Professional Documents
Culture Documents
Ndebele Uhlelo by DR Mayibongwe
Ndebele Uhlelo by DR Mayibongwe
1. Onkamisa
1.2 Ukungwaqazisa
Onkamisa bangaguquka babe ngonsingankamisa /w;y/. Lapha onkamisa bayabe
belandelana bebabili. Unkamisa wokuqala uyaguquka owesibili asale enjalo.
Izibonelo zokungwaqwazisa:
ue>ye
ou>wu
uona>wona uena>yena
uuphi>wuphi laubantu>lwabantu
2. Ongwaqa
(1) Ondebembili
Ngongwaqa abaphunyiswa (ababunjwa) ngezindebe zombili Laba ngo-
/b,bh,m,p,phmp,mb/
(2) Ondebezinyo
Ngongwaqa abaphunyiswa ngondebe lwangezansi kunye lamazinyo angenhla, labango
/f , mf,v,mv/.
(3) Olwangeni
Ngongwaqa abaphunyiswa nxa ulimi luphakeme lwathinta ulwanga olulukhuni kumbe
oluthambileyo. Abolwanga oluthambileyo bahlela uluhlu lwabosilakalaka, olwangeni ngo
/nj,j,ny,y,sh,tsh/, osilakalakeni ngo /k,kh,g,ng,kl,h/
(4) Onsinini
Ngongwaqa abaphunyiswa ngolimi lezinsini, inkothalimi ithinta izinsini, onsinini ngo
/t,th,d,dl,l,nhl,s,nz,q/
(5) Ongwaqabathwa
Ngongwaqa abaphunyiswa ngumoya ongena emlonyeni ngenkathi izitho zisehlukana
ngemva kokuwuswelisa ngesincindezelo solimi lesilakalaka, ngo /c,q,x nc; nq; nx; ngx;
ngc; ngq/
(6) Onsingankamisa
Yimisindo ephunyiswa ngenkathi amaphahla okuphumisa esondelelene, ngo/ w,y/:
Ukulandelana kwabongwaqa
IBIZO
Ibizo ligama lento esilakho ukuyibona sibuye siyithinte kumbe esingelakho ukuyithinta
loba ukuyibona e.g. Isihlalo, umuntu, umoya, uthando.
Ibizo libunjwa ngezakhi ezimbalwa 1. Isiqalo 2. Isiqu. 3. Isijobelelo, kazibi khona zonke
sikhathi sinye ebizweni.
Iziqalo zamabizo
Isigaba Iziqalo
1 umu-um-
1a u-
2 aba- abe-
2a o-
3 umu- um-
4 imi-
5 ili -i
6 ama-
7 isi-is-
8 izi -iz
9 iN-
10 IziN-
11 ulu-u
12 -
13 -
14 ubu-u
15 uku-uk-ukw-
16 pha-
17 ku- iziqalo zezandiso
18 ma
Okumele kunqatshelwe
1. Loba iziqalo zezigaba 1 zifanana xathu lezesigaba 3, ukhona umahluko.
emabizweni, amabizo esigaba 1 akhomba abantu, kuthi akasigaba 3 akhomba
izinto hatshi abantu.
Imihlobo yamabizo
Amabizo ahlelwe ngemihlobo elandelayo, amabizo qho, amabizo nto, amabizo muntu,
amabizo mfakela kanye lamabizo mbaxa.
(a) Amabizoqho: Ngamabizo ezigaba 1a, 2a, 5 Awabantu, izibongo zabo, izindawo,
imifula kumbe izintaba. Abonakala ngofeleba ekuqaleni kwesiqu sebizo:
uMnengezi, uZitha, iGweru, uGwayi, iNtabazinduna, uMthiyane, iMelika,
iNgilandi.
(b) Amabizomuntu: ngamabizo akhomba abantu abahlukeneyo lemisebenzi yabo.
Umelaphi, ababazi, umongikazi, umtshumayeli, umelusi, umbalisi.
(c) Amabizonto: ngamagama ezinto, avame ukwakhiwa evela ezenzweni; uhambo,
uthando, umcabango, inkulumo
(d) Amabizombaxa/Amabizongxube: ngamabizo ahlanganisa izakhi loba incezu
ezinengi ukubumba ibizo elilodwa.
Unobantu, usodibha, ichithamuzi, umsilabhuntu, uVusumuzanyana,
uNtombiyejele.
(e) Amabizomfakela : ngamagama avela kwezinye izindimi
ukutshena, isiketi, ikhompuyutha, ibhuku, ijele, iwindi, isitulo, isiturobho
Ukwakhiwa kwamabizo
Kulesi sifundo sizakhangela ukwakhiwa kwamabizo. Kuqakathekile ukuba umfundi
aqambe qho izakhi ezakha lelo bizo athe walibetha.
1. Ukwakhiwa kwamabizonje
Amabizonje akhiwa ngesiqalo kanye lesiqu.
Izibonelo
(a) umuntu> umu+-ntu
(b) umu-isiqalo sebizo
-ntu isiqu sebizo
(b) isisu > isi- + -su
isi- isiqalo sebizo
- su isiqu sebizo
2. Ukwakhiwa kwamabizoqho
Amabizo qho akhiwa ngesiqalo sebizo kanye lesiqu. Ingxenye eyisiqu ilakho ukuba
ngolunye ucezu lwenkulumo lwesiNdebele.
Izibonelo
(a) uSikhunyana > u+ isikhunyana
u- isiqalo sebizo
isikhunyana isinciphiso esilahla unkamisa /-i/ wesiqalo. Ungwaqa wokuqala /s/
uguquke waba ngufeleba.
(b) Ulizwe > u + ilizwe
u- isiqalo sebizo
ilizwe -ibizonje elihlala unkamisa wokuqala kuthi ungwaqa wokuqala uguquke
waba ngufeleba.
(c) uZama> u + zama
u- isiqalo sebizo
-Zama -isiqu sebizo
Amabizoqho akhiwe ngezakhi thize
(a) uNokuthula> u + no+ ukuthula
u- isiqalo sebizo
no-isakhi sebizo umama
ukuthula – isenzo esisabizo esilahla unkamisa wokuqala /u/
(b) uSobantu > u+so+ abantu
u- isiqalo sebizo
- so isakhi sebizo ubaba
abantu- ibizo nje elilahla unkamisa wokuqala
(c) uMaNcube > u+ma + Ncube
u-isiqalo sebizo
ma-isakhi sebizo esikhomba owesifazana oyendileyo.
Ncube-isiqu sebizo
Ukwakhiwa kwamabizomuntu
Amabizomuntu imvama ngakhiwe ngesiqalo sebizo, umsuka wesenzo kanye lesijobelelo
esiyisakhi sebizo. Izakhi lezi kungaba ngu /-i/ kumbe /-e/.
