You are on page 1of 21

KAPITULU I

INTRODUSAUN
1.1. Antesedente

Fahi hanesan animal ne’ebe iha potensia natón hodi bele dezenvolve ho diak atu

sai produtivu liu tan, nune’e bele fórnese na’an hanesan alimentasaun ho kualidade

a’as ba konsumu humanu. Fahi hanesan tipu animal monogastriku ida ne’ebé bele

konverte aihan sira ne’ebe la utiliza ona ba konsumu umanu hodi sai na’an no

gordura ho responde nesessidade umanu. Produsaun animal husi animal ida ne’ebe

familiar ona ho komunidade sira iha área rural no mós urbanu. Fahi hanesan animal

ida ne’ebe ho karakteristika prolifiku no litter size a’as, tamba nia bele hahoris kada

periodu ida iha oan 6-12 ou 8-14, nune’e mos fahi inan ida bele hahoris dala rua iha

tinan ida nia laran, ho nune’e bele konsidera katak fahi fasil atu hasa’e produsaun iha

kurtu prazu. Fator seluk mak selesaun fini kuantidade no kualidade Ai-han no jestaun

hakiak nian sedauk hetan atensaun husi hakiak nain sira. Sistema produsaun subsiste

nsia ne’ebé produtor siraiha área rural sei adopta sai hela hanesan problema principal

ida ne’ebé iha efeitu ladun diak ba hasa’e produsaun. Ai-han ba fó han fahi mos hola

parte hanesan ai-han ne’ebé iha kompetisaun ho konsumu umanu, ho nune’e difikulta

hakiak nain sira atu asessu ho folin baratu no afeta folin ne’ebé no sustentabilidade

ai-han sira ne’e rasik.

Tuir Gomes et al., (2016) hateten katak, maioria iha Timor laran tomak fahi

hotu-hotu hakiak ho sistema tradisional no sistema sub-sistensia. Sistema hakiak sub-

1
sistensia ne’e signifika katak hakiak nain ka produtor sira ne’ebe mak iha area rural

nunka simu no hetan orientsaun husi estensionista sira konaba sistema hakiak animal

nian, ho razaun hirak ne’e mak susar tebes atu hasa’e produtividade fahi nian tamba

ema la tau matan ba fahi ho diak, la fo hahan ne’ebe diak, fahi rasik mak buka hahan

ba nia aan no fo han husi hakiak nain, fahi mos dala barak ema hakiak atu utiliza ba

serimonia kultural ruma husi familia. Kontribuisaun fahi ba iha ekonomia no socio

kultura ba Timor sei a’as tebes wainhira ita halo komparasaun ho animal sira seluk

ne’ebe iha.

Atu bele reduz dependensia ba ai-han sira ne’ebe halo kompetisaun ho umanu

presija halo estudu ruma hodi identifika sub-produtu agrikola sira hanesan Ai-farina

tahan u’ut, batar u’ut, hare u’ut, ampas tahu u’ut no na’an ran no sira seluk tan ne’ebe

uza ba konsumu humanu, tamba sub-produtu sira ne’e iha komposisaun nutrisaun

ne’ebe a’as tebes atu bele fornese ba fahi no animal monogastriku sira seluk. Iha

peskiza ida ne’e peskizador koko uza Ai-farina tahan u’ut sai hanesan ai-han

alternativu ida iha rasaun basal hodi aselera kresimentu fahi nian.

1.2. Objektivu

Atu hatene efeitu husi kombinasaun ai-han lokal sira iha rasaun hanesan ai-

farina tahan, lamtoro tahan, hare u’ut, batar u’ut no na’an ran ba mudansa a’as kabas,

naruk isin no sirkulasaun hirus-matan iha fahi aman lokal faze kresimentu.

2
1.3. Benefisiu

Espera katak husi peskiza ida ne’e sai hanesan referensia ida ba hakiak nain

sira, konaba oinsa utilizasaun ai-han lokal hanesan ai-farina tahan, lamtoro tahan,

hare u’ut, batar u’ut no na’an ran ne’ebe mak ho komposisaun la hanesan ba mudansa

a’as kabas, naruk isin no sirkulasaun hirus-matan iha fahi aman lokal faze

kresimentu.

1.4. Formulasaun Problema


Atu hadi’a performansia hodi hasa’e produtividade fahi lokal ho utilizasaun

sub-produtu hanesan Ai-farina tahan tanba ema la aproveita sub-produtu nee atu fó

han ba fahi no sub-produtu nee mos fasil tebes atu hetan, folin baratu no sub- produtu

nee mos iha kompozisaun nutriente neebe a’as.

