You are on page 1of 42

KAPITÚLU I

INTRODUSAUN

1.1 BAZE FUNDAMENTAL

Queimadura hanesan lesaun ida ne’ebe mak doutor no enfremeira sira enfrenta ka hasoru
bebeik. Distansia kauzativu queimadura husi ahi ne’ebemak akontese diretamente no la
diretamente hanesan iha kontaktu ho loron matan ne’ebe mak ho temperatura a’as no
maka’as, elektrisidade no substansias kimika. (Elisabeth, 2009).

Kulit hanesan orgaun kompleksu ne’ebe mak haduluk liu atu defende ita nia isin lolon, no
hodi kontra ambiente ne’ebemak ladi’ak. Kulit atu proteze isin lolon hodi kontra infeksaun,
atu evita ka prevene fluidu ne’ebe lakon, no atu ajuda hodi kontrola temperatura isin nian no
nia funsaun sai hanesan orgaun sensoriku no atu halo kontribuisaun ba aktivasaun vitamina D
no afekta ba ita nia imagen isin nian.Queimadurashanesanbuat ne’ebe mak jeral, maibe ho
nia forma hanesan mos kanek ka lesaun ida ne’ebe bele prevene. ( Horne no swearingen,
2000)

Queimaduras kauza husi ahi, no suar ne’ebe kahur ho likidu ho temperatura ne’ebe a’as,
kontaktu ka liga diretamente ba iha superficie ne’ebe mak manas maka’as, substansia kimika,
korente electrika no radiasaun. Iha kazu barak, queimaduras hanesan
akontesimentune’ebea’at tebes, ne’ebe bele akontesequeimaduras ne’ebe maka’as.
Aumentaho moras ne’ebe maka’as, residivas infeksaun no sepsis, inkapasidade maka’as no
alejadu,bele mos mate, sekarikqueimaduras ne’ebe kliente ne’e infrenta maka’as entaun
orsamentu problema psicologia ba pasiente ho familia mos aumenta maka’as.(Phipps
medical-surgical nrsing, volume IV, pag.1969, lusodidacta)

1
1.2 OBJETIVU

A. OBJETIVU GERAL

Estudante bele hatene no komprende kona - báqueimadura

B. OBJETIVU ESPESIFIKU

Estudante enfermagem bele hatene no komprende di’ak liu tan kona – bá queimaduramak
hanesan:

1. Bele hatene no komprende kona – bá Definisaun queimadura


2. Bele hatene no komprende kona – bá Kauza ka Etiologia queimadura
3. Bele hatene no komprende kona – bá Sinais no Sintomas queimadura
4. Bele hatene no kmprende kona – bá Klasifikasaun queimadura
5. Bele hatene no komprende kona – bá Anatomia no fisiologia queimadura
6. Bele hatene no komprende kona – bá Patofisiologia queimadura
7. Bele hatene no komprendekona – bá Komplikasaun queimadura
8. Bele hatene no komprende kona – bá Tratamento queimadura
9. Bele hatene no komprende kona – bá Konseitu no kuidadus de enfermagem ba
pasiente ho queimadura

2
KAPITÚLU II

ENKUADRAMENTU TEORIKU

2.1 DEFINISAUN

Iha matenekna’in balun ne’ebe fo definisaun kona – bá queimadura ho konseitu oi – oin.


Tuir Smeltzer no Bare (2001), hateten katak queimadura katak estragus ne’ebe mak
diretamente no dalaruma la diretamente ba tesidu kulit ne’ebe mak la taka dalaruma mos to’o
iha orgaun ne’ebe mak iha laran, ne’ebe kauza kantaktu diretamente ho fonte ne’ebe manas
hanesan ahi, be’e manas, ka suar ne’ebe mak ho temperatura a’as ka manas, substansia
kimika, radiasaun, no korente eletrika.

Queimadura katak kanek ka lesaun ne’ebe kauza husi transferensia enerjia liu husi fonte
ne’ebe manas ba organismu, no manas ne’ebe bele liu husi transferensia husi kondusaun ka
radiasaun elektromagnetika.(Brunner & Suddarth, 2002).

Queimadura hanesan lesaun ka kanek ne’ebe kauza husi ahi manas, elektrisidade,
substansia kimika, no rai lakan ne’ebekona isin kulit, ho mukosa no tesidu ne’ebe iha parte
laran.(Rumah Sakit Bedah IRNA Dr. soetomo,2001)

Queimadura hanesan moras ne’ebe mak bele kauza ba morbidade ne’ebe komplexu no
sai hanesan trauma ho potensia ne’ebegrave ba perturbasaun no integridade psikologika no
iha efeitu wainhira ihakauza ba Integridade grave roptura.(OH teddy SMF bedah plastic
Dr. Soetomo).

Queimadura hanesan estragus iha tesidu ne’ebe lakon no kauza husi fonte ne’ebe manas
hanesan ahi, be’e manas, substansia kimika, eletrisidade, no radisaun. (Smeltzer, suzana,
2002).

3
2.2 ETIOLOGIA

Kliente ka ajente ne’ebe mak sofre ba queimadura iha ninia kauza tuir sientista (Doenges
EM, 2000) & (longo, 1996) sei fahe ba parte parte ( 4 ) mak hanesan :

a. Queimadura Termika
Agente ne’ebe sofre queimadura bele kauza liu husi ahi, be’e manas, ka kontaktu ho
substansia ne’ebe manas, no queimaduras iha relasaun ho estragus husi lesaun ahi ka ahi
suar (queimaduras ne’ebe kontaktu ho ahi)
Exemplo: ahi, be’e manas, mina ne’ebe mak manas, no metalikune’ebe manas.

b. QueimaduraElektrika.
Queimadura elektrika hanesan queimadura ne’ebe akontese tanba iha kontatu ho dalan
ahi nian. Ne’e akontese fluxu tife ka tensaun bele resulta proporsaun ne’ebe manas atu
kaer no fahe prisioneirus ki’ik sira (exemplumenus defesa nervu ruinnian no
presaunne’ebe bo’ot).

c. Queimadura Kimika
Queimadura kimika ninia kauza husiasidu ne’ebe mak forte (substansia kimika) ne’ebe
mak kontaktu ba ita nia tesidu kulit nian. Konsentrasaun substansia kimika, iha kontaktu
kleur no barak, tesidu ne’ebe expostu determina ninia area lesaun ne’ebe kauza husi
produtus kimiku. Substansia kimika ne’ebe mak bele estraga ita nia tesidu kulit nian
Ezemplu hanesan :Lysol, Alcool, Creolina, Argentin nirato, Prostek, Substansia
phosphor, Pepsida.

d. Queimadura Radiasaun
Queimadura radiasaun katak queimadura ne’ebe akontese tanba iha kontatu ho naroman
ultravioleta husi loromatan ka husi fonte sira seluk hanesan laser, x – ray(rongten)

4
2.3 SINAIS NO SINTOMAS

Karakteristika queimadura depende liu ba profundu husi kanek ne’e rasik. Queimadura
superfisial kauza moras durante loron rua to’o loron tolu, ne’ebe iha loron tuir mai iha
mudansa ba iha esfoliasaun kulit. Individu ne’ebe mak sofre queimadura grave dalaruma bele
hatudu sentimentu ne’ebe mak la seguru ka hato’o keixa iha presaun duke moras.
Queimadura ne’ebe mak kona iha kamada kulit tomak bele kauza insensibilidade total, ka
sente sensitivu wainhira ka’er ka tu’u.

Queimadura superfisial baibain ho kor mean, ho nune’e queimadura grave bele ho kor de
roza, mutin no metan. Queimadura iha parte ibun ka fu’uk ne’ebe mak ahi han ka motuk no
iha inus laran mos bele hatuduqueimadura iha fatin vias respiratorios nian. Maibe, tenke tau
matan nafatin ida ne’e mak presiza atu halo no bele konfirma ba diagnosa.

