KAITSEVE VRU LAHINGUKOOL

SDURIPIK

Vru
2006
Koostatud Kaitseve Vru Lahingukooli ppeosakonnas
Eessna ja piku kontseptsioon mjr Aivar Toom
Algmaterjal v-vbl Tanel Krran ja vbl Urmo Udu
Topograafia vbl Anti Arusoo ja vbl Andres Sutt
Meditsiin n-ltn Hanno Mlder ja n-ltn Kristi Grihhina
Toimetajad ltn Tnis Org ja ltn Aimar Toming
Fotod hr Ojar Oss

2
 EESSNA
Hea lugeja,

Eesti Vabariigi ettevalmistus sjaliseks kaitseks toetub ldisele

ajateenistuskohustusele. Tna kestab ajateenistus Eesti
kaitseves vhemalt kaheksa kuud. Siis pitakse
sduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja
tiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju
unustama, nii ka sdur. Sduripik annab vimaluse
ununema kippuvaid teadmisi le korrata ning kui see
vajalikul hetkel keprast on vib lesannete titmisel
thtsaks lekrreks osutuda.
Tnapeva sjapidamine on muutunud vga tehniliseks ja nii
viks vita, et inimesel ei ole lahinguvljale enam asja. Tegelik
sndmuste kik nitab aga, et siiani kivitab tehnilised
abivahendid inimese mtte- ja lihasjud. Tulirelvad ei ole
raalide eest taandunud, leldisest tehisintellekti vidukigust
rkimata.
Tna ja lhitulevikuski on mravaks inimese tahe ning
oskused. heks viimase aja phioskuseks on mratust
infohulgast hdavajaliku leidmine. Emakeelse sduripiku
olemasolu on hdavajalik sduri vljappe parema taseme
tagamiseks.

Pnevat lugemist ning jreleproovimist,

Sduripiku koostajad

3
 SISUKORD
Eessna . 3
Sisukord . 4
1. LDINE .. 5
1.1 Riietus 5
1.2 Relvastus ... 8
1.3 Transpordivahendid . 12
1.4 Rahvusvaheline sjaigus .. 16
1.5 Kehaliste vimete kontrolltest . 19
2. VLIOSKUSED . 24
2.1 Sduri varustuse pakkimine 24
2.2 Kauguste mramine ... 34
2.3 Moondamine .. 39
2.4 Sihtmrkide osutamine 46
2.5 Tulekaart 50
2.6 Tuleliigid ja laskeasendid 52
2.7 Ksigranaatide kasutamine 55
2.8 Imitatsioonimoona kasutamine ... 59
2.9 Varjumine ja varjatud liikumine .. 65
2.10 Ettevalmistus lahinguks ... 70
2.11 Sduri liikumisviisid .. 71
2.12 Majutus ... 80
2.13 Kemrgid . 86
3. PIONEER 93
3.1 Tulepositsioon ... 93
3.2 M14, kaitselaeng 21 . 98
4 KAITSEVAHENDID .. 106
4.1 TBK-kaitsevahendid . 106
5 SIDE 112
5.1 Kuuldekoodid 112
5.2 Sidepidamisviisid (raadio-, traat- ja 113
alternatiivside) ..
5.3 Raadioside loomine . 115
5.4 Vlitelefon, vlikaabel .. 117
6 KAART JA SELLE KASUTAMINE .. 120
7 HGIEEN JA ESMAABI .. 132

4
 1. LDINE
1.1 RIIETUS
Kasutatud kaitseve juhataja kinnitatud Eesti Kaitseve
vormikandmise korda
SUVISED VLIVORMI KOMPLEKTID
Vormikomplekt nr 1 (pilt 1.1)
Kantakse teenistuslesannete titmisel soojal ajal.
Vormkomplekt nr 2 (pilt 1.2)
Vlivormi baaskomplekt. Lubatakse kanda kigil juhtudel, mil
on ette nhtud vlivormi kandmine.

Pilt 1.1 Pilt 1.2

5
Vormikomplekt nr 3 (pilt 1.3)
Kantakse jahedal ajal, mil ei ole veel vajalik talvise vlivormi
jope kandmine.
Vormikomplekt nr 4 (pilt 1.4)
Vormikomplekt voodrita talvise vlivormi jopega. Kantakse
jahedal ajal.
Vormikomplekt nr 5 (pilt 1.5)
Vormikomplekt voodriga talvise vlivormi jopega ja suvise
vlivormi mtsiga. Kantakse varakevadel vi hilissgisel.

Pilt 1.3 Pilt 1.4 Pilt 1.5

6
TALVISED VLIVORMIKOMPLEKTID
Vormikomplekt nr 6 (pilt 1.6)
Talvine vlivormikomplekt saabastega.
Vormikomplekt nr 7 (pilt 1.7)
Talvine vlivormikomplekt talvekummikutega

Pilt 1.6 Pilt 1.7

7
 1.2 Relvastus
Valik Eesti kaitseves kasutusel olevast relvastusest. Andmed
on vetud relvapikutest.
AUTOMAADID

Automaat Galil AR

Pilt 1.8 Automaat Galil AR

Auto
maat AK-4 (G3)

Pilt 1.9. Automaat AK-4 (G3)

Galil AR AK-4
kaliiber 5,56 mm 7,62 mm
padrun 5,5645 mm 7,6251 mm
salve maht 35 padrunit 20 padrunit
Laadimata relva kaal 3,95 kg 4,4 kg
relva pikkus 979 mm 1025 mm
efektiivne laskekaugus 500 m 400 m

8
KUULIPILDUJAD
Kuulipilduja MG-3

Pilt 1.10 Kuulipilduja MG-3

Kuulipilduja KSP-58

Pilt 1.11 Kuulipilduja KSP-58

MG-3 KSP-58
kaliiber 7,62 mm 7,62 mm
padrun 7,6251 mm 7,6251 mm
relva kaal 11,5 kg 11,6 kg
relva pikkus 1225 mm 1275 mm

9
TANKITRJEGRANAADIHEITJAD
Tankitrjegranaadiheitja Carl Gustav (CG)

Pilt 1.12 Tankitrjegranaadiheitja Carl Gustav (CG)

Tankitrjegranaadiheitja M-69

Pilt 1.13 Tankitrjegranaadiheitja M-69

10
Tankitrjegranaadiheitja B-300

Pilt 1.14 Tankitrjegranaadiheitja B-300

CG M-2 M-69 B-300

kaliiber 84 mm 40 mm 83 mm
relva kaal 14 kg 5,7 kg 3,65 kg
relva pikkus 1130 mm 910 mm 775 mm
efektiivne laskekaugus
mehaanilise seisev 200 m 200 m 200 m
sihikuga sihtmrk
liikuv 150 m 150 m 150 m
sihtmrk
optilise seisev 300 m 300 m 300 m
sihikuga sihtmrk
liikuv 200 m 200 m 200 m
sihtmrk
Kumulatiivgranaadiga m/66 84-40A MK-1
Lbistatav soomus 400 mm 180 mm 400 mm

11
 1.3 TRANSPORDIVAHENDID
Valik Eesti kaitseves kasutusel olevatest transpordi-
vahenditest.
ROOMIKAUTO BANDVAGN 206

Pilt 1.15 Roomikauto Bandvagn 206

TEHNILISED ANDMED
istekohtade arv esivagunis 1+5, tagavagunis 11
ktusepaakide kogumaht 160 l
ktusekulu 100 l/100 km
ktusepaakidega lbitav distants ~160 km
max kandevime esivagunis 600 kg, tagavagunis 1400 kg
sellest kasutusel max 200 kg
osa varustust on vimalik paigutada tagavaguni katusele

12
VEOAUTO SAURER/BERNA 2DM

Pilt 1.16 Veoauto Saurer/Berna 2DM

TEHNILISED ANDMED
istekohti autos 1+2
ktusepaak 160 l
ktusekulu 38 l/100 km
paagitiega lbitav distants ~400 km
(diisel)
max kandevime 4500 kg

13
MAASTIKUAUTO 131A MT

Pilt 1.17 Maastikuauto 131 A MT

TEHNILISED ANDMED
istekohti autos 1+5
ktusepaak 84 l
ktusekulu 30 l/100 kg
paagitiega lbitav distants ~300 km
(bensiin oktaanarvuga 97)
max kandevime 1580 kg
14
MAASTIKUAUTO 211A

Pilt 1.18 Maastikuauto 211A

TEHNILISED ANDMED
istekohti autos 1+19
ktusepaak 84 l
ktusekulu 32 l/100 km
paagitiega lbitav distants ~260 km
(bensiin oktaanarvuga 97)
max kandevime 2310 kg

Varustuse saab paigutada istepinkide alla ja eemaldatud

istepinkide kohale.

15
 1.4 RAHVUSVAHELINE
SJAIGUS
Rahvusvahelise sjaiguse jrgimise eesmrk on tagada
tsiviilisikute ja objektide puutumatus ning kombatantide
inimigused lahingus. Koostamisel on aluseks vetud Genfi ja
Haagi konventsioon ning nende lisaprotokollid.
LDISED REEGLID:
vitle ainult kombatantidega (relvajududesse
kuuluvad isikud, vlja arvatud meditsiinipersonal ja
vaimulikud), nemad on vitlejad (lahingutegevusest
osavtjad) ja neid eristab vormiriietus, ratuntav
tunnusmrk vi avalik relva kandmine;
rnda ainult sjalisi objekte (sdurid, sjaveasutused,
transpordivahendid, positsioonid ja taktikaliselt olulised
maastikuosad);
ssta tsiviilisikuid ja -objekte (tsiviilisikud on need, kes
ei kuulu relvajudude koosseisu; tsiviilobjektid on objektid,
mida ei kasutata sjalisel otstarbel);
ra tekita suuremat kahju, kui seda nuab lesande
titmine.
ra rnda jrgmiste mrkidega objekte ja isikuid, kui neid
ei kasutata lahingutegevuseks vi kui teisiti ei ole kstud.

Pilt 1.19 Meditsiiniteenistus ja vaimulikud

Pilt 1.20 Tsiviilkaitse Pilt 1.21 Kultuuriobjektid

16
 Pilt 1.22 Ohtlikud rajatised Pilt 1.23 Valge lipp -
vaherahulipp

KITUMINE RAHVUSVAHELISE SJAIGUSE

PHIMTETE JRGI
Haavatud vastased:
kogu nad kokku ja kitu nendega samadel alustel kui
sjavangidega, kuid arvestades vigastuse iseloomu;
osuta nendele esmaabi;
kanna nendest ette jaolemale, kes annab nad le
rhmavanemale;
austa kikide poolte meditsiini ttajaid, varustust ja
rajatisi, juhul kui neid ei kasutata lahingutegevuses.
Sjavangid:
ssta nende elu;
kohtle neid vastavalt sjavangide kohtlemise reeglitele;
kanna nendest ette jaolemale, kes annab nad le
rhmavanemale.
Tsiviilisikud:
suhtu nendesse lugupidavalt;
kohtle oma vimuses olevaid isikuid inimlikult;
kaitse neid lekohtu eest, kttemaksuaktid ja
pantvangide vtmine on keelatud;
austa nende vara, ra kahjusta ega varasta seda;
kanna nende kohalviibimisest ette jaolemale.
Langenud:
langenutelt vid eemaldada ainult relvad, neid rvida
on keelatud;
vastaspoole langenutest kanna ette jaolemale.

17
Relvastus ja laskemoon:
on keelatud muuta laskemoona ja relvastust rohkem
vigastusi tekitavaks.
Kitumine sjavangina:
ole rahulik ja tida kik ksud ning korraldused, mis ei
ole seadusega vastuolus;
ra anna oma tegutsemisega phjust arvata, et soovid
pgeneda vi sooritada kallaletungi;
kasuta vimalust edastada Punase Risti teateid;
edasta lekuulamisel ainult oma nimi, vanus, auaste ja
isikukood;
jlgi, et sinu isiklik vara ja kaitsevahendid sulle
tagastataks;
ra edasta informatsiooni, mis viks viidata oma
ksuste tegutsemisele, asukohale vi suurusele;
ra edasta lemate vi kaasvitlejate isikuandmeid
(isegi mitte nime);
kui vajalik, kasuta oma igust saada meditsiinilist abi;
ra unusta, et ka sjavangina jd sa siiski Eesti
kaitseve sduriks.

