Miks Eestit on vaja kaitsta?

Sõjalood minevikust on tihti põnevad kuid üüratult õõvastavad. Õnneks Eesti Vabariigis
valitseb rahu juba mitmeid aastaid. Ma pole kunagi oma silmaga näinud sõda ja selle
tagajärgi ning kõrvaga kuulnud ähvardavat pommiauku või lähedalt möödunud kuulivilinat.
Eesti tundub olevat turvaline, kuid miks on vaja seda kaitsta ning kuidas?

Eesti pole kunagi teiste riikides eest kaitstud. Oleme väike riik, mille okupeerimine läheks
suurriikidel kiirelt. Peame kindlustama seljataguse, sest iial ei tea, milliselt riigilt võib uus
löök tulla. Ajaloos on esinenud mitmeid sündmuseid, kus meie vabadus on hävingu piiril.
Vabadussõda peeti Eesti Vabariigi iseseisvuse kindlustamiseks ja kaitseks Nõukogude
Venemaa eest, mis soovis võtta meilt järjekordselt vabaduse. Sõja lõpetas 2. veebruaril 1920
sõlmitud Tartu rahuleping Venemaa SFNV ja Eesti Vabariigi vahel. Eesti sai suurriigist lahti
löönuks ja rippumatuks. Venemaa ja Eesti vahel on soojad suhted, kuid nende jäädavus on
küsitav. Küsimärgi all pole ainult see naaberriik vaid kõik maailma riigid.

Sõjapidamine pole õige viis riigi kaitsmiseks. Eesti küll saavutas vabaduse tänu sõdimisele,
kuid relvade ja nende kandjate peale lootmine ei tohiks määrata riigi saatuse. Eesti
noormeestel on kohustus minna kaitseväkke, et olla tulevikus valmis igaks pealetungiks.
Samuti on koolides riigikaitseõpe, mis innustab noori kaitseväkke astuma. Riik teeb õigesti
meid ette valmistades, kuid maailm oleks palju rahulikum koht, kui kõik riigid lõpetaksid
muretsemise oma kaitse- ja sõjaväe suuruste pärast. Siiski arendatakse aina surmavaid relvi,
et kätte maksta või maa-ala vallutada. Sõjad on tihtipeale ülimalt julmad ja laastavad, mille
ohvrite summa määravad massihävitusrelvad. USA ja Venemaa on tänapäeval nii rikkalikult
tuumarelvadega varustatud, et nendevaheline sõda pühiks mõlemad riigid kaardilt. Aina
rohkem peetakse suuri sõdasid maha, et istuda võitjana surnukehade otsas.

Riigi turvalisuse tagavad sõprussuhted välisriikidega. "Ei ole üksi ükski maa" on Eesti
helilooja Alo Mattiiseni isamaaline laul 1987. aastast, mille pealkiri käib iga riigi kohta. Eesti
on loonud nii majanduses kui ka poliitikas häid suhteid teiste riikidega. Samuti kuulume
NATOsse, mis on sõjalis-poliitiline riikide ühendus. Aktiivne liikmelisus NATOs on Eesti
julgeoleku- ja kaitsepoliitika pikaajaline strateegiline prioriteet, sest see võimaldab
tõhusamalt tagada Eesti riigi kaitset. Lisaks kuulume Euroopa Liitu, mis on põhiliselt
Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus. “ Ei iial enam üksi on meie loosung
olnud algusest peale, ” ütles Eesti ja Euroopa Liidu poliitik Siim Kallas. Selle tähtsa lause
mõte on taganud meile vabaduse ja head suhted teiste riikidega.
Eesti on väike riik, mille vabaduse nimel tuleb alati valvel olla. Tänu sõdimisele oleme
saavutanud iseseisvuse ning samuti ka taastanud selle, kuid sõjapidamine pole õige viis riigi
kaitsmiseks. Kõige tõhusam kaitseviis teiste riikides eest on nende või teiste riikidega
ühenduste loomine. Sõbrad tuleb hoida lähedal ja vaenlased veelgi lähemal.