You are on page 1of 10

KAPITULU I

INTRODUSAUN

1.1. Mahamusuk

Dezenvolvimentu teknologia informasaun no komunikasaun (TIK) ni’an,

ne’ebé aumenta lalais no avansadu tebes iha sosiedade no iha era ne’ebe mak

kuaze domina ho teknolojia tantu informasaun no komunikasaun mos utilija

teknolojia, atu hafasil ema nia servisu no atende ema nia nesidade hirak ne’ebe

mak relebante ou uja teknolojia no sei halo sai efisiente liu, ho nune’e ita nia

nasaun mos persija kompete iha era teknolojia liu-liu instituisaun governu nian,

ka kompanha privadu sira mak iha.

Hanesan ita hotu hatene katak, wainhira nasaun ida atu hetan moris di’ak

dalan uniku mak edukasaun, tanba edukasaun kaer pilar inportante tebes hodi fo

garantia ba future nasaun, nasaun ida atu dejenvolve an tuir mudansa

globalizasaun nian. Ohin loron, konseitu edukasaun sai ona hanesan mahon

(shade) hodi hasa’e, habelar no aumenta kualidade rekursu humanu iha vida moris

loron-loron nian. Husi parte pozitivu ida mak ita hare katak mudansa teknolojia

iha era globalizasaun inovasaun aas tebes ba dejenvolvimentu iha aspeitu hotu-

hotu liliu aspeitu Informasaun Komunikasaun no Teknologia (ICT) iha nasaun

ida.

Aplikasaun hanesan bu’at ne’ebe inportante liu iha intituisaun governo ka

kompanha privadu sira, ho aplikasaun ne’ebe iha hodi bele garantia kualidade
servisu ne’ebe aprezenta ona no bele foti desijaun bazeia ba infromasaun,

tekonlogia nebe presija dalabarak dezenvolve atu nune presija aplikasaun ne’ebe

lalais, maibe presija tebes atu dezenvolve.

Eskola EBC Tatamailau Catrai-Leten aktúal prosesu jere dadus valor estudnte

sei utiliza metodu konversional ka manual, valor exame 1o periodu, 2o periodu no

ezame passa klase nian sei rai hamutuk iha suratahan (kertas) ne’ee barak, ho ida

ne’e bele difikulta professor/a klasse atu halo kontrolu.

Bezeia ba mahamusuk iha leten, maka hakerek nain foti titulu ba proposal

mak hanesan “Aplikasaun Jere Dadus Valor Estudante iha Eskola EBC

Tatamailau Catrai-Leten Bazeadu Website”.

1.2. Formulasaun Problema

Relasiona ho mahamusuk ne’ebe mak iha, hakerek nain foti formulasaun

problema hanesan tuir mai ne’e:

1. Oinsa kria aplikasaun jestaun dadus valor estudante iha eskola EBC

Tatamailau Catrai-Leten?

2. Oinsa atu resolve jestaun dadus valor estudante iha eskola EBC

Tatamailau Catrai-Leten?
1.3. Limitasaun Problema

Atu halo limitasaun ba problema temi no hakerek iha formulasaun problema

iha leten maka hakerek nain limita ho titulu “Aplikasaun Jere Dadus Valor

Estudante iha Eskola EBC Tatamailau Catrai-Leten Bazeadu Website”

1. Hodi diskuti no deskreve liu-liu kona ba kriasaun ba aplikasaun jere valor

estudante.

2.

1.4. Objetivu Peskiza

Relasiona ho objetivu peskiza kona ba Aplikasaun Jere Dadus Valor

Estudante iha Eskola EBC Tatamailau Catrai-Leten mak hanesan:

1. Atu hatene aplikasaun jestaun dadus valor estudante iha eskola EBC

Tatamailau Catrai-Leten?

2. Atu resolve jestaun dadus valor estudante iha eskola EBC Tatamailau

Catrai-Leten?

1.5. Benefisu ba Peskiza

Benefisu husi peskiza mak hanesan tuir mai ne’e:

1. Kontribui ona idea ba Eskola EBC Tatamailau Catrai-Leten.

2. Ho peskija ida ne’e sai hanesan referenisa ba alin sira iha futuru tuir mai.

3. Ho aplikasaun ne’e rejolve ona servisu ba professor/a hodi imput valor ho

diak no lais.
1.6. Sistematiku Hakerek

KAPITULU I INTRODUSAUN

Kapitulu dahuluk koalia konaba Mahamusuk, Formulasaun Problema,

Limitasaun Problema, Objetivu Peskija, Benefisiu Peskiza no Sistematiku

Harekere.

