KÜLALEHT NR.

20
Juuli 2010

Ja ongi jaanipäev möödas ning jõulud tulekul!

Sel suvel on jätkunud nii päikest kui äikest, rõõmustanud on nii
suvitajad kui põliselanikud. Vanarahva tarkus tundub paika pidavat:
kuidas talv, nõnda suvi. Ei mäletagi varasemast nii pikka ligi 30-kraadist
kuumalainet, kuid ka talvel oli enneolematult pikk külmalaine.

Mis siis muud, kui nautige allesjäänud suvepäevi ja meie uut lehenumbrit!
Saare Lastekodu kokkutulek 2010
Ükspäev Janek helistas ning
teatas, et 2005. a algust tehtud
Saare Lastekodu kokkutulekule
on nüüd lubatud järg tehtud ning
02. juulist – 04. juulini toimub
teine Saare Lastekodu endiste
kasvandike ning töötajate
kokkutulek.

Kartes pikki praamijärjekordasid

sai juba lõunal Virtsus oldud.
Üllatuseks sain kohe üle. Praamid
on ilmselt palju palju suuremaks
läinud. Kuna Saaremaal just iga
päev ei käi, siis on siia alati soe ja
kodune tulla. Orisaarest Laimjala
poole pöörates satun vanale armsa-
le teele. Palju on küll muutunud,
kuid veel rohkem on igal sammul
mälestustega seotud paiku, mida
aeg nii kergelt ei muuda. Näe, siit
läks jalgrada, mida kasutasime!
Siin on jõgi, kust püüdsime vähke!
Jne. Tädi Veeral külas

Varsti paistavadki juba vanad, tuttavad hooned – Saare Lastekodu endine peahoone ning abihooned. Siin oleks justkui aeg
seisma jäänud. Sõna tõsises mõttes. Kunagi kihas siin elust. Nüüd on vaikne. Jalutan majas, mis oli aastaid tagasi minu
koduks. Kuna maja pole peaaegu muutnud ajast, kui ta seisma jäi, siis on tunded eriti ehedad. Paljudes kohtades on seintel
isegi joonistused, mis tehti sinna sellel ajal, kui meie seal elasime. Eriti toredaks teeb selle maja juurde saabumise see, et
peaaegu alati kohtan seal endist Saare Lastekodu töötajat Eha. Tema paneb selle koha kuidagi elama ning mälestused ei
olegi enam nii nukrad. Eha on kogunud kokku hulga albumeid läbi lastekodu ajaloo. Päris hea koht uutele saabujatele,
kellest osa ei ole üksteist peaaegu 15 aastat näinud. Mõne tegelase tuvastamine osutub päris keeruliseks. Igal juhul üsna
varsti on kõik jälle taastuttavad. Kahjuks on kohale tulnud vähem rahvast kui 2005.a kokkutulekul. Samas saab näha
jällegi neid, keda 2005. a. polnud. Varsti on kogu maja ning ka pool õue taas täis rõõmsat jutuvadinat : “Mäletad, kui me
siin…” Õhtul sai ära põletatud korrastustöödest tekkinud oksad. Indrek vana metsamehena loobib aga oksi tulle, tekitades
Eha jaoks ohtlikult suure lõkke, mille peale Eha jookseb kustutusvahendite järgi. Varsti saabuski isehakanud kohalik
tuleohutusekspert tagasi – rehaga. Õnneks olukord siiski kontrolli alt ei välju ning Eha saab oma tuleohutusinspektori
ameti varsti maha panna ning ühineb ülejäänud seltskonnaga. Nõrgemad, nagu mina, vajusid kesköö paiku telki magama.
Enne magamaminekut kuulsin veel, kuidas plaaniti vana ja ohtlikuks kippuva laste ronimispuu lammutamist. Enne
uinumist kuulsin veel, et Eha plaanib kirvest tuua. Hommikul ärgates oli taas üks mälestustega seotud ese vähem
Järgmisel päeval külastasime traditsiooniliselt vanu kasvatajaid, sõime kokatädi
juures suppi. Nägime ka, et mõni uus ja huvitav koht on tekkinud. Avastasime, et
külal on lahe ja kena külaplats – kiik ja puha! Luhina rand on ilusamaks läinud.
Samas märkasime, et meie vanas harjumuspärases ujumaminemise kohas oli ka
rahvast ning kohtasin seal põhikooli-aegset klassiõde Kristat. Nii, et peaaegu 1/14
klassikokkutulekust sai ka maha peetud.

