Villa käsitsi töötlemine kodustes tingimustes.

Sissejuhatus

Villa on vaja inimese riiete tegemiseks, villaks kutsutakse loomade pügamisel või
kammimisel saadud kiumassi.
Peamiselt kasutatakse sõna vill lamba karvkatte kohta. Aga villaks kutsutakse ka
kitsede, laamade, alpakade, kaamelite, küülikute ja teistelt loomadelt saadud kiude.

Lammas on üks vanimaid koduloomi. Maailmas on ligikaudu 1 miljard lammast ja

450 lambatõugu. Eestis 87 600 (2015a. PRIA andmetel) lammast, võiks olla 120 000.
Suurimad lambakasvatusmaad on Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika ja SRÜ
riigid.

Lammaste liigitus:

1. Peenvillalambad. Nt meriinod, villa pikkus 65…105 mm

2. Poolpeenvillalambad. Neid jaotatakse veel läike ja villapikkuse järgi.
3. Pikavillalised, lüstrilise (küütleva) läikega. Nt linkoln, leister.
4. Eesti valge ja tumedapealine lammas Nt Kihnu maalambad, Lahemaalambad
5. Pooljämevillaline lammas.
6. Jämevillalammas. Nt karakull, romaanovilammas, Eesti maalammas.
 

Pildil meriinolambad ja karakull-lammas (allikas wikipeedia)

Villakiu ehitus:
1. Soomuskiht. Ehitusest sõltub
villa läige ja vildistatavus.
2. Koorkiht koosneb pikkadest
käävjatest rakkudest, sellest oleneb
villkarva jämedus, tugevus ja
elastsus.
3. Säsikiht. Sarvestunud rakud ja
osaliselt õhuga täitunud.
 Pügamine

Lambaid pügatakse, kui nende vill on ~7 cm pikk, vähemalt 1x aastas. Pügatakse nii,
et villak jääb ühtseks tervikuks. See võib kaaluda kuni 5 kilo. Villas on 12…20%
lanoliini, 15…30% taimseid jäänuseid, 2…12% higisoolasid. Lambaid tuleks pügada
siis, kui nende vill on kuiv. Välitingimustes peetavate lammaste korral tuleb loota
ilmataadi heatahtlikkusele (vaja oleks vähemalt 2 vihmavaba ööpäeva), laudas
viibivad loomad saavad pügatud ka vihmasemal perioodil. Käsitsi pügamisel
kasutatakse selleks lambaraudasid. Tänapäeval on selleks spetsiaalsed elektrilised
käärid. Lammaste masinaga pügamiseks tuleb ette valmistada pügamisplats: tegemist
võiks olla kindlasti kuiva ja võimalikult vähese pebreprahiga hästivalgustatud alaga.
Platsil peab olema elekter pügamismasina tarvis ja soovitavalt ka kõva pügamisalus. 

Sorteerimine, pesemine ja kuivatamine

Pügatud villakud sorteeritakse kvaliteedi ja mustusastme järgi. Tumedad ja valged

villakud panna erinevatesse kottidesse, samuti võiks erinevatesse kottidesse pakkida
ka tallevillad – need on reeglina kõige pehmemad ja peenemad. Puhastatakse prahist,
pestakse ja kuivatatakse. Pesemiseks tuleb kasutada villapesuvahendeid – need on
villakiule sobivad ja ei riku kiu omadusi. Pesemisel tuleb villa muljuda, aga mitte
hõõruda, hõõrudes vill vanub. Villa kuivatamiseks valida tuuline koht, kuhu päike ei
paista peale. Kuivas ruumis või päikesepaistel kuivades muutub vill rabedaks ja
tuhmub. Madalasorti ja rikutud vill, mida ei saa lõngaks kedrata, on suurepärane
materjal vilditööstusele.

