REKREATSIOONI GEOGRAAFIA

 03.02. Sissejuhatus
 10.02 Sissejuhatus
 1 17.02. Põhja-Ameerika ja Kesk-Ameerika, Jorma, Siim, Janno, Ersto
 2 17.02.Lõuna-Ameerika Liisi, Merlin, Anabell, Marian
 24.02-
 3. 4.03. Lõuna- ja Ida-Euroopa Inge, Kristi, Hege, Kristiina
 4. 4.03. Põhja- ja Lääne-Euroopa Lauri, Marko, Veronika, Maria
 5 10.03.Endine NSVL Egert, Madis, Henri, Andra
 6 10.03.Ida-Aasia Kristina, Kristin, Liisa,
 17.03.
 24.03
 Kagu AasiaTaivo, Urmas, Janis, Martin
 Lääne Aafrika Indrek, Mari Möls, Raiko Matsalu
 7 7.04 Lõuna-Aasia Margus, Riho Kraus
 8 7.04. Austraalia ja Okeaania Grete, Heleen, Sandra, Krislin
 9 14.04.Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida Tarmo, Mats-Kaarel, Markku, Danila
 10 14.04. Kesk- ja Lõuna-Aafrika Viljar, Lennart,
 11 21.04 12 21.04
 Referaadis tuleb anda ülevaade piirkonna
looduslikest, kultuurilistest, ajaloolistest
tingimustest rekreatiivseteks harrastusteks
 Referaadi pikkus ca 20 lk
 Ettekande pikkus 45 min
 Referaat saata meilile mart@retked.ee
reedel enne seminari
Loodusvööndite paiknemine
 Loodusvööndid ei paikne maakeral juhuslikult.
Nii põhja- kui ka lõunapoolkeral järgnevad nad
üksteisele kindla korra järele.
 Kuumad ja niisked ekvatoriaalse looduse vöönd
läheb järk-järgult üle külmadeks polaaraladeks.
 Mägedes esinev kõrgusvööndilisus kordab
tasandikel esinevat nn. laiusvööndilisust
Kõrgusvööndilisuse teke
 Õhutemperatuuri langust määratakse iga 100 m
tõusu kohta ning seda nimetatakse
temperatuuri vertikaalseks gradiendiks.
 Keskelt läbi on temperatuuri langus 0,6C iga 100
m kohta. Näeme, et tõustes mööda mäenõlva 1
km kõrgusele, on seal 6C külmem kui mäe
jalamil.
 Kui me liigume mööda tasandikke soojast
ekvatoriaalpiirkonnast põhja poole, siis sama
suur temperatuuri langus ilmneb alles pärast 500
km läbimist.
Polaaralad
 Arktilise ookeani veeväljad jagunevad
paljudeks meredeks ning neis on palju
suuri ja väikesi saari.
 Arktika jääväljade säilimise eelduseks on
aasta keskmine negatiivne temperatuur.
 Talvel polaaröös on kõige külmem, siis
laskuvad kõige madalamad temperatuurid
50C alla nulli
Tundra
 Tundravöönd esineb vaid põhjapoolkeral,
Arktilist ookeani ümbritsevatel
mandrialadel. Ta paikneb jäävööndist ja
külmakõrbedest lõunapool ning teda piirab
juulikuu (s.o. aasta kõige soojem kuu)
+100C samajoon
Antarktika
 Lõunapoolkera polaaralasid ühendab nimetus
Antarktika. Piiriks on soojade ja külmade vete
kokkupuute ala, mis asub 48 ja 62 lõunalaiuste
vahel.
 . Lõunapoolkera polaaralade oluliseks
iseärasuseks on asjaolu, et lõunapoolus on
ümbritsetud mandriga, mida nimetatakse
Antarktis.
 Suuremas osas Antarktikast taimkate ja
loomastik puudub. Vaid rannikul ja saartel
kasvavad samblad, samblikud ning vetikad.
Esinevad vaid üksikud õistaimed.
Parasvöötme metsad
 Parasvöönd koosneb metsa-
parasvööndist ja rohtla-parasvööndist.
Esimene neist on nagu nimigi ütleb
metsane, teises valdavad rohtlad.
Põhjapoolkeral asuvad okasmetsad põhja
pool lehtmetsasid. Üleminekul
okasmetsadelt lehtmetsadele esinevad
segametsad.
Maailma rahvastiku etniline koosseis
 Etnose mõiste, tunnused ja vormid Etnoseks
nimetatakse ühise kultuuriga inimeste rühma. Viimasel
ajal peetakse peamiseks etnost kujundavaks ja teistest
etnostest eristavaks teguriks ta etnilist eneseteadvust.
 Subjektiivne eneseteadvus toetub mingile objektiivsetele
alustele:
 - ühine keel,
 - ühine kultuur, eriti religioon,
 - ühise riikluse traditsioon ja sellest tulenevalt
 - piisaval hulgal ühiseid majanduslikke ja poliitilisi
huvisid.
 Igal etnosel ei pea olema kõiki neid objektiivseid
tunnuseid, piisab vaid osast nendest.
Maailma rahvastiku etniline koosseis
 Etnos on arenev nähtus. Etnos läbib järgmised arenguvormid:
 - hõim - võrdlemisi väike, kuni mõnekümnetuhandeline inimrühm
väga ühtlase keele, kultuuri ja huvidega, tugeva eneseteadvusega, ent ilma
riikluseta ja võrdlemisi algelise ühiskonnaeluga;
 - hõimuliit - ühiste (enamasti ajutiste) huvide pinnal tekkinud
hõimude liit, mis koosneb tavaliselt, kuid mitte tingimata keelelt ja kultuurilt
lähedastest hõimudest ja mis on vormistatud võrdlemisi algelise riigina.
Enamik hõimuliite laguneb varsti;
 - rahvas - suur, sadadesse tuhandetesse ja miljonitesse ulatuva
arvukusega etnos, püsivuse ja üldise eneseteadvuse omandanud hõimuliit,
mille piires toimub vastastikune kultuuriline vahetus ja keeleline mõjutamine,
ühised huvid on aga veel väga nõrgad;
 - rahvus - samuti suur etnos, kujuneb rahvast sisemise
konsolideerumise teel, mille käigus
 rahva sisemised keelelised ja kultuurilised erinevused hääbuvad,
 ühised huvid kasvavad tunduvalt ja nende kaitsmiseks vajatakse omariiklust.
Samal ajal rahvuse kultuur, eriti just materiaalne, ka internatsionaliseerub,
läheneb naaberrahvuste kultuurile. Rahvused tekivad alles moodsal ajal, varem
polnud sellise vormi olemasoluks tingimusi.

