You are on page 1of 4

REZUMU KONABA JESTAUN, PROJETU, KONSTRUSAUN, TIPU

KONSTRUSAUN NO KARAKTERISTIKA KONSTRUSAUN?

 Definisaun jestaun (Henry Fayol 1841-1925)


Jestaun bele konsidera hanesan siensia ida tamba envolve prosesu sistematiku, metodolojia
no prinsipiu sira ho objetivu atu planeia, koordena no ezekuta projetu konstrusaun ho
efisiente. Nia depende ba dadus empiriku, modelu matematiku no pratika diak liu atu
optimiza rekursu, minimiza risku no atinje objetivu projetu. Aleinde nee, jestaun kontrusaun
integra disiplina oioin hanesan enjenaria, ekonomia no jestaun prjetu, aplika prinsipiu
sientifika atu hadia rezultadu projetu.
Jestaun bele konsidera hanesan sistema ida neebe kompostu husi komponente interligadu oi-
oin, prosesu no parte interesada sira neebe servisu hamutuk hodi planeia, ezekuta no
efisiensia no efikasia. Komponente hirak nee inklui planeamentu projetu orariu, orsamentu,
alokasaun rekursu, jestaun risku, komunikasaun no kontrolu kualidade. Sistema nee mos
envolve koordenasaun ba ekipa oi-oin, subkontrator, fornesedor no ajensia regulador sira atu
asegura katak projetu nee remata iha tempu, iha orsamentu nia laran no tuir espesifikasaun.
Sistema konstrusaun neebe efetivu uza teknolojia, instrumentu no metodolojia sira, optimiza
utilizasaun rekursu no hasae rezultadu projetu.
Jestaun hanesan prosesu planeamentu ida neebe uza hodi organiza, lidera no halo jere didiak
aktividades, ema no rekursu oi-oin neebe relevante ho jestaun hodi alkansa objetivu
organizasaun (kompanha) neebe mak termina tiha ona. Gestaun hanesan processu
planeamentu, organizar, dirigi, kontrolar mai husi emprego ou trabalhadores sira hodi nunee
bele alkansa metode neebe mai husi tempo nebee determina ona.
Jestaun mak hanesan prosesu komprensivu ida neebe envolve planeamentu, koordenasaun no
supervisaun ba aspetu oin-oin husi projetu konstrusaun ida hahu husi inisiu too remata.
Nee bainbain inklui:
1. Faze Pre-Konstrusaun: ida nee envolve estudu viabilidade, selesaun fatin,
orsamentu, orariu no hetan lisensa no aprovasaun.
2. Faze desain: kolabora ho architektura no enjenheiru sira atu dezenvolve planu no
espesifikasaun detalhadu sira.
3. Aprovizionamentu projetu: Akizisaun material, ekipamentu no subkontraktor sira
neebe presiza ba konstrusaun.
4. Faze konstrusaun: Jere prosesu konstrusaun atual, inklui orariu, kontrolu kualidade,
jestaun seguransa no komunikasaun ho parte interesada sira.
5. Projetu close out: Halo inspesaun final, hetan sertifikadu no aprovasaun neebe
presiza no entrega projetu ba kliente.
Durante faze hirak nee, jestor konstrusaun sira mak responsavel atu asegura katak projetu nee
remata tuir tempo, iha orsamentu laran no tuir padraun kualidade neebe presiza no mos atu
rezolve kualker problema ka mudansa neebe bele mosu. Komunikasaun efetiva, jestaun risku,
no abilidade atu rezolve problema nee esensial ba jestaun konstrusaun neebe susesu.
Jestaun nuudar grupu ida envolve koordenasaun no supervisaun ba aspetu oin-oin husi
projetu konstrusaun ida, inkliu planeamentu, orariu, orsamentu no asegura katak projetu nee
remata ho efisiensia no iha parametru espesifiku sira. Nee bainbain envolve kolaborasaun
entre arkitetu sira, enjenharia sira, kontrator sira subkontraktor sira no parte interesada sira
seluk atu alkansa projetu nia objetivu sira. Komunikasaun efetiva servisu iha etapa, no
abilidade atu rezolve problema nee esensial tebes ba jestaun konstrusaun neebe susesu
hanesan grupu ida.
 projetu (Triwibowoy, 2013)
Projetu ida mak esforsu temporariu ida neebe halao hodi kria projetu servisu ka rezultadu
uniku ida. Nia iha inisiu no rohan neebe define ona no bainbain limitatu husi fator sira
hanesan tempu, orsamentu no rekursu. Dala barak projetu sira ezekuta hodi alkansa objetivu
no objetivu espesifiku sira no sira presiza planeamentu, ezekusaun no motorizasaun ho
kuidadu atu asegura susesu hotu. Ezemplu husi projetu sira inklui hari ponte ida, lansa
projetu foun ida, organija eventu ida ka implmentasaun sistema software.
Projetu hanesan koperativa ida neebe ho nia prosesu temporariu no fo solusaun ba produtu
ida neebe kapas no kualidade. Normalmente projetu heta n apoiu mos husi ema barak neebe
iha rekursu oi-oin, relasiona ho atividades ida-idak nian neebe efetivu atu nuune bele halao
projetu efisien tuir tempu neebe los no termina tiha ona.
 Konstrusaun
Konstrusaun mos hanesan atividade ida atu harii instalasaun no isfraestrutura iha area
architektutra ka enjenharia sivil. Konstrusaun hanesan edifisiu ka unidade infraestrutura iha
area ida ka area oi-oin. Iha sumariu, konstrusau define hanesan objetu edifisiu tomak neebe
kompostu husi parte estrutural sira. Ezemplu: konstrusaun ba estrada, konstrusaun ponte
konstrusaun uma no konstrusaun barrajen nst. Maske atividade konstrusaun sira nee
konhesidu hanesan servisu ida deit, maibe iha realidadde konstrusaun mak unidade atividade
ida neebe kompostu husi servisu oi-oin. Iha jeral, atividade konstrusaun nian hetan
supervizaun husi jestor projetu, enjenharia dezenhu ka arkitektura projetu nian.
 Tipu konstrusaun iha 2 (rua) mak hanesan:
1. Konstrusaun harii edifisiu, neebe kompostu husi: edifisiu/perumahan, otel nst.