2.1.1 Izibonelo
(a) umongi >um + onga + i
um- isiqalo sebizo
onga- isiqu sesenzo esiba ngumsuka ngokulahla unkamisa /-a/
-i isijobelelo
Ukwakhiwa kwamabizonto
Amabizonto akhiwa ngesiqalo sebizo, umsuka kanye lesijobelelo.
2.1.2 Izibonelo
(a) umbuzo >um + buza + o
Um- isiqalo sebizo
buza- isiqu sesenzo esilahla unkamisa wokicina
- o isijobelelo esiyisakhi sebizo
(b) umcabango> um + cabanga + o
um-isiqalo sebizo
cabanga – isiqu sesenzo esilahla unkamisa wokucina
- o isijobelelo esiyisakhi sebizo
Amabizomfakela
Amabizomfakela akhiwa ngesiqalo sebizo lesiqu solunye ulimi olungasisiNdebele
esithatha amalunga esiNdebele.
2.1.3 Izibonelo
(a) ijele > + i + jele (jail)
i-isiqalo sebizo
Jele-isiqu sebizo
(b) Ipenseli> i + ipenseli (pencil)
i-isiqalo sebizo
- Peniseli-isiqu sebizo
Imibuzo
1. (a) Khetha amabizo enkulumeni elandelayo. Beka obala ukuthi kungani usithi
ngamabizo.
“Ingandamula lamsukela uVinositotovisthi lamhlala
Lamjuqula inkinobho eyaye ilokhu isithi bani bani
enkiphalwazi. Isijindana sakhe sevinositi sathi juqu laso
ngoba sasivele sibotshelwe enkinobheni ngezintambo
Zelivitsho abalezibiza abanikazi besithi “intilisibhanti”
Lalingasangeneki okwamanje igandamula”
2. Ibizo lisetshenziswa njani emitshweni?
Bhala izibonelo ezinhlanu zomsebenzi munye ngamuye kuleyo oyiqambileyo
3. Bhala phansi zonke iziqalo zamabizo uzehlukanise kahle. Phana izibonelo
zamabizo
4. Ngamabizo mhlobo bani la? Nxa esekuphica buyela esahlukweni sesibili
udingisise.
Umsilabhuntu ukukwana ipenseli
Isitorobho ichithamanzi ikhandlela
Umcabango umongikazi unompembe
Akhiwe njani ngalinye?
5. Bala imitsho elandelayo uphendule imibuzo elandelayo.
a) Onompembe abasenelisi ukuphatha kahle imidlalo.
b) Amantombazana akulezi insuku kasathembakalanga.
c) Abadlali benguqu abaqinanga.
d) Ukelvin uthanda uSibongile.
e) Inja kaDube ibambe umvundla yabuya yamekela ngoba ingelawo amazinyo.
i) Yimihlobo bani yamabizo?
ii) Akhiwe njani?
iii) Asebenze njani?
ISINCIPHISO
Isibonelo:
Ilihlo + ana ilihlwana indlu + ana indlwana
Ixolwana
ixolo + ana ixodlwana
umuntu + ana umntwana
N.B Esikunanzelelayo yikuba lapho onkamisa sebelandelana unkamisa webizo uguquka
abe ngunsingankamisa /-w/
Nanzelela akhona amagama acina ngonkamisa /- u/ kodwa angadingi ukuthi kubelokungwaqazisa
ekucineni. Wonake ngamagama alongwaqa /–f,v / elungeni lokucina.
Lapha ke unkamisa wokucina webizo uyasuswa besesijobelela u/-ana/
Isibonelo
isif(u) + ana > isifana
Amahlamvana
- amahlamv(u) + ana > amahlamvana
Ukwakhiwa kwezinciphiso emabizweni alongwaqa /-1/ elungeni lokicina
Lapha sithola ukuthi uma ibizo lilongwaqa /– 1/ elungeni lokucina, angacinwa
lowongwaqa loba eguqulwe abe ngu- dl sibesesejobelela u-ana. Singwaqazisa njalo
unkamisa webizo abe ngusingankamisa –w-.
Isibonelo:
– inqol(a) + ana > inqolana kumbe : inqo (a) + ana inqodlana
– umful (a) + ana > umfulana kumbe: umful(a) + ana
umsila + > umsilana ikhala + ana > ikhalana
umsila + ana umsidlana ikhala + ana ikhadlana
ISABIZWANA
Isabizwana Soqobo
Isabizwana soqobo sakhiwa ngesiqalo sesabizwana lesiqu. Isiqalo sesabizwana sakhiwa
ngesivumelwana senhloko besekulandela isakhi sesabizwana /e/kumbe/-o/.
1 u + e + na > yena
2 ba + o + na > bona
3 u + o + na > wona
4 i + o + na > yona
5 li + o + na > lona
6 a + o + na > wona
7 si + o + na > sona
8 zi + o + na > zona
9 i + o + na > yona
10 zi + o + na > zona
11 lu + o + na > lona
14 bu + o + na > bona
15 ku + o + na > khona
Esikuphawulayo.
Isabizwana sokukhomba
Isabizwana sokukhomba sikathathu.
i) Singakhomba into elapha, kumbe eseduze lomuntu okhulumayo.
ii) Singakhomba into elapho, kumbe ebucwadlana kulowo okhulumayo
(ebuqamama).
iii) Singakhomba into elaphaya, kumbe ekhatshana lalowo okhulumayo (ekude).
4.1.2 Ngakho sithi:
a) Isabizwana sokukhomba eduze.
b) Isabizwana sokukhomba buqamama.
c) Isabizwana sokukhomba kude.
Ukwakhiwa kwesabizwana sokukhomba eduze
Isabizwana sokukhomba eduze sakhiwa ngesakhi sokukhomba /La/-lesiqalo sebizo
Hlola lokhu okulandelayo
Isigaba isakhi Isiqalo Isabizwana sokukhomba eduze
Sokukhomba sebizo
1 La- + umu- > Lo
2 La- + aba- > Laba
3. La- + umu- > Lo
4. La- + imi- > Le
5. La- + ili- > Leli
6. La- + ama- > La
7. La- + isi- > Lesi
8 La- + izi- > Lezi
9 La + iN- > Le
10 La + iziN > Lezi
11 La- + ulu > Lolu
12 La- + ubu > lobu
13 La- + uku > Lokhu
Esikuphawulayo
Isibonelo
La+u(mu) > Lo
Ingxenye /-mu/ ilahliwe
4..1.4 Izibonelo
(a) Lo + o > lo + w +o > lowo
La + o > la + w + o > Lawo
(b) Le + o > Leyo >Le + y +o > Leyo
Laba + o > Labo
Leli + o >Lelo
NB: Lapho isabizwana esikhomba eduze silunganye siyagaxelisa /w/ kumbe /y/ phakathi
laphakathi kwabonkamisa.
