine jalg on välja sirutatud. Pealmine jalg on põlvest kõverdatud.
Kui kannatanu hingab, kuid on teadvuseta, lase tal lamada nagu on näidatud
illustratsioonil. Selline asend ei lase keelel või oksemassil takistada kannatanu
hingamist.
109
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
5. PEATÜKK – LISAD
LISA A - PÄÄSETEEDE PLAAN
110
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
111
Author Ain Aksalu
Date 08/04/2018
Version 4
LISA B - PÄÄSTEJAAMADE VALGUSTUTS
112

TREENINGJUHEND

Uploaded by

Document Information

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

TREENINGJUHEND

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

Author Ain Aksalu

Treeningjuhend on koostatud võttes arvesse SOLAS 74 konventsiooni (ja

Treeningjuhendi eesmärk on anda Megastari laevaperele vajalikku

Loe seda juhendit tähelepanelikult!

Treeningjuhendi äraviimine selleks määratud hoiukohast on keelatud!

1. PEATÜKK – LAEVA PÄÄSTEVAHENDID ............................................. 6

4. PEATÜKK – PÄÄSTMINE .................................................................... 44

4.8.4. Kannatanu abistamine ...................................................................................101

1. PEATÜKK – LAEVA PÄÄSTEVAHENDID

1. Päästeparv, Viking DKS 150 153 inimest. 18 tk.

2. PEATÜKK – AVARIIKUTSUNGI SAATMINE

Avariiolukordades on lubatud kasutada kõiki mõeldavaid vahendeid ja

1. Lasud relvast või plahvatused intervalliga umbes üks minut.

2.1.2. Hädaabikutsungi saatmine

Laev on varustatud raadiosidevahenditega vastavalt GMDSS rajooni A2

2.1.3. Päästevahendi portatiivne raadiojaam

IMO/SOLAS TÄHISTUS PÄÄSTEVAHENDI PORTATIIVSE

Laeval on 4 portatiivset VHF raadiojaama (SAILOR SP3520 tüüpi),

(1) Sisse- / Väljalülitamise nupp

Hädaabi kutsungi edastamine kasutades VHF raadiojaamu:

VHF raadiokanalit nr.16 kasutatakse hädaabi kutsungi edastamiseks ja abi

Hädaabi kutsungi edastamine kasutades GMDSS VHF raadiojaama Sailor

1. Eemalda kollase patarei

2. Paigalda patarei käsijaama

3. Lülita VHF raadiojaam sisse

4. Reguleeri heli tugevust keerates

5. Vajuta nuppu, millel on kujutis

6. Edasta hädaabi teade, vajutades

3. PEATÜKK – KIIRVALVEPAADI JA VALVEPAADI KASUTAMINE

3.1.1. Valvepaadid ja nende taavetid.

Kiir- ja valvepaatidel on kaks põhifunktsiooni:

1. Üle parda kukkunud inimese otsimine ning leidmisel transportimine

3.1.2. Kiirvalvepaadi üldandmed

IMO/SOLAS KIIRVALVEPAADI TÄHISTUS

Laevale on paigaldatud kaks isepüstuvat kiirvalvepaati FRB 650, mis on

Mootori kaugjuhtimine toimub juhtimispositsioonilt.

3.1.3. Kiirvalvepaadi taaveti üldandmed

Laevale on paigaldatud kaks kiirvalvepaadi taavetit Harding NPDS 3500HFR.

Parema parda Kiirvalvepaadi taavetit kasutatakse ka MOR veeskamiseks ja

Ohutu töökoormus 3200 kg

-kaal täisvarustuses ja inimestega paadis 2872,5 kg

Kiirvalvepaadi veeskamise instruktsioone vaata PEATÜKK 4.3.

3.1.4. Kiirvalvepaadi veest väljatõstmine

Standartne protseduur paadi veest väljatõstmiseks

 Paadi veest väljatõstmine on lubatud maksimaalselt 6 inimesega paadis.

Paadi ülestõstmine kasutades lainekompensaatorit

TAGAMAKS PAADI OHUTUST, AKTIVEERI LAINEKOMPENSAATOR KUI

 Paadi ülestõstmine on lubatud maksimaalselt 6 inimesega paadis.

 Veendu, et hädalüliti distantspuldil on välja lülitatud.

 Keri kokku distantsveeskamis ots ja pane kotti.

Avarii süsteemi klapp

 Taaveti vasakul küljel olev SÜSTEEMI HÄDAKLAPP pööra asendisse

Kiirvalvepaadi kiil ei tohi kunagi toetuda taaveti vendrile.

3.1.5. Kiirvalvepaadi varustus

VARUSTUSE NIMETUS NÕUTUD

3.1.6. Valvepaadi üldandmed

Laevale on paigaldatud kaks valvepaati PALFINGER RSQ 450 G, mis on

3.1.7. Valvepaadi taaveti üldandmed

Laevale on paigaldatud valvepaadi taavet Harding NPDS 1300 H. Paadi

Ohutu töökoormus ühe taaveti kohta 1300 kg

 Paadi veest väljatõstmine on lubatud maksimaalselt 3 inimesega paadis.

3.1.8. Valvepaadi varustus

VARUSTUSE NIMETUS NÕUTUD

3.2. Mere Evakuatsiooni Süsteem (MES)