You are on page 1of 4

Difinisao

Moras Parkinson mak moras neurolojia progresivu ida kona ba sentru kakutak ne’ebe responsavel ba
kontrolu no Organiza movimentu.Karakteristiku ne’ebe mosu mak bradykinesia(slowing of
movement),tremor no muscle staffaness.

Parkinsonizmo mak termu ida ba sindrome marka ida ho tremor ritimiku,bradykinesia rigididade
muskular no lakon reflesaun puskular.Disordenus movimentu kauza husi defeitu sira ne’ebe liga
dopaminergiku (produsaun dopamina) dalan substansia nigra ho korpus estratum (kaudate nukleus
no nukleus lentikular). Ganglias basais mak parte ida husi sistema estrapiramida no influénsia sira
hahú,halo modulasaun no hapara movimentus automatikus karateristikas sira ne’ebe mosu mak
bradikinesia ( slowing of moviment), tremor no muscle staffeness. Moras ida-ne’e la’o ba oin lalais
no ataka idade mediku ka boot, ho mosu iha tinan 50 no 60. Parkison nu’udar moras neorolojia ida
ne’ebe kroniku no progresivu tanba lakon dopamina neorotrasmitor iha kakutak ne’ebe rezultadu
disturbansa iha kontrolo movimentu tremor liman, stiffness, bradikinesia(lambat dalam pergerakan)
(Black 2009).

Parkison (Paraliza agitans) movimentu moras/sindroma ne’ebe kauza husi dezordenus ganglias
basais no substansia nigra iha produsaun dopamina, ne’eba karakteriza ho prezensa tremor ritimiku,
bradikinesia,rigididade muskular no reflesaun posural lakon. Ganglias basais mak parte ida husi
sistema estrapiramida no influensia inisia,modula no hapara movimentus no haloovimentus
automatiku. Iha tinan 1817 james Parkinson deskobre ba dahuluk kona-ba moras parkison ho termu
paraliza agita no iha tinan 1887 jean matin Charcot deit mak bolu nu’udar moras Parkinson.

Klasifikasaun

Etiologia

KAuza ba parkison mak sees ka estragus ba selula nervosu sira iha ganglia baze ne’ebe rezulta
formasaun fonte dopamina menus ka oituan . fator kauzaun estragus iha ganglias basais sedauk
hatene, maibe bele kauza husi fator ereditáriu sira, Trauma, infesaun, aimoruk, espozisaun ba
veneno, aterosklerozes no tumor basais ganglia ( Ginsberg Lionel, 2008).

Etiologia ba parkinson primáriu lahatene . iha suspeitu oioin inklui infeksaun husi virus sira ne’ebe
seidauk hatene (seidauk hatene) reasaun anormal ba virus ne’ebé eziste. Jeralmente espozisaun
substánsia nigra. Grupo ida husi selula regula movimentu ne’ebe la hakarak. Tanba ne’e, ema
ne’ebe sofre la konsege regula/hasees movimentu ne’ebe la-konsiente. Mekanismu oinsa mak
estrgu ne’e akontese seidauk klaru. Buat balu ne’ebe bele hamosu Parkinson mak tuir mai ne’e:

1).Idade

insiedénsia ne’e sae husi 10 kada Populasaun 10,000 tuir idade 50 to 200 husi ema 10,000 ho idade
80. Ho kestaun ida ne’e relasiona ho influinsia reasaun mikrogilial estraga neuron sira, liuliu
substansia nigra, iha moras Parkinson.

2).Jeografia

Fator sisku sira ne’ebe influensia diferensia iha numero sira Jeografikamente, ida-ne’e siknifika
diferensia Jénero no imunidade hasoro moras no esposizaun ba fator ambientál sira.
3).Periode

Fluidasaun iha numero ema ne’ebe sofre moras Parkinson kada periodu bele relasiona ho rezultadu
espozisaun ambientál episodeiku, hanesan prosesu infeksaun, indistalizasaun ka estilo moris.

4).Genetiku

Istoria familia kona ba parkinson aumenta fator risko ba ema ne’ebe sofre moras Parkinson mak 8.8
dala iha idade liu tinan 70 no 2.8 dala iha idade liu tinan 70, maski ladun akontese tanba eriditaria,
sintoma parkinsonizmu mosu iha idade relativamente joven.

5).Fator ambiental sira

Kenobiotiku sira iha relasaun besik ho espozisaun pestisida bele estragu mitokondria.

6).Empregu

Ema barak liu tan ne’ebe iha espozisaun mentál ne’ebe aas no naruk.

7).Infeksaun

Espozisaun intrauterina ba virus influénsia mos hanesan fator ida ne’ebe prevee moras parkinson liu
husi estragu substansia nigra.

8).Dieta

Konsumu masin no kalória ne’ebe aas aumenta estrese Oxidativu,Mekanizmu ida husi estragu
neuronal iha moras parkinson. Iha parte seluk kafé mak neuroprotetivu.

9).Trauma Ulun

Kanek iha kakutak bele kauza moras parkinson, maske nia papęl seidauk klaru.