Sinais sira ne’ebe mak preukupa liu mak hanesan : falta de oxigeniu ka ar, lian ne’ebe
nakdedar no stridor ka pieira (mengi), durante prosesurekuperasaun mak hanesan faze
komum ba sensasaun hanesan katar,ne’ebe akontese mais ou menus 90% ba ema bo’ot ka
adulto no kuaze labarik hotu.Dormensia ka formigueiru sei bele senti iha tempu ne’ebe naruk
depois lesaun eletrika. Queimadura mos bele kauza ba disturbius emosionais no psikologia.
(Dr. Hasdianah & dr. Suprapto MM; 2014, PATOLOGI DAN PATOFISIOLOGI
PENYAKIT, jilid 1, pag 125, nuha medika, Yogyakarta)

5
2.4 KLASIFIKASAUN

Queimadura sei klasifika ba parte tolu (3) makhanesan agente kauzador, profundidade, no
extensaun.

a. Agente Kauzador
Queimadura termika: ne’e kauza husiahi,bee manas ka vapor no mós likidu ne’ebe
manas seluk (bee mak komun liu) Manas iha parte superfisiais, temperatura sa’e liu.
Prejudika mós ba iñalasaun suar asosia ho mate tamba insendiu (ahi ne’ebe alastra lalais).

Queimadura eletriku : ne’e kauza husi korente eletriku ba iha isin lolon.
Queimadura radiotiva: ne’e kauza husi radiasaun ionizada husiIndustria sira no mós
wainhira halo tratamentu radioterapia (efeitu ba radioterapia) naroman ultraviolet husi
loromatan.

Queimadura Kimika:Kauza husi substansia kimika sira hanesan, Lysol, Alcool,


Creolina, Argentin nirato, Prostek.

b. Pronfundidade
Grau I : Kamada ne’ebe superfisiu liu husi epiderme. Nia Kuadru kliniku: Manas/rubor,
moras, la dun edema, la iha bollas. Nia reasaun to’o horas 6-12 no nia prosesu
sikatrizasaun to’o loron 2-5 Ex: Queimadura solar/husi loron matan.

Grau II iha parte superficial ka Grau A: Destruisaun iha epiderme no kanek iha parsial
derme nian. Kuadru kliniku: Moras maka’as husi iritasaun ba nervu terminais, no hamosu
bollas,. Prosesu sikatrizasaun husi loron 5 to’o loron 21.

Grau II Profundu ka Grau B: Destruisaun ba epidermei no mós parte boot husi derme
nian. Kuadru kliniku: lesões avermelhadas, bronze ou brancas. Ho edema no ulseras.
Sikatrizasaun semana 3-5 wainhira la iha infeksaun.

Grau III: lesaun/kanek atinji kulit nian hotu, to’o iha tesidu subkutaneu. Forma ne’ebe
grave liu. No kanek apresenta kamutis, maran, ho aspektu karbonizada, akompanha ho

6
moras maka’as. Kuadru Kliniku: lesaun anestesiadas (kanek ne’ebe la iha sensibilidade),
toos no maran. Ulsera ne’ebe profundu liu.

Grau IV: Queimadura ne’ebe halo destruisaun total ba tasidus sira. Ex: Queimadura
eletrika

c. Extensaun
Extensaun ne’e hanesan posentu ba area superfisie corpora ne’ebe hetan Queimadu Sai
hanesan propriu extensaun ba Queimadura, atu determina gravidade lesaun/kanek nian.

Extensaun ba Queimadura atu determina husi sura ka konta ba rea ne’ebe afeta kanek ka
queimadura.

7
Uza “regra dos Noves”(metodu ne’ebe própiu no fasil). Tuir isin lolon ne’ebe hetan
queimadura.

Queimadura ne’ebe bo’ot, konsidera pasiente ida kuandu:


Adultu: > tinan 55, ho 10% ba area korporal ne’ebe ahi – han ka queima tuir “regra dos
nove”.

Labarik: < tinan 10 ne’e mós ho 10% ba area corporal ne’ebe ahi – han/queima tuir
“regra dos nove”.

Dezeñu iha parte direitu


demonstra ka hatudu

“Regra dos Nove”

d. Bazeia ba nivel Queimadura

American Burn Association agrupa queimadura sai kategoria 3:

1. Queimadura Maior

8
- Queimadura ho extensaun liu 25% ba ema boot liu husi 20% ba Labarik
- Queimadura fullthickness liu husi 20%
- Hetan Queimaduras iha liman, oin matan, tilun, ain, perineum.
- Hetan trauma iñalasaun no multipla injuri ne’ebe la konta ho nia grau no nia
medida ba kanek
- Hetan queimadura eletrika ho presaun makas
2. Queimadurada moderadu
- Qeimadura iha nia medida 15% ate 25% ba ema bo’ot no 10% ate 20% ba
labarik
- Queimadura fullthickness menus husi 10 %
- La hetan queimaduras iha liman iha oin , matan , tilun, ain no perineum
3. Queimadura menor
- Queimadura menor hanesan ida ne’ebe defini ona husi trofinu 1991 no griglak
1992 ;
- Queimadura ho medida menus husi 15% ba ema bo’ot no menus husi 10% ba
labarik
- Queimadura fullthickness menus husi 2%
- La hetan Queimadura iha area oin , liman no ain
- Kanek ne’ebe la haleu
- La hetan trauma inalasaun , eletrika no fratura.

2.5 ANATOMIA NO FISIOLOGIA

9
a. Kulit

Kulit hanesan orgaun isin ne’ebe mak luan liu ne’ebe hodi taka ka falun muskulu no iha
funsaun hanesan protesaun ba isin husi trauma oi – oin ka bakteria, virus no parasita
ne’ebe mak atu tama ba isin. Kulit mós iha funsaun prinsipal ba reseptor hanesan sensor
ba temperatura, sentimentu moras, no presaun. Iha parte stratum korneum iha kapasidade
atu absorve bee ho nune’e atu prevene diminuisaun bee inklui elektrolitu ne’ebe mak
barak liu no atu mantein umidu ka kobon iha tesidu subkutan.

Ita nia isin sempre produz manas hanesan resultadu metabolismu hahan nian ne’ebe atu
produz energia, manas ne’e sei lakon liu husi kulit, alein de ne’e kulit ne’ebe kontaktu ho
loron ultravioleta iha mudansa ba substansia ne’ebe presija atu halo sistese ba vitamina D.

Kulit kompostu husi kamada prinsipal tolu (3) mak hanesan epidermes, dermes, no tesidu
subkutanea.

1. Kamada epiderme, kompostu husi :

o Stratum
Korneum, nia
hanesan selula
ida ne’ebe mate, laiha nukleu selula, no nia nukleu selula ne’ebe mak mate nia

10
kontein keratina, proteina fibrosa ne’ebe insoluvel ka la nabe’en hodi forma barier
kulit parte liur no iha kapasidade atu duni ka defende patogeniu no prevene lakon
likidu ne’ebe mak barak husi isin.

o Stratum Lusidum. Selula plana hanesan kamada ne’ebe so bele hetan iha parte liman
laran no ain laran.

o Stratum Granulosum,stratum ne’e kompostu husi selulas plana hanesan selula


fusiformes (kumparan) ne’e rasik so iha de’it kamada 2 – 3 ne’ebe paralelu ka loos
iha superfisie kulit.

o Stratum spinosum / stratum akantosum. Kamada ne’e hanesan kamada ne’ebe mak
mahar liu no kompostu husi kamada 5 – 8. Ninia selula sira kompostu husi selula
ne’ebe ho ninia forma polygonal (iha sikun barak no iha chifre).

o Stratum basal / germinatum. Hanaran mos hanesan stratum basal tanba ninia selula
sira lokaliza iha parte basal / basis, stratum basal atu troka selula sira ne’ebe iha nia
leten no hanesan selula estaminais.