18
 1.5 KEHALISTE VIMETE
KONTROLLTEST
LDKEHALINE ETTEVALMISTUS
ldkehalise ettevalmistuse eesmrk on kaitsevelase
ettevalmistamine rahu- ja sjaaja lesannete titmiseks.
Kehaliste vimete arendamiseks on mitmeid vimalusi.
Regulaarsete kehalise kasvatuse tundide, hommiku-
vimlemise ja fsilist pingutust nudvate taktikaliste
harjutustega on vimalik arendada oma kehalisi vimeid.
Ajateenistuse alguses ei ole sdurite fsiline vorm kaugeltki
hesugune ja selleprast on allksuse lematel raske les
ehitada kehalise kasvatuse tunde selliselt, et kigile oleks
tagatud optimaalne koormus.
Iga sdur saab levaate oma fsilisest vormist peale
kaitseve kehaliste vimete kontrolltesti sooritamist.
INDIVIDUAALNE TREENING
Sihiprase individuaalse treeninguga on vimalik organismile
anda koormust, mille mju (olenemata treenituse astmest) on
optimaalne selleks, et tagada kehaliste vimete areng.
Tundes ldisi treeningu phimtteid ja kehalise koormuse
mju organismile, on vimalik:
koostada lhtuvalt vajadustest individuaalne treeningu-
programm;
tsta teadlikult oma treenitust;
vltida letreeningust tingitud vsimust;
vltida valest treeningmetoodikast phjustatud
vigastusi.
KEHALISE KOORMUSE MJU ORGANISMILE
Kehalise koormuse mju organismile sltub eelkige
intensiivsusest. Eristatakse anaeroobseid ja aeroobseid
kehalisi koormusi.
Anaeroobses reiimis (krge intensiivsusega lhiajaline
kehaline pingutus) toimuva kehalise t puhul on organismi
hapnikuvajadus suurem, kui t ajal suudetakse seda tarbida.
Nii tekib hapnikuvlg, mis likvideeritakse prast pingutuse
lppemist. Hapnikuvlg, mida inimene suudab taluda, sltub
oluliselt treenitusest.
19
Treenimata inimene peaks treeninguid alustama aeroobses
reiimis, (madala intensiivsusega pikaajaline kehaline t)
sest sellisel juhul on lihaste hapnikuvajadus tielikult kaetud.
Kui sduri vastupidavus vimed (nt nrk tulemus 2 miili
jooksus) on kesised, siis on ennekike vaja treenida
aeroobses reiimis, kuna vastupidavusomadused paranevad
just pikka aega kestva t tulemuse mjul.
Vastupidavustreeningu kestvus peaks olema vhemalt 40
minutit. Kui inimene suudab treeningu ajal kaaslasega
normaalselt rkida, on tegemist tga aeroobses reiimis.
Tugev aeroobne baas annab vimaluse jrk-jrgult tsta ka
treeningute intensiivsust.
NB! Mida kestvam on treening (aeroobne t), seda selgemini
on theldatav ka lihasrakkudesisese rasvavaru vhenemine
selle tulemusena.
Kehalisel pingutusel suureneva hapnikuvajadusega
pab organism kohaneda, intensiivistades sdame-
vereringe ning hingamisssteemi talitust.
Sdame talitust iseloomustavaks oluliseks nitajaks on
lgisagedus. Puhkeseisundis on enamikul inimestel see 60
70 lki minutis, kehalisel pingutusel vib see tusta 200
lgini minutis ja enamgi. Anaeroobsed protsessid hakkavad
tle alates ligikaudu 170 lgist minutis, seega saame me
oma treeningu intensiivsust hinnata ka sdame lgisagedust
jlgides (pulsi kontroll kehalise treeningu ajal). Mdukal
aeroobsel treeningul viks sdame lgisagedus jda
vahemikku 120160 lki minutis.
VEDELIKU TARBIMINE
Kehalise tga kaasneb alati suuremal vi vhemal mral
higistamine, et kaitsta organismi lekuumenemise eest.
Seeprast on oluline vedelikku tarbida mitte ainult peale
treeningut vaid ka treeningu ajal ja isegi enne seda.
Treenigu eel:
juua 3045 min enne starti kuni 0,5 l
Treeningu ajal:
vikeste koguste kaupa iga1015 minuti jrel
Treeningu jrel:
juua esimestel koormuse jrgsetel tundidel vimalikult
magusat spordijooki.

20
PUHKUS
Treeningplaani koostamisel tuleb arvestada seda, et organism
taastub alati puhkuse arvel. Oluline on nii kehaliste harjutuste
vaheline puhkepaus kui ka piisav arv puhkepevi ndalases
treeningtsklis. Mida vhem treenitud organism, seda
suuremat thelepanu tuleb prata puhkusele, et kaitsta
organismi letreenituse eest. Kerge vsimus ei thenda aga
alati letreeningut. letreeningust vi levsimusest vime
rkida siis, kui pulss on puhkeseisundis (istudes, lamades)
tavaprasest krgem.
Regulaarne kehaline koormus (35 treeningkorda ndalas)
tagab kehaliste vimete arengu.
KEHALISTE VIMETE ARENDAMINE
Kehalisi vimeid iseloomustavad vastupidavus, jud, kiirus
ja osavus.
Et arendada kiirust ja osavust, tuleks sdurina ennekike
tagada head vastupidavus- ja junitajad.
Vastupidavust saab arendada selliste spordialadega nagu
jooks, jalgrattasit, orienteerumine, ujumine, aga ka selliste
tehniliste vahenditega nagu sude- ja velo-ergomeeter.
Jutreening, kus on kombineeritud erinevad juharjutused,
tagab vimaluse suurendada oma lihasjudu.
Olenemata sellest, milliseid kehalisi vimeid arendame, on
otstarbekas treening les ehitada alljrgneva skeemi alusel.

TREENINGU LESEHITUS
Soojendus- Treeningu Venitus- ja ldvestus-
harjutused phiosa harjutused
(10 min) (2060 min) (10 min)

Soojendusharjutused tagavad organismi jrkjrgulise

valmisoleku treeningu phiosaks ning vhendavad vigastuste
vimalusi. Venitus- ja ldvestusharjutused kiirendavad
taastumisprotsessi ja parendavad treeningust vsinud lihaste
olukorda.

21
KEHALISTE VIMETE KONTROLLTESTI NR 1 (KVKT-1)
kasutatakse kaitsevelaste kehaliste vimete kontrollimiseks
kevadsuvisel ja sgistalvisel perioodil.

Tingimused:
test koosneb kolmest kehalisest harjutusest:
o kte kverdamine toenglamangus (2 minutit);
o tus istesse selililamangust (2 minutit);
o 3200 m jooks;
harjutusi sooritatakse staadionil, vimlemislinnakus vi
selleks kohandatud paigas;
puhkepaus harjutuste sooritamise vahel kestab 1020
minutit;
testi tulemus arvestatakse vlja punktitabeli alusel;
kte asend on sooritajale sobiva laiusega, jalad on
koos vi kuni lgade laiuseni hargis;
ksi peab kverdama, kuni lavars on paralleelne
tugipinnaga;
lheteasend khulihaste harjutusele on selililamang,
puhkeasend on istudes;
harjutused sooritatakse spordiriietuses;
harjutuste jrjekorda ei tohi muuta;
positiivse hinde saamiseks tuleb sooritada kik kolm
harjutust.

22
Ktekverdused (mehed/naised) Tus istesse (mehed/naised) 3200 m jooks

Kverdamine toenglamangus (*naised) Selililamangust (*naised)

17-30 *17-25 17-30 *17- 17-30 *17-25 17-30

25

*17-25
Tulemus

Tulemus

Tulemus

Tulemus

17-25*

17-25*

17-25*
17-30

17-30

17-30
Aeg

Aeg

Aeg
82 100 32 50 74 92 100 44 52 54 11:54 100 16:54 50 80 21:54 10
81 99 31 49 73 91 99 43 51 53 12:00 99 17:00 48 79 22:00 8
80 98 30 48 72 90 98 100* 42 50 52 12:06 98 17:06 46 78 22:06 6
79 97 29 47 71 89 97 99 41 49 51 12:12 97 17:12 44 77 22:12 4
78 96 28 46 70 88 96 98 40 48 50 12:18 96 17:18 42 76 22:18 2
77 95 27 45 69 87 95 97 39 47 49 12:24 95 17:24 40 75
76 94 26 44 68 86 94 96 38 46 48 12:30 94 17:30 38 74
75 93 25 43 67 85 93 95 37 45 47 12:36 93 17:36 36 73
74 92 24 42 66 84 92 94 36 44 46 12:42 92 17:42 34 72
73 91 23 41 65 83 91 93 35 43 45 12:48 91 17:48 32 71
72 90 22 40 64 82 90 92 34 42 44 12:54 90 17:54 30 70
71 89 21 39 63 81 89 91 33 41 43 13:00 89 18:00 28 69
70 88 20 38 62 80 88 90 32 40 42 13:06 88 18:06 26 68
69 87 19 37 61 79 87 89 31 39 41 13:12 87 18:12 24 67
68 86 18 36 60 78 86 88 30 38 40 13:18 86 18:18 22 66
67 55 17 34 58 77 85 87 29 37 39 13:24 85 18:24 20 65
66 84 16 32 56 76 84 86 28 36 38 13:30 84 18:30 18 64
65 83 15 30 54 75 83 85 27 35 37 13:36 83 18:36 16 63
64 82 14 28 52 74 82 84 26 34 36 13:42 82 18:42 14 62
63 81 13 26 50 73 81 83 25 33 35 13:48 81 18:48 12 61
62 80 12 24 48 72 80 82 24 32 34 13:54 80 18:54 10 60
61 79 11 22 44 71 79 81 23 31 33 14:00 79 19:00 8 59
60 78 10 20 40 70 78 80 22 30 32 14:06 78 19:06 6 58
59 77 9 18 36 69 77 79 21 29 31 14:12 77 19:12 4 57
58 76 100* 8 16 32 68 76 78 20 28 30 14:18 76 19:18 2 56
57 75 99 7 14 28 67 75 77 19 27 29 14:24 75 19:24 55
56 74 98 6 12 24 66 74 76 18 26 28 14:30 74 19:30 54
55 73 97 5 10 20 65 73 75 17 25 27 14:36 73 19:36 53
54 72 96 4 8 16 64 72 74 16 24 26 14:42 72 19:42 52
53 71 95 3 6 12 63 71 73 15 23 25 14:48 71 19:48 51
52 70 94 2 4 8 62 70 72 14 22 24 14:54 70 100 19:54 50
51 69 93 1 2 4 61 69 71 13 21 23 15:00 69 99 20:00 48
50 68 92 60 68 70 12 20 22 15:06 68 98 20:06 46
49 67 91 59 67 69 11 19 21 15:12 67 97 20:12 44
48 66 90 58 66 68 10 18 20 15:18 66 96 20:18 42
47 65 89 57 65 67 9 17 18 15:24 65 95 20:24 40
46 64 88 56 64 66 8 15 15 15:30 64 94 20:30 38
45 63 87 55 63 65 7 14 14 15:36 63 93 20:36 36
44 62 86 54 62 64 6 12 12 15:42 62 92 20:42 34
43 61 85 53 61 63 5 10 10 15:48 61 91 20:48 32
42 60 84 52 60 62 4 8 8 15:54 60 90 20:54 30
41 59 83 51 59 61 3 6 6 16:00 59 89 21:00 28
40 58 82 50 58 60 2 4 4 16:06 58 88 21:06 26
39 57 81 49 57 59 1 2 2 16:12 57 87 21:12 24
38 56 80 48 56 58 16:18 56 86 21:18 22
37 55 79 47 55 57 16:24 55 85 21:24 20
36 54 78 46 54 56 16:30 54 84 21:30 18
35 53 77 45 53 55 16:36 53 83 21:36 16
34 52 76 16:42 52 82 21:42 14
33 51 75 16:48 51 81 21:48 12

23
 2. VLIOSKUSED
2.1 VARUSTUSE PAKKIMINE
Aluseks on vetud sduri baaskursuse ppekava 9. peatkk
Vlioskused, instruktori ksiraamat. (kinnitatud kaitseve
juhataja kskkirjaga 29. jaanuarist 2003 nr 30)
RAKMED
Vrihm
Neid on kolmes eri pikkuses (vrihma paremal esiosas asub
number IIII).
Traksid
traksid koosnevad kas hest vi kahest osast sltuvalt
rakmete mudelist;
trakside klge saab kinnitada 12 seljakoti kljetaskut
(seljale) kuhu paigutatakse kogu lesande titmiseks
vajalik varustus.
Taskud
Vrihmal asetseb (pilt 2.1):
vasakul pool kaks salvetaskut, kummaski taskus kaks
salve (nr 1, kasutusel kaks mudelit);
vihmalikonnatasku, kus hoitakse vihmalikonda ja
kuivi riideid (kui mahub, vastavalt aastaajale) (nr 3 ja
nr 5);
katelokitasku, mis mahutab ka priimuse ja toidunud
(nr 4);
veepudelitasku;
paremal pool salvetasku kahele salvele (nr 2);
gaasimaskitasku paremal jalal, vasakukelisel vasakul
jalal, kinnitatakse rakmete ja jala klge
(pstolikandjatel on gaasimaskitasku vasakul pool, nr
7).

24
 2

1 3 4 5 6
7

Pilt 2.1 Vrihm, traksid ja rakmed

Rakmete komplekteerimine
1. Rakmete rihm pange lbi trakside alumise parem-poolse
aasa.