Ukwakhiwa kwesabizwana esikhomba kude
Isabizwana sokukhomba kude sakhelwa phezu kwesokukhomba eduze ngokujobelela
izakhi zokukhomba kude yilesi:
- ya (na) – Isakhi esisebenza izabizwana ezilamalunga amabili ezilunga, nye zibe
zicina ngonkamisa /-e/
- waya (na) – Isikhathi esisebenza lezabizwana ezilunganye njalo zicina
ngonkamisa /- a/ kumbe /-o/.
Kukhona abathi lapho bekhuluma bajobelele u /-na/ kube abanye abamjobeleli
Izibonelo
Leli + ya (na) > Leliyana
Laba + ya (na) > labayana/ labayana
Le + ya(na) >Leya/ Leyana
Isabizwana Senani
Isabizwana senani sakhiwa ngesiqalo lesiqu senani
Iziqu zenani
Iziqu zenani ziyimihlobo emithathu. Nansi.
- nke: isiqu esitsho konke, esigoqelayo.
- dwa, isiqu esitsho ukuphela kwento.
- bili-thathu ne-hlanu-iziqu ezitsho ukubala/ ezibalayo.
Esikuphawulayo
Lapho isivumelwano senhloko kungunkamisa ozimele yedwa uyangwaqaziswa lapho
ehlangana lesakhi abe ngunsingankamisa.
Izibonelo
u + o + nke > wonke
a + o + nke > wonke
i + o + nke > yonke
Isabizwana Sokuchasisa
Isichasiso singaze sandulele ibizo kumbe sizimele sodwa emutshweni ibizo lingekho
siguquka sibe yisabizwana sokuchasisa.
Izibonelo
Omkhulu umfana uhambile
Isibonelo
Umutsho ungaswela ibizo isichasiso siguquka sibe yisabizwana sokuchasisa. Isibonelo
Omkhulu uhambile
Imibuzo
1 Isichasiso sisetshenziswe njani enkulumeni elandelayo?
Isilwane esethusayo sethuse abafana abanye esibethuse ngeviki ephelileyo.
Abafana abangamagwala bahle baquleka khona lapho. Ngomfitshane kuphela
ohle wacatsha ngesixukwana. Omunye ubaleke njengolulwane ngale
kwesixukukazi.
2. Bala ngokuchophelela le mitsho.
Bobabili bathanda umdlalo wenguqu.
Amasotsha wonkulungwane abetshisa imikhukhu.
Yomihlanu idilikile imizi yezinswelandawo.
Yona imizi idilikile.
a. Ayini amagama adwetshweleyo?
b. Akhiwe njani?
(c) Asesetshenziswe njani emitshweni?
3. Akhiwe njani la amagama? Nguquko bani eba khona nxa iziqalo leziqu zawo
zilandelana. Yenziwa yini?
Uona uena baona siona
Kuona
4. Lezi izabizwana zoqobo zingabe zakhiwe zisukela phi?
Mina thina wena
Lina yena bona
5. Bala imitsho elandelayo ubusuphendula imibuzo ngayo.
a) UMaPhuthi yena usekhulile.
b) Wayebadinga bobahlanu abafana.
c) Inkomo zonke lezi zizabulawa yindlala.
d) Loba abantwana abahloniphi.
e) Zombili izalukazi zilahlekile.
i) Yimihlobo bani yezabizwana le?
ii) Chasisa ukuba yakhiwe njani?
iii) Isetshenziswe njani emitshweni?
ISICHASISO
SIYINI ISICHASISO?
Lizananzelela ukuba ezifundweni zohlelo sesikhangele incezu zenkulumo ezithi ibizo kanye
lesabizwana. Lapho sesithe sabetha Usobizo (ibizo kumbe isabizwana) okulandelayo yikuba
simchaze sisebenzisa isichasiso. Isichasiso ligama elisebenza ukuchaza USOBIZO njalo
limlandela emutshweni. Isichasiso singaze sandulele usobizo siyaguquka sibe yisabizwana
sokuchasisa.
Izibonelo
Amagama /encane, elikhulu, babo / alandela oSobizo njalo asebenze ukubachasisa kungako-ke
ayisichasiso.
Imihlobo yezichasiso
Isichasiso silemihlobo emine ethi;
Isiphawulo.
Isibaluli.
Ubumnini.
Inani.
UKWAKHIWA KWESICHASISO
Isivumelwano sesichasiso
Isichasiso sakhiwe ngesivumelwano kanye lesiqu. Lapho kungekho ingxenye ebizwa
isivumelwano akukho ukuvumelana phakathi kukaSobizo lesiqu sesichasiso.
Isibonelo
/Om-/ yiyo ingxenye ebizwa luthiwe yisivumelwano, eletha ukuvumelana phakathi kwebizo
lesichasiso.
Isiphawulo
(a) Isivumelwano sesiphawulo
Lapha umfundi kumele analise ukubumba isivumelwano sesiphawulo kumele aqale azi izigaba
zamabizo lamabizo.
1 a + umu- = omu-
2 a + aba- = aba-
3 a + umu- = omu-
4 a + imi- = emi-
5 a + ili- = eli-
6 a + ama- = ama-
7 a + isi- = esi-
8 a + izi- = ezi-
9 a + iN- = eN-
10 a + iziN- = eziN-
11 a + ulu- = olu-
12 - - -
13 - -
14 a + ubu- = obu-
15 a + uku- = oku-
Isakhi sokuchasisa sihlangana lesiqalo sebizo kusuka kuncikane kudale ukuba onkamisa laba
balumbane badale unkamisa omutsha.
Iziqu zesiphawulo
Iziqu zesiphawulo zilutshwana esiNdebeleni. Zilitshumi lanhlanu (15)
Nanzi:
Izibonelo
Ukwakhiwa kwesibaluli:
Isibaluli sakhiwa ngesivumelwano sesibaluli langesiqu sesibaluli.
1 a + u (mu) > o
3 a + u (mu) > o-
4 a + i (mi) > e-
6 a + ama- > a-
9 a + i(N) > e-
Iziqu zesibaluli: iziqu lezi yizo ezihlanganiswa lezivumelwano zesibaluli ezilotshwe ngaphezulu.
-qotho
- ngcono
- mnandi
- qatha
- mhlophe
- mnyama
- nsundu
- mdubu
- makhaza
- buhlungu
- buthundu
Izibonelo
- sebenza
- hola
- pheka
- dlala
Izibonelo
NB: Ayisikho ukuthi u-yo ujotshelelwe ngaso sonke isikhathi silakho ukuthi singamjobeleli.