2. Kamada dermes hafahe ba parte rua mak hanesan :

11
o Parte Leten, pars papilaris (stratum papilaris)
Kamada ne’e iha diretamente iha epiderme nia kraik ka okos no forma husi selula
fibroblas sira ne’ebe atu produz kolagen balun.

o Parte Kraik, pars retikularis (stratum retikularis)


Kamada ne’e lokaliza iha kamada papilaris nia kraik ka okos no mos atu produz
kolagen.
Derme mos kompostu husi vasus sanguneus no linfe, nervus, kosar (suor) no
sebásea glandula no fu’uk nia abut.

3. Tesidu subkutaneu ka hipoderme

Hanesan kamada kulit ne’ebe parte laran. Kamada ne’e prinsipalmente hanesan tesidu
adipose ne’ebe fo amortesimentu entre kamada kulit no strutura internal hanesan
muskulu no ruin. Tesidu subkutaneu no kuantidade depositu gordura hanesan faktor
importante iha regulasaun ba temperatura korporal.
b. Glandula Kulit
Glandula kulit ita hetan iha parte kulit no iha parte superfisie korporal. Glandula ne’e
prinsipal liu iha parte liman no ain. Glandula sudoriparas ka kosar sei klasifika ba parte
rua mak hanesan glandula ekrinumu no apokrinu. Glandula ekrinu akontese iha parte kulit
hotu – hotu ka parte tomak. Glandula apokrinu ho medida bo’ot liu no gladula ne’e
akontese iha parte aksila, anus, skrotum no labia mayora.

12
2.6 FISIOPATOLOGIA

Queimadura kauza husi transferensia energia ne’ebe husi fonte ne’ebe mak manas ba isin
lolon. Manas ne’ebe iha bele transfere liu husi dalan ka radiasaun elektromagnetiku.
Queimadura bele agrupa ba iha queimadura termal, radiasaun ka kimika. Destruisaun ba iha
tesidus akontese kauza husi koagulasaun, denaturasaun protein ka ionizasaun ba selula. Kulit
no mukosa ba kanal respiratoriu superior sai hanesan fatin ba destruisaun ba tesidu nian.
Tesidu internu ka tesidu parte laran inklui orgaun viseral bele hetan estragus tanba
queimadura elektrika ka halo kontaktu ne’ebe kle’ur liu ho agente kausador (burning agent).

Bele akontese estragus neukrotiku no estragus iha orgaun sira seluk. Kanek ne’ebe bazeia ba
temperatura husi agente kauzador, queimadura ho kontaktu ne’ebe kle’ur ona ho agente ne’e
rasik. Exemplu hanesan, iha kazu queimadura, ba ema bo’ot sira ne’ebe bee manas kona, ka
kontaktu direitamente ho bee manas durante segundu 1 ho temperatura 68,9 0C bele hamosu
queimadura ne’ebe bele estraga ba parte epidermes no dermes to akontese lesaun grau III

13
(fullthickness injury). (Dr. Hasdianah & dr. suprapto; 2014, PATOLOGI DAN
PATOFISIOLOGI PENYAKIT, jilid 1, pag 119, nuha medika, Yogyakarta)

ESKEMA PATWAY

Estragus kulit QUEIMADURA


r/h queimadura

Vazu sanguineu Kanek Risku ba


Lakon bareira kulit
kanek / loke nakloke(estragus) infeksaun r/h
estragus tesidus

Permeabilidade Inflamasaun Moras r/h Vasokontraksaun Hipovolemia


kapiler ↑ (responisin) queimadura

Volume Volume likidu


Likidu sai ba
intravascular ↓ menus r/h
interstitial
lakonlikidu

14
Edema Volume likidu menus r/h ↓Debitukardiaku
lakon likidu

Problema ba
perfusaun tesidu /

Hipoxia

Dalan respiratoriu la
efetivu r/h edema

2.7 KOMPLIKASAUN

Wainhira ema ne’ebe mak sofre queimadura bele hamosu problema ka komplikasaun ba
moras hanesan:

a. Kongestive Heart Failure no Edema Pulmonal


b. Sindroma Kompartimentu
Sindroma Kompartimentu hanesan prosesu ne’ebe akontese rekuperasaun integridade
kapilar, syok queimadura sei lakon no likidu ne’ebe naksuli fila fali ba kompartimentu
vaskular laran, no volume ran mos sei aumenta. Tanba edema sei aumenta todan ba
queimadura ne’ebe mak hale’u. Presaun ba iha vasus sanguineus ki’ik no nervu ba
ekstremidade distal kauza obstruksaun korrente sanguinea ho nune’e akontese iskemia.

c. Adult Respiratory Syndrome

15
Kauza husi insufisiensia respiratoriu akontese wainhira grau interupsaun ba iha
ventilasaun no trokas gazozas ne’ebe mak fo ameasa ba pasiente nia vida.

d. Ileus Paralitiku no Ulkus Curling


Peristaltiku intestinu ka lain intestinu nian menus, sinais ileu paralitiku mosu tanba
queimadura. Halo distensaun ba estomagu no senti laran sa’e ka nausea. No akontese
hemorajia ba iha estomagu ne’ebe rezulta estreesse fiziku ne’ebe bo’ot liu
(hipersekresaun asidu estomagu nian) bele asosiadu ho raan kahor feses, halo
regurgitasaun, vomitus ho raan, ida ne’e sai hanesan sinais sira ba ulkus curling.

e. Syok ba sikurlasaun mosu tamba likidu desmaziadu ka hipovolemika ne’ebe akontese iha
sekundariu kauza husi resusitasaun ho likidu ne’ebe adekuadu. Nia Sinais baibain
pasiente sira hetan mak hanesan mudansa ba mental, mudansa ba estadu respirasaun,
output urine diminui, mudansa ba presaun arterial, debitu kardiaku, presaun vena sentral
no pulsu sa’e makas.

f. Insufisiensia Renal Aguda


Traktu urinariu ne’ebe la adekuadu bele indika resusitasaun likidu ne’ebe la adekuadu
partiulamente ba hemoglobina ka mioglobina ne’ebe detekta iha urina.

2.8 TRATAMENTU

Atu fó tratamentu ba eme ne’ebe ho kanek husi ahi han ne’ebe kleur ona, ne’ebe tenke halo
planu ne’ebe mak di’ak atu nune’e bele halo tratamentu di’ak ba eme ne’ebe mk hetan
moras ida ne’e.

 Tratamentu ida ne’e iha faze tolu:


1. Emergensia;
Katak halo tratamentu ne’ebe mak lalais ba moras refere.

2. Aguda;
Katak tratamentu intensivu kontinua halo tratamentu to di’ak.

3. Rehabilitasaun;

16
Wainhira halo ona tratamentu rua iha leten, kuandu sedauk passa ou sedauk di’ak
ona maibe, balun sei iha liman no ain nst..Ezemplu hanesan kleuk ka komplikadu bele
ba halo fali rehabilitasaun .

 Terapia Intravenosa
Pasiente ne’ebe menus perfusaun tenki fó solusaun ka likidu kristaloideisotonika. Labarik
ho queimadura liu 10 – 20% no adultu/ema bo’ot liu 15% fó solusaun ka likidu antes ita
halo monitoriu. Formula husi Parkland maneira atu fó fluidu ba pasiente ho queimadura
hare ba area queima no peso pasiente nian depóis fó volume solusaun intravenosa fó iha
24 horas primeiru. Metade solusaun fó iha horas 8 primeiru restante hamutuk durante iha
horas 16 tuir mai. Intervalu ba tempune’e sura komesa husi momentu akontese la’os
komesa husi ita fó solusaun ka likidu.

Baibain utiliza solusaun ka likidu hanesan solusaun ka likidu Ringer – Lacta, soru
fisiologiku, solusaun cristaloides/solusaun coloides, no presiza mós halo transfuzaun ran
wainhira niveis Hemoglobina <60 – 80g/L .