Pilt 2.2 Traksid

2. Kinnitage katelokitasku rihmale ja pange rihm lbi trakside
alumise vasakpoolse aasa, nii et katelokitasku aas jb
trakside alumiste aasade vahele.

25
3. Asetage paigale vasak ja parem tasku, pannes rihma lbi
taskute aasade.

Pilt 2.3

4. Kinnitage veepudelitasku ja salvetaskud

Pilt 2.4

26
 Pilt 2.5

5. Gaasimaskitasku vasak rihm asetage lbi rihma aasa. Rihm

asetage lbi pudeli aasa ja seejrel pange gaasimaskitasku
parempoolne rihm lbi rakmete rihma aasa. Kinnitage
gaasimaskitasku rihmad.

Pilt 2.6

27
6. Viimasena kinnitage ja tehke parajaks trakside lemine osa

Pilt 2.7

Pilt 2.8 Pilt 2.9 Pilt 2.10

Olenevalt lesandest on vimalik rakmeid komplekteerida

erineval viisil.
28
SDURIVARUSTUS
Lahinguvarustus
Varustus, mis on sduril kaasas, kui kantakse rakmeid:

relv
kiiver koos kiivrikatte ja kummiga
rakmed
salved (vastavalt vajadusele)
ksigranaadid (kui on; vastavalt mahutavusele)
moondamisvrvid (vastavalt aastaajale)
labidas (kui on lesande titmiseks vajalik)
joogipudel
gaasimask
katelok, priimus ja piiritus
sginud
nr
taskulamp
relva puhastuspinal
kuivmoon (vastavalt vajadusele; seljakoti kljetaskutes)
nuga (kinnitatud vrihma klge)
tuletegemisvahendid (veekindlalt pakitud)
kompass (vlivormi rinnataskus)
vike liivakott
muu varustus olenevalt saadud lesandest

29
SELJAKOTT
Seljakoti osad (pilt 2.11)

3 5 4

7 7
Pilt 2.11

seljakotiklapp koos kinnitusrihmadega (nr 2)

klapikott (nr 1 ja nr 2)
vasak ja parem kljekott (nr 3 ja nr 4)
suur phikott (nr 5)
phikoti alumine osa (nr 6)
phikoti alumise osa rihmad (nr 7)
30
Varustuse pakkimine seljakotti
Phikoti alumisse osasse
(nr 6)
saapad vi kummikud (vastavalt aastaajale)
saabaste puhastus- ja hooldusvahendid
tagavarapatareid (vastavalt vajadusele)
Phikoti lemisse osasse (nr 5)
magamiskott (vastavalt
aastaajale)
tagavaravormi komplekt
kampsun/polo (vastavalt
aastaajale)
kiivrialune mts
Vasakpoolsesse kljekotti
(nr 3)
pesu (vastavalt aastaajale)
hgieenitarbed
riideparanduskomplekt
2 ktertti
tualettpaber
2 paari villaseid sokke
(vastavalt aastaajale)
2 paari puuvillaseid sokke
Parempoolsesse kljekotti
(nr 4)
kindad (olenevalt aastaajast)
telkmantel Pilt 2.12
kuivmoon
Klapikotti
muu varustus vastavalt vajadusele.
Magamismatt kinnitatakse rihmadega seljakotti peale.

31
VARUSTUSE JA RIIETUSE KASUTAMINE

Seljakotist ja rakmetest vetakse vlja ainult need asjad mida

parasjagu vajatakse, kik muu on pakitud. Riietumisel tuleb
lhtuda alati ilmastikust ja lesande iseloomust:
rnnakuks riietuda kergelt;
kaitsepositsioonidel soojalt;
vihmalikonna kasutamisel tuleb arvestada, et
kilelikond on demaskeeriv element;
ks komplekt riietusest peab olema kuiv ja kasutatakse
ainult puhkeajal.

VARUSTUSE HOOLDUS:
rakmeid, seljakotti ja riided kuivatatakse ja puhastatakse
riideharjaga;
saapaid kuivatatakse, puhastatakse ja viksitakse;
relva hooldatakse;
katkisi riideid parandatakse, kasutatud pesu pakitakse puhtast
eraldi;
saapaid viksitakse vhemalt kord pevas;
suuremaid esemeid kuivatatakse kas ahju vi lkke krval,
viksemaid esemeid vib kuivatada magamiskotis magamise
ajal.

32
PANE THELE

Enne vlja minekut kontrollige kiki rihmu, lukke,

klambreid, haake, pandlaid jms.
Hoidke rakmed ja seljakott vimalusel kuiva ja
puhtana.
Thtis on hoida seljakoti seljaosa kuivana, selleks
prake see seljast vtmise jrel allapoole vi vastu
puud. Vimalusel hoidke seljakott kohas, kus vihm
peale ei saja.
Rakmete ja seljakoti mrgumisel kipuvad need kokku
tmbuma, seeprast vib olla vaja neid kohendada.
Kasutage kiki vljaantud rihmu ja sulgureid. Need,
mida te parajasti ei kasuta, peaksid olema kindlalt ra
pakitud.
Katkised rakmed ja seljakott parandage iseseisvalt
riideparanduskomplektiga kui see on vimalik. Alati on
kasulik kaasas kanda musta kleeplinti vi nri.
Rakmed on tehtud nii, et nad kannatavad vlja ka sna
karmi kohtlemise. Kui rakmeid igesti hooldada,
tidavad need oma otstarvet ning peavad kaua vastu.
Tagavaravormi vib panna magamiskotti, sest kui
seljas kantav vorm saab mrjaks siis magama minnes
saate selle kuiva vormi vastu vahetada. Hommikul
pange mrg vorm uuesti selga.
Magamiskott toppige kotti kokku rullimata, et hire
korral saaksite seljakoti kiiremini pakitud. Magamiskott
ka kuivab niiviisi paremini.
Muretsege endale riidest kotid hgieeni-, saapa-
puhastus-, ja riideparandustarvetele.
Seljakotti ja rakmeid koos kandes peavad rakmed
olema piisavalt madalal ja seljakoti alumine osa peab
toetuma rakmetele, see kergendab kandmist.

33
 2.2 KAUGUSTE MRAMINE
Kauguste mramise eesmrk on tagada sduri tpne
tuletegevus ning arusaam lbitud vahemaa pikkusest.
Kauguste mramiseks on alljrgnevad meetodid:
SAMMUPAARIDEGA
POOLITAMISE ABIL
VRDLUSE ABIL
OBJEKTI VLJANGEMISE JRGI
KSUSE KESKMISE ABIL

Kaugusi on vimalik mta veel:

BINOKLIGA
OPTILISE SIHIKU RELVADE TULEGA
LASER- VI STEREOKAUGUSMTJAGA
Kauguse mramise meetodi valib sdur ise, arvestades
olusid ja vimalusi.
SAMMUPAARIDEGA
Iga sdur peab teadma mitu sammupaari ta teeb 100 m kohta
erinevates maastikuoludes kndides ja joostes.
Sammupaaride arvu teades on vimalik arvutada lbitud
vahemaad.
POOLITAMISE ABIL
Hinnatakse vimalik maksimaalne ja minimaalne kaugus
objektini. Nende kahe arvu keskmine ongi tenoline kaugus
objektini.

34
Nide.
Maksimaalne kaugus 800 m, minimaalne kaugus 500 m (pilt
2.13). Tenoline kaugus (800 m + 500 m)/ 2 = 650 m

Pilt 2.13
VRDLUSE ABIL
Selle meetodi kasutamiseks peab sduril olema ettekujutus,
milline neb vlja 100 m pikkune vahemaa. Seda teades saab
vrrelda, kui palju pikkushikuid mahub vaatluspunkti ja
vaadeldava objekti vahele.

Pilt 2.14
Nide.
Jalgpallivljaku pikkus on ldjuhul 100 m (pilt 2.14), oletatav
vahemaa on 300 m (pilt 2.15).

100 m + 100 m + 100 m = 300 m

Pilt 2.15

35
OBJEKTI VLJANGEMISE JRGI

Selle meetodi kasutamiseks peab sdur teadma, kui palju ta

neb vaadeldava objekti detaile erinevatel kaugustel (100 m
600 m pilt 2.16).
Nide
100 m kik ksikasjad on selgelt nha;
200 m kik ksikasjad selgelt nha, nahavrv ja varustus on
ratuntavad;
300 m keha piirjooned on selged, novrv hsti nhtav,
lejnud ksikasjad hmased;
400 m keha piirjooned selged, lejnud ksikasjad
hmased;
500 m keha piirjooned hajusad, pea pole enam eristatav;
600 m keha kiilukujuline, pea pole nhtav.

Pilt 2.16
KSUSE KESKMISE ABIL

Sdurite poolt erinevate meetoditega mratud kauguste jrgi

arvutatakse ksuse keskmine.

36
BINOKLIGA
Kauguse mramiseks on vaja teada objekti krgust
meetrites. Binokliga mdetakse eseme nurksuurus
tuhandikes. Nende andmete jrgi arvutatakse kaugus
kilomeetrites jrgmise valemi alusel:
objekti krgus (m)
kaugus (km) =
nurksuurus (tuhandik)
Nide: telefoniposti krgus 8 m, mdetud nurk 00-10

8
Kaugus = = 0,8 km
10
OPTILISE SIHIKUGA RELVADE TULEGA
Tulistatakse sihtmrki, vajadusel reguleeritakse sihikut, kuni
tabatakse objekti. Vaadatakse ige kaugus sihikult.

KAUGUSE MRAMIST RASKENDAVAD ASJAOLUD

Objekt tundub lhemal siis, kui:
1. valgus paistab vaatleja selja tagant (pilt 2.17);

Pilt 2.17
2. vaadeldav objekt on suurem kui teda mbritsevad
esemed (pilt 2.18);

Pilt 2.18

37
 3. ala vaatleja ja objekti vahel on varjatud (pilt 2.19);

Pilt 2.19
4. objekt asub krgemal kui vaatleja (pilt 2.20).

Pilt 2.20

Objekt tundub kaugemal siis, kui

1. valgus on halb vi paistab vaatlejale silma (pilt 2.21);

Pilt 2.21

38
 2. objekt on viksem kui seda mbritsevad esemed (pilt
2.22);

Pilt 2.22

3. vaatleja lamab maas (pilt 2.23);

Pilt 2.23

2.3 MOONDAMINE
Vastane otsib sind. ra tee seda talle lihtsaks, sulandu kokku
mbrusega.
Sind paljastavad
KUJU
SILUETT
VLISPIND
VARI
KORRAPRA
LIIKUMINE
HELI
KUJU
Sduri juures on selgelt ra tunda kehakuju, kiivri mar
laserv ja sirge alaserv (pilt 2.24).

pilt 2.24
39
SILUETT
Objekti siluett on nhtav, kui see on teist vrvi taustal (pilt
2.25).

Pilt 2.25

VLISPIND
mbritsevast erinev vrv on selgelt nhtav (pilt 2.26).

Pilt 2.26
VARI
Vari vib reeta sinu asukoha (pilt 2.27).

Pilt 2.27

40
KORRAPRA
Korraprane paigutus maastikul viitab inimtegevusele (pilt
2.28).

Pilt 2.28
LIIKUMINE
Liikuvad objektid on kergemini avastatavad (pilt 2.29).

Pilt 2.29
HELI
Heli, mis keskkonda ei kuulu, paljastab sind (pilt 2.30). Paki
varustus korralikult!

Pilt 2.30

41
MOONDAMINE

Moondamine on kuju, silueti, vlispinna ja teatud mral varju

ning ratuntavate kontrastide vltimine ja hajutamine.
Sduri phimoondamisvahend on laiguline vlivorm (pilt 2.31).
Talvisel ajal kasutatakse talvist moondamislikonda (pilt 2.32).
Moondamist tiendatakse erivrvide ja looduslike
materjalidega.
Sdur teostab isikliku moondamise enne lahinglesande
titmisele asumist. Vajadusel tiustab sdur moondamist
lahinglesande titmise ajal, arvestades maastikuolusid.

Pilt 2.31 Pilt 2.32

Moonda
NO JA KTE NAHAVRV
KIIVER
VARUSTUS
RELV
42
NO JA KTE NAHAVRV

No ja kte nahk vrvi roheliseks (suvel)

vi halliks (talvel),

kasutades moondamisvrve, tahma, pori vi pletatud korki.

Krgemad kohad nol kata tumedama vrviga ja henda
triipudega.

KIIVER
Kinnita kiivrile kate ja kummipael. Nende abil kinnita kiivri
klge oksad vi muu moondamine (pilt 2.33), et varjata
ratuntavat kuju. Talvel kata kiiver valge riidega (pilt 2.34).

Pilt 2.33 Pilt 2.34

43
VARUSTUS
Kehakuju muutmiseks kinnita nride vi kummipaelte abil
maskeering varustusele (pilt 2.35). Pea silmas, et ei oleks
takistatud ligips varustusele ja siliks liikumisvabadus.

