ppeasutus: ppeasutuse kood:

Kuressaare Ametikool 70003744

PPEKAVA REGISTREERIMISLEHT ppekava rhm ppekava nimetus ppekeel: Kutseppeliik EHITUS JA TSIVIILRAJATISED Kinnisvarahooldus Facility serviceman eesti keel kutsepe phikoolis ja gmnaasiumis kutsepe koolikohustuse ea letanud phihariduseta isikutele kutsepe phihariduse baasil kutsekeskhariduspe kutsepe keskhariduse baasil

120 n Maht ppendalates: ppekava koostamise alus: Kinnisvarahoolduse ppekava koostamise aluseks on Ehituserialade riiklik ppekava, mis on kinnitatud Haridus- ja teadusministri mrusega nr 20. 14. mrtsil 2008.a. ppekava eesmrgid ja lesanded: Kinnisvarahoolduse ppekava eesmrgiks on vimaldada ppijal omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid ttamiseks ehitus- ja kinnisvarahooldusettevtetes ning luua eeldused pingute jtkamiseks ja elukestvaks ppeks. Kinnisvarahoolduse ppekava lesandeks on ette valmistada selline ttaja, kes: 1) vrtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi; 2) oskab oma td planeerida, teostada, hinnata ja arendada; 3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates tolukordades; 4) on orienteeritud heade pi- ja ttulemuste saavutamisele; 5) vastutab enda ja kaasttajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades; 6) ttab tervist ja keskkonda sstvalt; 7) oskab teha eetilisi ja seadusekohaseid valikuid ning on vastutusvimeline; 8) tuleb toime multikultuurses keskkonnas; 9) oskab suhelda ja on valmis meeskonnatks; 10) oskab hankida ja analsida teavet. Nuded pingute alustamiseks: Vastuvtt ehitusviimistluse erialale toimub vastavalt EV Haridus- ja teadusministri mrustele. Vastuvtte korraldab Kuressaare Ametikooli vastuvtukomisjon, mille tegevus on koosklas haridusministri poolt kehtestatud juhendiga. Vastu vetakse phikooli lpetanud, eesti keelt knelevaid isikuid. Kooli astumiseks tuleb vastuvtukomisjonile esitada jrgmised dokumendid: isikut tendav dokument (snnitunnistus vi pass); phiharidust tendav dokument; vanema vi seadusliku eestkostja kirjalik nusolek kui pilaskandidaat on alaealine; vormikohane meditsiiniline tend tervisliku seisundi kohta; avaldus kooli astumiseks; 4 fotot 3 x 4 cm. Vastuvetuks loetakse pilast, kes on osalenud vestlusel vastuvtukomisjoni poolt volitatud isikuga.

ppekava struktuur: 1. ld- ja phipingute moodulid 44 n 1. Majanduse ja ettevtluse alused 1 2. Tseadusandluse alused 1 3. Suhtlemine ja asjaajamise alused 1 4. Arvutipetus 2 5. Erialane vrkeel 2 6. Joonestamine 2 7. Tkeskkonna ohutus 1 8. Ehitusfsika 1 9. Ehitamise alused 2 10. Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid 3 11. Ehitusmdistamine 1 12. Renoveerimise alused 1 13. Kinnisvarahoolduse alused 1 14. Klienditeenindus 1 15. Konstruktsioonide tehnohooldus 7 16. Tehnossteemide hooldus 7 17. Krundihooldus 5 18. Puhastustd 5 2. Valikpingute moodulid 36 n 1. Mritd I 6 2. Hdroisolatsioonitd 1 3. Betoonitd 4 4. Maalritd 8 5. Plaatimistd 8 6. Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine 3 7. Puusepatd 6 3. ldharidusained 40 n 1. Eesti keel 4 2. Kirjandus 2 3. Vrkeel 6 4. Matemaatika 4 5. Fsika 3 6. Keemia 3 7. Geograafia 3 8. Bioloogia 3 9. Ajalugu 3 10. Inimesepetus 2 11. hiskonnapetus 2 12. Muusika 1 13. Kunst 1 14. Kehaline kasvatus 3 Nuded pingute lpetamiseks: pingud loetakse lpetatuks, kui on: saavutatud ppekavas esitatud pitulemused; sooritatud positiivsele tulemusele emakeeles, matemaatikas ja inglise keeles lpueksam; sooritatud positiivsele tulemusele eriala lpueksam. Lpetamisel vljastatavad dokumendid: Kool vljastab lputunnistuse kutsekeskharidusppe lbimise kohta ja hinnetelehe, kuhu kantakse moodulite ja ldharidusainete kokkuvtvad hinded. ppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nuetele ..................................................................200.a. ..............................................................................................................................................................
/ees- ja perenimi, allkiri/

Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse Kutsehariduse osakonna peaspetsialist

ppeasutus KURESSAARE AMETIKOOL ppeasutuse kood 70003744 Aadress Telefon/Faks e-post ppekavarhm ppekava Kohtu 22, 93812 Kuressaare 45 24600/45 24616 kak@ametikool.ee Ehitus ja tsiviilrajatised Kinnisvarahooldus Facility serviceman Kutseppe liik Kutsekeskhariduspe

ppekava maht ppendalates 120 ppendalat ppekeel Kinnitan kskkirja nr 1-9/181 Eesti Neeme Rand
kooli direktori allkiri

kuupev 30.09.2008
pitsat

Koosklastatud kooli ppenukogu koolinukogu nr. 4-20/1 nr. 1-6/6 08.09.2008 29.09.2008
koosoleku protokolli nr, kuupev

koosoleku protokolli nr, kuupev

Kontaktisik

Andres Kolk
allkiri

Tehniliste erialade osakonna juhataja Telef: 452 0677; 516 5916 e-post: andreskolk@ametikool.ee faks: 452 4616

Registreeritud Eesti Hariduse Infossteemis............................................................................................

kuupev

ppekava kood 3

SISUKORD

1. LDOSA................................................................................................................................6 1.1. ppekava koostamise alus...............................................................................................6 1.2. ppekava eesmrgid ja lesanded...................................................................................6 1.3. Nuded pingute alustamiseks.........................................................................................6 1.4. ppekava struktuur..........................................................................................................7 1.5.1. Moodulite/ldharidusainete nimetused ja mahud.....................................................8 1.5.2. Praktikakorraldus....................................................................................................11 1.5.3. Valikpingute valiku vimalused ja tingimused.....................................................12 1.6. ldised hindamise phimtted.......................................................................................13 1.6.1. Hindamise ldphimtted ja kriteeriumid..............................................................13 1.6.2. Lpueksami hindamine...........................................................................................14 1.7. Nuded pingute lpetamiseks......................................................................................15 1.8. ppekava koostajad.......................................................................................................15 2. PPEKAVA MOODULITE KIRJELDUS..........................................................................16 2.1. ldpingute moodulid...................................................................................................16 2.1.1. Majanduse ja ettevtluse alused..............................................................................16 2.1.2. Tseadusandluse alused........................................................................................18 2.1.3. Suhtlemine ja asjaajamise alused............................................................................20 2.1.4. Arvutipetus............................................................................................................22 2.1.5. Erialane vrkeel....................................................................................................24 2.2. Phipingute moodulid..................................................................................................26 2.2.1. Joonestamine...........................................................................................................26 2.2.2. T- ja keskkonnaohutus........................................................................................28 2.2.3. Ehitusfsika...........................................................................................................30 2.2.4. Ehitamise alused.....................................................................................................32 2.2.5. Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid.....................................................................34 2.2.6. Ehitusmdistamine................................................................................................39 2.2.7. Renoveerimise alused.............................................................................................41 2.2.8. Kinnisvarahoolduse alused.....................................................................................44 2.2.9. Klienditeenindus.....................................................................................................47 2.2.10. Konstruktsioonide tehnohooldus...........................................................................49 2.2.11. Tehnossteemide hooldus.....................................................................................52 2.2.12. Krundihooldus.......................................................................................................55 2.2.13. Puhastustd.........................................................................................................57 2.3. Valikpingute moodulid................................................................................................60 2.3.1. Mritd I.............................................................................................................60 2.3.2. Hdroisolatsioonitd.............................................................................................62 2.3.3. Betoonitd.............................................................................................................65 2.3.4. Maalritd...............................................................................................................67 2.3.5. Plaatimistd...........................................................................................................69 2.3.6. Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine..................................................................71 2.3.7. Puusepatd............................................................................................................73 4

3. LDHARIDUSAINED........................................................................................................76 3.1. Eesti keel........................................................................................................................76 3.2. Kirjandus........................................................................................................................78 3.3. Vrkeel.........................................................................................................................80 3.4. Matemaatika...................................................................................................................87 3.5. Fsika...........................................................................................................................90 3.6. Keemia...........................................................................................................................92 3.7. Geograafia......................................................................................................................95 3.8. Bioloogia........................................................................................................................99 3.9. Ajalugu.........................................................................................................................103 3.10. Inimesepetus.............................................................................................................105 3.11. hiskonnapetus........................................................................................................107 3.12. Muusika......................................................................................................................109 3.13. Kunst..........................................................................................................................111 3.14. Kehaline kasvatus......................................................................................................113 LISAD.....................................................................................................................................116 1. ppekavaga seonduva ppebaasi kirjeldus.....................................................................116 2. ppekavaga seotud petajad...........................................................................................118 3. Talase tegevuse eelkokkulepe.....................................................................................124 4. Praktika aruanne..............................................................................................................126 5. Praktikandi iseloomustus................................................................................................127

1. LDOSA
1.1. ppekava koostamise alus
Kinnisvarahoolduse ppekava koostamise aluseks on Ehituserialade riiklik ppekava, mis on kinnitatud Haridus- ja teadusministri mrusega nr 20. 14. mrtsil 2008.a.

1.2. ppekava eesmrgid ja lesanded

Kinnisvarahoolduse ppekava eesmrgiks on vimaldada ppijal omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid ttamiseks ehitus- ja kinnisvarahooldusettevtetes ning luua eeldused pingute jtkamiseks ja elukestvaks ppeks. Kinnisvarahoolduse ppekava lesandeks on ette valmistada selline ttaja, kes: 1. vrtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi; 2. oskab oma td planeerida, teostada, hinnata ja arendada; 3. oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates tolukordades; 4. on orienteeritud heade pi- ja ttulemuste saavutamisele; 5. vastutab enda ja kaasttajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades; 6. ttab tervist ja keskkonda sstvalt; 7. oskab teha eetilisi ja seadusekohaseid valikuid ning on vastutusvimeline; 8. tuleb toime multikultuurses keskkonnas; 9. oskab suhelda ja on valmis meeskonnatks; 10. oskab hankida ja analsida teavet.

1.3. Nuded pingute alustamiseks

Vastuvtt kinnisvarahoolduse erialale toimub vastavalt EV Haridus- ja teadusministri mrustele. Vastuvtte korraldab Kuressaare Ametikooli vastuvtukomisjon, mille tegevus on koosklas haridusministri poolt kehtestatud juhendiga. Vastu vetakse phikooli lpetanud, eesti keelt knelevaid isikuid. Kooli astumiseks tuleb vastuvtukomisjonile esitada jrgmised dokumendid: isikut tendav dokument (snnitunnistus vi pass); phiharidust tendav dokument; vanema vi seadusliku eestkostja kirjalik nusolek kui pilaskandidaat on alaealine; vormikohane meditsiiniline tend tervisliku seisundi kohta; avaldus kooli astumiseks; 4 fotot 3 x 4 cm. 6

Vastuvetuks loetakse pilast, kes on osalenud vestlusel vastuvtukomisjoni poolt volitatud isikuga.

1.4. ppekava struktuur

Kinnisvarahoolduse ppekava koos kutsekeskhariduse omandamisega on 3 aastat ehk 120 ppendalat, millest 40 ppendalat on ldhariduslikke ppeaineid. Eriala petamiseks (teooria ja praktika kokku) on 80 ppendalat. Ndalas on ppijal 40 tundi, millest 10 tundi on ettenhtud iseseisvaks tks. ppekava on avatud valikpingute raames, mida toob kaasa aeg ja sotsiaalne tellimus. Kinnisvarahoolduse ppekava jaguneb ppeperioodideks koolis ja ettevttes. Koolis toimub teoreetiline vljape ja praktiline pe kooli tkojas, praktika toimub ettevtetes. Kutseppe auditoorse ja praktilise t maht on 58 ndalat, praktika maht on 22 ndalat. Kesolev ppekava on jaotatud teemaphisteks erialamooduliteks. Kooli ppet korraldusest tingituna vivad ldharidusained toimuda 8 ndala pikkuste ldharidusainete perioodidena. Kogu ppekava lbivad jrgmised teemad: keskkond ja sstev areng; infotehnoloogia ja meediapetus; turvalisus.

1.5.1. Moodulite/ldharidusainete nimetused ja mahud Jrk nr Moodulite/ldharidusainete nimetused Kogu- Maht (n) 1. maht ppeaastal (n) tAuditoorne ja praktiline Praktika Maht (n) 2. ppeaastal Kokku Kokku tAuditoorne ja praktiline Praktika Maht (n) 3. ppeaastal tAuditoorne ja praktiline Praktika 12 Kokku 32 1 1 1 1 1 1

I 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14.

ld- ja phipingud Majanduse ja ettevtluse alused Tseadusandluse alused Suhtlemine ja asjaajamise alused Arvutipetus Erialane vrkeel Joonestamine Tkeskkonna ohutus Ehitusfsika Ehitamise alused Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid Ehitusmdistamine Renoveerimise alused Kinnisvarahoolduse alused Klienditeenindus

44 1 1 1 2 2 2 1 1 2 3 1 1 1 1

24 1 1 1 1 1 2 3 1

24 1 1 1 1 1 2 3

14

10

24

20 1 1

1 1 1

1 1 1 1 1 1

1 1

15. 16. 17. 18.

Konstruktsioonide tehnohooldus Tehnossteemide hooldus Krundihooldus Puhastustd

7 7 5 5

2 2 1 1

2 2 1 1

1 1 1 1

2 2 1 1

3 3 2 2

1 1 1 1

1 1 1 1

2 2 2 2

II 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. III 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14.

Valikpingud Mritd I Hdroisolatsioonitd Betoonitd Maalritd Plaatimistd Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine Puusepatd ldharidusained Eesti keel Kirjandus Vrkeel Matemaatika Fsika Keemia Geograafia Bioloogia Ajalugu Inimesepetus hiskonnapetus Muusika Kunst Kehaline kasvatus

36 6 1 4 8 8 3 6 40 4 2 6 4 3 3 3 3 3 2 2 1 1 3

1 1 2 1 2 16 2 1 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1

1 1 2 1 2 16 2 1 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1

1 1 1 1 1 1 1 16 1 1 3 1 1 2 1 2 1 1 1 1

1 1 1 1

2 1 1 2 1 2 2 16 1 1 3 1 1 2 1 2 1 1 1 1

2 1 2 4 1 8 1 1 1 1 1 1 1 1

1 1 2 3 1

3 2 4 7 2 8 1 1 1 1 1 1 1 1

10

1.5.2. Praktikakorraldus

1. Praktika lhikirjeldus kinnisvarahoolduse erialal 1.1. Esimese ja teise praktikaetapi kigus ppija: tutvub tkorraldusega ehitus- ja kinnisvarahooldusettevtetes, tutvub objektide hooldusjuhenditega, teostatavate tde ja tohutusnuetega; lbib sissejuhatava tkaitsealase juhendamise; rakendab ppekeskkonnas omandatud teadmisi ja praktilisi oskusi iseseisva t kigus otsesel individuaalsel juhendamisel soovitavalt heakorratde (krundihooldus, puhastusteenindus), tarindite ja tehnossteemide hooldustde (sh avariide lokaliseerimine) teostamisel; tidab tlesandeid sarnastes olukordades; rhuasetus on tde tehnoloogia tundmisel ja teostuse kvaliteedil, ratsionaalsete tvtete ja kogemuste omandamisel ja kinnistamisel; kinnisvarahooldajale vajalike isikuomaduste (teenindus- ja suhtlemisvalmidus, avatus, seltsivus, suuline vljendusoskus, kannatlikkus, paindlikkus, koostvalmidus, tpsus, hoolikus) hoiakute jrjekindel kujundamine. Praktikal kogetu kaudu suureneb pimotivatsioon. 1.2. Kolmanda praktikaetapi kigus: toimub kutsealaste teadmiste ja oskuste svendamine, toskuste jrjekindel arendamine, ppekeskkonnas, praktika esimesel etapil omandatud kogemuste rakendamine, vilumuste kujundamine; tlesannete titmine iseseisvalt erinevates olukordades, keskendudes vastavalt kas heakorratdele, tehnohooldusele, remonditde vi tugiteenuste osutamisele; rhuasetus on tde kvaliteedil; kutsealaste toskuste svendamine ja ettevalmistamine kooli lpetamiseks; pilane vtab iseseisvalt ttades osa ettevtte tegevusest; pilasel on kujunenud valmisolek ja hoiak asuda tle pitud kutsealal. 2. Praktika pitulemused ppijal on: kujunenud iseseisva t oskused; kujunenud hoiakud ja vajalikud isikuomadused asumaks tellu; kujunenud valmisolek asuda tle pitud kutsealal; omandatud kollektiivis ttamise oskused erinevatel tlikudel; tekkinud vastutustunne tehtud tde kvaliteedi ja ttulemuste osas.

3. Praktika hindamine 3.1. Iga praktikaetapi tulemuste hindamisel vetakse aluseks: tkultuur (tvahendite hoidmise ja hooldamise oskus; tkoha organiseerimine, t korraldamine oskus) ja tsse suhtumine; materjalide tundmine ja valikuoskus; tvahendite ja seadmete tundmine ja kasutamisoskus; tde tehnoloogilise jrjekorra tundmine ja jrgimine; igete tvtete valdamine; tjooniste lugemise oskus; tohutusnuete jrgimine; teostatud tde kvaliteet; pilase isikuomadused: vastutustunnet, algatusvimet ja distsipliini; valmisolekut meeskonnatks, initsiatiivikust erialaste probleemide lahendamisel; praktikal osalemine. 3.2. Praktika hinne kujuneb: 40% ulatuses praktika ettevttepoolse juhendaja esitatud iseloomustuses toodud hinnangust (vt. LISA 5); 30% ulatuses pilase individuaalse praktikalesande phjal koostatud praktikaaruande (vt LISA 4) hindest; 30% ulatuses praktika aruande kaitsmisel saavutatud tulemustest.

1.5.3. Valikpingute valiku vimalused ja tingimused Valikpingutega nhakse ppekavas Kinnisvarahooldus kooli poolt ette spetsialiseerumine ehituskonstruktsioonide hooldusele. Valikpingute moodulid mratlevad teadmised ja oskused, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi ning seonduvad lisakvalifikatsiooniga. Valikpingute mooduliteks on: Mritd I 6n Hdroisolatsioonitd 1n Betoonitd 4n Maalritd 8n Plaatimistd 8n Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine3n Puusepatd 6n Valikpingute maht kokku on 36 ppendalat.

12

1.6. ldised hindamise phimtted

1.6.1. Hindamise ldphimtted ja kriteeriumid Teadmiste ja oskuste kontrollimiseks kasutatakse sltuvalt ppeaine sisust erinevaid vorme. 1. teoreetiliste teadmiste testid: suuline arvestus; kirjalikud td; iseseisvate tde arutelu. 2. praktiliste oskuste testid; 3. pikigud ja nende kohta koostatud aruanded. Hindamisel vrreldakse ppija teadmisi ja oskusi nutavate pitulemustega ja nende phjal mratletud hindamiskriteeriumitega. Hinnatakse 5-palli ssteemis: Hindega 5 (vga hea) hinnatakse suulist vastust, kirjalikku vi praktilist td, praktilist tegevust vi pitulemust (edaspidi pitulemus), kui see on tiel mral ppekava nuetele vastav. Hindega 5 hinnatakse pitulemust, kui pilane on saanud 90100% maksimaalselt vimalikust punktide arvust. Hindega 4 (hea) hinnatakse pitulemust, kui see on ldiselt ppekava nuetele vastav, kuid pole tielik vi esineb viksemaid eksimusi. Hindega 4 hinnatakse pitulemust, kui pilane on saanud 7089% maksimaalselt vimalikust punktide arvust. Hindega 3 (rahuldav) hinnatakse pitulemust, kui see on ldiselt ppekava nuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Hindega 3 hinnatakse pitulemust, kui pilane on saanud 4569% maksimaalselt vimalikust punktide arvust. Hindega 2 (puudulik) hinnatakse pitulemust, kui see on osaliselt ppekava nuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Hindega 2 hinnatakse pitulemust, kui pilane on saanud 2044% maksimaalselt vimalikust punktide arvust. Hindega 1 (nrk) hinnatakse pitulemust, kui see ei vasta ppekava nuetele. Hindega 1 hinnatakse pitulemust, kui pilane on saanud 019% maksimaalselt vimalikust punktide arvust. pilane peab saama hindeks vhemalt "rahuldav" vi hinnangu "arvestatud". pilane, kes ei ole ppeaines saanud hinnangut "arvestatud" vi tema hinne oli "puudulik" vi "nrk", on igus sooritada korduvarvestus vi test kooli poolt mratud ajal. Esitatud skaalast 5% les- vi allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul petaja vib panna kas krgema vi madalama hinde, arvestades: t mahtu; lesande keerukust; vigade arvu ja liiki. Hindamine toimub protsessi-, arvestusliku ja koondhindamisena. Hindavad pilane ise, rhmakaaslased ja petaja. Hindamise ksikasjad kajastuvad ppekorralduseeskirjas ja 13

petaja ainekavas. Ainekursuse algul tutvustab petaja pilastele hindamise ldisi phimtteid, sagedust, sisu ja kriteeriume. Protsessihindamine on pidev tagasiside pingute kohta, mille kaudu toimub pilase hoiakute kujundamine ja ppima ppimine. Protsessihinnete alusel kohandab petaja ppeprotsessi ja lesandeid. Arvestuslikul hindamisel arvestatakse ldiste pdevuste kujunemist, individuaalset arengut ja protsessihindeid. Arvestuslik hinne pannakse vlja terviklike ainekursuste lbimise jrel poolaasta ja aastahindena. Arvestuslik hinne on protsessihinnete kaalutud keskmine hinne. Koondhinne e kooliastmehinne on kikide ppeaastate jooksul samas aines saadud arvestuslike hinnete kaalutud keskmine, mis kantakse lputunnistuse hinnetelehele. 3 ppeaines emakeeles, matemaatikas ja inglise keeles - sooritab pilane ainekursuste lbimise jrel lpueksami. Hinded kantakse e-kooli pevikusse ja pinguraamatusse. Mooduli hindamine toimub tervikuna ja kompleksselt. Mooduli testimisviisid on toodud ppekavas konkreetse mooduli juures. Nendeks vivad olla kirjalike teadmiste testid, praktilised td ja iseseisvad td. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne. Kooli lpetamisel kantakse hinnetelehele ppekava moodulite ja ldharidusainete koondhinded.

1.6.2. Lpueksami hindamine 1. Lpueksami hindamisel hinnatakse teooriat ja praktilise t osa. 1.1. Teoorias hinnatakse erialaste phipingute moodulites omandatut. 1.1.1. Tde tehnoloogiat: tkoha korraldamise phimtteid; tde teostamise tehnoloogilist jrjekorda; materjalide ja tvahendite valiku kriteeriumeid; tulemi kvaliteedinuete ja kontrolltoimingute kirjeldamist; materjalide ja tvahendite iseloomustamist lhtuvalt nende omadustest, kasutusalast ja tingimustest. 1.1.2. Rakendusliku sisuga lesandeid: kirjelduse vi eskiisjoonise jrgi tdeldavate pindade materjalide kulu ja maksumuse arvutamist; vastuste esitamisel tde tehnoloogilisest jrjekorrast lhtumist.

14

1.1.3. Tkeskkonnaohutust: ttervishoiu ja tohutusega seonduvaid ksimusi; isikukaitsevahendite kasutamist; keskkonnasstlikku ehitamist. 1.2. Praktilises ts hinnatakse etteantud lesande jrgi sooritatud proovitd: puhasvuukmritise ladumist (sisaldab nurka ja ava koos kaarsillusega); kutsealal kasutatavate tvtete valdamist; tde teostamise jrjekorda; vajalike materjalide ja kvaliteedinuete tundmist; triistade ja seadmete hooldamist ja kasutamisoskust.

2. Erivajadustega pilaste hindamisel tuleb arvestada iga ppija individuaalset arengut. 3. Lpueksami koondhinne kujuneb: 40% ulatuses teooria osa hindest; 60% ulatuses praktilise osa hindest.

1.7. Nuded pingute lpetamiseks

pingute lpetamine toimub koosklas haridusministeeriumi mrusega. pingud loetakse lpetatuks, kui on: saavutatud ppekavas esitatud pitulemused; sooritatud positiivsele tulemusele emakeeles, matemaatikas ja inglise keeles lpueksam; sooritatud positiivsele tulemusele eriala lpueksam. Kik lalnimetatud nuded titnud ppurile, vljastab kool lputunnistuse kutsekeskharidusppe lbimise kohta ja hinnetelehe, kuhu kantakse moodulite ja ldharidusainete kokkuvtvad hinded.

1.8. ppekava koostajad

Andres Kolk Silvi Truu Ellen Mandel Kuressaare Ametikool, osakonna juhataja Kuressaare Ametikool, kutsepetaja Kuressaare Ametikool, kutsepetaja

15

2. PPEKAVA MOODULITE KIRJELDUS

2.1. ldpingute moodulid

2.1.1. Majanduse ja ettevtluse alused 1n (1T) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab ettekujutuse majanduse ja ettevtluse alustest; saab levaate majanduses ja ettevtluses kasutatavate mistete olemusest ja sisust. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. MAJANDUSE ALUSED JA ETTEVTLUSE ALUSED. Vajadused ja ressursid. Majanduse phiksimused. Nudluse ja pakkumise mehhanism. Eraomand, hinnassteem ja konkurents. Valitsuse roll ja funktsioonid: riigieelarve, maksud ja nende olemus. Eesti majanduse arengusuunad htses Euroopa Liidu majandusruumis. Majanduslik stabiilsus: SKP, RKP, tturg, tpuudus. Pank ja pangateenused. Ettevte, ettevtja, ettevtlus. histegevuse phimtted. rihing, mittetulundushing ja fsilisest isikust ettevtja. Ettevtte loomise etapid. Ettevtte juhtimine. Tootmine ja teenidus: toode ja toodang, psivja muutuvkulud, kasum ja kive. Turunduse phialused ja turundusmeetmestik. Ettevtte finantseerimine. Aruandlus. Vikeettevtte riplaan. FIE-na tegutsemise phireeglid. hiskonnas toimivad peamised majandusprotsessid. ISO standarditele baseeruva ettevtte juhtimisssteemi lesehituse phimtted. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: Eesti majanduse arengusuundi htses Euroopa Liidu majandusruumis; hiskonnas toimuvaid majandusprotsesse ja majandustegevuses osalejate erinevaid rolle (tarbija ja majapidamine, ettevte, riik); erinevate ettevtlusvormide eeliseid ja puudusi ning turukonkurentsiga seonduvaid phimisteid; mistete nudlus ja pakkumine omavahelisi seoseid; ettevtte finantseerimise ja administreerimise ldphimtteid; histegevuse phimtteid ja histulise ettevtluse olemust; riplaani koostamise phimtteid; ISO-standarditele baseeruva ettevtte juhtimisssteemi lesehituse phimtteid. oskab: hinnata enda valikuid majandusotsustena; seostada nudlust ja pakkumist igapevaelus toimuvaga; hinnata enda valikuid ettevtjana vi palgattajana; 16

leida vajalikku infot ja tuge ettevtlusega alustamiseks ja selles osalemiseks; leida enda vajadustele vastavad pangateenused ja investeerimisvimalused.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud majanduses ja ettevtluses kasutatavad phimtted ning misted; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad majandust ja ettevtluse aluseid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

17

2.1.2. Tseadusandluse alused 1n (1T) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab ettekujutuse tsuhteid reguleerivatest igusaktidest; mistab oma vastutust, igusi ja kohustusi tsuhetes. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. LEPINGULISED SUHTED. Fsilised ja juriidilised isikud. Tehingu miste ja vorm. Lepingu miste. Lepingute liigid, sisu ja slmimise kord. Volitus ja volikiri. Thtaeg ja thtpev. Ametijuhend. Tlepingu pooled, nende igused ja kohustused Tlepingu kohustuslikud tingimused. Mratud ja mramata ajaks tlepingu slmimine. Katseaeg. Tlepingu peatumine ja muutmine. leviimine teisele tle. Tlepingu lpetamine. Tlepingu thistamine ja kehtetuks tunnistamine. Kollektiivleping. Kollektiivlepingu pooled ja selle slmimise kord. Tvaidluste lahendamine. Ttajate usaldusisik. Ttli liigid. Streik ja tsulg. Seaduslikust streigist osavtjate talased igused. 3.2. T-JA PUHKEAEG. T- ja puhkeaeg. Tnorm, tpev, tndal, tvahetus. letunnit. Ttamine puhkepevadel, rahvus- ja riigiphadel. Puhkuse liigid: phi- ja lisapuhkus, palgata- ja osaliselt tasustatav puhkus, vanemapuhkused, ppepuhkus ja nende andmise kord. Puhkuse tasustamine. Puhkuse kasutamist takistavad asjaolud ja puhkuse katkestamine. 3.3. T TASUSTAMISE ALUSED. Palk, phi- ja keskmine palk, lisatasu ja juurdemaksed. Palgatingimuste kehtestamine ja palga maksmise kord. T tasustamine eritingimustes. Tagatised ja hvitused. Kinnipidamised palgast. Sotsiaalsed tagatised: toetused, pensionissteem. Materiaalne vastutus tigussuhetes. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: peamisi tsuhteid reguleerivaid igusakte ja tunneb neid ulatuses, mis on vajalik tle asumiseks; tlepingu poolte seadusega stestatud igusi ja kohustusi; tlepingu slmimise, muutmise ja lpetamise aluseid; palga ja puhkuse arvestamise aluseid; palgatingimuste kehtestamise aluseid ja palga maksmise korda; t- ja puhkeaja korraldust ja arvestamise aluseid; ttingimuste kollektiivse kujundamise aluseid; tsuhete pinnalt tekkinud vaidluste lahendamise vimalusi; oma tegevusvaldkonna seadusandliku reguleerimise vajalikkust. oskab: kasutada vastavat ppe- ja teatmekirjandust.

