Rakendusstatistika

Kordamine
1. Tida tabel
Suurus

Aritmeetiline
keskmine
Mood
Mediaan
Kvartiilid
Variatsioonamplituud
Dispersioon
Standardhlve
Variatsioonikoefitsent

Keskmine
vi
variatsioon
arv

Mahu- vi
asendikeskmine

Keskmine

asendikeskmin

Keskmine
Keskmine
keskmine
variatsioon arv
variatsioon arv
variatsioon arv
variatsioon arv

asendikeskmin
asendikeskmin
asendikeskmin

Skaala, mille korral saab

kasutada
nominaal

jrjestik

intervall

+
+

+
+
+

+
+
+
+
+
+
+

2. Tida tabel

Suurus

Funktsioon
MS Excelis

Aritmeetiline
keskmine
Mood
Mediaan
3. kvartiil
Variatsioonamplituud

average

Dispersioon

varp

ehk keskmine ruuthlve on ruuthlvete

keskmine

Standardhlve

stdev

ehk ruutkeskmine hlve on dispersiooni

ruutjuur

Variatsioonikoefitsent

mode
median
quartile
max
min

skew

Suuruse sisu selgitus

rea kige suurema liikme ja kige
viksema liikme arvvrtuste vahe

standardhlbe ja aritmeetilise keskmise

suhe:

3. Mille poolest erinevad tunnused ja andmed?

Tunnus (variable)- nitaja, mida mdetakse ja mis vib erinevatel objektidel
omada erinevaid vrtusi. Tunnused vivad olla uuritavad ja taust- ehk
abitunnused.
Tunnuse tbid on andmed.
..............................................................................................................................
1

4. Nimeta kirjeldava ja jreldava statistika sarnasused ja erinevused.

Kirjeldav statistika tegeleb valimi (vaatlemisel saadud andmete)
resmeerimise ja kirjeldamisega, jreldava statistika lesanne on aga
ldistuste tegemine laiema objektide hulga - ldkogumi - kohta.
(Rakendusstatistika tegeleb andmete kogumise ja kirjeldamisega (kirjeldav statistika), samuti
andmete modelleerimisega (reaalsete andmete phjal). Enamuses statistika ksitlustes
tmmatakse selge piir kahe statistika valdkonna vahele:
1. KIRJELDAV STATISTIKA, mis pakub meetodeid (vaatlus)andmetest kokkuvtete
tegemiseks ja nende kirjeldamiseks ning
2. JRELDAV STATISTIKA, mis kasutab kogutud (vaatlus)andmeid baasina hinnangute ja
prognooside tegemiseks (veel) mitte vaadeldud situatsioonide kohta.
Selline kahe statistika valdkonna eristamine on tihedalt seotud kahe vga thtsa mistega
(statistikas): VALIM ja LDKOGUM.)

..............................................................................................................................
..............................................................................................................................
..............................................................................................................................
..............................................................................................................................
5. Selgitage videt, et aritmeetilisel keskmisel hindel puudub statistiline sisu.
Koolihinded vib reastada kasvavas vi kahanevas jrjestuses, kuid nende
intervallid pole vrdsed. Ei nita, kui palju krgem tase madalamast erineb.
Seetttu on statistilised arvutused koolihinnetega (aritmeetilise keskmise
leidmine) ebakorrektsed. Niteks 50 cm on 10 korda pikem 5 cm-st. Ei saa
vita aga, et hinde "4" saanud pilane on oma teadmistelt tpselt kaks korda
tugevam hinde "2" saanust.
..............................................................................................................................
..............................................................................................................................
..............................................................................................................................
..............................................................................................................................
6. Nimetage 3 diskreetset tunnust.
Diskreetsed tunnused on alati tisarvulised niteks autode arv parklas,
perekonnaliikmete arv, pilaste arv kursusel.
..............................................................................................................................
..............................................................................................................................
7. Nimetage 3 binaarset ehk dihhotoomset tunnust.
s.o tunnus, millel on ainult kaks vimalikku vrtust niteks sugu; vastused:
ige ja vale, jah ja ei
..............................................................................................................................
..............................................................................................................................
..............................................................................................................................
..............................................................................................................................

8. Kuidas moodustatakse usaldusvrne statistiline valim. Nimeta erinevaid

valimi tpe.
..............................................................................................................................
..............................................................................................................................
..............................................................................................................................
..............................................................................................................................
Valim (sample) - kogumi alamhulk, mida uuritakse ja mille phjal tehakse
jreldusi kogumi kohta.
Kuidas moodustatakse usaldusvrne statistiline valim:
Juhuslik valik igal inimesel on vrdselt teistega vimalus sattuda valimisse. Nt
vetakse kogu elanike nimekiri ja siis nt juhuslikult valitakse sealt vajalik arv
inimesi vlja, keda ksitletakse. Tnapeval tehakse see suures osas ra arvutiga.
Samas vib juhtuda, et valimisse satub liialt he vanusega, hest soost vm tunnuste
poolest sarnaseid respondente.
Sstemaatiline valimi koostamine nt elanikkonnaregistrist vetakse iga kmnes
inimene
Kvootvalim - valitakse mingi kindla tunnusega inimesed, nt tuleb ksitleda 40 le
50-aastast meest ja naist.
Stratifitseeritud juhuslik valim selle meetodiga ptakse vltida juhusliku
valiku poolt tekkivaid vigu. Selle meetodi kohaselt jaotatakse valim
alagruppidesse, keda uurida tahetakse. Nt kui on teada, et uuritavast
elanikkonnagrupist on 7% aasiast prit, siis peab valimist ka 7% respondente
olema aasia pritolu. Sama peaks olema kigi muude tunnustega: sugu, vanus,
religioosne taust jne.
Lumepalli-meetod kasutatakse, kui valimit on raske koostada vi seda ei
eksisteerigi. Sel juhul valib uurija ks-kolm sobivat respondenti ning palub neil
oma ksimustik edastada samadele tunnustele vastavatele inimestele. Ehk nagu
lumepall kasvab, kasvab ka respondentide arv. Samas ei saa selle meetodi kohta
elda, et see oleks juhuslik vi piisavalt esinduslik. Respondendid on vabatahtlikud
ja valmis koostd tegema, ent nad vivad esindada mingeid kindlaid seisukohti
teatud ksimustes vms.
9. Millal kasutatakse statistikas mediaan keskmist ja millal aritmeetilist
keskmist?
Mediaan on jaotuse keskmine liige, millest mlemale poole jb vrdne arv
elemente. Mediaan jaotab jrjestatud statistilise rea kaheks. Mediaani
kasutatakse siis, kui tahetakse kindlaks mrata jaotuse tpset keskpunkti. Kui
aritmeetilist keskmist vivad oluliselt mjutadada ekstremaalsed vrtused,
siis mediaani need oluliselt ei mjuta.
Mediaani kasutatakse siis, kui tahetakse kindlaks mrata jaotuse tpset
keskpunkti. Kui aritmeetilist
keskmist vivad oluliselt mjutadada ekstremaalsed vrtused, siis mediaani
need oluliselt ei mjuta.
..............................................................................................................................
..............................................................................................................................
..............................................................................................................................
..............................................................................................................................
3