KAPITULU II REVIZAUN LETERATURA

Kapitulu daruak koalia konaba Revizaun Literatura, Tarana Teorika, ne’ebe

ligadu ba peskizador bezia tuir peritus sira nia peskiza.

KAPITULU III METODOLOZIA PESKIZA

Kapitulu datoluk sei koalia kona ba Kudru Konseitu Peskiza no Metodu

Analiza ne’ebe hakerek nain sei utilija hodi rekolla dadus iha fatin peskija, no

Planu Atividade.
KAPITULU II

TRANA TEORIA

2.1. Revizaun Literatura

Revizaun literatura hanesan baze fundamental ida hodi defini referensia sira

ne’ebé peskizador foti hodi halo definisaun teoria no deskreve metode ne’ebé uza

hodi implementa husi peskizador dahuluk nian ne’ebé iha relevante ho problema

tuir peskizador nian, ho ida ne’e peskizador hakarak foti sira nia referensia atu

haforsa peskizador ninia Proposal ho titulu “Aplikasaun Jere Dadus Valor

Estudante Bazeadu Web”, hodi halo kompleta titulu ne’ebé peskizador foti no

halo mudansa ou moderniza ba ideas sira ne’ebé iha no peskijador dahuluk hirak

ne’ebé hakerek nain foti sai hanesan referensia mak hanesan tuir mai ne’e:

tu’ir peskizador dahuluk koalia kona ba (Purba, 2019) “Aplikasi Pengolahan

Data Nilai Siswa Pada Sekolah Dasar Negeri 152 Palembang Menggunakan

Metode Waterfall” nu’udar aplikasaun hodi prosesa dadus valór estudante nian

hanesan avaliasaun ba atividade estudante nian iha lisaun, pontualidade no mos

rezultadu husi ezame final. Prosesu dadus jere valor estudante nian iha Eskola

Elementaria Publiku 152 Palembang hakerek diretamente husi mestre/a kada

klase. Prosesa dadus valor estudante sei uza métodu hakerek no kalkulasaun uza

kalkulador, nune'e dala barak erru sira mosu iha hakerek no kalkula valór

estudante ni’an ne'e sei lori tempu naruk tanba númeru alunu ne'ebé boot, klase

ida kompostu husi alunu na'in 45 no kompostu husi klase 12 ho totál alunu na'in
540 nune'e imposivel atu prosesa dadus lalais bainhira uza de'it kalkulasaun

manuál ka uza kalkulador.

Bazeia ba observasaun ne'ebé hakerek husi Eskola Elemenaria Publiku

Palembang 152 nian, hakerek-nain ne'e hetan identifikasaun kona-ba problema

sira ne'ebé Eskola Elemenaria Publiku Palembang 152 hasoru, liuliu, prosesa

dadus valór estudante nian ne'ebé dala barak sei hetan erru iha hakerek valor no

kalkula rezultadu valor estudante nian.

Aplikasaun Jere Dadus ba Valor Estudante sira iha Eskola Elementaria Estadu

Palembang 152 uza "Metodu Waterfall" no hodi dezenvolve aplikasaun refere.

Tools ka aplikasaun ne’ebé hakerek na’in utiliza kria Sistema refere mak

aplikasaun Visual Basic. Rejultadu husi peskiza ne’e fo mos vantajen husi

aplikasaun refere. Vantajen husi aplikasaun ne’e atu hafasil mestri/a jere dadus

valor estudante lais no akurat. Iha mos desvantajen husi aplikasaun refere hanesan

mosu erru balu ba aplikasaun ne rasik no update iha aplikasaun refere.

tu’ir peskizador daruak koalia kona ba (Pengolahan et al., 2020) “Aplikasi

Pengolahan Data Nilai Raport Berbasis Web Di Sma Katolik Mariana Medan”

Atu tulun estudante sira jere valor lalais no efisiente iha Eskola Sekundaria

Katolika Mariana Medan. Ho sistema ida-ne'e hein katak iha future, jere valór

estudante ni’an sei organiza di'ak liután atu nune'e bele simplifika métodu servisu

no aumenta efisiénsia servisu.

Iha sistema ne’e peskizador kria utiliza motode waterfall hodi dezenvolve

sistema refere. Tools ka software ne’ebe hakerek nain utiliza kria sistema refere
mak hanesan aplikasaun XAMPP, dreamwevear inklui programasaun PHP,

Database MYSQL.

tu’ir peskizador datoluk koalia kona ba (Mahardika et al.,

2020)“Perancangan Sistem Informasi Management Siswa Berprestasi Berbasis

Android Pada Smk Pgri Rawalumbu” Dezenvolve aplikasaun sistema

informasaun jere dadus estudante bazeadu android iha SMK PGRI Raw Alumbu

nia objetivu mak atu ajuda estudante sira nafatin informadu. Hanorin no

aprendizajen fasil liu no profesór sira avalia hela progresu aprendizajen estudante

nian.