18

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): ppe sisuga mratud pitulemuste saavutatust tsuhteid reguleerivate igusaktide kohta ulatuses, mis on vajalik tle asumiseks; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad tseadusandluse aluseid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

19

2.1.3. Suhtlemine ja asjaajamise alused 1n (1T) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab ettekujutuse suhtlemise olemusest ja viisidest; pib valima sobivat suhtlemisviisi ja suudab kontrollida oma kitumist; pib vltima stressi ja saab levaate stressiga toimetuleku vimalustest; omandab enamkasutatavate ametkirjade vormistamisoskuse. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. SUHTLEMISE OLEMUS. Suhtlemisvajadused ja lesanded. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Vahetuja vahendatud suhtlemine. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Koosolekud ja lbirkimised. Kirjalik suhtlemine. Suhtlemisbarjr ja hirm. Isikutaju eripra ja seda mjutavad tegurid. Positiivne minapilt. Teprane enesehinnang. 3.2. KITUMINE SUHTLEMISSITUATSIOONIDES. Positiivse mulje loomine. Kitumisviisid. Agressiivne, alistuv ja eirav kitumine. Kehtestav kitumine. Erinevad suhtlemissituatsioonid. Veaolukorrad ja nende tekkephjused. Toimetulek veaolukordades. Meeskonnat. 3.3. TOIMETULEK STRESSIGA. Pingete tekkephjused. Stress ja seda phjustavad tegurid. Tstress. Lbiplemine. Toimetulek pingete ja stressiga. 3.4. AMETKIRJADE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE. Asjaajamise alused ja -kord. Dokumendi koostamis- ja vorminuded: dokumendiplangid, dokumendi rekvisiidid, dokumendi vormistamise protseduur. Avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja koostamise ja vormistamise nuded arvutil ja paberkandjal. Ametikirjade (algatuskiri, vastuskiri, tellimiskiri, kaaskiri, volikiri ja vabanduskiri) koostamise ja vormistamise nuded arvutil ja paberkandjal. Internetist ja muudest allikatest hangitud informatsiooni sstematiseerimine, ttlemine ja silitamine. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: esmamulje thtsust ja oskab edastada positiivset esmamuljet; meeskonnat iserasusi ja thtsust ning oskab ttada meeskonnas; vimalusi tpinge ja stressi maandamiseks ning oskab tepraselt ennast hinnata; dokumendi koostamis- ja vorminudeid (dokumendiplangid, dokumendi rekvisiidid, dokumendi vormistamise protseduur). oskab: kituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil; suhtlemisprotsessi alustada ja lpetada; kasutada suhtlemisel kommunikatsioonivahendeid, sh jrgib telefonisuhtluse phinudeid; thelepanelikult kuulata; ennast vljendada suulises ja kirjalikus suhtluses ning kehakeelt; teha parendusettepanekuid; 20

sstematiseerida, tdelda ja silitada internetist ja muudest allikatest hangitud informatsiooni; koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, seletuskirja; kasutada ppe- ja teatmekirjandust.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (60%): ppe sisuga mratud pitulemuste saavutatust suhtlemise olemus ja viisid; kitumine suhtlemissituatsioonides ning toimetulek stressiga; praktilised tegevused (30%): ametkirjade koostamine ja vormistamine; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad suhtlemise ja asjaajamise aluseid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

21

2.1.4. Arvutipetus 2n (1T/1PT) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab oskused teksti- ja tabelittlustarkvara kasutamiseks; pib tundma teksti- ja tabelittluse phioperatsioone, mis on seotud teksti vi tabeli loomise, kujundamise ja vormistamisega; omandab oskused otsida informatsiooni Internetist. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. TEKSTITTLUS. Dokumendi avamine, muutmine ja salvestamine. Uue dokumendi loomine ja salvestamine. Abiteabe kasutamine. Dokumendi sulgemine. Erinevate dokumendi vaadete kasutamine. Triistariba muutmine. Dokumendi salvestamine veebis publitseerimiseks. Andmete sisestamine ja lisamine. Andmete mrgistamine, kopeerimine, teisaldamine ja kustutamine. Otsing ja teksti asendamine. Teksti kujundamise phivtted. Teksti vormindamine. Tabulatsiooni positsioonide paigaldamine. Dokumendi malli kasutamine. Stiilid ja lehekljed. Pise ja jaluse lisamine. igekiri ja selle kontroll. Leheklje vorming. Pildi ja objekti lisamine dokumendile. Printimine. Hulgipostitus. Dokumendi trkkimine. e-kirja koostamine ja saatmine. 3.2. TABELITTLUS JA INFOOTSINGUD. Tabeli avamine, muutmine ja salvestamine. Tabeli loomine. Abiteabe kasutamine. Phihlestuse ja triistariba muutmine. Andmete sh valemite sisestamine lahtrisse. Lahtri, lahtritest koosneva ploki, rea ja veeru mrgistamine. Tabeli kopeerimine, teisaldamine, kustutamine. Otsimine ja asendamine tabelis. Ridade ja veergude lisamine, nende laiuse ja krguse muutmine. Andmete sorteerimine. Andmeseeriate kasutamine. Aritmeetika valemid. Absoluutne ja suhteline aadress. Ttamine lihtsamate funktsioonidega. Tabelite vormindamine. igekirja kontrolli kasutamine. Dokumendi hlestus. Pise ja jaluse lisamine. Objektide ja diagrammide lisamine tabelisse. Dokumendi printimine. Interneti kasutusvimalused, infootsing Internetist. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: arvuti riistvara ja ohutusnudeid kuvariga ttamisel; interneti olemust ja selles peituvaid ohte; e-kirja olemust ja nudeid selle koostamiseks ning oskab seda koostada ja saata; teksti- ja tabelittluse phinudeid; infootsingu vimalusi erialase teabe hankimiseks; dokumendiplangile ja dokumentide rekvisiitidele esitatavaid nudeid; algatuskirja, vastuskirja, tellimiskirja, kaaskirja, volikirja ja vabanduskirja koostamise nudeid.

22

oskab: kivitada arvutit, Windowsi programme ja tegutseda dialoogiaknas; luua, avada, muuta, salvestada ja trkkida dokumenti ja tabelit; koostada ja vormistada arvutil avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, seletuskirja; kasutada enamkasutatavaid tabelarvutusfunktsioone ja philisi aritmeetilisi tehteid; lisada teksti vi tabelisse objekte ja diagramme; otsida internetist erialast informatsiooni, seda tdelda ja salvestada; kasutada ppe- ja teatmekirjandust. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): praktilised tegevused (90%): tekstittlus, tabelittlus ja infootsingud; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad arvutipetust. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

23

2.1.5. Erialane vrkeel 2n (1T/1PT) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab erialaga seotud vrkeelse snavara, misted ja terminid, enamkasutatavad tvahendid ning kasutusjuhendid; omandab teadmised tde tehnoloogilise jrjekorra kirjeldamiseks vrkeeles; tiendab vrkeele oskust suhtlustasandil. 2. Nuded mooduli alustamiseks On omandanud pitava vrkeele algtaseme. 3. ppesisu 3.1. ERIALASED MISTED JA TERMINID. Erialaga seotud misted ja terminid. Mistete tasemel ehitus- ja kinnisvarahooldusettevtetes kasutatavate materjalide nimetused. Ehitamise phietapid ja toperatsioonide jrjekord. 3.2. ENAMKASUTATAVAD TVAHENDID. Ksitriistade ja seadmete nimetused. 3.3. KASUTUSJUHENDID. Snaraamatu abiga erialaste vrkeelsete tekstide lugemine (kasutusjuhendid - seadmetele, materjalidele jms) ning nende thenduse mistmine. Vrkeelse erialakirjanduse kasutamine ja tekstide tlkimine snaraamatu abil. Snaraamatute ja erialaste teabeallikate kasutamine. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: vrkeelseid erialaga seonduvaid misteid; tvahendite nimetusi; ehitamise etappe; tvahendite ja enamkasutatavate ehitus- ja viimistlusmaterjalide nimetusi; esmaabi andmisel kasutatavat snavara ja vljendeid. oskab: ennast vljendada vras keelekeskkonnas; lugeda snaraamatu abiga erialaseid vrkeelseid tekste (seadmete, materjalide kasutusjuhendid jms) ning saab aru nende thendusest; kasutada vrkeelset erialakirjandust ja on vimeline tlkima tekste snaraamatu abil; koostada ja vormistada vrkeeles avaldust, elulookirjeldust (CV), seletuskirja ja kinnituskirja; kirjeldada ehitamise phietappe ja toperatsioonide jrjekorda oma erialal; kasutada snaraamatuid ja erialaseid teabeallikaid. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (30%): erialaga seotud misted ja terminid, enamkasutatavate tvahendite nimed;

24

praktilised tegevused (60%): kasutusjuhendid, toperatsioonide kirjeldamine, snaraamatute ja erialaste teabeallikate kasutamine; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad erialast vrkeelt. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

25

2.2. Phipingute moodulid

2.2.1. Joonestamine 2n (1T/1PT) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab algteadmised joonestamisest ja joonise vormistamise nuetest; omandab tjooniste ja skeemide lugemise oskuse ning eskiisjooniste koostamise oskuse. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. JOONESTAMISE ALUSED JA EHITUSJOONESTAMINE. Joonestusvahendid ja nende valikukriteeriumid. Formaadid, mtkavad. Joonise vormistamise nuded. Normkiri ja kirjanurk. Joonte liigid ja sujuvhendid. Projektsiooni miste ja liigid. Ristprojektsiooni ja kaldprojektsiooni erinevused. Detaili kaks- ja kolmvaade. Liked: ristliked, kohtliked, lihtja liitliked. Kujutised ja nende liigid. Joonise mtmestamine. Aksonomeetria. Tasapinnaliste kujundite ja geomeetriliste kehade joonestamine ristisomeetrias. Nuded eskiisjoonisele. Eskiisi koostamine ja vormistamine. Eskiisi jrgi tjooniste koostamine. Jooniste klassifikatsioon. Eskiisi, koostejoonise, tkitabeli miste. Kujutiste vabakeline skitseerimine aksonomeetrias. Tehnilises dokumentatsioonis kasutatavad tingmrgid, leppemrgid, lihtsustused. Jooniste vormistamine. Plaanid: asendiplaan, phiplaan, korruste plaanid, mtketid, mrkteljed. Liked, slmed, detailjoonised. Phiplaani eskiis-joonis. Kandekonstruktsioonide (metall-, betoon-, puitkonstruktsioonid) kujutamine joonisel. Tootejoonised. Montaaijoonised. Lihtsamate ehituslike eskiiside koostamine. Ehitusmahu arvestamine jooniste jrgi. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: jooniste koostamisel kasutatavaid standardeid; jooniste vormistamise nudeid (formaadid, mtkavad, joonte liigid jms); jooniste mtmestamise nudeid; ldnudeid tehnilise joonise koostamisel; ligete ja vaadete kujutamisphimtteid; ehitusalastel joonistel kasutatavaid kujutisi ja tingmrke; tehnilises dokumentatsioonis kasutatavaid tingmrke, leppemrke, lihtsustusi; kandekonstruktsioonide (metall-, betoon-, puitkonstruktsioonid) kujutamise phimtteid joonisel; keskkonnatehnika jooniste eripra; hoone phiplaane, likeid. oskab: lugeda arhitektuur-ehituslikke tjooniseid ja skeeme (lugeda plaanidelt mtmeid ja ligetelt krgusi); 26

leida joonistelt vajalikke andmeid; keskkonnatehnika joonistelt lugeda isomeetrilisi torustike skeeme ning mte- ja reguleerseadmete jooniseid; visandada ehituslikke eskiise; kanda korrektselt joonisele mtmeid ja tingmrke; arvutada joonise jrgi ehitusmahtu ning materjalide vajadust; kasutada ppe- ja teatmekirjandust.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (30%): pitulemustes mratud joonestamise alused; praktilised tegevused (60%): eskiisjooniste visandamine; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad joonestamist. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

27

2.2.2. T- ja keskkonnaohutus 1n (1T) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab teadmised tkeskkonna mjust ttaja tervisele; omandab teadmised ja oskused, mis aitavad tagada enda ja kaasttajate turvalisuse ehitusplatsil; pib tundma konoomse materjalikasutamise phimtteid, mis tagavad keskkonda sstva ehitustegevuse, samuti esmaabi vtteid ja vahendeid; saab ettekujutuse, kuidas toimida tnnetuse korral. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. TTERVISHOID JA TOHUTUS. Tkeskkond: ldnuded, tkoht, manuaalsed ja elektrilised tvahendid. Tohutuse ja ttervishoiu tagamise meetmed. Tkeskkonna ohutegurid (peamised ohuallikad ehitusobjektil) ja ohutusjuhendid. Tervisekontroll. Tandja ja ttaja kohustused igused ja vastutus. Turvalisus. Isikukaitsevahendid ja nende ige kasutamine. Ttaja vrtegevusest tulenevad ohud ja nende mju tkeskkonnale, kaasttajatele. nnetusoht ja kitumine ohuolukorras. Tnnetus ja kutsehaigus. Ergonoomia. 3.2. ESMAABI. Tegutsemine nnetuspaigal- vigastuse suuruse kindlakstegemine ja olukorra hindamine, otsuse langetamine, tegutsemine. Esmaabivtted: lmbumise, uppumise haavandite, vereringehirete, prutuse, venituste, verejooksude, mrgituse, vrkehade, luumurdude, pletuse, teadvusekaotuse puhul. Esmaabi vahendid tkohal. 3.3. TULE- JA ELEKTRIOHUTUS. levaade ehitusel kasutatavatest elektrilistest ksitriistadest ja seadmetest (elektritrell, elektrilised saed (ketassaag, tikksaag, universaalpink) elektrilised lihvijad (nurga-, lint- ja taldlihvija), elektrilised ketaslikurid, segumasinad jms.) nende ldine ehitus (mootor, reduktor, likeorgan), ohutu kasutamine. Seadmete kasutusjuhendid. Energiajaotusinstallatsioonid, nende liik, vimsus ja kasutamistingimused. Ajutised juhtmestikud ehitusobjektil. Esmaabi elektrilgi korral. Tehnilise protsessi vi tootmistegevuse tuleohu liigitus ehitustdel. Nuded tuleohutuse korraldamisele. Tuleohutusnuded territooriumile ja ehitisele. Tuleohutusnuded elektrijuhtmestikele. Tuleohutusalane sissejuhatav, esmane ja tiendav juhendamine. 3.4. KESKKOND JA SSTEV ARENG. Looduslike protsesside seotus ja tasakaal. Keskkonnastrateegia ja sstva arengu phimtted. Rahvusvaheline keskkonnakaitsealane koost. Eesti Vabariigi osalus rahvusvahelistes keskkonnalepetes. Keskkonnareostuse ennetamise ja vltimise vimalusi tkeskkonnas ja olmes. Keskkonnaprobleemid Eestis. Sstev areng. Sstva arengu kontseptsioon. Agenda 21 ja sstva arengu programm. 3.5. JTMEMAJANDUS. Looduslike protsesside seotus ja tasakaal. Keskkonnareostuse ennetamise ja vltimise vimalusi tkeskkonnas ja olmes. Jtmete teke ja liigitus. Ohtlikud jtmed. Jtmetekke vhendamine, materjalisstvad tvtted, tkultuur. Jtmehooldus ja esmane kitlus. Jtmete ladustamise ja kahjutustamise kohad ehitusplatsil.

28

4. pitulemused ppija teab ja tunneb: tandja ning ttaja igusi ja kohustusi tkeskkonna ohutuse tagamisel; peamisi ohuallikaid ehitusobjektil; esmaabi ldisi phimtteid; ldisi keskkonnaprobleeme ja sstva arengu phimtteid; keskkonnareostuse ennetamise ja vltimise vimalusi tkeskkonnas ning olmes; ehitustdel kasutatavaid elektrilisi ksitriistu, mehhanisme ja seadmeid ning nende ohutu kasutamise nudeid; elektri- ja tuleohutusnudeid ehitustdel ja ttamisel elektriliste masinate ja mehhanismidega; nudeid ajutistele juhtmestikele ehitusplatsil (ohutus, pinge, maandus); elektrivoolu mju inimorganismile; esmaabi vtteid elektrilgi korral; tulekahju levikut takistavate abinude kavandamise tingimusi; nudeid tuleohutuse korraldamisele; tuleohutusnudeid elektriseadmetele; esmaseid tulekustutusvahendeid ja nende kasutamise tingimusi; levaatlikult signaal- ja tulekustutusssteeme ning nende toimimise phimtteid; jtmekitluse vajadust; ergonoomiliste tvtete vajalikkust; oma vrtegevusest tulenevaid vimalikke riske looduskeskkonnale; keskkonnajuhtimisssteemi phimtteid ja vajalikkust; materjalide korduvkasutamise vimalusi ning sstva ja jtkusuutliku arengu phimtteid. oskab: hinnata tkeskkonna ohutegureid, suudab neid vltida ja/vi nende mju vhendada; tegutseda tnnetuse olukorras ja anda esmaabi; vltida oma tegevusest tulenevaid vimalikke ohte endale, kaasttajatele ja looduskeskkonnale; jrgib kutsealaga seonduvaid ttervishoiu- ja thgieeninudeid, tohutusnudeid, ergonoomilisi soovitusi tkoha kavandamisel ja t organiseerimisel; kituda ohuolukorras ning keskkonnareostuse korral; leida ja kasutada teavet tkeskkonda reguleerivatest igusaktidest ning lbib tule- ja tohutusalase sissejuhatava juhendamise; ttada ennast ja keskkonda sstvalt; kasutada ppe- ja teatmekirjandust. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): ppe sisuga mratud pitulemuste saavutatust tkeskkonna ohutuses; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad tkeskkonna ohutust. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

29

2.2.3. Ehitusfsika 1n (1T) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: pib tundma erialaga seonduvaid fsikalisi seoseid; omandab teadmised fsikaseaduste mjust ehituskonstruktsioonidele ja tegevusele. 2. Nuded mooduli alustamiseks On omandatud phikooli fsikakursus. 3. ppesisu 3.1. STAATIKA ALUSED. Jud tehnikas, nende kujutamine vektorina. Judude liitmine ja lahutamine. Toereaktsioonide ja sisejudude mramine mitmesuguste lihtsate ehituskonstruktsioonide puhul. Lihttala, konsooltala, seina ja posti koormamisel tekkivad jud ja nende jaotus ( tmbe-, surve- ja neutraaltsoon). Piirsituatsioon enne purunemist. Konstruktsioonide tugevdamise vimalused. Lihtsamate tstemehhanismide (kangid, plokid, talid, tungrauad, vintsid) tprintsiip. Kangi phimtte kasutamine tehnikas. levaade koormuste liigitusest ja mjust erinevatele konstruktsioonidele ja erinevatele ehitusmaterjalidele. 3.2. SOOJAFSIKA ALUSED. Ehituse soojafsika phimisted. Soojusjuhtivuse olemus, soojuse levimine erinevates keskkondades. Soojuskiirgus ja konvektsioon, nende thtsus ehituses. Ruumi sisekliima, nuded. Joon- ja punktklmsillad. Hoone piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivuse ja soojapidavus. Erinevate seinatpide soojapidavuse vrdlemine. Soojustuse paiknemine vlispiirdes (soojustus vljaspool, keskel vi seespool) Mitmekihilise piirded. Temperatuuri muutumise graafiku mitmekihilistes vlispiiretes. Soojapidavuse arvutamine erinevate vlispiirde konstruktsioonide korral. Piirete niiskusreiim. Veeauru sadestumine. Niiskuskahjustused. Vee- ja auruisolatsioon. Piirde hujuhtivus. Ehitustarindi, ktte ja ventilatsiooni omavaheline seos. Loomulik ja mehhaaniline ventilatsioon. Ehitiste, ehitusmaterjalide ja -konstruktsioonide tulekaitse. Piksekaitse. Harjutuslesanded. 3.3. PIIRETE HELIPIDAVUS. Heli ja mra. Helisagedus ja lainepikkus. Heli levik ruumis. Kaja miste. Kaja vltimise vimalused ruumides. hu- ja lgimra, nende levik ja tkestamise vimalused. Mra mju inimorganismile. Mra mtmise hikud. Resonants ja selle mju. Nuded mrapidavusele. 3.4. ELEKTERIVOOL JA VALGUSTUS. Elektrivool. Elektritakistus. Vooluring. Ohmi seadus. Allikapinge (elektromotoorjud). Takistite ja energiaallikate hendusviisid. Elektrienergia muundamine mehaaniliseks- ja soojusenergiaks. T ja vimsus. Elektrivoolu magnetvli. Sirgjuhtme magnetvli. Vooluga juhtmele mjuv jud. Rpvoolude vastastikune mju Elektromagnetiline jud. Valguse phimisted ja hikud. Kunstlik ja loomulik valgustus. Ruumide loomuliku valgustuse nuded. Loomuliku valgustuse hindamine arvutuslikult ja katseliselt. Harjutuslesannete lahendamine. 3.5. KESKKONNAPARAMEETRITE MTMINE. Mteriistad. Mteriistade kasutamine. Ohutusnuded mteriistadega ttamisel. Erinevate t- ja elukeskkonda mjutavate parameetrite mtmine ning nende vrdlemine normidega.

30

4. pitulemused ppija teab ja tunneb: ehitusfsika olemust ja misteid; ehitusfsikas kasutatavaid suurusi, nende thiseid ja mthikuid; erialaga seonduvaid thtsamaid seoseid staatikast, soojafsikast, akustikast, elektrivoolust ja valgustusest; soojusjuhtivuse olemust, soojuse levimise vimalusi tahkes, vedelas ja gaasilises keskkonnas; judude jaotust ehituskonstruktsioonides; soojuskiirguse ja konvektsiooni thtsust ehituses; hu- ja lgimra leviku mooduseid ja tkestamise vimalusi ehituskonstruktsioonides ja ruumides; niiskus- ja kastepunkti mistet, nende vltimise vimalusi; niiskuse leviku ja selle takistamise vimalusi; elektriliste parameetrite vahelisi seoseid; elektrivoolu toimete rakendusi ja kasutamise vimalusi; ruumide valgustusele esitatavaid nudeid. oskab: arvutada erinevate konstruktsioonide soojapidavust; leida ehituskonstruktsioonide tugevdamist vajavaid piirkondi (kohti); leida vimalusi ehituskonstruktsioonide mrapidavuse tstmiseks; mta erinevaid t- ja elukeskkonda mjutavaid parameetreid ning vrrelda neid normidega; kasutada enamlevinud mteriistu ja jrgida ohutusnudeid ttamisel mteriistadega; mta piirdekonstruktsioonide soojajuhtivust ja mrataset ruumides; lahendada erialaga seonduvaid fsikalisi ksimus- ja arvutuslesandeid; kasutada vastavat ppe- ja teatmekirjandust. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (70%): pitulemustes mratud teadmised ehitusfsika kohta; praktilised tegevused (20%): keskkonnaparameetrite mtmine; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad ehitusfsikat. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

31

2.2.4. Ehitamise alused 2n (2T) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab teadmised ehitusalasest mistetest ja terminoloogiast, hoonete konstruktsioonidest ja ehitamise etappidest; saab levaade ehitustde korraldusest Eesti Vabariigis, kutseoskusnuetest, ja ehitustid reguleerivatest seadusandlikest aktidest; pib tundma enamkasutatavaid ehitustriistu ja masinaid ning saab levaate t ohutuks korraldamiseks ehitusplatsil. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. EHITUSALASED MISTED. Ehitusalased misted ja terminid. Ehitusprojektid. Hoonete konstruktsioonid (ehitusalused, vundamendid, seinad, vahelaed, prandad, katused) ja kommunikatsioonid (torustikud, side, elekter). Ehitiste liigitus (otstarve, korruselisus, karkassi tp jms). Ehitamise etapid. levaade konstruktsioonide ehitamisel kasutatavatest ehitusmaterjalidest. levaade ehitusmaterjalide tstuslikust tootmisest Eestis. 3.2. EHITUSTEGEVUSE IGUSLIK REGULATSIOON JA KVALITEEDINUDED. Hea ehitustava (Eesti Ehitusteave ET-1 0207-0068) ja kvaliteedinuded ehitustdel (RYL lhtuvalt). Ehitustde korraldus Eesti Vabariigis (planeerimine, projekteerimine, ehitusluba, ehitusjrelevalve). Ohtlike tde loetelu ehituses. Ehitusprotsessis osalevad pooled. 3.3. EHITUSTDE ORGANISEERIMISE PHIMTTED. Ehitustde organiseerimine (sh. ehituslikud piirangud hoonestusalal). Ttaja juhendamine ja vljape tkohal. Tohutusnuded ehitustdel (ohutu tkorraldus ehitusplatsil). 3.4. EHITUSEL KASUTATAVAD MASINAD JA VIKEMEHHANISMID. levaade ehitusel kasutatavatest triistadest ja masinatest: ksitriistad, portatiivsed masinad ja tstemehhanismid. 3.5. NUDED MONTAAITDELE JA TROPPIMISELE. Misted ja terminid. Montaatde etapid. Talane juhendamine montaaitdel. Oma tkoha organiseerimine. Troppimise phimtted, nuded troppimisele. Troppimise signaliseerimisviisid. Tohutus montaatdel. Betoonelementide montaa ja paigaldamise nuded. Monolitiseerimine Puitkonstruktsioonide montaa ja paigaldamise nuded. Metallkonstruktsioonide montaa. Elementide kinnitamine. Monteeritavad metallkonstruktsiooniga tellingud. Tellingute paigaldus ja montaa. Teenistuslikud tstukid. Ohutusnuded tellingute ja tlavade pstitamisel. 3.6. PPEKIGUD EHITUS- JA KINNISVARAHOOLDUSETTEVTETESSE. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: ehitise ja ehitamise misteid ja olemust; ehitise elutsklit, ehitusprojekti olemust; ehitustde korraldust reguleerivaid seadusandlikke akte ja normdokumente; omab levaadet ehitustde kvaliteedinuetest, ehitusprotsessis osalejate vastutusest ja tde planeerimise phimtetest; 32

oskab: leida ja kasutada teavet ehitusala reguleerivatest seadusandlikest aktidest ja normdokumentidest; nimetada hoonete phikonstruktsioone ja materjalide omadusi iseloomustavaid nitajaid; kirjeldada ehitustde korraldust ja ehitamise etappe; kasutada vastavat ppe- ja teatmekirjandust.

ehitustde organiseerimise phimtteid ja teab ohtlikke tid ehituses; hoonete phikonstruktsioone ja elemente lbi aegade, levaatlikult ehitusmaterjalide liigitust ja omadusi; ehitusmaterjalide korduvkasutamise vimalusi ja omab levaadet ehitusmaterjalide tootmisest Eesti Vabariigis; tkorralduse phimtteid ehitusplatsil; ehituskestust ja -kvaliteeti mjutavaid tegureid, juhtimise olemust ning nudeid ttaja juhendamisele ja vljappele tkohal; nudeid t ohutuks korraldamiseks ehitusplatsil; ohumrguannete tpe ja nende kasutamise tingimusi ehitusplatsil; levaatlikult ehitustdel kasutatavate masinate ja vikemehhanismide liigitust, nende valiku, kasutamise ja hoolduse ldiseid phimtteid ttingimustest lhtuvalt; erinevaid tstemehhanisme, kinnitus- ja abivahendeid; kraanade valiku aluseid, nende paigutuse ja rajatavate ehitistega sidumise phimtteid ehitusplatsil; torn- ja noolkraanade mjupiirkondi, ohutsoone, kraanade t piiranguid ning erinudeid ttamisel hoonete, elektriliinide ja svendite lheduses; ehituststukeid, nende valiku ja paigutuse phimtteid; nudeid ehitusplatsile ajutiste teede rajamiseks; ehitusplatsi transpordi liigitust ja korraldust; montaaitdel kasutatavaid misteid, tetappe ja talase juhendamise korda; puit-, metall- ja betoonelementide montaai phimtteid; materjalide, konstruktsioonide ja nende elementide objektil vastuvtu ja ladustamise nudeid; troppimise phimtteid ja tohutust; signaale troppimisel; monteeritavate tellingute ja tlavade paigaldamise nudeid; ttervishoiule ja tohutusele esitatavaid nudeid.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): ppe sisuga mratud pitulemuste saavutatust ehitamise alustest; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad ehitamise aluseid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

33

2.2.5. Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid 3n (3T) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: saab levaate ehitusel kasutatavatest ehitusmaterjalide liigitusest; omandab teadmised ehitusmaterjalide omadustest ja kasutusalast; omandab teadmised philistest ehituskonstruktsioonidest, nende ehitamisel kasutatavatest materjalidest ning konstruktsioonide paigaldamise phimtetest. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. EHITUSMATERJALID. 3.1.1. MATERJALIDE OMADUSED. Materjalide fsikalised omadused (mahumass, poorsus, hgroskoopsus, veeimavus, aurutihedus, akustilised omadused). Termilised omadused (klmakindlus, soojajuhtivus, soojamahtuvus, tulepsivus ja tulekindlus). Mehhaanilised omadused (tugevus ja selle alaliigid, kvadus, hrduvus, kuluvus, plastsus, elastsus, haprus, lgitugevus). 3.1.2. PUIT- JA PUIDUPHISED MATERJALID. Puidu liigid, omadused, kvaliteedinuded; puitmaterjali klassifikatsioon (marmaterjal, saematerjal, pooltooted, puitdetailid ja plaatmaterjal) ja kasutusala. Puidukaitsevahendid ja nende kasutusala. 3.1.3. TEHIS- JA LOODUSKIVIMATERJALID. Looduslikud kivimaterjalid: kivimite klassifikatsioon, koostis, liigitus omadused ja kasutusalad. Tehiskivimaterjalid: keraamilised materjalid (savitellised, katusekivid, plaadid, keramsiit, ahjupotid jms), valmistamine, omadused ja kasutusala; pletamata tehiskivimaterjalid (silikaattooted, betoontooted sh raudbetoon) tootmine, omadused, liigitus ja kasutusala. 3.1.4. METALLMATERJALID. Mustad metallid: teras ja malm, profiilid. Mustade metallide kasutusala. Vrvilised metallid ja nende sulamid, nende omadused ja kasutusala. Metallide korrosioon ja kaitse. 3.1.5. MINERAALSED SIDEAINED. Lubi, kips, tsement ja savi- nende omadused, kasutusala. 3.1.6. PLASTMATERJALID. Ehitustdel enamkasutatavad PVC, PE, PP materjalid, nende omadused ja kasutusala. Plastmaterjalide ladustamise tingimused ehitusplatsil. 3.1.7. EHITUSSEGUD. Mrdisegu, selle omadused ja kasutusalad. Betoonisegude liigitus, omadused, valmistamine ja kasutusala. Kuivsegud. 3.1.8. SOOJUSTUS- JA HDROISOLATSIOONIMATERJALID. Soojusisolatsioonimaterjalid: Plaatmaterjalid; rullmaterjalid. Villad; vahud nende omadused ja kasutusalad. Hdroisolatsioonimaterjalid: Trvad, kleepmastiksid, emulsioonidomadused, kasutusalad; katusekatte materjalid ; asfaltbetoonid nende omadused ja liigitus. 3.1.9. VIIMISTLUSMATERJALID. Tasandussegud, pahtlid, kitid, vesi- ja veevabad vrvid, puidukaitsevahendid (lid, lakid, peitsid, vahad jms), liimid, rullmaterjalid, plaatmaterjalid nende liigitus omadused, ja kasutusalad.

