Professional Documents
Culture Documents
INTRODUSAUN
1.1. Mahamusuk
ne’ebé aumenta lalais no avansadu tebes iha sosiedade no iha era ne’ebe mak
teknolojia, atu hafasil ema nia servisu no atende ema nia nesidade hirak ne’ebe
mak relebante ou uja teknolojia no sei halo sai efisiente liu, ho nune’e ita nia
nasaun mos persija kompete iha era teknolojia liu-liu instituisaun governu nian,
Hanesan ita hotu hatene katak, wainhira nasaun ida atu hetan moris di’ak
dalan uniku mak edukasaun, tanba edukasaun kaer pilar inportante tebes hodi fo
globalizasaun nian. Ohin loron, konseitu edukasaun sai ona hanesan mahon
(shade) hodi hasa’e, habelar no aumenta kualidade rekursu humanu iha vida moris
loron-loron nian. Husi parte pozitivu ida mak ita hare katak mudansa teknolojia
iha era globalizasaun inovasaun aas tebes ba dejenvolvimentu iha aspeitu hotu-
ida.
kompanha privadu sira, ho aplikasaun ne’ebe iha hodi bele garantia kualidade
servisu ne’ebe aprezenta ona no bele foti desijaun bazeia ba infromasaun,
tekonlogia nebe presija dalabarak dezenvolve atu nune presija aplikasaun ne’ebe
Eskola EBC Tatamailau Catrai-Leten aktúal prosesu jere dadus valor estudnte
ezame passa klase nian sei rai hamutuk iha suratahan (kertas) ne’ee barak, ho ida
Bezeia ba mahamusuk iha leten, maka hakerek nain foti titulu ba proposal
mak hanesan “Aplikasaun Jere Dadus Valor Estudante iha Eskola EBC
1. Oinsa kria aplikasaun jestaun dadus valor estudante iha eskola EBC
Tatamailau Catrai-Leten?
2. Oinsa atu resolve jestaun dadus valor estudante iha eskola EBC
Tatamailau Catrai-Leten?
1.3. Limitasaun Problema
iha leten maka hakerek nain limita ho titulu “Aplikasaun Jere Dadus Valor
estudante.
2.
1. Atu hatene aplikasaun jestaun dadus valor estudante iha eskola EBC
Tatamailau Catrai-Leten?
2. Atu resolve jestaun dadus valor estudante iha eskola EBC Tatamailau
Catrai-Leten?
2. Ho peskija ida ne’e sai hanesan referenisa ba alin sira iha futuru tuir mai.
diak no lais.
1.6. Sistematiku Hakerek
KAPITULU I INTRODUSAUN
Harekere.
Analiza ne’ebe hakerek nain sei utilija hodi rekolla dadus iha fatin peskija, no
Planu Atividade.
KAPITULU II
TRANA TEORIA
Revizaun literatura hanesan baze fundamental ida hodi defini referensia sira
ne’ebé peskizador foti hodi halo definisaun teoria no deskreve metode ne’ebé uza
hodi implementa husi peskizador dahuluk nian ne’ebé iha relevante ho problema
tuir peskizador nian, ho ida ne’e peskizador hakarak foti sira nia referensia atu
Estudante Bazeadu Web”, hodi halo kompleta titulu ne’ebé peskizador foti no
halo mudansa ou moderniza ba ideas sira ne’ebé iha no peskijador dahuluk hirak
ne’ebé hakerek nain foti sai hanesan referensia mak hanesan tuir mai ne’e:
Data Nilai Siswa Pada Sekolah Dasar Negeri 152 Palembang Menggunakan
Metode Waterfall” nu’udar aplikasaun hodi prosesa dadus valór estudante nian
rezultadu husi ezame final. Prosesu dadus jere valor estudante nian iha Eskola
klase. Prosesa dadus valor estudante sei uza métodu hakerek no kalkulasaun uza
kalkulador, nune'e dala barak erru sira mosu iha hakerek no kalkula valór
estudante ni’an ne'e sei lori tempu naruk tanba númeru alunu ne'ebé boot, klase
ida kompostu husi alunu na'in 45 no kompostu husi klase 12 ho totál alunu na'in
540 nune'e imposivel atu prosesa dadus lalais bainhira uza de'it kalkulasaun
sira ne'ebé Eskola Elemenaria Publiku Palembang 152 hasoru, liuliu, prosesa
dadus valór estudante nian ne'ebé dala barak sei hetan erru iha hakerek valor no
Aplikasaun Jere Dadus ba Valor Estudante sira iha Eskola Elementaria Estadu
Tools ka aplikasaun ne’ebé hakerek na’in utiliza kria Sistema refere mak
aplikasaun Visual Basic. Rejultadu husi peskiza ne’e fo mos vantajen husi
aplikasaun refere. Vantajen husi aplikasaun ne’e atu hafasil mestri/a jere dadus
valor estudante lais no akurat. Iha mos desvantajen husi aplikasaun refere hanesan
Pengolahan Data Nilai Raport Berbasis Web Di Sma Katolik Mariana Medan”
Atu tulun estudante sira jere valor lalais no efisiente iha Eskola Sekundaria
Katolika Mariana Medan. Ho sistema ida-ne'e hein katak iha future, jere valór
estudante ni’an sei organiza di'ak liután atu nune'e bele simplifika métodu servisu
Iha sistema ne’e peskizador kria utiliza motode waterfall hodi dezenvolve
sistema refere. Tools ka software ne’ebe hakerek nain utiliza kria sistema refere
mak hanesan aplikasaun XAMPP, dreamwevear inklui programasaun PHP,
Database MYSQL.