Tegelikult sai paar asjalikumat mõtet ka maha pandud. Otsustasime luua

veebilehekülje www.saarelastekodu.ee, kus siis kajastada lastekodu ajalugu,
kokkutulekuid ja anda infot tulevaste kokkutulekute kohta. Ehk aastal 2015
toimuval kokkutulekul on juba märgatavalt rohkem rahvast. Vaatame, mis sellest
tuleb. Igal juhul lahe nädalavahetus oli!

Kohtumiseni aastal 2015!

Margus Roo
Maa tuleb täita lastega Suured ja väikesed
ja täita lastelastega… juubilarid
(H. Runnel)

Elisabeth Aksiim 21. mai 12. juuli Tõnu Lodi 50

Ema: Mairi Saarkoppel 19. juuli Kerttu Kula 20
Isa: Ainer Aksiim 24. juuli Külli Tiitso 40
Vanaema: Marianne Saarkoppel 02. august Maari Talvist 20
Vanaisa: Toivo Saarkoppel 09. august Urmas Sarri 40
18. august Sulev Koel 40
Janne-Riin Lammertson 15. juuni
Ema: Anne Lammertson
Isa: Rannet Lammertson
Vanaema: Vilve Ennemuist

Kristofer Johan Kaasik 26. juuni Õnnitleme

Ema: Maria Arnus-Kaasik koolilõpetajaid!
Isa: Kristjan Kaasik
Vanaema: Maret Mägi * Kadri Saar –
Orissaare Gümnaasiumi 9. kl
Sandra Kuusk 27. juuni * Angelica Õunapuu
Ema:Kaja Kuusk * Rauno Riis –
Isa: Ahti Kuusk Orissaare Gümnaasium
Vanaema: Külli Reinart * Pille-Riin Riis –
Vanaisa: Arvo Reinart Saaremaa Ühisgümnaasium
Vanavanaisa: Anton Reinart * Triin Reinart –
Kuressaare Ametikool
* Roger Pilvik -
Tartu Riikliku Ülikooli
Õigusteaduskond

EHA VALGUS
…jääb täna ära, sest valgust on niigi küll. Marjakorjajatele teadmiseks, et
mahlad-moosid tuleb teil sel aastal ise sisse teha ja sahvrisse hoiule panna, sest
marjahoidla vajab veel seadmeid, elektrit jm. Mis edasi saab, näitab aeg.

Kuigi prügiauto tuleb alles 13. augustil, on prügikast juba ääreni täis. Kellel
võimalik, tooge oma olmeprügi peale kasti tühjendamist! Rõõmustab, et prügi
sorteerijaid on juurde tulnud. Sellegipoolest tuli mul peale jaanipäeva lausa
prügikasti ronida, et tuua sealt kottide kaupa taarat välja – kokku 108 krooni eest!

Väljaandja: MTÜ Saarekülade Selts Saaremetsa küla 4-8

KÜLALEHT Trükiarv 70 Laimjala vald Saare maakond
Toimetasid Eha Ennemuist ja Tiiu Riis e-post: koplike@hot.ee

Külalehe väljaandmist toetab EAS Kohaliku Omaalgatuse Programm

Aleksander Saar
09.
09. 03.
03. 1944
1944 - 22.
22. 06.
06. 2010
2010
Veel üks Luhina ranna kalur on jätnud
maised valud ja vaevad.
Saastna Sass, nagu kõik teda kutsusid, oli
Rannaküla poiss. Naaberkülla tõid teda töö ja
armastus.
Enne kaluriametit töötas Sass kolhoosis
traktoristina ja Seaninal kalatööstuses, pärast
katlakütjana Saare Lastekodus.
Viimastel aastatel leidis Sass tuge ja abi
õe Arma juures, kuna gangreen võttis algul
ühe, hiljem ka teise jala. Sellegipoolest
toimetas ta oma võimete kohaselt viimase
õhtuni. Öö kustutas eluküünla.

