ppekava kinnitatud Direktori kk. nr. 1-9/132 03.06.

2009 ppeasutus: ppeasutuse kood:

Kuressaare Ametikool 70003744 PPEKAVA REGISTREERIMISLEHT

ppekavarhm

Toiduainetettlus ja -tootmine
ISCED 97 liigituse jrgi

ppekava

Pagar-kondiiter
nimetus eesti keeles

Baker and pastry-cook

nimetus inglise keeles

ppekeel Kutseppe liik

eesti keel
kutsepe phikoolis ja gmnaasiumis phihariduse nudeta kutsepe X kutsepe phihariduse baasil kutsekeskhariduspe kutsepe keskhariduse baasil

Maht ppendalates (n) ppekava koostamise alus

120

Toiduainetstuse erialade riiklik ppekava

ppekava eesmrgid ja lesanded ppekavaga kehtestatud kutseppe eesmrk on vimaldada ppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud ttamiseks toiduainetstustes ja toiduaineid kitlevates ettevtetes ning luua eeldused pingute jtkamiseks ja elukestvaks ppeks. Kutseppe lesanne on ette valmistada ttaja, kes: vrtustab pagar-kondiitri eriala ning arendab oma kutseoskusi; oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma td; oskab iseseisvalt rakendada kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates pagari- ja kondiitrit situatsioonides; on orienteeritud kvaliteetsete pi- ja ttulemuste saavutamisele; vastutab enda ja kaasttajate turvalisuse eest ning tuleb toime ohuolukordades; ttab oma tervist ja keskkonda sstes; oskab teha eetilisi ja seaduspraseid valikuid ning on vastutusvimeline; on suhtlemis-, analsi ja teabe hankimise oskusega ning valmis osalema meeskonnats. Nuded pingute alustamiseks
ppekava alusel vib ppima asuda ppija, kes on omandanud phihariduse

ppekava struktuur 1. ld- ja phipingute moodulid (sh praktika) 67 n Sissejuhatus toidutstuse valdkonda 2; Majanduse ja ettevtluse alused 3, Tkeskkond 2, Toiduohutus 3, Kommunikatsioon 3, Toorainete petus 2, Tkorraldus ettevttes 4, Toiduainete keemia 1, Pagaritoodete tehnoloogia 9, Pagari praktiline t 8, Kondiitritoodete tehnoloogia 6, Kondiitri praktiline t 4 Praktika kokku 20 n: Pagari praktika 8, Kondiitri praktika 12 2. Valikpingute moodulid kokku 13 n Toitlustusteenindus 1; pioskused 1, Kutsealane vene keel 2, Kaunistuste valmistamine 1, Vikesaiade valmistamine 1, Kutsealane soome keel 1, Puhastustd 1, Klienditeenindus 1, Trhvlite valmistamine 1, Kutsealane inglise keel 1, Pagari eriala lpueksam 1, Kondiitri eriala lpueksam 1 3. ldharidusained kokku 40 n Eesti keel 5, Kirjandus 3, Inglise keel 6, Matemaatika 5 , Fsika 3, Keemia 2, Bioloogia 2, Geograafia 2, Ajalugu 4, Inimesepetus (perekonnapetus) 1, hiskonnapetus 1, Kunst 1, Muusika 2, Kehaline kasvatus 3 1

Nuded pingute lpetamiseks pingud loetakse lpetatuks, kui on saavutatud kooli ppekavas esitatud pitulemused ning sooritatud positiivsele tulemusele eriala lpueksam. Pagar-kondiitri erialal tuleb sooritada pagari ja kondiitri lpueksamid. Kooli lpueksamile lubatakse pilased, kes: on lbinud vhemalt rahuldavalt kik kohustuslikud moodulid s.h. nii koolis kui ka ettevtetes, kus toimusid praktikad, saades praktikajuhendajalt hinnangu, mille hindeks on vhemalt rahuldav. on saavutanud nutava erialase kompetentsuse Kui pilane ei ole titnud antud ppekava ties mahus, vljastatakse talle soovi korral Kuressaare Ametikooli tend koolis ppimise kohta, kuhu kantakse ka lbitud moodulite mahud ja kokkuvtlikud hinded. Lpetamisel vljastatavad dokumendid Kooli lputunnistus kutsekeskharidusppe lbimise kohta ja hinneteleht. ppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nuetele .....................................................................................200.a. ............................................................................................................................................................
/ees- ja perenimi, allkiri/ Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse osakonna peaspetsialist

ppeasutus ppeasutuse kood Aadress Telefon/Faks e-post ppekavarhm ppekava

Kuressaare Ametikool 70003744 Kohtu 22, 93812 Kuressaare 45 24 600/ 45 24 616 kak@ametikool.ee Toiduainetettlus ja tootmine
ISCED 97 liigituse jrgi

Pagar-kondiiter
nimetus eesti keeles

Baker and pastry-cook

nimetus inglise keeles

Kutseppe liik

kutsekeskhariduspe 120 n

ppekava maht ppendalates ppekeel Kinnitan kskkirja Koosklastatud kooli ppenukogu kooli nukogu
Kontaktisik

eesti keel Neeme Rand

kooli direktori nimi, allkiri

nr. 1-9/132 03.06.2009

pitsat

nr. 4-20/7 03.06.2009

koosoleku protokolli nr, kuupev

nr. 1-6/5 03.06.2009

koosoleku protokolli nr, kuupev

Maret unpuu nimi, allkiri Teeninduserialade osakonna juhataja amet 45 24 660, maret@ametikool.ee , 45 24 616 kontaktandmed (telefon, e-post, faks)

Registreeritud Eesti Hariduse Infossteemis .. kuupev ppekava kood

LDOSA................................................................................................................................................ 6 1. ppekava koostamise alus .......................................................................................................... 6 2. ppekava eesmrgid ja lesanded.............................................................................................. 6 3. Nuded pingute alustamiseks ................................................................................................... 6 4. ppekava struktuur ..................................................................................................................... 7 4.1. Moodulite/ldharidusainete nimetused ja mahud .............................................................. 7 4.2. Praktikakorraldus .................................................................................................................. 8 4.3. Valikpingute valiku vimalused ja tingimused.................................................................. 9 4.4. ldised hindamise phimtted ............................................................................................ 9 5. Nuded pingute lpetamiseks ................................................................................................ 11 6. ppekava koostajad .................................................................................................................. 11 PPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED .............................................................................................. 12 MOODUL 1 SISSEJUHATUS TOIDUTSTUSE VALDKONDA .................................................... 12 MOODUL 2 MAJANDUSE JA ETTEVTLUSE ALUSED ............................................................... 13 MOODUL 3 TKESKKOND ..................................................................................................... 14 MOODUL 4 TOIDUOHUTUS ..................................................................................................... 15 MOODUL 5 KOMMUNIKATSIOON .......................................................................................... 17 MOODUL 6 TOORAINETE PETUS ................................................................................................. 19 MOODUL 7 TKORRALDUS ETTEVTTES ............................................................................ 21 MOODUL 8 TOIDUAINETE KEEMIA ......................................................................................... 23 MOODUL 9 PAGARITOODETE TEHNOLOOGIA......................................................................... 24 MOODUL 10 PAGARI PRAKTILINE T .................................................................................... 27 MOODUL 11 KONDIITRITOODETE TEHNOLOOGIA ................................................................... 28 MOODUL 12 KONDIITRI PRAKTILINE T ................................................................................ 32 MOODUL 13 PAGARI PRAKTIKA ................................................................................................ 33 MOODUL 14 KONDIITRI PRAKTIKA ........................................................................................... 35 MOODUL 15 TOITLUSTUSTEENINDUS ..................................................................................... 37 MOODUL 16 PIOSKUSED ........................................................................................................ 38 MOODUL 17 KUTSEALANE VENE KEEL ..................................................................................... 39 MOODUL 18 KAUNISTUSTE VALMISTAMINE ........................................................................... 40 MOODUL 19 VIKESAIADE VALMISTAMINE ............................................................................. 40 MOODUL 20 KUTSEALANE SOOME KEEL .................................................................................. 41 MOODUL 21 PUHASTUSTD ................................................................................................. 42 MOODUL 22 KLIENDITEENINDUS ............................................................................................ 43 MOODUL 23 TRHVLITE VALMISTAMINE ............................................................................... 44 MOODUL 24 KUTSEALANE INGLISE KEEL .................................................................................. 44 MOODUL 25 PAGARI ERIALA LPUEKSAM ............................................................................. 45 MOODUL 26 KONDIITRI ERIALA LPUEKSAM ....................................................................... 46 3. LDHARIDUSAINED ................................................................................................................... 48 3.1. EESTI KEEL ........................................................................................................................... 48
4

3.2. 3.3. 3.4. 3.5. 3.6. 3.7. 3.8. 3.9. 3.10. 3.11. 3.12. 3.13. 3.14. LISA 1 LISA 2 LISA 3

KIRJANDUS .......................................................................................................................... 50 VRKEEL ........................................................................................................................... 52 MATEMAATIKA ................................................................................................................... 55 FSIKA .............................................................................................................................. 57 KEEMIA ................................................................................................................................ 59 GEOGRAAFIA ....................................................................................................................... 61 BIOLOOGIA .......................................................................................................................... 65 AJALUGU ............................................................................................................................. 68 INIMESEPETUS .............................................................................................................. 70 HISKONNAPETUS ........................................................................................................ 72 MUUSIKA ......................................................................................................................... 73 KUNST .............................................................................................................................. 74 KEHALINE KASVATUS ....................................................................................................... 76 LPUEKSAMITE JUHEND ..................................................................................................... 79 PPEKAVAGA SEONDUVA PPEBAASI KIRJELDUS ............................................................. 81 PPEKAVAGA SEOTUD PETAJAD ...................................................................................... 82

LDOSA
1. ppekava koostamise alus
Pagar-kondiitri eriala ppekava koostamise aluseks on toiduainetstuse erialade riiklik ppekava.

2. ppekava eesmrgid ja lesanded

Kutseppe lesanne on ette valmistada ttaja, kes: vrtustab pagar-kondiitri eriala ning arendab oma kutseoskusi; oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma td; oskab iseseisvalt rakendada kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates pagari- ja kondiitrit situatsioonides; on orienteeritud kvaliteetsete pi- ja ttulemuste saavutamisele; vastutab enda ja kaasttajate turvalisuse eest ning tuleb toime ohuolukordades; ttab oma tervist ja keskkonda sstes; oskab teha eetilisi ja seaduspraseid valikuid ning on vastutusvimeline; on suhtlemis-, analsi ja teabe hankimise oskusega ning valmis osalema meeskonnats

3. Nuded pingute alustamiseks

Pagar-kondiitri ppekava alusel vib ppima asuda ppija, kes on omandanud phihariduse. Erialale vetakse vastu phiharidust tendava dokumendi ning isikut tendava dokumendi esitamisel. pilaskandidaadil on vaja esitada avaldus kooli astumiseks, meditsiiniline tend erialale sobivuse kohta, 4 fotot 3X4 cm. Vajadusel sooritatakse vastuvtukatsed (kutsesobivustest, vestlus, phikooli lputunnistuse hinnete keskmise arvestamine vastuvtul). ppet toimub eesti keeles.

4. ppekava struktuur
4.1.
Jrk nr

Moodulite/ldharidusainete nimetused ja mahud

Kogu-maht (n) Maht (n) Maht (n) Maht (n)

1. ppeaastal teoreetiline ppet praktiline ppet

2. ppeaastal teoreetiline ppet praktiline ppet

3. ppeaastal teoreetiline ppet praktiline ppet 0,25 0 2 0 0,25 0,25 0,5 0,75 1,5 0,25 0,5 0,75 0 0,5 0,5 1 7

Moodulite/ldharidusainete nimetused ldpingute moodulid

1. 1.1. 1.2. 2. 2.1. 2.2. 2.3. 2.4. 3. 3.1. 3.2. 3.3. 4. 4.1. 4.2. 4.3. 5. 5.1. 5.2. 5.3. 5.4. 6. 7. 7.1. 7.2. 7.3. 7.4. 7.5. 8. 9. 9.1. 9.2. 9.3. 10. Sissejuhatus toidutstuse valdkonda Sissejuhatus erialasse Toitumise alused Majanduse ja ettevtluse alused Majanduse alused Ettevtluse alused Turunduse alused Tseadusandluse alused Tkeskkond Tohutus ja tervishoid Esmaabi Keskkond ja jtmemajandus Toiduohutus Toiduhgieen Toiduseadusandluse alused Toidukontroll Kommunikatsioon Kutse-eetika ja suhtlemine Arvutipetus Asjaajamise alused Kutsealane eesti keel

Kokku

Kokku

13 2 1 1 3 0,5 1,25 0,5 0,75 2 1 0,5 0,5 3 1 1 1 3 1 0,5 0,5 1 34 2 4 0,75 1,25 0,25 1 0,75 1 9 7,5 0,5 1 8

7 1 0,5 0,5 1 0,5 0,5

3,5 1 0,5 0,5 0

10,5 2 1 1 1 0,5 0,5

0,25 0

0,25 0

0,5 1,75 0 0

0,25 0,25

0,25 0,25

0,5 1,25 0,5

1,5 1 0,5 2 0,5 1 0,5 1,5 0,5 0,25 0,25 0,5 1,5 4 0,75 1,25 0,25 1 0,75 3 2,5

0,5 0,5 1 0,5 0,5 1 0,5 0,25 0,25

2 1 0,5 0,5 3 1 1 1 2,5 1 0,5 0,5 0,5 1,5 4 0,75 1,25 0,25 1 0,75 6 5

0,5

0,5 0,5 0,5

Phipingute moodulid
Toorainete petus Tkorraldus ettevttes Tootmist korraldus Seadmete petus Erialane matemaatika Arvestus ja aruandlus Pakendamine ja pakkematerjalid Toiduainete keemia Pagaritoodete tehnoloogia Pagaritoodete tehnoloogia ja praktiline t Toitumistavad Kujunduspetus Pagari praktiline t

1 3 2,5 1,5 1 0,5 0,5 0,5 4 1 4 4 1,5 1,5 3 2,5 0,5 4

Kokku

11. Kondiitritoodete tehnoloogia 11.1. Kondiitritoodete tehnoloogia ja praktiline t 11.2. Kujunduspetus 12. Kondiitri praktiline t

6 5 1 4 20 8 12 13 1 1 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1

1 1

1 1

2 2

2,5 2 0,5

1,5 1 0,5 3 8 8 2,25 0,5

4 3 1 3 8 8 6 1 1 1 1

Praktika
13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. Pagari praktika Kondiitri praktika

4 4 1,5 1 0,5 4 2 1 1 0,5 0,5 0,5 1 0,5 1 0,5 3,5

1 8 4 4 1,5

1 8 4 4 5

Valikpingute moodulid
Toitlustusteenindus pioskused Kutsealane vene keel Kaunistuste valmistamine Vikesaiade valmistamine Kutsealane soome keel Puhastustd Klienditeenindus Trhvlite valmistamine Kutsealane inglise keel Pagari eriala lpueksam Kondiitri eriala lpueksam

3,75 0,5

1 0,5 1

1 0,5 1

0,5

0,5

1 0,25 0,75 1 1 1 0,5 0,5 1

0,5

ldharidusained
Eesti keel Kirjandus Vrkeel inglise keel Matemaatika Fsika Keemia Bioloogia Geograafia Ajalugu Inimesepetus (perekonnapetus) hiskonnapetus Kunst Muusika Kehaline kasvatus KOKKU

40
5 3 6 5 3 2 2 2 4 1 1 1 2 3 120

8
1 1 1 1 1

16

16 16
2 1 2 2 2 1 1 2 1

16
2 2 3 2 1 2 2 1

25

11

1 1 1 40

22,75

17,25

1 1 40

25

15

1 40

4.2. -

Praktikakorraldus

Praktika hindamine Praktikakohas toimuva ppe hindamiseks on vljattatud hindamislehed Praktiliste kutseoskuste omandamise etappide lbimisel hinnatakse pilase oskusi praktilise ppe juhendaja ja pilase enda poolt. Praktika hindamisel kasutatakse hinnangu andmiseks pilase praktikapevikut. Praktika kokkuvte tehakse rhmajuhendaja ja praktikajuhendajate omavahelise arutelu kigus, alati viibib kohal hinnatav pilane. Praktika hindamisel pratakse peathelepanu kutsesobivusele ja pidevale arengule ppet kigus. Praktika koondhinnang peab olema hindeline ("5"-"3").

4.3.

Valikpingute valiku vimalused ja tingimused

Lhtudes Toiduainetstuse erialade riiklikust ppekavast on kooli ppekavale pagar-kondiiter, lisatud kooli poolt jrgmised valikpingute moodulid. Valikpingute moodulid mratlevad teadmised ja oskused, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi Valikpingute moodulid ja mahud ppendalates on Toitlustusteenindus pioskused Kutsealane vene keel Kaunistuste valmistamine Vikesaiade valmistamine Kutsealane soome keel Puhastustd Klienditeenindus Trhvlite valmistamine Kutsealane inglise keel Pagari eriala lpueksam Kondiitri eriala lpueksam 1 1 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1

Valikpingute maht kokku on 13 ppendalat. 4.4. ldised hindamise phimtted

Kohustuslike moodulite ja ppeainete hindamine toimub vastavalt kooli ppekava struktuurile. Iga moodul lpeb hindega. Hindamine toimub 5-palli ssteemis vastavalt koolis kehtivale hindamisjuhendile (KAK ppekorralduse eeskiri 20-25). Teoreetilise ppe ja praktilise t hindamine - Hindamine toetab ppimist - tugevdab positiivseid hoiakuid ja motivatsiooni - annab ettekujutuse pilaste oskuste tasemest - annab koolile tagasiside koolitusalase tegevuse tulemustest - annab tandjale teavet pilase ametioskuste tasemest Teadmiste ja oskuste kontrollimiseks kasutatakse sltuvalt ppeaine sisust erinevaid vorme: - teoreetiliste teadmiste testid, mis omakorda jagunevad: - suuline arvestus; kirjalikud td; - iseseisvate tde arutelu; - praktiliste oskuste testid; - pikigud ja nende kohta koostatud aruanded; - moodulite koondhindamised; - komplekshindamised; - lpueksam on komplekseksam. Teooriappes hinnatakse 5-palli ssteemis,
9

hinne 5 (vga hea) 90 - 100 % punktide arvust igesti sooritatud hinne 4 (hea) 70 - 89 % punktide arvust igesti sooritatud hinne 3 (rahuldav) 50 - 69 % punktide arvust igesti sooritatud hinne 2 (mitterahuldav) 25 - 49 % punktide arvust igesti sooritatud kusjuures pilane peab saama hindeks vhemalt "rahuldav" vi hinnangu "arvestatud". pilane, kes ei ole ppeaines vi moodulis saanud hinnangut "arvestatud" vi tema hinne oli "puudulik" vi "nrk", on igus sooritada korduvarvestus vi test kooli poolt mratud ajal. Vastavalt moodulppessteemile toimub mooduli hindamine tervikuna ja kompleksselt. Mooduli omandatud kutseoskuste ja teadmiste testimisviis on toodud ppekavas konkreetse mooduli juures ja vib olla nii kirjalike teadmiste test, praktiliste oskuste test, projektit, iseseisev t vi muul moel sooritatud komplekshindamine eelpoolnimetatud komponentidest. Komplekshindamine hlmab reeglina kiki moodulis sisalduvaid aineid. Mooduli lpus toimub mooduli hindamine. Selleks vib olla niteks komplekseksam, mis on hindeline, kusjuures pilane peab saavutama vhemalt hinde "rahuldav". "Puuduliku" hinde korral on pilasel igus osaleda kordushindamises kooli poolt mratud ajal. pilane, kes ei ole sooritanud mooduli lpuhindamist, viiakse tingimisi le jrgmise mooduli ppele, mille kestel ta peab likvideerima vlgnevuse. Kui pilane ei suuda ka siis positiivset tulemust saavutada, on ta automaatselt eksmatrikuleeritud. Saadud hinnet pilane tsta ei vi. petajal on igus vajadusele vastavalt tsta vi alandada pilaste teadmiste ja oskuste phjal saadud mooduli hinnet he palli vrra, arvestades pilase poolt tunnis lesnidatud aktiivsust. "Mittearvestatuks/ mitterahuldavaks" loetakse teadmiste vi oskuste puudumisele lisaks pilase hindamisele mitteilmumist vi arvestuse sooritamata jtmist kokkulepitud ajal, kusjuures petaja on kohustatud tegema sellekohase mrkuse hindamisprotokolli. Praktilist td ja praktikat hinnatakse 5 palli ssteemis, milles hinded thendavad Hinne 5 (Vga hea) puhul pilane: Korrektne iseseisev t ttab innustunult, probleemideta, tidab tpselt tjuhiseid, peab kinni kokkulepetest, ei hiline, teeb kvaliteetset td, saab klientidelt positiivse tagasiside, sooritab tid iseseisvalt, soovib oma oskusi tiendada ja parandada, oskab oma tegevust hinnata ja analsida. Hinne 4 (Hea) puhul pilane: ttab hsti, kuid vajab juhendamist ja korrigeerimist , tidab tjuhiseid, ei hiline, on usaldusvrne, on enamasti tpne ja hoolas, ei vaja sundimist,
10

 on analsivimeline. Hinne 3 (Rahuldav) puhul pilane: ttab aeglaselt ja sna kskikselt, vajab palju juhendamist ja jrelvaatamist, teeb sna kehva kvaliteediga td, ei ole hoolas ega tpne, ei oska oma tegevust objektiivselt hinnata, Hinne 2 (Mitte rahuldava) puhul pilane: ttab vastumeelselt, Ei saa iseseisvalt hakkama teeb juhendamisest hoolimata halvakvaliteedilist td, on lohakas, saab klientidelt negatiivse tagasiside, ei ole usaldusvrne, segab vi takistab kaaspilaste td, kitub vljakutsuvalt.

5. Nuded pingute lpetamiseks

pingud loetakse lpetatuks, kui on saavutatud kooli ppekavas esitatud pitulemused ning sooritatud positiivsele tulemusele eriala lpueksam. Pagar-kondiitri erialal tuleb sooritada pagari ja kondiitri lpueksamid. Kooli lpueksamile lubatakse pilased, kes: on lbinud vhemalt rahuldavalt kik kohustuslikud moodulid s.h. nii koolis kui ka ettevtetes, kus toimusid praktikad, saades praktikajuhendajalt hinnangu, mille hindeks on vhemalt rahuldav. on saavutanud nutava erialase kompetentsuse Kooli lpetajale vljastatakse kooli lputunnistus kutsekeskharidusppe lbimise kohta ja hinneteleht. Kui pilane ei ole titnud antud ppekava ties mahus, vljastatakse talle soovi korral Kuressaare Ametikooli tend koolis ppimise kohta, kuhu kantakse ka lbitud moodulite mahud ja kokkuvtlikud hinded.

