Nõo Reaalgümnaasium

Krista Lanno
11.a klass

FEMINISMI DEFINEERIMINE NING NRG ÕPILASTE

SUHTUMINE FEMINISMI
Uurimistöö

Juhendaja Ruth Maal

Nõo 2023
SISUKORD

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4
1. FEMINISMI MÕISTE ....................................................................................................... 5
1.1. Esimene ehk vana laine ................................................................................................ 6
1.2. Teine laine.................................................................................................................... 6
1.3. Kolmas laine ................................................................................................................ 7
1.4. Neljas laine ehk tänapäev ............................................................................................ 7
1.5. Feminismi liigid ........................................................................................................... 8
2. NAISÕIGUSED EESTIS ................................................................................................... 9
3. LOENG FEMINISMIST .................................................................................................. 10
4. ÕPILASTE TEADMISED JA ARVAMUSED ............................................................... 11
KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 15
RESUME .................................................................................................................................. 16
KASUTATUD MATERJALID ................................................................................................ 17
LISAD
Lisa 1. Feminismi pooldamine ja usk võrdsusesse
Lisa 2. Feminismi mõiste
Lisa 3. Näited erinevatest ootustest ja stereotüüpidest
Lisa 4. Sugu
Lisa 6. Feminismi mõiste
Lisa 7. Võrdsus
Lisa 8. Ennast feministiks pidamine
Lisa 9. Feminism kui negatiivne termin
Lisa 10. Toetamine
Lisa 11. Feminismi kuuluvus naistele
Lisa 12. Stereotüübid
Lisa 13. Näited stereotüüpidest
Lisa 14. Feminism kui trendikas termin
Lisa 15. Vastuolu feminismile
Lisa 16. Väited
Lisa 17. Küsimus feminismi pooldajale

2
Lisa 18. Feminismi vajalikus
Lisa 19. Näited viha erinevast käsitlemisest

3
SISSEJUHATUS

Uurimistöö teemaks valis autor “Feminismi defineerimine ning NRG õpilaste suhtumine
feminismi”, sest naiste õiguste kaitsmine ja sellega seotud probleemide märkamine on
tänapäeva üks tähtsamatest arutelude või isegi mässude aluseks. See ideoloogia ei puuduta
ainult naiskodanikke, vaid kaasab kõiki inimesi, vaatamata soole, rassile, seksuaalsele
orientatsioonile, aga ka vanusele ning muudele faktoritele.
Uurimistöö eesmärgiks on selgitada välja, millised on Nõo Reaalgümnaasiumi õpilaste
hoiakud feminismi suhtes ning levitada informatsiooni naiste õigustest infotunni abil. See on
oluline, sest see aitab tõsta teadlikkust ühiskonnas naissoost isikutega silmitsi seisvatest
probleemidest, nagu diskrimineerimine, seksuaalne vägivald ja muud kuritarvitamise vormid.
Samuti annab see infot selle kohta, kuidas neid probleeme lahendada. Antud uurimistöös
leitakse vastused järgmistele küsimustele:
a) millised on õpilaste hoiakud feminismi suhtes?
b) kui suur osa õpilastest käsitleb feminismi kui negatiivset või trendikat terminit?
c) milliste soostereotüüpidega on Nõo Reaalgümnaasiumi õpilased kokku puutunud?
Selle uurimuse teooriapeatüki koostamisel kasutati erinevad informatsiooniallikad, nagu
näiteks tuntud organisatsioonide veebilehed, magistritööd ja muu. Uuritakse naiste rolli
ühiskonnas ja seda, kuidas neid maailma eri paikades koheldakse. Tuuakse välja feminismi
arenemis- ja levimisetappe nii Eestis kui ka mujal maailmas ning arutatakse, kuidas eelmainitud
probleeme võib lahendada.
Uurimusega seotud küsitlus viidi läbi Nõo Reaalgümnaasiumi õpilaste hulgas.
Küsimustikus keskendub sellele, mida õpilased teavad feminismi ja naiste õiguste kohta, mida
uut said loengust teada ja kuidas nad sellesse teemasse suhtuvad. Vastuste põhjal koostati
analüüs.
Tõhustamaks informatsiooni levikut korraldati 7. detsembril 2022. aastal loeng kõikidele
huvilistele, külalislektoriks oli Jana Levitina. Infotund toimus vestluse formaadis.

