Tallinna Inglise Kolledži

UURIMISTÖÖ JUHEND

sissejuhatus

Uurimistöö (uurimus) on õpilase poolt iseseisvalt kirjutatud teaduslik töö, mis on koostatud
õpilase valitud või juhendaja poolt soovitatud teemal ja mis vastab uurimistöö juhendi
nõuetele.
Uurimistööd hinnatakse püstitatud sisuliste eesmärkide saavutamise, töö valmimise protsessi
ja kaitsmise põhjal.

Uurimistöös tuleb selgelt välja tuua käsitletava teema teaduslik põhjendus, üldteoreetiline
taust koos viidetega, uurimisküsimus, põhieesmärgid ja tööhüpoteesid, uurimismetoodika ja –
tulemused, tulemuste analüüs ja järeldused. Uurimistöö oluline osa on koostaja poolt
planeeritud ja läbiviidud praktiline osa.

Uurimistöö põhieesmärkideks on

 erialase teaduskirjanduse ning andmete kogumise ja nendega töötamise

kogemuste omandamine;
 korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia)
omandamine;
 töö korrektse (juhendi nõudeid rangelt järgiva) vormistamisoskuse omandamine.

1. Empiirilise uurimuse loogika

toetub järgmistele väidetele:

 empiiriline uurimus viiakse läbi mingi teadusliku probleemi lahendamiseks;

 probleem on lahendust nõudev küsimus;
 probleemi võimalik lahendus tugineb teaduslikul oletusel ehk hüpoteesil;
 et kontrollida püstitatud hüpoteesi kehtivust, viiakse läbi empiiriline uuring,
milleks koostatakse uurimisküsimustele ja uuritavate jaoks kohane metoodika ja
protseduur;
 empiirilise uuringuga saadud tulemusi analüüsitakse püstitatud hüpoteesist või
uurimisülesannetest lähtudes;
 analüüsitakse uurimistulemuste praktikasse rakendamise võimalusi;
 analüüsi tulemustest tuletatakse uued probleemid ja hüpoteesid.

Seega on empiirilise uurimuse kriitilisteks momentideks uurimuse probleem, meetod

ja tulemused. Seejuures on oluline, et empiirilise uurimusena esitatud töö oleks sisuline
tervik, mille loogiliseks lähtekohaks on probleemiseade, millele empiiriline uuring tugineb.
Üheks kahetsusväärseks eksimuseks õpilastöödes ongi see, et esitatud töö koosneb kahest
osast, nn teoreetilisest ja empiirilisest, mille omavaheline seos võib väljenduda heal juhul
1
selles, et tööl on ühine teema. Tõsi, empiirilisel uurimusel on need kaks osa olemas, kuid nad
on omavahel loogiliselt seotud uurimuse probleemi ja hüpoteesi kaudu.

Probleem ja probleemiseade. Probleem on lahendust nõudev küsimus. Seega on probleem

küsimuse kaudu omamoodi teadmine mitteteadmisest. Taolist olukorda nimetatakse
probleemsituatsiooniks. Probleemiseade kujuneb püstitamise käigus, milles saab eristada
järgmisi samme:

 probleemi formuleerimine - keskse küsimuse sõnastamine, probleemi aluseks

oleva vastuolu sõnastamine, oodatava tulemuse esialgne piiritlemine;
 probleemi ülesehitamine – probleemi liigendamine küsimusteks ja nende
järjestamine, uurimisaine piiritlemine;
 probleemi põhjendamine (seosed teiste probleemidega, võimalike vastuväidete
analüüs);
 probleemi tähistamine e vajaliku mõisteaparatuuri määratlemine või loomine
(tuntud ka operatsionaliseerimisena);
 probleemi hindamine – probleemi lahendustingimuste ja meetodite analüüs ja
hindamine.

Probleemi võimalik lahendus tugineb teaduslikul oletusel ehk hüpoteesil.

Hüpoteesi saab iseloomustada järgmiselt:

 hüpotees on teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev, kuid tõestamata teaduslik

oletus;
 hüpotees sugeneb kui probleemi üks võimalikke lahendusi, temas sisalduv oletus
on probleemis püstitatud küsimuse vastus;
 hüpoteesi näol on tegemist tõepärase, mitte aga tõsikindla teadmisega, oletusega,
aga mitte tõega;
 hüpoteesid võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida ja saada uusi teadmisi, mis
kaasnevad nii hüpoteeside tõestamise kui kummutamisega;
 hüpotees peab olema kontrollitav, tal peab olema hea üldistusvõime ja samas
olema võimalikult lihtne.

(www.syg.edu.ee)

Uurimistöö maht

 8.klassis üleminekuarvestusena on 1000 sõna

 Gümnaasiumis üleminekuarvestusena on 2000 sõna
 Gümnaasiumis kooli lõpueksamina on 4000 sõna