Pilt 2.35
RELV
Reeglina on relv rohelist vi musta vrvi ja seda eraldi ei
moondata. Kui lesanne nuab relva moondamist, kinnita
relvale moondamisvrvi riie (pilt 2.36), kleeplint vi oksad.
Moondamine ei tohi segada relva ksitsemist ega liikuvate
relvaosade td.

44
 Pilt 2.36
Jlgi, et moondamine
on kinnitatud korralikult
vastab mbrusele
ei ole korraprane
on piisav (pilt 2.37)

Pilt 2.37

45
2.4 SIHTMRKIDE OSUTAMINE
LASKESEKTOR
Selleks, et kogu allksuse vastutusala oleks kaetud vaatluse ja
tulega, mratakse igale sdurile oma laskesektor.
LASKESEKTOR ON SDURILE VAATLUSEKS JA
TULISTAMISEKS MRATUD MAASTIKULIK.
Laskemoona efektiivsemaks kasutamiseks ning sihtmrkide
avastamiseks, osutamiseks ja hvitamiseks peab iga sdur
tundma oma laskesektorisse jvat maa-ala.
SIHTMRGI OSUTAMISE MEETODID:
LASKESEKTORI JRGI
ORIENTIIRIDE JRGI
KELLA NUMBRILAUA JRGI
TRASSEERIVA LASKEMOONA ABIL
KENURKADE ABIL
BINOKLIGA
Laskesektori jrgi
Seda meetodit kasutatakse hsti nhtavate sihtmrkide
osutamisel. Antakse kaugus, vaatlussuund ja sihtmrgi
kirjeldus. Kasutatakse jrgmisi termineid (pilt 2.38):

Pilt 2.38

46
 sektori telgjoon sihtmrgid, mis asuvad telgjoonel
vi selle vahetus lheduses;
vasakul vi paremal sihtmrgid, mis asuvad
telgjoonest 1600 tuhandiku kaugusel;
pisut, veerand, pool vi kolmveerand ja
vasakul vi paremal sihtmrgid, mis asuvad
telgjoone ja sektori vasaku vi parema re vahel.
Orientiiride jrgi
Halvemini nhtavate sihtmrkide osutamiseks vib koos
otsese meetodiga kasutada orientiire ning tpsustuseks snu
lalpool vi allpool.
Niteks:
300 metsatukk (orientiir) pisut paremal vike psas
(sihtmrk)
200 metsatukk (orientiir) pisut paremal ja allpool vrav
(sihtmrk)
Kella numbrilaua jrgi
Raskesti leitavate sihtmrkide osutamiseks kasutatakse
orientiire koos kella numbrilauaga. Osutamise ajal kujutage
ette kella numbrilauda, mille keskpunkt on kindlaksmratud
orientiir. Sihtmrgi osutamisel eldakse kaugus, orientiir, kas
sihtmrk on sellest vasakul vi paremal, ning vastav kellaaeg:
Niteks:
150 kask pool vasakul kell 2 maja (pilt 2.39).

Pilt 2.39

47
Trasseeriva laskemoona abil
Eriti keeruliste sihtmrkide osutamiseks on kasulikuks
abivahendiks trasseeriv laskemoon. Antakse sihtmrgi kaugus
ja piirkond, tulistatakse trasseeriv kuul ning selle tabamust
kasutatakse orientiirina.
Niteks:
200 pool paremale heki kaugem ots jlgi trasserit
vastane
Kenurkade abil
Kaugemal asuvate raskemate sihtmrkide osutamiseks vib
kasutada orientiire koos kenurgaga.
Niteks:
300 metsatukk 60 tuhandikku paremal ksik puu (pilt
2.40).

Pilt 2.40
Kenurkade lugemiseks tuleb vasak ksi la krgusel vlja
sirutada ja ks silm kinni pigistada. Pildil on nidatud mned
keskmised kenurgad (pilt 2.41).

48
 Pilt 2.41

Binokliga
Binokli skaala kriipsud asuvad teineteisest umbes 10
tuhandiku kaugusel ning katavad 80-tuhandikulise vaatevlja
(pilt 2.42).
Neid vib vajaduse korral sihtmrgi osutamisel kasutada.
Niteks:
300 metsatukk vasakul 30 tuhandikku (vi kolm kriipsu)
vasakul.

Pilt 2.42

49
 2.5 TULEKAART
Iga sdur peab oma tulepositsiooni kohta koostama
tulekaardi. Tulekaart tagab, et jao tulejuhtimine ning
tulekontroll on efektiivne, ja aitab sduril saavutada
maksimaalset lasketpsust.

Tulekaart koostatakse positsioonile hargnemisel (pilt

2.43) ning seda tiustatakse vastavalt laekuvale
informatsioonile.

Pilt 2.43

TULEKAARDI KOOSTAMISE JRJEKORD (pilt 2.44)

oma asukoht (koordinaadid, kirjeldus);
phjasuund;
kaugusjooned kuni 500 meetrit;
selgesti eristatavad orientiirid (suund ja kaugus
nendeni);
vaenlase oletatav tulekusuund;
laskesektori piirid;
50
 tulealustusjoon;
koondtule punktid;
laskesektoris asuvad omad ksused ja objektid,
k.a tkked, miinivljad ja positsioonid;
kuupev ja kellaaeg;
koostaja auaste ja nimi.

Pilt 2.44

51
 2.6 TULELIIGID JA
LASKEASENDID
TULELIIGID
ksiklasud:.kasutatakse tavaliselt eesmrgiga hoida
vaenlast mahasurutuna, laskekiiruseks 10 lasku
minutis.
Vaata ja lase: kasutatakse ebaregulaarselt ja
lhikeseks ajaks ilmuvate sihtmrkide laskmiseks,
lastakse ksik- vi kiirete topeltlaskudega, laskekiirus
sltub sihtmrkide arvust, tule avab sdur iseseisvalt
sihtmrgi ilmudes.
Kiirtuli: kasutatakse vastase mahasurumiseks vi
rndava vastase peatamiseks, lastakse ksik-
laskudega, laskekiiruseks on 30 sihitud lasku minutis.
Automaattuli: kasutatakse lhivitluses, rnnaku
viimases etapis, trjudes tagasi vaenlase massilist
rnnakut lhidistantsil, linnalahingus, kaevikute ja
punkrite puhastamisel, kasutatakse ainult lhikesi
valanguid (23 lasku).
Laskeasend lamades

Pilt 2.45

Pilt 2.46

52
Laskeasend plvelt

Pilt 2.47
Laskeasend kkkis

Pilt 2.48
53
Laskeasend istuli

Pilt 2.49
Laskeasend psti

Pilt 2.50

54
 2.7 KSIGRANAATIDE
KASUTAMINE
KSIGRANAATIDE HEITMINE
Ksigranaati heidetakse:
lamades (pilt 2.51, rndeksigranaat);
varje tagant plvelt (pilt 2.52, rndeksigranaat);
kaevikust (pilt 2.53, kik ksigranaadi liigid).

Pilt 2.51

Pilt 2.52

55
 Pilt 2.53
Sduri tegevus ksigranaadi heitmisel:
vii granaat lahingasendisse;
heida granaat;
varju;
prast plahvatust jtka lahingtegevust.
Lahingupaari tegevus ksigranaadi heitmisel
Sihtmrgist umbes 2025 m kaugusel annab lahingu-
paari vanem kskluse: Kata, heidan granaadi!;
Katja: kinnitab ksust arusaamist ksklusega Katan!;
katab heitja tegevust;
Heitja: viib granaadi lahingasendisse, annab kskluse
Heidan!
Lahingupaar varjub, prast plahvatust jtkatakse vastase
hvitamist ksitulirelvadega.
SUITSUGRANAATIDE KASUTAMINE
Kasutatakse:
mberhargnemise, eemaldumise, hoolduse,
manvri vi tienduse katteks;
vastase mberhargnemise, tulejuhtimise, vaatluse
vi hoolduse hirimiseks.

56
Suitsugranaadi kasutamisel peab arvestama:
tuule suunda;
allksuse hargnemise paiknemist.
Tegevus suitsugranaadi kasutamisel:
vii suitsugranaat lahingasendisse;
suitsukatte tekkides jtka lesande titmist.
Lahingpaarisisesed ksklused samad kui
ksigranaadi heitmisel.

KSIGRANAADID

Pilt .2 54 Pilt 2.55

Nimetus Ksigranaat 56
Tp Kildgranaat
Lhkeaine tp TNT
Lhkeaine kogus 190 g
Kogupikkus 100 mm
Kogukaal 580 g
Vrvus Pruun
Mrgistus Kollane ring

57
 Pilt 2.56

Nimetus F-1
Tp Kildgranaat
Lhkeaine tp TNT
Lhkeaine kogus 60 g
Kogupikkus 124 mm
Kogukaal 600 g
Vrvus Tumeroheline/helepruun

58
 2.8 IMITATSIOONIMOONA
KASUTAMINE
VALGUSTUSRAKETTIDE KASUTAMINE

Tegevus valgustusraketi kasutamisel:

vii rakett lahingasendisse;
soorita lask.

Nuded valgustusraketi laskmisel:

raketti lastakse vljasirutatud kega;
rakett lastakse 45-kraadise nurga all.

Valgustusraketi laskmistehnika:
plvelt (pilt 2.57);
kaevikust (pilt 2.58);
psti (pilt 2.59).

Pilt 2.57
59
Pilt 2.58

Pilt 2.59
60
Lhkepakettide kasutamine

Pilt 2.60
1. Avamiseks eemalda aasast kork (pilt 2.61)
2. Lhkamiseks tmba tmbeaasast ja heida kohe eemale
(pilt 2.62)

Pilt 2.61 Pilt 2.62

Suitsugranaat ASGV-460 (pilt 2.63)

61
 Pilt 2.63

Kasutamiseks eemalda mlemast otsast kattekorgid (pilt

2.64 ja 2.65)

Pilt 2.64 Pilt 2.65

Tmba aasast ja heida eemale (pilt 2.66)

Pilt 2.66

62
Suitsugranaat RGD-2 (pilt 2.67)

Pilt 2.67
Kasutamiseks eemalda kattekork tagumisest otsast (pilt 2.68)

Pilt 2.68 Pilt 2.69

Eemalda kork lemisest otsast (pilt 2.69), kuid jlgi, et ei
viskaks ra nri otsas olevat steriba (pilt 2.70).

Pilt.70
Sta steribaga lemises otsast olev vvel (pilt 2.71) ja
heida eemale.

63
 Pilt.71
NB! Kikide imitatsioon ivahendite kasutamiseks on
eelnevalt vajalik lbida vastav ohutustehnika
instruktsioon ning testada seda allkirjaga ohutus-
tehnika raam atus.

64
2.9 VARJUMINE JA VARJATUD
LIIKUMINE
Varja ennast vastase vaatluse eest.
Vaatle varje krvalt vi lbi selle (pilt 2.72).
le varje vaatle ainult muu vimaluse puudumisel, kuid
kontrolli, et taust oleks ige (pilt 2.73).

Pilt 2.72

Pilt 2.73
65
 Vimalusel vali positsioon varjus (pildid 2.74
2.75).
Vldi eraldi asuvat vi selgelt eristatavat varjet.
Varje taga asuv taust peab olema sobiv.

Pilt 2.74. Vale

Pilt 2.75. ige

66
 Avadest vaatlemisel ra seisa ava keskel (pilt 2.76),
vaid servas (pilt 2.77).
ra seisa ava res (pilt 2.78), vaid tagapool ruumi
varjus (pilt 2.79).

Pilt 2.76 Pilt 2.77

Varjesse sisenemisel ja sealt vljumisel liigu ettevaatlikult,
vldi jrske liigutusi.

Pilt 2.78 Pilt 2.79

67
ra reeda ennast oma liikumisega liigu varjatult!
Vldi lagedaid alasid (pilt 2.80).
Vldi kaardilt selgesti eristatavaid suuremaid
orientiire.
Vali liikumiseks ige taust (pilt 2.81).
Liigu ettevaatlikult, ilma jrskude liigutusteta (pilt
2.82).
Kasuta pimedust, halba ilma.

Pilt 2.80 Pilt 2.81

Pilt 2.82

68
 Vldi mgede tippe ja orgude phju (pilt 2.83).
Liikumisteekond jaga varjetega osadeks, kust oleks
vimalik teostada vaatlust ja vajadusel kaitsta end
vastase vaatluse ning tule eest (pilt 2.84).