Sassi nime kannavad edasi

tema lapsed ja lapselapsed,
mälestust muhedast mehest
hoiavad sugulased ja
sõbrad. Sass koos õde Ainoga

Olev ja Sass vendade haual

Luhina kalurid Koka Alp, Kauniste Vamps, Rihvaaugu Valdur,

Saastna Sass, Saare Arno
Luhinaranna Jaanituli 2010
Fotod Kristi Ennemuist

22. juuniks oli külakiik valmis. Mõni minut enne kaheksat sai
Kristi valmis tammepärja, mille Roman kiige otsa viis.

Lindi lõikasid läbi meistrimehed Toomas ja Eldur

ning tammepuud andnud Vello. Seejärel oli kiik
kiikujate päralt ja käes aeg tule süütamiseks.

Esmakordselt süütas sellel platsil

jaanitule Jaan – Jaan Jõgi.

Esialgu püsis põhitähelepanu kiikujatel, kes

tulemusteta püüdsid üle võlli kiikuda. Viimaks said
sellega hakkama oma küla noored Artur Saar ja Egon
Ennemuist. Uus põlvkond on peale kasvanud: 7 korda
käisid üle võlli Artur Saar ja Oliver Riis.
 Omatehtud õllega kostitas rahvast vana
õllemeistri Arno Riisi õpipoiss
Toomas Vana.

Hämaruse saabudes algasid võistlused.

Laste köieveo võitsid Asko Väli, Liseth

Koppel, Kendro Johanson ja väike
tüdruk, kes kadus enne, kui jõudsime temalt
nime küsida.

Suurte köieveo võitsid Sven Matov, Tiit

Laurits ning pealinna neiud Piia ja Ruth.
Saabast viskasid kõige kaugemale Janeli Pint ja
Villu Luup. Kotijooksus olid kiireimad:
meestest Rauno Ling, naistest Anni Luup ja
lastest Marko Rei.

Nagu ikka, kestis pidu hommikuni.

 ana jalakas jutustab…
SAARE LASTEKODU AJALOOST
Kasutatud Külli Reinarti1994. a.valminud diplomitööd
„Saare maakonna koolieelsete lasteasutuste areng maal aastail 1929 – 1994“

1924. a septembris võttis Saare Maavolikogu vastu otsuse asutada Saare mõisa maakonna lastekodu.
Vajalike summade puudumisel lastekodu avamiseks võis lastekodu tegevust alustada alles 1926. a, mil võidi
krediitide vähesuse tõttu vastu võtta kasvandikeks ainult kaks last.
Alles 1927.a võidi lastekodusse lapsi võtta suuremal arvul. Nüüd avati Saare Lastekodu juurde ka
lastekodu kasvandike jaoks kodukool, mille õpetaja-juhataja kohale määrati Saare Maavalitsuse poolt maakonna
tagavara-õpetaja Alma Hint alates 16. oktoobrist 1927.a. Alma Hint, kes on sündinud 22. veebruaril 1905.a ja
lõpetanud Tartu Õpetajate Seminari, töötas sellel kohal kuni 1. augustini 1928.a, mil siirdus tagasi Tartu.
Kool töötas Hint’i ajal ja hiljem Saare Lastekodu, s.o endise mõisa härrastemaja ruumides. Alma
Hint oli ka Saare Lastekodu juhatajaks ja raamatupidajaks.
Õpilaste ja kasvandike kohta sel ajal andmed puuduvad. On teada vaid nii palju, et kogu Saare Lastekodu
erakooli tegevuse ajal käisid kooli- ja klassikursuse lõpetajad eksameid sooritamas Kahtla Algkoolis.
16. juulil 1928.a nimetati Saare Lastekodu ja erakooli juhatajaks Vassili Teder. Laste arvu pole teada.
1929/30 õppeaastaks määrati Saare Maavalitsuse poolt maakonna tagavaraõpetaja kohusetäitja
Dagmar Talv Saare Lastekodu kasvatajaks, kes sai töö eest tasuks Saare Lastekodust prii korteri, kütte ja
valgustuse ning söögi ühises lauas. (Saareküla Alg- ja Täienduskooli kroonikaraamat)
Kuna lastekodu ruumid olid kitsad ja vähesobivad kooli jaoks, alustati 1929.a uue koolimaja
ehitamist.
1930/31 õppeaastaks määrati samadel tingimustel Saare
Lastekodu kasvatajaks maakonna uus tagavaraõpetaja Helmi
Riisik, kes oli ühtlasi ka Saare Lastekodu juures asuva eraalgkooli
õpetajaks. Kui palju oli lapsi ja missugused klassid töötasid
1930/31 ja 1931/32 õ-a Saare Lastekodu eraalgkoolis, on teadmata
andmete puudumise tõttu. Ka 1932/33 õ-a töötas Helmi Riisik
edasi Saare Lastekodu erakoolis. Sel õppeaastal oli erakoolis 14
õpilast, kes neljas klassis (2., 3., 5. ja 6.). Kuid ei ole teada, palju
neist oli lastekodu kasvandikke.
1933.a 16. märtsist määrati Saare Lastekodu uueks
juhatajaks Viktor Ruumet (tol ajal veel Grumm). Viktor Ruumet
oli energiline, laia silmaringiga agronoomilise haridusega mees,
kes tõi Saare Lastekodusse ja kogu ümbruse ellu suuri muudatusi.
Oma sõbraliku käitumisega oskas ta igale inimesele läheneda ja
poolehoidu võita.
V. Ruumeti esimeseks ülesandeks oli rajada Saarekülla
avalik algkool, kus peale lastekodulaste võiksid õppida ka
ümbruskonna lapsed. See mõte leidis külarahva hulgas sooja
poolehoiu.
1933/34 õ-a võttis V. Ruumet endale tasuta Saareküla
algkooli juhataja kohustused, kuna maavalitsus veel avaliku kooli
luba ei andnud. Ruumet ise andis koolis tasuta tunde – 10 tundi
nädalas. Teiseks õpetajaks oli Margarita Kitt. Lastekodu
ruumidest oli 1933/34 õ-a algkooli kasutuses saal ja üks tuba.