6. ppekava koostajad
Trhma juht Helgi Vait, kutsepetaja Trhma liikmed Reet Truuvrt, Marge Leimann, Heli Maajrv, Kristine Jrsk Tandjate esindaja Aare Heiberg Osakonnajuhataja Maret unpuu

11

PPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED

MOODUL 1 2 n (1T/1P) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab teadmised, oskused ja hoiakud kutsepinguteks toidutstuse valdkonnas. ppijal vimaldatakse saada levaade kutseppeasutuse ppekorraldusest ja tutvuda pperhmaga. Arendatakse eneseanalsi, pioskusi ja koostoskusi. Tutvustatakse erinevaid ppemeetodeid. Antakse teadmisi tnapeva toidu ja toitumisega seotud valdkondadest, toitumisprobleemidest ja soovitusi tervislikuks toitumiseks. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. ppesisu 3.1. SISSEJUHATUS ERIALASSE 1n (0,5T/0,5P) 3.1.1. TUTVUMINE KOOLI JA PPERHMAGA Kooli ja pperhmaga tutvumine. Kooli struktuur. Kooli infossteem. Kooli sisekord ja ppetkorraldus. pilase igused ja kohustused. Dokumentatsioon koolis. Tunniplaanide koostamise phimtted. 3.1.2. TUTVUMINE ERIALAGA Toidutstuse osathtsus. Kutsestandardid. ppekava sisu ja lesehitus. Praktikabaaside tutvustus. ppekigud. Eneseanals. 3.1.3. TUTVUMINE PPEMEETODITEGA Erinevad ppemeetodid, s.h. aktiivppemeetodid. Kirjalike tde koostamise, vormistamise, esitamise ja hindamise phimtted. ppematerjalid, nende paljundamine. 3.2. TOITUMISE ALUSED 1n (0,5T/0,5P) Toitumise fsioloogiline mehhanism. Esmavajalikud toiduained ja nende mju meie organismile. Toitained, nende lesanded, thtsus, vajadus. Toitumistavad. Toiduring ja pramiid. Toidu thtsus. Toiduenergia vajadus. Toidu energeetiline vrtus. Eritoitumine. Toitumissoovitused. 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: - pitavat valdkonda ja eriala ning vastavaid praktikabaase - kooli sisekorra- ja ppekorralduseeskirja - ppekava sisu ja vastavaid kutsestandardeid - erinevaid ppemeetodeid - tervisliku toitumise thtsust ja selle phimtteid ppija oskab: - orienteeruda kutseppeasutuse ppekeskkonnas - valida sobivaid pimeetodeid iseseisvalt ppimiseks - koostada kirjalikke tid
12

SISSEJUHATUS TOIDUTSTUSE VALDKONDA

hankida ja tdelda kutsealast informatsiooni tervislikult toituda

5. Hindamine Hinnatakse: testid (40 %) I test: ppekava, kutse ja kooli nuete tundmisest II test toitumise alustest Praktiline tegevus - (60 %) eneseanalsi teostamine; aktiivppe meetodil (orienteerumine) pperhmaga, linnaga ja kooliga tutvumine; aktiivppe meetodil kutsealaga tutvumine; osalemine ppekikudel ja kirjalikud aruanded, tagasiside andmine ja tulemuste esitlemine

MOODUL 2

MAJANDUSE JA ETTEVTLUSE ALUSED

3 n (2,5T/0,5P) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab majandusliku mtlemise ja turumajanduse toimimise alused. Omandatakse teadmised majandusalasest terminoloogiast, ettevtlusest, mista nudmise pakkumise kujunemist turul ja turu konkurentsi erinevaid vorme. Tunda ettevtluse erinevaid vorme ja ettevtluse thtsust hiskonnas. Antakse ldteadmised tsuhteid reguleerivatest igusaktidest. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. ppesisu 3.1. MAJANDUSE, ETTEVTLUSE JA TURUNDUSE ALUSED 3.1.1. MAJANDUSE ALUSED 0,5 n Turumajanduse olemus. Nudluse ja pakkumise mehhanismid. Vajadused ja ressursid. Eraomand. Riigieelarve ja maksud. Konkurents. Tturg. Investeeringud, sstmine, tarbimine. EL ja Eesti majandus. 3.1.2. ETTEVTLUSE ALUSED 1,25 n Ettevte ja ettevtja. rihing, mittetulundushing ja fsilisest isikust ettevtja. Ettevtte loomise etapid. Tootmine: toode ja toodang, psiv- ja muutuv kulud, kasum, kive. riidee olemus. riplaani koostamise phimtted. 3.1.3. TURUNDUSE ALUSED 0,5 n Turunduse areng. Turunduskeskkond. Turunduskontseptsioonid. Turunduse strateegia ja taktika. Turg. Turundusuuring. Toode ja toote arendus. Toote elutskkel. Kaubamrk. Tarbijakitumise olemus. Tarbija kitumist mjutavad tegurid. Tarbija lojaalsus. Suhtlusturundus. Sotsiaalne turundus. Siseturundus. Internetiturundus. Hinna olemus ja kujundamine. Mgiprotsess. Jaotuskanalid, jaotusssteem. Reklaam. Mgi soodustamise vtted. Isiklik mk. 3.2. TSEADUSANDLUSE ALUSED 0,75 n 3.2.1. LEPINGULISED SUHTED Fsilised ja juriidilised isikud. Tehingu miste ja vorm. Tlepingu sisu ja slmimise
13

phimtted. Ametijuhend. Kollektiivleping. T sisekorra eeskirjad. 3.2.2.T- JA PUHKEAEG. Tnorm, tpev, tndal, tvahetus. T- ja puhkeaja misted ja liigid. Taja arvestamine. Ttamine puhkepevadel, rahvus- ja riigiphadel. letunnit, htune ja ine taeg. Puhkuse saamise igus ja kord, puhkusetasu. Puhkuse liigid. Puhkuse tasustamine. Puhkuse katkestamine. 3.2.3. T TASUSTAMISE ALUSED. Palk, phi- ja keskmine palk. Lisatasud ja juurdemaksed. Lisatasu miste ja rakendamine. T tasustamine puhkepevadel, riigiphadel, htusel ja isel ajal ning eritingimustes ttamisel. Tagatised ja hvitised. Palga ja lpparve maksmine. Maksud ja kinnipidamised palgast. Sotsiaalsed tagatised. Materiaalne vastutus. 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: - majanduse phimisteid - ettevtlusvorme ja tegutsemise phimtteid - riplaani koostamise phimtteid - tsuhteid reguleerivaid seadusandlikke akte - tlepingu slmimise, muutmise ja lpetamise aluseid - palga ja puhkuse arvestamise aluseid - toote elutsklit ja selle arendamise vimalusi - kaubamrgi olemust - hinna kujundamise aluseid ppija oskab: - eristada ettevtlusvorme - arvutada oma palgalt kinnipeetavaid summasid - orienteeruda erinevates tsuhteid reguleerivates seadustes ja muudes igusaktides - leida vimalusi tvaidluste lahendamiseks 5. Hindamine Hinnatakse: testid (40%) majanduse, ettevtluse, turunduse ja tseadusandluse phimistete tundmine rhmatd (10%) situatsioonlesannete lahendamine (20%) riplaani koostamine (30%)

MOODUL 3

TKESKKOND

2 n (1,5T/0,5P) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab teadmised tohutuse ja ttervishoiu korraldusest, tkeskkonna olemusest ning ohuteguritest. Oskab kituda ja tegutseda ohuolukordades ning kasutada lihtsamaid esmaabivtteid. pib tundma ttajate tervisekontrolli nudeid, kutsehaigusi ja tga seotud haigestumisi, esmaabi korraldust ettevttes. pib tundma ohutust tagavaid isikukaitsevahendeid ning eririietuse kandmise nudeid. Omandab levaate tseadusandlusest ning keskkonnaalasest seadusandlusest. ppija teab jtmekitluse phimtteid
14

2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. ppesisu 3.1. TOHUTUS JA TTERVISHOID 1,0 n Tkeskkond: ldnuded, tkoht, tvahendid. Tolme. Tohutuse ja ttervishoiu tagamise meetmed. Ergonoomika. Tandja ja ttaja kohustused ja igused. Tseadusandlus. Tkeskkonnaspetsialist. Tkeskkonna riskide hindamine. Ttaja juhendamine ja vljape tkohal. Ohutegurid tkeskkonnas. Ohutusjuhendid. Hdaolukorrad: olemus, tekkimise vimalused . Ennetavad tegevused hdaolukordade vltimiseks ning vimalike mjude leevendamiseks. Isikukaitsevahendid ning eririietus. Tnnetus. 3.2 ESMAABI 0,5 n Esmaabivahendid ja philised esmaabivtted. Kukkumine. Luumurrud. Lihaste ja liigeste venitused. Pletushaavad. Klmumine. Kuumakahjustused. Mrgitused. Vrkehad. Sidumis- ja toestamisvahendid. Kannatanu tstmine, kandmine, transportimine. Esmaabivahendid tkohal. 3.3. KESKKOND JA JTMEMAJANDUS 0,5 n Keskkonnastrateegia ja sstva arengu phimtted. Keskkonnaalane seadusandlus. Keskkonnakulud. Keskkonnaseire. Keskkonnaaspektid, nende hindamine. Jtmete teke ja kitlemise viisid. Tavajtmed. Ohtlikud jtmed. Loomsed krvalsaadused. 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: tohutuse ja ttervishoiu korralduse ldnudeid tkeskkonna phimisteid, ohutegureid ja ohutusjuhendeid kuidas vltida ohuolukordadesse sattumist ttajate tervisekontrolli nudeid, kutsehaigusi ja tga seotud haigestumisi esmaabi korraldust ettevttes eririietuse kandmise reegleid sstva arengu ja jtmekitluse phimtteid keskkonna reostuse ennetamise ja vltimise vimalusi tkeskkonnas ppija oskab: - kasutada ohutuid tvtteid - sorteerida jtmeid - tegutseda ohuolukorras - kituda nnetusjuhtumite puhul ning osutada lihtsamat esmaabi - valida ja kasutada ohutust tagavaid isikukaitsevahendeid 5. Hindamine Hinnatakse: - kirjalik test (40%) - tohutuse, ttervishoiu ja jtmemajandusest - praktiline arvestus (60%) ergonoomilised tvtted - isikukaitsevahendite kasutamine; esmaabivtete kasutamise oskus, leida ja hinnata - tkoha riskitegureid MOODUL 4 TOIDUOHUTUS
15

3 n (2T/1P) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab teadmised toiduohutusest ja hgieenist toiduainete kitlemisel. Teab hgieeni phimtteid ja oskab jrgida hgieeninudeid toiduainetstuses. Teab toiduainetega levivaid nakkushaigusi ja nende vltimise vimalusi. Saab levaate toidukontrollist ja toidu kitlemist reguleerivatest igusaktidest. Teab tooraine ja valmistoodangu elementaarseid hindamise kriteeriume. Oskab hinnata tooraine ja toidu klblikkust kitlemiseks vi tarbimiseks. On tuttav enesekontrollissteemi rakendamisega tstuses. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. ppesisu 3.1. TOIDUHGIEEN 1,0 n Toiduhgieeni phimtted. Mikrobioloogilised, fsikalised ja keemilised ohud, nende vltimine. Mikroorganismid, nende paljunemist mjutavad tegurid. Toiduainetega levivad nakkushaigused, toidumrgistused, helmintoosid. Toiduainete silitamine ja realiseerimisajad. Personalihgieen. Kahjuritrje. Hgieenikontroll. Pesemine ja desinfitseerimine. Kasutatavad pesemis- ja desinfitseerimisvahendid, tlahuste valmistamine toiduhgieeni tagamine 3.2. TOIDUSEADUSANDLUSE ALUSED 1,0 n levaade toidu kitlemist reguleerivatest igusaktidest. Toiduseaduse eesmrk ja sisu. Misted. levaade nuetest toidu kitlemisele ja kitlejale. Toiduhgieeni ldnudeid ja erinudeid ksitlevad igusaktid. Nuded joogiveele. Lisaainete kasutamine. Saasteained. Mrgistamine. Kestvuskatsed. 3.3. TOIDUKONTROLL 1,0 n Toidukontrolli vajadus ja sisu. Enesekontrolli ja HACCP-i phimtted. Jrelevalve phimtted. levaade toidutstuse laboratoorse ja mikrobioloogilise kontrolli ssteemist. Tooraine, tootmise ja valmistoodangu kvaliteedi hindamise meetodid. Sensoorne anals. Laboratoorsed analsid. Enamkasutatavad kontrolli- ja mtevahendid. 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: - toidu mikrobioloogilisi, fsikalisi ja keemilisi ohtusid - mikroorganisme, nende leviku teid ning hvitamise vimalusi - toidu ohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise nudeid - toiduga seotud haiguseid - hgieeninudeid toidukitlejale - ttajate tervisekontrolli nudeid - toidutstuses kasutatavaid puhastusmeetodeid, tvahendeid ja puhastusaineid - HACCP-i kontseptsiooni ppija oskab: - leida internetist toidu kitlemist reguleerivaid igusakte - kasutada kaasaegseid puhastusaineid ja tvahendeid - toiduaineid sensoorselt hinnata
16

Hindamine Hinnatakse: kirjalik test (40%) - toiduhgieenist ja toidukontrollist praktiline arvestus (60%) praktilised lesanded enesekontrolli raames (ohu anals, kriitiliste kontrollpunktide leidmine, pesemise ja desinfitseerimisplaani teostamine) KOMMUNIKATSIOON

MOODUL 5 3 n (2T/1P)

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija suudab arendada eneseanalsi oskust; adekvaatselt toime tulla erinevates tsituatsioonides, kohaneda uute olukordadega ja toime tulla probleemide lahendamisega. ppija oskab informatsiooni hankida, valida, vastu vtta, hinnata, kasutada ja edastada. ppija oskab kasutada arvutit ppets ja informatsiooni hankimiseks. ppija teab igapevase asjaajamise korraldamise aluseid, omab levaadet elektroonilisest asjaajamisest ja oskab koostada ametikirju. ppija arendab eesti keeles nii suulist kui kirjalikku enesevljendusoskust. pilane oskab anda objektiivseid hinnanguid iseenda, tehtud t ja tegevuse kohta. Omandab eeldused toidutstuse alaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks kutsealapinguteks. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. ppesisu 3.1. KUTSE-EETIKA JA SUHTLEMINE 1,0 n Eetika ja pshholoogia phimisted. Eneseanalsi vimalused. Inimese pshiline areng. Isiksus, isiksuseomaduste vljaselgitamine, tulemuste anals. Usaldus- ja turvatunne. Sltuvus ja tahe. Algatusvime. Tvime ja hoolsus. Meeskonnat. Suhtlemisoskuse thtsus ja selle arendamise vimalused. Loovus, avatus, emotsionaalne intelligentsus. Situatsioonimngud. Tootmisttaja roll, pdevus, isikuomadused. 3.2. ARVUTIPETUS JA ASJAAJAMISE ALUSED 3.2.1. ARVUTIPETUS 0,5 n Elementaaroskused: phimisted, riistvara ja tarkvara, tlaud, failihaldus, kopeerimine, teisaldamine, kustutamine, otsingute tegemine, failide lihtne redigeerimine, prindihaldus. Tekstittlus: tekstittluse alustamine, phioperatsioonid, dokumendi muutmine, andmete sisestamine, andmete mrgistamine, kopeerimine, teisaldamine ja kustutamine, kujundamine, teksti ja leheklje kujundamise phivtted, dokumendi viimistlemine, pised ja jalused, printimine, tabelid, pildid, objektide lisamine dokumendile. Tabelittlus: dokumendi loomine ja muutmine, phioperatsioonid, andmete mrgistamine, kopeerimine, teisaldamine, kustutamine, read ja veerud, valemid ja funktsioonid, kujundamine, diagrammid ja objektid, printimine. Veebi kasutamine: veebis navigeerimine, otsing, elektronposti kasutamine, kirjavahetus, adresseerimine, postkasti haldamine, listid ja uudisgrupid. 3.2.2. ASJAAJAMISE ALUSED 0,5 n Dokumendi miste. Dokumendi koostamis- ja vorminuded.
17

Dokumendissteem, plangid, rekvisiidid, vormistamine. Avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja koostamise ja vormistamise nuded arvutil ja paberkandjal. Ametikirjade (algatuskiri, vastuskiri, tellimiskiri, kaaskiri, volikiri ja vabanduskiri) koostamise ja vormistamise nuded arvutil ja paberkandjal. Netietikett. Kontoritehnika ja sidepidamisvahendid. 3.3. KUTSEALANE EESTI KEEL 1,0 n Suhtluskeel. Kirjakeel. Suulise ja kirjaliku vljenduslaadi eripra. Kutsealane snavara ja igekeel. Kutsealase informatsiooni hankimine ja analsimine. Teksti korrigeerimine. Meedia avaliku arvamuse kujundajana. Samateemaliste kutsealaste ajalehetekstide vrdlemine ja analsimine. Kutsealase telesaate vaatamine ja analsimine. Vaatepunkti muutmine. Probleemide snastamine ja phjendamine. Kommunikatsioon inimkitumise mjutajana. Numbrid ja lhendid. Hindade vormistamine ja lhendite ige kasutamine. Toote koostisosad. Reklaamtekstid. Pakkumiste koostamine ja esitlemine. Uudise ja pressiteate kirjutamine. Kutsealaste tekstide olemus ja eripra. Materjali kogumine ja korrastamine. Publiku ees esinemine. 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: - arvuti seadmeid ja ohutusnudeid kuvariga ttamisel - arvutivrkude ldiseid toimimisphimtteid - hea suhtlustava phimtteid, sh elektroonilises keskkonnas - erinevate ametikirjade koostamise nudeid - suulise ja kirjaliku enesevljenduse olemust ning eripra - meeskonnat thtsust ppija oskab: - kasutada infotehnoloogiavahendeid - kasutada arvutit ppimis- ja tvahendina - koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust arvutil ja paberkandjal - koostada ja vormistada arvutil ametikirju ja valida sobiv ametikirja edastamise viis - analsida enda suhtlemisoskust - kituda tavaprastes suhtlemissituatsioonides - analsida ja reguleerida enese kitumist ja enese vljendust - ttada meeskonnas 5. Hindamine Hinnatakse: kirjalikud teadmiste testid (30 %) praktilised lesanded (70%) - oskust koostada ja vormistada erinevaid dokumente ja - kirju ksitsi ning arvutil, oskust valida nende edastamiseks sobivaim viis; eneseanals - suhtlemisoskuse kohta, hinnates enda tugevusi ja nrkusi

18

MOODUL 6 TOORAINETE PETUS 2 n (1,5T/0,5P) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab teadmised toorainetest. pib tundma erinevate toorainete koostist, kvaliteeti, toitevrtust, maitseomadusi ja kasutamise vimalusi. Oskab valida igeid tooraineid pagari- ja kondiitritoodete valmistamiseks. Oskab teha toorainete asendusi. Omandab teadmised toiduainete hoiunuetest, realiseerimisaegadest ja sstlikust kasutamisest ning ettevalmistamisest tootmiseks. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. ppesisu 3.1. SISSEJUHATUS AINESSE 3.2. TERAVILJAD JA TERAVILJASAADUSED Teraviljasordid, teraehitus. Terade ttlemine ja jahu jahvatus. Jahu sordid ja tbid. Jahu keemiline koostis. Jahu kvaliteedinitajad: organoleptilised ja fsikalis-keemilised nitajad. Jahu kpsetusomadused. Jahu silitamine ja silitamisel toimuvad muutused. Jahude ettevalmistamine tootmiseks. Jahu- ja taignaparandajad 3.3. KEEDUSOOL JA TOIDUHAPPED 3.4. LINNASED Fermenteerimine. Punased ja valged linnased. Erinevad linnaseasendajad. 3.5. KERGITUSAINED. Biokeemilised (prm). Keemilised (ammooniumkarbonaat, sgisooda, kpsetuspulber) 3.6. SUHKUR. Suhkru saamine, liigid, kvaliteedinuded, silitustingimused, kasutamine. Suhkruasendajad. 3.6.1. SIIRUP. Suhkrusiirup, invertsiirup, karamellsiirup, trklisesiirup, glkoosisiirup, maltoossiirup, melassisiirup. Kvaliteedinuded ja kasutamine. 3.6.2. MESI. Mee liigid, keemiline koostis, silitamine ja kasutamine. Kunstmesi. 3.7. MUNAD JA MUNASAADUSED. Kanamunad ( keemiline koostis, munade ettevalmistamine tootmiseks, muna kategooriad). Pastriseeritud munatooted (munavalge, munakollane, kogumunamass). Kuivatatud munatooted (pulbrid) 3.8. TOIDURASVAD. Taimsed ja loomsed rasvad, lid. Kondiitritstuse spetsiaalmargariinid (taina-, kihitus-, kreemi-, rasvkpsetusmargariinid) ja lid. Vi. 3.9. VESI: Karedus, kvaliteet, ph, temperatuur 3.10. PIIM JA PIIMATOOTED. Piim ja koor. Hapendatud piimatooted. Juust. Kondenseeritud piimatooted. Kuivatatud piimatooted (pulbrid). Kooreasendajad. 3.11. TARRENDAINED, STABILISAATORID JA ZELEED. Agar, elatiin, pektiin, trklis, modifitseeritud trklis, kreemistabilisaator, eleepulber, valmis elee. 3.12. MARTSIPANI TOOTMINE, LIIGID.
19

Persipan. Suhkrumass. Silitamine ja ttlemine. Mandlitidised. 3.13. KAKAO JA okolaad. okolaadi tootmine ja kvaliteedinuded. Liigid. 3.13.1. GLASUUR 3.14. TUUMALISED JA SEEMNED. Phklid, mandlid, seemned. Iseloomustus ja ettevalmistamine. 3.15.LIHA JA LIHATOOTED. Liha liigid. Kvaliteedi- ja silitusnuded. Ettevalmistamine tootmisprotsessiks. 3.16. KALA JA KALATOOTED. Kvaliteedi ja silitusnuded. Ettevalmistamine tootmiseks. 3.17. PUUVILJAD, MARJAD, HOIDISED. Vrsked, klmutatud, termiliselt tdeldud, kuivatatud puuviljad-marjad ning puuviljamarjapulbrid. Kompotid, keedised, demmid, marmelaadid, kpsetuskindlad puuviljamarjatidised, puuviljamarjakontsentraadid. Valmis tidised . 3.18. SEENED JA AEDVILJAD. Seened. Kapsas, porgand, sibul. Kuivatatud aedviljad ja nende kasutamine. 3.19. MAITSE-, AROOMI- JA VRVAINED. MUUD LISAAINED. Maitseainete saamine erinevatest taimeosadest. Kondiitritstuses kasutatavate maitseainete iseloomustus, kasutamine, hoiutingimused. Aroomid. Vrvained (naturaalsed, naturaalidentsed ja snteetilised; vesilahustuvad, rasvlahustuvad ja alkoholis lahustuvad). Aroomide ja vrvide kasutamine. 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: - teraviljasorte, mida kasutatakse pagari- ja kondiitritoodete valmistamisel - erinevaid jahusid ja jahu tpide erinevat kasutust; jahude kpsetusomadusi - jahu keemilist koostist ja kvaliteedi thtsust nisu- ja rukkitaigna valmistamisel - jahu kvaliteedi mramist - pagari-ja kondiitritstuses kasutatavaid tooraineid ja nende kasutamist; toorainete sortimenti, kvaliteedinudeid, ettevalmistamist tootmiseks - toiduainete silitamise, hoidmise ja realiseerimise tingimusi ning oskab tlgendada ja kasutada pakendil olevat infot ppija oskab: - nimetada pagaritoodete valmistamiseks kasutatavaid teraviljasaadusi ja teraviljast olenevaid taignaomadusi - kirjeldada jahu koostisosade thtsust toodete valmistamisel - tooraineid ette valmistada tootmiseks - sensoorselt hinnata toorainete kvaliteeti - valida oma tks vajaminevaid tooraineid vastavalt retseptuurile ja valmistatava toote liigile; vajadusel teha tooraine asendusi. 5.Hindamine Hinnatakse: kirjalikud teadmiste testid/kontrolltd; sh pakendite lugemise test (40%), praktilised td - (60%) - pimapp - sisaldab toiduaineid tutvustavaid referaate, hulgilaos olevate pagari- ja
20

kondiitritoorainete tutvustusi, iseseisvate tde aruanded; sensoorse hinnangu andmine pagari- ja kondiitritoorainele; retseptide phjal toorainete valimine erinevate variantide seast; tooraine asendamine retseptides, kpsetamise testimine praktilises pagaritoodete tehnoloogia tunnis; tooraine asendamine retseptides, kpsetamise testimine praktilises kondiitritoodete tehnoloogia tunnis. MOODUL 7 4n (4T) 1.Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab teadmisi toiduaineid tootvatest ettevtetest ja tootmisstrateegia tpidest, pib korraldama oma tkohta, mistab t planeerimise vajadust, pib ttama meeskonnas. Omandab teadmised tvahendite ja seadmete ohutust kasutamisest, nende tphimtetest ja olulisematest detailidest. Oskab valida toperatsioonide teostamiseks sobivaid seadmeid ja tvahendeid. ppija omandab oskuse teostada tooraine koguste arvestusi pagari- ja kondiitritoodete retseptide alusel. Suudab teostada asendustooraine arvestusi. Oskab arvestada kadusid toodete valmistamisel. Oskab koostada pagaritoodete tehnoloogilisi kaarte ja suudab kasutada selleks Microsoft Exceli programmi. Teab hinnakujunduse phimtteid ning oskab kujundada mgihinda pagari- ja kondiitritoodetele. Teab tootmistegevuse aruande koostamise phimtteid tootmisksustes. Omandab algteadmised pakkematerjalidest ja tunneb ning oskab ohutult kasutada pakendamiseks vajalikke tvahendeid, seadmeid ja masinaid. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud moodulid Tkeskkond, Majanduse alused, Kommunikatsioon ja Toiduohutus. TKORRALDUS ETTEVTTES

3.ppesisu 3.1. TOOTMIST KORRALDUS 0,75 n Tootmisettevtete tbid, tootmisstrateegiad. Tootmisprotsess, tpselt ajastatud tootmine. Kvaliteeditagamine, toorainega varustamine. Toote arendus ja meeskonnat. 3.2. SEADMETE PETUS 1,25 n Tooraine ettevalmistus-, doseerimis- ja transportseadmed. Taina valmistamise seadmed. Taina tkeldamise seadmed. Eelkerkekapid. Taina vormimisseadmed. Rullimismasinad. Kuklite tkeldus-mardusmasinad. Taina kergitamise seadmed. Kpsetusahjud. Toodete jahutamise seadmed. Tvahendid. Kontrollseadmed. Ohutusnuded seadmetega ttades, puhastus ja hooldus. Vahustusmasinad. Biskviidiviilutaja. Kuumttlemisseadmed: tempereerimisseadmed, fritrimisseadmed, keedukatlad, vaakumaparaat. Vrvimisseadmed. Klmseadmed. Sgavklm. Kaalud. 3.3. ERIALANE MATEMAATIKA 0,25 n Arvud (arvu klassid). hikud (Pikkuse, pindala, ruumala, mahu ja massi). Teisendamine. Osa ja terve leidmine, suhte vljendamine protsentides. 3.4. ARVESTUS JA ARUANDLUS 1,0 n Toorainete arvestus. Tooraine koguste arvestused retseptide alusel, kadude arvutused, toorainete
21

asendus retseptides, asendusnormid. Tehnoloogilised kaardid. Retseptide koostamine pagaritoodetele, tehnoloogiliste kaartide koostamine pagaritoodetele, kasutades Microsoft Exceli programmi. Hinnakujundus. Pagaritoodete omahinna arvutamine, mgihinna kujundamine Saatelehtede vormistamine. Tooraine ja toodangu arvestus ja aruandlus. Tooraine arvestus ja aruandlus tootmises ja tooraine laos, pagari- ja kondiitritoodete arvestus ja aruandlus tootmises ja valmistoodangu laos, inventuuri lbiviimine. 3.5. PAKENDAMINE JA PAKKEMATERJALID 0,75 n Seadusandlus. Pakendil esitatav ja nutav mrgistus. Toidu silitamist mjutavad tegurid pakendi seisukohast. Mikrobioloogilised nuded pakkematerjalile. Toiduga kokku puutuda lubatud materjalid (e 2023/2006). Paber ja papp. Monomeerid. Plastmasside monomeerid ja lisaained monomeerides. Tooted toiduainete pakendamiseks. Kilekeevitusseadmed. Pakkemasinad. Pakkekiled. Termokiled. Termokahanevad kiled. Pakendamine gaasikeskkonda, muud pakendamisvimalused: metall, puit jms. Hulgipakendid. Puittaara. 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: - ettevtete klassifitseerimise aluseid - tootmisssteemi lesehitust - meeskonnat thtsust - tpselt ajastatud tootmise phimtet - pagari- ja kondiitritstuse seadmeid ja nende tphimtteid - mthikuid ja nende vahelisi seoseid - tehnoloogiliste arvestuste teostamise vajadust ja thtsust - tehnoloogiliste- ja kalkulatsioonikaartide vormistuse nudeid - pagari- ja kondiitritoodete retseptikoostamise phimtteid - tooraine ja toodangu arvestamise ning aruande koostamise phimtteid - erinevaid pakkimisvimalusi, philisi toiduainete pakkematerjale ja nende ldisi keemilisi omadusi - pakkeseadmete tphimtteid ning oskab neid ohutult ksitleda - pakendamist reguleerivat seadusandlust ppija oskab: - eristada ettevtte ja tootmisstrateegia tpe - planeerida, jrjestada ja ajastada oma td - analsida oma ja meeskonnat tulemuslikust - kirjeldada varustamise organiseerimise phimtteid - ohutult ksitleda, puhastada ja hooldada seadmeid - kasutada protsentarvutust kutsets - teisendada mthikuid - teostada tehnoloogilisi arvestusi - kasutada asendusnorme - arvestada kadusid tootmisprotsessis - koostada tehnoloogilisi kaarte pagari- ja kondiitritoodetele
22

kujundada hinda pooltoodetele ja toodetele vormistada saatelehti toodangule koostada perioodi aruannet laos ja tootmisksustes kasutada erinevaid pakkimisseadmeid ja selleks vajaminevaid tvahendeid rakendada edaspidises ts erinevaid pakkimise vimalusi

