konkurentsivõimelisi ja Eesti jätkusuutlikuks arenguks

olulisi õppe-, teadus- ja innovatsiooniteenuseid inse-

Hea lugeja! neriasjanduse ja ettevõtluse valdkondades.“ Olles
Iga ülikooli tegelikku väärtust hinnatakse selle järgi, määratlenud end ettevõtliku ülikoolina, suutsime
millist osa etendavad ühiskonnas tema vilistlased. 2005. aastal ligikaudu poole oma tuludest, sealhulgas
Võib liialdamata öelda, et tänapäeva Eesti majanduse on ka arendus- ja innovatsiooniteenuste osutamisest
on üles ehitanud TTÜ lõpetanud. Näiteks annavad saadud tulu, ise teenida, mis muuhulgas näitab veel-
kõigest kolm valdkonda, mille spetsialistide ette- kord TTÜ olulist rolli meie majanduse ja ettevõtluse
valmistamises on TTÜ-l juhtiv roll – ehitus, energee- arengu praktiliste probleemide lahendamisel.
tika ja infotehnoloogia – Eesti sisemajanduse kogutoo- Uute, elust enesest tulenevate vajaduste tunneta-
dangust üle poole. misest lähtub ka TTÜ väljumine kitsast tehnikavald-
Eesti riik on oma strateegiadokumentides tulevikule konnast ja jõuline suunavõtt tegevusvälja laienda-
mõeldes rõhutanud info-, materjali- ja biotehnoloogiat: misele, mis uues arengukavas on saanud selge formu-
TTÜ-l on nendes valdkondades kaks Euroopa Liidu ja leeringu: “Tallinna Tehnikaülikooli missioon on Eesti
kolm riiklikku teaduse tippkeskust ning kolm tehno- jätkusuutliku arengu toetamine teadusloome ja tea-
loogia arenduskeskust. Lisaks on ülikoolis konkursi- duspõhise kõrghariduse kaudu tehnika-, täppis-, loo-
põhiselt moodustatud seitse tippkeskust, kus tegel- dus- ja sotsiaalteaduste vallas.“ Nüüdisaegne majan-
dakse Eesti jaoks eriti tähtsate geoloogia, põlevkivi dusparadigma näeb just ülikoolidele ette keskse rolli
ja energeetikaga seonduvate uuringutega. ühiskonna arengus. TTÜ on seadnud oma sihiks olla
Samas tähistas 2005. aasta meie ülikooli jaoks uue rahvusvaheliselt tunnustatud rahvuslik tehnoloogia-
arenguetapi algust – lõppes Andres Keevalliku edukas ülikool, koostöövõrgustike aktiivne partner ja Eesti
rektoriaeg ning uuest õppeaastast tuli mul see vastu- majanduse teadmistepõhise arengu eestvedaja.
tusrikas amet enda kanda võtta. Rektori vahetumisega Järgnev annab kokkuvõtliku ülevaate sellest, kuidas
seonduvat võib kuvandlikult võrrelda kirgastumisega, elas ja töötas Tallinna Tehnikaülikooli liikmeskond
mis paneb ülikooli akadeemilise pere sipelgapesana 2005. aastal ja mida ta tegi enda ette seatud kõrgete
kihama – küttes kirgi ja lootusi, sest eelseisvad vali- ülesannete täitmiseks.
kud ja neist johtuvad tagajärjed puudutavad meid
kõiki. Esimese suurema ettevõtmisena koostasime
ülikooli uue arengukava aastateks 2006 – 2010.
Uue arengukava aluseks on aga eelmine arengukava,
mille ülesannetest tõstaksin siinkohal esile kahte:
2005. aastaks oli kavandatud saavutada üliõpilaste
koguarvuks 10 000 ja see ülesanne sai ka edukalt
täidetud. Ka uus arengukava näeb ette üliõpilaste
koguarvuks 10 000 ja seda vaatamata sellele, et güm-
naasiumilõpetajate arv mõne aasta pärast järsult
langeb. Teine oluline siht jäi paraku saavutamata,
kuna kaitstud doktoritööde arv jäi püstitatud ees-
märgist oluliselt väiksemaks – plaanitud 200 asemel
valmistasime ette 132 uut tippspetsialisti. See asjaolu
seondub muuhulgas teatud lõivumaksmisega Eesti
arengule: turumajanduse teele asumine tõmbas
ülikoolist ära terve põlvkonna edukaid ja andekaid
noori, kes varem ihaldatud akadeemilise karjääri
asemel valisid uutes oludes kordades tasuvama
ettevõtluse. See on ka põhjuseks, miks meie õppe-
jõudude ja teadurite hulgas on vanema põlvkonna
esindatus väga suur, keskmise põlvkonna osatähtsus
on aga pehmelt öeldes tagasihoidlik. Õnneks tekitab
mõõdukat optimismi noore akadeemilise põlvkonna
pealekasv ja riigi süvenev arusaam tehnikavaldkonna,
sealhulgas vastava doktorikoolituse olulisusest.
Kõrgetasemeline teadus- ja uurimistöö ning sellega
vahetult seotud õppetöö, innovaatiline mõtlemine,
lisaks oma erialale edukaks tööks vajalikud lisatead-
mised ja karmid, ent õiglased nõudmised on läbi aega-
de taganud TTÜ diplomi kindla kvaliteedi. 2005. aastal
sai lõputunnistuse kokku 1734 noort spetsialisti.
Eeltoodu on kinnituseks tõdemusele, et TTÜ on valda-
valt täitnud oma arengukava aastaiks 2001–2005,
mille peamine ülesanne oli sõnastatud nii: “Tallinna Peep Sürje
Tehnikaülikooli missioon on pakkuda rahvusvaheliselt Rektor

1
 SISUKORD

Rektori valimine 4
Organisatsioon ja juhtimine 5
Rahvusvaheline koostöö 7
Õppetegevus 10
Teadus- ja arendustegevus 16
Kaitstud doktoritööd 23
Raamatukogu 26
Üliõpilasesindus ja -organisatsioonid 28
Arengufond ja Vilistlaskogu 30
Personal 33
Majandustegevus 35
Halduse ja kinnisvara arendus 39
Sport 40
Kultuurielu 41
Olulisemad sündmused 42
Juhtkond 48

Autorid: Jakob Kübarsepp ja Maiki Udam (õppetöö),

Rein Vaikmäe, Andres Keevallik ja Kiira Parre (teadus- ja
arendustöö), Ardo Kamratov, Ülle Põder ja
Katrin Toompuu (majandustegevus), Henn Karits
(kinnisvara), Mare Pihel (töötajad), Madli Krispin ja
Anu Johannes (rahvusvaheline koostöö), Ragnar Everest
(üliõpilased), Kerly Orulaid (arengufond ja vilistlaskogu),
Jüri Järs (raamatukogu), Heino Lill (sporditegevus),
Olavi Pihlamägi (kultuuritegevus), Kai Aviksoo
(organisatsioon ja juhtimine, struktuur),
Helgi Arumaa (olulisemad sündmused).

Vastutav väljaandja Tiit Sinissaar

Vastutav toimetaja Mart Ummelas
Koostaja Helgi Arumaa
Kujundaja Aili Mittal
Küljendaja Liivi Pettai
Fotod Viivi Ahonen, Jarek Jõepera, Arno Mikkor,
Future Image Bank

Tallinna Tehnikaülikool aastal 2005

TTÜ kommunikatsiooniosakonna väljaanne

ISBN 9985-59-632-3
Printon Trükikoda

© Tallinna Tehnikaülikool. Tallinn 2006

2
organisatsioon ja juhtimine

3
 o r g a n i s a t s i o o n j a j u h t i m i n e

REKTORI VALIMINE

Tähtsaim sündmus Tallinna Tehnikaülikooli elus 7. märts 2005. Rektorikandidaatidelt nõusolek, CV

2005. aastal oli rektori valimine. ja omapoolne tegevuskava.
14. märts – 28. aprill. Kandidaatide kohtumised
2005. aasta 14. märtsil lõppes rektor Andres Keev- ülikooli liikmeskonnaga, programmi ja tegevuskava
alliku ametiaeg. Uue rektori valimiste pikk protsess tutvustamine.
käivitati 2004. aasta lõpus. Oluline muudatus vara- Rektorikandidaadid kohtusid ülikooli töötajatega
semaga võrreldes oli see, et uue rektori ametiaeg ei kaheksal korral: üliõpilastega, kõikide teaduskon-
alanud mitte kohe pärast valituks osutumist, vaid uue dade, raamatukogu ja teadusasutuste töötajatega.
õppeaasta algusest. Vahepealsel perioodil täitis 21. märts. Kinnitati valimiskogu 241-liikmeline koos-
rektori kohuseid senine rektor. seis.
23. november 2004. Nõukogu võttis vastu otsuse 29. aprill 2005. Valimiskogu istung, rektori valimised.
nr. 92 “Tallinna Tehnikaülikooli rektori valimise ees- Vastavalt TTÜ põhikirjale on valimiskogu otsustus-
kirja kinnitamine“. võimeline, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku
21. detsember 2004. Nõukogu võttis vastu otsuse liikmetest. Valituks osutub kandidaat, kes saab üle
nr. 120 “Valimiskomisjoni moodustamine rektori vali- poole kohalolnud liikmete poolthäältest. Valimistel oli
miseks ja valimistoimingute tähtaegade kinnitamine“. kohal 223 valimiskogu liiget, kellest 134 andis oma
Moodustati viieliikmeline valimiskomisjon: esimees poolthääle juba esimeses voorus Peep Sürjele – seega
professor Sulev Mäeltsemees, liikmed professor Ennu valiti TTÜ uueks rektoriks Peep Sürje.
Rüstern, professor Karl Õiger, üliõpilane Janeli Jallai 31. august. Professor Peep Sürje inaugureeriti TTÜ
ja üliõpilane Heiki Lemba. Kinnitati valimistoimingute rektoriks nõukogu lahtisel pidulikul istungil, kus
tähtajad. rektori ametiraha pani talle kaela Vabariigi President
10. jaanuar 2005. Kuulutati välja konkurss rektori Arnold Rüütel.
ametikoha täitmiseks.
TTÜ põhikirja kohaselt võivad kandidaate esitada TTÜ
teaduskondade ja asutuste nõukogud, vähemalt vee-
rand TTÜ nõukogu liikmetest ühisavaldusega, vähe-
malt 10 TTÜ korralist täishõivega professorit ühis-
avaldusega, TTÜ üliõpilasesindus koosoleku otsusega
ja ametisolev rektor avaldusega. TTÜ rektoriks võib
kandideerida Eesti kodanik, kes on või on olnud valitud
professori ametikohale ja on kandidaatide esitamise
tähtaja lõppemise päeval noorem kui 60 aastat.
28. veebruar kell 17.00. Rektorikandidaatide esita-
mise lõpptähtaeg.
Rektori ametikohale esitati järgmised kandidaadid:
1. TTÜ energeetikateaduskonna dekaan professor
Olev Liik. Esitas sama teaduskonna nõukogu.
2. TTÜ teadus- ja arendusprorektor professor Peep
Sürje. Esitas TTÜ raamatukogu nõukogu ja ehitus-
teaduskonna nõukogu.
3. TTÜ keemia ja materjalitehnoloogia teaduskonna
dekaan professor Andres Öpik. Esitas sama teadus-
konna nõukogu.

4

ORG ANIS ATSIOON
JA JUHTIMINE
Tallinna Tehnikaülikool on avalik-õiguslik juriidiline
isik, kes tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse, ülikooli-
seaduse, teadus- ja arendustegevuse korralduse sea-
duse, oma põhikirja ja teiste õigusaktide alusel.
Ülikooli kõrgeim otsustuskogu on nõukogu, kelle koos-
seisu kuuluvad rektor, prorektorid, dekaanid,
asutuste direktorid, eelmine rektor, teadus-
kondade ja üliõpilaste esindajad ning rektori
nimetatud nõukogu juhataja. Nõukogu
moodustab küsimuste ettevalmistamiseks
ning ettepanekute ja arvamuste esitamiseks
neli alalist komisjoni: akadeemilise, arengu- ja
eelarve-, teadus- ning õppekomisjoni.
Tallinna Tehnikaülikooli juhib rektor. Rektoril
on ülikoolis kõrgeim haldus- ja distsiplinaar-
võim ning ta vastutab ülikooli üldseisundi ja
arengu eest. Rektori valib viieks aastaks
ametisse ülikooli valimiskogu. 2005. aasta
1. septembrist juhib Tallinna Tehnikaülikooli
rektor Peep Sürje.
Rektor nimetab prorektorid, kes vastutavad
oma tegevusvaldkondade ning neile alluvate struk-
tuuriüksuste seisundi ja arengu eest ning asendavad
rektorit tema äraolekul. Ülikoolis on kolm prorektorit:
teadusprorektor Rein Vaikmäe, õppeprorektor Jakob
Kübarsepp ja arendusprorektor Andres Keevallik.
1. septembrist moodustati rektori vahetus alluvuses
kaks direktori ametikohta ning nimetati finants-
direktoriks Ardo Kamratov ja haldusdirektoriks Henn
Karits. Rektori nõuandvaks koguks on kuueteistliikme-
line valitsus: esimees rektor, prorektorid (3), direktorid
(2), dekaanid (8), teadusasutuste esindaja (1) ja
Üliõpilasesinduse juhatuse esimees.
Eesti ühiskonda ja ülikooli siduvaks lüliks on nõu-
andev kogu kuratoorium. Kuratooriumi liikmed
nimetab Vabariigi Valitsus. Kuratooriumi esimees
on Toomas Luman.
Paljufunktsionaalsena on TTÜ keerulise struktuuriga,
mis jaguneb akadeemiliseks ja haldus-tugistruktuu-
riks. Akadeemilise struktuuri moodustavad kaheksa
v
teaduskonda, kolm kolledzit, viis teadus- ja arendus-
asutust ning sertifitseerimisasutus. Teaduskonna tööd
juhib dekaan, kollegiaalseks otsustuskoguks on tea-
duskonna nõukogu. Teaduskond on lähedase profiiliga
o r g a n i s a t s i o o n j a j u h t i m i n e
instituutide, õppe-, teadus- ja arenduskeskuste ning
teadus- ja katselaboratooriumide ühendus. Instituu-
tide ja keskuste allüksused on õppetoolid, lektoraadid
ja laboratooriumid. Kokku on instituute 33, keskusi 8,
laboratooriume 20, õppetoole 109 ja lektoraate 6.
Paljufunktsionaalsena on TTÜ keerulise
struktuuriga, mis jaguneb
akadeemiliseks ja haldus-tugistruktuu-
riks. Akadeemilise struktuuri
moodustavad kaheksa teaduskonda,
kolm kolledzit, viis teadus- ja arendus-
V
asutust ning sertifitseerimisasutus,
instituute on 33, keskusi 8,
laboratooriume 20, õppetoole 109 ja
lektoraate 6.
TTÜ asutuste põhitegevuseks on vastavalt põhikirjale
õppe- ja arendustegevus, teadus- ja arendustegevus
vm tegevus. Asutuse tegevust juhib direktor, kolle-
giaalseks otsustuskoguks on asutuse nõukogu.
Akadeemilises struktuuris tehti 2005. aastal järg-
mised muudatused.
Nõukogu 15. veebruari otsusega nr 21 moodustati
Tartus asutus TTÜ Säästva Tehnoloogia Instituut.
Nõukogu 8. märtsi otsusega nr 31 moodustati lik-
videeritud asutuse TTÜ Eesti Majanduse Instituut ase-
mel majandusteaduskonna koosseisus majandus-
uuringute teaduskeskus. 19. aprillist moodustati
majandusteaduskonna koosseisus majanduskoolituse
keskus. 1. novembril lõpetas tegevuse bio- ja geeni-
tehnoloogia keskus.
Instituutide õppetoolide osas tehti mitmeid muuda-
tusi. Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna
toiduainete instituudi õppetoolid nimetati ümber
toidutehnoloogia õppetooliks ja toiduteaduse õppe-
tooliks. Keemiatehnika instituudi õppelaboratooriumile
anti professor Enno Siirde nimi. Ehitusteaduskonna
mehaanikainstituudis likvideeriti ehitusmehaanika
õppetool ning deformeeruva keha mehaanika õppetool
5
 o r g a n i s a t s i o o n j a j u h t i m i n e

nimetati ümber tehnilise mehaanika õppetooliks.

Mehaanikateaduskonna mehhatroonikainstituudis
ühendati masinaelementide õppetool ja peenmehaa-
nika õppetool ning uus õppetool nimetati masina-
elementide ja peenmehaanika õppetooliks. Majandus-
teaduskonna ärikorralduse instituudis moodustati
ergonoomialabor.
Ülikooli kakskümmend haldus-tugistruktuuriüksust
tegutsevad oma põhimääruse alusel.
Eesmärgiga esindada ülikooli huvisid Lõuna-Eestis käi-
vitati nõukogu 15. veebruari otsusega nr 23 õppe-
osakonna koosseisus Tallinna Tehnikaülikooli Tartu
esinduse tegevus.
Nõukogu 20. septembri otsusega nr 80 moodustati
tehnika- ja kinnisvaraosakonna riigihanke- ja varus-
tustalituse baasil finantsdirektori tegevusvaldkonnas
iseseisev haldus-tugistruktuuriüksus riigihangete osa-
kond. Nõukogu 15. novembri otsustega 102 ja 103
moodustati tehnika- ja kinnisvaraosakonna baasil
haldusdirektori tegevusvaldkonnas kaks uut haldus-
tugistruktuuriüksust: ehitusosakond ja haldusosa-
kond. 1. detsembri seisuga kujundati tehnoloogiakes-
kus ümber tehnoloogia- ja innovatsioonikeskuseks.
Üliõpilaste huvisid esindab ja kaitseb üliõpilasesindus,
kes tegutseb nõukogu kinnitatud TTÜ Üliõpilaskonna
põhikirja alusel.
Tegevust jätkasid 2004. aastal loodud seitse tipp-
keskust.

