Maksuvabad Kulud 2020

Käesolev e-raamat on mõeldud kasutamiseks ainult informatiivsel eesmärgil.
Raamatus toodud seisukohad on autori isiklikud seisukohad.

Lugedes käesolevat juhendit, aktsepteerite, et ei mina ega minu ettevõte OÜ
Pilvebüroo vastuta võimalike otseste ega kaudsete kahjude eest, mis tulenevad
käesoleva e-raamatu kasutamisest. Lugeja vastutab oma otsuste ja tegude eest ise.
E-raamat on kaitstud autoriõigusega ning selle levitamine ja paljundamine, välja
arvatud isiklikuks kasutamiseks, on keelatud.
Raamatu tsiteerimine on lubatud koos viitega allikale.

© 2019 Pilvebüroo OÜ
1
Sisukord
Sissejuhatus .......................................................................................................................... 4
1. Ettevõtlusega seotud ja mitteseotud kulud......................................................................... 5
1.1 Ettevõtlusega seotud kulud .......................................................................................... 5
1.2 Ostetud teenuse või kauba ebamõistlik hind ................................................................ 6
Miks ettevõte peaks üldse tegema „ebamõistlikke“ kulusid? ........................................... 6
1.3 Ettevõtlusega mitteseotud kulud .................................................................................. 7
1.4 Kulutuse ettevõtlusega seotuse tõendamine ................................................................ 9
1.5 Raamatupidamise algdokumentidega seotud reeglid ..................................................10
Algdokumentide parandamine .......................................................................................12
2. Ettevõtlusega seotud maksuvabad kulud..........................................................................13
2.1 Ettevõtte erinevad tegevused ......................................................................................13
2.2 Tavapärased kontorikulud ...........................................................................................14
2.3 Tavapärased teenuste kulud .......................................................................................15
2.4 Koolituskulud ..............................................................................................................16
2.5 Kodukontori kulud .......................................................................................................17
Millised kulud sobivad hüvitamiseks? ............................................................................17
Kuidas määrata äritegevusega seotuse proportsiooni? .................................................17
Kuidas vormistada kulude katmine? ..............................................................................18
Kodukontori eest üüri maksmine? .................................................................................18
Millistelt kuludelt saab käibemaksu tagasi küsida? ........................................................18
Kas korteriomanikule kaasneb kodukontori pidamisega maksuriske?............................19
2.6 Autokompensatsioon ..................................................................................................19
Arvestuse pidamine .......................................................................................................20
Erandid ..........................................................................................................................21
2.7 Lähetuskulud ..............................................................................................................22
Lähetuse pikendamine puhkusega? ..............................................................................22
Kuidas vormistada? .......................................................................................................22
Mida tuleb tõendada? ....................................................................................................23
Millised lähetuskulud saab ja tuleb hüvitada? ................................................................23
2.8 Töötervishoiukulud ......................................................................................................25
2.9 Tööriietus ....................................................................................................................26
2.10 Sporditoetus..............................................................................................................26
Sihtgrupp .......................................................................................................................27
Piirmäär .........................................................................................................................27
2
Sobivad kulud ................................................................................................................28
Kulude hüvitamise viis ...................................................................................................29
3. Osaliselt maksuvabad kulud .............................................................................................30
3.1 Vastuvõtukulud ...........................................................................................................30
Millised kulud loetakse vastuvõtukuludeks?...................................................................30
Kuidas maksustatakse oma töötajate osalemist vastuvõtuüritusel? ...............................31
Ärilõuna .........................................................................................................................31
Deklareerimine ..............................................................................................................32
3.2 Kingitused ja annetused ..............................................................................................32
Kingitused .....................................................................................................................32
Annetused .....................................................................................................................33
3.3 Ettevõtte autoga seotud kulud .....................................................................................34
Aga kui tõepoolest autot erasõitudeks kasutada ei saa? ...............................................35
Kas ettevõte autokuludelt käibemaksu võib tagasi küsida? ...........................................35
Kas on üldse mõtet sõiduautot ettevõttes pidada?.........................................................36
3.4 Töötaja majutus ja transport ........................................................................................37
3.5 III pensionisamba sissemaksed ..................................................................................38
3.6 Osalusoptsioonide andmine töötajatele.......................................................................39
Optsioonide maksustamine ...........................................................................................39
3.7 Täiendav haigushüvitis ja tervisepäevad .....................................................................40
3.8 Dividendid ...................................................................................................................40
Kui palju võib dividende maksta? ..................................................................................40
Kuidas dividendid maksustatakse? ................................................................................41
Töötasu vs dividendid? ..................................................................................................41
Lõpetuseks .......................................................................................................................43
3
Sissejuhatus
Segadust ettevõttele lubatud kulude ümber on palju. Üks ettevõtja paneb kõik isiklikud
kulud oma ettevõtte kuludesse, alates sokkidest kuni Austraalia ringreisini, teine
kardab isegi Äripäeva tellimust lisada ja ostab ka töötooli maksudejärgsest rahast.
Esimene jääb ilmselt varem või hiljem maksuametile vahele ning maksab maksud koos
trahvidega tagantjärele, teisele ettevõtjale aga keegi tema tagasihoidlikkuse eest
medalit ei anna ja üleliia makstud makse tagasi ei maksta.
Kus on see mõistlik piir, milliseid kulusid tohib oma ettevõtte arvelt kanda ja milliseid
mitte? Kuidas oma töötajatele soodustusi anda ja neid ise kasutada?
Kui asud konkreetseid otsuseid vastu võtma, konsulteeri kindlasti enne oma
raamatupidajaga ning vajadusel maksujuristiga.
Mõne teema lõpus on viited vastavatele kohtulahenditele, maksuameti seisukohtadele

ja erinevatele artiklitele. Kui tunned end maksude teemal rohkem kodus ja konkreetse
teema vastu on suurem huvi, siis tasuks neid ka lugeda.
Ettevõtte arvelt tohib kanda maksuvabalt ainult neid kulusid, mida loetakse
ettevõtlusega seotuks.
Esimeses peatükis uurime natuke üldist loogikat, milliseid kulusid ettevõtlusega

seotuks loetakse ja milliseid mitte. Vaatame ka algdokumentiga seotud reegleid.
Teises peatükis käime läbi olulisemad kululiigid, mida loetakse teatud tingimustel
ettevõtlusega seotuks ja mida saab rahulikult ettevõtte arvelt kanda: tavapärased
kontorikulud, teenuste kulud, kodukontoriga seotud kulud, autokompensatsioon,
sporditoetus.
Kolmandas peatükis vaatame selliseid kulusid, mis on mingi piirmäära ulatuses

maksuvabad (kingitused, annetused, või on soodsamalt maksustatud (ettevõtte
sõiduauto, töötaja majutus ja transport, 3.samba sissemaksed, optsioonid, dividendid).
4
1. Ettevõtlusega seotud ja mitteseotud kulud
Milliseid kulusid loetakse ettevõtlusega seotuks?
Mõnel juhul on pilt väga selge, teinekord jällegi veidi hägusam.

Seaduste kogumik juristile, veebileht internetiärimehele ja raamatupidamisprogramm
raamatupidajale on otseselt ettevõtluseks vajalikud kulud ja selles ei kahtle keegi.
Aga kuidas on lood näiteks kabriolett-auto või motivatsioonikoolitusega?
1.1 Ettevõtlusega seotud kulud
Tulumaksuseadus (TuMS §32 lg2) ütleb, et kulu on ettevõtlusega seotud, kui:
• kulu on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil ning

kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud või
• kulu on vajalik ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos
ettevõtlusega on selgelt põhjendatud või
• kulu vajalikkus tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (töötervishoiu
riskianalüüsid, tervisekontrollid, esmaabivahendid jne).
Kulutuse seotus ettevõtlusega sõltub maksumaksja ettevõtluse olemusest.

Iga üksiku kulutuse seotust ettevõtlusega tuleb hinnata lähtudes ettevõtluse sisust:
näiteks ettevõtja tegevusala, ettevõtluse asukoht, ettevõtluses kasutatava vara
koosseis, samuti kellele ning milliste lepingute alusel maksumaksja kaupu müüb või
teenuseid osutab.
Iga kulutus ei pea endaga vahetult kaasa tooma tulu tekkimise, ka näiteks hävinud,
riknenud või varastatud kaup on ettevõtlusega seotud kulu.
Ettevõtlusega osaliselt seotud kulu korral võib kulu ettevõtlustulust maha arvata samuti
vaid osaliselt, ettevõtlusega seotud ulatuses (TuMS §32 lg 3). Proportsiooni arvestus
ja selle mõistlikkuse tõendamine on ettevõtja kohustus. Kui mingeid erilisi argumente
ei ole, siis tihti kasutatakse proportsiooni 50:50.
Kui FIE-l on ettevõtlusega mitteseotud kuludeks eeskätt isiklik tarbimine, siis ettevõtte
korral on ettevõtlusega mitteseotud kuluks eeskätt omanike või omanikega seotud
teise ettevõtte kasuks tehtud kulud. Töötajate ja juhatuse liikmete kasuks tehtud
ettevõtlusega mitteseotud kulud liigituvad tihti erisoodustuseks.
Vaata ka:
Riigikohtu lahendid kulude seotuse kohta ettevõtlusega:

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-21-99
5
1.2 Ostetud teenuse või kauba ebamõistlik hind
Eesti maksuseadustes ei ole nõutud kulu mõistlikkust, seega kulu ei muutu

ettevõtlusega mitteseotuks ainuüksi kõrge hinna tõttu.
Kui müügimehel on vaja kasutada ettevõtlusega seotud sõitudeks autot, siis võib see
olla nii Toyota kui ka Porsche kabriolett. Auto maksustamine sõltub vaid võimsusest,
mitte auto hinnast. Ja kui ettevõte on ostnud kasutatud autode müüjalt Toyota 30%
tollasest turuhinnast kõrgemalt, ei saa ka seda maksustada (erand: saab, kui müüjaks
oli seotud isik, näiteks juhataja abikaasa).
Maksuamet ei saa liigitada kulu ettevõtlusega vaid osaliselt seotuks ainuüksi seetõttu,
et hind on maksuameti arvates ebamõistlikult suur. Müügihind on kahe lepingupoole
kokkuleppe küsimus ja see võib olla turuhinnast nii suurem kui väiksem. Seotud
osapoolte vahelise tehingu korral peab siiski arvestama siirdehindade maksustamise
võimalust. Siirdehindadest ja seotud isikutest tuleb täpsemalt juttu veidi hiljem,
peatükis „Siirdehinnad“.
Vahe tegemine ettevõtlusega seotud ja mitteseotud kuludel on väga oluline, sest

ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tuleb maksta tulumaks (TuMS §51). Kui kulu ei
liigitu just erisoodustuseks, siis on maksustamine sisuliselt sama nagu dividendide
korral – 20/80 x 100% ehk 25% netosummalt. NB! Erisoodustuse maksud on kõrgemad
– kõigepealt lisatakse tulumaks nagu eelnevalt kirjeldatud ja seejärel tulumaksuga
summale veel sotsiaalmaks 33%.
Miks ettevõte peaks üldse tegema „ebamõistlikke“ kulusid?
Kas ettevõtte eesmärgiks ei ole kasumit teenida ja vastavalt kulusid kokku hoida?
Selliste toreduslike kulutuste tegemisega saab ettevõtja maksusoodsalt oma töötajaid

tunnustada ja motiveerida. Ja üksikettevõtja saab .. ee .. iseennast motiveerida
Töötajale on töötegemiseks piisav 500 eurone lihtne sülearvuti, aga kui sa tead, et ta
ihaldab Applet, siis võid talle „preemiaks“ kalli arvuti osta.
Keskastmejuhile võib anda kasutada „ametiauto“, kuigi reaalselt kasutab ta seda 95%
ulatuses töö ja kodu vahet sõitmiseks. Ja seejuures parema auto, kui ta ise oma
sissetulekuga osta saaks. Töötajale on see tunnustus ja palgalisa, lisaks hoiab see
teda ettevõttes pikemalt töötamas (kuna ta ei raatsi autost loobuda).
Mobiiltelefon võib olla reaalselt vajalik või mitte, mobiiltelefon võib maksta 100 või 1000
eurot ja mobiiliarvel võib olla limiit või mitte.
6
Soodustused on tööandjale tihti märksa odavamad kui töötasu ja töötajale (sobivusel!)
isiklikumad ja hinnatumad kui töötasu.
Näiteks otsustab tööandja pakkuda kõigile töötajatele uuest aastast:

a) 30 eurot kuus spordikompensatsiooni? – tund aega iseendale – tore!
b) vs 30 eurot palgakulule juurde (sama kulu) ehk 17 eurot netopalgale juurde? -
??!?#
Vaata ka:
Riigikohtu lahend hinna mõistlikkuse mittenõutavuse kohta:

Artikkel erisoodustuste kohta:

http://pilvebyroo.ee/erisoodustused/
Maksuameti pikk ja põhjalik selgitus erisoodustuste kohta:

https://www.emta.ee/et/ariklient/tulud-kulud-kaive-kasum/erisoodustused
1.3 Ettevõtlusega mitteseotud kulud
Ettevõtlusega mitteseotud kuludeks loetakse tulumaksuseaduse §51 ja 52 loetletud

kulusid, mis tuleb deklareerida TSD lisas 6 ning neilt tuleb tasuda tulumaks.
Käibemaksu ei tohi neilt kuludelt samuti tagasi küsida.
Ettevõtlusega mitteseotud kulusid on laias laastus kolme liiki:
1. Seadusevastase tegevuse karistamisega seotud kulud, riigi sanktsioonid:
• seaduse alusel makstud trahvid (nt aastaaruande esitamata jätmise eest) ja

sunnirahad
(lepingupartneritele makstud trahvid ja viivised siia ei kuulu, parkimise viivistasu
otsused ehk nn parkimistrahvid siia ei kuulu);
• maksukorralduse seaduse alusel makstud intressid;
• erikonfiskeeritud vara maksumus (kohtuotsuse alusel, nt piraatkaubad);
• kõrgendatud määra järgi makstud keskkonnatasud, hüvitised.
2. Kulud, mis ei ole sisuliselt seotud konkreetse maksumaksja ettevõtlusega või

mille seotust ei saa tõendada:
• mittetulundusühingutele tasutud sisseastumis- ja liikmemaksud, kui nendes

ühingutes osalemine ei ole otseselt seotud maksumaksja ettevõtlusega;
• kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste
ostmiseks (nt omaniku teise ettevõttega seotud kulud);
7
• kulud või väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks;
• ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine;
• pistis ja altkäemaks;
• väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist
reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument;
• väljamaksed ettevõtluskontole, vältimaks ettevõtluskonto mitte-eesmärgipärast
kasutamist. Ettevõtluskonto (kui see üldse reaalselt kasutusele läheb) on
mõeldud eraisikutele suunatud väikesemahuliste teenuste osutamise
lihtsamaks maksustamiseks, mitte palgamaksude vältimiseks.
Kui kulu on tehtud juhatuse liikme või töötaja kasuks, siis võib olla tegemist
erisoodustusega, mis maksustatakse lisaks ka sotsiaalmaksuga. Töötajaks loetakse
tulumaksuseaduses ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel
töötavat või teenust osutavat füüsilist isikut, samuti juhatuse liiget.
3. Tehingud madala maksumääraga riikides asuvate ettevõtetega (üldjoontes,

tegelikult on reeglid veidi keerulisemad):
• madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku poolt emiteeritud

väärtpaberite soetamine;
• osaluse omandamine madala maksumääraga territooriumil asuvas juriidilises
isikus;
• viivise või leppetrahvi tasumine, kohtu- või vahekohtuväliselt kahju hüvitamine
madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule;
• laenu andmine või ettemakse sooritamine madala maksumääraga territooriumil
asuvale juriidilisele isikule või muul viisil nõudeõiguse omandamine madala
maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku vastu.
Nende reeglite eesmärgiks on maksustada ettevõtlusest välja viidud kasumit.

Ettevõtlusest välja viidud tähendab seda, et kauba või teenuse eest väidetavalt
makstud tasu saab äriühing kasutada varjatult ja maksuvabalt väljamaksete
tegemiseks (nt dividendi maksmine osanikele, töötasu maksmine töötajatele või
juhatuse liikmetele, kaupade või teenuste eest maksmine isikule, kes varjab oma
ettevõtluse käivet).
Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest (sh kauba
valmistamise, nt ehitustööde eest), kuid teenuse saamise fakt või teenust osutanud
isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb reeglina kogu väljamakse lugeda
ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada.
Vaata ka:
Riigikohtu lahend TuMS §51 ja 52 eesmärgi kohta:
http://www.nc.ee/?id=11&tekst=222542405
8
1.4 Kulutuse ettevõtlusega seotuse tõendamine
Kulutus on ettevõtlusega seotud, kui selle kulutuse tegemine oli otseselt tingitud
maksumaksja ettevõtlusest ja kulutus oli vajalik ettevõtluse alustamiseks, säilitamiseks
või arendamiseks. Kulutuse seotus ettevõtlusega sõltub maksumaksja ettevõtluse
olemusest, maksumaksja peab tõendama ettevõtlusega seotust ja tõendeid tuleb
hinnata kogumina.
Maksumaksjal on õigus kuludest, mis on ettevõtlusega seotud vaid osaliselt, arvata

maha ainult ettevõtlusega otseselt seotud osa, seega on maksumaksja ka kohustatud
ise iga ettevõtluses tehtava kulutuse puhul määrama, kas see on seotud ettevõtlusega
täies ulatuses või osaliselt.
Ettevõtjal ei ole kohustust kasutada mõistliku hinnaga töövahendeid. Lubatud on ka

Porschega plakateid laiali vedada, aga sellega kaasneb täiendav tõendamise
kohustus.
Maksukohustuslasel tuleb pidada arvestust maksustamise seisukohast tähendust

omavate asjaolude kohta, säilitada ja vajadusel esitada tõendeid selliste asjaolude
kohta. Kauba või teenuse soetamise otstarve peab olema kas ilmselge või peab
otstarve või kasutamine
olema kontrollitav. Näiteks tavapäraste kantseleitarvete mõistlikus koguses soetamise
otstarbe ja kasutamise kohta tõendite kogumine ja säilitamine oleks ülemäärane, sest
otstarve ja kasutamine ettevõtluseks on ilmselged. Ettevõtja jaoks ebaharilike,
põhjendatud kahtlust tekitavate või suure maksustamisväärtusega tehingute asjaolude
kohta tõendite kogumine ja säilitamine on aga kontrollitavuse tagamiseks
maksukohustuslase kohustus.
Ka laenuandmist võib lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks, eeskätt siis, kui

laenulepingu tingimustest ja laenu kasutamisest nähtub, et laenu ei kavatseta tagasi
maksta või see osutub ilmselgelt võimatuks.
Tagasimaksmise tõenäosuse seisukohast on oluline analüüsida laenusaaja

olemasolevat ja kavandatavat äritegevust, tema äriplaani või muud
majandustegevusega seonduvat informatsiooni. Ettevõtlusega mitteseotusele võib
viidata laenu andmine ebamõistlikult pikaks ajaks, ebamõistlik tagasimaksegraafik,
tagasimakse tähtaja korduv pikendamine või laenusumma korduv suurendamine.
Hinnates laenusaaja suutlikkust laenu tagasi maksta on oluline arvestada ka tagatise
olemasolu.
Vaata ka:
Riigikohtu lahend ettevõtlusega seotud ja mitteseotud kulude kohta:
http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-21-9 9
Riigikohtu lahend ebaharilike tehingutega kaasneva täiendava tõenduskohustuse

kohta: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-43-09
Riigikohtu lahend laenu võimaliku mitteseotuse kohta ettevõtlusega:

9
1.5 Raamatupidamise algdokumentidega seotud reeglid
Ettevõtlusega seotud kulud peavad olema tõendatud korrektsete algdokumentidega.

Vaatame korra ka seda, millised reeglid on algdokumentidega seotud.
Raamatupidamisdokumentidega maadlemine ei pruugi olla sinu lemmiktegevus, aga

maksuriskide vältimiseks peavad olema sinu dokumendid ja raamatupidamine korras.
Raamatupidamise algdokument on tõenduseks konkreetse tehingu toimumise kohta:

milline oli tehingu sisu, kes olid tehingu osapooled, millal täpselt tehing toimus (kas
mingil kuupäeval või perioodil). Maksurevident hindab algdokumendi alusel, kas see
konkreetne kulu on selle ettevõtte jaoks ettevõtlusega seotud või mitte.
Ettevõtja peab oma müügiarved koostama vastavalt algdokumentide nõuetele ning

kontrollima saadud ostuarveid, kas need vastavad samadele nõuetele.
Puuduliku või puuduva algdokumendiga kuludelt tuleb tasuda tulumaks (TuMS §51 lg2
p3). Tulumaksuseadus eraldi algdokumendi nõudeid ei sätesta, vaid viitab
raamatupidamisseadusele (RPS §7).
Algdokument võib koosneda ka mitmest osast. Ühte tehingut võib tõendada ja tihti
tõendabki ühtse algdokumendi asemel mitu dokumenti (näiteks ostu-müügileping,
kauba saateleht, arve, maksekorraldus, pangakonto väljavõte).
Arve võib viidata näiteks lepingule või lisale. Sellisel juhul muutub viidatud dokument
algdokumendi osaks. Kui arvel on „reklaamiteenused vastavalt lepingule“, aga lepingut
maksuametile ette näidata ei ole, jääb sisu tõendamata.
1. Eraisikutele esitataval arvel peab kajastuma:
• tehingu majanduslik sisu

• periood, millal teenus osutati või kaup müüdi
• tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa)
2. Ettevõttele esitatav arve peab sisaldama lisaks järgmisi andmeid, et see sobiks
raamatupidamise kuludokumendiks ja tõendaks ettevõtlusega seotust
tulumaksuseaduse mõistes:
• müüja nimi
• dokumendi nimetus ja number
• ostja nimi
Kui tehingu teine pool on ettevõte, peab algdokument sisaldama tehingupooli

identifitseerida võimaldavaid andmeid, näiteks masintöödeldava algdokumendi
vastuvõtu aadressi (edaspidi e-aadress) või tehingu osapoolte registrikoodi, välismaise
juriidilise isiku puhul asukohariigi asjakohast identifitseerimistunnust ja nime.
10
Ehk siis – otseselt nime ei pea sisaldama, piisab registrikoodist. Enamasti on nimi siiski
mõistlikum valik.
Rohkem andmeid võib ikka olla, aga need on miinimumnõuded.

Seaduseelnõu seletuskirjast algdokumentide nõuete kohta:
Eelnõu jõustumisel peab raamatupidamiskohustuslane hindama, milliseid andmeid

algdokumendile märkida, et algdokument oleks kooskõlas seadustega
(raamatupidamise seadus, käibemaksuseadus jne) ning omaks piisavat
tõendiväärtust. Raamatupidamiskohustuslane peab tagama, et algdokumendil
märgitud andmed on piisavad, et vajaduse tekkimisel tõendada sõltumatule
kompetentsele kolmandale osapoolele majandustehingu toimumist ja seda, et tehing
on algdokumendil kajastatud tõepäraselt.
Eelnõus toodud miinimumrekvisiitide kasutamine on kohasem internsetele
algdokumentidele (inventuuriaktid, palgalehed jms).
3. Käibemaksuseaduse lisanõuded (KMS § 37 lg 7) algdokumentidele, mille alusel

küsitakse käibedeklaratsioonis käibemaksu tagasi ja vastavalt peavad sinu
müügiarved nendele nõuetele vastama.
• arve koostamise kuupäev;

• tehingu osapoolte aadressid (ostja ja müüja);
• ostja ettevõtet esindava isiku allkiri, mis kinnitab majandustehingu toimumist;
• vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;
• müüja käibemaksukohustuslasena registreerimise number;
• kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna
sisse arvatud;
• maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate
käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa;
• tasumisele kuuluv käibemaksusumma eurodes (v.a seaduses sätestatud
juhtudel);
• kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number,
kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel;
• kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest
osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaks määratav ja
erinev arve väljastamise kuupäevast.
Käibemaksuarvestuses on oluline, et müüja oleks arve korrektselt ostja nimele

väljastanud (v.a mõnel erandjuhtumil, nt ühistranspordipiletid ja automaattankla tšekid,
kui on lubatud lihtsustatud arve väljastamine).
Probleem võib olla eeskätt selliste käibemaksu sisaldavate kuludega, mida ettevõtja
töötajale hüvitab, näiteks kodukontori kulud või mobiiltelefoni kulud. Raamatupidamise
algdokumendiks võivad need sobida ja tulumaksuga maksustamise probleemi ei ole,
aga käibemaksu neilt tagasi küsida siiski ei saa.
Kui käibemaksuga ostuarve on vigane ja seda täiendada ei õnnestu, võib lihtsalt

ostukäibemaksu ignoreerida ja võtta raamatupidamisse sisse kulu koos
käibemaksuga.
11
Algdokumentide parandamine
Mis saab aga siis, kui tekib vajadus algdokumenti muuta või parandada? Riigikohus
on korduvalt oma lahendites rõhutanud, et võimalusel tuleb maksumaksjal võimaldada
algdokumenti parandada.
Ainuüksi vorminõude rikkumine ei tähenda, et tegemist ei ole

raamatupidamisarvestuse algdokumendiga. Tõendiks ei saa lugeda vormiveaga
raamatupidamisarvestuse algdokumenti siis, kui maksumaksja ei kõrvalda sellest
veast tekkinud mõistlikku kahtlust, et tegemist on pettusega.
Paranduste tegemisel peab igal juhul jälgima maksukorralduse seaduse nõuet:

maksuarvestuse dokumente ei või muuta viisil, mis ei võimalda nende esialgse sisu,
samuti muudatuse tegemise aja kindlakstegemist (MKS §57 lg5).
Vaata ka:
Riigikohtu lahend algdokumentide reeglite kohta:

Riigikohtu lahend algdokumentide parandamise kohta:

12
2. Ettevõtlusega seotud maksuvabad kulud
2.1 Ettevõtte erinevad tegevused
Laias laastus võiks tavapärase ettevõtte töötajad jagada töö sisu järgi nelja gruppi:
• juhtimisfunktsioon (juhataja, osakonnajuhatajad)

• põhitegevus (nt tootmisettevõttes töölised ja advokaadibüroos advokaadid)
• müük ja turundus (müügimehed, turundusspetsialistid)
• tugifunktsioon (raamatupidamine, sekretärid, juristid, IT, personalitöötajad)
Ettevõtte toimimiseks on kõik need töötajad vajalikud. Suures ettevõttes on palju

töötajaid, iga ülesande jaoks oma spetsialist. Väikeettevõtjal tuleb esialgu kõigega ise
hakkama saada.
Väikeettevõtja pereliikmed on samuti tihti ettevõtte majandamise juures abiks. Mees

tegeleb programmeerimisega, naine hoiab tema raamatupidamist ja üldse
paberimajandust korras, lapsed õpivad programmeerimist ja aitavad isa lihtsamate
tööde juures. Sellisel juhul oleks mõtet teha pereliikmetega väikese summa peale
töölepingud – ja see omakorda võimaldaks lugeda ettevõtlusega seotuks laiema
ulatuse kulusid. Näiteks kogu pere reis naaberriiki erialasele konverentsile, laste ja
abikaasa äriga seotud teemadel koolituskulud, sülearvutid ja telefonid jne.
Seega sisuliselt on ettevõtlusega seotud kõik kulud, mis on vajalikud ettevõtte

juhtimiseks, müügi- ja turundustegevuseks, tugifunktsioonide täitmiseks ja muidugi
põhitegevuseks.
Sealhulgas on ettevõtlusega seotud ka nende valdkondadega seotud koolituskulud,

konsultatsioonikulud, teenuste ostmisega seotud kulud. Samuti töötajate (ja juhatuse
liikme) koolitamise ja arendamisega seotud kulud. Järelikult võib raamatu algul viidatud
motivatsiooni- ja arengukoolitus olla samuti ettevõtlusega seotud kulu, sõltumata selle
maksumusest.
Ettevõttel võib olla ka mitu tegevusala, mis ei pea olema omavahel seotud. Piirangud
võivad tulla tegevusala reguleerivatest seadustest, maksuseadused seda ei piira.
Näiteks kui ettevõte tegeleb raamatupidamisteenuse osutamisega, e-raamatute
kirjastamisega ja ettevõtte vabade vahendite investeerimisega, siis on tal kolm
tegevusala ja kõigi nende tegevusaladega seotud kulud on tema ettevõtlusega seotud.
Täiesti normaalne on alustada ettevõtte tegevust ühel tegevusalal, teenida kasumit ja

seda kasumit kasutada järgmise tegevusala arendamiseks.
13
2.2 Tavapärased kontorikulud
Kui ettevõte üürib või omab kontorit, siis kaasneb sellega terve hulk normaalseid,
lubatud tegevuskulusid.
Näiteks on tavapärasteks kontorikuludeks kontoriüür, kommunaalkulud,

koristusteenus, koristustarbed, valveteenus. Valveteenuse tarbeks tuleb vahel osta
seadmeid ja neid tuleb regulaarselt hooldada.
Kontorisse on vaja mööblit: kirjutuslaud, tool, riiulid, kapid, lisaks ka lambid, kardinad,
vaibad.
Samuti on lubatud mõistlikud tavapärased interjöörikulud: lilled, lillevaasid, potililled,

lihtsad pildid seintel. Sisekujundaja teenus on täiesti tavapärane kulu.
Kontorit peab vahel remontima – sõltuvalt üürilepingust võib see osaliselt olla ettevõtte
kohustus.
Maksuamet on lõpuks aktsepteerinud, et ka joogiveeautomaadi rent ja joogivesi on

normaalsed kulud, mitte erisoodustus.
Kontorites on tavaliselt ka köök, sinna on vaja köögimööblit ja -tehnikat

(kohviautomaat, külmkapp). Lisaks on köögis vaja klaase, tasse, nuge-kahvleid-
lusikaid, nõudepesuvahendit, vaagnaid, külmikut, mikrolaineahju, veekeedukannu,
kohvimasinat.
Tehnika ostmist ei loeta erisoodustuseks, küll aga näiteks kohvi ja piima kulu. Kui
kontoris käivad külalised, siis tihti hinnatakse kohvi ja piima kuludest
vastuvõtukuludeks 50% ja oma töötajate erisoodustuseks 50%. Kui töötajad kohvikulu
kompenseerivad, siis makse maksma ei pea.
WC tarbeks on vaja tualettpaberit, kätepaberit, seepi, WC-harja, õhuvärskendajat.
Töötajad kasutavad mobiiltelefone ja nende mobiiliarved maksab ettevõte. Korralik

internetiühendus on tänapäeval elementaarne. Kontoritöötajatel on tööks vajalik
lauaarvuti või sülearvuti, tihtilugu ka tahvelarvuti. Silmade ja käte säästmiseks
ostetakse sülearvuti juurde eraldi monitor ja klaviatuur. Arvutiga tehtava töö tarbeks
ostetakse vajalikke arvutiprogramme ja arvuteid käib vahel IT-inimene hooldamas.
Ergonoomika parandamiseks ostetakse töökoha juurde ka hiirepadi, randmetugi,
jalatugi.
Millist kontoritehnikat võib veel vaja minna? Printer, skanner, faks (jaa, seda
kasutatakse veel tänapäevalgi, peamiselt küll välismaiste partneritega suhtlemiseks),
koopiamasin, paberipurustaja. Kontorimasinad vajavad vahel ka remonti ja hooldust,
paberipurustaja tühjendamist.
Kui sa kasutad oma koduprinterit valdavalt tööks, siis võid rahulikult ettevõtte arvelt
printerile uue tooneri osta ja printeripaberit samuti. Samuti, kui kasutad koduarvutit
14
tööks, siis võid sinna ettevõtte arvelt tööks vajalikud programmid osta. Sisuliselt oled
sa ju andnud eraisikuna ostetud tehnika ettevõttele tasuta kasutada.
Kontorites on tihti olemas ka seif dokumentide ja sularaha hoidmiseks.

Ettevõtte vara peaks kindlustama, samuti on tihtilugu mõistlik teha ettevõttele ka
vastutuskindlustus.
Ettevõte tellib erialaseid ja ärialaseid ajalehti ja ajakirju, samuti ostab erialaseid ja

ärialaseid raamatuid. Ajalehtedest-ajakirjadest näiteks sobivad kindlasti
majandusalased väljaanded nagu Äripäev või Director ja päevalehed nagu Postimees
või Eesti Päevaleht. Samas Õhtulehe ja ajakirja Kodu&Aed seos ettevõtlusega võib
olla veidi küsitav. Sõltub mõistagi tegevusalast.
Kui ettevõte kolib ühest kontorist teise, siis tellitakse enamasti kolimisteenus.
Kui ettevõttele kuulub kontori all olev kinnistu, siis ettevõtte kuluks on ka selle kinnistu
hooldus ja maamaks.
Postikulud on mõistagi ettevõtlusega seotud kulud: ümbrikud, margid, kirjade

saatmine, kullerteenus.
Kõik eelpoolnimetatud kulud on tavapärased kontorikulud.
2.3 Tavapärased teenuste kulud
Ettevõtja võib maksuvabalt kulusse kanda erinevaid teenuseid, mis on tema äri
toimimiseks vajalikud. Näiteks võib osta erialaseid teenuseid raamatupidajalt, juristilt
või advokaadilt, maksukonsultandilt, finantsjuhilt, ettevõtluscoachilt, sekretärilt või
virtuaalselt assistendilt, ärikonsultandilt, tõlkijalt, veebihaldajalt, sotsiaalmeedia
haldajalt, visuaalse identiteedi (CVI) loojalt, turundusspetsialistilt, müügikonsultandilt
jne.
Kõik nimetatud teenused on tavapärased ettevõtte kulud, mida saab kasutada

vastavalt vajadusele ja ettevõtte rahakoti paksusele.
15
2.4 Koolituskulud
Tööandja poolt töötajate koolitamiseks tehtav kulu on ettevõtlusega seotud, kui

koolitus on mõeldud olemasolevate tööülesannete täitmise täiustamiseks või
ümberõppeks uute tööülesannete täitmiseks. Näiteks raamatupidaja maksualane
koolitus on selgelt ettevõtlusega seotud kulu, samas kudumiskursus ilmselt mitte (kui
ta just ei asu samas ettevõttes tööle kudujana).
Tasemekoolitus on näiteks kutse- või kõrgharidusõpe, mille tulemuseks on diplom.

Tasemekoolituse kulu peab olema põhjendatud kui investeering töötajasse, neid
oskusi peab töös vaja minema.
Koolitada võib nii töötajaid kui ka juhatuse liiget. Otseselt tööalast koolitust saab anda
ka töövõtu- või käsunduslepinguga töötavale töötajale, tasemekoolitust siiski ainult
töölepingu alusel töötavale töötajale ja juhatuse liikmele.
Kui ettevõte on töötajale kompenseerinud tasemekoolituse õppemaksu, siis töötaja

sama kulu oma isiklikus tuludeklaratsioonis näidata ei tohi. Tasemekoolituse kulud
tuleb deklareerida INF14 deklaratsioonis (tähtajaga järgneva kalendriaasta 1.
veebruar).
Tasemekoolitusega seotud lähetus- ja majutuskulusid ei loeta ettevõtlusega seotud

kuludeks.
Ettevõtjal (kui juhatuse liikmel) on õigus end koolitada kõigis valdkondades, mis on
ettevõtte toimimiseks vajalikud nii praegu kui tulevikus.
Sealhulgas on normaalseteks kuludeks erialased konverentsid ja messid, nii Eestis kui

ka välismaal. Samuti ettevõtlus-, juhtimis-, turundus- ja majandusalased konverentsid
ja koolitused, nii Eestis kui ka välismaal. Ettevõte kannab sellisel juhul ka koolituste ja
konverentsidega seotud lähetuskulud (majutus, transport, välismaal ka päevaraha).
Kallite koolituste korral tasuks meeles pidada eelpoolviidatud reeglit: ebaharilike ja

kallite kulude korral on ettevõtte tõendamiskoormus suurem, sa pead olema võimeline
selgitama, milleks nimetatud koolitus vajalik oli.
Vaata ka:
Maksuameti selgitus koolituskulude kohta (p.3.10)

https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/erisoodustused/selgitused-
erisoodustuste-deklaratsiooni-tsd-lisa-4
16
2.5 Kodukontori kulud
Kui ettevõtja ei ole veel nii jõukas, et suudaks endale eraldi kontorit rentida või ei tunne
selleks vajadust, siis toimetab ta oma kodukontoris.
Millised kulud sobivad hüvitamiseks?
Maksuvabalt võib eraisikule hüvitada üüritud (või tasuta kasutatava) kodukontoriga

seotud kulud (TuMS §12 lg 3). Kindlasti peavad kõik kulud olema ka dokumentidega
tõestatud.
Sobivad on näiteks enamus kommunaalkulude arvel olevatest kuludest (v.a

remondifondi ja ühistu laenumakse, neid ei loeta üüritud asjaga seotud kuludeks ja
neid maksuvabalt hüvitada ei saa). Lisaks veel valveteenus, elekter, koristusteenus,
internet, ka korteri üürikulu.
Ebasobivateks kuludeks on näiteks omaniku eluasemelaen või ühistu remondilaen,

intressikulud, ühistu remondifond ning neid kulusid maksuvabalt hüvitada ei saa.
Samuti on sobilikeks kuludeks kontorina kasutatava toa remont ja sisustus.

