Professional Documents
Culture Documents
36 D 7638 BBC 5 e 9119 Debd
36 D 7638 BBC 5 e 9119 Debd
Praktiline töö
Jüri 2022
SISUKORD
SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4
2 EELLUGU .......................................................................................................................... 7
3 TÖÖ PROTSESS................................................................................................................ 9
4 TAGASISIDE ................................................................................................................... 18
5 ENESEARENG ................................................................................................................ 19
KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 20
2
LISAD ...................................................................................................................................... 24
3
SISSEJUHATUS
Minu praktiline töö käsitleb minu rolli tantsu- ja muusikalavastuses „Teine Lend:
Rambivalguses“. Antud teema valisin oma huvidest lähtuvalt ning soovist jätkata tantsu- ja
muusikalavastuse „Esimene lend“ 2020. aastal alustatud traditsiooni Jüri Gümnaasiumis.
Traditsiooni jätkamiseks aitasin lavale tuua tantsu- ja muusikalavastuse „Teine Lend:
Rambivalguses“.
Töö koosneb praktilisest tööst ja kirjalikust osast. Praktiline töö käsitleb minu rolli lavastuses
„Teine Lend: Rambivalguses“. Kirjalikus osas annan ülevaate muusikalide ajaloost, tutvustan
lavastuse ideed ja töö protsessi. Samuti reflekteerin eesmärkideni jõudmist ja enesearengut.
Valisin selle teema, sest tunnen huvi etenduskunstide vastu. Olen aktiivne noor, seega tahtsin
luua midagi märkimisväärset kõigi jaoks.
Oma eesmärkide saavutamiseks pidin liituma korraldustiimiga ning täitma endale määratud
rolle.
Kirjalik osa koosneb viiest peatükist ja 15 alapeatükist. Esimeses peatükis annan ülevaate
muusikalide ajaloost nii maailmas kui ka Eestis. Teises peatükis tutvustan tantsu- ja
muusikalavastust „Esimene lend“, idee sündi ja korraldustiimi. Kolmandas peatükis kirjeldan
kogu töö protsessi: lavastuse nimi, stsenaarium, reklaam ja näitlemine. Neljandas peatükis
annan ülevaate lavastusele antud tagasisidest. Viiendas peatükis analüüsin ennast ning enda
arengut.
4
1 MUUSIKALIDE AJALUGU
Muusikalide juured ulatuvad Vana-Kreeka teatrisse, kus juba viiendal sajandil enne Kristust
kaasati muusikat ja tantsu komöödiatesse ja tragöödiatesse. Vana-Kreeka tragöödiakirjanikud
Aischylos ja Sophokles komponeerisid oma näidendite juurde muusikat. Vana-Rooma
komöödiakirjaniku Plautuse komöödiad sisaldasid kolmandal sajandil enne Kristust laulu- ja
tantsukomöödiaid, mida esitati koos orkestratsiooniga. (Musical Theater)
Mõni allikas on toonud välja ka vastuväite, öeldes, et „The Black Crook“ ei ole esimene
muusikal, mis päevavalgust nägi. Väidetakse, et muusikal ainult tõestas, kui tulurikas võib
selline äri olla. (Kenrick, 2017)
Muusikal pidi Eesti operettide kõrvale jõudma 1959. aastal, mil Estonia direktor teatas, et varsti
on laval näha Ameerika helilooja R. Rodgersi operetti „Oklahoma”. Teadmata põhjustel ei
jõudnud teos Tallinnas lavale. 1962. aastal etendunud Aarne Oidi muusikalise komöödia
„Muhulaste imelikud juhtumised” võib nimetada Eesti esimeseks muusikali eelkäijaks. Selle
teose puhul toetus esmakordselt eesti helilooja kirjanduslikule allikale, milleks antud juhul oli
Juhan Smuuli samanimeline humoristlik jutustus. (Põld, 2008)
5
Eesti üheks heliloojaks oli Ülo Vinter. Tema tuntuim teos on lastemuusikal „Pipi Pikksukk“
(koos Ülo Raudmäega, 1969), mida on Eesti teatrilavadel kõige arvukamalt etendatud.
Ainuüksi esiklavastust mängiti Estonia teatris 410 korda. (Ülo Vinter, 1995)
6
2 EELLUGU
Järgnevas peatükis annan ülevaate enda huvidest ja praktilise töö idee sünnist. Tutvustan
lavastust „Esimene lend“, kust sain idee oma praktilise töö jaoks.
2.2 Idee
Olen väga kunstihuviline noor. Mulle pakuvad huvi kõik kunstiliigid: visuaalkunst, kirjandus
ja etenduskunstid. Lasteaialapsena tegelesin peotantsuga ning joonistasin ja maalisin kividele,
tuhatoosidele, paberile ja kaartidele. Põhikoolis käisin kunstiringis, näiteringis, mudilaskooris,
lastekooris ja rahvatantsus. Gümnaasiumis valisin maalikunsti ja draamaõpetuse valikaine ja
olin kooliteatri ning segakoori liige. Samuti armastan kirjandite, esseede ja kõnede kirjutamist
ning esitamist. Mulle meeldib luua ja näidata oma loomingut.