34

3.1.10. KESKKONNATEHNIKA MATERJALID. Torude liigitus: teras-, vask-, malm- ja plasttorud. Torude standardid. Torude markeeringud. Torude kasutusala sltuvalt voolukiirusest ja vee omadustest (temperatuur, happelisus). Toruliitmike koostamise phimtted. Torustike korrosioonikaitse ja -trje vahendeid ning nende kasutusala. Kommunikatsioonitrasside rajamise ja paigaldamise jrjekord sltuvalt ehitustde etappidest. 3.2. EHITUSKONSTRUKTSIOONID. 3.2.1. EHITUSE ALUSED JA VUNDAMENDID. Looduslikud- ja tehisalused. Vundamendid ja nende liigitus teostuse (laotavad, valatavad, monteeritavad vundamendid jne), materjali ja konstruktsiooni jrgi. Lint-, post-, plaat-, vaivundamendid, nende eripra ja kasutusala. Nuded vundamentide konstruktsioonile ja paigaldamisele. 3.2.2. SEINAKONSTRUKTSIOONID. Seinte liigitus materjali, struktuuri, ttamise iseloomu (kandev-, mittekandev sein) ja asukoha jrgi. Tellisseinad, looduskivist seinad, vikeplokkidest seinad, puitkilp- ja puitsrestikseinad, paneelidest seinad, nuded nende konstruktsioonile ja pstitamisele. Srestikvaheseinad ja tidisvaheseinad. Nuded vaheseinte konstruktsioonile ja kvaliteedile. Meetmed seinte helikindluse ja soojapidavuse kindlustamiseks. Konstruktsioonide tulekindlus. 3.2.3. PRANDAD JA VAHELAED. Monoliitprandad ja puitprandad, nende konstruktsioonid. Kvaliteedinuded prandakonstruktsioonide paigaldamisele. Prandate soojustamine. Konstruktsioonide tulekindlus. levaade prandakattematerjalidest, nende paigaldamise nuded. Raudbetoon ja puittaladega vahelaed. Nuded konstruktsioonile ja paigaldamisele. Puitlagede vooderdamine. Ripplagede paigaldamise nuded. Vahelagede soojus- ja heliisolatsioon. Konstruktsioonide tulekindlus. 3.2.4. AVATITED. Akende kuju, proportsioonid, standardmdud. Liht-, paaris-, ja mantelraamidega aknaplokid. Aknaraamide sobituvus. Aknaplokkide puitseina ja kiviseina paigaldamise nuded. Aknapiitade- ja raamide tihendamine. Katuseaknad, nende paigaldamise nuded. Ukse kuju, mtmed ja avamise viis. Thtsamad sise- ja vlisukse tbid. Ukseplokid: uksepiidad, piirlauad, lvipakk ja ukseleht. Sileuks, tahveluks, manteltahvlitega uks, pendeluks ja lkanduks, nende erinevused ja paigaldamise nuded. Vravate tbid ja nende paigaldamise nuded. Puitmaterjalist piirdeaedade pstitamise nuded. 3.2.5. TREPID. Trepi vliskuju ja ehitusviis. Trepi mtmed ja astmete moodustamine. Puittrepid, metallkonstruktsioonidel trepid ja raudbetoonist trepid. Avariitrepid ja tuletrjeredelid. Treppide ehitamise ja paigaldamise nuded. 3.2.6. KATUSED. Katuse liigitus kuju ja kattematerjali jrgi. Katuse kande- ja kattekonstruktsioonid. Minimaalsed lubatavad kalded. levaade katusekattematerjalidest (puit-, kivi-, plekk- rullmaterjalid jms) ja nende paigaldamise tehnoloogiast. Katuslaed ja mansardkatused, nende eripra ja kasutusala. 3.3. MATERJALIDE MAHU JA KULUARVUTUSED. Materjali kulunormi miste. Materjalikulu arvutused joonise jrgi. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: ehitusmaterjalide liigitust; ehitusmaterjalide fsikalisi, keemilisi ja mehaanilisi omadusi ning neid iseloomustavaid nitajaid; erinevate materjalide kasutusala ja valiku phimtteid ttingimustest lhtuvalt; 35

 oskab:

nudeid ehitusmaterjalide hoiustamisele ja ladustamisele; keskkonnatehnika valdkonnas kasutatavaid teras-, vask-, malmtorude ja plasttorude liigitust, standardeid, markeeringuid, kasutusala sltuvalt voolukiirusest ja vee omadustest (temperatuur, happelisus); toruliitmike koostamise phimtteid; torustike korrosioonikaitse ja -trje vahendeid ning nende kasutusala; ehitiste konstruktsioone; aluste ja vundamentide liigitust, vundamentide tpe, nende rajamise phimtteid ja kasutatavaid materjale; ehituse aluse ja vundamendi, samuti hoone konstruktsiooni ja vundamendi tbi vahelisi sltuvusi; nudeid raudbetoonist, puidust ning terastaladega vahelagede pstitamisele; nudeid vahelagede soojustamisele ja heliisolatsioonile; konstruktsioonide tulekindluse tagamise vimalusi; vahelagede traditsioonilisi ja tnapevaseid konstruktsioone; ripplagede konstruktsioone ja ehitamise phimtteid; prandate konstruktsioone, nende ehitamise nudeid; nudeid prandate aluskihtidele, soojustamisele ja heliisolatsioonile; tnapevaseid ja traditsioonilisi prandakattematerjale ja nende paigaldamise nudeid; seinte, sh vaheseinte liigitust materjalide, konstruktsiooni, asukoha ja ttamise iseloomu jrgi, erinevast materjalist seinte konstruktsioone ja nende pstitamise tehnoloogiat, nudeid seinte soojustusele, tulekindlusele ja heliisolatsioonile; aknaplokkide tpe, nende paigaldamise ning kinnitamise phimtteid puit- ja kivimaterjalist avadesse; aknapiitade ja raamide tihendamisel kasutatavaid materjale; katuseakende paigaldamise nudeid; thtsamaid sise- ja vlisuste tpe, uksehingi ja -suluseid, nende paigaldamise nudeid ja vahetamise tingimusi; levaatlikult katuse kande- ja kattekonstruktsioone, katuste minimaalselt lubatavaid kaldeid; tnapevaseid ja traditsioonilisi katusekattematerjale ja nende paigaldamise nudeid; nudeid katuste soojustus-, tuulutus- ning hdroisolatsioonikihtide paigutusele, katuslagede ehituse eripra; erinudeid ttamisel ehitusmlestistel; keskkonnatehnika paigaldamise ja kommunikatsioonitrasside rajamise jrjekorda; t- ja keskkonnaohutuse nudeid mullatde teostamisel. seostada materjali omadusi kasutusalaga; valida materjale vastavalt nende kasutamise tingimustele; arvestada materjalikulu vastavalt; leida informatsiooni materjalide kasutusjuhenditest; kirjeldada enamkasutatavaid vundamendi, seinte, vahelagede, prandate ja katuste konstruktsioone; ehitiste konstruktsioonide paigaldamise tehnoloogilist jrjekorda; selgitada kommunikatsioonitrasside rajamise jrjekorda sltuvalt ehitustde etappidest; selgitada ttervishoiu- ja tohutusnudeid erinevatel ehitustde etappidel; 36

kasutada ppe- ja teatmekirjandust.

37

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (80%): pitulemustes mratud teadmised ehitusmaterjalide ja -konstruktsioonid kohta; praktilised tegevused (10%): materjalide mahu ja kuluarvutused; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad ehitusmaterjale ja -konstruktsioone. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

38

2.2.6. Ehitusmdistamine 1n (0,5T/0,5PT) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: saab levaate ehitusmdistamise olemusest, selle ldnuetest ja reeglitest; pib tundma topograafiliste plaanide leppemrke, mdistamisel kasutatavaid mteriistu, mrkimisseadmeid; omandab teadmised ehitise elementide mdistamisest ja mahamrkimisest looduses. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodul Joonestamine. 3. ppesisu 3.1. LEVAADE GEODEESIA ALUSTEST JA MDISTAMISE TEHNOLOOGIAST. Geodeesia miste ja thtsus. Kartograafilised projektsioonid. Topograafiline plaan ja kaart. Plaanide leppemrgid. Mtkava ja mtmed. Mdusuhe ja joonmt. Reeperid, krgusmrgid. Kaardikirjad. Pikiprofiili koostamine. Mtmise ja mrkimise reeglid ja phimtted. Mdistamisel enamkasutatavad mteriistad, mrkimisseadmed ja vahendid (sh lasermteriistad). Ohutusnuded mtevahenditega ttamisel. Horisontaal ja vertikaalmdistamine (sh krguste lekandmine). 3.2. PRAKTILINE T. Nivelleerimine optiliste seadmete kasutamisega; ehituselementide mahamrkimine ja lemtmine. Ehituselementide kontrollmdistamine (tisnurgad, aknaja ukseava suurus jms). Ttamine lihtsamate ehitusel kasutatavate mteriistadega. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: levaatlikult geodeesia olemust; mdistamise ja mrkimise phimisteid ja ldiseid reegleid; erinevaid mteriistu ja mrkimisseadmeid; tohutusnudeid mteriistadega ttamisel; omab levaadet ehitusmdistamise tehnoloogiast ja ehitise elementide mahamrkimise vtetest. oskab: leida plaanidelt hoone asukoha ja vlisvrkude plaanidelt vrkude ehituse ja asukoha; meeskonna liikmena korraldada nuetekohaselt oma tkohta; valida, kasutada ja hooldada tvahendeid; orienteerida joont maastikul; kanda le krgusmrke; kasutada lihtsamaid mteriistu ja mrkimisseadmed; teostada mtmisi mtlindi ja nivelliiriga; teostada piketaai; mrkida etteantud kaldega nlva looduses; loodida mullet ja mta selle laiust; teostada ehitise elementide kontrollmdistamist;

39

mdistada ehitusmlestiste detaile ja koostada skemaatilisi mtmisjooniseid; ttada ennast ja keskkonda sstvalt; kasutada vastavat ppe- ja teatmekirjandust.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (45%): pitulemustes mratud teadmised ehitusmdistamise kohta; praktilised tegevused (45%): ehitise elementide mdistamine ja mahamrkimine looduses; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad ehitusmaterjale ja -konstruktsioone. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

40

2.2.7. Renoveerimise alused 1n (1T) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab teadmised keskkonnasstliku renoveerimise phimtetest, hoonete ja ehitiste sagedamini esinevatest kahjustustest, nende krvaldamise vimalustest; omandab ettekujutuse ehitusstiilide ja mlestiste olulisematest tunnusjoontest ja saab levaate muinsuskaitsealast tegevust reguleerivast seadusandlusest Eesti Vabariigis ning hoone tehnilise seisundi hindamise meetoditest; saab levaate probleemidest ja ohtudest ning nende elimineerimise vimalustest lammutustdel. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid Ehitamise alused, Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid. 3. ppesisu 3.1. HOONETE EHITUSLOOLINE LEVAADE. Ehitusstiilide iseloomulikud jooned. Puitelamu ajalooline kujunemine. Kivihoonete areng. Ehitusmlestiste tunnused. levaade ehitustegevust reguleerivatest muinsuskaitsealastest igusaktidest. 3.2. HOONETE SEISUKORRA UURIMINE JA HINDAMINE. Hoonete fsiline ja moraalne vananemine. Ehitiste levinumad kahjustused. Hoone tehnilise seisukorra hindamise meetodid ja vtted: visuaalne hindamine, laboratoorne uurimine. Tarindite (alused ja vundamendid, seinad, vahelaed, katused) seisukorra ja kandevime hindamismeetodid. 3.3. KESKKONNASSTLIKU REKONSTRUEERIMISE PHIMTTED. Renoveerimise eesmrgid ja koloogilised aspektid. Renoveerimisel kasutatavad terminid ja misted. Remonditde phimtted. Uute ja vanade materjalide htesobivus. Vimalused materjalide korduvkasutamiseks, kulud ja kokkuhoid, korduvkasutamise tehnoloogia. Keskkonnakaitse ja sstva arengu phimtted. 3.4. HOONETE LAMMUTAMINE. Ehituslikud piirangud hoonestusalal Probleemid ja ohud lammutustdel. Tkorraldus lammutustdel. T- ja tuleohutusnuded. Tvahendid. Lammutusmeetodid. Tarindite demontaa. Demontaai jrjekord ja vtted. Puidu kaitse. Asbesti lammutamine, hallituskahjustusega ehitiseosa lammutamine. Materjalide sorteerimine. Lammutusmaterjalide korduvkasutus. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: levaatlikult ehitusmlestiste ja -stiilide iseloomulikke tunnusjooni; ehitiste restaureerimise ja remonditde phimtteid; ehitusmlestiste tunnuseid ja muinsuskaitse korraldusega seonduvat Eesti Vabariigis; ehitiste ja materjalide levinumaid kahjustusi, nende tekkephjuseid ja vltimise vimalusi; konstruktsioonide (alused, vundamendid, seinad, vahelaed, katused) seisukorra ja kandevime hindamismeetodeid; probleeme ja ohtusid renoveerimis- ja lammutustdel; tkorraldust, t- ja tuleohutusnudeid lammutustdel; konstruktsioonide demontaai jrjekorda ja vtteid; 41

materjalide korduvkasutamise vimalusi ja tehnoloogiat.

42

oskab: leida infot ja kasutada vastavat ppe- ja teatmekirjandust, selgitada vlja konstruktsioonide kahjustuste phjusi, visuaalselt hinnata ehitise vi konkreetse konstruktsiooni tehnilist seisukorda; kirjeldada probleeme ja ohte lammutustdel. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): ppe sisuga mratud pitulemuste saavutatust renoveerimise alustest; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad renoveerimise aluseid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

43

2.2.8. Kinnisvarahoolduse alused 1n (1T) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab teadmised ehitustde ja kinnisvara korrashoiu alustest, krundi ja ehitiste hooldustde korraldamise phimtetest Eesti Vabariigis; saab levaate kutseoskusnuetest ja valdkonda reguleerivatest seadusandlikest aktidest. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. EHITUSTDE KORRALDUS. Ehitusalased misted ja terminid. Kutsestandardid. Hea ehitustava (Eesti Ehitusteave ET-1 0207-0068) ja kvaliteedinuded ehitustdel (RYL lhtuvalt). Ehitustde korraldus Eesti Vabariigis (planeerimine, projekteerimine, ehitusluba, ehitusjrelevalve). Ohtlike tde loetelu ehituses. Ehitustde organiseerimine (sh. ehituslikud piirangud hoonestusalal). levaade ehitustegevust reguleerivatest igusaktidest. ppekik ehitusobjektile. 3.2. KINNISVARA KORRASHOID. Misted ja terminid. Kinnisvara haldamine ja hooldamine, nende erinevused. Kinnisvara korrashoiu hea tava (EVS 807). Korrashoiu osapooled. Omanike ja valdajate vajaduste vljaselgitamise ja tugiteenuste korradamise phimtted. Kinnisvarahoolduse protsess. Hooldusleping. Kinnistu ja hoone passid, hooldusraamat, hoolduspevik. Hoolduse kvaliteet ja hindamine (jrelevalve).Tegevusjuhendid, kinnistu hooldusplaan. Kinnisvara korrashoiu tegevuste liigitamise phimtted. Komplekstegevused. Hooldamisega seonduvad vastutuspiirid. Haldustegevused. Ehitiste ja tehnossteemide tehnohoolduse phimtted. Heakorratde phimtted krundil ja hoones. Enegia-, vee ja kommunikatsiooniteenuste tagamise phimtted. Tugiteenuste osutamine. Korrashoiukulud. Erialaliit ja kutsepdevus. Kutsestandardid. Hooldusfirmade iseloomustus. 3.3. PPEKIGUD EHITUSOBJEKTILE NING KINNISVARA HALDUSE JA HOOLDUSEGA TEGELEVASSE FIRMADESSE. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: ehitus- ja kinnisvara korrashoiualaseid misteid; levaatlikult ehitustde korraldust, tde organiseerimise phimtteid ning valdkonda reguleerivaid igusakte ja normdokumente; ehitiste levinumaid kahjustusi ja nende tekkephjuseid; konstruktsioonide (alused ja vundamendid, seinad, vahelaed, katused) seisukorra ja kandevime hindamismeetodeid; probleeme ja ohtusid lammutustdel; kinnisvarahoolduse korralduse aluseid; nudeid t ohutuks korraldamiseks hooldustdel; keskkonnanudeid eluruumidele; ehitiste phikonstruktsioone, tehnossteeme; 44

ehitiste ja tehnossteemide tehnohoolduse phimtteid;

45

 oskab:

heakorratde phimtteid krundil ja hoones; ehitusmaterjalide korduvkasutamise vimalusi; ehitus- ja hooldustde kvaliteeti mjutavaid tegureid; kinnisvara korrashoiu tegevuste liigitamise phimtteid ja komplekstegevusi; ohumrguannete tpe ja nende kasutamise nudeid tkohas; ttervishoiule ja tohutusele esitatavaid nudeid ehitus- ja hooldustdel. leida ja kasutada teavet ehitusala ja kinnisvara korrashoidu reguleerivatest igusaktidest ja normdokumentidest; nimetada ehitamise etappe, hoonete konstruktsioone ja tehnossteeme; kasutada tehnilisi dokumente (sh kasutus- ja hooldusjuhendeid) ja lugeda jooniseid; kirjeldada hooldustde korraldust; kasutada vastavat ppe- ja teatmekirjandust.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud teadmised kinnisvarahoolduse aluste kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad kinnisvarahoolduse aluseid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

46

2.2.9. Klienditeenindus 1n (1T) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab ettekujutuse suhtlemise olemusest ja viisidest; omandab klienditeeninduse phimtted ja oskused; saab levaate stressiga toimetuleku vimalustest ja selle vltimise viisidest. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. SUHTLEMISE OLEMUS. Suhtlemisvajadused ja lesanded. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Koosolekud ja lbirkimised. Kirjalik suhtlemine. Suhtlemisbarjr ja hirm. Isikutaju eripra ja seda mjutavad tegurid. Positiivne minapilt. Teprane enesehinnang. 3.2. KITUMINE SUHTLEMISSITUATSIOONIDES. Positiivse mulje loomine. Kitumisviisid. Agressiivne, alistuv ja eirav kitumine. Kehtestav kitumine. Erinevad suhtlemissituatsioonid. Veaolukorrad ja nende tekkephjused. Toimetulek veaolukordades. Meeskonnat. 3.3. TOIMETULEK STRESSIGA. Pingete tekkephjused. Stress ja seda phjustavad tegurid. Tstress. Lbiplemine. Toimetulek pingete ja stressiga. 3.4. TEENINDAMISKULTUUR. Teenindamise miste ja olemus. Teenindamise erinevad liigid. Teeninduskultuur, isiksuse tunnustamine, kliendikeskne teenindus. Klienditeenindaja roll, pdevused, isikuomadused. Meeskonnat teeninduses. Teenindaja isikuomadused, pdevus. 3.5. KLIENTIDE TEENINDAMINE. Klientide rhmitamine vajaduste, nudmiste, vimaluste jrgi. Erineva kultuuritaustaga kliendid. Erinevad kitumisstiilid. Erivajadustega kliendid (vanurid, puuetega inimesed), nende teenindamine. Suhtlemisprobleemide lahendamine. Enamlevinud kaebused, nende phjused. Mittestandardsete situatsioonide ja probleemide lahendamine. Avarii-dispeterssteemi korraldamine (liendi prdumise dokumenteerimine, sstematiseerimine, edastamine; lahenduskigu jrelkontroll). Sidevahendid ja nende kasutamine. Teate vastuvtmine, registreerimie ja edastamine. Hooldusmehe vljasaatmine. Hooldusraamatu titmine. levaade kasutatavatest tarkvaralahendustest. Situatsioonlesannete lahendamine. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: esmamulje thtsust ja oskab edastada positiivset esmamuljet; meeskonnat iserasusi ja thtsust ning oskab ttada meeskonnas; telefonisuhtluse phinudeid; konflikti ohjamise reegleid; meeskonnat thtsust teeninduses; erinevaid suhtlussituatsioone teenindamisvaldkonnas; teenindaja kui ettevtte esindaja rolli ja kitumisreegleid; avarii-dispeterteenistuse td ja selle osa klienditeeninduse kvaliteedi kujunemisel. 47

oskab:

kituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil, suhtlemisprotsessi alustada ja lpetada; kasutada suhtlemisel kommunikatsioonivahendeid; thelepanelikult kuulata; kasutada kontoritehnikat kliendi prdumiste salvestamiseks ja ttlemiseks; suhelda algtasemel vhemalt hes vrkeeles; ennast vljendada suulises ja kirjalikus suhtluses; kasutada vastavat ppe- ja teatmekirjandust; selgitada vlja klientide vajadusi; kasutada erinevaid suhtlemistehnikaid; toime tulla teeninduse tavasituatsioonides ja raske kliendiga; ksitleda klientide kiitusi, probleeme ja kaebusi; hankida ja edastada tagasisidet klientidelt; formuleerida kliendi prdumine olulist infot moonutamata; tita ohutu ja turvalise teenindamise nudeid.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud teadmised ja oskused klienditeeninduse kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad mritid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

48

2.2.10. Konstruktsioonide tehnohooldus 7n (1T/3PT/3P) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et pilane: omandab levaate erinevast materjalist konstruktsioonide ja pindade kahjustuse liikidest ja teadmised kuidas sstvalt ja kvaliteetselt teostada erinevate pindade hooldus- ja remonditid. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid Tkeskkonna ohutus, Kinnisvarahoolduse alused, Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid. 3. ppesisu 3.1. HOONETE SEISUKORRA HINDAMINE. Hoonete fsiline ja moraalne vananemine. Ehitiste levinumad kahjustused. Niiskus ja selle mju konstruktsioonidele. Majavamm. Majavammi keemiline trje. Vammist kahjustatud konstruktsioonide eemaldamine. Hoone tehnilise seisukorra hindamise meetodid ja vtted. Hindav vaatlus. Tarindite seisukorra ja kandevime hindamismeetodid. T mahu hindamine. Projektdokumentatsioon. Tvtete, tvahendite ja materjalide valik. 3.2. HOOLDUSTDE KORRALDUS. Hooldustde korraldamine toimivates hoonetes. Hooldusjuhendid. Hoolduskava. Hoolduspeviku titmise nuded vastavalt kinnisvara korrashoiu standardile. Tohutuse ja ttervishoiu nuded hooldustde lbiviimisel. Ohuolukorrad (temperatuur, rhk, surve jms) ja keskkonnasstlik toimimine. Ohtlikud jtmed, jtmetekke vhendamise vimalused. Jtmehooldus ja esmane kitlus. Jtmete ladustamise ja kahjutustamise nuded. Nakkusohu vltimise vimalused. Elektri- ja tuleohu vltimise vimalused. Oma tkoha korraldamine. Tde tehnoloogiline jrjekord hooldus ja renoveerimistdel. Probleemid- ja ohuallikad ehituskonstruktsioonide avamisel. Ttervishoid ja tohutusnuded. Ttervishoid ja tohutusnuded. 3.3. ALUSED JA VUNAMENDID. Aluste ja vundamentide visuaalne levaatus. Vundamendi vajumised, klmakerked, nende phjused. Niiskuskahjustused, phjuste selgitamine ja krvaldamise meetodid. Hooldus ja remonditd. Sillutisribade valamine, soojustuse lisamine, keldriakende remont. Ttervishoid ja tohutusnuded. 3.4. PRANDAD JA VAHELAED. Puit-, kivi- vm materjalist prandate erinevad kahjustuste phjused. Vahelae soojustuse vahetus vi lisamine. Ripplagede remont. Ntkuvate puitvahelagede tugevdamine. Soojustust kandva laudise olukorra hindamine ja laudise vahetus. Prandate renoveerimine ja remont. Puit-, kivi- vm materjalist prandate puhastamine, sgavpesu, lihvimine ja viimistlemine. (lakkimine, vrvimine, litamine, peitsimine, vahatamine). Treppide hooldus. Ttervishoid ja tohutusnuded. 3.5. SEINTE JA FASSAADIDE TEHNOHOOLDUS. Kandvate konstruktsioonide vajumise phjused. Niiskuskahjustused, phjuste selgitamine. Kandekonstruktsiooni kahjustuse ulatuse selgitamine, konstruktsioonide ajutine toestamine. Erinevast materjalist kandekonstruktsioonide kahjustused, nende krvaldamise meetodid. Fassaadielemendid. Detailide levaatus, lahtiste detailide ja osiste eemaldamine vi kinnitamine. Kivikonstruktsioonide kahjustuste tbid (klma- ja niiskuskahjustused fassaadidel, lhed ja praod kivikonstruktsioonis), nende parandamise vtted. Betoonist vlisseinte remont. Seinteja vahelagede toestamine. Terasarmatuuri- ja konstruktsioonide korrosioonitrje. Viimistluse taastamise viisid vastavalt aluspinnale, defektide peitmine. Niiskus- ja seenkahjustused, 49

phjuste selgitamine ja likvideerimine. Seinakatte materjalid ja nende hooldamine (pisiremont). Vrvitud pindade hooldamine (puhastamine, le vrvimine). Ttervishoid ja tohutus. 3.6. AKENDE JA USTE TEHNOHOOLDUS. Avatidete seisukorra hindamine. Kasutajate ohutuse ning turvalisuse tagamise nuded. Erinevast materjalist akende tpilised kahjustused, nende krvaldamise viisid ja vahendid. Avade ristamine ja ristuse (piidalaiendid, tavalised ja ehispiirlauad) hooldus ja remont. Veelaudade ja aknalaudade hooldamine ja remont. Aknaplekkide hooldus, vajadusel paigaldamine. Aknaraamide ja klaaside, suluste ja tihendite seisundi levaatus, korrastamine. Remonditud avatidete paigaldamine ja tihendamine. Akende klaasimine ja klaasitud pindade hooldamine. Akende kittimine (kiti tbid, omadused, kasutamine). Uste turvalisus ja soojapidavus. Soojustusega ja soojustuseta uksed. Ukselehtede, manuste ja suluste kood- ja fonolukkude korrasoleku kontroll. Ukseklaaside ja tihendite seisukorra levaatus. Viimistletud sise- ja vlisuste hooldamine. Uste metallmanuste ja suluste korrastamine. T- ja tuleohutusnuded. 3.7. KATUSTE TEHNOHOOLDUS. Katuse kandekonstruktsioonide seisukorra visuaalne hindamine. Kattematerjalide enamlevinud kahjustused. Katusekatete veepidavuse, lbiviikude tiheduse, katuseluukide ja liidete seisukorra hindamine. Vihmaveessteemide levaatus. Katusel paiknevate elementide kinnituste. Kahjustatud katusekate eemaldamine ja asendamine. Kahjustatud metalldetailide (katuseluugid, rsta- ja ripprennid, veeslitid, vihmaveetorud, kinnitusdetailid jms) puhastamine, vajadusel puuduvate detailide asendamine. Remondi ajal hoone kaitsmine. Ttervishoid ja tohutus. 3.8. KORSTNAPHKIMISTD. Ahjule toetuvad ja eraldiseisvad korstnad. Hoone sise- ja vlisseintes asuvad korstnalrid. hendus- ja viimalrid. Ktteseadmete enamlevinud vead. Ventilatsioonissteemide ja korstnate puhastamisel ning ohutuse hindamisel kasutatavad tehnilised ssteemid, masinad ja seadmed, nende kasutamine ja seadistamine. Ahjude, kaminate, pliitide jm kttekollete korrasoleku kontrollimine. Korstnate, pliitide ja soemride, ahjude, kaminate, ventilatsioonissteemide puhastamine. Korstnapits ja selle ehitamise nuded. Korstnapitsi katmine plekiga. Ktmisega tegelevate isikute instrueerimine. Vajadusel kttekollete remondi korraldamine. Tuleohutusnuded. Ttervishoid ja tohutus. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: niiskuse mju konstruktsioonidele; ehituskonstruktsioonide levinumaid kahjustusi ja nende tekkephjuseid; hoone phikonstruktsioonide seisukorra hindamismeetodeid; puidukaitsevahendeid, hooldus- ja renoveerimistde jrjekorda; probleeme ja ohuallikaid ehituskonstruktsioonide avamisel; kttekollete korrasoleku kontrollimise phimtteid; kandekonstruktsioonide, prandate ja vahelagede kahjustuste phjuseid, nende ennetamise vimalusi ja krvaldamise viise; avatidete kahjustusi ja nende krvaldamise meetodeid; elektri- ja tuleohutusnudeid hooldustdel; tkeskkonna ja tohutuse nudeid. oskab: arvestada tks vajalikku materjalikulu, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala-, ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju; hinnata vundamentide ja aluste seisundit ja teostada nende tehnohooldust hooldusraamatus fikseeritud protseduure jrgides; 50

visuaalsel vaatlusel kontrollida kandvate konstruktsioonide korrasolekut ja ohutult krvaldada kergemaid karkassielementide vajumisest vi niiskusest tingitud kahjustusi; kontrollida fassaadide pinnakatete, vuukide, rdude, soklite ja karniiside seisukorda ning karkassielementide kaitstust, taastada kahjustatud elemente; kontrollida vaheseinte ning pinnakatete seisukorda ja ohutust; neid korrastada, kinnitada ja viimistleda; hinnata visuaalsel vaatlusel prandakatete seisukorda ja ohutust; kinnitada lahtised liistud, leminekud, kokkupuutevuugid; kontrollida lagede ja laeelementide (ripplaed) seisundit, elemente korrastada ja kinnitada; kontrollida ja hinnata aknaraamide ning -klaaside, -suluste ja -tihendite seisundit, neid vajadusel korrastada ja litada; mrata visuaalsel vaatlusel ukselehtede, -manuste, -suluste, -klaaside ja -tihendite seisukorda ning ohutust ja neid korrastada; klaasida aknaid, paigaldada aknaplekke ja aknalaudu ning tihendada aknaraame, vahetada ja remontida ukselukke ning krvaldada vandalismiakti tagajrjel tekkinud kahjustusi; hinnata katuse kandekonstruktsioonide seisundit ja katusekatete veepidavust, veeravoolude puhtust ja katusel paiknevate elementide olukorda; hinnata korstnajala seisundit ja tuleohutusnuete jrgimist, kontrollida ktuseliigist sltuvalt korstnate tmmet ja lride puhtust ning tellida korstnate ja kttekollete tehnohooldust; teostada hooldus- ja remonditid, jrgides tehnoloogiat, ja fikseerida hooldusraamatus hoolduslevaatuste tulemused; ttada ennast ja keskkonda sstvalt.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (20%): pitulemustes mratud teadmised konstruktsioonide tehnohoolduse kohta; praktilised tegevused (70%): pitulemustes mratud oskused konstruktsioonide tehnohoolduse kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad konstruktsioonide tehnohooldust. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

51

2.2.11. Tehnossteemide hooldus 7n (1T/3PT/3P) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab praktilise kogemuse hoones enamlevinud tehnossteemide hooldamiseks ja avariiliste olukordade lahendamiseks. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid Ehitusfsika, Tkeskkonna ohutus, Kinnisvarahoolduse alused, Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid, Konstruktsioonide tehnohooldus. 3. ppesisu 3.1. KESKKONNAPARAMEETRITE MTMISED. Metroloogia alused. Terminid ja definitsioonid. Tervise ja keskkonnariskid. Keskkonna parameetrid. Keskkonnaparameetrite mthikud SI-ssteemis. Eri tpi ehitiste ja ruumide huvahetuse miinimummrad ja hea ventilatsiooni omadused. Puhas vesi, kvaliteedinuded. Reovee liigid, levaade reovee mikroorganismide koloogiast. Soojuskaod. levaade arvutiga koosttavatest mtessteemidest. Mtevahendite taatlemine. Mtevead ja nende mju mtmistulemustele. Mtmise reeglid ja phimtted. Mdistamisel enamkasutatavad mteriistad, mrkimisseadmed ja vahendid (sh lasermteriistad). Ohutusnuded mtevahenditega ttamisel. Keskkonna parameetrite mtmine ja vrdlemine normidega. 3.2. HOOLDUSTDE KORRALDUS. Tehnossteemide tehnohoolduse miste ja sisu. Preventiivne ehk ennetuslik tehnohooldus ja avariiline tehnohooldus, nende erinevused. Hooldustde korraldamine toimivates hoonetes. Avariide tekkimise ja tehnossteemide puuduliku toimimise phjused ja avariide ennetamine. Hooldatavad ja hooldusvabad seadmed. Hooldusjuhendid. Hoolduskava. Hoolduspeviku titmise nuded vastavalt kinnisvara korrashoiu standardile. Tohutuse ja ttervishoiu nuded hooldustde lbiviimisel. Ohuolukorrad (temperatuur, rhk, surve jms) ja keskkonnasstlik toimimine. Ohtlikud jtmed, jtmehooldus ja esmane kitlus. Jtmete ladustamise ja kahjutustamise nuded. Nakkusohu vltimise vimalused. Elektri- ja tuleohu vltimise vimalused. Ttervishoid ja tohutusnuded. 3.3. VEDELIKU VOOLAMINE JA LIIKUMINE. PUMBAD. Vedeliku psivus, htlane ja ebahtlane liikumine Torustike liigitus (liht-, liit-, hargnevtorustik). Hdrauliline takistus (kohtja liinitakistus). Kohttakistused torustikul (ahenemine, jrsk laienemine, knakud, plved, sulgurid). Toru kareduse mju voolamisele. Vedeliku psirhuline vljavool jtkust (silindriline vlisjtk, konoidaalne jtk), ja avast (vike ja suur ava hukeses seinas), vljavool avast muutuva rhu all, mahuti thjenemine. Hdrauliline lk torustikus. Torustikes, pumpades ja seadmetes vedelike liikumisele kehtestatud projekteerimis- ja ehitusnormid. Torustikes ja ssteemides mra tekkephjused. 3.4. PUMBAD. Paisupaakide ja hdrofooride tphimte ja valik. Pumpseade, selle imi- ja survetorustik, mteriistad. Pumba survekrguse mramine, pumba kogurhk. Pumba ja pumpseadme kasutegur ja vimsus. Erosioon, korrosioon ja kavitatsioon pumpades. Maht-, telgja tsentrifugaalpumpade t phimte, ehitus, tkarakteristiku iserasused ja kasutusala. levaade juga- , toite-, vakuum-, li-, kondensaadi-, ringvee ehk tsirkulatsioonipumpadest, nende kasutusalast.