Kontorisisustuse arved võiks kohe ettevõtte nimele võtta, need võib täies ulatuses
ettevõtte kuluks kanda.
Kuidas määrata äritegevusega seotuse proportsiooni?
Kuna kodukontoriga samades ruumides ka elatakse, siis paratamatult jälgib

maksuamet rangemalt kodukontoriga seotud kulude arvestamist kui tavalise üüritud
kontori kulusid. Peamiseks printsiibiks on see, et tuleb eraldada äriline kasutus ja
erakasutus, ettevõtte arvelt ei ole lubatud kanda maksuvabalt erakasutusega seotud
kulusid.
Tuleb leida, milline osa korterist või majast on kasutusel isiklikuks otstarbeks, milline
ettevõtluseks. Näiteks kui kolmetoalise korteri üks tuba on sisustatud kodukontoriks ja
seda tuba muuks otstarbeks ei kasutata, siis on 1/3 kommunaalkulude ettevõtte
kuludena näitamiseks igati õigustatud. See kalkulatsioon tasuks üles kirjutada ja koos
teiste dokumentidega arhiveerida, et hiljem vajadusel põhjendada.
Kui kodukontor asub toas, mida õhtuti ka erakasutuses kasutatakse, siis võiks mõistlik
selle toa kulude jagamise proportsioon olla 50:50, pool ettevõtte kuluks ja pool
isiklikuks kuluks. Kõigepealt arvutad toa proportsiooni ja siis sellest veel pool.
17
Kõigi kulude osas ei pea proportsioon olema sama. Mõne kulu osas on suurem osakaal
põhjendatud (nt internet 50% asemel 80%), mõne kulu osas võiks ettevõtlusega
seotud kulu osakaal olla väiksem (nt vesi). Mingeid täpseid reegleid ei ole olemas,
tuleks hinnata konservatiivselt ja mõistlikult.
Täpne arvestus näitab ka maksuametnikule, et ettevõtja on hoolikalt kulusid hinnanud.
Kuidas vormistada kulude katmine?
Tavaliselt tehakse selleks lihtne kodukontori tasuta kasutamise leping, kus lepitakse
kulude kompenseerimise põhimõtted: kululiigid ja kasutatavad proportsioonid.
Seejärel teeb korteriomanik kord kuus ettevõttele kuluhüvitisnõude, kuhu lisab

vajalikud tšekid ja arved ning selle alusel teeb ettevõte talle väljamakse.
Kui tegemist on ainult kulude osalise kompenseerimisega, siis see ei ole eraisiku jaoks
maksustatav tulu ning ettevõte väljamakselt tulumaksu kinni pidama ei pea.
Kodukontori eest üüri maksmine?
Kui otsustatakse, et lisaks kulude kompenseerimisele makstakse ruumide eest ka üüri,

siis makstavalt üürisummalt peab ettevõte tulumaksu kinni pidama ja riigile ära
maksma. Üürisumma ei tohiks olla kõrgem kui turuhind. Madalam võib olla, omanikul
on alati õigus oma ettevõtet doteerida.
Üürimaksed on maksustatud ainult tulumaksuga, nagu dividendid. Üüri tasumist võiks

vahel siiski kaaluda kuna üüri võib maksta igakuiselt, dividende maksimaalselt korra
kvartalis.
Millistelt kuludelt saab käibemaksu tagasi küsida?
Käibemaksukohustuslasest ettevõte peab arvestama, et ostukäibemaksu saab tagasi

küsida ainult ettevõtte nimele väljastatud arvetelt. Kuludokumendiks sobib küll
ettevõtja kui eraisiku poolt esitatud kuluhüvitisnõue, millele on lisatud eraisiku nimele
väljastatud arved/tšekid, aga ostukäibemaksu ettevõte neilt tagasi ei saa. Korteriühistu
poolt väljastatud kommunaalkulude arvetel niikuinii käibemaksu peal ei ole, seega see
pole probleemiks. Elektriarved on käibemaksuga, aga nendega paraku midagi ette
võtta ei saa. Lauatelefoni-internetiarvete osas võiks võimalusel kasutada teistpidi
lähenemist: vormistada leping ettevõtte nimele ning osa kuludest eraisikule hüvitada.
Või vormistada kaks eraldi lepingut.
18
Kas korteriomanikule kaasneb kodukontori pidamisega
maksuriske?
Kui on plaanis kunagi kõnealune korter (või maja) maha müüa, siis tuleks mingil
mõistlikul ajal enne müüki lõpetada korteri ametlik kasutamine ettevõtluses.
Tulumaksuvaba on müügist saadud tulu (müügihind miinus ostuhind miinus
tehingukulud) eeldusel, et tegemist oli müüja peamise elukohaga.
Maksuameti seisukoha järgi, kui korterit kasutati osaliselt ka muul otstarbel kui isikliku
elukohana, näiteks kodukontorina, tuleb vastavas ulatuses saadud tulult tulumaks ära
maksta. Näiteks kasum vara müügist 10 000 eurot, kodukontori kulusid hüvitati 30%
ulatuses, tulumaks tuleks arvestada 10 000 x 30%=3000 eurolt. Kui võõrandamisest
tulu ei saadud, siis tulumaksu maksma ei pea.
Maksumaksjate liidu koostatud maksuseaduste kommentaarides on aga arvatud, et

osaline maksustamine tuleb kõne alla vaid siis, kui tegemist on reaalselt elukohaks
mittesobivate ruumidega (nt töökoda). Kellel teema aktuaalne, uurib lähemalt.
Riskivabam lähenemine on mõistliku aja jooksul enne võõrandamist kulude hüvitamine
lõpetada.
Vaata ka:
Tallinna ringkonnakohtu lahend nr 3-09-773/107 kodukontori kulude jagamise kohta:
https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/maa_ringkonna_kohtulahendid/menetlus.html?
kohtuasjaNumber=3-09-773/107
Ajakirja Maksumaksja artikkel, milles on nimetatud kohtulahendit kommenteeritud:

http://www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/item.php?itemid=1091
2.6 Autokompensatsioon
Ettevõttel on õigus maksta juhatuse liikmele või töötajale tööks vajalike sõitude eest
isikliku auto kasutamise hüvitist.
Tööalasteks sõitudeks on näiteks ka kontoritarvete poe külastamine, kohtumine

raamatupidajaga, kohtumised äripartnerite ja klientidega, kontoritehnika ostmine,
koolitusele sõitmine jne.
Arvestust pidades on autokompensatsiooni lubatud maksta kuni 335 eurot kuus (0,3
eurot/km).
Hüvitist ei pea välja maksma igas kuus, võib ka nt aasta lõpus kõik koos maksta.
Oluline on meeles pidada, et autokompensatsioon peab katma kõik autokulud, sh

kütus või autoremondikulud. Täiendavalt midagi maksta enam ei saa (erand:
parkimistasu).
19
Auto ei pea olema hüvitise saaja oma, võib olla ka kasutusliisingus, elukaaslase oma
või mõne teise ettevõtte oma. Peamine, et on olemas dokument, mis tõestab inimese
kasutusõigust sellele autole. Teine piirang on, et auto ei tohi olla hüvitist maksva
ettevõtte omanduses või valduses.
Hüvitise maksmise kohta tuleb vormistada nt juhatuse otsus, kus on kirjas:
• isiku ees- ja perekonnanimi, kes saab hüvitist;

• hüvitise suurus:
• periood, mille jooksul sõitude kulusid hüvitatakse (võib olla ka mitu aastat).
Otsusele tuleb lisada auto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (nt auto
registreerimistunnistus, kui isik on seal kasutajana märgitud, või volitus).
Ühemehefirma puhul tundub see veidi ülespuhutud paber olema, aga nii on reeglites
nõutud ja võib ju ära teha. Märksa hullem oleks tagantjärgi neilt summadelt hakata
makse maksma, lihtsalt formaalsete reeglite rikkumise tõttu. Auto
registreerimistunnistuse koopiat võib hiljem olla väga keeruline leida, näiteks kui auto
on vahepeal müüdud.
Arvestuse pidamine
Ajakirjandusest läbi käinud jutt, et sõidupäevikust enam ei piisa, peab GPS-i kasutama,
siinkohal ei kehti. Vana hea sõidupäevik sobib isikliku auto kasutamise
kompensatsiooni arvestuseks edukalt ka edaspidi.
Kõige tavalisem on vormistada Exceli tabelis sõidupäevik iga kuu kohta. Sõidupäeviku
lehele tuleb märkida:
• autot kasutava isiku ees- ja perekonnanimi;

• auto registrinumber;
• läbisõidumõõdiku näit iga töösõidu alguses ja lõpus ja siis kilomeetrid kokku;
• kuupäev ja sõidu eesmärk (kohtumine kliendiga A vms).
Lõpuks sellel kuul töö jaoks sõidetud kilomeetrid kokku, korrutada 0,3 euroga ja
tulemuseks on selle kuu auto kasutamise hüvitis kokku. Kui summa jääb alla piirmäära,
saab maksuvabalt välja maksta. Kui summa tuleb üle piirmäära, siis võib jätta osa välja
maksmata või ületatud osalt maksta maksud nagu erisoodustuselt. Kui sõidupäevikule
lisada muud vajalikud algdokumendi rekvisiidid (nimetus ja number, koostamise
kuupäev, ettevõtte nimi ja aadress), sobib see raamatupidajale algdokumendiks.
Sõidupäevikus erasõite lahti kirjutama ei pea, ainult töösõidud. Tavaliselt kodu ja

töökoha vahelist sõitu töösõiduks lugeda ei saa. On erandeid, nt kui sõidetakse kodust
hommikul otse kliendi juurde või ongi ainult kodukontor. Täpsed reeglid tuleks kuskil
fikseerida, nt samas hüvitise määramise otsuses.
20
Excelis peetava sõidupäeviku alternatiivideks on veel GPS sõidupäevik (seda
kasutavad küll rohkem firmad oma autojuhtide kontrollimiseks), samuti on olemas
erinevad arvutiprogrammid, mis vastavalt etteantud parameetritele vajaliku päeviku
kokku kirjutavad.
Isikliku auto kasutamise hüvitist maksval ettevõttel tuleb esitada makstud hüvitiste
kohta maksuametile deklaratsioon INF 14, kalendriaasta peale kokku, esitamise
tähtajaga 01.02. Deklaratsioonis tuleb ära näidata kõik makstud hüvitised: kellele
maksti, kui palju maksti ja vastava auto registrinumber.
Erandid
Kogu see reeglistik kehtib ainult sõiduautode kohta. Kas tegemist on sõiduautoga või
mitte, see sõltub auto registreerimistunnistusele märgitud kategooriast. Kui auto ei
liigitu sõiduautoks, nt kaubik või kastiga maastur, siis need reeglid ei kehti. Kõik
vajalikud kulud saab hüvitada, aga sellist maksuvaba hüvitist maksta ei saa.
Kui isiklikku autot kasutati töölähetusse sõitmiseks, nii Eestis kui välismaal, siis lisaks
eelnevale võib maksta veel otseselt lähetusega seotud algdokumendiga tõestatud
kulud (tavaliselt nt kütusetšekk). Töölähetuse kulud on täiesti omaette kategooria,
enne räägitud piirmäärad ja deklaratsioonid neisse ei puutu.
Vaata ka:
Valitsuse määrus, mis reguleerib isikliku auto kasutamise hüvitise maksmist:

https://www.riigiteataja.ee/akt/13351696?leiaKehtiv
Maksuameti selgitus kodust tööle ja töölt koju sõitude kohta:

https://www.emta.ee/et/tulu-kulu-kaive-kasum/erisoodustused/soiduauto/tootajate-
transport-toole-ja-koju-tulumaksuseaduse-0
21
2.7 Lähetuskulud
Töölähetuseks loetakse töötamist väljaspool töölepingus ettenähtud piirkonda,

tavaliselt on see määratud linna või valla täpsusega. Juhatuse või nõukogu liikme
korral on tegemist ametilähetusega, reeglid on samad.
Töölähetusega on tegu näiteks siis, kui ettevõtja läheb kaheks päevaks Pärnusse
konverentsile või Riiga uue potentsiaalse kliendiga kohtuma.
Lähetuse pikendamine puhkusega?
Lähetuse ja puhkuse ühendamise kohta on ilmunud mõni aasta tagasi hea artikkel
ajakirjas Maksumaksja. Artikli kokkuvõte:
1. Kui pikema lähetuse sisse jäävad ka nädalavahetuse päevad, siis nende eest
tuleb samuti maksta nii päevaraha kui majutuskulud.
2. Kui töötaja soovib lähetuskohas paar päeva puhata (oma puhkusepäevade
arvelt), siis tööandja nende päevade eest päevaraha ega majutuskulusid
maksuvabalt maksta ei saa. Küll peab tööandja maksma mõlema otsa
sõidukulud, kuna tööandja kohustus on töötaja välismaalt tagasi tuua.
Ka maksuamet on nüüd välja öelnud, et see lähenemine on nende poolt

aktsepteeritud. Klausliga – hilisem tagasisõidupilet ei tohi olla kallim kui „õigeaegne“.
Kui on vahe, siis tuleks see tööandjale hüvitada või vahe maksustada.
Kuidas vormistada?
Enne lähetusse saatmist vormistatakse lähetusotsus, keda, kuhu ja milleks

saadetakse. Lähetusotsus võib olla vabas vormis, peaasi, et faktid on kirjas. Juhatuse
liige enda lähetamise kohta eraldi lähetusotsust vormistama ei pea, piisab, kui
lähetusaruandes on lähetuse eesmärk kirjas.
Töötajal on õigus nõuda lähetuskulude eeldatava summa ulatuses avansi maksmist.
Lähetusest naastes tuleb töötajal koostada lähetuskulude aruanne.
Lähetuskulude aruandes tuleb ära näidata:
• kes, kus, millal ja miks lähetuses käis;