Izibonelo
- yinkosi
- ngabalimi
- yinduna
- yintombi
- phandle
- emfuleni
- khona
Izibonelo
Nanzelela ukuthi phakathi kwesivumelwano sesibaluli lesiqu esiyisandiso sigaxelise u-/s-/ ngoba
esindebeleni onkamisa abathobelani/ abalandelani.
Isibonelo:
- a/-yisikhathi sesichasisi
Isichasiso senani
Izivumelwano zenani.
1 umu- mu-wu- ba -
2 aba- ba-
3 umu- mu-wu-
4 imi- mi/-yi-
5 ili- li-
6 ama- ma/-wa-
8 isi- si-
9 iN- yi-
10 iziN- zi-
11 ulu- lu-
14 ubu bu-
15 uku ku
Isibonelo
U[m] u >uu>wu
I [m] i>ii>yi
- ni?
- phi?
- nye
- mbe
Isi – isiqalo sebizo esilahla unkamisa wokuqala kudaleke isivumelwano senani /si/ -nye-
siqu senani
(a) ba – isiqalo sebizo unkamisa wokuqala kudaleke isivumelwano senani /ba/-ni siqu
senani
yi – sivumelwano senani
Isi-isiqalo sebizo esilahla unkamisa kudaleke isivumelwano /si/ - phi siqu senani
NB: Lapho uphiwe isichasiso senani umfundi ulakho ukuhle abethe isivumelwano senani lesiqu
senani.
Isibonelo
Ubumnini
Ngolunye uhlobo lwesichasiso oluchaza usobizo okumele sihambe laye futhi simlandele. Labo ke
ubumnini bulengxenye ezimbili, isivumelwano lesiqu.
Ukwakhiwa kwesivumelwano sobumnini
Izivumelwano zobumnini zakhiwa ngendlela ezimbili. Zingasebenzisa izivumelwano zenhloko
lesakhi sokuchasisa u/-a/ kumbe sisebenzise isivumelwano senhloko lesakhi sobumnini u-/ka/.
1 u- + a > wa-
3 u- + a > wa-
4 i- + a > ya-
6 a- + a > a-
9 i- + a > ya-
Esikuphawulayo
Senhloko sobumnini
Esikuphawulayo
Nxa isivumelwano senhloko singunkamisa siyamlahla lowo nkamisa kusale isakhi u-ka
esiyisivumelwano sobumnini.
Kuzo zonke izigaba nxa sisakha ubumnini, unkamisa wokuqala webizo uyasuswa.
a) Isabizwana sokukhomba
Umusa walaba abantwana uyamangalisa
ku + a manje> kwamanje
5. Singachaza okuphethweyo.
Imibuzo
1. Chasisa ngokupheleleyo ukuthi amagama adwetshwele umzila akhiwe njani.
2 Yiziphi iziqu kula amagama? Lezo ziqu zizincezu ziphi zenkulumo? Wona amagama
akhona avele eyini?
Yizinothongwana njengezindonsakuza
Senjivakazi lensengwakazi
Sadingindawo laphezudlwana
Lihlongandlebe yobubi
Yisikhadlanyana
O- e- a-
Imibuzo yemihloliso
ISENZO
Izenzo zingahlelwa ngokuthi zisuselwa kuziphi izincezu zolimi. Kuqaleni iqanda kumbe
inkukhu? Inkukhu ibekele iqanda kumbe inkukhu icacadwe eqandeni.
Inkathi edlulileyo
Inkathi edlulileyo iphahlula okwenzakala kade, okwenzakale kwaphelela okusanda
kwenzakala, obekuqhubeka kusenzakala.
Nxa inkathi ingaphelelanga iyabe idinga umenziwa kumbe isandiso. Kumele iphelele
iqediswe lucezu lolimi olofaneleyo.
Ngitsho njalo, ngitsho.... Ngitshilo.Badle isitshwala, badle.... Badlile.
Inkathi yamanje
Inkathi yamanje isebenzisa izakhi ezimbili, inkathi nje yamanje, lenkathi yamanje
eqhubekayo. Inkathi nje ayilasakhi esibonakalayo, sithiwa simanqamu. Singabukiswa
ngo/o/.
Ngi-[o] –phekela ngi-ya-pheka kangipheki
ba-[o]-hlakula, ba-ya-hlakula kabahlakuli
si-[o]-dlala si-yadlala kasidlali
u-[o]-hlupha u-ya-hlupheka kawuhlupheki
Inkathi yamanje nje ifuna umenziwa lesandiso.
Ngipheka isitshwala, Ngiyapheka
Udla inyama uyadla
Uhlakula ngodlakela uyahlakula
Inkathi ezayo
Inkathi ezayo lezakhi ezinengi kakhulu. Zigoqela ezilandelayo;
ukuvuma ukulandula
ngiza-kudla angi-zuku-dla
u-zodlala ka-zuku-dlala
si-ya-sukuma asi-yiku-sukuma
i-yo-funeka kayi-yuku-funeka
ba-zoku-zwa kaba-zuku-zwa
Izindlela zesenzo
Izindlela zesenzo yikuhlelwa kwesenzo okudala ingcazelo ebika izifiso zokhulumayo zokuthi
uqondisa kumbe kaqondisi yini isilandiso sakhe, uyaphoqa kumbe kaphoqi, uyafanisela kumbe
kafaniseli, ufisa ululandelisa kumbe hatshi izimo azilandisayo. Lunengi ulwazi oluqukethwe
yizenzo, umkhulumi uyalwethula ngendlela ayifunayo. Izindlela zesenzo zihlangnganisa lezi
ezilandelayo, indlela eqondisayo, indlela yesimo, yamandla, indlelaeyamile, indlela ephoqayo,
indlela isabizo.
Indlela eqondisayo
Indlela eqondisayo yindlela ekhombisa ezinye. Yiyo eqalayo ihole ezinye. Indlela eqondisayo
yethula iqiniso lokulandisa ibeke obala okuqondwe ngomkhulumi. Izindlela ezinengi zilezakhi,
kodwa eqondisayo ayilaso isakhi esiyibeka kahle. Indlela eqondisayo ihlelwe ezinkathini zonke,
eyamanje, edlulayo, lezayo. Isenzo sendlela eqondisayo singavuma kumbe silandule. Izenzo
zonke ezilandelayo ngezendlela eqondisayo:
6.1.1 Umsebenzi
Indlela yesimo
Indlela yesimo ibonakala ngezikhathi zesimo o -/nxa, lapha, uma, ma nxa manxa, ma ngokuba
aluba/. Nxa indlela yesimo isetshenziswa isivumelwano senhloko siyabe siyisivumelwano
sesimo. Singaguquka njengo ba ngu be- kumbe u-a oba ngu e, ezinye kaziguquki kodwa
zizabizwa ngobusimo loba kunjalo. Iphimbo lingaguquka ziyalendela izibonelo zeyesimo.