Maailma rahvastiku etniline koosseis
 Kõikide etnoste areng ei pea läbima neid vorme.
 Ebasoodsates oludes võib etnose areng ka
takerduda.
 Paljud etnose liikmed lahkuvad sellest ja liituvad
mõne õnnelikuma etnosega, võttes üle tolle
keele, kultuuri, eneseteadvuse, huvid.
 Ülejäänud, kuni neid veel leidub, moodustavad
hääbuva etnose, etnilise relikti.
 Paljud konfliktid maailmas tulenevad
etnilistest probleemidest
 Paljud probleemid jäävad sageli
eestlastele arusaamatuks kuna etnosed
on alles hõimude tasandil
Etnosevormid Euroopas
 Euroopa etniline kaart on äärmiselt kirju, siin elab kaugelt
üle saja etnose. Euroopa on peamiselt rahvuste
maailmajagu, s.t. enamik etnosi on siin arenenud
rahvuse vormini. Leidub siiski ka üsna palju erandeid.
Lähis-Arktikas esineb veel mitmeid hõime ja hõimuliitegi
(saamid, evenkid, neenetsid jt.). Ida-Euroopas ja Ida-
Vahemeremaadel elab etnosi, kes on veel rahva tasemel
või kuskil rahva ja rahvuse vahel (komid, tatarlased,
kurdid, albaanlased jt.). Mitmed rahvusedki pole veel
lõpuni konsolideerunud, selliste hulka kuuluvad näiteks
sakslased, prantslased, britid. Kõikjal, eriti aga just
Lääne-Euroopas esineb etnilisi relikte (friisid, bretoonid,
sorbid, liivlased jpt.). Nõnda siis ei ole õige kõigile
Euroopa etnilistele probleemidele läheneda rahvuse
nõuete seisukohalt.
Kristlus
 Kristluse ehk ristiusu keskmeks on Jeesus
Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et
Jeesus on Jumala poeg ning Vanas
Testamendis ennustatud Messias.
 Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid
kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud
rõõmusõnumist.
 Ligikaudu 2,1 miljardi järgijagal on kristlus
suurim maailmausk
Islam
 Islam (araabia keeles ‫( اإلسالم‬islām) 'alistumine
[Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on
suuruselt teine maaimareligioon.
 Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400
aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo
märke nii kunsti kui ka teadusesse.
 Maailmas elab 1,4 miljardit islami järgijat
(moslemit)
 Islam on kõige kiiremini kasvav religioon
tänapäeva maailmas.
Islam
palvetamine
 Moslemid palvetavad viis korda päevas,
näoga Meka poole.
 Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puht
avoolava vee, või kui sed pole siis liivaga.
 Palvus peab toimuma puhtas paigas, mis
peab olema pühakoda või võib ka piirduda
palvevaibaga.
Islami sektid
 Umbes 90% moslemistest on sunna sekti kuuluvad
sunniididd; 10% šiia sekti kuuluvad šiiidid.
 Sunniitide ja šiiitide vahelise lõhe põhjustas juba islami
algaegadel Muhamedi poliitiline pärand. Nimelt ei jätnud
Muhamed peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle
järglast valida. Üks, suurem moslemite grupp valis
järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks - prohveti lähedase
sõbra Abū Bakri. Teine, väiksem rühm aga arvas, et
Muhamedi järglaseks peaks saama tema väimees ‘Alī
ibn Abī Tālib. Abū Bakri toetajatest said sunniidid, Ali
toetajatest šiiidid.
Hinduism
 Hinduismi mõiste pärineb algselt Induse jõe orust. Kui
islamiusulised keskajal Indiasse tungisid, siis nimetasid nad
hindudeks neid, kes keeldusid islami usku vastu võtmast.
 Hinduismi juured ulatuvad umbes 2500 aastat e.Kr. õitsele
puhkenud Induse kultuuri.
 Hinduism on rahvuslik religioon, sest see on seotud India ajaloo,
kultuuri ja elulaadiga.
 Teistest maailmausunditest on Hinduism erinev seetõttu, et tal
puudub rajaja.
 XIX sajandi lõpuni ei teinud hinduism misjonitööd, kuid tänapäeval
on erinevad hinduistlikud voolud saanud tuntuks ka läänemaailmas.
 Hindusid on üle 600 miljoni, on järgijate arvult suuruse poolest
kolmas usund maailmas.
Budism
 Budism sai alguse Indiast 5. sajandil e. Kr ning selle religiooni
asutajaks peetakse prints Siddhartha Gautamat, kes pärast 29 aastat
lossis kestnud jõudeelu avas enda silmad ja hakkas ringi rännates ja
erinevat moodi eksperimenteerides maailmast tõde taga otsima.