• päevaraha arvestus;
• tehtud lähetuskulud, mis tuleb välja maksta.
22
Kui nt lennukipiletid või majutus on eelnevalt arve alusel makstud, siis oleks mõistlik
lähetusaruandele vastavad viited lisada.
Mida tuleb tõendada?
1) Lähetuses käimise fakt
Pardakaardid on kaasajal tihti elektroonsed, seetõttu neid nõuda enam ei saa. Kui
olemas on, võiks ikkagi aruandele lisada, see on täiendav tõestus, et lähetuses siiski
konkreetselt käidi. Kuludokumendiks pardakaart ei sobi, see on lihtsalt täiendav
tõendusmaterjal.
Kui sõideti nt oma autoga Riiga, ööbiti sõbra pool ja seega reaalseid sõidu- ja
majutusarveid ei ole, siis tasuks Riias mõni kulutus siiski teha, kasvõi autot tankida või
kliendiga ärilõunat süüa, muidu võib tekkida kahtlus, kas üldse lähetuses käidi.
2) Lähetuse sisuline seotus ettevõtlusega
Selgituse põhjalikkus sõltub sihtkohast. Kui eesmärgiks oli Soomes asuva püsikliendi
külastamine ühe päeva jooksul, siis piisab täiesti kirjeldusest „kohtumine kliendiga X“.
Kui eesmärgiks oli Austraaliast uute klientide otsimine kahe nädala jooksul, siis on igati
mõistlik kirjutada pikk ja põhjalik selgitus, miks käidi ja milliseid tulemusi saavutati.
Töölähetus on ette nähtud töö tegemiseks, puhkusereisi kulud maksustatakse täies
ulatuses erisoodustusena.
Kui ettevõtja ennast kuhugi lähetab, siis enda jaoks eelnevat otsust vaja ei ole. Küll
tuleks lähetuskulude aruandele lisada sõidu põhjendus ja vajadusel pikem selgitus.
Millised lähetuskulud saab ja tuleb hüvitada?
Päevaraha
Välislähetuse korral makstakse päevaraha, mis on ette nähtud peamiselt toidukulude

katmiseks. Tööandja peab maksma välislähetuse päevaraha vähemalt 22.37 eurot
päevas, maksuvabalt võib maksta kuni 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta,
kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta.
Üle piirmäära makstud päevaraha maksustatakse palgatulu osana.
Välislähetuse päevaraha piiranguteks on veel:
• lähetuskoht peab asuma vähemalt 50 km töökoha asula piirist;

• lähetusse minemise päeval peab välisriiki suunduv sõiduk väljuma vähemalt kell
21.00 ja saabumise päeval saabuma vähemalt kell 3.00, siis võib mõlemal juhul
maksta päevaraha lubatud piirides.
23
Eesti-sisese lähetuse korral maksuvabalt päevaraha maksta ei saa.
Toidukulusid lähetuskulude hulka ei loeta ja maksuvabalt hüvitada ei saa, need

kompenseeritakse päevaraha kaudu. Eesti-sisesel lähetusel tuleb töötajal paraku oma
raha eest lõunat süüa. Erand: hotelli hommikusöök on tavaline lähetuskulu, ka siis kui
see on arvel eraldi reana välja toodud. Seda erisoodustusena ei maksustata.
Muud lähetuskulud
Muud lähetuskulud võib hüvitada ainult kulu tõendava dokumendi alusel nagu ikka.
Ettevõte peab hüvitama lähetusega seotud sõidu- ja majutuskulud, lisaks muud

vajalikud kulud, nt viisa vormistamise kulud või reisikindlustus.
Kui töötaja sõidab lähetusse autoga ja jätab selle nt nädalaks lennujaama juurde
tasulisse parklasse, siis parkimistasu loetakse samuti lähetuskuluks, on tegemist siis
tööandja auto või isikliku autoga.
Kui töötaja sõidab lähetusse isikliku autoga, siis tuleb töötajale hüvitada otsesed kulud,
kuludokumendi alusel. Lihtne praktika on järgmine: enne sõidu alustamist tangid auto
kütusepaagi täis, kohe peale lähetusest tulekut tangid paagi uuesti täis – ja see teise
tankimise tšekk ongi sobiv lisada lähetuskulu aruandele.
Kui lähetuse käigus läbitud kilomeetrite eest on kulud töötajale hüvitatud kütusetšeki
alusel, siis neid kilomeetreid enam töösõiduna sõidupäevikusse lisada ei tohi.
Samas lähetuskuluna kütusetšeki alusel makstud summasid ei pea maksuametile

deklareerima kui isikliku auto kasutamise eest makstud kompensatsiooni ja need ei
lähe ka piirmäära alla.
Alternatiivina võib maksta töötajale lähetusse sõitmise eest ka tavalise korra järgi
isikliku auto kasutamise kompensatsiooni. Tööks vajalik sõit igatahes.
Kui lähetuse ajal teeb töötaja muid kulutusi (kontoritarbed, ärilõunad), siis need kulud
tuleks vormistada eraldi majanduskulude aruandega ja kajastada tavapäraselt.
Vaata ka:
Määrus, mis reguleerib töölähetuste kulusid:

Artikkel, kus räägitakse töölähetuse ja puhkuse ühildamise võimalustest:

Maksuameti ülevaade teemast, sh kinnitus, et puhkusega võib ühildada:

https://www.emta.ee/et/tulu-kulu-kaive-kasum/kinnipeetud-
tulumaks/lahetused/toolahetuskulude-huvitamine-ja-valislahetuse
24
2.8 Töötervishoiukulud
Töötervishoiukulud on maksuvabad, kui nende kulude tegemine on vastavalt

töötervishoiuseadusele ettevõtte kohustus (TTOS §13 lg1). Seadus kohustab
tööandjat tegema riskianalüüsi ja tegevuskava. Riskianalüüs määrab riskid, mis
töötajat ohustavad ja tegevuskavas kirjeldab tööandja, mida ta riskide vältimiseks ja
vähendamiseks ette võtab. Riskianalüüs ja tegevuskava on ka täiendavaks
põhjenduseks, millised kulud on vajalikud ja millised mitte.
Muuhulgas peab tööandja korraldama ka tervisekontrolli (riskiallikaks on ka kuvariga

töötamine ja sundasend). Tervisekontroll ulatus võib olla minimaalne nõutud, aga ka
märksa põhjalikum. Tervisekontrolli ulatuse ja sageduse määrab töötervishoiuarst.
Põhjalik iga-aastane tervisekontroll on kasulik nii töötajale kui ka tööandjale, võimaldab
varakult terviseprobleemidele jaole saada. Töötajate (ja enda) tervisele kulutamine on
ehk üks paremaid soodustuse andmise viise.
Kui töötervishoiuarst soovitab töötajale konkreetseid protseduure (nt sundasendis

töötajale massaaž kaks korda nädalas järgneva kolme kuu jooksul), siis ei kuulu need
maksustamisele. Tööandjale ei ole nende soovituste järgimine kohustuslik, aga kui ta
otsustab need hüvitada, siis erisoodustusmakse ei lisandu.
Maksuameti seisukoha järgi tekib töötajale hüve (ja seega on maksustatav

erisoodustusena) kui tööandja tegutseb vabatahtlikult, panustab töötajate tervisesse
rohkem kui seaduses nõutud. Näiteks – korraldab ka kontoritöötajatele gripivaktsiini
tegemise kuigi riskianalüüsi järgi tuleks gripivaktsiin teha vaid poemüüjatele. Sellisel
juhul poemüüjate gripivaktsiin on maksuvaba, kontoritöötajate oma maksustatav.
Teine levinud teema on prillikompensatsioon. Kui töötaja tööst üle poole on seotud
kuvari kasutamisega, on tööandjal kohustus korraldada nägemiskontroll ja nägemise
halvenemisel kompenseerida prillide maksumus. Kui kasutatakse prille ainult töö
tegemiseks, siis 100% ulatuses. Riskivabam on siiski kompenseerida 50%, siis ei pea
hakkama tõestama, et prille eraotstarbeks ei kasutata. Jällegi, prille võib
kompenseerida „50% ulatuses, maksimaalselt 50 eurot, kuna 100 euroga saab igal
juhul viisakad prillid“ või maksta märksa enam.
Vajalikud dokumendid prillide maksumuse kompenseerimiseks: tööandja otsus,

nägemiskontrolli tulemus enne ja nüüd, kust on näha nägemise halvenemine ning
prillide ostutšekk. Nägemise halvenemine ei pea olema toimunud töölepingu ajal.
Vaata ka:
Tallinna ringkonnakohtu 24.11.2010 otsus kohtuasjas nr 3-08-1465:
https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/maa_ringkonna_kohtulahendid/menetlus.html?
kohtuasjaNumber=3-08-1465/65
Ajakirja Maksumaksja artikkel, milles on nimetatud kohtulahendit kommenteeritud:

Maksuameti selgitused töötervishoiu kulude kohta:

https://www.emta.ee/et/ariklient/tulud-kulud-kaive-kasum/erisoodustus/tootervishoid
25
2.9 Tööriietus
TTOS kohustab tööandjat andma töötajale vajadusel tööriietuse.
Tööriietuseks loetakse ja maksustamisele ei kuulu kindlasti:
• vormiriietus (nt tellerid, müüjad, haiglatöötajad), mida kasutatakse ainult

töökohal, enne tööle asumist pannakse vormiriided selga ja pärast tööd
vahetatakse isiklike riiete vastu;
• välitingimustes töötavate töötajate eririietus (nt metsamehed, ehitustöölised).
Mõlemal juhul peab tööandja tagama ka riiete vahetamise võimaluse ning tööriiete
pesemise võimaluse.
Tavalist kontoririietust ja esinemisriideid ei saa maksuameti seisukoha järgi

maksuvabalt osta.
Maksustamise vältimiseks peab tööandja tagama, et tööriideid ei kasutataks

eraotstarbel. Näiteks võib vastava keelu lisada töösisekorra eeskirjadesse ning
kohustada töötajaid hoidma tööriideid ainult tööruumides.
Ajakirja Maksumaksja artikkel, milles on käsitletud ka tööriietuse teemat:

2.10 Sporditoetus
Tööandja saab maksta töötajatele sporditoetust 100 euro ulatuses kvartalis (summa
koos käibemaksuga, käibemaksu tagasi küsida ei saa).
Maksuvabastuse eesmärgiks on võimaldada tööandjal ilma täiendavate kuludeta

kanda teatud liiki tervise edendamisega seotud kulusid, mis peaks vähendama
haiguspäevade arvu.
Samas see ei ole kohustus, ainult võimalus. Tööandjal on õigus otsustada, milliseid
tegevusi ja millises ulatuses võimaldatakse (lubatud piirides).
Tegemist on tähtajalise soodustusega, mis kehtib viis aastat ja lõpeb praeguse seisuga
01.01.2023. Enne tähtaja lõppemist analüüsitakse, kas sellest soodustusest on
reaalselt kasu olnud, kas soodustust kasutanud isikute haiguspäevade arv on
vähenenud. Selleks võrreldakse maksuameti andmeid, kus on näha töötaja tervisesse
investeeritud summad ning haigekassa andmeid haiguslehtede kohta.
26
Sihtgrupp
Soodustust saavad rakendada oma töötajatele kõik Eesti ettevõtted, välisriikide filiaalid
ja püsivad tegevuskohad, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused.
Töötajate all on siinkohal mõeldud päris laia ringi inimesi:
• töölepinguga töötaja
• võlaõigusliku lepinguga töötav töötaja (nt töövõtuleping, käsundusleping)
• riigiametnik
• juhatuse või nõukogu liige
• füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud
Maksuvabastuse piirmäär on ette nähtud ühe töötaja kohta ja see ei ole edasi kantav
teistele sama tööandja töötajatele ega järgmisesse kvartalisse.
Kui raamatupidaja Mari talle pakutud 100-eurost soodustust 2019. a esimeses kvartalis
ära ei kasuta, siis on see kadunud. Ja sekretär Liina seda ka kasutada ei saa, ikka
ainult oma 100 eurot.
Maksusoodustuse piirmäär on töötaja ja tööandja kohta. Kui töötajal on mitu tööandjat,

siis soodustust võivad talle pakkuda kõik tööandjad (loogika analoogne isikliku
sõiduauto kompensatsiooniga).
Täisajaga töötamise nõuet samuti ei ole. Kui sul on töövõtuleping nt koristajaga

(füüsilise isikuga), kes kuus 10 tundi sinu heaks toimetab, siis saad seda võimalust ka
talle pakkuda. Ja tegelikult pead ka, kui tahad seda maksuvabastust oma töötajatele
kasutada.
Piirmäär
Erisoodustusena ei maksustata töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100

euro ulatuses töötaja kohta kvartalis ja ainult siis, kui tööandja on neid võimaldanud
kõikidele töötajatele (sh väikese koormusega töövõtulepinguga töötavale koristajale).
Ehk selline variant, et juhataja maksab kinni oma maijooksu pileti, aga oma töötajatele
seda varianti ei paku, kuulub siiski maksustamisele. Kõigile peab võimalust pakkuma,
ainult siis on maksuvaba.
27
Sobivad kulud
Viit liiki kulusid loetakse antud juhul kõlblikuks:
1. Avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu.