52

3.4. KTTESSTEEMI TEHNOHOOLDUS. Kttessteemi ja seadmete hooldusjuhendid. Kttessteemi pesemine ja survetamine, torustike isolatsiooni ja lekke kontroll, rikete avastamise vtted ja krvaldamine. Torustike ja seadmete hutamine, filtrite, pumpade, reguleerklappide, sulgarmatuuri ja mteseadmete t kontrollimine. Kttessteemi reguleerimine ja toimimise jlgimine. Ttervishoid ja tohutus soojusvarustusssteemi hooldamisel. Remonditde vajaduse hindamine. 3.5. VEEVARUSTUSE TEHNOHOOLDUS. Veevarustusssteemi hooldusjuhendid. Isolatsiooni ja torustike lekkekontroll rikete avastamise vtted ja krvaldamine; filtrite hooldus ja vahetamine; veesoojendite ja rhutsteslme hooldamine, sprinklerssteemide hooldamine. Torustike sulgemisseadmete, reguleerklappide ja pumpade hooldamine. hisveevrgi proflaktiline puhastus surveveega, loputamine, vajadusel pesemine hk-vesi meetodil. Hdrantide kontrollimine. Klmunud torustike sulatamine. Kondensaatvee tekkimise phjused ja krvaldamise vimalused. Ttervishoid ja tohutus veevarustusssteemi hooldamisel. Remonditde vajaduse hindamine. Tehnohooldatavate seadmed kasutajaohutuse tagamine lekete ja veeavarii ohtude vltimise vimalused. 3.6. KANALISASTIOONISSTEEMI TEHNOHOOLDUS. Kanalisatsioonitorustike hooldamine (ldkasutatavates ruumides) vastavalt juhendile. Torustike lbipesemine. Restkaevude hooldamine. Septikute thjendamine. Pniste perioodiline thjendamine ja pesemine. lepumplate hooldus. Torustiku ummistuste krvaldamine, klmunud likude sulatamine, torulikude vljavahetamine. Ttervishoid ja tohutus kanalisatsioonitorustike hooldamisel. Torude monitooring remondivajaduse mramiseks. Drenaai- ja sadevee ravoolussteemid. Remonditde vajaduse hindamine. 3.7. VENTILATSIOONISSTEEMI TEHNOHOOLDUS. Ventilaatorte ja puhuri liigitus, talitluse eriprad. Seadmete tootlikkuse reguleerimise vimalused. Suitsuimurid, nende koost korstnaga. Suitsuimuri eripra ja ttingimused. Ssteemi seadmete hooldamine vastavalt ssteemi kuuluvate seadmete kasutusjuhenditele. Tuletkkeklappide avatuse/sulgumise kontrollimine; suitsurastusluukide avanemise perioodiline kontrollimine. Torustike puhtuse kontrollimine, puhastamine ja ssteemi passijrgsete seadistuste taastamine peale hooldutid. Filtrite vahetamine vastavalt titumisastmele (lubatud rhukadu) ja kasutusaja pikkusele. Juhtimisautomaatikaseadmete kontrollimine jms. huttlusseadmete ja ventilatsioonissteemide passijrgne seadistamine. Ttervishoid ja tohutus. Remonditde vajaduse hindamine. Jahutusseadmete (kliimaseadmete) hooldamine vastavalt projektdokumentides kirjeldatule ja seadmete kasutusjuhendile (hermeetilisuse kontrollimine, vajadusel kompressorite vahetamine vi titmine). Kondensaatvee tekkimise phjused ja krvaldamise vimalused. Ttervishoid ja tohutus jahutusssteemi hooldamisel Remonditde vajaduse hindamine. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: tervise- ja keskkonnariske; keskkonnaparameetreid, nende lubatud norme ja mju inimese tervisele; puhta vee kvaliteedinudeid ja vee kvaliteedi mju tarbijale; keskkonnaparameetrite mtmisel kasutatavate mteriistade liigitust, parameetreid, mdistamise ldreegleid ja tohutusnudeid mteriistadega ttamisel; tehnossteemides vedelike liikumist ksitlevaid norme; pumpade liigitust (ringvee-, sgavveepumbad); erinevaid kttessteeme; vee-, soojus-, gaasi- ja voolumtjate tphimtet, paigaldamisele ja taatlemisele esitatavaid nudeid; hooldustde korraldamise phimtteid toimivates hoonetes; 53

ttervishoiu, t-, elektri- ja tuleohutuse nudeid tehnossteemide hooldustde lbiviimisel.

oskab: korraldada nuetekohaselt oma tkohta, valida, kasutada ja hooldada tvahendeid; arvestada tks vajalikku materjalikulu; teostada objekti keskkonnaparameetrite kontrollmdistamist, mtmistulemusi hinnata ja vrrelda nutavate normidega; tuvastada seadmete asukohta toimivas hoones, hinnata ssteemide ja seadeparameetrite muutmise vajadust; leida vajalikku informatsiooni paigaldusjuhenditest; kasutada ksiraamatuid jm ainealast tehnilist kirjandust; kontrollida pumba nimikrgust muutuvates vlistingimustes; jlgida pumba ja ventilaatori tparameetreid, neid vajadusel kivitada ja seisata; tuvastada veaolukordi ja dokumenteerida vea kirjeldust; leida seadmete kasutusjuhenditest vajalikku informatsiooni ja tita hoolduspevikut; kttessteemi ktteperioodiks ette valmistada ning korraldada ssteemi valmisoleku katsetust, ktteperioodil regulaarselt jlgida kttessteemi toimimist ning seda vajadusel reguleerida; hooldada ventilatsioonissteeme vastavalt ssteemi kuuluvate seadmete hooldusjuhenditele; hinnata kliimaseadmete vastavust projektdokumentides kirjeldatule, kontrollida niisuti ja hukonditsioneeri tkorras olekut, automaatika funktsioneerimist ning seadistust hooldusjuhendist lhtuvalt; hooldada veevarustusssteemi vastavalt hooldusjuhendile; teostada ssteemi tehnokontrolli ja hooldust prast katkestusi veevarustuses, hinnata ssteemi remondivajadust; puhastada erinevaid filtreid; krvaldada torustike lekkeid; hooldada kanalisatsioonitorustikke (sh likvideerida ummistusi) vastavalt juhendile, kontrollides olme- ja sademevee kanalisatsiooni torustike lbilaskevimet ja muhvide tihedust; vajadusel edastada informatsioon eritde tegemiseks; lugeda vee-, soojus-, gaasi- ja voolumtjate nite; rakendada meetmeid tehnohooldatavate seadmete kasutajaohutuse tagamiseks ning vajadusel lokaliseerida ja likvideerida tehnossteemi avariid; rakendada igeid ja ohutuid tvtteid; ttada ennast ja keskkonda sstvalt. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (20%): pitulemustes mratud teadmised tehnossteemide hoolduse kohta; praktilised tegevused (70%): pitulemustes mratud oskused tehnossteemide hoolduse kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad tehnossteemide hooldust. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

54

2.2.12. Krundihooldus 5n (1T/2PT/2P) 1. Eesmrk petamisega taotletakse, et pilane: omandab algteadmised aia, haljasalade ja aiarajatiste korrashoiust ja hooldamisest, kasutatavatest materjalidest, seadmetest ja mehhanismidest; saab levaate tee ja ueala kattematerjalidest, nende paigaldamise nuetest; omandab ettekujutuse vikerajatiste korrashoiust; heakorda reguleerivatest normatiivaktidest, s.h. jtmekitlusest. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodul Tkeskkonna ohutus, Kinnisvarahoolduse alused. 3. ppesisu 3.1. KRUNDI RAJATISTE HOOLDUS. Krundi rajatiste tehnohoolduse ja korrashoiu phimtted. Aastaaegade vahetusest ja erakorralistest ilmastikutingimustest tingitud hooldustd. Tehnohooldustde kava koostamise phimtted. Lihtsamad aiaelemendid (teed, platsid, liivakastid, tugimrid, trepid, veesilmad jm). Vikehoonete (katusealused, jtmehoidlad, abihooned) tehnohooldus. Sildade, treppide, truupide tehnohooldus. Piirdeaedade, tarade, vravate, tugimride, jalutusaedade hooldamine. Kaldteede tugi- ja varjemride hooldamine. Mnguvljakute hooldamine. Lipumastid, lipud, vimplid, nende kasutamise tingimused, heiskamise kord. Kigu- ja sissesiduvravate optimaalne laius. Piirdeaedade ehitamine. Kvaliteedinuded ja kontrolltoimingud. Vravate hooldus (reguleerimine, mrimine, tugevdamine). T- ja abivahendite kasutamine ja hooldus. Ttervishoid, t- ja keskkonnaohutus. 3.2. TEEDE HOOLDUS. Kergliiklusteed ja platsid, siduteed ja parklad. Kivimaterjalid, betoonmaterjalid, metall ja metallitooted, nende kasutamine teehoiutdel. Kergliiklusteedel (rattateed, knniteed, pargiteed) ja platsidel kasutatavate kattematerjalide iserasused. Teepiirded ja tkkepostid, nende paigaldamine ja hooldus. Teerte korrashoid. Nuded kergliiklusteede ja vljakute katenditele. Kergliiklusteede hooldamine (sillutise puhastamine, parandamine, lume- ja libeduse trje). Oma tkoha korraldamine. Viidad, mrgistused. levaade teehooldusmasinatest. Tvahendite ja materjalide valik ja ettevalmistamine. Tde tehnoloogiline jrjekord. Ohutud ja ratsionaalsed tvtted. Kvaliteedinuded ja kontrolltoimingud. 3.3. HALJASTUSTD. Haljastustde olemus. Haljastusprojekti kohane ja hooldusraamatus fikseeritud hooldustegevus. Ilupuude, psaste ja hekitaimede hooldus- ja kujunduslikus. Raieload ja nende taotlemine. T vahendid ja ergonoomilised tvtted, masinad ja mehhanismid. Masinate kitamine ja hooldus. Kastmisssteemid. Murupindade niitmine, kastmine, vetamine, parandamine. Loodusprahi ja olmeprahi kogumine, sorteerimine, utiliseerimine. Haljasmassi kompostimise phimtted. Ilutaimed, nende hooldusnuete tundmine, hooldamine. Muru, puude, psaste ja ilutaimede kahjurid ja haigused, nende trje. Ttervishoid, t- ja keskkonnaohutus.

55

4. pitulemused ppija teab ja tunneb: kergliiklusteedel ja platsidel kasutatavate materjalide iserasusi ja nende paigaldamise tingimusi; kergliiklusteede ja platside ristamise erinevaid vimalusi; pinnase ettevalmistamise nudeid; ttervishoiu- ja tohutusnudeid; haljastuses enamkasutatavaid ilutaimi, nende kasvutingimusi ja hooldusvtteid; puude ja psaste hooldus- ja kujunduslikuse algtdesid; tvtteid lihtsamate aiaelementide hooldamiseks ja parandamiseks; ttervishoiu, t- ja keskkonnaohutusnudeid krundihooldusel; tohutusnudeid triistade ja masinatega ttamisel. oskab: nuetekohaselt korraldada oma tkohta; valida materjale ja tvahendeid vastavalt tlesandele ja neid tks ette valmistada; arvestada tks vajalikku materjalikulu; planeerida aluspinda; paigaldada sillutus- ja rekive, pandust, teepiirded ja tkkeposte; mtastada pindasid ja teha istutustid; teha haljastuse hooldamisel vajalikke praktilisi aiatid; kasutada aiatmasinaid ja aiatriistu ning paigaldada kastmisssteeme; hooldada lihtsamaid aiaelemente (teed, platsid, tugimrid, trepid, aiaveekogud); ehitada puidust piirdeaedu; niita muru erinevate krgustega; pgada hekki, teha hooldus- ja kujunduslikust psastele, puudele; mrgata taimede haigusi ja kahjureid, otsida abi nende trjeks vi trjuda ise; hooldada haljasalasid vastavalt haljastusarhitekti ettekirjutatud nuetele; igapevaselt krvaldada teekatetelt takistused ja libedus; kontrollida pinnavee ravoolu toimimist, pinnakatte seisundit, vajumisi, pragusid ning tee rte seisundit, ettenhtud mrgistuse nhtavust tehnohooldustde kavale vastavalt; hooldada krundil asuvaid rajatisi (katusealused, jtmehoidlad, abihooned), hinnata pinnattluse vajadust, kontrollida vajumisi ja vandalismikahjustusi, vajadusel teha vikesemahulisi toestus- ning hooldustid; hooldada ja korrastada vikeveekogusid vastavalt hooldusjuhenditele; tagada vastavalt tegevusjuhendile postide, sammaste, liiklust reguleerivate piirete jm konstruktsioonide korrasolekut; kidelda bio- ja olmejtmeid, ttada ennast ja keskkonda sstvalt. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (20%): pitulemustes mratud teadmised krundihoolduse kohta; praktilised tegevused (70%): pitulemustes mratud oskused krundihoolduse kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad krundihooldust. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

56

2.2.13. Puhastustd 5n (1T/2PT/2P) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et pilane: omandab teadmised ja esmased oskused puhastus- ja koristustde kvaliteetseks, tervist, keskkonda ja ressursse sstvaks teostamiseks. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid Tkeskkonna ohutus, Kinnisvarahoolduse alused, Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid. 3. ppesisu 3.1. MATERJALID JA TVAHENDID. Puhastusainete ldiseloomustus, nuded nende hoiustamisele ja keskkonnasbralikule kasutamisele. levaade puhastuskeemiatoodetest. Puhastamise keemilised protsessid (keskonna happelisus, pH, leelised). levaade philistest puhastusel kasutatavatest tvahenditest, nende hoiutingimused. Kaasaegne puhastustehnika ja selle kasutamise nuded. Triietus. Ttervishoiu ja tohutusnuded. 3.2. SISEKORISTUS. Puhtustase. Puhtuse kvaliteeditase. Kvaliteedikontroll. Ruumi kasutusotstarve ( phiotstarbelised, ldkasutatavad, tehnilised ruumid jms.). Puhastustde perioodilisus. Mustuse liigid. Erinevate pindade mrdumise ja saastumise phjused. Erinevate pinnakatete (puit, PVC, kivi, riie, keraamika, metallid jms.) hooldusjuhendid. Puhastamise mju t, elu ja looduskeskkonnale. Puhastamise meetodid (kuiv-, vheniiske, niiske ja mrgpuhastus). Sgavpuhastus. Ergonoomia ja tervist sstavad tvtted. Enamlevinud pinnakattematerjalide (PVC, linoleumi, kivi, parkett jms.) hooldamine, puhastamine ja kaitsettlus. Hooldus- ja phikoristus erinevates t- ja olmeruumides (akende ja klaaspindade puhastamine, seinte ja uste puhastamine, prandate puhastamine ja hooldamine; treppide ja trepikodade puhastamine sh graffitimrdumise ning teiste keerukate mrdumiste eemaldamine). Ehitusjrgne koristamine. Ventilatsiooni, mahutite ja teiste seadmete ja ssteemide puhastamine. Jtmed (olmeprgi, biojtmed, papp ja paber, klaas, metall, plast, ehituspraht, keskkonnale ohtlikud), nuded jtmete esmakitlemisele. Kahjurite ja nriliste trje. Tervisekaitse, t- ja kasutajaohutus. 3.3. EHITISTE VLISPIIRETE JA TARINDITE PUHASTAMINE. Tde ohutus nii tegijatele kui kolmandatele isikutele. Ohutsooni piiramine ja mrgistamine. Hoone fassaadide puhastamine. Akende ja vitriinide pesemine. Katuste puhastamine lumest, jst, lehtedest. Vlistreppide puhastamine. Tervisekaitse ja tohutusnuded. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: mustuse tekkimise, pindade mrdumise ja saastumise phjuseid; puhastuskeemiatooteid, nende kasutamise tingimusi ja hoiustamise nudeid; kaasaegseid tvahendeid; erinevaid puhastamise meetodeid; enamlevinud pinnakattematerjale; puhastusainete mju elu- ja looduskeskkonnale; puhastusvahendite hoiutingimusi; tohutuse ja tervishoiunudeid ning jrgib neid tde teostamisel; 57

ohutusnudeid keskkonnale ja kolmandatele isikutele puhastustde tegemisel;

58

 oskab:

jtmete kitlemise nudeid. planeerida ja organiseerida phi- ning igapevast puhastust; korraldada nuetekohaselt oma tkohta; valida puhastusmaterjale ja tvahendeid vastavalt hooldusjuhendile ja teostatavale tle; arvestada tks vajalikku materjalikulu, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala-, ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju; kasutada kaasaegset puhastustehnikat; igesti hooldada tvahendeid ja puhastustehnikat; valida ja kasutada igeid puhastusmeetodeid; teha td ergonoomiliselt igesti; suhelda klientidega; ttada ennast ja keskkonda sstvalt.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (20%): pitulemustes mratud teadmised puhastustde kohta; praktilised tegevused (70%): pitulemustes mratud oskused puhastustde kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad puhastustid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

59

2.3. Valikpingute moodulid

2.3.1. Mritd I 6n (1T/3PT/2P) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: pib tundma mrsepatdel kasutatavaid materjale ja nende omadusi, hdroisolatsiooni paigaldamise nudeid, erinevaid mriseotisi; pib ksitsema mrsepat triistu ja vahendeid; omandab teadmised erinevate mrikonstruktsioonide ladumise tehnoloogiast, mrtide koostisest ja valmistamise viisidest. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud moodulid Ehitamise alused ja Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid. 3. ppesisu 3.1. MATERJALID JA TVAHENDID. Mritde materjalid (looduskivid, tehiskivid: keraamiline tellis, silikaattellis, betoonblokid, keramsiitplokid jms.) nende omadused. Mrimrtide sideained ja nende omadused. Mrtide valmistamine. Nuded mrsepa tkohale. Mrsepa triistad ja tvahendid, nende kasutamine ja hooldamine. 3.2. ERIALASED ARVUTUSLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mthikud. Protsentlesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise vljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja mbermt. Pikkuse- ja pindalahikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja mbermt. Materjalikulu arvutused joonise jrgi. Geomeetriliste kehade ldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalahikute teisendamine. Materjali kulunormi miste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 3.3. MRISEOTISED. Mritis ja selle elemendid. Nuded mritisele (sngituspind, pstivuukide kokkulangevus ja kalded, horisontaal ja vertikaalkihtide paigaldamise reeglid). Mitmekihilised seotised: plokk-, rist- ja lridega seina seotis, soojustusega seina seotis. Tismritis ja kaevikmritis. 3.4. LADUMISE TEHNOLOOGIA. Oma tkoha korraldamine. Triistade ja -vahendite valik. Mrimaterjalide kulu arvutused. Materjalide ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline mrkimine. Ladumise moodused: kelluladumine, nihkeladumine, poolnihkladumine. Abivahendite (kihilatt ja suundnr) kasutamine. Nurga ja vahemajakate ladumine. Tismritise ladumine. Kergmritise ladumine ja seinte vooderdamine. Vikeplokkmritis. Mritise ladumine talvistes tingimustes. Massiivmritise ladumine. Vajumis- ja temperatuurivuuk. Postide ja vaheseinte ladumine, aknavahepostide ladumine. Vaheseinte ladumine ja hdroisolatsiooni paigaldamine. Nuded trappidele. Astmelise- ja risttrappi ladumine. Mritise hooldamine. Tohutus- ja ttervishoiu nuded mritdel. Kvaliteedinuded ja kontrolltoimingud.

60

4. pitulemused pilane teab ja tunneb: mritdel kasutatavaid materjale ja nende omadusi; mritdele esitatavaid kvaliteedinudeid; erinevate mritiste ladumise tehnoloogiaid, tvahendeid ja tvtteid; vimalusi mritise ladumiseks erinevates tingimustes; erinevaid mriseotisi ja nende ladumise tehnilisi tingimusi; hdroisolatsiooni paigaldamise nudeid; puidust ja metallist tellingute ning tlavade ehitamise ning paigaldamise nudeid; ttervishoiu ja tohutuse nudeid mritdel ning erinevast materjalist abikonstruktsioonide ehitamisel ja paigaldamisel. oskab: korraldada nuetekohaselt oma tkohta ja hooldada tvahendeid; valida materjale ja arvutada materjalikulu erinevate konstruktsioonide ladumiseks, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala-, ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju; valmistada raketisi, tlavasid ja paigaldada tellinguid; valida ksitleda mrsepa triistu ja seadmeid lhtuvalt tlesandest; laduda kvaliteedinuetele vastavaid tasapinnalisi viimistlemata vuukidega seinu; valmistada erineva koostisega mrmrte; ksitleda ladumisel vajaminevaid seadmeid ja abivahendeid; paigaldada nuetekohaselt hdroisolatsiooni; teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tde kvaliteedinuetele vastavust, ksitleda kontrollmteriistu; ttada ennast ja keskkonda sstvalt. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (15%): pitulemustes mratud teadmised mritd I kohta; praktilised tegevused (75%): pitulemustes mratud oskused mritd I kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad mritid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

61

2.3.2. Hdroisolatsioonitd 1n (1T) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: pib tundma hdroisolatsioonimaterjale ning hdroisolatsiooni otstarvet ja selle paigaldamist nudvaid kohti; omandab teadmised erinevatest hdroisolatsioonitde teostamise tehnoloogiatest ja hdroisolatsioonitdele esitatavatest kvaliteeditingimustest. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid Ehitamise alused ja Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid. 3. ppesisu 3.1. NIISKUS EHITUSKONSTRUKTSIOONIDES. Absoluutne ja suhteline niiskus. Niiskuse kondenseerumine piiretes. Niiskuse mju ehitus- ja soojustusmaterjalidele. Kastepunkt. Hdroisolatsiooni otstarve. Hdroisolatsiooni materjalid ja nende paigaldamise vtted. Ttervishoiu ja tohutusnuded hdroisolatsioonitdel. 3.2. MAA-ALUSTE EHITISTE HDROISOLATSIOON. Ehitisele mjuv veekoormus (pinnaseniiskus, nrgvesi, surveline pinnasevesi). Erinevad hdroisolatsioonissteemid (vlimine hdroisolatsioon, sisemine hdroisolatsioon). Keldriga hoone hdroisolatsioon. Vundamendi ja pinnasele toetuva pranda hdroisolatsioon. Hdroisolatsiooni teostamine terrassidel ja keldrikorruse lagedel. Kvaliteedinuded ja kontroll. Hdroisolatsioonimaterjalide kaitse vigastuste eest. Nuded drenaaitde teostamisele. levaade hdroisolatsiooni remondi vimalustest. 3.3. HDROISOLATSIOON NIISKETES RUUMIDES. ldised nuded. Aluspindade ettevalmistus. Hdroisolatsioonimaterjalid plaatkatte alla (vbatavad materjalid, rullmaterjalid). Plastisolatsioon. Lbiviikude tihendamine. Kvaliteedinuded ja kontroll. Nuded basseinide, veemahutite hdroisolatsioonile. 4. pitulemused pilane teab ja tunneb: niiskuse mju ehitus- ja soojustusmaterjalidele; hdroisolatsiooni otstarvet; hdroisolatsioonimaterjalide paigaldamise vtteid; hdroisolatsiooni paigaldamise tehnoloogiaid (rull-, vp- ja kleepisolatsioon, torkreetkrohv); lbiviikude tihendamist; keldriga hoone, vundamendi ja pinnasele toetuva pranda hdroisolatsiooni paigaldamise nudeid; hdroisolatsiooni teostamise vtteid terrassidel ja keldrikorruse lagedel, samuti hdroisolatsioonimaterjalide kaitse vimalusi vigastuste eest; nudeid drenaaitde teostamisele ja hdroisolatsiooni remondi vimalusi, ttervishoiu ja tohutuse nudeid hdroisolatsioonitde teostamisel. oskab: mrata hdroisolatsiooni paigaldamist nudvad kohad ehitiste konstruktsioonidel;

62

kirjeldada hdroisolatsiooni paigaldamistde tehnoloogilist jrjekorda hoone erinevates osades.

63

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud teadmised hdroisolatsioonitde kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad hdroisolatsioonitid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

64

2.3.3. Betoonitd 4n (1T/2PT/1P) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab teadmised betoonitdel kasutatavatest materjalidest ja tvahenditest ning kogemuse lihtsamate betoonitde teostamiseks; pib tundma ohutuid ja ergonoomilisi tvtteid ja betoonitde tehnoloogiat. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid. 3. ppesisu 3.1. ERIALASED ARVUTUSLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mthikud. Protsentlesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise vljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja mbermt. Pikkuse- ja pindalahikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja mbermt. Materjalikulu arvutused joonise jrgi. Geomeetriliste kehade ldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalahikute teisendamine. Materjali kulunormi miste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 3.2. RAKETISTE VALMISTAMINE. Raketiste liigitus ja kasutusalad. ldnuded raketiste ehitamisel. Raketiste valmistamisel kasutatavad materjalid. Taldmikuraketise, seina ja postiraketiste, plaadiraketiste valmistamise tehnoloogiline jrjekord. Raketiste ettevalmistamine ja kokkupanek. Inventaarsete raketiste ettevalmistamine ja litamine. Raketise paigaldamine, kinnitamine, rihtimine ja toestamine; lahtirakestamine, teisaldamine ja puhastamine. Tvuukide tegemine. Lbiviikude, avamoodustajate ja tarilappide paigaldamine. Tkoha nuetekohane korraldamine. Betoonist vlistrepi raketis. Sisemise betoontrepi raketise ehitamisviisid. Akna ja uksesilluste raketised. Tohutusnuded. 3.3. ARMEERIMINE. Armatuuri otstarve ja thtsus betoonkonstruktsioonis. Armatuurid ja nende liigid Ehitiste armatuurjoonised.. Armatuuride transport ja ladustamine ehitusobjektil. Armatuuri teisaldamine paigaldusplatsile. Armatuuri nuetekohane likamine, painutamine, sidumine ja raketise klge kinnitamine. Tkoha nuetekohane korraldamine. Ohutusnuded armeerimisel. 3.4. BETONEERIMINE. Betoonitdel kasutatavad materjalid, nende omadused. Betoonitde tehnoloogiad. Ergonoomilised tvtted. Betoonisegu transport ja pumpamine. Alusbetoonid ja tasandusvalud. Aluspindade ettevalmistus, soojusisolatsiooni paigaldamine. Konstruktsioonielementide betoneerimine (juhtmajakate tegemine, betoonisegu vastuvtmine, paigaldamine, tasandamine). T- ja deformatsioonivuukide valmistamine. Betoonitde tehnoloogia talvistes tingimustes. 3.5. BETOONIPINDADE JRELHOOLDUS. Nuded betoonpindade kvaliteedile. Betooni jrelhooldus: katmine, soojendamine, kastmine, lihvimine, parandamine ja kaitsmine. 3.6. BETOONELEMENTIDE MONTAAITD. Betoon-, metall- ja puitelemendid. Elementide vastuvtmine ja ladustamine. Mrdid, montaaivahud, tihendid. Tstemehhanismid: kraanad, tstukid, talid, vintsid. Abivahendid: trossid, tropid, haaratsid, haardeseadmed, traaversid. Nuded tstemehhanismidele ja abivahendite kasutamisele. Kinnitusvahendid: toed, klambrid, tugikpp, konduktor triistad tvahendid ja mehhanismid, nende kasutamise nuded. 65

Misted ja terminid. Montaatde etapid. Talane juhendamine montaaitdel. Oma tkoha organiseerimine. Troppimise phimtted, nuded troppimisele. Troppimise signaliseerimisviisid. Tohutus montaatdel. Betoonelementide montaa ja paigaldamise nuded. Monolitiseerimine Puitkonstruktsioonide montaa ja paigaldamise nuded. Metallkonstruktsioonide montaa. Elementide kinnitamine. Monteeritavad metallkonstruktsiooniga tellingud. Tellingute paigaldus ja montaa. Teenistuslikud tstukid. Ohutusnuded tellingute ja tlavade pstitamisel. 4. pitulemused pilane teab ja tunneb: raketiste liigitust ja kasutusalasid; raketise valmistamisel kasutatavaid materjale; ldnudeid raketiste ehitamisel; raketiste valmistamise ja paigaldamise tehnoloogilist jrjekorda; seina- ja postitaldmiku raketise, retugevdusega plaadi raketise, kandepostidega laeraketise ning talaraketise ehitamise ja paigaldamise nudeid; vlistrepi raketise ja sisemise betoontrepi raketise ehitamise nudeid; armatuuri liike ja thtsust betoonkonstruktsioonides; armatuuri ttlemise vimalusi (likamine, painutamine, sidumine ja kinnitamine raketise klge; armatuuri paigaldamise nudeid; betoonide phiomadusi ja neid mjutavaid faktoreid; betoonide liigitust ja nende valmistamisel kasutatavaid materjale; betoonisegu tdeldavust mjutavaid tegureid ja segude paigaldamise tehnoloogilist jrjekorda; nudeid betooni jrelhooldusele; levaatlikult monteeritavate toodete valmistamise tehnoloogiat, betoonelementide montaai phimtteid, montaaitde etappe ning elementide vastuvtu ja ladustamise nudeid; ttervishoiu ja tohutuse nudeid. oskab: meeskonna liikmena ttades korraldada nuetekohaselt oma tkohta ja hooldada tvahendeid; valida materjale ja arvestada tks vajaminevat materjalikulu; ehitada lintvundamendi, silluse ja posti raketist ksiklaudadest; valmistada armatuurkarkassi; paigaldada armatuurvrke etteantud jooniste jrgi; betoneerida vikevorme lhtuvalt kooli ppebaasi vimalustest; teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tde kvaliteedinuetele vastavust; ttada ennast ja keskkonda sstvalt. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (30%): pitulemustes mratud teadmised betoonitde kohta; praktilised tegevused (60%): pitulemustes mratud oskused betoonitde kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad betoonitid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne. 66

2.3.4. Maalritd 8n (2T/3PT/3P) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: pib tundma maalritdel kasutatavaid materjale ja tvahendeid, tohutuse- ja kvaliteedinudeid maalritde teostamisel; omandab teadmised ja oskused maalritde teostamiseks. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid ja Tasandustd. 3. ppesisu 3.1. MATERJALID JA TVAHENDID. Vesialuselised- ja veevabad vrvid. Side- ja titeained. Pigmendid, lahustid ja vedeldid. Peitsid, puidukaitsevahendid. Lisaained nende liigitus, koostis, omadused ja kasutamistingimused. Erinevate ksitriistade ja mehhanismide liigitus, kasutamistingimused ja hooldamine. Vrvimistdel kasutatavad abivahendid. Vrvikihi paksuse mtmisvahendid. 3.2. ERIALASED ARVUTUSLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mthikud. Protsentlesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise vljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja mbermt. Pikkuse- ja pindalahikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja mbermt. Materjalikulu arvutused joonise jrgi. Geomeetriliste kehade ldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalahikute teisendamine. Materjali kulunormi miste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 3.3. ALUSPINDADE ETTEVALMISTAMINE. Tasandussegude ja pahtlite liigid, nende kasutusala. Armeerimis- ja vuugititematerjalid, nende kasutamistingimused. Tasandustdel ja pahteldamisel kasutatavad triistad, seadmed ja mehhanismid, nende kasutamistingimused ja hooldamine. Aluspinna levaatus. Aluspindade ettevalmistamine (aluspinna puhastamise meetodid), kasutatavad vahendid, seadmed ja mehhanismid. Tde tehnoloogiline jrjekord. Tvtted tasandustdel. Pindade mehaaniline ttlemine, vajalikud tvahendid. Pindade tasandamine kuivades ja niisketes ruumides, materjalide valik. Pahteldamise meetodid (koht, lauspahteldus). Lubikrohviga saavutatavad tasandatud pinnad. Ttervishoid ja tohutus tasandustdel. Kvaliteedinuded ja kontrolltoimingud. 3.3. MAALRITDE TEHNOLOOGIA. Oma tkoha korraldamine. Materjalide ja tvahendite valik. Tde tehnoloogiline jrjekord. Tasandiline ja ruumiline mrkimine. Vlis- ja sisevrvimine (uued pinnad): aluspinna levaatus; pindade ettevalmistamine (puhastamine, immutamine, kruntimine); erinevate pindade (puit-, metall-, mineraalpinnad) katmine vrvi, laki, lasuurvrviga. Varem vrvitud pinnad: vanade vrvikihtide eemaldamine keemilise-, termilise ja mehaanilise meetodiga; pindade pesemine; hooldusvrvimine. Vrvitud pindadele esitatavad kvaliteedinuded ja kontrolltoimingud. Vrvikihtide defektide tekkephjused ja nende krvaldamise vimalused. Vrvikihi paksuse mtmine nii elektrooniliselt kui mehaaniliselt. Ttervishoiu- ja tohutusnuded maalritde teostamisel.