Fotol Viktor Ruumet

 Sel aastal algas Saareküla rahval vaimne tõus. Lapsed said korraliku kooli, mis töötas kodu lähedal
heade õpetajate juhtimisel kahe-komplektilisena, olgugi kõrgemalt poolt kinnitamata.
Viktor Ruumet asutas varsti peale lastekodusse tööle asumist näiteringi ja juhendas selle tööd. Koolis
praktikandina töötav õpetaja-kandidaat V. Jürgenfeldt (hiljem Juurmaa) asutas laulukoori. Peaaegu igal
õhtul käidi lastekodus koos laulu- ja näidendiproovidel. Korraldati pidusid ja teeõhtuid või veedeti niisama
aega, istuti koos ja arutati üksteise muresid ja poliitilisi küsimusi.
1934/35 õ-a oli Saareküla Algkool juba Saare Maavalitsuse poolt kinnitatud avaliku algkoolina ja
kooli hakkas juhatama lastekodu kasvataja Marta Taal.
Järgneb

Saareküla Algkooli seinalehe toimetus 1934. a:

I rida vasakult: Aleksei Ennemuist, Peeter Ennemuist, Marta Ennemuist, Leida Jõeäär, Marga Nenn,
Roman Maripuu, Arteemi …, Voldemar Tamm
II rida vasakult: juhataja Viktor Ruumet, õp. Juurmaa, Laine Müür, Olga Lodi, Herman Ennemuist, Ella
Saarkesk, Evald Sepp, Roosi …, õp. Margareta Maripuu, Alla Ennemuist, Veera Küng
III rida vaskult: Arseeni Põldur, Joann Treifeldt, Arteemi Palts, Eduard Valk, Osvald Õun, Voldemar
Sannik, Mihkel Ennemuist, Lembit Elk.

Tänava Veera mäletab, et esimesel aastal tuli lastekodusse kolm last:

õed Veera ja Nadja Bulazell, keda kutsuti venelasteks, ning poiss
nimega August Hull. Tüdrukud riielnud ühtepuhku poisiga, ükskord
öelnud :“Sa pole lihtsalt Hull, sa oled päris hull!“

Külarahva juttude järgi tulid Nadja ja Veera lastekodusse Ruhvest, kus

nad peale ema surma mõnda aega sugulaste juures elanud. Otsa
Artur aga rääkinud, et tüdrukud elasid Kahtla majaka juures.
Lastekodusse tulles olevat nad eesti keelt rääkinud tugeva aktsendiga.

Nadja ja Veera 1943.a Kuressaares

enne Nadja põgenemist Rootsi.