6

RAHVUSVAHELINE
KOOSTÖÖ
OSALEMINE KOOSTÖÖPROJEKTIDES
JA VÕRGUSTIKES
Tehnikaülikooli osalemine Euroopa Liidu projektides
on üha enam suunatud koostöövõrgustikele ja mees-
konnatööle, olles keskendunud kvaliteedi saa-
vutamisele ja kaasates aina laialdasemalt mul-
timeedia, audiovisuaal- ja e-õppe elemente.
E-õppe uusi suundi arendas TTÜ koos USA
Florida St Petersburg College’ga partnerluses
Eesti E-Ülikooliga, Rootsi Stockholmi Üli-
kooliga ja Kiievi Polütehnilise Ülikooliga. Uute
TEMPUS-projektidega täitis ülikool erinevaid
kohustusi, osutades Kiievi Polütehnilisele Ins-
tituudile praktilist ekspertabi Tehnopoli aren-
damise projektis ning edastades kogemusi Bo-
logna protsessi käivitamisest Eestis ja TTÜ-s.
TTÜ liitus ERASMUS-programmi võrgustiku
3-aastase projektiga EUI-Net – European
University-Industry Network–, mille sisuks on ülikooli
ja tööstuse koostöö väljatöötamine ja millega seoses
korraldab TTÜ 2006. aasta mais rahvus-vahelise
konverentsi. Ettevalmistused käivad ka teise
koostöövõrgustiku – BSRUN (Baltic Sea Region Uni-
versity Network) aasta-koosoleku korraldamiseks
Tehnikaülikoolis 2006. aasta märtsis. Nimetatud
üritustega ja koostöös teiste Eesti ülikoolidega avaneb
hea võimalus tutvustada Eestit ning TTÜ-d kui
aktiivset partnerülikooli.
Positiivse näitena koostööst tuleks mainida teadus-
kondade katset osaleda ülikoolide konsortsiumi part-
nerina Euroopa Liidu ERASMUS MUNDUS program-
mis, mis on teatavasti suunatud Euroopa hariduse kva-
liteedi tõstmisele ja laiema dialoogi arendamisele
kolmandate riikidega. Kahjuks ei saanud ükski esitatud
projektidest Euroopa Komisjonilt heakskiitu, aga kind-
lalt kandideeritakse uuesti 2006. aasta taotlusvoorus.
Tallinna Tehnikaülikool peab väga oluliseks osalemist
SWISS BALTIC NET koostöövõrgustikus, mille ees-
v
märk on teaduskontaktide arendamine Sveitsi ja
kolme Balti riigi vahel ning siinse akadeemilise järel-
kasvu toetamine. Koostöö tihendamiseks tegutsevad
Eestis, Lätis ja Leedus vastavad kontaktkeskused.
TTÜ on aastaid olnud aktiivne liige Euroopa pealinnade
o r g a n i s a t s i o o n j a j u h t i m i n e
ülikoolide võrgustikus UNICA, osaledes mitmetes erine-
vates töörühmades nagu Bologna Laboratory, puuete-
ga inimeste abistamise töörühm, akadeemiliste kraadi-
de tunnustamine, üliõpilaste rahvusvahelised konve-
rentsid jne. Aprillis oli TTÜ-l meeldiv võimalus võõrus-
TTÜ liitus ERASMUS-programmi
võrgustiku 3-aastase projektiga EUI-
Net – European University-Industry
Network –, mille sisuks on ülikooli
ja tööstuse koostöö väljatöötamine
ja millega seoses korraldab TTÜ
2006. aasta mais rahvusvahelise
konverentsi.
tada UNICA võrgustiku ülikoolide ligi neljakümmet rahvus-
vaheliste suhete töötajat töökoosolekul Tallinnas.
Jätkati aktiivset tegutsemist rahvusvahelises organi-
satsioonis EUA – European University Association.
Just selle organisatsioonis osaledes on TTÜ-l võima-
lus kaasa rääkida Euroopa kõrghariduse kujundamisel.
Tegevust jätkati ka BALTECHi võrgustikus, mille ees-
märk on tugevdada Läänemere piirkonna tehnikaüli-
koolide partnerlussidemeid ja laiendada koostööd
loodusteadustes, tehnikas ja tehnoloogias ning töös-
tuse juhtimises. Valmis võrgustiku uus kodulehekülg,
peeti mitmeid huvitavaid seminare.
Juba teist aastat osaleb Tehnikaülikool Euroopa
välisteadlaste teabekeskuste võrgustiku ERA-MORE
projektis, mille eesmärk on aidata mobiilseid teadlasi
ja nende perekondi. Võrgustiku vahendusel korraldati
rida vajalikke koolitusseminare, nt ravikindlustusest
ja sotsiaalhüvitistest.
Kokkuvõttes peab Tehnikaülikool enda jaoks oluliseks
kõikide võimaluste ärakasutamist, eriti osalemist tuge-
vates rahvusvahelistes võrgustikes ja organisatsioo-
nides nagu SEFI, EUA, UNICA, Baltic University Prog-
ramme, Nordic Council of Ministers, EAIE, WITEC.
7
 o r g a n i s a t s i o o n j a j u h t i m i n e
KOOSTÖÖLEPINGUD JA MOBIILSUS
Uuendati mitmeid koostöölepingud. Kiievi Polüteh-
niline Instituudiga sõlmitud lepingu kohaselt kesken-
dutakse viiele prioriteetsele teadus- ja arendustöö
valdkonnale: infotehnoloogia, materjaliteadus ja
keemia, bio- ja geenitehnoloogia, energiasäästlikud
tehnoloogiad ning majandus- ja sotsiaalprobleemide
interdistsiplinaarsed uuringud.
Uutest koostöösidemetest tuleks mainida koostöö-
lepingut Prantsusmaa tehnikaülikoolide konsortsiu-
miga INSA Lyon – Institut National des Sciences
Appliquées de Lyon ja Singapuri Rahvusliku Ülikooliga
– National University of Singapore.
Jätkus koostöö TTÜ ja Peterburi Riikliku Tehnika-
ülikooli vahel, toetudes detsembris 2003 sõlmitud
hariduse ja teaduse koostöölepingule. Alustati ette-
valmistusi mehaanikateadukonna kolme üliõpilase
vahetusõpinguteks Peterburi Tehnikaülikoolis alates
2006. aasta kevadsemestrist.
Kuigi rahvusvaheline koostöö on suuremas osas kesken-
dunud koostöövõrgustikele ja erinevatele projektidele,
ei saa unustada individuaalstipendiumide tähtsust
akadeemilises ja üliõpilasmobiilsuses. Riikidest võiks
nimetada Saksamaad, Soomet, Taanit, Jaapanit,
Rootsit. Üks olulisemaid on siin Alfred Otsa stipen-
diumifondi toetus Eesti üliõpilaste magistriõpinguteks
Chalmersi Tehnikaülikoolis. 2005. aastal eraldati 7
stipendiumi, millest 5 läksid TTÜ lõpetanud noortele.
Aktiivsemalt on taotlusi esitatud ka Eesti riikliku sti-
pendiumiprogrammi Kristjan Jaagu stipendiumidele
nii kraadiõppe perioodiks kui ka lühemateks õpin-
guteks. Huvi võiks aga veelgi suurem olla.
ERASMUS-programm on saanud populaarseks üli-
õpilaste hulgas ja mitmeski teaduskonnas on stipen-
diumi taotlejate vahel tugev konkurents. Väliskõrg-
koolidesse suunduvate tudengite arv aastas on juba
üle 70. Kiiresti kasvab ka väliskõrgkoolidest TTÜ-sse
õppima tulnud vahetusüliõpilaste arv. Välisüliõpilasi
oli Prantsusmaalt, Soomest, Itaaliast, Rootsist, Portu-
galist, Saksamaalt, Hispaaniast, Poolast, Austriast jm.
Nii mitmedki üliõpilased jäävad plaanitud õppeperioodi
täiendama praktikaperioodiga Eesti ettevõtetes.
Tehnikaülikool on olnud ligi 9 aastat arvestatav part-
8
ner Leonardo da Vinci programmis, millega on igal
aastal töös mitmed piloot- ning üliõpilaste ja õppe-
jõudude vahetus- ja lähetusprojektid. 2005. aastal
aktsepteeriti kolm tehnikaerialade üliõpilaste praktika-
vahetusprojekti Euroopa ettevõtetes.
Sügisel toodi rahvusvahelise tasemeõppe talitus õppe-
osakonnast üle rahvusvaheliste suhete osakonda.
Palju tööd tehti rahvusvaheliste õppekavade osas, eriti
majandusteaduskonna ja infotehnoloogia teaduskonna
eestvedamisel. Nimetatud töölõigud vajavad moti-
veerimist ning õppejõudude vaeva ja aega.
Välisüliõpilaste arv kasvab, kuid headest tulemustest
on veel vara rääkida, kuna töölõik on otseselt seotud
riigi sotsiaal- (ühiselamud, töökohad välisüliõpilastele,
toetused ja stipendiumid), välis- (viisad, suhted palju-
de probleemsete riikidega ja migratsioon) ja majan-
duspoliitikaga (Euroopa Liidu projektide omafinant-
seerimine ja riigi maksupoliitika).
PÕHJA-AMEERIKA ÜLIKOOLIDE TEABEKESKUS
Tallinna Tehnikaülikoolis sai 15 165 infopäringut õppi-
mis- ja teadustöö võimaluste kohta USAs ning Kana-
das. Rahvusvahelisi standardiseeritud teste viidi läbi
1035 tudengile. Erinevatel teabekeskuse korraldatud
kursustel õppis 108 inimest. Käesoleval ajal õpib 283
Eesti tudengit 185 USA ülikoolis.
Iga-aastasel NAFSA – Association of International
Educators – konverentsil Seattle’s tutvustas teabekes-
kus Eesti hariduselu ning õppimisvõimalusi siinsetes
ülikoolides, sealhulgas Tallinna Tehnikaülikoolis. No-
vembris korraldatud rahvusvahelisel konverentsil “Õppi-
ma välismaale – uued sihid ja võimalused” oli osa-
võtjaid kõigist Eesti kõrgkoolidest ning rohkem kui küm-
nest gümnaasiumist. Konverentsi avas USA Suursaadik
Aldona Wos, esinejaid oli Eestist, USAst, Leedust ja Ru-
meeniast. Teabekeskusel on viljakad sidemed vilist-
lastega. Koostöös korraldati seminare, kohtumisi ja prak-
tilisi töötube. Tänu vilistlaste inspireerivale abile on
paljud noored saanud välisõpinguteks julgustust.
õppetegevus

9
 õ p p e t e g e v u s
ÕPPETEGEVUS
ÜLDISELOOMUSTUS
Õppetegevuses olid kesksel kohal kvaliteet, e-ülikool,
õppeteenuste mitmekesistumine, piirkondlik tegevus
ja rahvusvahelistumine.
Aastat iseloomustasid kõige enam:
• Viimase kümne aasta suurim lõpetanute arv –
1734, sh 294 magistrit ja 31 doktorit.
• Viimase kümne aasta suurim üliõpilaste vastu-
võtt: õpinguid alustas 3346
uut üliõpilast.
• Euroopa Liidu struktuurifon-
Uus õppekava
dide järk-järguline kaasami-
Kütuste tehnoloogia
ne õppetegevuse arenda- (Virumaa Kolledz)
misse. Aasta lõpuks oli käi-
Äriõigus
vitatud või käivitamisel
(Tallinna Kolledz)
(taotlused esitatud) 33 riik-
Automaatikasüsteemid
liku arengukava (RAK) meet- (Virumaa Kolledz)
mete 1.1 ja 4.3 projekti.
• Kohtla-Järve Polütehnikumi
rakenduskõrgharidusharu
ühendamine TTÜ Virumaa
v
Kolledziga, mille tulemusena
üliõpilaste arv viimases
kasvas 163-lt 414-le.
• TTÜ tegevuse laienemine
Lõuna-Eestisse. Tartus alus-
tas õppetegevust TTÜ Säästva Tehnoloogia
Instituut.
• Õppetegevuse kiire rahvusvahelistumine: käi-
vitati uus õppekava “Information technology ”,
märkimisväärselt suurenes välisüliõpilaste
arv.
ÕPPEKAVAD
Üliõpilasi võeti vastu 72 uue õppekava järgi (kantud
õppekavade registrisse peale juunit 2002): baka-
laureuseõppesse – 23 (sh 1 vaid riigieelarvevälise –
REV – õppega), inseneriõppesse –3, 3+2-magistri-
õppesse – 29 (sh 4 vaid REV õppega), doktoriõppesse
10
– 7, rakenduskõrgharidusõppesse – 11 (sh 6 vaid
REV õppega) õppekava järgi.
Vastu võeti ka 26 vana õppekava järgi (kantud õppe-
kavade registrisse enne juunit 2002): 23 4+2-magist-
riõppekava, 2 doktoriõppekava ja 1 õpetajakoolituse
üheaastase õppekava järgi.
Käivitati järgmised uued õppekavad või uued spet-
sialiseerumised:
Uus spetsialiseerumine
Tööstus- ja tsiviilehitus: spetsialiseerumine
v
sadamaehituse ja rannikutehnika erialale
Transpordiehitus: spetsialiseerumine
v
sillaehituse erialale
Keskkonnatehnika: spetsialiseerumised
v
maastikuarhitektuuri ja jäätmekäitlustehnika
erialale
Haldusjuhtimine (HAAM02): spetsialiseeru-
mised kriisireguleerimise ja kohalike oma-
valitsuste erialale
Haldusjuhtimine (HAHM 03): spetsialiseeru-
mine tehnoloogia juhtimise erialale
ÜLIÕPILASED
Üliõpilaste arv kasvas 10 784 üliõpilaseni (1. oktoobri
seis), eelkõige mõnevõrra suurenenud riikliku kooli-
tustellimuse ja üliõpilaste arvu kolmekordistumise
v
tõttu Virumaa Kolledzis. Riigieelarvelisi üliõpilasi oli
5792 (53%) ja riigieelarveväliseid 5082 (47%). Baka-
laureuse-, magistri-, inseneri- ja doktoriõppe üliõpilasi
oli 84,8% üliõpilaste arvust, ülejäänud (15,2%) raken-
duskõrgharidus- või diplomiõppe tudengid. Ülikooli
v
kolmes kolledzis õppis kokku 1384 üliõpilast: Tallinna
v v
Kolledzis – 854, Virumaa Kolledzis – 414 ja Kures-
v
saare Kolledzis – 115.
 õ p p e t e g e v u s

Üliõpilaste arv 2000 – 2005

Kokku
Bakalaureuse-, inseneri-, diplomi-- ja rakenduskõrgharidusõpe
Magistri- ja doktoriõpe

Suurima üliõpilaste arvuga teaduskond oli infotehno-

loogia teaduskond, kus õppis umbes veerand TTÜ Üliõpilaste jaotus teaduskonniti ja
üliõpilastest. õppeasutuseti (1. oktoober)

VASTUVÕTT

Doktoriõppe 47 riigieelarvelisele õppekohale oli kon-

kurss 2,2.
Vastuvõtuga tegelevad õppeosakonna vastuvõtu- ja
üliõpilastalitus ning eelõppeosakond. Eelõppeosakond
valmistab üliõpilaskandidaate ette matemaatika,
füüsika, keemia, emakeele ning võõrkeelte riigieksa-
miteks. Eelõppeosakonna teenuseid kasutas 870
õppurit.
Vastuvõtul konkureeriti kolme riigieksami – matemaa-
tika, emakeel ja võõrkeel – alusel. Erialast olenevalt
andis sisseastumisel eeliseid kas füüsika või keemia
riigieksam. Umbes 20% sisseastujatest pakuti või-
malust alustada üld- ja alusõppeainete õppimist vene
keeles.
Üliõpilaste vastuvõtt 1998–2005
Bakalaureuse- ja inseneriõppesse laekus 5210 aval-
dust, konkurss 3,04. Populaarsed olid ärinduse,
haldusjuhtimise, rahvamajanduse, logistika ja kesk-
konnatehnika erialad.
3+2-magistriõppesse konkureeris 586 õppekohale
754 soovijat. 4+2-magistriõppesse soovijate arv oli
456: konkurss ühele riigieelarvelisele kohale 3,0.
Populaarsemad olid ärikorralduse, keskkonnatehnika,
rahvamajanduse, telekommunikatsiooni ja ehitus-
tehnika erialad.
Riigieelarvelised kohad
Riigieelarvevälised kohad
LÕPETAJAD

TTÜ lõpudiplomi sai 1734 lõpetajat. Suur lõpetajate

arv oli tingitud sellest, et üheaegselt lõpetasid nii Bakalaureuse-, diplomi- ja rakendus-
kolme- kui ka nelja-aastase bakalaureuseõppe üli- kõrgharidusõppe lõpetajad 1994 – 2005
õpilased.
Bakalaureuse/rakenduskõrgharidusõppe 1409 tu-
dengist lõpetas 3-aastase bakalaureuseõppe 419,
4-aastase bakalaureuseõppe 696 ja diplomi/raken-
duskõrgharidusõppe 294 üliõpilast. Magistriõppe
lõpetas 294 ja doktoriõppe 31 üliõpilast.

11
 õ p p e t e g e v u s

Magistri- ja doktoriõppe
lõpetajad 1994 – 2005

Magistriõpe
Doktoriõpe
ÕPPETEGEVUSE FINANTSEERIMINE

Riigieelarveväliste üliõpilaste arv teaduskonniti

EL programmidega välismaale minevad
vahetusüliõpilased
Õppetegevuse eelarve oli 278,5 mln krooni, sh (tuh
krooni) tulu:
• RE tasemeõppest 203 863
• riigieelarvelisest tasemeõppest 59 991
• täiendõppest 14 656
Võrreldes eelnenud aastaga suurenesid riigieelarvelise
tasemeõppe tulud 11,6% ja riigieelarvevälise õppe
tulud 17,1%.
Üle poole oma õpingute eest tasuvatest üliõpilastest
õpib majandusteaduskonnas ja humanitaarteadus-
konnas, kus riigieelarveväliseid üliõpilasi on üle 80%
tudengitest. Tehnikateaduskondades on suurim
õpingute eest tasuvate üliõpilaste arv ehitustea-
duskonnas ja infotehnoloogia teaduskonnas.

ÕPPETEGEVUSE KVALITEET

TTÜ osaleb Eesti ülikoolide kvaliteedileppe (2003)

ühisprojektis “Ülikoolilõpetajate konkurentsivõime
tõstmine õppetegevuse kvaliteedi arendamisega 2005
– 2008”. TTÜ vastutab alaprojekti “Kvaliteedikultuuri
arendus ülikoolides” eest ning osaleb partnerina
ülejäänud alaprojektides.
Akrediteeriti kõik üheksa esitatud õppekava: majan-
Erasmus v

Erasmus, Leonardo jm stipendiumid

dusarvestus (Tallinna Kolledz), geotehnoloogia,
Leonardo rakendusgeoloogia, keskkonnakorraldus ja puhtam
tootmine ning viis tehnilise füüsika õppekava.

EL programmidega TTÜsse õppima tulnud

vahetusüliõpilased ÕPPETEGEVUSE RAHVUSVAHELISTUMINE

Erasmus Ingliskeelseid magistriõppekavasid oli neli:

Erasmus, Leonardo jm stipendiumid • Environmental management and cleaner production
Leonardo
(käivitati 2003)
• Industrial engineering and management (käivitati
1999)
• International business administration (käivitati
2003)
• Information technology (käivitati 2005)
Aasta lõpul õppis TTÜs 285 välisriigi kodakondsusega
üliõpilast 23 riigist. Edenes üliõpilasvahetus, eriti

12
 õ p p e t e g e v u s

Tegevusvaldkond, kus lõpetanud töötavad

seoses Euroopa Liidu programmiga, kus on saavu- 2004. aastal lõpetanute ühe kuu brutopalk
tatud tasakaal siia tulevate ja välismaale minevate
üliõpilaste osas.