Stsenaariumi kirjutamise idee sai alguse tänu filmide analüüsimisele. Pööran filme vaadates
alati tähelepanu sellele, milline on iga sõna ja kaadri mõte, mida vaatajale edasi antakse.
Analüüsin tegelaste kehakeelt, miimikat ja hääletooni, mida peab näitleja karakterile omaselt
edasi andma. Kooliteatris käies lahkasin samamoodi oma trupi näidendeid. Nii tehes mõistsin
oma võimekust luua midagi sarnast. Oma huvidele kohaselt otsustasin 11. klassi praktiliseks
tööks kirjutada näidendi.
7
2021. aasta 8. juunil käisin vaatamas lavastust „Esimene lend“. Etendus läks mulle südamesse
ja pidasin seda kooli kõige toredamaks projektiks. Kahetsesin, et ise korraldustiimis ei olnud
ega aidanud etendusel lavale jõuda. Samuti oleksin tahtnud osaleda etenduses näitlejana, kuid
ei mõistnud sel hetkel veel päris täpselt, mis „Esimene lend“ endast täpsemalt kujutab. Minu
algse praktilise töö teema oli kooliteatrile näidendi kirjutamine, kuid pärast etendust „Esimene
lend“ vaatamist otsustasin kaasa lüüa ühisprojektis ja teha praktilise töö enda rollist tantsu- ja
muusikalavastuses „Teine Lend: Rambivalguses“. Muutsin oma uurimistöö teemat, juhendajat
ja sisu vastavalt valikule.
2.3 Korraldustiim
Projekti edukaks läbiviimiseks oli vaja korraldustiimi. Ürituse eestvedajateks olid minu sõbrad,
seega pärast nendega läbirääkimisi sai minust korraldustiimi liige. Lavastuse juhendajaks sai
kooli tollane huvijuht Kriste Kald. Korraldustiim koosnes üheksast aktiivsest 11. klassi
tüdrukust. Lavastuse korraldamine oli mahukas töö, seega pidime jaotama selle omavahel ära.
Mina olin stsenarist, stsenograaf, reklaamnägu ja näitlejate juhendaja. Hanna Lisette Kloren oli
peakorraldaja, stsenarist, muusikaline kujundaja, stsenograaf ja näitlejate juhendaja. Maria-
Lisett Malsroos-Väli oli peakorraldaja ning finantsjuht. Brigitta Pallum tegeles turundusega.
Anette Saarmann suhtles sponsoritega. Laura Roos ja Johanna Paenurm olid tantsude
juhendajad. Loreli-Anett Visnapu oli grimmi- ja kostüümikunstnik.
8
3 TÖÖ PROTSESS
Järgnevates alapeatükkidest kirjeldan kogu tehtud töö protsessi. Annan ülevaate, mis oli minu
roll lavastuses „Teine Lend: Rambivalguses”. Kirjeldan, kuidas aitasin mõelda lavastuse nime,
kuidas kirjutasin stsenaariumi, reklaamisin lavastust ning tegelesin kõigega, mis oli seotud
näitlemisega.
Lavastusele andsid üldnime peakorraldajad, milleks sai „Teine Lend“ ja mis oli traditsiooniline
jätk eelmisele lavastusele („Esimene lend”). See on kahemõtteline nimi – ühtpidi kajastab see
lavastust, mis toimub teist korda. Teistpidi reflekteerib see teist kooli lendu, kes jätkab esimese
lennu poolt algatatud üritust. Korraldustiim soovis panna lavastusele ka alapealkirja.
Alapealkiri pidi olema üldine, kuid tabav, sest stsenaarium valmis hiljem kui pealkiri. Mõtlesin,
et pealkiri võiks sümboliseerida peategelaste sattumist rambivalgusesse, nii et ütlesin
ajurünnaku ajal sõna „rambivalgus“. Sellest kujuneski lavastuse täisnimi „Teine Lend:
Rambivalguses“. Kuidagi kujunes töö käigus nii, et pealkirjas jäid kõik sõnad suurte
algustähtedega, kuigi esimese lavastuse nimi oli esisuurtähega: “Esimene lend”.
3.2 Stsenaarium
2021. aasta aprillis toimus korraldustiimil 2020/2021 aasta ja 2021/2022 aasta projektidega
tutvumine, kus pandi paika tulevase lavastuse tööjaotus. Sellel päeval sai minu rollideks
stsenaariumi kirjutamine ja reklaamnäoks olemine. Minu kaasstsenarist oli Hanna Lisette
Kloren.