4
1. FEMINISMI MÕISTE

Feminism on nii sotsiaalne, poliitiline kui ka majanduslik liikumine, mis edastab naiste
õigusi ja mis on eksisteerinud sajandeid ning on aja jooksul muutunud. Peamiseks eesmärgiks
on saavutada meeste ja naiste võrdõiguslikkus kõigis eluvaldkondades. Üks tähtsamaid
eesmärke, mida feminism soovib teha, on aidata murda soolisi stereotüüpe. Kui ühiskond
tervikuna arvab, et meestel ja naistel on teatud soorollid, võib see tekitada palju tarbetut
ebavõrdsust. Näiteks 2022. aastal UN Womeni ja Unstereotype Alliance'i eestvedamisel
koostöös viie erasektori organisatsiooniga (AT&T, Johnson & Johnson, Kantar, Procter &
Gamble ja Unilever) viidi läbi pilootuuring soolise võrdõiguslikkuse hoiakute teemal. Leiti, et
49% 20 riigi vastajatest hoiavad positsiooni, mille alusel loetakse naist koldehoidjaks ja meest
peamiseks sissetuleku teenijaks. Sellist mõtteviisi eelistavad rohkem meessoost isikud, eriti alla
35-aastased (UN Women, 2022). Selline liikumine aitab neid stereotüüpe kaotada ja pöörata
inimesi erinevate soorollide mitteaktsepteerimise suunas, kuna neile ei avaldata survet ega
ootusi.
Feminism toimib ka mõlema soo võimaluste loomise nimel. Näiteks aitab feminism
naistel omandada samu õigusi kui meestel seoses tervise, hariduse ja tööhõivega.
Tähelepanuväärsed lahknevused ilmnevad kõigis valdkondades, eelkõige isiklikes rahaasjades
ja majanduslikus sõltumatuses, aga ka võimalustes kandideerida poliitilistele ametikohtadele.
Selle liikumise toetajad töötavad selle nimel, et maksta võrdset palka nii avalikus kui ka
erasektoris. Eelmainitud uurimuses vaadeldi ka soovahelist ebavõrdsust ning märgiti, et
hoolimata edusammudest õiglase töötasu suunas, teenivad naised 2022. aastal üldiselt ikkagi
17% vähem kui mehed. Eesti Statistikaameti andmetel on naiste tunnipalk 2021. aastal meeste
omast 14,9% madalam (Statistikaamet, 2022). Meeste ja naiste palgaerinevus kahanes 2021.
aastal 0,7 protsendipunkti. Lõhesid avalike teenuste, näiteks esmatasandi tervishoiu ja
suurepärase hariduse kättesaadavuses, peetakse vähenenuks.
Feminism püüab ka hoolitseda selle eest, et seksuaalse ahistamise eest karistatakse
senisest karmimalt. Seksuaalne ahistamine ja rünnak on levinud probleemid, mis põhjustavad
valu, piiravad indiviidide elu ning avaldavad mõju kogukondadele ja ühiskonnale. Näiteks
Ameerika Ühendriikides on 43,6% naistest (52,2 miljonit) oma elu jooksul kogenud erinevat
kontaktseksuaalset vägivalda, 4,7% on seda kogenud 12 kuu jooksul enne uuringut (National
Center for Injury Prevention and Control, 2018).

5
 Feministlikud liikumised on edastanud naiste suuremat poliitilist, majanduslikku ja
kultuurilist vabadust ning võrdõiguslikkust alates 19. sajandi keskpaigast. Kuid mitte kõik neist
algatustest ei ole saavutanud täpselt samu eesmärke, valinud tegutsemiseks sarnaseid võtteid
ega koondanud sama mesti naisi. Nende põlvkondadevaheliste erinevuste tõttu jagatakse
feminismi tavaliselt neljaks põhilaineks, millest igaüks vastab erinevale ajaperioodile.

1.1. Esimene ehk vana laine

1830. aastal Prantsuse revolutsiooni protsessis toodi maailma mõiste feminism.

Esimeseks laineks nimetatakse aega, millal naiste poliitiliste õiguste koordineeritud liikumine
oli saavutanud massilise hoo ajavahemikus 1880 - 1920. Vaatamata sellele sai organiseeritud
ja tänapäevasele ideoloogiale sarnane liikumine alguse pärast Esimest Naiste Konverentsi, mis
toimus New Yorgis Seneca Fallsis 1948. aastal (Tedresalu, 2010). Tähtsat rolli arengus on
mänginud 1908. aastal sündinud Simone de Beauvoir, prantsuse eksistentsialistlik filosoof ja
kirjanik, keda peetakse naisliikumise emaks.
Beauvoiri teoses „Le Deuxième Sexe“ (prantsuse keeles ´teine sugupool´) on naiste
positsiooni ühiskonnas vaadeldud olemasolulikult ehk täheldatakse, et naissugu põhineb
sisemisel iseolemisel ja reaalsuse eraldamisel teadlikkuse piires. Seda raamatut on peetud ka
feministliku mõtteteaduse baasiks. Lisaks peamiseks mõtteks, mida teoses käsitleti, on
korrapärane mahasurumine meeste poolt, mille alusel oleksid naised nende vastand, mitte samal
tasandil olevad indiviidid (Scholz, 2008)
Feminismi esimese laine lõppu seostatakse naistele valimisõiguste andmisega, mis osutus
antud aja võimsamaks ja tähtsamaks saavutuseks ning ka andis aluse korraldada reforme seoses
töökohtade ja kõrgharidusega. Pärast seda, kui juhtimiskord hakkas riikides muutuma, oli
kuulda naiste hääli, seega oli neil ka lihtsam poliitiliselt teguseda.

1.2. Teine laine

Naiste vabastamisliikumine, mida õhutasid 1960. aastate lõpus laienenud demokraatlikud

liikumised, on määratud feminismi teiseks laineks, mis on saavutanud kriitilise tähtsusega
feminismi tutvustamisel teadus- ja haridusasutustes. Võrreldes esimese lainega keskenduti
rohkem sellel ajajärgul kognitiivsele ja varalisele seisundile naiste seas. Samuti loodi ühendus
feminismi ja seksuaalse orientatsiooni vahel ehk liikumisse kaasati naisi, kes on kuulunud

6
homoseksuaalsete inimeste hulka, näiteks lesbid või biseksuaalid, ning eesotsas olid mitte ainult
valged keskklassi naised, vaid ka erinevatest klassidest ja rassidest pärinevad inimesed.

