Professional Documents
Culture Documents
Grade 12: National Senior Certificate
Grade 12: National Senior Certificate
NATIONAL
SENIOR CERTIFICATE
GIREIDI 12
LUHUHI/¹HAFAMUHWE 2011
MARAGA: 80
TSHIFHINGA: awara 2½
PFESESANI
• KHETHEKANYO YA A: VHURENDI
• KHETHEKANYO YA B: NGANEA
• KHETHEKANYO YA C: ¶IRAMA
6. VHULAPFU HA PHINDULO
• KHETHEKANYO YA A: minetse ya 40
• KHETHEKANYO YA B: minetse ya 55
• KHETHEKANYO YA C: minetse ya 55
ZWI RE NGOMU
KHETHEKANYO YA A: VHURENDI
Vhurendi ho randelwaho: Fhindulani mbudziso MBILI DZIºWE NA DZIºWE.
NOMBORO MBUDZISO MARAGA
1. Vhungoho Mbudziso ndapfu 10
KANA
2. Ho ½engiwa Mbudziso pfufhi 10
KANA
3. Demokirasi Mbudziso pfufhi 10
KANA
4. Vhu¾udzi ho μifha maanμa Mbudziso pfufhi 10
NA
Vhurendi vhu songo randelwaho: Fhindulani mbudziso NTHIHI
5. Tshifhinga tsho tambiseaho Mbudziso ndapfu 10
KANA
6. Tshifhinga tsho tambiseaho Mbudziso pfufhi 10
KHETHEKANYO YA B: NGANEA
Fhindulani mbudziso NTHIHI.*
7. Tshi »o lilwa Mbudziso ndapfu 25
KANA
8. Tshi »o lilwa Mbudziso pfufhi 25
KANA
9. Bulayo ¼o ¾alifhaho Mbudziso ndapfu 25
KANA
10. Bulayo ¼o ¾alifhaho Mbudziso pfufhi 25
KANA
11. Mafeladambwa Mbudziso ndapfu 25
KANA
12. Mafeladambwa Mbudziso pfufhi 25
KHETHEKANYO YA C: ¶IRAMA
Fhindulani mbudziso NTHIHI.*
13. Ha u tsa ndi ha u gonya Mbudziso ndapfu 25
KANA
14. Ha u tsa ndi ha u gonya Mbudziso pfufhi 25
KANA
15. Milomo ya ½ukala Mbudziso ndapfu 25
KANA
16. Milomo ya ½ukala Mbudziso pfufhi 25
MUTEVHE WA U SEDZULUSA
Ivhani na vhu¾anzi ha uri no fhindula mbudziso dzo¾he nga u vhea luswayo kha uyu
mutevhe wa u sedzulusa:
KHETHEKANYO YA A: VHURENDI
VHURENDI HO RANDELWAHO/GUDELWAHO
VHUNGOHO – TA Ravhanga
Sengulusani zwishumiswa zwa mibvumo zwi tevhelaho ni tshi sumbedza uri zwi
¾u¾uwedza hani ¾halutshedzo ya tshirendo itshi:
• Asonentsi
Vhu½e ha khan»iso ho vhaledzwa Iyani kha sia¾ari ¼i tevhelaho
Tshiven»a Luambo lwa Hayani (HL)/P2 7 DBE/Luhuhi – ¹hafamuhwe 2011
NSC
• A¼itharesheni
• Pfanapheledzo
• Onomatopia (maipfi a bviselaho khagala miungo ya zwithu na kuitele). [10]