Isenzo esihlelwa ngesimo singaba ingqe yiyiphi inkathi. Ziyalandula izenzo zeyesimo:
6.1.2 Umsebenzi
Indlela yamandla
Indlela yamandla ibonisa okungenzakala okungenzeka, okungafanela, okungeneliseka. Izakhi
zendlela yamandla ngo/-nga-, -ng-/ ekuvumeni lo/-nge-, -ng-, -e/ ekulanduleni. Izenzo zalesi
singeniso sezivele zakubeka obala.
Zona zingamlimaza
Indlela eyamileyo
Indlela eyamileyo yindlela yamuva. Yindlela eyelekayo. Yindlela evela muva. Ingeke iyiqale
inkulumo. Isebenza ngemuva kwezinye izindlela. Yandulela yizindlela ezinye, eqondisayo,
eyamandla, esabizo, ephoqayo, eyesimo. Isakhi sendlela eyamileyo ngu/-e/ ekuvumeni. Isakhi -/-
i/ ngosokulanda kanye lo/-nga-/.
Indlela eyamileyo ayihleli inkathi lezinye izakhi. Ihlelwa yisenzo esiyandulelayo. Yeyame
esenzweni esandulelayo, yikho ithiwa yindlela eyamileyo.
Indlela eyamile iqhuba olalelayo ukuthi afeze umyalezo othize. Isebenzisa izakhi ezimbalwa loba
nje esejwayelekileyo ngu/ake –e./Izakhi zayo zahlelwe ngabanye bahlaziyindimi eluhlwini
lwendlela eyamileyo. Kusesekunengi ukuphuthaza elimini. Izinhlamvana zika ake ngo/ma, a,
ka, /. Ilandula ngo/ -nga-, -i/:
a sihambe a singahambi
ma lithule ma lingathuli
Indlela eyamile ayihleli inkathi ihlelwa yinsizasenso. Indlela eyamile isebenza ukuphoqa yonke
into okukhulunywa ngayo.
Indlela eyamile yindlela ecebisa iqondisa olandelayo ukuthi ulutho angalufeza ngcono njani.
Ayikhailimi. Ayijubi. Ipha umlaleli icebo. Ibonakala ngesakhi u/-/bo/. Ilandula ngo nga
ubodlala kuhle ungabodlala kahle
libovukela lingabovukela
sibolimuka singabolimuka
zibodijiswa zingabodijiswa
bozadlala ungabozodlala
Ungazukudlala
liboyavulela lingayivulela
siboyolimuka singayikulimuka
ziboyadijiswa zingayukudijiswa
Indlela esabizo
Indlela esabizo ilezenzo ezifana xathu lamabizo esigaba 15. Zonke izenzo zendlela esabizo
zilesiqalo u/[uku-]. Indlela esabizo ayilaso isivulemwano senhloko.
Loba ingalaye umenzi yindlela ngoba iyayandulela eyamileuo. Iyavuma ilandule. Ayihleli
inkathi. Ilandula ngo/nga-ng-, -i/
ukuphakulela ukungaphakululeki
ukuza ukungazi
ukwazi ukungazi
ukosa ukungosi
ukuthi ukungathi
Izenzo zendlela esabizo ziyayiqala inkulumo kumbe zibuye ngemva kwezinye izenzo:
Indlela ephoqayo
Indlela ephoqayo iyahola ilayeze olandelayo ukuthi akuphoqiweyo.
Ayilasivumelwano senhloko. Siba khona ekulanduleni kuphela. Indlela ephowayo ihlela ukuthi
ubunye lobunengi. Izichazamazwi ezithize zihlela ngendlela ephowayo. Abanye babacabange
ukuthi isenzo sivele siyindlela ephoqayo! Isakhi sobunengi ngu/-nini/.
phuma ungaphumi phumanini Lingaphumi
Isenzo esikusimo nje kumbe isiqondiso nje kasibethi obala ngesenzo. Isenzo esikuqondisayo nje
asilasakhi esiphawula lesi siqondiso.
Izibonelo
Izibonelo
- Sepheka.
- Besebepheka.
- Basezapheka.
Izibonelo
- Belisadlala
- Ngangisapheka
- Bebesadlala
Izimpambosi zesenzo
Izimpambosi yinhlelasenzo ebukisa umqondo, wabenzi, ukuphathisana kwabo, isibanga
sokwenza, isilinganiso sokwenza, inhloso yokhulumayo lolunye ulwazi ngesenzo okumele
olaleleyo aluqondise. Kulemihlobo eyisikhombisa yempambosi. Impambosi yokwenzayenza,
impambosi yokwenziswa, impambosi yokwenzana, impambosi yokwenzisa, impambisi
yokwenzela impambosi yokkwenzisisa, impambosi yokwenzela.
Impambosi yokwenzayenza
Impambosi yakhiwa ngokuphinda umsuka wesenzo. Yethule umqondo wokwenza ulutho
ngendlela engazikanga. Nxa isakhiwa kuba lezinguquko ezithile. Nxa umsuka ulelunga elilodwa
isigaxekiso /-yi-/ siyasetshenziswa. Nxa amalunga emanengi ilunga lokucina liyasuswa umsuka
ungaphindwa.
dla-dla>dlayidla
pha-pha>phayipha
osa-osa> osayosa
elusa-elusa>eluyelusa
anda-anda>andayanda
pheka-pheka>phekapheka
Nxa umsuka ulamalunga eqa amathathu awokuqala amabili ayesetshenziswa umsuka wonke
ungakaphindwa.
Gijim-gijima>gijigijima ie[-ma]
Impambosi yokwenziwa
Impambosi yokwenziwa ibonakala ngezakhi /-iwa, -wa/ Isakhi/-iwa/-sisebenza lemisuka
yelungalinye kumbe eliqala ngonkamisa;
fa-iwa>fiwa
pha-iwa>phiwa
osa-iwa>osiwa
eba-iwa>ebiwa
umsuka nxa amalunga emanengi, loba uqala ngonkamisa; ulamalunga amathathu loba adlulayo,
isakhi sokwenziwa siba/-wa/.
lunguza-wa>lunguzwa
thandaza-wa>thandazwa
aphula-wa>aphulwa
elusa-wa>eluswa
ngenxa ka/-w-/inguquko zimbalwa khona ngoba unkamisa osekugcineni uyasuka u/ -w- / abe
eselandelana labanye ongwaqa angabaqhelanga:
Impambosi yokwenzana
Impambosi yokwenzana isebenzisa isakhi /-ana/. Ibukisa isenzakalo ebantwini ababili, amaqembu
amabili. Into eyenziwa iphindiselwa ngaleyo nkathi isenzakala:
batshayana ziyaphikisana
liyaxabana ayathethisana
Ukhona u/ -na/ ohlela umsuka angasisakhi seyokwenzana. Sinanzelele lezi izenzo. Uyaphana,
beyelamana, kambe bayakuba bephuthuza yini abakhulumi.