Pilt 2.83

Pilt 2.84
Jlgi, et oleksid kaitstud huvaatluse eest.
Talvisel ajal kasuta jlgede varjamiseks huvaatluse
eest loomaradu ja vanu jlgi
Pevasel ajal vldi vimalusel teede kasutamist.
isel ajal kasuta viksemaid teid ja radu.
isel ajal kasuta valgust ainult juhul, kui oled varjunud
ja kaetud telkmantliga.
69
2.10 ETTEVALMISTUS
LAHINGUKS
Lahinguks ettevalmistamata sdur on lahinguvljal
kasutu.
Eri lahinguliikide puhul antakse sdurile lisavahendeid vi
lisalaskemoona, kuid see mratakse vastavate
kskude-korraldustega.
SDURI ETTEVALMISTUSED LAHINGUKS (SOP):
Kontrolli:
varustuse olemasolu, kttesaadavust ja pakitust;
relva puhtust, tkorda ja seisundit;
laskemoona puhtust, hulka (0,5-salvelise
tpsusega), salvede kttesaadavust;
erilaskemoona (valgustusrakettide, suitsu jms)
puhtust, hulka, kttesaadavust;
erivahendite (raadiote, linnavitluse
ronimisvahendite jms) olemasolu, tkorda,
kttesaadavust;
moondamise korrektsust ja vastavust maastikule.
Hooldus:
varustuse mberpakkimine, et see vastaks
varustuse pakkimise nuetele;
vajadusel relva puhastamine ja laadimine
vhemalt poole ulatuses tidetud salvega;
laskemoona puhastamine, laskemoona laadimine
salvedesse;
erilaskemoona puhastamine;
erivahendite tkorda seadmine (patareide
vahetus raadiotel jne);
individuaalse moondamise teostamine;
vajadusel esmaabi endale vi lahingpaarilisele.
Ettekanded jaolemale:
tehakse jao vitlejate numbrite jrjekorras;
70
 varustuse puudused (vib ra jtta, kui puudusi ei
esine);
laskemoon (0,5-salvelise tpsusega);
erilaskemoon (tkiarvuliselt);
erivahendite olukord;
haavad, vigastused.
Nide:
Nr. 1;
5 ja pool salve laskemoona;
3 ksigranaati ja 1 suitsugranaat;
raadiojaam tkorras;
vigastusi ei ole

2.11 Sduri liikumisviisid

Kui liikumisviisi ei ole kstud, peab sdur selle ise valima,
arvestades maastikku ja olukorda.
KIMINE (PILT 2.85)
Kasutatakse:
vastase ohu puudumise korral;
kui maastik pakub piisavalt varjet;
rnnakul;
kui ei ole kiire

Pilt 2.85
Relva hoitakse vastavalt vajadusele kas kes, kaelas vi
kljel.

71
JOOKSMINE (pilt 2.86)
Kasutatakse:
kui on kiire;
lagendike ja
teede
letamisel;
eemaldumisel.

Pilt 2.86

HIILIMINE
Kasutatakse:

patrullis;
kui maastik
pakub piisavalt
varjet;
kui on vaja
juda vastasele
mrkamatult
lhedale.

Pilt 2.87

72
Mida jlgida (pilt 2.87):
relv on kes;
kaba las;
vintraud suunatakse sinna, kuhu ise vaadatakse;
mlemad silmad on lahti;
jlgitakse mbritsevat maastikku.

Hiilimistehnika:
Variant 1:
jalg tstetakse les;
kigepealt asetatakse maha kand;
seejrel jala vlimine serv (pilt 2.88);
viimasena pannakse maha varbad (pilt 2.89).

Pilt 2.88 Pilt 2.89

Kasutatakse heinasel maastikul, kval pinnasel ja teedel
liikudes.

73
Variant 2:
jalg tstetakse les;
asetatakse maha varbad (pilt 2.90);
varbaid edasi lkates puhastatakse maapind;
viimasena pannakse maha kand (pilt 2.91).

Pilt 2.90 Pilt 2.91

Kasutatakse metsas, kui maas on oksi, ja talvel lumes
liikudes.
Vldi:
liiga pikki samme;
ainult ees oleva ja jalgeesise maastiku jlgimist;
ra lohista jalgu (tsta jalad piisavalt krgele).
KPUKIL KIMINE
(PILT 2.92)
Kasutatakse:
vastase ohu korral;
kui maastik ei
paku varjet;
liikumisel krges
heinas, madalas
vsas, pilliroos vi
madala varje taga.

Pilt 2.92

74
Kimistehnika:
ollakse neljakpukil;
relva rihm on kaela tagant lbi pandud;
kaba on ke ja jala vahel;
vintraud on suunatud les.
Mida jlgida:
relva rihm ige pikkusega;
pilk suunatud eesolevale maastikule;
kval pinnasel ei tohiks kaba mda maad
lohiseda.
Vldi:
vale pikkusega relvarihma;
ainult enese ette vahtimist;
liigset mra liikumisel.
ROOMAMINE
Kasutatakse:
vastase tule all liikumisel;
kui maastik ei paku varjet.
Mida jlgida:
pilk on suunatud ette;
relva rihm ei tohi jrgi lohiseda;
seljakott ei tohi olla seljas;
et vintraua suue ei satuks vastu maad.
Erinevad roomamistehnikad
Krge roomamine (pilt 2.93):
ollakse khuli maas;
ks ksi hoiab laesrest;
teine ksi hoiab relva kaba liigendi juurest;
salv on suunatud endast eemale ja pisut
lespoole;
toetutakse knarnukkidele, millega tmmatakse
end edasi;
jalad on vastu maad ning lkkavad keha edasi.
75
Kasutatakse
madalas heinas ning madalate varjete taga liikumisel.

Pilt 2.93 Pilt 2.94

Madal roomamine (pilt 2.94):
ole khuli;
rind ja pea vastu maad;
ked on keha krval kverdatud;
he kega hoia relva rihmast eesmise kinnituse
juurest;
toeta relva ksivarrele;
vaba kega tuka enese eest prahti krvale;
jalgade abil tuka ennast edasi.
Kasutatakse
maastikul, mis ei paku mitte mingit varjet, ja vaenlase tule
all liikumisel.
Vead:
jalad tusevad liialt krgele;
relva rihm lohiseb mda maad;
seljakott on seljas.

SSTHPPED
Kasutatakse
vastase vheefektiivse tule all liikumiseks. On kiireim ja
ohutuim liikumisviis lahinguvljal.

76
Mida jlgida:
kontrolli, et relv oleks laetud (pilt 2.95);

Pilt 2.95 Pilt 2.96

vali sstu teekond ja koht, kuhu tahad juda;
vali sstmiseks sobiv hetk ja vta hea lhteasend (pilt
2.96);

Pilt 2.97 Pilt 2.98

enne sstu vajadusel tulista (vib teha lahingu-
paariline);
hakka liikuma ootamatult;
relv liigub koos parema kega puusale;
aja ennast vasakule kele psti (pilt 2.97);
ssta madalalt ja liigu siksakis (pilt 2.98);
Sstu pikkus sltub vastase tule tugevusest ja
eesolevast varjatud kohast. Sstu pikkuseks on
tavaliselt 34 sammu.
77
 visku vaadatud kohta ja maandu vasakule kele (pilt
2.99);

Pilt 2.99 Pilt 2.100

rooma varju, valmistu uueks sstuks ja vajadusel kata
lahingupaarilist (pildid 2.100 ja 2.101).

Pilt 2.101

78
Paarikaupa liikudes tuleb kindlasti meeles pidada, et kui
ks sdur liigub, siis teine samal ajal katab teda (pildid
2.102 ja 2.103).

Pilt 2.102

Pilt 2.103
79
 2.12 MAJUTUS
Maastikul majutatakse allksus jaotelki. Sdur peab olema
suuteline pstitama vajadusel ajutise majutuse telkmantlitest.
TELGIS MAJUTAMISEL PEAB ARVESTAMA JRGNEVAID
PHIMTTEID:
prgiauk, vlikimla ning isikliku hgieeni koht
rajatakse vhemalt 50 m kaugusele telgist;
moondamiseks ja telgiphja katmiseks vajalikud
looduslikud materjalid korjatakse oma positsioonide
tagant, vhemalt 50 m telgist;
riiete kuivatusnrid paigutatakse telgiraami klge,
ahjust vhemalt he meetri kaugusele. Varustuse ahjul
kuivatamine on KEELATUD;
kttepuude kaugus ahjust vhemal 0,5 meetrit; igas
telgis peab olema vesi esmaseks tule kustutamiseks;
parasjagu kasutuseta varustus paigutatakse telgi seina
rde maskeerimisvrgu alla ja kaetakse vimalusel
veekindla kattega;
lahingrakmed vetakse telki kaasa ja on kogu aeg
keprast;
igas telgis peab olema mratud ks ahju valvur, kes
vastutab tuleohutuse ja ahju ktmise eest;
relvad laetakse enne telki sisenemist thjaks ja
padrunisalv eraldatakse.
Moondamisega thustatakse ksuse ja tegevuse
varjatust, raskendades vastasel objektide avastamist.

TELGI MOONDAMINE
Telk tuleb paigutada varjulisse kohta. Telgiava peab olema
vaatluse suhtes ohutus suunas. Nhtavale jv telgi osa
maskeeritakse maskeerimisvrguga (pilt 2.104). Telgi tavalise
kuju muutmiseks toestada maskeerimisvrk altpoolt
puuokstega. Kogu varustus paigutada telki vi
maskeerimisvrgu alla. Telgi juures liikumiseks kasutada ainult
kindlaid radasid, mis on varjatud huvaatluse eest.

80
 Pilt 2.104

TRANSPORDIVAHENDI MOONDAMINE
Transpordivahendi paigutamisel maastikule tuleb ra
kasutada looduslikke varjeid ja ehitisi. Suurte pindade
piirjoonte muutmiseks kasuta maskeerimisvrku,
toestades seda altpoolt puuokstega (pilt 2.105).
Peegeldumise vltimiseks katta maskeerimispaberiga
siduki peeglid, aknad ja muud likivad osad.

Pilt 2.105

81
AJUTISE MAJUTUSE PSTITAMINE TELKMANTLIST
Enese kaitsmine loodusjudude eest on thtis, sest
ebasoodsates ilmastikuoludes vib kehatemperatuur
langeda ohtlikult madalale. Parim viis mrja ilmaga
kehasoojust silitada on kanda veekindlat kuube ja pkse.
Sama eesmrki vib teenida ka telkmantlist valmistatud
peavari.
Metsane maa-ala
Metsastel aladel on soovitatav valida telgi ehitamiseks ks
kahest vimalikust meetodist.
1. meetod (pilt 2.106)
Kinnita telkmantli nelja nurka nrid vi kummipaelad. Leia
kaks teineteisest sobival kaugusel olevat puud ja kinnita
kummagi puu klge telkmantli ks nurk. Kinnitus peab olema
umbes poole meetri krgusel, et tekiks kallak. Tmba
lejnud kaks nurka maapinna poole ja kinnita need vaiade
vi puude klge. Kapuuts seo kinni, et vihm varjualusesse ei
sajaks. Teine telkmantel laota maha. Kaeva telgi mber vike
kraav, mis vihmavee eemale juhiks.

Pilt 2.106
82
2. meetod (pilt 2.107)
Murra telkmantel keskelt kokku, pane sealt lbi nr vi
kummipael ja kinnita mlemad otsad puu klge. Telkmantli
nurgad kinnita vaiade abil. Telgi suu jta sinnapoole, kust
vastane vib tenoliselt rnnata. Sel juhul saad kiiresti
rnnakule reageerida. Telgi piirjooned ja kuju moonda
puuokste ja lehestikuga.

Avatud maa-ala
Kahest kepist moodusta A-kujuline karkass (pilt 2.108).
Selle klge riputa telkmantel maapinnani. Kinnita red
vaiadega. Teine telkmantel laota maha telgi phjaks ja
kaeva vihmaveekraav. Selline telk on sna vike, kuid
tema eeliseks on see, et ta on madal ja seega kergesti
varjatav. Telgi suu jta sinnapoole, kust vastane vib
tenoliselt rnnata. Sel juhul saad kiiresti rnnakule
reageerida. Telgi piirjooned ja kuju moonda puuokste ja
lehestikuga.

