You are on page 1of 9

SUSUBEEN – INAN NIAN EKSLUZIVU(ASI EKSLUSIF)

ELABORA HUSI GRUPO : 8

TURMA : C

NARAN GRUPU :

1.Anita Henrique

2.Clementino Madeira

3. Divo Sarmento

4. Joaninha Guterres

5. Terezinha Nella

6. Teodora Xavier

FACULADADE DE MEDICINA E CIENCIAS DE SAUDE

DEPARTAMENTO ESCOLA SUPERIOR DE ENFERMAGEM

UNIVERSIDADE NACIONAL TIMOR LOROSA’E

DILI

2023
KAPÍTULU I

ANTESEDENTE

1.1.INTRODUSAUN

United Nations Children’s Fund (UNICEF) noWorld Health Organization


(WHO) rekomenda fo susu eksluzivu ba bebe ho idade fulan neen 6 liu, bebe ho
idade fulan 6 tenke hetan ai-han adisional, semi-solido no solido (MINESTERIU
SAUDE, 2014).

Fo-susu eksluzivu hala’o papel importante ida hodi hamenus mortabilidade


labarik, tamba susu-been inan nian mak ai-han di’ak liu ne’ebe iha nutrisaun
presiza duni husi bebe sira ho idade fulan 0-6 nia laran . Aleinde ne’e , susu
been-inan nian mos iha hormona enzima, propriedade imonolojika no anti-
infeksaun (HAMJAH, 2018).

WHO no UNICEF rekomenda ona inisiasaun susu been-inan nian nu’udar ho


medida ida ne’ebe salva moris, tamba implementasaun inisiasaun susu been-inan
nian bele salva 22% husi bebe sira ne’ebe mak mate molok fulan no tinan ida.

1.2. FORMULASAUN PROBLEMATIKU

Oinsa atu hatene relasaun fo susubeen eksluzivu inan nian ba oan(ASI eklusif)

1.3. OBJETIVU

Objetivu Jeral

1. Atu hatene kona ba susubeen inan nian eksluzivu

2. Atu hatene kona ba susubeen ekslusif fo ba bebe husi fulan hira to’o hira

Objetivu Espesifiku

1. Oinsa atu hatene nia definisaun kona ba Susubeen inan nian eksluzivu(ASI
EKSLUSIF)
2. Atu hatene kona ba kompozisaun husi susbeen inan nian eksluzivu(ASI
ekslusif)

3. Atu hatene kona ba produsaun husi Susubeen inan nian eksluzivu


KAPITULU II

ENKUADRAMENTU TEÓRIKU

2.1.A. Definisaun Susu been-inan nian eksluzivu (ASI)

Susubeen-inan nian mak susubeen ne’ebe inan ida produs ba bebe bele
konsumu no nu’udar fonte nutrisaun prinsipal ba bebe sira ne’ebe labele digeste
ai-han ne’ebe metin. Susubeen-inan nian produs iha alveoli tamba influensia
husi hormona prolactina no no axitosina hafoin bebe moris. Susubeen-inan nian
bele sulin ba iha kanal boot ida- ne’ebe tuirmai tama iha tekniku armazenamentu
susubeen-inan nian ne’ebe lokaliza iha Areola nia okos (NIRWANA 2014).

Susubeen-inan nian nu’udar fonte nutrisaun ne’ebe ideal, iha kompozisaun


ida ne’ebe ekilibradu no naturalmente adapta ba nesesidade sira husi bebe, iha
kualidade no kuantidade. Hodi responde ba bebe-sira nia nesesidade atu sai boot
to’o fulam neen 6,hafoin fulan neen 6 nia laran bebe sira tenke hahu hetan ai-han
komplenta hanesan ai-fuan Hudi, Ai-dila, Sabraka, Tomate no Avokate, ka ai-
han ne’ebe mamar no dodok hanesan Sasoro no Sun, tamba iha idade ida ne’e
bebe nia nesesidade ba nutrisaun aumenta ho kresimentu no dezenvolvimentu
bebe nian bainhira produsaun susubeen-inan tun. Maski nune’e labele hapara fo
susubeen-inan nian nafain ba bebe to’o bebe tinan rua 2 ka liu (WIJI 2013).

B. Susubeen-inan nian Eksluzivu

Fo susubeen-inan nian eksluzivu ne’ebe moos no signifika katak bebe ne’e fo


deit susubeen-inan nian durante fulan neen(6) la ho fluidu adisionál hanesan
Susubeen Formula, Ai-fuan, Bani-been, Bee no la fo ai-han adisional sira seluk
(ELISABETH ET AL, 2017).

2.2. Kompozisaun susubeen-inan nian eksluzivu maka ;

1. BEE(Agua) IHA SUSUBEEN INAN NIAN

Bee maka konteudu susubeen-inan nian ne’ebe boot liu, ho total 88. Bee ne’e
utiliza atu disolve substansia sira ne’ebe iha no kotribui ba mekanizmu
regulasaun temperatura isin nian, iha ne’ebe labarik sira akontese 25% lakon
temperatura isin nian tamba bee liu husi rins no kulit. (BEYKYUTRI, E. ET AL.
2020).