67

4. pitulemused ppija teab ja tunneb: vrvipetuse ja kujunduse aluseid; vrvide ja teiste pinnakattematerjalide liike ja nende omadusi; maalritdel kasutatavaid triistu, seadmeid ja materjale; maalritdele esitatavaid kvaliteedinudeid; maalritde tehnoloogilist jrjekorda; puidust ja metallist tellingute ning tlavade paigaldamise nudeid; ttervishoiu ja tohutuse nudeid maalritdel ning erinevast materjalist abikonstruktsioonide paigaldamisel. oskab: korraldada nuetekohaselt oma tkohta ja hooldada tvahendeid; paigaldada tlavasid ja tellinguid; valida materjale ja arvestada tks vajaminevat materjalikulu, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala-, ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju; paigaldada tlavasid ja tellinguid; valida vrvi tpi ja teisi pinna kattekihte ning tvahendeid vastavalt ruumi otstarbele ja vrvitavale aluspinnale; teostada maalritid vastavalt tde tehnoloogilisele jrjekorrale, kasutades igeid ja ratsionaalseid tvtteid; jrgida ttervishoiu ja -ohutusnudeid maalritde teostamisel; ttada ennast ja keskkonda sstvalt. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (30%): pitulemustes mratud teadmised maalritde kohta; praktilised tegevused (60%): pitulemustes mratud oskused maalritde kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad maalritid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

68

2.3.5. Plaatimistd 8n (1T/4PT/3P) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: pib tundma tehis- ja looduskivist plaatmaterjale ja ksitsema plaatimistdel kasutatavaid tvahendeid; omandab oskused tehis- ja looduskivist plaatmaterjalide paigaldamise tehnoloogiast; pib tundma tohutuse- ja kvaliteedinudeid plaatimistde teostamisel. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid, Krohvitd ja Tasandustd. 3. ppesisu 3.1. MATERJALID JA TVAHENDID. Plaatmaterjalide liigitus sltuvalt tootmistehnoloogiast. Plaatmaterjalidele esitatavad kvaliteedinuded. Plaatmaterjalide omadused: veeimavus, ilmastiku- ja kulumiskindlus. Plaatide kinnitamiseks kasutatavad mrdid (tava-, kiirkivinevad- ja remondimrdid), nende valmistamise tehnoloogia ja kasutamine. Nuded mrtide silitamisele. Plaatide kinnitamiseks kasutatavad muud materjalid: vuugisegud, silikoonid. Nuded vuugisegude ja silikoonide kasutamiseks ja silitamiseks. Plaatimistdel kasutatavad triistad (sh kontrollmteriistad) ja -vahendid, nende ksitsemine ja hooldamine. Vuukimisel ja silikoonimisel kasutatavad triistad ja -vahendid. 3.2. ERIALASED ARVUTUSLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mthikud. Protsentlesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise vljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja mbermt. Pikkuse- ja pindalahikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja mbermt. Materjalikulu arvutused joonise jrgi. Geomeetriliste kehade ldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalahikute teisendamine. Materjali kulunormi miste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 3.4. ALUSPINDADE ETTEVALMISTAMINE. Aluspindade levaatus ja plaatimiseks ettevalmistamine. Hdroisolatsioonile ja niiskustkkele esitatavad nuded, tde teostamise tehnoloogiline jrjekord. Niiskustkke paigaldamine ja hdroisolatsioonitd. Prandapindade kallete valamine. 3.5. PLAATIMISTDE TEHNOLOOGIA JA PLAADITUD PINDADE REMONTIMINE. Oma tkoha korraldamine. Triistade ja vahendite valik. Plaatmaterjalide kulu arvutused. Materjalide ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline mrkimine. Ttervishoiu- ja tohutusnuded plaatimistdel. Erinevate seina- ja prandapindade plaatimine: plaadijaotuskavandi koostamine; seinapindadel juhtlaudade kinnitamine, prandapindadel prandatelje maha mrkimine; plaatide likamine ja paigaldamine; erinevate materjalide ja pindade liitekohad. Vuukimine: seina- ja prandapindade ettevalmistamine vuukimiseks; reljeefsete pindade vahatamine, plaaditud pindade vuukimine; liikuvate vuukide tihendamine, lbiviikude silikoonimine ja viimistlemine. Kvaliteedinuded ja kontrolltoimingud. Plaaditud pindade hooldamine.

69

Pinnaseisundi mratlemine. Materjalide ja tvahendite valimine. Tde teostamise tehnoloogiline jrjekord sltuvalt pinna seisundist ja vigastuse liigist. Kvaliteedinuded ja t ohutu korraldamine. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: plaatimistdel kasutatavaid tehis- ja looduskivist materjale; niiskustkke ja hdroisolatsiooni thtsust ning paigaldamise tehnoloogiat; erinevate pindade (kuivkrohvplaat-, tellis-, betoon- ja tulepsivad pinnad jms) plaatimistde tehnoloogilist jrjekorda; plaaditud seina- ja prandapindadele esitatavaid kvaliteedinudeid; puidust ja metallist tellingute ning tlavade paigaldamise nudeid; ttervishoiu ja tohutuse nudeid plaatimistdel ning erinevast materjalist abikonstruktsioonide paigaldamisel. oskab: korraldada nuetekohaselt oma tkohta ja hooldada tvahendeid; paigaldada tlavasid ja tellinguid; arvestada materjalikulu ja mahtu lhtuvalt plaaditavast pindalast, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala-, ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju; valida sltuvalt aluspinnast plaatmaterjale ja kinnitusmrte; tdelda ja paigaldada plaatmaterjale; paigaldada hdroisolatsiooni; vuukida plaaditud pindu; kontrollida teostatud tde kvaliteeti; krvaldada plaatkattes tekkinud defekte; jrgida ttervishoiu ja -ohutusnudeid plaatimistde teostamisel; ttada ennast ja keskkonda sstvalt. 5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (20%): pitulemustes mratud teadmised plaatimistde kohta; praktilised tegevused (70%): pitulemustes mratud oskused plaatimistde kohta, tuleb sooritada jrgmised proovitd: plaatida sein, mille tlesandes sisaldub pilt vi erinevad kujundid, mis eeldavad plaatide likamist kaare- ja mingi muu geomeetrilise kuju jrgi; plaatida prandapind, mille tlesanne sisaldab vee ravoolutrappi koos sinna juurdekuuluvate kalletega; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad plaatimistid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

70

2.3.6. Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine 3n (1T/1PT/1P) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: pib tundma kuivkrohvplaate, nende paigaldamisel kasutatavaid kinnitus- ja tvahendeid; omandab teadmised ja oskused kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamise viimistlemise nuetest sh remonditde teostamisest; saab levaate kuivkrohvkonstruktsioonidele esitatavatest kvaliteedinuetest; omandab teadmised ttervishoiu ja tohutuse nuetest kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamisel. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid Ehitamise alused ja Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid. 3. ppesisu 3.1. MATERJALID JA TVAHENDID. Kuivkrohvplaadid, nende liigitus, otstarve ja omadused. Nuded kuivkrohvplaatide ladustamisele. Karkassid, profiilid, kinnitused; konstruktsioonide isolatsioonmaterjalid. Kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamise t- ja abivahendid, nende kasutamistingimused. Tvahendite hooldamine. 3.2. ERIALASED ARVUTUSLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mthikud. Protsentlesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise vljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja mbermt. Pikkuse- ja pindalahikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja mbermt. Materjalikulu arvutused joonise jrgi. Geomeetriliste kehade ldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalahikute teisendamine. Materjali kulunormi miste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 3.3. KUIVKROHVKONSTRUKTSIOONIDE PAIGALDAMISE TEHNOLOOGIA. Oma tkoha korraldamine. Triistade ja -vahendite valik. Materjalide kulu arvutused. Kuivkrohvplaatide ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline mrkimine. Tvtted kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamisel. Karkassi ehitamine puit- ja metallkonstruktsioonile. Kuivkrohvplaatide ttlemine (likamine, kumerad pinnad ja voltimine). Kuivkrohvplaadist seinte ja vaheseinte paigaldamine. Kuivkrohvplaadist laed ja nende paigaldamine. Kuivkrohvplaadist prandad, nuded prandate paigaldamisele. henduskohtade ttlemine; kvaliteedikontroll. Lagede-, seinte ja prandate soojus- ja heliisolatsiooni paigaldamine. Niisketes ruumides hdroisolatsiooni teostamine. Lbiviikude vormistamine. Ttervishoiu ja tohutusnuded kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamisel. Paigaldatud konstruktsioonidele esitatavad kvaliteedinuded. 3.4. KUIVKROHVPLAATIDE REMONTIMINE. Kuivkrohvkonstruktsioonide vigastuste parandamine (lgijljed, kruvipead, augud jms). Remontplaatide paigaldamine vanadele kipsplaadiga kaetud pindadele. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: kuivkrohvplaate, nende paigaldamisel kasutatavaid abimaterjale ja tvahendeid; kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamise tehnoloogiat; elektri- ja tuleohutusnudeid kuivkrohvplaatide paigaldamisel; 71

 oskab:

soojus- ja heliisolatsiooni paigaldamise tehnoloogiat; kuivkrohvkonstruktsioonidele esitatavaid kvaliteedinudeid; ttervishoiu ja tohutuse nudeid kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamisel. korraldada nuetekohaselt oma tkohta; kasutada ja hooldada triistu ja -vahendeid; arvestada materjalikulu, rakendades pindala- ja protsentarvutuse eeskirju; ehitada ja paigaldada lagede, vaheseinte ja prandate kuivkrohvkonstruktsioone; tdelda, paigaldada ja remontida kuivkrohvplaate; kontrollida tehtud tde kvaliteeti; ttada ennast ja keskkonda sstvalt.

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (30%): pitulemustes mratud teadmised kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamise kohta; praktilised tegevused (60%): tuleb sooritada jrgmised proovitd: ehitada kuivkrohvkonstruktsioon, mis sisaldab erikujulisi nurki ning vormistada akna- ja uksepsed; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamist. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

72

2.3.7. Puusepatd 6n (1T/3PT/2P) 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija: omandab algteadmised puidust kui ehitusmaterjalist, selle ttlemise vimalustest ja kasutatavatest triistadest; omandab puidu ksitsittlemisel (saagimine, hveldamine, peiteldamine, puurimine) iged ja ohutud tvtted. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud on moodulid Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid ja Tkeskkonna ohutus. 3. ppesisu 3.1. PUIT KUI TARBE JA EHITUSMATERJAL. Puutve ehitus. Puidu struktuur, vlimus. levaade puidu makroskoopilisest ehitusest. Puidu liigid ja kasutusala. Puidu tugevus, levaade koormuste eri tpidest. Puidu omadused (tihedus ja elastsus; soojusjuhtivus, niiskuspaisumine ja kahanemine, akustilised omadused). Puidu niiskussisaldus ja kuivatamise meetodid. Kasvuvead. Puidu kahjustused (seenkahjustused, putukakahjustused, mehaanilised kahjustused). Puidukaitsevahendid. Ehituses kasutatava saematerjali liigitus ja saematerjali kvaliteedinuded. Plaatmaterjalid: vineer, puitlaast-ja puitkiudplaat (sh OBS- ja MDF plaadid). Liimpuit. Kombineeritud puitmaterjalid. Puitmaterjalide omadused ja kasutusala. Puitmaterjali transport, virnastamine ja ladustamine. 3.2. TRIISTAD JA VAHENDID. Ksisaagide liigitus, hooldus, teritamine ja rsamine. Ksihvlid (tasapinna- ja kujuhvlid), hvlite osad ja teritamine. Peitlite liigitus, peitlite teritamine. Kirveste liigitus ja hooldus. Puuride liigitus, puurimisvahendid, puuride teritamine. Like- ja teritusnurk. Elektrilised ja pneumaatilised ksitriistad. Ksitriistade kasutamisnuded ja hooldus. Ohutud tvtted nendega ttamisel. Portatiivsed masinad, nende tphimtted ja kasutusala. Portatiivsed lihvimismasinad ja elektrilised lihvimisseadmed ( tald-, lint- ja nurgalihvijad); nende juures kasutatavad tarvikud. Puusepatdel kasutatavad lihvimismaterjalid, nende omadused ja kulu. Ohutusnuded ttamisel mehaaniliste- ja elektriliste ksitriistadega. 3.3. PUUSEPATDE TEHNOLOOGIA. Oma tkoha korraldamine. Materjalide ja tvahendite valik. Tde tehnoloogiline jrjekord puidu ksitsittlemisel. Toorik, ttlemisvaru ja detail. Puidu mrkimine ja mtmine. Baaspinnad, nende mramise nuded ja valik. Likeviisid. Like kvaliteeti mjutavad tegurid. Ohutud tvtted puidu likamisel ja ksitsi ttlemisel. T- ja isikukaitsevahendid puidu ksitsittlemisel. Serv-, jtk- ja raamseotised (nurk-ja T seotised), nende erinevused, kasutusalad ja valmistamine. Tapid, nende kasutusala ja valmistamine. Prusside ja postide jtkamine. Prusside tisnurkne ja nurga all hendamine. Tbel- ja naagel hendused. Metallseotised (nurgikud, haagid, hinged, ogaplaadid, vekseltala kandurid, poldid jne), naelhendused ja kruvihendused, nende kasutusalad. Profiildetailide seotiste valmistamine ja nende kasutusala. Toperatsioonide sooritamine erinevate elektriksitriistadega ja portatiivsete masinatega (hvelmasinad, paksusmasinad, saagpingid). Erinevate puithenduste valmistamine. Ergonoomilised tvtted. Ttervishoiu ja tohutusnuded puidu ttlemisel. 3.4. ERIALASED ARVUTUSLESANDED. Pikkuse, pindala ja ruumala mthikud. Protsentlesanded. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise vljendamine protsentides. Tasapinnaliste kujundite pindala ja 73

mbermt. Pikkuse- ja pindalahikute teisendamine. Erikujuliste pindade pindala ja mbermt. Materjalikulu arvutused joonise jrgi. Geomeetriliste kehade ldpindala. Geomeetriliste kehade ruumala. Ruumalahikute teisendamine. Materjali kulunormi miste. Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb levaatlikult puidu ehitust, liike, fsikalisi, keemilisi ja mehhaanilisi omadusi; puidu ehituse ja tvekuju vigu ning nende mju toote kvaliteedile; ehituspuidu liigitust ja kvaliteedinudeid; ehitusel kasutatavaid puiduphiseid plaatmaterjale, nende omadusi ja kasutusala; puidukaitsevahendeid ja nende kasutamise tingimusi; puidu ksitsittlemisel kasutatavaid ksitriistu ja portatiivseid masinaid; puidu ttlemise tehnoloogiat nii ksitriistade kui portatiivsete masinatega; puithendusi ja nende kasutusala; puidu virnastamise ja ladustamise nudeid ehitusplatsil; ttervishoiu- ja tohutusnudeid puidu ttlemisel ksitriistade, pneumaatiliste ja elektriliste ksitriistadega ja portatiivsete masinatega; puitdetailide valmistamise phimtteid; puitkonstruktsioonide valmistamise ja ttamise phimtteid. oskab: korraldada nuetekohaselt oma tkohta ja hooldada tvahendeid; mrata puiduliike ja hinnata ehituspuidu kvaliteeti; valida tvahendeid ja arvestada materjalikulu vastavalt tlesandele; lugeda koostejoonist, valida ja hooldada (sh teritada) tvahendeid; omandab iged ergonoomilised ja ohutud tvtted; valmistada seotisi (raamseotised, karpseotised jne) vastavalt etteantud tlesandele; kasutada erinevaid mte- ja mrkimisvahendeid; seadistada ja kasutada elektrilisi ksitriistu; puitu risti- ja pikikiudu mtu saagida vastavalt etteantud nurgale; hveldada baaspinda ja erikujulisi pindu; detaile mtu hveldada; puurida lbivaid ja mittelbivaid avasid ja tdelda pesasid; kasutada peitleid erinevate toperatsioonide (tapid, avad, keeled jms likamine) sooritamisel; kasutada liimi puitdetailide valmistamisel; hendada puitdetaile metallseotistega ja teostada nael- ja kruvihendusi; valmistada profiildetailide seotisi; valida lihvmaterjali ja vastavaid seadmeid ning pindu lihvida nutava pinnakvaliteedi saavutamiseni, kasutades igeid ja ergonoomilisi tvtteid; tdeldud pindu ette valmistada viimistluseks; parandada pisidefekte materjali asendamisega (korkimine); viimistleda valmistatud detaile pigmentvrvi vi lakiga; ttada ennast ja keskkonda sstvalt.

74

5. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (15%): pitulemustes mratud teadmised puusepatde kohta; praktilised tegevused (75%): pitulemustes mratud oskused puusepatde kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad puusepatid. Mooduli koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

75

3. LDHARIDUSAINED
3.1. Eesti keel
4n 1. Eesmrk Eesti keele petamisega taotletakse, et pilane: arendab oma suulist ja kirjalikku vljendusoskust; arendab suutlikkust vastu vtta, hinnata, kasutada ja edastada teavet; arendab oma pioskusi ja tekstiga ttamise oskust; omandab suhtlemisvalmiduse; vrtustab emakeelt ja rahvuskultuuri. 2. ppesisu 2.1. IGEKEELSUS. 2.1.1. HLIKUPETUS. Keele hlikussteem. Silp ja silbitamine. 2.1.2. IGEKIRJUTUS. Eesti keele igekirja phimtted. Theortograafia phireeglid. Vrsnade olemus ja ortograafia: h, f ja kvantiteedi mrkimine. Algusthe ortograafia phireeglid. Snade kokku- ja lahkukirjutamise phimtted ja reeglistik. Arvude mrkimine kirjas. Snade poolitamine. Lhendamise phimtted; lhendite mrkimine kirjas. Keeleksiraamatute kasutamine igekirja kontrollimiseks. 2.1.3. VORMIPETUS. Snaliigid. Knete ssteem eesti keeles. Kndsnavormide ja omadussna vrdlusastmete moodustamine. Nimede knamine. Arv- ja asesna knamise erijooni. Prdsna vormistik. Prdeliste ja kndeliste vormide moodustamine. Eesti keele snaraamatu kasutamine vormide moodustamiseks ja kontrollimiseks. 2.1.4. LAUSEPETUS. Lause. Liht- ja liitlause. te, lisand, lauselhend. Otse- ja kaudkne. Lausete kirjavahemrgistamine. Snade jrjekord lauses. hildumine. Rektsioon. 2.1.5. KEELE SNAVARA. Keele snavara ja selle rikastamise vimalused. Kirjakeele ja argikeele snavara. 2.2. VLJENDUSPETUS. 2.2.1. TEKST. Teksti miste. Teksti terviklikkus ja liigendamine, lik; sidusus; alustus ja lpetus. Suuline ja kirjalik tekst. Vljendusvahendite eripra sltuvalt eesmrgist, adressaadist ja olukorrast. Erisuguste tekstide lugemine. 2.2.2. MEEDIATEKST. Meediateksti olemus ja eripra. Uudis, olemuslugu, intervjuu, arvustus, reportaa, reklaam. 2.2.3. TEABETEKST. Teabeteksti olemus ja eripra. Refereerimine, tsiteerimine; allikaviide; konspekteerimine. 2.2.4. ILUKIRJANDUSTEKST. Ilukirjandusliku teksti olemus ja eripra. Keelekasutuse kujundlikkus. Kirjeldus, jutustus, arutlus. Lriline enesevljendus. 2.2.5. TARBETEKST. Tarbeteksti olemus ja eripra. Avaldus, elulookirjeldus, kiri, apellatsioon, volikiri, protokoll. 2.2.6. TEKSTI KOOSTAMINE. Teema. Materjali kogumine. Ainestiku jrjestamise phimtted ja vimalused. Teksti viimistlemine. Arutlev kirjand. Sagedasemad snastus- ja stiilivead. 2.2.7. TEKSTI VORMISTAMINE. Pealkirjastamine, liigendus, paigutus. 76

2.2.8. SUULINE TEKST. Igapevasuhtlus, vestlus, tutvustus, kaastundeavaldus. Kneks valmistumine, esinemine. Olmekned: tervitus, nnitlus, tnukne. Informeerivad kned: ettekanne, snavtt koosolekul. 2.3. EESTI KEELE STRUKTUUR. 2.3.1. KEEL JA KEELETEADUS. Keele olemus. Eesti keel kui soome-ugri keel. 2.3.2. FONOTAKTIKA. Eesti keele fonotaktika phijooni. 2.3.3. MORFOLOOGIA. Snaliigid. Snaliigi piiritlemine. Vormimoodustus. Tvi, tunnus, lpp. Astmevaheldus ja muud tvevaheldused. Phi- ja peavormid. 2.3.4. SNAMOODUSTUS. Snavara rikastamise teed ja allikad. Snahend ja liitsna. 2.3.5. SNTAKS. Lausemoodustus. Lauseliikmed. Sntaktilised seosed. 2.4. SNAVARA JA SNASTUS. 2.4.1. SNA JA SELLE THENDUS. Snade mitmethenduslikkus. Paronmia. Sageli vras thenduses kasutatavaid snu. Metafoorid keeles. Fraseologismid. 2.4.2. SNAVARA. Snavara miste ja koostis. Keele snavara rikastamise allikad ja viisid. Murdesnad. Lhendamine ja tehissnad. 2.4.3. LIITSNAMOODUSTUS. Veaohtlikke kokku- ja lahkukirjutamise juhtumeid. 2.4.4. SNATULETUS. Sagedasemate tuletiste thendus ja ortograafia. 2.4.5. SNADE LAENAMINE. Niteid varasematest laenudest; ladina ja kreeka kaudlaene. Tlkelaenud. Vrsnad; vrsna tunnusjooned ja ortograafia. Tsitaatsnad. 2.4.6. NIMED JA NIMEKASUTUS. Nimede ortograafia; nimede knamise erijooni. Nimedest saadud ldsnade ja vrnimetuletiste ortograafia. 2.4.7. SNA TEKSTIS. Snavaliku olenevus vljenduse eesmrgist, kne laadist, adressaadist, situatsioonist. Peamisi snastusvigu. Olulisemaid rektsioone. 2.4.8. SNARAAMAT. Eesti keele snaraamatud ja nende kasutamine. 3. pitulemused pilane kasutab eesti kirjakeelt knes ja kirjas phijoontes igesti: teab keelepetuse phimisteid ja igekirjutuse phireegleid; teab suulise ja kirjaliku keelekasutuse erinevusi; oskab vljendada oma mtteid, arvamusi ja seisukohti knes ja kirjas; oskab leida ja kasutada teavet suuliste ja kirjalike tekstide koostamisel; oskab valida vljendusvahendeid vastavalt suhtlusolukorrale; oskab kasutada philisi keeleksiraamatuid; teab snavarapetuse phimisteid; teab philisi snamoodustusviise; oskab valida ja kasutada vljendusvahendeid vastavalt suhtlusolukorrale ja adressaadile; oskab kasutada nimesid vastavalt eesti igekeelsusnormidele; leida erinevatest snaraamatutest vajalikku infot. 4. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud teadmised eesti keele kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad eesti keelt. ldharidusaine koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

77

3.2. Kirjandus
2n 1. Eesmrk Kirjanduse petamisega taotletakse, et pilane: saab levaate eesti ja maailmakirjanduse olulisematest esindajatest ning teostest; rikastab oma lugemiskogemust, arendab lugemiskultuuri; vrtustab ilukirjandust kui tunde- ja mttemaailma rikastajat, minapildi avardajat; mistab ilukirjanduse thtsust rahvus- ja maailmakultuuri osana. 2. ppesisu 2.1. POEETIKA. 2.1.1. ILUKIRJANDUSTEKSTI ERIPRA. Kujundlik keelekasutus. Kirjanduse philiigid ja -anrid. Kla-, kne- ja lausekujundid. Metafoor. 2.1.2. LRIKA. Lriline enesevljendus, temaatika; vormid, riim. Luuletus. Lroeepika. 2.1.3. DRAMAATIKA. Dialoog, sndmus, karakter, kompositsioon. Tragdia, komdia, draama. Dramatiseering, stsenaarium. 2.1.4. EEPIKA. Kirjeldus, alltekst; tegelane, vaatepunkt, see. Eepos, romaan, novell, jutustus, lhivormid. 2.2. MAAILMAKIRJANDUS. 2.2.1. ANTIIK-, KESK- ja RENESSANSIAEG. Antiikmtoloogia. Niteid eepostest. Antiikteater. Antiiktragdia nide. Piibel: tegelasi ja tekstiniteid. Renessansi iseloomustus. Boccaccio 1-2 novelli. SHAKESPEAREi ks nidend. 2.2.2. VALGUSTUS JA ROMANTISM. Valgustuse iseloomustus. Goethe Faust I osa (katkendid). Romantismi iseloomustus. Scott IVANHOE vi Hugo JUMALAEMA KIRIK PARIISIS vi Mrime CARMEN vi C. vi E. BRONT ks proosateos. Byroni vi Heine luule. 2.2.4. REALISM, MODERNISM JA POSTMODERNISM. Realismi ja modernismi iseloomustus. BALZACI vi STENDHALI vi FLAUBERT`i vi TOLSTOI vi DOSTOJEVSKI ks romaan. Tehhovi 1-2 novelli. REMARQUE`i vi HEMINGWAY ks romaan vi Bulgakovi MEISTER ja MARGARITA. Hesse vi Kafka vi Salingeri ks proosateos. Modernistlik luule. Niteid 2-3 autori loomingust: Baudelaire, Mallarme, Verlaine, Rimbaud, Whitman, Blok, Ahmatova, Jessenin, Lorca, Tagore, Leino, Eliot. Modernistlik ja absurditeater. Niteid 12 autori loomingust: Ibsen, Pirandello, Brecht, Beckett, Ionesco, Williams, Albee (katked). Postmodernismi iseloomustus. ks tnapeva MAAILMAKIRJANDUSE TEOS pilase valikul. 2.3. EESTI KIRJANDUS. 2.3.1. EESTI KIRJANDUSE TEKE JA ARENG. Rahvusromantismi iseloomustus. Kreutzwaldi muinasjutud. Kalevipoeg (katked). Koidula luule. Liivi luule. KITZBERGI vi VILDE ks nidend. 2.3.2. EESTI KIRJANDUS 20. SAJANDI I POOLEL. Noor-Eesti kirjanduse ja keele ja kunsti uuendajana. Niteid Suitsu, Underi, Visnapuu, Stiste, Alveri luulest. Tuglase 12 novelli. Niteid Gailiti vi Vallaku lhiproosast. Tammsaare TDE ja IGUS I osa.

78

2.3.3. EESTI KIRJANDUS 19402000. Niteid 23 autori luulest: Lepik, Laaban, Merilaas, Alliksaar, Vaarandi, Laht, Kaalep, Niit. ks TRAADI vi VALTONI vi UNDI proosateos. Niteid 23 autori luulest: Kaplinski, P.-E. Rummo, Runnel, Luik, Viiding, Kareva. ks KROSSI romaan. ks UUDISKIRJANDUSE TEOS pilase valikul. 2.4. EESTI NDISKIRJANDUS. 2.4.1. Kodu- ja vliseesti kirjanduse arengujooni 1940. aastast tnapevani. Gailiti vi Ristikivi vi Mlgu he romaani lhivaatlus. Viirlaid Ristideta hauad vi Helbeme Ohvrilaev. 2.4.2. PROOSA. Niteid Hindi vi Smuuli proosast. Niteid Kallase vi Undi proosast. Niteid Tuuliku vi Peegli vi Traadi loomingust. 2.4.2. LUULE. Niteid Krossi, Niidu, Merilaasi, Sanga, Lepiku luulest. Niteid kassetiplvkonna luulest. 2.4.3. DRAMAATIKA. Vetemaa vi Kruusvalli he nidendi lhivaatlus. 2.4.4. UUEM KIRJANDUS. Niteid Valtoni, Muti, Saadi, Luige, Bergi, Sauteri, Tode teostest; 1-2-teose lhivaatlus. 2.5. AEG JA INIMESED 20. SAJANDI MAAILMAKIRJANDUSES. 2.5.1. LNE-EUROOPA KIRJANDUS. Hemingway he teose lhivaatlus. Niteid Hesse vi Th. Manni lhiproosast. Niteid Hamsuni loomingust. Haek Vahva sduri vejki juhtumised maailmasja pevil (katked). Saint-Exupry he teose lhivaatlus. Christie he teose lhivaatlus. 2.5.2. VENE KIRJANDUS. Bulgakovi he teose lhivaatlus. Niteid Majakovski vi Jessenini luulest. Niteid Solenitsni loomingust. 2.5.3. DRAMATURGIA. 1-2 nidendi lhivaatlus. 2.5.4. UUDISKIRJANDUS. 1-2 teose lhivaatlus. 3. pitulemused pilane: mistab ilukirjanduse vrtust ja lugemise thtsust; on lugenud vhemalt 8 ulatuslikumat ilukirjandusteost; teab eesti ja maailmakirjanduse olulisemaid esindajaid ja teoseid ainekava piires; teab poeetika phimisteid; oskab loetud kirjandusteoste kohta oma mtteid ja arvamusi avaldada; teab ldjoontes kirjanduse arengujooni 1940. aastast tnapevani; teab eesti ndiskirjanduse thtsamaid esindajaid; oskab loetud teoste kohta suuliselt ja kirjalikult vljendada oma arvamusi, mtteid ja seisukohti; luges lbi 3-4 kirjandusteost, oskab loetud teoste kohta avaldada oma mtteid ja arvamusi; teab ksitletud maailmakirjanduse autoreid ja teoseid, nende temaatikat; vrtustab kirjandust aja ja inimese kujutajana. 4. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud teadmised kirjanduse kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad kirjandust. ldharidusaine koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

79

3.3. Vrkeel
6n (Inglise keel on A-vrkeel ja vene keel on B-vrkeel) 1. Eesmrk Vrkeele petusega taotletakse, et pilane: tunnetab vrkeelte ppimise vajadust; saab aru inimeste igapevasest ja erialaga seotud vrkeelsest knest ja vestlusest; kasutab, tiendab ja arendab omandatud piviise- ja vtteid; omandab lugemisvilumuse, mistab lihtsamaid erialaseid tekste; oskab kasutada seletavat snaraamatut; julgeb ja oskab suhelda pitavates vrkeeltes; oskab ennast kirjalikult vljendada pitud temaatika piires; teab pitavate keelte maade kultuurile iseloomulikke kitumis- ja suhtlusnorme, nende kasutamist knes ja kirjas; oskab omandatud keeleoskust iseseisvalt arendada ja teisi vrkeeli juurde ppida. 2. ppesisu 2.1. KNEARENDUS-, LUGEMIS-, KUULAMIS- JA KIRJUTAMISTEEMAD. 2.1.1. PEREKOND JA KODU: abielu ja perekond, rollid ja suhted perekonnas, majapidamistd, kodu ja kasvatus, unistuste kodu, perekonna eelarve, majapidamisraha, taskuraha. 2.1.2. INIMENE JA HISKOND: mina isiksusena teiste seas, iseloom, vimed, eelistused, nrkused, suhted teistega. 2.1.3. LOODUS KUI ELUKESKKOND: loodus ja tema kaitse, looduskaitsealad, kliima ja loodusrikkused, puhkus, reisimine ja matkamine, maa ja linn. 2.1.4. HARIDUS JA T: haridusssteem ja ppimisvimalused Eestis ja pitava keele maades, t ja tpuudus, ametid ja elukutsed: kutsevalik, karjr ja prestii. 2.1.5. INIMENE JA TEHNIKA: olmetehnika, arvutitehnika ja sellega seotud probleemid, tehnika areng. 2.1.6. IGAPEVANE ELU: tervislik eluviis, toitumine, sportimine ja spordialad, tervise- ja tippsport, suitsetamine, alkohol, narkootikumid, suhtlemine teeninduses. 2.1.7. KULTUUR JA LOOMING: teater, kino, muusika, ilukirjandus, kunst. 2.1.8. MEEDIA: televisioon, raadio ja kirjutav press, reklaam ja tema roll. 2.1.9. EESTI: riigikord, kultuuri-, majandus- ja poliitilised kontaktid, kultuuritavad, olulisemad phad, nendega seotud kombed, sgitraditsioonid ja rahvustoidud. 2.1.10. PITAVAT KEELT KNELEVAD MAAD: riigikord, kultuuri-, majandus- ja poliitilised kontaktid, kultuuritavad, olulisemad phad, nendega seotud kombed, sgitraditsioonid ja rahvustoidud. 2.2. KEELETEADMISED. 2.2.1. INGLISE KEEL: nimisna: ld- ja prisnimede kasutamine, loendatavad ja loendamatud nimisnad, nimisnalised fraasid ja nende kasutamine; abstraktsed nimisnad; omastav kne, kahekordne omastav kne a friend of theirs; ainsuse ja mitmuse kasutamise erijuhud all, every, whole, none of jt;