Stsenaariumi kirjutamine algas 2021. aasta septembris. Ideed sündisid koolimajas pärast tunde
ning Google Meet`i kõnede kaudu. Hanna Lisettega koolimajas olles tegime ajurünnaku,
kirjutades kõik mõtted tahvlile. Algselt pidi lavastus olema seotud lendamise ehk reisimisega
nagu see oli põhisüžeeks etenduses „Esimene lend“. Mõtlesime kirjutada noortest, kes reisivad
maailmas ringi ja tegelevad muusikaga. Ajurünnaku käigus matsime rändamise idee maha ja
sellega säilitasime oma stsenaariumi originaalsuse. Kirjutamist pidime aga nüüd nullist
alustama.
9
3.2.1 Sisukokkuvõte
Lõpliku stsenaariumi (Lisa 1) süžee keerles kolme noore ümber (Betty, Kea ja Torm), kes
soovisid oma ellu muutust. Kolm peategelast olid lapsepõlvetrauma tagajärjel koolis
tagaplaanile jäänud. Noored olid targad ning veetsid ka vaba aja õppides. Koolikaaslased
pidasid neid igavateks kuivikuteks, kelle üle oli hea nalja visata. Klassiõde Sanna kutsus kõik,
peale oma klassi kolme nohiku, peole. Pärast seda mõistsid peategelased, et peaksid kord elus
oma mugavustsoonist välja tulema ja midagi uut proovima. Nende seiklus algas uute riiete
ostmisega, millega käigus selgus Tormi lapsepõlvetrauma (Tormi üritas röövida niinimetatud
kommitädi - see vahejuhtum oligi Tormi sotsialiseerumisprobleemi põhjuseks). Lisaks said
Tormi sõbrad teada, et poisile on üks neiu silma jäänud. Riietepood asus kaubanduskeskuses,
kus toimus aeroobikatrenn. Noored haarati justkui juhuslikult treeningusse, mis neile üllataval
kombel meeldis. Sealt leidsid nad julguse osaleda nende kooli etenduse katsetel. Katsete
kohtunikud andsid kuivikutele võimaluse etenduses osaleda. Üheks kohtunikuks oli Tormi
koolikaaslasest silmarõõm. Tema nimi oli Liisa, keda tülitas telefonikõnedega kunagine poiss-
sõber Hans. Sanna oli Liisa sõbranna, kes peagi mõistis, et Liisale meeldib nohikust Torm. Oma
sõbranna nimel üritas ta nohikutega läbi saada. Peategelaste rollid kooli etenduses koosnesid
tantsimisest ja laulmisest. See teadmine viis Betty endast välja, sest tema
sotsialiseerumisprobleemi põhjuseks oli nooruses ebaõnnestunud lauluvõistlus. Sellele ei
aidanud kaasa ka kohtuniku Beatrice`i noomimine. Kohtunik ei sallinud, et kolm amatööri
etenduses osalevad. Nördinud noored olid alla andmas ja läksid spaasse pingeid maandama.
Seal andis neile osalemiseks motivatsiooni üks vanamees. Tema soovitas noortel korda saata
midagi hulljulget, et etenduses osalemine tunduks selle kõrval tühiasi. Selle all pidas vanamees
silmas, et noored ikka endaks jääksid. Kea viis selle peale oma alaealised sõbrad
võltsdokumentide abil klubisse. Seal aga jäid nad politseile vahele ja sattusid vangi. Vanglas
rääkis Kea oma sotsialiseerumisprobleemi põhjuse. Kea isa viidi väikese Kea silme ees vangi,
mis muutis elurõõmsa tüdruku vaikseks nohikuks. Tänu sõprade headele sõnadele ei lasknud
Kea enam vanal lapsepõlvetraumal elu mõjutada. Nii suundusid noored õnnelikult proovidesse,
sest olid läbi elanud hulljulge kogemuse. Betty sai üksi proovis lauldes oma esinemiskartusest
üle. Torm ja Liisa julgesid lõpuks üksteisele oma tunnetest laulda. Kolm nohikut said endale
sõbraks Sanna, kes vabandas oma tegude pärast ja aitas Betty hädast välja. Pärast edukat
koolietendust teadvustasid noored endale, et on rahul oma eneseületustega.
10
3.2.2 Stsenaariumi kujunemine
Peategelasteks lõime kolm toredat õpilast. Tegime nendest tegelased, kes olid pigem teistele
nähtamatud või ebaolulised: nad polnud ammu või mitte kunagi olnud rambivalguses. Seega
otsustasime teha lavastuse, kus ka peategelased pidi osalema lavastuses. Meie etenduse
peategelased pidid enda etenduses koolilaval rambivalguses esinema. Rambivalgus
sümboliseerib ka peategelaste lugude jõudmist päevavalgele. Nende traumalood mõtlesime
välja reaalselt juhtunud lugude põhjal. Valge rambivalgus valgustas traumast rääkivat
peategelast. Trauma rääkimise ajal on peategelane hilisteismeline, kuid ta jutustab palju
nooremast endast. Leidsin, et peategelaste traumalugude ajal oleks efektne panna lavale
näitlema väikesed peategelased. Teadsime, et meie peategelased on nohikud, kes pidid jõudma
oma koolietendusele, mille käigus pidid ilmuma päevavalgele nende traumad. Siis mõtlesime
välja, kus tegevus toimub ja kes on kõrvaltegelased.