KANA
26 Ri na afhio maano?
27 Vhu¾ali hashu ndi vhufhio?
28 Dzinzambo dzashu dzi ngafhi?
29 Ri fhufhe nzarara ri pfuke mulavhu
2.1 Topolani vese/mutaladzi une wa sumbedza uri zwivhuya zwe vhathu vha
vha vha tshi μiphi½a ngazwo zwo fhela. (1)
2.3 Ndi figara-μe ya muambo ye murendi a i shumisa kha vese 24? (1)
2.6 Ndi tshiga-μe tsha vhurendi tshe murendi a tshi shumisa kha vese 12 na
15? Dovhani ni sumbedze mushumo watsho kha dzenedzo vese? (2)
[10]
KANA
DEMOKIRASI – TZ Ramaliba
1 Iwe demokirasi
2 Wo μisa mulalo kha vhatshena na kha maindia
3 Wa μisa pfiriri kha Vhavenμa
4 Nge vha si u μivhe
5 Vhe iwe u hulisa vhana na vhasadzi
6 Khotsi a shanduka ¿wana
7 Hone zwi songo fanela
8 Iwe u muvhuya kha vho¾he
9 Vha tou sa u μivha
10 Iwe demokirasi
11 Vhanzhi ngoho a vha u μi
12 Nge vha u eμanyisa sa munna na musadzi
13 Musadzi a vha munna
14 Ayo ndi mazwifhi magagagaga
15 Munna hu uri u μo μi dzula e munna
16 Musadzi a dzula e musadzi
17 Iwe demokirasi
18 Tsinde ¼i μi dzula ¼i tsinde
19 Tavhi ¼a μi dzula ¼i tavhi
20 Tsinde a ¼i tikiwi nga tavhi
21 Tavhi ¼i bva tsindeni
22 Musadzi na ¿wana ndi matavhi
23 Zwi¼iwa matavhini zwi bva kha tsinde
24 Tsinde ndi ¼one tshisima tsha zwi¼iwa
25 Demokirasi ndi u ita zwo fanelaho u itwa nga muthu.
3.1 Topolani vese/mutaladzi une wa amba uri munna ndi ene ane a ita uri
zwi¼iwa zwi vhe hone muμini. (1)
3.4 No sedza tshirendo itshi, ni vhona murendi a tshi dzhia demokirasi nga
nμila-μe? (2)
KANA
Vhu½e ha khan»iso ho vhaledzwa Iyani kha sia¾ari ¼i tevhelaho
Tshiven»a Luambo lwa Hayani (HL)/P2 10 DBE/Luhuhi – ¹hafamuhwe 2011
NSC
4.1 Topolani mutaladzi u sumbedzaho uri vhana avha vha itaho vhu¾udzi kale
vho vha vha tshi pfesesa. (1)
4.4 Murendi u vhona avha vhana vha rengisaho mivhili nga nμila-μe? (2)
4.6 Ndi tshiga-μe tsha vhurendi tsho shumiswaho kha mitaladzi/vese 23,
nahone murendi o tshi shumisa hu u itela u bveledza muhumbulo ufhio? (2)
[10]
NA
KANA
6.1 Topolani vese/mutaladzi une wa amba uri zwithu zwi lwaho na tshifhinga
ndi u funesa miμifho ya shango na u sa aluwa. (1)
¹HANGANYELO YA KHETHEKANYO YA A: 30
KHETHEKANYO YA B: NGANEA
KANA
Vhalani tshipi»a tsha mafhungo tshi bvaho buguni iyi uri ni »o kona u fhindula
mbudziso dzi no tshi tevhela.
8.1 Ndi tshiwo-μe tsho itaho uri hu vhe na aya mafhungo ane a khou ambiwa
afha? (2)
8.2 Vha¾hannga vhane vha khou ambiwa afha mafhungoni aya ndi vhafhio
nahone vha wela kha lushaka-μe lwa vhaanewa? (2)
