Vljundiphine hindamine krgkoolis

Einike Pilli

Sisukord

Sisukord
Sissejuhatus Misted 1. Hindamise teooriataust 1.1. Hindamise terminoloogia ja phimtted 1.2. Hindamisprotsessi kirjeldus 1.3. Aine tervikhindamine, sh ldiste pdevuste hindamine 1.4. Enese- ja vastastikhindamine 1.5. Varasemate pingute ja tkogemuse arvestamine 1.6. Kujundav hindamine ppimise toetajana 1.7. Korduma kippuvad ksimused 2. Valik hindamismeetodeid 2.1. Abimaterjalidega kirjalik t 2.2. Anals 2.3. Aruanne (raport) Koostanud ja toimetanud Einike Pilli Toimetuskolleegium Mari Karm, Tiina Kukkes, Triin Marandi, Rita Nmmela, Erika Pedak, Karin Ruul, Kaire Uiboleht, Inga Vau Keeletoimetaja Ene Voolaid Sihtasutus Archimedes Programmi Primus broo Vike-Turu 8, I korrus 51013 Tartu primus@archimedes.ee http://primus.archimedes.ee 2.4. Esitlus (ettekanne) 2.5. Essee 2.6. Praktilise ppimise refleksioon 2.7. Praktiline harjutus (simulatsioon) 2.8. Probleemi lahendamine (juhtumi anals) 2.9. Projekt 2.10. Referaat 2.11. Struktureeritud kirjalik t 2.12. Suuline eksam ehk akadeemiline vestlus 2.13. Uurimist (kursuse- ja lput, vitekiri) 2.14. pimapp (portfoolio) Vljaandja Sihtasutus Archimedes Autoriigus autorid ja vljaandja 2.15. pipevik 3. Niteid ppeainete ja moodulite hindamisest 3.1 Analtilise keemia praktikum ISBN 3.2. Fsika 3 5 9 9 11 18 19 23 26 28 31 31 33 35 37 40 42 44 47 49 51 53 59 61 66 69 73 74 75

Sisukord

Sissejuhatus

3.3. Joonistamine 3.4. Kehalise kasvatuse ja spordi vaatluspraktika 3.5. Kliiniline endus I 3.6. Pedagoogiline praktika inglise filoloogias 3.7 Probleemiphine pe krgkoolis 3.8. Suu- ja nolualuude kirurgia 3.9. Tarkvara arendus (moodul) 3.10 Tootedisain 3.11 Turundus 3.12. Vana Testamendi eksegees I Kasutatud kirjandus

79 81 82 83 85 86 88 90 93 98 100

Sissejuhatus
Hindamine ppeprotsessis pole sugugi uus teema: hel vi teisel viisil on seda alati tehtud. Kuid piksituse muutudes teiseneb muude ppeprotsessi osade krval ka arusaam hindamisest. Kaks suurimat muutust, mis ppeprotsessi ja selle kaudu ka hindamise mistmist on mjutanud, on liikumine ppejukeskselt ppijakeskse ppekava ja ppeprotsessi suunas ning eliidikrgkoolist massikrgkooliks kujunemine. Nende kahe muutuse taustaks on Euroopa krghariduse htlustamisprotsessid ja nende aluseks olevad kokkulepped. Pikka aega on ppeprotsessi krgkoolis ksitletud ppejukeskselt, sest Eesti on olnud mjutatud saksa haridusparadigmast (Wienker-Piepho 2004). lipilase teadmuse loomise protsessi on jlgitud ja tulemuslikkust hinnatud vastavalt sellele, kui palju ppeju poolt edastatavast on ta suutnud omandada. Kuid mitte alati pole vhemalt poole materjali omandamine piisav, kuigi minimaalselt 51% ppematerjali omandamise piir positiivse hinde saamiseks on stestatud kuni 31. augustini 2010 kehtiva mrusega Krgharidust andvate ppeasutuste htse hindamisssteemi kinnitamine. Selle tulemusena pole lpetajad olnud tturul nii hea ettevalmistusega, kui on loodetud. Seetttu on hakatud rohkem thelepanu prama ppijale ja neile pdevustele, mida temalt prast krgkooli lpetamist tturul oodatakse. Seda muutust nimetatakse kokkuvtvalt leminekuks vljundiphisele ppekavale. Teine suur muutus on krghariduse kttesaadavuse suurenemine, mis thendab, et krgkoolides pib varasemast rohkem erineva ettevalmistusega inimesi. Lisaks noortele pib seal jrjest enam tkogemusega tiskasvanuid, kelle vimekus mehaaniliselt meelde jtta on ldjuhul vhenenud, kuid suurem elu- ja tkogemus annab neile suure eelise ning muudab ppeprotsessi. Tiskasvanud ppijad pivad tihti avatud likooli vormis osakoormusega ppes, mis thendab, et nende auditoorse ppet osakaal on viksem ja iseseisva t osakaal oluliselt suurem kui pevappe tudengitel. Et nende kahe ppijate grupi ppeprotsess pole identne, diplomid aga on, sltub oskuslikust hindamisest, kas erinevad ppijad ka samale tasemele juavad. Tiskasvanud ppijate arvu suurenemisega kasvab ka varasemate pingute ja tkogemuse arvestamise taotluste hulk, mis eeldab hindamise seisukohalt veelgi suuremat pdevust, vltimaks kvaliteediriski. Kesolev raamat ei anna vga tpseid juhiseid, kll aga pab aidata ppejududel ja teistel krghariduse hindamisest huvitatutel mista, milline on hindamine vljundiphises ppes ja kuidas keskseid phimtteid rakendada. Juriidiliselt on selle raamatu vljaandmise taustaks haridus- ja teadusministri mruse htne hindamisssteem krgharidustasemel, koos diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimustega (edaspidi HK) vastuvtmine ning selle kehtima hakkamine 1.septembrist 2010. Formaalselt eeldab teistsugust lhenemist hindamisele ppekavareform, mis nuab, et hindamismeetodid koos hindamiskriteeriumidega on selgemalt snastatud. Vljundiphisele ppekavale leminek ei thenda ainult vljundite snastamist, vaid eelkige pivljundite omandamise vimalikult selget hindamist. Jrgnev raamat koosneb kolmest osast. Esimene peatkk aitab mista vljundiphise hindamise keskseid phimtteid ja teostust. Mitmed snastused ja mratlused on prit hiljuti vastu vetud mrusest htne hindamisssteem krgharidustasemel, koos diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimustega (HK) ja selle seletuskirjast. Selles peatkis pratakse thelepanu hindamisprotsessile. Eraldi ksitletakse tervikhindamist, ldiste pdevuste hindamist ja antakse nu kujundavaks hindamiseks. Tuuakse vlja varasemate pingute ja tkogemuse arvestamise (VTA) eripra ning antakse nu, kuidas teostada enese- ja vastastikhindamist. Peatkk lpeb vastustega korduma kippuvatele ksimustele. Teises peatkis keskendutakse hindamismeetoditele. Antakse soovitusi hindamismeetodite parimaks teostamiseks, tuuakse vlja nende vimalusi ja ohte ning esitatakse niteid hindamismeetoditest ja -kriteeriumidest konkreetsete ainete kontekstis. Hindamismeetodite juures viidatakse ka nende kasutamise vimalustele varasemate pingute ja tkogemuse arvestamise (VTA) protsessis ning e-ppes. Mitmete meetodite juurde on toodud konkreetsed nited koos hindamiskriteeriumidega. Kolmas peatkk koosneb ppeainete ja moodulite hindamise nidetest. Nited on valitud mitmeklgsuse phimttel, nii et vimalikult palju valdkondi ja ppetasemeid on esindatud. Selle raamatusse on panustanud suur hulk inimesi, nende hulgas mitmed minu koolitustel osalenud ppejud ja doktorandid, kes on lahkelt lubanud oma niteid kasutada. Erilist tnu tahan koostaja ja toimetajana avaldada jrgmistele toimetuskolleegiumi kuulunud inimestele: Mari Karm, Tiina Kukkes, Rita Nmmela, Triin Marandi, Erika Pedak, Karin Ruul, Kaire Uiboleht ja Inga Vau. Loodan, et alljrgnev raamat aitab muuta nii hindamisest mtlemist kui selle teostamist krgkoolis nii, et ppe kvaliteet paraneb ja kik krghariduse huvipooled on tulemusega rahul.

Misted

Misted

Misted
Misteid on selgitatud nii, nagu neid kasutatakse kesolevas raamatus. Selgitamisel toetutakse haridusministri mrusele htne hindamisssteem krgharidustasemel, koos diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimustega ning selle mruse seletuskirjale, ppekava arendamise juhendmaterjalile (Rutiku, Valk, Pilli, Vanari 2009), Biggsi ja Tangi raamatule ppimist vrtustav petamine likoolis (2009) ning rahvusvahelisele heale tavale.

Autentne hindamine (authentic assessment)

Autentne hindamine on selline hindamine, kus pivljundite hindamisel kasutatakse tegelikule elule vimalikult sarnast situatsiooni. Autentsuse tagab omandatud pdevuste aktiivne demonstreerimine. Niteks hindamismeetodina on lennukijuhtimise kirjeldamisest autentsem lennuki juhtimine simulaatoriga, kige autentsem aga teline lennuki juhtimine.

Hindamine (assessment, marking, grading)

ppija pivljundite saavutatuse hindamine, sealhulgas tema enesehindamine on ppeprotsessi osa, mille kigus antakse kindlate hindamiskriteeriumide alusel iglane ja erapooletu hinnang ppija teadmiste ja oskuste omandatuse taseme kohta vastavalt ppekavas kirjeldatud pivljunditele. Hoiakuid ldjuhul ei hinnata. Hindamise eesmrk on toetada ppimist ning anda usaldusvrset informatsiooni ppijate pingute lbimise tulemuslikkuse kohta. Hindamisel on kaks funktsiooni: kokkuvttev ja kujundav.

Enesehindamine (self-assessment)
on hindamismeetodi abil ppijapoolne oma pdevuste vrdlemine kavandatud pivljunditega. Enesehindamine toimub hindamiskriteeriumide phjal.

Hindamiskriteeriumid (assessment criteria)

ehk hindamisjuhised kirjeldavad hindamismeetodiga tendatavate teadmiste ja oskuste oodatavat taset ning ulatust. Hindamiskriteeriumid on snastatud pivljundite alusel, kuid oluliselt suurema detailsusega. Hindamiskriteeriumid jagunevad hinde- ja lvendikriteeriumideks.

Eristav hindamine (grading, marking)

Eristava hindamise puhul mratakse pivljundite saavutatuse tase thelise vi numbrilise hindena. Eristava hindamise skaalas on Eesti krgharidusssteemis 5 positiivset hinnet ja ks negatiivne. Eristava hindamise puhul mratletakse hindamismeetodi juurde hindamiskriteeriumid hindekriteeriumide vormis.

Hindamismeetod (assessment method)

on teadmiste ja oskuste omandatuse tendamise viis. Hindamismeetodi valikul tuleb lhtuda pivljunditest, mille saavutamist soovitakse hinnata. Hindamismeetodi juurde mratletakse hindamiskriteeriumid.

Misted

Misted

Hindekriteeriumid (grade criteria)

on eristava hindamise puhul kasutatavad hindamiskriteeriumid, mis mratletakse iga hindamismeetodi juures hinnete kaupa.

Mitteeristav hindamine (pass or fail assessment)

Mitteeristava hindamise puhul mratakse tase, millele vastamise vi mille letamise korral hinnatakse tulemus piisavaks snaga arvestatud ning millest madalamal tasemel tulemus hinnatakse ebapiisavaks snaga mittearvestatud. Mitteeristava hindamise kaheastmelist skaalat kasutatakse, kui eesmrgiks on hinnata, kas pivljundid on baastasemel saavutatud, kuid nende omandamise taset pole vimalik vi vajalik eristada. Mitteeristava hindamise puhul snastatakse hindamismeetodi juurde lvendikriteeriumid.

Vrdlushindamine (norm-referenced assessment)

Vrdlushindamisel kujuneb ppijate pitulemus ehk hinne sltuvalt sellest, millised on nende pdevused, vrreldes teiste sama ppeainet lbivate ppijate pdevustega. Vrdlushindamise aluseks kasutatakse ka normaaljaotuskverat, mille jrgi saab vga head vi vga halba tulemust saavutada vaid piiratud osakaal ppijatest, lejnud peavad paigutuma nende vahele. Vrdlushindamine ei sobi kokku vljundiphise ppekava hindamise mtteviisiga.

pivljundid (learning outcomes)

on ppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud vi nende kogumid (pdevused), mille olemasolu ja/vi saavutatuse taset on vimalik tendada ja hinnata. pivljundid on kirjeldatud ppekava, mooduli vi ppeaine lbimiseks vajalikul miinimum- ehk baastasemel. pivljundite saavutamise le otsustatakse hindamise abil.

Kokkuvttev hindamine (summative assessment)

on hindamine, mille abil antakse ppijale ja teistele huvipooltele infot, kas ja kui hsti on ppeaine vi teiste ppekava sisutervikute kavandatud pivljundid saavutatud. Kokkuvttev hindamine on eristav vi mitteeristav.

ppeaine (subject)
on kindla teadmistevaldkonna ppesisu, pitegevuste ning pivljundite hindamise terviklik hik. ppeaine aluseks on kavandatud pivljundid, mille saavutamist petamise kaudu toetatakse ja mida hinnatakse.

Kriteeriumhindamine (criterion-referenced assessment)

Kriteeriumhindamise korral on hindamise aluseks pivljundite phjal koostatud hindamiskriteeriumid, mis on ppijale enne hindamist teada ja mis hindamise kigus ei muutu.

Moodul (module)
on ppekava pivljunditest lhtuva sisulise liigendamise hik, mis koondab ppeained eesmrgistatud kogumiks vi koosneb hest ppeainest.

Vljundiphine pe (outcome-based learning process)

ppijakesksele lhenemisele tuginev ppekava eesmrgistamine ja ppetegevuse korraldamine, milles phithelepanu on hinnatavatel pivljunditel, mille ppija peaks ppeprotsessi tulemusena saavutama.

Tervikhindamine (holistic assessment)

Tervikhindamise puhul arvestatakse terviktulemust enam kui osade summat. Osade summa hindamise korral on tegu analtilise lhenemisega hindamisele. Nii tervikkui analtiline hindamine toimuvad hindamismiskriteeriumide phjal. Tervikhindamise puhul kirjeldatakse tavaliselt kige olulisemat komponenti, mille puudumisel ei saa ppija tulemus olla positiivne. Niteks hinnatakse vrkeele rkimisel, et inimene suudab ennast arusaadavaks teha; operatsioonil, et kirurgiks prgija opereerib iget elundit; eripedagoogikas, et htegi inimest ei peeta ebanormaalseks. Varasemate pingute ja tkogemuse arvestamisel thendab tervikhindamine, et hes taotluses analsitud ppimine vib olla toimunud erinevates kohtades (tl, koolis, tienduskursustel, huvitegevuses) ja erineval ajal.

Kujundav hindamine (formative assessment)

Kujundava hindamise kigus antakse lipilasele tagasisidet, mis toetab pivljundite omandamist ppeprotsessi jooksul. Kujundav hindamine ehk tagasiside on enamasti pikemas snalises vormis. Kujundava hindamise eripra on, et ppija saab oma td saadud tagasiside phjal veel enne kokkuvtvat hindamist parandada ja ppimise kigus tehtud vead ei mjuta hinnet. Kujundava hindamise snonmina kasutatakse ka mistet pidevhindamine.

Vljundiphine ppekava (outcome-based curriculum)

on ppijakesksest fookusest lhtuvalt les ehitatud eesmrgistatud ppetegevuse sisulise, ajalise ja korraldusliku kujundamise plaan. ppekava mrab kindlaks lbiviidava ppe eesmrgid, sealhulgas oodatavad pivljundid, ppe nominaalkestuse ja mahu, ppe alustamise tingimused, ppeainete loetelu ja mahud, lhikirjeldused ning valikuvimalused ja tingimused, spetsialiseerumisvimalused ja ppe lpetamise tingimused. ppekava vormistatakse ametliku dokumendina.

Lvendikriteeriumid (passing criteria, threshold criteria)

on mitteeristava hindamise puhul baastaset mratlevad hindamiskriteeriumid, mis snastatakse iga hindamismeetodi juurde eraldi.

Vastastikhindamine (peer assessment)

on hindamismeetodi abil kaasppija pdevuste vrdlemine kavandatud pivljunditega. Vastastikhindamine toimub hindamiskriteeriumide phjal.

Kasutatud lhendid
VTA varasemate pingute ja tkogemuse arvestamine KHS krgharidusstandard HK htne hindamisssteem krgharidustasemel, koos diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimustega, vt tielikku versiooni https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13230393

Hindamise teooriataust

Hindamise teooriataust

1. Hindamise teooriataust

1.1. Hindamise terminoloogia ja phimtted

Sna hindamine omab eesti keeles oluliselt kitsamat thendusvlja kui selle sna ingliskeelne vaste assessment. Parema sna puudumisel kasutame selles raamatus sna hindamine, andes sellele tavaprasest laiema thenduse ja meldes selle all nii hinde vormis hinnangu andmist, soovituste tegemist paremate tulemuste saavutamiseks kui tavaprast informatsiooni andmist erinevatele krghariduse huvipooltele. HK defineerib hindamist jrgmiselt: ppija pivljundite saavutatuse hindamine, sealhulgas tema enesehindamine, on ppeprotsessi osa, mille kigus antakse kindlate hindamiskriteeriumide alusel iglane ja erapooletu hinnang ppija teadmiste ja oskuste omandatuse taseme kohta vastavalt ppekavas kirjeldatud pivljunditele. Sellest definitsioonist tulenevad mitmed kesksed hindamisphimtted: 1. Hinnatakse seda, kas ppija on aine, mooduli vi muu ppekava osa pivljundid omandanud. See thendab ka, et ei hinnata ppijate omavahelist suhet ega ppija arengut ppeaine omandamise jooksul. Hindamise aluseks on see, kas ja kuivrd vastavad ppija poolt omandatud pdevused kavandatud pivljunditele. Jrgnevas raamatus kasutame vljendeid pivljundite saavutatuse hindamine ja pivljundite hindamine. 2. Hindamine toimub pivljunditega sobivate hindamismeetodite abil. Hindamismeetodid on niteks pimapp, projekt, esitlus, suuline eksam vi struktureeritud kirjalik t, essee, aruanne, praktilise ppimise refleksioon. Hindamismeetodite valikul on abiks vljundiverb ehk pivljundites sisalduv verb selle kohta, mil viisil on ppeaine sisu omandatud. 3. Hindamise objektiivsuse tagab toetumine hindamiskriteeriumidele. Hindamiskriteeriumid on snastatud pivljundite alusel, kuid oluliselt suurema detailsusega. Hindamiskriteeriumid on vljundiphise ppekava puhul peamiselt kvalitatiivsed, kvantitatiivse hindamise osakaal vheneb.

Hindamise eesmrk on HK jrgi ppimise toetamine ning usaldusvrse informatsiooni andmine pingute lbimise tulemuslikkuse kohta. Mlemaid eesmrke on alati teadvustatud, kuid rhuasetus liigub administratiivselt eesmrgilt didaktilisele: keskseks muutub ppimise toetamine. Hindamisel eristatakse kahte peamist funktsiooni: kokkuvtvat ja kujundavat (Jones ja Tanner 2006). Kujundava hindamise (assessment for learning) keskne funktsioon on ppimise toetamine, kokkuvtva hindamise puhul (assessment of learning) hinnatakse pitu vastavust kavandatud pivljunditele (Biggs ja Tang 2008, 170-172). Kokkuvtva hindamise puhul hinnatakse tagasivaatavalt, kuidas on ppeprotsess nnestunud ning kas ja kui hsti on pivljundid omandatud. Kokkuvttev hindamine on kas eristav vi mitteeristav. Eristava hindamise tulemust vljendatakse the vi numbri kujul, eldes kas ja kui hsti on pivljundid omandatud ja ppeaine sooritatud. Mitteeristav hindamine stestab, et pivljundid on omandatud ja ppeaine on sooritatud. Mlemal puhul garanteerib ppejud, et pivljundid on hindamise hetkel omandatud. Hindamise kokkuvtva funktsiooni piiranguks on, et ppija ei saa tihti selle abil sisulist ega tpsemat tagasisidet selle kohta, mis tal ts nnestus ja miks ta tulemus oli just selline. Isegi kui ta teab hindamiskriteeriume, vib jda selgusetuks, millised osad nnestusid ja millised mitte. Seeprast on vaja hindamise teist, kujundavat funktsiooni. Kujundavad kommentaarid vivad kaasneda ka kokkuvtva hindamisega, nidates ra, mis on nnestunud ja mida saab teha veelgi paremini. ppimise seisukohalt on oluline, et kujundav hindamine toimuks juba ppeprotsessi kigus, nii et ppijad saavad oma td enne kokkuvtvat hindamist parandada. Kujundav hindamine ehk tagasiside on hindamise pikem, harilikult snaline vorm, mida antakse ppijale pivljundite omandamise kohta ppeprotsessi jooksul. Kujundava hindamise eripra on, et tavaliselt saab ppija oma td saadud tagasiside phjall parandada. Isegi kui td enam parandada ei saa, on kujundavatest kommentaaridest abi, olgu need siis esitatud iseseisvalt vi koos kokkuvtva hindega.

10

Hindamise teooriataust

Hindamise teooriataust

11

Nii kokkuvttev kui kujundav hindamine toetuvad hindamiskriteeriumidele. Jones ja Tanner (2006) viitavad uuringutele, mille jrgi on kujundava hindamise roll eriti oluline keskmise ja nrgema tulemuslikkusega ppijate puhul, kellel on kalduvus nrga tulemuse phjuseks pidada oma madalat vimekust, mitte ppimisprotsessi. Samuti kneleb kujundava hindamise poolt ppimise eluaegsuse argument: kogu elu kestvas protsessis pannakse harva hindeid, kll aga vajavad inimesed pidevat toetavat juhendamist, kuidas paremaid tulemusi saavutada. Eelneva phjal vib vlja tuua jrgmised kesksed muudatused hindamise rhuasetuses: 1. Hindamise keskne roll on ppimise toetamine. Seeprast vrtustatakse oluliselt enam kujundavat hindamist.

2. Ainult kriteeriumhindamine, milles ppijate pdevusi vrreldakse kavandatud pivljunditega, sobib kokku vljundiphise ppekava mtteviisiga. Vrdlushindamist, kus ppijate tulemuste omavahelisest vrdlusest tuletatakse hinded, ei saa kasutada, sest sel juhul pole vimalik kriteeriume varem ette anda ega neid pivljunditega siduda. 3. Hindamismeetodid muutuvad tpsemaks ja mitmeklgsemaks, sest vljundiverbid tpsustavad, kuidas teadmised ja oskused peaks olema omandatud. 4. Hindamisel jlgitakse, et kik pivljundid on omandatud. Punkte ja protsente vib hinnete eristamisel kasutada prast seda, kui pivljundite baastase on omandatud. Seetttu ei sobi enam hsti senini kasutusel olev aine kogumahust 51-100% omandamise kontrolli kasutamine ppeainete hindamisel (ei taga kigi pivljundite omandamise kontrolli).

1.2. Hindamisprotsessi kirjeldus

Hindamine vib toimuda nii ppeaine, mooduli kui erandjuhtudel ka kogu tervikppekava osas. Et ppeaine hindamine on kige tavalisem, vaatleme jrgnevalt, kuidas neb praktikas vlja aine hindamise protsess.

ppeaine pivljundite mratlemine

Sobiva hindamismeetodi valimine

Hindamiskriteeriumide snastamine

lipilastele pivljundite ja hindamise tutvustamine

Hindamine

Baastasemest krgemal omandatud pivljundid, mille phjal kujunevad vlja eristavad positiivsed hinded (vivad kujuneda kvalitatiivsete kirjelduste, punktide vi protsentide phjal) Lvend, mille letamine on positiivse hinde aluseks Baas- ehk miinimumtasemel omandatud pivljundid

pivljundite, hindamise ja ppemetoodika levaatamine

Joonis 2. ppeaine hindamisprotsess

1.2.1. ppeaine pivljundite mratlemine

Head ppeaine pivljundid vastavad krghariduse tasemele ning aitavad kaasa moodulite ja ppekava pivljundite omandamisele. Lisaks sisule on pivljundite mratlemisel oluline jlgida, et need oleksid hinnatavad. Hsti valitud pivljundiverb annab vihje hindamismeetodi valikuks. ppekava arendamise juhendmaterjalis (Rutiku, Valk, Pilli, Vanari 2009) on mitmeid soovitusi pivljundite snastamiseks (lk 29-30), nende hulgas ppijale ja tegevusele suunatus, kohane ldistusaste, piirdumine olulisemaga ja vljundite miinimum- ehk baastasemel snastamine. pivljundite snastamise juhiseid jagavad ka Biggs ja Tang raamatus ppimist vrtustav petamine likoolis (2008). Praktika nitab, et kui pivljundeid on rohkem kui kuus, muutub nende kigi hindamine keerukaks. Ka erinevad allikad (Biggs ja Tang 2008, lk 70; Moon, J 2002. The Module and Program Development Handbook, lk 42) soovitavad pivljundite arvu hoida 4 ja 6 vahel.

NIDE

Hea pivljundi snastus ppeaines Peipsi jrve seire ppeaine lpuks ppija analsib Peipsi jrvega seonduvaid hdrobioloogilisi ja hdrokeemilisi probleeme, nende phjusi ning pakub lahendusi.

Joonis 1. pivljundite omandamise jlgimine vljundiphisel hindamisel

12

Hindamise teooriataust

Hindamise teooriataust

13

1.2.2. Sobiva hindamismeetodi valimine

Hindamismeetodi valiku puhul tuleb lhtuda jrgmistest kriteeriumidest:
a) Valitud hindamismeetod peab olema eesmrgi-

prane, st vimaldama vastava aine pivljundeid hinnata. Oluline pole mitte ainult hindamismeetodi sisuline sobivus ppesisuga, vaid kooskla ka selles, kuidas seda sisu peaks pivljundi jrgi omandama.

NIDE

c) hte pivljundit vib hinnata ka rohkem kui he hindamismeetodiga, aga siis tuleb jlgida, et kokku ei tuleks liiga palju hindamismeetodeid. ldiselt kehtib soovitus, et parem on he aine raames kasutada kaht-kolme suuremat meetodit, mitte ht vga suurt vi paljusid erinevaid vikeseid hindamismeetodeid. Vltima peaks ka hindamismeetodite nimetamist eksamiks ja arvestuseks, sest need viitavad hele suurele hindamisele (kas eristavale vi mitteeristavale) ega anna peaaegu mingit informatsiooni selle kohta, kuidas hindamine tegelikult toimub.
d) Hindamismeetodi valiku juures on oluline selle teos-

hindamismeetodeid vib hinnata mitteeristavalt, lisades kujundavad kommentaarid, ja valida vaid kige olulisemad hindamismeetodid vlja eristavaks hindamiseks. Erineva osakaaluga eristava hindamise hindamismeetodite puhul on hea lisada ka meetodi tulemuse kaal koguhindes. Seda vib teha punktide vi protsentidena vi rhutada kige olulisemat hindamismeetodit sellega, et ainult seda hinnatakse eristavalt. Samamoodi vib mrata kaale ka hindamiskriteeriumidele he hindamismeetodi sees. Sel juhul on tegu analtilise lhenemisega hindamisele. Analtiline lhenemine peaks omakorda toetama hindamise terviklikkust, tuues esile terviku seisukohalt olulisimad kriteeriumid. Niteks kui eristavalt hinnatakse lputd, siis tasub vormistusele anda viksem ja sisule suurem kaal, seda hindekriteeriumides vljendada ja hindamisel arvestada.

NIDE

pivljund, hindamismeetod ja hindamiskriteeriumid aines Keskkonnaprojektide juhtimine (mitteeristav hindamine, individaalne t) Hinnatav pivljund lipilane

koostab projekti aruande-dokumentatsiooni.

Hindamismeetod on projekti tegevus- ja finantsaruande koostamine etteantud materjali phjal Hindamiskriteeriumid Aruande koostamine baseerub ppeju poolt etteantud materjalidel, milleks on projektitaotlus, lbiviidud tegevuste kirjeldus erinevates dokumentides ja projektis tehtud kulutuste dokumendid. Aruanne esitatakse vastavalt finantseerija kehtestatud aruande vormile, tingimustele ja nuetele.

Hindamismeetodi valimine Kui pivljundiks on, et ppija analsib jrvega seonduvaid probleeme, siis ei sobi hsti hindamismeetodiks valikvastustega test ehk struktureeritud kirjalik t, kll aga vib kaaluda hindamismeetoditest analsi, probleemi lahendamist vi analtilist esseed. Sobivad ka pikemad analsivad ksimused kontrollts vi struktureeritud kirjalikus ts. Hindamise eesmrgiprasust toetab veelgi enam, kui ppija analsib jrvega seonduvaid probleeme mitte paberil, vaid reaalselt veekogu res proove vttes (autentne hindamine).

tatavus ja mistlik ajakulu. Selle kriteeriumi jrgimine ei tohiks thendada eesmrgiprasuse vastu eksimist. Keerukad on juhud, kus ppejud petab mitmeklgseid teadmisi ja oskusi eeldavat ainet vga suurele lipilaste grupile, aine pivljundid eeldavad mitut keerukamat hindamismeetodit, mistttu hindamisel tuleb arvestada suure ajakuluga. Sel juhul ei peaks kannatama mitte hindamise eesmrgiprasus, vaid tuleks muuta ppegrupi suurust vi kohendada pivljundid hindamisega vastavaks, jlgides samal ajal, et ppekava tervik ei kannataks. Osaliselt vib ajaprobleemi aidata lahendada ka enese- ja vastastikhindamine.

1.2.3. Hindamiskriteeriumide snastamine

Kui hindamismeetodid on valitud, mratletakse nende juurde hindamiskriteeriumid. pivljundite hindamiseks on vaja kigepealt meetodit, mille kaudu seda teha, ja siis kriteeriume, millele selle meetodi kaudu tuleb vastata. Hindamiskriteeriume on vaja, et lipilane saaks enne tle asumist aru, millist kvaliteeti temalt mingi hindamismeetodi puhul eeldatakse ning oskaks oma td hiljem analsida; ppejul oleks objektiivne alus hindamiseks, mis vhendaks hindamise subjektiivsust; lipilaste vastastikhindamise puhul saaksid ppijad aluse ksteise hindamiseks; tekiks selge seos konkreetsemate hindamiskriteeriumide ja ldisemate pitulemuste vahel ning saaks analsida, kas kik pivljundid on omandatud ja hindamise kaudu demonstreeritud; juhtida ppija ppimist soovitud suunas.

b) Hindamismeetodid peavad vimaldama kigi pivljundite hindamist, aga igale pivljundile eraldi pole vaja hindamismeetodit valida.

Mistlik on hindamismeetodile kuluvat aega mta nende pivljundite kaalukusega, mida see hindab. Samuti on arukas analsida, kas hindamine peaks olema eristav, sest eristav hindamine on alati ajakulukam kui mitteeristav. Meldav on ka kompromiss, kus kiki eristavalt hinnatava aine hindamismeetodeid ei hinnata eristavalt. Osa

Hindamiskriteeriume on kahte liiki: lvendi- ja hindekriteeriumid. Lvendikriteeriumide puhul on tegu mitteeristava hindamisega (nn arvestus), hindekriteeriumide puhul ka eristava hindamisega (nn eksam). Hindekriteeriumi alumine tase on htlasi lvendikriteerium. Mlemal juhul peavad lvendikriteeriumid sobima sisuliselt kokku pivljundites kirjeldatud tasemega.

NIDE

ppeaine Biogaasi tootmine pivljundid ppeaine eduka lbimise jrel lipilane

saab aru taastuvate energiaallikate kasutamise vajalikkusest ja oskab selgitada erinevaid kasutamisvimalusi ning diskuteerida sotsiaalmajanduslike ning keskkonnakaitseliste aspektide le. Hindamismeetodid on bioenergial baseeruva energeetiliselt sltumatu kla energiabilanss ja biomassi ressursi hinnang, biogaasijaama substraatide kasutamise plaan ja gaasitoodangu hinnang, biogaasijaama tehnoloogia phimtteskeem, biogaasijaama rajamise teostatavusanals.

hindab biomassi ressurssi energia tootmiseks; tunneb biogaasi tootmise ja vristamise philisi
tehnoloogiaid ning tehnoloogilise protsessi peamisi etappe;

koostab biogaasijaamale massibilansi, lhtudes sobivatest substraatidest ning nende omadustest; uute tootmisksuste planeerimisel koostab tehnoloogilised phiskeemid vastavalt kohalikele tingimustele ja viib lbi teostatavusanalsi;

Lvendikriteeriumid

PIVLJUNDID

Hindekriteeriumid (baastase)

Joonis 3. pivljundite saavutatuse hindamine lvendi- ja hindekriteeriumide alusel

14

Hindamise teooriataust

Hindamise teooriataust

15

Lvendikriteerium mratleb, millal vib pivljundid pidada saavutatuks. Et krgharidusstandardi jrgi on pivljundid kirjeldatud miinimumtasemel, mida vib nimetada ka baastasemeks, siis kirjeldatakse lvendikriteeriumidega madalaim vimalik tase, mille puhul vib pivljundid lugeda omandatuks. Lvendikriteerium ei pea korreleeruma eristava hindamise hinnetega, kuid see peab kattuma pivljundi tasemega.
NIDE

ne kasutamine; spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatpsus; D (2) - rahuldav piisaval tasemel pivljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tpolukordades, erandlikes olukordades avalduvad puudujgid ja ebakindlus; E (1) - kasin - minimaalselt lubataval tasemel olulisemate pivljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tpolukordades piiratud viisidel, erandlikes olukordades avalduvad mrgatavad puudujgid ning ebakindlus; F (0) puudulik - ppija on omandanud teadmised ja oskused miinimumtasemest madalamal tasemel.

Hindamiskriteeriumid peaksid olema detailsemad kui pivljundid. Kui hindamiskriteeriumides kajastada vormilisi nudmisi, mjutab nende titmine vi mittetitmine tulemust. Kik hindamiskriteeriumid peavad olema vhemalt lvendi tasemel tidetud, et hindamistulemust saaks lugeda positiivseks.

pivljundist madalama taseme kirjeldus Ainsaks erandiks on hinde E (kasin) kirjeldus, kus on vimalik, et ksikud vhemthtsad pivljundid on jnud omandamata. Krgharidusstandardi jrgi on pivljundid kirjeldatud miinimumtasemel. Seetttu ei saa olla pivljundist madalam sooritus positiivne sooritus. t igeaegne esitamine Kui t ei ole mingil mjuval phjusel igeaegselt esitatud, ei saa seda hindamismeetodi sooritust enam positiivseks hinnata. Kll vib aga eristava hindamise puhul kirjutada sisse tagajrjed, mis t phjendamata hilisema esitamisega kaasnevad. Neid vibki rakendada ainult juhul, kui ppija neid ette teab. Eristava hindamise puhul viks iga hilinetud ndal vhendada t hinnet he palli vrra. Nii eristava kui mitteeristava hindamismeetodi kirjeldusse vib lisada kuupeva, millest alates td enam vastu ei veta. Hindamiskriteeriumid vivad olla nii lvendi- kui hindekriteeriumid, sltudes hindamisviisist. Mitteeristava hindamise puhul koostatakse iga hindamismeetodi juurde lvendikriteeriumid, mille letamise korral on hindamismeetod sooritatud. Eristava hindamise puhul hindekriteeriume snastades on hea neid vormistada tabeli vi maatriksina. Tabelis on kesksel kohal pivljunditest detailsemad sisulised kirjeldused, millele ppija hindamismeetodis peab vastama. Vajadusel vib kvalitatiivsetele kriteeriumidele lisada punktid ja protsendid, millega iseloomustatakse kvalitatiivsete kriteeriumide osakaalu kas hindamismeetodi vi ppeaine tasemel. Hindamiskriteeriumid mratletakse kigepealt pivljundi tasemel ja eristava hindamise puhul lisatakse neile lvendist krgemate hinnete kirjeldused. Vib elda, et vljundiphiste hindamiskriteeriumide suund on alt les, sisendiphises mtteviisis mrati hinded maksimumist allapoole, ehk levalt alla. Seda erinevust illustreerib joonis 4.

Lvendikriteeriumid aines Hobuste reproduktsioon pivljund, mida hinnatakse lipilased omavad levaadet fertiilsuspatoloogiate diagnoosimisest, ravist ja prognoosist. Hindamismeetod anals Hindamiskriteeriumid lipilane on analsinud kirjalikult nelja erinevat valdkonda puudutavat fertiilsuspatoloogiat (kari, tkk, mra, varss). Anals sisaldab aktuaalseid ja looma heaolu kohaseid diagnoosimismeetodeid, vhemalt kahte (vi enamat) erinevat raviskeemi, prognoosi ja epidemioloogilist tausta.