LÕPETANUTE KÄEKÄIK TÖÖTURUL

Karjääriteenistuse uuringus osales 32,8% 2004. aas-

ta lõpetanutest.
Üle poole vastanutest oli aasta peale lõpetamist leid-
nud töö (65%) ning veidi enam kui neljandik (26%)
vastanutest oli töötamise ja edasiõppimise ühenda-
nud. Tööturuametis oli 1. oktoobri seisuga end töötu-
na registreerinud 5 lõpetajat ehk 0,4% lõpetanutest.
Edasiõppijatest jätkas 27% õpinguid TTÜ-s, TÜ-s,
TLÜ-s, üksikud ka välismaal – Göteborgis, Bremenis,
Torontos, Tamperes. Edasiõppimise valdkondadeks
olid peamiselt tehnika, tootmine ja ehitus (~18%)
ning sotsiaalteadused, ärindus ja õigus (9%). Ligi
90 % juhtudest oli töö seotud otseselt või kaudselt
õpitud erialaga ja väga suur osa vilistlastest (76%) vabariigi keskmisest palgast, mis oli III kv andmetel
oli oma tööga rahul. Ligi pooled vastanutest hindasid 7786 krooni.
end täiesti konkurentsivõimelisteks (46%), pea sama
palju oli neid, kes hindasid oma konkurentsivõimet
ÕPPETEGEVUSE INFRASTRUKTUUR
heaks, kuid soovisid midagi juurde õppida (49%).
Suur hulk vastanuid töötas eraettevõtetes (66%), ligi
E-ülikool ja e-õpe
neljandik riiklikus või munitsipaalettevõttes või riigieel-
E-õpet koordineerib avatud ülikool. Õppeinfosüsteemi
arvest rahastatavas asutuses. Ülaltoodud diagrammil
väljatöötamise ja käigushoidmise eest vastutab info-
on need valdkonnad, kus töötas vähemalt 5 vastanut.
tehnoloogia osakond.
Enam kui kolmandik vastanutest olid tippspetsialistide
pearühmast (~35%): insenerid, arhitektid, õppejõud, E-ülikooli olulisemad aspektid olid:
• jätkus uue õppeinfosüsteemi väljatöötamine, mis
õpetajad, audiitorid, teadurid jne. Pea samapalju vas-
tanuid oli spetsialistide, tehnikute (32%) pearühmast peaks põhiosas valmima 2006. aastal;
ja 14% vastanutest määratles end kõrgeimasse – • Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmevahe-

seadusandjad, kõrgemad ametnikud, tippjuhid – pea- tuse juurutamine;

rühma. • sisseastumise infosüsteemi (SAIS) kasutusele-

Lõpetanute palk oli üle pooltel vastanutest suurem võtmine;

13
 õ p p e t e g e v u s
• valmistati ette ja kinnitati “TTÜ e-õppe strateegia
aastateks 2006-2010”;
• aktiivne osalemine riikliku arengukava meetme 1.1
projektis „Regionaalselt kättesaadav kvaliteetne
kõrgharidus läbi e-õppe arenduse“;
• koostati uued e-õppe kursused mahus 42,5 AP-d.
Aasta lõpuks oli e-õppeaineid kõikidest ainetest
umbes 4%.
Kirjastustegevus
Uued, peamiselt eestikeelsed õpikud ja õppematerjalid
kirjastatakse peamiselt ülikooli kirjastuses, mis
korraldab ka õppe- ja teaduskirjanduse trükkimist ning
turustamist.
1995–2005 kirjastas kirjastus igal aastal keskmiselt
56 nimetust õppekirjandust. 2005. aastal oli see arv
47 (459,5 trükipoognat). Teadusvaldkonniti jaguneb
1995–2005 välja antud õppekirjandus järgnevalt:
• tehnikateadused 43%
• füüsikalised loodusteadused 29%
• sotsiaalteadused 28%
ELUKESTEV ÕPE: KAUGÕPE JA TÄIENDÕPE
Kaugõpe
Kaugõpe taastati enamikes TTÜ teaduskondades
2003. aastal. 2005. aasta kevad- ja sügissemestril
võeti tudengeid vastu 14 õppekavale järgmiselt.
Bakalaureuseõppesse: haldusjuhtimine, halduskorral-
Täiendõppes osalejad valdkonniti
14
dus, ärindus, äriinfotehnoloogia, arvuti- ja süsteemi-
tehnika, elektriajamid ja jõuelektroonika, elektroener-
geetika. Inseneriõppesse: tööstus- ja tsiviilehitus.
3+2-magistriõppesse: haldusjuhtimine. Rakenduskõrg-
haridusõppesse: avalik haldus, majandusarvestus, rah-
vusvaheline majandus ja ärikorraldus, äriõigus (kõik
v v
Tallinna Kolledzis), väikeettevõtlus (Kuressaare Kolledz)
Täiendõpe
Täiendõpet koordineerib avatud ülikool, kelle üles-
andeks on tugiteenuste pakkumine.
2005. aastal:
• käivitati riikliku arengukava meetme 1.1 projektid
“Inseneride täiendkoolitussüsteem lähtudes kutse-
standardi nõuetest” ja “Kutseõppeasutuste õpe-
tajate integreeritud täiendkoolitussüsteem tehnika
ja tehnoloogia valdkonnas”;
• TTÜ avatud ülikoolis õppis tasemeõppeaineid
1259 õppurit 10382 AP ulatuses.
Täiendõpet osutati seitsmes õppevaldkonnas. 292 kur-
susel osales 4046 täiendõppurit, kokku 9073 aka-
deemilist tundi.
Teaduskondadest oli kõige enam osalejaid humani-
taarteaduskonnas, järgnesid infotehnoloogia ja ehitus-
teaduskond. Eelõppeosakond on oma riigieksamite
ettevalmistuskursustega suurim täiendõppe korraldaja
ülikoolis.
Alustati keskkooliõpilastele suunatud kursusi tekita-
maks huvi tehnika ja tehnoloogia ning loodusteaduste
vastu. Esimesel poolaastal osales kahel kursusel 39
õpilast, suvevaheajal korraldati 40 TTÜ korvpalliklubi
poisile arvutikursus ning sügissemestril jätkasid loo-
dusteaduste kursusel 19 õpilast. Kokku osales kur-
sustel 95 õpilast.
teadus- ja arendustegevus

15
 t e a d u s - j a a r e n d u s t e g e v u s
TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS
Aasta olulisemad märksõnad olid: motiveeriva T&A
töökeskkonna loomine (täiendavalt finantseeriti
äsjavalminud Loodusteaduste maja aparatuuri ja
Energeetikamaja infrastruktuuri); suurema tähelepanu
pööramine arendustegevusele (tehnoloogia- ja
teadmiste siire, spin-off firmade loomine, intel-
lektuaalomandi kaitse jms); tugitegevus doktoriõppe
efektiivsuse tõstmiseks (käivitati doktorikoolide
tegevus, tööle asus doktoriõppe spetsialist); riigi toel
loodud T&A tugistruktuuride (tehnoloogia arendus-
keskused, tippkeskused jm) tegevuse arendamine.
Tallinna Tehnikaülikooli teadus- ja arendustegevus on
korraldatud akadeemiliste struktuuriüksuste (tea-
duskonnad, instituudid) ning ülikooliga ühinenud
teadus- ja arendusasutuste põhjal. Ülikooli T&A
juhtimisskeem muutus – tegevusvaldkonnad jaotati
teadusprorektori (teadustöö, doktoriõpe, tippkesku-
sed, rahvusvahelised T&A projektid jmt) ja arendus-
prorektori (tehnoloogiasiire, koostöö ettevõtete ja
tehnoloogiaparkidega, spin-off ettevõtted jmt)
vastutusalade vahel. Korraldati ümber teadus- ja
arendusosakonna tegevus ning moodustati arendus-
tegevust korraldav tugistruktuuriüksus – tehnoloo-
gia- ja innovatsioonikeskus. Võeti vastu teadus- ja
arendustegevuse strateegia ja kinnitati valdkondlikud
T&A arenguprogrammid aastateks 2005 – 2015: ener-
giatehnika ja -tehnoloogia (jätkusuutlik energeetika),
kasutajasôbralikud info- ja kommunikatsioonitehno-
loogiad, keemia, biotehnoloogia ja biomeditsiin, muu-
tuv keskkond ja säästvad tehnoloogiad, materjali-
tehnoloogiad.
Ülikool osales edukalt T&A infrastruktuuri prog-
rammis. Viide valdkondlikku arenguprogrammi esitati
kuus eeltaotlust, millest kahte otsustas EASi juhatus
rahvusvahelise hindamiskomisjoni ettepanekul finant-
seerida: „Sardsüsteemid ja kompoenedid”, eraldatud
summa 48,7 mln kr. ning „Keemia, biotehnoloogia ja
biomeditsiini valdkonna infrastruktuuri arendamine”,
eraldatud summa 45,0 mln kr.
Lisaks eelnimetatutele eraldati raha Eesti tippkes-
kuste infrastruktuuri arendamiseks: Töökindlate
Arvutisüsteemide Tippkeskusele 4,0 mln kr; Mitte-
lineaarsete Protsesside Analüüsi Tippkeskusele 3,5
16
mln kr; Keemia ja Materjaliteaduse Tippkeskusele
(Tartu Ülikooli partnerina), 8,4 mln kr.
Käivitati doktorikoolide tegevus: energia- ja geoteh-
nika doktorikool, info- ja kommunikatsioonitehnoloo-
gia doktorikool, doktorikool “Uued tootmistehno-
loogiad“, majandusteaduste doktorikool, biomeditsiini
ja biotehnoloogia doktorikool, materjaliteaduste dok-
torikool ning keeleteaduse ja -tehnoloogia doktori-
kool (viimased neli TÜ partnerina). Nende oluliseks
eesmärgiks on doktoriõppe taseme ja tulemuslikkuse
tõstmine, tööde edukaks kaitsmiseks vajalike
uuringute parem plaanimine, vähekasutatud või
kasutamata kompetentsi ja täiendavate võimaluste
kaasamine, rahvusvahelise koostöö edendamine.
TEADUSE TIPPKESKUSED
Euroopa Liidu tippkeskused
• TTÜ Küberneetika Instituut koos konsortsiumi-
partneritega lõpetas suuremastaabilise EL 5.
Raamprogrammi infoühiskonna tehnoloogia
alaprogrammi projekti „eVikings II” (Jaan Penjam,
Tarmo Uustalu). Selle sisuks oli infoühiskonna
tehnoloogia tippkeskuse loomine (teadus- ja aren-
dustegevuse konsolideerimine, rahvusvahelistu-
mine ja tööstustamine). Fookusvaldkondadeks
tarkvara- ja info-turbetehnoloogia, loomuliku keele
tehnoloogia ning digitaalsüsteemid. Projekti part-
neriteks olid infotehnoloogia teaduskond, Tartu
Ülikool, SA Eesti Infotehnoloogia (EITSA), SA
Archimedes, Ericsson Eesti, AS Cybernetica ning
välispartneritena Helsingi Tehnikaülikool ja École
Polytechnique Fédérale de Lausanne.
• Jätkus edukas teadustöö materjaliteaduse insti-
tuudi teaduslaborite baasil moodustatud „Päikese-
energeetika Materjalide ja Seadiste Teaduse
Tippkeskuses” (Enn Mellikov).
Eesti tippkeskustena jätkasid tegevust järgmised TTÜ
või TTÜ osalusega tippkeskused:
• Keemia- ja Materjaliteaduse Tippkeskus (koostöös
Tartu Ülikooliga. TTÜ poolt Enn Mellikov, materjali-
teaduse instituut, Tartu Ülikooli poolt Ilmar Koppel).

• Mittelineaarsete Protsesside Analüüsi Keskus (kes-
kuse juht Jüri Engelbrecht, TTÜ Küberneetika Insti-
tuut).
• Töökindlate Arvutisüsteemide Uurimise Keskus
(keskuse juht Jaan Penjam, TTÜ Küberneetika
Instituut).
TTÜ tippkeskustena jätkasid tegevust:
• Keemilise bioloogia tippkeskus (keskuse juht Erkki
Truve, geenitehnoloogia instituut),
• Maa süsteemi teaduse keskus (Rein Vaikmäe, TTÜ
Geoloogia Instituut),
• Tribomaterjalide ja triboloogia tippkeskus (Priit Kulu,
materjalitehnika instituut),
• Elektrotehnika ja bioonika tippkeskus
(Toomas Rang, elektroonikainstituut),
• Biomeditsiinitehnika tippkeskus (Kalju
Meigas, biomeditsiinitehnika keskus),
• Põlevkivi ja energeetika tippkeskus (Aadu
Paist, soojustehnika instituut),
• Aine peenstruktuuri uurimise tippkeskus
(Urve Kallavus, materjaliuuringute keskus).
TTÜ tippkeskused moodustati eesmärgiga
stimuleerida ja edendada lähedaste või
üksteist täiendavate teemadega töötavate
uurimisrühmade koostööd, luua eeldused
TTÜ tippkeskuste lülitamiseks Eesti ja rah-
vusvahelistesse teaduskoostöö võrkudesse
ning valmistada TTÜ uurimisrühmasid ette
Eesti tippkeskuste konkursiks.
TEHNOLOOGIA ARENDUSKESKUSED
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS)
toetusel ning koostöös ettevõtluspartneritega jätkus
kolme tehnoloogia arenduskeskuse (TAK) tegevus:
• Elektroonika-, info- ja kommunikatsioonitehnoloo-
gia TAK (ELIKO) (TTÜpoolne projektijuht Toomas
Rang). Eesmärk on teadus- ja arendustegevus
elektroonika-, info- ja kommunikatsioonitehnoloo-
gias, partneriteks TTÜ, Cybernetica AS, Artec
Group, ELI OÜ, Elvior OÜ, M&T Elektroonika OÜ,
Ibeks OÜ, Girf OÜ, D-Codex OÜ, RIKS, Emros OÜ.
t e a d u s - j a a r e n d u s t e g e v u s
• Vähiuuringute TAK (keskuse juht bio- ja geeni-
tehniloogia keskuse juhataja Riin Ehin) tegevuse
eesmärk on töötada välja ja rakendada uusi tehno-
loogilisi platvorme vähi varajaseks diagnoosi-
miseks ning korraldada alus- ja rakendusuuringuid
uue põlvkonna vähiravimite väljatöötamiseks.
Partneriteks TTÜ, TFS Trial Form Support AB, Tar-
tu Ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium, Kee-
milise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Helsingi Üli-
kooli Sihtasutus, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pro-
Syntest AS, Kevelt AS, CeleCure AS, InBio OÜ,
Cemines Ltd.
• Toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia TAK (TTÜ-
Korraldati ümber teadus- ja arendus-
osakonna tegevus ning moodustati
arendustegevust korraldav tugistruk-
tuuriüksus – tehnoloogia- ja inno-
vatsioonikeskus. Võeti vastu teadus-
ja arendustegevuse strateegia ja kinni-
tati valdkondlikud T&A arenguprog-
rammid aastateks 2005–2015: ener-
giatehnika ja -tehnoloogia (jätkusuutlik
energeetika), kasutajasõbralikud info-
ja kommunikatsioonitehnoloogiad,
keemia, biotehnoloogia ja biomeditsiin,
muutuv keskkond ja säästvad tehno-
loogiad, materjalitehnoloogiad.
poolne projektijuht Raivo Vilu). Eesmärk teadus-
ja arendustegevus bio- ja toidutehnoloogias. Part-
neriteks TTÜ, AS Kalev, Tallinna Piimatööstuse
AS, AS Kohuke, AS Salutaguse Pärmitehas, AS
Bioexpert, AS Laser Diagnostic Instruments.
Osalemine TAKides on võimaldanud TTÜ teadlastel
süvendada koostööd ettevõtlussektoriga. On tekkinud
ettevõtete nõudlus TTÜ teadlaste töö järele.
17
 t e a d u s - j a a r e n d u s t e g e v u s
FINANTSEERIMINE
Ülikooli teadus- ja arendustegevuse finantseerimise
maht oli 208,3 miljonit krooni, millest teadusteemade
sihtfinantseerimiseks, baasfinantseerimiseks, infra-
struktuuri kulude katteks, uurija-professori koha
finantseerimiseks ning riiklike programmide projektide
täitmiseks saadi Haridus- ja Teadusministeeriumi eel-
arvest 98,8 miljonit krooni. SA Eesti Teadusfond fi-
nantseeris grandiprojekte ning noorteadlasi 17,4 mil-
joni krooniga. Rahvusvaheline finantseering, s.h indi-
viduaaltoetused, ulatus 35,2 miljoni kroonini, sise-
riiklikud lepingud ja teenused olid 50,8 miljonit krooni,
millest 9 miljonit krooni oli EASi arendustoetus.
Teadustööga tegeles 743 töötajat. Suuremaid teadus-
teemasid oli 57, Eesti Teadusfondist rahastatavaid
teadusgrante 158, siseriiklikke lepinguid 250, EAS-i
arendustoetusi 19 ning välislepinguid ja Euroopa Liidu
projekte 92.
Avaldati 1 320 teaduspublikatsiooni, neist 31 mono-
graafiat, kogumikku, brosüüri, 721 artiklit refereeri-
tavates/eelretsenseeritavates ajakirjades/kogumikes
(261 Current Contents‘i nimekirjas), 547 teadusar-
tiklit/teesi muudes ajakirjades.
TTÜ nimel esitati 5 Eesti, 4 USA ja 2 rahvusvahelist
patenditaotlust ning TTÜ töötajate nimel 2 rahvus-
vahelist ja 1 Euroopa patenditaotlus. TTÜ-le anti 1 Eesti
patent ning TTÜ töötajate osalusega leiutiste kaitseks
1 Eesti ja 9 välisriigi patenti. Kasuliku mudeli regist-
reerimise taotlusi ja saadud tunnistusi oli kokku 8 (TTÜ
4, TTÜ töötaja 4). TTÜ-le anti 1 kaubamärgi registree-
rimise tunnistus, pikendati 12 TTÜ patenditaotluse/
patendi kehtivust.
Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskonnas on 15 aka-
deemikut TTÜst: Hillar Aben – 1977, Jüri Engelbrecht –
1986, Dmitri Kaljo – 1983, Valdek Kulbach – 1986,
Rein Küttner – 1997, Ülo Lille – 1983, Enn Mellikov –
2003, Uno Mereste – 1994, Leo Mõtus – 1993, Arvo
Ots – 1983, Anto Raukas – 1977, Enn Tõugu – 1981,
Raimund- Johannes Ubar – 1993 ja Mihkel Veiderma –
1975.
Elektoenergeetika instituudi teadus- ja arendustege-
vuses osaleb akadeemik Lembit Krumm.
18
Eesti teaduspreemia viimase nelja aasta jooksul
valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest
tehnikateaduste valdkonnas pälvis mehaanikatea-
duskonna materjalitehnika instituudi professor Jakob
Kübarsepa juhitud uurimisgrupp: vanemteadur Irina
Hussainova ning Rünno Lõhmus ja Ants Lõhmus Tartu
Ülikooli Füüsika Instituudist teadustööde tsükli “Mik-
ro- ja nanotehnoloogiliste uurimismeetodite arenda-
mine tööstuslike materjalide väljatöötamiseks” eest.
Geo- ja bioteaduste valdkonnas pälvis teaduspreemia
TTÜ Geoloogia Instituudi aluspõhjageoloogia osa-
konna vanemteadur Tiiu Märss uurimistööde tsükli
„Keskpaleosoiliste selgroogsete evolutsioon ja levik
põhjapoolkera meredes ning nende praktiline väärtus
geoloogias“ eest.
Ülikooli töötajate teadusuuringute tulemusena on
loodud mitmeid huvitavaid, nii Eesti kui välisriikide
ettevõtetes kasutust leidnud väljatöötlusi. Alljärg-
nevalt on toodud mõned olulisemad.
Väga edukas on olnud elektroonikainstituudi töötajate
koostöö USA firmaga Guidant Inc. südame rütmurite
väljatöötamisel. Läbirääkimiste tulemusena on jõutud part-
nerlepingu sõlmimiseni, mis allkirjastatakse 2006. aasta
alguses. Tihe on koostöö elektroonikafirmaga Clifton
AS GaAs pingekordistite väljatöötamiseks ning USA
firmaga TDI ränikarbiidil põhinevate kôrgepinge
Schottky dioodide loomiseks. Valmisid ülikiirete 100A
dioodide järjekordsed demonstraatorite eksemplarid.
Põlevkivi instituudi teadurid osalesid Ida-Kasahstani
Kenderlõki põlevkivi ja pruunsöe töötlemise tehase
rajamise tehnilis-majandusliku põhjenduse koosta-
misel. Tulemuslikud on olnud vedel- ja biokütuste
uuringud autobensiini ja diislikütuste säilimisaja
pikendamiseks. Koostöös AS ATKO-ga jõuti biodiisli
tööstusliku tootmise tehnoloogia väljatöötamise ja
eduka juurutamiseni.
Polümeermaterjalide instituudi, Rostocki Ülikooli ja
Oslo Ülikooli koostöös töötati välja unikaalne kombi-
neeritud ülikiire kalorimeetria/SALS meetod, mis
ühendab ülikiire kristallisatsiooni uuringud muutuste
jälgimisega polümeeri morfoloogias.