Impambosi yokwenzisa
Impambosi ibonakaka ngesakhi /isa/ ezenzweni ezilandelayo;zondisa, yakhisa, bonisa, sebenzisa
gezisa. Ipha umqondo wokuthi ulutho luyabe lungenelisi ukuzenzela, omunye abe esesenza
esikhundleni sakho.
Impambosi yokwenzela
Isebenzisa isakhi u/ela/: phekela, gezisela, phendukela, watshela. Sibonisa ukwenzela
owehlulekayo. Zikhona izenzo ezilo /ela/ ezingasizempambosi, uzinanzelele: sebenzela, bizela,
khangela, bukela.
Impambosi yokwenzisisa
Ibukisa ukwenza ulutho ngamandla langakunanzelela okukhulu. Isebenzisa isakhi /-isisa/:
fundisisa, phekisisa, balisisa, cabangisisa.
Impambosi yokwenzeka
Isebenzisa izakhi /-eka, ekala lobeka, khuzeka, solakala, bonakala. Sethula umcabango wokuthi
ulutho lube mgceke lungabi yinkinga.
thanda <thandeka
thanda <thandakala
Umsebenzi
Imibuzo
1. Balisa inkulumo elandelayo, khetha kuyo zonke izenzo ozibonayo ube usuloba phansi
imisuka yazo uyihlele uchasise .
“umangamangaliswa yini nxa ngisithi undodakuqina welusa ondle abuye one abantu!
Ungumuntu osolisayo omba igodi akugqikele phakathi. Nxa ungazi uzakuhlikihla
emhlabathini akuphumuze impilo yakho! Uyizawa njani le mininigwane ngaye?.
Uzakukha phansi mfondini.
Ezikamenzi Ezikamenziwa
Ng- -ng-
s- -s-
w -kw- -k-
i- -l-
1 , law- -m- m
2 ,2a b- -b-
3 w- -w-
4 y- -y-
5 i- -i-
6 o- -w-
7 s- -s-
8 z- -z-
9 y- -y-
10 z- -z-
11 lw- l -lw –l-
14 b- -b-
ISIBANJALO
Isibanjalo esiphahlulayo
Isibanjalo esiphahlulayo ngesiqamba ulutho ngesimo salo. Siyabiza. Siyaqoboza. Silandisa isimo
lesimakanjani sikamenzi. Yisilandiso mpela. Sibonakala ngesivumelwano sikamenzi.
Isibanjalo esichasisayo
Amabizo, izabizwana, izichasiso, izandiso ziyaguqulwa esibanjalweni. Uma ucezu lolimi
kungonkamisa luguqulwa yisakhi esingelankamisa, nxa luqala ngonkamisa luguqulwa yisakhi
esilonkamisa. Izakhi zesibanjalo yilezi; /ngu-, yi, ngi-, y-, i-, w-, li-, b-, /.
1 umuntu ngumuntu
1a ugogo ngugogo
2 abelungu ngabelungu
2a ogogo ngogogo
3 umlilo ngumlilo
4 imizi yimizi
5 ilitshe yilitshe/lilitshe
6 amatshe ngamatshe
7 isigqoko yisigqoko
8 izigqoko yizigqoko
9 inja yinja
10 izinja yizinja
11 uluju luluju/yiluju
14 ubuso yibuso/bubuso
15 ukufa yikufa
Izincezu zenkulumo ezinengi ziguqulelwa kanje ukuba yisibanjalo: ngu-wuphi yi-baphi, ng-
abadlalayo, yi-yiphi, ngu-lo, yi-lesi, ng-abaphi, ng-osendlini, ng-owakhe, ng-oyedwa.
Umsebenzi wabafudi.
4 amayezi 5. Uluju
b. Bumba izibanjalo kulezi ezilandelayo utsho ukuthi uzakhe njani lokuthi siyiwuphi
umhlobo
4 lidlozi 5 lukhamba
Isibanjalo ngesabizwana
Isibanjalo singakhiwa sisuselwa esabizwaneni. Isibanjalo sisakha ngezakhi /ngu-/, yi-/
1. lo ngulo/yilo akusilo/akulo
4. le yile akusile
6 la yila akusila
7.1.1 Umsebenzi
(a) Eziphawulweni
Ezibalulini
Isibalulini isibanjalo esivumayo esilandulayo
Isibanjalo
Esikuphawulayo
mi>nami>nansi
Qedisa lezi zinguquko, nxa usuzikhohliwe ningiliza: nanli, nanlu, nanbu, nanma, nanni
7.1.2 Umsebenzi
Umbuzo. Chaza ukuthi ibala ngalinye elidwetshelwe umzila liyini ngohlelo lweSiNdebele?
Izindlela sezibanjalo
Isibanjalo siyahlelwa ngezindela zesenzo sezibizwa zithiwe ngezesibanjalo ngoba sezihlele sona!
Asihlelwa ngqo. Izindlela zesibanjalo njengokuthi yisibanjalo, zihlelwa ngensizasenzo u/ba/.
Umsebenzi
Bala ngokuchophelela umdwebo ophezulu. Dinga ezakho izibonelo zibe zine endleleni yinye
layinye yesandiso zivume zibuye zilandule. Nxa usudinga izibonelo zendlela ephoqayo nanzelela
ukuthi uhlanganise ezobunye lobunengi ukuze ubone imininingwane eba khona. Izibonelo zakho
ngezincezu zolimi. Hlela inkathi unanzelele imininingwane eba khona.
Umsebenzi wabafundi
d) Kasibo abakwenzileyo.
zikababakazi
Imibuzo yemihloliso
ISANDISO
Isandiso yisikhanyiso siqokoqela. Isandiso sikhanyisa isenzo . Sikhanyisa isibanjalo.
Sikhanyisa isenzukuthi. Isikhanyiso isilandiso. Sethula ulwazi ngesilandiso oluqondane
lesikhathi sesimo, indawo yesimo, isimikuzwa sesimo siphendula imibuzo efana lthi
ngaphi, njani, lani, nini ngenxa yani. Zintathu izandiso, isandiso ngolunye lwezincezu
ezakhiwa ngokuqala ezinye izincezu zenkulumo ezinjengosobizo, isichasiso, izenzo
ikakhulu esendlela yesibaluli. Ukhona umhlobo abahlazulimi ababecabange ukuthi ube
yisisusa sesandiso singakhiwa ngokuguqulela.