 Konstrusaun edifisiu: mak metodu ka tekniku ida neebe uza atu kria ka harii
objetu konstrusaun ho kondisaun oioin atu nuune bele sai forte, sustentavel,
furak no ekonomiku. Konstrusaun nuudar fator importante ida hodi halo edifisiu
ka estrutura sira. konstrusaun edifisiu neebe forte no metin tenke fo prioridade
atu nuune seguransa ba utilizador konstrusaun sira nian bele garante no afeta
seguransa ba ema sira neebe hela iha uma laran no ema sira neebe haleu edefisu
refere.
Faze konstrusaun nee rasik sei deskreve iha faze principal 2 (rua).

- Primeiru mak prosesu planeamentu neebe inklui analize rai, struktur


no dezenhu.
- Segundu preparasaun servisu, fundasaun, estrutura no ikus mai
remata.

2. Konstrusaun sivil, hanesan: ponte, estrada, airportu, tunnel/trowongan, irrigasaun,


barrajen nst.
 Konstrusaun ponte: nee hanesan konstrusaun edifisiu komplementar ida ba
fasilidade transporte estrada nian neebe liga fatin ida ba fatin seluk, neebe
bele hakur liu husi objetu ida.
 Konstrusaun tunnel/terowongan: mak prosesu atu harii pasajen sira iha rai
okos neebe envolve eskavasaun, breaking fatuk, instalasaun didin sira neebe
rai hela, no instalasaun sistema ventilasaun no ekipamentu sira seluk atu
asegura seguransa no funsionalidade. Prosesu ida nee presiza planeamentu
ho kuidadu no tekniku konstrusaun ho kuidadu atu evita risku no asegura
susesu projetu.
 Konstrusaun irrigasaun: envolve planeamentu, dezenhu no
implementasaun sistema atu fornese bee ba kampu agrikultura ka rai luan.
Nee inklui elementu sira hanesan kanu, bomba, valves no emitor sira neebe
halo husi rai maran atu fahe bee ho efisiensia ba ai horis. Prosesu
konstrusaun nee bainbain envolve peskiza, esplorasaun, instalasaun
komponente sira, no teste atu asegura funsionamentu diak.
 Konstrusaun barrajen: mak kostrusaun nebee uza hodi satan netik bee no
kria rezerva, mota, fatin turismu sira. Baibain barrajen mos funsiona hanesan
atu uza sai hanesan energia ba eletrisidade nian barrajen harii husi material
oioin hanesan rai, fatuk no betaun.
Objetivu prinsipal sira husi konstrusaun barrajen inklui fornese bee ba irrigasaun, nesesidade
urbanu, hadi'a navigasaun, hamosu eletrisidade idroeletrika, nunee mos kria area rekreasaun
no habitat ba ikan no animál sira seluk. Portaun bee iha barrajen uza atu regula bee-matan no
hasai bee nebee la hakarak gradualmente ka kontinua.
 Tipu rua konstrusaun nee iha karakteristiku diferente hanesan:

- Konstrusaun edifisiu: jera servisu fatin (armagem, edifisiu no sst),


servisu iha fatin ida neebe relativamente kiik no kondisaun fundasaun iha
fatin/lokaliza neebe relativamente kiik ho jestaun neebe nesesariu ba
progresu servisu.

- Konstrusaun sivil: Projetu konstrusaun nia natureza kontrolu ba


benefisiu ema nian, serbisu iha fatin neebe luan no naruk no kondisaun
fundasaun nian iha fatin ida ida diferente tebes ho fatin seluk ho jestaun
presiza atu rezolve problema nee, la iha progresu.

You might also like