Silmapaistev on arvutitehnika instituudi ja
Dresdeni Fraunhoferi Instituudi loodud inter-
netipõhine disainiprogrammide distantskasu-
tamise keskkond. Väljatöötatud ja täiustatud
tarkvara TURBO-TESTERi tarkvaralitsents on
ligi 100 ülikoolil ja firmal 35-st riigist. Tun-
tumatest ettevõtetest on paketi omandanud
Austrian Microsystems (AMS), Euroopa
juhtivaid ränitehnoloogia projekteerijaid.
Raadio- ja sidetehnika instituudis valmistati
ja testiti häiringuseadmete prototüübid raa-
diojuhtimisega süsteemide häringukindluse ja
häiringute tekitamise võimaluste selgitami-
seks. Tulemusi rakendasid EV Kaitsejõud.
Biomeditsiini keskuses valmis koostöös
Kardioloogia Instituudi, Girf OÜ ja Emros OÜ-
ga uut tüüpi mitteinvasiivne vererõhu regist-
reerimise seadme prototüüp ja läbis edukalt
kõik katsetused. Praegu käivad läbirääki-
mised Soome firmaga Medikro OY võimaliku
tootmise ja turustamise küsimustes.
Elektriajamite ja jõuelektroonika instituudis väljatöö-
tatud elektriajameid ja jõupooljuhtmuundureid kasu-
tatakse Tallinna trammidel. 28 trammi veoajamid on
moderniseeritud ja 9-le trammile paigaldati kaheots-
tarbelised abitoitemuundurid. Majanduslik efekt seis-
neb elektrienergia kokkuhoius ja hoolduskulude oluli-
ses vähenemises. Trammide elektriajamite energia-
tarve vähenes kaks korda. Instituut sai töö “Trammi
elektri- ja infosüsteemide renoveerimine” eest Tallinna
Ettevõtlusameti eriauhinna TTÜ parima rakendusliku
uurimistöö eest.
Mäeinstituudi teadurid koostasid Põlevkivi Kaevan-
damise AS-i ettevõtete tööst tulenevate hüdrogeo-
loogiliste muutuste prognoosi. Esimese etapi tule-
mustele tuginevalt projekteeritakse Sirgala II jaos-
konnale keskkonnaohutu kaevandamise tehnoloogia,
mis võimaldab täiendavalt kaevandada üle 15 miljoni
tonni põlevkivi, rekultiveerida Oru mahajäetud turba-
väljad ja säilitada Kurtna järvestik.
t e a d u s - j a a r e n d u s t e g e v u s
Ülikooli teadus- ja arendustegevuse
finantseerimise maht oli 208,3 miljonit
krooni, millest teadusteemade
sihtfinantseerimiseks,
baasfinantseerimiseks, infrastruktuuri
kulude katteks, uurija-professori koha
finantseerimiseks ning riiklike
programmide projektide täitmiseks
saadi Haridus- ja Teadusministeeriumi
eelarvest 98,8 miljonit krooni. SA Eesti
Teadusfond finantseeris grandiprojekte
ning noorteadlasi 17,4 miljoni
krooniga. Rahvusvaheline
finantseering, s.h individuaaltoetused,
ulatus 35,2 miljoni kroonini, sise-
riiklikud lepingud ja teenused olid 50,8
miljonit krooni, millest 9 miljonit krooni
oli EASi arendustoetus.
Keemiainstituudi töötajate teadustöö tulemusena
esitati patenditaotlus (-)-R-homosidrunhappe- ja (+)-
S-homosidrunhappe laktoonide saamise meetodile.
(-)-R-homosidrunhape on antifungitsiidsete oma-
dustega looduslik ühend, millel on perspektiiv seenhai-
guste ravis. Lisaks aitab ta õhulämmastikku muuta
taimedele omastatavateks lämmastikuühenditeks.
EAS projektiga “Männipuidu kaitseimmutuse täius-
tatud tehnoloogia“ polümeermaterjalide instituudis
välja töötatud vaakumkuivatuse tehnoloogiliste para-
meetrite põhjal konstrueeriti ja ehitati firmas ESTEX
TRADE OÜ tööstuslik vaakumkuivati pikkusega 28 m
ja läbimõõduga 3,2 m. Vaakumkuivatatud männipuidu
sobivust kaitseimmutuseks kontrolliti tööstuslike
katsetustega firmas “KESTVUSPUIT AS”. Selgus vaa-
kumkuivatatatud männipuidu sobivus selleks ja
tehnoloogia majanduslik eelis võrreldes atmosfäärse
kuivatusega. Peale tööstuslikke katsetusi võeti seade
igapäevasesse kasutusse.
19
 t e a d u s - j a a r e n d u s t e g e v u s
TTÜ Meresüsteemide Instituudil on tihe koostöö part-
neritega väljastpoolt teadusasutuste ringi. Keskkonna-
investeeringute Keskuse toel on Eestis käivitatud
mereprognooside süsteem HIROMB, mis võimaldab
luua pikaajalisi koostöösuhteid Eesti Meteoroloogia
ja Hüdroloogia Instituudiga. Kasutades uudseid arvu-
tusmudeleid ennustasid Instituudi töötajad 2005.
aasta jaanuarikuu tormi ajal väga täpselt merevee
taseme tõusu.
TTÜ Küberneetika Instituudis loodud tarkvara proto-
tüüp “Teatriagent” on teatriinfo dialoogsüsteem, mis
võimaldab kasutajal esitada süsteemile suulisi pärin-
guid Eesti teatrite mängukavade kohta ja saada adek-
vaatseid suulisi vastuseid. Dialoogsüsteemis on integ-
reeritud erinevad keeletehnoloogia moodulid – kõne-
tuvastus, dialoogihaldur ja kõnesüntees.
Teemas “Mittelineaarsed ja hübriidsed juhtimissüs-
teemid“ töötati TTÜ Küberneetika Instituudis välja
eksperimentaalse kirurgia robot-assistendi dünaamika
mudel. Roboti adapteerumise kirurgi liigutustele tagab
manipulaatori trajektoori planeerimine mudelkontrolli
meetodiga. Meetod annab manipulaatori tõestatult
korrektse (ohutu ja täpselt ajastatud) trajektoori.
Uuringu tulemusi kasutatakse kirurgiaroboti proto-
tüübi loomisel Tokyo Denki Ülikoolis.
RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ
Detsembris lõppesid viimased Euroopa Liidu 5. raam-
programmi projektid. 6. raamprogrammi projektidest
osaleti 18-s, millest olulisemad on:
• Pinnavete ökoloogilise ja keemilise seisundi vaheli-
sed seosed (REBECCA), Enn Loigu.
• Navigatsiooniohutuse tõstmine jääoludes (SAFEICE),
Tarmo Kõuts.
• Euroopa robotitehnika võrgustik (EURON) Jüri Vain.
• Disseminatsioonistrateegia elektritootmise tasa-
kaalustamiseks suure hulga taastuvenergiat kasu-
tavate jaamade integreerimisel elektrisüsteemi
(DESIRE), Heiki Tammoja.
• Käsnade jätkusuutlik tootmine, füsioloogia,
20
okeanograafia, looduslikud produktid, geneetika
ja majandus (SPONGES), Merike Kelve.
• Väikeseadmete mobiilsus, turvalisus ja ubikviteet
(Mobility, Security, Ubiquity for Small Devices
(MOBIUS)), Tarmo Uustalu.
• Vahemere piirkonna ajalooliste mälestiste kaits-
mise üldkasutatavad säästvad meetodid (Wide-
range Non-intrusive Devices toward Conservation
of Historical Monuments in the Mediterranean Area
(WIND-CHIME)), Arkadi Berezovski.
• Eesti ja Norra teaduse tippkeskuste koostöö mate-
maatika vallas (Co-operation of Estonian and Nor-
wegian Scientific Centres within Mathematics and
its Applications (CENS-CMA)), Jüri Engelbrecht.
Seni ainukese TTÜ koordineeritud 6. RP projekti
“Teadmistepõhised materjalid ja tehnoloogia” (SUS-
TAIN-CHEM) juhiks oli Mihkel Koel keemiainstituudist.
Projektiga korraldati 1.-5. juunini rahvusvaheline kon-
verents Knowledge-based materials and technologies
for sustainable chemistry.
22.-25. mail oli Tallinnas veel teinegi TTÜ osalusega
rahvusvaheline tippkonverents – 9th European Test
Symposium. Sümpoosioni korraldajateks olid prof. Rai-
mund-Johannes Ubar ja Jaan Raik arvutitehnika insti-
tuudist.
Lisaks EL raamprogrammide projektidele on TTÜ tead-
lased osalenud mitmes teises välisprojektis.
Olulisemad INTERREG projektid:
• Balti riikide koostöövõrgustik BEPART (Urve Vene-
saar), Interreg IIIC.
• Roostike (pilliroo) kasutamise strateegia Soomes
ja Eestis (Ülo Kask), Interreg IIIA.
• Tuleviku tervishoiu regionaalne koostöövõrgustik
(Kalju Meigas), Interreg IIIC.
Olulisemad INTAS (International Association for the
promotion of co-operation with scientists from the NIS
countries) projektid:
• Vask-indium halkogeniididel ja juhtivatel polümee-
ridel baseeruvate PV päikesepatareide tehnoloogia
(Enn Mellikov)
• CuIn 3 Se 5 , CuGa 3 Se 5 , CuIn 4 Se 6 , CuIn 5 Se 8 ,
CuGa5Se 8 monokristallide ja õhukeste kilede opti-
 t e a d u s - j a a r e n d u s t e g e v u s

line ja struktuurne analüüs päikeseenergeetika plant OÜ ja Rantelon OÜ ning rakenduskeemiaga

rakenduseks (Jüri Krustok). tegelev Prosyntest AS.
Olulisemate välisfirmadena on TTÜ koostööpartnerite Tehnikaülikool osaleb EAS-i finantseeritavas SPINNO
hulgas Scheuten Glasgroep (Holland), Foster Wheeler programmis alates 2001. aastast. Uus, kolmeaastane
Energy OY (Soome), Guidant Inc. (USA), Metso programmivoor, milles TTÜ projekt on SPINNO 3,
Powdermet OY (Soome), Metso Paper, Inc. (Soome), kestab 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2007. SPINNO
CDEM Holland B.V., Borealis AS (Norra). programmi peamiseks eesmärgiks on ülikooli haldus-
Välislepingute täitmiseks ja välisprogrammides osa- suutliku tehnoloogiasiirde tugistruktuuri väljaaren-
lemiseks laekus 35,2 miljonit krooni (sh individuaalsed damine ning sellega kaasnevalt TTÜ töötajate ettevõt-
välistoetused ja stipendiumid 1,3 miljonit krooni). lusteadlikkuse tõstmine ning ettevõtetega koostöö
arendamine.
Tegevust jätkas Tallinna Tehnoloogiapark, mille
SISERIIKLIK KOOSTÖÖ JA ARENDUSTEGEVUS asutamiseping sõlmiti Eesti Vabariigi, Tallinna linna
ja TTÜ vahel 13. märtsil 2003. Tehnoloogiapargi stra-
Ülikooli koostöö Eesti ettevõtetega on aasta-aastalt teegiliseks eesmärgiks on tema tegevusse haaratud
tugevnenud. Siseriiklikest lepingutest finantseeriti teadusmahukate ettevõtete rahvusvahelise konku-
ülikooli teadus- ja arendustegevust 50,8 miljoni krooni rentsivõime kasv, mis omakorda tagab Eesti konku-
ulatuses. Tähelepanuväärne osa sellest olid lepingud rentsivõime kasvu. Tallinna Tehnoloogiapargi äri-
ettevõtete ja avaliku sektoriga – 28,4 miljonit krooni, ideeks on pakkuda teadusmahukatele ettevõtetele
konsultatsioonide ja teenuste maht 13,4 miljoni rendi- ja infrastruktuuriteenust koos olulist väärtust
krooni, EAS arendustoetus 9 miljonit krooni. lisavate ärialustus- ja ärilahendusteenuste ning
TTÜ suurimateks klientideks olid: ELIKO Tehnoloogia spetsiifilisest ettevõtluskooslusest ja teadusasutuse
Arenduskeskuse OÜ, Narva Elektrijaamad AS, Eesti lähedusest tuleneva sünergia eelistega.
Energia AS, AS Viru Keemia Grupp, AS Tallinna
Sadam, Eesti Põlevkivi AS, AS Merko Ehitus, AS
Kunda Nordic Tsement, OÜ Aurol Petroleum Chemi- LABORID JA LABORISEADMED
cal Company, AS Baltimore Invest, Veelinna KV OÜ,
AS Stora Enso Timber, Viru Liimid AS, AS Novotrade Viimaste aastate tagasihoidlikud investeeringud tea-
Invest, AS Dagomar, jt. Ministeeriumidest olid suu- dusaparatuuri uuendamisse on viinud olukorrani, kus
remateks lepingupartneriteks Keskkonnaministeerium, suur osa kasutatavatest seadmetest on osaliselt või
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning täielikult amortiseerunud, ei võimalda kvaliteetseid
Kaitseministeerium. Sõlmiti 269 uut uurimuslepingut. uuringuid ning vajab kiiret uuendamist või täienda-
Kaks uut lepingut sõl-
miti TTÜ liikmeskon-
na spin-off ettevõte- Finantseerimisallikas Rahaline maht, miljonit krooni
tega – OÜ Otter AG 2000 2001 2002 2003 2004 2005
ja Projektiabi OÜ. Lepingud kohaliku
Aasta. lõpuks oli TTÜ tööstuse ja avaliku
ümber koondunud 13 sektoriga 9,8 14,3 27,0 23,1 28,3 28,4
spin-off e t t e v õ t e t . EAS arendustoetused 10,4 3,7 12,2 15,8 11,4 9
Neist suurima käibe Teenused ja konsul- 4,0 3,8 5,5 7,7 11,0 13,4
ja töötajate arvuga tatsioonid
olid IT-valdkonnas te- Kokku, mln krooni 24,2 21,8 44,7 46,6 50,7 50,8
gutsevad Smartim-

21
 t e a d u s - j a a r e n d u s t e g e v u s

mist. Võimaluse olukorda parandada annab riigi
teadus- ja arendusasutuste infrastruktuuri arendamise
programm, milles TTÜ osales edukalt. Seoses Loo-
dusteaduste majja kolimise ning vajalike seadmetega
komplekteerimisega uuendati geenitehnoloogia
instituudi aparatuuri enam kui 13 miljoni krooni eest.
Energeetikateaduskonnale eraldati riigi rahast infra-
struktuuri arendamiseks täiendavalt 20 miljonit kroo-
ni, tänu millele sisustati teaduskonnas mitu labora-
tooriumit nüüdisaegsete seadmetega.

Teadus- ja arendustegevuse finantseerimine Publikatsioonide arv

(milj. EUR)

Välislepingud ja -grandid (milj. krooni)

Osalemine EL programmides, lepingud välispartneritega

Individuaalgrandid ja stipendiumid

22

KAITSTUD
DOK TORITÖÖD
KAITSTUD TTÜS
1. Argo Rosin, elektriajamite ja jõuelektroonika
instituut
Kergrööbastranspordi juhtimine, talitlusjärelevalve
ja diagnostika.
Control, Supervision and Operation diagnostics
of Light Rail Electric Transport.
Juhendaja professor Tõnu Lehtla.
Anti tehnikateaduste doktori kraad.
2. Dmitri Vinnikov, elektriajamite ja jõuelektroonika
instituut
Kergrööbastranspordi abitoitemuundurite uurimine,
väljatöötamine ja evitamine.
Research, Design and Implementation of Auxiliary
Power Supplies for the Rail Vehicles.
Juhendaja professor Tõnu Lehtla.
Anti tehnikateaduste doktori kraad.
3. Katrin Erg, mäeinstituut
Põhjavee sulfaatide sisalduse muutus
Eesti põlevkivikaevanduste alal.
Groundwater Sulphate Content Changes in
Estonian Underground Oil Shale Mines.
Juhendajad akadeemik Anto Raukas ja
emeriitprofessor Enno Reinsalu.
Anti tehnikateaduste doktori kraad.
4. Arvo Iital, keskkonnatehnika instituut
Põllumajanduslike väikevalglate pinnavee seire.
Metodoloogilised alused ja seirevõrgu
optimeerimine.
Monitoring of Surface Water Quality in Small
Agricultural Watersheds. Methodology and
optimization of monitoring network.
Juhendaja professor Enn Loigu.
Anti tehnikateaduste doktori kraad.
5. Jelena Fomina, arvutitehnika instituut
Lõplike automaatide madala energiatarbega süntees.
Low power finite state machine synthesis.
Juhendaja dotsent Aleksander Sudnitsõn.
Anti tehnikateaduste doktori kraad.
6. Risto Vaarandi, arvutitehnika instituut
Vahendid ja tehnikad sündmuste logide analüüsiks.
t e a d u s - j a a r e n d u s t e g e v u s
Tools and techniques for event log analyses.
Juhendaja professor Ahto Kalja.
Anti tehnikateaduste doktori kraad.
7. Deniss Kumlander, informaatikainstituut
Mõned praktilised algoritmid suurima kliki
probleemi lahendamiseks.
Some practical algorithms to solve the maximum
clique problem.
Juhendaja professor Rein Kuusik.
Anti tehnikateaduste doktori kraad.
8. Tarmo Veskioja, informaatikainstituut
Stabiilse paaripaneku probleem ja kõrgkooli vastuvõtt.
Stable marriage problem and college admission.
Juhendaja emeriitprofessor Leo Võhandu.
Anti tehnikateaduste doktori kraad.
9. Raido Kurel, elektroonikainstituut
Ränikarbiidil pôhinevate komplementaarsete JBS
struktuuride elektriliste karakteristikute uurimine.
Investigation of electrical characteristics of SiC based
complementary JBS structures.
Juhendaja professor Toomas Rang.
Anti tehnikateaduste doktori kraad.
10. Rainer Taniloo, elektroonikainstituut
Ökonoomsete negatiivsediferentsiaaltakistusega
astemete ja elementide disainimine ja optimeerimine.
Design and optimization of economical components
and devices with negative differential resistance.
Juhendaja professor Toomas Rang.
Anti tehnikateaduste doktori kraad.
11. Raul Savimaa, automaatikainstituut
Ilmneva käitumise modelleerimine
organisatsioonides. Ajatundlik, UML ja
agendipõhine lähenemine.
Modelling emergent behaviour of organisations.
Time-aware, UML and agent based approach.
Juhendaja professor Leo Mõtus.
Anti tehnikateaduste doktori kraad.
12. Marko Koort, automaatikainstituut
Saatja võimsuse juhtimine traadita
sidesüsteemides.
23
 t e a d u s - j a a r e n d u s t e g e v u s
Transmitter Power Control in Wireless
Communication Systems.
Juhendaja professor Vello Kukk.
Anti tehnikateaduste doktori kraad.
13. Anna Goi, keemiatehnikainstituut
Täiustatud oksüdatsiooniprotsesside uurimine
saastatud vee ja pinnase puhastamiseks.
Advanced Oxidation Processes for Water
Purification and Soil Remediation.
Juhendajad professor Rein Munter,
dotsent Marina Trapido.
Anti tehnikateaduste doktori kraad.
14. Merike Peld, anorgaaniliste materjalide
teaduslaboratoorium
Asendustega apatiidid raskmetallide sidujatena.
Substituted Apatites as Sorbents for Heavy Metals.
Juhendajad vanemteadur KaiaTõnsuaadu,
emeriitprofessor Mihkel Veiderma.
Anti loodusteaduste doktori kraad.
15. Igor Golovtsov, materjaliteaduse instituut
Polüparafenüüli, polüpürrooli ja polüaniliini
elektrilised omadused ja töödeldavus kasutamiseks
mitmekihilistes struktuurides ja komposiitidena.
Modification of Conductive Properties and
Processability of Polyparaphenylene, Polypyrrole and
Polyaniline.
Juhendaja professor Andres Öpik.
Anti loodusteaduste doktori kraad.
16. Lee Põllumaa, toiduainete instituut
Põlevkivitööstuse ökotoksikoloogiliste mõjude
hindamine.
Evaluation of Ecotoxicological Effects Related to Oil
Shale Industry.
Juhendajad professor Toomas Paalme ja
vanemteadur Anne Kahru.
Anti loodusteaduste doktori kraad.
17. Frid Kaljas, masinaehituse instituut
Interdistsiplinaarsete süsteemide projekteerimine
sünergiapõhised aspektid.
Synergy-Based Approach to Design of the
Interdistciplinary Systems
Juhendaja emeriitprofessor Vello Reedik.
Anti tehnikateaduste doktori kraad.
18. Medhat Hussainov, soojustehnika instituut
Tahkete osakeste mõju gaasi turbulentsile
kahefaasilistes voolustes.
Effect of Solid Particles on Turbulence of Gas in
Two-Phase Flows.
Juhendajad professor Andres Siirde ja
vanemteadur Ülo Rudi.
Anti tehnikateaduste doktori kraad.
v
19. Dmitri Nesumajev, soojustehnika instituut
Soojusülekande intensiivistamise kombineeritud
24
tehnoloogiate katseline ja numbriline uuring gaasiga
köetavates kanalites.
Experimental And Numerical Investigation Of
Combined Heat Transfer Enhancement Technique In
Gas-Heated Channels
Juhendajad professor Toomas Tiikma ja
vanemteadur Ivan Klevtsov.
Anti tehnikateaduste doktori kraad.
20. Renno Veinthal, materjalitehnika instituut
Pulberkomposiitmaterjalide ja -pinnete omadused ja
erosioonkulumise modelleerimine.
Characterization and Modelling of Erosion Wear of
Powder Composite Materials and Coating.
Juhendaja professor Priit Kulu.
Anti tehnikateaduste doktori kraad.
21. Riina Aav, keemiainstituut
9,11-sekosteroolide vaheühendite süntees.
Synthesis of 9,11-Secosterols Intermediates.
Juhendajad professor Margus Lopp ja
dotsent Tõnis Kanger.
Anti loodusteaduste doktori kraad.
22. Ly Kirikal, rahvamajanduse instituut
Tootlikkus ja Malmquist’i indeks Eesti pankade näitel.
Productivity, the Malmquist Index and the
Empirical Study of Banks in Estonia.
Juhendaja professor Enn Listra.
Anti majandusteaduste doktori kraad.
23. Jürgen Bruns, ärikorralduse instituut
Ajutise juhtimise efektiivne rakendamine
innovatsiooni juhtimise kontekstis.
Interim-Management-Deployments in an
Innovation-Context.
Juhendaja professor Maksim Saat.
Anti majandusteaduste doktori kraad.
24. Markus Launer, ärikorralduse instituut
Välismaa allüksuste koordineerimine Saksa
rahvusvahelistes ettevõtetes.
Coordination of Foreign Subsidiaries in German
Multinational Companies.
Juhendaja professor Maksim Saat.
Anti filosoofiateaduste doktori kraad.
25. Pauli Lallo, biomeditsiinitehnika keskus
Adaptiivne turvaline infovahetuse meetod OSI
teasemele 1.
Adaptive Secure Data Transmission Method for OSI
Level 1.
Juhendaja professor Kalju Meigas.
Anti tehnikateaduste doktori kraad.
26. Enli Kiipli, TTÜ Geoloogia Instituut
Merevee kemismi modelleerimine hilisordoviitsiumi
ja varasiluri aegses Ida-Balti Basseinis.
Modelling Seawater Chemistry of the East Baltic
Basin in the Late Ordovician – Early Silurian.