Isandiso sendawo
Isandiso sendawo sakhiwa ngezakhi ezimbalwa ezigoqela ezilandelayo.
e,...-ini e...ini o....eni, ka-, ku-,
bu.... kwa e-, ki- o-
e-indlu-ini > endlini
e-umgelo-eni > emgelweni
e-phaphu-ini > eiphaphuini > ephaphwini > ephatshini
o-ugwalo-eni > ougwaloeni > egwalweni
o-khumbi-ni > oukhumbini > okhumbini > okhunjini
ka-Ndlovu > kauNdlovu > koNdlovu
ka-uDube > kauDube>kaDube
ku-wuphi > kuwuphi
ku-bona > kubo > kubo
nga-phakathi > ngaphakathi.
bu-de > bude
bu-duze > buduze
kwa-uBulawayo > kwauBulawayo > kwaBulwayo
e-iGwanda > eiGwanda > eGwanda
ki-nina > kinini > kini
o-Uthukela > ouThukela > oThukela
Nanzelela izinguquko ezimbalwa nxa isandiso sendawo sisakhiwa, usuvele usuvele usazi
ezinye zalezi inguquko.
Ukwakhiwa kwesandiso sendawo emabizweni.
Nxa isandiso sisakhiwa, unkamisa wesakhi sesandiso uyalumbana lonkamisa wegama
eliguqulwayo. Unkamisa wegama angasuswa:
Esabizweni soqobo
Isakhi/ ki/ lesakhi u/ku-/ sisetshenziswa ukuguqula isabizwana ukuba yisandiso sendawo. Isiqu
sesabizwana soqobo u/-na/ singesulwa kusiya ngokuthanda komuntu okhulumayo.
Esabizwana sokukhomba
EZIVELA KUSICHASISO
Ku +baphi > kubaphi
Ku+ bani > kubani
Ku+ emnyama + kwemnyama
Kw + enkulu > kwenkulu
Ka+ omude > kaomude > komude
Ka+omude > kaomubi > kamubi
Isiqalo sikasigaba 16 Pha
Isandiso sendawo singakhiwa ngesiqalo /Pha/-lezinye ingcezu zenkulumo.
Izibonelo
Pha+ indle > Phandle
Pha+izulu > Phezulu
Pha+itsheya > Phetsheya
Isandiso sokukhomba
Isandiso sokukhomba sikathathu, kukhona esikhomba, eduze buqamama lakude.
Isandiso sokukhomba eduze.
Isandiso sokukhomba eduze sakhiwa ngesikhathi sokukhomba /la/ lesiqalo sesigaba 16 /-
pha/.
Isibonelo
La + pha > lapha
Isandiso sokukhomba buqamama
Isandiso sokukhomba buqamama sakhelwa kusandiso sikukhomba eduze ngokujobelela
isakhi sokukhomba buqamama /-o/
Isibonelo
Lapha + o > Lapho
Isandiso sokukhomba kude
Sakhelwa phezu kwesandiso sokukhomba eduze ngokujobelela isakhi sokukhomba kude/
–ya(na)/
Isibonelo
Lapha + ya(na) > laphaya
ISANDISO SESIMO
Isandiso senkathi
Imibuzo
1. Izandiso zezibonelo ezilandelayo zehlukaniswe njani? Zakhiwe ngaziphi izakhi?
caca
a) Uxoxa ngohlelo lweSindebele.
b) UBhunu utshaywa nguBhungu.
c) Uhlala lenhlanya zabantu.
d) Ubonakala kahle umabonwakude kalankungu lamuhla.
e) Ukhangeleka njengaleziya ezinkenkeme.
Qondisa lapho okonakele khona. Beka obala izakhi okumele zisetshenziswe utsho ukuthi
kungani.
a) Badlala ibhola kunkundla yeLuveve.
b) Izihlanhla zihluma ehlobo linye ngalinye.
c) Okuphuma kumlomo wakhe kuyethusa lumntwana loba emncane kangaka.
d) Kumaphaphu akhe sebonakele nanku asekhukhumele agcwalisa isifuba.
e) Uzofika kuliphi ilanga njengoba usithi kungaba kunyanga ezayo?
3. Chasisa izinguquko eziba khona kule nkulumo imiklamo. Iqedise kakuhle.
Aemaphaphuini eikusaeni
Kuabakhe kuwuphi
Ougwaloeni OuThukela
Kibona
ISENZUKUTHI
Isenzukuthi lucezu lolimi olufeza imisebenzi emibili. Lungaba yisandiso kumbe lube
yisilandiso. Isenzukuthi yisilandiso nxa umutsho ungelaso isenzo. Isenzukuthi sizakuba
sisenza umsebenzi wesenzo sokulandisa. Nxa isenzo sikhona emutshweni, isenzukuthi
siba yisilandiso ngoba siyabe sikhanyisa isilandiso. Isenzukuthi singakhanyisa isibanjalo:
Ukwakhiwa kwesenzukuthi
Isenzukuthi singabukiswa njengazo zonke izincezu zolimi ezingelazakhi zazo.
Singabukiswa ngemisindo yaso;
Bhudlu<bhu-u-dl-u nke<nk-e hutshu<h-tsh-u
Dinsi<s-ns-i vumbu<v-u-mbu gembelekeqe<g-e-mb-e-
l-e
k-e-q-e
Singabukiswa ngamalunga
Khehlelele<khe-hle-le-le votshololo<vo-tsho-lo-lo
Bhazalal<bha-za-la-la qithi<qi-thi
Kwesinye isikhathi sehlukaniseka ngezimo ezifanayo;
Phaxaphaxa<phaxa-phaxa khehlekhehle –khehhle-khehle
Vumbululu<vumbu-lulu wathalala<eatha<watha-lala
Nxa sivela esenzweni izakhi zokuguqulela zibonakala lula
Dinsi<dinsa-i qithi<qitha-i
Phekiyane<pheka-iyane dlaliyani<dlala-iyani.
Isihlanganiso
Isihlanganiso lucezu lolimi olusebenza ukuhlanganisa imitsho emibili kumbe emithathu
ukuze ube ngumutsho owodwa ombaxa.
Ukuhlelwa kwezihlanganiso
Isihlanganiso lucezu olusebenza ukuhlanganisa imitsho emibili.
(a) Izihlanganiso zomvelo
Lezi yizihlanganiso ezingaveli kwamanye amagama.
