Nimedest ja üldisemalt isiku (inimese) andmete

modelleerimisest
Karl-Joosep Mandri 10.10.21

Luues veebilehte või andmebaasi mis kogub isikute nimesid või muid isikuandmeid, siis
tuleks alati luua endale skeem, mis ulatuks kaugemale nõutust. Mõelda üks samm ette, olla
nö. “kliendist targem”, kuna nemad ei pruugi aimatagi kuidas andmebaasid töötada võiks,
rääkimata probleemidest mis see kõik endaga kaasa toob. Isegi kui suudetakse kõik lahtrit
täida ning näiliselt on kõik korrektne, jäätakse tihti peale tahes tahtmata kahe silma vahele
üks olulisemaid asju. Nimelt kiputakse andmeid talletades unustama, et mitte kõik regioonid
ei räägi meie keelt ega ole harjunud meile sobivaks saanud tavade ning kommetega. Veel
täpsemini - unarusse jäävad nimed, sümbolid, nende sisestusformaadid ja järjestus,
talletamisviisid ja palju vahepealset. Kuna kogu maailm ei loe ega kirjuta ühte moodi, siis
miks peaks see lugu olema internetis teisiti?

Nime sisestusväljade disainimisel peab arvestama faktoriga, et kõigi nimed ei ole

meile tuntud standardis, milleks on eesnimi esimesena ning sellele järgneb perekonnanimi.
Kuigi valdav osa maailmast kasutab sellist nimetamise skeemi, mis algab eesnimest ning
lõpeb perekonnanimega, siis teistes maailma osades võib veidi teistsugust kirjapilti näha.
Nagu näiteks Hispaanias, kus tuleb tihti ette kahe perekonnanime olemasolu, või näiteks
Venemaal, kus on tavaks kirjutada lisaks enda nimele veel ka isa eesnimi. Selliseid
erijuhtumeid ning näiteid riikidest ning regioonidest on veel palju, kus meile tuntud formaat
ilmavalgust igapäevaselt ei näe. Seega peaksid sisestatud andmed olema regioonipõhised, või
vähemalt arusaadavas keeles ning formaadis loetavad just seal samas riigis. Kuid miks
piirduda vaid endale harjumuspäraseks saanud formaadi “lugemisest”?
 Erineva taustaga nimede andmebaasi koostamisel tuleks arvestada eraldi ees- ja
perekonnanimeväljade vajadusega. Võimaluse korral tuleks kasutada täisnime, nagu kasutaja on ette
näinud. Samuti tuleb arvestada, et mõnes kultuuris võivad nimed olla palju pikemad. Seetõttu tuleb
nimede sisestamise väljad teha piisavalt pikaks ja veenduda, et nende veebisaidil kuvamiseks oleks
piisavalt ruumi. Nime koostisosi eraldi küsides tuleb otsida mitmeid nüansse. Mõnel juhul tekib
vajadus nimede loendi sortimiseks tähestikulises järjekorras. Tuleb otsustada, kas oleks mõttekas
lisada täisnimeväljale lisaks üks või mitu lisavälja, kuhu kasutaja saab sisestada oma nime teatud osa
jaoks vajaliku osa. Tuleb selgelt märkida, milliseid osi soovitakse. (Ishida 2011).

Tekib küsimus, kas eksisteerib mõni lahendus vormi sisestus probleemile, mille
tulemuseks saaks sama vorm täidetud täpselt selle koha traditsioonidele tuginedes?
Andmesisestus vorm, mis arvestaks iga regiooni ning riigi eripärasustega ning oleks üheselt
ka loetav, kus iganes seda lugeda või täita. Või ehk oleks parem lahendus võtta kasutusele
mõni konverter mis aitaks sisestatud andmeid sinule endale loetavaks keeleks ümber
konverteerida? Ilmselt on lahendus seal kusagil keskel, kuna maailm milles me elame on
ainamuutuv ning sellega koos ka traditsioonid ning meie töövõtted.

Kasutatud allikad:

Ishida, R. (2011, 17. august) Personal names around the world. W3C.
https://www.w3.org/International/questions/qa-personal-names

Raspel, P. (2017, 14. september). I245 - Andmebaasisüsteemide alused (sügis 2017)

päevaõpe.

Echo 360. https://echo360.org.uk/section/2e97a1d6-9268-406a-9134-

9dc1b6126eda/public