3
KAPITULU II

REVIZAUN LITERATURA

2.1. Istoria no Orijin Fahi


Orijin no tipu fahi ne’ebe mak ita hakiak ne’e mai hosi fahi fuik orijin Europa

hanesan Sus Scrofano Asia mak Sus vitatus. Fahi fuik hosi Europa ho nia

karakteristiku mak hanesan; fulun grosu (fulun los no naruk ba to’o kabas), ain boot,

ulunho ninia nehan okos naruk, isin lolon los no nia iha forsa atu halai no iha forsa

atu depende a’an hosi agresaun animal seluk. Fahi fuik Asia nian ki’ik liu, maus, nia

kór metan maibe kahur mós ho kór mutin iha nia sor-sorin (Sihombing, 1997).

Karakteristika jeral konaba fahi lokal mak hanesan isin ki’ik, tilun hamrik,

fulun ho kór metan, mutin, no mean ka makerek kahur metan no mutin, ain badak,

forte no forsa. Fahi lokal mak hanesan fahi orijen hosi Indonesia ne’e hanesan

jerasaun hosi fahi fuik ne’ebe horiuluk ema halo domestikasaun no hakiak hafoin lori

ba merkadu Sosromidjojo, 1984). Fahi hola parte iha Phylum: Chordata (Vertebrata),

Kelas; Mamalia (tamba produs susuben), Ordo; Artiodactila (iha liman fuan rua ka

par) no hanesan animal ne’ebe iha liman kukun), Famili; Suidae (non ruminante),

Genus; Sus (Blakely & Bade., 1994).

Fahi lokal ne’ebe mak agora dadaun hakiak iha teritoriu Timor laran toma

seidauk identifika lolos fahi lokal ne’e mai husi ne’ebe no nia orijen ne’e husi ne’ebe,

tamba fahi ne’ebe mak agora iha ne’e koñesidu ho fahi lokal. Ne’e duni tipu animal

ida ne’e sei iha vantajen atu dezenvolve ho diak iha fatin ou zona ne’ebe hahan barak

4
no folin baratu, mezmu iha fatin rai manas ho mos populasaun ne’ebe mak

musulmanus (Quintão et al., 2002).

2.2. Kresimentu Fahi

Termolojia kresimentu iha animal definidu hanesan multiplikasaun numeru

selula sira (hiperplasia) no habo’ot selula sira (hyperteropy) hodi afeta ba aumentu

todan no mudansa linear isin lolon animal nian. Kresimentu fahe ba parte rua maka

hanesan kresimentu prenatal no kresimentu postnatal (Anggoridi, 1997).

Kresimentu lolos maka kresimentu ne’ebe real inklui aumenta todan, tesidu

muskulu sira no parte orgaun konstrutor sira hanesan uat, ruin, fuan, kakutak no

orgaun sira seluk isin nian hanesan ain, ulun, ikun no orgaun reprodusaun parte

exterior sira.Termolojia kresimentu hare husi parte kimika mak refere liu ba

kresimentu puru maka hanesan aumenta numeru proteina no substansia mineral

ne’ebe akumuladu (depositadu) iha isin.

Aumenta todan isin hanesan efeitu akumulasaun husi gordura no substansia bee

ne’ebe la’os hanesan kresimentu puru. Soeparno (2005) relata katak, terminolojia

kresimentu ho definisaun simples katak mudansa ba iha tamanhu ne’ebe inklui

mudansa todan isin, dimensaun linear no komposisaun isin lolon, inklui mudansa

komponente isin nian hanesan veia sira, gordura, ruin, muskulu no komponente

kimika espesialmente substansia bee, gordura, proteina no zinza to’o karksa.

5
Tuir Sampurna et al. (2015) kresimentu akontese liu hosi etapa rua mak

hanesan etapa dahuluk kressimentu sei akontese lais liu no iha etapa daruak

kresimentu sei akontese neneik tamba atinji tiha ona pontu inflesaun hosi prosessu

kresimentu ne’e rasik no animal komesa sofre ona maturidade korporal no preparadu

ona atu hala’o produsaun. Etapa kresimentu ida ne’e ho ilustrasaun grafiku forma

sigmoide ne’ebe hanesan efeitu hosi nivel konsumu no se karik nivel konsumu a’as,

krescimentu mós sei lalais, maibe se karik falta hahan mak sei fo efeitu ba kresimentu

lentu liu (Segueira 2013).

2.3. Nesessidade Ai-han

Ai-han hanesan aspektu ne’ebe importante tebes atu determina vida moris no

produsaun animal nian ho optimal, hasa’e produktividade no kapasidade produsaun,

maibe la ignora fator sira seluk inklui fator envairomentu (Anggorodi, 1997).