Leidsime Hannaga, et lavastuses peab olema kindlasti arenemislugu. Nüüd pidime mõtlema,
kes areneb ja kuidas. Eelmise aasta lavastuses oli peategelasi kuus ja kõrvaltegelasi oli näha
lühikeseks ajaks. Meie otsustasime luua kolm peategelast ja mõned etenduse jooksul läbivad
kõrvaltegelased. Ühelt poolt oli selline otsus vajalik, sest rändamist ei toimunud ning tegelased
tulid alati tagasi proovidesse, kus peaksidki samad inimesed olema. Teiselt poolt soovisime
jutustada lähemalt Liisast, Sannast ja Hansust, et nad annaksid peategelaste loole teise
vaatenurga. Nii saime luua peategelaste kui ka kõrvaltegelaste arenemisloo.
Peategelased astusid oma mugavustsoonist välja, mille tõttu said nad oma lapsepõlvetraumadest
üle. Soovisime publikule edasi anda mõtte, et inimest võivad olevikus mõjutada lapsepõlves
juhtunud sündmused. Nende lugude juures on tähtis traumaga tegelemine, sest vastasel korral
võib see kummitama ja edasist elu mõjutama jääda. Liisa lõpetas Hansuga suhted ja leidis
endale kõrvale muheda Tormi. Liisa looga peegeldasime mõtet, et inimene laseb tihti endale
haiget teha. Hansu kõnesid vastu võttes lubas Liisa endale liiga teha. Lõpuks mõistis Liisa, et
Hansu kõned hoiavad teda ainult tagasi ning nüüdsest keskendus ta vaid positiivsele. Isekas
Sanna hakkas teiste peale mõtlema. Sanna lugu sümboliseeris inimest, kes on ise kunagi haiget
saanud. Haiget saamise vältimise asemel hakkab ta kaitserefleksina teistele liiga tegema. Sanna
arenemisele aitas kaasa sõbranna, tänu kellele ta hakkas märkama ja hindama inimesi enda
ümber. Isegi Beatrice suutis kritiseerimise asemel komplimendi öelda. Tema tegelaskujuga
tahtsime näidata, et inimene võib olla põikpäine, kuid mitte kõigutamatu. Ta oli kujundanud
11
oma arvamuse peategelastest ega tahtnudki midagi muud näha. Viimaks taipas, et tema vaade
peategelastest kui andetutest amatööridest ei pea paika.
Lavastuses kasutasime eri aegadest pärinevaid tegevusi ja esemeid. Teise stseeni tegevus
toimub aeroobikatrennis keset kaubanduskeskust. Seal sidusime seitsmekümnendate aastate
aeroobikatrennid 21. sajandi flash mobi`ga. Liisa kasutab terve lavastuse vältel Sony Ericssoni
mudel Z320i telefoni, mille ümbrisel on limonaadisiga Limpa. Selline telefon oli populaarne
meie nooruse ajal. Samas on etendusel katsetel osalevatel tantsijatel JBL kõlar, mis on
populaarne tänapäeval. Üldiselt on kõik paigad, esemed, ja riided tänapäevast võetud.
Tähelepanelikum vaataja tundis laval ära eelmainitud nostalgilised elemendid. Eri aegadest
pärinevaid tegevusi ja esemeid kasutasime seetõttu, et muuta lavastus huvitavamaks.
3.3 Reklaam
3.3.1 Reklaamklipp
12
Reklaamklipi tegime efektsemaks karnevalimaski ja mikrofoniga. Karnevalimask
sümboliseeris näitlemist ning mikrofon laulmist. Reklaamklipi juhatab sisse ja välja Hanna
Lisette. Salapärasuse tõttu ei ole tema nägu näidatud. Selle klipi filmijaks olin mina, kuna olime
õhtul kahekesi koolis stsenaariumi kirjutamas. Reklaamklippi postitasime erinevates
sotsiaalmeediakanalites. Sotsiaalmeediaplatvormid, kus reklaamisime ja jagasime oma
tegevusi, olid Instagram ja Facebook.
3.3.2 Hooandja
Lavastuse edukaks korraldamiseks oli meil vaja rahalist toetust. Soovisime läbi Hooandja
platvormi oma projekti reklaamida, et ka vabatahtlikud saaksid meid rahaliselt aidata.