Juhendajad professor Alvar Soesoo
ja vanemteadur Tarmo Kiipli.
Anti tehnikateaduste doktori kraad.
27. Juss Pavelson, TTÜ Meresüsteemide Instituut
Mesomastaapsed füüsikalised protsessid ja nende
mõju toitainete väljadele ja fütoplanktoni
massõitsengule Soome lahe lääneosas.
Mesoscale physical processes and the related impact
on the summer nutrient fields and phytoplankton
blooms in the western Gulf of Finland.
Juhendaja vanemteadur Jaan Laanemets.
Anti tehnikateaduste doktori kraad.
28. Robert Kitt, TTÜ Küberneetika Instituut
Üldistatud mastaabi-invariantsus majanduslikes
aegridades.
Generalised Scale-Invariance in Financial Time Series.
Juhendaja vanemteadur Jaan Kalda.
Anti tehnikateaduste doktori kraad.
29. Andres Braunbrück, TTÜ Küberneetika Instituut
Lainete interaktsioon nõrgalt mittehomogeensetes
materjalides.
Wave Interaction in Weakly Inhomogegebeous
Materials.
Juhendaja vanemteadur Arvi Ravasoo.
Anti tehnikateaduste doktori kraad.
30. Maksim Säkki, TTÜ Küberneetika Instituut
Südamerütmi pikamastaabiline kord ja juhumuutlikkus.
Intermittency and Long-Range Structurization of
Heart Rate.
Juhendaja vanemteadur Jaan Kalda.
Anti tehnikateaduste doktori kraad.
31. Olari Ilison, TTÜ Küberneetika Instituut
Kõrgemat järku mittelineaarsete ja dispersiivsete
efektide mõju solitonide ja üksiklainete tekkele.
Solitons and solitary waves in media with higher
order dispersive and nonlinear effects.
Juhendaja professor Andrus Salupere.
Anti tehnikateaduste doktori kraad.
MUJAL KAITSTUD
1. Aiki Kuldkepp, avaliku sektori majanduse instituut
Eesti maksupoliitika Euroopa Liidu integratsiooni
raamistikus.
Tax Policy of Estonia in the framework of the EU
integration.
Juhendaja professor Alari Purju.
Anti õigusteaduste doktori kraad.
Kaitses Rotterdami Erasmuse Ülikoolis.
2. Adrian Brunkhorst, geenitehnoloogia instituut
Transkriptsioonikompleksi TFIID alaühiku TAF4
uuringud.
t e a d u s - j a a r e n d u s t e g e v u s
A study on the TFIID subunit TAF4.
Juhendaja professor Madis Metsis.
Anti tehnikateaduste doktori kraad.
Kaitses Stokholmis Karolinska Instituudis.
3. Mari-Ann Mõtus, füüsikainstituut,
TTÜ Geoloogia Instituut
Baltoskandia Siluri (Llandovery-Wenlocki)
tabulaatide taksonoomia, paleoökoloogia ja levik
Lower Silurian Tabulate corals from Baltoscandia,
their taxonomy, distribution and palaeoecology.
Juhendaja professor Tõnu Meidla.
Anti tehnikateaduste doktori kraad.
Kaitses Tartu Ülikoolis/ TTÜ Geoloogia instituudis.
4. Anneli Palo, TTÜ Säästva Tehnoloogia Instituut
Maastikutegurite ning taimkatte kasvukohatüüpide
vahelised seosed Saaremaa ja Muhu saare näitel.
Relationships between landscape factors and
vegetation site types: Case study from Saare County,
Estonia.
Juhendaja professor Ülo Mander.
Anti loodusteaduste doktori kraad.
Kaitses Tartu Ülikoolis.
5. Inga Parts, TTÜ Küberneetika Instituut
Tükiti polünomiaalsed kollokatsioonimeetodid
nõrgalt singulaarsete integro-diferentsiaalvõrrandite
lahendamiseks.
Piecewise polynomial collocation methods for solving
weakly singular integro-differential
equations.
Juhendaja professor Arvet Pedas.
Anti tehnikateaduste doktori kraad.
Kaitses Tartu Ülikoolis.
6. Hans Rämmal, masinaehituse instituut
Kanalisiseste müraallikate modelleerimise ja
hindamise meetodid.
Methods for Modelling and Characterization of
In-Duct Sources.
Juhendaja professor Hans Boden.
Anti tehnikateaduste litsentsiaadi kraad.
Kaitses Kuninglikus Tehnikaülikoolis, Rootsi.
7. Renat Vafin, raadio- ja sidetehnika instituut
Paindliku helikodeerimise võimalustest.
Towards Flexible Audio Coding.
Juhendaja professor Bastiaan Kleijn.
Anti tehnikateaduste doktori kraad.
Kaitses 2004 Kuninglikus Tehnikaülikoolis, Rootsi.
25
 t e a d u s - j a a r e n d u s t e g e v u s

R A A M AT U K O G U

TTÜ Raamatukogu (asutatud 1919) põhiülesandeks

on Tehnikaülikooli õppe-, teadus- ja arendustegevuse
kindlustamine vajaliku teabega, riigi teadusraama-
tukoguna ka avaliku teenuse osutamine ülikoolivälis-
tele lugejatele vastavalt oma komplekteerimis-
temaatikale. Raamatukogul on 19 000 lugejat, sh
5 700 väljastpoolt ülikooli. Aasta jooksul külastati
raamatukogu 245 000 korda, seega külastas raama-
tukogu keskmiselt tuhatkond lugejat päevas ja kesk-
mine lugeja käis raamatukogus 12 korda aastas.
Raamatukogu kodulehe virtuaalkülastuste arv oli
2005. aastal ligi 6 miljonit.
Kasutuskogudes on ligikaudu 724 000 trükist, sh
523 000 raamatut, 107 000 jadaväljaannet, 68 000
tehnikakirjanduse erilaadi ja 24 000 käsikirja. Õpikute
osakonna kogudes on koju laenamiseks üle 150 000
õpiku. 2005. aastal saadi 601 nimetust trükiajakirju,
ülikooli arvutivõrgu kaudu tehti kättesaadavaks ligi
20 000 nimetust e-ajakirju, 17 800 e-raamatut ning
mitmesuguseid bibliograafilisi, referaat- ja fakti-
andmebaase. Teemaväravate kaudu on raamatukogu
veebileheküljel loodud süstematiseeritud võimalus
kasutada umbes tuhandet vaba juurdepääsuga info-
allikat. Pidevalt suureneb e-võimaluste kasutamine –
aasta jooksul laaditi alla ligikaudu 365 000 täisteksti
ja 55 000 referaati. Lugejakoolituse läbis 1290 esma-
kursuslast, sh veebipõhise infootsingu kaugkoolituse
1213. Kraadiõppes korraldati veebipõhised eriala-
infootsingu kursused infotehnoloogia ning keemia- ja
materjalitehnoloogia magistrantidele.
Raamatukogu on TTÜ teadus- ja arendusasutus. Tea-
dus- ja arendustöö teemadeks on raamatukogu- ja
infoteeninduse tulemuslikkus ning TTÜ teadus-
bibliograafia ja Eesti tehnikaartiklite retrospektiiv-
bibliograafia koostamine. Arendamaks infotehnoloo-
gia-teenuseid ja lugejakoolitust sõlmiti veebruaris
koostööleping Helsingi Tehnikaülikooli raamatu-
koguga. Kevadel alustati infoportaali loomist, mis või-
maldab teha metaotsingut ja e-ressursse dünaamiliselt
linkida. Oktoobris käivitati skaneerimisteenus ja
digitaalraamatukogu pilootprojekt.

26
muu tegevus

27
 m u u t e g e v u s
ÜLIÕPIL ASESINDUS
JA -ORG ANIS ATSIOONID
Üliõpilasesinduse missioon on tudengite haridus- ja
kultuuriliste arenguvõimaluste edendamine ja toime-
tuleku eest seismine. Esinduse töö jaguneb kuue toim-
konna vahel: haridus-, sotsiaal-, spordi-, rahvusvahe-
liste suhete, arengu- ja kultuuritoimkond.
Korraldati juba traditsiooniks saanud ettevõtmisi.
Neljandat korda peeti 3. – 5. märtsini Soomaal TTÜ
ja TLÜ üliõpilasesinduste korraldusel Eesti üliõpilaste
teaduskonverents Talveakadeemia. Tudengite Kevad-
päevade Rattaralli oli 20. aprillil, osa võttis 49 võist-
lejat. Juulis käidi viiendat korda Tipikate Rattamatkal,
seekord Virumaal: Kohtla-Nõmme kaevanduses, Püssi
puitlaastvabrikus, tutvuti Kunda, Haljala, Kadrina ja
Toolsega. 9. juunil kohtusid TTÜ ja TLÜ üliõpilasesin-
duste esindajad peaminister Andrus Ansipiga, et koos
arutada ühiselamute olukorda ning riigipoolset rahas-
tamist. Tudengid nentisid, et „…nõukogudeaegsete
hoonete seisukord ja taskukohaste eluruumide puudus
takistavad ligipääsu kõrgharidusele“. Anti üle tuden-
gite vastav pöördumine valitsusele. Augustis ja sep-
tembris tehti suur majutuskampaania, kus sotsiaal-
9. juunil kohtusid TTÜ ja TLÜ
üliõpilasesinduste esindajad
peaminister Andrus Ansipiga, et koos
arutada ühiselamute olukorda ning
riigipoolset rahastamist. Tudengid
nentisid, et „…nõukogudeaegsete
hoonete seisukord ja taskukohaste
eluruumide puudus takistavad
ligipääsu kõrgharidusele“.
toimkond kogus elanikelt elamispindade kohta pakku-
misi. Elamiskoha leidis endale üle 120 üliõpilase.
Haridustoimkonna eestvedamisel korraldati üle paari-
kümne aasta tudengiteadust propageeriv üleülikooli-
line teadustööde konkurss eesmärgiga viia teadus
28
tudengeile lähemale ning õhutada neid rohkem oma
erialasse süvenema.
22. september tähistati esmakordselt autovaba päeva
ka TTÜs. Varahommikul koguneti Nõmme keskuse
juures ja tuldi jalgratastega kooli. VI korpuse lähedal
avati spetsiaalne tasuta rattaparkla. Samal päeval
valisid Tallinna Tudengite Sügispäevade korraldajad
kõige aktiivsemaks ja edukamaks tudengkonnaks
TTÜ tudengid.
6. oktoobril peeti suurejooneliselt TTÜ tudengkonna
85. sünnipäeva, mille juhatas sisse tudengikonverents
“Miks TTÜ..?!”. Konverentsil astusid üles rektor Peep
Sürje, Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo, kultuuri-
ja meediategelane Tarmo Leinatamm ning TTÜ tu-
dengielu eestvedaja Reigo Kimmel. Õhtul peeti klubis
Parlament TTÜ tudengkonna sünnipäevapidu.
Miss TTÜ 2006 valiti klubis Parlament 17. novembril
ja selleks sai 2. kursuse haldusjuhtimise tudeng Kriste
Ruuber. I printsessiks valiti Jana Viirmaa ning II print-
sessiks Aljona Lepihhina. Publiku lemmiku tiitli pälvis
Reelika Lääne, u-pop.ee portaali hääletuse põhjal
Internetimissi tiitli Marion Tamm. Oktoobri
alguses võrdles Üliõpilasleht Eesti suuremaid
tudengiportaale ning parima hinde sai
tipikas.ee (http://www.tipikas.ee).
Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) valis 25. no-
vembril juhatuse uueks esimeheks Heiki
Lemba, kes seadis sihiks üliõpilaste sotsiaal-
majandusliku olukorra parandamise ning
kõrghariduse kvaliteedi ja rahastamise. Heiki
on olnud TTÜ üliõpilasesinduse juhatuse liige,
juhatuse esimees, TTÜ nõukogu ning EÜL-i
volikogu liige.
14. detsembri pidulikul jõuluõhtul pidas esin-
dus meeles ning tänas aasta aktiviste ja
sponsoreid. Aasta tippsündmuse auhind anti
Eesti suurimale klubiüritusele, TTÜ tudeng-
konna sünnipäevapeole.
Üheks olulisimaks sündmuseks peab üliõpilasesindus
üliõpilasnõukogude projekti, mille lükkas käima jaa-
nuaris Ragnar Everest ning mille eesmärk on igasse
v
teaduskonda ja kolledzisse luua oma üliõpilasnõukogu.
Nõukogu pädevuses on teaduskonna tudengiürituste

korraldamine ning haridus- ja sotsiaalprobleemide
lahendamine.
Esindus tegi koostööd tudengiorganisatsioonide, aga
ka -klubidega, nagu näiteks kultuuriklubi Ollalaa,
tudengiteater, TTÜ fotoklubi.
Klubi Ollalaa eesmärk on tudengivaimu ülalhoidmine,
mida teenisid traditsioonilised ettevõtmised – rebaste
pidu, tipikate moeshow, marditrall ja õllefestival.
Tudengiteatri uuslavastuseks oli seekord Kurt Vonne-
guti “Õnne sünnipäevaks, Vanda June“, mille menu-
kas esietendus oli 3. mail Glehni lossis ja millele tuli
mitu lisaetendust anda. TTÜ fotoklubi jäädvustas
enamiku tudengiüritustest, pildistas öist Tallinna, käis
kunagi kindluseks ehitatud ja veel hiljuti vanglana
toiminud Patareis, võttis üles elu-olu Kihnus, Põlva-
maal. TTÜ ruumides korraldati näitused “Back to the
roots“ ja “Öös on asju“.
Üliõpilasorganisatsioonidest töötasid aktiivselt Best-
Estonia ja AIESEC-Eesti.
BEST-ESTONIA
Tudengiorganisatsioon BEST-Estonia tegi huvitavaid
üritusi kodu- ja ka välistudengitele. Karepal korraldati
rahvusvaheline projektijuhtimise koolitus kahekümne
viiele BESTi liikmele üle Euroopa. Õpiti projekti planee-
rimist, meeskonna juhtimist ning töö koordineerimist.
Kahenädalasel akadeemilisel suvekursusel For Greener
Grass õppis 22 Euroopa tehnikatudengit Eesti näitel
tundma keskkonnaprobleeme, nende uurimis- ja välti-
misviise. Praktilise tööna uuriti Eesti Toksikoloogia
Seltsi esinaise Anne Kahru juhendamisel probleem-
setest paikadest võetud mullaproove. Rahvusvahelisel
akadeemilisel suvekursusel What does THIS Button
do said tudengid loengutel, praktikumides ja ettevõt-
teid külastades teadmisi erinevatest automaatika-
süsteemidest ning nende kasutamisest transpordis,
energeetikas ja elektroonikas.
Märtsis olid TTÜ ruumides juba 15ndat korda Võti
Tulevikku Karjääripäevad, kus tutvustati tehnika-,
majandus- ja haldustudengitele tööturuvõimalusi, viies
tudengid vahetult kokku ettevõtetega. Üritust korral-
dati koos TTÜ üliõpilasesindusega. Osales 27 ette-
m u u t e g e v u s
võtet, anti välja infokataloog. Karjääriinfot sai 4000
Eesti tudengit.
Korraldati kaks stiilijalgpallivõistlust: üks Kevadistel
Tudengipäevadel – Metsa Loomad, ja teine septemb-
ris Tallinna Tudengipäevadel – So 70’s, kus 14 lille-
lapsevõistkonda selgitas välja parima. Mõlemad
pakkusid sportlikku, meeldejäävat ja lõbusat elamust.
BEST-Estonia osales ka Miss TTÜ 2006 korraldamisel.
AIESEC
Rahvusvaheline üliõpilasorganisatsioon, mis tegeleb
noorte liidrite arendamisega juhtimis- ja rahvus-
vahelise kogemuse põhjal. AIESEC tegutseb enam kui
800 ülikoolis 95 riigis. Eesti organisatsioon loodi
1989. aastal ja koondab ligikaudu 100 tudengit. Liik-
mete arv kasvab iga aastaga. Tegevuse üks eesmärke
on anda noortele rahvusvahelisi kogemusi ja praktilisi
oskusi. 2005. aastal pakuti neli erinevat praktikavõi-
malust: majandus-, tehnika-, sotsiaal- ja haridustöös.
Eesmärkide saavutamiseks pakub AIESEC igal aastal
noortele võimalusi võtta erinevaid juhtkohti, korraldab
konverentse ja praktikavahetust. Eestisse on tuldud
praktikale Boliiviast, Dominikaani Vabariigist, Poolast,
Jaapanist, Taiwanist jm. Eesti tudengid on omakorda
praktiseerinud Inglismaal, Makedoonias, Costa-Ricas,
Prantsusmaal jm.
Suursündmuseks oli Indias septembris peetud 57.
rahvusvaheline aastakongress, kus vaadeldi orga-
nisatsiooni tegevust globaalselt ja pandi paika järg-
miste aastate strateegia. Osa võtsid kõikide liikmes-
riikide esindused. Oktoobris osaleti Riias iga-aastasel
AIESECi Baltimaade rahvusvahelisel juhtimiskonve-
rentsil, kus koolitajad jagasid teadmisi liidriomaduste
arendamisest.
Detsembris korraldas Eesti Noorteühenduste Liit kon-
kursi “Parim noorteprojekt 2005“, milleks valiti
AIESECi Eesti projekt “Klapid eest!“ ja mida korraldati
juba neljandat aastat. Õppesarja eesmärk on arendada
tulevaste liidrite ettevõtlikkust, vastutust, kultuuri-
teadlikkust.
29
 m u u t e g e v u s
ARENGUFOND JA
VILISTL ASKOGU
SIHTASUTUS TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI
ARENGUFOND
SA TTÜ Arengufond on eraõiguslik juriidiline isik,
millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitse-
miseks, kasutamiseks ning toetuste vahendamiseks.
Asutati 1991, reorganiseeriti sihtasutuseks 1998 ning
kanti samal aastal Tallinna Linnakohtu registriosa-
konna mittetulundusühingute ja sihtasutuste regist-
risse. Tegevuse eesmärk on toetuste vahendamine
Tehnikaülikooli arenguks, stipendiumide väljaand-
mine, uurimis- ja arendusprogrammide rahastamine
ning koostöö korraldamine Eesti ettevõtjatega. Fondi
juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu.
TTÜ Arengufondi nõukogu 2005. aastal on järgmine:
Gunnar Okk –esimees, Peep Sürje – esimehe asetäitja,
Andres Allikmäe, Toomas Annus, Jaan Kallas, Andres
Keevallik, Sulev Luiga, Toomas Luman, Jaan Tamm,
Peeter Vilipuu, Tiit Vähi.
Fondi nõukogu kinnitas Tehnikaülikooli teaduritele ja
üliõpilastele stipendiumid:
• 1 Akadeemik Boris Tamme nimeline stipendium
100 000 krooni
• 1 Professor Heinrich Laulu nimeline stipendium
100 000 krooni
• 8 stipendiumi doktoriõppe üliõpilastele
à 40 000 krooni
• 14 stipendiumi magistriõppe üliõpilastele
à 25 000 krooni
• 28 stipendiumi bakalaureuseõppe üliõpilastele
à 15 000 krooni
Magistri- ja doktoriõppe üliõpilastele määratavad
stipendiumid on sihtsuunitlusega, aitamaks tagada
Tehnikaülikooli akadeemilist järelkasvu.
Akadeemik Boris Tamme nimeline stipendium,
100 000 krooni, määrati infotehnoloogia teaduskonna
arvutitehnika instituudi erakorralisele vanemteadurile
Gert Jervanile. Stipendiumi rahastavad AS-id Abobase
Systems, Cell Network, Cybernetica ja Oracle East
Central Europe Ltd Eesti.
Professor Heinrich Laulu nimeline stipendium,
100 000 krooni, määrati ehitusteaduskonna teede-
instituudi dotsent Juhan Idnurmele. Stipendiumi
rahastavad AS Eesti Ehitus ja AS Merko Ehitus.
30
8. novembril anti Tallinna Raekojas kätte Arengufondi
2005. aasta stipendiumid: Boris Tamme ja Heinrich
Laulu stipendiumid à 100 000 krooni, Vilistlaskogu üli-
õpilasstipendiumid á 10 000 krooni majandustea-
duskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele Jelena Kriza-
novskajale ja Aleksandr Michelsonile ning TTÜ Vilist-
laskogu Peeter Riida nimeline stipendium 12 000 kroo-
ni majandusteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpila-
sele Marina Bzelenkole. Tallinna Raekojas jagati tudengi-
tele stipendiumiraha kogusummas 1 322 000 krooni.
Rektor Peep Sürje andis üle tänukirjad kuld- ja ausponso-
ritele. Kuldsponsori tiitli – annetus vähemalt 250 000 kroo-
ni – vääriliseks tunnistati AS-id Eesti Põlevkivi, Harju
Elekter, Merko Ehitus ja Tallinna Vesi; ausponsori tiitli
– annetus vähemalt 100 000 krooni – said eraisikud
Olaf Herman ja Toomas Luman ning AS-id Abobase
Systems, Cell Network, Cybernetica, EE Grupp, Oracle
East Central Ltd Eesti filiaal, Saku Õlletehas, Teede
REV-2 ja NG Investeeringud OÜ.
Allkirjastati lepingud uute Arengufondi Vilistlaskapitali
stipendiumi asutamise koostöölepinguga liitujatega.
1999. aastal asutasid seitse vilistlast – Toomas Annus,
Väino Kaldoja, Toomas Luman, Jüri Mõis, Andres Sarri,
Olari Taal ja Koit Uus TTÜ Arengufondi Vilistlas-
kapitali, andes igaüks fondile 50 000 krooni. Seitsme
aasta jooksul on Vilistlaskapitaliga liitunud 49 Tallinna
Tehnikaülikooli vilistlast, 2005. aastal Tiina Mõis ja
Gunnar Okk.
Sõlmiti uued koostöölepingud stipendiumide asu-
tamiseks. Koostööleping allkirjastati Tiina Mõisaga,
kes asutas stipendiumi matemaatika-loodusteadus-
konna doktoriõppe naisüliõpilasele, AS-ga BLRT Grupp
stipendiumi asutamiseks mehaanikateaduskonna
bakalaureuseõppe ja sama teaduskonna laevaehituse
eriala magistriõppe üliõpilastele, AS-ga Elion Ette-
võtted, kes jätkas 2002. aastal asutatud stipendiumi
väljaandmist tehnikaeriala bakalaureuse- ja magistri-
õppe üliõpilastele, AS-ga If Eesti Kindlustus kahe
bakalaureuseõppe stipendiumi asutamiseks tehnika
ja majanduse eriala üliõpilastele, AS-ga Ensto Ensek
stipendiumi asutamiseks mehaanikateaduskonna ja
energeetikateaduskonna bakalaureuseõppe üliõpi-
lastele, OÜ-ga Skype Technologies stipendiumi asu-