Bidura no Gomes (2019) katak ai-han hanesan fator prinsipal ida ba fahi tamba

kuase 60% husi total kustu produsaun gasta deit ba atende nesessidade hahan fahi

inan sira iha periodu maternidade no 80% husi total kustu produsaun ba atende deit

nesessidade aihan ba fahi sira ne’ebe tama ona periodu habokur (fattening). Animal

ne’ebe boot ona no aumenta todan isin, ho karakteristika genetika ne’ebe ho

kresimentu lais, persentajen karkasa a’as, proporsaun isin bo’ot no sel-seluk tan

nesessita nutrisaun ne’ebe ho kuantidade no kualidade diak no a’as hodi bele atinji

kresimentu ne’ebe másimu iha periodo determinadu. Aihan sira ne’ebe mak ho valor

nutrisaun a’as no kontein substansia hot-hotu. Aihan sira ne’ebe mak presiza ne’e

6
tenki iha kondisaun ne’ebe mak fasil atu digesta no iha komposisaun valor nutrisaun

ne’ebe ekilibriu liliu energia, proteina, lipidu, mineral ne’ebe mak a’as hodi regula

funsionamentu orgaun isin lolon animal nian.

2.4. Nesessidade Nutrisaun

Parakkasi (1990) katak nutrisaun ne’ebe mak bele fo ba animal tuir ninia fase

produsaun, idade, todan isin no mos estatus fisiolojia. Hatutan tan katak fahio sira

neee’ebe iha hela fase kresimentu ho todan kg 5-10 presiza substansia nutrisaun

hanesan proteina bruta 18-20% no energia metabolisme 3360 Kkal/kg. Diferensa

estatutu fisiolojia animal nesessita supply nutrisaun ne’ebe diferente hodi atinji

kresimentu ne’ebe optimal. Fahi presiza enerjia, proteina, mineral, vitamin no bee

potável. Substansia ida-idak iha funsaun ne’ebe espesifiku iha orgaun internu fahi

nian. Defisiensia substansia aihan bele afeta ba kresimentu no performansia

produsaun fahi nian (Bidura & Gomes, 2019).

Murtidjo (1990) katak, hahan ne’ebe diak bele halo animal ninia prosesu hotu-

hotu iha nia orgaun la’o ho normal. Necesidade konsumu hahan sei aumenta linear

tuir prosesu kresimentu no aumenta todan isin no reprodusaun hanesan bainhira tama

iha periodu jestasaun. Relata mós katak, animal presiza hahan ne’ebe iha balansu

nutrisaun liliu proteina, atu nune’e bele aslera kresimentu hodi produs na’an ne’ebe

ho másimu, no substansia sira ne’ebe fahi presiza iha fase kresimentu mak hanesan

energia metabolism (EM) 3400 Kkal/kg, fibra bruta (FB) 5,9%, proteina bruta (PB)

20%, no lipídu bruta (LB) 7,5% (NRC, 1998). Aritonang (1997) relata katak, fahi iha

7
faze kresimentu nesesita PB 16%, LB 4%, ho EM 3810 Kkal/kg. Relata liu tan katak

necesidade nutrisaun animal ida-idak depende ba ninia breed, sexu no estandar

kresimentu. Ho nune’e, prepara aihan sira ba animal tenki konsidera mós parte

ekonómiku no tekniku no fo atensaun ba kriteria sira ne’ebe mak iha tuir necesidade

oi-oin hanesan necesidade konsumu ba kresimentu, habukur no ba reprodusaun

animal nian.

Sihombing (1997) relata katak necesidade substansia hahan ba fahi ne’ebe mak

iha hela fase kresimentu ho todan isin kg 5-10 presiza PB minímu 20% iha rasaun.

Parakkasi (1990) relata katak, rasaun ba fahi ne’ebe mak iha hela periodu kresimentu,

ho todan isin kg 5-10, presiza PB 22% iha rasaun. Tuir rekomendasaun NRC (1998)

katak fahi ho todan isin kg 5-10 presiza PB 20% no EM 3400 kcal/kg no fahi sira ho

todan isin kg 10-20 presiza PB 18% no todan isin kg 20-35 presiza PB 16-18%.

2.5 Tipu Ai-han

2.5.1 Ai-farina Tahan u’ut (Cassava Leaf)

Ai-farina tahan mos hola parte iha familia Euphorbiaceae, sub familia

Crotoridae, ai-farina iha literatura uluk nian ema hanaran Manihot utilissima, iha

tempu dezenvolvidu agora ema hanaran Manihot Esculenta Crantz (Cock., 1992). Ai-

farina tahan ita konsidera nuudar fontes nutrisional ne’ebe mak importante tebes

wainhira ita kompara ho ai-tahan sira seluk ne’ebe mak animal konsumu.