80

artikkel: artikli kasutamine ld- ja prisnimedega, ainenimedega, abstraktsete nimisnadega; artikli asendajad; artikli puudumine; vljendid umbmrase artikliga, mrava artikliga, ilma artiklita; omadussna: -ing, -ed-lpulised (kesksnalised) omadussnad; liitomadussnad; so ja such, enough ja too kasutamine; snajrg mitme tiendsna puhul; vrdlusvormid (not) as...as, not enough to..., too...to; the; omadussna the elderly; eritvelised vrdlusastmed; little + loendatav/loendamatu nimisna; omadussna + to-infinitiiv/that osalause : I'm happy to see them again/He was happy that they were coming to the party; arvsna: lihtmurrud, kmnendmurrud, aritmeetilised phitehted, erinevad mthikud; asesna: umbmrased asesnad some, any, no, many, much, a few, a lot of, one, every, each, all, both, another, (the) other(s)either, neither; umbisikulised asesnad it, there; tegusna: kneviisid; aktiiv ja passiiv: aktiivi ajavormid Present Perfect Progressive, passiivi ajavormid Present Progressive, Present Perfect, Future Simple; tegusna phivormid; modaalverbid can, could, may, might, must /have to, mustn't, ought to, should, will, would, need, needn't, used to + infinitiiv ja nende kasutus; tingimuslaused (Conditional I, II); ajamruslaused; mrsna: mrsna koht lauses; mitmethenduslikud mrsnad badly, rather, right, shortly, so, still; kahe erineva vormiga mrsnad loud/loudly, quick/quickly, cheap/cheaply jt; eessna: ajamrustes esinevad eessnad after, before, between, in, on, for, until, till since, from...to/till, by; kohamrustes esinevad eessnad in, at, on, up, near, under, above, behind, in front of, between, to, into, towards, up to, over, from, out of, off, down, through, opposite, round, next to/beside; viisimrustes esinevad eessnad by, on, in with, without; eessnalised fraasid at the beginning of jt; nimi- ja omadussnad, mis nuavad enda ees teatud eessna by car, for sale, at last jt; nimi-, omadusja tegusnad, mis nuavad enda jrel teatud eessna advice on, afraid of, belong to jt; lausepetus: fraaside ja lausete hendamine; it ja there lause algul; teksti seostamine tervikuks (cohesion); idioomid keeles; sidesna: siduvad sidesnad as well as, besides, not only...but also; vastandavad sidesnad however, only, still, yet; phjuslik sidesna for; jrelduslikud sidesnad then, therefore; alus-, sihitis- ja eldistitelauseid alustavad sidesnad that, if, whether, who, whose, what, which, whoever, whatever, whichever, how, when, where, why, however, whenever, wherever; ajamruslauseid alustavad sidesnad as, when, after, before, since, until/till, whenever, while, as long as, all the time, by the time; viisimrust alustavad sidesnad how, however, the way; vrdlusmruslauseid alustavad sidesnad as if, like; kordav sidesna the...the; otstarbemruslauseid alustavad sidesnad in order + to + infinitiiv; phjusmruslauseid alustavad sidesnad since; tagajrjemruslauseid alustav sidesna so; tingimusmruslauseid alustavad sidesnad even if, in case, supposing; mndusmruslauseid alustavad sidesnad although, even if; snatuletus: snade liitmine; ees- ja jrelliited; thtsamad nimisnu tuletavad jrelliited -er/-or, -ist, -ics,- ism, -ion/-ation, -ing, -ness, -let, -ment, -ee, -dom, ence/-ance, -ess, -hood, -ity, -ship, -th; enamesinevad omadussnu tuletavad jrelliited -able, -al, -ed, -en, -ent/-ant, -ful, -ic, -ish, -ive, -less, -ous, -ly, -y;

81

enamesinevad omadussnu tuletavad eesliited anti-, non-, post-, pre-, un-, in- (im-, il-, ir-); enamesinevad tegusnu tuletavad jrelliited -ate, -en, -fy/- ify; enamesinevad

82

tegusnu tuletavad eesliited co-, de-, dis-, ex-, inter-, mis-, over-, out-, pre-, re-, un-, under-. 2.2.2. SAKSA KEEL: nimisna: nimisna ja grammatiline sugu, nimisna soo mramine thenduse ja vormitunnuste jrgi; nimisnade ainsus ja; ainult ainsuses vi ainult mitmuses kasutatavad nimisnad; nimisna knamine, nimisna kndkonnad (tugev, nrk, naissoost nimisnad); artikkel: umbmrane ja mrav artikkel, nullartikkel (artikli puudumine); artikli kasutamine ldnimedega, ainenimedega, abstraktse thendusega nimisnadega, geograafi-liste ja isikunimedega; omadussna: knamine; omadussna eldistite ja tiendina; vrdlusastmed ja nende kasutamine; omadussna substantiveerimine; arvsna ja mthikud: phi- ja jrgarvud; murdarvud (liht- ja kmnendmurrud); protsent; kellaaeg, kuupev, aasta; pikkus, kaal, vahemaad; asesna: isikulised asesnad, knamine ja kasutamine; omastavad asesnad, knamine ja kasutamine; nitavad asesnad dieser, jener, der, derselbe; siduvad asesnad der, die, das; umbisikuline asesna es; umbmrased asesnad man, einer, keiner, jeder, jemand, niemand, etwas, alle(s), nichts, beide, viele, einige, mehrere; ksivad asesnad wer, was, was fr einer, welcher; tegusna: reegliprased/nrgad ja ebareegliprased/tugevad tegusnad, nende phivormid ja pramine; tegusnade haben ja sein ja werden kasutamine; modaaltegusnad, pramise iserasused, thendused ja kasutamine infinitiiviga ning phiverbina, tarindi modaalverb+infinitiivperfekti moodustamine; enesekohased tegusnad; umbisikulised vljendid tegusnaga; indikatiivi aktiivi ajavormid Prsens, Prteritum (moodustamine ja kasutamine); kskiv kneviis (imperatiiv): moodustamine ja kasutamine; konjunktiivi aktiivi vormide Prsens, Prteritum, Perfekt, Plusquamperfekt, Futur I ja Konditional I (wrde+Infinitiv I) moodustamine; konjunktiivi kasutamine soovlausetes, viisakate ksimuste ja soovide vljendamiseks, vimalikkuse/potentsiaalsuse vljendamiseks; passiiv: Vorgangspassiv Prsens, Prteritum, Perfekt; Prsens, Prteritum; isikuline ja umbisikuline passiiv (kahe- ja kolmeliikmeline); eessnade von ja durch kasutamine kolmeliikmelises isikulises passiivis; Infinitiv I Aktiv, Infinitiv I Vorgangspassiv; Infinitiivi kasutamine partikliga zu ja ilma; infinitiivi substantiveerimine; infinitiivkonstruktsioonid um...zu, ohne...zu, statt...zu, haben...zu, sein...zu; oleviku ja mineviku kesksnad (Partizip I, Partizip II); tegusnade rektsioon; mrsna: koha-, aja- viisi-, hulga- ja phjusmrsnad; mrsnade vrdlusastmed; modaalsed abisnad: modaalsnad anscheinend, hoffentlich, leider, sicherlich, vielleicht, wahrscheinlich, wohl; partiklid aber, auch, denn, doch, eben, erst, ja, mal; eessna: eessnad daativi ja akusatiiviga (an, auf, hinter, in, neben, ber, unter, vor, zwischen); eessnad daativiga (aus, au8er, bei, entgegen, gegenber, mit, nach, seit, von, zu; passiivselt omandatavad eessnad (binnen, entsprechend, gem, laut, zufolge, zuliebe, zuwider); eessnad akusatiiviga (bis, durch, fr, ohne, um, gegen, wider, entlang); eessnad; genitiiviga (anstatt, auerhalb, trotz, ungeachtet, unweit, whrend, wegen; sidesnad: rinnastavad sidesnad ja siduvad mrsnad (Konjunktionadverbien) (und, sowohl...als, auch, weder...noch, nicht nur...sondern auch, auerdem, oder, 83

entweder...oder, sonst, aber, doch, jedoch, sondern, dagegen, denn, nmlich, deshalb, deswegen, darum, also, trotzdem, zwar...aber (trotzdem); alistavad sidesnad (dass,

84

als, wenn, weil, nachdem, bevor, ehe, bis, seit(dem), whrend, obwohl, als ob, so da8, soviel, soweit); lausepetus: lihtlause; jaatavad, eitavad ja ksilaused; lausemudelid eldise prdelise vormi (finite Verbform, finites Verb) asukoha jrgi; lauseliikmed (alus, eldis ja neid laiendavad kohustuslikud ja vabad lauseliikmed (sihitis, mrus, tiend); thtsamad snajrjereeglid; liitlause; rindlause ja pimlause; pimlause: krvallaused, nende liigid sntaktiliste funktsioonide jrgi, krvallausetele vastavad tegevusnimelaused (Infinitivstze, Infinitivkonstruktionen): tiendlaused (Attributstze), aluslaused (Subjektstze), sihitislaused (Objektstze), mruslausete (Adverbialstze) alaliigid: ajalaused (Temporalstze), viisilaused (Modalstze), vrdluslaused (Komparativstze), phjuslaused (Kausalstze), tingimuslaused (Konditionalstze), otstarbelaused (Finalstze), tagajrjelaused (Konsekutivstze), mnduslaused (Konzessivstze), mralaused (Restriktivstze), vastandlaused (Adversativstze); snatuletus: liitsnad (liitnimisnad, liittegusnad, liitomadussnad); nimiomadus- ja tegusnade tuletamine ees- ja jrelliidetega; nimisnade jrelliited (-er, -ler, -ner, -ung, -schaft, -heit, -keit); omadussnade jrelliited (-ig, -lich, -(i)sch, -bar, -haft, -los, -sam); nimi- ja omadussnade eesliited (un-, Un-, mi-, Mi-); tegusnade lahutamatud eesliited (be-, emp-, ent-, er-, ver-, zer-, ge-, mi-); tegusnade lahutatavad eesliited (ab-, an-, auf, aus-, bei-, mit-, nach-, vor-, da(r)-, ein-, fort-, her-, hin-, los-, weg-); tegusnade lahutatavad/lahutamatud eesliited (durch-, ber-, um-, unter-); igekiri: suur ja vike algustht nimisnade ja substantiveeringute kirjutamisel; punkt, ksi- ja humrk lause lpus, punkt jrgarvudega; koma loetelus ja lihtlauses.

2.2.3. VENE KEEL: nimisna: knamine ainsuses ja mitmuses; omadussna: vrdlusastmed (na redkost krassivaja, udivitelno komfortni, trezvtaino interesnoje); arvsnad ja mthikud: arvsnade knamine; asesna: asesnade knamine; tegusna: pramine, ajavormid; mrsna: vrdlusastmed; eessna: nesmotrja na ..., vopreki (temu?), eessnade snonmia; sidesnad: i, da, ni..., ni; a take i; kak... tak i; no, da; ne..., a; ne tolko ..., no i ...; lausemoodustus: hilduv ja mittehilduv tiend, te, liiteldis ja kesksna lihtlauses; liitlause (rind- ja pimlause), krvallause (alus-, sihitis- ja mruslause); snatuletus: liitsnade moodustamine; liited, tunnused; igekiri: rhuta tishlikud; eessna ja nimisna lahku kirjutamine; arvsnade igekiri; ees- ja perekonnanimede ning thtsamate geograafiliste nimede igekiri; kirjavahemrgid (punkt, ksi- ja humrk lause lpus; koma liht- ja liitlauses); praktiline stilistika ja keelendid: snonmid, antonmid ja paronmid; viited; subjektiivse hinnangu andmise keelelised vahendid; suhtumist, eesmrki, seisundit vljendavad keelendid; kne-, teadusliku, publitsistika- ja ametikeele stilistilised iserasused; enamkasutatavad hiskondlik-poliitilised, ldteaduslikud, meditsiini-, spordi-, pshholoogia-, sotsioloogia- ja loodusalased terminid.

85

3. pitulemused 3.1. Kuulamisel pilane: mistab knelejate olmeteksti ja telefoni teel edastatud teateid, eeldusel, et need on lhedased standardkeelele; oskab jlgida raadio- ja TV-uudiseid ning -teateid, et saada vajalikku infot; oskab tuletada tundmatute snade thendust konteksti abil temale tuntud elementide kaudu; oskab eristada kuulatu detaile ja jrjestada sndmusi; mistab 510-minutilist lhiloengut ning eristab sellest olulist infot. 3.2. Knelemisel pilane: oskab kasutada vastavale vrkeelele omast intonatsiooni, rtmi ja rhku; oskab vestelda phitemaatika ulatuses ning esitada ja phjendada oma vaateid ja seisukohti; teab suhtlusetiketti ja oskab seda kasutada; oskab suhelda vrkeeles nii vahetult kui ka telefoni teel; oskab vestluses vajadusel kasutada kompensatsioonistrateegiaid. 3.3. Lugemisel pilane: mistab funktsionaalstiililt erinevaid tekste, sh mitmesuguseid kasutamisjuhiseid; oskab leida tekstist talle vajalikku vi teda huvitavat informatsiooni; oskab teksti mistmiseks kasutada pealkirju, illustratsioone, jooniseid, skeeme, kirjapilte; oskab tuletada tundmatute snade thendust konteksti abil temale tuntud elementide kaudu; teab oma emakeeles kasutatavate rahvusvaheliste snade thendusi ning oskab neid teadmisi kasutada vrkeelset teksti lugedes; oskab leida ja kasutada pitava vrkeele vahendusel infot eri allikatest; oskab kasutada snaraamatuid ja teatmeteoseid. 3.4. Kirjutamisel pilane: oskab kirjutada teateid ja lihtsamaid mitteametlikke kirju; oskab teha mrkmeid loetu ja kuulatu phjal; oskab tita ankeete ja vastata ksimustikele; oskab kirjutada elulookirjeldust (CV); oskab kirja panna olulist infot kuulates telefoniknet; oskab kirjutada kirjeldavaid tekste, referaate; teab igekirja ja kirjavahemrke, vajadusel oskab neid kontrollida teatmeteoste abil. 4. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud teadmised vrkeele kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad vrkeelt. ldharidusaine koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

86

3.4. Matemaatika
4n 1. Eesmrk Matemaatikapetusega taotletakse, et pilane: mistab matemaatika olemust, otstarvet ja thtsust inimtegevuses ning kultuuri arengus; omandab ainekavaga fikseeritud matemaatika teadmised ja meetodid ning oskab neid kasutada lesannete lahendamisel; arendab loogilist mtlemist, arutlusoskust ja ruumikujutlust; arendab oskust tpselt, lhidalt ja argumenteeritult vljendada koos matemaatiliste smbolite kasutamisega; arendab endas valmidust matemaatiliste meetodite kasutamiseks erialaga seotud lesannete lahendamisel; omandab matemaatikateadmisi ja -oskusi, mis vimaldavad teiste ppeainete ppimist ja pingute jtkamist valitud erialal; pib hindama oma matemaatilisi vimeid. 2. ppesisu 2.1. REAALARVUD, VRRANDID JA VRRATUSED. 2.1.1. REAALARVUD. Arvuhulgad N, Z ja Q, nende omadused. Irratsionaalarvud ja reaalarvud. Arvtelje erinevad piirkonnad. Arvu absoluutvrtus. Ratsionaalavaldiste lihtsustamine. Astme miste ldistamine: tisarvulise ja ratsionaalarvulise astendajaga aste. Arvu n-es juur. Tehted astmete ja vrdsete juurijatega juurtega. 2.1.2. VRRANDID JA VRRATUSED. Lineaar-, ruut- ja murdvrrandid, nendeks taanduvad vrrandid. Valemite teisendamine ja muutujate avaldamine. Kahe tundmatuga lineaar- ja ruutvrrandite ssteem. Lineaar-, ruut- ja murdvrratused. he tundmatuga lineaarvrratuste ssteem. Tekstlesannete lahendamine. 2.2. TRIGONOMEETRIA. VEKTOR TASANDIL. 2.2.1. TRIGONOMEETRIA. Nurga miste ldistamine, kraadi- ja radiaanmt. Ringjoone kaare pikkus, sektori pindala. Mistahes nurga trigonomeetrilised funktsioonid, nende vrtused mnede nurkade korral. Trigonomeetrilised funktsioonid negatiivsest nurgast. Taandamisvalemid. Nurkade summa ja vahe trigonomeetrilised funktsioonid. Kahekordse nurga siinus, koosinus ja tangens. Kolmnurga pindala valemid (S = 0,5ah; S = 0,5ab* sinC). Siinus- ja koosinusteoreem. Kolmnurga lahendamine. 2.2.2. VEKTOR TASANDIL. Vektori miste ja liigid. Vektori koordinaadid. Vektorite liitmine, lahutamine ja arvuga korrutamine (geomeetriliselt ja koordinaatkujul). Kahe vektori skalaarkorrutis. Nurk kahe vektori vahel. Kahe vektori ristseis ja kollineaarsus. 2.3. JOONE VRRAND. JADA. FUNKTSIOONID I. 2.3.1. JOONE VRRAND. Joone vrrandi miste. Sirge vrrandi erikujud (tusu ja algordinaadiga, kahe punktiga, punkti ja sihivektoriga). Sirge ldvrrand. Kahe sirge vastastikused asendid tasandil. Nurk kahe sirge vahel. Ringjoone vrrand. Joonte likumislesanne. 2.3.2. JADA. Arvjada miste, jada ldliige. Arvjada piirvrtus. Aritmeetiline jada. Geomeetriline jada. Hbuv geomeetriline jada. Vastavad ldliikme ja summa valemid. Ringjoone pikkus ja ringi pindala piirvrtusena. Arv e. 87

2.3.3. FUNKTSIOONID I. Funktsiooni miste ja ldthis. Funktsiooni mramis- ja muutumispiirkonnad. Funktsiooni esitusviisid. Paaris- ja paaritu funktsioon. Ruutfunktsioon. Naturaalarvulise astendajaga astmefunktsioonid (y = x2n, y = x2n-1). Funktsiooni nullkohad, positiivsus- ja negatiivsuspiirkonnad. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine. Funktsiooni ekstreemumid. 2.4. PIIRVRTUS JA TULETIS. HULKTAHUKAD JA PRDKEHAD. 2.4.1. PIIRVRTUS JA TULETIS. Funktsiooni piirvrtus ja pidevus. Funktsiooni piirvrtuse arvutamine lihtsamatel juhtudel. Hetkkiirus. Funktsiooni tuletis. Astmefunktsiooni tuletis. Funktsioonide summa, vahe, korrutise ja jagatise tuletised. Tuletiste leidmine. Joone puutuja tus, puutuja vrrand. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine. Funktsiooni ekstreemumid. Funktsiooni uurimise lesande lihtsamad juhud. 2.4.2. HULKTAHUKAD JA PRDKEHAD. Hulktahukate liike. Korraprane prisma ja pramiid, nende tispindala ja ruumala. Silinder, koonus ja kera, nende tispindala ja ruumala. lesanded hulktahukate ja prdkehade kohta. 2.5. FUNKTSIOONID II. Negatiivse astendajaga astmefunktsioonid (y = x-1, y = x-2). Funktsiooni y = x ja y = 3x. Reaalarvulise astendajaga aste. Eksponentfunktsioon (y = ax, y = 10x, y = ex) ja lihtsamad rakendused. Lihtsamad eksponentvrrandid. Arvu logaritm. Avaldiste logaritmimine ja potentseerimine. Logaritmfunktsioon (y = logax, y = log x, y = ln x). Siinus-, koosinus- ja tangensfunktsioon, nende perioodilisus. Misted arcsin m, arccos m ja arctan m. Trigonomeetrilised phivrrandid. 3. pitulemused pilane: oskab arvutada peast, kirjalikult ja taskuarvutiga ning kriitiliselt oma arvutustulemusi hinnata; oskab teisendada algebralisi avaldisi; oskab lahendada ainekavas toodud vrrandeid ja vrrandissteeme ning vrratusi ja vrratusssteeme; oskab kasutada pitud mthikuid ja seoseid nende vahel; oskab lahendada kolmnurgalesandeid; teab ainekavas toodud ruumilisi kehi, oskab neid joonisel kujutada ning arvutada nende pindala ja ruumala; tunneb ainekavas toodud trigonomeetrilisi seoseid ja oskab neid rakendada avaldiste lihtsustamisel; teab ainekavaga fikseeritud funktsioonide graafikuid; oskab kirjeldada graafikuna esitatud funktsiooni omadusi; saab aru defineerimise vajalikkusest ja oskab ainekavas toodud misteid selgitada; oskab kasutada arvutusvahendeid, ksiraamatuid, tabeleid; saab aru matemaatiliste smbolite keeles vljendatud tekstist; oskab matemaatiliselt kirjeldada lesannetes esitatud lihtsamaid probleeme ning neid lahendada; oskab prognoosida ja analsida lahendustulemusi; oskab kasutada matemaatilisi teadmisi teistes ppeainetes ja igapevaelus; saab aru matemaatika rollist tsivilisatsiooni arengus.

88

4. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud teadmised matemaatika kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad matemaatikat. ldharidusaine koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

89

3.5. Fsika
3n 1. Eesmrk Fsikapetusega taotletakse, et pilane: omandab alused ndisaegse fsikalise maailmapildi kujunemiseks; tuleb toime kaasaegses tehnika- ja infohiskonnas; omandab fsika keele ja kasutab seda fsikaliste nhtuste ja objektide kirjeldamiseks, seletamiseks ning prognoosimiseks; tutvub fsikaseaduste universaalsusega; mistab fsika seost tehnika, infossteemide ja ndisaegse tehnoloogia ning teiste teadustega; teadvustab vajadust ksitseda tehnilisi ja tehnoloogilisi seadmeid ennast ja seadmeid sstes; kujundab fsikateadmiste alusel elukeskkonna silimiseks vajalikud vrtushinnangud, tegutseb loodust sstvalt. 2. ppesisu 2.1. MEHAANIKA. 2.1.1. MEHAANILINE LIIKUMINE. htlane sirgjooneline liikumine, htlaselt muutuv liikumine, taustssteem, liikumise suhtelisus, nihe, kiirus, kiirendus. Kehade vastastikmju: mass, jud, ju liigid, liikumishulk-impulss, Newtoni esimene seadus, Newtoni teine seadus, Newtoni kolmas seadus, gravitatsiooniseadus, impulsi jvuse seadus, reaktiivliikumine. Mehaaniline t, mehaaniline energia, mehaanilise energia jvuse seadus. Mehaanilise energia miinimumprintsiip. 2.1.2. PERIOODILISED LIIKUMISED. Ringliikumine: tiirlemis- ja prlemisperiood, joonkiirus, nurkkiirus, kesktmbejud, kesktmbekiirendus. Vnkumine: periood, sagedus, hlve, amplituud. Laine: ristlaine, pikilaine, lainepikkus, laine levimise kiirus, lainete levimisel esinevad nhtused. 2.2. ELEKTROMAGNETISM. 2.2.1. ELEKTRILINE VASTASTIKMJU. Elektrilaeng, elektrilaengu jvuse seadus, Coulomb`i seadus, elektrivli: elektrivlja tugevus, potentsiaal, pinge. 2.2.2. ELEKTRIVOOL. Voolutugevus, elektritakistus, takistid, vooluallikad. Vooluring: Ohmi seadus vooluringi osa ja koguvooluringi kohta, jada- ja rphenduse seadused. Elektrivoolu t ja vimsus. 2.2.3. MAGNETVLI. Magnetvli, magnetinduktsioon, Ampere'i seadus Lorentzi jud. Elektromagnetiline induktsioon. Vahelduvvool. Eneseinduktsioon. 2.2.4. ELEKTROMAGNETVNKUMINE. Elektromagnetlainete skaala: lainete liigid, energia ja levimise kiirus. 2.2.5. VALGUS. Valgus kui elektromagnetlaine: lainepikkus, sagedus. Valguse peegeldumine. Valguslainete koherentsus, interferents ja difraktsioon. Valguse murdumine, murdumisnitaja. Valguse dispersioon, spekter. Valguse energia: footoni energia ja sageduse seos. Fotoefekt.

90

2.3. MATEERIA VORMID: AINE JA VLI. 2.3.1. AINE OLEKUD. Aine makroparameetrid ja nende mtmine. Aine agregaatolek ja selle muutumine, soojushulk. Gaas, aine mikroparameetrid, ideaalse gaasi olekuvrrand. Isoprotsessid. Gaasi t. Soojusmasin, soojusmasina kasutegur. Vedelik: pindpinevus, mrgamine. Tahkis: liigid, omadused. lekandenhtused aines. 2.3.2. AINE STRUKTUUR. Aatomifsika: Bohri aatomimudel: energianivoo, Bohri postulaadid. Valguse kiirgumine ja neeldumine: spektrid. Kaasaegne aatomimudel. Tuumafsika: prooton, neutron, laenguarv, massiarv, keemiline element, isotoop, radioaktiivsus, poolestusaeg. Tuumajud. Tuumaprotsessid: tuumade lhustumine, tuumade sntees, tuumaenergeetika, tuumapomm, kiirguskaitse. 2.3.3. AINE UNIVERSUMIS. Pikesessteem: planeet, planeedi kaaslane, asteroid, komeet, meteoor. Thed, galaktikad ja nende ssteemid. Universumi teke ja evolutsioon. 3. pitulemused pilane teab: fsikaliste nhtuste iseloomulikke tunnuseid, nhtuste ilmnemise phjustingimusi, seost teiste nhtustega, nhtuste kasutamist praktikas; fsikalisi suurusi; suuruste seoseid teiste fsikaliste suurustega; mthikuid; seaduste vi seadusprasuste snastust, seadust vljendavat valemit, graafikut ja seaduse rakendatavust; fsikateooria philisi jreldusi, nende universaalsust ja rakendatavust; mteriistade, mehhanismide otstarvet, ttamisphimtet ja ohutusnudeid; keskkonna- ja energiasstu vajalikkust. pilane oskab: vaadelda nhtusi fsika seisukohalt; kasutada misteid, seadusi ja teooriaid loodus- ja tehnikanhtuste seletamisel; lahendada arvutus- ja graafilisi lesandeid, kasutades pitud seadusi ja valemeid; leida infot teatmeteostest ja fsikaliste suuruste tabelitest-graafikutelt; kasutada mteriistu; teisendada mtmistulemusi SI ssteemi; tdelda mtmistulemusi ja teha nende phjal jreldusi; lahendada probleemlesandeid ainekava mahus; rakendada fsikateadmisi erialas ja igapevaelus. 4. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud teadmised fsika kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad fsikat. ldharidusaine koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

91

3.6. Keemia
3n 1. Eesmrk Keemiapetusega taotletakse, et pilane: omandab alused ndisaegse tervikliku loodusteadusliku maailmapildi kujunemiseks; laiendab ja svendab phikoolis omandatud teadmisi ja arusaamu keemia philistest mistetest ja seadusprasustest; mistab sgavamalt keemiliste protsesside olemust ning nende thtsust looduses, hiskonnas ja argielus; pib rakendama omandatud teadmisi ja arusaamu probleemide lahendamisel uudses olukorras, tkeskkonnas ja praktilises elus; pib kasutama erinevaid teabeallikaid keemiateabe hankimiseks; arendab oma loogilise mtlemise vimet, analsi- ning jrelduste tegemise oskust; oskab sstlikult ja ohutult kasutada keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka argielus; pib arusaamise ja vastutustundega suhtuma oma tegevuse vimalikesse tagajrgedesse; mistab keemia seost ndisaegse tehnoloogiaga ja keskkonnaprobleemidega, keemia integratsiooni teiste loodusteadustega; oskab nha ja vrtustada protsessidevahelist tasakaalu looduses ja hiskonnas, mista selle silitamise vajalikkust. 2. ppesisu 2.1. LDINE JA ANORGAANILINE KEEMIA. 2.1.1. ANORGAANILISTE HENDITE PHIKLASSID. Oksiidid, happed, alused ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused. 2.1.3. ARVUTUSED REAKTSIOONIVRRANDITE ALUSEL. Arvutused reaktsioonivrrandite jrgi, lahuse koostise arvutused. 2.1.4. KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL. Elektroltide lahused. Keemilise reaktsiooni kiirus, prduv ja prdumatu reaktsioon, keemiline tasakaal. Elektroldid ja mitteelektroldid. Elektroltiline dissotsiatsioon, tugevad ja nrgad elektroldid. Lahuse pH. 2.1.5. METALLID, NENDE THTSAMAD OMADUSED. Metallide ldised fsikalised omadused, metallide keemilised omadused (reageerimine mittemetallidega, veega, lahjendatud hapetega, soolalahustega). Metallihendid, nende levik looduses. Metallide korrosioon ja korrosioonitrje. Keskkonna saastumine raskmetallihenditega, selle ohtlikkus. 2.1.6. MITTEMETALLID JA NENDE THTSAMAD HENDID. Mittemetallide vrdlev iseloomustus (aatomi ehitus, fsikalised omadused). Allotroopia. Lhilevaade thtsamatest mittemetallidest ja nende henditest (halogeenid, vvel, lmmastik, fosfor, rni). Mittemetallilised elemendid looduses. Mittemetallide henditega seotud keskkonnaprobleemid. 2.2. ORGAANILINE KEEMIA. 2.2.1. SISSEJUHATUS. ALKAANID. Ssiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid. Ssinikuahel, isomeeria, struktuurivalemid, nomenklatuur. Alkaanide keemilised omadused

92

(asendusreaktsioonid, oksdeerumine). Alkaanid olmes ja tehnikas. Halogeenoalkaanid. Alklamiinide struktuur ja omadused. Amiin kui alus.