Programa ou metodu uza hodi dezenvolve sistema refere mak Java, PHP no

Firebase sai hanesan sistema ida hodi rai dadus. software ne’ebe hakerek nain

utiliza kria sistema refere mak hanesan aplikasaun Sistem Operasi :macOS

Catalina Program Aplikasi :Android Studio Database : Firebase Bahasa

Pemrograman : Java,PHP. Rejultadu husi aplikasaun sistema informasaun

estudante ne'ebé di'ak liu bezeadu android iha SMK PGRI Raw Alumbu nia

objetivu ajuda estudante sira hetan informasaun. Atividade aprendizajen hanorin

fasil liu no profesór sira halo avaliasaun ba progresu aprendizajen estudante nian.

tu’ir peskizador dahat koalia kona ba (Jh & Prastowo, 2021) “Rancang

Bangun Aplikasi Berbasis Web Sistem Informasi Repository Laporan Pkl Siswa

(Studi Kasus Smk No 1 Terbanggi Besar)” Bazeia ba problema iha leten, iha

Peskiza ne'e sei hala'o dezenvolvimentu sistema informasaun Repozitory bazeiadu

web, uza aplikasaun dreamwever no Mysql. Sistema ne'e sei harii sei jere dadus
relatóriu PKL. Ho iha sistema Repozitory ne'ebé harii ona iha forma Kolesaun

dijitál ne'ebé sei fasilita, jestaun no buka informasaun fila fali. Metodu uza hodi

dezenvolve sistema uza métodu Web Engineering no projetu uza sistema UML.

tools ka software ne’ebe hakerek nain utiliza kria sistema refere mak hanesan

aplikasaun Sublime text, web engineering, UML inklui programasaun PHP,

Database MYSQL. resultadu husi peskiza ida ne’e fo mos vantajen no

desvantajen husi sistema refere. vantajen husi sistema ne’e atu hafasil Estudante

hodi buka dadus PKL no utliza baze dadus sai hanesan media guarda no rai dadus.

Tuir peskizador dalima hala’o peskiza ida ho titulu kona ba (Haerani, 2019)

”Sistem Informasi Pengolahan Data Nilai Siswa Berbasis Web” hanesan

regulamentu ida atu jere valor estudante online ne’be presiza husi ekola hodi

atende ba prosesu jere valor estudante ni’an. iha peskiza ida ne’e hala’o iha eskola

MA Al-Kanawiyah Cikulur Lebak Banten iha peskiza ida nune’e inklui iha

parte interna atendementu ba jere dadus valor estudante nian. Iha sistema ne’e

peskizador kria utiliza ho modelu waterfall model hodi dezenvolve sistema refere

tools ka software ne’ebe hakerek nain utiliza kria sistema refere mak hanesan

aplikasaun.
Haerani, R. (2019). Sistem informasi pengolahan data nilai siswa berbasis web. 6(2),

103–109.

Jh, A. R., & Prastowo, A. T. (2021). Rancang Bangun Aplikasi Berbasis Web Sistem

Informasi Repository Laporan PKL Siswa (Studi Kasus: SMKN 1 Terbanggi


Besar). Jurnal Teknologi Dan Sistem Informasi, 2(3), 26–31.

http://jim.teknokrat.ac.id/index.php/sisteminformasi/article/view/905

Mahardika, B. T., Program, D., Teknologi, S., Universitas, I., & Persada, D. (2020).

PERANCANGAN SISTEM INFORMASI MANAGEMENT SISWA

BERPRESTASI BERBASIS ANDROID PADA SMK PGRI. X(2), 30–39.

Pengolahan, A., Nilai, D., Berbasis, R., Di, W. E. B., Katolik, S. M. A., & Medan, M.

(2020). Jurnal Teknologi , Kesehatan dan Ilmu APLIKASI PENGOLAHAN

DATA NILAI RAPORT BERBASIS WEB DI SMA KATOLIK MARIANA MEDAN

Jurnal Teknologi , Kesehatan dan Ilmu Sosial. 2(1).

Purba, M. (2019). Aplikasi Pengolahan Data Nilai Siswa Pada Sekolah Dasar Negeri

152 Palembang Menggunakan Metode Waterfall 42. Jurnal Informatika, 8(1),

42–52.

You might also like