You are on page 1of 154

1 buneba

maswavleblis wigni

lela miqiaSvili maia leviZEe giorgi kvantaliani

grifminiWebulia saqarTvelos
ganaTlebisa da mecnierebis
saministros mier 2018 wels.
buneba 1
maswavleblis wigni
Tbilisi, 2018

avtorebi: lela miqiaSvili, maia leviZe, giorgi kvantaliani

redaqtorebi: maka seskuria, elene beriaSvili


dizaineri ia maxaTaZe
ilustratori giorgi maRraZe
teqnikuri dizaineri TinaTin berberaSvili

© bakur sulakauris gamomcemloba, 2018


yvela ufleba daculia

Sps `bakur sulakauris gamomcemloba~


misamarTi: daviT aRmaSeneblis 150, Tbilisi 0112
tel.: 291 09 54, 291 11 65
elfosta: info@sulakauri.ge

ISBN 978-9941-30-039-4

GEThe Natural Science 1


Teacher’s Book

© Sulakauri Publishing, 2018


all rights reserved.

Tbilisi, Georgia
www.sulakauri.ge
sarCevi

1. Sesavali ......................................................................................................................... 5

2. saxelmZRvanelos agebis principebi ..................................................................... 8

3. detaluri komentarebi saxelmZRvanelos TiToeul struqturul

elementTan (moswavlis wigni, moswavlis rveuli, maswavleblis wigni)

dakavSirebiT da maTi gamoyenebis wesi. ................................................................... 9

4. saswavlo Temebi ........................................................................................................ 10

5. I klasis bunebismetyvelebis standarti ........................................................... 11

6. Sesabamisoba erovnul saswavlo gegmasTan ...................................................... 18

7. saxelmZRvanelos gamoyenebis wesi...................................................................... 21

8. unar-Cvevebis ganviTareba ..................................................................................... 22

mimdinare gakveTilebis Tanmimdevroba ................................................................ 24

9. bunebismetyvelebis swavlebis meTodebi ........................................................ 149

10. rogor SevafasoT moswavle? ............................................................................ 153


1. Sesavali

`dawyebiT klasebSi mizanSewonilad migvaCnia, cefciaze saubrisas mniSvnelovnad migvaCnia


ufro metad iqnes gamoyenebuli sulxan-sabas da erTi sakiTxis wamoWrac. i.gogebaSvilis `deda
gogebaSvilis mier ganmartebuli bunebis movle- ena~, `bunebis kari~, `saistorio moTxrobebi~ da
nebi da maT mier mowodebuli cnebebi, terminebi. `bibliuri moTxrobebi~ erTmaneTs avseben. aq
maTSi SenarCunebulia bunebis mTlianobaSi aris saocari erTianoba, romelsac didi zneob-
ganxilvis wesi da bunebasTan adamianis emociuri rivi safuZveli aqvs Cayrili, rogorc qarT-
damokidebulebis sferoebi~. veli filosofosisa da istorikosisaTvis, ise
gura m ra m iSvili bunebis mkvlevrisaTvis. sagnebis swavlebaSi
informaciuli nakadis SemoWram daarRvia es
Cven viziarebT epigrafSi gamoTqmul im azrs, sasicocxlo mTlianoba da pirvelkavSirebi.
rom am asakSi mizanSewonilia mTlianobiTi aucileblad migvaCnia am mTlianobisa da har-
Sexedulebis formireba moswavleTa inteleq- moniis aRdgena-SenarCuneba. saWiroa skolebSi
tualur-SemecnebiTi ganviTarebis gzaze. mas saganTa swavleba ise aigos, rom codnas mTlianoba
safuZvlad udevs percefciis fsiqologiuri SeunarCundes, Tavdapirveli kavSirebi aRdges
Teoria, romlis mixedviTac Tavdapirvelad adamiansa da bunebas Soris. es sibrZne WeSmariti
yalibdeba mTliani warmodgenebi, Semdeg ki codnis aucilebeli safuZvelia~ (g. ramiSvili,
zustdeba detalebi, mTelis nawilebi; aRqmis dedaenis Teoria, Tb., 2000, gv. 17).
bunebas Seesabameba codnis SeZena principiT – bunebismcodneobis swavlebis zemoxsenebuli
`mTliani warmodgenebidan kerZo warmodgene- principebidan (integrirebuloba da mTliano-
bamde~. aq Cven isev vubrundebiT dawyebiT biToba) logikurad gadavdivarT sam arsebiT
kla sebSi integrirebuli da mTlianobiTi momentze, romlebiTac bunebismcodneobis sa-
swavlebis gogebaSviliseul tradicias, rac xelmZRvaneloebis agebisas vxelmZRvanelobT.
naTlad ikiTxeba iakobis memkvidris, luarsab pirveli aris is, rom bunebismcodneobis
bocvaZis, saprogramo debulebaSi: `SeuZlebelia, swavleba unda iyos ekologiuri. es ar niSnavs
rom erTi sagnis fargali gancalkevebuli iyos mxolod garemosdacviTi Sinaarsis tarebas.
meore sagnisagan. sazogadod, swavlebis dros Cveni gagebiT ekologia – esaa mecnieruli codna
erTianobis darRveva, sagnebis gancalkeveba cocxal organizmTa urTierTkavSirebisa da
da gankerZoeba gadasacem codnisa did nakls maTi garemosTan urTierTobis Sesaxeb, rome-
Seadgenda skolebSi. yoveli sagnis warmateba lic samyaroze mTlian warmodgenas gviqmnis
damokidebulia im xalisze, romelsac swavleba da saSualebas gvaZlevs, aseve mTlianobaSi
iwvevs bavSvSi, da mis mizanSewonilobaze. swav- ganvixiloT saswavlo procesi. bunebismcod-
leba xalisiani da mizanSewonili iqneba maSin, neobis swavlebisas nebismieri sagani Tu movlena
roca im cnebaTa Soris, romlebic adgils iWeren ganixileba moswavlis gare samyaros konteqstSi.
gonebaSi, mtkice kavSiri iqneba daculi; sxva- moswavlis asakobriv zrdasTan erTad, am gare-
dasxva codna unda avsebdes da aSuqebdes erT- mos sazRvrebic farTovdeba.
maneTs... roca mecadineoba am saxiT mimdinare- bunebis dacvis amocanebidan gamomdinare
obs, bavSvebs rCebaT Tanmimdevruli, mTliani ki bunebismcodneobis swavlebis erT-erTi
STabeWdileba da sagnebsac srulad gaicnoben~ mizani is aris, rom bavSvs Seayvaros cocxali
(pirveldawyebiTi saxalxo skolis droebiTi Tu aracocxali buneba da ganuviTaros misadmi
programebi, Tb., 1919; gv. 14-15). faqizi damokidebuleba, Camouyalibos bunebis
gogebaSvilis mier am midgomisTvis safuZv- dacvis aucileblobis Segneba da SeaiaraRos
lis Cayras adasturebs profesori guram rami- is garkveuli SromiTi CvevebiT. bavSvis zogad
Svilic. igi wers: `ganaTlebis erovnul kon- ganviTarebas mniSvnelovnad ganapirobebs

5
pedagogikurad organizebul garemoSi mis tvinis mTlianobiT funqcionirebas. tvinis mar-
mier codnisa da unar-Cvevebis sistematurad jvena da marcxena naxevarsferoebi sxvadasxva
SeZena. metad mniSvnelovania garemoeba, rom saxis azrovnebiT procesebSi monawileoben.
gare samyaros Sesaxeb SeZenili codna cnobaTa TiToeul naxevarsferos funqciobis dominan-
jamamde ar iyos dayvanili, aramed igi bavSvebs turi areebi aqvs; marcxena naxevarSi dominirebs
eZleodes garkveuli TanmimdevrobiT, maT TandaTanobiT da logikuri TanmimdevrobiT
pirad gamocdilebaze orientaciiT da daw- miwodebuli informaciis aRqma da damuSaveba,
yebiTi klasebis moswavleTaTvis misawvdomi marjvena naxevarsferoSi Warbobs araverba-
formiT. am asakis (igulisxmeba 6-dan 10 wlam- luri, mTlianobiT-sinTezuri, xatovan-saxviTi
de) bavSvTa azrovnebis ganviTarebis ZiriTadi informaciis aRqma da damuSaveba (rogoricaa
xazi TvalsaCino-moqmedebiTi azrovnebidan ritmi, melodia, fantazia, ferebi...).
TvalsaCino-xatovan, xolo am ukanaskneli- holistikur ganaTlebaSi erToblivad igu-
dan abstraqtul azrovnebaze gadasvlaSi lisxmeba marcxena naxevarsferuli tipis Se-
mdgomareobs. CvenTan mimarTebiT es imas niS- mecnebiTi saqmianoba da marjvena naxevarsfe-
navs, rom marTalia, bavSvebs aucileblad unda ruli tipis SemecnebiTi saqmianoba. amasTa-
SevuqmnaT sabunebismcodneo warmodgenebi da nave, es koncefcia iTvaliswinebs bavSvebs
SevaswavloT cnebebi. es warmodgenebi da cnebebi Soris arsebul gansxvavebebs maTi gonebrivi
moswavleebSi konkretuli bunebrivi sagnebis SesaZleblobebis saxeebis mixedviT, kerZod,
meSveobiT unda gamoviwvioT, vinaidan am asakSi Cven vgulisxmobT gardneris mier dadgenil go-
codnis SeZenis safuZveli TviT sagani an mov- nebriv SesaZleblobaTa rva saxes (mravalmxriv
lenaa da ara ganyenebuli warmodgena. bavSvis inteleqts). esenia:
azrovneba unda miemarTebodes sagnidan (mov- 1) Sidapersonaluri – roca moswavle iTvi-
lenidan) cnebisken da ara cnebidan sagnisken sebs masalas individualuri gamokvlevisa
(movlenisaken). da refleqsiis meSveobiT;
meore arsebiTi momenti Cveni midgomisa gu- 2) pirovnebaTaSorisi – moswavle swavlobs
lisxmobs saswavlo procesis ise agebas, rom sxvebTan TanamSromlobiT;
moswavlis SemecnebiT saqmianobaSi monawileob- 3) musikaluri – saganTa wvdomis saSualebaa
des bavSvis tvinis orive naxevarsfero (hemis- ritmi da musikaluri kanonzomierebebi;
fero). am mimarTebiT Cven mier SemoTavazebuli 4) sivrculi – saganTa wvdomisTvis moswavle
swavlebis meTodika, programa, saxelmZRvanelo saWiroebs grafikul obieqtebze dakvirvebas
da rekomendaciebi eyrdnoba adamianis tvinis da mis Semadgenel elementebze manipulirebas;
specialur gamokvlevebs, romlebic moswavlis 5) kinesTetikuri – moswavle swavlobs moZ-
SemoqmedebiTi unar-Cvevebis ganviTarebis prob- raobiT, gadaadgilebiT, SexebiT;
lemebs ukavSirdebian. 6) sityvier-lingvisturi – roca moswavle
Cveni midgomis mesame arsebiTi momenti gulis- masalas iTvisebs gagonili da wakiTxuli
xmobs bunebis Seswavlasa da garemosTan swori sityvebis meSveobiT;
kavSirebis damyarebas praqtikuli samuSaoebis 7) logikur-maTematikuri – moswavles aqvs
meSveobiT. am mizniT saxelmZRvaneloSic da mas- maTematikuri formulebiTa da logikuri
wavleblis wignSic Setanilia mravali praqtikuli kategoriebiT manipulirebis unari.
samuSao, romlebic xels Seuwyoben kvlevasa 8) naturalisturi – moswavles naturaluri
da bunebis Seswavlisadmi interesis gaCenas. Semecnebis gansakuTrebuli niWi aqvs; mas
Cven mier CamoTvlili samive momenti eyrdnoba bunebrivi sagnebisa da movlenebis Secno-
bunebismcodneobis holistikuri anu mTliano- bisadmi Zlieri miswrafeba gaaCnia.
biTi (wholly (ing.) – mTlianad, savsebiT) swavle- adamianSi, Cveulebriv, dominirebs erTi-ori
bis koncefcias, romelic SeimuSava cnobilma tipi am rvidan, Tumca metnaklebad yvelaa war-
amerikelma mecnierma j. hasardma (Jack Hassard, modgenili. saxelmZRvanelo xels unda uwyobdes
science experiences, 1990). holistikuri swavla `swav- saswavlo procesis iseTnairad warmarTvas, rom
lebis modeli moswavles ganixilavs rogorc moswavleebis gonebriv SesaZleblobaTa yvela
mTlian pirovnebas da emyareba adamianis Tavis saxe iyos aqtivirebuli.

6
j. hasardis Tanaxmad, holistikuri ganaTleba rogorebicaa kritikuli azrovneba, analizisa
iTvaliswinebs bavSvis gonebriv SesaZleblobaTa da Semoqmedebis unari, miRebuli informaciis
yvela CamoTvlili saxis gaaqtiurebas, rasac sistemaSi moyvanis unari da sxva.
naxevarsferuli tipis SemecnebiTi saqmiano- bunebismcodneobis saxelmZRvaneloebis agebis
bis garda, xels uwyobs sensomotoruli tipis Cveneuli xedvis sisrulisaTvis erT sakiTxsac
SemecnebiTi saqmianoba (rac fizikur obieqt- unda SevexoT. gasul saukuneSi aRmosavleT evro-
Tan uSualo kontaqts gulisxmobs) da emociuri pis qveynebSi dawyebiT skolas safuZvlad edo
tipis SemecnebiTi saqmianoba (rac grZnobiT- is mosazreba, rom dawyebiT klasebSi swavleba
emociur swavlebas gulisxmobs). orientirebuli unda iyos codnis garkveuli
amgvarad, SegviZlia davaskvnaT, rom vinaidan maragis aTvisebaze, skolis momdevno safexuris-
adamianebs (maT Soris, bunebrivia, bavSvebsac) Tvis saWiro informaciis sabaziso donis Seqmnaze.
axasiaTebs sxvadasxva tipis SemecnebiTi unari Tanamedrove (iseve rogorc klasikuri) peda-
da SesaZleblobebi, amitom swavlebis holis- gogiuri Teoriebi upiratesobas im mosazrebas
tikuri modeli pedagogiuradac, fsiqologi- aniWeben, romlis mixedviTac dawyebiT skolaSi
uradac da socialuri Tanasworobis mxrivac ganaTlebisa da aRzrdis procesi pirovnebis
progresulia da misaRebi. ganviTarebaze unda iyos orientirebuli. Cveni
bunebismcodneobis swavlebas dawyebiT kla- azriT, es ori midgoma urTierTgamomricxavi
sebSi gansakuTrebuli aRmzrdelobiTi funqcia araa, Tumca aqcenti mainc ganviTarebaze unda
akisria. specifikuri codnis gadacemasTan erTad, iyos mimarTuli.
bunebismcodneobis kursi unda emsaxurebodes Cven mier warmodgenili bunebismcodneobis
moswavleTa ekologiur, esTetikur, patrio- pirveli klasis saxelmZRvanelo Sedgenilia
tul da SromiT aRzrdas, rac unda gamoixatos zemoT Camoyalibebuli Sexedulebebis safuZ-
moswavleebSi Sesabamisi unar-Cvevebisa da velze da misi daniSnulebaa, xeli Seuwyos swav-
ganwyoba-damokidebulebebis gamomuSavebiT. lebis Semdegi amocanebis ganxorcielebas pirvel
amgvarad, bunebismcodneobis saxelmZRvanelos klasSi: bunebis Seswavlis Zlieri motivaciis
aRmzrdelobiTi funqciac unda hqondes. Seqmnas, garemosdacviTi Segnebis Casaxvas, mos-
saxelmZRvanelos aRmzrdelobiT funqciaSi wavleebSi cnobismoyvareobis, gakvirvebisa da
igulisxmeba, agreTve, damoukideblad muSaobis aRmoCena-Seswavlis gziT gamowveuli kmayo-
unaris ganviTareba. Tanamedrove gamokvlevebma filebis grZnobis ganviTarebas, bavSvis qce-
pedagogikaSi daadastura, rom bunebismcodneobis vis ZiriTadi formis (TamaSis) swavlis qceviT
gakveTilebze, roca moswavleebi damoukide- TandaTanobiT Secvlas (anu saswavlo qcevis
blad eZieben dasmuli amocanebis gadaWris gzebs, Camoyalibebas), SemecnebiTi unar-Cvevebis gan-
araTu izrdeba sagnisadmi maTi daintereseba, viTarebasa da, zogadad, swavlisadmi dadebiTi
aramed efeqturad viTardeba iseTi unar-Cvevebi, damokidebulebis gamomuSavebas.

7
2. saxelmZRvanelos agebis principebi

• integrireba – saxelmZRvaneloSi sinTezire- codnis SeZenasa da unar-Cvevebis ganviTa-


buladaa warmodgenili erovnuli saswavlo rebas adamianis yvela SegrZnebis aqtiuri
gegmiT gaTvaliswinebuli oTxive mimar- gavarjiSeba-gamoyenebiT;
Tuleba (mecnieruli kvleva-Zieba, cocxali • emociuri aRqma – saxelmZRvanelo xels
samyaro, sxeulebi da movlenebi, dedamiwa Seuwyobs saswavlo procesis sainteresod
da gare samyaro), agreTve zogierTi Tema da saxalisod warmarTvas, rac bavSvebSi
samoqalaqo aRzrdis sferodan; swavlisa da sagnisadmi dadebiT emociur
• misawvdomoba – gaTvaliswinebulia 5-6 wlis damokidebulebas uzrunvelyofs;
asakis bavSvebis fsiqologiuri Tavisebure- • aRmzrdelobiTi – bunebismetyvelebis
bebi da saWiroebebi; saxelmZRvanelo gonebrivi ganviTarebis
• sistematuroba da Tanmimdevroba – TiToeuli paralelurad unda emsaxurebodes moswav-
Sesaswavli Tema agebulia erTiani struq- leTa ekologiur da esTetikur aRzrdas,
turiT da ukukavSirebis gaTvaliswinebiT; agreTve – usafrTxoebisa da higienis unar-
• Sedegebze orientireba – saxelmZRvanelom Cvevebis gamomuSavebas;
xeli unda Seuwyos standartiT gansazRvruli • saxelmZRvanelos funqcionaluroba – am prin-
Sedegebis miRwevas saswavlo wlis bolosT- cipSi igulisxmeba swavlebis mTlian siste-
vis; maSi bunebismetyvelebis saxelmZRvanelos,
• Segnebuloba da aqtiuroba – saxelmZRvanelos rogorc am sistemis elementis, funqciuri
gaformeba da swavlebis meTodika isea moaz- datvirTva sxva elementebTan (saswavlo masa-
rebuli, rom maT uzrunvelyon moswavlis lebi, swavlebis saSualebebi, sxva sagnebis
mier masalis gaazrebulad aTviseba – infor- saxelmZRvaneloebi..) urTierTkavSirSi;
maciis damoukideblad damuSavebis, sakuTar • normatiul dokumentebTan SeTanxmebuloba –
ZalebSi darwmunebisa da TanaklaselebTan saxelmZRvanelos Tematika da swavlebis meTo-
TanamSromlobis gziT; dika efuZneba zogadi ganaTlebis erovnuli
• TvalsaCinoeba da grZnobadi aRqma – saxelmZ- miznebiTa da erovnuli saswavlo gegmiT
Rvanelo xels Seuwyobs moswavleebis mier gansazRvrul prioritetebsa da moTxovnebs.

8
3.
detaluri komentarebi saxelmZRvanelos TiToeul
struqturul elementTan (moswavlis wigni, moswavlis rveuli,
maswavleblis wigni) dakavSirebiT da maTi gamoyenebis wesi.

I klasis bunebismetyvelebis saxelmZRvanelo pirvelklaselTaTvis (maswavlebels Tavisi


kompleqtia, romlis SemadgenlobaSia: moswavlis saWiroebisamebr SeuZlia advilad amoaxevinos
wigni, moswavlis rveuli da maswavleblis wigni. nebismieri furceli). danarTis saxiT saxelmZ-
moswavlis wigni specifikuria. vinaidan es Rvanelos axlavs feradi qaRaldebic.
aris pirveli klasis saxelmZRvanelo, masSi saer- maswavleblis wignSi ki dawvrilebiT aris
Tod ar aris sakiTxavi teqsti. II semestridan warmodgenili yvela gakveTilis scenari.
zogierT SemTxvevaSi dasaSvebia mxolod mokle bunebismetyvelebis sagnobrivi programiT
da martivi instruqciebi im asoebis gamoyen- gansazRvrulia is specifikuri unar-Cvevebi,
ebiT, romlebic ukve naswavli unda hqondeT im romelTa ganviTareba aucilebelia am sagnis
droisTvis. ase rom, moswavlis wigni ZiriTadad swavlebisas. I klasSi xeli unda Seewyos sas-
ilustraciebisa da savarjiSoebis kompleq- wavlo kvleviT unar-Cvevebis ganviTarebas
tia, romelic mravalferovani samuSaoebis elementarul doneze, kerZod: dakvirvebis,
Sesrulebas sTavazobs bavSvebs. moswavlis kvlevis, aRweris, aRricxvis, klasifikaciisa
rveuli bunebismetyveleba1 warmoadgens sam- da komunikaciis Cvevebis ganviTarebas am asak-
uSao furclebis krebuls, romelSic moswavle Sive Caeyreba safuZveli.
xatavs, aferadebs, akeTebs martiv modelebs, SemoTavazebuli mecadineobebi da aqtivobebi
ajgufebs sagnebs da a.S. iTvaliswinebs I klasis sagnobrivi standartis
1 klasis samuSao rveuli, ydaSi Tanmimdev- oTxive mimarTulebas: mecnieruli kvleva-Zie-
rulad Camagrebuli calkeuli furclebis ba, cocxali samyaro, sxeulebi da movlenebi,
krebulia. TiToeuli mecadineobisaTvis dedamiwa da garesamyaro.
moswavles dasWirdeba 1 an 2 aseTi furceli. saxelmZRvaneloTi gaTvaliswinebuli aqtivo-
furclebi danomrilia Temebis mixedviT da ase bebi xels uwyobs standartiT gaTvaliswinebuli
maTi gamoyeneba bevrad ufro moxerxebulia yvela Sedegis miRwevas.

