You are on page 1of 16

RELATORIU PRELIMINARIU

2.1 KONSEITU MORAS


2.1.1 Definisaun
Asfiksia neonatorum mak kondisaun bebe ne’ebé moris mai la ho
respirasaun espontanio no regular kondisaun ne’e akompania mos ho iha
hipoksia, hiperapnea, no to’o asidosis (Hifayat, 2005).
Asfiksia neonatorum mak kondisaun ne’ebé bebe moris mai la ho
respirasaun ho espontaneo no regular. Kondisaun ne’e kauza husi hipoksia
ba bebe iha úteru no hipoksia ne’e relasaun ho faktore sira ne’ebé bele
akontese durante gravida, Pre partus no Post Partus (Nurarif & Kusuma
2016).
2.1.2 Etiolojia
Tuir Nurarif &Kusuma (2016), ou factor prediposisaun katak asfiksia
mosu tanba factor sira mak hanesan:
a. Fator inan nia
1) Hipoksia inan
2) Problema korente ran ba bebe
Problema kontarasun uteru ba hipertoni, hipotoni,
Hipotensaun ba inan tanba hemorajia
Hipertensaun, toxemia, eklamsia nst…
3) Primi gravida, idade menopause, DM, anemia, infeksaun,
likidu amniotiku nakfera sedu
b. Fator plasenta
Abrupsaun plasenta
c. Fator fetal
Hussar talin bobar, meconium kental, premature, kaduak

1
d. Fator partus
Partu post date, operasaun cesariana.
e. Fator Neonatus
1) Anestesi/Analgetik ne’ebé diferente ba inan imediata direita
bele hamosu depresaun respiratoriu ba bebe.
2) Trauma ba bebe moris nune kauza hemoragia intracranial

2.1.3 Manifestasuan Klinika


Tuir Nurarif &Kusuma , (2016) mak hanesan tuir mai ne’e.
a. La dada iis
b. Kor kulit azul (kebiruan)
c. Konvulsasun
d. Menus konsiensia
e. Meconium iha likidu aminiotiku iha bebe nia ulun
f. Bebe mooris mai la tanis.

2.1.4 Klassifikasaun
Tuir Nurarif & Kusuma , 2016) Asfiksia fahe ba perte tolu mak:
a. Asfiksia Kaman
Asfiksia Kaman mak bebe moris mai ho APGAr skor 7-10, bebe ho
kondisaun diak la persisa atendimentu intensive/kuidadus espesifiku
b. Asfiksia moderadu
Bebe moris mai ho APGAR skor 4-6, ba kondisaun ne’e ita halo
examinasaun fisiku hare frekensia fuan menus husi 100x/m, tonus
muskulu menus , sianosis, refleksu la iha
c. Asfiksia grave
Mak bebe moris mai ho APGAR skor 0-3, iha examinasaun fiziku
frekensia fuan menus husi 100x/m, tonus muskulu la iha, sianosis

2
grave, dala ruma kamutis, la iha refleksu, frekensia fuan para menus
husi 10 minutu depois de partu.

2.1.5 Anatomia Fisiolojia


Dada iis ka respirasaun hanesan mekanismu ida ne’ebé akontese
iha pulmaun hodi troka gazes no oksijeniu no dioksidiku de karbonu
(Rudan 2008)

a. Anatomia
Tuir mai orgaun sira ne’ebé lokaliza iha Sistema respiratoriu mak
hanesan
1. Inus : hodi halo respirasaun no horon, vestibulun inus nakonu
ho fulun.
2. Faringe: kompostu husi fase 3 mak hanesan nosofaringe
orofaringe no laringo faringe
Nosofaringe : parte faringe ne’ebé hetan husi parte dorsa
causcem
Orofaringe : lokaliza iha kavun no oris no besik husi palatun
mole too epiklote nia leten.
Laringofaringe : parte ne’ebé relasaun ho laringe liu huis
kanal ibun to’o auditas kanal auditas laryngeal.
3. Laringe : hanesan parte ne’ebé iha trankea nia leten nia fusaun
atu hasai lian.
4. Trakeia mak tubu ida ne’ebé lokaliza iha larinje nia okos
ne’ebé manten nafatin nakloke ba ar atu tama
5. Bromkius: Funsaun orgaun bronkious ba sistema respiratoriu mak
hanesan kanal atu konduz ár ba iha alveolus, Bronkiolus
6. Bronkioulus : mak sanak ki’ik oan husi trakeia ne’ebé hetan
iha kakorok no sei lori ar ba iha pulmaun. Funsaun prinsipal