93

2.2.2. POLAARSE KSIKSIDEMEGA SSINIKHENDID (ALKOHOLID). Alkoholide struktuur ja omadused. Funktsionaalrhm. Struktuuri- ja asendiisomeeria. Alkohol kui hape. Eetrite mratlemine. 2.2.3. MITTEPOLAARSE KORDSE SIDEMEGA SSINIKHENDID (ALKEENID, ALKNID, AREENID). Kllastumatuse miste. Alkeenid, alknid, areenid. Aromaatsus. Areenide asendusreaktsioonid. Fenoolid. Aromaatsete hendite keskkonnaohtlikkus. Polmeerid. 2.2.4. KARBONLHENDID JA KARBOKSLHENDID. Aldehdide struktuur. Aldehdide redoksomadused. Sahhariidide miste ja liigitus, bioloogiline thtsus. Karbokslhapete struktuur, omadused ja liigid. Funktsionaalderivaadid, estrid ja amiidid. Estrite hdrols. Rasvad, nende bioloogiline thtsus. Aminohapped. 3. pitulemused pilane: oskab iseloomustada lihtainete ja keemiliste hendite omadusi, lhtudes vastavate keemiliste elementide asukohast perioodilisustabelis ning koostada tphendite (oksiidid, vesinikuhendid, happed, hdroksiidid) valemeid; teab keemilise reaktsiooni olulisi tunnuseid ja oskab neid seletada; mistab, et keemilised reaktsioonid ei tarvitse alati kulgeda lpuni, vaid vib kujuneda tasakaal vastassuunaliste reaktsioonide vahel, oskab iseloomustada vlistegurite mju keemilisele tasakaalule; tunneb philisi reaktsiooni kiirust mjutavaid tegureid ja keemilise reaktsiooni kiirendamise vimalusi; oskab koostada vrrandeid anorgaaniliste ainete phiklasside keemiliste omaduste kohta, otsustada reaktsiooni toimumise le; oskab eristada elektrolte ja mitteelektrolte, iseloomustada nende tugevust; oskab hinnata lahuse keskkonda (happe, aluse, oksiidi vi soola korral); oskab lahendada arvutuslesandeid: massiprotsendi arvutused (ka lahuste lahjendamisel ja segamisel), moolarvutused, arvutused reaktsioonivrrandite alusel (arvestades saagist, kadu); oskab kujutada molekuli struktuuri (klassikaline ja lihtsustatud struktuurvalem); tunneb orgaaniliste ainete funktsionaalseid rhmi ning struktuurihikuid (alkaanid, halogeenihendid, alkoholid, eetrid, amiinid, alkeenid, alknid, aldehdid, karbokslhapped, estrid); oskab pitud aineklasside raamides anda nimetusi IUPACi nomenklatuuri jrgi ning konstrueerida nimetuste alusel ainete struktuurivalemeid; mistab ja oskab selgitada orgaaniliste ainete osa eluslooduses, tstuses ja olmes; oskab selgitada olmes rakendatavate koolis pitud ainete keemilist olemust, vimalikku keskkonnaohtlikkust ja toksilisust; oskab leida informatsiooni ainete ja materjalide omaduste, saamise ja kasutamise kohta; on tuttav Eesti maavarade, keemiatstuse ja keskkonnaprobleemidega. 4. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud teadmised keemia kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad keemiat. ldharidusaine koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne. 94

3.7. Geograafia
3n 1. Eesmrk Geograafiapetusega taotletakse, et pilane: saab aru looduses ja hiskonnas toimuvatest nhtustest ja protsessidest ning nendevahelistest seostest; oskab hinnata inimtegevuse vimalusi ja tagajrgi erinevates looduslikes tingimustes; on teadlik kohalikest, regionaalsetest ja globaalsetest keskkonnaprobleemidest; vrtustab jtkusuutliku arengu vajadust; saab aru maailmamajanduse kui ssteemi talitlemisest ja teab Eesti kohta selles; oskab kasutada kaarte, pilte, diagramme, et hankida, tdelda ja vljendada ruumiliselt esitatud teavet; oskab leida geograafia-alast informatsiooni erinevatest allikatest ning kasutada kaasaegseid infotehnoloogia vimalusi teabe hankimiseks, korrastamiseks ja esitamiseks; oskab informatsiooni kriitiliselt hinnata ja oma seisukohta phjendada. 2. ppesisu 2.1. LDMAATEADUS. 2.1.1. KAASAEGSED UURIMISMEETODID GEOGRAAFIAS. Arvutikaardid. Andmete graafilised esitusviisid. Geoinfossteemid ja nende rakendused. Koha mramise meetodid ja nende rakendused. 2.1.2. MAA KUI SSTEEM. Maa sfrid kui ssteemid: litosfr, pedosfr, hdrosfr, atmosfr, biosfr. Aine ja energiaringed Maa ssteemides. 2.1.3. LITOSFR. Litosfri koostis. Laamtektoonika. Kivimite ringe. Erinevate kivimite ja maakide kasutusvimalused. Kaevanduste mju keskkonnale. Vulkanism ja selle tagajrjed. Ohu vhendamine ja vltimine. Maavrinad ja nende tagajrjed. Maavrinate tugevuse mtmine. Ohu vhendamine ja vltimine. Maalihked. Gravitatsiooni, vee ja seismilisuse osa maalihetes. 2.1.4. PEDOSFR. Murenemine. Mulla tekkeprotsessid ja mullaprofiilid. Mulla hvimine vee ja tuule erosiooni tttu. Muld kui ressurss. Muldade kaitse. 2.1.5. ATMOSFR. Atmosfri koostis ja ehitus. Kiirgusbilanss. hutsirkulatsioon. Tsklonid ja antitsklonid. Tormid. huniiskus ja sademed. Inimtegevuse mju atmosfri koostisele ja selle tagajrjed: sudu, happevihmad, osooniaugud, kasvuhooneefekt. hu saastumine, seire ja rahvusvahelised lepped. 2.1.6. HDROSFR. Veeringe Maal. Siseveed. Jgede veereiim ja ravool. Kliima mju ravoolule. leujutused ja nende kahjustused. Phjavesi, selle kujunemine, filtratsioon. Pinna- ja phjavee kasutamine ja kaitse. Vee liikumine maailmameres. Meretaseme kikumised. Rannikute erosioon. Tormikahjustused, leujutused. Ookeanide reostumine ja kaitse. 2.1.7. MAA SSTEEMIDE VAHELISED SEOSED. Inimtegevuse ja Maa ssteemide vastasmju. Keskkonnamuutused ja seire. Keskkonnatehnoloogia. 2.2. HISKONNAGEOGRAAFIA. 2.2.1. KAASAEGSE MAAILMA POLIITILINE KAART. Riikide arengutaseme nitajad. Krgeltarenenud Phja riigid ja Luna arengumaad. 95

2.2.2. MAAILMA RAHVASTIK JA RAHVASTIKUPROTSESSID. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Demograafiline leminek. Rahvastikupoliitika. Rnded, nende phjused. Rahvastiku paiknemine. Linnastumine. Linnastumise kulg maailmas. Suurlinnade keskkonnaprobleemid. 2.2.3. KAASAEGSED MUUTUSED MAAILMAMAJANDUSES. Majanduse ldine struktuur ja selle arengud. leminek krgtehnoloogilisele tootmisele. Majanduse globaliseerumine. Rahvusvahelised firmad ja majandusorganisatsioonid. 2.2.4. ENERGIAMAJANDUS. Kaasaegse energiamajanduse struktuur. Alternatiivenergia kasutusvimalused. Nafta ja maagaasi tootmine, transport ja ttlemine. Tahkete ktuste kaevandamine ja kasutamine. Fossiilsete ktuste kasutamisega kaasnevad keskkonnaprobleemid. Elektroenergeetika. 2.2.6. PLLUMAJANDUS. Pllumajanduse looduslikud arengueeldused. Pllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik maailmas. Peamiste pllumajandussaaduste tootmise, ttlemise ja kaubanduse geograafia. Pllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. Maailma rahvastiku toitlustamise probleemid. 2.2.7. MASINATSTUS. Masinatstuse jagunemine vanadeks, uuteks ja uusimateks harudeks. Vanade masinaehituse harude paigutuse phijooned. Fordistlik tootmiskorraldus uutes harudes ja selle mju masinatstuse globaliseerumisele. Uute ja uusimate harude paigutuse phijooned. 2.2.8. TRANSPORT JA SIDE. Transpordiliigid ja vedude jrgud. Logistika. Regioonide veondus. Rahvusvahelised veoteenused. Side ja infossteemid. 2.2.9. TEENUSED. Teenuste osathtsuse kasv. Teenuste struktuur: ri-, sotsiaal- ja turismiteenused. Turism ja selle geograafia. 2.2.10. ks 6 tunnine valikteema vastavalt kutsehariduse suunale. 3. pitulemused pilane teab: erinevaid asukoha mramise meetodeid; Maa sfre; litosfri koostist; erineva tekkega kivimeid ja nende kasutamisvimalusi; vulkaanide tekkephjusi; maavrinate tekkephjusi; maavrinate tugevuse hindamise meetodeid; mulla hvimist mjutavaid tegureid; merede ja ookeanide reostusallikaid; atmosfri koostist ja ehitust; erinevaid sademete tekkephjusi ja tingimusi; riikide arengutaset iseloomustavaid nitajaid; riikide liigitust nende arengutaseme alusel; maailma rahvaarvu kiire kasvu phjusi; rahvusvaheliste rnnete phjusi ja peamisi suundasid; rahvastiku paiknemist mjutavaid tegureid; ldjoontes linnastumisprotsessi kulgu arenenud ja arengumaades; rahvusvahelisi firmasid; rahvusvahelisi majandusorganisatsioone; kaasaegses maailmamajanduse arengutendentse; erinevaid energiavarasid, nende liigitamis- ja kasutamisvimalusi; erinevate energiaressursside kasutamise eelisi ja puudusi; 96

masinatstuse jagunemist vanadeks, uuteks ja uusimateks harudeks; masinatstuse erinevate harude paigutuse phijooni; pllumajanduse arengut mjutavaid looduslikke ja majanduslikke tegureid krgelt arenenud riikides ja arengumaades; peamisi pllumajandusliku tootmise vorme; pllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme; erinevaid transpordiliike; peamisi kaubanduslikke veosuundi ja veoteenuseid; ri, sotsiaal- ja turismiteenuseid. saab aru: Maa sfride vahelistest vastasmjudest; laamade liikumise teooriast; kivimite ringest; gravitatsiooni, vee ja seismilisuse osast maalihetes; fsikalise ja keemilise murenemise protsessist ja seosest mulla kujunemise ja arenguga; erinevatest mullatekkeprotsessidest; muldade kaitse vajalikkusest; kiirgusbilansi olemusest; ldise huringluse olemusest ja mjust maailma erinevate piirkondade kliimale; tsklonite ja antitsklonite mjust ilmastikule; inimtegevuse mjust atmosfri koostisele ja selle tagajrgedest; loodusliku veeringe olemusest ja sellega seotud looduslikest protsessidest; veeolude ajalistest muutustest; phjavee kujunemisest ja filtratsioonist; vee liikumisest maailmameres ja sellega seotud looduslikest protsessidest; Maa ssteemide ja inimese vastasmjust; demograafilise lemineku teooriast; rahvastikupoliitika erinevusest arenenud ja arengumaades; globaliseerumise olemused; rahvusvaheliste firmade osast maailmamajanduses; rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide mjust maailmamajandusele; kaasaegse maailma energiamajandusest; transpordi arengust ja selle mjust teistele majandusharudele; side ja infossteemide thtsusest kaasaegses maailmamajanduses; looduse ja hiskonna vastasmjudest kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil ja sstliku arengu vajadusest; teenuste osathtsuse kasvust kaasaegses majanduses ja seotusest teiste majandusharudega. oskab: kasutada tava- ja arvutikaarte informatsiooni otsimiseks, seoste analsiks ja ldistuste tegemiseks; tuua niteid geoinfossteemide rakendusvimalustest; mrata erinevaid meetodeid kasutades asukohta; analsida kaevandustegevusega kaasnevaid sotsiaalseid- ja keskkonnaprobleeme; analsida mulla hvimise vimalikkust maailma erinevates piirkondades; hinnata mulla kaitse vajalikkust ja tuua niteid mulla kaitsmise vimalustest; 97

analsida sudu, happevihmade, osooniaukude ja kasvuhooneefekti mju inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; analsida kliima mju ravoolule, veedefitsiidi ja leujutuste vimalikku mju ja majanduslikke kahjusid; hinnata vee ja veekogude thtsust inimese elus ja majanduslikus tegevuses; analsida maailmamere reostumise mju inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; hinnata maailmamere kaitse vajalikkust; tuua niteid Maa ssteemide vahelistest seostest; hinnata keskkonnamuutuste mju inimtegevusele ja keskkonnaseire vajalikkust; nidata kaardil kiki Euroopa riike ja maailma suuremaid riike; iseloomustada kaartide ja statistiliste andmete abil riike ja vrrelda neid arengutaseme alusel; vrrelda temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analsida muutuste phjusi; iseloomustada kaardi abil rahvastiku paiknemist mnes etteantud piirkonnas ja selgitada taolise paiknemise phjusi; analsida suuremate rnnetega kaasnevaid probleeme nii lhte- kui siirdemaale; nidata kaardil maailma suuremaid linnu ja linnastuid; tuua niteid lelinnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest; tuua niteid globaliseerumise mjust arenenud ja arengumaadele; analsida muutusi maailma energiamajanduses; nidata kaardil maailma suuremaid energiavarade leiukohti ja ttlemispiirkondi; analsida ja hinnata alternatiivenergia kasutamisvimalusi maailma erinevates regioonides; hinnata energia kokkuhoiu vajadust ja vimalusi; iseloomustada temaatiliste kaartide abil pllumajanduse looduslikke arengueeldusi maailma erinevates piirkondades ja vrrelda erinevate piirkondade pllumajandust; analsida erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi; vrrelda temaatiliste kaartide abil erinevate regioonide veondust; kasutada kaarte ja kaasaegseid infotehnoloogia vimalusi (arvutikaardid, internet, CD jne) teabe hankimiseks, korrastamiseks ja esitamiseks; analsida tabeleid, graafikuid ja diagramme ning teha jreldusi neil esitatud nhtuste arengusuundadest; rakendada geograafiaalaseid teadmisi koloogia- ja demograafiaalastes ning poliitilistes diskussioonides; kasutada geograafiaalaseid teadmisi igapevaelus ja tulevikukavade tegemisel.

4. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud teadmised geograafia kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad geograafiat. ldharidusaine koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

98

3.8. Bioloogia
3n 1. Eesmrk Bioloogiapetusega taotletakse, et pilane: omandab tervikliku loodusteadusliku maailmapildi; saab aru bioloogia osast loodusteadustes, selle ldisest ja erilisest thendusest; omandab positiivse hoiaku bioloogia kui loodusteaduse ja kultuurinhtuse suhtes; oskab hinnata elusloodusega seonduvaid eetilisi, moraalseid ja esteetilisi aspekte; saab aru eluslooduse mitmekesisuse vormidest ja nende silitamise thtsusest; teab loodus- ja keskkonnakaitse phimtteid ja probleeme; tunneb austust eluslooduse vastu ja suhtub vastutustundlikult looduskeskkonda; vrtustab bioloogilist mitmekesisust; omandab teaduslikud uurimusmeetodid lihtsamate loodusteaduslike probleemide lahendamiseks; svendab teadmisi bioloogia phiteooriatest ja ldistest seadusprasustest ning saab aru nende rakenduslikest vrtustest; seostab bioloogias omandatud teadmisi igapevaeluga; kasutab bioloogiaalase info hankimiseks ja vrdlemiseks erinevaid teabeallikaid ning oskab hinnata nende teprasust; mistab seoseid looduslike ja hiskondlike protsesside vahel; orienteerub bioloogiaalaseid teadmisi ja oskusi nudvates elukutsetes. 2. ppesisu 2.1. BIOLOOGIA I OSA. 2.1.2. ELU OLEMUS. Elu tunnused. Eluslooduse philised organiseerituse tasemed. Loodusteaduslik uurimismeetod. 2.1.2. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS. Organismide keemiline koostis. Peamised anorgaanilised ja orgaanilised ained organismides. 2.1.3. RAKK. Rakuteooria phiseisukohad. Loomaraku ehitus ja talitlus, selle erinevused bakteri- ja taimerakust. Ainu- ja hulkraksus. 2.1.4. ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS. Organismide aine- ja energiavahetuse phijooned. Fotosntees ja selle thtsus. Organismide varustamine energiaga. 2.1.5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. Rakkude jagunemine: mitoos ja meioos. Organismide suguline ja mittesuguline paljunemine. Loomade ja taimede paljunemise ja arengu eripra. Inimese sugurakkude areng, viljastumine, embronaalne ja snnijrgne areng. 2.1.6. PRILIKKUS. Molekulaarbioloogilised phiprotsessid: replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. Mendeli seadused. Geneetika lesanded. Inimesel esinevad geneetilised puuded. Prilik ja mitteprilik muutlikkus. Viiruste mitmekesisus ja thtsus. 2.2. BIOLOOGIA II OSA. 2.2.1. RAKENDUSBIOLOOGIA. Bioloogia seos teiste teadustega. Erinevate organismide biotehnoloogilisi rakendusi. Biotehnoloogia ja sellega kaasnevad probleemid. Geenitehnoloogia, selle arengusuunad. Bioloogia osa meditsiinis. 99

2.2.2. INIMENE. Inimorganismi ldiseloomustus. Inimese philised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Krgem nrvitalitlus. 2.2.3. ORGANISMIDE KOOSEKSISTEERIMINE. Peamised koloogilised tegurid. Organismidevahelised suhted. Populatsioon. kossteemi struktuur ja iseloomustus. Biosfri iseloomustus. Bioloogiline mitmekesisus. Keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleemid. Looduskaitse ja keskkonnapoliitika. 2.2.4. EVOLUTSIOON. Elu pritolu ja esialgne areng. Elu areng Maal. Evolutsiooni tendid. Evolutsiooni geneetilised alused. Looduslik valik. Mikro- ja makroevolutsioonilised protsessid. Inimese evolutsioon. 3. pitulemused pilane teab: organismide peamisi elu tunnuseid; organismides enamlevinud keemilisi elemente; organismides enamesinevaid anorgaanilisi ja orgaanilisi aineid; taime-, looma- ja bakteriraku ehitust ning nende talitluslikke iserasusi; raku metabolismi philisi etappe; rakus toimuva glkoosi lagundamist ja sellega kaasnevat ATP snteesi; ATP osa organismide aine- ja energiavahetuses; fotosnteesi kulgemise tingimusi, tulemust ja thtsust; raku jagunemise (mitoosi ja meioosi) eesmrki, tulemust ja thtsust; inimese snnieelse ja -jrgse arengu seadusprasusi; prilikkuse avaldumise molekulaarseid mehhanisme; Mendeli seadusi ja nende rakendamisvimalusi; rakendusbioloogia osathtsust tstuses, pllumajanduses ja meditsiinis; biotehnoloogia rakendamise vimalusi; inimese elundkondi ja nende talitlust; inimorganismi talitluste neuraalset ja humoraalset regulatsiooni; kossteemide struktuuri ja neis valitsevaid suhteid; keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleeme; Eesti keskkonnapoliitika phiseisukohti; elu pritolu hpoteese; evolutsiooni toimumise mehhanisme; inimese evolutsiooni eripra; bioloogiaalaseid teadmisi ja oskusi nudvaid elukutseid. saab aru: eluslooduse uurimise tasemetest; organismides enamesinevate peamiste keemiliste elementide thtsusest; anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete lesannetest organismis; rakkude ehituse ja talitluse omavahelisest koosklast; taime-, looma- ja bakteriraku iserasustest; organismi aine- ja energiavahetuse omavahelistest seostest; rakkudes toimuva glkoosi lagundamise tulemustest ja ldisest thtsusest; fotosnteesi kulgemise tingimustest, tulemusest ja thtsusest; sugulise ja mittesugulise paljunemise erinevustest ja thtsusest; mitoosi ja meioosi toimumise eesmrkidest, toimumise eriprast, tulemustest ja bioloogilisest thtsusest; inimese rasestumise vltimise vimalustest; 100

inimese snnieelses ja -jrgses arengus toimuvatest muutustest; prilikkuse ja keskkonna osast inimese tunnuste kujunemisel; prilikust ja mitteprilikust muutlikkusest ja selle bioloogilisest thtsusest; Mendeli seaduste olemusest ja nende rakenduslikest vimalustest; viiruste ehituslikust eriprast ja nende thtsusest; rakendusbioloogia tegevusvaldkondadest; biotehnoloogia osast tstuses ja pllumajanduses; geenitehnoloogia rakendusvaldkondadest ja sellega seonduvatest eetilistest probleemidest; bioloogiateaduste osast meditsiinis; inimese elundkondade ehitusest ja talitlusest; kesknrvissteemi osast inimese fsioloogias; kossteemides valitsevatest suhetest; inimtegevuse mjust populatsioonidele ja kossteemidele; sstva arengu vajadustest ja phimtetest; eluslooduse mitmekesisuse silitamise vajadusest; bioloogilise evolutsiooni mehhanismidest ja phisuundadest; loodusliku valiku osast liikide tekkimises; inimese evolutsiooni kulgemise vimalikest teedest ja suundadest. pilane oskab: kirjeldada erinevate organismide elutunnuseid; selgitada erinevate rakustruktuuride ehitust ja talitlust; eristada joonisel taime-, looma ja bakterirakku; vaadelda rakke mikroskoobiga ja eristada philisi rakustruktuure; selgitada organismi aine- ja energiavahetuse omavahelisi seoseid; kirjeldada rakkudes toimuvat glkoosi lagundamist ja selgitada selle thtsust; selgitada fotosnteesi tulemust ja thtsust; kirjeldada mitoosi ja meioosi ning vlja tuua nende bioloogiline thtsus; selgitada organismi geno- ja fenotbi omavahelisi seoseid; kirjeldada prilikkuse molekulaarseid mehhanisme; selgitada Mendeli seaduste sisu ja rakendada neid lesannete lahendamisel; selgitada priliku ja mittepriliku muutlikkuse osa eluslooduses; iseloomustada viiruste osa looduses aj inimese elutegevuses; tuua niteid biotehnoloogia rakendusvimalustest; kirjeldada geenitehnoloogia rakendusvimalusi; selgitada inimese erinevate elundkondade lesandeid; eristada erinevaid koloogilisi tegureid ja tuua vastavaid niteid; kirjeldada kossteemi struktuuri ning selles valitsevaid suhteid; esitada regionaalseid ja globaalseid koloogilisi probleeme; nimetada ja phjendada sstva arengu seisukohti; tuua niteid Eesti keskkonnaprobleemidest; selgitada Ch. Darwini evolutsiooniteooria phiseisukohti; kirjeldada inimese evolutsiooni etappe; selgitada erinevate tegurite osa inimese evolutsioonis.

101

4. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud teadmised bioloogia kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad bioloogiat. ldharidusaine koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

102

3.9. Ajalugu
3n 1. Eesmrk Ajaloo petusega taotletakse, et pilane: suhestab ennast kodukoha, isamaa, Euroopa ja maailmaga; oskab tlgendada, hinnata, talletada ja edastada ajalooalast teavet; mistab ja hindab kaasaja sndmusi maailmas ajaloolises taustssteemis; mistab tnapeva Eesti hiskonna probleeme, tunneb end vastutavana nende lahendamisel; oskab analsida ja hinnata ajaloosndmusi ja protsesse; oskab leida tendusmaterjali ajalooallikast ja otsustada selle usaldusvrsuse le. 2. ppesisu 2.1. EESTI AJALUGU MUINASAJAST KUNI 19. SAJANDI LPUNI. 2.1.1. MUINASAEG. Muinasaja periodiseerimine. Suhted naaberrahvastega. Muinasusund ja ristiusu levik. hiskondlik-poliitiline ja majanduslik olukord Lnemeremaades 13. sajandi algul. Muistne vabadusvitlus. 2.1.2. VANA-LIIVIMAA. Vana-Liivimaa riigid. Jri lestus. Eesti rahvastik ja majandusolud 14. 16. sajandil. Katoliku kirik Eestis. Reformatsioon Liivimaal. Liivi sda ja selle tagajrjed. 2.1.3. ROOTSI AEG. Eesti Rootsi ajal. Kirik ja vaimuelu. Phjasda. 2.1.4. VENE AEG. Eesti prast Phjasda. Balti erikord. Prisorjuse kaotamine. Majanduslik areng. Elu-olu ja kultuur. 2.1.5. RAHVUSLIK LIIKUMINE. rkamisaeg Eestis, selle thtsus. Venestusaja reformid. Majanduslik ja poliitiline areng 19. ja 20. sajandi vahetusel. Professionaalse kultuuri kujunemine. 2.2. XX SAJANDI AJALUGU. 2.2.1. MAAILM XX SAJANDI ALGUL. Rahvusvahelised suhted XX sajandi algul. Euroopa suurriigid. Maailmamajandus. Elu-olu ja kultuur. Eesti Venemaa koosseisus. 2.2.2. ESIMENE MAAILMASDA. Esimene maailmasda Venemaal ja Eestis. Eesti iseseisvumine. Vabadussda. 2.2.3. MAAILM SDADEVAHELISEL AJAJRGUL. Rahvusvahelised suhted. Majandus. Elu-olu ja kultuur. Demokraatia ja diktatuurid. Eesti Vabariik. 2.2.4. TEINE MAAILMASDA. Maailm Teise maailmasja eelhtul. Eesti 1939-1940. Sjategevus Teise maailmasja ajal. Teise maailmasja tagajrjed. 2.2.5. MAAILM PRAST TEIST MAAILMASDA. Klm sda. Lne tstusriigid. Kommunistlikud riigid. Kolmas maailm. Eesti NSV. 2.2.6. MAAILM XX SAJANDI LPUL. Kommunistliku ssteemi lagunemine. Eesti taasiseseisvumine. Elu-olu ja kultuur. 3. pitulemused pilane: oskab rekonstrueerida minevikus elanud inimeste elu, vaadelda maailma nende pilgu lbi; oskab analsida lhiajaloo probleeme; 103

oskab leida, selekteerida, refereerida, analsida ja hinnata erinevaid ajalooallikaid ja seisukohti; oskab analsida massimeedia informatsiooni; oskab esitada informatsiooni lbittamise tulemused suuliselt, visuaalselt; kirjalikult; koostada teese ja uurimusi, kirjutada ajalooteemalisi arutlusi, osaleda ajalooalastes diskussioonides, ttada kaardiga; tunneb Eesti ajalugu ja selle seoseid Euroopa ja maailma ajalooga; mistab hiskonnas toimunud muutusi, arengu jrjepidevust ajaloo vltel.

4. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud teadmised ajaloo kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad ajalugu. ldharidusaine koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

104

3.10.Inimesepetus
2n 1. Eesmrk Inimesepetusega taotletakse, et pilane: omandab teadmised ja oskused, mis aitavad tal mista iseennast ja teisi ning suhelda kaasinimestega; vrtustab perekonda inimeste kooselu vormina ja laste kasvukeskkonnana, tunnetab lhedastest inimsuhetest tulenevat vastutust; tunnetab spruse, armastuse ja koost osa inimsuhetes, suudab analsida, aktsepteerida ja valitseda oma tundeid; elab tervislikult, hoidub teadlikult ennast ja kaasinimesi kahjustavast kitumisest; oskab vrtustada vanemlust, tunneb vanemlusest tulenevat individuaalset ja hiskondlikku vastutust; tunneb lapse arengu philisi seadusprasusi, on valmis omandama kasvatamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi; tunnetab iseennast ja oma rolli nii kasvuperekonna kui ka tulevase perekonna liikmena. 2. ppesisu 2.1. INIMENE KUI SOTSIAALNE OLEND. Pshholoogia ja perekonnapetuse koht inimest ksitlevate teaduste hulgas. Inimese bioloogiline, pshholoogiline ja vaimne areng, inimese elukaar. 2.2. INIMESTE ERINEVUSED. Bioloogilised, pshholoogilised, vanuselised, plvkondlikud, kultuurilised, usulised, rahvuslikud, soolised, isiksuslikud erinevused. Erinemine kui vrtus. Sallivus kaaslaste erinevuste suhtes. Sotsiaalsed hoiakud, stereotbid, eelarvamused jms. Sotsiaalne taju, isikutaju. "Mina"-pilt. Sotsiaalne kpsus. Tahe. 2.3. TAJU JA THELEPANU. Aisting ja taju. Thelepanu. Mlu. Tunded. Mtlemine ja kne. Meeleseisundid. 2.4. INIMSUHTED JA TUNDED. Suhted teiste inimestega. Armumine. Orienteeritus partnerile. Armastus. 2.5. ABIELU JA PEREKOND. Abielu ja perekond lbi ajaloo. Abielukpsus. Abikaasa valik. Abielu- ja perekonna seadusandlik klg. Suhted ja rollid perekonnas. Kodu kui elukeskkond ja vrtus igale tema liikmele. 2.6. VANEMLUS JA LAPSED. Ettevalmistus vanemate rolli titmiseks. Perekonna planeerimine. Lapsed kui vrtus. Lapse areng. Vanem lapse sotsiaalsete ja emotsionaalsete vajaduste rahuldajana. ksikvanem. Puudega laps perekonnas. Lapsevanema vastutus. 2.7. PEREKONNA OSA IGA INIMESE ELUS. Perekond inimese elu erinevatel perioodidel. Lahkhelid perekonnas. Lahutus. Uus pere. Surm perekonnas. Kriisid pereelus. nnestunud pereelu kui vrtus. Lapse igused ja kohustused. Terve, kindlustundega inimene, tugev perekond kui demokraatliku riigi vrtus.

105

3. pitulemused pilane: mistab inimestevahelisi erinevusi ja teab erinevuste arvestamise vimalusi igapevaelus; tunnetab iseennast teiste inimeste hulgas; tunneb ja oskab teha valikuid ja nha ette vimalikke tagajrgi; austab teiste inimeste igusi ja omandit; mistab perekonna osa ksikisiku ja hiskonna elus; teab perekonna planeerimise vimalusi; teab abielu ja perekonna pshholoogilist, fsioloogilist, majanduslikku ja seadusandlikku klge; tunnetab oma vastutust iseenda ja oma tulevase perekonna (abikaasa, lapsed jt lhisugulased) ees; tunnetab enda kui lapsevanema ja kasvataja rolli; teab lapse arengu etappe; teab koduse kasvatuse phialuseid; tunneb ja oskab kasutada enda, perekonna ja lapse igusi ja kohustusi ksitlevaid seadusi. 4. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud teadmised inimesepetuse kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad inimesepetust. ldharidusaine koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

106

3.11.hiskonnapetus
2n 1. Eesmrk hiskonnapetusega taotletakse, et pilane: oskab hiskonnas toimuvaid protsesse ja nhtusi mrgata ja mista; oskab seostada Eestis ja rahvusvahelises elus toimuvaid protsesse; oskab end mratleda kodanikuna; tunneb hiskonna-alast terminoloogiat; tunneb mningaid hiskonnateooriaid; oskab kasutada teabe hankimisel erinevaid allikaid; oskab leida, ldistada, hinnata ja edastada hiskonda puudutavat teavet; suhtub kriitiliselt massiteabesse; oskab diskussioonis osaleda ja oma seisukohta kaitsta. 2. ppesisu 2.1. HISKONNA STRUKTUUR JA KUJUNEMINE (sissejuhatus ainesse). hiskonna tundmappimise vajalikkus. Riik ja rahvas. 2.2. HISKONNA VALITSEMINE. igusriigi olemus ja tunnused. Vimude lahusus. Parlament. Valitsus. President. Maavalitsus. EV igusssteem (igusaktide hierarhia ja kohtussteem). Kohaliku omavalitsuse lesehitus ja lesanded. Demokraatlikud valitsemisssteemid. 2.3. KODANIKE OSALEMINE AVALIKUS ELUS. Demokraatia phiideed ja nende teostumine kodanikuhiskonnas. Valimiste funktsioonid ja korraldamine. EV Riigikogu valimiste ssteem. Erakonnad ja valimised (valimisnimekiri, valimisplatvorm, partei programm, propaganda). Valimistega seonduvad kodanikuigused. Kodanikuaktiivsuse vormid. Erinevad huvid hiskonnas ja nende realiseerimise viisid. Kodanikualgatus, selle eesmrgid, funktsioonid. Huvigrupid. Ametihingud ja kutseliidud. Mittetulundushingud. Riigi- ja kodanikukaitse. 2.4. MAJANDUS JA HEAOLU. Turumajandus. Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise ldphimtted. Pere eelarve. Majandusarengu ja inimarengu seos. Ebavrdsus hiskonnas. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised igused. Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Thive, seda mjutavad tegurid. Tseadusandluse alused. Meetmed tpuuduse vastu. Ttute sotsiaalne kaitse. 2.5. RAHVUSVAHELINE KOOST JA JULGEOLEK EUROOPAS. Eesti ja thtsamad rahvusvahelised koostorganisatsioonid Euroopas: EN, EL, NATO. 3. pitulemused pilane: teab, milline on hiskonna struktuur; tunneb demokraatlikku valitsemise ssteemi ja phimtteid; teab oma phiseaduslikke igusi ja kohustusi; oskab mratleda oma kohta ja vimalusi kaasaja maailmas, ttada ja elada turumajanduslikus hiskonnas, osaleda hiskonnaelus, kaitsta oma huve ja igusi; teab eurointegratsiooni probleeme ja vimalusi; oskab leida sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku teavet, seda sstematiseerida ja kasutada. 107

4. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (90%): pitulemustes mratud teadmised hiskonnapetuse kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad hiskonnapetust. ldharidusaine koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