Korraldustiimiga mõtlesime reklaamlaused välja ning asusime filmima. Hooandja videos
anname lühiülevaate lavastusest „Teine Lend” ning anname vaatajale edasi informatsiooni, et
just tema saab meile toeks olla. Videos räägivad kõik korraldusmeeskonna liikmed. Mina annan
vaatajale teada, et meil on valmimas põnev stsenaarium ja vinged tantsud. Samuti on videosse
jäädvustatud tantsuproovid, et anda konkreetne ülevaade meie lavastusest. Eesmärgiks
seadsime koguda 500 eurot. Lõpptulemus ületas oodatut summat 299 euroga. Meile andis
hoogu kokku 36 hooandjat, kes ei jäänud meie tänuta. Inimesed, kes toetasid lavastust suurema
summaga, said etendusele piletid ja kingikotid.
3.3.3 Reklaampildid
13
Meist pildid jäädvustati kooli territooriumil ning postitati üles Instagrami ja Facebooki.
3.4 Näitlemine
Järgevates alapeatükkides annan ülevaate, kuidas leidsin lavastusse nii vanemad kui ka
nooremad näitlejad. Samuti kirjeldan, kuidas näitlejaid juhendasin ja ise näitleja olin.
Lavastuses tuli ette tantsimist, laulmist ja näitlemist. Tänu reklaamile olime leidnud endale
esinemismeeskonna. Kiire suhtluse nimel tegi Hanna Lisette Messengeri grupi, kus oli nii
korraldustiim kui ka esinemismeeskond. Esimesel kohtumisel esinemismeeskonnaga olid kohal
umbes pooled liikmed. Seal said kõik öelda, millist rolli endale soovivad. Kohapeal mainisid
vähesed, et soovivad lisaks tantsimisele näidelda või laulda. Berit Hallik ja Mia-Marleen Tõnis,
kes kehastasid eelmise aasta „Esimeses Lennus“ peategelasi, tahtsid ka sellel aastal olla
põhirollides. Seega olime leidnud Betty ehk Beriti ja Kea ehk Mia tegelased. Mina soovisin
ainult näidelda, seega kehastasin Beatrice´i tegelaskuju. Andsime Messengeri gruppi teada, et
otsime näitlejaid. Teiste näitlejate otsimiseks hakkasime Hanna Lisettega
esinemismeeskonnaliikmetele individuaalselt kirjutama. Kõigepealt leidsime rollid huvilistele.
Meil oli vaja 11 näitlejat, kuid huvilised ei täitnud vajalikku arvu. Järgmisena pidime Hannaga
kirjutama esinemismeeskonnaliikmetele, kes ei avaldanud alguses soovi näidelda. Suurimaks
probleemiks osutus kolmanda peategelase osatäitja leidmine. Raskusi valmistas peategelase
ehk Tormi sugu. Esinemismeeskonnas oli võrreldes tüdrukutega vähe poisse. Sealt ei leidunud
ühtegi poissi, kes oleks tahtnud laulda ja näidelda. Viimases hädas pidime leidma Tormi
esinemismeeskonna väliselt. Mõtlesime Hannaga välja, kes Jüri Gümnaasiumist oleks sobiv
Tormi kandidaat. Hanna kirjutas neile, kellega tema lähedamalt suhtles. Mina küsisin oma
tuttavatelt. Kirjutasin eelmise aasta peategelasest näitlejale Tristan Pugile, kuid tal polnud sellel
aastal osalemiseks aega. Samuti kirjutasin Jüri Gümnaasiumi räpparitele Jako-Marten Reinsole
ja Jass Johannes Leisile. Nemad pidid samuti rollist ära ütlema. Küsisin veel mõnelt julgemalt
poisilt, kuid minu otsingud ei leidnud inimest, kes ärataks ellu Tormi tegelaskuju. Hanna sai
lõpuks nõusse eelmise aasta peategelasest näitleja Mattias Paenurme. Ta oli algusest peale
esinemismeeskonnas, kuid ei soovinud algul näidelda ega laulda. Mattias oli nõus täitma Tormi
rolli, sest nägi, et meie otsingud väljaspool esinemismeeskonda ei jõudnud tulemuseni. Hiljem
14
selgus, et Hansu osatäitja Gregori Johannes Nõmm (eelmise lavastuse üks peategelastest) viibib
kaitseväes ega saanud lavastuses osaleda. Pidime otsima talle asendust, kuid meie otsingud ei
jõudnud tulemuseni. Seetõttu lavastasime tema rolli telefonikõnedena. Tänu sellisele
lahendusele sai Gregori Johannes Nõmm ikkagi oma panuse lavastusse anda.
Lisaks pidime leidma väikese ehk noore Betty, Kea ja Tormi. Selleks leppisin kokku kohtumise
põhikooli näiteringiga. Kohtumispaika jõudes saime Hannaga aru, et põhikoolilapsed on sama
pikad kui meie gümnaasiuminäitlejad Berit, Mia ja Mattias. Peategelaste nooremad minad pidid
laval olema palju väiksemad. Seetõttu leppisin kokku kohtumise algkooli näiteringiga. Sain
nendega kokku ja koostasin neile lõbusad katsed. Mõtlesin välja näitemängud ning analüüsisin
noori näitlejaid. Kõige lõpus tegin noortest pilti, et Hannal oleks samuti neist ülevaade.