Hindamiskriteeriumideks ei sobi jrgmised aspektid: loengutes, seminarides, ppekikudel ja praktikumides osalemine Osalemine ei tenda piisavalt, et pivljundid on omandatud. Kll vib osalemist teatud mahus kasutada hindamise eeltingimusena. Kui osalemise phjal tahetakse anda kokkuvtvaid hinnanguid, siis vib lasta ppijatel teha midagi nhtavat: kirjutada oma seminariks valmistumise kigus loetust kokkuvte, teha praktikumi phjal aruanne, ppekigu kohta kokkuvttev anals vi loengus pitu phjal pipevik. kvantitatiivsed protsendid aine kogumahust, mis vimaldavad vhemat kui kigi pivljundite omandamine Vljundiphise hindamise juures on soovitav kasutada kvalitatiivseid kriteeriume, kuid vajadusel vib suurte gruppide hindamise hlbustamiseks kvaliteeti kirjeldada ka punktide vi protsentide abil. lesannete lahendamise ja kontrolltde tegemise puhul tuleb jlgida, et igete vastuste mahtu hinnates on pivljundite omandamine kigepealt tagatud. Vimalusel korral on soovitav kirjutada kvalitatiivsed hindamiskriteeriumid ka struktureeritud kirjalikule tle ehk testile ja kontrolltle. Kvantitatiivsete mudelite kasutamine vib osutuda vajalikuks ppeaine lpphinde kujundamisel, kui eristaval hindamisel on kasutatud mitut hindamismeetodit. ksnes vormilised kriteeriumid (teksti pikkus, allikate kasutamine ja viitamine, nidete hulk) Nende phjal ei saa otsustada pivljundite sisulist omandamist. Vormilisi kriteeriume viks kasutada vaid juhul, kui need mjutavad tulemust (nt referaadi allikate arvu vi t pikkuse puhul), vastasel juhul tuleks kirjutada vormilised kriteeriumid t juhisesse. Kui need on hindamiskriteeriumides, mjutavad need ka hindamise tulemust.

Kuidas mratleda hindamiskriteeriume? Hindamismeetodite valimise ja hindamiskriteeriumide kavandamise puhul ei ole vimalik elda, kummale enne melda. Nendega tuleb sna samaaegselt tegelda, toetudes pivljunditele. Kindel on aga see, et hindamismeetod ei ole ilma hindamiskriteeriumideta piisav. Niteks kui petajakoolituse praktika lpuks panevad lipilased kokku pimapi oma tunnikonspektidest, tunnis kasutatavatest jaotusmaterjalidest, mnest kontrolltst ja lisavad neile enesehinnangu ning juhendaja-mentori hinnangud, aga stestatud pole, millistele kriteeriumidele nimetatud pimapi osad peavad vastama, siis on keeruline nii t koostajal kui hindajal esimesel mappi koostada ja teisel hinnata. Kui lipilane on nutud asju mappi kogunud, aga need ei vasta ppeju ootustega eeldatud tasemele, pole alust, mille phjal td sobimatuks nimetada.

Hindekriteeriumid mratlevad lisaks lvendile ka, millisele sooritusele mis hinne vastab. Esile vrib tstmist, et madalaim kigi pivljundite omandamise tase on hinnatav hindega D (rahuldav). E (kasin) seevastu mrgib kige olulisemate pivljundite omandamist. HK stestab hinde panemise aluse vljundiphises ppekavas jrgmiselt: A (5) - suureprane silmapaistev ja eriti laiaphjaline pivljundite saavutamise tase, mida iseloomustab vga head taset letav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine; B (4) vga hea vga heal tasemel pivljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmrgiprane ja loov kasutamine; spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas vivad ilmneda mittesisulised ja mittephimttelised eksimused; C (3) hea heal tasemel pivljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmrgipra-

Hindamiskriteeriumide mratlemisel tuleb jrgida jrgmisi phimtteid: Hindamiskriteeriumid tuleb mratleda iga kasutatava hindamismeetodi juurde. Kui kasutatakse eristavat hindamist (st pannakse hindeid), tuleb lahti kirjutada ka hindekriteeriumid. Hindamiskriteeriumide mratlemist on hea alustada lvendist ehk pivljundi tasemest (soovitavalt hindest D (rahuldav), mis on mratletud kigi pivljundite omandamise tasandina). Kui hindamismeetodid on ainult lvendiphised, pole hindekriteeriume vaja. Hindamiskriteeriumid peaksid olema peamiselt sisulised ja kvalitatiivsed.

16

Hindamise teooriataust

Hindamise teooriataust

17

A=91-100%

Kigi pivljundite omandamise tase = D Olulisemate pivljundite omandamise tase = E vljundiphine sisendiphine

Nii nagu hindamiskriteeriume on vaja tavappes kasutatavatele hindamismeetoditele, peavad need olema ka VTA hindamismeetodite juures. E-ppes on hindamiskriteeriumide olemasolu eriti oluline, sest kokkupuude ppeju ja lipilase vahel toimub peamiselt kirjalikult ja ppelesande valesti mistmise risk on suur.

1.2.6. pivljundite, hindamise ja ppemetoodika levaatamine

Kui hindamisprotsess on lbitud ja aine lpuni viidud, on parim aeg le vaadata aine pivljundid ja nende jrgi kirjutatud hindamiskriteeriumid. Kaaluda tuleks ka hindamismeetodite eesmrgiprasust. Selle protsessi kigus vib ilmneda, et pivljundid on kirjeldatud baastaseme asemel hoopis hea vi vga hea hinde tasemel ning vajavad kohendamist. Suure hulga negatiivse tulemusega lpetanute puhul on see eriti vajalik. Prast tundide- vi isegi pevadepikkust hindamistegevust vib olla phjust koondada hindamismeetodeid ja kaaluda lipilaste vastastikhindamise enamat kasutamist. Kui suur hulk osa lipilasi sai hindamislesannetest valesti aru, tuleb jrgmise kursuse jaoks tpsustada hindamiskriteeriume ja hindamislesannete juhiseid. Ja sna oluline on melda, kuidas arendada edasi ppemetoodikat, et see toetaks rohkem pivljundite omandamist ja hindamisel toimetulekut. Kui seda levaatamise protsessi iga kord prast aine petamist korrata, on tulemuseks mitte ainult selgus hindamises, vaid ka ppimises ja petamises ldisemalt.

1.2.4. lipilastele pivljundite ja hindamise tutvustamine

lipilastele tutvustatakse pivljundeid ja hindamist ainekursuse alguses. Hindamise tingimused peavad olema kttesaadavad ppeinfossteemis. Kui auditoorses ts osalemine pole kohustuslik, peab elektroonilises ppeinfos olev selgitus olema piisavalt detailne, et ppija saaks kogu hindamise mistmiseks vajaliku informatsiooni. Mida selgem on hindamise kirjeldus, seda vhem on valesti mistmist ning seda paremaid ppetulemusi vib loota.

Joonis 4. Hindamiskriteeriumide kujunemine vljundiphisel ja sisendiphisel hindamisel

Et kahe lhenemise mtteviis on erinev, ei ole ka hinded vrreldavad. Nii ei pruugi varasem tulemus 51% ppeaine kogumahust ehk miinimumtulemus olla sama, mis praegune kigi miinimumtasemel kirjeldatud pivljundite omandamise baastase. Juhul, kui mni hindamismeetod teostatakse rhmatna, peab see kajastuma ka hindamiskriteeriumides. Rhmatde hindamine on individuaalse t hindamisest keerulisem, sest kigi rhmaliikmete tpanus ei pruugi olla vrdne. Samal ajal on rhmas hindamiseks valmistumise kogemus oluline, sest hilisemas telus tuleb paljusid lesandeid tita grupis. Seeprast ei pea rhmat hindamisest mitte loobuma, vaid selle kriteeriumid tuleb hsti lbi melda. Rhmatna koostatud hindamismeetodi hindamiskriteeriume mratledes vib kaaluda jrgmisi vimalusi: Lasta rhmat kigus vi sellele eelnevalt teha igahel midagi kirjalikult vi muul viisil nhtavalt ja mratleda sellele tle hindamiskriteeriumid. Kui rhma liikmete panust pole vimalik eristada, siis tuleb hinnata rhma tervikuna ja kiki selle liikmeid sama hindega. Jagada lesanded rhmas ra nii, et igahel on kindel roll, mida on vimalik ka hinnata. Sel juhul tuleb hindamiskriteeriumid mratleda lesannete kaupa, niteks materjali kogumise, kogutu sstematiseerimise ja rakendamisvimaluste vljatoomise hindamiskriteeriumid eraldi.

Lasta rhma liikmetel hinnata oma ja ksteise panust lpptulemusse. Need hindamiskriteeriumid viksid olla pigem snalised ja kujundava funktsiooniga, aga nende sisu peaks samamoodi pivljunditest tuletama. Kige parem on niimoodi hinnata ldisi pdevusi, niteks meeskonnat ja enesevljendamise oskust. Hinnata rhma td mitteeristavalt.
NIDE

1.2.5. Hindamine
Hindamist vib lbi viia kujundavana ppeprotsessi jooksul ja kokkuvtvana selle jooksul vi lpus. Kokkuvtva hinde juurde vib lisada ka kujundavad kommentaarid. Kujundav ja kokkuvttev hindamine kannavad ppija jaoks erinevaid snumeid: kujundava hindamise puhul vrtustatakse vigu ppimise vimalusena, kokkuvtva hindamise puhul eeldatakse, et ppija eksib vimalikult vhe. ppimise toetamise seisukohalt on oluline, et ppija saab piisavalt kujundavat tagasisidet: vaid nii saab ta hid tulemusi kokkuvtval hindamisel ja lpuks ka ppimisel. Vga tpset juhist hindamise lbiviimiseks ei saa anda, phimtetest rgitakse selles materjalis mitmel pool ja ideid kokkuvtva hindamise teostamiseks saab kindlasti ka kolmanda peatki nidetest. Tpsem praktika sltub valdkonnast ja hindamiskriteeriumidest. Hindamisprotsessi tuleb pidevalt parendada.

Kolmeliikmelise rhma t hindamiskriteeriumidest ppija motivatsiooni alase probleemi lahendamisel Hindamiskriteeriumid Probleemi anals sisaldab kiki peamisi ppijate motivatsiooni mjutavaid tegureid koos viidetega teooriale. Probleemi lahendamisel on pakutud vhemalt kolm erinevat vimalust ning neid valikuid phjendatud. Iga rhmaliige on koostanud levaate hest lahendusvariandist. Rhm on kokku leppinud parimas lahenduses ning seda argumenteerinud, kasutades muuhulgas teooria argumente. Probleemi anals ja lahendus on esitatud kirjalikult, kusjuures iga rhmaliikme panus on eristatav.

18

Hindamise teooriataust

Hindamise teooriataust

19

1.3. Aine tervikhindamine, sh ldiste pdevuste hindamine

Eelnevalt on olnud juttu sellest, et kiki vljundeid tuleb hinnata ja hindamismeetodite valikul tuleb lhtuda pivljundite verbidest. Samal ajal on oluline, et hindamisest ei saaks tkkide summa, vaid et aine hindamisel jrgitakse terviklikkuse phimtet. Tervikhindamine eeldab lhenemist, mille puhul on kesksemad pdevused olulisemad kui osade summa ehk analtiline hindamine. Tervikhindamise puhul jlgitakse, kas hinnatava aine vi aine osa kige olulisem komponent on olemas, hinnatakse lppsooritust, niteks kirurgia tudeng opereerib iget elundit patsiendi tervist kahjustamata; doktorant kirjutab artikli, mis lisab midagi sisulist selle valdkonna mistmisele; probleem lahendatakse kesksete valdkonnateadmiste abil; kunstiteos on loov ja knekas jne. Tervikhindamine on rohkem kui osade summa, sest eeldab hindaja tlgendavat otsust, kas kige olulisemad komponendid on aine vi hindamismeetodi tasemel olemas. Tervikhindamist vib kasutada nii he hindamismeetodi kui kogu ppeaine raames. Esimese puhul eristatakse kige olulisemad hindamiskriteeriumid, niteks antakse neile eristava hinde moodustamisel teistest suurem kaal. Tervikhindamisel mratletakse tavaliselt kige olulisem komponent, mille vastu mingil juhul ei tohi eksida. ppeaine tervikhindamise puhul eristatakse kige olulisem hindamismeetod (niteks praktikumi sooritamine rakenduslikes ppeainetes) ja eristava hindamise puhul antakse sellele teistest suurem kaal. Tervik- ja analtilise hindamise vahe on eelkige lhenemisviisis, tegu pole kahe erineva hindamismeetodiga. Tervikhindamine toimub nagu analtiline hindaminegi hindamiskriteeriumide alusel. Analtilise hindamise puhul on hindamismeetodi hindamiskriteeriumid detailsemalt lahti kirjutatud ja neid vaadeldakse kshaaval, tervikhindamise puhul on lisaks osade vaatlemisele oluline tervikpilt. Et elus on tervik olulisem kui ksikosad, soovitatakse hindamisel pelda terviku suunas (Biggs ja Tang, lk 191-193). Hindamise sisulist kvaliteeti tagab hindamise autentsus. Autentsus thendab hindamisel seda, et hindamislesanne on vimalikult lhedane tegeliku elu situatsioonile. Kui bioloogia tudengid peavad ra tundma konna siseelundeid, siis ei ole piisav, kui nad neid nitavad pildilt. Parem on, kui nad lahatud konnal elundid ra tunnevad. Kui avaliku halduse lipilane peab demonstreerima kne pidamise oskust, siis autentse hindamise puhul peab ta selle kne

tegelikult, mitte ei koosta paberil kne kava vi teksti. Mida suuremate ppegruppide ja viksemate ressurssidega on tegu, seda suurem on mitteautentse hindamise oht. Veel on oluline, et ppeaine pivljundite omandatuse hindamine ei piirduks ainult ainealaste pdevustega, vaid selle kigus prataks piisavalt thelepanu ka ldistele pdevustele. Niteks kui pivljundite hulgas on kirjas, et ppija teeb praktilise erialase probleemi lahendamiseks meeskonnatd, ei peaks hindama mitte ainult seda, kuidas erialane probleem lahendatakse, vaid ka selle kigus demonstreeritud meeskonnat oskusi. Muidu on ldistel pdevustel ainult formaalne roll, mis tegelikku ppeprotsessi ei mjuta. Kui majandusarvestuse ppeaines on ldiseks pdevuseks arvutioskused, on loomulik, et lipilane mitte ainult ei kasuta lesandeid tites sobivat tarkvara, vaid et selle tarkvara eesmrgiprane kasutamine kuulub ka vastava ppeaine hindamiskriteeriumide hulka.

1.4. Enese- ja vastastikhindamine

Autor Mari Karm Enese- ja vastastikhindamise oskuste omandamine on oluline elukestva ppe kontekstis, toetades analsiva ja ennastjuhtiva ppija kujunemist. Samuti on enese- ja vastastikhindamise oskuse ja harjumuse omandamine oluline tulevases telus, eriti mnede elukutsete puhul (sotsiaalttajad, petajad, arstid, ed), kus oma tegevuse jlgimise, analsimise ja hindamise oskuste omandamine on osaks professionaalsest ettevalmistusest ja jtkuvast praktikast. lipilaste enese- ja vastastikhindamist on vga hea rakendada ldiste pdevuste arendamisel (niteks esinemisoskus, koostoskus, analsioskus, tagasiside andmise oskus jne). Samas on lipilaste enese- ja vastastikhindamine tekitanud vastakaid arvamusi nii ppejudude kui lipilaste seas. Poolehoidjad toovad esile, et lipilaste kaasamine enese- ja vastastikhindamisse paneb lipilased aktiivselt osalema ning parandab lipilaste ppimise tulemuslikkust ja sgavust, kuna loob vimalused materjali mitu korda lbi ttada ks kord ise ppides ja teine kord kaaslipilase vi enda td tagasisidestades. Samuti hakkavad lipilased paremini mistma hindamise olemust ning omandavad hindamisoskusi (Biggs, Tang 2008, Fallows, Balasubramanyan 2001). Enese- ja vastastikhindamise mjul kasvab lipilaste enesekindlus ja teadlikkus oma t kvaliteedist, paraneb refleksioonioskus ja ppimishkkond ning suureneb lipilase vastutus oma ppimise eest ja rahulolu ppeprotsessis (Dochy jt 1999). Kahtlejad toovad vlja, et enese- ja vastastikhindamine on aeganudev, toob kaasa liiga palju lisatd ppejule, tekitab lipilastes stressi ja segadust ning tulemus ei tasu nhtud vaeva. ppejule vib tunduda, et enesevi vastastikhindamist kasutades annab ta ra osa oma vimust ja kontrollist ning ei tida ettenhtud rolli. On levinud arvamus, et hindamine on ppeju vastutus ning mned lipilased keelduvad tegemast musta hindamise td, mis on nende meelest ppeju kohustus (Brew 1999). lipilased toovad enese- ja vastastikhindamise negatiivse poolena vlja, et nad tunnevad end protsessis ebakindlalt: puudub hindamiskogemus ning kaheldakse, kas ainealased teadmised vi ettekujutus kriteeriumidest on piisav (Hanrahan, Isaacs 2001). Eelnimetatud kahtlustest ja probleemidest on vimalik le saada tpsete juhendite, selgete kriteeriumide ja harjutamisega.

Enese- ja vastastikhindamist vib kasutada nii kujundava kui kokkuvtva hindamisena. Kujundava hindamise puhul annavad lipilased ksteisele pooleliolevate tde kohta tagasisidet, kuidas oma td viimistleda vi edasi arendada. Kokkuvtva hindamise korral annab enese- ja vastastikhindamise kasutamine lisamtme hinde kujunemisel ja suurema objektiivsuse saavutamisel. Enese- ja vastastikhindamist saab rakendada nii auditoorses ppes, iseseisvate tde puhul kui veebikeskkonnas. lipilastde enese- ja vastastikhindamist saab edukalt rakendada vga mitmete hindamismeetodite puhul: essee, referaat, esitlus, pimapp, juhtumianals, projekt. lipilastde enese- ja vastastikhindamise rakendamisel on sarnaseid klgi ja vtteid, ent kummalgi neist on oma eriomased jooned, seeprast peatume neil jrgnevalt eraldi.

1.4.1. Enesehindamine
Enesehindamine on ppijate kaasamine oma ppimise kohta kivatesse otsustustesse, iseranis oma saavutuste ja omandatud pivljundite hindamisse. Enamasti kasutatakse enesehindamist kujundava hindamise puhul, et tugevdada refleksiooni oma piprotsessi ja tulemuste kohta (Dochy jt 1999, lk 334). Enesehindamine nuab tudengitelt ausat ja kriitilist eneserefleksiooni oma t kohta. Seetttu kerkibki ksimus, kui objektiivne on enesehindamine. Uurimused nitavad, et tugevad lipilased kalduvad andma endale madalamat hinnet, nrgemad lipilased kipuvad end le hindama (Lejk ja Wyvill 2001). Autorid toovad vlja, et enesehindamises pole erinevusi erinevate ppeaastate osas (esimese, teise, kolmanda aasta ppijad) (Cassidy 2007), kll aga on erinevused akadeemilise aasta alguse (hinnatakse end madalamalt) ja lpu (hinnatakse end krgemalt) vahel (Griffee 1995, viidanud Dochy jt 1999, lk 334). Enesehindamise oskuse omandamist on mistlik alustada lhikeste hsti liigendatud lesannete kaudu, mille puhul vastatakse konkreetsetele ksimustele: Mis on minu t (kirjatki, ettekande, pimapi vms) tugev klg? Millega olen rahul? Millised on minu t nrgad kljed? Mille poolest on see t parem kui eelmine samalaadne? Millele viksin jrgmisel korral rohkem thelepanu prata? Enesehindamise toetamiseks vib ppejud koostada konkreetseid ksimustikke, ent kogemuste kasvades vib kasutada ka vabamaid vorme (kiri iseendale vi (kujuteldavale) sbrale). Samuti vib enesehindamiseks kasutada suulisi vorme (paarisintervjuu, arutelu).

20

Hindamise teooriataust

Hindamise teooriataust

21

Enesehindamine on praktikapevikute, pimappide ja pipevikute oluline element. Nende hindamismeetodite puhul tuleks prata thelepanu, et ppeju antud juhendmaterjalid toetaksid lipilaste enesehindamist ega laseks piirduda pelgalt tegevuse kirjeldamise vi materjalide kogumisega.
NIDE

Uurimused osutavad, et lipilaste oskus end hinnata areneb ja enesehinnangute tpsus paraneb, kui ppejud annavad lipilaste enesehindamisele tagasisidet (Dochy jt 1999, lk 337). Vga oluline on, kuidas enesehindamise lesanded on limitud kogu aine ja ppekava konteksti.

oma kaaslaste tid le hindama (Fallows, Balasubramanyan 2001). lipilased peavad vastastikhindamist kllaltki iglaseks ssteemiks, nevad selles kasu oma ppimisele ning rhmaprojektide puhul eelistavad seda tavalisele hindamisele (Lejk, Wyvill 2001). lipilased vivad kalduda teatud aspekte tdes le thtsustama, niteks suulise esitluse korral mrgatakse rohkem esitluse vliseid aspekte, mitte niivrd sisulist klge (Fallows, Balasubramanyan 2001), jrelikult peaks ppejud koostama juhendmaterjalid, mis suunavad lipilasi mrkama ja hindama olulist. lipilased eelistavad vastastikhindamises anda tagasisidet, mitte panna hindeid (Sluijsmans jt 2001), samas tuleks nuda phjendust ja anda tagasisidet ka hindamise puhul. Vastastikhindamise puhul on mitmeid vimalusi: he vi kahe kaaslase hindamine, kigi kaaslaste hindamine, rhmat raames oma rhmakaaslaste hindamine, kigi kaaslaste tde (esitluste) jrjestamine he vi mitme kriteeriumi alusel, parima t nimetamine vms. Kiki neid vimalusi saab kasutada ka e-ppes. Vastastikhindamise puhul on oluline seda eelnevalt ppida ja harjutada ning koostada selged kriteeriumid, mida hindamisprotsessis osalejad htviisi mistavad. Vastastikhindamise rakendamise puhul tuleks ppejul lbi melda jrgmist: otsustada, milliste lesannete puhul viksid lipilased ksteise tid hinnata; kuna vastastikhindamise puhul ei saa eeldada hindavalt osapoolelt suuremaid teadmisi, siis tuleb vastastikhindamise puhul keskenduda lesannetele ja teemadele, mis ei nua hindajalt t autori teadmistest mrgatavaid keerukamaid teadmisi valdkonnast (Fallows, Balasubramanyan 2001); juhendada ja selgitada printsiipe (selgitada tagasiside andmise phiprintsiipe, tuua vlja, millele tagasiside andmises tuleks thelepanu prata); leppida kokku selged kriteeriumid; alustada lihtsamate lesannetega (vhem hinnatavaid aspekte, konkreetsed tagasiside ksimustikud); alustada tagasiside andmisest, mitte hinnete panemisest; luua vimalused kigi osalemiseks protsessis hoida

kiki osapooli phimtete ja protsessiga kursis (kik teavad, millised on kriteeriumid; kuidas jagatakse td tagasiside andmiseks; millised on thtajad; kuidas antakse teada, kui tekivad trked; millised on sanktsioonid, kui keegi rikub reegleid); mitte ajada protsessi keeruliseks (vimalikult lihtne ja selge).

1.4.2. Vastastikhindamine
Vastastikhindamise puhul hindavad lipilased vi lipilaste rhmad oma kaaslaste tid. Vastastikhindamine vib seisneda nii tagasiside andmises kui ka hinnete panemises. lipilased svenevad materjali phjalikumalt, sest hindamiseks peavad nad olema vimelised selle olemusest aru saama, samuti tunnevad nad suuremat vastutust. Kaaslipilaste tde hindamine vimaldab lipilastel ppida ksteise tugevustest ja nrkustest. lipilased toovad kasuna vlja, et teise lipilase td lugedes vi esitlust analsides saavad nad paremini aru, kuivrd nende enda td nuetele vastavad (Hanrahan, Isaacs 2001). Erinevad autorid toovad vlja, et lipilaste vastastikhindamise rakendamine annab ppejududele kasu, sest vheneb ppejudude koormus (Pope 2005). Samas ei saa isiklike kogemuste phjal seda siiski mndusteta kinnitada esimestel kordadel vtab vastastikhindamise korraldamine ppejult tiendavalt aega ja energiat. lipilased vrtustavad kaaslipilaste tde hindamist kui koostist ja toetavat vahendit, mis annab vimaluse nha erinevaid perspektiive ning kujundada empaatiat ja usaldust teiste suhtes (Gale jt 2002). Vastastikhindamise puhul on viksem kaal hierarhilistel suhetel, hindajad on vrdvrse akadeemilise staatusega (Fallows, Balasubramanyan 2001). Samas vib tde vastastikune hindamine keeruliseks muuta lipilaste omavahelised suhted, tekitada ebakindlustunnet (kardetakse olla subjektiivne) vi kigutada staatust rhmas (Gale jt 2002, Hanrahan, Isaacs 2001). Vastastikhindamise ohuks on, et hindamist vivad mjutada isiklikud suhted, domineerivad isiksused vivad saada krgemaid hindeid (decibel marking), rhmatde puhul vivad lipilased saada rhmas krgemaid kokkuvtvaid hinded, kuigi pole panustanud teistega samavrselt (parasite marking) (Sluijsmans jt 1999). Uurimuse tulemused nitasid, et madalama staatusega lipilastel oli tunne, et nende staatus rhmas vhenes vastastikhindamise protsessis veelgi (Gale jt 2002). Vastastikhindamise tpsuse kohta annavad erinevad uurimused erinevaid tulemusi: mnede uurimuste phjal vib elda, et lipilaste hinnangud on sarnased ppeju hinnangutega, mnede uurimuste phjal kipuvad tudengid

Enesehindamise ksimustik praktikapevikus Mis lks praktikal (vi tnasel praktikapeval, praktikatunnis) hsti ja miks? Mida ma ise tegin, et praktika nnestuks? Mida teeksin teinekord teisiti? Milliseid lahendusvimalusi veel on? Kuidas seostub minu kogemus pitud teooriaga? Kas praktika kigus tekkis korduvaid probleeme vi korduvaid ksimusi? Millises suunas arenesin praktika jooksul? Millised oskused omandasin? Mis vajab veel arendamist?

1.4.3. Enese- ja vastastikhindamise rakendamise soovitused

Enese- ja vastastikhindamise korraldamiseks ja oskuste omandamiseks saab rakendada sarnaseid vtteid. Kui ppejud alustab enese- ja vastastikhindamise kasutamist ppeprotsessis, siis tuleks kindlasti selle olemust lipilastele tutvustada ja harjutada (ettevalmistavad lesanded), koostada konkreetsed ja selged juhendid ning lbi arutada hindamiskriteeriumid. Subjektiivsuse vltimiseks vib kasutada ka anonmset vastastikhindamist. Hindamiskriteeriumide koostiseks loomiseks on erinevaid vimalusi.

NIDE

Hindamiskriteeriumide koostine loomine Variant A 1. lipilased analsivad nitetd ning toovad vlja selle tugevad ja nrgad kljed. 2. lipilased ttavad nite phjal vlja hindamiskriteeriumid. 3. lipilased analsivad oma td vi oma kaaslaste td vljattatud hindamiskriteeriumide phjal (Adams, King 1995, viidanud Dochy jt 1999, lk 337). Variant B 1. lipilased (vi ppejud) koostavad kriteeriumid. 2. lipilased hindavad kriteeriumide phjal ppeju valitud nitetd (nitetid) (Fallows, Balasubramanyan 2001). Kontroll-lehed (checklists) sisaldavad viteid, millele palutakse vastajal kinnitust anda. Tagasisidet andev lipilane tidab kontroll-lehed vastavalt instruktsioonidele, kas lihtsalt mrkides ra, et vastav tunnus esines vi mitte (nus ei ole nus), vi hinnates tunnuse esinemise mra. Mnikord vib kontroll-leht olla koostatud vastandite vormis.

Samalaadne ksimustik vib olla lisatud ka pimappi vi pipevikusse. lipilaste enesehindamise kavandamisel viks ppejud lbi melda jrgmist: millised aspektid sobivad enesehindamiseks (niteks lesande titmise kigus toimunud areng ja ppimine, lesande titmise kigus tekkinud positiivsed kogemused ja raskused, jrgnevad ppimiseesmrgid); kuidas toetada lipilaste positiivse enesehinnangu kujunemist (niteks jlgida, et ksimuste hulgas oleks alati ksimusi, mis vimaldavad vlja tuua toimunud edusamme); millistele kriteeriumidele viks ppijad ennast hinnates toetuda (enesehindamise puhul saab kasutada kriteeriumide tabeleid); milliseid arvutiphiseid enesehindamisvimalusi saaks lipilastele pakkuda; kas phirhk on oma olemasolevate teadmiste ja oskuste hindamisel (oma taseme hindamine) vi ppimisprotsessi hindamisel vi muutuste kavandamisel; kas tegemist on kujundava vi kokkuvtva hindamisega.

22

Hindamise teooriataust

Hindamise teooriataust

23

Hindamisoskuste arendamiseks on mttekas pingute jooksul kasutada erinevat tpi enese- ja vastastikhindamise lesandeid (Falchikov 2005). Enese- ja vastastikhindamist on mistlik kasutada koos ppeju hindamisega. lipilaste ja ppejudude koost hindamisprotsessis pakub lipilastele vimalust hinnata ennast ning samal ajal vimaldab ppejududel silitada vajaliku kontrolli kokkuvtva hindamise le. Koost hindamisprotsessis vimaldab lipilastel ja ppejududel koosklastada pivljundeid ja hindamiskriteeriume. See haarab mlemaid osapooli aruteludesse hindamisprotsessi nansside le ning loob soodsa pinna arutada ka vritimistmisi. Kooskla ppeju, enese- ja vastastikhindamise vahel on kige suurem, kui kriteeriumid on koostatud lipilaste ja ppejudude koosts (Pope 2005).
NIDE

Tuleb arvestada, et enese- ja vastastikhindamise oskuste omandamine vtab aega ning lipilased vajavad selles protsessis toetust. Samas vajavad thelepanu, toetust ja koolitust ka ppejud, kes on valmis lipilasi hindamisprotsessi kaasama (Falchikov 2005). Kui punkte teisendada eristavaks hindamiseks, siis tuleb vaadata, et kik olulised essee osad on olemas ja hegi aspekti tulemus ei tohi olla null. Vastastikhindamist eristaval hindamisel kasutades on vimalik hinnete usaldusvrsust tagada niteks sellega, et vastastikku antud hinnanguid kontrollida pisteliselt ppeju poolt koos hinnatavate tdega vi otsustada lpphinne kaaslase ja ppeju hinde keskmisena.

1.5. Varasemate pingute ja tkogemuse arvestamine

heks hindamise erivormiks on varasemate pingute ja tkogemuse hindamine, mis on osa varasemate pingute ja tkogemuse arvestamise protsessist. Varasemate pingute ja tkogemuse arvestamine (VTA) on protsess, mille kigus hindab pdev asutus kindlaksmratud kriteeriumidest lhtuvalt taotleja pdevuste (teadmiste, oskuste ja hoiakute) vastavust ppeasutuse vastuvtutingimustele, ppekava pivljunditele vi kutsestandardi kompetentsusnuetele. Pdevuste vastavuse korral arvestatakse neid vastuvtutingimuste ja ppekava titmisel vi kutse andmisel (VTA phimtete trhma snastus). VTA vimaldab hinnata teises ppeasutuses, tienduskoolituses vi iseseisvalt omandatut, samuti talasest tegevusest ja muudest kogemustest pitut. Kige enam on kasutatud mujal omandatud ppeaine arvestamist lbitava ppekava ppeainena, kuid statistika nitab, et jrjest suureneb ka muul viisil pitu arvestamise taotlemine (http://primus.archimedes.ee/system/files/vota/ VOTA_kaardistus_2008.pdf).

hindamisel keskenduda krvalistele faktoritele ja mitte vrrelda taotleja pdevusi pivljunditega. Varasemate pingute ja tkogemuse arvestamise juures on oluline jrgida jrgmisi phimtteid: Varem erineval viisil, sealhulgas tkogemusest pitu hindamisel on kige olulisem selle vastavus pivljunditele. Kui sisu on koosklas, ei peaks ppimisele kulunud aeg vi ppimise koht olema arvestamise takistuseks. Hindamine ei keskendu mitte erinevatele kogemustele, vaid kogemusest ppimisele. Kui taotleja suudab vaid loetleda tidetud rolle ja oma tegevusi, aga ei too htegi nidet ppimise sisulisest poolest, ei ole see otsuse tegemiseks piisav. Samal ajal toetab taotluse usutavust, kui taotleja kirjeldab ka neid kogemusi, mille abil on ta pivljundid omandanud.
NIDE

Essee hindamisleht lipilastele (Race jt 2005 phjal) Essee teema Hindaja nimi
Mida jlgida ja hinnata? Autori kirjutatud sissejuhatus viib teema juurde ja avab pstitatud phiprobleemi. Essees analsitakse pstitatud probleeme. Esseed on hea lugeda ja autori mttekigud on arusaadavad. Essee peegeldab autori lugemust ja uurimistd. Allikad on sobivalt valitud. Allikatele on viidatud korrektselt. Argumendid on piisavalt phjendatud. Essees on esitatud autori enda seisukohti. Autori jreldused on loogilised ja tulenevad eelnevast arutelust. Autori keelekasutus on stiilne ja korrektne. Essee pikkus on koosklas kokkulepitud nudmistega. Punktid kokku Maksimum 5 10 10 10 10 5 6 10 5 5 4 80 Punktid

Tkogemuse testamine VTA taotlemisel Kui pivljundiks on, et ppeaine Vangistusigus lpetaja on vimeline analsima ja seostama teoreetilisi seisukohti ning igusnorme ja teooriat vangistuse tideviimisel ettetulevate probleemide ja eluliste situatsioonidega, ei piisa, kui taotleja kirjeldab, et ta on vangivalvurina 3 aastat ttanud ning vangistusi tide viinud. Varasemast tkogemusest pitu testamiseks eeldab see pivljund, et lpetaja kirjeldab oma ts tekkinud probleeme ja nitab, kuidas igusnormidest ja teooriast on olnud abi nende lahendamisel.

Kuupev
Kommentaarid (iga valdkonna punktide andmist tuleb phjendada)

VTA eesmrgiks on 1. vrtustada isiku pdevusi, sltumata nende omandamise ajast, kohast ja viisist, ning edendada vrdseid vimalusi pdevuste tunnustamisel; 2. toetada elukestvat pet ning mobiilsust haridusssteemi ja tturu vahel ning nende sees; 3. parandada inimeste, sh sotsiaalselt ebasoodsas olukorras inimeste juurdepsu haridusele ning avardada vimalusi hariduse omandamiseks ja tturul konkureerimiseks ning toetada nii ksikisiku kui hiskonna ressursside thusamat kasutamist. Varasemate pingute ja tkogemuse arvestamine on tavaprasest hindamisest keerukam protsess. Kuigi ka siin hinnatakse ppijate pdevuste vastavust kavandatud pivljunditele, eeldab varem pitu hindamine suuremat hulka meetodeid, et vrtustada erineval viisil pitut. VTA puhul on tavappest suurem roll eneseanalsi vimaldavatel hindamismeetoditel. Varasemate pingute ja tkogemuse arvestamise juures tuleb eriti hoolsalt jrgida hindamise phimtteid, sest hooletu arvestamise korral on kvaliteedirisk suurem kui nn tavappijate puhul. Selle phjuseks on, et ppejud ei ne lipilase ppimise protsessi ning seetttu on oht

Varasemate pingute ja tkogemuse arvestamisel tuleb lhtuda tervikhindamise phimttest. Lisaks thendab see VTA puhul, et taotleja ei pea esitama eraldi tkogemusest, mitteformaalselt ja formaalselt pitut, vaid vib need koondada hte taotlusesse. Kui krgkoolis pole tervikliku taotluse vorm veel kasutusel, tuleb erinevaid taotlusvorme ikkagi terviklikult hinnata. Suuremate tervikute puhul on taotlusvormide asemel soovitatav kasutada pimapi formaati ning selle sisu eelnevalt nustajaga lbi arutada vi komisjonilt selle koostamiseks juhiseid ksida. he vimaliku pimapi sisu on toodud nitena kolmandas peatkis. Varasemate pingute ja tkogemuse arvestamine toimub tendusmaterjalide phjal. Tendusmaterjalid vivad olla primaarsed ehk taotleja pdevusi otseselt testavad,

24

Hindamise teooriataust

Hindamise teooriataust

25

niteks valmistatud tooted, joonistused, kirjutatud arvutiprogrammid, artiklid ja raportid, koostatud ppematerjalid; sekundaarsed ehk kolmanda isiku poolt vlja antud, niteks erinevad dokumendid taotleja pisoorituste kohta (akadeemiline iend, tienduskoolituse tunnistused, ppeaine/koolituse pivljundeid kajastav ppekava vi aineprogramm), tendus tkogemuse ja -lesannete kohta (tleping, ametijuhend); narratiivsed ehk t- ja elukogemuse, harvem ppetegevuse analtilised ksitlused, kus taotleja seostab varem pitut aine vi mooduli pivljunditega. Tendusmaterjal moodustab varasemate pingute ja tkogemuse arvestamisel tavaliselt hindamismeetodi osa, aga vib teatud juhtudel olla ka eraldiseisvaks hindamismeetodiks. Niteks vib kunstivaldkonnas ppija esitada oma tde mapi vi tienduskoolituse tunnistused mitteformaalse ppe puhul. VTA taotlust vib ka tinglikult nimetada hindamismeetodiks, sest kigi taotlusvormide puhul peab taotleja lisaks oma kogemusele vimalikult sisuliselt kirjeldama ka kogemusest pitut, mis teeb taotlusest narratiivset laadi hindamismeetodi. Tendusmaterjali alusel otsuse langetamisel tuleb lhtuda varem sooritatud ainete vi omandatud pdevuste vastavusest antud ppekava moodulite vi ppeainete vljunditele. Niteks ei peaks hindamist mjutama ppeaine nimetuse ja mahu mitteoluline erinevus vi sooritamise aeg. Nii vivad 10 aastat tagasi sooritatud materjalipetuse pivljundid olla osaliselt aegunud, kuid seda kompenseerivad rahvusvahelised koolitused ja/vi iseseisev tendatud enesetiendamine. Kui mahu erinevus on oluline vi pitu ajakohasuse osas on kahtlusi, tuleb ksida lisatendusi vi teostada tiendavat hindamist. Hea toon on, et tavappe hindamismeetodeid ei kasutata VTA taotleja puhul, aga ksikutel juhtudel vivad erandid olla igustatud (niteks standardsed keeletestid keeleoskuse kontrollimiseks). Varasemate pingute ja tkogemuse arvestamisel on oluline, et ppija teab, mille alusel teda hinnatakse, st talle on enne taotlema hakkamist teada, milliseid hindamismeetodeid kasutatakse ja milliste kriteeriumide alusel hinnatakse. Jrgnevalt esitame kahe kige enam kasutatava hindamismeetodi hindamiskriteeriumid, millele peaks lisama sisulised kriteeriumid, sltuvalt pivljunditest, mida need hindavad.