5. Hindamine Hinnatakse: piprotsessi jooksev hindamine (60%) - kirjalikud teadmiste testid, - hinnangud kaaspilastelt ja petajalt, - iseseisvad td, - rhmatd tootearenduslesande lahendamine ppetkoja toodete phjal, hinnaarvutused ppekgis valmistatavatele toodetele; inventuuri lbiviimine kooli toitlustuskompleksis sh pagar-kondiitri ppetkoja vahelaos: - teemadega seotud lesannete lahendamine, tehnoloogilised arvutused etteantud juhendite jrgi, kadude leidmine retsepti toorainetele (klm- ja kuumttlemise kaod), - koondtestid; pimapp (40%) - ppetkoja tootmisprotsessi kirjeldus ja anals; - referaat seadmete teemas - tehnoloogilised kaardid, saatelehed, aruanded, tehnoloogilised arvutused ja asendused, inventuuri lbi viimine; - pakkematerjalidega tutvumise tulemused, pakkematerjalide kirjeldused ja nited; - pikigu aruanne MOODUL 8 1n (1T) 1.Eesmrk petamisega taotletakse, et ppija omandab raku metabolismi phietapid ja nende vahelised seosed, teab rakus toimuva glkoosi lagundamise tulemust. Mistab organismi aine- ja energiavahetuse terviklikkust. Saab teadmisi thtsamatest mikroorganismidest, nende ehitusest, paljunemisest, elutegevusest. Teab mikroorganismide kasutamise vimalustest, nende kahjulikust mjust ja thtsusest looduses. Oskab eristada kasulike ja kahjulike mikroorganismide tegevuse tagajrjel toimunud muutusi toiduainetes, seostada mikrobioloogilisi protsesse oma erialaga. Vrtustab tervislikku eluviisi, elukeskkonda ja tervislikku toitumist. 2.Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. ppesisu 3.1. BIOKEEMIA Sissejuhatus biokeemiasse. Organismide keemiline koostis, bioelemendid, ssivesikud, lipiidid, valgud. Organismide aine- ja energiavahetuse phijooned. Aeroobne glkols.
23

TOIDUAINETE KEEMIA

Anaeroobne glkols 3.2. MIKROBIOLOOGIA Sissejuhatus mikrobioloogiasse. Prmseened. Hallitusseened. Bakterid. Mikroorganismide kasulik ja kahjulik mju. Piimhappeline krimine. Alkoholkrimine. dikhappeline krimine. Mikrobioloogilised protsessid piimasaadustes. Mikrobioloogilised protsessid toiduainete ja valmistoodete silitamisel. Keskkonna mikrobioloogia. 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: - organismide keemilist koostist, ainevahetust - prmiseeni, hallitusseeni, baktereid - mikroorganismide elutegevust - erinevaid krimisprotsesse - mikrobioloogilisi protsesse toiduainete ja valmistoodete silitamisel ppija oskab: - eristada kasulike ja kahjulike mikroorganismide tegevuse tagajrjel toimunud muutusi toiduainetes - seostada mikrobioloogilisi protsesse oma erialaga - vrtustab tervislikku eluviisi, elukeskkonda ja tervislikku toitumist 5. Hindamine Hinnatakse: piprotsessi jooksev hindamine - mikroorganismide tegevuse tulemuste jlgimine pagaritehnoloogias kasutatavates toiduainetes; hallitusseente vrdlemine; krimisprotsessi jlgimine; toiduainete silitustingimuste analsimine jt (50%); kirjalikud teadmiste testid (50%).

MOODUL 9

PAGARITOODETE TEHNOLOOGIA

9 n (4,5T/ 4,5P) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab phiteadmised pagaritoodete valmistamise tehnoloogiast, taigna moodustamise protsessidest, taigna krimisprotsessidest, nisu- ja rukkitaignate erinevate valmistamisviiside kohta, taignate ttlemisest ja toodete kpsetusprotsessidest, pagaritoodete sortimendist. Omandab teadmised leht- ja prmilehttaignate ja nende toodete valmistamisest Pagaritoodete valmistamiseks vajalike tidiste, puistete, glasuuride valmistamise ning kasutamise vimalused. ppija omandab lbi kelise tegevuse enesevljendamise teadmised ja oskused pagaritks. Omandab kompositsiooni ja kujundamise phiteadmised. Aine loob baasi edasiseks tks pagariettevtetes. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud osaliselt moodulid Toorainete petus ja Tkorraldus ettevttes.
24

3. ppesisu 3.1. PAGARITOODETE TEHNOLOOGIA JA PRAKTILINE T 3,5T/4,0P - Sissejuhatus ainesse, pagaritoodete klassifikatsioon: (leivad, kuivikleivad, barankad, saiad, sepikud, kringlid ja prjad, pooltooted, pirukad, vikesaiad). - Pagaritoodete valmistamise tehnoloogilise protsessi etapid - Toorainete vastuvtmine ja hoidmine - Toorainete ettevalmistamine tootmiseks - Taignate valmistamine - Nisutaignate klassifikatsioon ja valmistamine. Lihtpagaritoodete ja valikpagaritoodete retseptuur ja valmistamise philised meetodid. Rahvustooted. Erinevate toorainete roll ja suhe taignas. - Taigna segamine. Nisu- ja rukkitaigna segamine - Taigna krimine. Krimisel toimuvad protsessid, prmide paljunemine, taigna happesuse muutumine, fsikalis- biokeemilised protsessid, taigna valmimise reguleerimine, valmimist kiirendavad protsessid. Taigna valmiduse mramine, taigna temperatuur ja happesus - Taigna tkeldamine (ttlemine) kerkimine. Soolased ja magusad tidised, tainaku kaalu arvutamine, nisu- ja rukkitaignate vormimine ja markeerimine, erinevate kujudega tooted, vormitud toodete kerkimine, reiimid, aeg, erinevused toodete likes. Valmiduse mramine, viimistlemine - Kpsetamine. Nisu- ja rukkitoodete kpsetamisel toimuvad protsessid, muutused kpsetatava toodete mahus, kpsemiskadu, nisu- ja rukkitoodete kpsetusreiimid, toodete valmiduse mramine. - Rukkijahust taignate klassifikatsioon ja valmistamine. Leivad rukkileivad, teraleivad, peenleivad, koorikleivad, rahvusleivad kuivikleivad nkileivad, galetid, kuivikud. - Juuretised, klassifikatsioon, aretused, valmistamine - Keedud, liigid, valmistamine. Kaasaegsed meetodid ja alternatiivid keetude valmistamiseks - Rukkitaigna liigid ja valmistamise meetodid. Hapendatud-, tahke juuretisega-, eeltaignaga-, vedela juuretisega-, keedulisandiga-, kritatud keeduga rukkitaigna valmistamine. - Rukkisegaleibade ja lisanditega leibade taignate valmistamine: Protsessid peale kpsetamist. Toodete jahutamine, nisutoodete kaunistamine (glasuurid, puisted), pakendamine, silitamine, reiimid, tingimused. Jahtumiskadu. Leiva kvaliteedi muutused silitamisel, leiva vananemine, selle protsessi olemus ja tegurid mis seda mjutavad. Transport. Tahkumine. Klmutamine - pagaritoodete kvaliteedi hindamine. Valmistoodangule esitatavad nuded. Organoleptilised ja fsikalis-keemilised nitajad, pooltoodete kvaliteedi mramine. Toodangu praagi tekkimise phjused. Leiva-saia haigused. - Lehttaigna ja prmilehttaigna valmistamine. Erinevate taignate valmistamine. Kihistamine. Rullimine. Toodete vormimine, kpsetamine. Jahutamine, pakendamine, realiseerimine. Veadphjused. - Praktiline t ppetkojas: Erinevate nisu- ja rukkitaignate valmistamine. Erinevad nisu- ja rukkitaignast valmistatud tooted (leivad, rahvustooted, saiad, sepikud, kringlid, stritslid ja prjad, pooltooted, pirukad, vikesaiad, viinisaiad, croissandid, jne.). Pooltoodete kvaliteedi mramine. Erinevate toodete kpsetusreiimid. Valmistoodete organoleptiline hindaminetoote vlimus, lhn, maitse. Viimistlemine. 3.2. TOITUMISTAVAD 0,5 n Leib eestlase toidulaual lbi sajandite. Pagari ja kondiitritstuse ajalugu. Thtpevade ja rahvakalendri kombed. Rahvusliku kultuuri tulevikusuundumused, globaliseerumise miste.
25

Kultuurierinevuste tundmappimine. Kultuur hoiakute kujundajana. Rahvuslikud stereotbid. Erinevate rahvaste kombed ja maneerid; rahvuste ja riikide kultuuride erinevused. Religioonide mju kultuurile. Eesti rahvuskgi kultuurilooline kujunemine. 3.3. KUJUNDUSPETUS 0,5T/0,5P - Joonistamine. Vrvipliiatsid, pastellkriidid. Loominguline kujundamine. Eesmrgiks praktiline tegevus ja enesevljendamise oskus. - Vrvuspetus. Akvarellid, vrviline paber. Vrvuste saamine ja nende mju inimestele. Vrvusring, soojad ja klmad vrvid, vrvusharmoonia ja kontrastid. Phivrvuste , sekundaar, tertsiaar ja neutraalvrvuste kasutamine. - Kompositsioon. Harilik pliiats, vrvipliiatsid, vrviline paber, savi, plastiliin. Kompositsiooni miste. Vormi thtsus kompositsioonis. Ornamendi kujundamine. 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: - erinevate taignate valmistusviise - taigna moodustamis- ja krimisprotsesse - nisutaigna valmistamise viise erineval moel - rukkijahust valmistatud tooteid - nisu- ja rukkitoodete kpsetamisel kpsetusreiime - kvaliteetset toodangut ja oskab toodangu praaki vltida - vrvuspetuse ja kompositsiooni phialuseid, esteetilise aspekti thendust toodangu vlimuse ja mdavuse seisukohalt - phivrve, sekundaarvrve, sooje ja klmi vrve - klassikalisi ja trendikaid kujundeid ppija oskab: - teoreetilisi teadmisi rakendada praktilises ts - kirjeldada ja rakendada tehnoloogilisi protsesse nisu- ja rukkitaigna valmistamisel - kirjeldada ja rakendada tehnoloogilisi protsesse nisu- ja rukkitaigna ttlemisel ja kergitamisel - kirjeldada ja rakendada tehnoloogilisi protsesse nisu- ja rukkitaigna kpsetamisel - kirjeldada valmistoodetele esitatavaid nudeid ning analsida tulemusi - hinnata organoleptiliselt pooltooteid ja valmistoodangut - vltida praaki, ttada majanduslikult ja sstlikult - valmistada erinevaid pagaritooteid- leivad, saiad, sepikud, liht- ja kihilised saiad, kringlid, stritslid ja teised punutised, pirukad, leht- ja prmilehttaignast tooted - kasutada erinevaid kompositsioonivtteid pagaritoodete kaunistamisel - valmistada etteantud kavandi jrgi erinevaid kujundeid 5. Hindamine Hinnatakse: kirjalikud teadmiste testid (20%) pimapp (20%) - sisaldab uurimustid /referaate eestlaste toiduharjumuste kohta; leiva tootmine lbi sajandite; ppets valmistatud tooted ja nende koht eestlaste toidulaual; kujundustde eskiise;
26

praktilised oskused (40%) - praktilistes harjutustundides pagaritoodete valmistamine tjuhendi ja juhendaja abil; tlesande planeerimine, ajastamine ja analsimine; toodete anals tervisliku toitumise phimtete alusel; piprotsessi jooksev hindamine praktilise ppe tundides, sh enesehinnang (20%) MOODUL 10 PAGARI PRAKTILINE T 8 n (8P) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab praktilise t kigus iged ja ohutud tvtted ning esmase oskuse rakendada teoreetilisi teadmisi oma ts. Osakab valmistada erinevaid liht- ja valikpagaritoodete taignaid ja tooteid jrgides toiduohutuse nudeid. pib kasutama ja ksitlema erinevaid seadmeid ja vikevahendeid. Omandab oskused kuidas planeerida, jrjestada ja ajastada oma td. Oskab kasutada tehnoloogia kaarte. Valmisolek meeskonnatks ja ettevtte praktikaks. 2.Nuded mooduli alustamiseks Lbitud osaliselt moodulid Tkorraldus tootmisettevtetes - tootmist korraldus, seadmete petus, hgieen, arvestus ja aruandlus ja Pagaritoodete tehnoloogia nisujahust prmitaignad. 3.ppesisu Ettevtte t organiseerimine, tkorraldus- ruumid, tjaotus, tphimtted, alluvussuhted, vastutus, meeskonnat thtsus, tohutusnuded, ergonoomia, sstlik ttamine, toidu- ja isiklik hgieen. Ettevttes kasutatavate seadmete ja tvahendite kasutus ja igapevane hooldus. Prmitaigna ja sellest toodete praktiline valmistamine. Prmitaignast terasaiad, kuklid, batoonid, plaadisaiad, vormisaiad, likesaiad ja pimsaiad. Toodete viimistlemine enne ja peale kpsetamist. Seadmete ksitlemine ja vikevahendite kasutamine. Tehnoloogia kaartide koostamine ja hinna arvutamine. Kihitatud prmitaignast vikesaiad, stritslid, kringlid, prjad, rasvkpsetised. Prmilehttaigna valmistamine, viinisaiad. Toodete viimistlemine enne ja peale kpsetamist. Rukki- ja segajahust leivad, sepikud ja seemnesepikud. Viimistlemine. Prmitaignast pirukad, lahtised pirukad, poollahtised pirukad, vikesed pirukad. Soolaste ja magustate tidiste valmistamine. Toodete viimistlemine. Lehttaigna valmistamine - soolased ja magusad pirukad, kpsised. Toodete viimistlemine. 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: - erinevaid prmitaigna valmistamise tehnoloogiaid - prmitaignast tooteid, nende valmistamise vtteid, - viimistlusmaterjale ja nende kasutamise vimalusi - prmita taignate valmistamise tehnoloogiaid ppija oskab: - kasutada igeid tvtteid - kasutada toiduainete mahu- ja mtevahendeid
27

valmistada lihtprmtaignaid valmistada lihtprmtaigna tooteid - lauasaiad, magusad saiad, terasaiad, pikad saiad, kuklid, sepikud valmistada leht- ja prmilehttaignaid valmistada valikpagaritooteid ja viimistleda - magusad ja soolased pirukad, vikesaiad, kringlid, prjad, stritslid, rasvkpsetised, plaadisaiad valmistada rukki- ja segajahust taignaid valmistada rukki- ja segujahust tooteid - teraleivad, peenleivad, rahvusleivad; kasutada seadmeid ja vikevahendeid ttada pagaritkojas hgieeni- ja tohutusnudeid jrgides korraldada ja planeerida oma td vastavalt tjuhendile lugeda tehnoloogia kaarte ja arvutada omahinda (tooraine hind hele tootehikule) kasutada igeid puhastusaineid ning tmeetodeid pagari ruumide ja seadmete, tvahendite, ttasapindade igapevase korrashoiu tagamisel

5. Hindamine Hinnatakse: praktiline t (30%) - tprotsess; - tooraine ja isikliku hgieeni jrgimist, - praktiliste oskuste omandamine ja areng, - meeskonnat oskused, t planeerimist ja ajastamist, vastutustunnet, igete tvtete kasutamist tootmist erinevatel etappidel, valmistoote kvaliteedi analsimist juhendaja abil; - valmistoote kvaliteedi analsimist rhmatna; - pilase eneseanals - kaaspilaste ning klientide hinnang praktilisele tle. tjuhendi koostamine (20%) valmis toote kvaliteet (50%) MOODUL 11 KONDIITRITOODETE TEHNOLOOGIA 6 n (3,5T/2,5P) 1.Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab kondiitritaignate philiigid. Kondiitritoodete valmistamiseks vajalike tidiste, kreemide, puistete, glasuuride, eleede ja kaunistuste valmistamise ning kasutamise oskused. Valikpagaritoodete valmistamise ja kaunistamise oskused. ppija omandab lbi kelise tegevuse enesevljendamise teadmised ja oskused kondiitritks. Omandab kompositsiooni ja kujundamise phiteadmised. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud Toorainete petuse ja Tkorraldus ettevttes moodulid. 3. ppesisu 3.1 KONDIITRITOODETE TEHNOLOOGIA JA PRAKTILINE T 3,0T/2,0P
28

Prmitaigna valmistamise tehnoloogia: Prmitaigna phitoorained, toorainete ettevalmistamine, taigna segamine, segamisaja sltuvus taignasegaja liigist, taigna puhkamine, vormimine, toodete kerkimine, kasutatavate toorainete ja ruumi temperatuuri mju tehnoloogilisele protsessile. Prmitaigna toodete valmistamise protsessis toimuvad muutused valkude ja ssivesikutega taigna segamisel, kerkimisel, kpsetamisel. Prmiseente elutegevuseks vajalikud tingimused, kuidas nende protsesside ige suunamise kaudu on mjutatud toodangu kvaliteet, toodete valmistamise protsessis tekkida vivad vead ja nende ennetamine. Kpsetamine: toodete suuruse, kpsetustemperatuuri, kpsetusaja omavahelised mjud ja seosed toorainetega (jahu, prm). Prmitaignatooted: Liht- ja kihitatud taignast vikesaiad, plaadikoogid, pirukad, stritslid, kringlid, rasvkpsetised. Tidiste valmistamine: Erinevate tidiste (soolased ja magusad) valmistamine. (tidised lihast ja lihatoodetest, kalast, seentest, juurviljast, puuviljadest, riisist, kohupiimast). Kpsetuskindlad (puuvilja-, karamelli-, okolaadi-, mandli-, apelsini- jt) valmistidised, Vanillikreem. Tidised pulbriliste segudena (mandli, kohupiima jt). Tidised toodete kihitamiseks. Toodete viimistlemine enne ja peale kpsetamist, lige, liked-muster, seemne-, seemnesegu- ja muude puistete kasutamine. Suhkruglasuur, pumati valmistamine, valmispumatid, pumatite valmistamine pumatipulbritest. Taignasegude mixide kasutamine taigna valmistamisel. Erinevate taignaparandajate kasutamine. Prmi-lehttaigna valmistamise tehnoloogia: Phitoorained, nuded kasutatavatele toorainetele. Taigna segamine, kihitamine, toodete vormimine (viinisaiade, pirukate jne), kerkimine, kpsetamine. Erinevused vrreldes tavalise prmitaigna ja sellest valmistatavate toodetega. Viinisaiades (Wiener) tidiste kasutamise ja saiade viimistlemise mitmekesised vimalused. Tpilisemad vead tehnoloogilises protsessis ja nende vltimine. Lehttaigna valmistamise tehnoloogia: Phitoorained, nuded kasutavatele toorainetele, toorainete ettevalmistamine, taigna segamine. Kihitamine, vormimine, kpsetamine. Saiakeste, kpsiste, pirukate valmistamine. Kookidele ja tortidele pooltoodete valmistamine. Tpilisemad vead ja nende vltimine. Sgavklmutatud prmi- ja lehttaignate ning toodete valmistamine. Muretaigna valmistamise tehnoloogia: Liiva ja muretaigna liigid, phitoorained ja nuded nende valmistamiseks, taigna valmistamise kik, taigna vormimine plaadikookidele, portsjonkookidele, tortidele, kpsistele. Toodete kpsetamine. Piparkoogitaigna valmistamine: Piparkoogitaigna phitoorained, maitseainete segu, taigna valmistamine, vormimine, kpsetamine, viimistlemine-kaunistamine, traditsioonilised Eesti piparkoogid, pehme piparkook. Osalised ja tissegud piparkoogitaignast tortide kookide valmistamiseks, prnikud. Keedutaigna valmistamise tehnoloogia: Phitoorained, nuded kasutatavatele toorainetele, taigna valmistamine, toodete vormimine, kpsetamine. Keedutaigna valmistamine keedutaignapulbritest. Biskviittaigna valmistamise tehnoloogia: Phitoorained biskviittaigna valmistamiseks, Klassikalise biskviittaigna valmistamise moodused. Biskviittaigna valmistamine kasutades vahustusemulgaatoreid. Biskviittaigna valmistamine kasutades osalist vi tissegu (mix). Biskvittoodete vormimine
29

tordiphjadele, likekookidele, pritsitud koogiphjadeks (buee). Kpsetamine. Erinevate lisanditega (kakao,moon, vrtsid, phklid jne.) biskviittaignad. Biskviittaigna tpilisemad vead ja nende vltimine. Vibiskviidi valmistamise tehnoloogia: Erinevad valmistusviisid. Kpsiste, keekside, plaadikookide valmistamine, kpsetamine. Osaliste ja tissegude (mixide) kasutamine keekside ja kookide valmistamiseks. Muffinid. Besee ehk hulise taigna valmistamine: Kasutatavad toorained ja valmistamise tehnoloogiline protsess. Munade asendamine munavalgepulbriga. hulise taigna vormimine kookidele, tortidele, kpsistele. Kpsetamine. Siirupite valmistamine: Siirupite liigid vastavalt kasutusotstarbele, siirupite keetmine. Tarretiste valmistamine: Tarretiste ehk eleede liigid, valmiseleed (klmeleed, dekoorzeleed, kattezeleed) zeleede valmistamine tarrendainetest (zelatiinist , agarist) , eleepulbritest, eleekontsentraadist. Kaunistuste valmistamine: Dekoormass, zelatiinimass, martsipan, rasvaglasuur, okolaad. Kreemide valmistamine: Kreemide valmistamiseks vajalikud toorained, s.h vedelad ja pulbrilised kreemistabilisaatorid, elatiin. Kreemide liigitus. Erinevate kreemide valmistamine. Vikreemid, vanillikreemid, munavalgekreemid, koorekreemid (sh vahukoore, vedela taimerasva, hapukoorekreemid), keedukreemid, kohupiimakreemid. Pulbritest valmistatavad kreemid (vanilli, mandli, koore), valmiskreemid, segukreemid. Kookide valmistamine Biskviitkoogid, liivataignakoogid, keedutaignakoogid, lehttaignakoogid, hulisest taignast koogid, erinevatest kpsetatud pooltoodetest koogid, lekpsetatud koogid, purukoogid. Kookide kokkupanek, viimistlemine ja kaunistamine. Tortide valmistamine: Biskviittordid, liivataignatordid, keedutaignatordid, lehttaignatordid, beseetordid, erinevatest kpsetatud pooltoodetest tordid, lekpsetatud tordid. Tellitud ja temaatilised tordid. Sgavklmutatud kookide ja tortide valmistamine. Praktiline t ppetkojas. Erinevate tainaste valmistamine. Pooltoodete valmistamine kookidele ja tortidele. Valikpagaritoodete valmistamine ja viimistlemine. 3.2 KUJUNDUSPETUS 0,5T/0,5P Joonistamine. Vrvipliiatsid, pastellkriidid. Loominguline kujundamine. Eesmrgiks praktiline tegevus ja enesevljendamise oskus. Vrvuspetus. Akvarellid, vrviline paber. Vrvuste saamine ja nende mju inimestele. Vrvusring, soojad ja klmad vrvid, vrvusharmoonia ja kontrastid. Phivrvuste, sekundaar, tertsiaar ja neutraalvrvuste kasutamine. Kompositsioon. Harilik pliiats, vrvipliiatsid, vrviline paber, savi, plastiliin, martsipanisegud. Kompositsiooni miste. Vormi thtsus kompositsioonis. Ornamendi kujundamine. Klassikaline ilukiri. Galligraafiline pliiats. Erinevate stiilide kasutamine kondiitritoodetel kujunduselemendina. 4. Hinnatavad pitulemused
30

ppija teab ja tunneb - erinevate taignate valmistusviise: prmi-, leht-, mure-, liiva-, piparkoogi-,keedu-, biskviit-, vibiskviit- ja beseetaigen - pooltoodete ja kaunistusmaterjalide valmistamist: siirupid, zeleed, kreemid, glasuurid, okolaad,dekoormass, martsipan - valikpagaritoodete valmistamist: vikesaiad, plaadikoogid, pirukad, stritslid, kringlid, rasvkpsetised, keeksid, kpsised - kookide valmistamise tehnoloogilisi vtteid: biskviitkoogid, liivataignakoogid, keedutaignakoogid, lehttaignakoogid, hulisest taignast koogid, erinevatest kpsetatud pooltoodetest koogid, lekpsetatud koogid, purukoogid - tortide valmistamise tehnoloogilisi vtteid: biskviittordid, liivataignatordid, keedutaignatordid, lehttaignatordid, beseetordid, erinevatest kpsetatud pooltoodetest tordid, lekpsetatud tordid, tellitud ja temaatilised tordid - vrvuspetuse ja kompositsiooni phialuseid, esteetilise aspekti thendust toodangu vlimuse ja mdavuse seisukohalt - phivrve, sekundaarvrve, sooje ja klmi vrve - klassikalisi ja trendikaid kujundeid - kirja kui kujunduselementi ppija oskab - valmistada erinevaid taignaid: prmi-, leht-, mure-, liiva-, piparkoogi-, keedu-, biskviit-, vibiskviit- ja beseetaigent erinevatel meetoditel - kasutada erinevaid tehnoloogiaid valikpagaritoodete valmistamiseks: vikesaiad, plaadikoogid, pirukad, stritslid, kringlid, rasvkpsetised - valmistada kreeme: vikreemid, vanillikreemid, munavalgekreemid, koore- kreemid (sh. vahukoore, vedela taimerasva, hapukoorekreemid), keedukreemid, kohupiimakreemid; - pulbritest valmistatavad kreemid (vanilli, mandli, koore), valmiskreemid, segukreemid - valmistada kondiitritoodete kaunistusi erinevatest kaunistusmaterjalidest: dekoormass, elatiinimass, martsipan, rasvaglasuur, okolaad - valmistada kooke erinevatest pooltoodetest: biskviitkoogid, liivataignakoogid, keedutaignakoogid, lehttaignakoogid, hulisest taignast koogid, erinevatest kpsetatud pooltoodetest koogid, lekpsetatud koogid, purukoogid - valmistada torte erinevatest pooltoodetest: biskviittordid, liivataignatordid, keedutaignatordid, lehttaignatordid, beseetordid, erinevatest kpsetatud pooltoodetest tordid, lekpsetatud tordid, tellitud ja temaatilised tordid - erinevaid kirjastiile ja oskab neid kasutada kujunduselemendina - kasutada erinevaid kompositsioonivtteid kondiitritoodete kaunistamisel - valmistada etteantud kavandi jrgi lillemotiive, ornamente, loomafiguure, puuvilju 5. Hindamine Hinnatakse: kirjalikud teadmiste testid (20%) pimapp (20%) - sisaldab uurimustid/referaate kondiitritoodete tootmine Eestis; hel vabalt valitud Euroopa maal; ppets valmistatud tooted ja nende koht eestlaste toidulaual; kondiitritoodete kujundustde eskiise; kondiitritoodete koht mendes; kondiitritooted desserdina;
31

praktilised oskused (40%) - praktilistes harjutustundides kondiitritoodete valmistamine tjuhendi ja juhendaja abil; tlesande planeerimine, ajastamine ja analsimine; toodete anals tervisliku toitumise phimtete alusel; piprotsessi jooksev hindamine praktilise ppe tundides, sh enesehinnang (20%)