10).Estres no Depresaun

Ema balu hanoin katak depresaun bele mosu antes motór. Depresaun no estreses iha ligasaun ho
moras Parkinson tanba estrese no depresaun aumenta turnover cotekolamina me’ebe estimula
estreseoksidativu.

Moras Parkinson dala barak asosiadu ho problema neurotrasmitor sira iha kakutak no fator sira seluk
hanesan:

1.Difisiénsia dopamina iha substansia nigra iha kakutak fo resposta ba sintoma moras parkinson

2.Etiologia ne’ebe bazeia ba nee bele iha relasaun ho virus,Genetika, toksisidade ka kauza seluk
ne’ebe la hatene.

3. Parkinson mos kauza husi droga sira :inklui reserpina (serpasil) fenitiszzives,butrofenu (ez
haloperiodul).

Sinais no sintomas
Ema sira neebe isin-rua etopiku babain sei hetan sintomas hanesan ema isin rua iha Jeral, hanesan
nausea,vomitasaun no kabun neebe naruk. BAinhira Ovariu sira la bele akompañia fertilizasaun
neebe aumenta rezultadu iha idade isin-rua nian.babin ema nebe sofre sintoma sira tuir mai:

Moras makaas tebes, moras makaas neebe mosu no lao ho intensidade oioin,ita bele sente moras
iha area pelvic,kabun ka habelar ba kabun no kakorok.

Ran iha vagina,ran mosu iha montante nebe bele boot liu ka menus liu durante menstruasaun.

Sintoma sira iha kabun hanesan nausea

Vomitasaun,no snete nakonu ka sente laran tun iha kabun.

Fraku,laran tun,mos lakon.

Manifestasaun klinika

Anatomia

Fisiologia

Patofisiologia

Baziku.ba isin rua etopiku mak hanesan disturbasan ida iha prossesu fizolojiku orgaun reprodutivu
feto nia,nunee produtu sira husi komsepsaun heta implantasaun no maturasaun iha kavidade
uterina nia liur. Kontrasaun muskular neebe diak no pulsu ciliariu iha tubu fallopia nee util hanesan
meiu transporte ba Oocitu no embrio sira. Estragu ba tubu Fallopia exemplu;tanba inflasaun,
hamusu disfunsaun tubu nebe rezulta retensaun Osita ka embrio

Iha faktor lokar oioin hanesan tokon,infeksaun,dezordansia imunolojika no dezordansia hormonal


neebe bele kauza inflasaun.hafoin estraga tia tubal.iha upregulasaun ba citokina pro-inflamatoria
nebe tuir mai provome implantaun embrio,invazaun no ingiogenesis iha tubu fallopia.

Pathway

Diagnostiku

Dotor halo ezaminasaun ba area pelvic no abdominal hodi asegura katak iha ran iha area sira neebe
hale’u tanba produtu fertelizasaun neebe nakfera.

Presija ezaminasaun apoiu tuir mai atu komfirma diagnostiku isin-rua etopiku:

Teste isin-rua ,Dotor bele husu teste usin-rua iha forma nivel HCG hodi asegura katak ema neebe
sofre isin-rua loos..

Prevensaun
Prevensaun ba isin-rua etopiku, la iha buat barak neebe bele halo atu prevene

Isin-rua etopiku. Maske nurmeru insidensia besik 1 husi isin-rua 50, maibe iha dalan oioin atu
hamenus risku isin-rua etopiku.

Limita numeru parseiru sexual sira, atu hamenus risku infeksaun neebe transmite seksualmente.

Uja kondom bainhira halo relasaun seksual atu evita infeksaun neebe transmite seksualmente no
hamenus risku moras pelvic inflamatoriu.

Keta fuma,se ema neebe sofre fuma, para fuma bainhira isin-rua.

Tratamentu

Isin-rua etopiku ho ran mak emergencia ida neebe tenke foti lalais.isin-rua etopiku bele trata iha
dalan oioin hanesan tuir mai:

Uja metotrexadu bele fo ba isin-rua etopiku sira neebe deteta sedu atu nunee sira labele hetan
problema seluk.metotrexadu bele ajuda saku isin-rua nian atu observa no salva tubu fallopia.
Tratamentu nee tenke halo deit husi mediku ida nebe konsidera idade no progresu isin-rua nian.

Se tubu fallopia nee nakfera ona no ran tenke hasai kedas tia ran hotu-hotu neebe rezulta husi isin
rua etopiku mak emergencia ida no tenle trata kedas ho Operasaun.

Operasaun laparoskopiku,prosedimentu ida nee hanesanasaun ida atu evakua ran neebe akontese
iha cavidade abdominal ka kavidade pelvic ho inisiaun kik hodi tau kamera no instrumentu
lapoaroskopiku, kura iha tendensia atu sai lalais liu duke prosedimentu konvensial sira.

Komplikasaun

Isin rua etopiku bele halo tubu fallopia sai rahun.sei la iha tratamentu neebe diak, kondisaun ida nee
bele hamusu ran ida neebe bele ameasa moris no hamosu mate .

You might also like