1.3. Kolmas laine

Eelmise sajandi viimasel kümnendikul hakati eristama kahte mõistet, mis puudutavad
inimese soolist positsioneerimist – bioloogiline sugu ja sotsiaalne sugupool. Bioloogiline sugu
tähistab meeste ja naiste füsioloogilisi ja bioloogilisi omadusi. Näiteks XX kromosoomidega
indiviidi märgitakse kui naist ja XY-ga kui meest. Samas on ka erandid. Võrreldes esimese
definitsiooniga on sotsiaalne sugu ühiskonna poolt kujundatud vaatenurk naiste ja meeste
mõtte- ja käitumisomadustest, mida iseloomustatakse nende bioloogilise soo alusel (Council of
Europe, 2022). Viimane mõiste tingib soorollide ning -stereotüüpide olemasolu.
Lisaks, pärast teist lainet ühendas feminism juba peaaegu kõiki naissoost inimesi,
vaatamata rassile, seksuaalsele orientatsioonile, religioonile ja muule. Peamiseks eesmärgiks
oli patriarhaadi ehk isaõigusliku sotsiaalse korra eemaldamine juhtpositsioonilt.

1.4. Neljas laine ehk tänapäev

Neljas laine sai alguse 2010. aastatel ja veel kestab. Selle omadusteks on naiste rohkus
erinevates ametites, kontroll enda reproduktiivsüsteemi üle ning parem juurdepääs nii
haridusele kui ka meditsiinile. Samuti on märgatavalt suurenenud protestide arv avalikes
kohtades ja sotsiaalmeedias (Meritam, 2013). Tänapäevane liikumine tõukab inimesi
aktsepteerima reaalsust ja toetama teisi. Varasema ajaga võrreldes võib märkida, et paljud
indiviidid ei karda rääkida oma minevikust ja probleemidest, nagu näiteks ahistamine või keha
objektistamine ehk tavalisest kehaosast ihkamisobjektiks muutumine.
Relevantset kohta on väärt kampaaniad, mida alustatakse erinevate probleemide
valgustamiseks. Näiteks viimasel ajal on internetis märgatud postitusi, milles naised lõikavad
endal juuksed maha. Selle taga peitub protest, mis sai alguse Iraani naise surmast. Rangete
riietusreeglite rikkumise pärast oli 22-aastane Mahsa Amini arreteeritud ja kannatas vägivalda,
mille tagajärjel suri (Moshtaghian, et al., 2022). Selle õnnetuse pärast põletavad paljud naised
islamiriikides oma peakatte ning suur hulk inimesi lõikab juukseid, et protesteerida riigi rangete
hidžabireeglite vastu.

7
1.5. Feminismi liigid

Anu Laas (2000) käsitleb oma töös seitset feminismi liiki ehk teooriat, kuigi kiiresti
arenevas maailmas on neid rohkem. Selles töös on vaadeldud kolme tüüpi: liberaalne,
radikaalne ja marksistlik feminism.
Liberaalne ehk reformistlik feminism on üks tähtsamatest. Esiteks, liberaalse vaatenurga
kohaselt peaks igaühel olema võimalus oma potentsiaal täielikult ära kasutada, seega selle
naisliikumise esindajad pooldavad väidet, et kõikidel, olenemata indiviidi omadustest (sugu,
orientatsioon, rass ja nii edasi), peab olema tagatud šanss omandada head haridust, osaleda
valimistel, saada arstiabi ja muud. Rõhutatakse ühiskondliku ümberkujundamise tähtsust.
Valitsus peab tagama ausad ja õiglased seadused ja tavad, mis edendavad soolist
võrdõiguslikkust.
Radikalism kui poliitiline ideoloogia käsitleb järske ja suuri ümberkorraldusi. Sellel
ideoloogial põhinev feminismi liik rõhutab, et soolise lahknevuse põhjuseks on inimeste
bioloogilise soo erinevused ehk mehed omavad kontrolli naise keha (reproduktiivsüsteemi) üle,
sest omavad teistsuguseid füsioloogilisi omadusi. Samuti radikaalsete feministide arvates on
perekond ning sellega seotud traditsioonid naiste rõhumise peamine mehhanism, allutades nad
sunniviisilisele emadusele ja stereotüüpidele või sisseelatud reeglitele. Liikumise toetajad
soovivad keelduda väitest „Naine peab olema…“, mida kasutatakse erinevate omaduste
sättimiseks.
Samal ajal kui oma alguse sai feminismi esimene laine, tekkis ka nii sotsiaalne kui ka
poliitiline teooria marksism, millele panid aluse saksa filosoofid Karl Marx ja Friedrich Engels.
Eesmärk oli kaotada kapitalism ja asendada see sotsialismiga (Eesti Entsükopeedia, 2006).
Marksismi toetavad feministid on arvamusel, et naise positsioon erinevates valdkondades pole
paigalseisev ning muutub olenevalt majanduslikest olukordadest. Nad nõuavad reforme, mis
võimaldaksid naistel osaleda sotsiaalses mõõtmes meestega võrdsetel alustel, samuti naiste
õiguste põhiseaduslikku puutumatust.
Võrreldes marksistliku feminismiga, mis tekkis 1840ndatel, arenes radikaalne feminism
välja 1968. aasta alguses naistevastase rõhumise sügavama mõistmise tulemusena. Põhiline
erinevus seisneb selles, et radikaalsete feministide arvates on naiste allasurumise peamiseks
põhjuseks patriarhaalsed ja sotsiaalsed soosuhted, mitte õiguslikud institutsioonid (nagu
liberaalses feminismis), ega klassidevahelised tülid (nagu marksistlikus feminismis) (Atkinson,
2014). Mainitud liigid on sarnased naiste toetamise osas, kuid nende lahendus, mis aitaks kaasa
maailma progressile, on erinev.