 Tratamentu cirurgia
Kanek ne’ebe bo’ot bele taka ho ita nia kulit seluk hodi nune’e bele trata ho lalais no
di’ak. Queimadura sirkunferensia ba iha membrus ka toraks bele presija halo
eskarotomiaurgente, atu nune’e bele trata no prevene ba problema sirkulatoriu ka
respiratoriu. Queimadura elektrika bele halo fasiotomia.

 Medikamentu
Kuandu queimadura ida tenki senti moras, entaun tenki halo tratamentu ba moras ho ai –
morukhanesan; analgesiku (ibuprofen,parasetamol,no morfina). Bele administra
benzodiazepinas ho analjesiku atu nune’e bele hatunkadiminui ta’uk ka ansietas.

17
Lidokaina intravenosa tenki halo tiha estudu ba ema ne’e depois mak bele fó hodi hatun
moras.

Pasiente ne’ebe sofre queimadura (>60% iha isin lolon) rekomenda tenki administra
antibiotiku intravenoza molok halo cirurgiakaoperasaun. Eritropoitina ne’ebe fó para
bainhira iha anemia rumabaema ne’ebe queimadura. Iha queimadra bele provoka husi
asidu fluoridiu, bele fó antidotu espesifiku glukonatu kalsiumbele uza husi via
intravenoza no mós topikal. Ema ne’ebe queimadura >40% iha isin lolon, hormona
kresimentu recombinante (rhGH) atu bele aselera di’ak liu tan no lalais ka prosesu
sikatrizasaun hodi nune’e la bele afeta ba risku to’o mate.

2.9 KUIDADUS KONSEITU ENFERMAJEM BA MORAS QUEIMADURA

A. ASESMENTUENFERMAJEM

1. Identidade
Kompostu husi naran, idade, sexu, nivel eduksaun, profisaun, hela fatin, data tama
ospital, no ita presija informasaun seluk husi pasiente. Idade ema nian mós bele
influensia ho queimadura ne’ebe fó perigu ba labarik < tinan 2 no ema bo’ot > tinan 80
bele hamosu mate. (Lukmann F. & Sorensen K. C).

2.Keixa prinsipal
Keixa prinsipal ne’ebe senti husi pasiente queimadura mak hanesan senti moras, susar
dada iis.

3. Historia moras presente


Kondisaun pasiente komesa akontese queimadura, kauza husi kontatu ne’ebe mak
kle’ur, primeiru sokoru ne’ebe mak ho keixa pasiente durante hala’o kuidadus kuando
halo asesmentu. Sé karik halo tratamentu inklui fase sira hanesan: fase emerjensia (+/-
48 horas komesa akontese mudansa ba iha pola bak), fase agudu(48 horas ba loron/
fulan balu), faze rehabilitsaun (iha tempu bainhira pasiente atu fila ka alta ). Moras / dor
kauza husi iritasaun ba iha nervus sira. Durante halo asesmentu ba moras tenki hare liu
ba iha nia (P,Q,R,S,T). Susar dada iis ne’ebe mosu iha oras ka loron balun depois de

18
pasiente enfrenta queimadura no kauza tanba vasus sanguineus haluan / bo’ot ate
hamosu intupidu ba iha dalan respiratoriu superior, kuandu edema iha pulmaun kauza
to’o ba iha diminuisaun ba ekspansaun pulmaun.

4. Historia moras passadu


Hanesan historia moras nian ne’ebe dalaruma pasiente ne’e sofre ona antes nia hetan
queimadura. Risku ba mate sei aas, kliente iha historia moras hanesan kardiovaskular,
pulmaun, DM, neurologia no utilizasaun ba iha aimoruk ka drogas no alkohol.

5. Historia moras familia


Hanesan kondisaun saúde familia nian, no moras ne’ebe relasaun ho saúde pasiente
nian, inklui membru familia, kostume husi familia atu buka ajuda. Familia sira nia
hanoin kona – bá problma saúde nian, bele mos ho moras genetiku.
6. Padraun ADL
Pasinte nia kostume lor - loron iha uma no iha hospital, sekuando akontese mudansa ba
iha pola bele hamosu problema ba pasiente ne’e rasik. Atu kompleta ba nessesidade ba
nutrisaun nian dalaruma bele hetan anoreksia, nausea, no vomito. Kuidados ba limpeza
korporal menus tamba kliente labele halo aktividade mesak. Pola ba dekansa ka toba
mos hetan problema. Ida ne’e akontese tanba senti moras.

7. Historia psikososial
Ba pasiente ho queimadura sempre mosu problema ba iha konseitu ba nia imagen
korporal rasik. Ne’ebe kauza tanba funsaun kulit nia hanesan kosmetiku ne’ebe hetan
problema bainhira iha mudansa. Alein ida ne’e queimadura presija tratamentu ne’ebe
kle’ur bele interompe pasiente nian aktividade. Ida ne’e bele hamosu stress, trauma no
ansiedade.

8. Aktividade ka Deskansa.
Sinais : diminuisaun ba forsa defesa, limitasaun movimentu ba area ne’ebe moras,
problema ho massa muskulu nian, no mudansa ba tonus.

9. Sirkulasaun
Sinais : (kanek ne’ebe mak liu husi 20% APTT) : hipotensaun (syok); diminuisaun
pulsu periferiku ba ekstremidade ne’ebe hetan kanek; vazu kontraksaun periferiku hotu

19
– hotu laiha pulsu, kulit ne’ebe mutin no malirin(syok elektrika); takikardia; disritmia
no hamos oedema iha tesidu.

10. Integridade Ego:


Sintomas: Problema kona – bá familia, servisu, finanseiru, no aleizadu.
Sinais; ansiedade, tanis, dependente, estres ba nia aan, no hirus.

11. Eleminasaun
Sinais: Output urina menus durante faze kritiku; kor kastañu, bele mós akontese
mioglobin, indika estrugus tesidu ne’ebe klean liu; diurese (wainhira kapilares sira
estragus likidu sira bele tama fali ba sirkulasaun nia laran ), intestinu nia lian menus ka
la iha (bising usus); espesial liu ba queimadura ka kanek iha kutaneus ne’ebe mak
bo’otmais ou menus 20 % sai hanesan problema ba movimentu peristaltiku.
12. Nutrisaun ka Likidu:
Sinais: Oedema iha tesidu hotu, anoreksia, nauseas no vomitu.

13. Neurosensoriku:
Sintomas: area ne’ebe queimadura, isin matek.
Sinais: mudansa ba orientasaun; refleksu tendon diminui ka reduz hetan problema iha
eskremidade sira; Nakdedar (syok listrik); kanek iha kornea; estragus ba retina; menus
funsaun ba vizual nian (syok listrik); rupturasaun membrana timani (syok listrik);
paralisis (problema listrik ba iha sistema nervozu).

14. Moras/Seguru;
Sintomas: exemplu hanesan queimadura grau I nia sensitivu atu ka’er, buti ka fó
presaun; anin no mudansa temperatura; queimadura ne’ebe ho garu II ne’e senti moras
liu; konforme ba respon ka estimulasaun integridade nervu nia rohan ka ekstremidade;
Queimadura grau III senti moras naton.

15. Respiratoriu;
Sintomas: Iha fatin ne’ebe taka metin; ho kleur (nia hetan problema ba iñasaun).
Sinais: kakorok maran; mear, partikula karbonu kahur ho mear tasak; la iha forsa ka
kapasidade atu tolan sekreta sira no sianosis; indika problema ba iñalasaun. Karik iha
mudansa ba toraks tanba queimadura iha area peitu nian; dalan respiratoriu ka stridor ka

20
mear (halo obstrusaun relasiona ho larinje, oedema larinje); sona respiratoriu:
gemetricik (oedema iha pulmaun); stridor (oedema iha larinje); sekretu iha dalan
repiratoriu parte superior (ronchi).