Nooremad näitlejad pidid välja nägema kui meie peategelaste näitlejad. Berit on punapea, seega
oli temaga sarnast väikest tüdrukut raske leida. Ma ei näinud näiteringis mitte ühtegi punapead.
Samuti oli seal ainult üks poiss, kes näitles oivaliselt, kuid oli Mattiasega sama pikk. Õpetaja
Terje Papp ja näiteringi juhendaja Jane Kuusalu aitasid mul leida Beriti, Mia ja Mattiasega
sarnaseid noori. Istusin nendega koos õpetajate toas ja vaatasime algkooli klassipilte. Kirjutasin
endale üles sobivate kandidaatide nimed ja klassid. Andsime Hannaga noorte klassijuhatajatele
informatsiooni edasi, keda ja milleks
otsime, et nemad omakorda õpilastele
selle edastaks. Lõpuks leidsime kolm
julget noort, kes peategelaste nooremaid
versioone etendasid. Lisaks vajasime
kolme nooremat tagaplaanil näitlejat.
Nemad leidsime kiirelt, sest soovijaid oli
palju.
Üheks minu rolliks oli olla näitlejate juhendaja. Kirjutasin stsenaariumi, seega teadsin täpselt,
mida näitlejad peavad tegema. Minu kaasstsenarist oli Hanna, kes samuti tegeles näitlejate
juhendamisega. Vanemate näitlejate proovid algasid tekstide lugemisega ning see toimus kooli
aulas või muuseumis. Peagi selgus, et stsenaariumit peab muutma. Näitlejad andsid meile
15
tagasisidet oma tegelaste kohta ning pakkusid välja, mida paremaks või loogilisemaks muuta.
Tegelaste riietus oli ka meie poolt paika panemata. Pakkusime välja enda arvamused tegelaste
stiili kohta, kuid andsime näitlejatele vabad käed lõpliku otsuse tegemisel. Tundsime, et
näitlejad ise tunnetavad oma tegelase iseloomu ning temale vastavat riietust kõige paremini.
Pärast stsenaariumi muudatusi toimusid proovid aulas. Mõned proovid toimusid ka läbi Google
Meet`i, sest liiga paljud ei saanud kohale tulla. Aulas tegime läbilugemist koos liikumisega.
Paljud näitlejad olid juba kogemustega, seega oli meie töö palju lihtsam. Seletasime neile,
millistena näeme oma loodud tegelasi ning miks nad nii käituvad. Meie juhendajatena
tuletasime näitlejatele ununenud remarke meelde ja aitasime lavalise liikumisega. Aeg-ajalt ei
olnud näitlejad oma rollis sees. Samuti pidime esile tooma, kui keegi seljaga publikusse oli või
kui juuksed näo ära varjasid. Proovides, kus tekst oli juba pähe õpitud, hakkasid näitlejad oma
sõnu teksti lisama. Nii muutsid nad mõnes kohas jutu sujuvamaks ning naljakamaks. Probleem
seisnes mõnikord selles, et kaotati meie teksti sõnum ära. Ka siis pidime sekkuma ja neile
meeldetuletuseks ütlema, milline lause või tegevus peab lavastuses kindlasti säilima.
Hilisemates proovides ei saanud ma enam juhendamisega tegeleda. Pidin täitma Beatrice`i rolli
ega saanud enam lava ees teisi vaadata ja juhendada. Õnneks Hanna ei näidelnud, seega sai ta
juhendada ja vajadusel puuduvaid näitlejaid asendada.
Samuti olin nooremate näitlejate juhendaja. Nendega suhtlesime nende vanemate kaudu.
Jagasin vanematega informatsiooni Stuudiumi vahendusel. Kahjuks ei näinud vanemad
piisavalt kiiresti Stuudiumi kirja või unustasid informatsiooni edastada. Seetõttu ei tulnud kõik
lapsed esimestesse proovidesse kohale. Otsustasime koostada Messengeri grupi, kus olid
liikmed nii vanemad kui ka lapsed, kellel oli olemas vastav konto. Nii jõudis informatsioon
kiiremini vanemateni ja sealt omakorda lasteni. Siiski tekkis kommunikatsioonis arusaamatusi,
mille tõttu pidin helistama vanematele. Lõpuks lahenes suhtlusprobleem ja noored käisid
proovides. Noored pidid etendama peategelaste lapsepõlvetraumat samal ajal, kui peategelane
rääkis. Varasemalt olime noortele rääkinud ja vanamatele kirjutanud lühidalt lavastusest ja laste
rollidest. Rääkisime igale lapsele üle, mida ja miks ta peab tegema. Väikesele Kea näitlejale
mängisin mina algul tema isa ja Hanna politseinikku. Hilisemates proovides pidi noor näitleja
tegema sama asja läbi õige isa ning politseinikuga. Väikeste Betty ja Tormi näitlejatega olid
laval algusest peale õiged näitlejad. Väikestele nagu ka suurtele pidi samuti remarke meelde
tuletama ja aitama lavalise liikumisega. Lapsed olid kiired õppijad ja nautisid laval olemist.