8
2. NAISÕIGUSED EESTIS

Eesti Vabariigi soolise võrdõiguslikkuse seaduse 2. peatüki §5. alusel on sooline

diskrimineerimine, nii otsene kui kaudne, ebaseaduslik, nagu ka selle jaoks korralduse
väljaandmine (Riigi Teataja, 2009). Sama paragrahvi 2. alapunktis märgitakse, et
diskrimineerimiseks ei loeta:
1) sätteid, mis sisaldavad naiste erilist kaitset seoses raseduse ja sünnitamisega;
2) kohustusliku kaitseväe ajateenistuse kehtestamist ainult meestele;
3) ainult naiste või ainult meeste vastuvõtmist mittetulundusühingu liikmeteks, kui see
tuleneb ühingu põhikirjast;
4) tööle saamisel või selleks vajaliku koolituse võimaldamisel erinevat kohtlemist isiku soo
tõttu, kui sugu on teatud kutsetegevuse olemuse või sellega liituvate tingimuste tõttu
oluline ja määrav nõue ning taolise erineva kohtlemise eesmärk on õigustatud ja nõue
proportsionaalne eesmärgiga (Riigi Teataja, 2016).
Eesti Vabariik tegi edusamme palgalõhe protsendi vähenemise poolest. Alates 1994.
aastast on naiste ja meeste keskmiste tunnipalkade vahe vähenenud 14% võrra: aastal 1994 oli
see 39,9% ning 2021. aastal oli 14,9% (Statistikaamet, 2022). Viimase 10 aasta jooksul toimus
protsendipunktide kasv kahel korral, 2012. ja sellele järgneval aastal (vastavalt 24,6% ja
24,8%), mis osutusid eelneva aastakümne kõige kõrgemateks näitajateks.
Peale palgaerinevuse on olemas ka soolise võrdõiguslikkuse indeks, mis annab Euroopa
Liidule ja sellesse uniooni kuuluvatele riikidele skoori 1st 100ni. Skoor 100 näitab, et riik on
saavutanud absoluutse pariteedi mehe ja naise vahel. 2022. aasta edetabelis on Eesti Vabariik
leidnud positsiooni 18. kohal tulemusega 61,0, jäädes alla ELi keskmisele 7,6 ühiku võrra
(European Institute for Gender Equality, 2023).

9
3. LOENG FEMINISMIST

7. detsembril 2022. aastal korraldati Nõo Reaalgümnaasiumis feminismiteemaline loeng,

milles osales 12 õpilast (vt Foto 1). Osalejate vähese arvu tõttu toimus infotund vestluse
formaadis. Igal õpilasel oli võimalus esitada küsimusi Jana Levitinale huvipakkuval teemal.
Diskussioon kaasas järgmisi punkte:
1) feminismi tähendus ja tähtsus erinevates valdkondades: poliitika, majandus, haridus ja
isegi stand-up;
2) soostereotüübid ja ootused väliskeskkonnalt;
3) stereotüübid feminismist;
4) teemad, mida antud liikumine peale niiniimetatud naiste teemade käsitleb;
5) patriarhaadi tähendus ja selle mõju inimestele.
Külalislektor Jana Levitina töötab Feministeeriumi venekeelse toimetajana. Ta tegeleb
feminismi ja soovähemuste mõjuvõimu suurendamise nimel ning edendab venekeelsete
feminitiivide kasutamist. Teda nimetatakse tihti Rustonian’iks (või vene-eesti) feministiks.
Lisaks on tänu Jana Levitinale olemas veebikogukond, mis on mõeldud Eesti Vabariigis
elavatele ja vene keeles kõnelevatele naistele. Tema artiklid on saadaval Feministeeriumi
veebilehel: https://feministeerium.ee/ru/author/barcreature/.

Foto 1. Loeng feminismist: plakat. Autor Krista Lanno

10
4. ÕPILASTE TEADMISED JA ARVAMUSED

Antud töö jaoks küsitleti Nõo Reaalgümnaasiumi õpilasi, vastas 105 inimest. Neist 60%
naisi ja 40% mehi ning kõige rohkem vastajaid oli 10. klassidest. Võimalikult informatiivsete
vastuste jaoks kasutati nelja tüüpi küsimusi: valikvastustega, avatud, maatriks- ja
skaalaküsimused. Kokku oli 17 küsimust ning lihtsa ankeetsüsteemi tõttu kasutas autor
Google’i vorme.
Joonis 1 näitab naiste ja meeste arvu, kes loevad või ei loe ennast feministiks. Enamik
vastajaid ehk 66% antud naisliikumist ei toeta ning sooliselt on mõlemad näitajad umbes samal
tasandil (vahe moodustab 1 inimene). Kui aga vaadata inimeste arvu, kes feminismi pooldavad,
on näha lahknevust mees- ja naissugupoole vahel. Kõikidest naissoost isikutest toetavad
liikumist 44% ja meestest 19%. Seega liikumist pooldavad rohkem naised kui mehed, järelikult
see teema on naiste jaoks olulisem.