16. Seguransa:
Sinais: Parte Kulit nian: dekstrusaun tesidu ne’ebe kle’an sei lori tempu ho loron 3 -5,
tanba prosesu trombus mokrovaskular ba kanek hirak ne’e. Area kulit ne’ebe la hetan
kanek senti malirin ka umidu, kamutis ran halai ba iha kapiler tarde tanba korasaun
bomba ka transfere ran la forsa no mós relasiona ho lakon likidu kaestadu syok.
Queimadura tanba Ahi : hetan kanek ka lesaun relasiona ho intesidade manas oi-oin
ne’ebe rezulta koagulasaun ba queimadura ka kanek. Iha parte inus nian ahi han;
mukoza inus & ibun kulit maran; mean; bubu iha farinje posterior; oedema haleu iha
ibun no iha nasal.

Queimadura tanba Kimika: hetan kanek ka lesaun ne’ebe oi – oinasosia ho ajente


kauzador. Karik kor coklat, kinur; ulkus; no nekrosis.
Queimadura Eletriku : katak kanek ka lesaun iha kutaneus eksternu baibain atu hanesan
nekrosi.

17. Exame Fiziku


a. Kondisaun jeral
Em jeral pasiente mai ho kondisaun fo’er, manas no fraku to’o hamosu problema ho
nivel konsiensia bele to’o grau ne’ebe todan.

b. SV (sinais vitais)
Presaun arterial menus pulsu lalais, temperatura malirin, fraku tanba raan la
adekuadu ho 48 horas primeiru.

c. Exame ba ulun & kakorok


Ulun & Fu’uk
Forma ulun, distribuisaun fu’uk, mudansa ba fuk wainhira kona/hetan queimadura,
iha kanek ka la’e, grau no area queimadura.

 Matan
Simetria no kompletu ka la’e, edema, matan kulit, iha kanek ne’ebe influensa ba
vizual no mós matan fulun ne’ebe monu kona bee manas, substansia kimika.

21
 Inus
Iha ka laiha hemorajia, mukoza maran, sekretu , intupidu no inus fulun monu.

 Ibun
Sianosis tanba supllay ka fornese ran ba kakutak la adekuadu, ibun kulit maran
tanba intake likidu menus.

 Tilun
Nia forma, problema ba rona tanba iha sasan ruma, hemorajia no serumen

 Kakorok
Pozisaun trakea, arteria karotide, kanek, glandula

 Exame ba toraks ka peitu


Inspeksaun ba forma toraks, ritmu respiratoriu, ireguler, ekspansaun peitu la
maksimu, lian respiratoriu Ronchi

 Abdomen
Inspeksaun kabun atu hatene ninia forma, wainhira palpasasaun iha senti moras
ka la’e ba area epigastrium atu bele hatene karik iha gastritis,

 Urogenital
Hare ba limpeza, karik iha ran fo’er ka kanek sai hanesan fatin hodi hamosu
bakteria no mós bele hamosu infeksaun.

 Muskuloskeletal
Iha atropia ka la’e, muskulu la simetrika, hetan kanek iha muskulusketal, forsa
muskular menus tamba moras/dor.

 Exame neurologia
Nivel konsensia ho metodu kuantitava avalia ho GCS. Valor sempre tun tanba
supply ka fornese ran ba kakutak la adekuadu (syok hipovolemiku) no moras
ne’ebe maka’as (syok neurologiku)

 Exame ba kulit

22
Exame ida ne’e so halo de’it ba fatin ne’ebe hetan queimadura (area no nia
klean). Atu sukat persentagem area queimadura tenki tuir formula Regra 9 (rule
of nine lund an Browder) mak tuir mai:

Tinan
Parte Isin Lolon 0-1 1-4 5-9 10-15 Adultu

Ulun 19 17 13 10 7
Kakorok 2 2 2 2 2
Peitu & Kabun 13 13 13 13 13
Kotuk 13 13 13 13 13
Kidun Karuk 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5
Kidun Los 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5
Genitalia 1 1 1 1 1
Liman Parte Leten 4 4 4 4 4
Los
Liman Parte Leten 4 4 4 4 4
karuk
Liman parte kraik 3 3 3 3 3
Los
Liman parte kraik 3 3 3 3 3
karuk
Liman Los 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5
Liman Karuk 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5
Kelen Los 5,5 6,5 8,5 8,5 9,5
Kelen Karuk 5,5 6,5 8,5 8,5 9,5
Ain parte kraik Los 5 5 5,5 6 7
Ain parte kraik karuk 5 5 5,5 6 7
Ain Los 3,5 3,5 3,5 3,5 3,5
Ain karuk 3,5 3,5 3,5 3,5 3,5

B. DIAGNOSTIKA ENFERMAJEM

23
Marilynn E. Doenges iha Nursing care plans, Guide for Planning and Documenting
Patient Care, diagnosa enfermajem mak tuir ne’e:

1. Dalan respiratoriu la efetivu relasiona ho edema.


2. Volume likidumenus relasiona ho lakon likidu
3. Risku ba infeksaun relasiona ho estragus tesidus.
4. Moras relasaun ho queimadura
5. Estragus kulit relasaun ho queimadura

C.PLANEAMENTU ENFERMAJEM
Iha ne’e foti diagnose sira ne’ebe sai hanesan prioridade hodi halo planu enfermajem
nian mak diagnosa (5) tuir mai ne’e:

a. Dalan iis ne’ebe la efetivu relasiona ho edema.


Objetivu: Hamoos dalan i’is nafatin efetivu
Kriteria: Lian dada iis nafatin vesikuler, RR nafatin normal, livre husi dispneaka
sianosis.

Intervensaun:

- Avalia ba refleks disturbius/tolan nian; atensaun mós ba nia saliva, la iha kapasidade
atu tolan, ka tolan kaben la di’ak, mear
- Hare ba frekuensia, ritmu, dada iis kleur; atensaun mós ba iha ka la’e (pucat ka
kamutis) /sianosis no mear tasak kahur ho karbonu ka kor de rosa.
- Auskultasaun ba pulmaun, atensaun ba estridor, hamenus lian dada iis nian.
- Atensaun ba iha ka la’e kamutis ka kor mean ba iha kulit ne’ebe kanek.
- Hasa’e oituan kama ulun. Hadok sumasu husi ulun okos, tuir indikasaun ne’ebe iha.
- Haruka koko mear/ hanorin dada iis
- Avalia mós ba koalia no tolan sekresaun oral tuir priodika
- Halo kolaborasaun ho doutor
- Fó O2 masker

24
Ajuda Fisioterapi peitu/spirometri intensive
Ajuda intubasaun ka trakeaostomi tui nia indikasaun

b. Volume likidumenus relasiona ho lakon likidu


Objetivu : Pasiente nia estadu likidu no biokimia bele di’ak
Kriteria :la iha dehidrasaun, resolusaun ba oedema, elektrolitu iha kondisaun normal,
Urine’e sai 1 - 2 cc/kg/horas

Intervensaun:

- Monitoriu ba sinais vitais. Antensaun ba SPO2 no PO2


- Monitoriu ba Output urine’e no nia tipu. Observasaun ba urine’e nia kor no
hemates tenki tuir nia indikasaun
- Tetu nia todan ka peso loron – loron
- Sukat nia ekstremitas ne’ebe queimadura, loro-loron tuir nia indikasaun
- Observasaun ba nia distensaun abdominal, hematomesis, feses metan
- Kolaborasun ho doutor:
Tau/manten kateter urine’e
Tau/mantem kateter IV
Troka/fó fali likudu IV ne’ebe sura tiha ona, elektrolitu, plasma, albumin.
- Monitoriu ba rezultadu laboratoriu (Hb, eletrolitu, natrium).
- Fó ain – moruk tuir nia indikasaun:
Diuretika hanesan manitol (Osmitrol)
Kalium
Antasida
- Monitoriu;
Sinais vitais durante periode emerjensia, horas 2 durante periode aguda, no horas
4 durante iha periode reabilitasaun.
Fó hatene doutor output unire < 30ml/jam
Fó hatene Doutor karik iha likidu ne’ebe liu fali normal

25
c. Risku ba infeksaun relasiona ho estragus tesidus.
Objetivu: Pasien bele hetan oxigenasaun ho adekuadu
Kriteria : RR 12-24 x/mnt, kor kulit normal, lian dada iis nia moos, la iha
difikuldade atu dada iis

Intervensaun:

- Monitoriu ba GDA no nivel karbono monoksida serum.