Pilt 2.107 Pilt 2.108

TEGEVUS TUGIPUNKTI VALVES

Julgestaja peab teadma:
oma positsiooni asukohta;
lema asukohta;
kui kasutatakse raadiot, siis sageduste ja kutsungite
muutumist;
andmeid vaenlasest;

83
 vaatlusala;
teiste tunnimeeste asukohti;
miinivljade ja tkete asukohti;
tegevust hire korral;
hireandmise viisi;
tunnussna ja selle vahetamise aega;
tule avamise korda;
alal liikuvaid oma ksusi;
vahetuse aega;
tegevust keemiahire korral.
Julgestaja psib varjatuna ja jlgib vaatlusala vastavalt
vaatlemisreeglitele.
Julgestaja tegevus juhul, kui lheneb alla pooljao suurune
ksus:
j varjatuks;
kui on olemas raadiohendus, tee ettekanne lemale;
lase lheneda kuuldekaugusele, kuid niikaugele, et isik
ei saaks poisitsioonile joosta (u 50 m) anna ksklus
Seis, ked les!;
anna ksklus ks edasi! ja hoia lhenejat sihikul,
kuid jlgi samas lejnud gruppi;
lase isikul lheneda nii lhedale, et on vimalik
teostada phjalik vaatlus (u 25 m) ja anna vaikselt
ksklus Seis;
kui isik on vaatluse jrgi omadest ksustest, tle
tunnussna esimene pool, korda ainult tugeva tuule
korral;
kui vastus on ige, kutsu isik positsioonile, ksi varjuda
ja kutsu edasi lejnud ksus; esimesena tulnud isik
peab lugema le ja kontrollima oma ksuse ja andma
ksuse andmed tunnimehele;
kui vastus on vale, hoitakse lhenejad sihikul ja
antakse vaikselt hire; edasi tegutsetakse vastavalt
jaolema kskudele;
sisenenud ksustest tuleb teha ettekanne jaolemale
(ksus lem aeg edasine tegevus), niteks:
Kompanii luuregrupp nooremseersant Savi
23.15 lpetasid luure liikusid juhtimispunkti;
84
 kui lhenev grupp ei tida tunnimehe ksku teist korda,
tegutseb tunnimees vastavalt tule avamise korrale.

Julgestaja tegevus, kui lheneb le pooljao suurune

tundmatu ksus:
anna vaikselt hire vastavalt kstud korrale;
kui jaolem juab positsioonile tee ettekanne, mis
sisaldab ksus asukoht tegevus, niteks:
Jalaverhm suunas 50-00 liikusid teeristi poole.
TUNNUSSNA KASUTAMINE
tunnussna kehtestatakse pevaks;
tunnussna mrab allksuse lem;
tunnusna koosneb ksimusest ja vastusest, mis vib
olla snapaar vi arvude summa; niteks: Oscar
Charlie;
tunnimees ksib tulija vastab;
tunnussna eldakse vaikse hlega;
tunnussna korratakse ainult tugeva tuule puhul.

85
 2.13 KEMRGID
Kemrgid on htsed kokkulepitud leppemrgid, mille abil on
vimalik suhelda. Erinevad ksused vivad kasutada ksuse
lesandest lhtuvalt lisa kemrke. Peatki koostamisel on
kasutatud leitnant Arti Levandi juhendamisel Valdo Veski
kirjutatud 6. phikursuse lputd Kemrkidealane vljape
kaitseves.

Kemrke kasutatakse:
kui vahemaad on pikad (nt rnnakul);
kui on vaja tegutseda vaikselt (nt patrull, varitsus jne);
kui mra tttu on snaline kskimine raske;
muudel juhtudel, kui on vimalik kontaktioht vastasega.
Thelepanu saamiseks on neli vimalikku moodust:
ks tugev vile (ainult lahinguolukorras);
srmenips;
koputus srmenukkidega vastu pssipra;
vaikne vile.
Kemrkide andmisel tuleb arvestada, et:
kemrki antakse alati selle kega, milles pole relva;
relv on alati suunatud vastase poole;
kui vimalik, ei tohiks kasutada srmekombi-natsioone
(labakindad);
Nhes kemrki, on sduri lesandeks:
kemrki dubleerida;
veenduda, et ees, taga vi krval liikuvad sdurid seda
ngid, ning;
tegutseda kstud moel.

86
KEMRGID

Pilt 2.109. Koguneda Pilt 2.110. Pikali vi jalastuda

Pilt 2.111. Nen vi Pilt 2.112. Vastast pole nha

kahtlustan vastast

87
Pilt 2.113. Jaolem Pilt 2.114 Rhmalem

Pilt 2.115. Takistus Pilt 2.116. Luure

88
Pilt 2.117. Seis ja kuula Pilt 2.118. Ksugrupp

Pilt 2.119. ksikkolonn Pilt 2.120. Malelaud

89
 Pilt 2.121. Noolepea Pilt 2.122. Ahelik

Pilt 2.123. Thelepanu 2.124. Marss (marss-

marss kaks korda)

90
Pilt 2.125 Seis Pilt 2.126. Positsioonidele

Pilt 2.127. Suund Pilt 2.128. Miinid

91
Pilt 2.129. huhire

92
 3 PIONEER
3.1 TULEPOSITSIOON
Sduri tulepositsioon peab vastama jrgnevatele
nuetele:
lai laskesektor;
kindel tugi relvale;
varjatud maa- ja huvaatluse eest;
kaitstud ksitulirelvade tule eest;
varjatud liikumistee positsioonile.
SDURI LASKEPESA EHITAMINE

Pilt 3.1

93
Laskepesa kaevamist peab varjama vastase maa- ja
huvaatluse eest, selleks tuleb varuda kiired
maskeerimisvahendid, niteks tihedad oksad, moondamisvrk.
Kui selleks on aega, vib ehitada vastasepoolsele kljele
ajutise varjeseina, mis ei tohi erineda mbritsevast loodusest.
Kogu moondamiseks vajaminev materjal tuleb tuua ainult oma
positsioonide tagant.
Kaevumise ajal tuleb moondada kik tde jljed. Thelepanu
pra eriti vrskelt kaevatud pinnasele, laskepesa svendile ja
vallide kontuuridele.
LASKEPESA KAEVAMINE
1. etapp
Mrgista laskepesa piirjooned. Eemalda mtas laskepesa
svendist ja vallide alalt (2,53 meetrit).
2. etapp
Lika ja eemalda mtas. Mttad aseta kaeviku taha
telkmantlile vi murupinnad kokku.

Pilt 3.2

94
3. etapp
Kaeva laskepesa. Kaeviku kaitsevallid algavad 20 cm
kauguselt svendi servast. Esmalt raja eesmised vallid. Vallide
kogupaksuseks 22,5 m. Vallide krgus peab varjama kiivri,
kui oled laskeasendis.
Seejrel raja tagumine vall. Tagumine vall varjab kiivri
kontuuri.
Kaeviku vallidesse mata kive, palke jms, et suurendada vallide
vastupidavust.

4. etapp
Vallid moonda mtastega, alustades vaenlasepoolselt
kljelt.

5. etapp
Koos eesmiste vallide rajamisega raja laskeplatvorm.
Laskeplatvormi nuded:
laskeasendis oleva laskuri mlemad knarnukid
toetuvad korralikult laskeplatvormile;
laskeplatvormi sgavust saab kindlaks mrata
tde edenedes, vttes aeg-ajalt sisse
laskeasendi.

6. etapp
Laskeplatvormi ette aseta tugipuu (lbimt min 20 cm)
vi liivakott relva toeks ja kuulide kaitseks. Relvatugi raja
enne eesmisi valle. Relvatugi kaeva mbritsevast
maapinnasest 24 cm madalamale.

7. etapp
Tienda moondamist.

95
KILLUVARJE EHITAMINE

ksikmehe kaeviku ehitamine jtkub killuvarje

ehitamisega. Killuvarje tuleb tagumise valli asukohale.

96
1. etapp
Mrgista killuvarje piirjooned.
2. etapp
Kaeva killuvarje (laius 1 meeter, pikkus umbes 2 meetrit).
Nuded:
Killuvarjesse on vimalik paigutada haavatu lebama.
Killuvarjesse mahub kkakil sisse.

Pilt 3.4

3. etapp
Valmista killuvarje lagi, kata see pinnasega. Paiguta
sissepsuavasse kaks tugitala, mis pildil 3.4 on
mrgitud numbritega 1 ja 2 (palkide lbimt
minimaalselt 15 cm).
97
Et vltida pinnase ja plahvatuse survel tugitalade
sissevajumist, toesta 7080 cm pikkuste risttaladega, pildil 3.4
mrgitud numbritega 3 ja 4 (minimaalne lbimt 15 cm).
Killuvarje lae ehitamine.
Ehitamisel kasuta umbes 3 meetri pikkuseid ja minimaalselt 15
cm lbimduga palke. Palgid aseta tihedalt ksteise vastu
kogu killuvarje ulatuses (2 meetrit).
Kata killuvarje lagi pinnasega. Vimalusel mata killuvarje
pinnasesse kive, knde jms. Pinnase lbimt vhemalt 60
cm. Killuvarje lae pinnas peab titma ka tagumise valli
eesmrki.
4. etapp
Moonda killuvarje.

3.2 M14, KAITSELAENG 21

KLGMIIN M-14 (pilt 3.5)
komplekti mass 2,5 kg
miini mass 2,0 kg
khkeaine hulk (heksotool) 1,6 kg
soomustlbitavus 150 60 mm
sihiku kasutuskaugus - 50 m
kastis 8 miini
3 7 5 6 2

4
1

Pilt 3.5

98
Komplekt
1. miin
2. sihik
3. kinnitusalus
4. detonatsiooninr koos detonaatoriga
5. lkmehhanism
6. kinnitusrihmad (2 tk)
7. kattekork
Miini paigaldamine:
1. kinnita miini alus naelte vi rihmaga;
2. aseta miin (pilt 3.6);
3. aseta sihik(pilt 3.7);
4. eemalda detonaatori kaitsekork (hoia see alles);
5. kinnita lkmehhanism naelte vi rihmaga (mitte
kaugemale kui 1,5 m);
6. kinnita detonatsiooninr lgimehanismiga; NB! ra
kinnita detonaatorit miini klge (pilt 3.8);
7. sihi miin soovitud punkti (pilt 3.9);
8. moonda miin (ra kata miini eest);
9. keri vlja tmbenr;
10. kinnita detonaator miinile (pilt 3.10);
11. kontrolli, et miin on sihitud soovitud punkti ja veendu, et
detonatsiooninr ei kattuks;
12. seo nr splindi klge;
13. eemalda kaitsesplint.
14. SSTEEM ON LAHINGUVALMIS.

99
Pilt 3.6

Pilt 3.7

100
Pilt 3.8

Pilt 3.9

Pilt 3.10
101
 Pilt 3.11
KAITSELAENG 2(21)
miini kaal 3 kg
laeng (heksotool) 700 gr
haavleid (0,88 g 6 mm) 449 tk
haavlite lennukiirus 1500 m/s

Pilt 3.12

102
Kasti kuulub 5 komplekti
1. miin
2. elektriline initsieerimisseade
3. miini alus
4. detonatsiooninr koos detonaatoriga
5. elektridetonaator
6. mehaaniline lkmehhanism
7. naelad, haagid
8. nr
9. traat
10. elektrikaabel (50 m)
Miini paigaldamine:
1. aseta miin miinialusele;
2. paiguta miin;
3. eemalda detonaatori kaitsekork (hoia seda alles);
4. kinnita lkmehhanism naelte vi rihmaga (mitte
kaugemale kui 1,5 m);
5. kinnita detonatsiooninr lgimehhanismiga; NB! ra
kinnita detonaatorit miini klge;

Pilt 3.13
6. kinnita elektridetonaator detoneeriva nri klge
(elektridetonaatori kinnitusmuhvi abil);

103
7. keri vlja elektrikaabel (NB! pea meeles ohutuid
kaugusi);

Pilt 3.14
8. sihi miin soovitud punkti;

Pilt 3.15
9. kinnita detonaator miinile;
10. henda elektrikaabli ja elektridetonaatori pistikud;
11. henda karabiin lkmehhanismiga;
12. eemalda lkmehhanismi kaitsesplint;
13. henda elektriline initseerimiseade kaabliga;
14. eemalda elektriliselt initseerimisseadmelt kaitsesplint.
15. SSTEEM ON LAHINGUVALMIS.

104
 Pilt 3.16

16. he elektrilise initseerimiseadmega on lubatud

lhata maksimaalselt viis miini.

Pilt 3.17

105
 4. KAITSEVAHENDID
4.1 TBK-KAITSEVAHENDID
Kaitsevahendite kasutamine tuuma-, bioloogilise ja
keemiarelva vastu.
Gaasimask
Gaasimaski ehituse tttu vib tema filtrit vahetada
ainult saastumata keskkonnas.ra kanna
kontaktltsi, kui kasutad gaasimaski.
Kurn ei tohi vette sattuda, sest siis muutub see
kasutusklbmatuks.
Gaasimaski kasutamine
Sdur peab suutma gaasimaski phe panna ja
tihendada 9 sekundi jooksul.HOIA HINGE KINNI
JA SULGE SILMAD.Eemalda peast ja juustest
kik esemed, mis vivad maski paigaldamist
takistada.
Esmalt suru gaasimaski lug, seejrel terve ngu
(pilt 4.1).

Pilt 4.1 Pilt 4.2

Suru peopesaga vljalaskeventiilile (pilt 4.2).
Hinga jrsult vlja, et eemaldada maski ja no
vahele jnud toksilisi aineid.
Kata kurna sisselaskeava ja hinga sisse (pilt 4.3).
Kui mask tmbub vastu ngu, on see hukindlalt
peas.