Ennast feministiks pidamine

40 35 34
28
Õpilaste arv

20
8

0
Jah Ei
Kas sa loed ennast feministiks?

Naine Mees

Joonis 1. Ennast feministiks pidamine

Vaatamata sellele, et vähemusse jäid feminismi pooldajad, usuvad 73% kõikidest

vastajatest, et naine ning mees on võrdsed (vt Lisa 1). Eriti toetavad seda väidet naised. 31%
meestest ja 24% naistest sellega ei nõustu. Enamik inimesi ehk 47% küsimustikule vastanutest
usub võrdsusesse ega loe ennast feministiks. Arvuliselt järgmisel kohal on need, kes pooldavad
võrdsust ja ka toetavad seda liikumist ning neist 78% moodustavad naissoost õpilased. Sellele
alla jäävad isikud, kes ei usu võrdusesse, ega loe ennast feminismi toetajaks ning ainult 8% on

11
neid, kes on arvamusel, et mees ja naine ei ole võrdsed, aga siiski loevad end selle liikumise
pooldajaks.
Küsiti ka seda, mida feminism tähendab, ning paluti viiest kirjeldusest valida sobivaim.
Nendeks valikuteks olid järgmised väited:
1) ideoloogia, mille eesmärk on kõrvaldada süsteemne ebavõrdsus, millega naised
igapäevaselt kokku puutuvad;
2) poliitiline liikumine, mis nõuab naistele meestega võrdseid õigusi;
3) liikumine, mille alusel oleksid naised meestest paremad;
4) liikumine, mis seisneb meestega võitlemises, nende vihkamises ja kõrvaldamises;
5) naiselikkusest kõrvalehoidmine.
Kõige populaarsemaks valikuks mõlema sugupoole seas osutus väide nr 1, mida valis
73% tüdrukutest ja 40% poistest ning millest võib järeldada, et suurem osa Nõo
Reaalgümnaasiumi õpilastest omavad sallivat hoiakut feminismi suhtes.
Kuna feminism on tugevalt seotud soorollide- ja stereotüüpidega ning need omakorda
sellega, kuidas inimesi kasvatati või milliseid ootusi ühiskonna poolt nad silmitsevad, siis ka
küsitluses oli paar küsimust vastajate elukogemuste kohta. Nii enamik naisi kui ka enamik mehi
(vastavalt 57% ja 62%) märkisid, et keskkonnas, milles üles kasvasid, puutusid nad kokku
erinevate ootustega poistele ning tüdrukutele (vt Joonis 2). Näidetena (vt Lisa 2) toodi välja
järgmised punktid:
1) meessoost isikud peavad olema füüsiliselt tugevad: maja ehitamine, asjade parandamine,
küttepuude tegemine;
2) poisid ei tohi roosat kanda, nutta ega nukkudega mängida;
3) naised teevad süüa, hoolitsevad laste eest ja hoiavad majapidamist korras ehk on nii-öelda
koldehoidjad;
4) tüdrukutel on (kohustuslik) kokanduskursus, poistel puutöö;
5) kõrged ilustandardid naistele: sale keha, pikad juuksed, ilus nägu;
6) põhilised naise omadused on: rahulik, nõrk, armas, sõnakuulelik, graatsiline,
emotsionaalne, hooliv;
7) põhilised mehe omadused on: tugev, tark, sõltumatu, ambitsioonikas, tundetu,
agressiivne.

12
 Erinevad ootused
Õpilaste arv 40 36
26 27
20 16

0
Jah Ei

Kas keskkonnas, milles üles kasvasid, on poistele ja tüdrukutele erinevad

ootused?
Naine Mees

Joonis 2. Erinevad ootused

Lisaks uuriti, kas õpilased kohtlevad feminismi kui ainult naistele kuuluvat liikumist või
mitte (vt Joonis 3). 83% vastanutest (neist 69% mehi ning 92% naisi) on arvamusel, et see
liikumine ei kuulu ainult naissoost isikutele, st seda võivad toetada kõik inimesed, olenemata
nende bioloogilisest või sotsiaalsest sugupoolest. Õpilaste seas, kes arvavad, et feminism on
omasem naissoole, on meeste protsent suurem kui naiste oma (vastavalt 31% ja 8%).
JÄRELDUS? Seega võib järeldada, et

Feminismi kuuluvus naistele

58
60
Õpilaste arv

40 29
20 13
5
0
Jah Ei
Kas feminism on ainult naiste jaoks?

Naine Mees

Joonis 3. Feminismi kuuluvus naistele

Naisliikumist käsitletakse nii positiivselt kui ka negatiivselt, seega õpilastelt küsiti, kas
nende jaoks on feminism negatiivne termin (vt Joonis 4). Suurem osa vastajatest pole sellega
nõus. Vaatamata sellele, et mõlema soo populaarseim vastus on „Ei“, on naiste protsent

13
valdavalt suurem kui meeste oma (vastavalt 92% ja 55%). Seega võib väita, et mehed seovad
negatiivset tähendust feminismi mõistega sagedamini kui vastassugupool.

Feminism kui negatiivne termin

58
60
Õpilaste arv

40
19 23
20 5
0
Jah Ei
Kas sinu jaoks on "feminism" negatiivne termin?