8.4 Mafhungo aya e na vhala one a vhumba tshipiμa tshifhio tsha puloto?
Tikedzani phindulo ya½u. (2)
8.5 Zwiphiri zwine Dzhalagoma a pfi u μo bululula ndi zwifhio, nahone zwo
¾u¾uwedza hani khuμano ya buguni iyi? (3)
8.6 Hone tshipiμa itshi tshe na vhala tshi ni sumbedza bugu yo ¿walwa nga
muanetsheli muthu wa vhungana? Tikedzani phindulo ya½u. (3)
8.7 Fhindulani mbudziso dzi tevhelaho nga Ee kana Hai, ni dovhe ni tikedze
phindulo ya½u:
8.8 Mitaladzi 6 – 9 i ri sumbedza uri magevhenga aya zwo vha zwi tshi konμa
uri vha farwe. Tikedzani vhungoho ha fhungo i¼i nga zwi bvaho buguni. (2)
8.9 Ndi siangane-μe yo itaho uri Vho-Eme¼i vha tshile nga nμila ye vha tshila
ngayo? Sedzulusani. (3)
KANA
KANA
'Ndau ya nduna muhali, izwo ri μo ita hafhu i¾eli u wone mushumo washu.' Ho no
vha vhukati ha vhusiku vhuhulu vho no μi amba mafhungo manzhi afho
thondwanani, Vho-Mukhotho vha luvha vha ¾uwa.
10.1 Ndi tshiwo-μe tsho itaho uri hu vhe na aya mafhungo ane a khou ambiwa
afha? (2)
10.2 Musi vhamusanda vha tshi amba na Vho-Mukhotho vha ri 'vhoinwi', vho
vha vha tshi khou vha baμekanya na vhonnyi? Vhathu vhenevha vha wela
kha lushaka lufhio lwa vhaanewa? (2)
10.4 Mafhungo aya a wela kha tshipi»a tshifhio tsha puloto? Tikedzani phindulo
ya½u. (2)
10.5 Mafhungo ane Vho-Mukhotho vha khou pfumelwa khao o ¾u¾uwedza hani
khuμano buguni iyi? (3)
10.7 Fhindulani mbudziso dzi tevhelaho nga Ee kana Hai, ni dovhe ni tikedze
phindulo ya½u.
10.8 Ndi ngani mu¿wali a tshi ri Vho-Mphaga 'tshipfumelo vho tshi tenda
tshiloi'? (2)
KANA
MAFELADAMBWA – NE Sigogo
KANA
MAFELADAMBWA – NE Sigogo
12.1 Ndi tshiwo-μe tshe tsha rumeledza avha vhathu u swika kha mufhindulano
uyu? (2)
12.2 'Mukalaha' vha no khou ambiwa afha ndi vhonnyi nahone vha wela kha
lushaka-μe lwa vhaanewa? (2)
12.4 Mafhungo aya e na vhala hone a vhumba tshipiμa tshifhio tsha puloto?
Tikedzani phindulo ya½u. (2)
12.5 Kutshilele kwa Mawela kwo ¾u¾uwedza hani khuμano buguni iyi? (3)
12.7 Fhindulani mbudziso dzi tevhelaho nga Ee kana Hai, ni dovhe ni tikedze
phindulo ya½u:
12.9 Ndi siangane-μe yo itaho uri Mawela a tshile nga nμila ye a tshila ngayo?
Sedzulusani. (3)
12.10 Bviselani khagala vhuμipfi ha½u nga ha mafhungo e na vhala na nga zwo
iteaho nga murahu. (2)
[25]
¹HANGANYELO YA KHETHEKANYO YA B: 25
KHETHEKANYO YA C: ¶IRAMA
RALUTANDA – NA Milubi
KANA
Vhalani tshipi»a tshi tevhelaho tsho bviswaho buguni iyi uri ni »o kona u fhindula
mbudziso dzo »isendekaho khatsho.
Marubini: U sa μivha Musandiwa wanga, nda thusea hu hone ndo ya kha zwihulu.
Ndi hune nda μo vhona vhana vha tshi bebiwa μuvha ¼i¿we na ¼i¿we
nda μo zwi kona. Ngoho ndo μi½ea tshigwevho tsha vhutshilo hanga
ho¾he. Hou¼a ¿wana we nda vhulaha ndi μo mu humbula. Khavhe ndi
iswe zwanga vhutea-mi¾a, ndo vha ndi tshi μo thusa nga maanμa
vhasidzana havha vhane nda khou vhona vha tshi khou ½ula thumbu sa
khovhe. Zwi a dina hezwi zwithu, u zwi lifha vhutshilo hau ho¾he.