9
4. saswavlo Temebi

I klasis bunebismetyvelebaSi iswavleba Temebi, Tema: zamTari


romlebic SerCeulia specialuri kvlevis safuZ- 25. ras vicvamT?
velze, pirvelklaselTa asakisa da interesebis 26. zamTari
gaTvaliswinebiT. Temebi gaTvlilia 32 saswavlo 27. axali welic mosula
kviraze. maswavleblisTvis gaTvaliswinebulia 28. saxifaTo nivTebi
ramdenime gakveTili saTadarigod da gasameo- Tema: SegrZnebis organoebi
reblad. yoveli Tema moicavs 2 an met sakiTxs. 29. rogor amovicnobT sagnebs?
sul moswavlis wignSi 58 gakveTilia. moswavlis 30. ynosva da gemo
rveuli Sesabamisad Tematurad mihyveba saxel- 31. SEegrZnebis organoebi
mZRvanelos da exmareba moswavleebs Temis ukeT
gaazrebaSi. Tema: janmrTelobis sadarajoze
32. eqimi da wamlebi
saswavlo Temebis Tanmimdevroba aseTia:
33. ginda janmrTeli iyo?
Tema: me da Cemi sxeuli
34. vivarjiSoT yvelam erTad!
1. me da buneba
2. sxeulis nawilebi Tema: gazafxuli
35. gazafxulis mobrZaneba
Tema: Cemi skola
36. dRe da Rame
3. mogzauroba skolaSi
37. gazafxuli Cvens ezoSi
4. mogzauroba skolis gareT
5. gza saxlidan skolamde Tema: mcenareebi
38. mcenareTa samyaro
Tema: transporti da sagzao niSnebi
39. ra amSvenebs mindors?
6. sagzao moZraobis wesebi
40. oTaxis mcenareebi
7. sagzao niSnebi da transporti
41. Cveni tye
8. romeli transportiT vmgzavrobT?
42. tyis binadari
Tema: Cven irgvliv
9. bunebrivi da xelovnuri
Tema: cxovelTa samyaro
43. Cveni oTxfexa `megobrebi~
10 cocxali da aracocxali
44. Sinauri frinvelebi
11. Cven irgvliv
45. zogi dadis, zogi daxoxavs...
12. bunebis sadarajoze
46. wylis binadrebi
13. sacxovrebeli garemo
47. frinvelTa xmebi
14. ra risgan mzaddeba?
48. patara eqvsfexa cxovelebi
15. sad cxovrobs ojaxi?
49. zooparkSi
16. aveji da piradi nivTebi

Tema: Semodgoma Tema: kosmosi


50. mikroskopi, teleskopi
17. Semodgoma
51. ciuri sxeulebi
18. Semodgomis ferebi
52. mogzauroba kosmosSi
19. rTveli
53. ra moxdeba, mze rom `Caqres~?
20. Cven gviyvars xili

Tema: sakvebi Tema: zafxuli


54. zafxulic movida
21. xilia, Tu bostneuli?
55. Cveni sofeli
22. bostneuli – sasargeblo sakvebi
56. eqskursia klasis `tyeSi~
23. sakvebi produqtebi
57. bunebaSi qcevis wesebi
24. sasmeli
58. Cveni samSoblo

10
5.
I klasis bunebismetyvelebis standarti

Sedegebis indeqsi standartis Sedegi

1. mimarTuleba: mecnieruli kvleva-Zieba


bun.dawy.(I).1. moswavlem unda SeZlos:
praqtikul aqtivobebSi monawileoba da elementaruli kvleviTi
unar-Cvevebis demonstrireba.
1. mimarTuleba: cocxali samyaro
bun.dawy.(I).2. moswavlem unda SeZlos:
organizmebis (mcenareebisa da cxovelebis) aRwera da daxasiaTeba
ZiriTadi niSan-Tvisebebis mixedviT;
organizmebis dajgufeba, jgufebis daxasiaTeba da Sedareba,
maTi tipuri warmomadgenlebis agebulebis, cxovelqmedebisa da
sasicocxlo ciklis Taviseburebebze msjeloba;
organizmebis sasicocxlo moTxovnilebebisa da maTze garemo
faqtorebis zemoqmedebis Sesaxeb msjeloba.
2. mimarTuleba: sxeulebi da movlenebi
bun.dawy.(I).3. moswavlem unda SeZlos:
sxeulebisa da maTi Semadgeneli masalebis/nivTierebebis Tvisebe-
bis daxasiaTeba;
bgeris, sinaTlisa da siTbos wyaroebsa da gavrcelebaze msjeloba;
agregatuli mdgomareobis cvlilebaSi siTbos gadacemis rolze
msjeloba;
advilad dakvirvebadi moZraobebisa da Zalebis daxasiaTeba.
3. mimarTuleba: dedamiwa da garesamyaro
bun.dawy.(I).4. moswavlem unda SeZlos:
lokalur garemoSi orientireba;
wylisa da xmeleTis mniSvnelovani obieqtebis aRwera da maTi amoc-
noba sxvadasxva saxis gegmasa da rukaze;
bunebrivi resursebis mniSvnelobaze msjeloba;
cikluri bunebrivi movlenebis aRwera da maT gamomwvev mizezebze
msjeloba.

wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi:

mimarTuleba: mecnieruli kvleva-Zieba

bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi monawileoba da elementa-


ruli kvleviTi unar-Cvevebis demonstrireba.

Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:

• svams martiv kiTxvebs Sesaswavli sxeulis/movlenis Sesaxeb;


• akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis organoebis an martivi xel-
sawyoebis gamoyenebiT;
• usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv praqtikul aqtivobebSi;
• amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movlenebs ilustraciaze an
realobaSi;
• agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro monacemebs (naxatebis,
pirobiTi niSnebis saSualebiT);

11
• efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs dasmul kiTxvaze pasuxis
gasacemad;
• iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati, zepirmetyveleba, ist) saku-
Tari mosazrebebis an/da kvlevis Sedegebis wardgenisas.

mimarTuleba: cocxali samyaro

bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis mniSvnelobis gacnobiereba.

Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:

• asaxelebs adamianis SegrZnebis organoebs da maT funqciebs (mag., Tvali – „vxedav“,


yuri -„vismen“, ena – „SevigrZnob gemos“, cxviri – „SevigrZnob suns“, kani – „Sevi-
grZnob siTbosa da sicives, gluv an xorklian zedapirs“);
• aRwers nacnobi sxeulis Tvisebebs (mag., feri, suni, forma, gemo, faqtura) da uka-
vSirebs maT aRqmas sxvadasxva SegrZnebis organos (mag., „burTi wiTelia – Tvali“,
„Sokoladi tkbilia – ena“, an „Tovli TeTri da civia – Tvali da kani“, „limoni
yviTeli da mJavea – Tvali da ena“);
• msjelobs SegrZnebebisa da SegrZnebis organoebis mniSvnelobaze adamianisaTvis
(mag., sakvebis vargisianobis dadgena, quCaSi usafrTxod moZraoba) da cxovelebi-
saTvis (mag., safrTxis droulad aRmoCena, sakvebis mopoveba, TavSesafris moZebna);
• iyenebs sxvadasxva martiv xelsawyos (lupa, fonendoskopi) SegrZnebis gaZlierebis
mizniT da aRwers sxeulis Tvisebebs, romlebic am xelsawyoebis gamoyenebisas
gaxda TvalsaCino;
• asaxelebs piradi higienis nivTebs (mag., savarcxeli, kbilis jagrisi, pirsaxoci),
msjelobs higienis wesebis dacvis mniSvnelobaze.

Sinaarsi

garemos mravalferovnebis aRqma SesaZlebelia SegrZnebis organoebis – Tvalis, yuris,


cxviris, enisa da kanis saSualebiT. yoveldRiur cxovrebaSi SegrZnebis organoebi
exmareba adamians, aRiqvas da amoicnos sxeulebi maTi maxasiaTeblebis (mag., feri,
suni, faqtura, forma, xma) mixedviT. SegrZnebebi icavs adamians safrTxisgan (mag.,
quCaSi moZraobisas), saSualebas aZlevs, aRiqvas garemoSi momxdari cvlilebebi (mag.,
amindis cvlileba). aucilebelia, adamiani gaufrTxildes SegrZnebis organoebs,
daicvas higienis elementaruli normebi. cxovelebisaTvis SegrZnebis organoebi
gansakuTrebiT mniSvnelovania mtrisagan Tavis daRwevisa da sakvebis mopovebisaTvis.

sarekomendacio aqtivobebi

maswavlebeli:
• uCvenebs moswavleebs konkretul sagans da sTxovs, daasaxelon misi Tvisebebi,
daukavSiron dasaxelebuli Tvisebebi Sesabamis SegrZnebis organoebs;
• sTxovs moswavleebis erT jgufs, Caifiqros romelime sxeuli da aRweros misi
Tvisebebi, xolo meore jgufs – gamoicnos Cafiqrebuli sxeuli;
• aZlevs moswavleebs davalebas, amoicnon nacnobi sagani TvaldaxuWulebma, aRw-
eron sagnis Tvisebebi da axsnan, rogor moaxerxes amocnoba;
• sTxovs moswavleebs, amoicnon sagani xmis mixedviT, romelsac is gamoscems (mag.,
masze dakakunebis Sedegad);

12
• asmeninebs moswavleebs audiomasalas (mag., cxovelebis xmebi, sxvadasxva bune-
brivi movlenis: wvimis, Weqa-quxilis, zRvis Relvis Tanmxlebi xmebi) da sTxovs,
amoicnon, ra gamoscems am xmebs;
• realur garemoSi, videomasalaze an kompiuteruli simulaciebis gamoyenebiT
aCvenebs moswavleebs quCis situacias. sTxovs, imsjelon SegrZnebis organoebis
mniSvnelobaze gamafrTxilebeli niSnebis aRqmisa da maTze reagirebisaTvis;
• sTavazobs moswavleebs, SegrZnebis sxvadasxva organos gamoyenebiT gamoikvlion
lokaluri garemo (mag., saklaso oTaxi, skolis ezo) da aRweron konkretuli sxe-
ulebi;
• aZlevs davalebas: daxuWe Tvalebi da miTxari, ra feria kalami? ar Seexo Wiqas da
miTxari, masSi civi wyali asxia Tu Tbili? ratom ver meubnebi? exmareba moswav-
leebs, gamoitanon daskvna, rom sxeulis romelime Tvisebis aRqma SegrZnebis
mxolod gansazRvrul organos SeuZlia;
• aZlevs moswavleebs iseTi tipis davalebebs, romelTa analizis safuZvelze isini
SeZleben gamoitanon daskvna piradi higienis dacvis (mag., xelebis xSirad dabana,
tanis dabana, kbilebis gamoxexva, kompiuteriT sargeblobis higienuri normebis
dacva) aucileblobaze.

bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera arsebiTi niSan-Tvise-


bebis mixedviT.

Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:

• aRwers sakuTar Tavs, Tanaklaselebs, sxva adamianebs TvalsaCino garegnuli niS-


nebis mixedviT (mag., simaRle, Tmis feri, Tvalis feri, Worflianoba);
• aRwers da adarebs erTmaneTs sxvadasxva cxovels sxeulis nawilebis (mag., Tavi,
kidurebi, kudi, yurebi, niskarti, frTebi, xorTumi) mixedviT;
• amoicnobs da asaxelebs nacnobi mcenareebis ZiriTad nawilebs (mag., Rero, foToli,
fesvi, yvavili, nayofi);
• awyobs fragmentebisgan mcenareebis, cxovelebisa da adamianis mTliani sxeulis
models;
• ajgufebs cocxal sxeulebs mcenareebad da cxovelebad, asabuTebs sakuTar
gadawyvetilebas;
• msjelobs adamianisTvis cxovelebisa da mcenareebis mniSvnelobaze (mag., mcena-
reebis sxvadasxva nawilis gamoyeneba sakvebad, saSen masalad, garemos gasalama-
zeblad; cxovelebisa da adamianebis megobroba; sakvebi produqtebi, romlebsac
gvaZleven cxovelebi);
• ayalibebs kiTxvas sxvadasxva garemoSi mobinadre mcenareebis/cxovelebis Ses-
adareblad.
eZebs pasuxebs: akvirdeba da adarebs saklaso oTaxSi, skolis ezoSi, lokalur gare-
moSi mzard sxvadasxva mcenares (mag., foTlebis formis an zomis mixedviT, Reroebis
formis, sisqis an sigrZis mixedviT, yvavilebis feris an zomis mixedviT) an/da cxovels
(mag., Wiayela, lokokina, pepela, Wiamaia); gadmoscems dakvirvebis Sedegebs sxvadasxva
formiT (zepiri metyvelebiT, naxatiT, kolaJiT, fotoebis saSualebiT).

Sinaarsi

cocxali sxeulebi sxvadasxva nawilisagan Sedgeba. mcenareebs aqvT fesvi, Rero,


foToli, yvavili, nayofi da Tesli. cxovelebis did nawils aqvs Tavi, tani da kidurebi.
zogierT maTgans aqvs kudi, niskarti, rqa, ulvaSi da sxv. mcenareebi da cxovelebi

13
erTmaneTisagan gansxvavdebian sxvadasxva niSniT, magaliTad, sxeulis nawilebiT,
sivrceSi gadaadgilebis unariT. mcenareebi, iseve rogorc cxovelebi, erTmaneTisgan
gansxvavdeba sxeulis nawilebis formiT, zomiT, SeferilobiT da a.S. adamiani iyen-
ebs mcenareebsa da cxovelebs Tavis sasargeblod: sakvebad, saSen masalad, garemos
gasalamazeblad da sxva.

sarekomendacio aqtivobebi

maswavlebeli:
• sTxovs moswavleebs, amoicnon da daasaxelon adamianis, cxovelis, mcenaris sxe-
ulis nawilebi, imsjelon maT daniSnulebaze;
• aCvenebs moswavleebs nacnobi an ucnobi mcenareebis/cxovelebis ilustraciebs/
videomasalas. sTxovs, Seadaron isini erTmaneTs garegnuli niSnebis, an/da sxe-
ulis nawilebis mixedviT;
• awyobs saklaso gamofenas mcenareebis/cxovelebis mravalferovnebis Temaze
(mag., sTxovs moswavleebs, warmoadginon naxatebi, herbariumebi, aplikaciebi,
fotoebi cxovelebisa, romlebic dadian/dafrinaven/dacuraven; mcenareebisa,
romlebsac aqvT erTmaneTisgan gansxvavebuli yvavilebi). sTxovs, gamoitanon
daskvna cocxali sxeulebis mravalferovnebis Sesaxeb;
• sTxovs moswavleebs, airCion romelime mcenare an cxoveli (mag., sakuTari Sinauri
cxoveli), moyvnen masze istorias da gauziaron klaselebs gamocdileba masTan
urTierTobebis Sesaxeb, gamoitanon daskvna adamianebisaTvis cxovelebisa da
mcenareebis mniSvnelobis Sesaxeb;
• urigebs moswavleebs sxvadasxva mcenares/maT nawilebs, sTxovs, gamoikvlion isini
da Seadaron erTmaneTs miTiTebuli kriteriumis mixedviT (foTlebi – formis
mixedviT, Reroebi – sisqis, simaRlisa da simagris mixedviT, yvavili da nayofi –
feris, formis, zomis, mixedviT da a.S);
• iwvevs stumars (veterinars, kinologs, cxovelebis mwvrTnels) cxovelebTan
usafrTxod urTierTobis wesebze sasaubrod.
mimarTuleba: sxeulebi da movlenebi

bun.1.4. moswavlem unda SeZlos sxeulebis Sedareba Semadgeneli nivTierebis/


masalis Tvisebebis mixedviT.

Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:

• aRwers mis irgvliv arsebul sxeulebs da saubrobs maT Semadgenel nivTierebaze/


masalaze (mag., makrateli – rkina, rveuli – qaRaldi, saSleli-rezini);
• amoicnobs da asaxelebs yoveldRiurobaSi gavrcelebul nivTierebebs/masalebs;
• axasiaTebs nivTierebebs/masalebs advilad dakvirvebadi Tvisebebis (mag., gamW-
virvaloba, drekadoba, tivtivis unari, wyalgaumtaroba ) mixedviT;
• ajgufebs erTnairi nivTierebisgan/masalisagan damzadebul sxeulebs.

Sinaarsi

Cven irgvliv arsebuli sxeulebi sxvadasxva nivTierebisgan/masalisagan (mag., qaRaldi,


metali, xe, rezini, plastmasa, mina) Sedgeba. sxvadasxva sxeuli SeiZleba erTi da imave
nivTierebisgan/masalisagan iyos damzadebuli, xolo erTi da imave daniSnulebis
sxeuli (mag., kovzi) – sxvadasxva nivTierebisgan/masalisagan. nivTierebebi/masalebi
erTmaneTisagan gansxvavdeba garkveuli TvisebebiT: gamWvirvaloba, drekadoba, simy-

14
ife da a.S. sxeulis Tvisebebi damokidebulia ara mxolod mis formasa da zomaze,
aramed misi Semadgeneli nivTierebis/masalis Tvisebebzec.

sarekomendacio aqtivobebi

maswavlebeli:
• aCvenebs moswavleebs or gansxvavebul sxeuls da sTxovs, Seadaron erTmaneTs;
exmareba moswavleebs, gamoiyenon sxeulis TvisebebTan dakavSirebuli sityvebi
(mag., didi, wiTeli, mZime, priala);
• urigebs moswavleebs sxvadasxva nivTierebisgan/masalisagan (mag., qaRaldi, rkina,
mina, xe, plastilini) damzadebul sxeulebs da sTxovs, gamoikvlion maTi Tvisebebi
(mag., sigluve, gamWvirvaloba, drekadoba, iZireba Tu ara wyalSi, atarebs Tu ara
wyals);
• urigebs moswavleebs sxvadasxva nivTierebisgan/masalisagan damzadebuli sxeulebis
nakrebs da sTxovs, daajgufon erTnairi nivTierebisgan/masalisagan damzadebuli
sxeulebi;
• urigebs moswavleebis jgufebs erTnair sxeulebs (mag., kovzebs, burTulebs) da
sTxovs maT, daamzadon plastilinisagan amave sxeulebis modeli. aqtivobis bolos
moswavleebi adareben erTmaneTs maT mier damzadebul models da originals, mas-
wavleblis daxmarebiT ukavSireben gamovlenil gansxvavebebs Sesabamisi masalis
Tvisebebs.

mimarTuleba: dedamiwa da garesamyaro

bun.I.5. moswavlem unda SeZlos lokaluri garemos aRwera da masSi orientireba.

Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:

• amoicnobs da CamoTvlis saswavlo garemoSi (mag., saklaso oTaxi, skolis derefani,


skolis ezo, sportuli darbazi, tualeti, bufeti, eqimis kabineti, adgili, sadac
unda daelodos ufross) arsebul obieqtebs da saubrobs maT daniSnulebaze;
• iyenebs Sesabamis mimarTebiT terminebs (mag., Sors, axlos, Cemgan marjvniv, Cem
zemoT, qvemoT) da gansazRvravs skolis teritoriaze arsebuli obieqtebis mde-
bareobas sakuTari Tavis mimarT;
• asrulebs da Tavadac gascems martiv instruqciebs, ara umetes 1-2 mimarTulebisa
(mag., win da marjvniv) skolis teritoriaze orientirebisTvis;
• dakvirvebis safuZvelze qmnis skolis naxats, saubrobs im detalebze, romlebmac
misi gansakuTrebuli interesi gamoiwvia;
• maswavleblis daxmarebiT, TanaklaselebTan erTad ayalibebs da icavs lokalur
garemoSi (mag., klasSi, skolaSi, ezoSi, quCaSi, saxlSi) qcevis wesebs (mag., icavs
skolis sisufTaves);
• amoicnobs da ganmartavs quCaSi moZraobis wesebis amsaxvel pirobiT niSnebs,
xsnis maTi dacvis aucileblobas, saubrobs usafrTxo moZraobis wesebis dacvis
aucileblobaze.

Sinaarsi

skolaSi arsebul TiToeul obieqts (mag., saklaso oTaxs, sportul darbazs, tua-
lets, bufets, biblioTekas, usafrTxoebis kibes an/da gasasvlels) gansxvavebuli

15
daniSnuleba da adgilmdebareoba aqvs. orientirebisTvis saWiroa mimarTebiTi
terminebis (mag., Sors-axlos, marjvniv-marcxniv, zemoT-qvemoT) codna da sworad
gamoyeneba. saskolo garemoSi saWiroa garkveuli wesebis dacva (mag., sisufTavis
dacva, xmaurisgan Tavis Sekaveba). quCaSi fexiT mosiaruleTa da manqanebis usafrTxo
gadaadgilebis uzrunvelyofisaTvis Seqmnilia pirobiTi niSnebi.

sarekomendacio aqtivobebi

maswavlebeli:
• swavlis dawyebis pirvelsave dReebSi, skolis gacnobis mizniT, moswavleebi gahy-
avs skolisa da misi mimdebare teritoriis dasaTvaliereblad;
• sTxovs moswavleebs, daasaxelon sagnebi, romlebsac saklaso oTaxSi xedaven da
isaubron am sagnebis daniSnulebis Sesaxeb. Seadaron saxlSi arsebul sagnebs,
aRmoaCinon msgavseba saxlsa da skolas Soris. maswavlebeli unda Seecados, rom
skolis garemo moswavleTaTvis saintereso da axlobeli gaxdes;
• sTavazobs moswavleebs TamaSebs, romlebic moiTxoven sivrceSi gadaadgilebas
mimarTebiTi terminebis mixedviT (mag., damaluli sagnis misagnebad gadadgi ori
nabiji win, sami nabiji marcxniv);
• aZlevs moswavleebs konkretul instruqciebs, romlebic Seicaven mimarTebiT
terminebs (mag., wignis marjvniv dade fanqari);
• sTxovs moswavleebs, Seasrulon sivrciTi mimarTebis Semcveli davalebebi fur-
celze an kompiuterSi (mag., magidis qveS daxate burTi);
• sTavazobs davalebebs, romelTa Sesrulebisas moswavlem Tavad unda gasces
mimarTebiTi terminebis Semcveli martivi instruqcia (mag., auxseni giorgis,
rogor moZebnos eqimis oTaxi; aRwere, rogor movxvdeT holidan saklaso oTaxSi);
• sTavazobs sagzao moZraobis wesebis Temaze simulaciur TamaSebs saklaso oTaxSi
an skolis ezoSi. sasurvelia, sagzao simulaciuri TamaSebisaTvis maniSneblebi
Tavad moswavleebma daamzadon.

bun.I.6. moswavlem unda SeZlos dRe-Ramesa da weliwadis droebTan dakavSirebuli


cvlilebebis aRwera.

Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:

• asaxelebs dakvirvebad cvlilebebs dRe-Ramis ganmavlobaSi;


• ganasxvavebs dRe-Ramis monakveTebs – dila, SuadRe, saRamo, Rame da ukavSirebs
sakuTar aqtivobas/saqmianobas;
• asaxelebs da adarebs erTmaneTs weliwadis droebs, msjelobs maT ganmasxvavebel
niSnebze, saubrobs TiToeuli maTganisaTvis damaxasiaTebel amindze;
• CamoTvlis kviris dReebs, ganasxvavebs kviris dReebs maTTvis mniSvnelovani maxa-
siaTeblebis mixedviT (mag., saswavlo dRe – uqme dRe/dasvenebis dRe);
• CamoTvlis weliwadis droebis mixedviT adamianis saqmianobis (mag., mcenareebis
dargva, rTveli, mosavlis aReba), cxovelebis qcevis (mag., frinvelebis gadafrena,
zamTris Zili) da mcenareebisaTvis damaxasiaTebeli cvlilebebis (mag., yvaviloba,
foTolcvena) magaliTebs.
• axarisxebs tansacmels weliwadis droebis mixedviT.

16
Sinaarsi
dRe-Ramisa da weliwadis droebis monacvleoba ritmuli movlenebia. dRe-Ramisa
da weliwadis droebis mixedviT gansxvavebulia amindi, mcenareebisa da cxovelebis
cxovrebis niri da adamianis saqmianoba.

sarekomendacio aqtivobebi

maswavlebeli:
• sTxovs moswavleebs, aRweron dRe da Rame ganmasxvavebeli niSnebis mixedviT da
daxaton Ramisa da dRis suraTi;
• sTxovs moswavleebs, sakuTari dakvirvebis safuZvelze daaxasiaTon cxovelebis
qceva dRe-Ramis ganmavlobaSi (Sinauri cxovelis, mag., TuTiyuSis, ZaRlis, katis
qcevaze dakvirvebis Sedegebis an videofilmis safuZvelze) da gamoTqvan mosaz-
reba, ratom iqceva maTi dakvirvebis obieqti ase Tu ise;
• aCvenebs moswavleebs weliwadis droebis amsaxvel suraTebs. sTxovs, amoicnon da
imsjelon maT ganmasxvavebel niSnebze, daasaxelon maTTvis sayvareli weliwadis
dro;
• sTavazobs moswavles, yuTSi Cayrili feradi furclebidan amoiRos romelime
erTi furceli da daukavSiros weliwadis dros. axsnas, ratom daukavSira es feri
dasaxelebul dros;
• sTavazobs moswavleebs TamaSs: moswavle baraTze daweril weliwadis dros uxmod,
mimikiT da JestebiT ganasaxierebs, Tanaklaselebma ki unda gamoicnon, weliwadis
romeli dro weria baraTze;
• sTxovs ramdenime moswavles, mouTxron Tanaklaselebs sakuTari dabadebis dRis
Sesaxeb. maswavlebeli kiTxvebiT mimarTulebas aZlevs saubars: ufro xSirad rogori
amindia Sens dabadebis dReze? ra gacviaT Sen da Sens megobrebs? yofila Tu ara
Tovli/wvima? xeebi ayvavebulia Tu ara da a.S. am SekiTxvebze pasuxebis miRebis
Semdeg klasma unda gamoicnos, weliwadis romel dros aris misi dabadebis dRe.

17
18
standartis mimarTulebebi da Sedegebi
mcenareuli cocxali sxeulebi da dedamiwa da
kvleva-Zieba samyaro movlenebi garesamyaro 6.
saswavlo
gakveTilebisa da Temebis dasaxeleba drois xan-
grZlivoba
saswavlo gegmasTan

1. moswavles SeuZlia praqti-


kul aqtivobebSi monawileoba
da kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba
2. moswavles SeuZlia gaacno-
bieros SegrZnebis organoebis
mniSvneloba.
3. mmoswavles SeuZlia aRweros
cocxali sxeulebi arsebiTi
niSan-Tvisebebis mixedviT.
4. moswavles SeuZlia sxeu-
lebis Sedareba Semadgeneli
nivTierebis-masalis Tvisebe-
bis mixedviT
5. moswavles SeuZlia
lokaluri garemos aRwera da
masSi orientireba
6. moswavles SeuZlia weliwa-
dis droebTan dak. cvlilebe-
bis aRwera
Sesabamisoba erovnul

1. me da buneba

2. sxeulis nawilebi

3. mogzauroba skolaSi

4. mogzauroba skolis gareT

5. gza saxlidan skolamde

6. sagzao moZraobis wesebi

7. sagzao niSnebi da transporti

8. romeli transportiT vmgzavrobT?

9. bunebrivi da xelovnuri

10. cocxali da aracocxali

11. Cven irgvliv

12. bunebis sadarajoze

13. sacxovrebeli garemo

14. ra risgan mzaddeba?


1 2 3 4 5 6

15. sad cxovrobs ojaxi?

16. aveji da piradi nivTebi

17. Semodgoma

18. Semodgomis ferebi

19. rTveli

20. Cven gviyvars xili

21. xilia, Tu bostneuli?

22. bostneuli – sasargeblo sakvebi

23. sakvebi produqtebi

24. sasmeli

25. ras vicvamT?

26. zamTari

27. axali welic mosula

28. saxifaTo nivTebi

29. rogor amovicnobT sagnebs?

30. ynosva da gemo

31. grZnobis organoebi

32. eqimi da wamlebi

33. ginda janmrTeli iyo?

34. vivarjiSoT yvelam erTad!

35. gazafxulis mobrZaneba

36. dRe da Rame

19
20
1 2 3 4 5 6

37. gazafxuli Cvens ezoSi

38. mcenareTa samyaro

39. ra amSvenebs mindors?

40. oTaxis mcenareebi

41. Cveni tye

42. tyis binadari

43. Cveni oTxfexa `megobrebi“

44. Sinauri frinvelebi

45. zogi dadis, zogi daxoxavs...

46. wylis binadrebi

47. frinvelTa xmebi

48. patara eqvsfexa cxovelebi

49. zooparkSi

50. mikroskopi, teleskopi

51. ciuri sxeulebi

52. mogzauroba kosmosSi

53. ra moxdeba mze rom `Caqres~?

54. zafxulic movida

55. Cveni sofeli

56. eqskursia klasis `tyeSi“

57. bunebaSi qcevis wesebi

58. Cveni samSoblo


7. saxelmZRvanelos gamoyenebis wesi

saswavlo procesis dawyebamde maswavlebeli SeTavazebuli damatebiTi aqtivobac gamoi-


srulad unda gaecnos maswavleblis wignSi yenos. Tumca, yvela SemTxvevaSi sasurvelia,
mocemul bunebismetyvelebis swavlebis kon- maswavlebelma ar iCqaros da bavSvebs wynarad
cefciasa da Taviseburebebs. muSaobis saSualeba misces.
pirvelklaselTa didma nawilma kiTxva jer klasSi moswavleTa raodenobisa da maTi Se-
ar icis an Zalian uWirs, amitom, bunebrivia, saZleblobebis gaTvaliswinebiT, maswavlebels
moswavlis saxelmZRvaneloSi aranairi sakiTx- SeuZlia, SeTavazebuli ZiriTadi aqtivobebidan
avi teqstebi ar aris; maTTvis davalebebi isea SearCios is aqtivobebi, romlebic misi azriT
Sedgenili, rom isini, ZiriTadad, gamocdilebis yvelaze ukeT miiyvanen misaRwev Sedegebamde.
miRebiT swavloben, anu – swavloben uSualo dak- moswavleebs saSinao davalebebi ar eZlevaT. mas-
virvebiT, gasinjviT, kvleviT, SexebiT, xatviT wavlebelma mecadineoba ise unda dagegmos, rom
da gaferadebiT, masalis xeliT damuSavebiT, swavleba-swavlis procesi sagakveTilo droSi
SemecnebiT operaciebsa da didaqtikur TamaSebSi Caetios. yvela mecadineoba unda damTavrdes
aqtiuri monawileobiT, ganxilviT, msjelobiT mokle daskvnebiTa da SejamebiT, unda moxdes e.w.
da maTTvis axali codnis `aRmoCeniT~. refleqsia. Sejamebisas, sasurvelia, dafiqsirdes
vinaidan moswavlis saxelmZRvanelo uteqs- kavSirebi wina da momdevno mecadineobebTan.
toa, maswavleblis wignSi TiToeuli mecadi- moswavlis rveulSi Sesrulebuli samuSaoeb-
neoba aRwerilia dawvrilebiT. maswavlebeli is nawili, sasurvelia, gamoikras kedlebze an
ecnoba kviris Temas, Semdeg mecadineobis Temis damagrdes kedlis gaswvriv gabmul Zafze da
saTaurs, miznebs, saWiro masalas, bavSvebis- darCes ase mTeli wlis ganmavlobaSi. bavSvebs
Tvis savaraudo ucxo sityvebsa da mecadineo- Zalian moswonT sakuTari naxelavis gamofena,
bis msvlelobas. boloSi mocemuli damatebiTi saWiroebis SemTxvevaSi maTi gamoyenebac advili
(alternatiuli) aqtivoba maswavlebels SeuZlia, iqneba.
Tavisi Sexedulebisamebr gamoiyenos (an saer- amrigad, maswavleblis wigniT pedagogebs
Tod ar gamoiyenos). vTavazobT bunebismetyvelebis Cveni sax-
maswavleblis wignSi gakveTilebis danomvra elmZRvaneloTi (buneba 1) swavlebis meTodi-
da aRwera zustad Seesabameba moswavlis saxel- kas, magram amiT ar vzRudavT maswavleblebs.
mZRvaneloSi mocemuli sakiTxebis (Temebis) TavianTi kvalifikaciisa da pirobebis mixedviT,
Tanmimdevrobas, rac pedagogs gakveTilebis maT damatebiT SeuZliaT Tavad SearCion swav-
dagegmvas gauadvilebs. gakveTilis msvlelobis lebis is xerxebi da aqtivobebi, romlebic am
(aqtivobebis) aRweraSi gamoyofili 3-6 ZiriTadi SemTxvevaSi ufro efeqturad miaCniaT da maTi
aqtivoba – dasaTaurebulia da moniSnulia droi- azriT ukeT Seuwyobs xels TiToeuli mecadi-
Ti monakveTiT. miniSnebuli wuTebi saorienta- neobis miznebis ganxorcielebas da standartiT
cioa da ara savaldebulo. sagakveTilo drois gaTvaliswinebuli Sedegebis miRwevas.
dazogvis SemTxvevaSi maswavlebels SeuZlia,

21
8. unar-Cvevebis ganviTareba

saswavlo procesis erT-erTi umniSvnelovanesi faqtebi da awon-dawonon sakuTari warmodgenebi.


komponentia moswavleTa e.w. sasicocxlo unar- kritikuli azrovnebis unar-Cvevebidan aRsan-
Cvevebis ganviTareba. SevecadeT, ise Segvedgina iSnavia: gaazreba, gamoyeneba, analizi, sinTezi
saxelmZRvanelos Sinaarsi da struqtura, da Sefaseba.
rom moswavleebs davxmarebodiT kritikuli
azrovnebisa da bunebismetyvelebis sagnisaT- bunebismetyvelebisaTvis damaxasia-
vis specifikuri unar-Cvevebis ganviTarebaSi. Tebeli specifikuri unar-Cvevebi
imisaTvis, rom maswavleblisTvis naTeli iyos,
am unar-Cvevebis ganviTareba xels uwyobs mec-
Tu ras vgulisxmobT am unar-Cvevebis cnebebSi,
nieruli kvlevis safuZvlis Cayras da codnis
TiToeul maTgans mokled davaxasiaTebT.
Segnebulad dauflebas, agreTve – moswavleTa
winaSe wamoWrili problemebis gadaWras da miRe-
kritikuli azrovnebis unar-Cvevebi buli codnis axal situaciebSi gamoyenebas.
kritikuli azrovnebis unari gulisxmobs
mizez-SedegobiTi cnebebiT fiqrs, romelic dakvirveba
mimarTulia gadawyvetilebis misaRebad – ra
dakvirvebis unari bunebismetyvelebis Seswavlis
daijeros, an ra moimoqmedos adamianma.
fundamenturi unaria, romelic yvela sxva speci-
`kritikuli azrovneba moicavs gaazrebis
fikuri unar-Cvevis safuZvels warmoadgens. adami-
rTul process, romelic iwyeba informaciis
ani swored dakvirvebis Sedegad agrovebs ZiriTad
aRqmiT da mTavrdeba gadawyvetilebis miRebiT.
informacias garemoSi arsebul sagnebsa da mov-
kritikuli azrovneba gulisxmobs cnebebis ga-
lenebze. dakvirveba gulisxmobs yuradRebas,
azrebasa da maTi faruli arsis kvlevas, maT-
fiqrs, mosmenas, Sexebas, Sedarebas, moqmedebas...
dami skeptikur damokidebulebas Tavazianobis
da imis SesaZleblobas, rom adamianma aRweros,
farglebSi, maT Sepirispirebas gansxvavebul
Tu ras akvirdeba.
TvalsazrisTan, sarwmuno da sando sistemebis
warmodgenas maTi sisworis dasasabuTeblad
klasificireba
da am struqturebze dayrdnobiT garkveuli
Tvalsazrisis SemuSavebas. kritikuli azrovneba klasificirebis unaric umniSvnelovanesi unaria
rTuli procesia. xSirad miaCniaT, rom am procesSi da dawyebiTi klasebidanve mizanSewonilia misi
mxolod ufrosi asakis mowafeebi unda Caeban. es ganviTareba. moswavleebi sagnebsa da movlenebs
ase ar aris. patarebsac, TavianTi ganviTarebis ajgufeben ZiriTadi maxasiaTeblebis mixedviT;
donis Sesabamisad, mSvenivrad SeuZliaT am rTul dasawyisSi – erTi romelime advilad dakvirve-
procesSi Cabma. isini siamovnebiT monawileoben badi niSnis mixedviT, Semdeg – ramdenime arse-
rTul problemaTa gadawyvetaSi da mniSvnelovan biTi niSnis mixedviT.
gadawyvetilebebs iReben ~ (j. sTili, q. mered-
iTi, C. Temfli, `cnebaTa monaxazi kritikuli komunikacia
azrovnebisaTvis~, saxelmZRvanelo I). am unaris gareSe SeuZlebelia dakvirvebis an
saxelmZRvaneloSi mocemuli savarjiSoebi moqmedebis (cdis) Sedegis sxvebisTvis gaziareba.
da davalebebi moswavleebis winaSe wamoWrian amitom is erTnairad mniSvnelovania rogorc
problemebs, sTavazoben maT Sesaxeb msjelobas, kvlevisas, ise yoveldRiur cxovrebaSi. komu-
gadawyvetilebis gzebis Ziebas. maswavlebelma nikaciis dros moswavle aRwers, ganmartavs,
moswavleebi unda waaxalisos, raTa maT ifiqron aCvenebs, wers, zepirad gadmoscems, gasagebad
kritikulad da SemoqmedebiTad, gamoscadon saubrobs.
miRebuli informaciuli codna, gaaanalizon

22
gazomva daskvnis gamotana
gazomvis unaris gareSe kvleva-Zieba SeuZle- daskvnis gamotanis unari efuZneba ukve ganxi-
belia. gazomvis dros moswavle agrovebs Seda- luli unarebis ganviTarebas; daskvnis gamotana
rebiT da raodenobriv maxasiaTeblebs. dawyebiT xdeba mopovebuli monacemebis, dakvirvebasa
klasebSi moswavleebs sWirdebaT sigrZis, wonis, an cdis Sedegebis analizisa da informaciis
temperaturis da drois sazomi erTeulebis sinTezirebis Semdeg.
codna da maTi gamoyeneba.
(pirvel klasSi jer ar moeTxovebaT.) prognozireba
prognozirebisTvis moswavle iyenebs mis mier
Sedareba-Sepirispireba ukve Seswavlil da damuSavebul informacias,
Sedarebisa da Sepirispirebis unari gulisx- raTa ivaraudos, Tu ra SeiZleba moxdes am mima-
mobs sagnebsa da movlenebs Soris msgavsi da rTulebiT momavalSi, anu miRebuli codnisa
gansxvavebuli maxasiaTeblebis danaxvasa da da gamocdilebis safuZvelze moswavlem unda
dadgenas. am unaris ganviTareba xels uwyobs ganWvritos mosalodneli Sedegebi.
codnis sistemaSi moyvanasa da kritikulad
gaazrebas.

23
mimdinare gakveTilebis Tanmimdevroba

gakveTili 1
Tema: me da Cemi sxEEUeuli
gakveTilis saTauri: me da buneba
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon ilustraciis mixedviT sxeulebisa
da movlenebis amocnoba, aRwera da daxarisxeba;
piradi mosazrebebisa da dakvirvebis Sedegad kiTxvebze
pasuxis gacema varaudebis gamoTqma;
monacemebis aRricxva-organizeba cxrilis saSualebiT;
kiTxvebze pasuxis gasacemad saWiro monacemTa Segroveba/
CaniSvna;
weliwadis droze (zafxulze) da misTvis damaxasiaTebel
amindze saubari;
pirad mosazrebebze dayrdnobiT kiTxvebze pasuxis gace-
ma;
komunikaciis sxvadasxva formis gamoyeneba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
saWiro masala: Tabaxis furclebi, feradi fanqrebi, carci.

1. saubari sagnis raobisa da daniSnulebis Sesaxeb (2-3 wT)

bunebismetyvelebis pirvel gakveTils maswavlebeli iwyebs saubriT. igi aCvenebs sax-


elmZRvanelos da mis garekanze SeaCerebs yuradRebas. saubrobs saxelmZRvanelos saxel-
wodebasa da daniSnulebis Sesaxeb, Tu rogor warimarTeba am sagnis Seswavla (gakveTilebi
Ria cis qveS, cdebis Catareba, bunebis movlenebze dakvirveba, saubrebi da a.S.).

2. saxelmZRvanelos gacnoba (4-5 wT)

maswavlebeli sTxovs moswavleebs gadaSalon saxelmZRvanelo da daaTvalieron.


sasurvelia, gaimarTos saubari daTvalierebiT miRebuli STabeWdilebebis Sesaxeb,
maTTvis saintereso Temebze. meti CarTulobisa da komunikaciis mizniT, SesaZloa gaim-
arTos kiTxva-pasuxic, sadac maswavlebels Seeqmneba STabeWdileba moswavleebis winare
codnis, interesebis, garemosadmi damokidebulebis da a.S. Sesaxeb.

24
გაიმართოს კითხვა-პასუხიც, სადაც მასწავლებელს შეექმნება შთაბეჭდილება მოსწავლეების
წინარე ცოდნის, ინტერესების, გარემოსადმი დამოკიდებულების და ა.შ. შესახებ.
3. sqemis Sedgena (8-15 wT)

maswavlebeli
3. სქემის შედგენა
sTxovs moswavleebs, gaixsenon, sad da rogor gaatares zafxuli.
es aqtivoba
(8-10 წთ.)
maswavlebelma SeiZleba warmarTos survilisamebr: msurvelebs 2-3 wina-
dadebiT moayolos zafxulis STabeWdilebebis Sesaxeb, an moswavleebma daxaton zafxu-
მასწავლებელი თხოვს მოსწავლეებს გაიხსენონ სად და როგორ გაატარეს ზაფხული.
lis erTi dRe.
ეს აქტივობა მასწავლებელმა შეიძლება წარმართოს სურვილისამებრ: მსურველებს 2-3
paralelurad maswavlebeli
წინადადებით მოაყოლოს dafas yofs
ზაფხულის შთაბეჭდილებების 2 nawilad
შესახებ, da
ან მოსწავლეებმა radgan moswavleebma jer kiTxva
დახატონ
ზაფხულის ერთი დღე.
ar ician, marcxniv simbolurad xatavs zRvas, marjvniv ki – mTas. Semdeg sTxovs TiToeul
პარალელურად მასწავლებელი დაფას ყოფს 2 ნაწილად და აკეთებს აღნიშვნებს( რადგან
moswavles, gamovides dafasTan da dasvas `+~ im mxares, sadac gaatara zafxuli. sasurve-
მოსწავლეებმა ჯერ კითხვა არ იციან, სასურველია ნახატით). მარცხნივ სიმბოლურად ხატავს
lia, maTზღვას,
mier Sesrulebuli
მარჯვნივ naxatebis
კი მთას. შემდეგ თხოვს mikvrac.
თითოეულ მოსწავლეს sabolood
გამოვიდეს დაფასთან დაsqemaze dajgufdeba TiToeuli
გააკეთოს აღნიშვნა, დასვას + იმ მხარეს, სადაც გაატარა ზაფხული. საბოლოოდ სქემაზე
moswavlis informacia.
დაჯგუფდება თითოეული მოსწავლის ინფორმაცია.