3
bronkuíolus nian mak lori ar husi bronkuios ba iha alvéolos
laran.
7. Pulmaun
Pulmaun mak orgaun esponjosos lokaliza iha kaixa torásika.
Pulmaun iha parte rua mak pulmaun desktra ( parte los) ne’ebé
kompostu husi lobus tolu no pulmaun sinistra ( parte karuk)
kompostu husi lobus rua. Pulmaun embrolladas ( falun) husi
membrana mihis( serous membrane) hanaran pleura. Membrana
iha parte laran ne’ebé direta embrolla ho pulmaun hanaran
pleura visceral enkuantu membrana pariental ka husi liur mak
membrana ne’ebé falun kavidade toraxika. Entre pleura
visceral no pleura pariental iha fluidu plural ne’ebé hanesan
fluidu lubrikante iha espasu pleural ne’ebé permite book an
durante tempu respirasaun. La ho pleura no fluidu plural mak
dada is sei sente moras no susar. Dala barak hamosu efuzaun
pleural.
Kada pulmaun haleu husi membrana dupla hanaran
pleura. Internamente kada pulmaun apresenta mais ou menos
200 millões estrutura ne’ebé ki’ik liu. Pulmaun nia funsaun
prinsipal mak lori oxijeniu no ran ba isin lolon no hasai
dióxidu karbonou husi aten-book bainhira hasai iis.
8. Alveolo
Alvéolos pulmonares mak estruturas kiik neebe lokaliza iha
bronkíolus nia tutun iha neeba fatin atu troka gazosa. Alveolu
mak kanal respiratoriu kiik liu ho nia diametru 1 mm . Hetan
falun husi kapilariu ran , iha ne’ebé CO2 sei troka ho O2 husi
ár ne’ebé ta’es ona. Existensia alveolu iha pulmaun ho nia
kuantidade mais ou menos hamutuk milaun 300.

4
9. Diafragma
Mak orgaun husi parte isin lolon ne’ebé hafahe kavidade
abdominal no kavidade toraxika. Atu hetan kuantidade
oxijeniu ne’ebé maximal bainhira dada iis.Diafragma mak
muskulu ida neebe lokaliza iha pulmaun nia okos
b. Fisiolojia
Tuir Pearce, (2011), Funsaun sistema respiratoriu nia papel
importante liu ba umanu. Funsaun dada-iis ne’e rasik hala’o nia
servizu ho involuntariu katak funsionamentu sistema dada-iis sei
laiha pauza. Maibé se bainhira funsaun sistema dada-iis ne’e la
funsiona ho di’ak mak dalaruma sei afeta ba kondisaun saude ema
nian.
Funsaun sistema respiratoriu nian mak:
1. Simu gas oxijeniu bainhira dada-iss
2. Atu fó oxijeniu ba raan atu fahe ba isin lolon tomak
3. Hasai gás karbonu husi aten-book bainhira hasai –iis

2.1.6 Patofisiolojia
Problema suplai ran oksijeniu liu husi vena umbilical bele
akontese ba banhira antipartun, intrapartum no paskapartun bainhira
usar tali tesi. Asfiksia akontese iha periodu antepartum, intrapartum no
postpartum. Birth asphyxia ka asfiksia ne’ebé mosu depois gravida
kausa husi hipoksia ba bebe iha period antepartum.
Asfiksia mos bele mosu ba bebe tanba iha hipoksia ba bebe
kondisaun ne’e tanba prossesu fekundasaun/persalinan ne’ebé kausa
bebe menus oxigeniu ka la bele dada is iha tempu partus, asfiksia ita
avalia liu husi sinais abnormalidade ba bebe iha tempo monitoring
bradycardia, late deceleration, lose of variability, meconium staining
no fetal acidosis. Kauza ba iha simtomas ne’ebé iha tanba iha