MOODUL 12 KONDIITRI PRAKTILINE T 3 n (3P) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab praktilise t kigus iged ja ohutud tvtted ning esmase oskuse rakendada teoreetilisi teadmisi oma ts. pib kasutama ja ksitlema erinevaid seadmeid ja vikevahendeid. Omandab oskused kuidas planeerida, jrjestada ja ajastada oma td. Koostab tehnoloogia kaarte, teostab tehnoloogilisi arvestusi, pib arvestama kadusid tootmisprotsessis, kujundab hinda pool- ja valmistoodetele. pib jrgima toiduohutuse nudeid. Valmistada ette pilane ettevtte praktikaks. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud moodul Tkorraldus ettevttes ja osaliselt lbitud moodul Kondiitritoodete tehnoloogia. 3. ppesisu 3.1. Prmitaigna ja sellest toodete praktiline valmistamine. Liht- ja kihitatud taignast vikesaiad, plaadikoogid, pirukad, stritslid, kringlid, rasvkpsetised. Soolaste ja magusate tidiste valmistamine. Prmi-lehttaigna valmistamine, viinisaiad. Toodete viimistlemine enne ja peale kpsetamist. Tehnoloogia kaartide koostamine ja hinna arvutamine. Seadmete ksitlemine ja vikevahendite kasutamine. 3.2. Leht-, mure-, piparkoogi-, keedu-, biskviit-, vibiskviit- ja beseetaigna praktiline valmistamine. Pooltoodete valmistamine kookidele ja tortidele. Kpsiste ja keekside valmistamine. Toodetele tehnoloogia kaartide koostamine ja hinna arvutamine. Seadmete ksitlemine ja vikevahendite kasutamine. 3.3. Kookide ja tortide valmistamine. Kaunistuste valmistamine kreemist, zeleest, shokolaadist, martsipanist ja dekoormassist. Kookide ja tortide vormistamine ja viimistlemine. Tehnoloogia kaartide koostamine ja hinna arvutamine. Seadmete ksitlemine ja vikevahendite kasutamine. 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb - erinevaid prmitaigna valmistamise tehnoloogiaid - prmitaignast tooteid, nende valmistamise vtteid - viimistlusmaterjale ja nende kasutamise vimalusi - prmita taignate valmistamise tehnoloogiaid - kpsiste ja keekside valmistamise vimalusi - kookidele ja tortidele pooltoodete valmistamise tehnoloogiaid - kaunistusmaterjale
32

- kookide ja tortide viimistlemise vimalusi - seadmeid ja vikevahendeid ppija oskab - valmistada erinevaid taignaid - valmistada valikpagaritooteid - kooke ja torte vormistada ja viimistleda - kasutada seadmeid ja vikevahendeid 5.Hindamine praktiline t (30%) - tprotsess; - tooraine ja isikliku hgieeni jrgimist, - praktiliste oskuste omandamine ja areng, - meeskonnat oskused, t planeerimist ja ajastamist, vastutustunnet, igete tvtete kasutamist tootmist erinevatel etappidel, valmistoote kvaliteedi analsimist juhendaja abil; - valmistoote kvaliteedi analsimist rhmatna; - pilase eneseanals - kaaspilaste hinnang praktilisele tle. tjuhendi koostamine (20%) valmis toote kvaliteet sh klientide hinnang (50%) MOODUL 13 PAGARI PRAKTIKA 8 n (8P) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija seab reaalseid isiklikke eesmrke kutsealase praktilise kogemuse saamiseks, kinnistab koolis pitud teadmisi ja oskusi, omandab teadmised ja kogemuse praktikaettevttest kui organisatsioonist, omandab kogemused ja oskused praktikaettevtte t planeerimisest ja korraldamisest, omandab kogemused kokkupuutest tkeskkonnaga. Saab motivatsiooni kutsealaseks tks valmistumisel, rakendab teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi konkreetsetes tsituatsioonides. Omandab teadmisi ja oskusi ttamiseks kutsealal, rakendab praktikal saadud toskusi kutsealaste pingute thustamiseks, arendab ppija isikuomadusi ja pioskusi, probleemide lahendamise ja suhtlemisoskust. Omandab iseseisva t, planeerimise, korraldamise ja teostamise kogemusi pagaritstuses ja vikeettevtete ts. Prab svendatult thelepanu igapevasele thgieenile ja tohutusele, selle nuete titmisele. Saab meeskonnat kogemusi. Harjutab lihtja valikpagaritoodete valmistamist ja pakendamist ning tutvub ettevtte turundustegevusega. Arvustab ja hindab kutsealast td - eneseanals. pib kohanema telu muutustega eneseanals. pib kohanema telu muutustega. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud osaliselt moodulid: Toorainete petus, Tkorraldus tootmisettevttes, Pagaritoodete tehnoloogia (lihtpagaritooted) ja Pagari praktiline t. 3. ppesisu
33

3.1. ETTEVTTE PRAKTIKA 3.1.1.PLANEERIMISETAPP. Eneseanals, isiklikud reaalsed eesmrgid kutsealase praktilise tkogemuse saamiseks. Vajaliku materjali koostamine praktikale minekuks CV, avaldus, praktikalepingu slmimine, oskuste nimistu koostamine tandjale. Tohutus ja hgieen. Tervisetend. Praktika juhend. Aruande koostamise juhend. 3.1.2. PAGARI PRAKTIKA. Tutvuda pagaritooteid tootva ettevtte ja selle toodete sortimendiga. Tkeskkond. Ttamine kutsealal. Tturvalisus. Tohutus. Hgieen. Isikuomaduste arendamine. Phija abitooraine tundmine, selle kvaliteet. Koosts juhendajaga tootmist planeerimine, kavandamine ja teostamine. Arendada meeskonnat oskusi. Kutseoskuste arendamine. Teooria sidumine praktikaga. Praktikaettevtte seadmed ja tvahendid. Phiteadmised pagaritoodete valmistamise tehnoloogiast , taigna moodustamise protsessidest, taigna krimisprotsessidest, nisu- ja rukkitaignate erinevate valmistamisviiside kohta, taignate ttlemisest ja toodete kpsetusprotsessidest. Hinnata toodangu kvaliteeti ja vltida toodangu praagi tekkimist, leiva-saia toodete haigusi. Leiva-saia toodete organoleptilistest ja fsikalistest keemilistest omadustest. ppida sstlikult tootma. Luua eeldused toiduainete tehnoloogia vallas pagarialaste oskuste ja teadmiste arendamiseks. Kvaliteetsete pagaritoodete valmistamine tehnoloogiliste kaartide jrgi ttades juhendaja ke all. Leivad, kuivikleivad, rahvustooted, saiad, sepikud, kringlid, stritslid ja prjad, pooltooted, pirukad, vikesaiad, viinisaiad, croissantid. Toodete pakendamine ja realiseerimine. pioskuste arendamine. Kogemuslik ppimine. Eneseanals. Praktikaaruanne. Koolipoolsed nutavad praktikadokumendid. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: - ettevtte struktuuri, tkorraldust, tsisekorraeeskirja, asjaajamist ja riideed; - pagaritoodete valmistamise tehnoloogilisi protsesse; - ettevtte pagaritooteid; - protsesside parameetrite kontrolli (niiskus, happesus, temperatuur, aeg ); ppija oskab: - oma td korraldada ja tkohta organiseerida - rakendada teoreetilisi teadmisi, pidada kinni eririietuse kandmise nuetest, jrgida hgieeni- ja ohutuse nudeid - kasutada ja puhastada seadmeid ja tvahendeid - pagaritoodete valmistamise tehnoloogilise protsessi etappe: toorainete vastuvtmist, ettevalmistamist tootmiseks, taigna segamist, kritamist, tkeldamist, vormimist, kergitamist, kpsetamist ja toodete viimistlemist, jahutamist, pakendamist, silitamist ja vljastamist - valmistada lihtpagaritooteid: leivad, rahvustooted, saiad, sepikud - valmistada valikpagaritooteid: kringlid, stritslid ja prjad, pooltooted, pirukad, vikesaiad - mrata pool- ja valmistoodete kvaliteeti organoleptiliselt - pstitada praktikaks isiklikke eesmrke ja hinnata praktikakogemusi, arvestades enesele pstitatud eesmrke ja karjritaotlusi - kinni pidada kokkulepetest, osaleda aktiivselt tprotsessis, jrgida taegu, tita korraldusi - suhelda juhendajaga, ttada meeskonnas - hinnata oma toimetulekut probleemsituatsioonides (konfliktid, kriitika, uued inimesed) - hinnata tle asumise vimalusi, arvestades praktikakogemust;
34

hinnata ja analsida oma kutsealaseid teadmisi ja praktilisi oskusi, hoiakuid ning isikuomadusi 5. Hindamine Hinnatakse: - ettevttepoolne kirjalik tagasiside praktikakohast, sh hinnang pilaste tle ja arengule (60%); - praktika kirjalik aruanne ja selle suuline kaitsmine (40%).

MOODUL 14 KONDIITRI PRAKTIKA 12 n (12P) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija seab reaalseid isiklikke eesmrke kutsealase praktilise kogemuse saamiseks, kinnistab koolis pitud teadmisi ja oskusi, omandab teadmised ja kogemuse praktikaettevttest kui organisatsioonist, omandab kogemused ja oskused praktikaettevtte t planeerimisest ja korraldamisest, omandab kogemused kokkupuutest tkeskkonnaga. Saab motivatsiooni kutsealaseks tks valmistumisel, rakendab teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi konkreetsetes tsituatsioonides. Omandab teadmisi ja oskusi ttamiseks kutsealal, rakendab praktikal saadud toskusi kutsealaste pingute thustamiseks, arendab ppija isikuomadusi ja pioskusi, probleemide lahendamise ja suhtlemisoskust. Omandab iseseisva t, planeerimise, korraldamise ja teostamise kogemusi kondiitritstuses ja vikeettevtete ts. Prab svendatult thelepanu igapevasele thgieenile ja tohutusele, selle nuete titmisele. Saab meeskonnat kogemusi. Saab levaate ettevtte tootmis- ja turundustegevusest. Arvustab ja hindab kutsealast td- eneseanals. pib kohanema telu muutustega. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud osaliselt moodulid: Toorainete petus, Tkorraldus tootmisettevttes, Kondiitritoodete tehnoloogia ja Kondiitri praktiline t. 3. ppesisu 3.1. ETTEVTTE PRAKTIKA 3.1.1.PLANEERIMISETAPP. Eneseanals, isiklikud reaalsed eesmrgid kutsealase praktilise tkogemuse saamiseks. Vajaliku materjali koostamine praktikale minekuks CV, avaldus, praktikalepingu slmimine, oskuste nimistu koostamine tandjale. Tohutus ja hgieen. Tervisetend. Praktika juhend. Aruande koostamise juhend. 3.1.2. KONDIITRI PRAKTIKA. Tutvumine kondiitritooteid tootva ettevtte ja selle toodete sortimendiga. Tkeskkond. Ttamine kutsealal. Tturvalisus. Tohutus. Hgieen. Isikuomaduste arendamine. Phi- ja abitooraine tundmine, selle kvaliteet. Koosts juhendajaga tootmist planeerimine, kavandamine ja teostamine. Meeskonnat oskuse arendamine. Kutseoskuste arendamine. Teooria sidumine praktikaga. Praktikaettevtte seadmed ja tvahendid. Phiteadmised kondiitritoodete valmistamise tehnoloogiast. Kondiitritainaste philiikide valmistamine: prmi-, leht- mure-, liiva-, piparkoogi-, keedu-, biskviit-, vibiskviit- ja beseetaigna valmistamise erinevad meetodid. Erinevad tehnoloogiad valikpagaritoodete valmistamiseks: vikesaiad, plaadikoogid, pirukad, stritslid, kringlid, rasvkpsetised. Pooltoodete valmistamine kookidele ja tortidele. Kpsiste ja keekside
35

valmistamine. Toodete valmistamiseks tidiste, kreemide, puistete, glasuuride, eleede ja kaunistuste valmistamine ja kasutamine. Valikpagaritoodete valmistamine ja viimistlemine. Toodangu kvaliteedi hindamine. Sstlik tootmine. Luua eeldused toiduainete tehnoloogia vallas kondiitrialaste oskuste ja teadmiste arendamiseks. Kvaliteetsete toodete valmistamine tehnoloogiliste kaartide jrgi ttades juhendaja ke all. Toodete pakendamine ja realiseerimine. pioskuste arendamine. Kogemuslik ppimine. Eneseanals. Praktikaaruanne. Koolipoolsed nutavad praktikadokumendid. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: - ettevtte struktuuri, tkorraldust, tsisekorraeeskirja, asjaajamist ja riideed - kondiitritoodete valmistamise tehnoloogilisi protsesse - praktikaettevtte tooteid - erinevaid prmitaigna valmistamise tehnoloogiaid - prmitaingast tooteid, nende valmistamise vtteid - viimistlusmaterjale ja nende kasutamise vimalusi - prmita taignate valmistamise tehnoloogiaid - kpsiste ja keekside valmistamise tehnoloogiaid - kookide ja tortide pooltoodete valmistamise tehnoloogiaid, kaunistusmaterjale - kookide ja tortide viimistlemise tehnikaid - seadmeid ja vikevahendeid ppija oskab: - oma td korraldada ja tkohta organiseerida - rakendada teoreetilisi teadmisi; peab kinni eririietuse kandmise nuetest, jrgib hgieeni- ja ohutuse nudeid - kasutada ja puhastada seadmeid ja tvahendeid ohutult - pagaritoodete valmistamise tehnoloogilise protsessi etappe: toorainete vastuvtmist, ettevalmistamist tootmiseks, taigna segamist, kritamist, tkeldamist, vormimist, kergitamist, kpsetamist ja toodete viimistlemist, jahutamist, pakendamist, silitamist ja vljastamist - valmistada liht- ja kihitatud prmitainast ja vastavaid tooteid: vikesaiad, plaadikoogid, pirukad, stritslid, kringlid, rasvkpsetised - valmistada soolaseid ja magusaid tidiseid - valmistada prmi-lehttainast ja vastavaid tooteid: viinisaiad - tooteid viimistleda enne ja peale kpsetamist - valmistada valikpagaritooteid - kooke ja torte vormistada ja viimistleda - mrata pool- ja valmistoodete kvaliteeti organoleptiliselt - analsida oma kutsealaseid oskusi - pstitada praktikaks isiklikke eesmrke ja hinnata praktikakogemusi arvestades enesele pstitatud eesmrke ja karjritaotlusi - kinni pidada kokkulepetest, osaleda aktiivselt ts, jrgida taegu, tita korraldusi - suhelda juhendajaga, ttada meeskonnas - hinnata oma toimetulekut probleemsituatsioonides (konfliktid, kriitika, uued inimesed) - hinnata tle asumise vimalusi, arvestades praktikakogemust
36

hinnata ja analsida oma teadmisi, praktilisi oskusi, hoiakuid ning isikuomadusi

5. Hindamine Hinnatakse ettevtte kirjalik tagasiside praktikakohast (60%); praktika kirjalik aruanne ja selle suuline kaitsmine (40%). MOODUL 15 1n (0,5T/0,5P) 1. Eesmrk petamisega taotletakse, et ppija pib tundma teeninduse phimtteid. pib tundma serveerimisnusid, lauanusid, pokaale, sgiriistu. pib katma lauda vastavalt menle. Omandab nude kandmise vtteid. pib tundma erinevaid serveerimisviise. Peab teadma serveerimise ja teenindamise reegleid. pib tundma erinevaid lauateenindustpe. Mistab iseseisva ja meeskonnat thtsust toitlustusteeninduses. 2. Nuded pingute alustamiseks Puuduvad 3. ppesisu LAUAPESU. Vrvivalik, materjalid, liigid. Laudlinade suurus, kuju, kokkupanek, linutamine. Seelikute kasutamine selvelaudadel, variandid. Salvrtid, materjal, suurused, voltimine LAUANUD. Lauanude philiigid, otstarve. Lauanude materjal, vrvused. Lauale asetuse phimtted, reeglid. Pokaalide liigitus, otstarve, kasutamine. Sgiriistad , tstmisvahendid, abivahendid. LAUAKAUNISTUSELEMENDID. Kimbud, lauaseaded, knlad. Peeglite ja klaaside kasutamine. Laudade asetuse phimtted. LAUAD. Laudade liigid. Laudade kujud. Laudade paigutus ruumi. LAUANUDE KASUTAMINE. Roaportsjonite serveerimisel tstmisvahendite kasutus. Kasutatud nude koristamine. SERVEERIMINE. Eelroogade-, pearoogade- ja jrelroogade serveerimine. Kpsetiste serveerimine. ROAPORTSJONITE JA VAAGNATE GARNEERIMINE. Roogade vaagnatele asetamise phimtted. Garneerimise vimalused. Trendid roogade serveerimisel. SELVELAUAD. Selvelaudade liigid. Selvelaudade paigutamine ruumi. Selvelaudade kujud. Teenindamine selvelaudade korral VASTUVTULAUDADE TBID. Fursett-, rootsi-, kohvi-, puuvilja-, juustu-, kokteili- desserdi- ja tervitusjoogilaud 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: - teeninduse phimtteid; - serveerimisnusid, lauanusid, pokaale, sgiriistu; - erinevaid serveerimiseviise; - serveerimise ja teenindamise reegleid; - erinevaid lauateeninduse tpe;
37

TOITLUSTUSTEENINDUS

- trende roogade serveerimisel ppija oskab: - katta lauda vastavalt menle; - roaportsjonite ja vaagnate garneerimist; - valida vastavalt etteantud menle sobivad nud, pokaalid, sgiriistad, serveerimisnud- ja vahendid; - planeerida nude vajadust; - serveerida erinevaid roogasid; - mista iseseisva ja meeskonnat thtsust toitlustusteeninduses; 5. Hindamine Hinnatakse: - piprotsessi jooksev hindamine (20%); - praktilised oskused (80%) MOODUL 16 PIOSKUSED 1n 1. Eesmrk: petusega taotletakse, et arendada ppijate pioskusi selleks, et thusamalt areneksid nende ainealased oskused ja paraneksid teadmised. Kursuse kaudne eesmrk on vhendada vljalangevust ning tsta ppijate pimotivatsiooni ldiselt 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. ppesisu - Sissejuhatus ainesse - Milline ppija ma olen? - Motivatsioon - Multiintelligentsus ja pistiilid - Kuidas ttab mlu? - Mtte jud - pime ppima - Konspekteerimine, kirjalike tde tegemine, arvestuste ja. Eksamite sooritamine - Tagasiside lbivetu kohta - Konfliktid. Konflikti haldamise stiilid - Kokkuvte kursusest ja toimetulekust 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb mis on tema vastutus piprotsessis mis vivad olla tema ebaedu phjused milline on tema oma pistiil milline intelligentsus on tal enam arenenud kuidas ttab mlu
38

kuidas saab ta ennast ise aidata paremate pitulemuste saavutamisel ppija oskab oma pinguid thusamalt eesmrgistada ja planeerida efektiivsemalt kuulata, lugeda, organiseerida materjale otstarbekamalt konspekteerida erinevaid strateegiaid kasutades omandada pitut ennast ette valmistada kontrolltdeks ja eksamiteks
-

5. Hindamine Hinnatakse: pimapp tunnilesanded, rhmatd ja iseseisvad td 70% suuline arutelu (kogu materjali ulatuses) 20% Osavtt tundidest 10% MOODUL 17 KUTSEALANE VENE KEEL 1n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab vene keele baassnavara ja suudab talaselt ennast vljendada vene keeles. Arendada grammatikaoskusi eriala tekstide mistmiseks. 2. Nuded pingute alustamiseks Puuduvad 3. ppesisu Thestik ja numbrid. Tervitamine ja enda esitlemine. Viisakusvljendid. Vrvid Arvsnad ja mthikud. Toiduained ja pagari- ja kondiitritooted. Tvahendid ja seadmed. Kutsealaga seotud veebileheklgedelt leitav venekeelne info. 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: - erialast snavara igapevase suhtlemise vajaduse ulatuses; - mistab lihtsaid talaseid kirjalikke tekste; - erialaga seotud tvahendite, seadmete ja tprotsesside nimetusi; - oluliste toiduainete ja valmistoodete nimetusi. pilane oskab: - igapevaselt vajalikku ldist suhtlemiskeelt; - suhelda talaselt baassnavara piires; - kasutada lihtsamat talast kirjalikku teksti

39

5. Hindamine Hinnatakse: - piprotsessi jooksev hindamine (20%); - kirjalik vi suuline test (40%); - praktiliste oskuste testid - kirjaliku kondiitritoodete tehnoloogia vi pagaritoodete tehnoloogia alase info leidmine, retseptide tlkimine ja tooteid tutvustavate infosiltide kirjutamine (40%). MOODUL 18 1n (0,5T/0,5P) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab oskust pagari- ja kondiitritoodete kaunistamisel, spetsiifiliste tvahendite tutvustamise ja kasutamise; pagari- ja kondiitritoodete esteetilise aspekti thtsuse vljatoomine vlimuse ja mdavuse seisukohalt; kunstiliste oskuste kujundamine pagari- ja kondiitritoodete kaunistamiseks. petada eri liiki kaunistusmasside ja pooltoodete valmistamist ja kasutamist; oskus kujundada erinevate detailidest kaunistusmustri koostamiseks; kujutava tegevusega seotud keliste oskuste ja loovuse arendamine. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. ppesisu Sissejuhatus ainesse, tvahendid kaunistamiseks. Kaunistamisel kasutatavad toorained, kaunistused. Kaunistamisel kasutatavad pooltooted, (taignad). Uued trendid pagari ja kondiitritoodete kaunistamisel. Erinevad kujud prmi- ja lehttaigna toodetel. 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: kunstilise kujundamise oskusi eri liiki kaunistusmasside ja pooltoodete (taignate) valmistamise ja kaunistamise vimalusi pilane oskab: - kasutada tvahendeid ja tunneb nende otstarvet kaunistuselementide valmistamisel - valmistada lihtsamaid kaunistuselemente ja neid toodetele paigutada, on arenenud keline oskus ja loovus 5. Hindamine Hinnatakse: praktiline t 60% iseseisev t - 40% MOODUL 19 VIKESAIADE VALMISTAMINE 1n (0,5T/0,5P)
40

KAUNISTUSTE VALMISTAMINE

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab erinevate vikesaiade, kringlite ja pirukate valmistamise oskusi. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. ppesisu Vikesaiad Punutised Pirukad Viinisaiad, lehttaignast tooted 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: - iseseisvalt teostada pagari td; - kasutada praktilise t kigus igeid ja ohutuid tvtteid; ppija oskab - valmistada lihtsaiu, erinevaid vikesaiu, pirukaid ja punutisi; - valmistada pagaritooteid toiduhgeeninudeid jrgides; - kasutada ja ksitleda erinevaid pagari vikevahendeid ja seadmeid igesti ja ohutult. 5. Hindamine Hinnatakse: - praktiline t 80% - iseseisev t - 20% MOODUL 20 KUTSEALANE SOOME KEEL 1n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab soome keeles kutsealast baassnavara ja suudab talaselt ennast vljendada soome keeles. Arendada grammatikaoskusi eriala tekstide mistmiseks. 2. Nuded pingute alustamiseks Puuduvad 3. ppesisu Hldamine, grammatika phireeglid, lauseehitus. Thestik ja numbrid. Arvsnad ja mthikud. Vrvid Tvahendid ja seadmed. Toiduained ja pagari- ja kondiitritooted. Toodete tutvustamine ja esitlemine klientidele. Kutsealaga seotud veebileheklgedelt leitav soomekeelne info.
41

4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: - erialast snavara igapevase suhtlemise vajaduse ulatuses; - mistab lihtsaid talaseid kirjalikke tekste; - erialaga seotud tvahendite, seadmete ja tprotsesside nimetusi; - oluliste toiduainete ja valmistoodete nimetusi. pilane oskab: - igapevaselt vajalikku ldist suhtlemiskeelt; - suhelda talaselt baassnavara piires; - kasutada lihtsamat talast kirjalikku teksti 5. Hindamine Hinnatakse: - piprotsessi jooksev hindamine (20%); - kirjalik vi suuline test (30%); - praktiliste oskuste testid - kirjaliku kondiitritoodete tehnoloogia vi pagaritoodete tehnoloogia alase info leidmine, retseptide tlkimine ja tooteid tutvustavate infosiltide kirjutamine (50%). MOODUL 21 1n(0,5T/0,5P) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab teadmised ja oskused pagaritstuses kasutatavatest koristustarvikutest ja vajaliku puhtuse taseme saavutamise kohta. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. ppesisu Puhastusprotsess Koristusained Koristustarvikud Koristusmeetodid Koristust planeerimine 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: - korrastus-puhastustde thtsust toiduainetstuse ettevtetes; - mustuse olemust ja selle liike; - puhastusainete omadusi; - puhastustde iget jrjekorda; - puhastus- ja desinfitseerivaid aineid; - vajalikke tvahendeid ja koristustarvikuid; - koristusmeetodeid ja -viise; - seadmete, pindade ja tvahendite puhastamise phimtteid;
42