16
3.4.3 Mina kui näitleja
17
4 TAGASISIDE
Etendused toimusid 31. mail ja 2. juunil kell 18.00 Jüri Gümnaasiumi laval. Lavastus kestis
kokku umbes kaks tundi. Pärast lavastust andsid suulist tagasisidet peakorraldajad, juhendaja
Kriste Kald, kooli direktor Liina Altroff ning õnnitlema tulnud publik. Hiljem kirjutas Hanna
Lisette Kloren igale näitlejale lühikese tagasiside. Lisaks Hanna Lisettele andsid mulle
tagasisidet nii sõbrad kui ka pereliikmed. Üldiselt oli tagasiside väga positiivne ja
südantsoojendav (Lisa 5).
18
5 ENESEARENG
„Teine Lend: Rambivalguses“ arendas minu loogilist mõtlemist ning kirjutamis-, suhtlemis,- ja
juhtimisoskust. Samuti õppisin uusi teadmisi reklaamistrateegiate kohta. Praktilise töö
kirjutamine arendas mu analüüsimisoskusi.
Stsenaariumi kirjutamine osutus aeganõudvamaks ning keerukamaks, kui arvata võisin. Pidime
kaasstsenaristiga tihti tekste muutma, et lavastus oleks originaalne, loogiline ja põnev. Uute
ideede välja mõtlemine ja nende lisamine teksti lükkas stsenaariumi valmimistähtpäeva kogu
aeg edasi. Stsenaarium valmis viimasel minutil. Tänu sellele kogemusele mõistsin, kui tähtis
on ajaplaneerimine ning ootamatustega arvestamine. Stsenaariumi korrektne ülesehitamine
aitas mul loogilist mõtlemist arendada. Stsenaariumi kirjutamine nõudis loovust, mille ainsaks
piiriks oli minu kujutlusvõime. Pidin järgima ka õigekirja ja lausete ülesehitust. Tunnen, et
stsenaristiks olemine oli minu kõige raskem, kuid huvitavam roll. See oli väga mitmekülgne
protsess, mille käigus sain oma teadmisi proovile panna ja juurde saada.
Näitlejate juhendamine pani proovile minu juhtimisoskuse. Vanemate näitlejatega oli suhtlus
kerge ning kõigile mõistetav, kuid noortega tekkisid kommunikatsiooniprobleemid. Hiljemalt
analüüsidest mõistsin, et oleksime Hannaga võinud kohe teha Messengeri grupi noorte
näitlejate vanematega. Tänapäeval on see suhtlusplatvorm palju populaarsem kui Stuudiumi
sõnumid. Samuti oleksime pidanud kohe alguses küsima iga noore näitleja lapsevanema
telefoninumbri, et vajadusel oleks veel kiirem kommunikatsioon. Tunnen, et olin hea juht
kõigile. Siiski jäi väga heast juhist puudu minu vähene kogemus noorte juhtimisega.
Keerukaks kujunes olla samal ajal näitlejate juhendaja ning näitleja. Hilisemates proovides ma
ei suutnud olla korraga nii laval kui ka lava ees. Lavastuse õnneks oli juhendajaid kaks, seega
ei jäänud näitlejad juhendajata. Leian, et tegin õigesti tahtes olla nii juhendaja kui ka näitleja,
isegi kui pidin ühest rollist loobuma. Arvan nii, sest siiski suutsin juhendajana palju tööd ära
teha. Õppisin, et tulevikus peab paremini planeerima aega ootamatusteks.
Praktilist tööd kirjutades õppisin ennast analüüsima ning lahti seletama oma mõtteid.
19
KOKKUVÕTE
Käesoleva praktilise töö põhieesmärgiks oli jätkata tantsu- ja muusikalavastuse „Esimene lend“
alustatud traditsiooni Jüri Gümnaasiumis, aidates tuua lavale tantsu- ja muusikalavastuse
„Teine Lend: Rambivalguses“. Kirjalikus osas kirjutasin, milliste rollide abil see projekt
teostus.
Oma eesmärkide realiseerimiseks liitusin korraldustiimiga ning täitsin endale määratud rolle.
Tantsu- ja muusikalavastus „Esimene lend“ valmis 2021. aastal ning „Teine Lend:
Rambivalguses“ 2022. aastal. Seega aitasin „Teine Lend: Rambivalguses“ lavale jõuda,
jätkates uut traditsiooni Jüri Gümnaasiumis. Lõin lavastusele stsenaariumi, mis meeldis nii
osalejatele kui ka publikule. Reklaamistrateegiate filmimises ja pildistamises olin reklaamnägu.