informasaun jere dadus estudante bazeadu android iha SMK PGRI Raw Alumbu
nia objetivu mak atu ajuda estudante sira nafatin informadu. Hanorin no
aprendizajen fasil liu no profesór sira avalia hela progresu aprendizajen estudante
nian.
Programa ou metodu uza hodi dezenvolve sistema refere mak Java, PHP no
Firebase sai hanesan sistema ida hodi rai dadus. software ne’ebe hakerek nain
utiliza kria sistema refere mak hanesan aplikasaun Sistem Operasi :macOS
estudante ne'ebé di'ak liu bezeadu android iha SMK PGRI Raw Alumbu nia
fasil liu no profesór sira halo avaliasaun ba progresu aprendizajen estudante nian.
tu’ir peskizador dahat koalia kona ba (Jh & Prastowo, 2021) “Rancang
Bangun Aplikasi Berbasis Web Sistem Informasi Repository Laporan Pkl Siswa
(Studi Kasus Smk No 1 Terbanggi Besar)” Bazeia ba problema iha leten, iha
web, uza aplikasaun dreamwever no Mysql. Sistema ne'e sei harii sei jere dadus
relatóriu PKL. Ho iha sistema Repozitory ne'ebé harii ona iha forma Kolesaun
dijitál ne'ebé sei fasilita, jestaun no buka informasaun fila fali. Metodu uza hodi
dezenvolve sistema uza métodu Web Engineering no projetu uza sistema UML.
tools ka software ne’ebe hakerek nain utiliza kria sistema refere mak hanesan
desvantajen husi sistema refere. vantajen husi sistema ne’e atu hafasil Estudante
hodi buka dadus PKL no utliza baze dadus sai hanesan media guarda no rai dadus.
Tuir peskizador dalima hala’o peskiza ida ho titulu kona ba (Haerani, 2019)
regulamentu ida atu jere valor estudante online ne’be presiza husi ekola hodi
atende ba prosesu jere valor estudante ni’an. iha peskiza ida ne’e hala’o iha eskola
MA Al-Kanawiyah Cikulur Lebak Banten iha peskiza ida nune’e inklui iha
parte interna atendementu ba jere dadus valor estudante nian. Iha sistema ne’e
peskizador kria utiliza ho modelu waterfall model hodi dezenvolve sistema refere
tools ka software ne’ebe hakerek nain utiliza kria sistema refere mak hanesan
aplikasaun.
Haerani, R. (2019). Sistem informasi pengolahan data nilai siswa berbasis web. 6(2),
103–109.
Jh, A. R., & Prastowo, A. T. (2021). Rancang Bangun Aplikasi Berbasis Web Sistem
http://jim.teknokrat.ac.id/index.php/sisteminformasi/article/view/905
Mahardika, B. T., Program, D., Teknologi, S., Universitas, I., & Persada, D. (2020).
Pengolahan, A., Nilai, D., Berbasis, R., Di, W. E. B., Katolik, S. M. A., & Medan, M.
Purba, M. (2019). Aplikasi Pengolahan Data Nilai Siswa Pada Sekolah Dasar Negeri
42–52.