NIDE

Taotluste hindamiskriteeriumid Terviklikku tkogemust sisaldava ppimise arvestamine kirjeldatud rollid, neis tehtavad tegevused ja neist pitu on omavahel loogilises seoses; lisatud dokumendid tendavad pivljundite omandamist ja on autentsed; kogemusest pitu kirjeldus on piisavalt mitmeklgne ja tendab kigi vljundite konkreetsele haridustasemele vastavat omandamist; ppimist ei ole kirjeldatud mitte ainult mrksnadega, vaid sisulise arusaamise vi oskuse kaudu ja see kirjeldus tendab kigi pivljundite omandamist. pimapi hindamine mapp nitab toimunud ppimise ulatust; kogemuste kirjeldused toetavad analsitud ppimist ja vajalikke pdevusi; mapp on vormistatud korrektselt, tekst on kirjutatud arusaadavalt, mapp on piisava mahuga (kui see on kehtestatud); mapp vljendab taotleja arengut, analsi rhuasetus on kvaliteedil.

vljundi omandatuse tase jb allapoole lvendit. Erandi moodustab varasema formaalse ppimise arvestamine, kus taotletakse ppekava aine asendamist teises ppeasutuses lbitud ppeainega, mis on seal lppenud hindelise sooritusega. VTA puhul tuleb vltida ohtu hinnata taotlejat rangemalt kui tavappes ppinut. Mlema hindamisviisi puhul on oluline, et kigi pivljundite omandamist demonstreeritakse. VTA taotleja nagu ka tavalipilane peab saama prast hindamist tagasisidet phjendusega, miks oli vastus just selline. Kindlasti vajab ppija selgitust, mis tema esitatud materjalides oli hsti, mida ja kuidas saaks paremini teha ning millised olid olulised ebannestumised. nnestumist/ebannestumist tuleb vaadelda kehtestatud hindamiskriteeriumide kontekstis ja tagasisides on soovitatav kasutada hindamismeetodi juurde kuuluvate hindamiskriteeriumide keelt. Hea on phjendada ka positiivset vastust, kuivrd igasuguse hindamise eesmrk on toetada ppimise jtkumist. Asjakohane ja igeaegne tagasiside vimaldab taotlejal kavandada oma edasisi tegevusi ja soodustab ppija/taotleja edasist arengut vaadeldavas valdkonnas. Varasemate pingute ja tkogemuse arvestamisel on oluline, et hindavad akadeemiliselt pdevad inimesed. Mida keerukama ja suurema taotlusega on tegu, seda olulisem objektiivsuse tagamiseks on, et hindab komisjon. Et varasemate pingute ja tkogemuse arvestamine kujutab krgkoolile arvestatavat kvaliteediriski, on mitmed koolid selle teostamises ettevaatlikud ja pigem loobuvad arvestamisest. Loobumise asemel viks krgkoolides korraldada varasemate pingute ja tkogemuse hindamise koolitusi. Kui kvaliteet on tagatud, saab arvestada varasemat ppimist, mis vastab taotletavate ainete ja moodulite pivljunditele.

Kui tendusmaterjali pole piisavalt, vib VTA taotluse korral ksida tendusmaterjali juurde vi teostada lisahindamist. Eriti vajalik on see juhul, kui taotleja pdevuste vi esitatud materjalide osas on tekkinud kahtlusi. Autentsuse tagamise parim vimalus on intervjuu vi demonstratsioon. Kui tlesannete sisus pole piisavalt selgust, vib taotlejal niteks paluda esitada oma tkoha ametijuhend. Varasemate pingute ja tkogemuse arvestamisel lhtutakse enamjaolt lvendikriteeriumist. Lvendikriteeriumi kasutamine eeldab, et kik ettenhtud pivljundid on omandatud. Taotluse phjal ei saa teha arvestamise otsust, kui niteks kaks kolmest kirjeldatud pivljundist on omandatud vga hsti, kuid kolmanda

26

Hindamise teooriataust

Hindamise teooriataust

27

1.6. Kujundav hindamine ppimise toetajana

Eelpool oli juttu hindamise kahest funktsioonist kokkuvtvast ja kujundavast. Kujundav hindamine ehk tagasiside (kasutatakse ka terminit pidevhindamine) erineb kokkuvtvast hindamisest eelkige oma eesmrgi poolest. Seeprast pole nende eristamisel kige olulisem mitte hindamise vorm, vaid funktsioon. Kui tegemist on ppija ppimise sisulise toetamisega, mille kigus antakse tagasisidet, kuidas saaks paremini, siis on tegu hindamise kujundava funktsiooniga. Seda isegi siis, kui kujundav hindamine on teostatud kommenteeritud hinnete vormis. Kui aga nn jooksvad hinded mjutavad lpphinnet ehk kokkuvtvat hindamist, on tegu hindamise kokkuvtva funktsiooniga. Vahel vivad need funktsioonid esineda ka koos, niteks vib kokkuvtvale hindele lisada kujundavad kommentaarid. Suur osa selle raamatu sisust keskendub ksimusele, kuidas teostada kokkuvtvat hindamist vljundiphise ppekava loogika jrgi. Samas ei thenda see, et kujundav hindamine oleks kuidagi vhem oluline ka siin on oma reeglid ja phimtted, mida tuleb jrgida. Kige esimene reegel on, et kujundavat hindamist tuleb teha sstemaatiliselt ja sisuliselt. ppijate ppimise toetamine ppeprotsessi kestel on ppimise seisukohast palju olulisem kui sellele hinnangu andmine ppeprotsessi lpus harva parandatakse seda, mille eest preemia vi karistus juba kes on. Kujundav hindamine vib toimuda suuliselt, mis annab parema vimaluse dialoogiks ppijaga. Konkreetsuse ja taastatavuse mttes on aga hea kasutada kirjalikku vormi. Kumba valida, sltub ka ppegrupi suurusest. Suurema ppegrupi puhul vib kujundav hindamine osutuda vga ajamahukaks. Aega aitab kokku hoida, kui hindamiskriteeriumide phjal ette valmistada nn hindamisleht ja teha mrked olemasolevate kriteeriumide juurde ning titmata kriteeriumide puhul kommenteerida, mis ji puudu. Teine vimalus on kommenteerida vaid kige kesksemaid hindamiskriteeriume: mis nnestus ja mis mitte. heks tpiliseks veaks kujundava hindamise ehk tagasiside juures on selle liigne kriitilisus ja negatiivsus. Seeprast on hea jlgida, et tagasiside algab ja lpeb julgustavas ja positiivses toonis. Lpumrkused viks htlasi vtta kokku kige olulisema.

NIDE

NIDE

Tagasiside lipilase tle Tere, lle! Oled kirjutanud sisuka t: kasutanud mitmeid pnevaid allikaid, eristanud enda ja viidatud autorite seisukohti ning oma t hsti liigendanud. Mned soovitused t parandamiseks siiski pakun: 1. Pa psida veel paremini teema fookuse juures vahepeal tood sisse huvitavaid, aga teema seisukohalt teisejrgulisi ekskursse. 2. Vaata le alateemade jrgnevus ja pikkus nende sisuline kaal ja lhenemisnurk erinevad kohati liiga palju. Niteks hel juhul on alateema vaid ligu pikkune, teisel juhul aga le kmne leheklje. 3. Jlgi, et sissejuhatuses esitatud ksimused saaksid kokkuvttes ka vastatud nii muutub t kompaktsemaks ja knekamaks. Kokkuvttes on tegu hea teemavalikuga ning huvitavate mtetega, mis htlustamise ja fokusseerimise korral veel paremini esile vivad tusta. Judu Sulle selleks!

Tagasiside andmine lipilase t kohta Oma analtilise essee sissejuhatuses pstitad Sa he ksimuse, aga kokkuvttes vastad teisele. T sisus kneled pigem sissejuhatuses esitatud ksimusest. Palun htlusta essee teljeks olev ksimus t kikides osades.

Kujundaval hindamisel on lisaks ppeainete omandamise toetamisele oluline roll uurimist juhendamise juures. Mida mahukam on t, seda suurem on oht, et nuandeid tuleb nii palju, et lipilane kaotab julguse ja usu, et ta kunagi ldse oma tga hakkama saab. Kui tagasiside keskendub pelgalt vigade vljatoomisele, aga mitte soovitustele, kuidas neid letada, siis on sellest veelgi vhem abi. Tpiline akadeemilist kirjutamist ppivate inimeste probleem on, et nad ei erista kne- ja kirjakeelt, populaarteaduslikku ja teaduslikku keelt. Enamasti ei aita neid, kui t kommentaaridesse lisada mrkus: Kasuta akadeemilist kirjakeelt. ppijal on rohkem abi sellest, kui mni ta lause niteks ra tlgitakse. Hea kujundav hindamine julgustab ppimist jtkama. Tagasiside eesmrk ei ole kedagi karistada, vaid aidata. Seeprast on positiivne, kui lipilased esitavad ksimusi, tpsustavad nudmisi ja saavad t tulemust parandada kujundavate kommentaaride jrgi. Siis vib julgelt vita, et hindamine toetab jtkuvat ppimist.

Tagasiside peab toetuma hindamismeetodi hindamiskriteeriumidele. Vib kll kirjutada-knelda enamast, kuid oluline on, et ppija saaks kujundava hindamise kigus abi kokkuvtvaks hindamiseks valmistumisel. Lisaks kajastavad hindamiskriteeriumid detailsemal kujul pivljundeid ehk siis ppeaine keskset selgroogu, mille omandada aitamine on ks ppeju lesandeid. Lpuks lisab tagasisides hindamiskriteeriumidele toetumine hindamisele objektiivsust. Kujundava hindamise juures tuleb vltida hinnangute andmist t tegijale ja rkida tst. Kige kergem on teha seda faktide keeles, hoidudes hinnangutest. Seejrel tuleks anda soovitusi, toetudes faktide kirjeldusele.

28

Hindamise teooriataust

Hindamise teooriataust

29

1.7. Korduma kippuvad ksimused

1. Miks peab hindama kiki pivljundeid? Vljundiphise ppekava lesehitus toetub loogikale, et ei kirjeldata mitte ideaali sellest, mida parim ppija vib saavutada, vaid baastaset, mille omandamine on ppeaine ja ppekava lbimise eelduseks. Seeprast pole vimalik baastasemest omandada vaid osa, niteks kolmandikku. Erialaste pdevuste krval vrtustatakse ka ldisi pdevusi ning nende hindamata jtmine thendab samuti eksimist vljundiphise ppekava loogika vastu. Diplomiga kinnitatakse, et kik ppekava pivljundid on omandatud. Lisaks neile argumentidele toetab kigi vljundite hindamist phimte, et hindamine on ppija ppekava. Nimelt vidavad Biggs ja Tang, toetudes mitmetele teistele autoritele, et lipilane pib seda, mida hinnatakse. Kui hinnatakse vaid osa kavandatud pivljunditest, siis omandatakse ka vaid osa (Biggs ja Tang 2008, lk 172-177). 2. Miks tuleks kasutada kriteeriumhindamist? Vrdlushindamine phineb lipilaste omavahelise edasijudmise vrdlemisel (Biggs, Tang 2008, lk 33). Sellest erinev on kriteeriumhindamine, mis mdab, kui hsti lipilase t tulemus vastab konkreetse ppelesande kriteeriumidele (sealsamas, lk 33). Vrdlushindamise piirang on, et lisaks pivljundite omandamisele sltub ppija t tulemus oluliselt sellest, millise ppegrupiga ta koos eksamile satub. Nii niteks vib pshholoogiatudeng arutleda, et kui ta teeb mne pshholoogia eriala eksami samas grupis majandusteaduskonna tudengitega, siis on talle parem hinne kindlustatud. Vi teine tudeng mtleb, et eksamile tasub minna kindlasti teisel vljakuulutatud peval, sest ppejud hindab kahe peva tulemusi koos ja teiseks pevaks on ikka kuulda olnud, millised ksimused eksamile tulevad. Vlja meldud pole ka juhtumid, kus testi hindekriteeriumid muutusid tde hindamise kigus. Et ldiselt olid sooritajad tublid, siis tusis latt krgemale ja see, kes oli etteantud kriteeriumide jrgi hinde D vriline, leidis oma t alt hinde E. Vrdlushindamine on eriti problemaatiline, kui rgime pdevustest, mille omandamine on teiste inimeste elu ja turvalisuse seisukohalt olulised. Niteks vib tuua pstettaja, kes ei suuda inimest elustada, kuid teeb seda

veidi paremini kui teine, kes ka ei suuda, vi autojuhtimise eksami, kus ks sidab vaid poole auto ulatuses vastassuunavndisse, teine aga terve auto ulatuses. Vrdlushindamine on suunatud selekteerimisele, mitte paljudele hea hariduse andmisele. Tnapeval eeldatakse, et professionaalne petamine aitab erinevate vimetega inimestel heade tulemusteni juda. Eesmrk ei ole, et hinded jaotuksid ppijate vahel normaaljaotuskvera jrgi, vaid see, et vimalikult paljud ppijad oleksid motiveeritud pingutama parima tulemuse nimel ja ka saavutaksid selle. 3. Millised piirangud seonduvad sisendiphise hindamisega? Sisendiphise mtteviisi jrgi les ehitatud ppekava ja hindamine on olnud kasutusel pikka aega. Kvantitatiivsetel hindamiskriteeriumidel on see eelis, et need annavad suhteliselt tpselt mdetava tulemuse. Samas on aga oht, et hindamise eesmrgiprasus tuuakse tpsusele ohvriks. Valikvastustega testid vi muud krgelt struktureeritud kirjaliku t vormid, mille punkte on vimalik tpselt arvutada, vivad kll pakkuda kiireid ja niliselt objektiivseid tulemusi, aga pole keerukamat mtlemist eeldavate pivljundite hindamise seisukohalt kuigi thusad. Samas vib kohandada kvantitatiivseid kriteeriume ka vljundiphise mtteviisiga ja sisulise ppimisega, millest on juttu allpool. Sisendiphise lhenemisega hindamisele kaasneb veel probleeme. Esimene tuleneb arusaamast, et ppeprotsessi kik osad on samavrsed: kui kriitiline hulk teadmisi mingi aine kogumahust on omandatud, siis vib aine pidada soorituks ka juhul, kui niteks kolmandikku sellest ainest ei osata. Aga kui hiljem on just seda kolmandikku vaja teada vi rakendada? Teine probleem on, et sisendiphisel hindamisel ei eristu ppeaine vhem ja rohkem olulised osad. Samas on igas valdkonnas nn absoluutne miinimum, mis tuleb kindlasti omandada. Aine kogumahule protsentuaalse lhenemise puhul vib just see miinimum jda omandamata, seda ka positiivse hinde puhul. Vljundiphine kriteeriumhindamine toetub pivljunditele, stestab kige olulisema ning mratleb, kui palju sellest rohkem on vimalik osata. Kui vljundiphise ppekava lubadus on, et lipilane on ppekava pivljundid omandanud, siis ei saa positiivselt hinnata vaid veidi le poole materjali omandamist ning elda, et lipilane on valmis tturule minema. Kes julgeks lasta ennast opereerida arstil, kes on eksamitel osanud vaid 51% aine kogumahust?

4. Mille alusel valida eristav vi mitteeristav hindamine? Eristavat hindamist tuleks kaaluda olulisemate ainete ja hindamismeetodite puhul. Et mitteeristav hindamine tagab kigi pivljundite omandamise, siis on piisav tulemus juba olemas. Eristav hindamine on phjendatud lisamotivaatorina ppijatele, innustades neid pivljundeid paremini omandama. Eristavaid hindeid ksivad vahel ka tandjad, kuid vljundiphise ppekava juures on hinnetest informatiivsem levaade baastasemel snastatud pivljunditest. Kui ppeainet hinnatakse eristavalt, ei pea kiki hindamismeetodeid eristavalt hindama. Hinne kujuneb siis mitteeristavalt hinnatud hindamismeetodite positiivsete tulemuste olemasolul eristavalt hinnatud hindamismeetodite hinnete keskmisena vi kui on antud eristavate hinnete kaal, siis selle phjal. Eristava hindamise puhul ei pea iga pivljund olema eristavalt hinnatud, sest hindamine toimub reeglina hindamismeetodite, mitte pivljundite kaupa. Lisaks on mitteeristavalt hinnatud pivljundite taseme omandamine piisav, tagamaks ppekava titmist. 5. Kas lipilane peab teadma, millise hindamismeetodiga milliseid pivljundeid hinnatakse? Oluline on, et ta teab hindamiskriteeriume ja -meetodeid. Kui hindamismeetodid on pivljunditega selgelt seotavad, siis vib seda ka lipilastele selgitada. 6. Mis vahe on analtilisel ja tervikhindamisel? Kumba eelistada? Analtiline ja tervikhindamine ei ole kaks erinevat hindamisviisi, vaid pigem vljendavad need nimetused rhuasetusi. Mlemad toetuvad hindamiskriteeriumidele. Analtilise lhenemisega hindamise puhul on tulemuse mdetavus tpsem ja objektiivsem, tervikhindamine on pigem tlgendav ja seetttu on hindamine veidi subjektiivsem. Subjektiivsuse vhendamiseks on tervikhindamise puhul hea hindamiskriteeriumides rhutada, mis on lpptulemuse seisukohalt kige olulisem. 7. Kui ldisi pdevusi pole pivljundites kirjas, kas neid siis ei vigi hinnata? Mis on oluline ja mida tahetakse hinnata, tuleb mratleda pivljundites. Hinnata saab ainult ppija pdevuste vastavust pivljunditele.

8. Kas ppejul on igus kohandada mruses vlja toodud eristava hindamise tasemeid vastavalt aine ja ppekava spetsiifikale? Vrreldavuse huvides tuleb kikides krgkoolides hinnata sama regulatsiooni jrgi. ppejul ja krgkoolil on igus etteantud piirides otsustada, millised on pivljundid ja kas nende omandatust hinnata eristavalt vi mitteeristavalt. pivljundite snastus mrab ka hindekriteeriumide kirjeldused. See omakorda thendab, et hindeid pole ppejul igus kohandada, aga seda, mida need hinded mdavad, teatud piirini kll. Niteks on hea meeles pidada, et pivljundeid kirjeldatakse miimum- ehk baastasemel see jtab vimaluse baastasemest krgemat sooritust krgema hindega hinnata.

30

Valik hindamismeetodeid

Valik hindamismeetodeid

31

2. Valik hindamismeetodeid
Hindamismeetodite valimise phimtetest oli juttu eelmises peatkis. Jrgnev levaade keskendub hindamismeetodite detailsemale kirjeldusele, mille kigus selgitatakse meetodi olemust, tuuakse esile selle vimalused ja ohud, antakse soovitusi meetodi rakendamiseks ja vimalusel lisatakse ka ks konkreetne nide selle hindamismeetodi kasutamisest. Toimetuskolleegium on arutlenud hindamismeetodite nimetuste le ja tdenud, et erinevates valdkondades on kirjeldatud meetoditel veidi erinev thendus. Oleme pdnud meetodi nimetusi htlustada ja koondada, vltides mistete eksam ja arvestus kasutamist hindamismeetodina, sest nende thendus on vljunud hindamismeetodi piiridest ja muutunud liiga ldiseks. Ometi pole hindamismeetodite nimetuste htlustamine selle raamatu esmane eesmrk. Pigem on need esitatud ideede andmiseks oma hindamismeetodi vlja- ja edasiarendamisel. Hindamismeetoditele pole vimalik koostada pingerida: parim hindamismeetod on see, mis sobib pivljundeid hindama. Seeprast oleme need jrjestanud thestiku jrgi. Hindamismeetodite kirjeldusi on aidanud koostada kik toimetuskolleegiumi liikmed.

2.1. Abimaterjalidega kirjalik t

Et informatsioon pidevalt uueneb ja teabeallikad on jrjest paremini kttesaadavad, tasub kaaluda abimaterjalidega kirjaliku t kasutamist hindamismeetodina. Abimaterjalidega kirjalik t on hindamismeetod, mis eeldab pitu demonstreerimist abimaterjalidele toetuvalt. Tavaliselt tehakse selline t auditooriumis, kuid ka veebikeskkonnas ja kodus tehtuna on see hsti kasutatav, sest eeldab alusteadmiste vi muu loetu rakendamist.

Vljaspool auditooriumi tehtava t puhul tuleb arvestada vimalusega, et lisaks kirjalikele materjalidele konsulteeritakse ka erialaspetsialistidega. Abimaterjale kasutades vib teha igasuguseid kirjalikke tid lesannete lahendamisest analsi ja pikemate esseevastustega kirjaliku tni. Kasutada vib nii raamatuid, artikleid, konspekteeritud materjali kui muud. Kasutatav abimaterjal ei pea kindlasti olema tekst, vaid vib olla esitatud skeemide, graafikute vi valemite kujul. Vimalusi on vga palju.

Tabel 2.1.1. Vimalused ja ohud abimaterjalidega kirjaliku t kui hindamismeetodi kasutamisel Vimalused Vimaldab demonstrerida analsioskust. petab ppijaid ise allikaid leidma ja nende vrtust hindama. lipilane ei pea kike phe ppima ja see vhendab meeldejtmisest tulenevat pinget. Ohud Halvasti esitatud ksimuste puhul on allikast mahakirjutamise oht. Liiga tihti abimaterjale kasutades on oht, et ka kesksed teadmised ei j ppijale meelde.

32

Valik hindamismeetodeid

Valik hindamismeetodeid

33

Soovitused Auditoorse kirjaliku t vormi puhul tuleks kindlasti piirata aega, mis vlistab vimaluse, et alles t ajal hakatakse materjaliga tutvuma. Samas ei tasu aega teha nii lhikeseks, et aeglasemalt mtlevad inimesed ei jua oma vastuseid kirja panna. Tuleks anda kigile sama materjal, mis vib olla ka allikate kogum. Vimalik on anda ette teema ja lasta ppijatel endal materjal otsida. Sel juhul peavad nad tooma vlja ka kasutatud allikad. Abimaterjalidega koduse t puhul vib anda veelgi enam vabadust. Ksimused tuleb snastada nii, et neile ei saa materjalist otse vastuseid leida, vaid et need eeldavad iseseisvat seoste loomist, analsi vi teooria rakendamist mingi probleemi vi lesande lahendamisel. Abimaterjalidega kirjalikku td pole eriti mttekas kasutada lhivastustega vi krgelt struktureeritud ksimuste puhul.
NIDE

2.2. Anals
Anals on harva hindamismeetodite loeteludes, kuid kui hindamismeetodeid valida pivljundite jrgi, osutub see tihti parimaks lahenduseks. Anals hindamismeetodina eeldab teadmiste olemasolu krval ka nende mistmist ja neile kaalutletud hinnangu andmist. Analsi vib kasutada vga erinevates valdkondades nii teoreetilise kui praktilise ppimise hindamiseks. Analsi tugevuseks on, et see imiteerib hiljem tl ettetulevaid lesandeid, kuuludes paljudes valdkondades igapevaste tlesannete hulka olgu siis tegu spontaansete-mtteliste vi detailsete kirjalike vormidega. Seega on tegu sna autentse hindamismeetodiga. Anals on hindamismeetod, milles ppijad ttlevad pitut mingite ksimuste abil. Anals vib olla les ehitatud mitme nhtuse vi aspekti vrdlusena, tugevuste ja nrkuste hindamisena, muutuse kirjeldusena koos phjendusega vm taolist. Analsi ks populaarsust koguv erivorm on eneseanals.

Analsi tegemisel vib kasutada erinevaid raamistikke. ks tuntumaid on SWOT-anals, milles tuuakse vlja mingi nhtuse tugevused ja nrkused ning vimalused ja ohud. Tugevused ja nrkused on sisemist laadi, vimalused ja ohud aga vlised. SWOT-analsi on vimalik veel keerukate vormideni edasi arendada, aga sageli annab juba esimene etapp hea pildi analsitavast valdkonnast.
NIDE

SWOT-analsi lesanne ja hindamiskriteeriumid Eesti krghariduse hetkeseisu SWOT-anals aines Krgkoolididaktika Hindamiskriteeriumid Tidetud on kik analsi osad: tugevused ja nrkused (sisemised), vimalused ja ohud (vlised). Anals toetub vhemalt kolmele allikale, mis pole vanemad kui 3 aastat ja millele on analsi lpus viidatud. Anals on esitatud kirjalikult.

Abimaterjalidega kirjaliku t lesande pstitus ja vimalikud hindamiskriteeriumid lesanne Analsi muutusi Eesti rahvastiku jaotumises maa- ja linnapiirkondade vahel ajavahemikus 1945-1965 ning kirjelda muutuste phjusi. Abimaterjalina vib kasutada nende aastate rahvaloenduse andmeid ja muud sellekohast statistikat. Hindamiskriteeriumid (mitteeristav hindamine) Muutused on esitatud vhemalt viie Eesti regiooni kohta eraldi: Phja-, Luna-, Ida- ja Lne-Eesti koos saartega. Muutuste juures on vaadeldud jrgmisi nitajaid: elanikkonna arvu muutus piirkonniti, elanikkonna vanuseline koosseis, haridustase ja thive. Kirjeldatud muutuste suunda on igesti mistetud ja arvudega illustreeritud. Muutuste phjusi on selgitatud adekvaatselt ning neid selgitusi on illustreeritud nidetega statistikast.

Tabel 2.2.1. Vimalused ja ohud analsi kui hindamismeetodi kasutamisel Vimalused Toetab krgemaid mtlemisoskusi, nagu sntees, anals ja hindamine. Arendab loogilist mtlemist ja erinevatest perspektiividest ngemise vimet. Analsi ks vorme eneseanals on ks keskseid elukestva ppija omadusi. Ohud Meetod eeldab eelteadmisi ja esmaseid toskusi, mille abil analsi teostada. ppijatel on oht analsi asemel kirjeldusi koostada.

Soovitused lipilased ei pruugi aru saada analsi olemusest. Seeprast tuleb lesanne pstitada nii, et analsi raamistik on arusaadav, niteks anda lesanne analsida rhma tugevusi ja nrkusi hise projekti sooritamisel. Analsimise vajalikkust tasub ka hindamiskriteeriumides rhutada, niteks anda lesanne oma praktikal tehtud tegevusi mitte ainult kirjeldada, vaid nende eesmrgiprasusest lhtuvalt ka analsida. Analsid ei pea olema suuremahulised. Alustada vib vikestest harjutustest ppet kigus, siis on lipilased paremini ette valmistatud analsi kui hindamismeetodiga toimetulekuks.

34

Valik hindamismeetodeid

Valik hindamismeetodeid

35

Analsil vib olla ka vhem struktureeritud vorme, kus lhtutakse sisust.

NIDE

2.3. Aruanne (raport)

Aruanne ehk raport thendab kirjalikku analtilist levaadet sooritatud laboritst, lbitud projektist, praktikast vi muust pikogemusest. Aruande vorm varieerub distsipliiniti oluliselt. Tabel 2.3.1. Vimalused ja ohud aruande kui hindamismeetodi kasutamisel Vimalused Vimaldab analsida kogemusi ja hinnata tehtut. Aruande koostamine toetab nende pdevuste arengut, mida on vaja hiljem mitmes ametis ttamisel. petab konkreetset ja asjakohast kirjalikku enesevljendust ja olulise eristamist ebaolulisest. Standardse vormi puhul on suhteliselt kerge tita. ppijad saavad kasutada ja esile tuua oma tugevamaid omadusi. Soovitused Ohud Grupi poolt tehtava aruande puhul on raske mrata ksikisikute vastutuse mra ja piiri. Autentsuse probleem vib tekkida juhul, kui igal aastal on samade laboritde lpus vaja tita sarnaseid aruandeid. ppijad vivad lbimtlemata ksimustega aruande tita ka ilma selle aluseks olevaid tegevusi sooritamata.

Etteantud haigusloo anals Analsida phjalikult hte etteantud haiguslugu individuaalse tna, mille minimaalne pikkus 2 leheklge. Hindamiskriteeriumid On vlja pakutud vimalik diagnoos. On vlja pakutud vhemalt 3 vimalikku diferentsiaaldiagnoosi. On nidatud, milliseid proove tuleb laborisse uurimiseks saata, millised on antud haiguse diagnoosimise meetodid. On antud levaade kahtlustatavast haigusest, selle etioloogiast, episoodilistest iserasustest, patogeneesist, kliinilisest pildist ja kulust, patoloogilis-anatoomilistest muutustest, trjest ning ennetamisest. Vlja on pakutud omapoolne (omapoolsed) raviskeem(id).

Laboritde aruanne Paljudes ainetes (eriti loodus- ja tehnoloogiaainetes) kasutatakse he ppemeetodina laboratoorseid tid. Laboratoorsete tde eesmrgiks on arendada lipilastel uusi oskusi, tiendada nende ainealaseid teadmisi, tsta lipilaste aktiivsust ning suurendada nende pimotivatsiooni. Laboritde hindamine on hea autentse hindamise vimalus, sest neis hinnatakse muuhulgas tegevuse sooritamist. Siiski pole tegevuse sooritamisest ksi abi teooria ja praktika seostamise seisukohalt on oluline tehtut ka aruande vormis analsida. Laborit aruanne vib sisaldada jrgmisi aspekte: kirjeldus sellest, kuidas laboritks valmistuti; kirjeldus sellest, mida laborit kigus tehti, koos tulemuste esitamisega; kui t tehakse meeskonnas, vib ppija analsida ka rhma toimimist ja oma rolli rhmas; anals saadud tulemuste ja teooriapingute seostest; ppija eneseanals sellest, mida ta laborit kigus ppis.

NIDE

Peipsi jrve seireandmete anals Viia lbi Peipsi jrve seireandmete anals, hindamaks jrve vee kvaliteeti ja jrve koloogilist seisundit Hinnatav pivljund Ainekursuse lpuks hindab ppija jrve koloogilist seisundit ja vee kvaliteeti, arvestades EL maade veepoliitika raamdirektiivi ja sellest lhtuvat riiklikku seadusandlust. Hindamiskriteeriumid D Hinnang Peipsi jrve vee kvaliteedile ja koloogilisele seisundile phineb EL veepoliitika raamdirektiivil ja keskkonnaministri mrusel Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb mrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinitajate vrtused ning seisundiklasside mramise kord. Hinnang on esitatud iga KKM mrusega ettenhtud koloogilise nitaja (Chl a, ftoplanktoni biomass, sinivetikate % ftoplanktoni biomassis) ja fsikalis-keemilise nitaja (ldfosfori ja ldlmmastiku sisaldus, nende omavaheline suhe, Secchi ketta lbipaistvus, hapnikusisaldus, pH) phjal. Sama, mis D, lisaks arvestatakse asjaoluga, et hinnangute andmisel lhtutakse pikemaajalistest trendidest, tehakse vajalikke arvutusi ning osatakse phjendada oma arvutuste kiku ja vajalikkust. Sama, mis C, lisaks antakse koondhinnang jrve seisundile nii kigi koloogiliste nitajate phjal kui ka kigi fsikalis-keemiliste nitajate phjal, seostades neid omavahel. Esitatud on ldhinnang Peipsi jrve vee kvaliteedile ja selle koloogilisele seisundile. Sama, mis B, kuid lisaks tehakse kokkuvte, mis viib hsti phjendatud jreldusteni nii hinnangu tulemuste kohta (kas koloogiliste ja fsikalis-keemiliste nitajate phjal tehtud ldhinnangud on omavahel koosklas) kui ka hindamisaluste kohta (kas on piisavalt vi on ka muid kvaliteedinitajaid, mida ei arvestatud, kuid peaks arvestama adekvaatse hinnangu andmiseks).

Mra standardne vorm, mis hlbustaks aruande titmist. Lase lipilastel hinnata alustuseks teiste vanu aruandeid, et ppida neid titma. Praktilise tegevuse phjal koostatud aruandes peaks olema vimalus seostada teooriat ja praktikat ning oma tegevuse kaudu toimunud arengut analsida. Suuremahuliste aruannete puhul teavita ppijaid varakult thtaegadest ja ole range nende jrgimisel. Lase aruandeid kirjutada ka grupis. Kasuta mnes teises hindamismeetodis ksimusi, mis prinevad aruannetest. ra kasuta aruandeid, eriti suuremahulisi, liiga tihti. Aruanne sobib hsti ka varasemast tkogemusest ppimise analsimiseks. Sel juhul peaks hindamiskriteeriumides eeldama, et aruandes kirjeldatud ppimine sobib taotletava ppekava osa pivljunditega.

C B

36

Valik hindamismeetodeid

Valik hindamismeetodeid

37

Hindamiskriteeriumid peaksid kajastama nii laborit protsessi kui selle le arutlemist. Laborit teostamise ja aruande hindamiskriteeriumid vivad keskenduda niteks jrgmistele aspektidele: materjalid kik vajalikud materjalid ja vahendid on kasutatud ning kirjeldatud aruandes, ppija ei raisanud materjale; protseduur protseduur on hsti planeeritud, lbi viidud ja kontrollitud, selle kik etapid on kirjeldatud aruandes; ohutus t kigus hoiab lipilane puhtust, ei ohusta teisi ega ennast; eesmrk t uurimisksimus ja hpoteesid on pstitatud selgelt ning kohaselt, on valitud muutujad; andmete kogumine andmed koos hikutega on protokollitud selgelt ja sobivalt, andmetabelil on pealkiri; andmete anals andmed ja analsi tulemused on esitatud moel (tabel, graafik), mis aitab kige paremini andmeid ja tulemusi tlgendada, on lisatud veaanals; katse hindamine kik andmed on analsitud ja tlgendatud ning vrreldud kirjandusest saadud tulemustega, on vlja toodud t piirangud ja puudused ning tehtud ettepanekud nende vhendamiseks edaspidi. Eraldi vib hinnata aruande vormistust nagu kigi teiste kirjalike tde puhul. Kui aruannet kantakse ette, siis peaks hindama ka seda hea vimalus hindamise kaudu ldisi pdevusi arendada. Kikide aruandevormide puhul tuleks jrgida phimtet, et ppija mitte ainult ei kirjelda, vaid analsib tehtut. Hea on lisada ka sisulised hindamiskriteeriumid vastavate pivljundite kontrollimiseks.