Kanisius (1979) ai-farina tahan iha komposisaun kimika ne’ebe kontem husi

materia seka 20.35%, proteina bruta 8.95%, fibra bruta 30.92%, gordura 1,46%, abu
8
10.74%, BETN 47.93%, calsium 0.67%, posforo 0.36% no energia metabolismu

4924 kkal/kg. Tuir rezultadu peskiza husi (Ravindra, 1992) hatudu katak ai-farina

tahan kontem proteina ne’ebe mak as ±16.9-39.9% no material seka kuaze atinji to’o

85%. Rezultadu analiza sampel husi IPB (2008) katak komposisaun kimika ai-farina

tahan kompostu husi material seka 88.22%, abu 9.15% proteina bruta 24.84%, fibra

bruta 23.82%, lipidu bruta (gordura) 7.14%, BETN 34.70%, calcium 1.71%.

posforo0.42%. Askar (2015) hateten tan katak komposisaun nutrisaun ne’ebe kontem

iha ai-farina tahan mak hanesan materia seka 23.36%, proteina bruta 28.66%, TDN

61%, fibra bruta19.6%, lipidu bruta (gordura) 9.41%, BETN 34.08%, abu 8.83%,

Calsium1.19%no posforo 0,46%.

Utilizasaun ai-farina tahan ba fahi to 15% nonia mos kontem substansia anti

nutrisaun asam sianida nia hakesi mineral ne’ebe kontem iha ai-farina tahan no alfa

tocxin nia afeta ba produtividade animal nian menus.

2.5.2 Hare u’ut (Rice bran)

Haré u’ut ne'ebe hanesan sub-produtu husi prosessamentu hare kulit hodi

produz fóz ne’ebe representa 10% husi hare kulit. Utilizasaun hare u’ut ba hanesan

hahan ba fahi hori uluk ona. Kualidade hare u’ut varia depende ba processu

prosessamentu no kualidade husi hare kulit liliu iha prosessu habai hare. Haré u’ut

bele uza hanesan aihan animal nian, tamba iha nutrisaun ne’ebé a’as, folin relativu

baratu, fasil atu hetan, no la iha kompetisaun ho umanu (Bidura no Gomes, 2019).

Proteina bruta (PB) hare u’ut varia hosi 12,7-13,5%, gordura 10,6 – 13,6%, fibra
9
bruta (FB) 8,2 – 12,2% no sinza 9 -12% (Creswell, 2010 apud Bidura no Gomes,

2019). Iha prosessu miling hare musan (grão de arroz), sei hetan 50-60% fóz, 1-20%

grumos groats, 20- 25% palha no 10-15% hare u’ut ne’ebe bele uza hanesan hahan

animal nian. Hare u’ut potensia tebes hanesan aihan fonte enerjia ba animal (Scott et

al., 1982). Parte fraku hosi utilizasaun hare u’ut mak iha substansia FB ne’ebé a’as

bele limita utilizasaun iha preparasaun ba formula rasaun animal nian liliu ba fahi no

Poultry. Maibe, tilik husi parte komposisaun substansia PB a’as no varia husi 12%

to’o 13.5%. Nivel enerjia metabolisme hare u’ut bele atinji 1640-1890 Kkl / kg. Hare

u’ut mos hanesan fonte nutrisaun amino ácidu, vitamina no mineral. Komposisaun

substansia nutrisaun iha hare u’ut mak hanesan: MS 91%, PB 13,5% LB 0,6%, FB

13%, Ca 0,1%, EM 1890 kkal/kg, amino ácidu 0,1-1,2%.

2.5.3 Batar u’ut (Zea mays)

Swidomo (1984) relata katak batar nu’udar aihan fonte karboidratu ne’ebe diak

ba fahi. Maibe, molok uza ba formula rasaun, diak liu tenki halo u’ut nune bele

fassilita formulasaun no konsumu husi animal. Batar mutin nia kualidade diak liu liliu

substansia vitamin A (carotenoide) kompara ho batar kinur, maibe bele uza hotu ba

formula rasaun fahi nian. Parakkasi (1990) relata katak ingriente ne’ebe uza barak liu

iha formulasaun rasaun fahi nian iha nasaun barak. Batar mak ingrediente ne’ebe ho

substansia fibra bruta kiik ka uitoan maibe ninia komposisaun enrjia a’as no bele

prense necessidade enerjia iha rasaun. Utilizasan batar iha formulasaun rasaun fahi

to’o 86.7% bele provoka efeitu depositu ásidu grasus korporal ne’ebe la saturadu

10
(ácidos graxos corporais não saturados) kausa aspetu gordura korporal flácido (flabby

body fat).