tamiseks infotehnoloogia teaduskonna ma-
gistriõppe üliõpilasele ning AS-ga Harju KEK,
kes annetas Tallinna Tehnikaülikooli Arengu-
fondile 50 000 krooni.
Lisaks juba allkirjastatud koostöölepingutele
sõlmis Arengufond uued lepingud Olaf Herma-
niga – asutas stipendiumi ehitusteaduskonna
doktoriõppe üliõpilasele, Toomas Lumaniga –
asutas stipendiumi ehitusteaduskonna magist-
riõppe üliõpilasele, ASga Harju Elekter – asu-
tas stipendiumi energeetikateaduskonna elekt-
riajamite ja jõuelektroonika instituudi magistri-
õppe üliõpilasele ja AS-ga Saajos Inexa –
asutas stipendiumi mehaanikateaduskonna
magistriõppe üliõpilasele.
Arengufondi stipendiume rahastasid: Olaf
Herman eraisikuna, Toomas Luman eraisi-
kuna, AS-id Allando Trailways, Abobase Sys-
tems, Cell Network, Cybernetica, EE Grupp,
Eesti Ehitus, Eesti Energia, EMT, Eesti Põlevkivi, Eesti
Raudtee, Elion Ettevõtted, Ensto Ensek, Ericsson
Eesti, ES Sadolin, Hansapank, Harju Elekter, Merko
Ehitus, Narva Elektrijaamad, Saajos Inexa, Saku
Õlletehas, Silberauto, Tallinna Sadam, Tallinna Vesi,
Teede REV-2, Viru Keemia Grupp ja Oracle East Cen-
tral Europe Ltd Eesti filiaal.
MTÜ TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI
VILISTLASKOGU
Mittetulundusühing Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlas-
kogu on Tallinna Tehnikaülikooli vilistlaskonna ava-
likes huvides tegutsev vabatahtlik ühendus, mis asu-
tati 20. mail 1993. Oma tegevusega soovib Vilistlas-
kogu tuua Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased tagasi
oma alma materisse, et edendada seeläbi suhteid
ühiskonnaga ning aidata kaasa Tehnikaülikooli majan-
dusliku ja intellektuaalse potentsiaali tugevdamisele.
Aasta lõpuks oli TTÜ Vilistlaskogul 371 liiget. Liik-
meks võib saada iga Tallinna Tehnikaülikooli diplomi
või akadeemilise kraadiga isik, kes tunnustab vilistlas-
kogu põhikirja ja soovib osaleda vilistlaskogu tegevuses.
m u u t e g e v u s
Rektor Peep Sürje andis üle tänukirjad
kuld- ja ausponsoritele. Kuldsponsori
tiitli – annetus vähemalt 250 000
kroo-ni – vääriliseks tunnistati AS-id
Eesti Põlevkivi, Harju Elekter, Merko
Ehitus ja Tallinna Vesi; ausponsori tiitli
– annetus vähemalt 100 000 krooni –
said eraisikud Olaf Herman ja Toomas
Luman ning AS-id Abobase Systems,
Cell Network, Cybernetica, EE Grupp,
Oracle East Central Ltd Eesti filiaal,
Saku Õlletehas, Teede REV-2 ja NG
Investeeringud OÜ.
Vilistlaskogu eesmärgid on järgmised: vilistlaste ühen-
damine ja ühistegevuse korraldamine; koostöö aren-
damine hariduse, teaduse ja praktika valdkonnas; osa-
lemine Eesti tehnika- ja majandushariduse ning teaduse
kujundamisel; TTÜ arengule vajalike tingimuste loomi-
sele kaasaaitamine; TTÜ, tehnika- ja majandushari-
duse propageerimine; TTÜ tegevuse nõustamine ja
hindamine; koostöö TTÜ Arengufondi, Eesti Insene-
ride Liidu ja teiste inseneriorganisatsioonidega ning
Eesti ja välismaa ülikoolide vilistlaskogudega.
Vilistlaskogu kõrgeimaks organiks on liikmete üld-
koosolek, mille juhatus kutsub kokku vähemalt kord
aastas. Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib tegevust
11-liikmeline juhatus. TTÜ rektor on juhatuse liikmeks
ex officio, teised valitakse ametisse kolmeks aastaks.
Vilistlaskogu juhatus 2005. aastal oli järgmine:
Gunnar Okk – esimees; Peep Sürje – esimehe ase-
täitja, Andres Allikmäe, Toomas Annus, Jaan Kallas,
Andres Keevallik, Sulev Luiga, Toomas Luman, Jaan
Tamm, Peeter Vilipuu, Tiit Vähi.
19. aprilli üldkoosolekul kinnitati Vilistlaskogu 2004.
aasta majandusaasta ja revisjonikomisjoni aruanne.
Valiti uus revisjonikomisjon, mille koosseis on järgmi-
ne: Andres Aruvald, Marje Kull, Indrek Tiidemann.
31
 m u u t e g e v u s
14. septembril valis Vilistlaskogu
juhatus TTÜ Aasta Vilistlaseks AS
Genteel juhataja Tiina Mõisa, kes
lõpetas aastal 1980 cum laude
Tehnikaülikooli majandusteaduskonna
teenindusökonoomika ja juhtimise
eriala. Tiina Mõis valiti Aasta Vilist-
laseks arvestades tema panust Eesti
majanduse arengusse ning teenete
eest Tallinna Tehnikaülikooli nõusta-
misel. Tiitliga kaasnev auaadress anti
Tiina Mõisale üle TTÜ 87. aastapäeva
tähistamise TTÜ nõukogu pidulikul
istungil 16. septembril.
Kuna käimas oli uue rektori valimiskampaania, kutsus
Vilistlaskogu endaga kohtuma rektorkandidaadid:
Olev Liik, Peep Sürje ja Andres Öpik. Kandidaadid
andsid ülevaate oma põhiteesidest, mis käsitlesid nii
ülikooli teadus- ja arendustegevust kui ka ülikooli
majandustegevuse arengut üldisemalt. Vilistlaskogu
üldkoosolekul kohtuti Tallinna Tehnikaülikooli vilist-
lase Tallinna linnapea Tõnis Paltsuga.
14. septembril valis Vilistlaskogu juhatus TTÜ Aasta
Vilistlaseks AS Genteel juhataja Tiina Mõisa, kes
lõpetas aastal 1980 cum laude Tehnikaülikooli majan-
dusteaduskonna teenindusökonoomika ja juhtimise
eriala. Tiina Mõis valiti Aasta Vilistlaseks arvestades
tema panust Eesti majanduse arengusse ning teenete
eest Tallinna Tehnikaülikooli nõustamisel. Tiitliga
kaasnev auaadress anti Tiina Mõisale üle TTÜ 87.
aastapäeva tähistamise TTÜ nõukogu pidulikul istungil
16. septembril.
On saanud traditsiooniks kutsuda lõpuaktustele esi-
nema vilistlasi. 2005. aastal tervitasid lõpetajaid AS
Cell Network juhatuse esimees Niilo Saard, AS EE
Grupp juhatuse esimees Toomas Luman, Eesti Elektro-
energeetika Seltsi aseesimees Arvi Hamburg, AS KPMG
32
Baltics tegevjuht Andris Jegers, Sisekaitse-
akadeemia Politseikolledzi direktor Andres
Anvelt ja AS Teede REV-2 juhatuse esimees
Peeter Vilipuu.
21. märtsil kogunesid Põhjamaade tehnika-
ülikoolide esindajad Helsingi Tehnikaülikooli
ALUMNI (vilistlasorganisatsioonide) esinda-
jate kokkusaamisele, kus jagati teavet vilist-
lasorganisatsioonide ettevõtmistest, vilist-
lasorganisatsioonide kommunikatsioonistra-
teegiast ja nende töö ühendamisest karjääri-
keskuse tööga. Konverentsil oli esindatud ka
TTÜ Vilistlaskogu.
20. augustil peeti Coral Club Spordikeskuses
Vilistlaskogu traditsiooniline tenniseturniir
paarismängus. Võitjaks tulid Heino Raivet/
Andres Pagarand, teiseks Malle Aarik/Kalmer
Piiskop ja kolmandaks Kersti Kraas/Pavo
Zopp. Peakohtunik oli Valdur Topaasia.
18. novembril oli sügisball, mida korraldati
juba viiendat korda. Sügisball on saanud populaarseks
ja hinnatuks nii vilistlaste, töötajate kui ka üliõpilaste
hulgas.
TTÜ Vilistlaskogu Saaremaa Piirkondlik Vilistlasühen-
dus asutati Kuressaares 2003. aastal. 2005. aastal
korraldas ühendus koos Tartu Ülikooli ning Eesti Maa-
ülikooli vilistlaskoguga Saaremaal järgmised ühisüri-
tused: 4. märtsil tangokoolitus, 17. märtsil TÜ profes-
sor Tiit Roosenbergi loeng “Eesti mõisad”, 6. aprillil
loeng “Kuidas ennetada stressi”, mille läbiviijaks oli
Toomas Kasemaa ja 4. mail jalutuskäik Kuressaares,
juhiks endine Kuressaare peaarhitekt Lilian Hansar.
TTÜ Vilistlaskogu on 2004. aastast Põhjamaade üli-
koolide vilistlasühenduste koostöövõrgustiku liige.

PERS ONAL
Aasta lõpus oli Tehnikaülikooliga töölepingulistes
suhetes 1720 inimest. Ülikooli personal suurenes
2004. aastaga võrreldes 9,3% ning töötajate üldarv
oli viie viimase aasta suurim.
Teaduskondades töötas aasta lõpus 1090, TTÜ asu-
Töötajate arv 2001 - 2005
Personali jagunemine struktuuri osade vahel
Töötajate jagunemine ametikoha liikide vahel
2001 – 2005
õppejõud
teadustöötajad
teised töötajad
m u u t e g e v u s
tustes 416 ning haldus-tugistruktuuris 214 inimest.
2001. aastaga võrreldes suurenes teaduskondade
personali osatähtsus 7%.
Akadeemilistel ametikohtadel töötas 53% kogu üli-
kooli liikmeskonnast – kokku 907 inimest, neist 535
õppejõudu ja 372 teadustöötajat. 2001. aastal oli
akadeemilist personali veidi alla 50%.
Õppejõudude osakaal akadeemilisest personalist
vähenes: 2001. aastal oli see 65% ja 2005. aastal
59%. Teadustöötajate arv suurenes viie aastaga
32%. Tulenevalt arengukavast on lähiaastate eesmärk
suurendada teadustöötajate arvu igal aastal vähe-
malt 7 %.
Õppejõudude ja teadustöötajate arv
2001 - 2005
2001
2005
33
 m u u t e g e v u s

Töötajate vanuseline jagunemine
Töötajate jaotus tööstaazi alusel
v
Ülikooli töötajate keskmine vanus, võrreldes 2004. aas-
taga (48), suurenes ühe aasta võrra (49).
Kõrgharidusega töötajate osakaal oli 84%. Sellest
doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooniga
töötajaid 599 ja magistrikraadiga 307.
v
Pikaajalise staaziga (üle 10 aasta) inimeste osakaal
oli töötajate arvust 51%.
Töötasu on ülikoolis viimastel aastatel jätkuvalt
kasvanud. Palgaastme kuupalga alammäär tõusis
aastatel 2003 – 2005 15%.
Keskmine palk tõusis, võrreldes eelmise aastaga,
10,4 %. Töötajate viimaste aastate keskmist töötasu
vt. peatükis “Majandustegevus“.
Alustati ulatuslikku tööd liikmeskonna stimulee-

rimissüsteemi väljatöötamiseks. Korrati 2000. aastal

tehtud töötajate töömotivatsiooni uuringut eesmär-
giga välja töötada ja rakendada üksikasjalik ning
töötajatele arusaadav ja asutuse eesmärkidega seotud
materiaalsete ning mittemateriaalsete stiimulite süs-
teem ja seda kahel tasandil – organisatsioonis kui
tervikus ja allüksuses.
Ülikool investeeris töötervishoiu- ja tööohutustege-
vusele kokku 696,9 tuh kr, sellest 95,2 tuh kr välja-
õppele, 320,7 tuh kr ohtlike jäätmete käitlusele ning
81,0 tuh kr riskianalüüsidele. 235 töötajat läbis
tervisekontrolli.
Palgaastme kuupalga alammäärad Koolitusprioriteetide elluviimiseks korraldati 43 kooli-
2003 – 2005 (krooni) tust nii akadeemilisele kui ka tugipersonalile. 52%
koolitussummadest investeeriti ettevõtliku ülikooli
Palgaaste Kuupalga Kuupalga Kuupalga Kuupalga põhimõtete rakendamisega seotud koolitusse, mida
alammäär alammäär alammäär alammäär
1.01.2003 1.01.2004 1.09.2004 1.09.2005
SPINNO projektiga toetas ka EAS. Kokku osales kooli-
tusel 692 töötajat. Ülikooli arengukava kohaselt suu-
I 2 160 2 480 2 600 2 730 rendatakse lähiaastatel personalikoolituse ja -arendu-
II 2 300 2 600 2 725 2 861 se mahtu 4%-ni ülikooli palgakuludest.
III 2 968 3 116 3 265 3 428 Kvaliteedialase tegevuse suunamiseks moodustati
IV 3 922 4 118 4 315 4 531 aasta lõpus vastav töörühm ning alustati süsteemse
V 5 053 5 287 5 540 5 817 juhtimiskvaliteedi arendusega. Avalik-õiguslike üli-
VI 6 000 6 300 6 600 6 930 koolide vahel hinnatakse personalitööga seotud kvali-
VII 7 000 7 350 7 700 8 085 teediindikaatoreid, vaadatakse näitajad ja vajadusel
VIII 8 000 8 400 8 800 9 240 ka parendustegevus üle. Jätkub personali- ja kvali-
IX 9 500 9 975 10 450 10 973 teeditöö süsteemne arendamine.
X 12 000 12 600 13 200 13 860

34
 m u u t e g e v u s

MAJANDUSTEGEVUS

BILANSS (krooni)

AKTIVA (varad) 31.12.2005 31.12.2004

KÄIBEVARA
Raha 87 157 858 70 591 502
Nõuded ja ettemaksed 19 083 896 62 232 800
Varud 2 153 886 1 458 005
KÄIBEVARA KOKKU 108 395 640 134 282 307
PÕHIVARA
Pikaajalised finantsinvesteeringud 43 000 3 000
Materiaalne põhivara 702 950 888 576 448 584
Immateriaalne põhivara 7 903 282 4 221 230
PÕHIVARA KOKKU 710 897 170 580 672 814
AKTIVA (varad) KOKKU 819 292 810 714 955 121

PASSIVA (kohustused ja netovara) 31.12.2005 31.12.2004

KOHUSTUSED
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED
Laenukohustused 13 534 302 11 123 804
Võlad ja ettemaksed 73 159 016 75 042 627
Muud tulevaste perioodide ettemakstud tulud 28 055 197 13 031 586
Lühiajalised eraldised 0 25 000
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 114 748 515 99 223 017
PIKAAJALISED KOHUSTUSED
Pikaajalised laenukohustused 51 591 661 74 388 855
PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 51 591 661 74 388 855
KOHUSTUSED KOKKU 166 340 176 173 611 872

NETOVARA
Eelmiste perioodide tulem 668 662 151 452 074 491
Aruandeaasta tulem -15 709 517 89 268 758
NETOVARA KOKKU 652 952 634 541 343 249
PASSIVA (kohustused ja netovara) KOKKU 819 292 810 714 955 121

TULUDE-KULUDE ARUANNE (krooni)

2005 2004
Tegevustulud
Tulud majandustegevusest 145 360 714 131 592 598
Tegevuskulude sihtfinantseerimine riigieelarvest 328 867 889 318 450 572

35
 m u u t e g e v u s

Muud tulud 86 452 493 151 756 785

Tegevustulud kokku 560 681 096 601 799 955

Tegevuskulud
Kaubad, toore, materjal, teenused 9 717 557 9 680 290
Mitmesugused tegevuskulud 165 284 513 143 595 039
Stipendiumid, sõidusoodustused 38 810 937 32 454 474
Tööjõu kulud 302 746 083 264 397 135
Põhivara kulum ja väärtuse langus 56 422 610 51 299 900
Muud kulud 1 425 501 6 637 544
Tegevuskulud kokku 574 407 201 508 064 382

Tegevustulem -13 726 105 93 735 573

Finantstulud ja -kulud -1 983 412 -4 466 815
Aruandeaasta tulem -15 709 517 89 268 758

EELARVE nõukogu tulude-kulude eelarveks 683 466 300 krooni

ja 15. novembril 664 678 300 krooni.
TTÜ nõukogu 21. detsembri 2004 otsusega nr. 128 TTÜ nõukogu 20.12.2005 otsusega nr 105 kinnitati
kinnitati ülikooli 2005. aasta eelarve tulude ja kulude TTÜ 2006. aasta eelarve tulude ja kulude mahuks
kogumahus 632 599 700 krooni. 21. juunil kinnitas 837,093,200 krooni.