2.4. Esitlus (ettekanne)

Esitlus on pitu (referaadid, rhmat tulemused, projekti ja uurimuse tulemused, toote tutvustused jms) tavaliselt suuline esitamine, mille kigus pratakse thelepanu nii sisule kui esitlemisoskustele. Esitlusele lhedane hindamismeetod on ekspositsioon, kus tehtud tid esitletakse, ilma et sellega peaks tingimata suulist selgitust kaasnema. heks esitluse populaarsust koguvaks erivormiks on stendiettekanne (poster-ettekanne). Esitluse abil saab hinnata vljundiverbidega selgitab, esitab, toob nited, loob, koostab, snteesib jne kajastatud pdevusi. Tabel 2.4.1. Vimalused ja ohud esitluse kui hindamismeetodi kasutamisel Vimalused Sobib kombinatsioonis erinevate teiste hindamismeetoditega nende tulemuste esitamiseks. Vimaldab arendada ja hinnata vljendus- ja esitlusoskust koos vastavate materjalide koostamise oskusega. Vimaldab teistelt ppijatelt ppida. Vastastikhindamise korral arendab teiste kuulamine analsi- ja hindamisvimet. Soovitused Esita esitlusele selged juhised koos hindamiskriteeriumidega. Mtle, mida teevad esitluse ajal teised lipilased (koostavad kokkuvtte, esitavad ksimusi, annavad tagasisidet, hindavad esitlust jne). Kavanda lipilastele lesande titmiseks hindamiskriteeriumidega tleht, mille abil on neil hea tagasisidet anda. Kuna esitlus on vga ajamahukas hindamismeetod, peaks juhises kindlasti olema kirjas esitluse ajapiirang ja seda peaks jrgima. Mistlik on valida lipilaste seast inimene, kes annab mrku, kui esineja aeg on lbi. peta hindamiseks valmistumise kigus ja hinda avaliku esinemise keskseid oskusi: verbaalseid ja mitteverbaalseid suhtlemisvtteid, nitlikustamise oskust, kuulajatest lhtumist jm. Esitlust saab ilmestada elektroonilise ettekandega. Sellisel juhul tuleb hinnata ka selle vormistust. Ohud Vtab suhteliselt palju aega. Srava esineja esinemisoskus vib varjutada t nrga sisu. Kuulajad ei pi automaatselt teiste lipilaste esitlusest.

38

Valik hindamismeetodeid

Valik hindamismeetodeid

39

NIDE

Stendiettekanne Stendiettekanne (poster, vaatmik) on kindlas formaadis esitlus, mis edastab kompaktselt olulisema informatsiooni uurimist vi muu esitletava sisuterviku kohta. Tavaliselt ei kaasne stendiettekandega suulist esitlust, peamine on kirjas. Stendiettekande esitleja seisab selle krval, et oleks vimalik ksida ja tpsustada. Kui stendiettekande on teinud rhm, siis vib ksimustele vastajaid vahetada. Stendiettekande koostamisel tehakse phiteksti sisust lhtuvalt vimalikult kergesti loetav visuaalne tervik, mida illustreerivad teemakohased tekstid, fotod, joonised, teabegraafikud vmt. Tuleb silmas pidada, et primaarne on esitatud uurimist vi muu sisuterviku sisu ja kujundus toetab seda. Tabel 2.4.2. Vimalused ja ohud stendiettekande kui hindamismeetodi kasutamisel Vimalused Annab tervikliku levaate tehtud tst. Arendab loomingulisust. Kombineerib suulise enesevljenduse kirjalikuga, tehtud tst jb nhtav jlg. Sobib nii individuaalse kui rhmat hindamiseks. Sobib lihtsustatud vormis suuremates gruppides ka rhmat kokkuvtmiseks. Vimaldab sgava ppimise hindamist ksimuste ksimise kaudu. Sobib suuremate tde (lput, projekt jne) tulemuste esitlemisel ja osana nende hindamisest. Soovitused Stendiettekande tegemist peaks petama: see ei tohi sisaldada mahukaid tekstiblokke ega olla le paisutatud graafikute ja joonistega, selles olgu informatsiooni pigem vhem, kuid selgelt ja atraktiivselt esile toodud, olulisim peaks muust materjalist eristuma. Stendiettekanne vib olla ka elektrooniline, ppija demonstreerib seda ekraanil. Elektrooniline vorm vimaldab posterettekande muuta interaktiivsemaks ning dnaamilisemaks. Hindamiskriteeriumid viks sisaldada mrksnu allikate, infohulga, seostamise, jreldamise ja visuaalse atraktiivsuse kohta. Saab kasutada vastastikhindamisel (soovitav anda valmis hindamisleht). Ohud Esitatava info hulk on piiratud. Saab hinnata tulemust, mitte protsessi. Vormistamine vib osutuda kulukaks.

Esitluse hindamise kriteeriumid Alljrgnevaid hindekriteeriume vib kasutada ka vastastikhindamise lbiviimiseks. Soovitav on neile lisada kriteeriume ettekande sisulise osa hinnatavatele pivljunditele vastavuse kohta. Punkte 1 (E) 2 (D) 3 (C) 4 (B) Hindekriteeriumid Esitlus ei ole veenev, seda ei ole illustreeritud lisamaterjalidega. lipilane kannab saadud tulemused ette, kuid arutlus ja jreldused puuduvad. Esitlus on vheveenev, seda on illustreeritud lisamaterjalidega. lipilane annab edasi peamised ttulemused, kuid arutlust jb vheseks. Esitlus on phiosades selge ja veenev, seda on illustreeritud lisamaterjalidega. lipilane annab edasi t tulemused ja arutleb nende le, kuid jreldusi ei tee. Esitlus on tervikuna veenev, loogiliselt les ehitatud ja sorav. Esitlust on illustreeritud lisamaterjalidega ning see mahub etteantud ajavahemikku. Esitlus on ldiselt sisukas ning on toodud piisavalt phjendusi, selgitamaks tehtud jreldusi. lipilane oskab hsti vastata esitatud ksimustele ning orienteerub hsti antud teemavaldkonnas. 5 (A) Esitlus on tervikuna vga veenev, loogiliselt les ehitatud ja sorav. Esitlust on illustreeritud lisamaterjalidega ning see mahub etteantud ajavahemikku. Esitlus on sisukas ning on toodud piisavalt phjendusi, selgitamaks tehtud jreldusi. lipilane oskab vga hsti vastata esitatud ksimustele ning orienteerub suurepraselt antud teemavaldkonnas.

40

Valik hindamismeetodeid

Valik hindamismeetodeid

41

2.5. Essee
Essee on vabas vormis loogilise struktuuriga teaduslikku laadi mttearendus etteantud vi vabalt valitud teemal. Essee on eksperimentaalne viis lheneda ainesele ning vaadelda seda eri vaatepunktidest. Essee kaudu saab lisaks arutlusaine tundmisele hinnata ka sellega loovalt mberkimise oskust, milles on oluline roll omapoolse arvamuse esitlemisel. nnestunud esseed iseloomustab loogiline lesehitus, arusaadavus ja stiililine htlus. Essee temaatika tuleneb pivljunditest ja ppeaine sisust. Essee vib olla pelgalt oma mtete vljenduseks, kuid kui see toetub kirjandusele, siis on oluline kasutatud mtetele korrektselt viidata. Tpsema lesande ja t mahu mrab ppejud. Essee kaudu hinnatavate pivljundite verbideks vivad olla arutleb, hindab, analsib, vrdleb, vtab kokku vi kritiseerib.

NIDE

Essee hindamine Kirjutage essee jrgmisel teemal: Maailmakirjanduse mjud eesti kirjandusele Essee pikkus on 9000 - 10 000 sna. Jrgnevalt on toodud essee vormilised hindamiskriteeriumid hinnete kaupa. Hea on nendele lisada ka ppetasemele vastavad sisulised kriteeriumid. Soovi korral vib lisada ka E kirjelduse. Sisu D Sisutekst vastab teemale, kuid teoreetiline alusmaterjal on ebahtlane ning mtted on kohati seosetud. Jreldusi on nrgalt phjendatud. Sisutekst vastab teemale, olulised teooriad on vlja toodud, mtted on esitatud arusaadavalt ja jreldusi on phjendatud. Sisutekst vastab teemale, toetub olulistele teoreetilistele seisukohtadele ning peegeldab iseseisvat uurimis- ja lugemistd, sisaldab ldistusi, mtted on esitatud selgelt. Sisutekst vastab teemale, toetub olulistele ja sobivatele teoreetilistele seisukohtadele ning peegeldab iseseisvat uurimis- ja lugemistd, tekst on ldistav, analtiline, loov ja isikuprane, mtted on esitatud selgelt ja veenvalt. lesehitus Teksti leehituses on vastuolud, mni tekstiosa puudub. Teksti lesehitus on loogiline, kohati on leminekud hppelised. Tekst on tervik, lesehitus on loogiline. Snastus ja stiil Kasutab segamini argi- ja teaduskeelt, erinevad stiilid ja snavara segatud. Tekst on ldsnaline, esineb stiili- ja keelevigu. Vormistus Vormistus on korrektne, kuid kasutab essees erinevaid viitamisssteeme. Vormistus on korrektne ning kasutab htset viitamisssteemi.

C Tabel 2.5.1. Vimalused ja ohud essee kui hindamismeetodi kasutamisel Vimalused Essee toetab arusaamisega ppimist, selle abil lipilane korrastab ja sstematiseerib oma teadmisi, seostab erinevaid teemasid. Annab vimaluse loovuse demonstreerimiseks. Arendab kirjalikku enesevljendusoskust. Essee kirjutamise oskus on aluseks lput kirjutamisele. Soovitused Kuna essee mistet tlgendatakse vga erinevalt ja selle hindamisel on suur subjektiivsuse oht, on hindamiskriteeriumide roll vga suur. Hindamiskriteeriumid vivad sisaldada nii ppeaine sisu kui kirjutamise tehnilise poole aspekte. Aeg-ajalt viks kasutada rohkem kui ht hindajat, et tagada hindamise usaldusvrsus. Kui essee kirjutamisega on raskusi, tuleb seda petada osaoskuste kaupa: kavandi koostamine, mustandi kirjutamine, teksti toimetamine. Osaoskuste omandamise kigus vib ppijatel lasta ksteise tid kujundavalt hinnata. A Ohud On ajamahukas nii kirjutada kui hinnata. Suur plagiaadi oht, mida on vimalik vhendada teemapstituse ja selgelt snastatud ootuste abil. B

Snavara ja lausestus on heklgsed, tekstis on stiili- ja keelevigu.

Vormistus on korrektne ning kasutab htset viitamisssteemi.

Tekst on liigendatud tervik, lesehitus on loogiline ja sidus.

Tekst on esitatud heas akadeemilises stiilis, snavara on ulatuslik, lausestus on mitmeklgne, tekstis ei ole stiiliega keelevigu.

Vormistus on korrektne ning kasutab htset viitamisssteemi.

42

Valik hindamismeetodeid

Valik hindamismeetodeid

43

2.6. Praktilise ppimise refleksioon

Praktika abil toimuvat ppimist vib defineerida kui kogemusliku ppimise erivormi, mille kaudu lipilased vivad areneda nii sotsiaalsete oskuste, tehnilise ja akadeemilise teadmise kui tkohaga seotud ekspertiisi alal (Falchikov 2005, lk 21). Praktilise ppimise vormid, olgu siis krgkooli ruumides vi tkohal, on osa paljudest krgkoolide ppekavadest, kuid nende lbiviimise planeeritus ning hindamiskriteeriumid varieeruvad nii kooliti kui erialati. Tihti kasutatakse praktilise t hindamisel mitut hindajat, mis teeb selle kll keerukamaks, kuid ka usaldusvrsemaks. Tphise ppimise hindamine on kesksel kohal ka varasema ppimise ja tkogemuse arvestamisel. Tabel 2.6.1. Vimalused ja ohud praktilise ppimise refleksiooni kui hindamismeetodi kasutamisel Vimalused Annab vimaluse teooriat rakendada ja praktikaga siduda, otsida praktilistele probleemidele lahendusi, arendada suhtlemisoskust. Aitab ppijal oma karjri paremini planeerida. Annab lipilastele vimaluse ppe- ja hindamisprotsessis aktiivselt osaleda. Lisaks motiveerib praktika hindamine ppijaid seda tsisemalt sooritama. Praktika hindamine aitab korrigeerida ka sellele eelnenud ppimise tulemusi. Vimaldab rakendada VTAt ja vrtustada vljaspool auditooriumi toimunud ppimist. Ohud Hea praktika vib takerduda korralduslike probleemide taha: on raske leida hid praktikabaase ja kompetentseid juhendajaid, pikeskkonnas toimuvad praktikumid on tihti kulukad. Praktika organiseerimine on suhteliselt ajamahukas ja krgkoolipoolne koordinatsioon eeldab lisatjudu. On oht, et praktikandid pannakse tegema tid, mida teised teha ei taha, mitte seda, mis on nende ppimise seisukohalt kige olulisem. Praktika ei seostu piisavalt hsti lejnud ppekavaga, seega ei aita kaasa oodatud tulemuste saavutamisele. See vib olla ka phjuseks praktika ebannestumisele ja jtta sellest halva mulje. Praktika hindamise meetodid vivad olla ebapiisavad, hinnates eelkige tehtud tegevusi ja saadud kogemusi, mitte praktika jooksul toimunud ppimist ja arengut.

NIDE

Tkogemusest ppimise taotlus koos pitu analsiga (VTA), mitteeristav hindamine Taotlus koosneb jrgmistest osadest: 1. taotleja andmed ja taotletava ppeaine nimetus koos pivljunditega, 2. tkogemuse andmed - aeg, koht, amet, 3. t kigus tidetud rollid ja peamised tegevused, 4. tegevusest pitu anals koos ppimise sisulise kirjeldusega, 5. lisatud tendusmaterjalid (nt ametikirjeldus, otsese lemuse iseloomustus jm). Hindamiskriteeriumid Kirjeldatud tkogemus sobib taotletava ainega. Kirjeldatud on taotletava aine (pivljundite) seisukohalt olulisi tlesandeid. Kogemuse krval pratakse thelepanu kogemusest pitule, pitut on kirjeldatud sisuliselt, mitte ainult nimetatud. On analsitud tkogemusest omandatud pdevusi, mis on relevantsed taotletava aine seisukohalt. On nimetatud (ja lisatud) tendusmaterjalid. Taotlus on korrektselt vormistatud, kik osad on olemas.

Soovitused Tphine ppimine ja praktika peavad olema hsti planeeritud. Heaks tavaks on saanud slmida praktika alguses kolmepoolne leping, kus on kajastatud ka pivljundid. On hea vlja ttada kindlate praktikabaaside ja juhendajate vrgustik ning vajadusel koolitada juhendajaid. Praktika kasutegur suureneb mrgatavalt, kui see on korralikult juhendatud. Ideaalis peaks olema pidev toimiv kommunikatsioon krgkooli ja praktikakoha vahel. Tphise ppimise hindamise kriteeriumid peaksid olema selged ja seostuma nii pivljundite kui praktikalesannetega. Samal ajal ei tohiks need piirduda tkogemuste ja -lesannete kirjeldamisega. heks oluliseks aspektiks praktilise t abil ppimise juures on selle seostamine teoorias pituga. ppijale on vaja anda pidevat tagasisidet. Tphise ppimise kigus on hea petada ppijale eneseanalsi.

44

Valik hindamismeetodeid

Valik hindamismeetodeid

45

2.7. Praktiline harjutus (simulatsioon)

Praktiline harjutus hindamismeetodina vib sltuvalt valdkonnast vtta vga erineva kuju. heks praktilise harjutuse vormiks on simulatsioon. Simulatsioon kui pshhomotoorsete oskuste hindamise meetod vimaldab mratleda ppija praktiliste oskuste taset turvalises praktikappe keskkonnas. Kasutada saab vga erinevaid vahendeid, sh mulaaid ja arvutiprogrammid, mille abil imiteeritakse tkeskkonnas valitsevaid tingimusi. Simulatsiooni kasutatakse nii kujundavaks kui ka kokkuvtvaks hindamiseks. Mlemal juhul tuleb hindamisel lhtuda vga selgetest hindamiskriteeriumidest, milles on mratletud nii praktilise soorituse ksikkomponendid kui ka praktilise oskuse sooritamise tase, mida ppijalt eeldatakse. Niteks piisab keerukama praktilise oskuse puhul, kui esmakursuslane suudab seda oskust jljendada, samas lpukursuse lipilaselt oodatakse nimetatud oskuse automatiseerumist. Tabel 2.7.1. Vimalused ja ohud praktilise harjutuse kui hindamismeetodi kasutamisel Vimalused Tagavad teooria rakendamise oskuse, keskkond sarnaneb tkeskkonnale. Simulatsioonikeskkond tagab pilasele tkeskkonnaga vrreldes suurema privaatsuse ja turvalisuse ning toetab praktiliste oskuste sooritamiseks vajaliku kindlustunde kujunemist. Hindamist vib lbi viia petaja, kaasppija vi praktik-ekspert. Soovitused Praktilise oskuse hindamise kriteeriumid peaksid sisaldama kiki olulisi oskuse komponente loogilises jrjestuses, kusjuures arusaadavalt tuleb esitada see, mille puudumisel loetakse esitus mitterahuldavaks. Praktilise oskuse harjutamise etapis tuleb tutvustada ppijaile hindamiskriteeriume ja eeldatavat soorituse taset (imitatsioon vi automatiseerunud sooritus), pakkuda vimalust harjutada ka vljaspool praktikumi aega, kuna praktiliste oskuste omandamise kiirus on vga individuaalne. Vimalusel tuleks lisada hindamislehele selgitavaid kommentaare praktilise oskuse sooritamise kohta, et anda phjalikumat tagasisidet ppijale, seda eriti kujundava hindamise kigus. Tuleb anda ppijale individuaalset tagasisidet oskuse esitamise kohta, ei piisa ldistatud tagasisidest grupile. Simulatsioonide kasutamiseks on tiesti uued vimalused avanud virtuaalkeskkond, mis jljendab reaalset keskkonda vimalikult tpselt, vimaldab ppijal katsetada vi uusi oskusi kinnistada turvaliselt, reaalseid ressursse kulutamata ning kiiresti (eriti reaalses elus aeganudvate protsessidega vrreldes). Kuna ppija tegevused ja otsused enamasti salvestatakse, on mugav hiljem ppija tegevusi detailselt analsida ning hinnata. Ohud Vivad jtta teoreetilised teadmised tagaplaanile. Simulatsioonivahendite hankimine vib osutuda kulukaks. Suurte rhmade puhul on ressursi- ja ajamahukas. Eeldab praktiliste toskustega juhendajate olemasolu.

NIDE

Praktiline harjutus - tilkinfusiooni teostamine ppeaines endustoimingud Praktilise harjutuse kaudu hinnatakse lipilase arusaamist tilkinfusiooni teostamise nidustustest/vastunidustustest ja vimalikest ohtudest ning tilkinfusiooni praktilist teostamist. Protseduuri teostamine toimub simuleeritud haiglakeskkonnas (ppeklassis), kus patsiendiks on mulaa ja ppeju poolt simuleeritakse suuliselt patsiendi potentsiaalset kitumist ja ksimusi. Enne protseduuri teostamist selgitab lipilane suuliselt, miks tilkinfusiooni teostatakse, mida ta peab patsiendi kohta eelnevalt teadma, et vltida vimalikke ohte. lipilane teostab vajalikud tegevused enne protseduuri, teostab protseduuri mulaai peal ning teostab prast protseduuri vajalikud tegevused.

pivljundid (kogu endustoimingute aine kohta, kesolevas nites vaadatakse neid tilkinfusiooni teostamise fookuses)

lipilane teab teooriat ja oskab patsiendi juures ra tunda praktikumis lbitud endustoiminguga seotud misteid, toimingute nidustusi ja vastunidustusi. lipilane oskab iseseisvalt valida vajalikud vahendid endustoimingu sooritamiseks, teostada endustoimingu mannekeenil, jrgides kiki aseptika ja antiseptika nudeid. lipilane suudab kasutada kriitilist/analsivat mtlemist, et kindlustada patsiendi jaoks ohutu tegutsemisviis. lipilane oskab selgitada patsiendile arusaadavalt oma tegevusi toimingute teostamisel ja oskab kirjeldada vimalikke ohte ning anda selgitusi ohtude ennetamiseks. lipilane on mtestanud enda tegevust ena, teab eetika ksimusi endustoimingute sooritamisel. lipilasel on valmisolek endustoimingute oskuste ppimiseks praktikabaasis koos juhendava ega. Hindamiskriteeriumid (soovitav hinnata mitme hindajaga) E D C B

Teab tilkinfusiooni sooritamise phimtteid ja oskab neid kiki rakendada. Teab tilkinfusiooni nidustusi ja hte peamist vastunidustust. Valdab ktepesu, kuid ei jrgi kiki vajalikke etappe, ei kuivata ksi enne desinfitseerimist, teab desinfitseerimise tehnikat ning oskab phjendada selle vajalikkust, kuid ei oska seda teostada. Teab tilkinfusiooni nidustusi ja peamisi vastunidustusi. Valdab ktepesu, kuid ei jrgi kiki vajalikke etappe, kuivatab ksi enne desinfitseerimist, teab desinfitseerimise tehnikat ning oskab phjendada selle vajalikkust ja oskab seda teostada. Teab tilkinfusiooni nidustusi ja vastunidustusi.

Valdab ktepesu, kuid ei jrgi kiki vajalikke etappe, kuivatab ksi enne desinfitseerimist, teab desinfitseerimise tehnikat ning oskab phjendada selle vajalikkust ja oskab seda teostada.

Valdab ktepesu kiki etappe, kuivatab ksi enne desinfitseerimist, teab desinfitseerimise tehnikat ning oskab phjendada selle vajalikkust ja oskab seda teostada.

Jrgib protseduuriks ettevalmistamisel kiki aseptika ja antiseptika reegleid: tpindade puhastamine/desinfitseerimine; steriilsuse tagamine protseduuriks ettevalmistamisel.

46

Valik hindamismeetodeid

Valik hindamismeetodeid

47

E Ajab segamini mned tilkinfusiooniks vajalikud vahendid ega tea nende kigi otstarvet protseduuri sooritamisel.

D Ajab segamini mned tilkinfusiooniks vajalikud vahendid, kuid teab nende otstarvet protseduuri sooritamisel.

Teab kiki tilkinfusiooniks vajaminevaid vahendeid ja nende otstarvet protseduuri sooritamisel.

2.8. Probleemi lahendamine (juhtumi anals)

Probleemi lahendamine on hindamismeetod, mille kigus analsitakse probleemi olemust, selle tekkimise phjusi ja pakutakse probleemile lahendus. Probleemi lahendamise snonmidena kasutatakse ka juhtumi analsi, kaasust ja situatsioonlesannet, millel vib olla veidi erinev rhuasetus kui probleemi lahendamisel. Valdkonniti vidakse eelistada ht vi teist nimetust. Probleemi lahendamine sobib kogu ainekursuse hindamiseks juhul, kui probleeme on mitu ja nendega kaetakse kik pivljundid. Probleemi lahendamine hindamismeetodina vimaldab hinnata korraga nii ainealaseid kui ldisi pdevusi. See sobib vga hsti ka rhmas kasutamiseks, andes vimaluse protsessi kigus hinnata sotsiaalse iseloomuga ldisi pdevusi (koostoskust, argumenteerimis- ja veenmisoskust, kompromisside tegemise oskust jne). Tabel 2.8.1. Vimalused ja ohud probleemi lahendamise kui hindamismeetodi kasutamisel Vimalused Imiteerib vljaspool formaalharidust toimuvat elukestvat pet kige paremini inimene pib probleeme lahendades. Vimaldab interdistsiplinaarsust ja seotust telu teemadega. Eeldab teoreetiliste teadmiste kasutamist praktiliste probleemide lahendamisel. Vib kasutada suurema struktureeritud t osana.

Hea probleem on eluline, kuid mitte lihtsalt lahendatav ning toetab pivljundite omandamist. Hindamismeetodina keskendub probleemi lahendamine informatsiooni leidmisele, olulise ja ebaolulise eristamisele, leitu analsimisele, konteksti tundmisele ning probleemilahendusoskusele.

Ei vta kiki vajalikke vahendeid tilkinfusiooni sooritamiseks. Tutvustab ennast, kuid ei identifitseeri omaalgatuslikult patsienti, vaid teeb seda prast ppeju poolt suunatud simuleerivate ksimuste esitamist.

Vtab kik vajalikud vahendid tilkinfusiooni sooritamiseks.

Tutvustab iseennast ja identifitseerib patsiendi enne toimingu algust.

Ei taga patsiendile privaatsust. Snastab mned vimalikud patsiendi probleemid seoses toiminguga.

Tagab patsiendile enne toimingu sooritamist privaatsuse. Snastab enamiku patsiendi vimalikke probleeme seoses toiminguga. Selgitab ldjoontes tilkinfusiooni kiku ja sellega kaasnevaid reeglipraseid ilminguid. Ei ilmne, et arvestaks patsiendi individuaalsusega. Selgitab ja petab patsienti, kuidas reeglipraselt toimida enne ja prast teostatavat toimingut. Patsiendi poolt esitatavatele erisusi sisaldavatele ksimustele vastamisega jb htta. Suudab snastada kik patsiendi vimalikud probleemid seoses toiminguga. Selgitab selges ja patsiendile arusaadavas keeles tilkinfusiooni kiku, sellega kaasnevaid vimalikke ilminguid ning tpsustab, kas patsient sai aru, mida ta peaks teadma. Selgitab ja petab patsienti, kuidas toimida enne ja prast teostatavat toimingut. Leiab professionaalse vastuse kikidele patsiendi ksimustele.

Ohud ppejul on hid probleeme keerukas koostada. lipilane vib lahendada probleemi ilma teooriasse svimata.

Suhtleb patsiendiga minimaalselt. Oskab vastata enamikule patsiendi ksimustest, kuid ei algata ise selgituste andmist.

Soovitused
Tee koostd kolleegide ja tandjatega heade probleemide leidmiseks, kirjutamiseks ja testimiseks. Probleemi headus sltub muuhulgas sellest, kuivrd ta suunab pivljundite omandamisele ja hindab nende saavutatust. Lisaks lahenduskigule hinda ka lahenduseni judmise protsessi ja selles demonstreeritud ldisi pdevusi. Niteks kui probleemi lahendamiseks on kasutatud ajurnnakut rhmas ja iseseisvat td kirjandusega, vivad hindamiskriteeriumide hulka kuuluda ka rhmas ttamise ja korrektse teabe leidmise ning tlgendamise kriteeriumid.

Teostab toimingu, jrgides aseptika ja antiseptika reegleid, kuid rakendab toimingu sooritamiseks ebaefektiivseid vtteid, mis tekitavad piiripealse olukorra aseptika ja antiseptika reeglite jrgimisel. Loeb tilkinfusiooni lpetatuks prast toimingu tehnilist sooritust, jrgib peamisi potentsiaalse nakkusohu tkestamise reegleid. Korrastab patsiendi mbruse, jrgides nakkusohu ennetamise reegleid. Teab, kuid ei rakenda vastavaid tegevusi kasutatud tvahendite ttlemiseks.

Teostab toimingu, jrgides aseptika ja antiseptika reegleid ning rakendades korrektseid tehnilisi vtteid. Korrastab patsiendi mbruse, jrgides kiki nakkusohu ennetamise reegleid. Rakendab kiki vajalikke tegevusi kasutatud tvahendite ttlemiseks. Korrastab truumi.

Eriti hsti sobib juhtumianals e-ppesse, kus paaris- vi rhmatna foorumis vi vikis hiselt probleemi lahenduseni juda ptakse. Sellisel juhul kujuneb kirjapandud arutelust ja lahendusest koos ppeju kommentaaridega uus ppematerjal teistele ppijatele. Probleemi lahendamine sobib hsti ka varasemate pingute ja tkogemuse arvestamisel. Kuna professionaalse arengu kigus hakkavad inimesed probleeme sgavamalt ngema, sobib VTA puhul kasutada meetodit, kus probleemi kigepealt kirjeldatakse, siis tuuakse ra, kuidas see lahendati, ning lpuks analsitakse seda lahendust teooria seisukohalt. Hinda probleemi lahendamist pigem mitteeristavalt.

Hindele A sooritamiseks lisandub kigele eelnevale kiirus ja enesekindlus.

48

Valik hindamismeetodeid

Valik hindamismeetodeid

49

Probleemi vib lahendada nii praktiliselt tegutsedes kui selle le arutledes.

2.9. Projekt
NIDE

NIDE

Praktiline probleemi lahendus hambaarstiteaduse eriala IV kursuse lipilaste ortodontia praktikumist Vastuvtule prdus ema koos 7-aastase ttrega. Lapse lemiste eeshammaste vahel on paarimillimeetrised vahed ja hambad on veidi kaldu nii ettepoole kui ka klgedele. Eelnevalt valmistatud ortopantomogrammil (rntgenlesvte kikidest hammastest hel pildil) on nha kikide jvhammaste algmed. Laps on endaga vga rahul ega soovi ortodontilist ravi. Ema soovib, et lapse hammastele paigaldataks breketid. Hindamiskriteeriumid Probleemi lahendamist hinnatakse mitteeristavalt. Probleem on igesti lahendatud juhul, kui lipilane (neid kriteeriume ei teatata ppijale ette) selgitab lapse emale, et tegemist on normaalse hammaste asendiga, mis muutub siis, kui likuvad suhu kik lejnud jvhambad; selgitab, millele peaks ema thelepanu prama, et lapse lualuude kasv ja areng toimuks ootuspraselt; oskab ka elda, millal peaks lapsega uuesti prduma ortodondi vastuvtule. Probleem pole lahendatud korrektselt, kui lipilane nustub ema sooviga ja on valmis paigaldama hammastele breketid.

Probleemi lahendamine rhmatna ppeaines Linnaplaneerimine pivljundid lipilane kirjeldab avaliku huvi mratlematust, seostab avalikku huvi kaalutlusotsusega. Probleem Kaalume huvi Tartu linn on algatanud Karlova linnaosas teemaplaneeringu, mille eesmrgiks on tpsustada ldplaneeringut miljvrtuslikus aspektis. Teemaplaneeringu ala sisse jb pikka aega avalikus kasutuses olnud park, mille kasutusfunktsiooniks ldplaneeringu jrgi on elamumaa. Teemaplaneeringu kigus on Karlova Selts kui kohalik kogukond teinud ettepaneku muuta ldplaneeringut ning silitada pevapargi senine avalik kasutus. Pargi alal olevad kinnistud kuuluvad aga ettevttele, kes on vastavalt ldplaneeringule kavandanud sinna korterelamud. Kui muuta ldplaneeringut, jb ettevte ilma oodatud tulust ning nuab kompensatsiooni, milleks kuluks linna eelarvest 10 eurot iga Tartu elaniku kohta. Kui kohaliku kogukonna ettepanekuid mitte arvestada, jvad karlovalased ilma ainsast avalikust rohealast. Tuleb langetada kaalutlusotsus. Probleem loetakse lahendatuks, kui tulemus vastab jrgmistele hindamiskriteeriumidele: On langetatud sisuliselt phjendatud kaalutlusotsus. Lisaks on kirjeldatud alternatiivlahendusi kaalutlusotsustele. Kik lahendused phinevad kaalumiskriteeriumidel. Kaalumiskriteeriumid on seostatud avaliku huviga.

Projekt on pikemaajaline tavaliselt rhmas tehtav t, kus tulemuse krval mngib olulist rolli ka protsess ning selle kigus arendatavate ja eksponeeritavate pdevuste hindamine. Projekt vib olla vga autentne hindamisviis, kui seda ei koostata vaid teoreetiliselt, vaid selles sisaldub ka tegutsemise ja tulemuste analsimise osa. Niteks kui sotsiaalt lipilased valmistavad ette rituste seeria tnavalastele ja viivad selle ka lbi vi kui andragoogika ppeaine lipilased mitte ainult ei koosta he koolituse kava, reklaami ja eelarvet, vaid esitavad selle taotlusena rahastavale organisatsioonile ning positiivse rahastamisotsuse korral viivad koolituse lbi.

Tabel 2.9.1. Vimalused ja ohud projekti kui hindamismeetodi kasutamisel Vimalused Sobib eriti hsti erialadel, kus hiljem on palju projektitd. Hinnata saab vga erinevaid pdevusi: aja planeerimine ja thtaegadest kinnipidamine, meeskonnat oskus, vime mrgata teoreetiliste teadmiste rakendamisvimalusi jne. Lisaks annab see projekti koostamise ja lbiviimise kogemuse. Projekti kaitsmisel arendavad lipilased esinemisja argumenteerimisoskust, teiste projekte kuulates arendavad nad oma hindamisalast pdevust. Saab kombineerida esitluse ja aruande hindamismeetoditega. Soovitused Projektide teemad viksid olla vimalikult elulhedased ehk sellised, millega lipilased oma tvaldkonnas hiljem kokku peavad puutuma. Kaalu projektide kasutamist ka praktika raames. Suurte projektide puhul anna vahethtaegu ja hinda kujundavalt protsessi kigus. Vajadusel vib teha alguses mne viksem projekti. Hinda mitmeklgselt: ksikuid komponente individuaalselt, kasuta tuutori vaatlust, vastastikhindamist ja eneseanalsi. Vimalusel kaasa hindamisse ka tandjaid. Kirjuta hindamiskriteeriumidesse ka protsessi hindavad aspekte (meeskonnat, ajaplaneerimine, lbirkimise oskused). Kindlasti tuleb hinnata ka eelarve tegemist ja projekti rahalise poole lbimeldust. Ohud Grupis ei tta kik tavaliselt hepalju ega omanda samasuguseid pdevusi. Seetttu on grupis tehtavat td ksikisikute seisukohalt raske iglaselt hinnata. Vga suur t maht he lesande raames, mistttu vajab thusat juhendamist.

50

Valik hindamismeetodeid

Valik hindamismeetodeid

51

Projektid vivad olla jrgmised: pargi kujundamine, vana maja restaureerimine, sdamendal kampaania sdameveresoonkonna haiguste vltimisest teavitamiseks, maakonna rahvamuusika festivali korraldamine jmt.
NIDE

Hindamiskriteeriumid vivad olla jrgmised: Projekti eelarve on tasakaalus ja katab kik kuluartiklid. Projekti kava on koosklas tellija soovidega. Projekti teavituskampaania on lbi meldud. Projekti eesmrk, tegevused ja tulemused on sidusad. Projekti sihtrhm on defineeritud.

2.10. Referaat
Referaat on kokkuvtlik levaade teatud probleemist vi teemast, mille koostamisel tuginetakse ldjuhul kirjalikele allikatele: raamatutele, kogumikele, artiklitele. Referaat ei eelda uudsete seisukohtade esitamist, vaid eesmrgiks on kujundada oskust kasutada erialast kirjandust ning vljendada end teaduslikus keeles ja stiilis. Referaadi teema mrab tavaliselt ppejud ja see peab haakuma kavandatud pivljunditega. Referaadi kaudu hinnatavateks pivljunditeks on vime ttada iseseisvalt kirjandusega, analsida seda, vrrelda erinevaid misteid ja seisukohti, vtta kokku loetud materjali ning vljendada ennast kirjalikult. Vljundiverbid, mille hindamiseks referaat sobib, on omab levaadet, orienteerub, tunneb (peamisi teooriaid), teab, eristab. Referaadi koostamine algab allikate otsimise ja materjali kogumisega, et saada levaade, mida teised uurijad sama probleemi kohta on kirjutanud. On hea, kui hindamiskriteeriumid annavad edasi nuded kasutatavatele allikatele: millised need peavad olema ja kui palju peaks allikaid olema. Erandjuhul vib referaat keskenduda ka he autori uudsele teosele, kuid sellisel juhul tiendatakse phiallikat teiste allikatega. Allikate otsimisele jrgneb materjali hindamine, lbittamine ja korrastamine; vajadusel ka tiendava informatsiooni kogumine. Kui eelnevad etapid on lbitud, analsitakse ja tlgendatakse materjali ja pannakse see loogilisse jrjekorda, luuakse tekstidest uus kombinatsioon. Referaadi puhul on oluline tuua vlja eri autorite seisukohtade esitus ja vrdlus. Referaadil peab olema kokkuvte, milles esitatakse tulemused ja kui ppejud on hindamiskriteeriumides mranud, siis tehakse analsitud materjalist isiklikku arvamust vljendavad jreldused. Referaadi kasutamine on eriti vajalik krgkoolipingute alguses, sest selle abil pivad lipilased nii tsitaati kui refereeringut korrektselt viitama. Tsitaate kasutatakse siis, kui soovitakse teise autori eldut snasnaliselt vlja tuua. Tabel 2.10.1. Vimalused ja ohud referaadi kui hindamismeetodi kasutamisel Vimalused Annab vimaluse ppijal otsida ja kasutada erinevaid teabeallikaid ning ppida neid viitama. Vimaldab kasutada vastastikhindamist. Referaadi esitlemisel saab kaasata teisi lipilasi teema le arutlema ja aktiivselt kuulama. Ohud Ei sobi ppeaine kui terviku hindamiseks. Vib jda pinnapealseks likude kopeerimiseks ilma sisulise analsita. Plagiaadi oht on suur. Soovitused Kasutada referaati lisaks eraldi hindamismeetodile ka suuremate hindamismeetodite osana, niteks lput seminaridel vivad lipilased presenteerida nende teemaga seotud olemasoleva teoreetilise materjali (osade) levaadet. Samuti vib refereeringut kasutada suurema projekti osana, probleemi lahendamisel raamatukogus tehtud t fikseerimiseks ja enne praktilist osa tegevuse teoreetiliste aluste levaateks. Anda ppijatele erinevaid teemasid ja siis lasta neid teistele esitleda. Kui ppijaid on vga palju, siis anda sama teema 3-5 ppija peale, mis valmistatakse individuaalselt iseseisva tna ette ja esitatakse paberkandjal vi elektrooniliselt. Seminaris lasta samu referaate teinud lipilastel vrrelda tehtud tid ja koostada neist ks esitlus, kus kigi parimad ideed on integreeritud. Suuremamahulisi referaate vib ette valmistada ka grupitna. Melda vlja teid plagieerimise vhendamiseks ja vltimiseks (teema piiritlemine ja muutmine erinevatel ppeaastatel, plagiaadi miste selgitamine lipilastele, referaatide registri loomine jne). Vastastikhindamise kasutamisel korral on hea eeldada, et ppijad teevad mrkmeid ka kaaslaste poolt esitletud referaatide kohta. See vib vtta kokkuvtte, esitatavate ksimuste vi retsensiooni vormi. Niteks vib e-pikeskkonnas lipilastele anda lesandeks teiste lipilaste referaatidega tutvumise ning lipilane peaks koostama igale referaadi koostajale kolm soovitust referaadi tiendamiseks vi esitama koostajale kolm ksimust.