Batar iha komposisaun nutrisaun ne’ebe no bele uza hanesan aihan ba ema no

animal sira liliu fahi no manu sira. Tuir Teixeira (1998) katak Batar iha komposisaun

kimika ne’ebe kontem husi materia seka 81.7%, proteina bruta 8.9%, fibra bruta 2%,

gordura 3.5%, abu 1.65%, BETN 84.17%, calsiu 1.10%, posforo 0.41% no energia

metabolismu 3384 kkal/kg. Batar mos kontem anti-nutrisaun asam pitat, anti-

nutrisaun ne’e ita bele diminui liu husi habai no hamaran uza ofen.

2.5.4 Lamtoro tahan u’ut (Leucaena Leucocephala)

Tuir Siregar (1994) katak lamtoro nudar Ai-horis ida ne'ebe sai hanesan ai han

ba animal sira, lamtoro bele a'as to'o 10-50 m, no iha sistema abut kle'an nune’e bele

tahan erozaun, nia tahan ki'ik forma oval, nia funan naklekar ho kor kinur, nia hun ho

kor kafé, lamtoro mos nudar ai-horis ne'cbé bele tahan ba udan ho anin.

Lamtoro hanesan ai-han forage/legumeskakonsentrat (musan) bele de'it fó ba

animál ruminansia hanesan karau, karau timur, bibi-malae, no bibi-timur, bele mos fo

ba animal monogastrik sira hanesan fahi, maibé iha limitasaun, lamtoro mos komten

substancia anti-nutrisaun mimosin, asam sianida (HCN) ho dautanin. Utilizasaun

lamtoro tahan ba animal bele to 10-40% deit.

Tuir Rezultado Analiza prosimat iha Laboratoriun Undana Kupan Indonesia

(2010) hatudu katak lamtoro iha komposisaun kimika ne'ebékontem husi material

11
seca 92,41%, Proteina bruta 23,73%, fibra bruta 30,92%, gordura/lipidu bruta 1,46%,

abu 10,74%, BETN 47,93%, Calsiu 0,67%, Posporo 0,36% no energia metabolismu

1926 Kkal/kg.

2.5.5 Na’an ran u’ut (Meat blood bran)

Na’an ran u’ut ho komponente nutrisaun proteina bruta 80 %, lipidu 1.6 % no

fibra bruta 1 %, maibe kiak amino ásidu, potásiu no phospor. Resultadu ran husi

animal ida nia persentagem entre 7-9% husi nia todan. Tan ne’e kuidadu tebes no

limita fo ba animal tamba na’an ran uut iha ninia komponente nutrisaun ne’ebe bele

afeita ba prosesu dijestivu ho rasaun sira seluk hanesan amino asidu limite isoleucine,

konsumu barak no rasaun barak mos bele hatun peso animal nian. Komposisaun

nutrisaun hare u’ut MS 93.5%, PB 81%, LB 1.5%, FB 1.6%. Na’an ran uut iha prolife

amino asidu esensial ne’ebe mak sufisiente ho komponente lisin, metionin, arginin,

cystein, leusin no treonin ne’ebe mak sufisiente as nune’e mos menus komponente

isoleusinyga. Kadar lisin na’an ran uut doubradu husi Kadar lisin ikan uut no kuaze

dala tolu husi u’ut forekeli musan (Crawshaw, 1994).

2.6 Konsumu Rasaun

Rasyaf (1990) katak efisiensia rasaun mak hanesan kresimentu todan isin

kompara ho total rasaun ne'ebe mak han, no vezes ho 100% ho nune'e efisiensia

rasaun hanesan komparasaun entre rezultadu husi input no autput, atu nune'e bele

hatene hahan hira mak animal ne'e han no aumenta ninia todan isin sa'e hira. Maioria

parte husi kustu produsaun hanesan kustu ida ne'ebe halo balansu ho rasaun, nune'e

12
esforsu atu redus kustu husi rasaun bele hasa'e nia kustu produsaun ho maneria ne'e

bele fo vantazen ba fahi nia isin.

Nivel redus kustu konsumu mak hanesan hasa'e efisiensia rasaun, ninia

efisiensia uza ai-han bele produs fali ba na'an mak hanesan faktor ne'ebe mak fo

importante ba rendimentu mak hanesan esforsu habokur balada (Rasyaf, 1994 iha

Mendes., 2010). No Sihombing (1997) relata katak nivel efisiensia utiliza ai-han ba

animal ida depende husi fo substansia ai-han ne'ebe mak iha rasaun ne'e, iha nia

subtansia nutrisaun ne'ebe mak bele muda ou harahun husi prosesu digestivu atu halo

absorsaun ba korente ran, ikus mai hamutuk ho ran ne'cbe bele halai ba isin lolon

tomak.