+ + + + + +

dajgufebis Semdeg imarTeba kiTxva-pasuxi. moswavleebi aRweren im garemos, romel


svetSic aRmoCndnen. ra Tqma unda, amaSi maT exmareba maswavlebeli Sesabamisi kiTxvebiT
amindis, temperaturis, garemos, bunebis da a.S. Sesaxeb.


4. saxelmZRvaneloze
  muSaoba (5-8 wT)
maswavlebeli sTxovs moswavleebs, gadaSalon saxelmZRvanelo pirvel gakveTilze,
yuradRebiT daakvirdnen suraTebs da aRweron (zRva, tye, mTa, molaSqreebi...)
bolos ki maswavlebeli svams kiTxvas:
– Tqveni azriT, ra aerTianebs maT?
– ras daarqmevdi mTas, tyes, mdinares, mindors erTad?
moswavleebma SeiZleba gamoTqvan uamravi mosazreba, maswavlebeli maT kiTxvebiT
exmareba mosazrebebis gamoxatvaSi.

5. gakveTilis Sejameba (3-5 wT)

maswavlebeli kidev erTxel Seajamebs moswavleTa saubars da svams kiTxvas:


– rogor ggoniaT, ras swavlobs bunebismetyveleba?
(savaraudod: bunebas, garemos...)
maswavlebeli yuradRebiT ismens nebismier pasuxs da yuradRebas amaxvilebs swor
pasuxebze (gaimeorebs moswavlis naTaqvams, Seaqebs mas da a.S.)
sarekomendacio videomasala: https://www.youtube.com/watch?v=HKndoaBDN0w

25
gakveTili 2
Tema: me da Cemi sxeuli
gakveTilis saTauri: sxeulis nawilebi
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon adamianis (sakuTari) sxeulis gare-
gani nawilebis amocnoba da dasaxeleba;
marcxena-marjvenas amocnobaSi varjiSi;
moswavleebSi dakvirvebis, sinTezirebis da socialuri
unarebis ganviTarebis xelSewyoba;
moswavleebma SeZlon Seswavlis obieqtze dakvirveba;
praqtikul aqtivobaSi monawileoba;
ilustraciasa da realobaSi sxeulebis amocnoba, aRwera,
daxarisxeba;
kiTxvaze pasuxis gasacemad pirad mosazrebaze da dak-
virvebis Sedegebze dayrdnoba;
garegnuli niSnebis mixedviT sakuTari Tavisa da Tanak-
laselebis aRwera;
fragmentebisgan adamianis mTliani sxeulis modelis
awyoba.
axali sityvebi: warbi, mxari, Subli, wamwamebi.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv praq-
tikul aqtivobebSi;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
aRwers sakuTar Tavs, Tanaklaselebs, sxva adamianebs
TvalsaCino garegnuli niSnebis mixedviT (mag., simaRle,
Tmis feri, Tvalis feri, Worflianoba);
awyobs fragmentebisgan mcenareebis, cxovelebisa da
adamianis mTliani sxeulis models.
saWiro masala: makrateli, webo, ori wiTeli da mwvane lenti (an sxva
patara sagani).

gakveTilis msvleloba:
1. TamaSi – `msgavsi da gansxvavebuli~ (3-6 wT)

maswavlebeli sTxovs bavSvebs, gamovidnen miTiTebul adgilas da SeZlebisdagvarad


Camwkrivdnen simaRlis mixedviT (maRlidan dablisken). TiToeulma maTganma Tavad unda
ipovos sakuTari adgili da dadges.
Tu maswavlebeli CaTvlis saWirod, SeuZlia moswavleebi daalagos Tvalis, Tmis
feris an sxva niSnis mixedviT. aqtivobis dasrulebisas maswavlebeli sTxovs moswavleebs

26
daubrundnen TavianT adgilebs, dafasTan ki tovebs or moswavles, pirvelsa da bolos.
bavSvebs sTxovs Seadaron isini erTmaneTs msgavseba-gansxvavebis mixedviT. (savaraudod,
msgavsebaa: ori xeli, ori Tvali, ori yuri). samuSaos Sejamebisas maswavlebelTan erTad
(kiTxvebis daxmarebiT) moswavleebi akeTeben daskvnas, rom moswavleebi erTmaneTisgan
gansxvavdebian simaRliT, Tmis feriT an Tvalis feriT da a.S.
Semdeg maswavlebeli svams kiTxvas: aba, vin damisaxelebs da maCvenebs sxeulis nawilebs,
anu imas, rac yvela adamians aqvs?
moswavleebi asaxeleben da aCveneben xelebs, fexebs, Tavs, TiTebs da a.S. Tu aravin
axsena, maswavlebeli svams kiTxvas, sad aqvT Subli, tuCebi, warbebi, wamwamebi.

2. TamaSi `marcxena-marjvenas~ amocnobaze (3-5 wT)

maswavlebeli:
– ramdeni fexi aqvs adamians? xeli?
– sxeulis kidev romeli nawili gvaqvs wyvili?
– rogor ganvasxvavo erTmaneTisgan Cemi xelebi (es romeli xelia)? rogor vambobT?
(marcxena xeli an marjvena xeli).
maswavlebeli sTxovs bavSvebs, fexze adgnen; isic maT Soris dgeba. yvela erT mxares
iyureba. maswavlebeli aCvenebs, romelia misi marjvena da romeli – marcxena xeli. Sem-
deg aswevs marcxena xels da yvelas sTxovs, aswion marcxena xeli, Semdeg – marjvena xels
asweven.
maswavlebeli marcxena xelSi iWers wiTeli feris bafTas (an raime sxva sagans), marjve-
naSi – mwvane bafTas. Tan bavSvebs uTanxmebs: wiTelis aweva niSnavs, marcxena xelis awevas,
mwvanes aweva – marjvena xelisas. ase gaiTamaSeben ramdenjerme. Semdeg maswavlebeli saxiT
moswavleebisken trialdeba da isev imeorebs moZraobebs. bavSvebma ferebs unda miaqcion
yuradReba da sworad Seasrulon moZraobebi.

3. TamaSis gagrZeleba sxeulis nawilebze (2-3 wT)

maswavlebeli asaxelebs sxeulis nawilebs morigeobiT (SeuZlia ganmeorebiTac dasaxe-


leba) da pauzebiT: marjvena yuri, marcxena fexi, marcxena xeli, marjvena Tvali, marjvena
loya, marcxena mxari...
moswavleebma xeli unda miidon im adgilas, romelsac maswavlebeli asaxelebs. bavSvebi
erTmaneTs uyureben da akontroleben – sworad asruleben davalebas Tu ara. maswavle-
beli yvela moswavles Tvalyurs adevnebs da akontrolebs.

4. saxelmZRvaneloze muSaoba (3-4 wT)

maswavlebeli sTxovs bavSvebs gadaSalon wigni Sesabamis gakveTilze da aRweron iq


mocemuli suraTebi Semdegi sityvebis gamoyenebiT: maRali – dabali, qera – SavTmiani,
SavTvala – cisferTvala, didi – patara, grZeli – mokle.
Semdeg savarjiSoSi maT unda daasaxelon qveda suraTebze marjvniv da marcxniv mde-
bare nivTebi.

5. samuSao rveulSi muSaoba – `gavicnoT wignis personaJebi~ (10-15 wT)

jgufebSi muSaoba:
moswavleebi sxdebian merxebTan mcire jgufebad, samuSaod iReben samuSao rveulis
Sesabamis gverds da Wrian texil xazze. Semdeg maT unda gamoWran mocemuli fragmentebi
(gogonasa da vaJis sxeulis nawilebi) da Caakran-aagon figurebi furclis zeda nawilSi,
romelzec mxolod gareTa konturebia Semoxazuli. unda gamovides biWi da gogona (jgufs
SeuZlia saxelmZRvanelos erT furcelze imuSaos an ramdenime furceli gamoiyenos).
maswavleblis kiTxvebi:
– ra (gamosaxuleba) miiReT?
– rogor fiqrobT, ra asakis arian es bavSvebi?

27
Semdeg maswavlebeli bavSvebs auwyebs, rom es personaJebi maTi Tanatolebi arian da
kidev bevrjer mouwevT maTTan Sexvedra.

6. gakveTilis Sejameba (1-2 wT)

maswavlebeli axsenebs bavSvebs, Tu ra iswavles am mecadineobaze, ra iyo maTTvis sain-


tereso, ra daamaxsovrdaT, ra moewonaT? kidev Tu surT wignis personaJebTan Sexvedra?

rekomendacia:
am gakveTilebSi mocemuli aqtivobebi maswavlebels SeuZlia gamoiyenos sakuTari
Sexedulebisamebr (ar aris aucilebeli yvela aqtivobis gamoyeneba) klasis ganwyobisa
da SesaZleblobebis gaTvaliswinebiT.
Tu klasSi unarSezRuduli moswavlea, maswavlebeli midis masTan da exmareba sxeulis
nawilebis Cvenebasa da dasaxelebaSi.
sarekomendacio videomasala: https://www.youtube.com/watch?v=pgVfLhsoykU

gakveTili 3
Tema: Cemi skola
gakveTilis saTauri: mogzauroba skolaSi
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon lokalur garemoSi orientireba,
misi aRwera da mizanmimarTuli gadaadgileba;
saswavlo garemoSi arsebuli obieqtebis amocnoba, CamoT-
vla da maT daniSnulebaze saubari.
moswavlem Seasrulos da Tavadac gasces martivi
instruqciebi, ara umetes 1-2 mimarTulebisa.
skolaSi qcevis wesebis aucileblobis gacnobiereba;
saskolo inventarze, pirad Tu TanaklaselTa nivTebze
mzrunvelobiTi damokidebulebis Camoyalibeba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.I.5. moswavlem unda SeZlos lokaluri garemos aRwera
da masSi orientireba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: svams martiv kiTxvebs Sesaswavli sxeulis/movlenis
Sesaxeb;
akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
amoicnobs da CamoTvlis saswavlo garemoSi (mag., saklaso
oTaxi, skolis derefani, skolis ezo, sportuli darbazi,
tualeti, bufeti, eqimis kabineti, adgili, sadac unda
daelodos ufross) arsebul obieqtebs da saubrobs maT
daniSnulebaze;
iyenebs Sesabamis mimarTebiT terminebs (mag., Sors, axlos,
Cemgan marjvniv, Cem zemoT, qvemoT) da gansazRvravs sko-
lis teritoriaze arsebuli obieqtebis mdebareobas;
asrulebs da Tavadac gascems martiv instruqciebs, ara
umetes 1-2 mimarTulebisa (mag., win da marjvniv) skolis
teritoriaze orientirebisTvis;

28
maswavleblis daxmarebiT, TanaklaselebTan erTad aya-
libebs da icavs lokalur garemoSi (mag., klasSi, sko-
laSi, ezoSi, quCaSi, saxlSi) qcevis wesebs (mag., icavs
skolis sisufTaves).
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi.

1. skolis Sida teritoriis gacnoba (8-10 wT)

maswavlebeli bavSvebs ganumartavs am gakveTilis mizans – maT unda daaTvalieron


skolis Senoba da naxon, `ra xdeba~ maTi saklaso oTaxis gareT. amisaTvis sTxovs moswav-
leebs, ar CamorCnen erTmaneTs (sasurvelia, am eqskuriis dros maswavlebelma daixmaros
romelime mSobeli an kolega).
es marSruti pirobiTia da am Tanmimdevrobis dacva maswavleblisaTvis aucilebeli araa.
a) Tavdapirvelad Cauvlian mezobel saklaso oTaxs. maswavlebeli uxsnis, rom aq, maT
mezoblad, ama da am klasis moswavleebi swavloben, amJamad isini TavianT saklaso oTaxSi
mecadineoben. SesaZloa terminis `axlo~ gamoyeneba.
b) sasadilos monaxulebis dros maswavlebelma unda ganumartos, Tu rodis SeiZleba aq
mosvla, rogor daicvan rigi, sisufTave da a.S., maswavlebeli bavSvebs acnobs sasadiloSi
momuSave adamianebs, mzareulebs. iyenebs terminebs: Cveni oTaxis marjvniv, marcxniv.
g) tualeti, rogorc wesi, cal-calkea – gogonebisTvis da vaJebisTvis. bavSvebma unda
daimaxsovron, rogor gaarCion isini erTmaneTisagan (firniSiT, warweriT Tu sxva niSniT);
maswavlebeli uxsnis im aucilebel higienur moTxovnebs, romelTa dacvac aucilebelia
tualetiT sargeblobis SemTxvevaSi.
d) eqimis kabinetis adgilmdebareoba yvelam kargad unda daimaxsovros, raTa saWiroe-
bis SemTxvevaSi droulad mimarTon mas. maswavlebeli moswavleebs acnobs eqims (eqTans).
sasurvelia, erTi-ori winadadebiT isic gaesaubros bavSvebs. SesaZloa, aq dagWirdeT
terminebi: zemoT, qvemoT.
e) direqtoris oTaxSi Sesvlac sasurvelia, Tu Tavad direqtori am dros dakavebuli
araa (maswavlebeli mas winaswar uTanxmdeba), bavSvebi Sehyavs masTan da isic mcire xniT
gaesaubreba maT.
sasurvelia, moeswros biblioTekis, sportuli da saaqto darbazebis monaxuleba da
maTi adgilmdebareobis damaxsovreba. maswavlebelma aseve unda ganumartos bavSvebs Ses-
venebis dros derefanSi usafrTxod moZraobis wesebi.

2. TamaSi – gvWirdeba Tu ara wesebi? (3-5 wT)

maswavlebeli klasSi dabrunebul moswavleebs wesebze winaswari saubris gareSe sTa-


vazobs aseT TamaSs: yvela dgeba wreze. wre unda SemWidrovdes. moswavleebma xelebi win
unda gaiwvdinon da Cahkidon erTmaneTs – vis rogorc mouxerxdeba, yovelgvari wesis
dacvis gareSe. Semdeg xelebis gauSveblad bavSvebi unda Semotrialdnen.
moswavleebi am davalebas (Semotrialebas) ver Seasruleben da air-dairevian. daibne-
vian da axmaurdebian.
axla maswavlebeli bavSvebs sTavazobs TamaSis aseT wess:
TiToeulma wingaSverili marjvena xeli unda gadaados Tavis marcxena xels da ase
CasWidos amxanagis xels (gamodis marjvena da marcxena xelebis gadajvaredineba. am wesis
dacvis SemTxvevaSi wreSi mdgomi yvela bavSvi SeZlebs ise Setrialdes, rom amxanags xeli
ar gauSvas da arc wre dairRves (am SemTxvevaSi bavSvebi xelCakidebulni zurgiT dadgebian
erTmaneTTan). TamaSi ramdenjerme unda ganmeordes. isini, romlebic am wess daarRveven,
ver Semotrialdebian an xelebi gaeSvebaT, TamaSidan gadian.

29
3. klasSi qcevis wesebis SemuSaveba (5-7 wT)

TamaSis Semdeg maswavlebeli bavSvebs ganumartavs, rom wesebis dacvas sasurvel Sede-
gamde mivyavarT, wesebis daucvelobas ki – areulobamde. skolaSi (da klasSi) yofnis dro-
sac aucilebelia skolaSi qcevis wesebis dacva, raTa kargad viswavloT da warmatebas
mivaRwioT. modiT, es wesebi erTad movifiqroT, davimaxsovroT da Semdeg davicvaT. mas-
wavlebeli iwyebs winadadebas, bavSvebi ki amTavreben. magaliTad:
I. maswavlebeli – roca erTi laparakobs, sxvebi...
moswavleebi – sxvebi usmenen;
II. maswavlebeli – roca raRacis Tqma minda...
moswavleebi – xeli unda avwio;
III. maswavlebeli – roca klasSi SemovdivarT...
moswavleebi – viRimebiT da erTmaneTs vesalmebiT;
IV. maswavlebeli – daukiTxavad megobris nivTi ar...
moswavleebi – unda aviRoT.
V. maswavlebeli – roca megobars uWirs, unda...
moswavleebi – davexmaroT.
(sxva ufro martivi wesebis mofiqrebac SeiZleba: `megobars ar unda vawyenino~, `mas-
wavleblis davalebebi Sevasrulo~, `unda gavufrTxildeT sakuTar da sxvis nivTebs~...)
TiToeuli wesis Camoyalibebis Semdeg maswavlebelma sasurvelia ikiTxos, maTi azriT,
aris Tu ara saWiro am wesebis dacva? ra moxdeba, Tuki am wess yvela daarRvevs?

4. saxelmZRvaneloze muSaoba (5 wT)

maswavlebeli sTxovs moswavleebs daasaxelon sagnebi, romlebsac saklaso oTaxSi


xedaven da Tu SeZleben isaubron am sagnebis daniSnulebis Sesaxeb. Semdeg ki Seadaron
es nivTebi saxlSi arsebul sagnebs, aRmoaCinon msgavseba saxlsa da skolas Soris.
maswavlebeli sTxovs moswavleebs moiZion saxelmZRvaneloSi am gakveTilis Sesabamisi
gverdi da daakvirdnen qveda suraTs, romelzec Cveni wignis personaJia carieli CanTiT.
aq daxatulia saswavlo da arasaswavlo nivTebi. maswavlebeli axsenebs bavSvebs, rom erT-
erTi wesis Tanaxmad, Cveni movaleobaa, `gavufrTxildeT sakuTar da sxvis nivTebs~.
– romelia saswavlo nivTebi? vin daexmareba Cvens gmirs saswavlo nivTebis amorCevaSi?
moswavleebi unda mixvdnen, mocemuli suraTebidan romelia saswavlo nivTebi da daasax-
elon. amis Semdeg maswavlebeli mokled saubrobs imis Sesaxeb, Tu ras SegviZlia vuwodoT
saswavlo nivTebi, bavSvebs CanTebSi SeiZleba zogierTi iseTi saswavlo nivTic hqondeT,
rac wignSi ar aris daxatuli. amitom arc aseTi nivTebi unda darCes uyuradRebod.

5. samuSao rveulSi muSaoba (3-5 wT)

a) maswavlebeli sTxovs gadaSalon samuSao rveulebi. 1 savarjiSoSi mocemulia sxvadasxva


sagani. maswavlebeli sTxovs moswavleebs, lurji fanqriT gaaferadon is sagnebi, romle-
bic, maTi azriT, mxolod skolaSia saWiro, mwvaneTi – sagnebi, romlebsac saxlSi iyeneben.
wiTliT ki – is sagnebi, romlebic rogorc skolaSi, ise saxlSic aqvT da iyeneben.
b) qvemoT mocemuli davaleba saWiroa mimarTebiT terminebze savarjiDSod.
magidis qveS daxateT burTi.
Taroze dadgiT qoTnis yvavili.
skamis marjvniv daxateT xaliCa.
merxze marcxniv dadeT fanqari, marjvniv – wiTeli.

6. aqtiuri samuSao (2-3 wT)

maswavlebeli sTxovs moswavleebs aswion xeli, romliTac kovzs iWeren, xataven da


a.S. amis Semdeg iwyeba varjiSi marjvena da marcxena, zemoT da qvemoT mimarTulebaze,
axlos da Sors, win da ukan gadaadgilebaze. mag.: dade fanqari wignis marcxniv, marjvniv
ki dade saTleli da a.S. sabolood, aseTi tipis savarjiSoebis saSualebiT moswavleebi

30
xalisiT, e.w. TamaSiT, mimarTebiTi terminebis gamoyenebiT SeZleben sivrceSi gadaadg-
ilebas. sasurvelia maswavlebelma gaiTvaliswinos, rom mag.: damaluli nivTis misagnebad,
erTdroulad mxolod ori mimarTebiTi terminis gamoyenebaa mizanSewonili: marjvniv/
marcxniv da win da ukan.

7. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)

maswavlebeli kiTxvebis saSualebiT moswavleebs Seaxsenebs gakveTilze gavlil aqtivo-


bebs da SeZlebisdagvarad Seafasebs maT.

gakveTili 4
Tema: Cemi skola
gakveTilis saTauri: mogzauroba skolis gareT
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon garemoSi orientireba da mizan-
mimarTuli gadaadgileba;
garemoSi arsebuli obieqtebis amocnoba, moZravi da
uZravi sagnebis aRqma-dafiqsireba;
instruqciis mixedviT martiv kvleviT aqtivobebSi
monawileoba;
cocxali da aracocxali sxeulebis dajgufeba;
mimarTebiTi terminebis gamoyeneba;
kvlevis Sedegebis zepiri formiT gadmocema;
moswavleTa dakvirvebis unaris ganviTareba;
martivi samecniero terminologiis gamoyeneba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
bun.I.5. moswavlem unda SeZlos lokaluri garemos aRwera
da masSi orientireba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas;
ajgufebs cocxal sxeulebs mcenareebad da cxovelebad,
asabuTebs sakuTar gadawyvetilebas;
amoicnobs da CamoTvlis saswavlo garemoSi (mag., saklaso
oTaxi, skolis derefani, skolis ezo, sportuli darbazi,
tualeti, bufeti, eqimis kabineti, adgili, sadac unda
daelodos ufross) arsebul obieqtebs da saubrobs maT
daniSnulebaze;
iyenebs Sesabamis mimarTebiT terminebs (mag., Sors, axlos,
Cemgan marjvniv, Cem zemoT, qvemoT) da gansazRvravs

31
skolis teritoriaze arsebuli obieqtebis mdebareobas
sakuTari Tavis mimarT;
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi.