Projekti koostamine individuaalselt ppeaines Keskkonnaprojektide juhtimine ppeaine pivljundid ppeaine eduka lbimise jrel lipilane mistab projekti olemust ja elutsklit ning tunneb projektijuhtimise ldphimtteid; tunneb keskkonna valdkonna projektiphise rahastamise vimalusi ja tingimusi ning leiab projektiidee teostamiseks sobiva finantseerimise taotlemise allika; mratleb ja kirjeldab projektiideed soovitud keskkonnaalaste eesmrkide saavutamiseks ning koostab nuetele vastava tervikliku projektitaotluse; selgitab projekti elluviimise erinevaid etappe ning koostab projekti aruande-dokumentatsiooni; kirjeldab projekti tulemuste levitamist ja avalikustamist ning kavandab jtkuprojekte. Projekti osad koos hindamiskriteeriumidega ppeaine lbimiseks tuleb lipilasel esitada kolm hindamiskriteeriumidele vastavat lesannet. 1. lesanne. Keskkonnaalase projektitaotluse koostamine sobivale finantseerimisallikale. Taotlus on esitatud kirjalikult, t on individuaalne (mitteeristav hindamine) Hindamiskriteeriumid Projektitaotlus ksitleb ht keskkonnaalast probleemi. Projektitaotlus vastab finantseerija tingimustele (on esitatud korrektsel vormil, tidetud on kik vajalikud taotluse osad ja sisaldab kohustuslikke lisadokumente). Projektitaotlus koosneb selgelt snastatud eesmrgist, elluviimise etappidest, kavandatud tegevuse phjendustest, planeeritavatest tulemustest, nende kasutamisest ja levitamisest ning korrektsest phjendatud eelarvest.

Projekti eelarve on realistlik ning jrgib potentsiaalse finantseerija abiklbulikkuse phimtteid. Lisatud on vhemalt helehekljeline kirjeldus, kuidas kavatsetakse projekti juhtida. Kirjelduses selgub projektijuhtimise meetodi valik ning selle phjendus, projektimeeskonna komplekteerimine ning tjaotus meeskonna liikmete vahel. lipilane tutvustab taotlust kursuse seminaril. 2. lesanne. Projekti tegevus- ja finantsaruande koostamine etteantud materjali phjal. lesanne on individuaalne (mitteeristav hindamine). Hindamiskriteeriumid Aruande koostamine baseerub ppeju poolt etteantud materjalidel, milleks on projektitaotlus, lbiviidud tegevuste kirjeldus kajastatuna erinevates dokumentides ja projektis tehtud kulutuste dokumendid. Aruanne esitatakse vastavalt finantseerija kehtestatud aruandevormile, tingimustele ja nuetele. 3. lesanne: Projekti jtkusuutlikkuse hindamine (mitteeristav hindamine) Projektitaotluse baasil koostatakse lhike levaade, kuidas projekti tulemusi saab kasutada prast selle elluviimist ning millised on vimalused projekti edasi arendada. Hindamiskriteeriumid Projektitaotlust on edukalt tutvustatud kursuse seminaril. Analsis kirjeldatakse projekti tulemuste kasutamist prast selle lppemist ning tuuakse vimalusi tulemuste edastamiseks sobivale sihtgrupile. Kirjeldatud on vimalikke projekti edasiarendusi (jtkuprojekte) ning analsitud nende potentsiaali leida rahalist toetust. Anals on esitatud kirjalikult 1-2 lk normaalkirjastiilis (Times New Roman, 12 pt; hekordne reavahe).

52

Valik hindamismeetodeid

Valik hindamismeetodeid

53

NIDE

2.11. Struktureeritud kirjalik t

Struktureeritud kirjalikud td vivad olla vga erinevad. Esseest ja uurimistst eristab neid ksimuste struktureeritus. Struktureeritud kirjalikku td tehakse tavaliselt piiratud aja jooksul ning kontrollitud keskkonnas. Tabel 2.11.1. Vimalused ja ohud struktureeritud kirjaliku t kui hindamismeetodi kasutamisel Vimalused Suhteliselt lihtne tita ja kiire hinnata. Hea kasutada suurtes gruppides. Saab kombineerida erinevaid ksimusi. Ohud Hindab tavaliselt madalamate kognitiivsete protsessidega seotud vljundeid, nagu tunneb ra, teab, tunneb ja mistab. Vimaldab harva autentset hindamist. Vljundiphise hindamise phimtete jrgmine pole lihtne. Soovitused Mitte kasutada kogu ppeaine hindamiseks kokkuvtva eksami vormis, sest vimaldab harva hinnata kiki pivljundeid. Mida suuremat osa ppematerjalist selle hindamismeetodiga hinnatakse, seda olulisem on kaaluda, milline ksimuse liik on sobivaim konkreetse pivljundi hindamiseks. Kui kirjalik t on krge struktureerituse astmega ehk koosneb philiselt valikvastustega vi kategoorilise vastusega ksimustest, siis tuleb arvestada, et sellega ei saa hsti hinnata keerukamaid kognitiivseid oskusi nagu arusaamist ega seoste loomist, mis on krgkoolitasemel ppimises vga olulised. Kuigi valikvastustega ja teisi krge struktureerituse astmega ksimuste vastuseid on kergem hinnata, annavad paremat infot ppimise laiusest ja sgavusest vaba vastusega ksimused. Seeprast tasub neid kirjalikus ts eelistada. Eesmrgiprasust ei ole tark kergemale hinnatavusele ohvriks tuua. Kirjalike tde enam struktureeritud variante on parem kasutada ppeprotsessi kigus, nii et ppija saab tagasisidet omandatud faktiteadmiste ulatusest, aga ei saa tingimata t eest hinnet. Kui ppejupoolne hindamine ikkagi toimub, ei tasu selle t hinnet kasutada olulise kaaluga hindena ainekursuse vi mooduli koondhindest. Hindamisel vltida aine kogumahust 51% piiri kasutamist. Pigem tuleks hindamiskriteeriumideks kirjutada, et iga lesande tp on vhemalt korra igesti lahendatud vms, mis viitab kigi selle meetodiga hinnatavate pivljundite omandamisele. Struktureeritud kirjalikus ts vib olla koos mitut liiki ksimusi ja neid vib struktureerida vga paljudel viisidel. Jrgnevalt on esitatud kige tpilisemad ja lisatud neile soovitusi ja niteid (vaata ka Jaan Miku raamatut Ainetestid). 1. Valikvastustega ksimused Soovitused valikvastustega testiksimuste koostamiseks Vimalikud vastused ei tohi kattuda. Ole neutraalne ja selge. Vldi negatiivselt esitatud ksimusi. Peab olema selge, kas ige on ainult ks vastus vi rohkem. Ksi ainult ht asja korraga. Valikud viksid sisaldada tpilisi valevastuseid (sltub muidugi ksimuse liigist). Kui vimalik, viks vastusevariandid olla jrjestatud loogiliselt vi kronoloogiliselt. Kik vastusevariandid peaks olema ainekohased. Testi igete vastusevariantide esinemise vahel ei tohi olla loogikat. Vldi ppijat naeruvristavaid vastuseid.

Referaatide hindamiskriteeriumid Kahe krgharidust puudutava teadusartikli lugemine ja refereerimine Hindamiskriteeriumid Valitud artiklid puudutavad hte krghariduse hetkeseisu jaoks olulist teemat. Vhemalt ks loetud artiklitest on vrkeelne. Loetud artiklitest on kirjutatud kokkuvte u 1 lk ulatuses koos kesksete seisukohtadega ja leskerkinud ksimustega. Stomatoloogia kliiniku IV kursuse lipilaste ortodontia alane referaat teemal Hambumusanomaaliate esinemissagedus erinevatel rassidel Hindamiskriteeriumid Kasutatud allikad on asjakohased, ndisaegsed, piisavad teema ksitlemiseks ja teaduslikud. Kasutatud allikad sobivad referaadi teemaga. Referaadi phisisu on seostatud ja terviklik, loogilise lesehitusega. Argumentatsioon on selge ja phjalik. T on korrektselt vormistatud ja allikad tde vormistamise juhendi jrgi viidatud.

Analsiva referaadi korral vib lisaks hinnata lipilase seisukohtade phjendatust.

54

Valik hindamismeetodeid

Valik hindamismeetodeid

55

NIDE

NIDE

2. Alternatiivvastuselised (ehk kategoorilise vastusega) ksimused Nende ksimuste sisuline ulatus on veel viksem kui valikvastustega ksimuste puhul, aga osana struktureeritud kirjalikust tst on nende kasutamine vahel igustatud. Alternatiivvastustega ksimuste viga on see, et nnestumise tenosus on ka mitteteadmise puhul 50%. Soovitused valik- ja alternatiivvastustega ksimuste esitamiseks: Ksi ainult hte asja korraga. Kasuta viteid, millele saab vastata ainult kas ige vi vale, nus vi pole nus vms. ra kasuta negatiivseid viteid. ra kasuta misteid vahel, mitte kunagi, alati. Vite kige olulisem osa peab olema eristatav. Parem on ksida fakte kui hinnanguid. Tpsusta arvamusksimuste korral, kelle hinnangut vastuses oodatakse.
NIDE

NIDE

Valikvastustega testi ksimusi Jooni alla ige vastus Klakatoliiklus on eelkristlike ja kristlike usuelementide segu. rndmunkade poolt jutlustatud katoliku kiriku petus. nhtus, kus klade kaupa astutakse katoliku usku. Eesti klaelu juhtimismudel, mis matkis katoliku kiriku hierarhiat. Staatus on kitumismall, mille jrgi grupi liige peaks kituma. inimese positsioon grupis, grupi liikmete poolt antav hinnang. inimese sissetulekute tase grupis. normidega piiritletud kitumisviis grupis. Taju subjektiivsus seisneb selles, et kaks inimest tajuvad sama rritajat sarnaselt ja tenoliselt kituvad selle suhtes erinevalt. kaks inimest tajuvad sama rritajat erinevalt ja tenoliselt kituvad selle suhtes sarnaselt. kaks inimest tajuvad sama rritajat sarnaselt ja tenoliselt ka kituvad selle suhtes sarnaselt. kaks inimest tajuvad sama rritajat erinevalt ja tenoliselt ka kituvad selle suhtes erinevalt. Taju ei ole subjektiivne. Valikvastustega ksimusi vib tiendada, kirjutades vastusevariandid pikemateks, paludes ppijatel phjendada oma valikut ja seda, miks teised valikud ei olnud iged.

Tiendatud valikvastustega testi ksimusi Hinnangu andmise ja uurimist vahelised erinevused on jrgmised: 1. Uurimists ja hinnangu valmistamisel kasutatakse erinevaid informatsiooni kogumise meetodeid. VALE. Nii hinnangu andmisel kui uurimists kogutakse ja analsitakse andmeid samade kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetoditega. 2. Uurimistd, aga mitte hinnangu koostamist vib kirjeldada reegliprase uurimistegevusena. VALE. Nii hinnangu kui uurimuse valmimisel rakendatakse reeglipraseid uurimistegevusi. Erinevus seisneb uurimistegevuse fookuses: uurimuse puhul on peathelepanu jrelduste snastamisel, hinnangu andmisel kaldutakse thelepanu prama eelkige paremate otsuste langetamisele. 3. Suur osa uurimistst on fundamentaaluuringutega seotud, kuid ksnes rakendusuuringuid vib vrrelda hinnangu andmisega. VALE. Teoreetikud rgivad tepoolest fundamentaaluuringutest, mis tegelevad philist laadi jrelduste formuleerimisega, ja teisalt rakendusuuringutest, mis tegelevad rohkem informatsiooniga, millest on kasu tegevusotsuste langetamisel, nagu toimub hinnangu andmise kigus. Tegelikkuses aga on jreldused ja otsustused omavahel seotud, neile mlemale pratakse thelepanu ja neid ei saa nii teravalt vastandada. 4. Uurimist, aga mitte hinnangu andmine tegeleb eelkige ldistusvimelise teadmise loomisega, mis on oluline ldiste probleemide ksitlemisel. IGE. Peamine uurimist ja hinnangute formuleerimise erinevus seisneb saavutatud tulemuste ldistusvime tasemes. Uurimist eesmrgiks on eelkige luua ldistusvimelist teadmist, mis pakub lahendusi mingile ldisele probleemile. Hinnangud aga vastupidi tegelevad mingi konkreetse programmiga ja koguvad kontekstispetsiifilist informatsiooni mne konkreetse probleemi, programmi vi toote parandamiseks vi muutmiseks. 5. Hinnangute formuleerimine, aga mitte uurimist nuab vrtusotsuste langetamist hinnatava objekti vi nhtuse kohta, see ei piirdu lihtsalt uute teadmiste leidmise ja uudishimu rahuldamisega. IGE. Hinnangu andmise juurde kib pd hinnatava nhtuse vi objekti efektiivsust ja vrtust mratleda. Uurimist aga on teistsuguse iseloomuga: ritab snastada uut teadmist ja leida teaduslikku tde, pdmata langetada vrtusotsustusi avastatud jrelduste kohta.

Phjenduse ja tlgendamisega sobitamise ksimus Millised on sinu arvates viis kige olulisemat sndmust Eesti kultuuriloos, mis on mjutanud Eesti kultuuri jrgnevaid arenguid. Vasakusse tulpa kirjuta sndmuse kirjeldus ja daatumid, mida mletad, paremasse tulpa phjendused ja sndmuse tagajrjed. Daatumid, kirjeldus Phjendused, tagajrjed

4. Jrjestamise vi mberpaigutamise ksimused Nende ksimuste puhul vib paluda lipilastel reastada kronoloogiliselt sndmusi vi inimesi nende eludaatumite vi mingis rollis olemise jrgi, jrjestada mingi protsessi lbimise samme jne. 5. Lhivastusega ehk vabavastuselised ksimused Lhivastusega ksimused muutuvad sisulisemaks ja vhendavad juhusega ige vastuse valimise vimalust. Samal ajal vib vabalt antud vastuse puhul jda tlgendamisruumi kas vastaja kirjastiili, sisult lhedase vastusevariandi vm tttu.
NIDE

Alternatiivvastuselise testi ksimused Ei ole hea ksida Kas hindamine oskusainetes on hea vi halb? See on arvamusksimus, millele ei saa adekvaatselt vastata nende kahe variandi vahel valides. Ka ei ole lisatud, kelle arvamust teada saada tahetakse. Parem on ksida Kas pooldad hindamist oskusainetes? Vastusevariandid on jah ja ei. Nii nagu valikvastustega ksimuste puhul, on ka siin vimalus suurendada demonstreeritava pivljundi sgavust sellega, kui lasta tehtud valikut phjendada.

Lhivastustega ksimusi I Mis aastal toimusid jrgmised sndmused? Eesti alade lplik alistamine ja Saaremaa langemine ordurtlite ktte ........... Tartu likooli asutamine Gustav Adolf II poolt ......... Esimene eesti ldlaulupidu toimus Tartus ............

3. Sobitamise ksimused/krvutamislesanded Sobitamise ksimused on head kontrollimaks, milliseid seoseid suudavad lipilased luua. Need vivad olla lihtsamad, mis eeldavad nt fakti vi nime vi aastaarvu omavahel kokkupanekut. Kuid sobitamise lesandeid saab koostada ka nii, et ppijad phjendavad ja tlgendavad faktiliste sndmuste mju. Samal ajal aga on ikkagi tegu lakooniliste faktiksimustega, mida on suhteliselt kerge maha kirjutada. Seeprast tuleks kaaluda lhivastustega ksimuste esitamist nii, et nende vastused on veidi pikemad ja eeldavad ksitavast materjalist sisulist arusaamist. Jrgnev nide illustreerib phimistete tundmise hindamist.

56

Valik hindamismeetodeid

Valik hindamismeetodeid

57

NIDE

Lhivastustega ksimusi II Selgitage jrgmisi misteid ja tooge nide miste illustreerimiseks. 1) ostuosalus 2) turunduskeskkond 3) turundusmeetmestik 4) hoiak 5) eristumine Hindamiskriteeriumid Vhemalt neli vastust viiest peavad olema sisuliselt iged. Vhemalt nelja miste juurde on toodud asjakohane nide. Kommentaar Misted loositakse eelnevalt lipilastele antud loetelust. Phimistete korrektset kasutamist saab hinnata ka teiste sama aine hindamismeetodite abil, kui see on he kriteeriumina snastatud.

6. Tida lngad-ksimused/lnklesanded Need ksimused sarnanevad oma lesehituselt lhivastustega ksimustega, kuid erinevad selle poolest, et vastuseid tuleb anda teksti sisse, see thendab, et tekivad suuremad sisutervikud. 7. lesannete lahendamine Kontrolltlaadsesse struktureeritud kirjalikku tsse sobib hsti lesannete lahendamine. lesannete lahendamine vimaldab arendada teooria praktikas rakendamise oskust ja on seeprast vajalik struktureeritud kirjaliku t ksimuse liik teadmiste ja arusaamise kontrollimiseks.

NIDE

Protsendi arvutamise lesanded pivljund ppija oskab lahendada protsentlesandeid. Hindamiskriteeriumid 1. 2. 3. 4. Oskab leida osa tervikust. Oskab leida terviku osa jrgi. Oskab leida, mitu protsenti moodustab ks arv teisest. Oskab lahendada protsentarvutust nudvaid tekstlesandeid.

Hindekriteeriumid Vastab hindamiskriteeriumidele 1-3 (Kontrollts lesanded 1-9. Iga kriteeriumi kohta on 3 lesannet. Lvendi saavutamiseks tuleb korrektselt lahendada igast tbist 2 lesannet.) Vastab hindamiskriteeriumidele 1-4 (Kontrollts lesanded 10 - 16. Iga lesanne annab 2 punkti. Kui lesande lahendamisel on arvutusviga, kuid lahenduskik on korrektne, 1 punkt. Kokku on vimalik saada 14 punkti.) D C B A Kontrollt 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. Leidke, mitu protsenti moodustab arv 4 arvust 16st. Leidke, mitu protsenti moodustab arv 45 arvust 15st. Leidke, mitu protsenti moodustab arv 23 arvust 736st. Leidke 75-st 25 %. Leidke 420-st 67 %. Leidke 125-st 110 %. Leidke arv, millest 34% on 77. Leidke arv, millest 20% on 60. Leidke arv, millest 140% on 12. - 5 punkti 6-9 punkti 10-12 punkti 13-14 punkti E

NIDE

lesannete lahendamine aines Sissejuhatus informaatikasse pivljundid, mida hinnatakse lipilane oskab korrektselt paigutada andmeid tabelisse programmis MS Excel. lipilane oskab koostada arvutusvalemeid, kasutades nelja phitehet ja funktsiooni AVERAGE. lipilane oskab koostada erinevat tpi diagramme ja neid muuta. Avage fail kontrolltoo.xls ja minge lehele rahvastik, kust leiate 1. lesande alusandmed. lesanne 1 1922. a. rahvalugemise andmeid: Rahvaarv rahvuse jrele.
Rahvus Eestlasi Venelasi Sakslasi Juute Rootslasi Muid rahvusi Rahvus teadmata Mehi 454971 44590 7324 2288 3757 6937 372 Naisi 515005 46519 10995 2278 4093 7471 359 Kokku

lesanne 2 1929. a. munade hind Tallinnas ja Tartus oli kuude jrele jrgmine: Tallinnas: 19, 21, 25, 16, 13, 12, 15, 14, 15, 20, 21, 21 senti. Tartus: 21, 20, 23, 15, 12, 12, 14, 15, 14, 18, 19, 20 senti. 1. Paigutage andmed tabelisse. 2. Mrake arvandmetele rahavorming. Vajadusel laiendage tulpa, et tekst oleks nhtav. 3. Kasutades funktsiooni AVERAGE, leidke Tallinna ja Tartu munahindade keskmine. 4. Lisage samale tlehele joondiagramm, mis vljendab munahinna kikumist Tallinnas ja Tartus. 5. Lisage diagrammile allkiri Munahinna kikumine 1929. aastal. 6. Salvestage ja esitage t. Hindamiskriteeriumid lesande mlemad osad on korrektselt lahendatud ja diagrammidega illustreeritud. Arvutuslesanded on funktsiooni AVERAGE abil igesti lahendatud.

======================================================================== 10. (2 punkti) Lattu veeti sgisel 420 tonni kartuleid ja neist oli kevadeks mdanenud 33%. lejnud kartulid nnetus omanikul maha ma. Mitu kilogrammi kartuleid mdi? 11. ... 16. (2 punkti) histu pindalast on 74% pldude all, 30% lejnud pindalast heinamaa all ja lejnud 182 hektaril kasvab mets. Kui mitu hektarit on histul maad? lesannete tekstid on vetud aadressilt: http://www.hot.ee/allarveelmaa/protsent.htm

1. Pange tulpade pealkirjad rasvasesse kirja (bold). 2. Leidke tulpa Kokku rahvaarv rahvuseti kokku (mehi+naisi). 3. Lisage tlehele sektordiagramm. 4. Salvestage ja minge tlehele Munahind.

58

Valik hindamismeetodeid

Valik hindamismeetodeid

59

8. Esseevastusega ksimused Need on struktureeritud kirjaliku t vimalustest kige enam sisulist lhenemist vimaldavad, kuid nende hindamine on kige ajamahukam ja subjektiivse hindamise oht on kige suurem. Esseevastusega ksimuste esitamisest sltub oluliselt saadavate vastuste kvaliteet. Niteks vib lipilasel paluda kirjeldada mnd teooriat vi nhtust. Aga rohkem kasu on sellest, kui ta seostab mnd teooriat reaalse elu nidetega vi analsib mne nhtuse taga olevaid mjutusi vi sndmuse tagajrgi.
NIDE

Struktureeritud kirjaliku t hindamine Struktureeritud kirjaliku t hindamisel on thtis jlgida, et kik olulised pivljundid oleks omandatud ning demonstreeritud. Selleks vib kirjaliku t juures ra mrkida nn baastaseme ksimused, millele igesti vastamine on t lbimise eelduseks. Kui tegu on eristava hindamisega, vib lisada ka keerulisemaid ksimusi, millele igesti vastamine diferentseerib le lvendi jvat hinnet.
NIDE

2.12. Suuline eksam ehk akadeemiline vestlus

Suuline eksam on traditsiooniliselt olnud deklaratiivse teadmise kontrollimise viis, mis katab kogu ppeaine materjali. Selle kigus loosivad ppijad tavaliselt endale ksimused, saavad vimaluse vastused kirjalikult ette valmistada ning kannavad need seejrel ppejule vi ppejududele ette. Suulist eksamit on ksitletud kui lekuulamist, kuid seda on vimalik vaadelda ka vimalusena vestelda akadeemilistel teemadel piiratud aja jooksul. Akadeemiline vestlus ei pea olema pelgalt hindamismeetod, vaid vib samal ajal olla vga thus ppimisviis ja sugugi mitte alati pole ppijaks ainult lipilane. Tabel 2.12.1. Vimalused ja ohud suulise eksami kui hindamismeetodi kasutamisel Vimalused On paindlik, vimaldab ksida, kuni ppija pivljundite omandamises ollakse kindel. Lisaks sisuteadmisele saab hinnata ka seostamise, analsi, hindamise, probleemide lahendamise jm oskusi. ppijate autentsus on hsti tagatud. Soovitused ppijatele tuleb eksami eel anda ktte nii kordamisksimused kui nende vastuste hindamise hindamiskriteeriumid. See soodustab eesmrgistatud ppimist ning aitab parandada eksamitulemusi. Suulise eksami ksimused on tihti suuremahulised, kattes kogu ainekursuse materjali. Seeprast on hea anda ppijatele aega oma vastust ette valmistada. Suulisel eksamil vib kasutada ka abimaterjale. Nende kasutamise aega eksamil vib piirata. Ka e-ppes saab suulist eksamit edukalt korraldada. Selleks vib kasutada erinevaid snkroonse suhtlemise vahendeid, mis vimaldavad heli- ja videolekannet. Tuntumateks neist on niteks MSN, Skype ja Adobe Connect Pro. Kui akadeemiline vestlus on ainus hindamismeetod, tuleb tagada, et kigi pivljundite omandamist hinnatakse: he teema krgtasemel teadmine ei taga automaatselt teiste teemade tundmist. Seeprast tuleks suulise eksami piletid koostada nii, et ppija demonstreerib nende abil midagi kigist pivljunditest. Suuline eksam vib toimuda erinevates kombinatsioonides: komisjon ja ksikvastaja, ksikppejud ja ksikvastaja, ksikppejud vi komisjon ja ppijate rhm. ppijate rhma puhul (kuni 7 osalejat) on vimalik vorm, kus igal ppijal on oma ksimused, mis kigepealt ette kantakse. Peale phiesinejat saavad sna ka teised, et tiendada, vaielda ja ksida. Lpphindes lhevad arvesse ka teiste vastuste juures toodud kommentaarid. Selle lhenemise plussiks on, et rhma akadeemilisel vestlusel kaetakse palju suurem osa materjali kui ksikvastaja puhul. Kui on vimalik, siis mitte kasutada suulist eksamit ppeaine ainsa hindamismeetodina. Esiteks on suure hulga materjali heks korraks omandamine vhethus seostamise ja meeldejtmise seisukohalt, teiseks annab mitme hindamismeetodi kombineerimine erinevate pistiilidega ppijatele rohkem vimalusi nnestuda. Ohud On vga ajamahukas. Hindamisel on subjektiivsuse oht kirjalikest hindamisvormidest suurem. Kigi vljundite omandamise hindamine on vga keerukas.

Struktureeritud kirjaliku t hindamiskriteeriumid Kui kik A-osa ksimused (kige olulisemate pivljundite kohta) on vastatud igesti, siis annab see hinde E. Vi kui kik A-osa ksimused (kigi pivljundite kohta) on vastatud igesti, siis annab see hinde D. B-osa ksimuste igete vastuste korral on vimalikud krgemad hinded ((D,) C, B vi A). Hinde diferentseerimise aluseks on igete vastuste hulk ja vastuste sisu.

Esseevastusega ksimus Sgavamat arusaamist pitavast materjalist eeldab ksimus Kas Sinu arvates peaks eestlaste ja siin elavate teiste rahvaste esindajate suhetes midagi muutuma? Kui jah, siis mis? Analsi praeguseid rahvussuhteid Eestis ja esita omapoolne arvamus.

ldisemaid soovitusi struktureeritud ksimuste kohta Esita kindla vastusevariandiga ksimusi elektrooniliselt ja lase arvutil neid ka hinnata. ppeju t maht vastuste kontrollimisel vheneb oluliselt, kui vormistada elektroonilised testid vastava tarkvaraga vi mnes veebiphises pikeskkonnas. Kui on sisestatud ksimused, valikvastused vi oodatavad iged vastused ning mratud testi sooritamise tingimused ja vastuste (igete ning valede) kaalud, suudab arvuti ppija sooritust kontrollida ning hinnata. Valmista koos kolleegidega ette suur hulk ksimusi ja varieeri erinevate aastate ksimusi, vltimaks ksimuste lekkimist lipilaste seas helt aastakigult teisele. Loe struktureeritud ksimusi mitu korda le ja vimalusel kontrolli kellegi abiga, kas need on heselt mistetavad. Mda t sooritamiseks vajaminevat aega. Lase lipilastel koostada struktureeritud kirjaliku t ksimusi.

Teine vimalus on jagada struktureeritud kirjalik t niteks nelja ossa, kusjuures iga osa mdab hte pivljundit. ppejud mratleb, kui suur peab olema igas osas igete vastuste protsent. Siis ei teki ohtu, et osade pivljundite omandamine jb hindamata. Esseevastusega ksimustele on hea lisada vastuste hindamiskriteeriumid.
NIDE

Esseevastusega ksimuse hindamiskriteeriumid Ksimus Kirjelda 1. maailmasja mju Eestimaa rahvastiku heaolule Hindamiskriteeriumid Kirjeldatud on sja mjutusi inimeste tervisele, rahvaarvule, haridusssteemile, tstusele ja elanikkonna regionaalsele jaotumisele. Vastuses on nidatud, kuidas sjaolukord mjutas neid aspekte rahvastiku heaolus.

60

Valik hindamismeetodeid

Valik hindamismeetodeid

61

Hindamiskriteeriumid Suulise eksami ehk akadeemilise vestluse hindamiskriteeriume on raskem ette anda kui teiste hindamismeetodite puhul. Samal ajal on oluline, et hindamiskriteeriumid oleks ikka olemas, kasvi ldisemas snastuses. See on eriti vajalik mitme hindajaga ehk komisjonieksami puhul. Mitme hindaja puhul on hinde usaldusvrsus tavaliselt suurem, kuid seda juhul, kui kik lhtuvad hindamises kokkulepitud hindamiskriteeriumidest. Oluline kriteerium akadeemilise vestluse puhul on, et ppija peab kikidest eksamiksimustest philist teadma ega tohi kesksetes, pivljundi tasemel esitatud ksimustes eksida. Vastuse pikkus ei saa kompenseerida sisulist puudujki. Hindamiskriteeriume lvendi tasemel lahti kirjutades vib need lisada ksimuste juurde, nagu on alljrgnevas nites. See t on mahukas, aga aitab oluliselt nii lipilast vastamisel kui ppejudu hindamisel. Sellest krgemat taset eristavaks hindamiseks vib kriteeriume tuletada HK hinnete kirjeldusest.

2.13. Uurimist (kursuse- ja lput, vitekiri)

Kursuse- ja lput ning vitekiri ehk dissertatsioon on kik uurimist vormid, milles presenteeritakse kirjanduse analsi ja/vi empiirilise uurimuse tulemusi. Uurimistl on kindel etteantud struktuur, mis tavaliselt algab probleemi kirjeldamise ja snastamisega. Sellele jrgneb loogiliselt lesehitatud tervik, mille abil seda probleemi lahendatakse. Uurimistga hinnatakse iseseisva uurimist-alase oskuse olemasolu. Lisaks sobib see jrgmiste vljundiverbide abil vljendatud pdevuste hindamiseks: seostab, analsib, lahendab probleemi, loob, pakub uusi lahendusi jne. Tabel 2.13.1. Vimalused ja ohud uurimist kui hindamismeetodi kasutamisel Vimalused Sobib mitmete ldpdevuste, nagu vastupidavuse, ajajuhtimise, kirjaliku ja suulise enesevljenduse kompleksseks hindamiseks. Vimaldab ppija loova snteesi kaudu suurte sisutervikute integreeritud hindamist. Annab ppijale vimaluse t isikupraseks tegemiseks ja endale huvipakkuva teema sgavuti uurimiseks. Tavaliselt kaasatakse rohkem kui ks hindaja (kombinatsioonid oponendi ja komisjoniga madalamal tasemel ning kahe oponendi ja komisjoniga krgemal tasemel). Ohud On ppijale vga suur pingutus, eeldab suurt hulka pdevusi, mh sstemaatilist ja loogilist mtlemist. Vajab juhendamise kaudu pidevat kujundavat hindamist. Hindamine vtab palju aega. Kuna samaaegselt tuleb hinnata nii vormi kui sisu, on oht, et korralik vormistus domineerib loova sisu le vi et kehva vormistuse prast jb sisuline tase tagaplaanile. Ilma juhendamise ja sisulise kaitsmiseta on suur plagiaadi oht.

NIDE

Akadeemilise vestluse ksimus Analsi tiskasvanu sgavhambumuse erinevaid ravivimalusi, tuues vlja iga ravivimaluse eelised ja puudused. Hindamiskriteeriumid (mitteeristav hindamine) Vlja on toodud kolm peamist ravivimalust. On analsitud iga ravivimaluse eeliseid ja puudusi. On selgitatud tnapevaste uurimismeetodite rakendamise vimalusi sgavhambumuse ravimisel. lipilane kasutab erialaterminoloogiat korrektselt.

Soovitused
Kui uurimist hindamiskriteeriume pole fikseeritud, peavad juhendaja, lipilane ja retsensent (komisjon) nendes enne t alustamist kokku leppima. Et uurimistdele esitatavad nuded on viimastel aastatel palju muutunud, hoiab see ra suure hulga segadust. Anna lipilastele selged vormistusnuded, mis on hindamiskriteeriumidega koosklas. Paku vimalust ppida uurimist osaoskusi (probleemi pstitamist, argumenteerimist, kokkuvtete tegemist, enda ja viidatud teksti eristamist) ppet kigus, anna vimalusi harjutada viksemate uurimistdega. peta, mis vahe on populaarteaduslikul ja teaduslikul mtlemisel. Juhenda kirjutamisprotsessi kigus. peta ajakasutamise oskusi ning lepi kokku konkreetne t valmimise graafik. peta, kuidas kaitsmisprotseduuris kituda ja millised hoiakud on iged. Korralda vajadusel eelkaitsmine ja anna selle lpul selget kirjalikku tagasisidet viimaste paranduste tegemiseks. Anna vimalus hinnata teiste tid retsenseerimise kaudu. Jlgi, et hindamisel toetutaks hindamiskriteeriumidele. Lase ppijal hinnata ka oma td hindamiskriteeriumide abil. Enne tleasumist on hea lasta koostada uurimist projekt.

62

Valik hindamismeetodeid

Valik hindamismeetodeid

63

NIDE

Hindamiskriteeriumid Uurimist struktuur ei sltu t liigist. T algab probleemi pstitamisest ja lpeb kokkuvttega sellest, kuidas probleem lahendati. Uurimist liigid erinevad mahu, kasutatavate allikate hulga ja iseloomu, empiirilise materjali kasutamise, uue iseseisva teadmise loomise eelduse jm
NIDE

Diplomit projekti koostamise juhend 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. Snasta uurimist teema (t esialgne pealkiri). Kirjelda lhidalt oma uurimist tausta, phjendades teema valikut ja mratledes uurimisprobleemi. Anna lhilevaade teoreetilistest lhtekohtadest ja seonduvatest varasematest uuringutest nimetatud teemal (minimaalselt 6 kirjandusallikat, sh 3 teadusartiklit). Snasta uurimist eesmrk ja uurimislesanded/uurimisksimused. Empiirilise uurimuse korral kirjelda valimit, andmete kogumise ja andmete analsimise meetodit. Kirjanduslevaatele tugineva uurimuse korral kirjelda uuritavat materjali, andmete kogumise ja andmete analsimise protsessi. Too vlja uurimist thtsus eriala praktika seisukohast. Kirjelda vimalikke uurimiseetika probleeme ja seda, kuidas kavatsed neid oma uurimist lbiviimisel ennetada. Koosta allikaloend.

poolest. Seeprast peab igal uurimistl olema oma hindamiskriteeriumide loend. Vga oluline on, et uurimist hindamiskriteeriume ei kopeerita, vaid need koostatakse konkreetse uurimist jaoks konkreetses krgkoolis, lhtuvalt hinnatavatest pivljunditest.

Lput hindamiskriteeriumid Lne-Viru Rakenduskrgkooli ettevtluse- ja majandusarvestuse ppetoolis Hindamiskriteerium 1. Teema aktuaalsus, olulisus, praktilisus 2 (D) rahuldav Teema aktuaalsuse phjendus on vlja toodud vhesel mral; teema olulisus ja praktiline vrtus uuritavas valdkonnas on phjendamata. 3 (C) hea Teema aktuaalsuse phjendus on vlja toodud ldsnaliselt, seos allikatega puudub. Osaliselt on esitatud viited teema praktilisele vrtusele. Uurimisprobleem, eesmrk ja lesanded on esitatud ja ldjoontes omavahelises seoses, esineb mningasi vasturkivusi probleemi lahendamist arvestades. 4 (B) vga hea Teema aktuaalsus on vlja toodud, phjendus kinnitatud nidetega. Teema aktuaalsuse phjendus allikatega osaliselt seostamata, t praktiline vrtus esitatud. Uurimise probleem, eesmrk, uurimisksimused on omavahelises seoses ja annavad levaate kavandatavast uuringust. Esineb vikesi ebatpsusi. 5 (A) suureprane T aktuaalsuse phjendus on vlja toodud, seostatud teoreetiliste allikatega ja t praktilise osaga. Teema olulisus ettevttes/ hiskonnas on esitatud, seos probleemiga phjendatud. Probleemi pstitus, eesmrgi seade, uurimislesanded on snastatud selgelt, arusaadavalt, mistetavalt, loovad aluse uuringule. Eesmrk aitab lahendada uurimisprobleemi ja lesanded aitavad tita eesmrki.