PUHASTUSTD

pilane oskab: - kirjeldada puhastusainete omadusi; - valida sobivaid puhastusaineid ja -vahendeid; - teostada puhastustid iges jrjekorras; - valmistada juhendi jrgi puhastusainete lahuseid; - valida ja kasutada puhastustdel sobivaid tvahendeid, - valida igeid tmeetodeid ja tvtteid; - igesti puhastada erinevaid pindasid 5. Hindamine Hinnatakse: - teooria teadmiste test (20%) - iseseisvate tde hinded (20%) - praktilised lesanded ppetkojas (20%) - arvestust (40%) MOODUL 22 KLIENDITEENINDUS 1 n 1. Eesmrk: petusega taotletakse, et ppija mistaks klientide vajadusi ja tunneks mgisuhtlemise aluseid 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. ppesisu: Teeninduse miste ja olemus. Kliendisbralik ettevte. Klientide rahulolematus ja kaebused. Mgisuhtlemine. 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: - teeninduse phitdesid; - mgisuhtlemise aluseid; - teeninduse korraldamise phimtteid ppija oskab: - mista klientide vajadusi; - kituda erinevates teenindussituatsioonides; - vljendada end positiivselt; - olla emotsionaalselt intelligentne inimene, 5. Hindamine Hinnatakse: - rhmatd 75%;
43

individuaalselt sooritatud td 25%. TRHVLITE VALMISTAMINE

MOODUL 23 1n (0,25T/0,75P)

1.Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab lbi teoreetilise petuse ja kelise tegevuse lisaoskuse kondiitritoodete valmistamisel. 2.Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3.ppesisu Sissejuhatus ainesse Kakao ja okolaad. okolaadi liigid Rasvaglasuur ja tema liigid okolaadi ja rasvaglasuuri sulatamise erinevad vimalused Tuumalised: phklid, mandlid, laastud, kookoshelbed ja nende ettevalmistamine Toorjuustud, nende ldiseloomustus Vahukoored ja kooreasendajad Puuviljad: kuivatatud, vrsked, sukaad, fond Pooltoodete valmistamine trhvlitele Tidiste valmistamine trhvlitele Trhvlite valmistamine, vormimine ja viimistlemine 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb - nimetada trhvlite valmistamiseks kasutatavaid phitooraineid ja lisandeid - toorainete ettevalmistamist - tks vajaminevaid tooraineid vastavalt retseptuurile - kuidas teha toorainete asendusi ppija oskab - pooltoodete valmistamist trhvlitele ( korvikesed okolaadist, merinquest; tuilled kamaga, meepulbriga, okolaadiga) - valmistada lihtsamaid ganache masse ja trhvleid erinevatest massidest - viimistleda trhvleid peale vormimist erinevate puistetega, glasuuridega, okolaadiga. 5. Hindamine Suuline arutelu teemades ja kogu materjali ulatuses kursuse lpus - 20% Iseseisvad td (ettekande esitamine kogu rhmale) - 20% Toorainete asendamine 10 % Iga kondiitritoodete valmistamise praktiline t on hindeline - 50% MOODUL 24 KUTSEALANE INGLISE KEEL 1n
44

1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab inglise keeles kutsealast baassnavara ja suudab talaselt ennast vljendada inglise keeles. Arendada grammatikaoskusi eriala tekstide mistmiseks. 2. Nuded pingute alustamiseks Puuduvad 3. ppesisu Thestik ja numbrid. Toodete tutvustamine ja esitlemine klientidele. Vrvid Arvsnad ja mthikud. Toiduained ja pagari- ja kondiitritooted. Tvahendid ja seadmed. Kutsealaga seotud veebileheklgedelt leitav inglise keelne info. 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: - erialast snavara igapevase suhtlemise vajaduse ulatuses; - mistab lihtsaid talaseid kirjalikke tekste; - erialaga seotud tvahendite, seadmete ja tprotsesside nimetusi; - oluliste toiduainete ja valmistoodete nimetusi. pilane oskab: - igapevaselt vajalikku ldist suhtlemiskeelt; - suhelda talaselt baassnavara piires; - kasutada lihtsamat talast kirjalikku teksti 5. Hindamine Hinnatakse: - piprotsessi jooksev hindamine (20%); - kirjalik vi suuline test (30%); - praktiliste oskuste testid - kirjaliku kondiitritoodete tehnoloogia vi pagaritoodete tehnoloogia alase info leidmine, retseptide tlkimine ja tooteid tutvustavate infosiltide kirjutamine (50%). MOODUL 25 PAGARI ERIALA LPUEKSAM 1n (0,5T/0,5P) 1.Eesmrk Lpueksami mooduliga taotletakse, et ppija tendaks teadmiste, oskuste ssteemsust ja kasutamisoskust, sotsiaalset valmisolekut ttamiseks pitud kutsealal. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud ld- ja phipingute moodulid vhemalt rahuldavale tulemusele.
45

3. Lpueksami sisu 3.1. Kirjalik eksam (test) vimaldab pilasel demonstreerida ppekava piires omandatud teoreetilisi teadmisi. 3.2. Praktiline eksam vimaldab pilasel demonstreerida praktilisi oskusi ja valmisolekut ttamiseks pitud kutsealal. 3.2.1. Eksami sooritamiseks koostab pilane kirjaliku aruande, mis sisaldab: Valikpagaritoote riidee Tehnoloogiakaart Hinnakalkulatsioon 3.2.2. Praktiliseks tks on kaks toodet: liht- ja valikpagaritoode Valmistab toote vastavalt riideele Valmistab toote kooli valikul vastavalt tehnoloogia kaardile Kujundab vljapaneku ja esitleb 4.Hinnatavad pitulemused ppija tunneb pagarit tehnoloogiat ja oskab seda praktiliselt kasutada. Oskab koostada tehnoloogiakaarti ja selle jrgi ttada ning arvutada hinda. ppija oskab valmistatud toodet esitleda. Lpetaja on valmis erialaseks tks. MOODUL 26 KONDIITRI ERIALA LPUEKSAM 1n (0,5T/0,5P) 1.Eesmrk Lpueksami mooduliga taotletakse, et ppija tendaks teadmiste, oskuste ssteemsust ja kasutamisoskust, sotsiaalset valmisolekut ttamiseks pitud kutsealal. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud ld- ja phipingute moodulid vhemalt rahuldavale tulemusele. 3. Lpueksami sisu 3.1. Kirjalik eksam (test) vimaldab pilasel demonstreerida ppekava piires omandatud teoreetilisi teadmisi. 3.2. Praktiline eksam vimaldab pilasel demonstreerida praktilisi oskusi ja valmisolekut ttamiseks pitud kutsealal. 3.2.1. Eksami sooritamiseks koostab pilane kirjaliku aruande, mis sisaldab: Valikpagaritoote riidee Tehnoloogiakaart Hinnakalkulatsioon 3.2.2. Praktiliseks tks on kaks toodet: tort ja valikpagaritoode Valmistab toote vastavalt riideele Valmistab toote kooli valikul vastavalt tehnoloogia kaardile Kujundab vljapaneku ja esitleb 4.Hinnatavad pitulemused ppija tunneb kondiitrit tehnoloogiat ja oskab seda praktiliselt kasutada. Oskab koostada tehnoloogiakaarti ja selle jrgi ttada ning arvutada hinda.
46

ppija oskab valmistatud toodet esitleda. Lpetaja on valmis erialaseks tks.

47

3. LDHARIDUSAINED
3.1. 5 n 1. Eesmrk Eesti keele petamisega taotletakse, et pilane: arendab oma suulist ja kirjalikku vljendusoskust; arendab suutlikkust vastu vtta, hinnata, kasutada ja edastada teavet; arendab oma pioskusi ja tekstiga ttamise oskust; omandab suhtlemisvalmiduse; vrtustab emakeelt ja rahvuskultuuri. 2. ppesisu 2.1. IGEKEELSUS. 2.1.1. HLIKUPETUS. Keele hlikussteem. Silp ja silbitamine. 2.1.2. IGEKIRJUTUS. Eesti keele igekirja phimtted. Theortograafia phireeglid. Vrsnade olemus ja ortograafia: h, f ja kvantiteedi mrkimine. Algusthe ortograafia phireeglid. Snade kokku- ja lahkukirjutamise phimtted ja reeglistik. Arvude mrkimine kirjas. Snade poolitamine. Lhendamise phimtted; lhendite mrkimine kirjas. Keeleksiraamatute kasutamine igekirja kontrollimiseks. 2.1.3. VORMIPETUS. Snaliigid. Knete ssteem eesti keeles. Kndsnavormide ja omadussna vrdlusastmete moodustamine. Nimede knamine. Arv- ja asesna knamise erijooni. Prdsna vormistik. Prdeliste ja kndeliste vormide moodustamine. Eesti keele snaraamatu kasutamine vormide moodustamiseks ja kontrollimiseks. 2.1.4. LAUSEPETUS. Lause. Liht- ja liitlause. te, lisand, lauselhend. Otse- ja kaudkne. Lausete kirjavahemrgistamine. Snade jrjekord lauses. hildumine. Rektsioon. 2.1.5. KEELE SNAVARA. Keele snavara ja selle rikastamise vimalused. Kirjakeele ja argikeele snavara. 2.2. VLJENDUSPETUS. 2.2.1. TEKST. Teksti miste. Teksti terviklikkus ja liigendamine, lik; sidusus; alustus ja lpetus. Suuline ja kirjalik tekst. Vljendusvahendite eripra sltuvalt eesmrgist, adressaadist ja olukorrast. Erisuguste tekstide lugemine. 2.2.2. MEEDIATEKST. Meediateksti olemus ja eripra. Uudis, olemuslugu, intervjuu, arvustus, reportaa, reklaam. 2.2.3. TEABETEKST. Teabeteksti olemus ja eripra. Refereerimine, tsiteerimine; allikaviide; konspekteerimine. 2.2.4. ILUKIRJANDUSTEKST. Ilukirjandusliku teksti olemus ja eripra. Keelekasutuse kujundlikkus. Kirjeldus, jutustus, arutlus. Lriline enesevljendus. 2.2.5. TARBETEKST. Tarbeteksti olemus ja eripra. Avaldus, elulookirjeldus, kiri, apellatsioon, volikiri, protokoll. 2.2.6. TEKSTI KOOSTAMINE. Teema. Materjali kogumine. Ainestiku jrjestamise phimtted ja vimalused. Teksti viimistlemine. Arutlev kirjand. Sagedasemad snastus- ja stiilivead. 2.2.7. TEKSTI VORMISTAMINE. Pealkirjastamine, liigendus, paigutus.
48

EESTI KEEL

2.2.8. SUULINE TEKST. Igapevasuhtlus, vestlus, tutvustus, kaastundeavaldus. Kneks valmistumine, esinemine. Olmekned: tervitus, nnitlus, tnukne. Informeerivad kned: ettekanne, snavtt koosolekul. 2.3. EESTI KEELE STRUKTUUR. 2.3.1. KEEL JA KEELETEADUS. Keele olemus. Eesti keel kui soome-ugri keel. 2.3.2. FONOTAKTIKA. Eesti keele fonotaktika phijooni. 2.3.3. MORFOLOOGIA. Snaliigid. Snaliigi piiritlemine. Vormimoodustus. Tvi, tunnus, lpp. Astmevaheldus ja muud tvevaheldused. Phi- ja peavormid. 2.3.4. SNAMOODUSTUS. Snavara rikastamise teed ja allikad. Snahend ja liitsna. 2.3.5. SNTAKS. Lausemoodustus. Lauseliikmed. Sntaktilised seosed. 2.4. SNAVARA JA SNASTUS. 2.4.1. SNA JA SELLE THENDUS. Snade mitmethenduslikkus. Paronmia. Sageli vras thenduses kasutatavaid snu. Metafoorid keeles. Fraseologismid. 2.4.2. SNAVARA. Snavara miste ja koostis. Keele snavara rikastamise allikad ja viisid. Murdesnad. Lhendamine ja tehissnad. 2.4.3. LIITSNAMOODUSTUS. Veaohtlikke kokku- ja lahkukirjutamise juhtumeid. 2.4.4. SNATULETUS. Sagedasemate tuletiste thendus ja ortograafia. 2.4.5. SNADE LAENAMINE. Niteid varasematest laenudest; ladina ja kreeka kaudlaene. Tlkelaenud. Vrsnad; vrsna tunnusjooned ja ortograafia. Tsitaatsnad. 2.4.6. NIMED JA NIMEKASUTUS. Nimede ortograafia; nimede knamise erijooni. Nimedest saadud ldsnade ja vrnimetuletiste ortograafia. 2.4.7. SNA TEKSTIS. Snavaliku olenevus vljenduse eesmrgist, kne laadist, adressaadist, situatsioonist. Peamisi snastusvigu. Olulisemaid rektsioone. 2.4.8. SNARAAMAT. Eesti keele snaraamatud ja nende kasutamine. 3. pitulemused pilane kasutab eesti kirjakeelt knes ja kirjas phijoontes igesti: - teab keelepetuse phimisteid ja igekirjutuse phireegleid; - teab suulise ja kirjaliku keelekasutuse erinevusi; - oskab vljendada oma mtteid, arvamusi ja seisukohti knes ja kirjas; - oskab leida ja kasutada teavet suuliste ja kirjalike tekstide koostamisel; - oskab valida vljendusvahendeid vastavalt suhtlusolukorrale; - oskab kasutada philisi keeleksiraamatuid; - teab snavarapetuse phimisteid; - teab philisi snamoodustusviise; - oskab valida ja kasutada vljendusvahendeid vastavalt suhtlusolukorrale ja adressaadile; - oskab kasutada nimesid vastavalt eesti igekeelsusnormidele; - leida erinevatest snaraamatutest vajalikku infot. 4. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud teadmised eesti keele kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad eesti keelt. ldharidusaine koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

49

3.2. 3 n

KIRJANDUS

1. Eesmrk Kirjanduse petamisega taotletakse, et pilane: saab levaate eesti ja maailmakirjanduse olulisematest esindajatest ning teostest; rikastab oma lugemiskogemust, arendab lugemiskultuuri; vrtustab ilukirjandust kui tunde- ja mttemaailma rikastajat, minapildi avardajat; mistab ilukirjanduse thtsust rahvus- ja maailmakultuuri osana. 2. ppesisu 2.1. POEETIKA. 2.1.1. ILUKIRJANDUSTEKSTI ERIPRA. Kujundlik keelekasutus. Kirjanduse philiigid ja -anrid. Kla-, kne- ja lausekujundid. Metafoor. 2.1.2. LRIKA. Lriline enesevljendus, temaatika; vormid, riim. Luuletus. Lroeepika. 2.1.3. DRAMAATIKA. Dialoog, sndmus, karakter, kompositsioon. Tragdia, komdia, draama. Dramatiseering, stsenaarium. 2.1.4. EEPIKA. Kirjeldus, alltekst; tegelane, vaatepunkt, see. Eepos, romaan, novell, jutustus, lhivormid. 2.2. MAAILMAKIRJANDUS. 2.2.1. ANTIIK-, KESK- ja RENESSANSIAEG. Antiikmtoloogia. Niteid eepostest. Antiikteater. Antiiktragdia nide. Piibel: tegelasi ja tekstiniteid. Renessansi iseloomustus. Boccaccio 1-2 novelli. SHAKESPEAREi ks nidend. 2.2.2. VALGUSTUS JA ROMANTISM. Valgustuse iseloomustus. Goethe Faust I osa (katkendid). Romantismi iseloomustus. Scott IVANHOE vi Hugo JUMALAEMA KIRIK PARIISIS vi Mrime CARMEN vi C. vi E. BRONT ks proosateos. Byroni vi Heine luule. 2.2.4. REALISM, MODERNISM JA POSTMODERNISM. Realismi ja modernismi iseloomustus. BALZACI vi STENDHALI vi FLAUBERT`i vi TOLSTOI vi DOSTOJEVSKI ks romaan. Tehhovi 1-2 novelli. REMARQUE`i vi HEMINGWAY ks romaan vi Bulgakovi MEISTER ja MARGARITA. Hesse vi Kafka vi Salingeri ks proosateos. Modernistlik luule. Niteid 2-3 autori loomingust: Baudelaire, Mallarme, Verlaine, Rimbaud, Whitman, Blok, Ahmatova, Jessenin, Lorca, Tagore, Leino, Eliot. Modernistlik ja absurditeater. Niteid 12 autori loomingust: Ibsen, Pirandello, Brecht, Beckett, Ionesco, Williams, Albee (katked). Postmodernismi iseloomustus. ks tnapeva MAAILMAKIRJANDUSE TEOS pilase valikul. 2.3. EESTI KIRJANDUS. 2.3.1. EESTI KIRJANDUSE TEKE JA ARENG. Rahvusromantismi iseloomustus. Kreutzwaldi muinasjutud. Kalevipoeg (katked). Koidula luule. Liivi luule. KITZBERGI vi VILDE ks nidend. 2.3.2. EESTI KIRJANDUS 20. SAJANDI I POOLEL. Noor-Eesti kirjanduse ja keele ja kunsti uuendajana. Niteid Suitsu, Underi, Visnapuu, Stiste, Alveri luulest. Tuglase 12 novelli. Niteid Gailiti vi Vallaku lhiproosast. Tammsaare TDE ja IGUS I osa. 2.3.3. EESTI KIRJANDUS 19402000. Niteid 23 autori luulest: Lepik, Laaban, Merilaas, Alliksaar, Vaarandi, Laht, Kaalep, Niit. ks TRAADI vi VALTONI vi UNDI proosateos. Niteid 23 autori luulest: Kaplinski, P.-E. Rummo, Runnel, Luik, Viiding, Kareva. ks KROSSI romaan. ks UUDISKIRJANDUSE TEOS pilase valikul.
50

2.4. EESTI NDISKIRJANDUS. 2.4.1. Kodu- ja vliseesti kirjanduse arengujooni 1940. aastast tnapevani. Gailiti vi Ristikivi vi Mlgu he romaani lhivaatlus. Viirlaid Ristideta hauad vi Helbeme Ohvrilaev. 2.4.2. PROOSA. Niteid Hindi vi Smuuli proosast. Niteid Kallase vi Undi proosast. Niteid Tuuliku vi Peegli vi Traadi loomingust. 2.4.2. LUULE. Niteid Krossi, Niidu, Merilaasi, Sanga, Lepiku luulest. Niteid kassetiplvkonna luulest. 2.4.3. DRAMAATIKA. Vetemaa vi Kruusvalli he nidendi lhivaatlus. 2.4.4. UUEM KIRJANDUS. Niteid Valtoni, Muti, Saadi, Luige, Bergi, Sauteri, Tode teostest; 1-2teose lhivaatlus. 2.5. AEG JA INIMESED 20. SAJANDI MAAILMAKIRJANDUSES. 2.5.1. LNE-EUROOPA KIRJANDUS. Hemingway he teose lhivaatlus. Niteid Hesse vi Th. Manni lhiproosast. Niteid Hamsuni loomingust. Haek Vahva sduri vejki juhtumised maailmasja pevil (katked). Saint-Exupry he teose lhivaatlus. Christie he teose lhivaatlus. 2.5.2. VENE KIRJANDUS. Bulgakovi he teose lhivaatlus. Niteid Majakovski vi Jessenini luulest. Niteid Solenitsni loomingust. 2.5.3. DRAMATURGIA. 1-2 nidendi lhivaatlus. 2.5.4. UUDISKIRJANDUS. 1-2 teose lhivaatlus. 3. pitulemused pilane: mistab ilukirjanduse vrtust ja lugemise thtsust; on lugenud vhemalt 8 ulatuslikumat ilukirjandusteost; teab eesti ja maailmakirjanduse olulisemaid esindajaid ja teoseid ainekava piires; teab poeetika phimisteid; oskab loetud kirjandusteoste kohta oma mtteid ja arvamusi avaldada; teab ldjoontes kirjanduse arengujooni 1940. aastast tnapevani; teab eesti ndiskirjanduse thtsamaid esindajaid; oskab loetud teoste kohta suuliselt ja kirjalikult vljendada oma arvamusi, mtteid ja seisukohti; luges lbi 3-4 kirjandusteost, oskab loetud teoste kohta avaldada oma mtteid ja arvamusi; teab ksitletud maailmakirjanduse autoreid ja teoseid, nende temaatikat; vrtustab kirjandust aja ja inimese kujutajana. 4. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud teadmised kirjanduse kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad kirjandust. ldharidusaine koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

51

3.3.

VRKEEL

6 n (Inglise keel on A-vrkeel) 1. Eesmrk Vrkeele petusega taotletakse, et pilane: tunnetab vrkeelte ppimise vajadust; saab aru inimeste igapevasest ja erialaga seotud vrkeelsest knest ja vestlusest; kasutab, tiendab ja arendab omandatud piviise- ja vtteid; omandab lugemisvilumuse, mistab lihtsamaid erialaseid tekste; oskab kasutada seletavat snaraamatut; julgeb ja oskab suhelda pitavates vrkeeltes; oskab ennast kirjalikult vljendada pitud temaatika piires; teab pitavate keelte maade kultuurile iseloomulikke kitumis- ja suhtlusnorme, nende kasutamist knes ja kirjas; oskab omandatud keeleoskust iseseisvalt arendada ja teisi vrkeeli juurde ppida. 2. ppesisu 2.1. KNEARENDUS-, LUGEMIS-, KUULAMIS- JA KIRJUTAMISTEEMAD. 2.1.1. PEREKOND JA KODU: abielu ja perekond, rollid ja suhted perekonnas, majapidamistd, kodu ja kasvatus, unistuste kodu, perekonna eelarve, majapidamisraha, taskuraha. 2.1.2. INIMENE JA HISKOND: mina isiksusena teiste seas, iseloom, vimed, eelistused, nrkused, suhted teistega. 2.1.3. LOODUS KUI ELUKESKKOND: loodus ja tema kaitse, looduskaitsealad, kliima ja loodusrikkused, puhkus, reisimine ja matkamine, maa ja linn. 2.1.4. HARIDUS JA T: haridusssteem ja ppimisvimalused Eestis ja pitava keele maades, t ja tpuudus, ametid ja elukutsed: kutsevalik, karjr ja prestii. 2.1.5. INIMENE JA TEHNIKA: olmetehnika, arvutitehnika ja sellega seotud probleemid, tehnika areng. 2.1.6. IGAPEVANE ELU: tervislik eluviis, toitumine, sportimine ja spordialad, tervise- ja tippsport, suitsetamine, alkohol, narkootikumid, suhtlemine teeninduses. 2.1.7. KULTUUR JA LOOMING: teater, kino, muusika, ilukirjandus, kunst. 2.1.8. MEEDIA: televisioon, raadio ja kirjutav press, reklaam ja tema roll. 2.1.9. EESTI: riigikord, kultuuri-, majandus- ja poliitilised kontaktid, kultuuritavad, olulisemad phad, nendega seotud kombed, sgitraditsioonid ja rahvustoidud. 2.1.10. PITAVAT KEELT KNELEVAD MAAD: riigikord, kultuuri-, majandus- ja poliitilised kontaktid, kultuuritavad, olulisemad phad, nendega seotud kombed, sgitraditsioonid ja rahvustoidud. 2.2. KEELETEADMISED. 2.2.1. INGLISE KEEL: nimisna: ld- ja prisnimede kasutamine, loendatavad ja loendamatud nimisnad, nimisnalised fraasid ja nende kasutamine; abstraktsed nimisnad; omastav kne, kahekordne omastav kne a friend of theirs; ainsuse ja mitmuse kasutamise erijuhud all, every, whole, none of jt; artikkel: artikli kasutamine ld- ja prisnimedega, ainenimedega, abstraktsete nimisnadega; artikli asendajad; artikli puudumine; vljendid umbmrase artikliga, mrava artikliga, ilma artiklita;
52

omadussna: -ing, -ed-lpulised (kesksnalised) omadussnad; liitomadussnad; so ja such, enough ja too kasutamine; snajrg mitme tiendsna puhul; vrdlusvormid (not) as...as, not enough to..., too...to; the; omadussna the elderly; eritvelised vrdlusastmed; little + loendatav/loendamatu nimisna; omadussna + to-infinitiiv/that osalause : I'm happy to see them again/He was happy that they were coming to the party; arvsna: lihtmurrud, kmnendmurrud, aritmeetilised phitehted, erinevad mthikud; asesna: umbmrased asesnad some, any, no, many, much, a few, a lot of, one, every, each, all, both, another, (the) other(s)either, neither; umbisikulised asesnad it, there; tegusna: kneviisid; aktiiv ja passiiv: aktiivi ajavormid Present Perfect Progressive, passiivi ajavormid Present Progressive, Present Perfect, Future Simple; tegusna phivormid; modaalverbid can, could, may, might, must /have to, mustn't, ought to, should, will, would, need, needn't, used to + infinitiiv ja nende kasutus; tingimuslaused (Conditional I, II); ajamruslaused; mrsna: mrsna koht lauses; mitmethenduslikud mrsnad badly, rather, right, shortly, so, still; kahe erineva vormiga mrsnad loud/loudly, quick/quickly, cheap/cheaply jt; eessna: ajamrustes esinevad eessnad after, before, between, in, on, for, until, till since, from...to/till, by; kohamrustes esinevad eessnad in, at, on, up, near, under, above, behind, in front of, between, to, into, towards, up to, over, from, out of, off, down, through, opposite, round, next to/beside; viisimrustes esinevad eessnad by, on, in with, without; eessnalised fraasid at the beginning of jt; nimi- ja omadussnad, mis nuavad enda ees teatud eessna by car, for sale, at last jt; nimi-, omadusja tegusnad, mis nuavad enda jrel teatud eessna advice on, afraid of, belong to jt; lausepetus: fraaside ja lausete hendamine; it ja there lause algul; teksti seostamine tervikuks (cohesion); idioomid keeles; sidesna: siduvad sidesnad as well as, besides, not only...but also; vastandavad sidesnad however, only, still, yet; phjuslik sidesna for; jrelduslikud sidesnad then, therefore; alus-, sihitis- ja eldistitelauseid alustavad sidesnad that, if, whether, who, whose, what, which, whoever, whatever, whichever, how, when, where, why, however, whenever, wherever; ajamruslauseid alustavad sidesnad as, when, after, before, since, until/till, whenever, while, as long as, all the time, by the time; viisimrust alustavad sidesnad how, however, the way; vrdlusmruslauseid alustavad sidesnad as if, like; kordav sidesna the...the; otstarbemruslauseid alustavad sidesnad in order + to + infinitiiv; phjusmruslauseid alustavad sidesnad since; tagajrjemruslauseid alustav sidesna so; tingimusmruslauseid alustavad sidesnad even if, in case, supposing; mndusmruslauseid alustavad sidesnad although, even if; snatuletus: snade liitmine; ees- ja jrelliited; thtsamad nimisnu tuletavad jrelliited -er/or, -ist, -ics,- ism, -ion/-ation, -ing, -ness, -let, -ment, -ee, -dom, - ence/-ance, -ess, -hood, -ity, ship, -th; enamesinevad omadussnu tuletavad jrelliited -able, -al, -ed, -en, -ent/-ant, -ful, -ic, -ish, -ive, -less, -ous, -ly, -y; enamesinevad omadussnu tuletavad eesliited anti-, non-, post-, pre-, un-, in- (im-, il-, ir-); enamesinevad tegusnu tuletavad jrelliited -ate, -en, -fy/- ify; enamesinevad tegusnu tuletavad eesliited co-, de-, dis-, ex-, inter-, mis-, over-, out-, pre-, re-, un-, under-.