1. skolis teritoriis daTvaliereba (10-20 wT)

am gakveTilis dros maswavlebels bavSvebi gahyavs skolis ezoSi, moswavleebi akvird-


ebian da Seiswavlian skolis mimdebare teritorias (savaraudod: mwvane nargavebi, xexili,
saTamaSo moedani, quCa...), ixseneben wina gakveTilze Seswavlil terminebsac: marjvniv/
marcxniv, win/ukan, axlos/Sors. sasurvelia, ezos daTvalierebis dros maswavlebelma
misces moswavleebs konkretuli instruqciebi, romlebic Seicaven mimarTebiT terminebs.
amis Semdeg maswavleblis miTiTebiT bavSvebi akvirdebian ramdenad sufTaa ezo, aris Tu
ara danagvianebuli adgilebi, sad aris sanagve urnebi; maTi azriT, vin anagvianebs gare-
mos, romeli ufro mimzidvelia: sufTa Tu danagvianebuli garemo? Semdeg maswavlebeli
bavSvebis yuradRebas miapyrobs skolis Senobas, maT unda gansazRvron, ramdensarTu-
liania skolis Senoba, romel sarTulzea maTi saklaso oTaxi. aqve maswavlebeli yur-
adRebas amaxvilebs cnebebze `Sors/axlos~ da avarjiSebs bavSvebs (magaliTad, xe ufro
axlosaa skolis SenobasTan, Tu Robe?..) maswavlebels Semoaqvs kidev erTi axali cneba:
`moZravi/uZravi~. moswavleebma skolis ezoSi yofnis dros unda amoicnon moZravi da
uZravi sagnebi, cocxali da aracocxali (moZravia rogorc adamiani, frinveli an mweri,
ise Rrubeli, moZravi avtomobili, qaris mier atacebuli foToli da sxv.) SesaZloa, mas-
wavlebelma (Tu dro amis saSualebas aZlevs) moZravi da uZravis ukeT gaazrebis mizniT
bavSvebs SesTavazos maTTvis nacnobi TamaSi e.w. `gaSeSobana~. moswavleebi maswavleblis
niSanze iwyeben Tavisufal moZraobas, mag., xtunva, sirbili. maswavleblis niSanze (taSi,
sityva `sdeq!~, sastvenis xma...) isini `SeSdebian~ garkveuli droiT. maswavleblis niSanze
isev iwyeben Tavisufal moZraobas. SesaZloa ase ganmeordes oTx-xuTjer. es savarjiSo
emsaxureba ara marto moZravis da uZravis gacnobierebas, aramed yuradRebis koncen-
traciis unaris gamomuSavebas.

2. saxelmZRvaneloze muSaoba – suraTis aRwera (3-4 wT)

furclis zeda nawilSi mocemulia naxati. Cans, rom Cveni Tanatolebi CanTebmokide-
bulni midian. modiT, aRwereT suraTi:
– rogor ggoniaT, vin arian suraTze gamosaxuli bavSvebi?
(moswavleebi)
– damisabuTeT, ratom fiqrobT ase.
(CanTebi aqvT, skolis Senoba Cans)
– Tqveni azriT, ra Senobaa es?
– ratom fiqrobT ase?
– ramdensarTuliania?
– es bavSvebi skolis SigniT arian Tu gareT?
– Cven axla SigniT varT Tu gareT?
– SeadareT Cveni skolis Senobas.
– rogori ezo aqvs?
– rogoria Cveni skolis ezo?

3. samuSao rveulSi muSaoba (5-8 wT)

moswavleebs eZlevaT davaleba, gadaSalon rveulebi, gaixsenon cota xnis win nana-
xi maTi skolis Senoba da Caxaton. sasurvelia, bavSvebma gaixsenon ramdensarTuliania
maTi skola da naxatSic asaxon, aseve daxaton skolis ezo da is, rac daamaxsovrdaT am
`mogzaurobidan~. bavSvebma unda xaton Zaldautaneblad, SeniSvnebis gareSe, ise, rogorc
SeuZliaT da moswonT. gadmocemis sizustes am SemTxvevaSi ara aqvs arsebiTi mniSvneloba,
ufro sainteresoa, Tu rogor axsnis da ganmartavs bavSvi Tavis naxats.

32
prezentaciaSi monawileoba nebayoflobiTia. sasurvelia moswavlem dawvrilebiT aRwe-
ros sakuTari namuSevari. maswavlebeli ki mas exmareba kiTxvebiT, raTa ufro amomwuravi
da saintereso iyos namuSevris wardgena.

4. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)

5. saSinao davaleba
maswavlebeli sTxovs moswavleebs yuradRebiT daakvirdnen im garemos, romelic maTi
saZinebeli oTaxis fanjridan Cans da Semdegi gakveTilisTvis daxaton igi an uambon Tanak-
laselebs. yuradReba gaamaxvilon, daafiqsiron ra mdebareobs maTi sarkmlidan marjvniv,
marcxniv da Sesabamisad asaxon TavianT namuSevarSi.

gakveTili 5
Tema: Cemi skola
gakveTilis saTauri: gza saxlidan skolamde
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon lokalur garemoSi saWiro qcevis
wesebis gaazreba da dacvis aucileblobis gacnobiereba;
quCaSi moZraobis wesebis amsaxveli pirobiTi niSnebis
amocnoba da dacvis aucileblobis gaazreba;
saubari usafrTxo moZraobis wesebis dacvis aucile-
blobaze.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.5. moswavlem unda SeZlos lokaluri garemos aRwera
da masSi orientireba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
maswavleblis daxmarebiT, TanaklaselebTan erTad aya-
libebs da icavs lokalur garemoSi (mag., klasSi, sko-
laSi, ezoSi, quCaSi, saxlSi) qcevis wesebs (mag., icavs
skolis sisufTaves);
amoicnobs da ganmartavs quCaSi moZraobis wesebis amsax-
vel pirobiT niSnebs, xsnis maTi dacvis aucileblobas,
saubrobs usafrTxo moZraobis wesebis dacvis aucile-
blobaze.
saWiro masala: kalmebi, fanqrebi.

gakveTilis msvleloba:
1. saubari Temaze – gza saxlidan skolamde (6-7 wT)

maswavlebeli sTxovs bavSvebs, gadaSalon saxelmZRvanelo Sesabamis gakveTilze da


aRweron suraTebi. Semdeg ki gaixsenon gza saxlidan skolamde – rogor uxdebaT mosvla

33
fexiT Tu transportiT, didi manZili aqvT gasavleli Tu mcire, farTo quCaze uxdebaT
siaruli Tu viwro quCaze, quCis gadakveTa Tu uxdebaT da a.S. maswavlebelma unda waax-
alisos bavSvebi, gaixsenon detalebi TavianT gzaze (xe, maRazia, gadasasvleli, mdinare,
gube, xidi da a.S.).
am saubris Sedegad moswavleebma unda gaakeTon daskvna, rom quCa is gzaa, sadac ada-
mianebi gadaadgildebian, moZraobs transporti.

2. eqskursia skolis mimdebare quCebze (15-18 wT)

maswavlebeli sTavazobs bavSvebs, rom gavidnen skolis Senobidan da naxon skolis mim-
debare quCa (quCebi). maswavlebels organizebulad gahyavs moswavleebi skolis ezoSi ise,
rom SesaZlebeli iyos quCaze dakvirveba (sasurvelia, maswavlebelma kolega an mSobeli
daixmaros am dros).
am gakveTilis dros moswavleebma unda gaigon, rom quCebs aqvT saxelebi (maT unda
daimaxsovron is quCa, romelzec maTi skola mdebareobs), Senobebs ki aqvT nomrebi (anu
qalaqebSi quCaze yvela saxli danomrilia). maswavlebeli aCvenebs firniSs skolis (an
mezobeli saxlis) kedelze, ukiTxavs quCis dasaxelebasa da nomers.
skolis teritorias SeiZleba esazRvrebodes erTi, ori an sami quCa, sasurveli iqneba
yvela quCis monaxuleba da maT Soris gansxvavebebis dafiqsireba (savaraudo kiTxvebi: –
rogor fiqrobT, romelia ufro didi quCa? sad moZraobs ufro meti transporti?..)
Semdeg maswavlebeli yuradRebas amaxvilebs quCaze gadasasvlel adgilebze – Tu aris
SuqniSani, gadasasvlelis aRmniSvneli niSani. unda isaubron imaze, Tu rodis unda gadak-
veTon quCa – romeli wesebis dacvaa saWiro quCaze usafrTxod gadasasvlelad, ra hqvia
quCis fexiT sasiarulo adgils? (trotuari), Tbilisis quCebSi skolebTan specialuri
amoburculi winaRobebia gakeTebuli, raTa manqanebma moZraoba Seanelon – Tu aseTi ram
ar aris da manqanebis moZraoba intensiuria, imsjelon saWiroa Tu ara amgvari winaRobebis
arseboba.

3. diskusia Temaze `xifaTi quCaSi~ (6-7 wT)

iqve, skolis ezoSi, maswavlebeli sTxovs bavSvebs, gaixsenon, ra xifaTi gadaxdeniaT


quCaSi an risi eSiniaT xolme quCaSi yofnisas, ra SemTxvevaSi grZnoben Tavs daucvelad.
qalaqis, gansakuTrebiT ki didi qalaqis, quCebSi mravali safrTxea bavSvebisaTvis;
iqneba es avtomanqanebis nakadi, gamonabolqvi, gzebis abneva Tu mravali sxva. diskusiis
dros maswavleblis daxmarebiT unda dazustdes, Tu romelia realuri safrTxe, rome-
li – gazviadebuli fantaziis nayofi.
maswavlebeli diskusiis bolos dasZens, rom am Temas xSirad daubrundebian da erTad
ifiqreben usafrTxoebis zomebze.

4. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)

mokled SeajameT Catarebuli gakveTili.

gakveTili 6
Tema: transporti da sagzao niSnebi
gakveTilis saTauri: sagzao moZraobis wesebi
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon monacemTa dagrovebis, dajgufebis
da elementaruli analitikuri unarebis ganviTarebis
xelSewyoba;
quCaSi moZraobis wesebis dacvis aucileblobis gacno-
biereba;
msjeloba quCaSi moZraobisas mosalodneli safrTxis
danaxvisa da misi Tavidan acilebis aucileblobaze.

34
quCaSi moZraobis wesebis amsaxveli pirobiTi niSnebis
amocnoba da ganmarteba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.5. moswavlem unda SeZlos lokaluri garemos aRwera
da masSi orientireba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
maswavleblis daxmarebiT, TanaklaselebTan erTad aya-
libebs da icavs lokalur garemoSi (mag., klasSi, sko-
laSi, ezoSi, quCaSi, saxlSi) qcevis wesebs (mag., icavs
skolis sisufTaves);
amoicnobs da ganmartavs quCaSi moZraobis wesebis amsax-
vel pirobiT niSnebs, xsnis maTi dacvis aucileblobas,
saubrobs usafrTxo moZraobis wesebis dacvis aucile-
blobaze.

gakveTilis msvleloba:
1. gakveTilis msvleloba (13-15 wT)

saxelmZRvanelos Sesabamisi gakveTilis zeda nawilSi daxatulia qalaqis quCa: gzaj-


varediniT, trotuarebiT, gadasasvleliT, transportiTa da adamianebiT...
Tavidan moswavleebi daaTvaliereben naxats da frontalurad aRweren mas. Semdeg mas-
wavlebeli bavSvebs daavalebs muSaobas wyvilebSi an jgufebSi:
mocemulia cxrili, nimuSis mixedviT moswavleebi unda mixvdnen, rom maT unda daiT-
valon naxatze cal-calke bavSvebis, qalebis, kacebis, xeebis, avtomanqanebis, saxlebis,
ZaRlebis raodenoba da cxrilis Sesabamis grafebSi aRniSnon (radgan jer wera ar ician,
SesaZloa aRniSnon wertilebiT an rgolebiT).
prezentaciis dros gamoCndeba, jgufebma (Tu wyvilebma) msgavsi pasuxebi miiRes Tu
gansxvavebuli.
(cxrilis Sevsebis Semdeg, sasurvelia, misi martivi analizi: am quCaze vin (ra) gvxvdeba
yvelaze meti raodenobiT? vin (ra) – yvelaze naklebi raodenobiT?)

2. saxelmZRvaneloze muSaobis gagrZeleba (5-6 wT)

maswavlebeli axsenebs bavSvebs, rom ezoSi yofnis dros maT isaubres zogierTi safrTxis
Sesaxeb. axla isev am Temas unda daubrundnen.
maswavlebeli sTxovs bavSvebs, isev daukvirdnen mocemul naxats, ifiqron da imsje-
lon wyvilebSi:
– elis vinmes safrTxe? vis?
– ra SeiZleba moxdes? (magaliTad, bavSvi Tu dedas xels gauSvebs, SeiZleba manqanis
borblebis qveS aRmoCndes, an im ZaRls SeefeTos, romelic aseve burTisken garbis.
Tavad am ZaRls da mis patrons elodeba xifaTi lurji feris avtomobilisgan,
romlis mxolod wina nawili Cans. gadasasvlelze udrood da saxifaTod moZraobs
agreTve velosipediani biWi).
– urCieT rogor aviciloT es safrTxe Tavidan?

35
– rogor fiqrob, saWiroa Tu ara quCaSi moZraobis wesebis arseboba? ratom?
– saWiroa Tu ara quCaSi gamafrTxilebeli sagzao niSnebis arseboba? ratom?

3. moTelva – `gadavkveToT quCa~ (8-10 wT)

maswavlebeli bavSvebs sTavazobs aseT TamaSs. ori moswavle dgeba oTaxis sxvadas-
xva kuTxeSi. maT Tvalebi axveuli aqvT. TiToeulma unda gaignos gza da mivides oTaxis
sapirispiro kuTxeSi. am aqtivobaSi sakmarisia 2-3 wyvilis morigeobiT CarTva. Semdeg
maswavlebeli ekiTxeba am moswavleebs:
– ras ganicdidiT am dros?
– grZnobdiT Tavs usafrTxod Tu ara? ratom?
– ra SeiZleba mouvides adamians, romelic quCaze uyuradRebod gadadis?
maswavlebeli dasZens, rom quCaze gadasvlis dros fexiT mosiaruleebisTvis mTavar
safrTxes moZravi avtomobilebi warmoadgens. am safrTxis Tavidan asacileblad adami-
anebma moigones SuqniSani da sxva sagzao niSnebi.
– rodis da rogor daiwyo yvelaferi?
damatebiTi (an alternatiuli) aqtivoba
maswavlebeli agrZelebs saubars Temaze, Tu vis da rogor unda mimarTon quCaSi
bavSvebma, roca ama Tu im safrTxis winaSe aRmoCndebian.

4. nawyvetis kiTxva wignidan (2-3 wT)

`sagzao moZraobis wesebi~ (r. iantbeliZe)


daaxloebiT 100 wlis win pirvelad gamoCnda quCebSi avtomobilebi, romlebmac daaf-
rTxes fexiT mosiarule adamianebi. `amitomac londonSi SemoiRes msoflioSi pirveli,
cota ar iyos sasacilo, moZraobis wesi – iq, sadac xalxi ufro xSirad dadioda, gzis piras
unda mdgariyo wiTelalmiani `wesrigis damcveli~. rogorc ki es ukanaskneli moaxloebul
manqanas dainaxavda, alams aRmarTavda da... gzaze myofi adamianebi Tavs Svelodnen, visac
rogor SeeZlo~. xalxs gadarben-gadmorbena da Tavis Svela unda moeswro.
im dros SuqniSani jer kidev ar arsebobda, manqanebi uwesrigod moZraobdnen, visac
rogor surda, ise mihyavda da aCerebda manqanas – quCebSi sruli uwesrigoba iyo. `1920
wels amerikaSi daidga pirveli SuqniSani~, rasac mohyva sagzao wesebis SemoReba.
maswavlebeli ekiTxeba moswavleebs, Tu axsovT, ra ferebia SuqniSanze? (mwvane, yviTe-
li, wiTeli) da sTxovs moZebnon saxelmZRvaneloSi SuqniSniani furceli).
– ras niSnavs mwvane niSani? (moZraoba nebadarTulia)
– ras niSnavs wiTeli niSani? (moZraoba ar SeiZleba)
– rogor fiqrobT, ras unda niSnavdes yviTeli niSani?
(gamafrTxilebelia – icvleba SuqniSnis feri.)
samferovani SuqniSani avtomobilebis mZRolebisTvis aris gankuTvnili, zog SemTxve-
vaSi samferovani SuqniSnis gverdiT dgas orferovani SuqniSani qveiTad mosiaruleTaT-
vis: mwvane da wiTel fonze gamosaxulia adamianis figura; aqac `mwvane~ quCaze gadasvlis
nebarTvas niSnavs, `wiTeli~ – akrZalvas (ixile moswavlis wignSi).

5. gakveTilis Sejameba (3-4 wT)

sarekomendacio videomasala: https://www.youtube.com/watch?v=Vyy2TkP0X1o

36
gakveTili 7
Tema: transporti da sagzao niSnebi
gakveTilis saTauri: sagzao niSnebi da transporti
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon zogierTi sagzao niSnis amocnoba;
transportis saxeobebis gacnoba;
satransporto saSualebebis Taviseburebebisa da maT
Soris gansxvavebebis gacnobiereba, transportiT gada-
adgilebis dros SesaZlo saSiSroebaTa danaxva da usa-
frTxoebis zomebis gaxseneba;
martiv praqtikul aqtivobebSi monawileoba;
kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro monacemebis Segrove-
ba/CaniSvna;
pirobiTi niSnebis amocnoba da Sesabamisi ganmarteba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.5. moswavlem unda SeZlos lokaluri garemos aRwera
da masSi orientireba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag., naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas;
amoicnobs da ganmartavs quCaSi moZraobis wesebis amsax-
vel pirobiT niSnebs, xsnis maTi dacvis aucileblobas,
saubrobs usafrTxo moZraobis wesebis dacvis aucile-
blobaze.
saWiro masala: Tabaxis furclebi, makrateli.

gakveTilis msvleloba:
1. sagzao niSnebis xatva (5-6 wT)

jgufebSi muSaoba:
maswavlebeli sTxovs moswavleebs, gadaSalon wignebi me-7 gakveTilze da maTTan erTad
ganixilavs sagzao niSnebs. Semdeg TviTonac amzadeben mas (ix. danarTi.)
maswavlebeli klass yofs 5 jgufad, TiToeul jgufs urigebs TiTo sufTa furcels
da aZlevs miTiTebas furcelze daxaton TiTo sagzao niSani.
I jgufi – SuqniSani wiTeli feriT;
II jgufi – SuqniSani mwvane feriT;
III jgufi – SuqniSani yviTeli feriT;
IV jgufi – gadasasvleli lurj kvadratSi;
V jgufi – `qvebis cvena~.

37
2. TamaSi wyvilebSi (5-7 wT)

moswavleebs ukve momzadebuli aqvT ori sagzao niSani da SuqniSnis sami varianti (mwva-
ne, yviTeli da wiTeli ferebiT) cal-calke furclebze.
maswavleblis daxmarebiT moswavleebi merxebs ise awyoben, rom saklaso oTaxSi iqmneba
`centraluri quCa~ merxebs Soris.
moswavleebi iyofian wyvilebad, maswavlebeli dgas `quCis~ TavSi da morigeobiT xelSi
iWers sxvadasxva sagzao niSans. moswavleebma unda gamoicnon am sagzao niSnis moTxovna,
usafrTxod da wesis dacviT gadaadgildnen `quCaSi~ da axsnan, ratom moZraobdnen ase
(anu ras mianiSnebda maT sagzao niSani). is wyvili, romelic Secdomas dauSvebs, TamaSs
eTiSeba.

3. saxelmZRvaneloze muSaoba (5-6 wT)

maswavlebeli sTxovs bavSvebs gaixsenon gza saxlidan skolamde.


– xeli aswios, vinc fexiT (qveiTad) modis;
– xeli aswios, vinc sxva saSualebiT mgzavrobs.
Tu aseTebi aRmoCndnen, maswavlebeli interesdeba, Tu riTi mgzavroben es bavSvebi
skolamde (igulisxmeba avtobusi, msubuqi avtomobili, metro). Tu gakveTili soflis
skolaSi tardeba, sadac yvela bavSvi mxolod fexiT midis skolaSi, maSin maswavlebeli
ekiTxeba, Tu yofilan qalaqSi, riTi umgzavriaT da a.S.
sabolood unda gakeTdes daskvna, rom adamianebi erTi adgilidan meore adgilamde
fexiT, manqaniT, matarebliT an sxva saSualebebiT gadaadgildebian.
– Tu iciT, ra saerTo saxeli hqvia maT? (transporti) Semdeg bavSvebma saxelmZRvane-
loSi unda moZebnon am gakveTilis Sesabamisi gverdi da daaTvalieron sagzao niSnebi,
romelTa cnobac aucilebelia (maswavlebeli aCvenebs, Tu romelia es gverdi).

4. samuSao rveulSi muSaoba (4-5 wT)

samuSao grZeldeba moswavlis rveulSi. furcelze Cveni personaJebi Cafiqrebulni


arian – maT amocanis gadawyvetaSi swored Cveni pirvelklaselebi unda daexmaron. ima-
ve gverdze mocemul kvadratebSi Caxatulia sxvadasxva sagani, bavSvebma unda amoicnon,
TiToeul kvadratSi romelia is erTi sagani, romelic uadgilod (ulogikod) ganuTavse-
bia mxatvars da Semoxazon; anu maT unda moniSnon (Semoxazon) avtomanqana, TviTmfrinavi,
matarebeli, gemi da avtobusi.
muSaoba sruldeba individualurad da amowmeben wyvilebSi.
davalebis Sesrulebis Semdeg maswavlebeli kvlav ekiTxeba bavSvebs;
– daasaxeleT is sagnebi, romlebic SemoxazeT;
– risTvis gamoiyenebs adamiani am sagnebs?
– xom ar iciT, ra saerTo saxeli aqvs gadaadgilebis saSualebebs?
Tu kidev veravin gaixsena sityva `transporti~, maSin maswavlebeli eubneba am sityvas
da ganumartavs, rom transports miekuTvneba yvelaferi, rasac adamiani gadaadgilebis-
Tvis da tvirTis gadasatanad iyenebs.