10. Koosta ja kanna ette diplomit projekti tutvustav stendiettekanne, vastates eelnevalt toodud ksimustele. Diplomit projekti hindamiskriteeriumid Lvendikriteeriumid Uurimisprobleemi, eesmrgi ja lesannete sobivus Teoreetiline sisukus Uurimisprobleem on vlja toodud, probleem seondub eesmrgiga; uurimislesanded tulenevad uurimiseesmrgist. On kirjeldatud uurimisteema aluseks sobivaid teoreetilisi seisukohti, mida on nitlikustatud mne varasema uurimuse tulemustega; on vlja toodud sobivad kesksed misted; on kasutatud laadilt sobivat 6 allikat (sh 3 uurimuslikku). Mratletud on uurimuse laad (empiiriline vi kirjanduslevaateline); empiirilise uurimuse korral on vlja toodud teemaksitlusele sobiv valim, andmete kogumise ja andmete analsimise meetod; kirjanduslevaatelise uurimuse korral on kirjeldatud uuritavat materjali ning andmete kogumise ja analsimise protsessi. On ksitletud vimalikke uurimiseetika probleeme ja vastavaid ennetusmeetmeid uurimist laadist tulenevalt: empiirilise t puhul vajalike lubade taotlemine (eetikakomiteelt, asutustelt, kus uurimistd kavatsetakse lbi viia), andmekaitseseaduse jrgimine ning uuritavate informeerimine ja anonmsuse tagamine; kirjanduslevaatel tugineva t puhul eelkige plagiaadi vltimisega seonduvad meetmed. On jrgitud krgkoolis kehtivaid kirjalike tde vormistamise nudeid ja stendiettekande vormistusnudeid; vib esineda ksikuid hooletus-, igekirja- vi stiilivigu. lipilane vastab stendiettekande kigus ammendavalt diplomit projekti puudutavatele ksimustele ja vajadusel annab selgitusi. 2. Probleemi pstitus, eesmrgiseade, lesanded

Probleem, eesmrk ja uurimislesanded on esitatud osaliselt ning nende ksitlus on eraldiseisev. Uurimise eesmrgi titmine jb vheseks uurimisprobleemi lahendamisel, uurimisksimused on snastuselt tegevuslikud. T teema ja sisu kattuvad osaliselt. Teoreetiline materjal ts kajastab teemat osaliselt. T teema ja peamised sisuelemendid on ldjoontes vastavad, kuid esineb krvalekaldeid (nii mahus kui sisus).

Uurimismetoodika sobivus

Uurimiseetikaga seonduvate probleemide ksitlemine

3. Teema ja t sisu vastavus

Vormistusnuete jrgimine Phjenduste ja selgituste selgus ja piisavus

T teema ja sisu on suures osas vastavuses. Teoreetiline materjal annab levaate teemast. Mningate peatkkide vi alapeatkkide seos teemaga vhene.

T teema ja sisu on vastavuses ja moodustab terviku. Teoreetiline materjal ts on seotud teema ja eesmrgiga. Peatkid ja alapeatkid on omavahel loogilises seoses. Uuringu osa vastab teooriale, jreldused on osaliselt seotud teooriaga.

T teema ja sisu on tielikus koosklas. T teemaga seotud teooriad on mitmekesised ja esitatud tielikult. T pealkiri, teooria ja praktiline uuring on omavahelises seoses. Uuringu osa vastab teooriale, jreldused ja tulemused on selgelt snastatud ja seotud teooriaga.

64

Valik hindamismeetodeid

Valik hindamismeetodeid

65

4. Kirjandusallikad ja neile viitamine

Kirjandusallikad on heklgsed. Vrkeelsed allikad puuduvad vi neid on kasutatud vhesel mral. Kasutatud allikatele viitamine on ebahtlane.

Kirjandusallikad on mitmekesised, kasutatud on vrkeelseid allikaid. Esineb vikesi ebatpsusi viitamisel.

Kirjandusallikad on mitmekesised, kasutatud vrkeelsed allikad on sisulised. Viited on korrektselt vormistatud.

Kirjandusallikaid on kasutatud rikkalikult ja mitmekesiselt, lipilane toob erinevate autorite poolt ja vastu seisukohti, vrkeelsed allikad loovad lisavrtust. Viitamisssteem ts on tielikult nuetele vastav. Kirjandusallikad on aja- ja asjakohased ning esitavad uusimat teavet. Erinevaid allikmaterjale on oskuslikult kasutatud ja seostatud.

8. Uurimistulemuste anals ja andmete tlgendamine

Uurimise tulemused ja andmed on esitatud hetasandiliselt, seos erinevate uurimistulemuste vahel vhene. Andmete seos uurimisprobleemi, eesmrgi, uurimisksimustega nrk. Uurimistulemuste esitamisel kasutatud illustreerivad esitlusvahendid puuduvad vi on vhe asjakohased.

5. Kirjandusallikate asja- ja ajakohasus ja nende seostamine

Kirjandusallikad on asjakohased, osaliselt seotud lput teemaga, erialase teadusliku kirjanduse kasutamine vhene. Kasutatud kirjandus on t teemat arvestades vananenud, teoreetilised seisukohad ts omavahel seostamata.

Kirjandusallikad on ajakohased ja valdavalt asjakohased. Erinevaid allikmaterjale on osaliselt seostatud.

Kirjandusallikad on aja- ja asjakohased, sealhulgas uudsed. Erinevad allikmaterjalid on omavahel seostatud.

Uurimistulemused on osaliselt mitmetasandilised, on mningane seos uurimise erinevate tulemuste vahel, analsitud tulemuste tlgendus on vhene. Esitatud tulemustel on nrk seos uurimisprobleemi, eesmrgi ja uurimisksimustega. Uurimistulemuste esitamisel kasutatud illustreerivad esitlusvahendid on asjakohased.

Uurimistulemused on osaliselt mitmetasandilised (on toodud seos uurimise erinevate tulemuste, objektide/subjektide vahel) ja analsis on kasutatud kiki esitatud uurimismetoodikaid, esitatud on tulemuste tlgendus. Uurimistulemuste anals on phjalikult seostatud uurimisprobleemi, eesmrgi ja uurimisksimustega. Uurimistulemuste esitamisel kasutatud illustreerivad esitlusvahendid tiendavad esitatud uurimistulemuste analsi.

Lput uurimistulemuste anals on mitmetasandiline (loe hinde 4 juurest); erinevad kogutud andmed on analsitud ja seostatud; analsis on kasutatud kiki esitatud metoodikaid; lipilane on esitanud omapoolse andmete tlgendamise vastavalt teoreetilistele lhtekohtadele, on toodud seos uurimise erinevate tulemuste vahel, esitatud on tulemuste tlgendus. Uurimistulemuste anals on phjalikult seostatud uurimisprobleemi, eesmrgi ja uurimisksimustega. Uurimistulemuste esitamisel kasutatud otstarbekaid/ kohaseid illustreerivaid esitlusvahendeid (arvjooniseid, sagedustabeleid, suhtarve), mis rikastavad esitatud uurimistulemuste analsi. Autoripoolsed jreldused ja ettepanekud uuringus tulenevad uurimuse analsist ja tlgendustest. Loodud on seos uurimuse probleemiga. Esitatud jreldused ja ettepanekud on uuritavas organisatsioonis/valdkonnas praktiliselt teostatavad ja loovad lisavrtuse. T vastab tielikult vormistusnuetele. T keeleliselt arusaadav, korrektne, stiililt htne/ladus.

6. Uuringu metoodika, andmekogumismeetodi ja andmete analsi metoodika sobivus uurimisprobleemiga

Uurimisel kasutatud metoodika ja andmekogumismeetodid on vlja toodud, kuid uurimusprobleemi lahendamiseks ebapiisavad vi mitte hsti sobivad, puudub metoodika phjendus. Andmete analsi metoodika on vlja toomata. Valim on uurimisprobleemi lahendamiseks napp.

Uuringu metoodika ja andmekogumismeetod on sobilik uurimisprobleemi lahendamiseks. Metoodika, andmekogumise ja analsi meetodite kasutamise phjendus ldine, puudujgid on metoodika rakendamisel. Uuringu valim on piisav uurimisprobleemi lahendamiseks.

Uuringu metoodika ja andmete kogumise meetod on sobilikud uurimisprobleemi lahendamisel. Metoodika, andmekogumise ja andmete analsi meetodi kasutamine on phjendatud, viidatud allikatele. lipilane phjendab valimi moodustamise phimtteid.

Uuringu metoodika ja andmekogumismeetod on sobilikud uurimisprobleemi lahendamiseks. lipilane on oskuslikult kasutanud kombineeritud andmekogumismeetodeid ja on phjendanud nende kasutamist, toetudes allikatele. Oskuslikult on kasutatud andmete analsi metoodikat ja esitatud mitmeklgne andmete anals. Uuringu valim on esinduslik, lipilane phjendab valimi moodustamise phimtteid. Teoreetiline ja praktiline osa on tasakaalus. Juhul kui praktiline osa on mahukam, on toodud vlja phjendus. Uurimistulemused praktilises osas on seostatud lput teoreetiliste lhtekohtadega, on toodud seoseid/vrdlusi eelnevate uuringute tulemustega.

9. Uuringust tulenevad autoripoolsed jreldused ja ettepanekud

Autoripoolsed ettepanekud on esitatud heklgselt, jreldused esitatud lihtsustatult.

Autoripoolsed ettepanekud ldjoontes tulenevad uuringust. Lisavrtuse loomine organisatsioonile/ uuritavale valdkonnale vhene, seos uurimisprobleemiga nrk.

Autoripoolsed ettepanekud ja jreldused tulenevad tielikult praktilisest uuringust ning on praktikas rakendatavad. Loob ettevttele lisavrtust.

7. Teoreetilise ja praktilise osa seostatus, tasakaal

Teoreetiline ja praktiline osa on ldiselt tasakaalus (teoreetiline osa on vhemalt 50% t kogumahust). Praktilises osas on esitatud uurimistulemused, seos teoreetilise osaga vga vike.

Teoreetiline ja praktiline osa on ldiselt tasakaalus. Praktilises osas on esitatud uurimistulemused ja neid mnel puhul seostatud ksitletud teoreetiliste seisukohtadega.

Teoreetiline ja praktiline osa on tasakaalus. Praktilises osas on esitatud uurimistulemused. 80% osas on toodud seos uuringu teoreetiliste lhtekohtadega.

10. Vormistus, keeleline korrektsus

T vastab osaliselt vormistamisnuetele, esineb mitmeid eksimusi ja vigu, mis takistavad tekstist arusaamist, t on stiililt hakitud ja t osade seos nrk.

T on vormistuselt ja keeleliselt ldjoontes korrektne, esinevad mned vead igekeeles. Esineb ksikuid kergeid vormistamisvigu.

T on vormistuselt ja keeleliselt korrektne ja stiililt ladus. Esinevad ksikud vormistusvead.

Hindamine toimub nende kriteeriumide jrgi erinevalt, sltuvalt t liigist. Ainet puhul on hindamiskriteeriumid 1 5 ja 10, kursuset puhul 1 6 ja 10, lput hindamiskriteeriumid on 1 10.

66

Valik hindamismeetodeid

Valik hindamismeetodeid

67

2.14. pimapp (portfoolio)

pimapp on ppimise ja hindamise meetod ning sellel on mitmeid vorme ja eesmrke: Tmappi paigutatakse kogu materjal, mis koguneb ppeperioodi jooksul vi ppelesande titmise kigus (projekti tegemine, uurimist koostamine). Tmapis vib leiduda kike, alates ideekavanditest, ksitlustest, visanditest kuni lpptulemuseni. Nidismappi valib ppija tehtud tde hulgast parimad. ppija arengumappi koondatakse pikema perioodi kestel td, mis iseloomustavad kige paremini ppija arengut. Temaatilised mapid vivad sisaldada he teemaga seotud materjale.

pimapp vib olla organiseeritud (vastavalt etteantud struktuurile ja vormidele) vi personaalne (sisu kujundab pimapi omanik ise). Vastavalt pimapi koostamise eesmrkidele lepitakse kokku, kuidas tid pimappi valitakse: kas on tpselt mratud, millised td peavad olema pimapis esindatud; kas kogutakse ka mustandeid ja poolikuid tid, mis peegeldavad protsessi, vi kogutakse ainult viimistletud ja lpetatud tid. pimapi vorm sltub eesmrgist, vimalustest ja ppija loovusest. pimappi vib koostada hes aines vi koosts erinevate ainete vahel. Huvitav lahendus on kogu mooduli vi ppekava phjal pimapi koostamine. Olenevalt sisust ja eesmrgist vib he pimapi kasutusaeg olla vga erinev, ndalast vi kuust kogu kursuse vi ppekavani vi kogu professionaalse elu kajastamiseni. pimapp vib olla nii paberil kui elektrooniline. Ka varasemate pingute ja tkogemuse arvestamise suuremahuliste taotluste juures on pimapi kasutamine hea vimalus.

pimapi koostamise etapid Smithi ja Tillema (2003) jrgi pimapi koostamise muudab vrtuslikumaks ja sihiprasemaks, kui selgesti lbi melda, millele erinevates etappides keskenduda. Organiseerimine ja planeerimine. Lepitakse kokku, millist tpi pimappi hakatakse koostama, mis on mapi koostamise eesmrgid, oodatavad pivljundid, thtajad, vaheetapid. ppejud saab koostada sobivaid vorme (ka elektroonilisi), mis toetavad mapi loomist ja ppija eneseanalsi. Kogumine ja selekteerimine. ppija kogub, valib, sorteerib materjali lhtuvalt eelnevalt seatud eesmrkidest. Materjali kogumise periood vib olla liigendatud vahekokkuvtetega. E-mapi puhul saab ppejud pidevalt jlgida mappide titmist ja ppija progressi, vrreldes mratud lvendiga. lipilane neb ppeju vi kaaslaste antud hinnanguid ning kommentaare oma e-mapi osadele ning saab nende phjal teha muutusi. Rhmat puhul jagavad lipilased e-mapi osade toimetamise igusi teiste ppijatega. Refleksioon. ppija reflekteerib kogutud materjali, oma ppimist ja arengut. Refleksiooni toetamiseks on mistlik koostada juhendmaterjale, ksimustikke, vorme vms. pimapi kokkupanek ja kogutud materjalidest terviku moodustamine. Oluline on lbi melda, milline lesanne suunaks ppijaid kogutud materjale veelkord le vaatama (kokkuvttev kirjat, loodud struktuuri phjendus). Esitlus ja tagasiside. Esitletakse oma mapi olulisi komponente vi tervikut vastavalt kokkuleppele ja saadakse tagasidet nii ppejult kui kaasppijatelt. Esitlus vimaldab saada lisainfot, nha teiste td ja sellest ppida. Tagasiside vimaldab mapi koostamise protsessist ppida, mis on eriti oluline, kui on tegemist professionaali mapiga, mille tegemine jtkub praktilise telu kigus. Soovitused pimapi osadena tasub kaaluda jrgmisi elemente: kodutd, mrkmed, kirjalikud td, esseed, kogutud lisamaterjalid, artiklite kokkuvtted, eneseanalsid, rhmatde tulemused ja rhmat protsessi analsid, juhtumite analsid, skeemid, ppimispeviku sissekanded, idee- ja mttekaardid, fotod, joonistused jms. Elektroonilise mapi puhul saab lisada heli- ja videomaterjale ning veebilinke.

Elektroonilise mapi puhul tuleb mrata juurdepsuigused (kas ppija e-mapi osad on nhtavad kigile, ainult valitud kasutajatele vi ppejule). Samuti on oluline otsustada, kuidas on mapp jagatav ja kaasavetav (eksporditav zip-failina, html-lehed, stiilifailid, e-portfooliosse lisatud failid). Kommentaar tuleks lisada igale materjalile, mis pimappi kogutakse. Kommentaarides selgitatakse, mil viisil on materjal seotud eesmrgi ja pivljunditega, phjendatakse oma valikut, antakse hinnang valitud materjalile. Kommentaarid toetavad refleksiooni, julgustavad individuaalset eesmrgipstitust, vhendavad mitmethenduslikkust ja juhivad lugejat (McLaughlin, Vogt 1996). Kokkuvtvas refleksioonis viks vlja tuua, millise kogemuse mapi koostamine andis, millise hinnangu annaks oma mapile ning missugune viks olla uus isiklik eesmrk. pimapp vib kergesti paisuda vga tmahukaks. Seeprast tuleb kaaluda, millised osad on pivljundite demonstreerimiseks kige olulisemad. pimapi hindamine pimapi hindamiseks on mitu vimalust: hinnatakse ksikuid tid, aga pimappi tervikuna ei hinnata; hinnatakse nii ksiktid kui pimappi tervikuna. Hindamisel vib kasutada lisaks ppejupoolsele hindamisele vastastikhindamist. Enesehindamine toimub hsti juhendatud pimapi koostamisel nagunii. pimapi hindamiskriteeriume vivad ppijad ja ppejud koos koostada. pimapi puhul on vga oluline hinnangu andmine ja tehtud t tunnustamine, samuti koostaja eneseanals ja enesehinnang. Selleks loob vimalusi pimapi avalik esitlus oma pingukaaslaste ees. Esitluse kigus tutvustab pimapi koostaja oma nnestumisi (millega ta ise rahul on), materjalide valiku printsiipe, parimaid tid ning thelepanekuid koostamise kigu, eesmrkide, enesehinnangu jne kohta. pimappide hindamine on ppeju jaoks keerukas ja ajamahukas tegevus, seeprast on mistlik melda, kuidas seda otstarbekalt lbi viia (koostada selged kriteeriumid ja hinnangulehed, limiteerida pimapi maht, nuda lipilastelt korraliku struktuuri ja sisukorraga pimappe, laiendada hindajate meeskonda jne). Prast hindamist vi hinnangu andmist tagastatakse mapp selle omanikule. E-mappide hindamine ja kommenteerimine toimub veebikeskkonnas.

Tabel 2.14.1. Vimalused ja ohud pimapi kui hindamismeetodi kasutamisel Vimalused Vimaldab nii protsessi kui ka tulemuse hindamist: mida on pitud ja kuidas on ppimisprotsess kulgenud - kuidas ppija analsib, snteesib, loob. Toob esile ppija tugevad kljed, arengu ja edu. pimapp peaks vimaldama ppija eneseanalsi, osalust enesehindamisel ning motiveerima edasisteks pingutusteks. Ideaalis vimaldab pimapi koostamine individuaalsuse avastamist ja arvestamist. Vimaldab ppejududel luua lipilaste pingute toetuseks vajalikke vorme, suunata, jlgida ja hinnata ppija erialast arengut ning petamise efektiivsust. Ohud pimapi koostamise eesmrgid ja pivljundid vivad jda ebaselgeks lipilastele ja vahel ka ppejule. pimapi koostamise protsessi ei juhendata piisavalt. lipilastele antakse kll lesandeks koostada pimapp, ent puudu jb tpsem selgitus, milleks, kuidas ja mida sinna koguda vi mida kogutuga peale hakata. Sellisel juhul vibki mapist kujuneda lbittamata materjalide kogum. Kui pimapp on koostatud ja esitatud e-portfooliona, vivad probleemiks osutuda viletsad arvutialased oskused. Kui nii ppur kui ka hindaja suhtuvad pimapi koostamisse formaalselt, siis oodatavat kvalitatiivset muutust ppuri oskustes ja teadmistes kahjuks ei toimu. On nii koostajale kui hindajale tmahukas.

68

Valik hindamismeetodeid

Valik hindamismeetodeid

69

NIDE

2.15. pipevik
pipevik ehk reflekteeriv pevik on koondav nimetus hindamismeetodile, mille kigus ppijad kirjeldavad ja analsivad oma ppeprotsessi. pipevik vib olla koostatud erinevate pikogemuste phjal. Kui see koostatakse kuulatud loengute phjal, nimetatakse seda loengupevikuks, kui aga analsitakse loetut, vib pipevikut nimetada ka lugemispevikuks. Praktikal pitu phjal koostatakse tavaliselt praktikapevik. pipeviku koostamise eesmrgid vivad olla erinevad: analsida ja kommenteerida mingit loengusarja vi loengut; vtta kokku ja analsida iseseisva lugemise-kuulamise kigus pitut; integreerida iseseisvalt loetut ja loengutest kuuldut endale thendusrikkaks tervikuks; analsida ja hinnata seminarides, praktikumides ja praktikal kogetut ja pitut; analsida varasema t- vi pikogemuse kigus pitut. Jrgnevalt loengupeviku kohta esitatud materjale on vikese kohandamise korral vimalik kasutada ka teiste pipeviku vormide puhul. Vaata loengupeviku tpsemat kirjeldust http://www.finst.ee/LoengupAevik.htm, mis on tlgitud Helsingi likooli humanitaarteaduskonna soome keele ppetooli kodulehekljelt http://www.helsinki.fi/ hum/skl/opiskelu/luentopaivakirja.htm (lingid kontrollitud 01.03.2010).

Soovitused loengupeviku kasutamiseks Pevikus peab tekst olema sidus: loengu konspekteerimisest ksi ei piisa. Loengupevikus rgitakse lhidalt loengu sisust ja thtsamatest esilekerkinud probleemidest, aga oluline on ka, et selles esitataks oma varasematele teadmistele ja kogemustele phinevaid kommentaare selle kohta, millest loengul rgiti. Loengupevikus esitatud kommentaarid vivad olla kriitilised vi tiendavad, aga igal juhul tuleb keskenduda loengu sisule, mitte loengupidaja isikule vi esitusviisile. Kommentaarid vivad puudutada loengut tervikuna vi keskenduda nendele teemadele, mis loengutes kige rohkem huvi pakkusid. Kommentaarid peavad olema seotud loengu sisu seisukohalt oluliste aspektidega. Kui loengupevik antakse ra alles loengusarja lpus, vib see olla sntees kogu loengusarjast. pitava materjali tuumani on lihtsam juda, kui pevikut kirjutades esitada endale niteks jrgmisi ksimusi: Milliseid teemasid loengutes ksitleti? Mida loengupidaja saavutada tahtis? Kuidas on loengul rgitu seotud minu varasemate teadmistega? Kas ma sain teada midagi sellist, mida varem ei teadnud? Kas sain n- ahhaa-elamusi? Mille kohta tahaksin rohkem kuulda? Mis oli mulle juba varasemast tuttavad? Kas loengud muutsid minu arusaamist? Mis ji mulle ebaselgeks? Miks? Mida tahaksin loengupidajalt ksida? Missugused vastuvited mul tekkisid?

pimapi kasutamine hambaarstiteaduse ppekaval Hambaarstiteaduse ppekava pivljundid lipilane omab ssteemseid ja phjalikke teadmisi ldmeditsiinis ja hambaarstiteaduses kasutatavatest mistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest, omades erialast vljendusoskust nii eesti kui ka inglise keeles; on vimeline osutama abivajajale kvaliteetset hambaraviteenust, mis on vastavuses hambaarstiteaduse uusimate saavutuste ja krgete eetiliste standarditega; omab kaasaegseid teadmisi ja arusaamu hambaarsti praksise ldisematest probleemidest ja tegevustest; omab valmisolekut tsta pidevalt kvalifikatsiooni; tunneb meditsiini- ja teaduseetika ldprintsiipe ning oskab eristada teaduslikku ja mitteteaduslikku materjali; omab piisavaid teadmisi ja oskusi teadust tegemiseks meditsiini valdkonnas. Hambaarstiteaduse lipilase portfoolio koosneb neljast osast: 1. teostatud protseduuride aruanded kikide ppeainete kohta (suu- ja hambahaigused, suukirurgia, proteesimine, alalua liigesehaigused, no-lualuude kirurgia, ortodontia ja fantoomkursus); 2. teostatud ravi analsi osa koos fotode ja rntgenpiltidega; ravi anals koos haiguslooga tuleb koostada jrgmistel erialadel: mlumisfsioloogia, suu- ja hambahaigused, lastestomatoloogia, suukirurgia ja proteesimine; 3. lipilase poolt koostatud kirjutised - referaatide, ettekannete ja uurimuste kogum ning kohustuslik lput; 4. eneseanalsi osa kirjeldab, kuidas lipilane rakendas teoreetilisi teadmisi lesannete lahendamisel ja mida ta plaanib juurde ppida selleks, et edaspidi paremini hakkama saada. Hindamiskriteeriumid pimappi kogutud osad tendavad lpetaja piisavat pdevust valitud erialal ttada (tervikliku hindamise kriteerium). pimapi kik vajalikud osad on olemas ning vastavad juhendile. pimappi valitud kirjalike tde valikut on phjendatud. Lput kajastab erialavaldkonna seisukohalt olulist teemat ning on koostatud vastavalt lput nudmistele. ppija analsib oma praktilist tegevust, kirjeldab kogemustest pitut ning seab eesmrke edasiseks ppimiseks. pimappi hinnatakse 5. kursuse lpul ja tulemust saab kasutada viienda kursuse lpueksami hinde osana. Kui pimappi eristavalt hinnata, siis tuleb vlja kirjutada ka hindekriteeriumid ja nende kirjeldamisel on hea lhtuda HK hinnete kirjeldustest.

Tabel 2.15.1. Vimalused ja ohud pipeviku kui hindamismeetodi kasutamisel Vimalused Selle abil saab lipilasi motiveerida ppeprotsessis osalema ja selle osalemise kaudu kuuldut ja kogetut pidevalt analsima. Selle abil on hea hinnata kodulugemist samuti ppeainet, mida loevad erinevad ppejud ja/vi mille pivljundite saavutamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Oskusliku teemapstituse korral sisaldab vimalust muuta kuuldud vi loetud tekst ppija jaoks isiklikult thendusrikkaks. Ohud Vib muutuda formaalseks ja kirjeldavaks, kui juhend pole piisavalt sisuline. On ajamahukas nii koostada kui hinnata.

70

Valik hindamismeetodeid

Valik hindamismeetodeid

71

Loengupevikul peab olema pealkiri. Vib kasutada loengu vi loengusarja nime, aga loomulikult vib melda pealkirja ka ise. Sellisel juhul on siiski hea panna loengu pealkiri alapealkirjaks. Tekstis vib kasutada ka vahepealkirju. Peviku alguses peab selguma ka see, kelle loengut kommenteeritakse ja mis teemal loengud olid. Toetamaks oma seisukohti, vib kasutada ka muid allikaid kui loengud ja nende phjal koostatud vi ppeju poolt jagatud konspekt. Vaatamata allikale, tuleb refereerides vi tsiteerides sellele viidata. Loengupevikut vib hinnata nii eristavalt kui mitteeristavalt. Loengupevikut vidakse mitte hinnata sooritatuks, kui on nha, et kirjutaja pole aru saanud, millest loengutel rgiti, kirjutab ebaolulisest, pevikust puuduvad loengutel esitatud olulised seigad vi on teksti phjal nha, et kirjutaja pole loengutel kinudki. Loengupevik nagu ka teised reflekteeriva peviku vormid, sobib hsti kasutamiseks e-ppes, kus ppija koostab oma kokkuvtte niteks kursuse teoreetilisest materjalist, mida ta on lugenud vi videoloengutest kuulanud. Kui tavaliselt esitatakse pevik kirjalikul kujul ja paberil, siis e-ppes vib seda esitada elektrooniliselt tekstina vi isegi videona. VTA puhul vib reflekteerivat pevikut kasutada niteks mingi ajaperioodi jooksul oma tkogemuse analsimiseks.

NIDE

Hindekriteeriumid E pipeviku koostamine ppeaines Sissejuhatus isaini I; maht 3 EAP (rakenduskrghariduse ppekava ldainete mooduli teoreetiliste ainete ploki ppeaine). Hindamiseks esitatakse elektroonselt peamiselt loengute phjal valminud disainivaldkonda kommenteeriv struktureeritud 8-10 lk pikkune kirjutis. pipevikut hindavad eriala osakonna juhataja ja abi. pivljundid Aine lbinu orienteerub disainivaldkonna teemades; orienteerub disainivaldkonna terminoloogias; teadvustab disaini rolli hiskonnas; oskab hinnata oma sobivust disainialaseks tks. Sisu kirjeldus, teemad Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseum. Loengud. Klastus Loomemajandus Eestis ja maailmas - vimalused ja kriitika. Loeng Brndi thendus, sisu ja visuaalsus. Loeng Ettevtlus. Loomeinkubaator. Loengud. Klastused T stilistina. Kogemused. Loeng Disainitde valmimine TKK-s. Video Meie vilistlaste rakendusalad. Tutvustatakse erialati Disainiseminar. Eesti Disainikeskus A B C D ppeaine olulised teemad on ksitletud, kuid puudub ssteemne lesehitus ja tervik. Kirjutis on pigem pealiskaudne loengukonspekt kui analsiv pevik. Disaini rolli hiskonnas on ksitletud pealiskaudselt. Disainerina ttamise eelduste hindamisel on lipilane ebakindel. ppeaine olulised teemad on ksitletud, kuid puudub ssteemne lesehitus ja tervik. Kirjutis on sidusa tekstiga konspekt, kust puudub anals ja arutlus antud teemadel. Disaini rolli hiskonnas on ksitletud pealiskaudselt. Disainerina ttamise eelduste hindamisel on lipilane ebakindel. Informatsioon ppeaine kohta on tielik. lesehitus on ssteemne ja terviklik. Pevik sisaldab omapoolset arvamust, mis ei pretendeeri veel analsile. Teadvustatud on disaini rolli hiskonnas. Pevikus on hinnatud oma vljavaateid ttamiseks disainerina. Informatsioon ppeaine kohta on tielik. lesehitus on ssteemne ja terviklik. pitu kommenteerimiseks on kasutatud varasemaid teadmisi ja kogemusi. Kriitilised, tiendavad ja analsivad kommentaarid keskenduvad pitu sisule tervikuna vi huvipakkuvatele olulistele teemadele. Teadvustatud on disaini rolli hiskonnas. Pevikus on hinnatud oma vljavaateid ttamiseks disainerina. Informatsioon ppeaine kohta on ssteemne, terviklik ja omapoolse originaalse lhenemisega. pitu kommenteerimiseks on kasutatud varasemaid teadmisi ja kogemusi. Kriitilised, tiendavad ja analsivad kommentaarid ning arutelud keskenduvad pitu sisule tervikuna vi huvipakkuvatele olulistele teemadele, mis loovad uut informatsiooni ja seoseid. Analsitud on disaini rolli hiskonnas lhtuvalt multiperspektiivsest vaatepunktist. Pevikus on hinnatud oma vljavaateid ttamiseks disainerina. Tekkinud on ksimused ja ideed edasiseks teemaksitluseks.

72

Niteid ppeainete ja moodulite hindamisest

Niteid ppeainete ja moodulite hindamisest

73

3. Niteid ppeainete ja moodulite hindamisest

Raamatu viimases peatkis tuuakse niteid sisutervikute hindamisest. Niteid on toodud ppeainete ja moodulite hindamise kohta, eesmrgiga anda ideid, kuidas hinnata nii, et kigi pivljundite omandamine on tagatud. Selle peatki abil on vimalik saada praktilisi ideid vljundiphise hindamise phimtete teostamiseks ning nha, kuidas mitme hindamismeetodi kombinatsiooni abil saab pivljundeid terviklikult hinnata. Nited on valitud erinevatest valdkondadest nii likoolidest kui rakenduskrgkoolidest. Niteid pole liialt htlustatud, vaid on ptud silitada kooli ja ppeaine eripra. Enamik nidetest on reaalselt kasutuses, kuigi mitte alati pris identsetena, sest selle raamatu koostamise kigus on neid niteid koos nende kirjutajatega edasi arendatud. Nii nagu ppekavale kui dnaamilisele tervikule kohane, on antud nidete puhul tegu areneva materjaliga, mis ei ole tiuslikus vormis, vaid pigem vljendab viimast parimat arusaamist. Seeprast pole hea neid niteid mudelitena kasutada, vaid pigem mtete liikumapanijatena ja ideede tekitajatena. Jrgnevalt tahan vljendada tnu nidete autoritele vi autorite gruppidele. ppeaine Analtilise keemia praktikum nite esitas Koit Herodes Tartu likooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonnast. ppeaine Fsika nites arendas Durhami likooli hindamiskriteeriumide tabelit edasi Svetlana Ganina Kaitseve hendatud ppeasutustest. Joonistamise ppeaine nite kirjutas kolleegidega kogetud hindamiste phjal Erika Pedak Tartu Krgemast Kunstikoolist. ppeaine Kehalise kasvatuse ja spordi vaatluspraktika nite kasutamise luba palusin Andre Kokalt Tartu likooli kehakultuuriteaduskonnast. Kliinilise enduse ppeaine nite panid kirja Tiina Kukkes ja Reet Urban Tartu Tervishoiu Krgkoolist. Koos Piret Krtneriga Tartu likooli filosoofiateaduskonnast mtlesime lbi inglise filoloogia eriala pedagoogilise praktika hindamise. Kolm viimati nimetatud ppeainet on kik praktikad, mille hindamisele on teadlikult eraldi rhku pandud. Kui kik eelpool esitatud nited on kasutusel lipilaste hindamisel, siis Probleemiphine pe krgkoolis on ppejududele meldud tiendusppekursus, mida on sellisena ka lbi viidud, autoriteks Einike Pilli ja Triin Marandi Tartu likooli avatud likooli keskusest. Suu- ja nolualuude kirurgia ppeaine hindamist aitas kirja panna Rita Nmmela Tartu likooli arstiteaduskonnast. ppeaine Tarkvara arendus nide on jlle erandlik, sest puudutab varasemate pingute ja tkogemuse arvestamist terve mooduli phjal. Selle on koostanud Inga Vau Eesti Infotehnoloogia Kolledist. Tootedisaini ppeaine nite koostas Erika Pedak koos Eesti Kunstiakadeemia ppejududega. Turunduse ppeaine nidet on selle kirjutaja Kaire Uiboleht juba mitu korda Eesti Maalikooli majandus- ja sotsiaalinstituudis lipilaste hindamisel kasutanud. Viimase, Vana Testamendi eksegeesi ppeaine on esitanud Urmas Nmmik Tartu likooli usuteaduskonnast.

74

Niteid ppeainete ja moodulite hindamisest

Niteid ppeainete ja moodulite hindamisest

75

3.1 Analtilise keemia praktikum

Bakalaureusepe 3 EAP, 32 tundi seminare, 46 tundi iseseisvat td Mitteeristav hindamine Hindamismeetodid Semestri vltel korraldatakse kokku 6 kontrolltd, millest 5 on ootamatud (lipilane saab kontrollt toimumisest teada seminari algul) ja 1 etteteatatud. pivljundid loetakse omandatuks, kui on sooritatud etteteatatav kontrollt ja kolm ootamatut kontrolltd viiest. Ootamatud kontrolltd on kujundava hindamise rollis. pivljund Teostab ainekoguste, sisalduste ja kontsentratsioonide arvutusi. Kontrollt Ootamatu kontrollt. Sisuliselt on tegemist kordamisega, phimtted peaks olema keemia aluste loengust tuttavad. Ootamatu kontrollt. Happe (aluse) lahuse pH arvutamine, mitmealuselise nrga happe baasil valmistatud puhverlahuse pH arvutamine, dissotsiatsiooniastme arvutamine. Ootamatu kontrollt. Massi ja ruumala mtmisest tingitud mramatuse hindamine. Ootamatu kontrollt. Rasklahustuvate soolade lahuste koostise arvutused, sadestamiseks vajalike reaktiivide koguste leidmine. Ootamatu kontrollt .Philiselt metalliioonide ja EDTA komplekside nitel pH mju arvestamine Tunneb philisi ainekoguste ja kontsentratsioonide vljendusviise ning olulisemaid tasakaaluprotsesse, oskab neid kasutada analtilise keemia rakendustes. Etteteatatav kontrollt. Kik eelnimetatu. Demonstreerib ootamatute kontrolltde kiki hindamiskriteeriume vhemalt hel korral. Hindamiskriteeriumid Opereerib aatom- ja molekulmassidega, kasutab igesti moole, massihikuid ja levinumaid kontsentratsioonide vljendusviise. pH on lihtsatel juhtudel arvutatud, happe ja soola komponent on puhverlahuse korral igesti ra tuntud, analtilisel ja tasakaalulisel kontsentratsioonil on vahet tehtud. Nrkade hapete ja aluste dissotsiatsiooniaste on igesti arvutatud. Mramatuse komponendid on ra mrgitud ja neid on liidetud ruuteeskirja jrgi. Lahustuvuskorrutis on korrektselt vlja kirjutatud ja kasutatud lahuse koostise ning sadestamiseks vajalike tingimuste arvutamisel. Komplekshendi psivuskonstandi avaldist on lahuse koostise arvutamisel kasutatud korrektselt.

