Millest tekivad slumid, kuidas laienevad .

Slummide tekkimine on seotud linnastumise ja globaliseerumisega. Maailm on

urbaniseerunud kiiremini, kui seda on suudetud ette ennustada. 1950 oli 86 linna
maailmas, kus oli üle miljoni elaniku, tänapäeval on neid 400 ja 2015. aastaks on neid
juba 550. Linnades elab hetkel 3,2 miljardit elanikku, mis on rohkem kui näiteks 1960
aastal maailmas kokku. Aafrikas Sahara kõrbe piirkonnas elab ligi 61,7 % inimestest
Slummides. Järgneb Lõuna-Aasia, kus elab 35% inimestest slummides. India üks
suurimaid slumme Dharavi sai alguse juba koloniaalajal, kui India kuulus Briti
kolononiasse. Arvatakse, et esimene slum tekkis New Yorgis 1825 aastal, nimeks
Five Points.

Slummid tekivad erinevates maailma osades väga erinevatel põhjustel.

Põhjuseks võib olla ränne, maapiirkondades ei ole tööd, inimesi asendavad masinad.
Riigi arengu peatumine, halb infrastruktuur, inimestel ei ole raha ühistranspordi
kasutuseks ning riigi areng on peatunud, mis sunnib inimesi linnadesse kolima. Nii on
ka juhtunud paljude Aafrika linnadega. Suur töötus, looduslikud katasroofid ja
sotsiaalsed konfliktid. Lisaks aitab slummide tekkimisele kaasa illegaalsed tööstused,
mis ei maksa makse ning ei ole ametlikud. Slummide tekkele aitavad kaasa kodusõjad
nind sotsiaalsed konfliktid erinevate rahvuste vahel, nii on ka juhtunud näiteks
Mozambiigis, kus miljonid elanikud toimetati 1980ndatel slummidesse. Hetkel lähis-
idas toimuv on sundinud ka paljud afgaanid põgenema Talibani vägivalla eest
Slummidesse. Lisaks võivad slummide tekkele kaasa aidata looduskatastroofid nagu
näiteks 2010 aastal Haitil toimunud maavärinad. Vaese piirkonna elanikond oli
sunnitud elama asuma ajutisse telklinnakusse ja slummidesse. Need ajutised linnakud
jäidki sinna, kuna elanikud keeldusid lahkumast.
On kahte tüüpi slumme: lootust andvad slummid ning lootust kaotavad
slummid. Esimest tüüpi iseloomustab areng, ehitised on ise valmsitatud, neid on
renoveeritud ning parandatud. Nad asuvad piirkonnas, kus on eeldused arenguks.
Näiteks suurlinnade keskel. Teist tüüpi slummides ei toimu arengut ning tingimused
muutuvad aina halvemaks. Esimest tüüpi slummidel on võimalik väga kergesti
muutuda teist tüüpi slummideks.
Slummid tekivad linnades kohtadesse, kus on lähedal jõgi, või mõni muu
veekogu. Asutakse aladele, mis on linna maa, riigi maa, kirikule kuuluv maa või
millel ei ole otsest omanikku ning see asub linnalähedal. Vallitakse kohad mõne
raudtee, prügimäe või mõne muu mitte ihaldusväärsele kohale, kus ei ole võimalik
tegeleda põllumajandusega. Enamasti on nad avalikule pilgule varjatud kohtades.
Elukohad ehitatakse käepärastest vahenditest, mis ei pruugi olla ilmastikukindlad.
Kasutatakse kõike, mida vähegi kasutada võimalik, vanu metallplaate, puitu, köisi,
muda. Elatakse tubades, kus tehakse kõike. Süüakse, magadakse ning elatakse. Kuna
slummidel ei ole võimalik areneda kõrgustesse, siis enamjaolt nad laienevad, mis
omakorda toob kaasa valglinnastumise. Slummid tekivad linnaäärsetessse
tööstuspiirkondadesse. Seal ei ole arenenud teedevõrk ning seal on raske liigelda. Ei
ole eluks vajalikku puhast vett, esmaabi ning päästeteenuseid, bussiliiklust ning muid
teenuseid.
Kasutatud kirjandus

UN-HABITAT (United Nations Human Settlements Programme) (2007, 16-20 April)

Sustainable Urbanization: local action for urban poverty reduction, emphasis on
finance and planning. [16.10.2013]

http://www.unhabitat.org/downloads/docs/4625_51419_GC%2021%20What%20are
%20slums.pdf

IRIN Humanitarian news and analysis (2009, June 11.) AFRICA: Improved
infrastructure key to slum upgrading - UN official [16.10.2013]
http://www.irinnews.org/report/84803/africa-improved-infrastructure-key-to-slum-
upgrading-un-official

S. Chandrasekhar*(2005) Growth of Slums, Availability of Infrastructure and

Demographic Outcomes in Slums: Evidence from India [16.10.2013]
http://www.archive-iussp.org/Activities/wgc-urb/chandrasekhar.pdf