 Tõe(ehk siis tagaotsitud jumala) ta ka leidis, aga mitte kuskilt kivi alt
ega pilve pealt, vaid pärast 49 päeva väldanud meditatsiooni enese
seest. Ajalugu tunneb nüüd seda printsi ka Buddha nime all.

 Erinevalt paljudest teistest religioonidest ei eksisteeri budismis

isikustatud jumalat. Ta ei ole selles religioonis isegi mitte kuidagi
inimese sarnane - pigem on jumal lihtsalt tõe sünonüüm või siis
meeleseisund.
Buddha ei ole jumal, vaid inimene, kes saavutas valgustatuse ehk
seisundi, mil inimene näeb ja mõistab tõde. Teoorias võib igaüks
Buddhaks saada.

 Budiste on 365 miljonit, 6% maailma rahvastikust

 Test teisipäeval moodustab siis 40% lõpphindest
> Pool testist tuleb üldistel geograafilistel teemadel
(vaadake kaarte)
> 1)Loodusvööndid
> 2)Rahvastik
> 3)Usundid
>
> Teine pool on teie referaatidest ja rohkem suunatud
rekreatiivsetele
> tegevustele.
>
> Saadan konspekti. Konspekti kasutada testi
tegemisel EI TOHI.
> Kasutada võib atlast.