53

3. pitulemused 3.1. Kuulamisel pilane: - mistab knelejate olmeteksti ja telefoni teel edastatud teateid, eeldusel, et need on lhedased standardkeelele; - oskab jlgida raadio- ja TV-uudiseid ning -teateid, et saada vajalikku infot; - oskab tuletada tundmatute snade thendust konteksti abil temale tuntud elementide kaudu; - oskab eristada kuulatu detaile ja jrjestada sndmusi; - mistab 510-minutilist lhiloengut ning eristab sellest olulist infot. 3.2. Knelemisel pilane: - oskab kasutada vastavale vrkeelele omast intonatsiooni, rtmi ja rhku; - oskab vestelda phitemaatika ulatuses ning esitada ja phjendada oma vaateid ja seisukohti; - teab suhtlusetiketti ja oskab seda kasutada; - oskab suhelda vrkeeles nii vahetult kui ka telefoni teel; - oskab vestluses vajadusel kasutada kompensatsioonistrateegiaid. 3.3. Lugemisel pilane: - mistab funktsionaalstiililt erinevaid tekste, sh mitmesuguseid kasutamisjuhiseid; - oskab leida tekstist talle vajalikku vi teda huvitavat informatsiooni; - oskab teksti mistmiseks kasutada pealkirju, illustratsioone, jooniseid, skeeme, kirjapilte; - oskab tuletada tundmatute snade thendust konteksti abil temale tuntud elementide kaudu; - teab oma emakeeles kasutatavate rahvusvaheliste snade thendusi ning oskab neid teadmisi kasutada vrkeelset teksti lugedes; - oskab leida ja kasutada pitava vrkeele vahendusel infot eri allikatest; - oskab kasutada snaraamatuid ja teatmeteoseid. 3.4. Kirjutamisel pilane: - oskab kirjutada teateid ja lihtsamaid mitteametlikke kirju; - oskab teha mrkmeid loetu ja kuulatu phjal; - oskab tita ankeete ja vastata ksimustikele; - oskab kirjutada elulookirjeldust (CV); - oskab kirja panna olulist infot kuulates telefoniknet; - oskab kirjutada kirjeldavaid tekste, referaate; - teab igekirja ja kirjavahemrke, vajadusel oskab neid kontrollida teatmeteoste abil. 4. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): - kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud teadmised vrkeele kohta; - iseseisvad td (10%): teemad kajastavad vrkeelt. ldharidusaine koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

54

3.4. 5 n

MATEMAATIKA

1. Eesmrk Matemaatikapetusega taotletakse, et pilane: mistab matemaatika olemust, otstarvet ja thtsust inimtegevuses ning kultuuri arengus; omandab ainekavaga fikseeritud matemaatika teadmised ja meetodid ning oskab neid kasutada lesannete lahendamisel; arendab loogilist mtlemist, arutlusoskust ja ruumikujutlust; arendab oskust tpselt, lhidalt ja argumenteeritult vljendada koos matemaatiliste smbolite kasutamisega; arendab endas valmidust matemaatiliste meetodite kasutamiseks erialaga seotud lesannete lahendamisel; omandab matemaatikateadmisi ja -oskusi, mis vimaldavad teiste ppeainete ppimist ja pingute jtkamist valitud erialal; pib hindama oma matemaatilisi vimeid. 2. ppesisu 2.1. REAALARVUD, VRRANDID JA VRRATUSED. 2.1.1. REAALARVUD. Arvuhulgad N, Z ja Q, nende omadused. Irratsionaalarvud ja reaalarvud. Arvtelje erinevad piirkonnad. Arvu absoluutvrtus. Ratsionaalavaldiste lihtsustamine. Astme miste ldistamine: tisarvulise ja ratsionaalarvulise astendajaga aste. Arvu n-es juur. Tehted astmete ja vrdsete juurijatega juurtega. 2.1.2. VRRANDID JA VRRATUSED. Lineaar-, ruut- ja murdvrrandid, nendeks taanduvad vrrandid. Valemite teisendamine ja muutujate avaldamine. Kahe tundmatuga lineaar- ja ruutvrrandite ssteem. Lineaar-, ruut- ja murdvrratused. he tundmatuga lineaarvrratuste ssteem. Tekstlesannete lahendamine. 2.2. TRIGONOMEETRIA. VEKTOR TASANDIL. 2.2.1. TRIGONOMEETRIA. Nurga miste ldistamine, kraadi- ja radiaanmt. Ringjoone kaare pikkus, sektori pindala. Mistahes nurga trigonomeetrilised funktsioonid, nende vrtused mnede nurkade korral. Trigonomeetrilised funktsioonid negatiivsest nurgast. Taandamisvalemid. Nurkade summa ja vahe trigonomeetrilised funktsioonid. Kahekordse nurga siinus, koosinus ja tangens. Kolmnurga pindala valemid (S = 0,5ah; S = 0,5ab* sinC). Siinus- ja koosinusteoreem. Kolmnurga lahendamine. 2.2.2. VEKTOR TASANDIL. Vektori miste ja liigid. Vektori koordinaadid. Vektorite liitmine, lahutamine ja arvuga korrutamine (geomeetriliselt ja koordinaatkujul). Kahe vektori skalaarkorrutis. Nurk kahe vektori vahel. Kahe vektori ristseis ja kollineaarsus. 2.3. JOONE VRRAND. JADA. FUNKTSIOONID I. 2.3.1. JOONE VRRAND. Joone vrrandi miste. Sirge vrrandi erikujud (tusu ja algordinaadiga, kahe punktiga, punkti ja sihivektoriga). Sirge ldvrrand. Kahe sirge vastastikused asendid tasandil. Nurk kahe sirge vahel. Ringjoone vrrand. Joonte likumislesanne. 2.3.2. JADA. Arvjada miste, jada ldliige. Arvjada piirvrtus. Aritmeetiline jada. Geomeetriline jada. Hbuv geomeetriline jada. Vastavad ldliikme ja summa valemid. Ringjoone pikkus ja ringi pindala piirvrtusena. Arv e. 2.3.3. FUNKTSIOONID I. Funktsiooni miste ja ldthis. Funktsiooni mramis- ja
55

muutumispiirkonnad. Funktsiooni esitusviisid. Paaris- ja paaritu funktsioon. Ruutfunktsioon. Naturaalarvulise astendajaga astmefunktsioonid (y = x2n, y = x2n-1). Funktsiooni nullkohad, positiivsus- ja negatiivsuspiirkonnad. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine. Funktsiooni ekstreemumid. 2.4. PIIRVRTUS JA TULETIS. HULKTAHUKAD JA PRDKEHAD. 2.4.1. PIIRVRTUS JA TULETIS. Funktsiooni piirvrtus ja pidevus. Funktsiooni piirvrtuse arvutamine lihtsamatel juhtudel. Hetkkiirus. Funktsiooni tuletis. Astmefunktsiooni tuletis. Funktsioonide summa, vahe, korrutise ja jagatise tuletised. Tuletiste leidmine. Joone puutuja tus, puutuja vrrand. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine. Funktsiooni ekstreemumid. Funktsiooni uurimise lesande lihtsamad juhud. 2.4.2. HULKTAHUKAD JA PRDKEHAD. Hulktahukate liike. Korraprane prisma ja pramiid, nende tispindala ja ruumala. Silinder, koonus ja kera, nende tispindala ja ruumala. lesanded hulktahukate ja prdkehade kohta. 2.5. FUNKTSIOONID II. Negatiivse astendajaga astmefunktsioonid (y = x-1, y = x-2). Funktsiooni y = x ja y = 3x. Reaalarvulise astendajaga aste. Eksponentfunktsioon (y = ax, y = 10x, y = ex) ja lihtsamad rakendused. Lihtsamad eksponentvrrandid. Arvu logaritm. Avaldiste logaritmimine ja potentseerimine. Logaritmfunktsioon (y = logax, y = log x, y = ln x). Siinus-, koosinus- ja tangensfunktsioon, nende perioodilisus. Misted arcsin m, arccos m ja arctan m. Trigonomeetrilised phivrrandid. 3. pitulemused pilane: oskab arvutada peast, kirjalikult ja taskuarvutiga ning kriitiliselt oma arvutustulemusi hinnata; oskab teisendada algebralisi avaldisi; oskab lahendada ainekavas toodud vrrandeid ja vrrandissteeme ning vrratusi ja vrratusssteeme; oskab kasutada pitud mthikuid ja seoseid nende vahel; oskab lahendada kolmnurgalesandeid; teab ainekavas toodud ruumilisi kehi, oskab neid joonisel kujutada ning arvutada nende pindala ja ruumala; tunneb ainekavas toodud trigonomeetrilisi seoseid ja oskab neid rakendada avaldiste lihtsustamisel; teab ainekavaga fikseeritud funktsioonide graafikuid; oskab kirjeldada graafikuna esitatud funktsiooni omadusi; saab aru defineerimise vajalikkusest ja oskab ainekavas toodud misteid selgitada; oskab kasutada arvutusvahendeid, ksiraamatuid, tabeleid; saab aru matemaatiliste smbolite keeles vljendatud tekstist; oskab matemaatiliselt kirjeldada lesannetes esitatud lihtsamaid probleeme ning neid lahendada; oskab prognoosida ja analsida lahendustulemusi; oskab kasutada matemaatilisi teadmisi teistes ppeainetes ja igapevaelus; saab aru matemaatika rollist tsivilisatsiooni arengus. 4. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): - kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud teadmised matemaatika kohta; - iseseisvad td (10%): teemad kajastavad matemaatikat.
56

3.5. 3 n

FSIKA

1. Eesmrk Fsikapetusega taotletakse, et pilane: omandab alused ndisaegse fsikalise maailmapildi kujunemiseks; tuleb toime kaasaegses tehnika- ja infohiskonnas; omandab fsika keele ja kasutab seda fsikaliste nhtuste ja objektide kirjeldamiseks, seletamiseks ning prognoosimiseks; tutvub fsikaseaduste universaalsusega; mistab fsika seost tehnika, infossteemide ja ndisaegse tehnoloogia ning teiste teadustega; teadvustab vajadust ksitseda tehnilisi ja tehnoloogilisi seadmeid ennast ja seadmeid sstes; kujundab fsikateadmiste alusel elukeskkonna silimiseks vajalikud vrtushinnangud, tegutseb loodust sstvalt. 2. ppesisu 2.1. MEHAANIKA. 2.1.1. MEHAANILINE LIIKUMINE. htlane sirgjooneline liikumine, htlaselt muutuv liikumine, taustssteem, liikumise suhtelisus, nihe, kiirus, kiirendus. Kehade vastastikmju: mass, jud, ju liigid, liikumishulk-impulss, Newtoni esimene seadus, Newtoni teine seadus, Newtoni kolmas seadus, gravitatsiooniseadus, impulsi jvuse seadus, reaktiivliikumine. Mehaaniline t, mehaaniline energia, mehaanilise energia jvuse seadus. Mehaanilise energia miinimumprintsiip. 2.1.2. PERIOODILISED LIIKUMISED. Ringliikumine: tiirlemis- ja prlemisperiood, joonkiirus, nurkkiirus, kesktmbejud, kesktmbekiirendus. Vnkumine: periood, sagedus, hlve, amplituud. Laine: ristlaine, pikilaine, lainepikkus, laine levimise kiirus, lainete levimisel esinevad nhtused. 2.2. ELEKTROMAGNETISM. 2.2.1. ELEKTRILINE VASTASTIKMJU. Elektrilaeng, elektrilaengu jvuse seadus, Coulomb`i seadus, elektrivli: elektrivlja tugevus, potentsiaal, pinge. 2.2.2. ELEKTRIVOOL. Voolutugevus, elektritakistus, takistid, vooluallikad. Vooluring: Ohmi seadus vooluringi osa ja koguvooluringi kohta, jada- ja rphenduse seadused. Elektrivoolu t ja vimsus. 2.2.3. MAGNETVLI. Magnetvli, magnetinduktsioon, Ampere'i seadus Lorentzi jud. Elektromagnetiline induktsioon. Vahelduvvool. Eneseinduktsioon. 2.2.4. ELEKTROMAGNETVNKUMINE. Elektromagnetlainete skaala: lainete liigid, energia ja levimise kiirus. 2.2.5. VALGUS. Valgus kui elektromagnetlaine: lainepikkus, sagedus. Valguse peegeldumine. Valguslainete koherentsus, interferents ja difraktsioon. Valguse murdumine, murdumisnitaja. Valguse dispersioon, spekter. Valguse energia: footoni energia ja sageduse seos. Fotoefekt. 2.3. MATEERIA VORMID: AINE JA VLI. 2.3.1. AINE OLEKUD. Aine makroparameetrid ja nende mtmine. Aine agregaatolek ja selle muutumine, soojushulk. Gaas, aine mikroparameetrid, ideaalse gaasi olekuvrrand. Isoprotsessid. Gaasi t. Soojusmasin, soojusmasina kasutegur. Vedelik: pindpinevus, mrgamine. Tahkis: liigid, omadused. lekandenhtused aines.
57

2.3.2. AINE STRUKTUUR. Aatomifsika: Bohri aatomimudel: energianivoo, Bohri postulaadid. Valguse kiirgumine ja neeldumine: spektrid. Kaasaegne aatomimudel. Tuumafsika: prooton, neutron, laenguarv, massiarv, keemiline element, isotoop, radioaktiivsus, poolestusaeg. Tuumajud. Tuumaprotsessid: tuumade lhustumine, tuumade sntees, tuumaenergeetika, tuumapomm, kiirguskaitse. 2.3.3. AINE UNIVERSUMIS. Pikesessteem: planeet, planeedi kaaslane, asteroid, komeet, meteoor. Thed, galaktikad ja nende ssteemid. Universumi teke ja evolutsioon. 3. pitulemused pilane teab: fsikaliste nhtuste iseloomulikke tunnuseid, nhtuste ilmnemise phjustingimusi, seost teiste nhtustega, nhtuste kasutamist praktikas; fsikalisi suurusi; suuruste seoseid teiste fsikaliste suurustega; mthikuid; seaduste vi seadusprasuste snastust, seadust vljendavat valemit, graafikut ja seaduse rakendatavust; fsikateooria philisi jreldusi, nende universaalsust ja rakendatavust; mteriistade, mehhanismide otstarvet, ttamisphimtet ja ohutusnudeid; keskkonna- ja energiasstu vajalikkust. pilane oskab: vaadelda nhtusi fsika seisukohalt; kasutada misteid, seadusi ja teooriaid loodus- ja tehnikanhtuste seletamisel; lahendada arvutus- ja graafilisi lesandeid, kasutades pitud seadusi ja valemeid; leida infot teatmeteostest ja fsikaliste suuruste tabelitest-graafikutelt; kasutada mteriistu; teisendada mtmistulemusi SI ssteemi; tdelda mtmistulemusi ja teha nende phjal jreldusi; lahendada probleemlesandeid ainekava mahus; rakendada fsikateadmisi erialas ja igapevaelus. 4. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud teadmised fsika kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad fsikat. ldharidusaine koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

58

3.6. 2 n

KEEMIA

1. Eesmrk Keemiapetusega taotletakse, et pilane: omandab alused ndisaegse tervikliku loodusteadusliku maailmapildi kujunemiseks; laiendab ja svendab phikoolis omandatud teadmisi ja arusaamu keemia philistest mistetest ja seadusprasustest; mistab sgavamalt keemiliste protsesside olemust ning nende thtsust looduses, hiskonnas ja argielus; pib rakendama omandatud teadmisi ja arusaamu probleemide lahendamisel uudses olukorras, tkeskkonnas ja praktilises elus; pib kasutama erinevaid teabeallikaid keemiateabe hankimiseks; arendab oma loogilise mtlemise vimet, analsi- ning jrelduste tegemise oskust; oskab sstlikult ja ohutult kasutada keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka argielus; pib arusaamise ja vastutustundega suhtuma oma tegevuse vimalikesse tagajrgedesse; mistab keemia seost ndisaegse tehnoloogiaga ja keskkonnaprobleemidega, keemia integratsiooni teiste loodusteadustega; oskab nha ja vrtustada protsessidevahelist tasakaalu looduses ja hiskonnas, mista selle silitamise vajalikkust. 2. ppesisu 2.1. LDINE JA ANORGAANILINE KEEMIA. 2.1.1. ANORGAANILISTE HENDITE PHIKLASSID. Oksiidid, happed, alused ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused. 2.1.3. ARVUTUSED REAKTSIOONIVRRANDITE ALUSEL. Arvutused reaktsioonivrrandite jrgi, lahuse koostise arvutused. 2.1.4. KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL. Elektroltide lahused. Keemilise reaktsiooni kiirus, prduv ja prdumatu reaktsioon, keemiline tasakaal. Elektroldid ja mitteelektroldid. Elektroltiline dissotsiatsioon, tugevad ja nrgad elektroldid. Lahuse pH. 2.1.5. METALLID, NENDE THTSAMAD OMADUSED. Metallide ldised fsikalised omadused, metallide keemilised omadused (reageerimine mittemetallidega, veega, lahjendatud hapetega, soolalahustega). Metallihendid, nende levik looduses. Metallide korrosioon ja korrosioonitrje. Keskkonna saastumine raskmetallihenditega, selle ohtlikkus. 2.1.6. MITTEMETALLID JA NENDE THTSAMAD HENDID. Mittemetallide vrdlev iseloomustus (aatomi ehitus, fsikalised omadused). Allotroopia. Lhilevaade thtsamatest mittemetallidest ja nende henditest (halogeenid, vvel, lmmastik, fosfor, rni). Mittemetallilised elemendid looduses. Mittemetallide henditega seotud keskkonnaprobleemid. 2.2. ORGAANILINE KEEMIA. 2.2.1. SISSEJUHATUS. ALKAANID. Ssiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid. Ssinikuahel, isomeeria, struktuurivalemid, nomenklatuur. Alkaanide keemilised omadused (asendusreaktsioonid, oksdeerumine). Alkaanid olmes ja tehnikas. Halogeenoalkaanid. Alklamiinide struktuur ja omadused. Amiin kui alus. 2.2.2. POLAARSE KSIKSIDEMEGA SSINIKHENDID (ALKOHOLID). Alkoholide struktuur ja
59

omadused. Funktsionaalrhm. Struktuuri- ja asendiisomeeria. Alkohol kui hape. Eetrite mratlemine. 2.2.3. MITTEPOLAARSE KORDSE SIDEMEGA SSINIKHENDID (ALKEENID, ALKNID, AREENID). Kllastumatuse miste. Alkeenid, alknid, areenid. Aromaatsus. Areenide asendusreaktsioonid. Fenoolid. Aromaatsete hendite keskkonnaohtlikkus. Polmeerid. 2.2.4. KARBONLHENDID JA KARBOKSLHENDID. Aldehdide struktuur. Aldehdide redoksomadused. Sahhariidide miste ja liigitus, bioloogiline thtsus. Karbokslhapete struktuur, omadused ja liigid. Funktsionaalderivaadid, estrid ja amiidid. Estrite hdrols. Rasvad, nende bioloogiline thtsus. Aminohapped. 3. pitulemused pilane: oskab iseloomustada lihtainete ja keemiliste hendite omadusi, lhtudes vastavate keemiliste elementide asukohast perioodilisustabelis ning koostada tphendite (oksiidid, vesinikuhendid, happed, hdroksiidid) valemeid; teab keemilise reaktsiooni olulisi tunnuseid ja oskab neid seletada; mistab, et keemilised reaktsioonid ei tarvitse alati kulgeda lpuni, vaid vib kujuneda tasakaal vastassuunaliste reaktsioonide vahel, oskab iseloomustada vlistegurite mju keemilisele tasakaalule; tunneb philisi reaktsiooni kiirust mjutavaid tegureid ja keemilise reaktsiooni kiirendamise vimalusi; oskab koostada vrrandeid anorgaaniliste ainete phiklasside keemiliste omaduste kohta, otsustada reaktsiooni toimumise le; oskab eristada elektrolte ja mitteelektrolte, iseloomustada nende tugevust; oskab hinnata lahuse keskkonda (happe, aluse, oksiidi vi soola korral); oskab lahendada arvutuslesandeid: massiprotsendi arvutused (ka lahuste lahjendamisel ja segamisel), moolarvutused, arvutused reaktsioonivrrandite alusel (arvestades saagist, kadu); oskab kujutada molekuli struktuuri (klassikaline ja lihtsustatud struktuurvalem); tunneb orgaaniliste ainete funktsionaalseid rhmi ning struktuurihikuid (alkaanid, halogeenihendid, alkoholid, eetrid, amiinid, alkeenid, alknid, aldehdid, karbokslhapped, estrid); oskab pitud aineklasside raamides anda nimetusi IUPACi nomenklatuuri jrgi ning konstrueerida nimetuste alusel ainete struktuurivalemeid; mistab ja oskab selgitada orgaaniliste ainete osa eluslooduses, tstuses ja olmes; oskab selgitada olmes rakendatavate koolis pitud ainete keemilist olemust, vimalikku keskkonnaohtlikkust ja toksilisust; oskab leida informatsiooni ainete ja materjalide omaduste, saamise ja kasutamise kohta; on tuttav Eesti maavarade, keemiatstuse ja keskkonnaprobleemidega. 4. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): - kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud teadmised keemia kohta; - iseseisvad td (10%): teemad kajastavad keemiat. ldharidusaine koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