5
diminuisau korente ran ba iha plasenta no ba bebe no stress ba
bebe( Amru Sofian, 2012).
Asfiksia mos mosu iha tempum post partum mak depois de bebe
moris la iha sinais no simtomas ba iha asfiksia iha tempu ante partum
nune’e mos intrapartum. Iha tempu depois de partus iha maternidade
bebe ne’ebé moris iha ona avalisaun ba asfiksia liu husi APGAR score
iha minute 1, minitu 5, no minute 10ka 15.
Asfiksia post partum bele kausa maladaptasaun depois de moris ka
failansu systema respirasaun , fuan no nervus ba neonates tanba
problema kongenital, moras ba bebe ka difisiensia nacente (Gadoth &
Gobel 2011)

6
2.1.7 PATHWAYS

Fator inan Fator husar Fator fetal Fator


talin partus

Hipoklsia Hussar Mikopneu Partu kleur


inan talin bobar m prematur

asfiksia

Suplay Produsaun La iha Estragus


oxijenio iha mukosa vontade tesidu
ran menus ne’ebé susu serebral
barak

Bebe menus Susar dada Bebe fraku


oxijeniu iis sianosis

Risku la iha Dalan Risku


ekilibriu ba respiratoriu ekilibriu
temperatura la efetivu nutrisaun

7
2.1.8 Komplikasaun
Tuir Perinasia (2012) katak komplikasaun ba bebe asfiksia mak:
a. Apnea
b. Konvulsaun/kejan
c. Mudansa neurolojiku
d. Hipertesia pulmonary
e. Peneumonia
f. Peneumotorax
g. Takipnea
h. Hipotensaun
i. Hipoglikemia
j. Anemia

2.1.9 Exame Diagnostiku


Ezame diagnostiku ba asfiksia tuir Anika dan Eka (2013 ) mak:
a. Analiza laboratorium hodi analiza gas iha ran husar talin nia: hodi
hatudu asidosis ba ran husar talin karik PaO 22O,< 50 mmH2O
PaCO2>55 mmH2O no pH<7,30 (Ghai et al, 2010)
b. Mesmu bebe la persiza ona nessesidades resusitasaun ativu, exame
diagnostiku halo ba iha evita komplikasaun mak:
1. Glukosa ran
2. Eletrolitu ran
3. Ureum kreatinina
4. Laktato
5. Exame radiolojia
6. USG (ultrasonografia)
7. Teste EEG atu diagnose encephalopathy ho nivel difisiensia
hanesan tuir mai:
 Desturbiu grave (presaun makas, no isoeltriku)

8
 Desturbiu moderadu (aktividades ondas atraju)
 Kaman ka la iha desturbiu
c. Ct-scan ulun
d. MRI atu hare estrutura no funsaun crebru.

2.1.10 Jestaun
Tuir matenek nain Hidayat (2006) tratamentu ba asfiksia tuir APGAR
score mak:
a. Non farmakologia Fo ambiente ne’ebé mak diak ba bebe no esforsu
atu nune dalan respiratoriu lao ho diak no mos stimulasaun hodi
mosu respiratoriu, atu nune oxigeniu no hasai dioxide de carbon la
ho diak
1. Atu halo resusitasaun
 Atu prevene lakon manas no taka bebe nia isin.
 Hatoba bebe iha warnner, bebe nia isin no ulun falun metin
ho utilize hena.
 Ba bebe ne’ebé kiik liu (BB<1500 gram/ karik
temperature menus maka hafalun metin bebe ho hena tau
iha posisaun ne’ebé loz.
 Hatoba bebe ho posizaun ne’ebé diak ulun halo loz. No
leher ekstensi ituan.
 Hamoos dalan respiratoriu
 Bebe nia ulun halo miring ituan atu nune likidu ne’ebé mak
hamutuk iha ibun no la iha faring parte oin.
 Hamoos ibun ho primeiru atu nune likidu la iha aspirasaun.
 Karik mikonium kental iha bebe ne’ebé mak enfrenta
depresaun tenke halao pengsiapan husi trakea ho utilize pipa
endotrakea.
 Observa bebe