Izibonelo
Kanti, uma, ngakho, khepha, futhi
(b) Izihlanganiso ezivela kwamanye amagama
Lezi yizihlanganiso ezakhelwa phezulu kweziqu ezivela kwezinye ingcezu
zenkulumo.
Izibonelo
Kodwa, ukuze, ukuthi, ukuba
c) Izihlanganiso zesakhi La-
Isakhi sokuhlanganisa La-sisebenza lamabizo ukubumba izihlanganiso
Izibonelo
la + umuntu > Lomuntu
la+ itamatisi > Letamatisi
la + amathanga > Lamathanga.
Isihlanganiso singasebenza ukuhlanganisa umutsho
Isibonelo:
- Bona bayathandana. Bahlala besilwa.
- Bona bayathandana kodwa besilwa.
- Uzaphumelela esikolo. Sebenza nzima.
- Uzaphumelela esikolo nxa nzima.
Isihlanganiso singaba sekuqaleni komutsho
Isibonelo
- Kanti kuthiwa benzene?
- Uma esephuzile kasize abuye.
- Isihlanganiso singatholakala ekucinenei komutsho
Isibonelo
- Odadewabo bahle kodwa
- Uthanda banu pho?
Qaphela
- Kukhona amagama amathathu aqala ngo uku (ukuthi, ukuba, ukuze)
Lamagama angamabizo atholakala kusigaba 15.
- Kodwa loba engamabizo ayesetshenziswa njengezihlanganiso.
Isibonelo
Sebenza nzima ukuze uphumelele.
Uyakwazi yini ukuthi kusasa yisikolo?
Ukuba ngangisazi, ngangizamtshaya uNtombi.
Ezinye izibonelo zezihlanganiso yilezi:
Lokhu, noma, nxa, lapho ngoba
Ukwakhiwa kwezinye izihlanganiso
Izihlanganiso ezithethwe kwezinye incezu zenzulumo ziyakhiwa.
Indlela esizakha ngayo siyaboleka kulezoncezu esithathela kuzo izihlanganiso lezo.
Isibabazo
Isibabazo lucezu olusebenza ukubabaza. Igama libukisa ukusebenza kwalo ucezu.
Umuntu ubabaza nxa kwenzakale inkinga kudaleke ingxaki kumbe nxa intokozo
iqongile. Imizwa eminengi igubha ukubabaza. Umuntu ubabaza nxa ekhuba imihlobo,
eyethukile, ethabile, etshaywa luvalo, ekhangwe lusizi kumbe ebhekane lemizwa
lenhliziyo lomoya wemhlobonhlobo.
Izibabazo zingahlelwa ngemihlobo elandelayo.
ezinjabulo, halala, ngcingci
ezokuncenga, mayuyu, xola, phepha, phephisa
ezokwethuka/uvalo, maye, mayebaba, mamalo
ezokumangala, habe, mama, mamashane, hawu
ezokuvuma, yebo, ye, ehe
ezokulandula, hatshi, hayibo, qha, qha, bo
ezokulwa, washa kilibhi
ezokubingelela, sawubona, sanobona
ezitshengisa ukulandela inkulumo, o!hm,e
Amabizo angasetshenziswa njengezibabazo. Nxa umuntu ebizwa ngebizo, ngesibongo
kumbe ngesangelo sakhe, unkamisa osekuqaleni kwebizo uyasuswa.
Thambangela! Moyo! Dewa
Amabizo angasiwo abantu ayaguqulwa esabizweni:
Banumzana, zihloko! Mfowethu
Isimemezelo /we/ siyasebenza ukubabaza
We thambolenja!
We zihlobo!
We Moyo!
Umuntu uyafunga ngebizo elipheleleyo seliyibabazo.
Udadewethu! Umama! Bomalume! Bogogo!
Umuntu uyafunga ngegama elipheleleyo selisisibabazo;
Udadewethu! Umama! Inkosi! Bomalumakhe! Bogogo
Isababazo singaba ngumutshwana;
Dondolo lwamazibuko! Nkosi yamakhosi! Mhlekazi wezulu! Ngangezulu
kaMatshobana! Mthiyane ka Dengezi ka Makhubalobanzi!
Isenzo esiphoqayo siba yisibabazo; vuka suka! Hamba!
Izincezu zolimi ezehlukeneyo ziba yizibabazo; wena lina! Lokhu wuphi ofileyo;
uNakaJabulani ungatsho njalo! Awuzwe ke!
Ukwakhiwa kwezibabazo
Izibonelo
(b) Amabizo akusigaba (2a) kususwa isiqalo sebizo besekuqaliswa ngesakhi /bo-/
Izibonelo:
Obaba-bo + obaba > bobana
Odade-bo+odade>bodale
Imitshwana
Imitshwana ihlelwe yabumba umcabango munye ochasisa umqondo othize. Lonke ucezu
lwenkulumo lulomutshwana. Kulomutshwana kasobizo, owesichasiso, owesandiso,
owesibanjalo, owesenzukuthi. Nxa uhlangana lamagama adwetshwe ahlanganiswa
mzilamunye, uyabe ubuzwa ngomutshwana. Uqanjwa ngegama lokuqala eliyiwo
umutshwana:
uhlala edolobheni; ngumutshwana wesenzo
umuntu omdala; ngumutshwana webizo.
yena omuhle kakhulu; ngumutshwana wesabizwana soqobo.
vodlo, vodlo imbambo zonke; ngumutshwana wensenzukuthi.
yinja igxavuna inyama; ngumutshwana wesibanjalo esichasisayo.
labaya bonke ababi, ngumutshwana wesabizwana sokukhomba.
bonke ababi labaya; nhumutshwana wesibizwana senani.
ababi bonke labaya; ngumutshwana wesibaluli.
Ukwakhiwa kwemitshwana
Lapho kusakhiwa imitshwana kutshengiswa ngokupheleleyo, indlela igama lakuqala
elakhiwe ngayo besekubethwa igama loba umtshwana olandelayo.
Izibonelo:
(a) Uhlala edolobheni > u + hla + a+ edolobheni
u – isivulelwano senhloko
hlal – umsuka wesenzo
- a unkamisa wokucina wesenzo
edolobheni – sandiso sendawo
(b) Yena omuhle kakhulu > ye+ na + omuhle kakhulu
Ye- isiqalo sesabizwana
- na isiqu sesabizwana soqobo
Omuhle kakhulu umutshwana wesiphawulo
Ukusetshenziswa kwemitshwana
Lapho umfundi ebetha umsebenzi womutshwana ukhangela igama lakuqala.
Izibonelo:
Uhlala edolobheni – uyalandisa
Yena omuhle kakhulu-njengenhloko