108

3.12.Muusika
1n 1. Eesmrk Muusikapetusega taotletakse, et pilane: hindab muusikat kui kultuurivrtust indiviide ja hiskonna arengus; kujundab valmisoleku hiseks muusikategevuseks; kujundab tervikpildi kultuuri arengust ning oskab erinevaid kultuure mista ja hinnata; oskab muusikat kriitiliselt ja valivalt kuulata ning hinnata; omandab teadmisi muusikaajaloost tuntud heliloojate loomingu kaudu; rakendab phikoolis omandatud muusikaalaseid teadmisi ja oskusi; rikastab tundeelu muusikaelamuste kaudu: klastab kontserte ja muusikalavastusi, oskab oma arvamusi phjendada. 2. ppesisu 2.1. VANAAEG. Vanad kultuurrahvad ja muusika. Vanakreeka ja Vanarooma mtoloogia ja muusika (tragdia, komdia). 2.2. KESKAEG. levaade ajastust ja muusikast. Romaani ja gooti stiil. Kristlus kui LneEuroopa kultuuri arengu tugevaim mjutegur. Vaimuliku muusika areng. Gregooriuse koraal. Polfoonilise mitmehlsuse teke. Liturgiline draama. Msteerium. Rndlaulikud. Rtlipoeesia. Pillid. 2.3. RENESSANSS. levaade ajastust ja muusikast. Humanism, protestantism, vastureformatsioon ja muusika. Missa. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika. Madrigal. Homofoonilise mitmehlsuse teke. Protestantlik koraal. Heliloojad ja juhtivad muusikamaad. Palestrina. Orlandus Lassus. 2.4. BAROKK. levaade ajastust ja muusikast. Ooperi teke. Oratoorium (kantaat, passioon). Instrumentaalmuusika: concerto grosso, soolokontsert. Juhtivad muusikamaad ja heliloojad: Vivaldi, Bach, Hndel. 2.5. KLASSITSISM. Valgustusajastu iseloomustus. Instrumentaalmuusika areng ansamblid, orkestrid. Sonaat vormi ja anrina. Smfoonia. Kontsert. Keelpillikvartett. Ooperi areng. Viini klassikud Haydn, Mozart, Beethoven. 2.6. ROMANTISM. Romantismi ideed ja rahvuslus. Instrumentaalmuusika areng. Programmilise muusika teke. Smfooniline poeem. Soololaul. Miniatuursed anrid: etd, preld, nokturn, tantsud. Lavamuusika (Ooper, ballett). Juhtivad muusikamaad ja heliloojad. Schubert, Berlioz, Chopin, Liszt, Verdi, Taikovski. Grieg. Sibelius. 2.7. 20. SAJANDI MUUSIKA. levaade ajastust ja muusikast. Operett. Muusikal. Filmimuusika. Hilisromantism. Mahler. Impressionism. Debussy. Ekspressionism. Schnberg. Neoklassitsism. Stravinski. Smfooniline jazz. Gershwin. Avangardism. Cage. Postmodernism. Prt. 2.8. EESTI MUUUSIKA. Rahvalooming. Regivrsiline rahvalaul. Uuem rahvalaul. Laulupidude traditsiooni algus: Kunileid, Saebelmann, Thomson, Hermann. Esimesed professionaalid: Hrma, Trnpu. Tobias, A. Kapp eesti professionaalsed heliloojad. Rahvusliku koorimuusika rajajad: Saar, Kreek. Rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja Eller. Rahvusliku lavamuusika rajajad E. Aav, Tubin, E. Kapp, Tamberg. Eesti modernism 19561970. Heliloojad Ernesaks, Tormis, Prt, Rts, Tr, Sisask. Eesti tuntumad muusikakollektiivid, interpreedid, dirigendid. Muusikafestivalid. 109

3. pitulemused pilane: oskab mratleda ja iseloomustada eri ajastute muusikat; teab ajastute tuntumaid heliloojaid ja nende teoseid; teab olulisi muusikaalaseid termineid ja oskab neid kasutada; oskab koostada muusika-alaseid referaate; laulab vastavalt oma vokaalsetele vimetele; hindab muusikat kui kultuurinhtust. 4. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): suuline osa (20%): vokaalne tegevus; kirjalikud testid (70%): pitulemustes mratud teadmised muusika kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad muusikat. ldharidusaine koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

110

3.13.Kunst
1n 1. Eesmrk Kunsti petusega taotletakse, et pilane: omandab teadmisi kunstiliikidest ja nende arenguloost; pib tundma visuaalsete kunstide vljendusvahendeid; pib vaatlema ja hindama kunstiteoseid, kujundab oma kunstimaitset; arendab kujutlusvimet, vaatlusvimet ja abstraktset mtlemist; arendab ruumilist, kujundilist ja abstraktset mtlemist kelise tegevuse kaudu; arendab loovust ja katsetamisjulgust. 2. ppesisu 2.1. KULTUUR JA KUNST. 2.2. KULTUURI JA KUNSTI MISTE. Kunst hiskonnas ja selle erinevad ksitlusviisid. Kunsti liigid (misted ja kirjeldus). 2.3. LDINE KUNSTIKULTUURI AJALUGU. Kunsti tekkimine rgajal. Idamaade ja antiikkunst. Mesopotaamia ja Egiptus, Egeus ja Kreeka, etruskid ja Rooma. Varakristlik, Btsantsi ja Vana-Vene kunst. Romaani ja gooti kunst. Renessanss, barokk ja rokokoo. Klassitsism ja romantism. Realism. Naturalism ja impressionism. 20. sajandi I poole kunst enne ja prast Esimest maailmasda: postimpressionism, smbolism, juugend / art dco, kubism, Bauhaus, ekspressionism, srrealism. 20. sajandi II poole kunst: modernism ja postmodernism, popkunst, kontseptualism, hperrealism, installatsioon, tegevuskunst, kineetiline kunst. 2.4. KUNST EESTIS. Kunsti alged. Kunst Eestis keskajast 19. sajandini. Baltisaksa kunst. Sajandivahetuse kunst. Kunst nukogude okupatsiooni ajal. Kunst taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Kaasaegne Eesti kunst. Eesti arhitektuur. Kunstistiilid Eesti ehituskunstis (gootika, renessanss, barokk, klassitsism, eklektika, juugend). Esimese maailmasja jrgne ehituskunst: rahvusromantiline stiil, funktsionalism, orgaaniline arhitektuur jne. Arhitektuurimlestiste kaitse. Tallinna arhitektuur. Eesti rahvakunst ja rahvakultuur. 2.5. KUNST JA KESKKONNA KUNSTILINE KUJUNDAMINE. 2.5.1. KOMPOSITSIOON. Pildi phitegurid punkt, joon, pind, mahulisus. Pildi muutujad kooste-elementide asendi, suuna ja kaugusvahede muutumine ning tihedus. Kompositsiooni vljendusvahendid. Vabalt valitud kompositsiooniharjutus. 2.5.2. VRV. Vrvi tajumine selle fsikalised, fsioloogilised ja pshholoogilised omadused. Vrvipetus vrvide segamine ja segunemine, nende korrastusssteemid, kontrastid, koosklad. Vrvi funktsioonid maalis ja kunstiliselt kujundatavas keskkonnas. Vabalt valitud vrviharjutus. 2.5.3. JOONISTAMINE. Joonistamise vljendusvimalused piirjoone, varjundi ja faktuuri kasutamine. Joonistamisvahendid grafiitpliiatsid, ssi, vrvipliiatsid, kriit jm. Vabalt valitud harjutused. 2.5.4. MAALIMISTEHNIKAD. Akvarell. Kattevrvid gua, polvinlatsetaattempera, akrlvrvid, livrvid ja litempera, pastellid. 2.5.5. RUUMI KUNSTILINE KUJUNDAMINE. Ruumi kujundamise phialused. Vrvikasutus, valgus, terviku loomine. Vabalt valitud harjutus.

111

2.5.6. ORNAMENT. Liigitamine. Ornamendi ajaloost. Stiliseerimine, geometriseerimine. Ornamendi organiseerimise printsiibid. Vabalt valitud harjutused (stiliseerimine, piiramata pind, geometriseerimine). 2.5.7. TEHNILISED KUJUTAMISVIISID. Vrtusperspektiivist illusoorse perspektiivini. Ruumilise kujutamise vimalused stereoskoop. Projektsioonjoonestamine: tsentraal-, paralleel- ja ristprojektsioon, frontaal- ja diameetriline aksonomeetria, kaks- ja kolmvaated. 2.5.8. KAUBANDUSLIK PILT. Reklaam selle tootmine, funktsioon ja strateegia. Pildi kasutamise vimalused reklaamis. Kiri. Tarbegraafika. 3. pitulemused pilane: tunneb kunsti liike ja teab olulisemaid kunstialaseid misteid; teab visuaalse kunstikultuuri arenguloo perioode, stiile ja kunstivoole; teab silmapaistvamaid Eesti kunstnikke; tunneb huvi kunstiloomingu vastu; oskab kunstiloomingus kasutada elementaarseid tvahendeid, tehnikaid ja materjale; tunneb huvi kunstikultuuri vrtuste silitamise, kaitsmise ja edasiarendamise vastu. 4. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (40%): pitulemustes mratud teadmised kunsti kohta; praktilised tegevused (50%): pitulemustes mratud oskused kunsti kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad kunsti. ldharidusaine koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

112

3.14.Kehaline kasvatus
3n 1. Eesmrk Kehalise kasvatusega taotletakse, et pilane: omandab aktiivse eluhoiaku ja tervisliku eluviisi ning on kehaliselt arenenud; omandab teadmised, oskused ja harjumuse iseseisvaks tervistavaks sportimisharrastuseks; omandab igapevaeluks ja kutsetks vajalikud oskused (ergonoomilised tasendid ja -vtted, kehalise tegevuse ohutustehnika, esmaabi); omandab ksitluse tervise- ja vistlusspordist kui hiskonna kultuuri osast; omandab moraalse ja kehalise valmiduse riigikaitseks. 2. ppesisu 2.1. KEHALISTE HARJUTUSTEGA TEGELEMISE MJU ORGANISMILE. Iseseisvaks sportimiseks vajalikud teadmised (sh harjutamismeetodid, isikliku hgieeni ja ohutustehnika nuete tundmine) tegelemiseks erinevatel spordialadel. Taastumine. Enesekontroll (pulsi- ja vererhu nitajad puhkeseisundis, harjutamisel ja taastumisel; oskus hinnata oma kehalist vormisolekut ja tervislikku seisundit). Kehalise koormuse planeerimine (treeningu maht ja intensiivsus, treeningute sagedus). Lihtsamate spordivigastuste esmaabi. **Tervisesportlase toitumine ja joogireiim. Organismi karastamine. Riietus ja selle valik sltuvalt spordialast ja vliskeskkonna tingimustest. Kehalist vimekust mravad tegurid. Treeningu iserasused aeroobses ja anaeroobses faasis. Kehaliste harjutustega (tervisespordiga) tegelemise thtsus tulevastele emadele. Kehaliste harjutuste kasutamine preventiivsel ja ravival eesmrgil. Sport hiskonnas. Rahvusvahelised ja kohalikud vistlused. Tuntud tippsportlased. 2.2. VIMLEMINE. Rhti korrastav ja treeniv vimlemine. Vabaharjutused ja harjutused vahenditega (pall, hpits, vimlemiskepp jms). Koordinatsiooniharjutused. Ldvestusharjutused. Akrobaatika: tirelite ja seisude (turiseis, tiritamm jt) erinevad variandid. Ratas krvale. Toengud ja ripped vimlemisriistadel (varbsein, rbaspuud, kang). Raskuste tstmise ja ronimise tehnika. Kandmisvtted. Tasakaaluharjutused (poomil, vimlemispingil); tasakaaluharjutused paarilisega. Virgutusvimlemise (hommikuvimlemine, tvimlemine) kompleksi koostamine. **Aeroobika. Teadmised ja oskused jusaalis harjutamiseks (atleetvimlemise alused, sh jumasinate ja kangi kasutamine, ohutusnuded ja julgestamine). Seltskonnatantsud ja tantsumngud. Harjutuskombinatsiooni vi esinemiskava koostamine ja sooritamine muusika saatel. Atleetvimlemise harjutuskomplekside koostamine. 2.3. KERGEJUSTIK. Kergejustiklase eelsoojendus. Kiir- ja pikamaajooksu tehnika. Jooksupaiga valik, harjutamise aeg ja varustus; harjutamise metoodika (jooksutempo valik, koormuste mramine). Cooperi test. Paigalt ja hoojooksult hpete tehnika. Harjutused hppevime arendamiseks. Viskeharjutused (visked, heited, tuked). **Jooksu-, hpete ja heidete-visete tehnika tiustamine. Jooksuvistlused: vistlustaktika. Koolisiseste kergejustikuvistluste planeerimine, korraldamine ja kohtunikutegevus.

113

2.4. SPORTMNGUD (korvpall, vrkpall). Sportmngija eelsoojendus. Philiste mnguelementide tehnika (prgatamine, erinevad sduviisid, pealevisked; alt- ja laltst, palling, pallingu vastuvtt, blokeerimine). Korv- ja vrkpalli vistlusmrused. **Korvpall: positsioonivisked; mees-mehe kaitse, maa-ala kaitse; pressing. Vrkpall: rndelk, pettelgid. Valitud sportmngu tehnika ja taktika tiustamine. Kohtunikutegevus. Vistlusssteemid (turniir; kahe ja he kaotuse ssteemid). 2.5. LDKEHALINE ETTEVALMISTUS. Kehaliste vimete (vastupidavus, jud, painduvus, osavus, kiirus) arendamine. Kehaliste vimete iseseisva arendamise metoodika: harjutuste valik, treeningute sagedus ja koormus. **Ju- ja venitusharjutused (stretchingvimlemine). Atleetvimlemine. Aeroobika. Tasakaaluja koordinatsiooniharjutused. Presidenditest. Kaitseve kehalise kasvatuse testid. Osavtt 34-pevasest riigikaitse- ja/vi matkalaagrist. 2.6. UJUMINE. Sportlikud ujumisviisid: rinnuli- ja selilikrool, rinnulibrass. Stardihpe ja selilistart. Prded rinnuli- ja seliliujumisel. Ohutusnuded ujumispaikades. Kitumine nnetusjuhtumite korral. **Sportlike ujumisviiside tehnika tiustamine. Vsinud ujuja transport. Uppuja pstmise vtted. Mngud vees. Vesivimlemine. 2.7. ORIENTEERUMINE. Orienteerumiskaardi ja kompassi lugemine. Liikumine maastikul kaardi ja kompassi jrgi. Jooksukiiruse ja sammupikkuse valik erinevatel maastikutpidel. **Orienteerumisraja lbimise tehnika tiustamine; raja lbimise taktika. Orienteeruja treening. Orienteerumisvistlused: osavtt ja korraldamine. 2.8. SUUSATAMINE. Suusatamistehnikate phialused: klassikaline siduviis, vabatehnika; tusu- ja laskumisviisid; prded ja pidurdamised. **Suusatehnika tiustamine; suusatehnika valik vastavalt maastiku iserasustele. Suusavarustuse valik ja hooldamine; mrded ja mrdetehnika. Suusamatkad ja suusavistlused. 2.9. ENESEKAITSE. Fsilistest konfliktidest ja vgivalla kasutamisest hoidumine, kitumine rnde korral (enesekaitse pshholoogia). Kukkumised. Philgid kte ja jalgadega. Blokeerimine. Vabanemine haardest. Vtted kallaletungija peatamiseks. **Valuvtted. Enesekaitsevtete tehnika tiustamine. 3. pitulemused pilane teab: kehaliste harjutustega tegelemise (tervise- ja vistlusspordi) mju organismile; pitud spordialade tehnika phialuseid, vistlusmrusi ja oskussnu; soojendus- ja ldvestusharjutuste thtsust vigastuste vltimisel; enesekontrollivtteid ja pitud spordialade ohutusnudeid; sagedamini esinevaid spordivigastusi, nende phjusi ja esmaabi; iseseisva harjutamise phimtteid ja pitud spordialade harjutamise metoodikat; organismi karastamise vtteid ja nende mju organismile**; philiste fsioloogiliste nitajate parameetreid puhkeolukorras, treeningul ja taastumisel**; rahvusvahelisi ja thtsamaid kohalikke vistlusi ja tuntud sportlasi**; uppuja pstmise vtteid **. oskab: tegeleda iseseisvalt pitud spordialadega, valida alaspetsiifilisi soojendusharjutusi, treenida, vistelda, taastuda; arendada oma kehalisi vimeid, valida ldarendavaid vahendita ja vahendiga harjutusi erinevatele lihasrhmadele; joosta erinevas tempos; hpata paigalt ja hoojooksult; 114

visata hoojooksult; harjutada jusaalis; kasutada philisi suusatamistehnikaid, laskumis- ja tusuviise, prdeid suuskadel; liikuda looduses kaardi ja kompassi jrgi; sooritada he tireli variandi, ratta krvale, tiririppe varbseinal; sooritada 34 lihtsamat enesekaitsevtet; kasutada enesekontrollivtteid treeningul, puhkeolukorras ja taastumisel; koostada tvimlemise komplekse arvestades eriala profiili; kasutada kehalisi harjutusi stressi maandamiseks ja ravi-proflaktilisel eesmrgil **; valida harjutuspaiku, aega ja varustust sltuvalt vliskeskkonna tingimustest ja spordiala ning treeningu iserasustest**; organiseerida vistlusi ja tegutseda kohtunikuna**; abistada ja julgestada kaaslasi harjutuste sooritamisel **; anda esmaabi spordivigastuste puhul **. suudab: lbida Cooperi testi; ujuda 150 meetrit**. 4. Hindamine Hindamiseks kasutatakse jrgmisi testimisviise (% nitab viiside osakaalu testimisel): kirjalikud testid (20%): pitulemustes mratud teadmised kehalise kasvatuse kohta; praktilised tegevused (70%): pitulemustes mratud oskused kehalise kasvatuse kohta; iseseisvad td (10%): teemad kajastavad kirjandust. ldharidusaine koondhinne on arvestuslike hinnete kaalutud keskmine hinne.

115

LISAD
1. ppekavaga seonduva ppebaasi kirjeldus

Kuressaare Ametikoolil on olemas ppebaasid, mis vimaldavad tulevastel kinnisvarahooldajatel lbida ppekavas olevad moodulid ja ppeained. 2006 aastal renoveeriti lukksepa ja keevitus ppeklassid. Samuti ehitati vlja pinna eriviimistluse ruumid, tolmuvaba vrvikamber ja ettevalmistus ruum. Lisaks on olemas kaasaegne ehitus ppeklass ehituspuusepappeks ja mritdeks. Haljastusega saavad pilased tegeleda kooli mbruse haljastusega. Piisavalt maad annab vimaluse katsetada kiki haljastuses olevatest tdest ja vahenditest. Jrk 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. Nimetus Lasernivelliir Optiline nivelliir Mrivasar Mrikellu Mrdikast Lood 60cm Lood 80cm Lood 100cm Laserlood Segumasin Kombivasar Mootorsaag Kettsaag Akutrell Elektritrell Ketassaag Nurklihvija Soojapuhur Ekstsentriklihvija Lintlihvija Taldlihvija Vrvieemaldi Kuumahufn Plaadilikur El.plaadilikaja Miiusaepink Nurgasaag Hvel Elektrihvel Tikksaag Kru Betoonploki saag 116 Kogus 2 1 16 16 16 2 2 2 1 2 1 4 1 7 9 3 4 1 2 2 3 2 3 5 2 1 2 1 2 1 4 1

17. 18. 19. 20. 21. 22. 23.

24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 31.

Otssaag Betoonisegaja Tellingud Tlavad Rihtlatt Vukssaag Nurgik Vasar

1 2 1 kompl 2 kompl 4 16 16 16

117

2.

ppekavaga seotud petajad

petatav aine Eesti keel, Kirjandus, Erialane vrkeel, Suhtlemine ja asjaajamise alused. Tseadusandlu se alused. Haridustase Kvalifikatsioon ja Tiendkoolitus (viimase viie aasta jooksul) Tulemuslik juhtimine arenguvestluse kaudu Adullt guidance in education, training of trainers Struktuurifondide koolitus Kutsesuunitlust koolis - phimtted, meetodid ja vrgustikut Erivajadustega pilaste toetamine ppeprotsessis Sissejuhatus e-ppesse: e-pe meil ja mujal Guidance and the prevention of school failure - new initiatives in Denmark

petaja

Tiia Rihvk

Krgharidus

Pedagoogika algpetus.

Evi UstelHallime

Krg

Jurist (1983). Kutsepetaja (2001). Teabepev kutseppeasutuste inimesepetuse, kehalise kasvatuse, kunsti ja muusika petajatele 7 tundi, Enesekehtestamine 12 tundi, Sissejuhatus eppesse: e-pe meil ja mujal 20 tundi, HIV/AIDS-i teavitamine ja aktiivppe meetodid 6 tundi, Tpetuspetajate tiendkoolituskursus 14 Kehalise kasvatuse tundi, Arvuti koolis 40 tundi, Ttervishoiu- ja tohutusalase petaja. vljappekursus 24 tundi, Toimetulek petaja rolliga pidevalt muutuvas keskkonnas 16 tundi, Tpetuse petajate tiendkoolituskursus 13 tundi, Tpetuse uuendatud ainekava rakendamine I 40 tundi, Tehnoloogiapetus 5 tundi. Arhitekt. Koolipedagoogika 160 tundi, AutoCad programmi algkursus 20 tundi, Enesekehtestamine 12 tundi, Toimetulek konfliktsituatsioonide ja kriisiolukordadega 16 tundi, petamise individualiseerimine koolis 12

Ivar Metskll

Kehaline kasvatus, Tkeskkonna ohutus.

Krg

Urve Pulk

Joonestamine, Kunst.

Krg

tundi, Kutsepedagoogika 40 tundi, Kursus ehituslubja ja kvaliteedi kindlustamine lubimrdi ning lubjavrviga ttades 16 tundi. HotPotatoes kasutamine ppematerjalide koostamiseks 8 tundi; Inglise keele algkursus 56 tundi, Enesekehtestamini 12 tundi; Teabepev kutseppeasutuste matemaatika petajatele7 tundi; E-ppe metoodikat ja pikeskkonnad 40 tundi; Sissejuhatus e-ppesse: e-pe meil ja mujal 20 tundi; pilase kitumisprobleemide lahendamise vimalused 16 tundi; Matemaatikpetamise individualiseerimine koolis 12 tundi; Gmnaasiumi pedagoog. matemaatikapetajate ppepev 7 tundi;Uued suunad matemaatika petamisel gmnaasiumis 160 tundi; kutsepedagoogika 40 tundi; Arvutid Matemaatika didaktikas 40 tundi; Arvutipetus edasijudnutele (Word, Excel, PowerPoint) 26 tundi; Kutsekoolide reaalainete infopev 6 tundi; Suurele pilasgrupile suunatud ja multifunktsionaalsed meetodid 8 tundi; statistika 7 tundi; majandusmatemaatika 7 tundi. Phikool loodusteaduste petaja eriala minevik, olevik ja tulevik 7 tundi, Bioloogia ja Noortelaagri ja projektilaagri kasvataja kursus 16 tundi, Esmaabi kursused 8 keemia petaja. tundi, Pedagoogikaalane tiendkoolitus petajatele 40 AP, Keemiaharidus Hetkel lbimas tuleviku koolis 14 tundi, Uued suunad kaasaegses rakendusbioloogias ja magistripinguid meditsiinis 160 tundi, Keemiaharidus-keemiatstus-Euroopa Liit 16 tundi, fsikapetajaalal. Aktiivppe meetodid loodusainetes 6 tundi, Multimeedia ppevahendid loodusteadustes FKOK 02.020 1 AP, petaja tkava koostamine 24 tundi.

Ulvi Vahter

Tehnoloogiales anded, Matemaatika.

Krg

Marika Paas

Fsika, Ehitusfsika.

Krgharidus

Ellen Mandel

Indrek Ratas

Ehitamise alused, ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid, hdroisolatsioon itd, Mritd I. Puusepatd, Betoonitd.

Krg

Majandusteadlane.

Krg

Tpetuse petaja.

119

120

Maiju Zuping

Eesti eel, Kirjandus.

Krg

Maire Kivi

Keemia.

Krg

E-ppe metoodikat ja pikeskkonnad 40 tundi, Teabepev kutseppeasutuste eesti keele ja kirjanduse petajatele 7 tundi, Eesti keel gmnaasiumis: metoodilisi soovitusi riigieksamiks valmistumisel 14 tundi, draama- ja teatripetuse alane seminar 10 tundi, Sissejuhatus e-ppesse: epe meil ja mujal 20 tundi, Ndisaegne Eesti Kirjandus 24 tundi, petamise individualiseerimine koolis 12 tundi, Eripedagoogika koolitus 6 tundi, Meeskonnat treening 16 tundi, Kirjanduspetajate tienduskoolitus Filoloog, eesti 40 tundi, Keeleviit 6 tundi, Stressijuhtimine ja eneseregulatsioon 16 tundi, keele ja kirjanduse Emakeele riigieksam 2004 6 tundi, Kutsepedagoogika 40 tundi, Kirjanduse petaja. petamise ja ppekavaga seotud ametikoolide probleeme 4 tundi, Arvutipetus edasijudnutele (Word, Excel, PowerPoint) 26 tundi, Hariduslike erivajadustega pilased kutseppeasutuses 6 tundi, Kuidas aktiviseerida ja motiveerida pilasi ja tugevdada enesehinnangut 12 tundi, Arvuti ja Internet 8 tundi, Kutsekoolide eesti keele ja kirjanduse petajate infopev 8 tundi, Suurele pilasgrupile suunatud ja multifunktsionaalsed meetodid 8 tundi, Lihtsalt kvaliteedist 8 tundi, Inglise keele algkursus 44 tundi, Enesekehtestamine 12 tundi, koloogilisi globaalprobleeme 24 tundi, Toimetulek konfliktsituatsioonide ja kriisiolukordadega 16 tundi, Keemia ja tulevikuhiskond 22 tundi, pilase kitumisprobleemide lahendamise vimalused 16 tundi, petamise individualiseerimine koolis 12 tundi, Keemik petaja. Meeskonnat treening 16 tundi, Kutsepedagoogika 40 tundi, Arvutipetus 26 tundi, Kutsekoolide loodusainete petajate infopev 6 tundi, Kutsekoolide reaalainete petajate infopev 8 tundi, Erivajadusega ppur kutseppeasutuses 40 tundi, Suurele pilasgrupile suunatud ja multifunktsionaalsed meetodid 8 tundi, Uimasti kasutamise ennetamine 1 AP.

121

Pilvi Pihlas

Geograafia.

Krg

Tootmise ja juhtimise konoomika.

Kai Rannastu

Arvutipetus, Ajalugu, Kodanikupetus, hiskonnapetus.

Krgharidus

Sotsiaalt korraldus.

Projektit meetodid 8 tundi, Ettevtluse ja turunduse ainegruppide koolitus 8 tundi, Veoautojuhi petaja-logistika koolitus 8 tundi, Inglise keele algkursus 56 tundi, koloogilisi globaalprobleeme 24 tundi, Sissejuhatus eppesse: e-pe meil ja mujal 20 tundi, JuniorAchievment/Young Enterprise pilasfirma programmi metoodiline kursus 24 tundi, Kutsepedagoogika 70 tundi, Loodus- ja hiskonna geograafia 20 tundi, histegevuse alused ja histuline ettevtlus 20 tundi, Loodusainete petajate infopev 8 tundi, ldmaateadus gmnaasiumis 24 tundi, Intellektiproblemaatikaga laste arendav petamine kasvatamine 160 tundi, Erivajadustega ppur kutseppeasutuses 40 tundi, Suurele pilasgrupile suunatud ja multifunktsionaalsed meetodid 8 tundi, Eesti sotsiaal- ja majandusgeograafia 6 tundi. Dsleksia-spetsiifiline lugemishire Suurele pilasgrupile suunatud ja multifunktsionaalsed meetodid Fsioteraapia ja tegevusteraapia vimalusi ts eakatega Kompetentsus ja koost Tegevusteraapia Kuidas aktiviseerida ja motiveerida pilasi ja tugevdada nende enesehinnangut Istumistantsud Klassijuhatamine phikoolis Uimastikasutuse ennetamine koolis. Sotsiaalsete toimetulekuoskuste petus III kooliastmes ja gmnaasiumis Laste piraskuste ennetamine ja letamine Sissejuhatus e-ppesse: e-pe meil ja mujal Tegevusterapeudi assistendi koolitus Juhtumi lahendamine rehabilitatsioonimeeskonnas

122

Silvi Truu Olev Aru

Maalritd. Tehnossteemide hooldus. Krundihooldus, Bioloogia.

Keskeriharidus Keskeriharidus

Maaler. Pllu-ja metsamajanduse mehhaniseerimine.

Suurele pilasgrupile suunatud ja multifunktsionaalsed meetodid, Esmaabi

Reena Smidt

Krgharidus

Anita Kangur

Muusika.

Krg

ppekasvatuseesmrkide elluviimine huonekalurestaurointikoulutus sek seppien iltakoulutus Kutsepedagoogika tiendkoolitus Projekt ja selle juhtimine petajate ja muu personali tienduskoolitus Aiandus. Kaasaegne keskkond ppe-kasvatuseesmrkide elluviimine Teabepev kutseppeasutuste HEV pilaste petajatele Enesekehtestamine 12 tundi, Kui laps ei kitu stsenaariumi kohaselt 6 tundi, Mentorkoolitus 12 tundi, Uued ppematerjalid muusikapetuses 9 tundi, Pillimeisterdamise kursus - Mrtsub trumm ja pillid havad 56 tundi, Kultuurit (1991), Aktiivppe meetodid muusikatunnis 14 tundi, Kirile Loo laulu ja hleseade muusikapetaja algkursus 6 tundi, Aktiivppe meetodid muusikatunnis 14 tundi, (1994). Emotsionaalsete kompetentside arendamine 6 tundi, Primuskultuuri kursus 51 tundi, Folkloori vahendamine koolis ja lasteaias 10 tundi, Korrastavad hlehelid ja liikumine 15 tundi, Hle kasutamine, liikumine ja tervishoid 15 tundi, Kaks peva kogemuslikku loovust 16 tundi,

123

3.

Talase tegevuse eelkokkulepe

pilane Ees- ja perenimi Kontaktandmed Koolipoolse praktikajuhendaja Ees- ja perenimi Kontaktandmed

Praktikaperioodi kestus:

Tandja rinimi ja kontaktandmed

Planeeritud tde loetelu, kuhu pilast on vimalik kaasata

Kesolevaga kinnitan esitatud andmete igsust Tandja esindaja

Kuupev

Nimi ja allkiri

125

4.

Praktika aruanne

Praktika aruanne: praktika aruanne on kokkuvte praktikandi tegevusest ettevttes. Aruande koostamisel tuleb lhtuda allpool esitatud struktuurist praktika aruande soovitav maht on 5-10 masinkirja leheklge. Praktika aruanne vormistataksevastavalt kooli kirjalike tde vormistamise juhendile praktika aruanne esitatakse koos ettevttepoolse praktikajuhendaja iseloomustuse ja tpassiga koolipoolsele praktikajuhendajale Praktika aruanne sisaldab jrgnevat andmestikku: 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus praktika toimumise aeg ja koht. ettevtte valiku phjendus. ettevtte ja ettevttepoolse praktika juhendaja andmed. 4. Aruande sisu 4.1. Ettevtte tutvustus ettevtte nimetus ja phitegevus(ed), ttajate arv t organiseerimine objektil tohutuse alane juhendamine 4.2.Praktikandi tegevus ettevttes esitatakse praktikaperioodil teostatud tlesannete kirjeldus. eneseanals: minu tugevad ja nrgad kljed. kuidas lesannete titmisega hakkama sain? mis nnestus? mis tekitas probleeme? Mida uut praktikal olles ppisin? 4.3.Hinnang praktika kohta Hinnangus kirjeldatakse nii positiivsed kui ka negatiivsed momendid ja oma ettepanekud jrgmiste alalikude kohta: koolipoolne korraldus (dokumentatsioon, juhendamine jm.) ettevttepoolne korraldus (juhendamine, sissejuhatav etapp, erialane t, LISA lesanded, kindlustamine isikukaitsevahenditega jms.) hinnang ppekeskkonnas omandatud teadmistele ja praktilistele oskustele 5. Kokkuvte Hinnang praktikale tkeskkonnas. 6. Lisad: Praktikapevik, illustreerivad materjalid (skeemid, joonised, juhendid jm.), vimalusel ettevtet tutvustavad materjalid.

5.

Praktikandi iseloomustus

.. eriala.. kursuse
/Kooli nimetus/ /eriala nimetus/ /pilase ees- ja perenimi/ /kursuse nr/

pilane ............................, viibis praktikal ..............................................................................

/asutuse- vi ettevtte nimetus/

ajavahemikul 200 a. kuni .. 200 a.

/kuupev/ /kuupev/

Kriteerium/ hinnang Tkoha ettevalmistamine Materjalide tundmine ja valikuoskus Tvahendite ja seadmete tundmine ja kasutamisoskus Tde tehnoloogilise jrjekorra tundmine ja jrgimine igete tvtete valdamine Tjooniste lugemise oskus Tohutusnuete jrgimine Teostatud tde kvaliteet Erialaste teadmiste tase Praktiliste oskuste tase Isikuomadused/hinnang Tlesannetesse suhtumine Meeskonnat oskus Suhtlemisvalmidus Koostvalmidus Kohusetunne ja hoolsus Uute olukordadega kohanemine Pinge ja stressitaluvus Lbisaamine tkaaslastega Iseseisvus tlesannete titmisel Mrkused ja ettepanekud:

vga hea

hea

rahuldav

kasin

Kontaktisik .................................................................................................................................
Nimi, allkiri

.....................................................................................................................................................
amet

.....................................................................................................................................................
kontaktandmed (telefon, e-post, faks)

127