Isiksus ja individuaalsed erinevused 2023

Kodutöö empiirilise artikli põhjal

I osa: Kirjalik kokkuvõte (12p)

Kodutöö autori ees- ja perekonnanimi:

Teise grupiliikme nimi:

Kuupäev

Artikli autorid, pealkiri ja ilmumisandmed.

Bilalić, M., McLeod, P., & Gobet, F. (2007). Does chess need intelligence? — A study with young
chess players. Intelligence, 35(5), 457–470. https://doi.org/10.1016/j.intell.2006.09.005

Link artikli kokkvõttele

https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0160289606001139
Uuringu põhieesmärk
Uuring esitab uusi empiirilisi tõendeid, mis toovad välja intelligentsuse seostamise keerulisuse
malemängu edukusega. Uuringus analüüsitakse varasemaid uuringuid ning käsitletakse
Hinnang uuringu eesmärgile
Selle uuringu tulemused võivad meil aidata paremini aru saada kuidas intelligentsus täpselt
mõjutab maleoskusi ning leida uusi viise, kuidas seda seost paremini uurida ning mõista. Seosest
aru saamine võib meil aidata male õpetamise kui ka kognitiivse psühholoogia valdkonnas.
Meetodi lühikirjeldus
* Valim:57 alg- ja põhikooli maleoskusega õpilast neljast koolist, kes käisid vähemalt kord
nädalas maleklubis.
* Meetod: Eksperiment
* Statistiline võimsus: -
Mõõtmine ja/või manipulatsioonid
1.Maletesti (Chess Test) testiga mõõdeti laste teadmisi malereeglitest ja maleprobleemide
lahendamist. Saadud punktidega mõõdeti laste maleoskust.
2. Mäluülesandes (Recall Task) pidid lapsed meenutama ja taastama malelaual olnud positsioone,
mida nad olid varasemalt lühikese aja jooksul näinud. Hindamisel kasutati keskmist protsenti
õigesti meenutatud nuppude nuppude kohta kolmes sihtpositsioonis.
Hinnang meetodile
Jah, selle meetodiga saab vastata autorite püstitatud küsimusele, sest see hõlmab erinevaid
mõõtmisviise, mis mõõdavad laste maleoskusi erinevatest külgedest – nii reeglite tundmist,
maleprobleemide lahendamist ning mälu. Nende testide abil saab ülevaate laste maleoskuste
tasemest ning samuti on võimalik analüüsida laste intelligentsuse taset, ning nende kahe seost.
Tulemused
Läbi viidud hierarhilise regressioonianalüüsiga leiti, et vanus ja sugu selgitasid ligi 40%
maletulemuste varieeruvusest – vanemad poisid kalduvad malemängus paremini hakkama saama.
Intelligentsi lisamine selgitas umbes 55% ning koos mängupraktikaga oli varieeruvus umbes 70%.
Huvitav avastus oli, et eliitrühmas noorte maletajate hulgas esines negatiivne korrelatsioon IQ ja
maleoskuste vahel – ehk selles rühmas olid kõrgemad maleoskused seotud madalama IQ
tulemusega.
Järeldused
Nende tulemuste kohaselt on praktika on maleoskuse ennustamisel parem kui intelligents, kuigi
intelligentsi kui faktorit maleoskuse omandamisel ei tohiks ennatlikult kõrvale jätta. Intelligentsuse
rolli maleoskuste omandamisel ei tohiks teistest teguritest eraldi hinnata. Lisaks intelligentsusele
mõjutasid tulemusi ka faktorid nagu praktika, kogemus, vanus, sugu ning kõik need faktorid on
olulised selgitamaks miks mõned lapsed on malemängus teistest paremad. Mõned faktorid on
omavahel seotud.
Hinnang järeldustele
Nagu autorid ka ise artikli lõpus mainivad, siis on see esimene samm keerukate protsesside
valgustamisel ning on palju tegureid ning koosmõjusid, mida tuleks veel uurida. Uuringu eesmärk
oli näidata kui keerukas on seos intelligentsuse ja maleoskuse vahel, ning autorite tulemused ning
järeldused seda ka näitasid. Erinevates gruppides (algajad vs eliitgrupp) tulid vastupidised
tulemused, mida püüti seletada näiteks motivatsiooni või praktikaga. Tulemustest kajastub, et
kindlasti pole maleoskus seotud ainult ühe faktoriga vaid see on faktorite keerulise koostoime
tulemus.
Vaba lahter