60

3.7. 2 n

GEOGRAAFIA

1. Eesmrk Geograafiapetusega taotletakse, et pilane: saab aru looduses ja hiskonnas toimuvatest nhtustest ja protsessidest ning nendevahelistest seostest; oskab hinnata inimtegevuse vimalusi ja tagajrgi erinevates looduslikes tingimustes; on teadlik kohalikest, regionaalsetest ja globaalsetest keskkonnaprobleemidest; vrtustab jtkusuutliku arengu vajadust; saab aru maailmamajanduse kui ssteemi talitlemisest ja teab Eesti kohta selles; oskab kasutada kaarte, pilte, diagramme, et hankida, tdelda ja vljendada ruumiliselt esitatud teavet; oskab leida geograafia-alast informatsiooni erinevatest allikatest ning kasutada kaasaegseid infotehnoloogia vimalusi teabe hankimiseks, korrastamiseks ja esitamiseks; oskab informatsiooni kriitiliselt hinnata ja oma seisukohta phjendada. 2. ppesisu 2.1. LDMAATEADUS. 2.1.1. KAASAEGSED UURIMISMEETODID GEOGRAAFIAS. Arvutikaardid. Andmete graafilised esitusviisid. Geoinfossteemid ja nende rakendused. Koha mramise meetodid ja nende rakendused. 2.1.2. MAA KUI SSTEEM. Maa sfrid kui ssteemid: litosfr, pedosfr, hdrosfr, atmosfr, biosfr. Aine ja energiaringed Maa ssteemides. 2.1.3. LITOSFR. Litosfri koostis. Laamtektoonika. Kivimite ringe. Erinevate kivimite ja maakide kasutusvimalused. Kaevanduste mju keskkonnale. Vulkanism ja selle tagajrjed. Ohu vhendamine ja vltimine. Maavrinad ja nende tagajrjed. Maavrinate tugevuse mtmine. Ohu vhendamine ja vltimine. Maalihked. Gravitatsiooni, vee ja seismilisuse osa maalihetes. 2.1.4. PEDOSFR. Murenemine. Mulla tekkeprotsessid ja mullaprofiilid. Mulla hvimine vee ja tuule erosiooni tttu. Muld kui ressurss. Muldade kaitse. 2.1.5. ATMOSFR. Atmosfri koostis ja ehitus. Kiirgusbilanss. hutsirkulatsioon. Tsklonid ja antitsklonid. Tormid. huniiskus ja sademed. Inimtegevuse mju atmosfri koostisele ja selle tagajrjed: sudu, happevihmad, osooniaugud, kasvuhooneefekt. hu saastumine, seire ja rahvusvahelised lepped. 2.1.6. HDROSFR. Veeringe Maal. Siseveed. Jgede veereiim ja ravool. Kliima mju ravoolule. leujutused ja nende kahjustused. Phjavesi, selle kujunemine, filtratsioon. Pinna- ja phjavee kasutamine ja kaitse. Vee liikumine maailmameres. Meretaseme kikumised. Rannikute erosioon. Tormikahjustused, leujutused. Ookeanide reostumine ja kaitse. 2.1.7. MAA SSTEEMIDE VAHELISED SEOSED. Inimtegevuse ja Maa ssteemide vastasmju. Keskkonnamuutused ja seire. Keskkonnatehnoloogia. 2.2. HISKONNAGEOGRAAFIA. 2.2.1. KAASAEGSE MAAILMA POLIITILINE KAART. Riikide arengutaseme nitajad. Krgeltarenenud Phja riigid ja Luna arengumaad. 2.2.2. MAAILMA RAHVASTIK JA RAHVASTIKUPROTSESSID. Maailma rahvaarv ja selle
61

muutumine. Demograafiline leminek. Rahvastikupoliitika. Rnded, nende phjused. Rahvastiku paiknemine. Linnastumine. Linnastumise kulg maailmas. Suurlinnade keskkonnaprobleemid. 2.2.3. KAASAEGSED MUUTUSED MAAILMAMAJANDUSES. Majanduse ldine struktuur ja selle arengud. leminek krgtehnoloogilisele tootmisele. Majanduse globaliseerumine. Rahvusvahelised firmad ja majandusorganisatsioonid. 2.2.4. ENERGIAMAJANDUS. Kaasaegse energiamajanduse struktuur. Alternatiivenergia kasutusvimalused. Nafta ja maagaasi tootmine, transport ja ttlemine. Tahkete ktuste kaevandamine ja kasutamine. Fossiilsete ktuste kasutamisega kaasnevad keskkonnaprobleemid. Elektroenergeetika. 2.2.6. PLLUMAJANDUS. Pllumajanduse looduslikud arengueeldused. Pllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik maailmas. Peamiste pllumajandussaaduste tootmise, ttlemise ja kaubanduse geograafia. Pllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. Maailma rahvastiku toitlustamise probleemid. 2.2.7. MASINATSTUS. Masinatstuse jagunemine vanadeks, uuteks ja uusimateks harudeks. Vanade masinaehituse harude paigutuse phijooned. Fordistlik tootmiskorraldus uutes harudes ja selle mju masinatstuse globaliseerumisele. Uute ja uusimate harude paigutuse phijooned. 2.2.8. TRANSPORT JA SIDE. Transpordiliigid ja vedude jrgud. Logistika. Regioonide veondus. Rahvusvahelised veoteenused. Side ja infossteemid. 2.2.9. TEENUSED. Teenuste osathtsuse kasv. Teenuste struktuur: ri-, sotsiaal- ja turismiteenused. Turism ja selle geograafia. 2.2.10. ks 6 tunnine valikteema vastavalt kutsehariduse suunale. 3. pitulemused pilane teab: erinevaid asukoha mramise meetodeid; Maa sfre; litosfri koostist; erineva tekkega kivimeid ja nende kasutamisvimalusi; vulkaanide tekkephjusi; maavrinate tekkephjusi; maavrinate tugevuse hindamise meetodeid; mulla hvimist mjutavaid tegureid; merede ja ookeanide reostusallikaid; atmosfri koostist ja ehitust; erinevaid sademete tekkephjusi ja tingimusi; riikide arengutaset iseloomustavaid nitajaid; riikide liigitust nende arengutaseme alusel; maailma rahvaarvu kiire kasvu phjusi; rahvusvaheliste rnnete phjusi ja peamisi suundasid; rahvastiku paiknemist mjutavaid tegureid; ldjoontes linnastumisprotsessi kulgu arenenud ja arengumaades; rahvusvahelisi firmasid; rahvusvahelisi majandusorganisatsioone; kaasaegses maailmamajanduse arengutendentse; erinevaid energiavarasid, nende liigitamis- ja kasutamisvimalusi;
62

erinevate energiaressursside kasutamise eelisi ja puudusi; masinatstuse jagunemist vanadeks, uuteks ja uusimateks harudeks; masinatstuse erinevate harude paigutuse phijooni; pllumajanduse arengut mjutavaid looduslikke ja majanduslikke tegureid krgelt arenenud riikides ja arengumaades; peamisi pllumajandusliku tootmise vorme; pllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme; erinevaid transpordiliike; peamisi kaubanduslikke veosuundi ja veoteenuseid; ri, sotsiaal- ja turismiteenuseid. saab aru: Maa sfride vahelistest vastasmjudest; laamade liikumise teooriast; kivimite ringest; gravitatsiooni, vee ja seismilisuse osast maalihetes; fsikalise ja keemilise murenemise protsessist ja seosest mulla kujunemise ja arenguga; erinevatest mullatekkeprotsessidest; muldade kaitse vajalikkusest; kiirgusbilansi olemusest; ldise huringluse olemusest ja mjust maailma erinevate piirkondade kliimale; tsklonite ja antitsklonite mjust ilmastikule; inimtegevuse mjust atmosfri koostisele ja selle tagajrgedest; loodusliku veeringe olemusest ja sellega seotud looduslikest protsessidest; veeolude ajalistest muutustest; phjavee kujunemisest ja filtratsioonist; vee liikumisest maailmameres ja sellega seotud looduslikest protsessidest; Maa ssteemide ja inimese vastasmjust; demograafilise lemineku teooriast; rahvastikupoliitika erinevusest arenenud ja arengumaades; globaliseerumise olemused; rahvusvaheliste firmade osast maailmamajanduses; rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide mjust maailmamajandusele; kaasaegse maailma energiamajandusest; transpordi arengust ja selle mjust teistele majandusharudele; side ja infossteemide thtsusest kaasaegses maailmamajanduses; looduse ja hiskonna vastasmjudest kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil ja sstliku arengu vajadusest; teenuste osathtsuse kasvust kaasaegses majanduses ja seotusest teiste majandusharudega. oskab: kasutada tava- ja arvutikaarte informatsiooni otsimiseks, seoste analsiks ja ldistuste tegemiseks; tuua niteid geoinfossteemide rakendusvimalustest; mrata erinevaid meetodeid kasutades asukohta; analsida kaevandustegevusega kaasnevaid sotsiaalseid- ja keskkonnaprobleeme; analsida mulla hvimise vimalikkust maailma erinevates piirkondades; hinnata mulla kaitse vajalikkust ja tuua niteid mulla kaitsmise vimalustest;
63

analsida sudu, happevihmade, osooniaukude ja kasvuhooneefekti mju inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; analsida kliima mju ravoolule, veedefitsiidi ja leujutuste vimalikku mju ja majanduslikke kahjusid; hinnata vee ja veekogude thtsust inimese elus ja majanduslikus tegevuses; analsida maailmamere reostumise mju inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; hinnata maailmamere kaitse vajalikkust; tuua niteid Maa ssteemide vahelistest seostest; hinnata keskkonnamuutuste mju inimtegevusele ja keskkonnaseire vajalikkust; nidata kaardil kiki Euroopa riike ja maailma suuremaid riike; iseloomustada kaartide ja statistiliste andmete abil riike ja vrrelda neid arengutaseme alusel; vrrelda temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analsida muutuste phjusi; iseloomustada kaardi abil rahvastiku paiknemist mnes etteantud piirkonnas ja selgitada taolise paiknemise phjusi; analsida suuremate rnnetega kaasnevaid probleeme nii lhte- kui siirdemaale; nidata kaardil maailma suuremaid linnu ja linnastuid; tuua niteid lelinnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest; tuua niteid globaliseerumise mjust arenenud ja arengumaadele; analsida muutusi maailma energiamajanduses; nidata kaardil maailma suuremaid energiavarade leiukohti ja ttlemispiirkondi; analsida ja hinnata alternatiivenergia kasutamisvimalusi maailma erinevates regioonides; hinnata energia kokkuhoiu vajadust ja vimalusi; iseloomustada temaatiliste kaartide abil pllumajanduse looduslikke arengueeldusi maailma erinevates piirkondades ja vrrelda erinevate piirkondade pllumajandust; analsida erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi; vrrelda temaatiliste kaartide abil erinevate regioonide veondust; kasutada kaarte ja kaasaegseid infotehnoloogia vimalusi (arvutikaardid, internet, CD jne) teabe hankimiseks, korrastamiseks ja esitamiseks; analsida tabeleid, graafikuid ja diagramme ning teha jreldusi neil esitatud nhtuste arengusuundadest; rakendada geograafiaalaseid teadmisi koloogia- ja demograafiaalastes ning poliitilistes diskussioonides; kasutada geograafiaalaseid teadmisi igapevaelus ja tulevikukavade tegemisel. 4. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): - kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud teadmised geograafia kohta; - iseseisvad td (10%): teemad kajastavad geograafiat. ldharidusaine koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

64

3.8. 2 n

BIOLOOGIA

1. Eesmrk Bioloogiapetusega taotletakse, et pilane: omandab tervikliku loodusteadusliku maailmapildi; saab aru bioloogia osast loodusteadustes, selle ldisest ja erilisest thendusest; omandab positiivse hoiaku bioloogia kui loodusteaduse ja kultuurinhtuse suhtes; oskab hinnata elusloodusega seonduvaid eetilisi, moraalseid ja esteetilisi aspekte; saab aru eluslooduse mitmekesisuse vormidest ja nende silitamise thtsusest; teab loodus- ja keskkonnakaitse phimtteid ja probleeme; tunneb austust eluslooduse vastu ja suhtub vastutustundlikult looduskeskkonda; vrtustab bioloogilist mitmekesisust; omandab teaduslikud uurimusmeetodid lihtsamate loodusteaduslike probleemide lahendamiseks; svendab teadmisi bioloogia phiteooriatest ja ldistest seadusprasustest ning saab aru nende rakenduslikest vrtustest; seostab bioloogias omandatud teadmisi igapevaeluga; kasutab bioloogiaalase info hankimiseks ja vrdlemiseks erinevaid teabeallikaid ning oskab hinnata nende teprasust; mistab seoseid looduslike ja hiskondlike protsesside vahel; orienteerub bioloogiaalaseid teadmisi ja oskusi nudvates elukutsetes. 2. ppesisu 2.1. BIOLOOGIA I OSA. 2.1.2. ELU OLEMUS. Elu tunnused. Eluslooduse philised organiseerituse tasemed. Loodusteaduslik uurimismeetod. 2.1.2. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS. Organismide keemiline koostis. Peamised anorgaanilised ja orgaanilised ained organismides. 2.1.3. RAKK. Rakuteooria phiseisukohad. Loomaraku ehitus ja talitlus, selle erinevused bakteri- ja taimerakust. Ainu- ja hulkraksus. 2.1.4. ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS. Organismide aine- ja energiavahetuse phijooned. Fotosntees ja selle thtsus. Organismide varustamine energiaga. 2.1.5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. Rakkude jagunemine: mitoos ja meioos. Organismide suguline ja mittesuguline paljunemine. Loomade ja taimede paljunemise ja arengu eripra. Inimese sugurakkude areng, viljastumine, embronaalne ja snnijrgne areng. 2.1.6. PRILIKKUS. Molekulaarbioloogilised phiprotsessid: replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. Mendeli seadused. Geneetika lesanded. Inimesel esinevad geneetilised puuded. Prilik ja mitteprilik muutlikkus. Viiruste mitmekesisus ja thtsus. 2.2. BIOLOOGIA II OSA. 2.2.1. RAKENDUSBIOLOOGIA. Bioloogia seos teiste teadustega. Erinevate organismide biotehnoloogilisi rakendusi. Biotehnoloogia ja sellega kaasnevad probleemid. Geenitehnoloogia, selle arengusuunad. Bioloogia osa meditsiinis. 2.2.2. INIMENE. Inimorganismi ldiseloomustus. Inimese philised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Krgem nrvitalitlus.
65

2.2.3. ORGANISMIDE KOOSEKSISTEERIMINE. Peamised koloogilised tegurid. Organismidevahelised suhted. Populatsioon. kossteemi struktuur ja iseloomustus. Biosfri iseloomustus. Bioloogiline mitmekesisus. Keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleemid. Looduskaitse ja keskkonnapoliitika. 2.2.4. EVOLUTSIOON. Elu pritolu ja esialgne areng. Elu areng Maal. Evolutsiooni tendid. Evolutsiooni geneetilised alused. Looduslik valik. Mikro- ja makroevolutsioonilised protsessid. Inimese evolutsioon. 3. pitulemused pilane teab: organismide peamisi elu tunnuseid; organismides enamlevinud keemilisi elemente; organismides enamesinevaid anorgaanilisi ja orgaanilisi aineid; taime-, looma- ja bakteriraku ehitust ning nende talitluslikke iserasusi; raku metabolismi philisi etappe; rakus toimuva glkoosi lagundamist ja sellega kaasnevat ATP snteesi; ATP osa organismide aine- ja energiavahetuses; fotosnteesi kulgemise tingimusi, tulemust ja thtsust; raku jagunemise (mitoosi ja meioosi) eesmrki, tulemust ja thtsust; inimese snnieelse ja -jrgse arengu seadusprasusi; prilikkuse avaldumise molekulaarseid mehhanisme; Mendeli seadusi ja nende rakendamisvimalusi; rakendusbioloogia osathtsust tstuses, pllumajanduses ja meditsiinis; biotehnoloogia rakendamise vimalusi; inimese elundkondi ja nende talitlust; inimorganismi talitluste neuraalset ja humoraalset regulatsiooni; kossteemide struktuuri ja neis valitsevaid suhteid; keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleeme; Eesti keskkonnapoliitika phiseisukohti; elu pritolu hpoteese; evolutsiooni toimumise mehhanisme; inimese evolutsiooni eripra; bioloogiaalaseid teadmisi ja oskusi nudvaid elukutseid. saab aru: eluslooduse uurimise tasemetest; organismides enamesinevate peamiste keemiliste elementide thtsusest; anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete lesannetest organismis; rakkude ehituse ja talitluse omavahelisest koosklast; taime-, looma- ja bakteriraku iserasustest; organismi aine- ja energiavahetuse omavahelistest seostest; rakkudes toimuva glkoosi lagundamise tulemustest ja ldisest thtsusest; fotosnteesi kulgemise tingimustest, tulemusest ja thtsusest; sugulise ja mittesugulise paljunemise erinevustest ja thtsusest; mitoosi ja meioosi toimumise eesmrkidest, toimumise eriprast, tulemustest ja bioloogilisest thtsusest; inimese rasestumise vltimise vimalustest;
66

inimese snnieelses ja -jrgses arengus toimuvatest muutustest; prilikkuse ja keskkonna osast inimese tunnuste kujunemisel; prilikust ja mitteprilikust muutlikkusest ja selle bioloogilisest thtsusest; Mendeli seaduste olemusest ja nende rakenduslikest vimalustest; viiruste ehituslikust eriprast ja nende thtsusest; rakendusbioloogia tegevusvaldkondadest; biotehnoloogia osast tstuses ja pllumajanduses; geenitehnoloogia rakendusvaldkondadest ja sellega seonduvatest eetilistest probleemidest; bioloogiateaduste osast meditsiinis; inimese elundkondade ehitusest ja talitlusest; kesknrvissteemi osast inimese fsioloogias; kossteemides valitsevatest suhetest; inimtegevuse mjust populatsioonidele ja kossteemidele; sstva arengu vajadustest ja phimtetest; eluslooduse mitmekesisuse silitamise vajadusest; bioloogilise evolutsiooni mehhanismidest ja phisuundadest; loodusliku valiku osast liikide tekkimises; inimese evolutsiooni kulgemise vimalikest teedest ja suundadest. pilane oskab: kirjeldada erinevate organismide elutunnuseid; selgitada erinevate rakustruktuuride ehitust ja talitlust; eristada joonisel taime-, looma ja bakterirakku; vaadelda rakke mikroskoobiga ja eristada philisi rakustruktuure; selgitada organismi aine- ja energiavahetuse omavahelisi seoseid; kirjeldada rakkudes toimuvat glkoosi lagundamist ja selgitada selle thtsust; selgitada fotosnteesi tulemust ja thtsust; kirjeldada mitoosi ja meioosi ning vlja tuua nende bioloogiline thtsus; selgitada organismi geno- ja fenotbi omavahelisi seoseid; kirjeldada prilikkuse molekulaarseid mehhanisme; selgitada Mendeli seaduste sisu ja rakendada neid lesannete lahendamisel; selgitada priliku ja mittepriliku muutlikkuse osa eluslooduses; iseloomustada viiruste osa looduses aj inimese elutegevuses; tuua niteid biotehnoloogia rakendusvimalustest; kirjeldada geenitehnoloogia rakendusvimalusi; selgitada inimese erinevate elundkondade lesandeid; eristada erinevaid koloogilisi tegureid ja tuua vastavaid niteid; kirjeldada kossteemi struktuuri ning selles valitsevaid suhteid; esitada regionaalseid ja globaalseid koloogilisi probleeme; nimetada ja phjendada sstva arengu seisukohti; tuua niteid Eesti keskkonnaprobleemidest; selgitada Ch. Darwini evolutsiooniteooria phiseisukohti; kirjeldada inimese evolutsiooni etappe; selgitada erinevate tegurite osa inimese evolutsioonis.

67

4. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud teadmised bioloogia kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad bioloogiat. ldharidusaine koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne. 3.9. 4 n 1. Eesmrk Ajaloo petusega taotletakse, et pilane: suhestab ennast kodukoha, isamaa, Euroopa ja maailmaga; oskab tlgendada, hinnata, talletada ja edastada ajalooalast teavet; mistab ja hindab kaasaja sndmusi maailmas ajaloolises taustssteemis; mistab tnapeva Eesti hiskonna probleeme, tunneb end vastutavana nende lahendamisel; oskab analsida ja hinnata ajaloosndmusi ja protsesse; oskab leida tendusmaterjali ajalooallikast ja otsustada selle usaldusvrsuse le. 2. ppesisu 2.1. EESTI AJALUGU MUINASAJAST KUNI 19. SAJANDI LPUNI. 2.1.1. MUINASAEG. Muinasaja periodiseerimine. Suhted naaberrahvastega. Muinasusund ja ristiusu levik. hiskondlik-poliitiline ja majanduslik olukord Lnemeremaades 13. sajandi algul. Muistne vabadusvitlus. 2.1.2. VANA-LIIVIMAA. Vana-Liivimaa riigid. Jri lestus. Eesti rahvastik ja majandusolud 14. 16. sajandil. Katoliku kirik Eestis. Reformatsioon Liivimaal. Liivi sda ja selle tagajrjed. 2.1.3. ROOTSI AEG. Eesti Rootsi ajal. Kirik ja vaimuelu. Phjasda. 2.1.4. VENE AEG. Eesti prast Phjasda. Balti erikord. Prisorjuse kaotamine. Majanduslik areng. Elu-olu ja kultuur. 2.1.5. RAHVUSLIK LIIKUMINE. rkamisaeg Eestis, selle thtsus. Venestusaja reformid. Majanduslik ja poliitiline areng 19. ja 20. sajandi vahetusel. Professionaalse kultuuri kujunemine. 2.2. XX SAJANDI AJALUGU. 2.2.1. MAAILM XX SAJANDI ALGUL. Rahvusvahelised suhted XX sajandi algul. Euroopa suurriigid. Maailmamajandus. Elu-olu ja kultuur. Eesti Venemaa koosseisus. 2.2.2. ESIMENE MAAILMASDA. Esimene maailmasda Venemaal ja Eestis. Eesti iseseisvumine. Vabadussda. 2.2.3. MAAILM SDADEVAHELISEL AJAJRGUL. Rahvusvahelised suhted. Majandus. Elu-olu ja kultuur. Demokraatia ja diktatuurid. Eesti Vabariik. 2.2.4. TEINE MAAILMASDA. Maailm Teise maailmasja eelhtul. Eesti 1939-1940. Sjategevus Teise maailmasja ajal. Teise maailmasja tagajrjed. 2.2.5. MAAILM PRAST TEIST MAAILMASDA. Klm sda. Lne tstusriigid. Kommunistlikud riigid. Kolmas maailm. Eesti NSV. 2.2.6. MAAILM XX SAJANDI LPUL. Kommunistliku ssteemi lagunemine. Eesti taasiseseisvumine. Elu-olu ja kultuur. AJALUGU

68

3. pitulemused pilane: oskab rekonstrueerida minevikus elanud inimeste elu, vaadelda maailma nende pilgu lbi; oskab analsida lhiajaloo probleeme; oskab leida, selekteerida, refereerida, analsida ja hinnata erinevaid ajalooallikaid ja seisukohti; oskab analsida massimeedia informatsiooni; oskab esitada informatsiooni lbittamise tulemused suuliselt, visuaalselt; kirjalikult; koostada teese ja uurimusi, kirjutada ajalooteemalisi arutlusi, osaleda ajalooalastes diskussioonides, ttada kaardiga; tunneb Eesti ajalugu ja selle seoseid Euroopa ja maailma ajalooga; mistab hiskonnas toimunud muutusi, arengu jrjepidevust ajaloo vltel. 4. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): - kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud teadmised ajaloo kohta; - iseseisvad td (10%): teemad kajastavad ajalugu. ldharidusaine koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

69

3.10. 1 n

INIMESEPETUS

1. Eesmrk Inimesepetusega taotletakse, et pilane: omandab teadmised ja oskused, mis aitavad tal mista iseennast ja teisi ning suhelda kaasinimestega; vrtustab perekonda inimeste kooselu vormina ja laste kasvukeskkonnana, tunnetab lhedastest inimsuhetest tulenevat vastutust; tunnetab spruse, armastuse ja koost osa inimsuhetes, suudab analsida, aktsepteerida ja valitseda oma tundeid; elab tervislikult, hoidub teadlikult ennast ja kaasinimesi kahjustavast kitumisest; oskab vrtustada vanemlust, tunneb vanemlusest tulenevat individuaalset ja hiskondlikku vastutust; tunneb lapse arengu philisi seadusprasusi, on valmis omandama kasvatamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi; tunnetab iseennast ja oma rolli nii kasvuperekonna kui ka tulevase perekonna liikmena. 2. ppesisu 2.1. INIMENE KUI SOTSIAALNE OLEND. Pshholoogia ja perekonnapetuse koht inimest ksitlevate teaduste hulgas. Inimese bioloogiline, pshholoogiline ja vaimne areng, inimese elukaar. 2.2. INIMESTE ERINEVUSED. Bioloogilised, pshholoogilised, vanuselised, plvkondlikud, kultuurilised, usulised, rahvuslikud, soolised, isiksuslikud erinevused. Erinemine kui vrtus. Sallivus kaaslaste erinevuste suhtes. Sotsiaalsed hoiakud, stereotbid, eelarvamused jms. Sotsiaalne taju, isikutaju. "Mina"-pilt. Sotsiaalne kpsus. Tahe. 2.3. TAJU JA THELEPANU. Aisting ja taju. Thelepanu. Mlu. Tunded. Mtlemine ja kne. Meeleseisundid. 2.4. INIMSUHTED JA TUNDED. Suhted teiste inimestega. Armumine. Orienteeritus partnerile. Armastus. 2.5. ABIELU JA PEREKOND. Abielu ja perekond lbi ajaloo. Abielukpsus. Abikaasa valik. Abieluja perekonna seadusandlik klg. Suhted ja rollid perekonnas. Kodu kui elukeskkond ja vrtus igale tema liikmele. 2.6. VANEMLUS JA LAPSED. Ettevalmistus vanemate rolli titmiseks. Perekonna planeerimine. Lapsed kui vrtus. Lapse areng. Vanem lapse sotsiaalsete ja emotsionaalsete vajaduste rahuldajana. ksikvanem. Puudega laps perekonnas. Lapsevanema vastutus. 2.7. PEREKONNA OSA IGA INIMESE ELUS. Perekond inimese elu erinevatel perioodidel. Lahkhelid perekonnas. Lahutus. Uus pere. Surm perekonnas. Kriisid pereelus. nnestunud pereelu kui vrtus. Lapse igused ja kohustused. Terve, kindlustundega inimene, tugev perekond kui demokraatliku riigi vrtus.

70

3. pitulemused pilane: mistab inimestevahelisi erinevusi ja teab erinevuste arvestamise vimalusi igapevaelus; tunnetab iseennast teiste inimeste hulgas; tunneb ja oskab teha valikuid ja nha ette vimalikke tagajrgi; austab teiste inimeste igusi ja omandit; mistab perekonna osa ksikisiku ja hiskonna elus; teab perekonna planeerimise vimalusi; teab abielu ja perekonna pshholoogilist, fsioloogilist, majanduslikku ja seadusandlikku klge; tunnetab oma vastutust iseenda ja oma tulevase perekonna (abikaasa, lapsed jt lhisugulased) ees; tunnetab enda kui lapsevanema ja kasvataja rolli; teab lapse arengu etappe; teab koduse kasvatuse phialuseid; tunneb ja oskab kasutada enda, perekonna ja lapse igusi ja kohustusi ksitlevaid seadusi. 4. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud teadmised inimesepetuse kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad inimesepetust. ldharidusaine koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

71

3.11. 1 n

HISKONNAPETUS

1. Eesmrk hiskonnapetusega taotletakse, et pilane: oskab hiskonnas toimuvaid protsesse ja nhtusi mrgata ja mista; oskab seostada Eestis ja rahvusvahelises elus toimuvaid protsesse; oskab end mratleda kodanikuna; tunneb hiskonna-alast terminoloogiat; tunneb mningaid hiskonnateooriaid; oskab kasutada teabe hankimisel erinevaid allikaid; oskab leida, ldistada, hinnata ja edastada hiskonda puudutavat teavet; suhtub kriitiliselt massiteabesse; oskab diskussioonis osaleda ja oma seisukohta kaitsta. 2. ppesisu 2.1. HISKONNA STRUKTUUR JA KUJUNEMINE (sissejuhatus ainesse). hiskonna tundmappimise vajalikkus. Riik ja rahvas. 2.2. HISKONNA VALITSEMINE. igusriigi olemus ja tunnused. Vimude lahusus. Parlament. Valitsus. President. Maavalitsus. EV igusssteem (igusaktide hierarhia ja kohtussteem). Kohaliku omavalitsuse lesehitus ja lesanded. Demokraatlikud valitsemisssteemid. 2.3. KODANIKE OSALEMINE AVALIKUS ELUS. Demokraatia phiideed ja nende teostumine kodanikuhiskonnas. Valimiste funktsioonid ja korraldamine. EV Riigikogu valimiste ssteem. Erakonnad ja valimised (valimisnimekiri, valimisplatvorm, partei programm, propaganda). Valimistega seonduvad kodanikuigused. Kodanikuaktiivsuse vormid. Erinevad huvid hiskonnas ja nende realiseerimise viisid. Kodanikualgatus, selle eesmrgid, funktsioonid. Huvigrupid. Ametihingud ja kutseliidud. Mittetulundushingud. Riigi- ja kodanikukaitse. 2.4. MAJANDUS JA HEAOLU. Turumajandus. Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise ldphimtted. Pere eelarve. Majandusarengu ja inimarengu seos. Ebavrdsus hiskonnas. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised igused. Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Thive, seda mjutavad tegurid. Tseadusandluse alused. Meetmed tpuuduse vastu. Ttute sotsiaalne kaitse. 2.5. RAHVUSVAHELINE KOOST JA JULGEOLEK EUROOPAS. Eesti ja thtsamad rahvusvahelised koostorganisatsioonid Euroopas: EN, EL, NATO. 3. pitulemused pilane: teab, milline on hiskonna struktuur; tunneb demokraatlikku valitsemise ssteemi ja phimtteid; teab oma phiseaduslikke igusi ja kohustusi; oskab mratleda oma kohta ja vimalusi kaasaja maailmas, ttada ja elada turumajanduslikus hiskonnas, osaleda hiskonnaelus, kaitsta oma huve ja igusi; teab eurointegratsiooni probleeme ja vimalusi; oskab leida sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku teavet, seda sstematiseerida ja kasutada.