- Fó suplementu Oxigeniu ba fatin ne’ebe prepara. Tau ka ajuda ho tube
endotrakeal no tau pasien iha fatin ventilador mekanismu tuir nia instrusaun karik
iha insufisiente ba iha respiratoriu nian (Hipoxia, hiperkapnia, takipne’ea).
- Maneja pasiente ho pozisaun semi fowler, karik hipotensia la iha.
- Queimadura iha torakal de’it fó hatene’e doutor bainhira akontese dispne’ea no
mós takipnea.

d. Moras relasaun ho queimadura


Objetivu : Pasiente livre husi infeksaun
Kriteria : la iha febre, formasaun tesidu granulasaun di’ak

Intervensaun:

- Monitoriu:
Kondisaun kanek/queimadura (area ne’ebe kane’ek, ligadura )
Temperatura kada 4 horas
Sura total hahan ne’ebe konsumu kada han dalan ida
- Hamoos area kanek kada loro–loron no hasai tesidus ne’ebenekrotiku tuir nia
instrusaun.
- Hasai/hamoos kreme ne’ebe tau uluk ba kane’ek no tau fali kreme foun. Uza
luvas esteril no fó kreme antibiotiku topikal tau ba iha area kane’ek ho liman
tutun. Kose kreme ba iha area ne’ebe kanek.

26
- Informa ba Doutor karik dois iha area kanek , ligadura. Fó antibiotika IV
- Sé imunizasaun la kompletu fó globuline imune tetanus tuir instrusaun

e. Estragus kulit relasaun ho queimadura


Objetivu : Pasiente moras ka la seguru lakon/diminui
Kriteria: Moras lakon/diminui, senti seguru, ekspresaun oin no postura isin lolon
rileks.

Intervensaun:

- Fó analgesiku narkotiku, 30 minutus bainhira hala’o prosedur kurativu kanek. No


avalia ba nia efeitu. Fó analgesiku IV karik queimadura bo’ot.
- Ajuda muda pozisaun kada oras 2 karik presiza

D. IMPLEMENTASAUN ENFERMAGEM

Iha faze ida ne’e ita realiza fali intervensaun no atividade ne’ebe ita trasa tiha ona iha
planu enfermajem atu fó kuidadus ba pasiente. No tuir ordem
implementasaunkaexekusaun tuir planu ne’ebe iha ho efikaz, tenki hare ba nia nesesidade
ne’ebe indetinfika sai hanesan prioriedade, monitoriu no grava resposta husi pasiente
bainhira hala’o implentasaun, no mós tenki halo dokumentadu ba implementasan
tratamentu nian.

E. AVALIASAUN ENFERMAGEM
Faze ida ne’e mak faze final husi prosesu enfermajem atu avalia fali resposta husi pasiente
kona - bá tratamentu ne’ebe mak halo ona ba pasiente no atu agarantia katak resultados
ne’e atinji duni ka la’e, atinji duni ka atinji sorin de’it, ka la atinji.

27
F.ILUSTRASAUN ESTUDU KAZU

Iha dia 19-01-2016, ho horas 15:00 otl Sra. M.C ho idade 24 anos, hela fatin Mulia, laga,
Baucau, tama iha Ospital referal Baucau, ho Diagnosa mediku Queimadura grau III. no
transfere mai iha HNGV ihaDili19–01-2016 Oras 21:35 OTL, akompanha ho bin idade
28 anos.

A. Asesmentu Enfermajem

1. Koleta dados

a. Identidade

Naran : M.C. Idade : 24 anos


Sexo : Feto Estadu : Kaben Nain
Profisaun : Domestika Nivel estudu : SD
Hela fatin : Mulia, Laga, Baucau Relijiaun : Katolika
No. registu : 123 Data TO : 19 -01- 2016 horas: 15.00
Dx Mediku : Queimadura garu III

Responsabilidade

Naran : M. Co
Idade : 28 anos
Hela fatin : Mulia, Laga, Baucau
Relasaun Familiar : Bin

28
b. Keixa Prinsipal

Pasiente hateten katak oin halai no moras iha area ne’ebe kanek.

c. Historia moras presente:

Iha loron, 18 – 01-2016 ho horas 05:30pm OTL, pasiente kona queimadura, wainhira nia
tur hela derepente ahi lakan makas no ai han iha nia isin parte kotuk/posterior. Husi fatin
no tempu akontesimentu pasiente lori kedas mai iha Óspital referal Baucau ho Kareta
privadu halai durante 30 minutus nia laran, Wainhira too iha Ospital referal Baucau ho
06:00pm OTL, Pasiente nia kondisaun jeral konsiente no senti oin halai. Iha Ospital referal
Baucau, antede husi Enfermeiru sira halo terapia hanesan uza Cream Sulfadiaz, fó terapia
Ns 0,9% 500ml/6 horas. Ho loron ne’ebe hanesan oras 07:35pm OTL pasiente transfere
kedas mai iha HNGV-Dili iha loron 19–01-2016 Oras 21:35 OTL. Pasiente to’o ho
ambulansia ne’ebe akompanha ho nia Bin rasik, ho nia kondisaun jeral oin halai, nivel
konsensia apatis GCS 12. Observasaun ba nia Sinais Vitais: PA: 80/60mmHg, P:
121x/minutu, RR: 30 x/minutu, T : 37,6 0 C, SPO2 : 95%

Asaun ne’ebe halo bainhira too iha HNGV mak hanesan:

- IV canula Ns 0,9% 1000/6 horas = 21 gotas/minute


- Hasai raan : Raan kompletu no raan kimia
- Tramadol 100 mg IM, PCT 500 mg BID, Ceftriaxone 1gr OD IV
- Dressing: Ns Washing

Durante atendimentu iha sala emerjensia kalan tomak, no haruka ba iha sala internamentu
sala sirurjia mulher ho data 20 – 01-2016 oras 01:00 OTL. Wainhira too iha sala sirurjia
mulher kondisaun jeral pasiente nian, bulelu/fraku no konsiensia komposmestis.
Enfermeira ne’ebe iha sala sirurjia mulher fó kedas kuidadus, ho nia observasaun ba sinais
vitais sira: PA: 133/86 mmHg, P: 94 x/minutu RR: 20 x/minute, T : 37,3 0 C, SPO2 : 99%

Halo Asesmentu Enfermajem iha loron 19 – 01-2016 ho Oras 07:00 OTL, pasiente ho
kondisaun jeral fraku no hatene tuir aan/sadar, Observasaun ba nia sinais vitais; PA: 128/83
mmHg, P: 86 x/minut, RR: 19 x/minutu, T: 37,6 0c, SPO2: 99%. Bainhira halo asesmentu

29
pasiente ho kondisaun fraku ho nia konsensia komposmentis, no mós bele toda no tur iha
kama leten.

a. Istoria moras pasadu:


Pasien hateten katak nia la hetan problema queimadura iha tinan sira liu ba, no la baixa
iha Óspital no la hetan moras kontajioza sira, só hetan moras hanesan gripe, ulun moras,
isin manas no mear. No nia Hateten tan foin primeira vez baixa iha Óspital.

b. Istoria moras Familia:


Pasiente hateten katak la iha membru familia ida mak hetan problema Queimadura, no
mós la básia iha Óspital ho moras hanesan TBC, Hepatites, HIV/AIDS

c. Ezame Fiziku
- Kondisaun jeral : hare pasiente fraku/lemah, kamutis
- Konsensia: komposmentis, GCS; 15 (E= 4. V= 5, M= 6)
- Sinais vitais:

PA: 138/86 mmHg ,T: 36,50 C, RR: 19x / minutu, P: 92 x/minute, SPO2: 99%

d. Ezaminasaun husi ulun too ain

- Ulun:
Ulun nia forma mesocefalu (la iha kelainan), ulun kulit moos, fu’uk kor metan
nakdulas nakdulas no la iha kaspa, La senti moras wainhira hanehan/kaer, fu’uk la
monu.