Naine Mees

Joonis 4. Feminism kui negatiivne termin

Lisaks erinevale käsitlemisele, võidakse feminismile viidata kui trendile, kuna liikumise
toetamise populaarsus on ajaga kasvanud. Suurem osa vastanutest on arvamusel, et mõned
inimesed nimetavad end feministiks, sest see on moodne. Selle väitega pole aga nõus 44%
kõikidest naistest ja 24% meestest. Kuna naissugupoole protsent erineb 20% võrra
meessugupoole omast, võib eeldada, et naised suhtuvad sellesse liikumisse tõsisemalt ning ei
seosta seda moega.

Feminism kui mood

40 35 32
28
Õpilaste arv

30
20 10
10
0
Jah Ei

Kas inimesed hakkavad end feministideks nimetama, sest see on moodne?

Naine Mees

Joonis 5. Feminism kui mood

14
KOKKUVÕTE

Uurimistöö eesmärkideks oli leida, millised on Nõo Reaalgümnaasiumi õpilaste hoiakud

ja teadmised feminismi suhtes. Informatsiooni hankimiseks ja analüüsimiseks kasutas autor
Google’i vorme ja Excelit.
Analüüsist selgus, et enamik õpilasi ehk 73% vastanutest suhtub mehe ja naise vahelisse
võrdsusesse positiivselt, kuid ainult 34% loevad end feministiks. Lisaks toetab liikumist
rohkem naisi kui mehi, mis näitab, et naissugupoole jaoks on see olulisem ja aktuaalsem.
Aktuaalsusest rääkides tuleks mainida, et enamik küsitluses osalejaid on seisukohal, et teatud
isikud identifitseerivad end feministidena ainult seetõttu, et see on populaarne.
Minimaalne vahe naiste ja meeste vastuste protsentide vahel moodustas 5%. Nii tüdrukute
kui ka poiste enamus (vastavalt 57% ja 62%) on oma elus puutunud kokku erimeelsete
ootustega ehk stereotüüpidega, millest levinumad on ilustandartite, kohustuste ja isikuomaduste
lahknevused. Eriti suur lahknevus vastustes asub feminismi kui negatiivse termini käsitluse all.
Küsimusele „Kas sinu jaoks on "feminism" negatiivne termin?“ vastas „Jah“ õpilaste vähemus
ning kõikide meeste seast on sellega nõus 45% ja naistest ainult 8%.
Üldisele feminismi toetusele ja/või tolereerimisele Nõo Reaalgümnaasiumis viitab see, et
enamik küsimustikule vastanutest valisid antud liikumise definitsiooniks „Ideoloogia, mille
eesmärk on kõrvaldada süsteemne ebavõrdsus, millega naised igapäevaselt kokku puutuvad“.
Vähese tähelepanuga jäi „Naiselikkusest kõrvalehoidmine“.
Informatsiooni uuritava naisliikumise kohta aitas levitada infotund Jana Levitinaga.
Käsitleti nii poliitilist kui ka majanduslikku tausta ning arutleti naiste ja meeste bioloogiliste
erinevuste teemal. Loengut muutis huvitavaks vestluseformaat, mida rakendati osalejate väikse
arvu tõttu.
Uurimistöö näitas, et naissoost õpilaste osakaal feminismi toetajate hulgas on suurem kui
meessoost õpilaste oma. Selle põhjal tuleks tulevastes töödes võrrelda naiste ja meeste
toetamise protsente ning uurida, kas antud vahe väheneb või suureneb. Mida väiksem vahe,
seda võrdsem on mõlema sugupoole osakaal, mis viitab soolisele võrdusele noorte seas.

15
RESUME

The author chose the topic of the study, "Defining Feminism and NRG Students' Attitudes
Toward Feminism," because managing women's rights and recognising associated issues is one
of the most crucial topics for discussions or even riots nowadays.
The study's objectives were to discover the views and understandings of feminism among
the students of Nõo Gymnasium. The author collected and analysed data using Google forms
and Excel.
The analysis revealed that the majority of students, 73% of those polled, support gender
equality, but only 34% consider themselves feminists. Furthermore, more women than men
support the movement, indicating that it is more important and relevant to women. It should be
noted that a major part of survey respondents believe that certain individuals identify as
feminists entirely because it is popular.
The percentage difference between male and female responses was 5%. The majority of
both girls and boys (57% and 62%, respectively) have experienced disparities in beauty
standards, obligations, and individual characteristics in their lives. The treatment of feminism
as a negative term causes a particularly large disparity in the responses. When asked if
"feminism" was a negative term for them, a minority of students said "Yes," with 45% of all
men and only 8% of all women agreeing.
The fact that the majority of respondents to the questionnaire chose the definition of this
movement as "Ideology, which aims to eliminate the systemic inequality that women face on a
daily basis" indicates the general support and/or tolerance of feminism in Nõo Gymnasium. The
topic of "avoiding femininity" was not given much consideration.
An info-session with Jana Levitina assisted in providing knowledge about the women's
movement under investigation. The political and economic backgrounds, as well as the
biological differences between men and women, were all discussed. The chat format, that was
implemented due to the low number of participants, additional interest to the session.
According to the study results, the percentage of female students who identify as a
feminist is greater than the percentage of male students. Based on this, future research should
compare the percentages of support for men and women and determine whether the discrepancy
is narrowing or widening. The smaller the difference, the more equal is the share of both sexes,
indicating gender equality among young people.