Eelarve kasv aastatel 1997 – 2006, tuh.kr Eraldised Haridus- ja Teadusministeeriumi

eelarvest, mln krooni

Riiklik koolitustellimus
Teadustöö
Sihtotstarbelised ülekanded

EELARVE TÄITMINE (tuh kr)

Tulud Eelarve Eelarve Vahe

täitmine
Eelarve jääk eelmisest aastast 71 385,6 71 423,5 37,9
Tulu tasemeõppest 263 854,4 271 033,3 7 178,9
sh riiklik koolitustellimus 203 863,1 203 863,1 0,0
tasuline tasemeõpe 59 991,3 67 170,2 7 178,9

36
 m u u t e g e v u s

Tulu täiendõppest 14 656,4 15 759,9 1 103,5

sh avatud ülikooli õppetasud 4 904,7 6 490,0 1 585,3
muu täiendõpe 9 751,7 9 269,9 -481,8
Tulu teadustegevusest 161 807,9 171 201,4 9 393,5
sh teaduse sihtfinantseerimine riigieelarvest 56 311,0 56 271,0 -40,0
baasfinantseerimine 12 845,3 12 845,3 0,0
infrastruktuurikulude katteks riigieelarvest eraldatud vahendid 18 165,0 18 165,0 0,0
muu teadustegevuse tulu riigieelarvest 8 889,2 10 469,2 1 580,0
(riiklikud programmid, tippkeskused jne.)
teadus-ja arendustegevuse teenused 43 055,4 43 999,1 943,7
grantid 22 542,0 29 451,8 6 909,8
Tulu välislepingutest 34 826,0 30 291,6 -4 534,4
Tulu majandustegevusest 17 931,8 17 756,8 -175,0
Täiendavad tegevustulud 100 216,2 87 594,8 -12 621,4
Tulud kokku 664 678,3 665 061,3 383,0

Kulud Eelarve Eelarve Vahe

täitmine
Teaduskonnad ja teaduskeskused 339 399,1 299 895,6 -39 503,5
ehitus 37 104,5 31 334,4 -5 770,1
energeetika 21 354,8 18 847,4 -2 507,4
humanitaar 21 242,5 19 753,7 -1 488,8
infotehnoloogia 63 540,9 50 013,6 -13 527,3
keemia ja materjalitehnoloogia 43 087,7 37 525,0 -5 562,7
majandus 41 334,5 38 152,4 -3 182,1
matemaatika-loodus 63 422,1 59 376,0 -4 046,1
mehaanika 47 444,6 44 138,6 -3 306,0
geeni-ja biotehnoloogia keskus 867,6 754,5 -113,1
Asutused 94 910,9 85 626,5 -9 284,4
õppeasutused 31 381,4 26 426,4 -4 955,0
teadusasutused 62 519,7 58 418,1 -4 101,6
muud asutused 1 009,8 782,0 -227,8
Baasfinantseerimise kulud 25,0 0,0 -25,0
Haldus-tugistruktuur 61 780,4 59 742,6 -2 037,8
Üleülikoolilised projektid 40 961,6 34 660,4 -6 301,2
Reservid 5 556,3 4 547,6 -1 008,7
Kapitalieelarve 82 588,7 73 193,5 -9 395,2
Sihtptstarbelised ülekanded 39 456,3 32 767,0 -6 689,3
Kinnistute hoolduskulud 32 625,1 32 625,1
Sisekäibe elimineerimine -44 203,1 -44 203,1
Kulud 664 678,3 578 855,2 -85 823,1
Jääk perioodi lõpus 0,0 86 206,1 86 206,1

ÜLIKOOLI EELARVE JA SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT (SKP)

2002 2003 2004 2005

Ülikooli eelarve (mln kr) 470,31 534,61 595,95 664,68
SKP (mln kr) 116 915 127 334 141 493 164 918
Suhe TTÜ/SKP 0,40 0,42 0,42 0,40

37
 m u u t e g e v u s

TÖÖTASU keskmine palk 2005. asatal 10,4% ja oli 12 766

krooni, sh akadeemilistel töötajatel 15 444, teistel
Keskmine töötasu on viimastel aastatel jätkuvalt töötajatel 10 088 krooni.
kasvanud. Aastatel 2003–2005 tõusis kuupalga
alammäär 15%. 2004. aastaga võrreldes tõusis

Keskmine palk kroonides 2001 – 2005 Keskmise palga kasv protsentides 2001 – 2005

2005 2005/2004
2004 2004/2003
2003 2003/2002
2002 2002/2001
2001

38

HALDUSE JA
KINNISVAR A ARENDUS
31. detsembri seisuga oli TTÜ omanduses kokku
30 kinnistut pindalaga 82,1 ha, sealhulgas Tallinnas
60,5 ha. Ülikooli tasuta kasutuses oli veel kolm Eesti
Vabariigi omandis olevat maaüksust Kohtla-Järvel
pindalaga 2,5 ha ja viis korteriomandit Tallinnas, Räva-
la pst.11/13/15. Kinnistutel ja kasutuses olevatel maa-
üksustel on kokku 53 hoonet üldpinnaga 142 322 m2.
Kiirendamaks kinnistute arengut ja lähtudes majan-
duslikust olukorrast oli seisuga 1. jaanuar 2006 hoo-
nestusõigusega koormatud neli kinnistut (J. Sütiste
tee 21, Akadeemia tee 15, Raja tn. 8/Akadeemia tee
11, Raja tn. 4d ).
TTÜ omandusse tuli Eesti Vabariigilt tasuta võõran-
damise teel kinnistu Raja tn. 4d. Samal ajal opti-
meeris ülikool oma kinnisvara ja võõrandas Harju maa-
konnas, Kloogaranna külas Klooga spordibaasi kinnis-
tu. Saadud vahendid läksid kapitalieelarvesse kulude
katteks. Ülikool andis kinnistu Raja tn. 4d hoones-
tusõiguse MTÜ TTÜ Üliõpilaskülale uue üliõpilaselamu
ehitamiseks.
TTÜ arengukavas aastateks 2006 – 2010 ette nähtud
ehitusinvesteeringute kindlustamiseks ehitusõigusega
koostas ülikool kaks detailplaneeringut. Esiteks jätkus
Mäepealse tn., Raja tn. ja Lossi tn. vahelise ala
detailplaneeringu projekteerimine, mis kinnitatakse
2006. aasta jaanuaris TLPA komisjonis. Eeldatavalt
kehtestatakse detailplaneering 2006. aasta I pool-
aastal. Teiseks vajas 2002. aastal kehtestatud linnaku
(Ehitajate tee, Üliõpilaste tee, Raja tn. ja Akadeemia
tee vaheline ala) detailplaneering ümbervaatamist
seoses uue arengukavaga ning oktoobris alustaski
ülikool uue detailplaneeringu koostamist, mis valmib
aasta jooksul ja eeldatavalt kehtestatakse 2006.
aasta lõpuks.
Ülikooli kinnisvaraarendust tabas ka tagasilöök. Tallin-
na Ringkonnakohus tühistas Eesti roheliste hagi alusel
juba kehtestatud Ehitajate tee, J. Sütiste tee ja Musta-
mäe nõlva vahelise ala detailplaneeringu. Sellega on
ajutiselt peatatud ülikooli sotsiaalsfääri areng,
eelkõige planeeritud ujula ehitus.
Kapitalieelarve täitmise maht oli 73,2 miljonit krooni.
Suurematest töödest käivitati peamaja 3. õppehoone
rekonstrueerimine koos juurdeehitusega, mis valmib
m u u t e g e v u s
järgmise aasta kevadel. Aasta lõpus alustati 2. õppe-
hoone rekonstrueerimise projekteerimise ettevalmis-
tustega. Lõpetati TTÜ Geoloogia Instituudi Musta-
mäele ületoomisega seotud 4. õppehoone ning 3. ja
4. õppehoone vahelise uue hoone projekteerimistööd.
MTÜ TTÜ Üliõpilasküla alustas uue 200-kohalise üli-
õpilaselamu ehitamist vastavalt saadud hoones-
tusõigusele. Lisaks sellele rekonstrueeris ülikool 2.
õppehoone esise parkla ja ehitas välja 4. ja 5. õppe-
hoone vahelise parkla.
Valmisid uute perspektiivsete objektide eskiisprojek-
tid: majandus- ja humanitaarteaduskonna hoone Aka-
v
deemia tee 3, IT Kolledzi hoone Raja tn. 4c, ning
raamatukogu hoone ümberehitamine üliõpilasmajaks
(kavand) Ehitajate tee 5.
Lisaks sellele remonditi õppehooneid u 7 miljoni krooni
eest, millest olulisematena võiks märkida järgmisi
tegemisi: tulekahju-, läbipääsu- ja valvesüsteemide
laiendamine, TTÜ Eesti Majanduse Instituudi ruumide
väljaehitamine Kopli tn. 101, auditooriumite II 102
ja IV 103 remont.
Kinnisvara paremaks haldamiseks võttis TTÜ kasutu-
sele maailmas enim levinud kinnisvarahalduse tark-
varal ARCHIBUS/FM põhineva e-Hooldusraamatu. Esi-
meses etapis juurutati Eesti Kinnisvarahaldajate ja
Hooldajate Liidus välja töötatud standardil ja nende
juhendmaterjalidel põhinev hoolduspäevik, mis
võimaldab eeskätt oluliselt kokku hoida igapäevaste
ja ennetavate hooldustööde korraldamiseks kuluvat
aega. Lisaks hooldustööde moodulile, alustati ruumide
reserveerimise ja kuluarvestuse moodulite juuru-
tamist, mis võetakse kasutusele 2006. aastal.
Ülikooli uue arengukava järgi on vajalike ehitusinves-
teeringute plaan veidi üle ühe miljardi krooni. Ees-
märgiks on kujundada Mustamäel välja kompaktne
ja nüüdisaegse infrastruktuuriga ülikoolilinnak ja
Tehnopol.
39
 m u u t e g e v u s
SPORT
Aasta jooksul külastas Spordikeskust seoses õppe-
tööga üle 3500 üliõpilase ja sügissemestril kaasas
kehalise kasvatuse oma õppekavasse paar tuhat
tudengit. Kuigi tudeng võib praegu saada ka kehalises
kasvatuses ainepunkte – kolme semestri eest ühe
ainepunkti, peab Spordikeskus seda väheseks ja
tegutseb aktiivselt selle nimel, et ainepunkte oleks
vähemalt kolm. Uue alana tuli õppeainetesse võrkpall.
Spordikeskus koos Spordiklubiga on muutnud TTÜ
spordielu Eesti kõrgkoolide seas üheks elavamaks.
Tippaegadel tegutseb spordihoones ligi 200 tudengit,
seejuures on eriti populaarsed jõusaal, aeroobika,
korvpall, lauatennis ja sulgpall.
Tehtud sporditöö tõhusust kinnitab asjaolu, et Eesti
koondiste komplekteerimisel – ujumine, kergejõustik,
maadlus, male, sulgpall, lauatennis, saalihoki – on
Tehtud sporditöö tõhusust kinnitab
asjaolu, et Eesti koondiste
komplekteerimisel – ujumine,
kergejõustik, maadlus, male, sulgpall,
lauatennis, saalihoki – on suurenenud
TTÜ üliõpilaste osakaal, ja samas on
ka saavutused suurenenud. MMil
esines hästi tööstuse ja tsiviilehituse
tudeng Mikk Pahapill, üliõpilaste sulg-
palli EMil tootearenduse ja
tootmistehnika üliõpilane Vahur Lukin
ning informaatika üliõpilane Ants
Mängel.
suurenenud TTÜ üliõpilaste osakaal, ja samas on ka
saavutused suurenenud. MMil esines hästi tööstuse
ja tsiviilehituse tudeng Mikk Pahapill, üliõpilaste sulg-
palli EMil tootearenduse ja tootmistehnika üliõpilane
Vahur Lukin ning informaatika üliõpilane Ants Mängel.
Eesti esiliigamängudel saavutasid TTÜ meeskorv-
40
pallurid kuuenda koha, üliõpilaste Euroopa meistri-
võistlustel Tallinnas hinnatava seitsmenda koha.
Aasta üheks meeldivamaks sündmuseks oli TTÜ saali-
hokimeeskonna võit Eesti meistrivõistlustel. Eesti
karate meistrivõistlused peeti 3. ja 4. detsembril
Tallinna Tehnikaülikooli spordihoones, kus juunioride
Eesti meistriks kuni 70 kg tuli informaatika eriala tu-
deng Viktor Somov. 21. mail sai ta Tallinnas rahvus-
vahelisel BUDO CUPi turniiril samuti esikoha.
19.–22. maini peeti Riias XXI SELLi mängud, kus
osales ligi 1400 üliõpilasest sportlast 10 riigist ja 60
ülikoolist. Mängud on kasvanud Soome-Eesti-Läti-
Leedu üliõpilasmängudest ülemaailmseks üliõpilaste
spordiürituseks. TTÜ tudengid tõid mängudelt 13 me-
dalit: 100 m jooksu võitis äriinfotehnoloogiat õppiv
Henri Sool, 200 m jooksu transpordiehituse tudeng
Martin Vihman, kaugushüppe ja kolmiku
informaatika üliõpilane Jaanus Suvi, ketta-
heite logistikat õppiv Märt Israel ning 4x100
m meeskond koosseisus geenitehnoloogia
üliõpilane Tõnis Sahk, Henri Sool, Martin
Vihman ja Tõnis Uukkivi. Lisaks mainitud
kuuele kuldmedalile saadi neli hõbe- ja kolm
pronksmedalit. SELLi teatepulk anti edasi
Tartu Ülikoolile, kes korraldab 2006. aastal
XXII mängud Tartus.
TTÜ Spordiklubi osales kõigil Eesti Akadee-
miliste Spordiliitude (EASL) üritustel. Eesti
kõrgkoolide meistriks tuli TTÜ korvpallimees-
kond ja sai õiguse esindada Eestit Euroopa
üliõpilaste meistrivõistlustel Portugalis. Saali-
hokimeeskond võitis kõrgkoolide konkurent-
sis hõbeda, võrkpallimeeskond jäi tugevas
konkurentsis kolmandaks.
Aktiivselt ja tulemuslikult esinesid Tehnika-
ülikooli üliõpilased EASLi harrastajate tur-
niiridel. Võideti auhinnalisi kohti naiste korv-
ja võrkpallis ning meeste korvpallis. Eesti kõrgkoolide
õppejõudude-teenistujate mängud lõppesid TTÜ
võiduga nii massilisuses kui ka meisterlikkuses.

K U LT U U R I E L U
TTÜ Kultuurikeskus tegutseb mittetulundus-
ühinguna, mille liikmeskonnaks on Tehnikaüli-
kooli Akadeemiline Meeskoor, Akadeemiline
Naiskoor, Kammerkoor, Vilistlaste Naiskoor,
Puhkpilliorkester ja rahvatantsuansambel
“Kuljus”. Keskuse ülesandeks on arendada
oma liikmete tegevusega üliõpilaste, tee-
nistujate ja vilistlaste loomingulisi ning kultuu-
rilisi võimalusi. Kultuurikeskuse taidlejatel oli
sel aastal üle 100 mitmesuguse kontserdi ja
avaliku ürituse – esineti Tallinna Vanalinna-
päevadel, kontserte anti kodu-ülikoolis, Eesti
teistes piirkondades ja ka väljaspool Eestit.
Traditsioonilised olid kooride esinemised Tal-
linna Tehnikaülikooli lõpu- ja uute üliõpilaste
immatrikuleerimisaktustel, mille eel õpeta-
takse noortudengitele üliõpilashümni Gaudea-
mus. Põhjamaade üliõpilaskooride festivalil
Lappeenrantas osalesid Meeskoor ja Naiskoor,
mis oli nende kooride üks suuremaid esinemisi.
Suurürituste sarjaks kujunes taidluse lipulaeva Aka-
deemilise Meeskoori 60.aastapäeva tähistamine.
Kontserte anti Sillamäest Kuresaareni ja Tartust Tal-
linnani, valmis näitus, ajalooraamat, videofilm ja CD
plaat. Juubelihooaja eduka läbiviimise eest autasustas
rektoraat koori Aasta Kultuuriteo preemiaga. Mees-
koori ja Kammerkoori peadirigent Peeter Perensi valis
Eesti Kooriühing aasta parimaks noordirigendiks.
Märtsis saavutas Akadeemiline Naiskoor Eesti Nais-
laulu Seltsi korraldatud võistulaulmisel A-kategoorias
II koha ja dirigent Raul Talmar dirigendi eripreemia.
Mais korraldati koori kauaaegse dirigendi Alma Tam-
me juubelikontsert Niguliste kirikus, aasta lõpul olid
jõulukontserdid Saaremaal ja Muhumaal.
Kammerkoori tegemistest väärib tähelepanu sõprus-
kontserdid Tallinna Kammerkooriga ja Norra Kammer-
kooriga Nordisk Kor. Aasta originaalsemaks ja ühtlasi
enim meediakajastust leidnud projektiks oli Urmas Si-
saski teose “Kadrikantaat” esmaettekanne. Kadripäe-
val anti koos rahvapilliorkestriga “Ants ja Liisu” kolm
kontserti Tallinnas ja Jänedal. Kontserdil astusid laul-
jad üles ka rahvapillimängijatena ja kehastasid eri-
nevaid osi Kadri-emast Kadri-isani.
55. aastapäeva tähistamiseks korraldas Puhkpilli-
m u u t e g e v u s
Suurürituste sarjaks kujunes taidluse
lipulaeva Akadeemilise Meeskoori
60.aastapäeva tähistamine. Kontserte
anti Sillamäest Kuresaareni ja Tartust
Tallinnani, valmis näitus, ajalooraamat,
videofilm ja CD plaat. Juubelihooaja
eduka läbiviimise eest autasustas
rektoraat koori Aasta Kultuuriteo
preemiaga. Meeskoori ja Kammerkoori
peadirigent Peeter Perensi valis Eesti
Kooriühing aasta parimaks
noordirigendiks.
orkester kevadel kaks kontserti Tallinnas ja kontsert-
reisi Peterburi ning Tamperesse. Aprillis esineti edu-
kalt Eesti noorteorkestrite konkursil Tabasalus.
Peterhoffi 300. aastapäevale Peterburi kutsuti esine-
ma rahvatantsuansambel “Kuljus”, keda saatis tohutu
edu. “Kuljus” võttis osa ka jaanipäeva-üritustest koos
vanasõidukiklubiga Unica, kellega koos tehti Eestile
ring peale. “Kuljuse” tantsud jõudsid veel Ungarisse
ja rahvusvahelisele lavatantsufestivalile Riiga, kus
saavutati peapreemia, ning Saksamaa sõprusülikooli
Giessenis.
Vilistlaste Naiskoor viis oma kunsti Inglismaale –
Stratfordi ja Londonisse. Esineti ka TTÜ-s naislaulule
aluse pannud Alma Tamme 95. sünniaastapäeva kont-
serdil koos Akadeemilise Naiskooriga. Vilistlaste Nais-
koor saavutas Eesti Naistelaulu Seltsi 10. aastapäe-
vale pühendatud võistulaulmises B-kategoorias III
koha ja sai eripreemia kui kohustusliku laulu parim
esitaja.
41
 m u u t e g e v u s
OLULISEMAD SÜNDMUSED
JAANUAR
20. jaanuaril avati Loodusteaduste majas TTÜ kat-
sekoja uuendatud mõõtelabor, mis sisustati suuresti
Euroopa Liidu toel. Phare projektiga täiustati ülikooli
mõõteseadmete parki füüsikaliste suuruste ülitäp-
sete mõõtmisvahendite ja keemilise analüüsi hea-
tasemelise aparatuuriga. Kokku sai TTÜ endale
seadmeid 5,14 miljoni krooni eest. TTÜ finantseeris
ettevõtmist 1,9 miljoni krooniga, millest suur osa läks
töötajate väljaõppele.
28. jaanuaril esitles soojustehnika instituudis aka-
deemik Arvo Ots oma monograafiat “Põlevkivi
põletustehnika“, mis võtab kokku ja süstematiseerib
põlevkivikorüfee seni paljudes eri väljaannetes
ilmunud teadusartiklid ja raamatud.
VEEBRUAR
3. veebruaril allkirjastati viieaastane koostöölepe
ASiga Elcoteq Tallinn. Kiiresti arenev ettevõte vajab
pidevalt kvalifitseeritud töötajaid, samal ajal muutub
TTÜ-le järjest olulisemaks heatasemelise inseneri-
hariduse kindlustamine Eesti noortele. Sõlmitud lepe
on edasise koostöö raamdokumendiks.
17. veebruari istungil määras Vabariigi Valitsus
2005. aasta teaduspreemiad. Preemiasaajate hulgas
oli ka TTÜ õppeprorektor, teaduskollektiivi juht Jakob
Kübarsepp ning kollektiivi liikmed Ants Lõhmus, Irina
42
Hussainova ja Rünno Lõhmus tööde tsükli “Mikro- ja
nanotehnoloogiliste uurimismeetodite arendamine
tööstuslike materjalide väljatöötamiseks“ eest.
Eesti Vabariigi 87. aastapäeva eel autasustas Vaba-
riigi President Arnold Rüütel riigi teenetemärgiga Tal-
linna Tehnikaülikooli töötajaid järgmiselt: emeriitpro-
fessor Valdek Mikkal – Valgetähe IV klassi teenete-
märk, dotsent Kostel Gerndorf – Valgetähe V klassi
teenetemärk, professor Rein Laaneots – Valgetähe
V klassi teenetemärk, ametiühingu esimees – Toivo
Roosimaa – Punase Risti III klassi teenetemärk
MÄRTS
10.märtsil allkirjastasid TTÜ ja Balti Laevaremondi-
tehased uue viieaastase koostööleppe, millest loode-
takse sisukaid ühisprojekte teadmusteenuste osuta-
misel ja tulevaste laevaehitajate ettevalmistamisel.
22. märtsil andis ajaleht Mente et Manu välja uue
rektori valimiste puhul lisalehe “Rektori valimised“.
Leht tutvustab kolme rektorikandidaati, kelleks olid
energeetikateaduskonna dekaan Olev Liik, keemia- ja
materjalitehnoloogia teaduskonna dekaan Andres
Öpik ning teadus- ja arendusprorektor Peep Sürje.
Lisaks kandidaatide tegevuse tutvustamisele esitavad
nad lehes oma programmilised seisukohad TTÜ
arengust. Leht toob ära kandidaatide kohtumiste
ajakava ning nõukogu otsused valimiskomisjoni
moodustamise ja valimiste eeskirja kinnitamise
kohta.
APRILL
14.–15. aprillini korraldas Põhjamaade ja Balti rii-
kide kaheksa ülikooli konsortsium BALTECH TTÜs
konverentsi “Innovation and Industry relations within
Education and Research“ (Innovatsiooni ja tööstuse
suhted hariduses ja teaduses). Päevakorras oli kar-
jääriteenistus, ettevõtlik lähenemine teadustöös
ning ettevõtluse ootused ja vajadused kõrgharidu-
 m u u t e g e v u s