Tuir Sutawi (2007) relata katak, efisiensia konsumu rasaun valor a'as husi

komparasaun (nisbah) husi output no input ne'e entaun teknika utiliza ai-han ne'e

efisiensia. Tuir Siregar (2008) relata katak efīsiensia utiliza rasaun bele hatudu husi

konversaun rasaun, fiar katak rasaun ne' ebe mak aniamal konsumu iha peskiza ida

ne'e atu bele to' o iha ninia kresimentu todan no mos linear isin hodi hare ba parte

dependente no indepedente. Efisiensia utiliza rasaun mos depende ba aniamal nia

presija hanesan energia no proteina iha nia kresimentu ba moris loro-loron, no

funsaun sira seluk. Total hahan hirak ne'ebe lakon liu husi prosesu metabolismu no

tipu hahan ne'ebe mak nia konsumu (Campbell no Lasley., 1985).

13
2.7 Konversaun Ai-han

Tuir Bidura no Gomes (2019) katak konversaun aihan hanesan total rasaun

neˋebe presiza konsumu atu produz todan kilograma ida. Aumenta todan isin depende

ba kapasidade animal atu transforma aihan ne’ebe konsumu aumenta todan isin.

Valor konversaun kiik hatudu efisiensia utilizasaun aihan hosi animal kapaz.

Efisiensia utiliza hahan sai hanesan aumenta todan isin ne’ebe fo resultadu hosi

rasaun neˋebe konsumu (Ranjhan, 1977). Segundu Campbell no Lasley (1985) katak

efisiensia utilizasaun aihan depende ba fator sira hanesan: nescessidade animal nian

ba enerjia no proteina ba mantein moris, krescimentu no funsaun seluk; kapasidade

animal atu dijesta aihan; total aihan neˋebe lakon iha prosesu metabolisme no tipu

aihan ne’ebe animal konsumu. Sihombing (1997) relata katak fator sira neˋebe fo

efeitu negative ba efisiensia konsumu rasuan mak hanesan lumbriga no seluk tan.

Tuir Basuki (2002) katak fator sira ne’ebe influensia konversaun aihan mak

hanesan konsumu rasaun no aumenta todan isin. Aumenta todan isin refleta konaba

oinsa nutrisaun no balansu konteudu amino ácido iha rasaun neˋebe fo resultadu

positivu ba animal. Valor media feed conversion ratio (FCR) ne’ebe normal ba fahi

mak 3-3,5 (Budaarsa, 2012). Valor media konversaun aihan kiˊik liu signifika katak

animal ne’e iha kapasidade dijestaun no absorsaun diak hodi konverte aihan uitoan ba

aumenta todan kilograma ida.

Rasyaf (1992) relata katak efisiensi rasaun mak komparasaun aumenta todan

isin ho total rasaun ne’ebe konsumu iha periodu determinadu multiplika 100%. Ho

nune, efisiensia rasaun sai hanesan indikador ba komparasaun input ho output, atu
14
bele hatene hahan hira mak animal konsumu hodi aumenta todan isin. Autor sira

relata mos katak maior parte hosi kustu produsaun liliu kustu ba akisisaun aihan ba

formula rasaun ho intervalu 65-80% hosi total kustu produsaun, ho nune, tenki iha

maneira oinsa hodi reduz kustu rasaun hodi bele iha lukru. Maneira atu reduz kustu

rasaun bele liu hosi hasa’e efisiensi konsumu rasaun, efisiensia uza aihan sira hodi

konverte ba produtu na’an ne’ebe ho kualidade a’as hodi fo impaktu ba rendimentu.

Tuir Sihombing (1997) katak nivel efisiensia utilizasaun aihan ba animal ida depende

hosi substansiaaihan ne’ebe uza ba formula rasaun ne’e. Substansia nutrisaun ssira

ne’ebe mak iha kualidade no fasil atu dijesta hodi absore hodi uza ba iha orgaun sira

iha isin lolon tomak.

2.8 Linearidade Fahi Lokal

Tuir Wea et al., (2005) katak geralmente kresimentu korporal fahi nian hare

husi a'as kabas no naruk isin ne'ebé aumenta ho maneira sukat fila fali animal, atu

nune'e bele hatene aumenta naruk isin no a’as kabas husi tratamentu ida-idak.

Kresimentu no desemvolvimentu isin balada nian ne e hetan influensia maka'as husi

factor rua (2) mak hanesan: faktor intenal (genetika) no factor external (ambiente).

Faktor internal mak hanesan faktor idade, genetika, espesies, orgaun

reprodutivu no karakter individu no faktor eksternal mak hanesan ai-han, klima

ambiente. Tratamentu importante (fo hormone no kastrasaun), moras fo influensia

maka as husi factor esternal liu liu hahan. Fator seluk ne' ebe bele sukat husi

kresimentu isin fahi nian mak liu husi balansu pesu vivu ne'ebe sempre aumenta be-

15
beik no mos bele sukat no hare mudansa husi medida konsumu rasaun aniaml ne'e

rasik Sukat linear isin hare husi naruk isin nian, a'as kabas nian, konsumu rasaun atu

hare liu ba sirkulasaun hirus matan aniamal nian.