16
KASUTATUD MATERJALID

Atkinson, T.-G. (4 2014. a.). The Descent from Radical Feminism to Postmodernism.
Kasutamise kuupäev: 23. 01 2023. a., allikas
https://www.bu.edu/wgs/files/2013/10/Atkinson-The-Descent-from-Radical-Feminism-
to-Postmodernism.pdf
Council of Europe. (2022). Council of Europe. Kasutamise kuupäev: 12. 11 2022. a., allikas
Feminism and Women’s Rights Movements: https://www.coe.int/en/web/gender-
matters/feminism-and-women-s-rights-movements
Eesti Entsükopeedia. (2006). Eesti Entsükopeedia. Kasutamise kuupäev: 12. 1 2023. a.,
allikas Marksism: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/marksism
European Institute for Gender Equality. (2023). European Institute for Gender Equality.
Kasutamise kuupäev: 4. 02 2023. a., allikas Gender Equality Index:
https://eige.europa.eu/gender-equality-index/2022
Laas, A. (2000). Feministlik perspektiiv sotsioloogias. Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduskond,
Tartu. Kasutamise kuupäev: 10. 11 2022. a., allikas https://enut.ee/files/Feministlik-
perspektiiv-sotsioloogias.pdf
Meritam, U. (2013). Feminism ja sotsiaalne õiglus Martha Nussbaumi käsitluses. Tartu
Ülikool, Filosoofia ja semiootika instituut, Tartu. Kasutamise kuupäev: 8. 02 2023. a.,
allikas http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/32164/meritam_urve.pdf
Moshtaghian, A., Karadsheh, J., Hu, C., Magramo, K., Akbarzai, S., & Roth, R. (25. 9 2022.
a.). CNN. Kasutamise kuupäev: 20. 12 2022. a., allikas Young Iranians are rising up
against decades of repression – arguably bolder than ever:
https://edition.cnn.com/2022/09/24/middleeast/mahsa-amini-death-iran-internet-un-
investigation-intl-hnk/index.html
National Center for Injury Prevention and Control. (2018). The National Intimate Partner and
Sexual Violence Survey: 2015 Data Brief – Updated Release. Kasutamise kuupäev: 10.
1 2022. a., allikas https://www.cdc.gov/violenceprevention/pdf/2015data-brief508.pdf
Riigi Teataja. (2009). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 24. 01 2023. a., allikas Soolise
võrdõiguslikkuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/738642?leiaKehtiv
Riigi Teataja. (2016). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 6. 2 2023. a., allikas Soolise
võrdõiguslikkuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/738642?leiaKehtiv

17
Scholz, S. J. (2008). The Second Sex. Philosophy Now. Kasutamise kuupäev: 10. 10 2022. a.,
allikas https://philosophynow.org/issues/69/The_Second_Sex
Statistikaamet. (21. 4 2022. a.). Statistikaamet. Kasutamise kuupäev: 28. 12 2022. a., allikas
Sooline palgalõhe 2021: https://www.stat.ee/et/uudised/sooline-palgalohe-2021
Tedresalu, A. (2010). Väike inglise-eesti seletav sõnastik soolise võrdõiguslikkuse teemal.
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Tartu. Kasutamise kuupäev: 20. 01 2023. a.,
allikas https://enut.ee/files/Tedresalu_Aimi.pdf
UN Women. (2022). The levers of change: Gender equality attitudes study 2022. UN
Women. Kasutamise kuupäev: 20. 12 2022. a., allikas https://www2.unwomen.org/-
/media/files/un%20women/unsta/resources/the_levers_of_change_2022.pdf?la=en&vs=
4036

18
LISAD

Lisa 1. Feminismi pooldamine ja usk võrdsusesse

Feminismi pooldamine ja usk võrdsusesse

30 26
25 22 23
Õpilaste arv

20
15 11
9
10 6 6
5 2
0
Naine Mees Naine Mees Naine Mees Naine Mees
Usub võrdsusesse ja Usub võrdsusesse, Ei usu võrdsusesse, Ei usu võrdsusesse,
on feminist aga pole feminist ega ole feminist aga on feminist

Lisa 2. Feminismi mõiste

Mis on feminism?
50 46
45
40
Õpilaste arv

35
30
25
17
20 14 16
15
10 6
5 1 2 2 0 1
0
Liikumine, mis Liikumine, mille Poliitiline Naiselikkusest Ideoloogia, mille
seisneb meestega alusel oleksid liikumine, mis kõrvalehoidmine eesmärk on
võitlemises, naised meestest nõuab naistele kõrvaldada
nende vihkamises paremad meestega süsteemne
ja kõrvaldamises võrdseid õigusi ebavõrdsus,
millega naised
igapäevaselt
kokku puutuvad
Naine Mees
 Lisa 3. Näited erinevatest ootustest ja stereotüüpidest

Millised stereotüübid või ootused olid keskkonnas, milles sa üles kasvasid?