Sobib nii töötaja kui ettevõtte meeskonna osalemiseks, aga ikka mitte üle 100
euro kvartalis. Siia alla liigituvad vaid avalikud rahvaspordiüritused, kuhu on
võimalik kõigil soovijatel minna. Rahvaspordiürituste all mõeldakse erinevaid
ürituste sarju ja üritusi, aga mitte nt ettevõtte oma spordipäevi.
2. Sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud

kulutused. Siia kuuluvad avalikud spordiklubid, mille liikmetasu saab töötajale
kuludokumendi alusel hüvitada. Sportimisvahendid, riided, jalanõud – neid
kulusid maksuvabalt hüvitada ei saa. Samuti kuuluvad siia ka ettevõtte oma
spordiklubid, mille kulusid võib tööandja maksuvabalt katta: tuleb pakkuda
kõigile töötajatele osalemise võimalust ja arvesse võtta ainult reaalselt
programmis osalevate inimeste maksuvaba limiidi osa. Siia alla ei kuulu
tööandja poolt lühiajaline spordikompleksi rent, sest maksusoodustuse
eesmärgiks on toetada töötajate regulaarset tervise edendamist.
3. Tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad

kulutused. Siia kuuluvad spordirajatiste jooksvad kulud (mt remont,
koristamine, kommunaalkulud). Siinkohal ei arvestata võrreldava teenuse
turuhinda, vaid reaalseid kulusid. Siia alla ei kuulu uute spordirajatiste loomise
investeeringud – need maksustatakse ettevõtlusega mitteseotud kuludena
(ainult tulumaks), mitte erisoodustusena.
4. Kulutused taastusravi teenustele. Siia kuuluvad vastavas registris oleva

taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise
psühholoogi teenused. Taastusarstid on tervishoiutöötajad, kes on
registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris. Füsioterapeudi,
tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi ja kliinilise psühholoogi puhul peab
olemas olema kutsetunnistus, mille olemasolu on võimalik kontrollida
kutseregistrist.
5. Ravikindlustuslepingu kindlustusmakse. Tööandja võib kokkuleppel

töötajatega sõlmida ise ravikindlustuslepingu kindlustusseltsiga võimalike
tekkivate ravikulude katmiseks või siis kompenseerida vastava kulu töötajale
kuludokumentide alusel. Piirmäär ikka sama.
28
Kulude hüvitamise viis
Kui tegemist on sobiva kulu hüvitamisega töötajale (nt spordiklubi liikmetasu), siis
esitab töötaja ettevõttele koos kuludokumendiga kuluhüvitise avalduse.
Kuludokumendil võib olla 100 eurot ja kuluhüvitise avaldusel 30 eurot (aga mitte
vastupidi).
Kui tegemist on ettevõtte poolt tehtud kuluga, siis liigub ostuarve tavapärast rada,
lihtsalt konteeritakse eraldi kulu kontole.
Tööandja peab pidama arvestust, et ta on ikka kõigile oma töötajatele soodustuse

kasutamist pakkunud. Tõenäoliselt tavaline väikeettevõte kasutab selleks allkirjalehte
(kui ettevõttes on harjutud paberitega toimetama), paberivaba ettevõte küsib digiallkirja
ja suures ettevõttes luuakse vast mingi siseveebis lisatav kinnitus.
Samuti peab tööandja pidama arvestust, kui palju konkreetsed töötajad on

maksuvabastust kasutanud. Ohtralt lisatööd raamatupidajatele …
Täpset juhendit arvestuse pidamiseks ei ole ette antud, oluline on see, et vajadusel
oleks võimalik see maksuametile ette näidata.
Väikeses ettevõttes teeb raamatupidaja Exceli tabeli ja märgib ära, kes palju
soodustust kasutanud on. Samuti on variandiks nt SportID teenust kasutada, mis
vastab antud reeglitele: saab kasutada ainult sportimiseks, personaalne ja ajaliselt
piiritletud.
Maksusoodustuse kasutamine tuleb töötajate lõikes ka deklareerida, kord aastas,

1. veebruariks. Deklaratsiooniks on INF14, koos makstud autokompensatsioonide ja
tasemekoolituse kuludega.
29
3. Osaliselt maksuvabad kulud
3.1 Vastuvõtukulud
Ettevõttel on lubatud teha teatud piirmäära ulatuses maksuvabalt kulutusi äripartnerite

vastuvõtmiseks. Vastuvõtuks loetakse meelelahutusüritust, milleks võib olla jõuluõhtu,
ärilõuna, teatrikülastus.
Vastuvõtukulude maksuvabaks piirmääraks on 32 eurot kuus + 2% palgafondist

(isikustatud sotsiaalmaksuga väljamaksete summa, brutopalgad), kalendriaasta lõikes
kumuleeruvalt. Kui ühel kuul vastavaid kulusid ei ole, siis saad järgmisel kuul topelt
kulutada. Või kulutad kogu aasta osa detsembris.
Käibemaksukohustuslasest ettevõtja neilt kuludelt käibemaksu tagasi küsida ei tohi.
Näide
Mari ettevõte asutati 01.01.2018 ja Mari maksab igal kuul endale töötasu 500 eurot
(bruto).
Aasta lõpuks on Maril kogunenud maksuvaba vastuvõtukulude reservi:
12×32 + 500 x 12 x 2% =384+120=504.
504 euro eest saab Mari korraldada oma klientidele kena jõulupeo ja sellelt makse
maksma ei pea. Kui jõulupeo hinnaks kujuneb 600 eurot, siis 96 eurolt tuleb tasuda
tulumaks. Mari enda kuluosalt tuleb tasuda tulumaks ja lisaks ka sotsiaalmaks.
Millised kulud loetakse vastuvõtukuludeks?
Vastuvõtukulud on siinkohal külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud kulud

toitlustamisele, majutamisele, transpordile või kultuurilisele teenindamisele. Samuti
lähevad sama reegli alla samasugused väljaspool Eestit tehtud kulud, nt ärilõuna
lähetuse ajal.
Vastuvõtukulude näited:
• toitlustamine, sh ärilõuna
• majutus
• transport
• kultuuriline teenindamine, nt esinejad, teatripiletid
• kingitused (v.a reklaamkingitused lubatud piirides), nt jõuludeks
• ruumide rent
• vastuvõtu turvamine
30
Makstud tasu õhtujuhile või esinejale maksustatakse töötasuna, sellele lisaks enam
makse maksma ei pea.
Oma töötajate või juhatuse liikmete pidulikud või esinemisriided ei ole esinduskulud,
need maksustatakse erisoodustusena.
Kuidas maksustatakse oma töötajate osalemist vastuvõtuüritusel?
Külalisteks loetakse antud juhul äripartnereid, kliente, potentsiaalseid kliente jm.
Külalisteks antud mõistes ei loeta ja nendega seotud kulud maksustatakse

erisoodustusena:
• juhatuse ja nõukogu liikmed

• ettevõtte töötajad
• käsunduslepingu või töövõtulepingu alusel vastavas ettevõttes töötavad
inimesed
• nende abikaasad või elukaaslased, vanemad, lapsed, õed-vennad
• lisaks sama loetelu isikutest, kui tööandjaks on samasse kontserni kuuluv teine
Eesti ettevõte. Samas näiteks sama kontserni Soome ettevõtte töötajad on
tavalised külalised.
Kui vastuvõtul osalevad külalisena oma töötajad, maksustatakse nende kulud

erisoodustusena. Kui vastuvõtul täidavad töötajad konkreetseid tööülesandeid, siis
erisoodustusega tegemist ei ole.
Oma töötajate üritusega seotud kulud, kus osaliselt on tegemist koolitusega ja osaliselt
meelelahutusega, tuleks maksustada erisoodustusena 50% kuludest (v.a nt
koolituslektori tasu).
Ärilõuna
Tavaline on olukord, kus ettevõtja kohtub kohvikus või restoranis äripartneri või
kliendiga. Ettevõtja enda kulu maksustatakse paraku jätkuvalt erisoodustusena,
äripartneri osa läheb esinduskulu piirmäära alla.
Muidugi on võimalik ettekandjalt paluda kaks eraldi tšekki ja ettevõtte kuluks kanda
ainult äripartneri osa, märkides majanduskulude aruandele äripartneri nime ja seose
ning selle, et enda osa maksti eraldi.
31
Deklareerimine
Vastuvõtukulud deklareeritakse igakuiselt TSD lisas 5. Kui näiteks suuremad kulud on

aprillis, tulumaks makstakse ära, aga aasta jooksul tekib limiiti juurde, siis tehakse
ümberarvestus. Maksuvabade kulude limiiti järgmisse aastasse edasi ei kanta.
Vaata ka:
Tallinna ringkonnakohtu lahend nr 3-08-1465/65) koolituse ja peo eristamise kohta:

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=109610819
Ajakirja Maksumaksja artikkel, kus on nimetatud lahendit kommenteeritud:

Maksuameti juhend vastuvõtukulude maksustamise kohta:

https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/kingitused-ja-annetused-ning-
vastuvotukulud/selgitused-kingituste#5
3.2 Kingitused ja annetused
Kingitused
Kingitus on saaja jaoks rahalise väärtusega ja saaja midagi vastu ei anna. Kingitus
võib olla nii raha, kaup kui ka tasuta osutatav teenus. Reeglina on kingitus maksustatav
20/80 x 100% tulumaksuga. Oma töötajatele tehtud kingitused maksustatakse
erisoodustusena.
Kingitus ei ole ja vastavalt seda ei maksustata:
• ettevõtja poolt tavaliselt müüdava kauba näidis;

• reklaamkingitus, mille väärtus (ainult asja enda maksumus koos käibemaksuga,
nt logo trükkimine kruusile või pakendi maksumus ei lisandu kruusi hinnale) jääb
alla 10 euro (käibemaksukohustuslasest ettevõtjal ilma käibemaksuta);
• lootusetu nõude või varastatud kauba maha kandmine;
• sponsorlus, kui eesmärgiks on ettevõtte reklaamimine (nõuab tõendamist);
• antud allahindlused.
Antud allahindlus ei ole maksustatav, isegi kui allahindlust antakse 99% ulatuses
(100% allahindlust anda ei saa, siis liigitub kingituseks). Maksuamet saab nõuda
makse turuhinna ja madala müügihinna vahelt ainult siis, kui saajaks on seotud
osapool (töötaja või juhatuse liige või nende lähikondsed, samuti samasse kontserni
kuuluvad juriidilised isikud). Allahindlus ei pea olema kõigile võrdselt kättesaadav, võid
vabalt teha allahindlust näiteks kohalikule lasteaiale või naabrinaisele.
32
Müügikampaaniate käigus antud allahindlused ja müügitehinguga tasuta kaasaantud
kaubad (nt tasuta talverehvid uuele sõiduautole) ei kuulu maksustamisele, neid
loetakse hinnakujunduse osaks.
Müügikampaaniate käigus väljaloositud auhinnad, mis ei ole seotud konkreetse ostuga

(nn tarbijaloteriid) loetakse kingituseks ja maksustatakse tulumaksuga.
reklaami eesmärgil tehtud kingitus (TuMS §49 lg 1)

tavaliselt - reklaampastakas, kruus, fliis, hiirematt ..
reklaamiseadus
reklaam – teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või
tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või
isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil;
maksuvaba: asja käibemaksuta väärtus 10 eurot, iga asi eraldi
kui asja hind üle 10 euro, siis terves ulatuses maksustatav
logo lisamise tasu ei ole maksustatav
Annetused
Annetus on seotud heategevusliku eesmärgiga. Maksustamine sõltub annetuse saaja

isikust. Kui annetatakse MTÜ-le või SA-le, kes on kantud tulumaksusoodustuse
nimekirja, saab annetuse teha maksuvabalt järgmistes piirides:
• 3% palgafondist (palgafond ei sisalda sotsiaalmaksu ega tööandja

töötuskindlustust, samuti ei arvestata antud juhul tööandja makstavat
haigushüvitise osa) või
• 10% eelmise kalendriaasta kasumist.
Ühel kalendriaastal saab kasutada ainult ühte piirmäära ja kui see piir ületatakse, tuleb
ülejäänud osalt tulumaks maksta.
Muud annetused maksustatakse täies ulatuses tulumaksuga. Deklareerima peab

annetust igal juhul, ka siis, kui ei kuulu maksustamisele.
Vaata ka:
Tulumaksusoodustusega ühingute nimekiri:

https://www.emta.ee/et/ariklient/registreerimine-ettevotlus/mittetulundusuhingule-
sihtasutusele
Annetuste vahendamise reeglid:

vastuvotukulud/selgitused-kingituste#4
Artikkel erisoodustuste kohta:

http://pilvebyroo.ee/erisoodustused/
33
Tulumaksusoodustusega MTÜ-dele kehtivad erireeglid kingituste ja annetuste kohta
(p 4.4):
vastuvotukulud/selgitused-kingituste#4_4
Maksuameti juhend müügikampaaniate ja tarbijaloteriide maksustamise kohta

vastuvotukulud/muugikampaaniad-ja
3.3 Ettevõtte autoga seotud kulud
Lisaks isikliku auto kasutamise kompensatsiooni maksmisele on võimalus ka osta või

rentida auto ettevõtte nimele, sellisel juhul kannab kõik autoga seotud kulud ettevõte.
Kui omanikul on isiklik sõiduauto ja tahab selle firma käsutusse anda ilma
müügitehinguta, siis on võimalikuks variandiks kasutusvalduse leping, mis annab ühelt
poolt firmale õiguse autot kasutada ja teiselt poolt kohustuse hüvitada kõik autoga
seotud kulud. Kuluarved (nt kütus, kindlustus, autopesu) võib võtta otse ettevõtte
nimele või esitada kulud ettevõttele omaniku poolt majanduskulude aruande abil
(sellisel juhul käibemaksu tagasi küsida ei saa).
Ettevõtte auto osas tuleb teha maksustamise otsus. Valikuteks on:
• tasuda erisoodustusmaksud sõltuvalt auto vanusest ja võimsusest (kW);