2
 Uurimistöö struktuur

Töö sisu avaldub uurimistöö struktuuri põhjal:

a) tiitelleht (märgitakse kooli nimi, autori ees- ja perekonnanimi, klass, töö pealkiri,
töö iseloom (uurimistöö, referaat), õppeaine nimetus, juhendaja ees- ja perekonnanimi,
töö valmimise koht ja aasta. Vt. Lisa 1);
b) sisukord, mis peab vastama töös leiduvatele pealkirjadele ja leheküljenumbritele.
Vt Lisa 2;
c) sissejuhatus/eessõna, kus põhjendatakse teemavalikut ja selgitatakse probleemi
laiemat tausta, tutvustatakse konkreetset kitsamat probleemi ja sõnastatakse eesmärk
(esitatakse küsimus, millele otsitakse töö käigus vastus) selgitatakse töömeetodeid
(valim, töö planeerimine) ning töö sisulist liigendust. Hea tava kohaselt avaldatakse
tunnustust juhendajale ja muudele abilistele;
d) sisu/põhiosa, s.o. uurimus, mille käigus tuuakse selgesti välja uurimistöö autori
isiklik panus. Analüüs peab olema esitatud loogilises ja põhjendatud järjekorras: 1)
ülevaade kirjandusest ja olulisemate autorite seisukohtadest, 2) uurimus, 3) analüüs ja
järeldused;
e) kokkuvõte (1-2 lk), kus võetakse kokku põhiosas kirjeldatud analüüsi tulemused
ning antakse vastus sissejuhatuses tõstatatud probleemistikule. Kokkuvõttes ei tooda
enam uusi, põhiosas varem esitamata andmeid ja järeldusi. Kokkuvõte ei sisalda
viiteid tekstile ega kirjandusele;
f) kasutatud kirjanduse ja teiste allikate loetelu;
g) lisad (vajadusel) sisaldavad töö põhiosa täiendavaid lisamaterjale:
illustratsioonid, joonised, tabelid vms ning neile tuleb põhitekstis viidata.

Uurimistööde vormistamine

Töö vormistatakse arvutis.

Teksti kirjastiil ja suurus: Times New Roman 12 punkti. Reavahe 1,5 tähekõrgust. Lehe
üla- ja alaäärised 1,5 cm.. Köitmiseks jätta vasakust lehe servast tühjaks umbes 3 cm.
Taandridu mitte kasutada, lõikude vahele jätta suurem vahemaa. Kogu töö vormistamisel
on nõutav järjepidevus.
Kõik teiste autorite originaalsed seisukohad peavad olema viidatud. Samuti peavad olema
viidetega varustatud kõik illustratsioonid jms, mille autoriks ei ole töö koostaja.
a) nime/aasta viitamisel tuuakse tsitaadi järel ümarsulgudes autori
perekonnanimi, väljaande ilmumisaasta ja leheküljed, mis eraldatakse aastast kooloni
või komaga: näit. (Tammsaare 1937:55) või (Tammsaare 1937, lk.55)
b) kui tekstisiseses viitamises on ühelt autorilt samal aastal mitu kasutatud allikat,
siis lisatakse aasta järel täht: näit. (Tammsaare 1937a:55), (Tammsaare 1937b:41)
c) kui ühele ja samale allikale viidatakse ühel leheküljel mitu korda järjest, võib
pärast esimest viidet kasutada järgmistel kordadel lühendit Ibid. (ladina keeles ibidem
– samas kohas ) koos lehekülgede äranäitamisega.
d) Interneti kasutamisel märkida täpne aadress: The American Heritage ®
Dictionary of the English Language URL http://www.bartleby.com/61/
e) ingliskeelsete tööde puhul on viitamissüsteemiks reaalainetes APA ja
humanitaarainetes MLA vt Lisa 3

3
f) kõik kasutatud kirjanduse loetelus toodud allikad peavad olema viidatud ja
vastupidi. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile, selles ära jäetud teksti
asemele pannakse mõttepunktid.
g) viitamissüsteem peab olema ühtne kogu uurimistöö ulatuses.
Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehe ja sisukorra leheküljele
numbrit välja ei trükita.
Pealkirjad peavad olema lühikesed ja vastama töö sisule.
Töö iseseisvad osad algavad uuelt lehelt.
Lisad sisaldavad töö põhiosa täiendavaid lisamaterjale (illustratsioonid, joonised, tabelid)
ning nendele tuleb töö põhiosas viidata. Lisad pealkirjastatakse ja nummerdatakse (kui
lisasid on rohkem kui üks) araabia numbritega ning esitatakse sisukorras. Vt Lisa 2.
Töö peab olema köidetud. Esitatud töö jääb koolile ja säilitatakse kooli raamatukogus.
Tööle lisatakse (eraldi lehel) retsensioon vähemalt ühelt retsensendilt. Võõrkeeles
kirjutatud uurimistöö retsensioon võib olla eesti keeles.

Uurimistöö juhendamine

Juhendaja
 aitab formuleerida töö struktuuri ja eesmärgi;
 aitab tööd planeerida vastavalt TIK-i lõpueksamina ja hindelise arvestustööna
koostatava uurimistöö juhendile;
 suunab kirjanduse ja algallikate leidmisel;
 kontrollib töö valmimise käiku; suunab töö vormistamist.

4
LISA 1 Tiitellehe näidis

5
LISA 2 Sisukorra näidis

Lisa 3

6
GENERAL INFORMATION
http://owl.english.purdue.edu/owl/search.php
http://library.concordia.ca/help/fyiflix/refworks/refworks.html
http://freelancewrite.about.com/od/mechanicsofwriting/a/styleguides.htm

APA – for experiential sciences, math

http://www.apastyle.org/learn/tutorials/basics-tutorial.aspx
http://owl.english.purdue.edu/owl/resource/560/01/

MLA – for humanities

http://owl.english.purdue.edu/owl/search.php
http://homeworktips.about.com/od/mlastyle/ss/MLAbib.htm