2. KARBOHIDRATU

Karbohidratu iha susubeen-inan nian mak laktoze. Susubeen-inan nian iha


laktoze ho grama 7 kada mililitru. Nivel laktoze aas no dia’ak tebes tamba
laktoze estimula mikro-organizmu sira atu proddus asidu laktiku. Prezensa asdu
laktiku sei fornese ambiente asidu ida iha bebe nia intestina ne’ebe fornese
vantajen oi-oin, hanesan inhibisaun ba bakteria patogéniku sira, estimula
kresimentu makro-organizmu sira ne’ebe produs asidu asidu organiku sira no
sintesa vitamina sira, fasilita absorsaun mineral sira hanesan kalsiu, fosforu no
magnesiu (WAHYUTRI, E. DKK 2020).

3. PROTEINA

Susubeen-inan nian iha proteina ki’ik liu fali susubeen karau nian, maibe
susubeen-inan nian iha nutrisaun ne’ebe fasil ba bebe sira atu digeste.
Espesialidade husi proteina susubeen-inan nian mak proporsaun 20 : 80
susubeen-inan nian iha nivel aminu-asidu esensial ne’ebe aas no importante ba
kresimentu kakutak, retina no konjugasau bilirubina (WAHYUTRI, E. ET AL
2020).

4. GORDURA

Susubeen-inan mos iha gordura ne’ebe importante ba bebe nia saude. Substansia
ida-ne’e nesesariu ba dezenvolvimentu cerebro/kakutak absorsaun ba vitamina
ne’ebe kahur ho gordura, no sai hanesan fonte prinsipal ba kaloria.

Ascidos gordura mak longa cadeia ne’ebe nesesariu ba dezenvolvimentu


cerebro/kakutak, retina no sistema nervoso (dr.Fadhli Riza Makarim).

5. MINERAIS

Susubeen-inan mos riku ho mineral sira ne’ebe bebe nia isin presiza hodi moris
sai saudavel no forte. Nivel mineral iha susubeen-inan la afeta husi ai-han ne’ebe
inan konsume. Minerais prinsipal iha susubeen-inannian mak kalsiu ne’ebe
hala’o papel importante iha kresimentu muskular no ruin nian.

6. VITAMINA

Kuantidade no tipu vitamina sira iha susubeen-inan nian iha relasaun direita ho
inan nia vitamina. Tamba ne’e importante tebes ba inan sira atu hetan nutrisaun
ne’ebe adekuadu, inklui vitamina. Vitamina ne’ebe iha gordura, inklui mos
vitamina A,D,E no K, importante hotu ba bebé nia saúde.

Vitamina ne’ebe solúveis ho água hanesan vitamina C Riboflavina, Niacina no


Asidu Pantoténico mos importante (dr.Fadhli Riza Makarim).
2.3. PRODUSAUN SUSUBEEN-INAN NIAN

Susubeen-inan nian fahe ba 3 :

1. KOLOSTRUM

Kolostrum mak likidu primeiru ne’ebe sekretadu husi glándulas susubeen


mamária, contein restu husi tesidu no materiál rezidual sira ne’ebe hetan iha
alveoli no ductus sira husi glándulas mamária molok no depois porperium.
Kolostrum mak likidu ida ne’ebe iha viscosidade kental, lengket ho kor kinur.
Kolostrum contem nivel mais elevados husi proteina, mineral, masin, Vitamina
A, nitrogénio, glóbulos brancos no anticorpos ne’ebe aas liu do que susubeen
Maduro.Aleinde ne’e, kolostrum contém baixo nivel gordura no laktose ne’ebe
ki’ik. Prinsipal protéina iha kolostrum mak imunoglobulina (IgG, IgA, no IgM),
ne’ebe utiliza nu’udar anticorpus atu prevene no neutraliza baktéria, vírus,
fungus no parasitas (Wahyutri, E. Dkk 2020).

2. SUSUBEEN-INAN TRANZITORIU

Susubeen-inan ne’e hanesan tranzisaun ida husi kolostrum ba susubeen-inan


ne’ebe maduru. Contém protéina sei diminui, maibe gordura, lactose, vitamina
kahur ho bee no volume susubeen-inan aumenta. Aumenta volume susubeen-
inan ne’e influensia husi tempu ne’ebe fo susubeen-inan sei troka ho susubeen
maduru.

3. SUSUBEEN INAN NE’EBE MADURU(Leite maduro)

Susubeen inan ne’ebe maduru baihira bebé ne’e maiz ou menus semana rua .
Kompara ho kolostrum, susubeen-inan ne’ebe maduru menus iha proteina maibe
aas iha gordura no karboidratus. Susubeen-inan ne’ebe maduru contém bee 90%
atu bele atende ba likidu nesesidade bebe nian (dr.Fadhli Riza Makarim).