2.9 Hipoteze

Utilizasaun ransaun ne'ebe kompostu husi aihan lokal bele fo influensia ba

kresimentu mudansa a’as kabas, naruk isin no sirkulasaun hirus matan fahi aman

lokal ho faze kresimentu.

16
KAPITULU III
MATERIAL NO METODU PESKIZA
3.1 Fatin Peskiza

Peskiza ida ne’e sei iha planu atu hala’o iha area Laboratoriu Hera, lokalizadu

iha Suco Hera, Posto Administrativo Cristu Rei, Municipio Dili.

3.2 Material Peskiza

3.2.1 Animal ne’ebe uza ba peskiza


Iha peskiza ida ne’e sei utiliza fahi aman lokal Faze kresimentu 4, ho idade

fulan 3 (tolu), ho variasaun todan isin inisiu kg 6.15 – 8.50 ho todan mediu kg 6.36.

3.2.2 Luhan
Luhan ne’ebe sei uza iha peskiza idea ne’e ho tipu semi-permanente, ho medida

6 x 5 m, kompostu husi sela individu 16 ho medida naruk metru 1.15, luan metru 0.80

no a’as metro 1.20 (N1.15 x L0.80 x A1.20) kompletu ho hahan fatin (comedouro) no

be’e hemu fatin (bebedouro) tipu permenente. Iha peskiza ida ne’e sei uza deit sela

hat tuir total fahi ne’ebe sai hanesan objetu observasaun.

3.2.3 Ai-han
Tipu aihan sira ne’ebe sei uza ba halo formulasaun rasaun kompostu hosi: Ai-

farina tahan (cassava leaf), Hare u’ut (Rice bran), Batar u’ut (Zea mays) iha forma

rahun, Lamtoro tahan (leucaena leucochepala) no Na’an ran u’ut (Meat blood meal).

17
3.2.4 Ekipamentu
Ekipamentu sira ne’ebe sei uza iha peskiza ida ne’e mak hanesan: dasi digital

ida ba tetu animal ida ho kapasidade kg 50 no nivel presizaun 500g. Dasi elektronik

ki’ik ida ho marka Max. Weigh 30 kg, Min. Weigth 200g ho graduation 5 g hodi tetu

aihan no rasaun. Balde bo’ot hat hodi rai aihan sira, terpal 2 hodi habai aihan no

Leptop ida hodi armazena dadus sira ne’ebe rekolla iha peskiza.

3.3 Metodu peskiza

Peskiza ida ne’e sei uza métodu experimental ho Delineamento Quadrado

Latino (DQL) kompostu husi tratamentu haat no repetisaun haat. Tratamentu ida sei

iha repetisaun dala haat (4x4), ho nune total unidade ne’ebe sei observa iha peskiza

ida ne’e hamutuk 16 (sanulu resin neen). Modelu linear matematika DQL tuir

rekomendasaun Sampurna & Nindhia (2008) mak hanesan: Yij = µ + ti + kj + €ij

ne’ebe: Yij = valor observasaun uinidade ne’ebe hetan tratamentu i, efeitu husi

suplemenntasaun marungi tahan u’ut iha repetisaun j.

µ = Valor media jeral

ti = efeitu husi tratamentu i-essímo

kj = efeitu husi repetisaun j-essímo

€ij = Efeitu erro experimental hosi tratamentu i-essímo no grupu j-essímo.

3.3.1 Variavel

Variavel sira ne’ebe mak sei observa no sukat iha peskiza ida ne’e kompostu husi

medida linear isin lolon nian hanesan:

1). A’as kabas (altura do ombro) sukat ain sama rai to’o pontu kabas ne’ebe a’as liu.

18
2). Naruk isin (omoplatas to’o pelvis osso ichi) base pelvis to’o base klavikula.

3). Sirkulasaun hirus-matan (tamanho do peito).

3.3.2 Prosedur Peskiza

a. Periodu Preparasaun

b. Periodu Implementasaun

3.3.3 Analisa dadus

Dadus sira ne’ebe rekolla husi peskiza sei halo tabuasaun tuir variavel idak-idak

hafoin submete ba Analysis Of Variance (ANOVA) no bainhira iha efeitu

signifikativu (P˂0.05) husi tratamentu haat ne’ebe sei aplika iha peskiza hafoin

kontinua ho teste komparasaun media husi tratamentu sira refere ho teste Diferença

Mínima Significativa (DMS) tuir rekomedasaun Sampurna & Nindhia (2008).