3.2. Fsika
Bakalaureusepe 3 EAP, 30 tundi loenguid, 10 tundi seminare; 20 tundi praktikat; 20 tundi iseseisvat td. Eristav hindamine pivljundid Aine lbinud lipilane oskab loengute kavas toodud mrksnade raames fsikaliselt arutleda, eristades olulist ebaolulisest ja kasutades korrektselt fsika termineid; valdab fsikaliste protsesside kirjeldamiseks vajalikke matemaatilisi vtteid ja oskab neid kasutada reaalses elus esinevate probleemide lahendamisel; teab erinevate mehhanismide ja elektriseadmete philisi tprintsiipe, oskab hinnata nende rakendust ja neid efektiivselt kasutada; teab, mis on otse- ja kaudmtmine, oskab mlemaid rakendada reaalelus; oskab snastada fsika-alaseid uurimisksimusi, seada eesmrke nende lahendamiseks, planeerida ja viia lbi eksperimente; oskab efektiivselt nii kirjalikult kui ka suuliselt esitada eksperimenditulemusi, neid tlgendada ja teha vastavaid jreldusi. Aine sisu Mtmine; fsikaliste suuruste hikud, mtevead; elektrilaeng ja elektrivli, alalisvool, Ohmi seadused; voolut ja vimsus; jada-, rp- ja segahendus; galvaanielemendid ja akud; elektromagnetismi phimisted; magnetvli, elektromagneetiline induktsioon, endainduktsioon, induktiivsus; vahelduvvool, vahelduvvoolu parameetrid; pinge- ja vooluresonants; kolmefaasiline vool. ppemeetodid Loengud, seminarid, arutelud, diskussioonid, probleemide ja lesannete lahendamine, praktikumid laboris.

Hindamine Hindamise eeldused a. aktiivne osalemine vhemalt kahel arutelul neljast (veebikeskkonnas vi auditooriumis); b. thtajaliselt esitatud uurimist, mis vastab juhendi nuetele. Hindamismeetodid Eristava hinde valem: H (hinne) = 0,3A + 0,5U + 0,2E, kus A on arutelu, U uurimist, E ettekanne.

Seostab (loengus omandatud) happe-aluse tiitrimist praktiliste arvutustega: hapete ja aluste lahuste ning puhverlahuste pH arvutamine, dissotsieerunud ja dissotsieerumata vormide sisalduste arvutamine. Tunneb mtemramatuse hindamise phialuseid. Mistab sadestustasakaalude olemust ja kasutamist analtilises keemias.

Teostab arvutusi, mis on seotud komplekshendite moodustumise ja lagunemisega.

76

Hindamismeetod 1. Fsikaline arutelu etteantud teemal vi probleemil (vljundid 1- 2) Arutelus saab tudeng tagasisidet nii ppejult kui ka kursusekaaslastelt. Hinde paneb ppejud. Arutelu hindamiskriteeriumid Tudeng osaleb fsikalistes aruteludes antud teemadel, nidates faktide ja fsikaliste terminite tundmist; iseseisvat mtlemist, phjendades oma mttekiku ja seisukohti, lhtudes fsikaseadustest. Hindamiskriteerium Faktide ja terminite tundmine ning kasutamine Praktiliselt kik asjassepuutuvad (esitatud) faktid ja terminid on teada ja neile tuginetakse, vigu ei ole. Enamik asjassepuutuvaid fakte ja termineid on teada ja neile tuginetakse, vigu ei ole. Thtsamad asjassepuutuvad faktid ja terminid on teada ja neile tuginetakse, esineb pisivigu. Fakte ja termineid tuntakse ja neile tuginetakse, esineb mningaid vigu. Fakte ja termineid on minimaalselt kasutatud, esineb mitmeid vigu. A B C D E F Fakte ja termineid on minimaalselt kasutud, esineb tsiseid vigu.

Niteid ppeainete ja moodulite hindamisest

Iseseisev mtlemine Autor esitab mistetele tuginedes selge ja arusaadava iseseisva mttekigu. Autor esitab mistetele tuginedes selge ja arusaadava mttekigu, millest valdava enamuse moodustavad tema mtted. Seisukohad on phjendatud, argumentatsioon on selge ja arusaadav, mainitakse fsikalisi seadusi ja valemeid. Thtsamad asjassepuutuvad terminid on kasutatud, esineb pisivigu terminite kasutuses. Autor esitab mistetele tuginedes arusaadava mttekigu, millest suurema osa moodustavad tema mtted. Autor esitab mistetele tuginedes mttekigu, milles esinevad tema mtted.

Autor esitab mistetele tuginedes ksikuid oma mtteid.

Autor esitab ksikuid oma mtteid.

Mttekigu ja seisukohtade phjendatus lhtudes fsikalistest seadustest Seisukohad on hsti phjendatud ja argumenteeritud. Argumenteerimiseks kasutatakse arvutusvalemeid. Praktiliselt kik asjassepuutuvad (esitatud) terminid on kasutatud veatult. Enamik asjassepuutuvaid termineid on kasutatud. Seisukohad on hsti phjendatud, argumentatsioon on selge ja arusaadav, mainitakse fsikalisi seadusi ja valemeid.

Seisukohad on phjendatud, argumentatsioon on arusaadav, mainitakse fsikalisi seadusi, arvutusvalemeid ei mainita. Termineid tuntakse, esinevad vead terminite kasutamisel.

Seisukohad on nrgalt phjendatud, argumentatsioon on lnklik, fsikaseadusi ja arvutusvalemeid ei mainita. Termineid tuntakse minimaalselt, esineb tsiseid terminite kasutamise vigu.

Seisukohad ei ole phjendatud, argumentatsioon puudub, fsikaseadusi ja arvutusvalemeid ei mainita. Termineid ei tunta, esineb tsiseid terminite kasutamise vigu.

Fsika terminite tundmine ja nende kasutamine

Hindamismeetod 2. Uurimist (hpoteesi pstitamine, eksperimendi planeerimine, lbiviimine, protokolli pidamine ja jrelduste tegemine) (vljundid 36) . Kirjalikku td hindab ppejud ja kaks eksperti. Uurimist hindamiskriteeriumid Kirjalik t vastab juhendi nuetele ja nitab eksperimendi planeerimist ja lbiviimise protseduuri; tulemuste korrektset esitamist ja tulemuste analsi; oskust tulemusi interpreteerida. A T vormistus (ldmulje) lesehitus, lisad ja diagrammid on silmapaistvad ja demonstreerivad eeskujulikku stiili. Originaalne iseseisev eksperimendi planeerimine, silmapaistev selgus ja konkreetsus, eeskujulikus stiilis. Eeskujulik eksperimendi lbiviimine. Tulemuste esitamine Silmapaistev info kvaliteet ja kvantiteet, esitatud eeskujulikul viisil. Tulemuste anals Silmapaistev tulemuste analsi meetodi valik, anals esitatud eeskujulikul viisil. Tulemuste testus Interpretatsioon ja jreldused Hpoteesi silmapaistev eksperimentaalne testus. Silmapaistev eksperimendi tulemuste hinnang. Eeskujulik tlgenduse tpsus. B lesehitus, lisad ja diagrammid on kik suureprased ja see peegeldub ka stiilis. Iseseisev eksperimendi planeerimine suureprane selgus ja konkreetsus, suureprases stiilis. Vga hea eksperimendi lbiviimine. Suureprane info kvaliteet ja kvantiteet, esitatud suureprasel viisil. Suureprane tulemuste analsi meetodi valik, anals esitatud suureprasel viisil. Hpoteesi suureprane eksperimentaalne testus. Suureprane eksperimendi tulemuste hinnang. Suureprane tlgenduse tpsus C lesehitus, lisad ja diagrammid on head ja stiil kohane. D lesehitus, lisad ja diagrammid on selged ja stiililt mistlikult sobivad. Hea eksperimendi planeerimine, hea selgus ja konkreetsus sobivas stiilis. Hea eksperimendi lbiviimine. Hea info kvaliteet ja kvantiteet, esitatud sobival viisil. Hea tulemuste analsi meetodi valik, anals esitatud sobival viisil. Hpoteesi vga hea eksperimentaalne testus. Vga hea eksperimendi tulemuste hinnang. Vga hea tlgenduse tpsus. Aktsepteeritav eksperimendi planeerimine, selgus ja konkreetsus mistlikult sobivas stiilis. Aktsepteeritav eksperimendi lbiviimine. Mistlik info kvaliteet ja kvantiteet, esitatud mistlikul viisil. Mistlik tulemuste analsi meetodi valik, anals esitatud mistlikul viisil. Hpoteesi hea eksperimentaalne testus. Hea eksperimendi tulemuste hinnang. Hea tlgenduse tpsus. E lesehitus, lisad ja diagrammid on rahuldavad, kuid nt korduvate kirjavigadega ja stiililt vhesobivad. Rahuldav eksperimendi planeerimine ja lbiviimine. Kehv selgus ja konkreetsus. F lesehitus, lisad ja diagrammid on mitterahuldavad ja esitatud sobimatus stiilis. Mitterahuldav eksperimendi planeerimine, selgusetus ja ebakonkreetsus sobimatus stiilis. Mitterahuldav eksperimendi lbiviimine. Rahuldav info kvaliteet ja kvantiteet. Esitatud rahuldaval, kuid limiteeritud viisil. Rahuldav tulemuste analsi meetodi valik, anals esitatud rahuldaval, kuid limiteeritud viisil. Hpoteesi rahuldav eksperimentaalne testus. Rahuldav, kuid limiteeritud, eksperimendi tulemuste hinnang Rahuldav tlgenduse tpsus. Mitterahuldavalt madal info kvaliteet ja kvantiteet, esitatud mitterahuldaval viisil. Mitterahuldavalt madal tulemuste analsi meetodi valik, anals esitatud mitterahuldaval viisil. Hpoteesi mitterahuldav eksperimentaalne testus. Rahuldav eksperimendi tulemuste hinnang. Vastuvetamatu tlgenduse ebatpsus.
Niteid ppeainete ja moodulite hindamisest

Eksperimentaalne osa

77

78

Hindamismeetod 3. Ettekanne seminaris uurimist tulemustest (vljundid 1 ja 6). Ettekande tulemusi hindab ppejud, kursusekaaslased annavad kirjaliku hinnangu. Ettekande hindamiskriteeriumid Tudeng presenteerib uurimist tulemusi seminaril. Oskab vastata uurimistga seotud ksimustele. A Sissejuhatus ja teooria Uurimuse kontekst ja fsikaline taust on esitatud silmapaistvalt krgel ja tpselt sobival tasemel. Teemaksitlus on suureprane ja laiahaardeline. Silmapaistev presentatsioon, kik osad on vga selgelt jrjestatud ja ldpilt on terviklik; nitab vga selget planeerimist ja vljapaistvat detailide mrkamist. Eeskujulik nitlikustava materjali kasutamine koos silmapaistva kne lesehitusega. Tohutult enesekindel, elav ja huvitav ettekanne. Eeskujulik ksimustele vastamise viis. Vastused on tugevalt argumenteeritud ja kuulajatele arusaadavad. Suureprane ksimustele vastamise viis. Vastused on argumenteeritud ja kuulajatele arusaadavad. Vga hea ksimustele vastamise viis. Vastused on vga hsti argumenteeritud ja kuulajatele arusaadavad. Suureprane nitlikustava materjali kasutamine koos silmapaistva kne lesehitusega. Tohutult enesekindel, elav ja huvitav ettekanne. Vga hea nitlikustava materjali kasutamine koos hea kne lesehitusega. Vga enesekindel ja huvitav ettekanne. Hea nitlikustava materjali kasutamine koos mistliku kne lesehitusega. Enesekindel ja huvitav ettekanne. Suureprane presentatsioon, kik osad on vga selgelt jrjestatud ja ldpilt on terviklik; nitab selget planeerimist ja detailide mrkamist. Hea presentatsioon, kik osad on vga selgelt jrjestatud ja ldpilt on terviklik; nitab planeerimist ja detailide mrkamist. Rahuldav presentatsioon, osad enamasti selgelt jrjestatud; nitab planeerimist; mned vead. lesehitus ja presentatsioon on rahuldavad, aga vigadega ja stiililt nrk tervik. Uurimuse kontekst ja fsikaline taust on esitatud eriti krgel ja sobival edasijudnute tasemel. Vga tugev testus lbivast teemaksitlusest. Uurimuse kontekst ja fsikaline taust on esitatud krgel ja sobival edasijudnute tasemel. Tugev testatus lbivast teemaksitlusest. Uurimuse kontekst ja fsikaline taust on esitatud mistlikult krgel ja peaaegu sobival edasijudnute tasemel. Tugev testatus heast teemaksitlusest. Uurimuse kontekst ja fsikaline taust on esitatud rahuldavalt krgel ja piisavalt sobival edasijudnute tasemel. Osaliselt testatud vhene teemaksitlus. Uurimuse kontekst ja fsikaline taust on esitatud mitterahuldavalt madalal ja ebapiisaval tasemel. Vheselt testatud teemaksitlus. Mitterahuldav presentatsioon, vhene thelepanu detailidele takistab mistmist. B C D E F

Niteid ppeainete ja moodulite hindamisest

Presentatsioon

Ettekanne

Vhene nitlikustava materjali kasutamine ja kehv kne lesehitus. Kneleja vltis silmsidet ja ettekanne on ebahuvitav.

Mitterahuldavalt madal nitlikustava materjali kasutamine ja vga kehv kne lesehitus. Kneleja loeb maha ja ettekanne on igav. Hea ksimustele vastamise viis. Vastused on piisavalt argumenteeritud ja kuulajatele arusaadavad. Rahuldav ksimustele vastamise viis. Vastused on osaliselt argumenteeritud ja kuulajatele arusaadavad. Mitterahuldav ksimustele vastamise viis. Vastused ei ole argumenteeritud ega ole kuulajatele arusaadavad.

Teema valdamine

Aine lbinu

pivljundid

Eristav hindamine

Sisukirjeldus, teemad

Rakenduskrghariduspe

3.3. Joonistamine

ldainete moodul, praktilised ained

kujundab joonistuste ekspositsiooni.

3 EAP, 48 kontakttundi, 30 iseseisva t tundi

visandab inimese erinevaid poose (a`5-10 min);

modelleerib valguse-varjuga, rakendab oma tdes joonegraafika vimalusi;

Figuur ja akt, anatoomia- ja proportsioonireeglid, valgus/ vari ja hele/tumedus, perspektiiv, visandamine, joonistustehnikad ja -materjalid

kasutab erinevaid pind-, kattematerjale ja joonegraafika vimalusi; 3. Kujundab joonistuste ekspositsiooni. 2. Lpetab iseseisvalt tunnis tehtud pooleliolevad td.

rakendab perspektiivireegleid ja ldistuse ning detaili vahekordi; Iseseisev t 1. Figuur vi akt (grafiit, ssi, kriit, sangviin, pastell vi tu).

kujutab inimfiguuri, sh akti, arvestades inimkeha anatoomilisi proportsioonireegleid ja modelli iserasusi; 5. Naisakt (grafiit, 8 tundi) 6. Esemete perspektiiv(grafiit, 6 tundi) 7. Figuuri visandid (grafiit, ssi, pastell, tu, 4 tundi)

Hindamislesanded

Juhendamisel valminud

1. Seisev figuur (grafiit, 6 tundi)

2. Istuv naisfiguur (grafiit, 8 tundi)

3. Istuv meesfiguur (grafiit, 8 tundi)

4. Poollamav figuur (grafiit, ssi, pastell, 8 tundi)

Niteid ppeainete ja moodulite hindamisest

lipilane esitab juhendamisel valminud 6 joonistust ja ca 10 visandit ning vhemalt 1 iseseisvalt valminud joonistuse.

79

80

Niteid ppeainete ja moodulite hindamisest

Niteid ppeainete ja moodulite hindamisest

81

Hindamiskriteeriumid Hindamismeetod Joonistuste ekspositsioon Hindamine toimub hindamiskriteeriumide, ppet protsessis osalemise ja komisjoniliikmete (5 -7) analsivate diskussioonide smbioosina. lipilased saavad hindamisest tagasisidet: nad vivad hindamisprotsessi jlgida, vajadusel diskussioonis osaleda ja oma tid kaitsta. Hindamise eeldus Vhemalt 75% tundides osalemine, lesannete maht on tidetud vhemalt 75% ulatuses, td on esitatud igeaegselt. Hinnatakse individuaalset arengut, analsi- ja ldistusvime ning rakendamisoskuse taset, joonistuste vastavust lesandele, suhtumist ppetsse: ande ja tharjumuse suhet, aktiivsust, tahet ja phendumust. Tulemus E Hindamiskriteeriumid Ekspositsioonis puudub tervik ja tdes isikupra. Joonistused on osaliselt lpetamata. Paberipinna komponeerimisel ja teostuses on vajakajmisi. Figuuri/akti proportsioonides ja esemete perspektiivis on palju vigu. Vormi modelleerimine valguse-varju ja hele-tumedusega on kasin, samuti joonistuste ldistustase. Materjalide ja joonegraafika kasutamine on juhuslik. Erinevate pooside tabamine visandites on minimaalne. Ekspositsioonis puudub tervik ja tdes on isikupra vhe. Joonistused on osaliselt lpetamata. Paberipinna komponeerimisel ja teostuses on ksitavusi. Figuuri/akti proportsioonides ja esemete perspektiivis on mitmeid vigu. Vormi modelleerimine valgusevarju ja hele-tumedusega on ebakindel. Joonistuste ldistustase on vhene. Materjalide ja joonegraafika vimalusi pole piisavalt kasutatud. Erinevate pooside tabamine visandites on vhene. Ekspositsioon on terviklik. Kuigi mnedes tdes on originaalseid loomingulisi vtteid, pole see tervikuna veel isikuprane. Joonistused on valdavalt lpetatud, korralikult komponeeritud ja teostatud. Figuuri/akti proportsioonides ja esemete perspektiivis on ksikuid vigu. Vormi modelleerimine valguse-varju ja hele-tumedusega on hea. On kasutatud erinevate materjalide ja joonegraafika vimalusi. Visandites on hsti tabatud poose. Ekspositsioon on vga terviklik. Tdes on mrke individuaalse kekirja kujunemisest, td on huvitavad ja omanolised. Joonistused on lpetatud ja vga hsti komponeeritud. Figuuri/akti proportsioonid ja kujutatud esemete perspektiiv on veenvad. Vormi modelleerimine valguse- varju ja hele-tumedusega, samuti tde ldistusaste on vga head. Erinevate materjalide ja joonegraafika kasutamine on loov ja loogiline. Visandites on tabatud vga hsti modellile iseloomulikke poose. Vljapanek on originaalne, terviklik ja isikuprane. Autori ngemus ja kekiri on selgelt tunnetatavad. Joonistused on lpetatud ja komponeeritud ning teostatud krgel tasemel. Kujutatu on edasi antud suureprase proportsiooni-, perspektiivi- ja vormitunnetusega. Tdes on tugev ldistusaste. Visandites on tabatud vga hsti modelli karakterit ja iseloomulikke poose.

3.4. Kehalise kasvatuse ja spordi vaatluspraktika

Bakalaureusepe 3 EAP, 4 loengut, 24 praktikumi, 8 seminari, 42 tundi iseseisvat td Mitteeristav hindamine Eesmrk Anda lipilastele levaade ppe- ja kasvatusprotsessi terviklikkusest koolis ja spordiklubis ning luua vimalused piprotsessi jlgimis- ja analsioskuse omandamiseks. pivljundid Aine lbinud lipilased oskavad kirjeldada ja analsida kehalise kasvatuse petaja tegevust ainetunnis; oskavad kirjeldada ja analsida treeneri tegevust erinevate spordialade treeningtunnis; analsivad kehalise kasvatuse petaja ja treeneri ppeprotsessi juhtimise mju pilaste pieesmrgi saavutamisele aineja treeningtunnis; selgitavad kehalise kasvatuse petaja ja treeneri ameti sarnasusi ja erinevusi; analsivad enda sobivust kehalise kasvatuse petaja ja treeneri ametisse. ppetegevuse sisu 1. Sissejuhatus. Sissejuhatavates loengutes selgitatakse ja mratletakse, millele kehalise kasvatuse ainetundide ja spordialade treeningtundide vaatlemisel lipilased keskenduvad. 2. Erinevate koolide ja spordiklubide klastamine. Kehalise kasvatuse vaatluspraktika toimub gruppidena kolmes Tartu linna baaskoolis kindla tegevuskava ehk tunniplaani alusel. Igas koolis vaatleb lipilane 4 ainetundi (1 ainetund = 45 min), seega kokku 12 ainetundi. lipilased vaatlevad 6 treeningtundi (2 oma spordialalt + 4 teistelt spordialadelt; 1 treeningtund = 1,5 tundi). Treeningtundide vaatlemine toimub tunniplaani vliselt, kuivrd treeningtunnid toimuvad valdavalt htustel aegadel. Kokkulepe on tehtud T kehakultuuriteaduskonna spordialade didaktikutega, kelle treeningtunde on vimalik tudengitel vaatlemas kia. 3. Kehalise kasvatuse ainetundide ja erinevate spordialade treeningtundide vaatlus ja analsimine 4. Tunnianalside ja eneseanalside esitamine pimapina 5. lipilastel on kohustus osaleda lpuseminarides.

Hindamise eeldused 12 kehalise kasvatuse ainetunni vaatlemine koos vastavate tunnivaatlusvormide titmisega 6 treeningtunni vaatlemine koos vastavate tunnivaatlusvormide titmisega osavtt kikidest lpuseminaridest Hindamismeetod pimapp, mis koosneb jrgmistest osadest: 1. Kehalise kasvatuse ainetundide ja spordiala treeningtundide analsid, lhtudes jrgmisest aspektist: tunni eesmrgi ja tulemuste seose anals Hindamiskriteeriumid Analsis kirjeldatakse tunni eesmrki ja soovitud tulemust. Analsis kirjeldatakse, kas petaja saavutas tunni eesmrgi, kui suur hulk pilasi tunni eesmrgi saavutas ja kuidas lipilane seda teab. Analsis arutletakse eesmrkide saavutamise/mittesaavutamise phjuste le. lipilane arutleb, mida tema oleks tunnis teisiti teinud selleks, et pilane/pilased saavutanuks eesmrgi. 2. Ainekursuse jooksul nhtu ja pitu phjal eneseanals teemal Mina kehalise kasvatuse petaja ja treenerina Hindamiskriteeriumid Eneseanalsis kirjeldatakse ainekursuse jooksul toimunud oma arusaamise muutust kehalise kasvatuse petaja ja treeneri ametist. Eneseanalsis vaagitakse enda vimalikke tugevaid ja arendamist vajavaid klgi kehalise kasvatuse petaja ja treenerina. lipilane phjendab enda tugevaid ja nrku klgi nidetega ning arutleb enda nrkade klgede arendamise vimaluste le (mida konkreetselt tuleks teha, et saavutada arengut). Analsitakse kehalise kasvatuse petaja ja treeneri ameti sarnasusi ja erinevusi.

82

Niteid ppeainete ja moodulite hindamisest

Niteid ppeainete ja moodulite hindamisest

83

3.5. Kliiniline endus I

Diplomipe (BA tase) 4 EAP, 104 tundi e phippe ppepraktikat Mitteeristav hindamine Vljund Rakendab terviseseisundi fsilise hindamise meetodeid andmete kogumiseks tiskasvanud patsiendil. Hindamismeetod Patsiendi terviseseisundi hindamise ettenitamine ja selgitamine praktikajuhendajale Hindamiskriteeriumid Lhtub andmete kogumisel inimesest kui tervikust (12-st elamistoimingust). Kogub seisundi hindamiseks vajalikke objektiivseid andmeid -vaatluse abil (nahk, kehaasend, noilme, tursed jne), -mdab eluthtsaid nitajaid (pulss, hingamissagedus, vererhk). Kogub subjektiivseid andmeid ksitluse teel, lhtudes 12-st elamistoimingust. Oskab koostada endusplaani tiskasvanud patsiendile. Kirjalik endusplaan endusprobleemid tulenevad seisundi hinnangust. Eesmrgid tulenevad probleemidest. Planeeritud tegevused vastavad probleemile ja lhtuvad eesmrgist. Oskab dokumenteerida endustegevusi. Dokumenteeritud endustegevused (praktikaosakonnas ja ppepraktikaraamatus) Kirjalik eneseanals ppepraktikaraamatus nuetekohasus (praktika osakonnas kehtiv kord) selgus, tpsus, arusaadavus dokumenteeritu olulisus Anals lhtub pstitatud individuaalsetest eesmrkidest. Vlja on toodud tugevused ja nrkused isikuomadustest lhtuvalt. Vlja on toodud tugevused ja nrkused juhendamisprotsessist lhtuvalt. Vlja on toodud tugevused ja nrkused praktika seostamisel teooriaga. Oskab jrgida e eetikakoodeksi. Suuline selgitamineanalsimine praktika juhendajale Lhtub tegevustes ja otsuste tegemisel e eetikast. Selgitab ja analsib potentsiaalseid eetilisi dilemmasid patsiendiga suheldes ja teda ksitledes.

3.6. Pedagoogiline praktika inglise filoloogias

Magistripe 15 EAP Mitteeristav hindamine pivljundid Praktika lpuks lipilane demonstreerib piisavat kutsealast ja ainealast pdevust, olles ette valmistanud, lbi viinud ja koos juhendajaga analsinud 40-50 phikooli ja gmnaasiumi astme ainetundi; oskab tita ppeprotsessiga kaasnevat dokumentatsiooni; omab phjendatud petamisvtete repertuaari; oskab kohaselt suhelda pilaste, kolleegide ja lapsevanematega ppe- ja piprotsessi thustamise eesmrgil. Praktika hindamine lipilase pedagoogilise praktika hinne kujuneb esitatud hindamismeetodite, likooli- ja koolipoolse praktikajuhendaja hinnangute ning tagasiside phjal. Hindamismeetodid 1. Tundide ettevalmistamise, lbiviimise ja analsi protsessi jlgimine. Hindab koolipoolne praktikajuhendaja. Hindamiskriteeriumidena lhtutakse kutsealase, ainealase ja sotsiaalse pdevuse kirjeldustest. 2. Praktikadokumentatsiooni (praktika pevik, praktika aruanne, 3 tunnivaatlusprotokolli ja 3 tunnikonspekti) titmine. Hindab likoolipoolne praktikajuhendaja. Hindamiskriteeriumidena lhtutakse kutsealase, ainealase ja sotsiaalse pdevuse kirjeldustest. 3. Tunni vaatlus (vhemalt ks kummaski kooliastmes). Hindab likoolipoolne praktikajuhendaja. Hindamiskriteeriumidena lhtutakse kutsealase, ainealase ja sotsiaalse pdevuse kirjeldustest.

Hindamiskriteeriumid 1. Kutsealane pdevus 1.1 Planeerib tunnid lhtuvalt pitust, pilaste iserasustest, klassi eriprast, pakkudes tugevamatele pilastele/klassidele piisavalt vljakutset ja nrgematele pilastele/ klassidele piisavalt toetust. 1.2 Planeerib tunnid lhtuvalt vrkeele tunni lesehituse phimtetest ja etappidest. 1.3 Kasutab tunni aega otstarbekalt ja phjendatult. 1.4 Mistab ja snastab erinevate tegevuste eesmrke (millist oskust vi keeleaspekti tegevusega arendatakse, mida ppija selle kigus pib jne). 1.5 Analsib oma ja pilaste tegevusi ning tunnis tekkinud olukordi (neb, mis lks hsti, mis halvasti, oskab tuua niteid ja phjendada). 1.6 Valitud metoodilised vtted sobivad tunni eesmrgi ja ppijate vanusega. 1.7 Motiveerib ppijaid (ratab ja hoiab leval huvi aine vastu, ergutab ppijaid aktiivselt ttama). 1.8 Arvestab pilaste erineva vimekusega (annab lesanneteks piisavalt aega, annab jukohast td). 1.9 Kodutde andmisel seostab selle pituga, eesmrgistab tegevuse ja juhendab pilasi. 1.10 Kasutab mitmekesiseid kontrollivtteid ja valib neid eesmrgist lhtuvalt. 1.11 Kasutab tehnilisi jm ppets vajaminevaid vahendeid. 1.12 Tidab nuetekohaselt ppedokumentatsiooni. 2. Ainealane pdevus 2.1 Valdab ksitletavat teemat ja suudab seda ppijale arusaadavalt seletada. 2.2 Seostab pitavat igapevaelu ja teiste ainetega. 2.3 Kasutab keeleliselt ja diktsioonilt korrektset knet. 2.4 Kasutab valdavalt sihtkeelt (vaid ksikutel juhtudel le minnes ppija emakeelele). 2.5 Mrkab ppijate vigu ja tegeleb nendega vastavalt olukorrale. 2.6 Antud hinded vastavad ppijate teadmistele ja oskustele, hindeid pannes ei le- ega alahinda pilasi.

Oskab analsida ppepraktika eesmrkide saavutamist (meekonnat- ja suhtlemisoskus).

84

Niteid ppeainete ja moodulite hindamisest

Niteid ppeainete ja moodulite hindamisest

85

3. Sotsiaalne pdevus 3.1 Kitub klassi ees kindlalt. 3.2 pilastega suheldes on mistev, heatahtlik, abivalmis. 3.3 Suudab hoida ppijaid tegevuses. 3.4 Mrkab ja tegeleb nii aktiivsemate kui ka vhemaktiivsete tunnis osalejatega. 3.5 Julgeb pilastega suhelda ka tunnivliselt. 3.6 Oskab pilaste, kolleegide vi lapsevanematega suheldes leida ige lhenemisviisi. 3.7 Ksib vajadusel nu, vtab arvesse juhendaja mrkusi ja ettepanekuid. 3.8 Reageerib olukorrale paindlikult, vtab otsuseid vastu iseseisvalt. Hindamisvaldkonnad I. Koostvimelisus (vt 3.2, 3.5, 3.6, 3.7, 3.8) II. Analsivime (vt 1.1, 1.3, 1.4, 1.5) III. ppijatega arvestamine (1.6, 1.7, 2.1, 2.6, 3.2, 3.3, 3.8) IV. Ainetundmine (2.1, 2.2, 2.4, 2.6) V. Keeleoskus (2.3, 2.4, 2.5) VI. ppeprotsessi juhtimine (1.2, 1.5, 1.8, 1.9, 1.10, 1.12, 3.1, 3.3, 3.4, 3.8) Praktika loetakse sooritatuks, kui lipilane suudab igas hindamisvaldkonnas demonstreerida vhemalt kahe pdevuse olemasolu ning III ja VI valdkonnas on lipilane demonstreerinud edasiminekut ning on omandanud pivljundid.

3.7 Probleemiphine pe krgkoolis

Tienduspe 3 EAP, 24 tundi auditoorset ja 54 tundi iseseisvat, sh veebikeskkonnas tehtavat td Mitteeristav hindamine

Hindamise eeldused 1. Vhemalt kontakttundides ja vhemalt hes veebiphises rhmats osalemine 2. Vestluse juhi vi kirjutaja rolli lbimngimine kas veebikeskkonnas vi auditooriumis Hindamine 1. he probleemi kirjutamine, mis vastab jrgmistele kriteeriumidele (tehakse individuaalselt) Probleem seostub kavandatud pivljunditega. Probleemil on pealkiri, sisukirjeldus ning vajadusel ka ksimus. Probleemil pole hte selget lahendust ja see imiteerib reaalset elu vi on sealt prit. Probleem suunab ppima. Probleemi ajurnnaku osa on grupi poolt kas veebikeskkonnas vi auditooriumis lbi mngitud. Probleemi pstitus on grupit phjal tpsustunud. 2. Probleemiphise pitskli kava koostamine, mis vastab jrgmistele hindamiskriteeriumidele (vib teha oma kooli vi valdkonna inimeste grupiga) pitsklil on pivljundid. pitskli pikkus ttundides on kirjeldatud. pitskli kava sisaldab probleeme (vhemalt kolme). Kava juures on pivljundite ja probleemiphise lhenemisega koosklas olev hindamise kirjeldus hindamismeetodid koos -kriteeriumidega. On kirjeldatud pitskli lbimiseks kasutatavaid infotehnoloogilisi vahendeid. pitskli sisu on kirjeldatud. Vajadusel on toodud pitskli lbimiseks vajalik kirjandus.

Koolituse eesmrk on aidata krgkooli ppejududel probleemiphist pet eesmrgistatult ja edukalt kasutada. pivljundid Koolituse lbinud osalejad mistavad probleemiphise ppe olemust, mtteviisi ja vimalusi; rakendavad probleemiphise ppe erinevaid rolle oskuslikult; kavandavad probleemiphist pet krgkoolis infotehnoloogilisi vahendeid kasutades; toovad vlja vimalused ppijate toetamiseks ppeprotsessi jooksul; koostavad pivljunditega koosklas olevaid probleeme ja pitsklit; kavandavad probleemiphise ppe hindamismeetodeid ja hindamiskriteeriume.

86

Niteid ppeainete ja moodulite hindamisest

Niteid ppeainete ja moodulite hindamisest

87

3.8. Suu- ja nolualuude kirurgia

Hambaarstipe 6 EAP, loengud ja praktikumid (statsionaaris ja polikliinikus) Suu- ja nolualuude kirurgiat petatakse hambaarstidele kolmel aastal 3., 4. ja 5. kursusel. Nide on toodud 4. kursuse kohta. Kui neljanda kursuse eksam on sooritamata vi praktika arvestamata, siis viiendale kursusele ei saa. Eristav ja mitteeristav hindamine: eristavalt hinnatakse aine teoreetilist osa (esseeeksam), praktilist osa hinnatakse mitteeristavalt. Teoreetilised teadmisel peavad olema kontrollitud enne td patsientidega. Hindamine pivljund 1. Teab teoreetiliselt no-lualuude piirkonna pletikke, traumasid, nende diagnostika vtteid ja erinevaid ravi vimalusi. Hindamismeetod Esseeeksam enne td patsientidega Hindamiskriteeriumid E Teab olulisemaid teoreetilisi ja rakenduslikke printsiipe. Tunneb fakte ja meetodeid ning teab nende rakendamise vimalusi tpolukordades. Aine sgavamad ja detailsemad teadmised puuduvad. D Teab teoreetilisi ja rakenduslikke printsiipe. Tunneb fakte ja meetodeid ning teab nende rakendamise vimalusi erinevates olukordades. Aine sgavamates ja detailsemates teadmistes avaldub mningane ebakindlus ning ebatpsus. C Teab hsti teoreetilisi ja rakenduslikke printsiipe. Tunneb fakte ja meetodeid ning teab hsti nende rakendamise vimalusi erinevates olukordades. Eksamil on ilmnenud eksimused, mis ei ole sisulised ega phimttelised. B Teab vga hsti teoreetilisi ja rakenduslikke printsiipe. Tunneb fakte ja meetodeid ning teab vga hsti nende rakendamise vimalusi erinevates olukordades. Tunneb erialakirjandust. A Teab phjalikult teoreetilisi ja rakenduslikke printsiipe. Tunneb vga hsti fakte ja meetodeid ning teab nende rakendamise vimalusi erinevates olukordades. Tunneb erialakirjandust mitmeklgselt. Test enne td patsientidega Test on sooritatud, kui 75% vastustest on iged. Sooritatud test on ambulatooriumis toimuvasse praktikumi psemise eelduseks.

pivljund 2. Koondarvestus koosneb kolmest osast 1.Ambulatooriumis teostatud tde aruanne I. Osavtt kikidest praktikumidest II. Iga hamba eemaldamist kirjeldab ppejud hindamislehe abil. Iga tetapi sooritust hinnatakse hea sooritas iseseisvalt, rahuldav sooritas ppeju juhendamisel/abiga, mitterahuldav sooritas ppejud. Hinnatavad tetapid - suhtlemine patsiendiga -diagnoosi pstitamine - ravimeetodi valik - anti- ja aseptika reeglite jrgimine - tuimastuslahuse valik - tuimastustehnika valik - tuimastustehnika sooritamine - instrumentide valik - kanguti/luksaatori kasutamine - tangide asetamine eemaldatavale hambale - eemaldamise tehnika - haava korrastus - tampooni asetamine - nuanded patsiendile hamba eemaldamise jrgselt ksikprotseduur loetakse sooritatuks, kui 75% tetappidest on hinnatud heaks vi rahuldavaks. III. Ambulatoorsete tde aruanne on kinnitatud, kui iseseisvalt sooritatud protseduuride miinimumarv on tidetud. 2.Objektiivselt struktureeritud kliiniline eksam Iga lesannet hinnatakse kas igeks vi valeks. Eksam on sooritatud, kui 75% lesannetest on igete vastustega.

pivljund 3. Omab levaadet no-lualuude kirurgia statsionaaris viibivate patsientide haiguste kulust. 3. Statsionaaris teostatud tde aruanne I. Osavtt kikidest praktikumidest II. Esitatud aruanne III. Aruanne on kinnitatud, kui protseduuride jlgimise ja assisteerimise miinimumarv on tidetud.