• deklareerida, et autoga erasõite ei tehta.
Kui ettevõtte sõiduautoga on võimalik teha erasõite, siis tuleb hakata nüüd arvestama
igakuiselt erisoodustusmakse sõltuvalt auto vanusest ja võimsusest.
Tegelik erasõitude tegemine ei ole oluline, maksud tuleb maksta ka siis, kui erasõitude
tegemine on võimalik. Samuti ei sõltu maksustamine enam sellest, kas töötaja
ettevõttele erasõitudelt kompensatsiooni maksab.
Erisoodustuse arvestamise baasiks on 1,96 eurot kW kohta, üle 5 a vanade autode

korral veidi vähem – 1,47 eurot kW kohta. Kui palju on su autol kW, saad vaadata auto
tehnilisest passist või liiklusregistrist
https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukTaustakontroll.jsf
Sama loogikat võib hakata kasutama ka kaubikutele (N1-kategooria) – ehk siis viide
sellele, et tuleks hakata ka kaubikutelt makse maksma.
34
Näide
Väike rahvaauto Volkswagen Golf, 1.4 l / 92 kW
a) kuni 5 a vana auto: maksubaasiks on 92*1,96=180
• tulumaks: 180 x 25%=45 eurot

• sotsiaalmaks (180+45) x 33%=74 eurot
• maksud kokku: 45+74=119 eurot
b) üle 5 a vana auto: maksubaasiks on 92 x 1,47=135
• tulumaks: 135 x 25%=34 eurot

• sotsiaalmaks (135+34) x 33%=55 eurot
• maksud kokku: 34+55=89 eurot
Arvestatud erisoodustuse summa (ülaltoodud näitel 119 või 89 eurot) tuleb

deklareerida TSD lisas 4, rida 4040. Maksud arvutab programm sealt automaatselt.
TSD lisa 4 vormi vt maksuameti kodulehelt.
https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/maksudeklaratsioonid/tsd-esd-
ja-toendid
TSD tuleb esitada ja maksud ära maksta iga kuu 10. kuupäevaks.
Aga kui tõepoolest autot erasõitudeks kasutada ei saa?
Kui sõiduautot ei ole võimalik erasõitudeks kasutada (nt hoitakse tööandja kinnises
parklas väljaspool tööaega, päevast kasutust jälgitakse GPS abil – tõestamiskohustus
ettevõtjal, üheseid reegleid ei ole), siis tuleb sellest maanteeametit teavitada ja sellisel
juhul erisoodustusmakse maksma ei pea.
Maanteeameti teavitamisel tehakse avalikku registrisse vastav märkus ja see

võimaldab soovi korral kõigil (sh maksuametil ja kadedal naabril) kontrollida, kas
autoga võib erasõite teha (nt suvise vabaõhuetenduse või spordiklubi parklas).
Kas ettevõte autokuludelt käibemaksu võib tagasi küsida?
Kui sõiduauto on ainult töösõitudeks kasutatav (nt taksod ja õppesõiduautod), siis võib
käibemaksu tagasi küsida täies ulatuses.
Kui sõiduautot on võimalik kasutada ka erasõitudeks, siis võib käibemaksust tagasi

küsida 50% (kui kasutuses on käibemaksu proportsioon, siis vastavalt veel vähem).
35
Taksodele ja õppesõiduautodele on erireegel, neil ei ole kasutusel 50%, vaid
käibemaks arvestatakse erisoodustuse maksumuselt.
Kui kasutusotstarve muutub ainult tööautost tavaliseks autoks, siis tuleb teha
käibemaksu ümberarvestus.
a) ostuhinna käibemaksu ümberarvestus (kui auto osteti ettevõtte poolt kohe

välja).
Kui väljaostetud sõiduauto oli algul mõeldud ainult töösõitudeks ja siis hakati
kasutama ka erasõitudeks, varem kui kahe aasta möödumisel ostmisest, tuleb
esialgse ostuarve käibemaksust pool tagasi maksta.
b) jooksvate kulude käibemaksu ümberarvestus.

Kui algul kasutatakse sõiduautot 100% töösõitudeks ja siis tehakse kasvõi ühel
kuu ka erasõite, saab järgneva 12 kuu jooksul küsida tagasi vaid poole
käibemaksust, isegi kui rohkem erasõite ei tehta.
Kui ümberarvestus asjakohane, uuri täpseid reegleid maksuameti lehelt.

https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/muudatused-
kaibemaksuseaduses-alates-01012018
Kas on üldse mõtet sõiduautot ettevõttes pidada?
Sõltub:
• kui vana auto on ja kui palju kW ehk kui suured on erisoodustusmaksud?

• kui suured on autoga seotud kulud?
• kui palju käibemaksu saad tagasi küsida?
• millisest rahast autokulude katmine on alternatiiviks? Kas saad kasutada isikliku
auto kasutamise kompensatsiooni (kui töösõite on tegelikult palju), kas maksad
endale vajaliku raha dividendidena või palgana?
Jätkame eelpooltoodud Volkswageni näidet. Oletame, et auto on

kasutusrendilepinguga ja kulud kuus koos käibemaksuga on 250 eurot.
Ettevõtte kulud 5+ a vana auto korral on sellisel juhul:
• käibemaksukohustuslasel 250-21 (käibemaksust pool tagasi) + 90

(erisoodustusmaksud) = 319
• mittekäibemaksukohustuslasel 250+90=340
Eraisiku kulu oleks 250 eurot (eeldame, et saab kasutusrendilepingu endale ümber
vormistada täpselt samadel tingimustel).
36
Sellisel juhul on kahtlemata kõige soodsam variant võtta kasutusrent eraisikule üle ja
edaspidi maksta isikliku auto kasutamise kompensatsiooni, kuni 335 eurot kuus (0.3
eurot km), lisaks lähetuste kulud. Miinuseks ikka selle sõidupäeviku kirjutamise
kohustus ja seotud ajakulu. Isikliku auto kasutamise kompensatsioon on maksuvaba
raha.
Kui võtad 250 eurot välja dividendidena, siis 250 eurole lisandub tulumaks 25% netolt
= ehk 313 eurot. Praktiliselt sama tulemus kui hoida autot ettevõttes, isegi mitte-
käibemaksukohustuslasel (kui võtad arvesse ka selle aja, mis sul päeviku pidamiseks
kulub).
Kui võtad 250 eurot välja palgana, siis lisanduvad palgamaksud 174 eurot (eeldame,
et tulumaksuvaba miinimumi ei kasuta ja töötuskindlustusmakse ei tasu), kulu kokku
424 eurot. Sellisel juhul pole nagu mõtet, ettevõtte auto on ikkagi odavam pidada.
Mõtle, millised oleksid sul alternatiivid, tuleta meelde põhikooli matemaatikat, tee oma
konkreetsed arvestused läbi ja siis otsusta. :)
See kord kehtib ainult sõiduautode kohta, mitte muudele võimalikele sõiduvahenditele.
Teoreetiliselt peaks ka jalgratta ja veoauto isiklikuks otstarbeks kasutamist mõõtma ja
vastavalt turuhinnale maksustama, aga praktikas ei ole sellist asja kohanud.
Vaata ka:
Määrus, mis reguleerib erisoodustuse hinna määramist:
3.4 Töötaja majutus ja transport
Töötaja (sh juhatuse liige ja VÕS-lepinguga töötavate inimeste) transport töö ja kodu
vahel on maksuvaba (sh autokompensatsioon) juhul kui ühistranspordi kasutamine on
võimatu või on tegemist ebamõistlikult suure ajakuluga (mis ei tähenda seda, et autoga
saab veidi kiiremini kui bussiga).
Tööandja võib tasuda maksuvabalt ainult töölepinguliste töötajate elu- ja töökoha

vahelise transpordi eest, kui:
• töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast VÕI

• tööandja korraldab transporti vähemalt 8-kohalise istekohaga sõiduki või
bussiga.
Ehk siis isikliku sõiduautoga Jürist Tallinnasse tööle käimine on endiselt töötaja mure
või täiega maksustatav, aga inimeste vedamine bussiga Lasnamäelt Jürisse tööle on
maksuvaba tegevus. Ja kui inimene elab näiteks Rakveres ja käib Tallinnasse autoga
tööle, siis neid kulusid saab ka nüüd maksuvabalt hüvitada.
Alates 2020 saab tööandja hüvitada ka töötajate elu- ja töökoha vaheliseks

transpordiks kasutatud ühistranspordi piletikulu, sõltumata töötaja elukoha kaugusest.
37
Töötaja majutus on maksuvaba (limiidiks on Tallinnas ja Tartus kuni 200 eurot kuus,
mujal 100 eurot kuus), kui mõlemad järgnevad tingimused on terve kuu täidetud:
• töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast JA

• töötaja omandis ei ole töökohale lähemal asuvat eluasemena kasutatavat
kinnisvara.
Vt ka: https://www.emta.ee/et/tulu-kulu-kaive-
kasum/erisoodustused/soiduauto/tootajate-transport-toole-ja-koju-tulumaksuseaduse-
0
3.5 III pensionisamba sissemaksed
III samba sissemaksetele rakendub täiendav tulumaksuvabastus - 15% brutopalgast,

aga mitte enam kui 6000 eurot aastas. Sotsiaalmaks ja muud maksud jäävad samaks.
Kui töötaja teeb ise sissemakseid, saab ta tulumaksu tagasi järgmisel aastal,
tuludeklaratsiooni alusel.
Kui tööandja teeb töötaja avalduse alusel sissemakseid, siis saab tulumaksuvabastust
kohe kasutada. 100 eurot sissemakse - netopalk väheneb vaid 77 eurot.
Kui tööandja pakub, et lisab omalt poolt samas ulatuses sissemakse (USA-s levinud
soodustus), siis see liigitub „preemiaks“ ja maksustamine on samasugune. Jällegi
selline asi, mis kõigile kasulik ja mida võiks rohkem kasutada.
Kuidas seda korraldada?
1. töötaja teeb valikuavalduse, nt kodupangas,

2. teeb ise püsimakse JA/VÕI teeb tööandjale avalduse otse makse tegemiseks
Tuleva poolt avalduse näidis siin:
https://docs.google.com/document/d/1wccjJy-Ap5egavBS1cVjlai9s2HcGDK-
0aBuHUF3d3g/edit
3. tööandja peab kinni töötasust maksimaalselt 15%, kannab selle otse
Pensionikeskusele, deklareerib selle osa TSD-s real ja eraldi koodiga (25).
Tuleva juhend tööandjale:
https://docs.google.com/document/d/1_Cw8UJnJaQ1QyX3jjJxbz-
BRJ0XMHF00OCzvoIRNB1M/edit
38
3.6 Osalusoptsioonide andmine töötajatele
Optsioon on õigus osta osalust ettevõttes kokkulepitud hinnaga ja kokkulepitud ajal.

Osalusoptsioone kasutatakse töötajate motiveerimiseks – näiteks töötad meil veel
kolm aastat või saavutad teatud müügitulemuse, siis saad ettevõttes osaluse.
Osalusoptsioonide rakendamiseks koostatakse optsioonileping. Leping peaks olema

digiallkirjastatud või notariaalne, vastasel juhul tuleb see esitada maksuametile viie
tööpäeva jooksul selle sõlmimisest arvates.
Optsioonide kasutamine on kasutusel peamiselt startup-maailmas, kompenseerimaks

riski, ohtrat tööd ja pigem madalamat palgataset, samuti on see hea viis kuidas hoida
noori töötajaid kauem ühe tööandja juures.
Optsioonide maksustamine
Osalusoptsioonid on maksuefektiivne võimalus töötajaid pikaajaliselt motiveerida.
Optsiooni andmise hetkel (grant date) ettevõte makse ei pea maksma.
Optsioonidelt maksab ettevõte erisoodustusmaksud nende realiseerimise (exercise

date) hetkel, maksustatavaks väärtuseks on töötajale antud osaluse turuhinna ja
kokkuleppehinna (exercise price) vahe.
Ettevõte ei pea erisoodustusmakse maksma kui:

1) optsioon on antud tööandja (või samasse kontserni kuuluva ettevõtte) osalusele
JA
2) optsiooni andmise ja realiseerimise vahele jääb vähemalt kolm aastat.
Ettevõte maksab erisoodustusmakse vaid proportsionaalselt selle aja eest, mis jääb
puudu kolmest aastast:
1) kui kogu osalus tööandjas (või samasse kontserni kuuluvas ettevõttes)
võõrandatakse ja optsioonilepingu pikkuseks oli vähemalt kolm aastat või
2) kui töötajal tuvastatakse täielik töövõimetus või töötaja sureb.
Töötaja maksab tulumaksu tavakorras, siis kui müüb saadud osa või aktsia.
Maksutatavaks väärtuseks on müügihind, millest on maha arvatud töötaja poolt
makstud soetusmaksumus (ja lisaks ettevõtja poolt makstud tulumaks kui maksustati
erisoodustusena).
Vaata ka maksuameti selgitust: https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-

kasum/erisoodustused/osalusoptsioonide-maksustamisest
Vaata ka põhjalikku Maksumaksja artiklit osalusoptsioonidest:
http://www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/item.php?itemid=1760#_ftn6
39
3.7 Täiendav haigushüvitis ja tervisepäevad
Haigushüvitist peab tööandja maksma 4.-8. haiguspäeva eest (kalendripäevades),

70% ulatuses keskmisest töötasust. Keskmist töötasu arvestatakse eelneva 6 kuu
töötasu alusel, sarnaselt puhkusetasuga. Haigushüvitis maksustatakse ainult
tulumaksuga.
Tööandja aga võib maksta haigushüvitist maksta veidi rohkem, 2.-8. tööpäeva eest ja
kuni 100% ulatuses töötaja keskmisest töötasust. Ka seda maksustatakse ainult
tulumaksuga. Esimese haiguspäeva hüvitise eest maksusoodustust ei ole.
Täiendavat haigushüvitist on kasulik maksta eriti madalama palgaga töötajatele.