5. saklaso diskusia (3-6 wT)

maswavlebeli sTxovs bavSvebs daaxasiaTon maT mier moniSnuli transportis saxeobe-


bi: vis umgzavria ama Tu im transportiT, Cqara moZraobs Tu nela, ra msgavsi niSani aqvs
zogierT maTgans (aqvT borblebi, sWirdeba sawvavi...), riT gansxvavdebian erTmaneTisgan.
Semdeg maswavlebeli ekiTxeba moswavleebs, unaxavT Tu ara transportis sxva saSua-
lebebi da ra ician maT Sesaxeb.
maswavlebeli moswavleebs eubneba, rom maT mier ganxiluli transporti TavisiT ar
moZraobs. maT adamianebi marTaven. yvela transportis mZRols Tavisi saxeli aqvs. fron-
talurad maswavlebeli dasvams SekiTxvebs, bavSvebma unda amoicnon da upasuxon.
– ra hqvia adamians, romelic avtomanqanas marTavs? (mZRoli)

38
– ra hqvia adamians, romelic TviTmfrinavs marTavs? (mfrinavi an piloti)
– ra hqvia adamians, romelic gemis marTvas xelmZRvanelobs? (gemis kapitani)
aqve SeiZleba daisvas aseTi kiTxvebic:
– ra hqvia gemze momuSave adamians? (mezRvauri)
– ra hqvia adamians, romelic transportiT mgzavrobs? (mgzavri)
maswavlebeli marTavs saubars Semdegi kiTxvebis gamoyenebiT:
– ratom ukeTebdnen Zvelad gemebs afrebs?
– ratom aRar sWirdeba Tanamedrove gemebs afrebi?
– navebs rogor miacurebdnen? (niCbebis mosmiT)
– ra moxdeboda, adamians borbali rom ar gamoegonebina?
– sWirdebaT Tu ara mZRolebs moZraobis wesebis dacva? ratom?

6. gakveTilis Sejameba (1-2 wT)

7. saSinao davaleba

aqve maswavlebeli aZlevs davalebas, rom Semdegi mecadineobisTvis Sinidan wamoi-


Ron saTamaSo transporti.

gakveTili 8
Tema: transporti da sagzao niSnebi
gakveTilis saTauri: romeli transportiT vmgzavrobT?
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon transportis Zveli da Tanamedrove
saSualebebis gacnoba;
transportiT gadaadgilebis dros da usafrTxoebis
zomebis dacvis aucileblobis gaazreba;
fragmentebisagan mTliani modelis awyoba;
martiv praqtikul aqtivobebSi monawileoba;
sxeulebis amocnoba, aRwera, daxasiaTeba;
sxeulebis Semadgenel nivTierebaze, masalaze msjeloba/
amocnoba; daxasiaTeba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.1.4. moswavlem unda SeZlos sxeulebis Sedareba
Semadgeneli nivTierebis/masalis Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
aRwers mis irgvliv arsebul sxeulebs da saubrobs maT
Semadgenel nivTierebaze/masalaze (mag., makrateli –
rkina, rveuli – qaRaldi, saSleli – rezini);
amoicnobs da asaxelebs yoveldRiurobaSi gavrcelebul
nivTierebebs/masalebs;

39
axasiaTebs nivTierebebs/masalebs advilad dakvirvebadi
Tvisebebis (mag., gamWvirvaloba, drekadoba, tivtivis
unari, wyalgaumtaroba) mixedviT;
ajgufebs erTnairi nivTierebisgan/masalisagan damzade-
bul sxeulebs.
saWiro masala: Tabaxis furclebi, makrateli, webo.

gakveTilis msvleloba:
1. saTamaSoebis gamofena (3-4 wT)

jgufebSi muSaoba
maswavlebeli klass yofs mcire jgufebad da sTxovs, magidebze daalagon Sinidan mota-
nili e.w. `transporti~. TiToeuli jgufi awyobs `transportis gamofenas~. moswavleebi
morigeobiT `ewvevian~ romelime jgufis magidas da aTvaliereben transportis saxeobebs.
`maspinZlebma~ unda daasaxelon TiToeuli maTgani da mokled daaxasiaTon, ZiriTadad
risTvis (samgzavrod, tvirTis gadasazidad...) gamoiyeneba esa Tu is transporti (ase mori-
geobiT unda daaTvalieron yvela magida). dasasrul, saTamaSoebi yuTSi unda moaTavson
an fanjris rafaze daalagon.

2. samuSao rveulSi muSaoba – transportis saxeobaTa dajgufeba (3-4 wT)

samuSao rveulis Sesabamis gverdze mocemulia cxrili or svetad da transportis


Zveli da Tanamedrove saxeobebi (Zveli: cxeni mxedriT, spilo momTvinierebliT, etli
cxenebiT, aqlemi mxedriT, ZaRlebis marxili.
Tanamedrove transporti: velosipedi, Tanamedrove gemi, vertmfreni, avtomobili,
metros vagoni).
maswavlebeli klass aZlevs davalebas jgufebSi samuSaod:
moswavleebma unda gamoicnon, Tu ra niSniT daajgufon suraTebi da TiToeuli sura-
Ti xaziT daakavSiron cxrilis Tavisufal ujrebTan (marcxena svetSi moxvdeba: aqlemi,
spilo, marxili, etli; marjvena svetSi: TviTmfrinavi, avtomanqana, metro, gemi).
am samuSaos win unda uZRodes (SeiZleba Semdegac) saubari imaze, rom adamianebi Zvelad
gadaadgilebisTvis cxovelebs iyenebdnen. sxvadasxva qveyanaSi amisTvis sxvadasxva cxove-
ls wvrTnidnen. ZiriTadad ki, mainc cxens iyenebdnen, radgan cxeni sxva Sinaur cxovelze
bevrad swrafia da advilad samarTavi.

3. saxelmZRvaneloze muSaoba (4-5 wT)

Tanamedrove satransporto saSualebebze saubrisas maswavlebels SeuZlia gamoiyenos


saxelmZRvaneloSi mocemuli Sesabamisi ilustraciebi.

4. samuSao rveulSi muSaoba – manqanis `ageba~ (14-16 wT)

moswavleebma rveulSi unda moZebnon is gverdi, romelzec sxvadasxva feriT transpor-


tis detalebia daxatuli. muSaoba grZeldeba jgufebSi. bavSvebma figurebi unda gamoWran,
amoicnon, romeli transporti SeiZleba aigos am figurebisgan da Caakran sufTa fur-
celze (gemis detalebi yviTeli ferisaa, vertmfrenis – lurji, avtomobilis – wiTeli).
jgufebs SeuZliaT samive saxeobis transportis ageba an survilisamebr – mxolod
erTis. samuSaos dasrulebis Semdeg sasurvelia namuSevrebi gamoikras kedelze.

5. kiTxva-pasuxi (3-4 wT)

maswavlebeli agrZelebs saubars Semdegi kiTxvebis gamoyenebiT:


– Tqveni azriT, risgan amzadebdnen adamianebi uZveles droSi borbals?
– rogor ggoniaT, rogori iqneboda xisgan damzadebuli borbali? (vis unaxavs urmis
borbali? rogoria?)

40
– kidev romel transportSi iyeneben xis masalas? ratom? (gemi, navi)
– romel transportSi iyeneben rkinasa da sxva liTonebs?
– risgan amzadeben avtomanqanebis saburavebs? (ra aris saburavi? ra gansxvavebaa urmis
borbalsa da saburavs Soris?)
– risgan amzadeben avtomanqanis saWes? (umetesad plastmasisagan). rogori forma aqvs
saWes?

6. transportis amocnoba (pantomima) (2-3 wT)

maswavlebeli bavSvebs sTavazobs TamaSs amocnobaze, oRond am SemTxvevaSi moswavle-


ebi ganasaxiereben ara mgzavrebs, aramed Tavad satransporto saSualebebs moZraobiT da
xmebiT. sxvebma ki unda gamoicnon da daasaxelon.
TiToeuli jgufis wevrebi ganasaxiereben pantomimis meSveobiT ama Tu im transportiT
mgzavrobis (savaraudod, matarebeli, avtobusi – wyvilad dasxdebian, msubuqi manqana,
navi...) situacias. sxva jgufebis wevrebma unda amoicnon, romeli transportiT `mgzav-
roben~ maTi amxanagebi. vinc amoicnobs (an romeli jgufis jeric mova), axla is iwyebs
pantomimis gaTamaSebas.

7. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)

rekomendacia:
am gakveTilebSi mocemuli aqtivobebi maswavlebels SeuZlia gamoiyenos sakuTari
Sexedulebisamebr (ar aris aucilebeli yvela aqtivobis gamoyeneba), klasis ganwyobisa
da SesaZleblobebis gaTvaliswinebiT.
sarekomendacio videomasala: https://www.youtube.com/watch?v=pLnyhPsiiNM

gakveTili 9
Tema: Cven irgvliv
gakveTilis saTauri: bunebrivi da xelovnuri
gakveTilis mizani: monacemebis organizeba, aRricxva, klasificireba;
Sedegebis zepiri formiT gadmocema;
martivi samecniero terminebis gamoyeneba;
cocxali sxeulebis ZiriTadi niSan-Tvisebebis aRwera da
aracocxalisgan gansxvaveba;
sicocxlis ZiriTad niSnebze dakvirveba da maTi aRwera;
dasmul kiTxvebze pasuxis gasacemad dakvirvebis Sede-
gebze dayrdnoba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
saWiro masala: Tojina, feradi fanqrebi.

41
1. bunebrivi da xelovnuri (5-10 wT)

maswavlebeli kiTxviT mimarTavs klass:


– wina gakveTilze Cven ganvixileT gadaadgilebis saSualebebi, transporti. kidev
erTxel davubrundeT cxrils, romelic wina gakveTilze SeavseT. marcxniv daa-
jgufeT is transporti, romliTac, umeteswilad, Zvelad (zogjer axlac) gadaadgil-
debodnen (cxeni, spilo, aqlemi, ZaRli), marjvniv – Tanamedrove transporti.
– Tqveni azriT, ra aerTianebs marcxniv ganTavsebul transports?
(gadaadgildeba cocxali ZaliT)
– marjvniv ganTavsebuls?
(aracocxalia – manqanaa)
– romelia maT Soris bunebrivi da romeli adamianis xeliT Seqmnili, e.w. xelovnuri?
– ras xedavT Tqven irgvliv dRisiT Tu RamiT?
(savaraudod: mzes, mTvares, wyals, mdinareebs, zRvebs, mTas, tyes, mcenareebs,
cxovelebs da Cven, adamianebs). es bunebrivia Tu xelovnuri?
bunebrivia yvelaferi, rac Cven irgvliv, bunebaSi, TavisTavad arsebobs.

2. wignze muSaoba (3-5 wT)

yuradRebiT daakvirdi suraTebs. imsjele, romelia bunebrivi da romeli e.w. xelovnuri


(adamianis xeliT gakeTebuli).

3. samuSao rveulSi muSaoba (4-5 wT)

yuradRebiT daakvirdi suraTebs da gansazRvre, romelia bunebrivi da romeli ara?


romelic, Seni azriT, bunebrivia, rgoli mwvaned gauferade, romelic adamianis xeliT
aris Seqmnili – wiTlad.

4. bunebrivi garemo – cocxali da aracocxali (5-8 wT)

maswavlebeli miuTiTebs rveulSi mocemul konturebze da aZlevs davalebas:


gaaferade cocxali bunebis amsaxveli suraTebi. samuSaos dasrulebis Semdeg ki sTxovs
moswavleebs, daasaxelon is sagnebi, romlebic gaaferades da daasabuTon TavianTi mosaz-
reba erTi argumentiT mainc (sunTqavs, dadis, dafrinavs, ikvebeba, mravldeba da a.S.).

5. aRwera – TvalsaCinoeba (5-7 wT)

maswavlebelma, sasurvelia, TvalsaCinoebisTvis moitanos Tojina. gamoiyvanos kla-


sidan erTi moxalise da kiTxvebiT mimarTos klass:
– romeli maTgani sunTqavs?
– romeli ikvebeba?
– romeli izrdeba?
– romeli mravldeba?
– romeli gadaadgildeba TavisiT?
sasurvelia, moswavleebma TviTon Seajamon Tema:
adamiani cocxalia, sulieria, radgan sunTqavs, ikvebeba, izrdeba, TavisiT gadaadgil-
deba, mravldeba da sxv.
aracocxals, usulos ki, yovelive es ar axasiaTebs.

6. gakveTilis Sejameba (3-5 wT)

maswavlebeli mokled Seajamebs gakveTilze ganxilul masalas da Semdegi gakveTi-


lisTvis aZlevs davalebas: daakvirdi Sens sacxovrebel garemos. ra aris masSi cocxali
da ra aracocxali?

42
gakveTili 10
Tema: Cven irgvliv
gakveTilis saTauri: cocxali da aracocxali
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon sulieri da usulo sxeulebis
ZiriTadi niSan-Tvisebebis aRwera da erTmaneTisagan
gansxvaveba;
sicocxlis ZiriTad niSnebze dakvirveba da maTi aRwera;
cocxali sxeulebis ZiriTadi sasicocxlo moTxovnile-
bebis gamokvleva;
martiv praqtikul saqmianobaSi monawileoba;
sxeulebis amocnoba/daxarisxeba, aRwera.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da mov-
lenebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
saWiro masala: feradi fanqrebi, makrateli, webo.

1. kiTxva-pasuxi (5-7 wT)

davalebis gamokiTxvis Semdeg maswavlebeli mimarTavs klass:


– gaixseneT, ra aris buneba?
– daukvirdiT sityvebs `buneba~ da `bunebrivi~.
– rogor ggoniaT, aris maT Soris rame saerTo?
maswavlebels bavSvebi kidev erTxel mihyavs daskvnamde, rom bunebaSi arsebul sagnebs
bunebrivi ewodeba da sTxovs, CamoTvalon, maTi azriT, bunebrivi sxeulebi.

2. cocxali buneba (5-10 wT)

maswavlebeli moswavleebs sTxovs, gadaSalon wigni Sesabamis gverdze da yuradRebiT


daukvirdnen mocemul fotoebs, ra niSniT arian isini gayofili erTmaneTisgan. rogori
bunebaa marcxniv, marjvniv? daasaxelon sagnebi, romelic sulieria, isaubron, ras niSnavs
cocxali (sunTqavs, ikvebeba, izrdeba, mravldeba.).
– Sen ra gWirdeba sicocxlisTvis?

3. aracocxali buneba (2-5 wT)

maswavlebeli sTxovs, daasaxelon da daaxasiaTon aracocxali buneba (qva, mze, var-


skvlavi da a.S.).

4. praqtikuli samuSao (5-10 wT)

maswavlebeli miuTiTebs moswavleebs rveulSi mocemul suraTebze da sTxovs, gadaxa-


zon is suraTi, romelic zedmetia. sasurvelia, axsnan TavianTi mosazreba.
Semdeg ki maswavlebeli bavSvebs aZlevs davalebas, daakvirdnen maT rveulSi mocemul

43
suraTebs, daajgufon da CamoTvalon cocxal da aracocxal bunebad. Semdeg ki Sesabam-
isad Caawebon rveulSi mocemul sqemaSi.

5. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)

maswavlebeli Seajamebs gakveTilis Temas. Semdeg moswavleebs aZlevs davalebas amjerad


saxlSi gansazRvron, ras miakuTvneben cocxal da ras – aracocxal bunebas.
sarekomendacio videomasala: https://www.youtube.com/watch?v=UNF7eX84b4E&t=401s

gakveTili 11
Tema: Cven irgvliv
gakveTilis saTauri: Cven irgvliv
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon dakvirvebis Sedegad lokaluri
garemos aRwera;
sakuTari mosazrebis argumentirebuli dasabuTeba;
monacemebis aRricxva-organizeba naxatebis saSualebiT;
Sedegebis zepiri da naxatiT gadmocema;
miRebuli Sedegebis gaziareba sxvadasxva sakomunikacio
saSualebis (naxatebi, fotoebi) gamoyenebiT.
sxeulebis ilustraciaze amocnoba, aRwera, daxarisxeba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: svams martiv kiTxvebs Sesaswavli sxeulis/movlenis
Sesaxeb;
akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis
organoebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da
movlenebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
saWiro masala: formati, feradi fanqrebi, makrateli, dafis magnitebi.

gakveTilis msvleloba:
1. bunebrivi da xelovnuri garemo (5-10 wT)

maswavlebeli Seaxsenebs bavSvebs wina gakveTilze ganxilul Temebs da gamoikiTxavs


davalebas (naxatis mixedviT prezentacia an zepirad aRwera):
aRwere garemo, romelSic cxovrob.

2. wignze muSaoba (5-8 wT)

maswavlebeli sTxovs moswavleebs gadaSalon saxelmZRvanelo miTiTebul gverdze.


daakvirdnen, amoicnon da daasaxelon romelia adamianis xeliT Seqmnili, e.w. xelovnuri
sagnebi. aqedan gamomdinare, imsjelon bunebriv da adamianis xeliT Seqmnil garemoze.

44
3. praqtikuli samuSao (5-7 wT)

maswavlebeli sTxovs moswavleebs yuradRebiT Seiswavlon saklaso oTaxi, daukvirdnen


ra aris oTaxSi bunebrivi da ra adamianis xeliT Seqmnili.
maswavlebeli kidev erTxel amaxvilebs yuradRebas imaze, rom garemo, sadac vcxov-
robT aris – rogorc bunebrivi, ise adamianis xeliT Seqmnili.

4. samuSao rveulSi muSaoba (5-7 wT)

maswavlebeli miuTiTebs moswavleebs gadaSalon samuSao rveuli da yuradReba gaa-


maxvilon Sesabamis gverdze mocemul naxatebze. Semdeg ki aZlevs davalebas Semoxazon
mxolod is sagnebi, romlebic, maTi azriT, bunebriv garemos ganekuTvneba.
amis Semdeg maswavlebeli sTavazobs moswavleebs TiToeulma maTganma 5 wT-is ganma-
vlobaSi, gverdis qveda nawilSi mocemul CarCoSi daxatos 1 bunebrivi da 1 xelovnuri,
adamianis xeliT Seqmnili sagani da gamoWras.

5. prezentacia (4-5 wT)

maswavlebeli dafaze gakrul formatis furcels yofs or nawilad da sTxovs moswavle-


ebs, ganaTavson naxatebi Sesabamis mxares. radgan maT kiTxva jer ar ician, maswavlebe-
li pirobiTad bunebrivi sagnebis (sxeulebis) aRsaniSnavad sqemis marcxena mxares xa-
tavs mag., xes, marjvena mxares ki – saxls. moswavle Tavad axarisxebs naxatebs Sesabamis
mxares.

6. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)

maswavlebeli kidev erTxel ganmartavs bunebriv da adamianis xeliT Seqmnil, e.w.


xelovnur garemos. xazs usvams, rom orive maTgani im garemos ganuyofeli nawilia, romelSic
Cven vcxovrobT.

gakveTili 12
Tema: Cven irgvliv
gakveTilis saTauri: bunebis sadarajoze
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon monacemebis organizeba, aRricxva,
klasificireba;
varaudebis gamoTqma;
Sedegebis zepiri formiT gadmocema;
martivi samecniero terminebis gamoyeneba;
cocxali sxeulebis ZiriTadi niSan-Tvisebebis aRwera da
aracocxalisgan gansxvaveba;
organizmebze garemo faqtorebis zemoqmedebis gamokv-
leva.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis
organoebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da mov-
lenebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;

45
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag., naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
saWiro masala: fanqrebi, videomasala bunebis Sesaxeb.

1. wignSi samuSao (5-7 wT)

maswavlebeli: yuradRebiT daakvirdiT suraTebs, ras amCnevT?


daasabuTeT Tqveni mosazreba.
(cocxalia imitom, rom ibadeba, izrdeba, ikvebeba, sunTqavs, moZraobs, kvdeba...)

2. samuSao rveulSi muSaoba (3-5 wT)

maswavlebeli: gadaxaze, romelia zedmeti.


daasabuTe

3. situaciuri amocana (5-10 wT)

erTi wuTiT warmoidgineT, rom mze ar amovides, haeri gaqres, wyali daSres. Tqveni
azriT, ra moxdeba?
– icocxleben mcenareebi?
– cxovelebi?
– adamianebi?

4. mini-leqcia (4-5 wT)

maswavlebeli yuradRebiT mousmens moswavleTa varaudebs, argumentad moiSveliebs


ra maT mosazrebebs, dasZens:
1. mzis sinaTlisa da siTbos gareSe mcenareebi (mcire gamonaklisis garda) da
cxovelebi, anu cocxali buneba, ver iarsebeben.
2. wylis gareSe yvela cocxali arseba daiRupeba.
3. yvela cocxals sWirdeba haeri.

5. diskusia (4-5 wT)

maswavlebeli mimarTavs klass:


– rogor ggoniaT, icocxlebdnen adamianebi aracocxali bunebis gareSe?
daasabuTeT Tqveni mosazreba.
(savaraudod: vsunTqavT haeriT, wyurvils viklavT – wyliT, vikvebebiT – mcenareebiTa
da cxovelebiT.)

6. Cven vicavT bunebas?! (4-5 wT)

maswavlebeli: yuradRebiT daakvirdiT Tqvens wignSi mocemul suraTebs: ras amCnevT?


e.i. sicocxlisTvis Tevzs sWirdeba sufTa wyali, Cits – sufTa haeri, cxovelsa da
frinvels – tye, adamians...

7. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)

maswavlebeli Seajamebs gakveTils da dasZens: Cven bunebis nawili varT, amitom unda
gavufrTxildeT da davicvaT igi.
gaufrTxilde bunebas, niSnavs giyvardes da daicva Seni qveyana.

8. saSinao davaleba

Semdeg maswavlebeli aZlevs davalebas: airCieT erTi cocxali sagani, aRwereT igi

46
(Sinauri cxoveli, frinveli, yvavili), misi sacxovrebeli garemo, ra sWirdeba sicocx-
lisaTvis, vin zrunavs masze, monawileobT Tu ara Tqven mis movlaSi, rogor uvliT da a.S.

gakveTili 13
Tema: Cven irgvliv
gakveTilis saTauri: sacxovrebeli garemo
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon cocxali sxeulebis ZiriTadi niSan-
Tvisebebis aRwera;
cocxalisa da aracocxalis erTmaneTisgan gansxvaveba;
sicocxlis ZiriTad niSnebze dakvirveba da maTi aRwera;
organizmebis sasicocxlo moTxovnilebebis gacnobier-
eba;
dakvirvebis Sedegebis sxvadasxva formiT zepirad gad-
mocema.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da
movlenebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
ayalibebs kiTxvas sxvadasxva garemoSi mobinadre
mcenareebis/cxovelebis Sesadareblad.
eZebs pasuxebs: akvirdeba da adarebs saklaso oTaxSi,
skolis ezoSi, lokalur garemoSi mzard sxvadasxva
mcenares (mag., foTlebis formis an zomis mixedviT,
Reroebis formis, sisqis an sigrZis mixedviT, yvavilebis
feris an zomis mixedviT) an/da cxovels (mag., Wiayela,
lokokina, pepela, Wiamaia); gadmoscems dakvirvebis
Sedegebs sxvadasxva formiT (zepiri metyvelebiT,
naxatiT, kolaJiT, fotoebis saSualebiT).
saWiro masala: fanqrebi, zRapari an multfilmi `sami goWi“.

1. davalebis Semowmeba (5-7 wT)

maswavlebeli gakveTils iwyebs saSinao davalebis gamokiTxviT. msurvelebi Tanaklase-


lebs uamboben maTi sayvareli cxovelis, frinvelis an mcenaris Sesaxeb. maswavlebeli
Sesabamisi kiTxvebiT exmareba gamomsvlels (sasurvelia, moswavle ara marto garegnobis
aRweriT Semoifarglos, aramed isaubros, Tu rogor uvlis mas da a.S.).

2. wignze muSaoba (5-6 wT)

gakveTili grZeldeba wignze muSaobiT. maswavlebeli mimarTavs moswavleebs, yuradRe-


biT daakvirdnen wignSi mocemul suraTebs, Semdeg ki daasaxelon cocxali arsebebi, rom-
lebic suraTebze arian gamosaxulni.
– miambeT, ra iciT maT Sesaxeb?

47
– sad cxovroben isini?
– ra sWirdebaT maT sicocxlisaTvis?
– ris gareSe ver icocxleben isini?
maswavlebelma kiTxvebis saSualebiT moswavleebi unda miiyvanos im daskvnamde, rom
yvela cocxal organizms sicocxlisTvis sWirdeba wyali, haeri, sakvebi, siTbo, sinaTle.

3. samuSao rveulSi muSaoba (3-4 wT)

Semdeg maswavlebeli miuTiTebs samuSao rveulSi mocemul savarjiSoze da moswavleebs


sTxovs, apovninon TiToeul binadars Tavisi saxli (SeaerTon xazebiT).

4. kiTxva-pasuxi (3-5 wT)

Tqven suraTze naxeT tyis (xmeleTisa) da wylis binadrebi. isini cocxali garemos
ganuyofel nawilebs Seadgenen.
– gaixseneT, riT gansxvavdeba cocxali garemo aracocxalisagan?
(savaraudod, cocxali ibadeba, izrdeba, ikvebeba, mravldeba da a.S.)
Tqven, albaT, isic SeamCnieT, rom TiToeul maTgans sicocxlisaTvis esaWiroeba `saxli“,
sadac Tavs daculad grZnobs.
modiT, gavixsenoT: ra hqvia Citis `saxls“ (bude)
daTvis `saxls“ (bunagi)
melas `saxls“ (soro)
vefxvis `saxls“ (bunagi, gamoqvabuli)
futkris `saxls“ (ska)
ZaRlis `saxls“ (budrugana)
ciyvis `saxls“ (fuRuro)

5. saklaso diskusia (5-8 wT)

maswavlebeli svams sadiskusio kiTxvas:


– Tqveni azriT, ra uqmnis maT sicocxles safrTxes?

sasurvelia, maswavlebelma daasaxelos cxoveli, moswavleebi ki asaxeleben im cxovels,


romelic am ukanaskneliT ikvebeba, aqedan gamomdinare, misTvis safrTxes warmoadgens,
emtereba. savaraudod: Tagvs – kata, irems – mgeli, futkars – Citi, Cits – kata da a.S.

6. TvalsaCinoeba (multfilmi `sami goWi“) (5-10 wT)

maswavlebeli moswavleebs aCvenebs multfilms `sami goWi“, an ukiTxavs imave saxel-


wodebis zRapars. nanaxidan Tu mosmenilidan gamomdinare, moswavleebi askvnian, rom maT
mtrisgan Tavdasacavad sWirdebaT `saxli“.

7. gakveTilis Sejameba (3-5 wT)

maswavlebeli mokled Seajamebs gakveTils da aZlevs saSinao davalebas – Semdegi


gakveTilisTvis daxaton saxli, romelSic cxovroben.
sarekomendacio videomasala: https://www.youtube.com/watch?v=swmbvGmB9R8

gakveTili 14
Tema: Cven irgvliv
gakveTilis saTauri: ra risgan mzaddeba?
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon dakvirvebis safuZvelze piradi
mosazrebebis dafiqsireba;

48
gavrcelebuli nivTierebebis/masalebis amocnoba;
kiTxvebis dasma da varaudebis gamoTqma;
analizis safuZvelze daskvnebis gamotana;
irgvliv arsebuli sxeulebis aRwera Semadgenlobis
gaTvaliswinebiT;
monacemebis Segroveba da CaniSvna;
komunikaciis sxvadasxva formis gamoyeneba;
erTnairi masalisgan damzadebuli sxeulebis dajgufeba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
bun.1.4. moswavlem unda SeZlos sxeulebis Sedareba Semad-
geneli nivTierebis/masalis Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis
organoebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag., naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
asaxelebs piradi higienis nivTebs (mag., savarcxeli,
kbilis jagrisi, pirsaxoci), msjelobs higienis wesebis
dacvis mniSvnelobaze.
aRwers mis irgvliv arsebul sxeulebs da saubrobs maT
Semadgenel nivTierebaze/masalaze (mag., makrateli –
rkina, rveuli – qaRaldi, saSleli-rezini);
amoicnobs da asaxelebs yoveldRiurobaSi gavrcelebul
nivTierebebs/masalebs;
ajgufebs erTnairi nivTierebisgan/masalisagan damza-
debul sxeulebs.

1. saxelmZRvaneloze muSaoba – `sami goWis saxlebi~ (5-10 wT)

maswavlebeli bavSvebs ekiTxeba, axsovT Tu ara sami goWis zRapari:


– ra erqvaT goWebs? (nif-nifi, nuf-nufi da naf-nafi)
msurvels maswavlebeli aZlevs SesaZleblobas, megobrebs uambos zRapari. maswavle-
beli saWiroebis SemTxvevaSi exmareba, Seaxsenebs saWiro detalebs.
Semdeg bavSvebi gadaSlian saxelmZRvanelos im gverdze, romelzec sami goWi da maTi
saxlebia daxatuli. moswavleebma individualurad unda amoicnon, romeli saxli romel
goWs ekuTvnis da daasabuTon, ratom fiqroben ase.
maswavleblis kiTxvebi:
– Calis saxli romelia? romel goWs ekuTvnis es saxli? ratom fiqrobT ase?
– xis saxli romelia? romel goWs ekuTvnis xis saxli?

49
– aguris saxli romelia? romel goWs ekuTvnis aguris saxli?
– romeli masalisgan agebuli saxlia ufro gamZle da saimedo? ratom?
– ra safrTxe emuqreba Calis saxls? (advilad aRwevs wvima, qari, qariSxals ver gauZ­
lebs...)
– ra mosdis xis saxls mravali wlis Semdeg? (ficrebi lpeba, Wia xravs, advilad Cndeba
xanZari).
– aguris garda, dRes ras xmaroben saxlebis asaSeneblad? (blokebs).
– aguris da blokis saxlSi risTvis iyeneben xis masalas?
– ratom ukeTeben saxls saxuravs?..

2. praqtikuli samuSao (5-10 wT)

modi, virtualurad avaSenoT sacxovrebeli saxli: movimaragoT masala da SevudgeT...


maswavlebeli aqtivobaSi monawile bavSvebis daxmarebiT dafaze xatavs saxls, Sesabamisad,
TiToeuli moswavle samuSao rveulis miTiTebul gverdze, miTiTebul adgilas saxls
xatavs.
maswavlebelma, sasurvelia, xatvis dros yuradReba gaamaxvilos im samSeneblo masalaze,
romelsac `mSenebeli“ iyenebs, Tu risgan mzaddeba saxlis TiToeuli nawili. mag.: saxuravi
– Tunuqis an kramitisaa (Tixa, rkina); kedlebi (aguri, qviSa, cementi), kar-fanjara (xe),
kibis saxeluri (rkina, xe) da a.S.
xatvis dasrulebis Semdeg maswavlebeli bavSvebis yuradRebas amaxvilebs imaze, rom
umetes SemTxvevaSi, adamianis xeliT Seqnili samSeneblo masalac bunebrivi Semadgen-
lobisaa (xe, qva, qviSa, Tixa...). Tumca arsebobs xelovnuri masalac, romelic adamianma
gamoigona (plastikati, rezini da a.S.) am ukanasknelSi ukeT garkvevis mizniT, sasurvelia,
maswavlebelma moiSvelios maT xelT arsebuli TvalsaCinoeba, saskolo nivTebi (saxazavi,
flomasteri, saSleli, e.w. pasta), miuTiTos metalo-plastmasis fanjrebze, Tu aseTi
skolaSi arsebobs.

3. diskusia (4-5 wT)

maswavlebeli svams sadiskusio kiTxvebs:


– rogor ggoniaT, adamianis mier gamoyenebuli bunebrivi masala azianebs garemos?
– gamoTqviT varaudi da daasabuTeT Tqveni mosazreba.
– ras SecvlidiT, rom buneba gadarCes? moifiqreT gamosavali.
diskusias warmarTavs maswavlebeli, romelic sakiTxis arsSi ukeT gasarkvevad saWiro
kiTxvebiT exmareba moswavleebs (savaraudod, ra SeiZleba gamoiwvios didi raodenobiT
xis Wram? mdinaris kalapotidan zedmeti raodenobiT qviSisa da qvis amoRebam da a.S.)

4. samuSao rveulSi muSaoba – naxatis dasruleba (3-5 wT)

davaleba individualurad an wyvilebSi samuSaod:


moswavlis rveulis Sesabamis gverdze mocemulia saxlebisa da Robis konturuli naxa-
ti. ise Cans, rom pirveli saxli Robis iqiT aris, meore saxli – Robis aqeT. davaleba ase-
Tia: moswavleebma ise unda gaagrZelon xatva, rom meore saxlic Robis iqiT aRmoCndes.
(bavSvebi unda mixvdnen, rom amisTvis Robeebis erTmaneTTan SeerTeba-Caxatvaa saWiro).
Semdeg maswavlebeli amowmebs, Tu rogor Sesrulda davaleba da sTxovs moswavleebs,
naxati gaaferadon.

daakvirdiT naxats gverdis qveda nawilSi:


– rogor fiqrobT, risTvis akeTebs biWi saxls? SeaerTeT wertilebi da gaaferadeT.

5. TamaSi mxedvelobiTi mexsierebis gasavarjiSeblad (2-3 wT)

maswavlebeli sTxovs bavSvebs, erTi Tvalis gadavlebiT (anu daaxloebiT 10 Tvlamde)

50
kargad daakvirdnen im naxats, romelic gverdis zeda nawilSia da daxuron wignebi (anu
es gverdi gadafurclon). moswavleebma unda gaixsenon da upasuxon maswavleblis mier
dasmul Semdeg SekiTxvebs:
– ramdeni saxli iyo naxatze?
– romel saxls hqonda sakvamuri (marcxenas Tu marjvenas)?
– ramdeni Citi mifrinavda?
– ra ijda Robeze?
– risi xe idga ezoSi? sad mdebareobda vaSlis xe?
– ramdeni vaSli iyo xeze?

6. Sejameba (2-3 wT)

maswavlebeli Seajamebs gakveTilze ganxilul Temas.

7. saSinao davaleba

yuradRebiT Seiswavle saxli, romelSic cxovrob (ra masalaa gamoyenebuli kedlebis


asaSeneblad, kar-fanjrisTvis da a.S.) da Semdegi gakveTilisTvis aRwere igi. sasurvelia,
es davaleba Sesruldes ojaxis wevrebTan erTad.

gakveTili 15
Tema: Cven irgvliv
gakveTilis saTauri: sad cxovrobs ojaxi?
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon dakvirvebis safuZvelze piradi
mosazrebebis dafiqsireba;
yoveldRiurobaSi gavrcelebuli masalebis amocnoba;
kiTxvebis dasma da varaudebis gamoTqma;
analizis safuZvelze daskvnebis gamotana;
irgvliv arsebuli sxeulebis aRwera Semadgenlobis
gaTvaliswinebiT;
komunikaciis sxvadasxva formis gamoyeneba;
sxeulis Semadgenlobaze saubari;
erTnairi masalisgan damzadebuli sxeulebis dajgufeba;
higienis dacvis mniSnvelobaze msjeloba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
bun.1.4. moswavlem unda SeZlos sxeulebis Sedareba Semad-
geneli nivTierebis/masalis Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
asaxelebs piradi higienis nivTebs (mag., savarcxeli,
kbilis jagrisi, pirsaxoci), msjelobs higienis wesebis
dacvis mniSvnelobaze.

51
aRwers mis irgvliv arsebul sxeulebs da saubrobs maT
Semadgenel nivTierebaze/masalaze (mag., makrateli –
rkina, rveuli – qaRaldi, saSleli – rezini);
amoicnobs da asaxelebs yoveldRiurobaSi gavrcelebul
nivTierebebs/masalebs;
ajgufebs erTnairi nivTierebisgan/masalisagan dam-
zadebul sxeulebs.
saWiro masala: feradi fanqrebi, makrateli, webo, danarTis feradi
furclebi.

gakveTilis msvleloba:
1. prezentacia (3-5 wT)

gakveTilis dasawyisSi maswavlebeli gamoikiTxavs saSinao davalebas, Semdeg svams


SekiTxvebs:
– sad cxovrobs ojaxi?
– rogor saxlebSi cxovroben adamianebi sofelSi?
– rogori sacxovrebeli saxlebi gvxvdeba qalaqSi?
– ra hqvia mravalsarTulian sacxovrebel saxls, sadac bevri ojaxi cxovrobs? (korpusi)
Sesabamisi fotoebi SeuZliaT saxelmZRvaneloSi daaTvalieron.

2. samuSao rveulSi muSaoba (10-15 wT)

individualuri samuSao
maswavlebeli sTxovs moswavleebs, imuSaon samuSao rveulis Sesabamis gverdze (maswav-
lebels SeuZlia bavSvebis naxatebis gamofena moawyos. aseT SemTxvevaSi zemoT mocemul
davalebas bavSvebi Tabaxis furcelze Seasruleben). bavSvebma wignis personaJebs saxli
unda `auSenon~. zogi moswavle irCevs qalaqis saxls, zogic – soflisas. moswavleebma
wignis danarTSi arsebuli feradi qaRaldebisgan unda gamoWran figurebi (kvadratebi,
marTkuTxedebi, samkuTxedebi), daakran furcelze da `aagon~ saxlebi.
Semdeg SeuZliaT, gaaformon – feradi qaRaldebisgan gamoWran da Caakran, an daxaton
mze, xeebi, Rrublebi...

3. namuSevrebis prezentacia da aRwera (3-5 wT)

maswavlebeli msurvelebs (or-sam moswavles) sTxovs, aRweron sakuTari namuSevrebi,


magaliTad:
– es is saxlia, sadac... (mag., cxovrobs biWi);
– es is saxlia, sadac... (cxovrobs gogona)
– am saxlSi... (cxovroben oriveni, biWi – II sarTulze, gogo – IV sarTulze);
– am saxlSi... (cxovrobs ojaxi: bebia, babua, deda, mama...) da a.S. SeiZleba, sxva varian-
tebic moifiqron.
sakuTari namuSevrebis prezentaciis Semdeg, Tu moswavleebma Tabaxis furcelze
imuSaves, maswavlebeli maT namuSevars akravs kedelze, an amagrebs kedlis gaswvriv gab-
mul Tokze (am SemTxvevaSi Toki ise unda gaibas, rom moswavleebi advilad ver miswvdnen).

4. saxelmZRvaneloze muSaoba – oTaxebis aRwera (8-10 wT)

axla maswavlebeli bavSvebs sTavazobs saxlis SigniT `Sexedvas~ da oTaxebis daTva-


lierebas. amisTvis moswavleebma unda gadaSalon saxelmZRvanelo Sesabamis gverdze da
daakvirdnen WrilSi mocemuli oTaxebis suraTebs:
I oTaxi – saZinebeli – Cveni megobari gogona iRviZebs da dgeba loginidan;
II oTaxi – saabazano – xel-pirs ibans;
III oTaxi – samzareulo – bavSvebi sadiloben;

52
IV oTaxi – sastumro – bavSvebi TamaSoben an wigns kiTxuloben.
davaleba wyvilebSi samuSaod: moswavleebma unda gaiazron, romel oTaxs ra daniSnu-
leba aqvs da ra saxeli hqvia da axsnan, ratom fiqroben ase.
Semdeg moswavleebi wyvilebSi erTmaneTis daxmarebiT (an morigeobiT – 2 suraTi erTi
moswavle, 2 suraTi – meore moswavle) aRweren suraTebs da asaxeleben oTaxebis saxe-
lwodebebs.
sakmarisia ramdenime wyvilis gamokiTxva, raTa gairkves, Tu ra saxelebi aqvs oTaxebs
sacxovrebel saxlSi da ramdenjerme gaimeoron es saxelebi.
maswavlebeli mimarTavs mTel klass, magram kiTxvebze sasurvelia upasuxon im wyvi-
lebma, romlebsac wina aqtivobaSi ar miuRiaT monawileoba.
sasaubro kiTxvebi (mocemuli suraTebis gamoyenebiT):
– vin maCvenebs saZinebeli oTaxis iataks? ra aris iataki? ra masalisgan amzadeben mas?
(xe, qva, laminirebuli iataki)
– iataki zemoT aris Tu qvemoT?
– vin maCvenebs, sad aris am oTaxis kuTxe? Cvens saklaso oTaxSi sad aris kuTxe?
– Tu Cans am oTaxSi Weri? Weri zemoT aris Tu qvemoT?
– Tqveni azriT, rogori amindia gareT?
– romel oTaxSi kidia kedlis saaTi?
– saabazano oTaxidan gasasvleli kari marjvniv aris Tu marcxniv?
– sad Cans kari? ra daniSnuleba aqvs kars?
– vin maCvenebs karze saxelurs? ra daniSnuleba aqvs saxelurs?
– ras iyeneben saabazano oTaxis mosapirkeTeblad? risgan aris damzadebuli kedlebi,
iataki? daasabuTe.

5. kiTxva-pasuxi (2-3 wT)

maswavlebeli bavSvebis yuradRebas isev miapyrobs samzareulos suraTs.


am suraTze diasaxlisi sanagve vedroSi raRacas agdebs...
maswavleblis kiTxvebi:
– rogor fiqrobT, ras akeTebs diasaxlisi?
– ratom grovdeba ojaxSi nagavi?
– ra moxdeba, nagavi rom iatakze davyaroT da sanagve vedroSi ar movaTavsoT?
– moifiqreT da CamoTvaleT, ra SeiZleba eyaros am sanagve vedroSi;
– ra unda vuyoT saxlSi dagrovebul nagavs? sad waviRoT?
– romeli Tqvengani exmareba mSoblebs da gaaqvs nagavi?
– SeiZleba nagvis ezoSi dayra? ratom?
– ra moxdeba, yvelam rom nagavi ezoSi dayaros?
– ra moxdeba nagavi rom saklaso oTaxSi davyaroT?
dasasrul, maswavlebeli sTxovs bavSvebs, mimoixedon irgvliv, xom ar aris danagvi-
anebuli iataki – Tu es asea, aiRon qaRaldis nagleji an sxva ram, rac gadasagdebia da
iatakze gdia da moaTavson sanagve urnaSi.