Tüdrukud teevad käsitööd ja poisid puutööd põhikoolis.
Tüdrukutel kästakse end katta (ei tohi õlgu näidata jms isegi palaval suvel).
Poisid peavad olema tugevamad.
Poisid peavad olema head spordis; tüdruk peaks armastama meiki, mitte raamatuid jne.
Põhikoolis ei antud valida kas tahan teha puutööd või käsitööd - poisid puutöös ja tüdrkud käsitöös.
Poisid peavad puu otsa ronima, aga tudrukud õpivad sokke kuduma ja vastupidi on vale.
Tüdrukud peaks paremini õppima ja käituma kui poisid.
Tüdrukutelt oodatakse korralikku, viisakat käitumist, samas vanuses poistele on ebaviisakus n-ö
vabandatav.
"Kas sa oled mingi naine või?"
Poiss võis olla kehalise tunnis tiimi kapten, tüdruk ei või.
Poisid peavad paremad ja tugevamad olema kui tüdrukud.
Kool nt algklassides kui eeldati et poisid tahavad ainult olümpiaadidele minna või teha midagi mis
vajab natukenegi füüsilist jõudu.
Mina pean täiega õppima ja imelise hariduse saama, aga vennal ei nõutud akadeemiliselt nii palju,
sest ta mees.
Poisse peeti targemateks, eriti reaalainetes.
Naistel käsitoo, meestel puutöö.
Poistelt eeldati maskuliinset riietust ja tüdrukutelt feminiinset.
Erinevad majapidamistööd.
Tüdrukud teevad süüa, hoolitsevad väiksemate eest ja hoiavad majapidamist korras. Mehed teevad
füüsilist tööd nagu maja ehitamine, asjade parandamine, küttepuude tegemine.
Mind koheldi teisiti võrreldes mu meessoost sugulastega erinevatel sportlikel tegevustel, sama ka
eelmises koolis, kuid see oli peaaegu kõigega, mitte ainult spordiga.
Tüdrukutelt oodatakse paremaid tulemusi õppimisel (põhikoolis vähemalt oli nii)
Poisid ei või roosat kanda ega nukkudega mängida.
Mehed tõstavad raskemaid asju jne.
Õppimisega seotud; meessoost isiku hinded ei loe niiväga kui naissoost isiku omad.
Üks suurimaid näiteid on minu põhikoolist. Meil oli ainult tüdrukutel võimalus/kohustus läbida
kokanduskursus. See andis märku, et söögitegemist oodatakse just naistelt.
Tüdrukud ei saand märkust tunnis telefonis olemise eest, ma sain.
Tegevused, riietus, mänguasjad.
Millised stereotüübid või ootused olid keskkonnas, milles sa üles kasvasid?
Poisid pidid lõpetama alati kutsekas.
Poisid mängivad autodega, tüdrukud nukkudega.
Erinevatel sugupooltel on erinevad sotsiaalsed ootused. Poisse õpetatakse mitte nutma ja olema
tugev. Tüdrukuid õpetatakse olema rahulikud, "koldehoidjad". Tüdrukutele on lapsepõlvest peale
õpetatud, et neil on vaja vaid abikaasa leida ning poisid peavad olema rikkad ja edukad, et nad
midagi tähendaksid. Tüdrukute jaoks on ühiskonnas kõrged ilustandardid, terve keha ja kehakaal
loetakse rasvunuks ning ilus mees peab olema 6 kõhulihasega. Tüdrukud ei ole motiveeritud kõvasti
õppima, nad lihtsalt "võivad olla ilusad".
Poisid pidid olema tugevad ja naljakad, tüdrukud pidid kuulekad ja ilusad ja sportlikud ja targad
olema.
Nt koolis põhikoolis pidid poisid asju vedama ja tüdrukud pidid vaatama ning plaksutama.
Alati oldi kindlal veendumisel et poisid on kõvasti tugevamad kui tüdrukud, "mul on vaja nelja
suurt ja tugevat poissi toole tassima".
Nt tulemused spordis, koolis. Nn "klaaslagi"
Poistelt ei oodatud kunagi põhikoolis head käitumist, see oli täiesti okei, et poistel olid kahed ja nad
ei teinud tunnis kaasa ja käitusid halvasti. Tüdrukud pidid olema kukupaid.
Tüdrukud pidid olema viisakad ja korralikud, poiste tegevus ei huvitanud kedagi.
Poisid on alati pidanud olema tugevad ja vähe emotsiooni näitama.
Tüdrukutel meeldib roosa ja poistele meeldib sinine, mehed ei nuta jne.
Mänguasjad; ütlus poistele, et mehed ei nuta jne.
Umbmäärased väikesed nõksud, mitte midagi täpset.
Tööde poole pealt ei lastud mul kui tüdrukul palju asju teha.
Poisid on tugevamad kui tüdrukud ning poisse küsiti rohkem <<…appi raskemaid asju tegema.
Naised hoolivad ja soovivad kasvatada oma lapsi täie hingega, mehed aga tahavad peret ülal pidada.
Väga tihti on mu õele tehtud märkusi selle kohta, et tema riietusstiil olevat liiga "poisilik".
Pead olema viisakas ja tubli kuna oled tüdruk ja "see ei ole tütarlapsele sobilik".

Lisa 4. Sugu
 Lisa 5. Feminismi mõiste

Lisa 6. Võrdsus

Lisa 7. Ennast feministiks pidamine

Lisa 8. Feminism kui negatiivne termin

 Lisa 9. Toetamine

Lisa 10. Feminismi kuuluvus naistele

Lisa 11. Stereotüübid

Lisa 12. Näited stereotüüpidest

Lisa 13. Feminism kui trendikas termin

Lisa 14. Vastuolu feminismile

Lisa 15. Väited

 Lisa 16. Küsimus feminismi pooldajale

Lisa 17. Feminismi vajalikus

Lisa 18. Näited viha erinevast käsitlemisest