19
Lista Referensia

Anggorodi. R., 1997. Ilmu Makanan Ternak Umum.Penerbit PT Gramedia


Jakarta.

Anggorodi. 1985. Kemajuan Mutahir dalam Ilmu Makanan Ternak Unggas.


Penerbit Universitas Indonesia (UI-Press), Yogyakarta.

Blakey, JH.B. David. 1994. Ilmu Peternakan. Edisi keempat. Yogya-karta: Gajah
Mada University Press.

Bidura I.G.N.G., I.B.G. Partama, B. R.T. Putri, and N. L.Watiniasih. 2017.


Theeffect of water extract of two leaves (Allium savum and Sauropus
androg ynus) onthe egg production and yolk cholesterol level in layer
hens. Pakistan Journal of Nutrition Vol 15 (1): 23-31.

Bidura I.G. N.G. dan Gomes G. S. 2019. Manajemen Nutrisi Ternak Babi
Kebutuhan dan Defisiensi Zat Makanan.Cetakan Pertama. Diterbitkan
Oleh SWASTA NULUS, Jl. Tukad Batanghari VI. B No. 9 Denpasar
Bali. Indonesia.

Budaarsa, K. 1997. Kajian Penggunaan Rumput Laut dan Sekam padi sebagai
sumber serat kasar dalam ransum untuk menurunkan Kadar lemak karkas
dan kolestrol daging babi. Disertasi. Program Pasca Sarjana Institut
Peternakan Bogor.

Gomes, G.S., Santos, I. M., Maia, A. 2016. Produção de Suínos Nativas Criados
em Sistema Subsistência no Município de Bobonaro. Revista Científica
Multidiciplinar da Sociedade Timorense (RCSMdaST).
CNIC.Universidade Nacional Timor Lorosa’e.

Gomes G.S., Bidura I Gusti. Nyoman. Gde, Komang B., I.B.G.Partama 2020.
Supplementation of Moringa oleifera Leaf Flour in Diet to Increase
Growth Performance and Reduce Cholesterol Content in Meat of East
Timor Local Pigs. International Journal of Biological and Chemical
Research. Vol 37 (1) Januari to June, 2020.

Gomes G.S., 2020. Penggunaan Tepun Daun Kelor (Moringa oleifera Lam)
Dalam Ransum untuk Meningkatkan Performa Produksi dan Kulaitas
Karkas Daging Babi Lokal Timor Leste. Dissertasi (S3) dalam Pogram
Ilmu Peternakan pada Programa Pascasarjana Fakultas Peternakan,
Universitas Udayana Bali, Indonesia.

20
Gomes G.S. and Mali Code C.A. 2020. Characterization Production Systems and
Productivity Indices of Local Pigs of East Timor. Journal of Agriculture
Science and Technology A, Vol. 10 Number 3, May-June 2020 (Serial
Number 81).

Melawat S. 2015. Beberapa Varietas Jagung Lokal dan Prospek Pengembangan


Produk Olahannya di Kabupaten Maluku Tenggara Barat. Balai
Pengkajian Teknologi Pertanian Maluku. Prosiding Seminar Nasional
Serealia. 2015. Hal. 536. Jln. Chr.

Murtidjo, B.A., 1990. Beternak Sapi Potong, Kanisius, Yogyakarta.

NRC. 1998. Nutrient Requeriment of Swine. National Academy Press.


Washington D.C. U.S.A

National Research Council (NRC). 1998. Nutrient Requirement of Swine. No.


3.8th. Ed. National Academy of Sciences, Washington.

Parakkasi, A. 1990. Ilmu Gizi dan Makanan Ternak Monogastrik. Penerbit


Angkasa Bandung.

Ranjhan, S.K.1977. Animal Nutrition and feeding practice in India Vikas Pub.
House PVT.Ltd. New Delhi.

Raysaf. M., 1994. Manajement babi lokal. Penerbit yayasan Kanisius. Yogyakarta

Sampurna I. P. dan Nindhia T. S. 2008. Analisis Data dengan SPSS dalam


Rancang Percobaan. Penerbit Udayana Press.

Sihombing, DTH. 2006. Ilmu Ternak Babi, Cetakan kedua. Gajah Mada
University Press, Yogyakarta.

Soeparno. (2005). Ilmu dan Teknologi Daging.Cetakan ke-4.Gajah Mada


University.

Wea, Redempta. B.B. Konten dan A.H. Angi.2005. Profil Usaha Ternak Babi
Local Di Kecamatan Kelapa Lima Dan Ketcamatan Alak Kodya Kupan
Laporan Penilitian Politeknik Pertanian Negeri Kupang.

21

You might also like