Villa huntimine ja noppimine

Villa töötlemine algab villa huntimisega. Villahunt on masin, mille abil pestud vill
„lahti nopitakse“. Nimelt on villakiud pesemise käigus rohkemal või vähemal määral
üksteise külge kinni jäänud. Selleks, et ühtlast heiet kraasida, on tarvis vill eelnevalt
lahti harutada ja seda villahunt teebki. Huntimise käigus eraldub villast ka
märkimisväärne kogus prahti (taimejäänused). Käsitsi töötlemise korral toimub villa
huntimine käte vahel ja tegevust nimetatakse villa noppimiseks. Samuti on võimalik
soetada käsiajamil töötavat villahunti.
 Villa kraasimine, segunemine ja prahi eraldamine

Seejärel vill kraasitakse. Selleks kasutatakse kahte kraasi. Kraasid on metallharjastega

kaetud puuplaadikesed, mille vahel hõõrutakse villa. Kraasimise eesmärk on
villakiude veelgi üksteisest eraldada ja kiudusid orienteerida (suunata villakiud
üksteise suhtes võimalikult paralleelselt). Kraasimise käigus toimub veel ka
villakiudude segunemine ja prahi eraldumine, taimne praht ja vähesel määral ka
topeltlõigetega tekkinud lühikesed villakiud. Kraasimise tulemusena saadakse ühtlane
villaloor, mida võib kasutada tekkide-patjade-madratsite täitmiseks ja viltimiseks.
Kraasitud villaloor jagatakse (või lõigatakse) heideks.

Ketramine

Nüüd kedratakse heidest lõng. Selleks võib kasutada vokki või kedervart. Ketramise
ajal heiet venitatakse ja keerutatakse. Ketramisega saab ühekordse lõnga, mis ei ole
eriti tugev. Alguses keerutati kiude sõrmede vahel ja raskuseks oli kivi. Seejärel
kasutati värtnat ja alles 16 saj esimesel poolel leiutati vokk. Eestisse jõudis see 18
sajandil.

Korrutamine ja haspeldamine

Et saada tugevamat ja ühtlasemat lõnga , tuleb ühendada mitu ühekordset lõnga. Seda
nimetatakse korrutamiseks.
Valmis lõng tuleb vihti kerida ehk haspeldada. Haspel on spetsiaalne pöörlev
töövahend.

Värvimine

Vihis olevat lõnga saab värvida.

Värvimiseks võib kasutada taimedelt saadavat värvainet (nt sibulakoored jms), mis
kinnitatakse lõngale äädika, soolvee või mõne muu kinnitusvahendiga. Meeles peab
pidama, et lõng värvub nõrkade hapete juuresolekul. Et saada värviefekte võib lõnga
värvida keras, või kasta vihi otsad erinevasse värvi, seda nimetatakse ka Neotatud
lõng.

Viltimine

Viltimine on väga vana villa töötlemise viis, aja jooksul on välja kujunenud palju
erinevaid viise ja tehnikaid, kuidas lambavillast vilti teha – hõõrumistehnika,
rullimistehnika, hobuviltimine. Villakiudusid saab kangaks ühendada sooja vee ja
seebi abil, kasutades mehhaanilist töötlust. Viltimise käigus haakuvad villakiud
üksteisega ja moodustavad hargnematu kanga. Piisavalt viltunud kangas vajab
vanutamist, mille käigus töö tõmbub 20-40% kokku. Enam on levinud
nõelviltimismasinad, mis meenutavad tavalisi õmblusmasinaid. Nõelviltimine ehk
kuivviltimine ühendab villa mehhaanilisel teel ilma, et oleks tarvis vett ja seepi
kasutada. Selleks haagitakse villakiud spetsiaalsete nõelte abil üksteise külge.

Kudumine

Kudumeid on vaja inimese riiete tegemiseks. Kudumisel põimitakse omavahel kokku

kanga pikisuunas jooksvad lõimelõngad ning nendega ristuvad koelõngad. Lõime-
ja koelõngade ristumise erinevad mustrid annavad erineva siduse ja vastavalt erineva
kangapinna; tavalisimad on labane sidus ja toimne sidus. Kootakse erinevaid tekstiile,
riideid, vaipu jne.