- Matan :
Matan simetria, konjuntiva la kamutis, esklera la iha ikterik, reflex ba iha pupil
pozitivu.
- Tilun :
Tilun simetria, la iha bubu no mean mean, la iha sekretu, no la moras bainhira kaer.

- Inus:
Inus kuak simetris (karuk & los), la iha lesaun, la moras bainhira kaer/sena.

- Nehan, ibun no ibun kulit:


Nehan kompletu, la ular
Ibun laran dois hanesan ureum

30
Mukoza ibun kulit maran
- Kakorok:
Hetan queimadura ho 2% glandula tiroide la bo’ot

- Toraks
Pulmaun;
I : peitoral simetri husi los & karuk, la iha retraksaun ba iha peitoral
P : la hetan moras, la iha masa
P : sonor
A : Lian dada iis nian vesikuler

- Fuan :
I : Iktus cordis/ fekit
P : Iktus cordis/fekit maka’as
P : Redup, katup pulmonal iha dextra kostelas 2 no katup aorta iha kostelas 2
sinistra, katup trikuspidalis iha kostelas 2 bikuspidalis iha kostelas 5 no 6 .
A : Rona lian S1 no S2 reguler, la iha lian seluk

- Abdomen :
I : Forma flat, la iha fitar
P : la moras, la iha masa
P : Timpani
A: lian(intestinu) normal

- Ekstremitas:
Superior:
Iha queimadura ba iha liman rua ho 5%, forsa muscular di’ak, Fleksi ekstensi
abnormal tamba queimadura, Kapiler ku’u fila liu 2 segundu
Inferior :
Forsa muskular di’ak, fleksi ekstesnsaun normal

Asesmentu ba moras
P = queimadura
Q = hanesan tu’u ho daun
R = Posterior
S = 4-6
T = kuandu book aan

31
e. Asesmentu Funsional

1. Padraun toba & Deskansa

- Seidauk moras
Pasiente hateten babain toba iha kalan 08:45 no hader fali iha07:00 dader senti
konfortavel, toba iha meiudia oras 1 lor -loron.

- Durante moras
Pasiente hateten la bele toba no hader hela de’it husi kama iha kalan tamba senti
moras no susar atu dezkansa iha meiudia.

2. Padraun Han & Hemu


- Seidauk Moras
Pasiente hateten seidauk moras nia han loron ida dala 3 ho nia menu etu, batar, ikan,
modo tahan ho porsaun bikan isin ida han hotu kedas no hemu bee 7-8 kopu kada
loron ka 1600ml/loron.

- Durante Moras
Pasiente hateten katak wainhira nia moras tiha mós han di’ak nafatin tuir kondisaun
Óspital nian ho frekuesnia han loron ida dala 3, ho nia menu etu, modo, bikan 1. No
hemu bee mais ou menus 1000ml/loron no aumenta tan susu been kopu 3 lor –
lorontuir nia estandar han no hemu ba pasiente sira iha Óspital.

3. Padraun eliminasaun

- Seidauk moras
Pasiente hateten katak LB(liur bo’ot) normal ho nia frekuensia 1–2x kada loron
depende ba hahan ne’ebe konsumu lor – loron, konsistensia nia maran no bokon
/mamar, kor verde dois aromatiku no LK(liur ki’ik) frekuensia dala 3 loron Idaho nia
kor kinur moos.

- Durante moras

32
Paseinte hateten katak agora daudaun ne’e LB ho kondisaun normal nafatin ho nia
frekuensia kada loron dala 1 ho nia konsistensia bokon /mamar no LK kada loron dala
5 200 ml ho nia kor kinur moos.

4. Padraun personal hygiene

- Seidauk moras
Pasiente hateten katak nia sempre hari loron ida dala 2-3 uza ho sabaun no kose
nehan ho pepsodente wainhira haris.

- Durante Moras
Pasiente hateten katak nia la bele haris mesak no tenki familia mak fó haris no
enfermeiru, kada semana ida dala 3.

5. Padraun papel no relasaun nian

- Seidauk moras
Pasien hateten katak seidauk moras nia papel hanesan dona da casa no mós iha
relasaun di’ak ho nia familia no komunidade ne’ebe sira hela ba.

- Durante moras
Pasiente hateten katak agora ne’e nia la bele hala’o nia papel hanesan dona da casa ho
di’ak maske nia hetan moras maibe nia la influenza ninia relasaun ho nia familia ka
komunidade ne’ebe iha.

6. Padraun persepsaun kona – bá saúde no manajamentu saúde


a. Keixaprinsipal
Klientemaiihabloku emerjensia ho keixakatakhetankanekhusiahihanne’ebe iha parte
kabunto’oulun.
b. Historiamoraspassadu
Tuiratestadukliente no familiakatak, klintenunkahasorumorassirahanesanne’e no
nunka halo tratamentuiha Hospital.
c. Historiamoraspresente
Klientemaihusiblokuemerjensiabaihasalainternamentuihatuku 10.00 OTL ho
keixakatakhetankanekhusiahihanhusikabunto’oulun, iha konsiensia, ho ki’i,

33
vontadehan menus, fraku, presaun arterial: 110/70 mmHg, temperature: 37,30 0c,
pulsu: 84 x/minute, respirasaun: 18x/minutu.
d. Historiamorasfamilianian
Kliente ho familia baibain ba konsulta iha centru saude wainhira sira hetan moras. Iha
membru familia laiha ema ida mak hetan moras kontajiozaskahada’et.

e. Alerjia
Kliente la alerjia ba aimoruk no moshahansira
f. Prevensaunsaudeambiental
Ambientene’ebeklientehelabaseguru, do’okhusi trauma mekaniku, eletrika no
termika.
g. Prevensaun ba estilu de vida
Kliente la fuma no la hemualkohool/tua

7. Padraun nutrisaun – metaboliku


a. Temperatura
- Kondisaunkulit: Bokon
- Temperatura: 37.300c

b. Nutrisaun
- Karakteristikafisiku: Turgor diak
- Kondisaunjeral: baibain

8. Padraun persepsaun no konseptupessoal


a. Imajen korporal
Kliente senti nia isina’at
b. Identidadepessoal
Karakterisriku privadu pasiente nian di’ak no seguru
c. Dignidadepessoal
Kliente iha relasaun di’ak ho familia no pessoal saúdesira

9. Padraun kona - bá papel relasaun ho sosiedade


- Relasaun entre membrufamilia la dun harmonia, no
moskomunidadene’ebebesiknia.

34
- Klientebele halo kooperasaun ho ekipa saúde nian ka pessoal saúdeihaprosedura
no asaunkuidadus no halo tratamentu.

10. Padraun kognitivu- persepsaun


Padraun kliente diak, bele responde ambiente ne’ebe besik nia.

11. Padraun seksual


Kliente ho sexufeto no seidaukhetanproblemaihaorgaunreprodusaunnian.
f. Exame kontininuasaun
Ezame Laboratoriu (data, 19 – 01-2016)
-Raan Kimia
-Raan Kompletu

g. Programa Terapia
Terapia ne’ebe pasiente ne’e hetan iha data 19 – 01 – 2016mak hanesan:
o Tramal 100mg IM
o Cef 1gr OD IV
o Sodium bicarbonate 1 tab BID PO
o PCT 500 mg BID
o Resusitasi fluidu IV Ns 0,9% 1000ml/24oras
o Dresing ; Ns washing, semana ida dala tolu

35
2. Analiza data

Naran : Sra. M. C.