9
 Observa dada iis bebe nia
 Observa frekuensia cardiaka
 Observa Kor kulit
 Ventilasaun presaun positive (VPP)
 Hatoba bebe ho pozisaun ne’ebé los
 Atu nune VPP efektivu, lalais halo ventilasaun no presaun
ventilasaun tenke loz.
 Observa movimentu bebe nia peitu, karik iha movimentu
ne’ebé aumenta no menus
 Observa movimentu bebe nia kabun. Karik kauza husi anin
ne’ebé mak tama iha estomagu.
b. Tratamentu farmakologia
1. Ampiciline 100 mg IV
2. Gentamicin 100 mg IV
3. Dextrose 10%

10
2.2 KONSEITU KUIDADUS ENFERMAJEN
2.2.1 Assesmentu
a. Air way
Bebe la tanis ka la iha esforsu ba dada is ba asfiksia grave, dala ruma
iha respirasaun fraku ba asfiksia moderado (Boxwell 2000),
b. Breathing
Apnea ba asfiksia grave (Saifudin, 2010).
c. Circulation
HR<100 x/mimutu no HR>100 x/minute ba asfiksia Kaman (Boxwell
2000),
d. Disabilidade
Tonus muskulu fraku (Saifudin, 2001)
e. Exposure
Isin lolon tomak ho kor ajuladu, kamutis no sianosis (Boxwell
2000),likuidu amniotiku inan nia kahur ho mikonium ka restu
meconium ba bebe nia isin (Ghai et al, 2010) peso minimu liu.
f. APGAR score: asfiksia grave ho valor 0-3, asfiksia moderado ho valor
4-6 no asfiksia Kaman 7-9 no bebe normal 10 (Ghai et al 2010)

11
APGAR Score 0 1 2

Appearance/ Ajul/kamutis Isin Pink, liman-ain Isin lolon tomak pink


Cor kulit ajul

Pulsu Laiha < 100 >100

Grimace /Reflex La responde Grimace/oin a’at Tanis/bok a’an makas

Activity/tonus Limp/namlaik/ Liman-ain flexi Bok a’an aktivu


musculu floppy
Respirasaun Laiha Neneik, irregular Tanis maka’as

2.2.2 Diagnostika Enfermagem


a. Problema pemenuhan ba nessesidades oxigenio assosia ho post
asfiksia grave
b. Risku desekilibriu nutrisaun assosia ho la iha vontade ba supa/susu
susuben ka refleksu supa fraku
c. Risku la iha ekilibriu ba temperatura assosia ho suplay oxigenio ba
ran ne’ebé diminui.
d. Risku infeksaun assosia ho estragus iha tesidu cerebral
e. Respirasaun la efektivu assosia ho produsaun mukosa ne’ebé barak
f. Prossesu familia paradu assosia ho estadu saude membru famila

12
2.2.3 Implementasaun
Implemntasaun enfermagem bazeia ba planu ne’ebé iha tiha ona iha
intervesaun
2.2.4 Evaluasaun Enfermagem
No Loron/ Diagnistiku enfermagem Avaliasaun enfermagem Assinatura
data /
oras
Problema observasaun S: Pasiente nia inan hateten
ba nessesidades oxigenio katak dada is ho diak
assosia ho post asfiksia O : Dada is normal no lian
grave respiratoriu mos
A : Problema resolvidu
P : Hapara intervensaun
Risku desekilibriu S: Pasiente nia hateten katak
nutrisaun assosia ho la bebe bele supa susu ben ona
iha vontade ba supa/susu O : supa susu ben diak
susuben ka refleksu supa A : Problema resolvidu
fraku P : Hapara intervensaun

Risku la iha ekilibriu ba S: Pasiente hateten nia la isin


temperatura assosia ho mans ona
suplay oxigenio ba ran O : Temperatura normal
ne’ebé diminui A : Problema resolvidu
P : Hapara intervensaun

13
BIBLIOGRAFIA
1. Nurarif &Kusuma , (2016) Asuhan Keperawatan Praktis. Jogjakarta.
Mediaction
2. Talbot Laura A. 2007, Pengkajian Keperawatan, EGC : Jakarta.
3. http://www.sswahs.nsw.gov.au/rpa/neonatal/html/docs/asphyxia.pdf
http://www.ichrc.org/35-manajemen-bayi-dengan-asfiksia-perinatal

14
15
16

You might also like