106
 Tmba pearihmad le pea (pilt 4.4).
Jlgi, et kuklalapp jks kukla keskele.
Pinguta kshaaval pserihmasid. Jlgi, et kik
rihmad oleksid tihedalt vastu pead (pilt 4.5);

Pilt 4.3 Pilt 4.4

Pilt 4.5
Gaasimaski kokkupakkimine

Pilt 4.6 Pilt.4.7

Vta gaasimask peast ra. Aseta pearihmad maski
esikljele (pilt 4.6).

107
 Kurna vib kinnitada maski klge vi panna maski
sisse (pilt 4.7);
Aseta gaasimask rakmetesse.
GAASIMASKI PUHASTAMINE
Saastunud hu kes olnud gaasimaski osi puhasta
degaseerimiskomplekti abil.
Jlgi hoolikalt, et kaaslasel psiks gaasimask
hukindlalt peas. Lase kaaslasel hukindluse
tagamiseks vajutada kahe srmega kneseadmele.
Puhasta kindad saasteainetest.
Radioaktiivse saastuse puhul tehke lbi samasugused
puhastusprotseduurid, puhastuskomplekti asemel
kasuta kuuma seebivette kastetud ksna.
Puhasta kindad saasteainetest.
HEKORDNE TBK-KAITSELIKOND
FILTREERIV TBK-KAITSELIKOND
Riietumisel kasuta lahingupaarilise abi. Normatiivaeg 8
minutit.

Pilt 4.8 Pilt 4.9

108
 Pane jalga spetsiaalsed kummist jalatsid (pilt 4.10),
pksid (pildid 4.11 ja 4.12) ning selga jakk.

Pilt 4.10

Pilt 4.11 Pilt 4.12

Kinnita kapuuts, tmba kinni lukk ja pinguta kapuutsi
nriga (pilt 4.13).

Pilt 4.13

109
 henda jakk (pilt 4.14), pinguta vkoha- ja
varrukanre (pilt 4.15 ja pilt 4.16).

Pilt 4.14 Pilt 4.15

Pilt 16

Seljast ra vtmine
Lase kaitselikonna (pilt 4.17) nrid ldvaks, tee lukk
lahti.
Lahingupaarilise selja taga seistes haara tema jaki
lgadest ja tmba jakk seljast (pilt 4.18).
Aseta jakk maapinnale, sisemine (saastumata) pool
lespoole.
Ava pkste mansetid ja traksid ning astu pksisrte
peale.
Lase kaaslasel ks jalg korraga pkstest vlja vtta.
Aseta pksid jaki krvale.Astu kaaslase saapakanna
peale ja palu tal astuda jalaga jaki peale.
Korda sama protseduuri teise kaitsesaapa
ravtmiseks.

110
 Lase kaaslasel kindad kest ra vtta, vajadusel aita
teda ja jlgi, et ta ei puudutaks kinnaste vlimist poolt
paljaste ktega.

Pilt 4.17 Pilt 4.18

111
 5. SIDE
5.1. KUULDEKOODID
THESTIKU RAHVUSVAHELINE KUULDEKOOD
A Alfa (alfa) O Oscar (oska)
B Bravo (bra:vou) P Papa (papa:)
C Charlie (tsa:li) Q Quebec (kwibek)
D Delta (delta) R Romeo (roumiou)
E Echo (ekou) S Sierra (siera)
F Foxtrot (fokstrot) ahh (ahh)
G Golf (go(l)f) Z Zulu (zu:lu:)
H Hotel (houtel) urnaal (zurnaal)
I India (india) T Tango (tangou)
J Juliet (dzu:ljet) U Uniform (ju:nifo:m)
K Kilo (kilou) V Victor (vikta)
L Lima (li:ma) W Whiskey (wiski)
M Mike (maik) X X-ray (eksrei)
N November (novembe) Y Yankee (janki)
Tppidega thtede edastamiseks kuuldekoodidena
kasutatakse
nne rni bik lle
Eesti keeles kasutatavad numbrid:
1 ks 6 kuus
2 kaks 7 seitse
3 kolm 8 kaheksa
4 neli 9 heksa
5 viis 0 null
Inglise keeles kasutatavad numbrid:
1 one (uan) 6 six (siks)
2 two (tu:) 7 seven (seven)
3 three (ri:) 8 eight (eit)
4 four (fo:r) 9 nine (nain)
5 five (faiv) 0 zero (zirou)

Inglise keelt kasutatakse ainult rahvusvahelistes raadio-

vrkudes (Side-eskiri 2000, lisa 2.2).
112
 5.2 SIDEPIDAMISVIISID:
RAADIO-, TRAAT- JA
ALTERNATIIVSIDE
Traatside
Raadioside
Alternatiivside
Alternatiivside jaotatakse kolmeks:
1. kullerside ehk virgatsside;
2. signaalside;
3. tsiviilside.
Traatside headeks klgedeks on:
turvalisus pealtkuulamise suhtes;
raske avastada, ei sltu ilmastikust;
majanduslikult odav, ei nua eriti erialaseid teadmisi ja
oskusi; kik traatsidevahendid on hildatavad.
Traatside halvemateks klgedeks on :
mobiilsuse puudumine;
suur elavjukulu henduse loomisel;
varustuse hulk on suur;
moondamata kaabel on kergesti avastatav;
knelustest osavtjate hulk on piiratud.
Raadioside eelised on:
suur mobiilsus;
henduse loomine lhikese ajaga;
piiramatu hulk korrespondente;
varustuse hulk on vike;
hendust on vimalik vtta kikides suundades;
side loomine ei sltu maastiku liikumis-klbulikkusest,
vastase tuli ei katkesta hendust.
Raadioside miinusteks on:
sltuvus asukohast (med, hooned) ja ilmastiku-
tingimustest (ike, pike);
raadiosidet on vimalik pealt kuulata ja vastane saab
seda hirida;

113
 raadiosidevahendid on kallid, nuavad erialast
vljapet ning kik raadiojaamad pole omavahel
hildatavad.
OHUTUSTEHNIKA RAADIOJAAMADEGA TTAMISEL
Raadiojaam paigaldatakse tkorda paigaldusjuhendi
jrgi.
Ei ole soovitav olla saatel raadiojaama antennide
vahetus lheduses.
Ei ole soovitav saatel raadiojaama antennist kinni
vtta, kui raadiojaam lheb saatele tisvimsusel.
Raadioseadme ja korpuse avamine ja pingestatud
osade kaitseta jtmine on keelatud.
Vrgupinget kasutav raadiojaam tuleb maandada.
Ohutustehnika antennimastidega ttamisel
Antennimastidega ttaja peab olema saanud piisava
koolituse ja tundma masti varustust.
Ei tohi tusta masti, kui oled haige, vsinud vi rohtude
mju all.
ikeselise ilmaga on t keelatud.
Suure tuulega (le 15 m/s) otsusta t jtkamise lem.
Riietuda tuleb vastavalt ilmastikule.
Meeskonnal peab olema omavahel kogu aeg silmside.
Pimedal ajal peab olema masti pstituskoht piisavalt
valgustatud.
Varustust, mis pole korras, on keelatud kasutada.
Masti otsa ei vi tusta kiirgusallikate ttamise ajal.
Ohualale ei tohi lubada krvalisi isikuid.
Poste (maste) kandes peavad kik olema hel pool
posti (masti).
Tugiv kett peab tde ajal olema alati kinnitatud
mber posti.
Enne vana posti otsa ronimist tuleb kindlaks teha, kui
lagunenud on post.
Masti- ja antennitdel tuleb alati kanda kiivrit.
Tvahendeid tuleb alati kontrollida enne masti
pstitamist.
Antennide paigaldamist liiklusmagistraalide kohale
tuleb vltida.
114
 Antenne ei tohi ehitada krgepingeliinide kohale vi
alla.
Antennis ja selle hendusjuhtmes ei tohi olla slmi ega
jootekohti.
hesuunaliste antennide vahemaa peab olema
vhemalt 5 meetrit ja teineteisega otsesuunas ristuvate
antennide vahe 2 meetrit.
Antenni peab olema vimalik maandada.
Antenni viskeraskusega paigaldades tuleb hoiduda
teiste isikute vigastamisest. Viskeraskuse heitmisel
tuleb kva ja selge hlega hda: Ettevaatust,
viskan!
Antennimasti pstitamisel tuleb jrgida konkreetse
masti pstitamise reegleid.

5.3 RAADIOSIDE LOOMINE

Raadioside loomisel edastatakse standardvljakutse
jrgmiselt:
Niteks: AK3, DL5 kuuldel.
Halva kuuldavuse korral vi juhul, kui vastust ei saada,
korratakse vljakutsutava raadiojaama kutsungit kaks korda.
Niteks: AK3, AK3, DL5 kuuldel.
Mitme korrespondendi heaegse vljakutsumise korral :
Niteks: BM1, AR2, AK3, DL5 kuuldel.
Standardvljakutsele vastatakse jrgmiselt:
Niteks: AK3 kuuldel.
Kui kolmandale vljakutsele vastust ei saada, on valveradist
kohustatud edastama fraasi:
Niteks: AK3 lpp.
Hireteta raadioside korral ttatakse snata kuuldel.
Raadioknelused
Niteks: Lubage tita lesannet.
Luban.
Niteks: AK3, orientiir 1, tankitrjesuurtkk hvitada.
Sain.

115
Niteks: BM1, DL5, koondada tuli krgendikule Kaalikas.
Koondada tuli krgendikule Kaalikas. (BM1 on hiskutsung.)
EDASTAMISEKS KEELATUD ANDMED
Raadio kaudu on avatud reiimi kasutades keelatud edastada
andmeid, mis sisaldavad kas tiesti salajase, salajase vi
konfidentsiaalse tasemega teavet, aga samuti ametkondlikke
andmeid:
ametiisikute sjavelisi auastmeid, ametinimetusi ja
perekonnanimesid;
ksuste, allksuste ning staapide/juhtimispunktide
tegelikke nimetusi ning numbreid;
ksuste, allksuste ja staapide/juhtimispunktide
liikumise tegelikke suundi vljendavat informatsiooni;
sideslmede ja veosade asukohti thistavaid
tegelikke kohanimesid;
salastamis- vi sagedushppereiimi puudutavaid
andmeid;
raadioseansside aegu;
andmeid, millest vib jreldada raadiojaama kuuluvust
hele vi teisele veosale vi mrata kindlaks
tidetavate lesannete iseloomu.

Tiesti salajase, salajase vi konfidentsiaalse tasemega teavet

on sidekanali kaudu keelatud edastada, kui ei kasutata
vastavat krpteerimistaset tagavaid seadmeid!

116
5.4 VLITELEFON, VLIKAABEL
VLITELEFON M-37

Pilt 5.1
Vlitelefoniaparaat M-37 tagab kindla side Rootsi vlikaabliga
DL
1. kahe telefoni vahel 19 km
2. televrgus 6 km
3. krvaklappidega omavahel 100 m

Tehnilised andmed:
Tarbitav vool 3V
Patareide taeg u 50 tundi
Patarei tp 2 marpatareid 1,5 V 3461 mm
Vlitelefoni mass 4,5 kg
Mdud 90190260 mm

117
Vlitelefoniaparaadi M-37 komplekt

Pilt 5.2

1. korpus
2. kaas
3. vlitelefoni tosa
4. induktori katteplaat
5. kruvikeeraja
6. vlitelefoni tosa kinnituskruvid
7. konduktori vnt
8. knetoru
9. krvaklapp
10. patareikonteiner
11. patareikonteineri kaas
12. rihm
VLIKAABEL DL
Vlikaabel DL on ette nhtud traatside rajamiseks
vlitingimustes.

118
Vlikaabli DL tehnilised andmed
Vikaabel jaotatakse kahte klassi.
1. Klass A uued, kasutamata kaablid, vlikaabli
tehnilised parameetrid vastavad tehnilistele normidele.
Kasutatakse ainult eriolukordades.
2. Klass B klassist A letoodud, kasutatud ja
remonditud vlikaabel. Kasutatakse ppuste ja
vlitundide lbiviimisel.
Ehituslikud pikkused 100 m; 200 m; 500 m vi 1000m
Mass (1000 m) koos kaablipooliga ~17 kg
Tmbetugevus ~75 kg
Kaablitakistus 150 (1000 m pikkuse kaabli
kohta)
Sidekaugus vlitelefone kasutades 19 km
automaattelefonijaama sees 6 km
hepaarilise vlikaabli 2
soonte arv
Kaablisoone lbimt 2 mm
Vlikaabli soone 3 teras- ja 4 vasktraati
traatide arv

119
 6. KAART JA SELLE
KASUTAMINE
KAARDI TUTVUSTAMINE
Kaart (pilt 6.1) on maapinna vhendatud kujutis. Kaardil
kujutatakse objektide piirjooni, nagu nad pealvaates paistavad.
Maastikul esinevaid objekte kujutatakse kaardil
leppemrkidega.