Zwino a si zwenezwi, ndi hune Musumbuluwo n½e nda μo ri ndi tshi
amba nda ri mini? Areμi ndi μo vhona ¼i tshi swika, tshe ndi sokou vha
ndi tshi khou shuma. (A bva).
14.2 Ndi mini tsho itisaho uri muambi a pfe a si tsha μifhelwa? ¹alutshedzani. (2)
14.3 Ndi zwifhio zwine na zwi vhenga kha vhutshilo ha Murubini? (2)
14.4 Tshivhangi tsha khu»ano kha ¼itambwa i¼i iyi ndi tshifhio? (2)
14.5 Mu¿wali o kona u ri sia muyani kha ¼itambwa i¼i. Tikedzani phindulo ya½u. (2)
14.9 Tshikolo tshi a thusa kha u ½ea vhagudi ngeletshedzo dza vhutshilo,
vha¿we vha μi tou nanga u sa pfa. Tikedzani. (2)
14.10 Kuvhonele kwa mu¿wali siani ¼a vhasidzana vha bvisaho dzithumbu inwi ni
vhona ku kwone na? Tikedzani phindulo ya½u. (3)
14.11 Arali ho vha hu inwi Marubini ni tshi khou haniwa nga mu¾hannga we a ni
tshinya no vha ni tshi μo ita mini? (2)
KANA
KANA
Vhalani tshipi»a tshi tevhelaho tsho bviswaho buguni iyi uri ni »o kona u fhindula
mbudziso dzo »isendekaho khatsho.
Vho-Buku¾a: (Vha tshi sala vha tshi amba vhe vho¾he) U ya penga hoyu
musadzi. Hoyu mutukana ndi fanela u dzula ndi tshi khou mu
kadzinga. Ha faneli u wana tshifhinga tsha u μiphina, vhunga a
tshi nga wana tshifhinga tsha u vha tsini na Ntshengedzeni. Zwa
ralo tshipihiri tshanga tshi nga vho μo bvela khagala. O tea u
mbona sa ndau mutukana. A re Ntshengedzeni i¾ali o no μi tou
vha lufarathonga lwanga. Litshani ndi μiphi½e nga maanμa anga.
Khokhonya i¾ali i tshi ¼a maanμa ayo.
16.1 Musadzi ane a khou pfi u a penga nga muambi ndi nnyi? (1)
16.2 Ndi mini zwo itisaho uri muambi a ambe nga nμila iyi ye a amba ngayo? (2)
16.3 No sedza tshipiμa itshi tshe na vhala na mafhungo a μirama yo¾he ni vhona
ndivho ya μirama iyi i ifhio? (2)
16.5 Mafhungo aya e na vhala a wela kha tshipiμa tshifhio tsha puloto? (2)
16.6 Kuambele ukwu kwa Vho-Buku¾a ku vha bvisela khagala sa muthu-μe? (2)
16.7 Ndi zwifhio zwine na sanda kha vhutshilo ha Vho-Buku¾a. Dodombedzani. (3)
16.9 Tshikolo mathina tshi a thusa kha thasululo ya thaidzo dza vhagudi.
Tikedzani fhungo i¼i nga zwi bvaho buguni iyi. (2)
16.10 Kuvhonele kwa mu¿wali siani ¼a vhanna vha tambudzaho vhana lwa
vhudzekani ni vhona ku kwone na? Tikedzani phindulo ya½u. (3)
16.11 Arali ho vha hu inwi Ntshengedzeni ni tshi khou tambudzwa nga khotsi
a½u no vha ni tshi μo ita mini? (2)
16.12 Ni a pfela vhu¾ungu Vho-Buku¾a kha zwe vha ¾angana nazwo mafheloni a
iyi bugu? Tikedzani phindulo ya½u. (2)
[25]
¹HANGANYELO YA KHETHEKANYO YA C: 25
MARAGAGU¹E: 80