BENEFíSIU SUSUBEEN-INAN NIAN EKSLUZIVU BA INAN NO BEBE

Benefísiu husi fó-susu eskluzivu durante fulan neen ba bebé no inan inklui
(Pomarida Simbolon, 2017):

A. Ba bebé sira

A. Susubeen-inan eskluzivu mak ai-han kompletu liu ne'ebé iha nutrisaun ne'ebé
presiza ba bebé sira.
B. Iha anti-body sira ne'ebé proteje bebé sira husi moras, liuliu diareia no
problema respiratoriu.

C. Proteje hasoru alerjia tanba tide iha substánsia ne'ebé bele kauza alerjia.

D. Fasil atu halo digestasaun no nutrisaun fasil atu absorve.

E. Hodi fó susubeen-inan ba pelumenus fulan neen, bele lori ba


dezenvolvimentu psikolomotor ne'ebé lalais liu ba bebé.

F. Susubeen-inan bele suporta dezenvolvimentu vizaun.

G. Liu husi fó susubeen-inan, ida-ne'e sei hametin ligasaun entre inan no bebé.

H. Hamenus insidénsia karies iha denteiru tanba nivel laktoze ne'ebé tuir bebé
nia nesesidade.

I. Labarik sira ne'ebé fó-susu di'ak liu bele hasoru moras-moras. Kuantidade
bilirubina iha bebé nia raan bele hamenus maka'as bainhira fó susubeen-susu iha
inan-aman nia isin-lolon dala barak liu tan ne'ebé bele halakon susubeen-susu no
la fó susubeen-susu.

J. Bebé sira ne'ebé moris sedu hetan todan lalais liu no kuda sira-nia kakutak se
sira fó susubeen-inan.

K. Seguru no garante moos.

B. Ba inan

Benefísiu ba inan sira ne'ebé fó-susu sira-nia bebé tuir Prasetyono (2012),
hanesan:

A. Bebé sucking bele halo inan nia uterus fila fali ba nia estadu antes isin-rua
lalais liu no hamenus risku ran.

B. Masin hale'u pelvisu no kelen sira ne'ebé akumula durante isin-rua transfere
ba susubeen-inan, atu nune'e inan bele tun lalais.

C. Inan sira ne'ebé fó-susu bele hamenus risku atu dezenvolve kankru uterina no
kankru-susu.

D. Bebé sira ne'ebé fó-susu salva tempu, tanba inan sira la presiza prepara no
esteriliza botir susubeen.
E. Susubeen-inan ne'e prátika liu tanba inan sira bele sai husi uma la presiza lori
ekipamentu barak, hanesan botir, kuartu atu halo susubeen-inan no bee manas.

F. Susubeen-inan baratu liu tanba inan sira la presiza sosa susubeen-inan.

G. Inan sira ne'ebé fó-susu sira-nia bebé hetan benefísiu fíziku no emosionál.

H. Mantein relasaun domin entre inan no bebé.

I. Hamenus ran hafoin partu.

J. Aselera rekuperasaun saúde inan.

K. Hamenus risku ba kankru-susu.

1. Susubeen-inan mak baratu liu no ekonomiku liu duke formula susubeen-inan.

M. Susubeen-inan sempre disponivel fresku iha tempu hotu.

KAPITULU III

3.1. Konkluzaun

Husi traballu ne’ebé ami halo kona-bá fó susu eksluzivu ita bele konklui katak
inan barak komprende saida mak fó susu eksluzivu , benefísiu husi susubeen- ba
inan sira, benefísiu susubeen-ba bebé sira. Inan sira implementa ona fó susu
eksluzivu ba sira nia bebé, iha idade fulan 0-6, sira nia bebé hetan susubeen-inan
nian ne’ebé la aumenta ho hahan sira seluk. Ida-ne’e hatudu katak dezempeñu
husi pesoál saúde sira husi sentru saúde sira iha asisténsia nó fó konsellu hahú
husi inan isin-rua to’o inan pos-partu di’ak tebes.

3.2. Sujestaun

Espera katak inan sira keta baruk atu buka iformasaun ne’ebe util, hodi hasa’e
inan sira nia koñesimentu kona-ba fó susu eksluzivu . Informasaun ida ne’e bele
hetan liu husi pesoál saúde sira, média imprensa sira, Televizaun no seluk tan.
Atu nune’e bele motiva inan sira nafatin fó susu ba sira nia bebé, no hakle’an
inan sira nia koñesimentu kona-ba fó susu eksluzivu durante fulan neen(6).

3.3. Referensia

http://repository.poltekkesbengkulu.ac.id/1085/KARYA% 20TULIS
%20ILMIAH%20HERA%20OKTAVIA%202021.pdf
https://www.halodoc.com/kesehatan/asi-eksklusif

You might also like