72

4. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): - kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud teadmised hiskonnapetuse kohta; - iseseisvad td (10%): teemad kajastavad hiskonnapetust. ldharidusaine koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne. 3.12. 2 n 1. Eesmrk Muusikapetusega taotletakse, et pilane: hindab muusikat kui kultuurivrtust indiviide ja hiskonna arengus; kujundab valmisoleku hiseks muusikategevuseks; kujundab tervikpildi kultuuri arengust ning oskab erinevaid kultuure mista ja hinnata; oskab muusikat kriitiliselt ja valivalt kuulata ning hinnata; omandab teadmisi muusikaajaloost tuntud heliloojate loomingu kaudu; rakendab phikoolis omandatud muusikaalaseid teadmisi ja oskusi; rikastab tundeelu muusikaelamuste kaudu: klastab kontserte ja muusikalavastusi, oskab oma arvamusi phjendada. 2. ppesisu 2.1. VANAAEG. Vanad kultuurrahvad ja muusika. Vanakreeka ja Vanarooma mtoloogia ja muusika (tragdia, komdia). 2.2. KESKAEG. levaade ajastust ja muusikast. Romaani ja gooti stiil. Kristlus kui Lne-Euroopa kultuuri arengu tugevaim mjutegur. Vaimuliku muusika areng. Gregooriuse koraal. Polfoonilise mitmehlsuse teke. Liturgiline draama. Msteerium. Rndlaulikud. Rtlipoeesia. Pillid. 2.3. RENESSANSS. levaade ajastust ja muusikast. Humanism, protestantism, vastureformatsioon ja muusika. Missa. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika. Madrigal. Homofoonilise mitmehlsuse teke. Protestantlik koraal. Heliloojad ja juhtivad muusikamaad. Palestrina. Orlandus Lassus. 2.4. BAROKK. levaade ajastust ja muusikast. Ooperi teke. Oratoorium (kantaat, passioon). Instrumentaalmuusika: concerto grosso, soolokontsert. Juhtivad muusikamaad ja heliloojad: Vivaldi, Bach, Hndel. 2.5. KLASSITSISM. Valgustusajastu iseloomustus. Instrumentaalmuusika areng ansamblid, orkestrid. Sonaat vormi ja anrina. Smfoonia. Kontsert. Keelpillikvartett. Ooperi areng. Viini klassikud Haydn, Mozart, Beethoven. 2.6. ROMANTISM. Romantismi ideed ja rahvuslus. Instrumentaalmuusika areng. Programmilise muusika teke. Smfooniline poeem. Soololaul. Miniatuursed anrid: etd, preld, nokturn, tantsud. Lavamuusika (Ooper, ballett). Juhtivad muusikamaad ja heliloojad. Schubert, Berlioz, Chopin, Liszt, Verdi, Taikovski. Grieg. Sibelius. 2.7. 20. SAJANDI MUUSIKA. levaade ajastust ja muusikast. Operett. Muusikal. Filmimuusika. Hilisromantism. Mahler. Impressionism. Debussy. Ekspressionism. Schnberg. Neoklassitsism. Stravinski. Smfooniline jazz. Gershwin. Avangardism. Cage. Postmodernism. Prt. 2.8. EESTI MUUUSIKA. Rahvalooming. Regivrsiline rahvalaul. Uuem rahvalaul. Laulupidude traditsiooni algus: Kunileid, Saebelmann, Thomson, Hermann. Esimesed professionaalid:
73

MUUSIKA

Hrma, Trnpu. Tobias, A. Kapp eesti professionaalsed heliloojad. Rahvusliku koorimuusika rajajad: Saar, Kreek. Rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja Eller. Rahvusliku lavamuusika rajajad E. Aav, Tubin, E. Kapp, Tamberg. Eesti modernism 19561970. Heliloojad Ernesaks, Tormis, Prt, Rts, Tr, Sisask. Eesti tuntumad muusikakollektiivid, interpreedid, dirigendid. Muusikafestivalid. 3. pitulemused pilane: oskab mratleda ja iseloomustada eri ajastute muusikat; teab ajastute tuntumaid heliloojaid ja nende teoseid; teab olulisi muusikaalaseid termineid ja oskab neid kasutada; oskab koostada muusika-alaseid referaate; laulab vastavalt oma vokaalsetele vimetele; hindab muusikat kui kultuurinhtust. 4. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): suuline osa (20%): vokaalne tegevus; kirjalikud testid (70%): pitulemustes mratud teadmised muusika kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad muusikat. ldharidusaine koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne. 3.13. 1 n 1. Eesmrk Kunsti petusega taotletakse, et pilane: omandab teadmisi kunstiliikidest ja nende arenguloost; pib tundma visuaalsete kunstide vljendusvahendeid; pib vaatlema ja hindama kunstiteoseid, kujundab oma kunstimaitset; arendab kujutlusvimet, vaatlusvimet ja abstraktset mtlemist; arendab ruumilist, kujundilist ja abstraktset mtlemist kelise tegevuse kaudu; arendab loovust ja katsetamisjulgust. 2. ppesisu 2.1. KULTUUR JA KUNST. 2.2. KULTUURI JA KUNSTI MISTE. Kunst hiskonnas ja selle erinevad ksitlusviisid. Kunsti liigid (misted ja kirjeldus). 2.3. LDINE KUNSTIKULTUURI AJALUGU. Kunsti tekkimine rgajal. Idamaade ja antiikkunst. Mesopotaamia ja Egiptus, Egeus ja Kreeka, etruskid ja Rooma. Varakristlik, Btsantsi ja Vana-Vene kunst. Romaani ja gooti kunst. Renessanss, barokk ja rokokoo. Klassitsism ja romantism. Realism. Naturalism ja impressionism. 20. sajandi I poole kunst enne ja prast Esimest maailmasda: postimpressionism, smbolism, juugend / art dco, kubism, Bauhaus, ekspressionism, srrealism. 20. sajandi II poole kunst: modernism ja postmodernism, popkunst, kontseptualism, hperrealism, installatsioon, tegevuskunst, kineetiline kunst.
74

KUNST

2.4. KUNST EESTIS. Kunsti alged. Kunst Eestis keskajast 19. sajandini. Baltisaksa kunst. Sajandivahetuse kunst. Kunst nukogude okupatsiooni ajal. Kunst taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Kaasaegne Eesti kunst. Eesti arhitektuur. Kunstistiilid Eesti ehituskunstis (gootika, renessanss, barokk, klassitsism, eklektika, juugend). Esimese maailmasja jrgne ehituskunst: rahvusromantiline stiil, funktsionalism, orgaaniline arhitektuur jne. Arhitektuurimlestiste kaitse. Tallinna arhitektuur. Eesti rahvakunst ja rahvakultuur. 2.5. KUNST JA KESKKONNA KUNSTILINE KUJUNDAMINE. 2.5.1. KOMPOSITSIOON. Pildi phitegurid punkt, joon, pind, mahulisus. Pildi muutujad kooste-elementide asendi, suuna ja kaugusvahede muutumine ning tihedus. Kompositsiooni vljendusvahendid. Vabalt valitud kompositsiooniharjutus. 2.5.2. VRV. Vrvi tajumine selle fsikalised, fsioloogilised ja pshholoogilised omadused. Vrvipetus vrvide segamine ja segunemine, nende korrastusssteemid, kontrastid, koosklad. Vrvi funktsioonid maalis ja kunstiliselt kujundatavas keskkonnas. Vabalt valitud vrviharjutus. 2.5.3. JOONISTAMINE. Joonistamise vljendusvimalused piirjoone, varjundi ja faktuuri kasutamine. Joonistamisvahendid grafiitpliiatsid, ssi, vrvipliiatsid, kriit jm. Vabalt valitud harjutused. 2.5.4. MAALIMISTEHNIKAD. Akvarell. Kattevrvid gua, polvinlatsetaattempera, akrlvrvid, livrvid ja litempera, pastellid. 2.5.5. RUUMI KUNSTILINE KUJUNDAMINE. Ruumi kujundamise phialused. Vrvikasutus, valgus, terviku loomine. Vabalt valitud harjutus. 2.5.6. ORNAMENT. Liigitamine. Ornamendi ajaloost. Stiliseerimine, geometriseerimine. Ornamendi organiseerimise printsiibid. Vabalt valitud harjutused (stiliseerimine, piiramata pind, geometriseerimine). 2.5.7. TEHNILISED KUJUTAMISVIISID. Vrtusperspektiivist illusoorse perspektiivini. Ruumilise kujutamise vimalused stereoskoop. Projektsioonjoonestamine: tsentraal-, paralleel- ja ristprojektsioon, frontaal- ja diameetriline aksonomeetria, kaks- ja kolmvaated. 2.5.8. KAUBANDUSLIK PILT. Reklaam selle tootmine, funktsioon ja strateegia. Pildi kasutamise vimalused reklaamis. Kiri. Tarbegraafika. 3. pitulemused pilane: tunneb kunsti liike ja teab olulisemaid kunstialaseid misteid; teab visuaalse kunstikultuuri arenguloo perioode, stiile ja kunstivoole; teab silmapaistvamaid Eesti kunstnikke; tunneb huvi kunstiloomingu vastu; oskab kunstiloomingus kasutada elementaarseid tvahendeid, tehnikaid ja materjale; tunneb huvi kunstikultuuri vrtuste silitamise, kaitsmise ja edasiarendamise vastu. 4. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (40%): pitulemustes mratud teadmised kunsti kohta; praktilised tegevused (50%): pitulemustes mratud oskused kunsti kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad kunsti. ldharidusaine koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

75

3.14. 3 n

KEHALINE KASVATUS

1. Eesmrk Kehalise kasvatusega taotletakse, et pilane: omandab aktiivse eluhoiaku ja tervisliku eluviisi ning on kehaliselt arenenud; omandab teadmised, oskused ja harjumuse iseseisvaks tervistavaks sportimisharrastuseks; omandab igapevaeluks ja kutsetks vajalikud oskused (ergonoomilised tasendid ja vtted, kehalise tegevuse ohutustehnika, esmaabi); omandab ksitluse tervise- ja vistlusspordist kui hiskonna kultuuri osast; omandab moraalse ja kehalise valmiduse riigikaitseks. 2. ppesisu 2.1. KEHALISTE HARJUTUSTEGA TEGELEMISE MJU ORGANISMILE. Iseseisvaks sportimiseks vajalikud teadmised (sh harjutamismeetodid, isikliku hgieeni ja ohutustehnika nuete tundmine) tegelemiseks erinevatel spordialadel. Taastumine. Enesekontroll (pulsi- ja vererhu nitajad puhkeseisundis, harjutamisel ja taastumisel; oskus hinnata oma kehalist vormisolekut ja tervislikku seisundit). Kehalise koormuse planeerimine (treeningu maht ja intensiivsus, treeningute sagedus). Lihtsamate spordivigastuste esmaabi. **Tervisesportlase toitumine ja joogireiim. Organismi karastamine. Riietus ja selle valik sltuvalt spordialast ja vliskeskkonna tingimustest. Kehalist vimekust mravad tegurid. Treeningu iserasused aeroobses ja anaeroobses faasis. Kehaliste harjutustega (tervisespordiga) tegelemise thtsus tulevastele emadele. Kehaliste harjutuste kasutamine preventiivsel ja ravival eesmrgil. Sport hiskonnas. Rahvusvahelised ja kohalikud vistlused. Tuntud tippsportlased. 2.2. VIMLEMINE. Rhti korrastav ja treeniv vimlemine. Vabaharjutused ja harjutused vahenditega (pall, hpits, vimlemiskepp jms). Koordinatsiooniharjutused. Ldvestusharjutused. Akrobaatika: tirelite ja seisude (turiseis, tiritamm jt) erinevad variandid. Ratas krvale. Toengud ja ripped vimlemisriistadel (varbsein, rbaspuud, kang). Raskuste tstmise ja ronimise tehnika. Kandmisvtted. Tasakaaluharjutused (poomil, vimlemispingil); tasakaaluharjutused paarilisega. Virgutusvimlemise (hommikuvimlemine, tvimlemine) kompleksi koostamine. **Aeroobika. Teadmised ja oskused jusaalis harjutamiseks (atleetvimlemise alused, sh jumasinate ja kangi kasutamine, ohutusnuded ja julgestamine). Seltskonnatantsud ja tantsumngud. Harjutuskombinatsiooni vi esinemiskava koostamine ja sooritamine muusika saatel. Atleetvimlemise harjutuskomplekside koostamine. 2.3. KERGEJUSTIK. Kergejustiklase eelsoojendus. Kiir- ja pikamaajooksu tehnika. Jooksupaiga valik, harjutamise aeg ja varustus; harjutamise metoodika (jooksutempo valik, koormuste mramine). Cooperi test. Paigalt ja hoojooksult hpete tehnika. Harjutused hppevime arendamiseks. Viskeharjutused (visked, heited, tuked). **Jooksu-, hpete ja heidetevisete tehnika tiustamine. Jooksuvistlused: vistlustaktika. Koolisiseste kergejustikuvistluste planeerimine, korraldamine ja kohtunikutegevus. 2.4. SPORTMNGUD (korvpall, vrkpall). Sportmngija eelsoojendus. Philiste mnguelementide tehnika (prgatamine, erinevad sduviisid, pealevisked; alt- ja laltst, palling, pallingu vastuvtt, blokeerimine). Korv- ja vrkpalli vistlusmrused.
76

**Korvpall: positsioonivisked; mees-mehe kaitse, maa-ala kaitse; pressing. Vrkpall: rndelk, pettelgid. Valitud sportmngu tehnika ja taktika tiustamine. Kohtunikutegevus. Vistlusssteemid (turniir; kahe ja he kaotuse ssteemid). 2.5. LDKEHALINE ETTEVALMISTUS. Kehaliste vimete (vastupidavus, jud, painduvus, osavus, kiirus) arendamine. Kehaliste vimete iseseisva arendamise metoodika: harjutuste valik, treeningute sagedus ja koormus. **Ju- ja venitusharjutused (stretching-vimlemine). Atleetvimlemine. Aeroobika. Tasakaaluja koordinatsiooniharjutused. Presidenditest. Kaitseve kehalise kasvatuse testid. Osavtt 34-pevasest riigikaitse- ja/vi matkalaagrist. 2.6. UJUMINE. Sportlikud ujumisviisid: rinnuli- ja selilikrool, rinnulibrass. Stardihpe ja selilistart. Prded rinnuli- ja seliliujumisel. Ohutusnuded ujumispaikades. Kitumine nnetusjuhtumite korral. **Sportlike ujumisviiside tehnika tiustamine. Vsinud ujuja transport. Uppuja pstmise vtted. Mngud vees. Vesivimlemine. 2.7. ORIENTEERUMINE. Orienteerumiskaardi ja kompassi lugemine. Liikumine maastikul kaardi ja kompassi jrgi. Jooksukiiruse ja sammupikkuse valik erinevatel maastikutpidel. **Orienteerumisraja lbimise tehnika tiustamine; raja lbimise taktika. Orienteeruja treening. Orienteerumisvistlused: osavtt ja korraldamine. 2.8. SUUSATAMINE. Suusatamistehnikate phialused: klassikaline siduviis, vabatehnika; tusu- ja laskumisviisid; prded ja pidurdamised. **Suusatehnika tiustamine; suusatehnika valik vastavalt maastiku iserasustele. Suusavarustuse valik ja hooldamine; mrded ja mrdetehnika. Suusamatkad ja suusavistlused. 2.9. ENESEKAITSE. Fsilistest konfliktidest ja vgivalla kasutamisest hoidumine, kitumine rnde korral (enesekaitse pshholoogia). Kukkumised. Philgid kte ja jalgadega. Blokeerimine. Vabanemine haardest. Vtted kallaletungija peatamiseks. **Valuvtted. Enesekaitsevtete tehnika tiustamine. 3. pitulemused pilane teab: kehaliste harjutustega tegelemise (tervise- ja vistlusspordi) mju organismile; pitud spordialade tehnika phialuseid, vistlusmrusi ja oskussnu; soojendus- ja ldvestusharjutuste thtsust vigastuste vltimisel; enesekontrollivtteid ja pitud spordialade ohutusnudeid; sagedamini esinevaid spordivigastusi, nende phjusi ja esmaabi; iseseisva harjutamise phimtteid ja pitud spordialade harjutamise metoodikat; organismi karastamise vtteid ja nende mju organismile**; philiste fsioloogiliste nitajate parameetreid puhkeolukorras, treeningul ja taastumisel**; rahvusvahelisi ja thtsamaid kohalikke vistlusi ja tuntud sportlasi**; uppuja pstmise vtteid **. oskab: tegeleda iseseisvalt pitud spordialadega, valida alaspetsiifilisi soojendusharjutusi, treenida, vistelda, taastuda; arendada oma kehalisi vimeid, valida ldarendavaid vahendita ja vahendiga harjutusi erinevatele lihasrhmadele; joosta erinevas tempos; hpata paigalt ja hoojooksult;

77

visata hoojooksult; harjutada jusaalis; kasutada philisi suusatamistehnikaid, laskumis- ja tusuviise, prdeid suuskadel; liikuda looduses kaardi ja kompassi jrgi; sooritada he tireli variandi, ratta krvale, tiririppe varbseinal; sooritada 34 lihtsamat enesekaitsevtet; kasutada enesekontrollivtteid treeningul, puhkeolukorras ja taastumisel; koostada tvimlemise komplekse arvestades eriala profiili; kasutada kehalisi harjutusi stressi maandamiseks ja ravi-proflaktilisel eesmrgil **; valida harjutuspaiku, aega ja varustust sltuvalt vliskeskkonna tingimustest ja spordiala ning treeningu iserasustest**; organiseerida vistlusi ja tegutseda kohtunikuna**; abistada ja julgestada kaaslasi harjutuste sooritamisel **; anda esmaabi spordivigastuste puhul **. suudab: lbida Cooperi testi; ujuda 150 meetrit**. 4. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (20%): pitulemustes mratud teadmised kehalise kasvatuse kohta; praktilised tegevused (70%): pitulemustes mratud oskused kehalise kasvatuse kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad kirjandust. ldharidusaine koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

78

LISA 1 LPUEKSAMITE JUHEND

pilane sooritab kaks lpueksamit. Vastavalt pagariosa ja kondiitriosa lppedes. Lpueksami teemade valimisel on jrgmised vimalused: Tandja pakkumisel, pilane valib ise, Antakse pilasele kooli poolt ette. Kooli ppetkodades kasutatavaid retseptuure ei ole lubatud kasutada. Valitud lpueksamite teemad koosklastatakse juhendajaga ja esitatakse avaldus lpueksami teema kinnitamiseks osakonnajuhatajale. Kummagi lpueksami kirjalik osa koosneb jrgmistest osadest: 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus (lpueksami toote valiku phjendus) 4. .toode/tooted valmistatakse kogukaaluga kuni 2,0 kg. Tehnoloogiline kaart ja hinnakalkulatsioon Tehnoloogiline skeem ja lhikirjeldus (protsesside nimetused, tingimused: temperatuur, tunnused, kestus jm.) 5. Kasutatavate seadmete ja tvahendite loetelu ning arv 6. Tplaan (tplaanis tuuakse tegevused reaalses jrjekorras ja tundide likes) 7. Serveerimisvimaluste kirjeldused 8. Tellimusleht 9. Kasutatud kirjandus Nuetekohaselt vormistatud kirjaliku td esitatakse kursusejuhatajale hiljemalt ................... Lpueksam koosneb kahest etapist: 1. teadmiste eksam (kirjalik eksamit ja teooria) 2. oskuste eksam (praktiline t) 1. sooritada tuleb teooriatest, mille lbimine annab iguse osaleda oskuste eksamil. Teooriatest koosneb 20 valikvastustega ksimustest, igale ksimusele on valik vastusevariante, millest 1 on ige vi on vastamiseks lnkade titmine. Test vib sisaldada hte arvutusksimust. 2.Oskuste eksam (praktiline t) on teadmiste ja oskuste esitamine. Toote valmistamiseks on aega 5 tundi. Eksamil valmistatakse pagari- vi kondiitritooted. Taigen valmistatakse taignasegajas vi ksitsi. Taigen rullitakse ja vormitakse ksitsi; kergitatakse, kpsetatakse ja vajadusel viimistletakse. Nelja tunni prast esitletakse toode eksamikomisjonile. Esitlemisel hinnatakse: toodete vljapanekut, toote esitlemist, ksimustele vastamist T sooritusele annab hinnangu komisjon. 1. teadmiste eksam 40% 2. oskuste eksam 60%
79

Eksamihinde kujunemine 1. Lpueksami sooritamisel hinnatakse etappe ja nende tulemusi eraldi. (kokku 110 p) 2. Teooriatesti eest on vimalik saada maksimaalselt 20 punkti. 3. Oskuste eksami ja kirjaliku lput eest on vimalik saada maksimaalselt 90 punkti. 4. Oskuste eksami sooritamisele psemise eelduseks teooriatesti tulemus vhemalt 11 punkti 5. Eksam loetakse sooritatuks, kui on saavutatud vhemalt 49% tulemusest Oskuste eksami kriteeriumid Kirjaliku eksamit sooritamise jrel on vimalik saada maksimaalselt 20 punkti. Praktilise eksami eest maksimaalselt 70 punkti. Eksam loetakse sooritatuks, kui tulemuseks on vhemalt 49% tulemusest Oskuste eksamil hinnatakse alljrgnevalt: 1. vlimus 20 punkti 2. maitse 20 punkti 3. tehnoloogia 20 punkti 4. hgieen 10 punkti Kokku 70 punkti

80

LISA 2 PPEKAVAGA SEONDUVA PPEBAASI KIRJELDUS

Kasutuses olevad ruumid ppetkoda pagari ja kondiitri praktiliste tde lbiviimiseks ppeklassid teooriappeks ning erinevate petus/ppemeetodite sidumiseks Raamatukogu iseseisva t teostamiseks, pilaste tde silitamiseks, petajate poolt koostatud metoodiliste materjalide silitamiseks Kliente teenindavad kohvikud ja restoran praktiliste tundide toodete realiseerimiseks, individuaalsete, meeskonnat ja projektit lesannete lahendamiseks Arvutiklassid ppekgid ja teenindusepetuse klass ppeklassid erinevate petus/ppemeetodite sidumiseks ppet teostamiseks vahendid ja seadmed ppeklassi sisustus (lauad, toolid valgustus jms), valge tahvel, pabertahvel, multimeediaarvutid ja muud IKT seadmed ppekgi tehnoloogiline sisustus, tvahendid ja toiduvalmistamise ja serveerimise nud ppekirjandus ja materjalid ppetkojas toormaterjali, pooltoodete ja valmistoodete silitamiseks, hoidmiseks, klm- ja kuumttlemiseks ning toodete tootmiseks vajalikud seadmed ja masinad Tlauad ja viketvahendid Koristusseadmed ja vahendid, - ained Toormaterjali lao olemasolu Tehnoloogilised retseptid ja - kaardid IKT vahendid Arvutid internetihendusega Sidevahendid (telefon, telefaks)

81

LISA 3 PPEKAVAGA SEOTUD PETAJAD

Ees- ja perekonnanimi petatavad moodulid
Sissejuhatus toidutstuse valdkonda, Tkorraldus ettevttes, Pagaritoodete tehnoloogia, Pagari praktiline t. Kondiitritoodete tehnoloogia ja praktiline t Pagaritoodete tehnoloogia, Pagari praktiline t

ametijrk

Haridus, tiendkoolitus

Helgi Vait

kutsepetaja

Krgem, tehnoloogiainsener

Aare Heiberg Jane Mgi Inka Rammo Aina Vasar Maire Kivi Eeva Krblane Heli Maajrv Kaie Keskla Janne Alas Sirje Paakspuu Lemmi Heero Marge Leimann Ulvi Vahter Reet Truuvrt Sille Lapp lle Tamsalu Kristine Jrsk Tiiu Kiil Kersti Randmaa

Tehnoloog Pedagoogmetoodik Kutsepetaja Kutsepetaja petaja Vanempetaja petaja Kutsepetaja

Keskeri
Krgem, ldtehniliste distsipliinide petaja, ped.kutsemagister

Majanduse ja ettevtluse alused Tkeskkond Tkeskkond Tkeskkond, keemia, bioloogia Toiduohutus Kommunikatsioon Kommunikatsioon Kommunikatsioon Kommunikatsioon Toorainete petus Tkorraldus ettevttes Tkorraldus ettevttes Pagaritoodete tehnoloogia Puhastustd Toitlustusteenindus Kutsealane vene keel, valikpingud Kutsealane soome keel Kommunikatsioon / inglise keel, prantsuse keel

krgem krgem krgem Krgem, tehnoloogiainsener krgem krgem Keskeri, tehnikorganisaator Krgem, eesti keele ja kirjanduse petaja Krgem, tehnoloogiainsener Krgem, tehnoloogiainsener Krgem Krgem ajaloolane Krgem Kutsekesk, baaridaam Krgem Krgem Krgem, eesti keele ja kirjanduse petaja

petaja Kutsepetaja Kutsepetaja petaja petaja Kutsepetaja A-ta kutsepetaja petaja Kutsepetaja Kutsepetaja

82