Haigushüvitis on nii palju väiksem palgast, et inimestel on kiusatus haigena tööle tulla,
mis toob kaasa paraku ka kaastöötajate nakatumise.
Kolm tervisepäeva oli kunagi ammu seaduses sees töötaja õigusena, olla natuke
haigena kodus ilma töövõimetusleheta. Praegu on selliste päevade andmine
tööandjale vabatahtlik. Kui seda otsustatakse teha, tuleks kord sätestada ettevõtte
oma töökorralduse reeglites.
Jällegi võiks kasutada kui see vähendab tõenäosust teiste töötajate nakatamiseks.
3.8 Dividendid
Kui palju võib dividende maksta?
Dividendide maksmise kaks eeldust:

1) osakapital on sisse makstud,
2) aastaaruanne on allkirjastatud (esitamine võib viibida tähtajani),
Maksimaalseks dividendide summaks on viimases majandusaasta aruandes
jaotamata kasumi real olev number.
Ja neljas piirav tingimus on mõistagi see, et ettevõttel peab olema piisavalt raha nii
dividendide väljamaksmiseks kui ka sellega kaasnevaks tulumaksuks.
Dividende ei pea maksma kord aastas, võib ka nt kord kvartalis. Igakuiselt dividendide
maksmine viitab küll sellele, et tegelikult on tegemist töötasuga.
40
Kuidas dividendid maksustatakse?
Dividendidelt makstava tulumaksu suuruseks on ca 25% väljamakstud netosummalt.

25% netosummalt on täpselt sama palju kui 20% tulumaksu kinnipidamine
brutosummalt.
Tulumaks tuleb deklareerida ja maksuametile tasuda dividendide maksmisele järgneva
kuu 10.kuupäevaks.
Tulumaksu suuruseks on umbes 25%, mitte täpselt 25% nagu varem, kuna rakendus
„tulumaksusoodustus“ korduvdividendidele. Alates 2019.aastast on dividendide
maksustamine ja tulumaksu kajastamine keerulisem, kui tegemist on regulaarsete
dividendidega. Kahjuks hetkel on regulaarselt makstavate dividendide
maksusoodustuse rakendamine kohustuslik, mitte valikuvõimalus. Ja tavalise
väikeettevõtja jaoks läks arvestamine ja deklareerimine ainult keerulisemaks.
Soodustus on see tõesti kontsernidele – kui ettevõte maksab dividende oma
emaettevõttele, siis regulaarselt makstavale dividendile (kolme eelneva aasta
keskmise väljamakse ulatuses) kehtib 14% maksumäär (14/86 netosummast).
Kui dividendi saajaks on juriidiline isik, siis nii jääbki. Kui dividendi saajaks on aga
füüsiline isik, siis tuleb dividendi maksjal täiendavalt kinni pidada 7% tulumaksu. Kokku
tuleb ikka umbes samapalju kui varem, aga arvestus on keerulisem.
Töötasu vs dividendid?
Vist kõige levinum praktika väikeettevõtjate (samas isikus ka juhatuse liikmete) poolt
praegu on maksta endale ravikindlustuse tagamiseks väikest palka ning ülejäänud
vajalik raha võtta endale dividendidena. Dividendide maksustamine on teatavasti
märksa soodsam.
Maksuamet on asunud seisukohale, et:
1) Juhatuse liige peaks maksma endale „mõistlikku tasu“.
Juhatuse liikme mõistlikuks tasuks saab lugeda eelkõige tasu, mille suurus
vastab ametisuhtest tulenevate kohustuste täitmise kohas sarnaste ülesannete
täitmise eest tavaliselt makstavale tasule, arvestades seejuures konkreetse
osaühingu majanduslikku olukorda.
2) Osanikul on õigus dividendidele, kuid dividendid ei tohi asendada töötasu.
Juhatuse liige ja töötaja peavad oma töise tegevuse eest saama juhatuse liikme
tasu või töötasu. Kui juhatuse liige saab tasu ja/või töötaja töötasu, mis on
mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete või töötaja tööülesannete ja
osaühingu majandusliku olukorraga, siis võib osanik saada nii palju dividende,
kui osaühingu kasum võimaldab maksta.
See seisukoht on arusaadav (meeldib see meile või mitte) ja vastab maksuseaduste
loogikale. Küsimus jääb ikkagi, kui suur on „mõistlik tasu“ ja kuidas seda arvestada?
Maksuamet soovitab lähtuda Maksuameti enda ja Statistikaameti statistikast
tegevusalade keskmiste tasude kohta ja kinnitab, et „kui ainuosaniku või osanike, kes
täidavad samaaegselt juhatuse liikme ja/või töötaja ülesandeid, töötasu on oma
41
tegevusalal tavaliselt makstav töötasu või selle lähedane, siis maksuhaldur maksuriski
ei näe ning põhjust dividendi töötasuks ümberkvalifitseerimiseks ei ole.“
Samuti on Maksuamet kinnitanud, et
• kui dividende ei maksta, siis ei ole ka midagi ümber klassifitseerida,
• kui ettevõte toimetab passiivse investeerimisega (nt üürib kortereid välja), siis
sellisel juhul dividendide reklassifitseerimisega tõenäoliselt teemat ei ole.
Vaata ka Maksuameti näiteid ja selgitusi siit: https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-
kulu-kaive-kasum/muudatused/kuidas-osauhingu-osaniku-juhatuse-liikme-ja-tootaja
Statistikaametist saab infot keskmise palga kohta tegevusalade lõikes, nt 2019.a. III
kvartali andmed: https://www.stat.ee/pressiteade-2019-142
Mõistagi peab arvestama ka seda, kas tööd tehakse täisajaga või osalise ajaga.
42
Lõpetuseks
Eelnev jutt ei olnud mõeldud algaja ettevõtja hirmutamiseks, kui palju kulusid teda ees
ootab. Kui ettevõtlus on algusjärgus, siis ei saagi eriti kulutada. Täiesti tavaline on, et
algaja ettevõtja istub oma sülearvutiga magamistoas ja teeb seal tööd. Kui raha
hakkab rohkem tulema, siis saab endale ka mugavamaid tingimusi luua. Samas
jätavad väga paljud ettevõtjad neile ettenähtud soodustused ja võimalused
kasutamata, sest nad lihtsalt ei tea oma õigusi.
Ettevõtluseks vajalikud tavapärased mõistlikud kulud tuleks igal juhul ettevõtte

kuludesse kanda. Mitte keegi ei kiida sind selle eest, et sa ettevõtlusega seotud kulud
tagasihoidlikult oma taskust kinni maksad.
Vaata ka mu teisi e-raamatuid ja paberraamatuid: https://pilvekool.ee/

Ja tule Pilvebüroo Facebooki gruppi: https://www.facebook.com/groups/pilvebyroo/
See on üks suurimatest Eesti ettevõtlusalastest gruppidest, üle 5500 liikmega.
Aitäh ja järgmise virtuaalse kohtumiseni!

Krista
43

Maksuvabad Kulud 2020

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

Maksuvabad Kulud 2020

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

Käesolev e-raamat on mõeldud kasutamiseks ainult informatiivsel eesmärgil.

Raamatus toodud seisukohad on autori isiklikud seisukohad.

Raamatu tsiteerimine on lubatud koos viitega allikale.

Mõne teema lõpus on viited vastavatele kohtulahenditele, maksuameti seisukohtadele

Esimeses peatükis uurime natuke üldist loogikat, milliseid kulusid ettevõtlusega

Kolmandas peatükis vaatame selliseid kulusid, mis on mingi piirmäära ulatuses

Mõnel juhul on pilt väga selge, teinekord jällegi veidi hägusam.

1.1 Ettevõtlusega seotud kulud

Tulumaksuseadus (TuMS §32 lg2) ütleb, et kulu on ettevõtlusega seotud, kui:

• kulu on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil ning

Kulutuse seotus ettevõtlusega sõltub maksumaksja ettevõtluse olemusest.

Riigikohtu lahendid kulude seotuse kohta ettevõtlusega:

Eesti maksuseadustes ei ole nõutud kulu mõistlikkust, seega kulu ei muutu

Vahe tegemine ettevõtlusega seotud ja mitteseotud kuludel on väga oluline, sest

Miks ettevõte peaks üldse tegema „ebamõistlikke“ kulusid?

Selliste toreduslike kulutuste tegemisega saab ettevõtja maksusoodsalt oma töötajaid

Näiteks otsustab tööandja pakkuda kõigile töötajatele uuest aastast:

Riigikohtu lahend hinna mõistlikkuse mittenõutavuse kohta:

Artikkel erisoodustuste kohta:

Maksuameti pikk ja põhjalik selgitus erisoodustuste kohta:

1.3 Ettevõtlusega mitteseotud kulud

Ettevõtlusega mitteseotud kuludeks loetakse tulumaksuseaduse §51 ja 52 loetletud

Ettevõtlusega mitteseotud kulusid on laias laastus kolme liiki:

1. Seadusevastase tegevuse karistamisega seotud kulud, riigi sanktsioonid:

• seaduse alusel makstud trahvid (nt aastaaruande esitamata jätmise eest) ja

2. Kulud, mis ei ole sisuliselt seotud konkreetse maksumaksja ettevõtlusega või

• mittetulundusühingutele tasutud sisseastumis- ja liikmemaksud, kui nendes

3. Tehingud madala maksumääraga riikides asuvate ettevõtetega (üldjoontes,

• madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku poolt emiteeritud

Nende reeglite eesmärgiks on maksustada ettevõtlusest välja viidud kasumit.

Maksumaksjal on õigus kuludest, mis on ettevõtlusega seotud vaid osaliselt, arvata

Ettevõtjal ei ole kohustust kasutada mõistliku hinnaga töövahendeid. Lubatud on ka

Maksukohustuslasel tuleb pidada arvestust maksustamise seisukohast tähendust

Ka laenuandmist võib lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks, eeskätt siis, kui

Tagasimaksmise tõenäosuse seisukohast on oluline analüüsida laenusaaja

Riigikohtu lahend ebaharilike tehingutega kaasneva täiendava tõenduskohustuse

Riigikohtu lahend laenu võimaliku mitteseotuse kohta ettevõtlusega:

Ettevõtlusega seotud kulud peavad olema tõendatud korrektsete algdokumentidega.

Raamatupidamisdokumentidega maadlemine ei pruugi olla sinu lemmiktegevus, aga

Raamatupidamise algdokument on tõenduseks konkreetse tehingu toimumise kohta:

Ettevõtja peab oma müügiarved koostama vastavalt algdokumentide nõuetele ning

1. Eraisikutele esitataval arvel peab kajastuma:

• tehingu majanduslik sisu

Kui tehingu teine pool on ettevõte, peab algdokument sisaldama tehingupooli

Rohkem andmeid võib ikka olla, aga need on miinimumnõuded.

Eelnõu jõustumisel peab raamatupidamiskohustuslane hindama, milliseid andmeid

3. Käibemaksuseaduse lisanõuded (KMS § 37 lg 7) algdokumentidele, mille alusel

• arve koostamise kuupäev;

Käibemaksuarvestuses on oluline, et müüja oleks arve korrektselt ostja nimele

Kui käibemaksuga ostuarve on vigane ja seda täiendada ei õnnestu, võib lihtsalt

Ainuüksi vorminõude rikkumine ei tähenda, et tegemist ei ole

Paranduste tegemisel peab igal juhul jälgima maksukorralduse seaduse nõuet:

Riigikohtu lahend algdokumentide reeglite kohta:

Riigikohtu lahend algdokumentide parandamise kohta:

2.1 Ettevõtte erinevad tegevused

• juhtimisfunktsioon (juhataja, osakonnajuhatajad)

Ettevõtte toimimiseks on kõik need töötajad vajalikud. Suures ettevõttes on palju

Väikeettevõtja pereliikmed on samuti tihti ettevõtte majandamise juures abiks. Mees

Seega sisuliselt on ettevõtlusega seotud kõik kulud, mis on vajalikud ettevõtte

Sealhulgas on ettevõtlusega seotud ka nende valdkondadega seotud koolituskulud,

Täiesti normaalne on alustada ettevõtte tegevust ühel tegevusalal, teenida kasumit ja

Näiteks on tavapärasteks kontorikuludeks kontoriüür, kommunaalkulud,

Samuti on lubatud mõistlikud tavapärased interjöörikulud: lilled, lillevaasid, potililled,