Pilt 6.1
Topograafiline kaart (pilt 6.2) on maapinna fsilisi omadusi
peegeldav suuremtkavaline kaart, mis kujutab reljeefi,
veekogusid, taimkatet, asulaid, teid, majandusobjekte,
administratiivpiire ja orientiire. Topograafiline kaart on
maastiku graafiline dokument, mis sisaldab tpseid ja
ksikasjalikke andmeid objektide ja reljeefide kohta.

120
 Pilt 6.2
Mtkava on arv, mis nitab, kui palju kordi kaardil esitatud
maastikuala on viksem samast maastikualast tegelikkuses.
Mtkava esitatakse:
Arvmtkavana;
suhtarvuna (1:50 000);
murdarvuna (1/50 000);
selgitava tekstina (1 cm-le kaardil vastab 500 m
maastikul);
joonmtkavana (pilt 6.3).
Kaitseves kasutatavad kaardid on mtkavas 1:50 000. See
thendab, et 1 cm-le kaardil vastab 50 000 cm ehk 500 m
maastikul.

Pilt 6.3

121
KAARDI IDENTIFITSEERIMINE
Selleks, et leida vajalikke kaardilehti nutavas mtkavas
teatud alade kohta, kasutatakse identifitseerimisandmeid.
Kaardi identifitseerimisandmed on:
kaardilehe number (nt O-35-66-CD)
kaardi seerianumber (nt N757)
vljaande ehk trkinumber.(nt 1)
Identifitseerimisandmed asuvad kaardilehe lemises
parempoolses servas.
TOPOGRAAFILISED LEPPEMRGID
Kaardil kujutatakse maastikul esinevaid objekte ja nhtusi
joonte, mrkide, teksti ja vrvide abil.
Leppemrgid jagunevad:
Joonleppemrgid. Niteks maanteed (pilt 6.4), rajad,
raudteed, elektriliinid (pilt 6.5).

Pilt 6.4

Pilt6.5
Pindleppemrgid. Veekogud sinine, taimkate roheline,
reljeef pruun, lagedad alad valge, hoonestatud alad
punane, inimktega tehtud objektid must.
Mtkavata leppemrgid. Niteks geodeetiline punkt, kirik,
maja (pilt 6.6).

Pilt 6.6
122
Lisaks kasutatakse selgitavaid kirjeid, mis vimaldavad saada
rohkem informatsiooni kohalike objektide ja reljeefi tpsusest
vi suurusest (pilt 6.7 ja pilt 6.8).

Pilt 6.7 Pilt 6.8

KILOMEETERVRK JA KOORDINAADID

Kilomeetervrguks nimetatakse kahte paralleelsete joonte

kogumit, millest hed jooksevad lunast phja ja teised
lnest itta. Need jooned on nummerdatud kindla ssteemi
jrgi. Vertikaaljoonte numbrid nitavad idapikkust (E) ja
horisontaaljoonte numbrid phjalaiust (N) (pilt 6.9).

Pilt 6.9

123
Koordinaate kasutatakse mingi punkti vi objekti tasapinnalise
asukoha mramiseks kaardil. Koordinaatide mramisel
vetakse enne idapikkus ja seejrel phjalaius.
Neljakohalised koordinaadid annavad punkti asukoha 1 km
tpsusega. Neljakohalised koordinaadid koosnevad kahest
idapikkuse ja kahest phjalaiuse numbrist (pilt 6.10).

Pilt Error! No text of

specified style in
d 9

Pilt 6.10
Kuuekohalised koordinaadid annavad punkti asukoha 100
m tpsusega. Kuuekohalised koordinaadid koosnevad kolmest
idapikkuse ja kolmest phjalaiuse numbrist (pilt 6.11).
Joonisel nidatud kivihunniku kuuekohalised koordinaadid on
E357 N755.

Pilt 6.11
124
Kaheksakohalised koordinaadid annavad punkti asukoha 10
m tpsusega. Kaheksakohalised koordinaadid koosnevad
neljast idapikkuse ja neljast phjalaiuse numbrist (pilt 6.12).
Joonisel nidatud kivihunniku kaheksakohalised koordinaadid
on E 0865 N 3417.

Pilt 6.12
Reljeef ja horisontaalid
Horisontaaliks nimetatakse suletud kverjoont, mis hendab
merepinnast hel ja samal krgusel asetsevaid objekte (pilt
6.13). Horisontaalid jagunevad phihorisontaalideks,
poolhorisontaalideks, veerandhorisontaalideks.
Horisontaalidel kasutatakse veel krgusarve, mis nitavad
horisontaali krgust merepinnast. Vahet jrjestikku asuvate
horisontaalide vahel nimetatakse reljeefi likevaheks (pilt
6.13). Kahe phihorisontaali likevahe Eesti alal on 5 m.
Horisontaalide mustri jrgi on vimalik ra tunda maapinna
reljeefi (pilt 6.14).

Pilt 6.13
125
 Pilt 6.14
MAASTIKUPUNKTI KRGUSE MRAMINE KAARDIL
Maastikupunkti krgus kaardil mratakse horisontaalide
krgusarvude ja likevahe jrgi. Joonisel on punkti 1 krgus
merepinnast 100 m, punkti 2 krgus 95 m ja punkti 3 krgus
92,5m (pilt 6.15).

Pilt 6.15

126
MAASTIKUPUNKTIDE VAHELISE KAUGUSE MTMINE
KAARDIL
Sirgjooneline kaugus on lhim tee kahe punkti vahel ehk nii
nimetatud kaugus linnulennult. Kaugust hinnatakse silma jrgi
(pilt 6.16) ja mdetakse erinevate vahenditega (joonlaud,
sirkel) (pilt 6.17).

Pilt 6.16

Pilt 6.17
Kverjooneline kaugus on vahemaa kahe punkti vahel, mis
mdetakse vastavalt kverjoonelisele liikumisteekonnale.
Kaugust mdetakse erinevate vahenditega (sirkel,
kurvimeeter).
127
Asimuudid
Kaitseves kasutatakse nurkade mtmiseks
tuhandikssteemi, kus tisringis on 6400 tuhandikku (64-00).
1 18 tuhandikku (00-18) ( pilt 6.18).

Pilt 6.17

Magnetasimuudiks nimetatakse magneetilise phjasuuna ja

mdetava suuna vahelist nurka. Magnetasimuuti mdetakse
maastikul (pilt 6.19).
Direktsiooninurk on kaardivrgustiku phjasuuna ja kaardil
mratud vajaliku suuna vaheline nurk. Direktsiooninurka
mdetakse kaardil (pilt 6.19).

Pilt 6.19
Suunaparandiks nimetatakse kilomeetervrgu phjasuuna ja
magneetilise phjasuuna erinevust. Arvutamiseks vajaliku
suunaparandi saab kaardi legendist.

128
 Magnetasimuudi teisendamisel direktsiooninurgaks
LIIDAME SUUNAPARANDUSE
Direktsiooninurga teisendamisel magnetasimuudiks
LAHUTAME SUUNAPARANDUSE

KOMPASS
Kompassi kasutatakse kaardi orienteerimiseks, ilmakaarte
mramiseks ja vajalikus suunas liikumiseks. ra kasuta
kompassi metalli lheduses. Kompassi osad (pilt 6.20).

Pilt 6.20

OMA ASUKOHA MRAMINE

Joonlikumine
Saab kasutada mis tahes joonorientiiri puhul (pilt 6.21).

Pilt 6.21

129
Likumine ehk liitvaatlus
Objekti asukoha mramiseks tuleb mta kahest vi enamast
punktist (pilt 6.22).

Pilt 6.22

Slkimine klgorientiiri jrgi

Saab kasutada mistahes joonorientiiri puhul (pilt 6.23).

Pilt 6.23

130
Slkimine kolme orientiiri jrgi (pilt 6.24).

Pilt 6.24

Suuna mramine kompassita

Kompassi puudumisel saab mrata ilmakaari looduslike
mrkide abil.
Sammal ja samblikud katavad puude ja kivide phjaklgi.
Sipelgapesa asub harilikult puude lunakljel ning pesa
lunaklg on laugem (pilt 6.25).

Pilt 6.25 Pilt 6.26

sel saab phjasuunda mrata Phjanaela jrgi, mis asub
Vikese Vankri aisa tipus. See vib olla kindlaks orientiiriks
isel ajal, kuna Phjanaela asend taevas ldiselt ei muutu (pilt
6.26).

131
 7. HGIEEN JA ESMAABI
HGIEEN
Sjaolukorras suureneb nakkustest phjustatud haigusjuhtude
hulk, mis tuleneb halvenenud hgieenitingimustest.
Kasutada tuleb kiki vimalusi, et tagada:
isiklik hgieen;
toiduainete ja vee hgieen.
Isiklik hgieen:
pese ngu ja aja habet iga pev;
pese hambaid vhemalt kaks korda pevas;
pese keha iga pev, prates erilist thelepanu
kaenlaalustele ja kubemele;
pese ksi enne ski ja prast tualeti kasutamist;
hoia jalad puhtana, hoolitse knte eest;
vaheta aluspesu ja sokke regulaarselt;
kuivata oma riided vimalikult kiiresti.
Toiduainete ja vee hgieen:
kasuta ainult veosa vljastatud toiduaineid;
puhasta toidunud kohe peale smist;
ra jta avatud konserve lahtiselt seisma;
pane toidujtmed selleks ettenhtud kohta;
joo ainult joogiklblikuks tunnistatud vett.
ESMAABI
Esmalt hoolitse eluohtlikus seisundis kannatanute eest.
Eluohtlikus seisundis on kannatanu:
kellel on suur verejooks;
kes on lmbumisohus (teadvusekaotus, pea-,
rindkerevigastus, mrgistus jne).
Abi vigastuskohal:
peata suur vline verejooks;
kontrolli teadvust;
vabasta hingamisteed.

132
Esmaabi vlise suure verejooksu puhul:
avalda haavale otsest survet (pilt 7.1);
pane kannatanu lamama ja tee haavale surveside
(pildid 7.27.4), kasutades esmalt kannatanu enda
esmaabisidet;
kui verejooks ei lakka, ainult siis aseta jsemele gutt.

Pilt 7.1 Pilt 7.2 Pilt 7.3 Pilt 7.4

Esmaabi jseme amputatsiooni korral:
aseta esmalt allesjnud jsemele gutt (pilt 7.5);
tee kndile katteside;
amputeerunud kehaosa saada kannatanuga kaasa
(pilt 7.6).

Pilt 7.5 Pilt 7.6

133
Esmaabi luumurdude korral:
lahtise luumurru korral peata verejooks;
lahasta jse (pilt 7.7);
kata soojalt.

Pilt 7.7.
Abi hingamistakistuse korral:
puhasta suus ja neel oksest, verest, limast,
murdunud hammastest ja muust;
kui kannatanu hingab iseseisvalt, pane ta klili ja
painuta pea kuklasse;
vabasta kannatanu varustusest.
Kannatanu asendid:

Pilt 7.8. Teadvuseta kannatanu asend

134
Pilt. 7.9. Rindkerehaavaga kannatanu asend

Pilt 7.10. Khuhaavaga kannatanu asendid

135
 Pilt 7.10. Khuhaavaga kannatanu asend
Klmakahjustuste ennetamine:
kanna ilmastikuoludele vastavat vormi nii: avarad riided
mitmes kihis, vline kiht tuulekindel;
hoia riided kuivad;
vaheta regulaarselt sokke ja aluspesu;
s ja joo piisavalt klmas viibimine nuab rohkem
energiat ja vedelikku;
jlgi kaaslasi tekkida vivate klmakahjustuste suhtes;
tee harjutusi suurtele lihasgruppidele (ldise
allajahtumise vltimiseks).
Esmaabi klmakahjustuste korral:
juhi kannatanu tuulevarjulisse kohta;
vabasta kannatanu mrgadest riietest;
ra hru kahjustatud piirkonda;
ra soojenda kahjustatud piirkonda otse elava tule
paistel;
soojenda kahjustatud piirkonda kehasoojusega ngu
palja kega, klmunud labaksi kaenla all, klmunud
labajalga kaaslase kaenla all;
anna sooja juua.

136
Kuumakahjustuse tekkimist soodustavad tegurid:
krge vlistemperatuur;
fsiline koormus;
vhene vedeliku tarbimine;
kitsas riietus;
katmata pea;
vsimus.
Kuumakahjustuste ennetamine:
viibi vimalusel varjus;
joo rohkelt vedelikku;
jlgi, et uriin oleks helekollane.
Esmaabi kuumakahjustuse korral:
vii kannatanu varjulisse kohta;
vabasta varustusest ja pigistavatest riietest;
anna juua.
Esmaabi pletuse korral:
kustuta plevad riided;
eemalda riided, mis pole haava klge kleepunud;
svitavate ainete korral loputa rohke veega;
I ja II astme pletuse korral jahuta pletuspinda veega;
tee pletuspinnale katteside;
anna rohkelt juua.

137