Näitlejaid otsides ja nendega tegeledes olin näitlejate juhendaja. Kuuludes lavastuse
esinemismeeskonda ning kehastades lavastuse tegelast, olin näitleja. Stsenaariumit kirjutades
arendasin oma kirjutamisoskust, loovust ja loogilist mõtlemist. Reklaamnäona õppisin uusi
reklaamistrateegiad. Näitlejatega tegeledes arendasin oma suhtlemis- ja juhtimisoskust. Seega
lavastust korraldades sain uusi kogemusi.
Minu praktiline töö täitis kõik seatud eesmärgid. Tulemusena valmis märkimisväärne lavastus.
Nautisin töö protsessi ja etendusi. Sain positiivset tagasisidet ja õpetlikke sõnu. Arenesin
erinevates ürituskorraldust hõlmavates valdkondades ning eneseanalüüsimises. Võin järeldada,
et olen suuteline korraldama meeldejääva lavastuse. Olen oma praktilise tööga väga rahul.
20
INGLISEKEELNE RESÜMEE
SUMMARY
Jüri Gümnaasium
Lisanna Hõbemägi
My role in dance and music performance “The Second Flight: in the Limelight”.
2022
The main aim of this practical work was to continue the tradition of the dance and musical
production “The First Flight” at the Jüri Gümnaasium by helping to stage the dance and musical
production “The Second Flight: in the Limelight”. In the written part, I wrote about the roles I
played in helping the project come to life.
2. to be a publicity face
4. to be an actor
To achieve my goals, I joined the organising team and fulfilled the roles assigned to me.
The dance and musical production “The First Flight” was completed in 2021, and “The Second
Flight: in the Limelight” in 2022. Thus, I helped to bring “Second Flight: in the Limelight” to
the stage, continuing a new tradition at Jüri Gymnasium. I created a script for the production
that appealed to both the actors and the audience. I was the publicity face for the filming and
shooting of the advertising strategies. I was the actor’s supervisor in the search for actors and
in their work. Being part of the production’s performance team and embodying a character in
the production, I was an actor. In scriptwriting, I developed my writing skills, creativity and
logical thinking. As the publicity face, I learned new advertising strategies. As an actor, I
21
developed my communication and leadership skills. Thus, I gained new experience in directing
productions.
My practical work met all the objectives that I had set for myself. The result was a remarkable
production. I enjoyed the process and the performances. I received positive feedback and
instructive words. I developed in different areas of event management and learned to analyse
myself. I can conclude that I am capable of organising a memorable production. I am very
satisfied with my practical work.
22
KASUTATUD ALLIKAD
1. Hallik, B., Tõnisson, P., Nilender, E., Malla, L., Mooro, A., Link, K., . . . Salong, E. R.
(2021). TANTSU- JA MUUSIKALAVASTUS „ESIMENE LEND“. Jüri.
5. The Editors of Encyclopaedia Britannica. (1998, Juuli 20). Musical. From Britannica:
https://www.britannica.com/art/musical
23
LISAD
Lisa 1. Stsenaarium
24
Lisa 2. Reklaamklipp
25
Lisa 3. Hooandja video
26
Lisa 4. Reklaampildid
27
Lisa 5. Sõprade tagasiside
„Su näidend oli üli lahe, mulle meeldis et tegelaste arengut oli läbi näidendi kulgemise märgata
hästi, näidendi lõpuks olid kõik peategelased saanud oma suurtest hirmudest üle. Muusikalised
osad sobisid sisuga hästi kokku ja tantsud ning laulmine langes ilusti kokku ja oli ilusti läbi
mõeldud. Muusika oli mõnes kohas liiga vali ja sai võimu lauljate hääle üle. Stseen mis toimus
kaubamajas oleks saanud olla sisukam (nt mööda kõndivad poodlejad taustal). Näitlejad olid
oma rollid ilusti selgeks õppinud, ning improviseeritud osad tulid neil hästi välja.“ – Oskar
Pärsim
„Kiitsin Teist Lendu kogu klassi ees, tantsud olid megad ja su performance ka! Mulle meeldis
eneseavastus, eneseareng ja eneseületamine. Paar head kildu oli ka. Harak oli mu lemmik vist.
Võib-olla stsenaariumi kohapealt oleks võinud seda enesearengut näidata sammudena, ühtlase
muutusena mitte järsult. Aga seda ongi 2h raames raske teha, kui tants vajab ka sisse mahtuda.
Tegelikult ei olnudki väga järsk ka. See Kleeri tegelane vabandas ka kaks korda miskipärast, 1
korra Tormi ees ja 1 korra kõigi ees, kuid peale Tormi ees vabandamist ikka käitus veits
ülbitsevalt. Tantsude osas mõned jäid maha või tantsisid valesti.“ – Markus Nahkur
„Nii nii tubli ja lahe olid! Beatrice ajas mulle ka hirmu nahka.“ – Katrin-Riina Hanson
28
Lisa 6. Pildid ja video etendustest
29