sele. Konverentsil pöörati erilist tähelepanu koos-

töövõimalustele kiiresti areneva Hiina ja India ma-
jandusega.
14. ja 15. aprillil korraldas Eesti e-Ülikoolid Tartus
rahvusvahelise konverentsi “e-õpe versus admi-
v
nistratiivsed takistused“. Esinejad olid Eestist, Sveit-
sist, Belgiast, Soomest, Inglismaalt, Hollandist ja Uus-
Meremaalt. TTÜst oli seitse ettekannet. Ülikoolid
muutuvad üha virtuaalsemaks, kuid sellega kaasnevad
ka paljud probleemid: erinevad brauserid, cache ja
proxy küsimused, remote access jms, mis valmistavad
peavalu nii õppuritele kui ka õppejõududele. Konve-
rentsil lahati nii saavutatut kui püüti lahendusi leida
ka takistustele.
22. aprillil sõlmis TTÜ üliõpilasesindus järjekordse tema aastatepikkuse tegevuse eest Eesti geoloogiliste
sponsorlepingu Hansapangaga. Kui 2004. aastal tehti loodusharulduste uurimisel ja arvelevõtmisel.
vastava lepinguga korda TTÜ spordimetsa korvpalli- 11. mail andis TTÜ üliõpilasesindus oma kevad-
plats, siis 2005. aastal hakatakse metsa rajama vastuvõtul rektoriametist lahkuvale Andres Keev-
võrkpalliplatsi ja korrastatakse tenniseväljakut. Valmis allikule üliõpilaskonna kõrgeima autasu – tudengkonna
saab töö 2006. aastal. suure teenetemärgi “Fidelis Studiosus“. Suur teenete-
märk on üliõpilaskonna kõrgeim autasu, mida antakse
28.–30. aprillini pidas TTÜs oma töökoosolekuid
isikule, kellel on erakordselt suuri teeneid tudeng-
UNICA – Euroopa pealinnade ülikoolide võrgustik.
konna ees.
Ettekandega osales üritusel Euroopa rahvusvahelise
11. mail anti Rootsi Suursaatkonnas pidulikult kätte
hariduse ühingu EAIE asepresident Fiona Hunter.
Alfred Otsa stipendiumid. Stipendium toetab eesti
UNICA ühendab 39 Euroopa ülikooli 120 000 töötajat
tehnikatudengeid magistrikraadi omandamisel Chal-
ja 1 300 000 üliõpilast. Töökoosoleku korraldus-
mersi Tehnoloogiaülikoolis 1,5 aasta jooksul 7700
kohaks olemine tähendab TTÜ-le eelkõige kümne
Rootsi krooniga kuus. Sel aastal anti stipendium 7
iseseisvusaasta jooksul tehtud töö tunnustamist,
üliõpilasele.
sammu võrdväärse partnerluse poole, aga ka vajalike
kontaktide arendamist.
29. aprillil valis TTÜ endale uue rektori, professor
Peep Sürje. Juba esimeses voorus valimiskogult
saadud 134 häält 223-st oli selge mandaat uuele
rektorile ja tema püstitatud eesmärkidele. Uus rektor
astus ametisse 1. septembril 2005.

MAI

9. mail anti Keskkonnaministeeriumis iga-aastane

Eerik Kumari looduskaitsepreemia energeetikateadus-
konna mäeinstituudi emeriitprofessor Enn Pirrusele

43
 m u u t e g e v u s

vaid 31 artiklit 152 esitatust valiti avaldamiseks

konverentsi toimetistes. Kaks neist olid TTÜ teadu-
ritelt, autoriteks professor Raimund-Johannes Ubar
ja vanemteadur Jaan Raik.

JUUNI

1. – 5. juunini peeti TTÜs rahvusvahelist konverentsi

“Teadmispõhised materjalid ja tehnoloogiad jätkusuut-
likus keemias“ (Knowledged-based materials and tech-
nologies for sustainable chemistry, MTSC). Korraldajad
Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool ja Nottinghami
Ülikool. Konverents tutvustas keemiateaduse uusi
17. mail valis üliõpilasesindus oma uueks juhatuse
suundi, mis lähtuvad ökonoomsusest ja elukeskkonna
esimeheks arvuti- ja süsteemitehnika eriala 3. aasta
ohutusest ning mille ühiseks nimeks on “roheline
üliõpilase Ragnar Everesti.
keemia“. Konverentsile saabus ligi 170 osavõtjat pea
24. ja 25. mail valiti kaks uut dekaani. Ehitustea-
kõikidest Euroopa riikidest; peeti 50 suulist ja 60
duskonna nõukogu valis uueks dekaaniks ehitustoot-
poster-ettekannet.
luse instituudi direktori professor Roode Liiase.
8. juunil oli TTÜ kuratooriumi istung, kus kuulati ja
Mehaanikateaduskonna nõukogu valis oma teadus-
arutati ülikooli 2004. majandusaasta ning teadus- ja
konna dekaaniks materjalitehnika instituudi direktori
arendustöö aruannet. Kuratoorium andis tehtule hin-
professor Priit Kulu.
deks “hea“. Vastvalitud rektor Peep Sürje tutvustas
22. – 26. maini korraldas TTÜ rahvusvahelise orga-
kuratooriumile oma tegevuskava rektoriametis oleku
nisatsiooni IEEE (Institute of Electrical and Electronics
ajaks 2005–2010.
Engineers) Euroopa 10. Testisümpoosioni, mis
Kevadised lõpuaktused 4+2 õppekavade lõpetajatele
käsitles seekord infotehnoloogia süsteemide diagnos-
olid järgmiselt: 17. juunil mehaanika- ja humanitaar-
tikat ja veakindlust. Osa võttis ligi 200 tippteadlast
teaduskond, 20. juunil energeetika-, matemaatika-
35 riigist üle maailma. Konkurentsisõel oli väga tihe,
loodus-, keemia- ja materjalitehnoloogia ning info-
tehnoloogia teaduskond, 21. juunil ehitus- ja majan-
dusteaduskond.
v
4. juunil andis diplomid kätte Kuressaare Kolledz, 17.
v
juunil Tallinna Kolledþ ja Virumaa Kolledz.
3-aastase õppekavade lõpetajad said diplomid kätte
järgmiselt: mehaanikateaduskond ja ehitusteaduskond
28. juunil, humanitaarteaduskond 29. juunil, energee-
tikateaduskond 29. juunil, keemia- ja materjalitehno-
loogia teaduskond 30. juunil, infotehnoloogia teadus-
kond 30. juunil, majandusteaduskond 1. juulil ja mate-
maatika-loodusteaduskond 2. juulil.
Kokku lõpetas kevadel 1292 üliõpilast: 180 dip-
lomi- ja rakenduskõrgharidusõppes, 889 bakalau-

44

reuseõppes ja 223 magistriõppest. Kiitusega lõpetas
78 õppurit.
AUGUST
25. augustil oli aulas traditsiooniline nõukogu lahtine
istung, mis juhatas sisse uue õppeaasta. Andres
Keevallik, kes oli ülikooli edukalt juhtinud viimased
viis aastat, tõmbas ettekandes joone alla oma rektori-
ajale, tõi esile TTÜ arengukava 2000–2005 täitmise
tulemused ning visandas lahendamist vajavad üles-
anded.
Ametisseastuv rektor Peep Sürje esitas oma program-
mi keskse eesmärgi: 2010. aastal peab TTÜ kui rah-
vuslik ülikool olema rahvusvaheliselt institutsionaal-
selt akrediteeritud ning asuma Euroopa tunnustatud
tehnikaülikoolide seas, olema rahvusvaheliselt konku-
rentsivõimeline nii õppe- kui ka teadustegevuses,
teenima oma akadeemilise potentsiaaliga ühiskonda,
mida Eesti riik ka selgelt väärtustab.
31. august. TTÜ nõukogu pidulikul istungil aulas
pühitseti ametisse TTÜ uus rektor Peep Sürje. Ameti-
keti pani uuele rektorile kaela Vabariigi President
Arnold Rüütel, kes oma kõnes meenutas lühidalt nii
rektori kauaaegset ja tulemuslikku tegevust Tehnika-
ülikoolis kui ka Tehnikaülikooli ajalugu, tema rahvus-
vahelist haaret ja tehnikahariduse vajalikkust Eesti
riigile. Tervituskõnedega esinesid TÜ rektor Jaak
Aaviksoo, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning
paljud avaliku elu tegelased.
SEPTEMBER
16. septembri nõukogu lahtine istung aulas oli
pühendatud TTÜ 87. aastapäevale. Traditsioonilise
aastapäevakõne pidas professor Karl Õiger. Ametisse
pühitseti ehitusteaduskonna dekaan Roode Liias ja
mehaanikateaduskonna dekaan Priit Kulu. Audoktori
tiitel anti üle eesti päritolu Nottinghami Ülikooli
keemiaosakonna juhatajale professor Martin Schröde-
m u u t e g e v u s
rile. TTÜ suure teenetemedali Mente et Manu said
arendusprorektor Andres Keevallik, õppeprorektor
Jakob Kübarsepp, haldusprorektor aastatel 2000–
2005 Peep Jonas, TTÜ Geoloogia Instituudi osa-
konnajuhataja akadeemik Anto Raukas ja vilistlane
Aare Kitsing. TTÜ Vilistlaskogu määratava Aasta
Vilistlase tiitli pälvis esmakordselt naine, ettevõtja
Tiina Mõis.
23. septembrist 1. oktoobrini oli Tallinnas Mustpeade
Majas programmkeelte ja tarkvaratehnoloogia konve-
rents TFp/ICFP/GPCE2005, mis kujutas endast ühte
suuremat ja kõrgemataselisemat rahvusvahelist tea-
duskonverentsi, mis kunagi Eestisse jõudnud. Konve-
rents oli kolme mõjuka arvutiteaduse konverentsisarja
ühisettevõtmine. Temaatikaks programmkeelte disain
ja realiseerimine, aga ka programmeerimise ja pro-
grammide sertifitseerimise tehnoloogia. Üheks korral-
dajaks oli TTÜ Küberneetika Instituudi vanemteadur
Tarmo Uustalu, osa võttis ligi 350 teadlast USAst,
Jaapanist, Euroopast ja mujalt.
OKTOOBER
11.–14. oktoobrini külastas Eestit USA Sisejulge-
olekuministeeriumi teaduse ja tehnoloogia kantsler
dr Charles E. McQuery, kes pidas riikliku julgeoleku
ja terrorismivastase võitluse teemalise loengu Tallin-
45
 m u u t e g e v u s
na Tehnikaülikoolis. Ettekannetes rõhutas ta vajadust
koolitada teadlasi ja insenere, kes oskaksid tagada
riiklikku julgeolekut ning vajadust leida tasakaal
julgeoleku nõuete ja tõkestamatu äritegevuse vahel.
NOVEMBER
15. novembril avas TTÜ oma majanduskoolitus-
keskuse, mis loob uued ja tõhusad õppimis- ja arene-
misvõimalused. Keskus pakub kahte tüüpi täiendus-
koolitust: avalikke kursusi eri valdkondade spetsialis-
tidele ning ettevõttesiseseid arendus- ja koolitusprog-
ramme. Oma tegevuse edukuses toetub keskus
tugevatele õppejõududele, tugevatele praktikutele –
TTÜ vilistlastele ning välisõppejõududele.
21. novembril avati TTÜs tuumasünteesi energeetika
46
näitus “Fusion Expo”. Näituse koostas Euroopa Ko-
misjon ja korraldas TTÜ füüsikainstituut koos Eesti
Füüsika Seltsiga. esitleti valdkonna saavutusi ja
tulevikuvõimalusi, Tokamak- ja Stellraator-tüüpi reak-
torite ehitust, Prantsusmaale ehitatavat eksperi-
mentaalreaktorit ja palju muud huvitavat.
22. novembril allkirjastati TTÜ ja AS Narva Elektri-
jaamad koostööleping. Lepe jätkab kahe energeetika-
tööstuse võtmeorganisatsiooni häid sidemeid. Kogu
maailmas valitseb tendents tahket kütust enne põle-
tamist töödelda, mis annaks ka põlevkivile lisaväärtust
– korraga saab nii energiat kui ka gaasi, vedelkütust
ja keemiasaadusi. Just nendes küsimustes jätkavad
TTÜ ja Narva Elektrijaamad koostööd.
25. novembril korraldati järjekordne tudengite roboti-
võistlus “Robotex 2005“. Seekord tuli ehitada ro-
bot, mis suudab iseseisvalt liikuda kolmekorruselisel
väljakul ja päästa viimaselt korruselt mängukaru.
Võitis IT Kolledþi üks võistkondadest.
DETSEMBER
1. detsembril alustas tööd TTÜ tehnoloogia ja innovat-
sioonikeskus (TIK), mis peab olema ühenduslüli ette-
võtliku ülikooli ja ärisektori vahel, aga ka ülikooli
SPINNO programmi rakendusüksuseks ning turun-
dusstrateegia loojaks ja elluviijaks. TIK-i juhib Indrek
Jakobson.
7. detsembril oli TTÜ uue arengukava (2006–2010)
väljatöötamisel oluline etapp: ülikooli juhtivad jõud
diskuteerisid koos vilistlaste, hariduspoliitikute ja teis-
te arvamusliidritega Glehni lossis korraldatud arengu-
konverentsil ülikooli arengu ja Eesti ühiskonna sidusu-
se teemadel. Konverentsi moderaator oli TTÜ uue aren-
gukava väljatöötamise töögrupi juht professor Jaak Lei-
mann. Väärtuslikke ideid arengukava edasise välja-
töötamise jaoks esitasid Indrek Neivelt, Peeter Kreitz-
berg, Tõnis Lukas ja teised konverentsist osavõtjad.
17. detsembril kulmineerus TTÜ Akadeemilise Mees-
koori 60. aastapäeva tähistamine Estonia kontserdi-
saalis kontserdiga “60 DetsiBelli”. Juubeli puhul anti
kontserte mitmel pool Eestis ja ka Tehnikaülikoolis.
 m u u t e g e v u s

Detsembris valisid Euroopa Teaduste Akadeemia

Ühingu (ALLEA – All European Academies) liikmes-
akadeemiad oma järgmiseks presidendiks Eesti Tea-
duste Akadeemia asepresidendi, TTÜ Küberneetika
Instituudi osakonnajuhataja professor Jüri Engel-
brechti. ALLEA ühendab 52 akadeemiat 39 maalt ja
on kujunenud Euroopa teaduse oluliseks institut-
siooniks. Ta avaldab sõltumatuid arvamusi ja hinnan-
guid, annab erapooletut nõu, rõhutab teaduseetikat,
teadlaste vastutust, on akadeemiate suhtlemisfoo-
rumiks. ALLEA presidendikoht on tunnustus Jüri Engel-
brechti teaduspoliitilisele tegevusele ning sellega kogu
Eesti Teaduste Akadeemiale ning Eesti teadlaskon-
nale.
Talvistel lõpuaktustel sai diplomi 411 üliõpilast, neist
bakalaureuse- ja diplomiõppes 340 ning magistriõppes
71 noort: 20. detsembril energeetika-, majandus-,
humanitaar ning matemaatika-loodusteaduskond, 21.
detsembril keemia- ja materjalitehnoloogia-, ehitus-,
infotehnoloogia ning mehaanikateaduskond, samuti
v
TTÜ Tallinna Kolledz.
Kiitusega lõpetas 14 tudengit.
v
22. detsembril valis TTÜ Virumaa Kolledz oma uueks
direktoriks senise kohusetäitja Viktor Andrejevi.

47
 Rektoraat
Kuni 1. september 2005 Alates 1. septembrist 2005
Rektor Andres Keevallik Rektor Peep Sürje
Teadus- ja arendusprorektor Peep Sürje Teadusprorektor Rein Vaikmäe
Õppeprorektor Jakob Kübarsepp Õppeprorektor Jakob Kübarsepp
Haldusprorektor Peep Jonas, kuni 22.03 Arendusprorektor Andres Keevallik
Ardo Kamratov, 22.03.–1.09 Finantsdirektor Ardo Kamratov
Haldusdirektor Henn Karits

TTÜ nõukogu juhataja Sulev Mäeltsemees

TTÜ nõukogu alaliste komisjonide esimehed (valitud 2005/2006 õppeaastaks)

akadeemiline komisjon Peep Sürje
arengu- ja eelarvekomisjon Margus Lopp
teaduskomisjon Jaan Penjam
õppekomisjon Ennu Rüstern

Üliõpilasesinduse esimees Heiki Lemba

Ragnar Everest, alates 1.06

Dekaanid
Ehitusteaduskond Roode Liias
Energeetikateaduskond Olev Liik, † 12.08
Juhan Valtin, kt alates 12.08
Humanitaarteaduskond Sulev Mäeltsemees
Infotehnoloogia teaduskond Ennu Rüstern
Keemia- ja materjalitehnoloogia
teaduskond Andres Öpik
Majandusteaduskond Enn Listra
Matemaatika-loodusteaduskond Margus Lopp
Mehaanikateaduskond Priit Kulu

Asutuste direktorid
v
Kuressaare Kolledz Anne Keerberg
v
Tallinna Kolledz Udo Meriste
v
Virumaa Kolledz (Kohtla-Järvel) Viktor Andrejev
Säästva Tehnoloogia Instituut (Tartus) Lembit Nei
Geoloogia Instituut Alvar Soesoo
Küberneetika Instituut Jaan Penjam
Meresüsteemide Instituut Jüri Elken
Sertifitseerimisasutus Toomas Laur
Raamatukogu Jüri Järs

Kuratoorium
Toomas Luman, esimees
Toomas Sõmera, aseesimees
Ülo Jaaksoo
Valdo Kalm
Siim-Valmar Kiisler
Margus Leivo
Andres Lipstok
Indrek Neivelt
Eiki Nestor
Gunnar Okk
Liina Tõnisson

48