Idade : 24 anos

Hela fatin : Mulia,Laga,Baucau

No Data focus Etiolojia Problema


1 DS: Pasiente hateten katak moras iha Kanek iha posterior no Moras
kakorok no area
area ne’ebe mak kanek (posterior,
ekstremitas superior
kakorok no ekstremitas superior) sekundariu ho queimadura

DO:
P = queimadura
Q = hanesan daun mak tu’u
R= posterior, kakorok no ekstremidade
superior
S = 4-6
T = kuando book aan

2 DS: Pasiente hatete oin halai Lakon likidu tuir dalan Volume likidu
ne’ebe abnormal menus

3. Formulasaun Problema

36
 Moras relasiona ho kanek sekundariu asosia ho Pasiente hateten katak moras iha area
ne’ebe mak kanek tamba qeimadura, senti hanesan daun mak tu’u, iha area (posterior,
kakorok no ekstremitas superior) ho nia eskala 4- 6 kuandu book aan.

B. Diagnosa Enfermajem
1. Moras relasiona ho kanek sekundariu asosia ho queimadura

B. Intervensaun Enfermajem

Naran :Sra. M. C.
Idade : 24 anos
Hela fatin : Mulia,Laga, Baucau

Nú Data/loron Diagnosa Ojektivu & Sasukat Intervensaun Rasionalidade Paraf


no Oras Enfermajem Enfermajem
1 Terça, Moras Dépois halo/fó KE - Autonomu 1. Atu bele
19/01/2016 relasiona ho hatene moras
durante 3x24 horas nia 1. Asesmentu ba nia
kanek ne’e iha
sekundariu laran espera katak (PQRST)
mudansa ka la’e
asosia ho
moras diminui ka
queimadura
lakon, ho nia sasukat; 2. Avalia ba sinais 2. Atu hatne
vitais kondisaun GyeO
pasiente nian
- Pasiente apresenta
3. Hanorin kona ba
moras lakon/diminui 3. Atu nune’e
utilzasaun tekniku
relaxamentu no bele halakon
diktrasaun moras
- Ho nia skala 1-3
4. Demonstra fali
tekniku 4. Atu nune’e
- Sinais vitais normal: relaxamentu & pasiente bele
dikstrasaun
senti seguru
PA : 120/80 mmHg 5. Maneja ninia
RR : 18-20x/mnt pozisaun Fowler 5. Atu nune’e
sirkulasaun raan
P: 60-100x/mnt
bele la’o ho diak,
6. Fó analgesiku GyeO

37
T: 36,11-37,22 0C narkotiku 6. Atu hamoos
SPO2 : 97% kanek
7. Kolaborasaun ho
doutor:
- Atu hatun
- Fó ai-moruk
moras ne’ebe
analjesiku
maka’as
Tramadol : 5-10mg
IM TID
PCT : 500 mg BID

C. Implementasaun Enfermajem
Naran ; Sra. M. C
Idade ; 24 anos
Hela fatin ; Mulia, Laga, Baucau

No Dx Loron/data/Oras Implementasaun Responde ba Ass


Enfermajem Enfermajem Rezultadu
1. Moras relasiona Terça, 19/01/2016 Avalia ba iha moras Pasiente sente la
ho kanek Oras 07:00 OTL seguru &
(PQRST)
sekundariu konfortavel ho nia
asosia ho eskala 4-6
queimadura
07:30 OTL Sukat ninia sinais vitais PA: 118/79 mmHg
T: 37,0 0C
RR: 20x/mnt
P: 78 x/mnt
SPO2: 97%
08:30 OTL Hanorin kona ba tekniku Pasiente relata katak
relaxamentu &diktrasaun hodi nune’e bele
book aan ho di’ak

09:45 OTL Demonstrasaun tekniku Pasiente senti moras


relasamentu & diktrasaun maibe halo tuir
demostrasaun
nafatin
10:00 OTL Muda pozisaun fowler Pasiente senti la dun
moras ona.

14:00 OTL Kurativu ba iha kanek Kanek komesa


maran oituan oituan

38
ona, no la dun moras
wainhira book aan

14:50 OTL Fó aimoruk analjesiku Senti la dun moras


(Tramadol: 5 mg IM ona
Gluteal)

D. Evaluasaun Enfermajem

Naran :Sra. M. C.

Idade : 24 anos

Hela fatin : Mulia,Laga, Baucau

No Diagnosa Loron/Data/Oras Evaluasaun Enfermajem


Enfermajem
Moras relasiona Quarta, S: Pasiente hateten la dun moras ona no kanek
ho kanek 20/01/2016 komesa di’ak oituan ona
sekundariu asosia
08:00 OTl
ho queimadura
O: Pasiente iha kanek gravidade menus oituan ona
iha parte posterior, Kakorok no ekstremidade
superior nian
Pasiente senti ladun moras ona
Sinais Vitais :
PA: 119/79 mmHg
P: 88 x/mnt
RR: 20 x/mnt
T: 37,20C

A: problema resolve balun de’it


P: Kontinua fali KE 1-5

39
CAPITULU III

ENSERAMENTU

A. KONKLUZAUN
Queimadura hanesan kanek ka inflamasaun ida ne’ebe mak ninia kauza husi termika,
eletrika no kimika. Queimadura sei fahe ba grau I,II, III- IV, no iha queimadura grau I
akontese iha superfisial, queimadura grau II akontese profunda liu duke grau I ,grau III
akontese profunda ka klean liu duke grau I no II.No iha grau IV queimadura ne’ebe halo
destruisaun total ba tasidus sira.

Wainhira ita la halo tratamentu lalais sei hamosu komplikasaun hanesan Curling Ulcera,
Infeksaun, Disturbius Vias Aereasno Konvulzaun.

Atu fo atendimentu ba pasiente ho queimadura tenki la’o tuir prosesu ba kuidadus


enfermagem ne’ebe mak iha, atu nune’e bele fo kuidadus ba pasiente ho di’ak no ikus liu
bele atinji objetivu ne’ebe mak ita trasa.

B. SUJESTAUN
Liu husi traballu ida ne’e ami grupu I hakarak sujere de’itba le’e na’in sira katak
queimadura hanesan kanek ka lesaun ne’ebe mak bele mos fó ameasa ba ita nia vida, tan
wainhira iha ema balun mak sofre queimadura halo favor tenki lori lalais ba klinika
ne’ebe besik atu nune’e bele halo tratamentu lalais.

40
No iha ami nia elaborasaun traballu ne’e, ami grupu I senti katak traballu ne’e seidauk
perfeitu ka seidauk di’ak ne’e duni ami husi grupu husu ita bo’ot sira nia kritika no
sujestaun atu nune’e iha loron tuir mai ami bele hadi’a di’ak liu tan.

REFÊRENSIA

Amin & Hardi ; 2013 , Aplikasi Asuhan Keperawatan Berdasarkan Diagnosa Medis &
NANDA; Mediaction.

Dr. Hasdianah &dr. Suprapto MM; 2014, PATOLOGI DAN PATOFISIOLOGI


PENYAKIT, jilid 1, pag 125, nuha medika, Yogyakarta.

Phipps medical – surgical nursing, lusodidacta

http://www.blogspot.com/2010/01/asuhan-keperawatan-pada-pasien-dengan.html(Data
Asesu : 28 / 02 / 2016 )

https://www.translate.google.tl/translate?hl=ptPT&sl=id&u=http://
yadiperawat.blogspot.com/2014/09/combustio-luka-bakar.html( Data Asesu : 28 / 02 /
2016 ).

http://www.infoescola.com/medicina/tipos-de-queimaduras.html (Data
Asesu : 28 / 02 /2016 )

http://www.ipkeperawatan.blogspot.com/2014/01/laporan-pendahuluan-combustio-luka-
bakar.html(Data Asesu : 28 / 02 / 2016)

41
http://www.tugas-kuliah-keperawatan.blogspot.com/2010/12/luka-bakar-
combuction.html(Data Asesu : 16 / 04 / 2016)

asuhan keperawatan berdasarkan diagnosa medis dan nanda (north amerikan nursing diagnosis
association)nic noc, Edisi Revisi Jilid 2,pag 210, MediAction

42

You might also like