Welcome to Scribd, the world's digital library. Read, publish, and share books and documents. See more
Download
Standard view
Full view
of .
Look up keyword
Like this
1Activity
0 of .
Results for:
No results containing your search query
P. 1
Viidalepp, Richard (1940). Iseloomustavat Eesti ohvrikividest.

Viidalepp, Richard (1940). Iseloomustavat Eesti ohvrikividest.

Ratings: (0)|Views: 127 |Likes:
Published by Auli Kütt

More info:

Categories:Types, Research, History
Published by: Auli Kütt on Aug 07, 2012
Copyright:Attribution Non-commercial

Availability:

Read on Scribd mobile: iPhone, iPad and Android.
download as PDF, TXT or read online from Scribd
See more
See less

08/07/2012

pdf

text

original

 
R.
VIIDALEPP
ISELOOMUSTAVAT
EESTI
OHVRIKIVIDEST
EESTI
RAHVALUULE
ARHIIV
TARTU,
1940
 
Aratrükk
.,Eesti
Ki
rjandusest"nr.
10,
11
ja
12
,1939.
E.
K.-
ü.
,.
Postimehe
"
trükk,
Ta
rtu
s1940.
 
1.
Ohvrikividkuuluvad
meie
rahva
usundit
esitavatekinnis
muististe
hulka.
Nende
kohta
on
materjali kogutud
peamiselt
ühenduses
muude
arheoloogiliste
muististega.
Esijoonestuleksnimetada
Ja a nJ u ngi
tuntud
teost
"M
u in asaj a t
ea-
dus
Eestlaste
maalt"
II
(1898)
ja
III
(1910).
Jungi
materjaleon
iseseisvusaastail
üliõpilastepoolt
kohtadel
kontrol
litud ja
täiendatud
.
See töö
ontoimunud
Tartuülikooli
Arheo
loogia-kabineti
(lühendatultAK)
juhtimisel
ja
teostunudsuu
remalt osalt
aastail
1921-1924.
Praegu
leiduvadkõigi
Eesti
muististe
kirjeldused
AK
antikvaarilis-topograafilises
arhiivis.
kus
materjalidon korraldatud
kihelkondade
kaupa.
Peale
selle
leidub ohvrikivide
ja
igasuguste
muudegi
muististe
kohtakir
jeldusi
ja
andmeid
Eesti
Rahvaluule Arhiivi
(
ERA)
käsikir
jalistes
ainekogudes.
Nende
kahe
asutise
-
AK
ja
ERA
-
käsikirjalistele
materjalidele tuginebki
käesolev
töö.
Ohvrikivideston
olnud
juttu
ka
trükikirjanduses.
Eeskätt
'On
avaldatudüksikute
kivide
kirjeldusi.
Sel
alaltuleb
kõige
pealt
arvesse
juba
nimetatud J.
Jungi
teos.
1924.
a.
on
AK
toimetuse!
ilmunud
"Saar
ema
aj a
Mu
hu
mui n
as
jää-
n
us
e
d",
miHes
samutikirjeldatakse
ka ohvrikive.
-
Uurija
seisukohaston
ohvrikivide
kohta
esimesena
sõna
võtnud
M.
J.
E i s en.
Mõtlen
siin
tema
artiklit
"Püha
d
kivi
d",
mis
onilmunud
ajakirjas
"Eesti
Kirjandus"
XIII
(1918/
19),
lk.155-166.
Täiendatud
kujulon
sama
kirjutis
avaldatud
teoses
"E
siva-
n
ema te
ohverdamis
e
d''
(3.
tr.,
1922).
M.
J.
Eiscni
sõna
võtt
näib
baseeruvat
Jungi
teateile
ja
E.
oma
rahvaluulekogust
ningmujalt
saadud
lisaandmeile.
Uuema,
Arheoloogia-kabineti
materjalile
põhineva
lühida
ülevaate
Eesti
ohvrikividest annab
H.
Mo
o
ra
teoses
"E
e
st
i k i n ni
sm
ui st is e
d''
I
mu
i-
nasaegsed ja
poolajaloolised"
(Tartu,
1925),
lk.
65-73.
Selles
on
omistatud peamist
tähelepanu
kunstiike
lohkudega
ohvrikividele
ja
nende lohkude
seletamisele.
Kirjutisse kuulub
mitu
ohvrikivide
pilti,
lohkudegaohvrikivide
3

You're Reading a Free Preview

Download
scribd
/*********** DO NOT ALTER ANYTHING BELOW THIS LINE ! ************/ var s_code=s.t();if(s_code)document.write(s_code)//-->