88

Niteid ppeainete ja moodulite hindamisest

Niteid ppeainete ja moodulite hindamisest

89

3.9. Tarkvara arendus (moodul)

Krghariduse I astme pe 15 EAP Mitteeristav hindamine varasema ppimise ja tkogemuse arvestamiseks Taotluse sisu ppur taotleb 9 aasta pikkuse tkogemuse (IT arenduse projektijuhi ja IT arendusjuhina) arvestamist ppekava titmisel erialamooduli Tarkvara arendus ulatuses. Mooduli pivljundid lipilane mistab tarkvara testimise eesmrke ja oskab tuua niteid testimise vajalikkusest; tunneb ssteemide veakindluse phiterminoloogiat; oskab kasutada professionaalset eritarkvara digitaal-

ssteemide veakindluse hindamiseks, valida testidisaini meetodi konkreetse arendusolukorra jaoks ning phjendada oma valikut; suudab rakendada riskide hindamisel phinevat testimise planeerimist ja elluviimist; orienteerub digitaalssteemide projekteerimise majanduslikes aspektides ning oskab leida kompromisse projekteerimiskriteeriumide vahel; oskab analsida projektide edukust ja tarkvara arendusprotsesside kvaliteeti; oskab planeerida ja kivitada tarkvara arendusprojekte ning juhtida projekti lbiviimiseks vajalikke ressursse. Esitatavad dokumendid 1. igete ja tielike andmetega tidetud taotlus 2. Nuetekohaselt vormistatud ja thtajaks esitatud pimapp, mis sisaldab jrgmisi tendusmaterjale:

Hinnatavad pivljundid Orienteerub digitaalssteemide projekteerimise majanduslikes aspektides ning oskab leida kompromisse projekteerimiskriteeriumide vahel. Oskab analsida projektide edukust ja tarkvara arendusprotsesside kvaliteeti. Oskab planeerida ja kivitada tarkvara arendusprojekte ning juhtida projekti lbiviimiseks vajalikke ressursse.

pimapi osad ehk tendusmaterjalid Taotleja poolt juhitud arendusprojekti plaan, vaheraportid ja lppraport

Hindamiskriteeriumid Taotleja poolt juhitud arendusprojekti plaan on koostatud, jrgides projektijuhtimise phimtteid (eesmrgistatus, etapiphisus, piirangud jm), vaheraportid on asjakohased ja rakendusliku suunaga, lppraport on analtiline levaade kogu projekti kulgemisest. Koostatud eelarve vastab alameelarve (osakonna, valdkonna) nuetele, rahavoogude analsis on arvestatud taustssteemi ja selle vimalike arengutega. Titmise aruanne vljendab, et planeeritav ja tegelik eelarve on koosklas, ressursikasutus on toetanud tulemuse kvaliteeti. Taotleja poolt ttatud aeg on piisav ja selle aja vltel tidetud tlesanded on oma ulatuselt ja sgavuselt vastavad krghariduse I astme ppe samadele nitajatele (laiaulatuslikkus, mitmekesisus, sgavus).

Taotleja poolt (kaasabil) koostatud IT projekti/ aastaeelarve koos titmise aruandega

KIK VAADELDAVA MOODULI VLJUNDID Mistab tarkvara testimise eesmrke ja oskab tuua niteid testimise vajalikkusest. Tunneb ssteemide veakindluse phiterminoloogiat.

Tandja kinnitus taotleja poolt ttatud aja ja tidetud tlesannete kohta

Hinnatavad pivljundid Mistab tarkvara testimise eesmrke ja oskab tuua niteid testimise vajalikkusest. Tunneb ssteemide veakindluse phiterminoloogiat. Oskab kasutada professionaalset eritarkvara digitaalssteemide veakindluse hindamiseks, valida testidisaini meetodi konkreetse arendusolukorra jaoks ning phjendada oma valikut. Suudab rakendada riskide hindamisel phinevat testimise planeerimist ja elluviimist.

pimapi osad ehk tendusmaterjalid Taotleja poolt loodud arenduslesanne (kaardistatud IT vajadused, rakendusele kirjeldatud nuded ja selle funktsionaalse testimise jaoks loodud stsenaarium ning testimise dokumentatsioon koos selgituskirjaga)

Hindamiskriteeriumid Arenduslesande seletuskiri on korrektses ja arusaadavas keeles ning sisaldab asjakohaselt kasutatud erialast terminoloogiat. On loetletud kasutatud testimisliigid, vaadeldava testimise vajalikkus on seostatud testimise ldiste eesmrkidega. Arenduslesandes on organisatsiooni/ ksuse (tellija) IT vajadused kaardistatud kliendiphiselt, nuded loodavale rakendusele on heselt mistetavad ja nende teostatavus analsitud. Testi liigi ja meetodi valik, samuti testimise planeerimine lhtub arendatava tarkvara riskianalsist.

Oskab kasutada professionaalset eritarkvara digitaalssteemide veakindluse hindamiseks, valida testidisaini meetodi konkreetse arendusolukorra jaoks ning phjendada oma valikut. Suudab rakendada riskide hindamisel phinevat testimise planeerimist ja elluviimist. Orienteerub digitaalssteemide projekteerimise majanduslikes aspektides ning oskab leida kompromisse projekteerimiskriteeriumide vahel. Oskab analsida projektide edukust ja tarkvara arendusprotsesside kvaliteeti. Oskab planeerida ja kivitada tarkvara arendusprojekte ning juhtida projekti lbiviimiseks vajalikke ressursse.

Taotlejaphine vljavte klientide standardsest tagasisidest vi he olulise tellimusmahuga kliendi poolt taotlejale antud hinnang Taotleja poolt kirjutatud ennast analsiv essee, milles ta analsib esitatud pimapi osadest lhtuvalt enda arengut vastavas valdkonnas ja selle seoseid taotletava mooduli vljunditega.

Tagasiside prineb usaldusvrsetest allikatest (nt ksitluse korral jlgitakse valimi usaldusvrsust ja vimalusel tulemuste dnaamikat) ja on taotleja poolt tehtud tdele valdavalt positiivne.

Essee (2-4 lk A4) on kirjutatud korrektses kirjakeeles, grammatikanuetele vastavalt. Essees on esindatud analtiline aspekt (taotleja on analsinud oma tendatavate pdevuste phise tegevuse nnestumisi ja nrgemaid sooritusi ning toonud vlja olulisema, mida ta nendest olukordadest ppis) ning taotleja vljendab oma arusaamist kogemusest pitu ning selle mooduli pivljunditega seotuse osas selgelt ja heselt mistetavalt.

Vajadusel vib tiendavalt rakendada intervjuu meetodit.

90

Niteid ppeainete ja moodulite hindamisest

Niteid ppeainete ja moodulite hindamisest

91

3.10 Tootedisain
Bakalaureusepe 2 EAP, 24 tundi auditoorset td, 28 tundi iseseisvat td Eristav hindamine PROJEKT 3B PPEAINE NIMETUS (eesti keeles) PPEAINE NIMETUS (inglise keeles) MAHT (EAP) PAIGUTUS PPEKAVAS SISUKIRJELDUS, TEEMAD PROJEKT 3B (Pakendidisain) Project 3B (Packaging Design) 2 EAP, 24 kontakttundi, 28 iseseisvat tundi III semester Pakendite valmistamise phiprintsiibid ja disaini analsimine Pakendite funktsioon. Pakendite konstruktsioon Pakendite valmistamistehnoloogiad ja materjalid Pakendi kavandamine ja prototbi valmistamine Disainilesande ekspositsioon ja esitlus PIVLJUNDID ppeaine lbinud lipilane teab ja rakendab pakendi valmistamise phiprintsiipe; mistab pakendi funktsionaalseid omadusi ja tunneb pakendite konstrueerimise meetodeid; oskab pakendeid analsida disaini seisukohast ja mistab pakendi kui toote suhtlusvahendi thtsust; teab kaasaegseid pakendite tootmise tehnoloogiaid ja tunneb pakendite valmistamise materjale; vormistab pakendikavandeid ja valmistab prototpe; oskab eksponeerida disainiprojekti ja esitleda teostatud prototbi kontseptsiooni. HINDAMISE EELDUS (HINDAMISELE PSEMISE TINGIMUS) Osavtt tundidest min 80% Disainiprojekti thtaegne esitamine, eksponeerimine ja esitlemine

HINDAMISMEETOD ja HINDAMISLESANDED

Disainiprojekti ekspositsioon ja esitlus lipilane esitab juhendamisel valminud projekteeritud pakendi funktsiooni analsi, suuline esitlus; pakendi konstruktsiooni, tehnoloogiat ja valmistamise materjale sisaldavad kavandid; A4 formaadis kokkuvolditud nuetele vastava dokumentatsiooni; 1:1 mtkavas pakendi prototbi. lipilane esitab iseseisvalt valminud pakendi disainilahenduse ekspositsiooni ja teeb esitluse. Uuring pakendi disainist sisaldab etteantud teemal pakendi funktsiooni, konstruktsiooni ja tehnoloogia tutvustust ja analsi. Digitaalset esitlust kuni 10 minutit. Maht 5-10 slaidi. ppeprotsessis hinnatakse: suhtumist ppetsse, individuaalset analsi- ja ldistusvimet. Hindamiskomisjon analsib esitatud tde vastavust lesandele ja hindab neid individuaalse hletamise teel.

Hindekriteeriumid
Uurimist olulised osad on olemas, kuid puudub ssteemne lesehitus ja tervik. Pakendeid on analsitud pealiskaudselt. Prototbi idees on vhe isikupra ja tootedisainile omast esteetilist vrtust. Kuigi on rakendatud kige olulisemaid pakendi valmistamise phiprintsiipe ja idee lahendab probleemi peamised funktsionaalsed nuded, on pakendi konstruktsiooni lahendus kasin ja ratsionaalsuse aste madal. Idee on tehnoloogiliselt raskesti teostatav, materjali valik vastab osaliselt eesmrgile. Pakutud ideede vormistus vastab osaliselt nuetele. Esitletavat ideed ja teostatud prototpi selgitatakse konarlikult ega suudeta ksimustele veenvalt vastata. Uurimist olulised osad on olemas, kuid puudub ssteemne lesehitus ja tervik. Pakendeid on analsitud pealiskaudselt. Prototbi idees on vhe isikupra ja tootedisainile omast esteetilist vrtust. Kuigi on rakendatud kige olulisemaid pakendi valmistamise phiprintsiipe ja idee lahendab probleemi peamised funktsionaalsed nuded, on pakendi konstruktsiooni lahenduses ja ratsionaalsuse astmes ksitavusi. Idee tehnoloogiline teostatavus on phjalikult lbi ttamata. Materjali valik vastab osaliselt eesmrgile. Pakutud ideede vormistus vastab nuetele. Esitletavat ideed ja teostatud prototpi selgitatakse, kuid ei suudeta ksimustele veenvalt vastata.

92

Niteid ppeainete ja moodulite hindamisest

Niteid ppeainete ja moodulite hindamisest

93

Uurimists esitletud informatsioon on tielik. lesehitus on ssteemne ja terviklik. Pakendite anals on heal tasemel. Prototbi idees on mrgata isikupra ja prototbis on tootedisainile omast esteetilist vrtust. On rakendatud kige olulisemaid pakendi valmistamise phiprintsiipe ja idee lahendab probleemi peamised funktsionaalsed nuded. Pakendi konstruktsiooni lahendus ja ratsionaalsuse aste vastab nuetele. Idee on tehnoloogiliselt teostatav, materjali valik vastab eesmrgile. Pakutud ideede vormistus vastab nuetele. Esitletavat ideed ja teostatud prototpi selgitatakse arusaadavalt, ksimustele suudetakse vastata osaliselt. Uurimists esitatud informatsioon on tielik. lesehitus on ssteemne ja terviklik. Pakendite anals on vga heal tasemel. Prototbi idee on isikuprane ja prototp omab tootedisainile omast krget esteetilist vrtust. On rakendatud kiki pakendi valmistamise printsiipe. Idee lahendab probleemi kik funktsionaalsed nuded. Pakendi konstruktsiooni lahendus on originaalne ja ratsionaalne. Idee tehnoloogiline teostusettepanek ja materjalivalik on realistlikud. Pakutud ideede vormistus on tehniliselt ja esteetiliselt krgel tasemel. Esitletavat ideed ja teostatud prototpi tutvustatakse selgelt, ladusalt ja arusaadavalt. Ksimustele vastates suudetakse idee ja prototbi valikut kaitsta. Uurimists esitatud informatsioon on ssteemne ja terviklik. Pakendite anals on phjalik ja sisaldab teema kohta uudset informatsiooni. Prototbi idee on vga isikuprane ja prototbil on krge esteetiline vrtus. Idee lahendab probleemi kik funktsionaalsed nuded originaalsel tasemel. Pakendi konstruktsiooni lahendus on teravmeelselt omanoline ja ratsionaalne. Idee tehnoloogiline teostusettepanek ja materjali valik sobivad idee ja konstruktsiooniga suurepraselt. Pakutud ideede vormistus on tehniliselt ja esteetiliselt vga krgel tasemel. Ideed ja teostatud prototpi esitletakse tervikkontseptsioonina, mida diskussiooni tekkides ollakse vimeline kaitsma.

3.11 Turundus
Bakalaureusepe 3 EAP, 20 tundi loenguid, 32 tundi seminare, 52 tundi iseseisvat td Eristav hindamine Eesmrk Anda levaade turundusteooriast ning turunduse rollist ja lesannetest ettevtte ts. pivljundid lipilane 1) selgitab turundusteooria phimisteid ja toob niteid ning mratleb ettevtte turunduse kontseptsiooni; 2) analsib tarbija ostukitumist mjutavaid tegureid ja ostuprotsessi; 3) analsib turunduskeskkonda ja hindab ettevtte vimalusi ning ohtusid turul; 4) kirjeldab vimalusi ja toob niteid turundusotsuse tegemiseks vajaliku turundusinfo hankimise kohta; 5) selgitab turundusmeetmestiku osade (toode, hind, jaotus, mgitoetus) kujundamise phimtteid, mjureid ja omavahelist seotust; 6) phjendab enda toodud seisukohti ja arvamusi.

Hindamismeetodid tde mapp (mitteeristav hindamine) konkurentsianals (eristav hindamine) lhivastustega kirjalik t (eristav hindamine) Tde mappi kuuluvad td (vt tabelis allpool) peavad vastama lvendikriteeriumidele. ppeaine lpphinne kujuneb kahe eristavalt hinnatud hindamismeetodi punktide koondsumma alusel, kusjuures lhivastustega kirjaliku t esimene osa, mis peab olema veatult vastatud, tagab pivljundite omandamise. Teine osa diferentseerib hinde. Kahe eristava hindamismeetodi abil hinnatakse peaaegu kikide pivljundite (vlja arvatud pivljund nr 2) omandamist.

Hinde kujunemine Hinded kujunevad jrgnevalt saadud punktide phjal: Hinne E 24-26 punkti Hinne D 27-33 punkti Hinne C 34-39 punkti Hinne B 40-46 punkti Hinne A 47-50 punkti

Hindamise eeldused osavtt vhemalt 75% seminaridest iseseisvate ja seminaritde igeaegne esitamine

94

Hindamise teooriataust

Niteid ppeainete ja moodulite hindamisest

95

Hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid Hindamismeetod 1. Tde mapp Hindamiskriteeriumid Seminaritd on esitatud etteantud jrjekorras paberkandjal koondatuna hte mappi. Rhmatdena koostatud, esitletud tdele on kirjutatud rhmas osalenud lipilaste nimed. lipilane on testi teinud. Punktide arv Sooritatud/ mittesooritatud 2 pivljundid

Hindamismeetod 3. Lhivastustega kirjalik t (koosneb kahest osast)

Hindamiskriteeriumid Lhivastustega kirjalik t koosneb kahest osast: I osa - lipilane demonstreerib ainekavas toodud pivljundite omandamist minimaalsel tasemel; II osa lipilane demonstreerib teadmisi ja oskusi miinimumi letaval tasemel. I osa ksimuste puhul peab lipilane kikide ksimuste puhul demonstreerima teadmiste ja oskuse omandamist. Phimistete puhul tuleb vastata igesti (sh tuua nide) viiest ksitud mistest vhemalt neljale. Misted loositakse.

Punktide arv 30

pivljundid 1, 5, 6

1.1. Test tarbijate ostukitumise teooria kohta abimaterjalide kasutamisega 1.2. Enda ostukitumise anals

lipilane on a) analsinud enda ostukitumist kikide juhendis esitatud ksimuste phjal; b) analsis kasutanud misteid igesti; c) analsis toonud vlja oma kitumise ja otsuste phjendused.

2,1

JUHEND KONKURENTSIANALSI TEGEMISEKS Iseseisev t ppeaines Turundus Konkurentsianalsi kigus tuleb 2 1. Vrrelda ja analsida kolme sama vajadust rahuldavat toodet (kaupa vi teenust), mida pakuvad erinevad ettevtted. 1.1. Rahuldatava vajaduse kirjeldamine ja vrdluskriteeriumide pstitamine Kirjeldage tarbija probleemi vi vajadust ning ootusi tootele. Pstitage tarbija vajadusest lhtudes toodete vrdluseks vajalikud kriteeriumid, mille alusel tarbija neid tooteid vrdleb. Tarbija vajaduse mratlemisel tuleb lhtuda ppet kigus ksitletud vastavasisulistest ppematerjalidest. 1.2. Andmete kogumine ja vrdlemine Titke alljrgnev tabel, kus tuleb vrrelda tarbija vajadust rahuldavaid konkureerivaid tooteid. Kriteeriume, mille alusel tarbija tooteid vrdleb, peab olema vhemalt 10. Jrgnevalt on toodud nide, milliseid vrdluskriteeriume vib tarbija pstitada, ostes kohupiimakreemi.

1.3. Tarbija ostukitumise anals koostatud esseede phjal (rhmat) 1.4. Turundusteemalise artikli kokkuvtte kirjalik ja suuline esitlus, rhmat kokkuvte 1.5. Lhtelesande koostamine turundusprobleemi lahendamiseks vajaliku turundusinfo kogumiseks (rhmat) 1.6. he toote turundusmeetmestiku kirjeldus ja selgitus (rhmat) 1.7. Tagasisideleht 2. Konkurentsianals (paarist)

Analsis on vlja toodud tarbijate ostukitumise ldistus ja erisused. Tehtud anals on seminaris ette kantud. Kirjalikus kokkuvttes on vastatud kikidele juhendi ksimustele. Artikli phisisu ja jreldusi on tutvustatud rhmas. Rhmad on esitanud oma kokkuvtte, mida nad ksteise poolt loetud artiklitest ppisid. Kirjeldatakse puuduolevat informatsiooni ja phjendatakse selle vajalikkust. Selgitatakse tpsemalt probleemi olemust, pstitades probleemksimusi. Tuuakse vlja vimalused ja meetodid informatsiooni hankimiseks. Toodud arvamused ja seisukohad on phjendatud. Kirjeldatakse ja selgitatakse he toote olemust, hinda, jaotuse, mgitoetuse kujundamise phimtteid ning mjureid. On koostatud stendiettekanne. ppeaine tagasiside ksimustele on vastatud. Td hinnatakse jrgmiste kriteeriumide alusel: a) vajaduse kirjeldus, b) vrdluskriteeriumid, c) juhendis toodud ksimustele vastamine ja argumenteerimine, d) lisamaterjalide kasutamine. Vaata allpool Konkurentsianalsi juhend 20

Tabel 3.10.1. Tarbija vajadust rahuldavate konkureerivate toodete vrdlus Vrdluskriteerium 5 Maitseomadused Rasvasisaldus Valgusisaldus Lisaainete sisaldus 6 1, 3, 4 Kohupiimakreemi konsistents Toote silivusaeg hukindlalt suletav pakend Pakendi kuju Pakendi kujundus Tootja tuntus ja maine Hind A ettevtte toode B ettevtte toode C ettevtte toode

96

Teie lesanne on

Vastuseid tuleb phjendada! TOOTED samad erinevad erinevad LHEDASED KONKURENDID LDISED KONKURENDID Joonis 5. Konkurentide liigid TARBIJAD samad 2. Mratleda valitud toote vahetud, lhedased, kaudsed ja ldised konkurendid. VAHETUD KONKURENDID KAUDSED KONKURENDID Koostage eelpool toodud ksimustele vastamiseks raport ehk aruanne, mis sisaldab ka kogutud andmete tabelit. Raporti vormistamisel jrgige kesoleva juhendi struktuuri (sh tooge ksimused, millele te vastate). Kirja suurus on 12 punkti, paremas nurgas on koostaja nimi, e-posti aadress. Kesolevat iseseisvat td on soovitav teha paaristna.

c) vrrelda tooteid omavahel.

Niteid ppeainete ja moodulite hindamisest

3) Millised on valitud toodete puhul asendustooted?

5) Mida peate iga toote konkurentsieeliseks (maitse, pakend, hind jne)?

Vrdluse lbiviimisel vastake jrgmistele ksimustele:

KONKURENTSIANALSI HINDAMISKRITEERIUMID (maksimaalne punktide arv on 20) Hindamiskriteerium Vajaduse kirjeldus Maksimaalselt 4 punkti Vrdluskriteeriumid Maksimaalselt 2 punkti Vrdluskriteeriumid on pstitatud kliendi vajadusest lhtuvalt ning kogutud andmed vastavad tegelikkusele. Konkurentide mratlemine Maksimaalselt 2 punkti Lisamaterjalide kasutamine ja viitamine Maksimaalselt 4 punkti Vahetute, lhedaste ja kaudsete konkurentide mratlemisel esineb ks viga. lipilane on kasutanud oma videte ja seisukohtade phjendamiseks kuni 4 teemakohast teisest allikat. 2 punkti Vastused ksimustele Maksimaalselt 8 punkti 1 punkt 2 punkti Tarbija vajadust on kirjeldatud ning selgituste phjalikkuses esineb mningaid puudusi, ebatpsusi ja ksitavusi. Vrdluskriteeriumid on pstitatud kliendi vajadusest lhtuvalt ning kogutud andmed vastavad tegelikkusele. Pstitatud vrdluskriteeriumid viitavad lipilase uurimistle. Vahetud, lhedased ja kaudsed konkurendid on loogiliselt mratletud. lipilane on kasutanud oma videte ja seisukohtade phjendamiseks enam kui 4 teemakohast teisest allikat vi on lbi viidud eksperiment*, mille tulemusi on esitletud korrektselt ja phjalikult. 4 punkti Kikidele juhendis esitatud ksimustele on vastatud, toodud phjendused on loogilised. lipilane on kasutanud oma videte ja seisukohtade phjendamiseks kuni 4 teemakohast teisest allikat ja on lbi viidud eksperiment, mille tulemusi on esitletud korrektselt ja phjalikult. 6 punkti Kikidele juhendis esitatud ksimustele on vastatud, toodud phjendused ja selgitused on loogilised ning phjalikud. Erinevate ksimuste vastustes ei esine loogikavigu. lipilane on kasutanud oma videte ja seisukohtade phjendamiseks enam kui 4 teemakohast teisest allikat ja on lbi viidud eksperiment, mille tulemusi on esitletud korrektselt ja phjalikult. 8 punkti Kikidele juhendis esitatud ksimustele on vastatud, toodud phjendused ja selgitused on loogilised ja vga phjalikud ning moodustavad terviku. lipilane nitab, et orienteerub analsitud valdkonnas ning omab sgavaid teadmisi.
* eksperiment kesolevas ts meldakse eksperimendi all seda, kui lipilane on kesoleva t teostamiseks vrreldavaid tooteid testinud, proovinud, kasutanud ning toodud tegevuste tulemus kajastub pstitatud vrdluskriteeriumides ning esitatud ksimuste vastustes. NB! Teiseste allikate kasutamise eest saab punkte siis, kui lipilane on koostanud korrektselt kasutatud allikate loetelu ning tekstis nendele ka viidanud. Niteid ppeainete ja moodulite hindamisest

Eelneva t tulemusena vrdlesite tarbija vajadust rahuldavaid tooteid, kuid ei mranud kliendi poolt pstitatud toodete vrdlusel kasutatavate vrreldavate kriteeriumide olulisust, mis mravad tehtava ostuotsuse. 3 punkti Tarbija vajadust on kirjeldatud phjalikult. 4 punkti Tarbija vajadust on kirjeldatud vga phjalikult, huvitavalt ning selgitused kajastavad lipilase phjalikku td.

7) Mida peaks iga toote juures tiendama, parendama, et see toode oleks konkurentsivimelisem?

6) Milline neist toodetest on konkurentide poolt kige haavatavam? Miks?

b) leida tarbija poolt vimalikud vrdluskriteeriumid;

a) lhtuvalt tarbija vajadusest leida seda kige paremini rahuldavad vimalikud tooted;

2) Millised tarbijad on tenoliselt erinevate toodete sihtrhmaks?

1) Milline valitud toodetest vastab kige paremini Teie poolt kirjeldatud tarbija vajadusele? Miks?

8) Millised turunduse makrokeskkonnas toimuvad sndmused vivad mjutada antud toote tarbimist? Tooge vhemalt kaks erinevat sndmust ja nende phjendust, selgitust.

4) Milles seisnevad iga toote kaks peamist nrkust ja tugevust?

97

98

Niteid ppeainete ja moodulite hindamisest

Niteid ppeainete ja moodulite hindamisest

99

3.12. Vana Testamendi eksegees I

Bakalaureusepe 3 EAP, 8 tundi loenguid, 20 tundi praktikume ja 50 tundi iseseisvat td Mitteeristav hindamine ldeesmrk Anda levaade Vana Testamendi eksegeesi ehk kaasaegsete inimeste jaoks tlkimise ja tlgendamise kunsti iseloomust ning meetoditest ning ppida tlkima, lihtsamaid meetodeid kasutades analsima ja tlgendama Vana Testamendi proosateksti, selle kujunemist, snumit ja eesmrki. pivljundid Aine lbinud lipilane 1) tunneb piiblieksegeesi iseloomu ja mistab selle thtsust; 2) tunneb teksti-, kirjandus- ja vormikriitika phimtteid; 3) tlgib snaraamatute abil ja analsib lihtsamat proosateksti; 4) kasutab Vana Testamendi heebrea teksti puhul teksti- ja vormikriitika ning eesti teksti puhul vormi- ja kirjanduskriitika phimtteid (heebrea teksti ning tekstikriitika aluseks on Biblia Hebraica Stuttgartensia ja selle tekstikriitiline aparaat, eesti teksti aluseks on mni 1997. a Piibli vljaanne); 5) teeb jreldusi proosakirjanduse kujunemise, snumi ja eesmrgi kohta; 6) leiab relevantset teatme- ja teaduskirjandust ning snastab nende abil jreldusi proosatekstide tekkeloo ja teoloogilise sisu kohta. Hindamine Hindamismeetod 1 Kaksteist lhikest kirjalikku eksegeetilist kodutd 1.1. Defineerida lhidalt, kuni kmne lausega piku jrgi (U. Nmmik, R. Tasmuth. Sissejuhatus eksegeetikasse. Meetodipik tudengitele ja kiriku ttegijatele. EELK UI toimetised 14. Tallinn 2006), mis on eksegeetika meetodikaanon ja selle osad. (Pdevused 1-2) 1.2. Analsida Genesis 22,1-19 (ehk 1. Moosese raamat, edaspidi Gn) lesehitust ning vormistada lesehituse

skeem vhemalt kolme phijaotusega (igas vhemalt kaks alajaotust). (Pdevused 2 ja 4) 1.3. Koostada ja vormistada korrektselt nimekiri vhemalt kmnest akadeemilisest piiblikommentaarist (teos, milles kommenteeritakse mnda piibliraamatut vi -liku peatkk- ja salmhaaval), milles kommenteeritud Gn 1-11, koos sarjade nimetustega ning mrkustega selle kohta, kas ja millises Eesti raamatukogus on need saadaval. (Pdevus 6) 1.4. Tlkida heebrea keelest Gn 2,15-22. (Pdevus 3) 1.5. Vrrelda Babloonia loomiseepose Enuma eli loomiskirjeldust IV 135 - V 23 (Enuma eli . Babloonia loomiseepos. Tlk. Amar Annus. Tallinn 2003) ja Preestriraamatu loomiskirjeldust Gn 1,1-2,4, formuleerida lhidalt vhemalt neli sisulist vi vormilist sarnasust ja erinevust. (Pdevused 2, 4 ja 5) 1.6. Jagada salmid ligus Gn 3,7-13 a- ja b-osadeks ning, kui vimalik, veel - ja -alaosadeks; vt ka Nmmiku/Tasmuthi piku lk 99. (Pdevused 2 ja 4) 1.7. Koostada lhikommentaar (max 1 lk) Kaini ja Aabeli loo kohta (Gn 4,1-16), kasutades vhemalt kolme akadeemilist piiblikommentaari. (Pdevused 1, 5 ja 6) 1.8. Jagada salmid ligus Gn 9,1-16 a- ja b-osadeks ning, kui vimalik, veel - ja -alaosadeks. (Pdevused 2 ja 4) 1.9. Koostada bibliograafia (10 nimetust) monograafiatest ja artiklitest (vajadusel ka kommentaaridest), kus ksitletakse Kaini ja Aabeli lugu Gn 4, 1-16. (Pdevus 6) 1.10. Jagada salmid ligus Gn 11,1-9 a- ja b-osadeks ning, kui vimalik, veel - ja -alaosadeks. (Pdevused 2 ja 4) 1.11. Anda lhilevaade (1 lk) sna dam (veri) teoloogilisest kasutamisest 1) Vanas Testamendis, 2) Gn-s, 3) Gn 9-s; kasutada vib konkordantse ja snastikke (nt Brown-Driver-Briggs), aga vib ka refereerida artiklit dam teoses Theological Dictionary of the Old Testament (vastava artikli IV osa ksitleb teoloogilist kasutamist). (Pdevused 5-6) 1.12. Koostada lhilevaade (1 lk) alglugude Gn 1-11 teoloogiast, snastades vhemalt viis teoloogilist phimtet ning nimetades igahe juures vhemalt kolm iseloomustavat kirjakohta). (Pdevused 1, 2 ja 5)

Hindamiskriteeriumid (mitteeristav hindamine) 1) Kik kaksteist td on esitatud. 2) Tde sisu on arusaadav. 3) Vormistus on selge, koherentne ja akadeemiliselt korrektne. 4) Esitatud seisukohad on argumenteeritud. 5) Kasutatud kirjandust on valitud ja kasutatud adekvaatselt, 6) Nii heebrea teksti teksti- ja vormikriitika kui ka eesti teksti vormi- ja kirjanduskriitika phimtteid on kasutatud tulemuslikult. 7) Proosakirjanduse kujunemise, snumi ja eesmrgi kohta on tehtud jreldusi.

Auditoorse t sisu ja metoodika 1. loeng. Sissejuhatus VT eksegeesi meetoditesse 1. Kodune t 1 2. loeng. Sissejuhatus VT eksegeesi meetoditesse 2. Kodune t 2 3. loeng. VT proosateksti eksegeesi phimtteid ja niteid. Kodune t 3 4. loeng. Sissejuhatus Pentateuhi uurimislukku ja alglugudesse. Kodune t 4 5. praktikum. Genesise eksegees. Preestriraamatu loomislugu I. Gn 1,1-2,4a. Kodune t 5 6. praktikum. Genesise eksegees. Preestriraamatu loomislugu II. Gn 1,1-2,4a. Kodune t 6 7. praktikum. Genesise eksegees. Jahvisti alglood I Gn 2,4b-24. Kodune t 7

Hindamismeetod 2 Kaasattamine praktikumidel, mille sisuks on heebrea teksti lugemine, tekstikriitika ja teksti anals (hinnatakse 3.-5. pivljundit) Hindamiskriteeriumid (mitteeristav hindamine): 1) Praktikumidel osalemine on aktiivne. 2) Lihtsama heebreakeelse proosateksti lugemise ja tlkimise oskust on demonstreeritud. 3) Biblia Hebraica Stuttgartensia tekstikriitilise aparaadi deifreerimise oskust on demonstreeritud. 4) Diskussioonis osalemine on aktiivne ning esitatud vited on phjendatud. ppemeetodid 1) sissejuhatavad loengud; 8 tundi; puudutab pdevusi 1, 2 ja 6; 2) iseseisev t piiblitekstide ning kohustusliku ja soovitusliku kirjandusega; 50 tundi; puudutab kiki pdevusi; 3) praktikumid piiblitekstidega; 20 tundi; puudutab pdevusi 3.-5.

8. praktikum. Genesise eksegees. Jahvisti alglood II Gn 2,25-3,24. Kodune t 8 9. praktikum. Genesise eksegees. Jahvisti alglood III Gn 4,1-26. Kodune t 9 10. praktikum. Genesise eksegees. Preestriraamatu Aadama genealoogia Gn 5,1-32 11. praktikum. Genesise eksegees. Vahepala Gn 6,1-4. Veeuputuslugu I Gn 6,5-22. Kodune t 10 12. praktikum. Genesise eksegees. Veeuputuslugu II Gn 7,1-8,22. Kodune t 11 13. praktikum. Genesise eksegees. Preestriraamatu leping Noaga ja Kaanani needmine Gn 9,1-29. Jahvisti rahvaste genealoogia Gn 10,1-32. Kodune t 12 14. praktikum. Genesise eksegees. Paabeli torni ehitamine Gn 11,1-9. Seemi genealoogia Gn 11,10-32. Kokkuvte

100

Niteid ppeainete ja moodulite hindamisest

Kasutatud kirjandus
Biggs, J., Tang, C. 2008. ppimist vrtustav petamine likoolis Tartu: Tartu likooli Kirjastus Cassidy, S. 2007. Assessing inexperienced students ability to self-assess: exploring links with learning style and academic personal control. Assessment and Evaluation in Higher Education. Vol 32, 313-330 Dochy, F., Segers, M., Sluijsmans, D.1999. The use of Self-, Peer and Co-Assessment in Higher Education: a review. Studies in Higher Education. Vol 24, nr 3, 331350 Falchikov, N. 2005. Improving Assessment Through Student Involvement. Practical solutions for aiding learning in higher and further education. London and New York: RoutledgeFalmer Fallows, S., Balasubramanyan, C. 2001. Multiple Approaches to Assessment: reflections on use of tutor, peer and self-assessment. Teaching in Higher Education, vol 6, nr 2, 229-246 Frankland, S. 8Ed.) Enhancing teaching and Learning through Assessment. Hong Kong: Springer. Gale, K., Martin, K., McQueen, G. 2002. Triadic Assessment. Assessment and Evaluation in Higher Education, Vol 27, nr6, 557-567 Hanrahan, S.J., Isaacs, G. 2001. Asessing Self- ad Peer-assessment: the students views. Higher Education Research and Development. Vol 20, nr1, 53-70 Jones, S., Tanner, H. 2006. Assessment: A practical Guide for Secondary teachers. London, New York: Continuum. Krgharidust andvate ppeasutuste htse hindamisssteemi kinnitamine. http://www.

Pilli, E. (Koost.) 2008. Hindaja juhend. Varasemate pingute ja tkogemuse arvestamine. Tartu. Pilli, E. 2008. Hindamine krgkoolis. Tartu: Tartu likooli Kirjastus. Pope, N.K.L. 2005. The impact of stress in self- and peer assessment. Assessment and Evaluation in Higher Education. Vol 30, 1, 51-63 Race, P., Brown, S., Smith, B. (1996/2005). 500 Tips on Assessment. London, New York: RoutledgeFalmer Race, P., Brown, S., Smith, B. (2005). 500 Tips on Assessment. London, New York: RoutledgeFalmer Rutiku, S. Valk, A., Pilli, E., Vanari, K. 2009. ppekava arendamise juhendmaterjal. Tartu: Archimedes. Sluijsmans, D., Dochy, F.J.R.C., Moerkerke, G. (1999). Creating a learning environment by using self-, peerand co-assessment. Learning Environments Research, 1: 239-319 Smith K., Tillema, H. (2003) Clariflying Different Types of Portfolio Use. Assessment & Evaluation in Higher Education. Volume 28, 625-649. Vogt, M., McMaughlin, M. (1997). Portfolios in teacher education. Newark. Wienker-Piepho, S. 2004. Humboldti mt? Akadeemia 7, 1581-1601 htne hindamisssteem krgharidustasemel, koos diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimustega. https://www.riigiteataja.ee/ert/

act.jsp?id=13230393

riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=235430

Lejk, M., Wyvill, M. 2001. The effect of inclusion of self-assessment with peer-assessment of contributions to a group project: a quantitative study of secret and agreed assessments. Assessment and Evaluation in Higher Education, 26, 551-562 Mikk, J. 2002. Ainetestid: loengukonspekt T lipilastele. Tartu: Tartu likooli Kirjastus. Moon, J. 2002. The Module and Program Development Handbook. Mrja, T., Lhmus, M., Jgi, L. 2003. Andragoogika: raamat ppimiseks ja petamiseks. Tallinn: Ilo.