6. gakveTilis Sejameba (2 wT)

53
gakveTili 16
Tema: Cven irgvliv
gakveTilis saTauri: aveji da piradi nivTebi
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon piradi higienis nivTebis dasaxeleba
da msjeloba higienis wesebis dacvis mniSvnelobaze;
irgvliv arsebuli sxeulebis aRwera da saubari maT
Semadgenel nivTierebaze/masalaze;
masalebis amocnoba/dasaxeleba;
masalebis advilad dakvirvebadi Tvisebebis mixedviT
daxasiaTeba;
erTnairi masalisagan damzadebuli sxeulebis dajgufeba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.1.4. moswavlem unda SeZlos sxeulebis Sedareba Semad-
geneli nivTierebis/masalis Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
aRwers mis irgvliv arsebul sxeulebs da saubrobs maT
Semadgenel nivTierebaze/masalaze (mag., makrateli –
rkina, rveuli – qaRaldi, saSleli – rezini);
amoicnobs da asaxelebs yoveldRiurobaSi gavrcelebul
nivTierebebs/masalebs;
ajgufebs erTnairi nivTierebisgan/masalisagan damza-
debul sxeulebs.
saWiro masala: feradi fanqrebi.

gakveTilis msvleloba:
1. samuSao rveulSi muSaoba – avejis gacnoba (7-9 wT)

maswavlebeli bavSvebs yofs mcire jgufebad da sTxovs warmoidginon, rom TiToeu-


li jgufi erTi ojaxia; ojaxi gadadis axal saxlSi, amitom maT saojaxo nivTebic unda
gadaitanon.
moswavleebma unda gadaSalon samuSao rveuli im gverdze, romelzec mocemulia `ave-
ji da piradi nivTebi~; jgufebi akvirdebian furclis zeda nawilSi mocemul suraTebs,
– `TiToeulma ojaxma~ (anu jgufma) unda SearCios 4 nivTi, romelic misTvis yvelaze mniS-
vnelovania da romlis gadatanac upirvelesad surs (sxva nivTebis gadatanis saSualeba
mxolod sami dRis Semdeg eqnebaT). bavSvebi unda SeTanxmdnen jgufebSi da gaaferadon
maT mier SerCeuli 4 nivTi.
prezentaciis dros TiToeuli jgufi asaxelebs maT mier SerCeul nivTebs da ganmar-
tavs, Tu ratom gaakeTes aseTi arCevani (anu ratom miiCnies, rom es nivTebi yvelaze metad
saWiro iqneba maTTvis). paralelurad, moswavleebi msjeloben TiToeuli nivTis daniS-
nulebasa da mniSvnelobaze ojaxisaTvis.
savaraudod, jgufebis mier gakeTebuli arCevani erTnairi ar iqneba da yvela mocemu-
li nivTis dasaxeleba da daxasiaTeba iqneba saWiro. Tu, vTqvaT, romelime nivTi arcerT
jgufSi ar moxvda, maSin maswavlebeli svams SekiTxvas, Tu ratom aravin airCia is – saer-
Tod ar sWirdebaT saxlSi es nivTi, Tu Semdeg jerze waiReben?

54
aqtivobis dasasruls maswavlebeli sTxovs moswavleebs daasaxelon nivTebis – skami,
magida, sawoli, karada, divani, savarZeli – saerTo saxeli. Tu veravin upasuxa, maSin uxsnis,
rom es yvelaferi aris aveji.

2. msgavsi daniSnulebis nivTebis povna saklaso oTaxSi (2-3 wT)

maswavlebeli svams kiTxvas: romeli aveji gvaqvs Cvens saklaso oTaxSi?


moswavleebi aTvaliereben saklaso oTaxs da asaxeleben iq arsebul avejs. Tu raime
gamorCebaT, maswavlebeli xeliT mianiSnebs da ekiTxeba, es ra nivTia?rogor ggoniaT,
esec avejs miekuTvneba Tu ara?

3. TamaSi – `amovicnoT xmiT~ (5-6 wT)

TamaSi imarTeba or did jgufs Soris. erTi jgufis wevrebi mitrialdebian kedlisken,
maT ver unda dainaxon, saklaso oTaxSi mdebare ra nivTs aCvenebs maswavlebeli meore
jgufs. maswavlebeli meore jgufis moswavleebs aCvenebs raime nivTs – maT SeuZliaT
sxvadasxva xerxiT gamoxaton da aRweron, Tu rogoria igi – didi da mZime, Tu patara da
msubuqi. daasaxelon risgan Sedgeba, ra nawilebi aqvs, iReba Tu ara, ra feria, rogori
zedapiri aqvs, aqvs Tu ara suni, drekadia da a.S. pirveli jgufis moswavleebi unda mix-
vdnen, ra sagani aCvena maswavlebelma (mag. Tu karada aCvena – bavSvebma unda gamoicnon
ara marto is, rom es karadaa, aramed – es aris didi da mZime sagani; Tu wignia naCvenebi –
moswavleebma unda daaxasiaTon nivTi manam, sanam pirveli jgufis wevrebi ar gamoicnoben.
TamaSis Semdeg sasurvelia, bavSvebma axsnan, rogor aRiqvamdnen da ra warmodgenebi
eqmnebodaT TamaSis dros da ras ganicdidnen.

4. samuSao rveulSi muSaoba – piradi nivTebis gacnoba (5-7 wT)

maswavlebeli sTxovs bavSvebs, isev daubrundnen samuSao rveuls da daakvirdnen samu-


Sao gverdis qveda nawils:
– ra nivTebia aq daxatuli?
– SegviZlia maT vuwodoT piradi nivTebi?
– ratom vuwodebT, ras niSnavs piradi nivTebi?

davaleba wyvilebSi samuSaod:


maswavlebeli ganmartavs, rom zogierTi piradi nivTis Txoveba ar SeiZleba, zogis –
SesaZlebelia. moswavleebma wyvilebSi unda SeaTanxmon da amoicnon, mocemuli nivTebidan
romlis Txoveba ar SeiZleba da naxatebi gaaferadon da Semoxazon (aseTia savarcxeli,
kbilis jagrisi, pirsaxoci da cxvirsaxoci, saponi).
maswavlebeli morigeobiT Seamowmebs wyvilebSi Sesrulebul davalebas – bavSvebma
unda daasaxelon maT mier SerCeuli nivTebi da daasabuTon, Tu ratom Tvlian, rom am
nivTebis Txoveba (anu sxvebis mier xmareba) ar SeiZleba.
maswavlebeli gamokiTxavs ramdenime wyvils, Semdeg ki danarCen nivTebsac (makrate-
li, mzis saTvale, tansacmlis jargisi, sunamo) asaxelebinebs moswavleebs da sTxovs,
gamoTqvan TavianTi mosazrebebi – ratom SeiZleba maTi Txoveba, ufro sworad, sxvis mier
gamoyenebac.

5. saxelmZRvaneloze muSaoba – `vaswavloT Cvens megobars Tavis movla~


(5-7 wT)
davaleba jgufebSi samuSaod:
saxelmZRvanelos Semdeg gverdze mocemulia biWis suraTi (qvemoT Cans misi kbilebi
da xelis TiTebi). maswavlebeli: ra mosvlia biWs, ratom gamoiyureba ase?
jgufebma unda moifiqron, Tu rogor daexmaron Tanatols, rom gasufTavdes da mowes-
rigdes (sWirdeba xel-piris dabana, kbilebis gaxexva Tmis davarcxna, tansacmlis gamocvla
da frCxilebis daWra.).

55
jgufis wevrebi TavianT gamosvlebSi urCeven Tanatols, ra gaakeTos da rogor.
Semdeg maswavlebeli eubneba bavSvebs, rom am biWma SeiZleba ar icis, rogor gaixexos
kbilebi. `amitom vavarjiSoT igi kbilebis wmendaSi~.
maswavlebeli bavSvebs uxsnis, Tu rogor unda moixmaron kbilis jagrisi. amisTvis is
iRebs sakuTar jagriss da (an mocemul suraTze) aCvenebs jagrisis yvela mimarTulebiT
moZraobas: zemoT, qvemoT, marcxniv, marjvniv, Sida mxridan. Semdeg uxsnis, rom jagrisi
moxmarebis Semdeg kargad unda garecxon da ise Seinaxon.
dasasrul, maswavlebeli gamoTqvams imeds, rom amis Semdeg wignis personaJi da misi
moswavleebi dReSi orjer, dila-saRamos, sworad gaixexaven kbilebs da TeTri, jansaRi
kbilebi eqnebaT.

6. saklaso diskusia (3-5 wT)

maswavlebeli svams sadiskusio kiTxvebs:


– kidev ra SeiZleba mivakuTvnoT pirad nivTebs?
– Tu SeiZleba fexsacmlis (Sarvlis, qudis...) Txoveba? ratom?
– rogor movuaroT pirad nivTebs? rogor SevinaxoT isini sufTad?..

7. gakveTilis Sejameba (3-5 wT)

sarekomendacio videomasala: https://www.youtube.com/watch?v=DEWGBw95bJw

gakveTili 17
Tema: Semodgoma
gakveTilis saTauri: Semodgoma
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon Sesaswavl obieqtze dakvirveba;
praqtikul aqtivobebSi monawileoba;
cocxali sxeulebis dajgufeba;
weliwadis droebTan dakavSirebuli cvlilebebis aRwera;
mcenareebisTvis damaxasiaTebeli cvlilebebis aRwera
da Sesabamisi argumentireba;
cocxali sxeulebis ZiriTadi niSan-Tvisebebis aRwera da
maTi aracocxalisgan gansxvaveba;
organizmebze garemo faqtorebis zemoqmedebis gamokv-
leva.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
bun.I.5. moswavlem unda SeZlos lokaluri garemos aRwera
da masSi orientireba.
bun.I.6. moswavlem unda SeZlos dRe-Ramesa da weliwadis
droebTan dakavSirebuli cvlilebebis aRwera.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: svams martiv kiTxvebs Sesaswavli sxeulis/movlenis
Sesaxeb;

56
akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
aRwers nacnobi sxeulis Tvisebebs (mag., feri, suni,
forma, gemo, faqtura) da ukavSirebs maT aRqmas sxvadasx-
va SegrZnebis organos (mag., „burTi wiTelia – Tvali“,
„Sokoladi tkbilia – ena“, an „Tovli TeTri da civia –
Tvali da kani“, „limoni yviTeli da mJavea – Tvali da
ena“);
amoicnobs da asaxelebs nacnobi mcenareebis ZiriTad
nawilebs (mag., Rero, foToli, fesvi, yvavili, nayofi);
ajgufebs cocxal sxeulebs mcenareebad da cxovelebad,
asabuTebs sakuTar gadawyvetilebas;
amoicnobs da CamoTvlis saswavlo garemoSi (mag., saklaso
oTaxi, skolis derefani, skolis ezo, sportuli darbazi,
tualeti, bufeti, eqimis kabineti, adgili, sadac unda
daelodos ufross) arsebul obieqtebs da saubrobs maT
daniSnulebaze;
asaxelebs da adarebs erTmaneTs weliwadis droebs,
msjelobs maT ganmasxvavebel niSnebze, saubrobs TiTo-
euli maTganisaTvis damaxasiaTebel amindze;
CamoTvlis weliwadis droebis mixedviT adamianis saqmi-
anobis (mag., mcenareebis dargva, rTveli, mosavlis aRe-
ba), cxovelebis qcevis (mag., frinvelebis gadafrena,
zamTris Zili) da mcenareebisaTvis damaxasiaTebeli
cvlilebebis (mag., yvaviloba, foTolcvena) magaliTebs.
saWiro masala: webo, feradi qaRaldebi, makrateli, feradi fanqrebi an
flomasterebi, foTlebi.

gakveTilis msvleloba:
1. eqskursia skolis ezoSi (25-30 wT)

maswavlebeli gakveTilis dawyebisTanave acnobs bavSvebs gegmas:


– dRes gakveTili skolis ezoSi CagitardebaT, amitom yuradRebiT unda iyoT da daicvaT
ezoSi qcevis wesebi (ar gaifantoT, ar ixmauroT da yuradRebiT momisminoT...) eqskursia-
gakveTili dakavSirebulia weliwadis Sesabamis drosTan – SemodgomasTan.
maswavlebels bavSvebi organizebulad gahyavs skolis ezoSi da aTvalierebinebs nar-
gavebs. xemcenareebs, balaxebsa da buCqebs ukve etyoba Semodgomis kvali: zogis foTle-
bi narinjisfer-yviTlad Seferadebula, zogs ukve dascvenia. maswavlebeli kiTxvebiT
cdilobs daanaxvos bavSvebs es movlena; Tu skolis ezoSi yurZeni an sxva xili mwifs,
aucileblad amazec unda gaamaxvilos yuradReba, aRniSnos da ganmartos, rom Semodgo-
maze bevri xili mwifdeba.
Semdeg maswavlebeli svams kiTxvebs:
– rogor fiqrobT, es qva Tu ganicdis raime cvlilebas Semodgomaze?
– ratom fiqrobT ase?
– romelia cocxali, xe Tu qva? buCqi Tu qva? WianWvela Tu qva?
– kidev ras xedavT cocxals Tqven irgvliv?
– qvis garda ras xedavT iseTs, rac aracocxalia?

57
(am da msgavsi kiTxvebis meSveobiT, bunebaze dakvirvebiT, bavSvebi Tavad SeZleben coc-
xali da aracocxali obieqtebis ZiriTadi niSan-Tvisebebis aRwerasa da Sedarebas).
maswavlebeli bavSvebs uxsnis, rom Semodgomis gavlena aracocxal bunebasac etyoba:
davakvirdeT cas – zafxulTan SedarebiT, Semodgomaze Rrublebi ufro muqi da pirquSia.
Tu mze anaTebs, zafxulisgan gansxvavebiT aRara aqvs mwveli sxivebi, amitom sagrZnoblad
grila; Tu wvims – es araa zafxulis Sxapuna wvima, didxans, gadauReblad da mosawyenad
wvims, Weqa-quxilic iSviaTad ismis.
Semdeg maswavlebeli sTxovs bavSvebs Camocvenili foTlebidan amoarCion ramdenime
da aRweron. aRmoCndeba, rom yvela foToli erTi feris araa – foTlebs mravalnairi
Seferiloba aqvT, Tumca yviTeli Warbobs.
maswavlebeli sTxovs bavSvebs, Seadaron erTmaneTis foTlebi formis, sididis, feris
mixedviT – ipoviT zustad erTnair or foTols?
am davalebis Sesrulebis Semdeg bavSvebma unda daaskvnan, rom ori erTnairi foTlis
moZebna SeuZlebelia. maswavlebeli ki dasZens, rom bunebaSi aseTi ram ar arsebobs – foT-
lebi SeiZleba Zalian hgavdes erTmaneTs, magram ori zustad erTnairi ar iqneba, yvela
ganumeorebelia. moswavleebma foTlebi Tan unda waiRon saklaso oTaxSi.
ezoSi yofnisas maswavlebeli bavSvebs Seayovnebs im adgilas (Tu aseTi arsebobs), sadac
danagvianebuli garemoa. – daakvirdiT, ra xvdeba cudad Tqvens Tvals? ra auSnoebs gare-
mos. maswavlebelma bavSvebi unda miiyvanos im azramde, rom nagavi da narCenebi auSnoebs
da usufTaos xdis garemos. aucilebelia maTi sanagve urnaSi moTavseba. maswavlebels
winaswar momzadebuli aqvs higienuri xelTaTmanebi narCenebis Sesagroveblad. igi moswav-
leebs urigebs xelTaTmanebsa da nagvisTvis gankuTvnil polieTilenis parkebs da sTxovs
ezoSi aRmoCenili nagvis Segrovebasa da sanagve urnaSi gadayras. maswavlebeli bavSvebis
yuradRebas amaxvilebs Camocvenil foTlebze da svams kiTxvas: migaCniaT Tu ara foTlebi
sayofacxovrebo nagvad da sTxovs pasuxis dasabuTebas.

TamaSi – foTolcvena (5-6 wT)


maswavlebeli ezoSi (an SeuZliaT saklaso oTaxSi dabrundnen da iq iTamaSon) bavSvebs
yofs mcire jgufebad. TiToeulma jgufma Jest-mimikis saSualebiT unda ganasaxieros
yviTeli foToli (gaiTamaSos vardnis an haerSi qariT bzrialis scena: ras grZnobs, ras
ganicdis, risi eSinia, uxaria Tu ara xidan Camovardna, da a.S. – bavSvebis fantazia am mxriv
usazRvroa). SeiZleba TamaSSi mTelma jgufma miiRos monawileoba – sasurvelia, arcerTi
msurveli ar darCes uyuradRebod da yvelas mieces TamaSis saSualeba.

2. samuSao rveulSi muSaoba (4-5 wT)

maswavlebeli sTxovs moswavleebs, gadaSalon samuSao rveuli da gaaferadon Semod-


gomis foTlebi.

3. gakveTilis Sejameba (1-2 wT)

maswavlebeli ajamebs gakveTils – moswavleebi ixseneben, ra naxes da gaiges am dRes


axali da saintereso, ra daamaxsovrdaT, ra moewonaT an ra ar moewonaT...

rekomendacia:
aseTi mecadineobis dros bavSvebs mravali kiTxva uCndebaT. SeZlebisdagvarad mieciT
saSualeba yvela msurvelma ikiTxos, rac ainteresebs da SeecadeT am kiTxvebis pasuxebi
maSinve ar uTxraT, aramed xeli SeuwyveT, Tavad mividnen sasurvel pasuxamde.
Tu ezoSi yofnis dros frinvelebis gadafrena an gadafrenisTvis momzadeba SeniSneT,
aucileblad miaqcevineT yuradReba moswavleebsac – daakvirdnen, ifiqron, imsjelon
maT qcevaze da daukavSiron igi weliwadis Sesabamis dros.
sarekomendacio masala: https://www.youtube.com/watch?v=wq-CxSiOnjE

58
gakveTili 18
Tema: Semodgoma
gakveTilis saTauri: Semodgomis ferebi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon weliwadis droebis monacvleobas-
Tan dakavSirebuli cvlilebebis aRwera/Sedareba;
bunebriv movlenebze dakvirveba da maTi aRwera;
dRe-Ramis ganmavlobaSi dakvirvebadi cvlilebebis dasax-
eleba da amasTan dakavSirebuli sakuTari saqmianobis
aRwera;
weliwadis droebis mixedviT tansacmlis daxarisxeba;
praqtikul aqtivobebSi monawileoba;
kolaJis Seqmna.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.6. moswavlem unda SeZlos dRe-Ramesa da weliwadis
droebTan dakavSirebuli cvlilebebis aRwera.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
asaxelebs dakvirvebad cvlilebebs dRe-Ramis ganmav-
lobaSi;
asaxelebs da adarebs erTmaneTs weliwadis droebs, msje-
lobs maT ganmasxvavebel niSnebze, saubrobs TiToeuli
maTganisaTvis damaxasiaTebel amindze;
saWiro masala: Tabaxis furclebi, webo, feradi qaRaldebi, makrateli,
feradi fanqrebi an flomasterebi, foTlebi.

gakveTilis msvleloba:
1. saubari wina gakveTilis Temaze da skolis ezoSi eqskursiiT miRe-
bul STabeWdilebebze (4-5 wT)
maswavlebeli sTxovs moswavleebs gaixsenon wina gakveTili.
ra ferebi sWarbobda garemoSi?
ra daamaxsovrdaT yvelaze metad?

2. kiTxva-pasuxi (4-5 wT)

maswavlebeli moswavleebs waukiTxavs sabavSvo leqss (sasurvelia aswavlos zepirad):


`gazafxuli, zafxuli,
Semodgoma, zamTari,
esec Seni oTxi dro,
weliwadi mzad aris~.
giorgi wereTeli

59
3. saxelmZRvaneloze muSaoba (5-6 wT)

maswavlebeli miuTiTebs saxelmZRvaneloSi mocemul Sesabamis gakveTils da sTxovs,


aRweron weliwadis droebi mocemuli suraTebis mixedviT.
Semdeg ki svams kiTxvebs:
– ramdeni droa weliwadSi?
– icvleba Tu ara buneba am droebis mixedviT?
– moqmedebs Tu ara bunebis cvalebadoba adamianebis cxovrebasa da Sromaze?
– cxovelebze?
– mcenareebze?

4. Tematuri saubari (4-5 wT)

Semodgoma seqtembriT iwyeba. mas mosdevs oqtomberi da noemberi. saqarTveloSi Semod-


gomis dasawyisSi, bunebis cvalebadoba TiTqos ar igrZnoba, Tumca seqtembris bolodan
Ramis xangrZlivoba imatebs, dRe ki – iklebs. mzis sxivebi imdenad cxeli da mwveli aRar
aris, rogoric zafxulSi iyo. oqtombris bolodan ki sagrZnoblad grila.
Tu zafxulis mowmendili ca silurjiT da xandaxan TeTri RrublebiT iwonebda Tavs,
Semodgomis caze nacrisferi Rrublebi Warbobs, xSirad wvims, gvian SemodgomiT ki – ganu-
wyvetliv cris xolme. miwa gvian Sreba. Sesabamisad, miwa da haeri sul ufro da ufro
civdeba.
saocari ferebia irgvliv, Semodgomis ferebi... TiTqos xeebi sadResaswaulod emzadebian:
sxvadasxvafer samoss icvamen, magram irgvliv mainc sevdanarevi siCume da simyudrovea.
yviTeli, wiTeli, oqrosferi, alag-alag mwvane, yavisferi foTlebi qaris dabervisas
haerSi frialeben, bzrialeben, trialeben da uRonod miwaze ecemian. bolos foTol-
mcveni xeebi da buCqebi sul mTlad SiSvldebian, TiTqos buneba daiRala da xangrZlivi
ZilisTvis emzadeba.

5. kolaJis Seqmna (15-20 wT)

maswavlebeli klass yofs wyvilebad, moswavleebs urigebs wina gakveTilze Segrove-


bul foTlebs da aZlevs davalebas, rom Tabaxis furcelze Seqmnan Semodgomis suraTi.
amisTvis moswavleebma unda gamoiyenon maT mier motanili foTlebi, samuSao rveulis
boloSi arsebuli feradi furclebi; SeuZliaT sxvadasxva feris figurebis gamoWra da
foTlebTan erTad Cawebeba. moswavleebs SeuZliaT, didi zomis foTlebi daWran da ise
gamoiyenon.
samuSaos dasrulebis Semdeg gaimarTeba prezentacia. bavSvebs (an wyvilebs) unda mie-
ceT saSualeba, mTel klass uCvenon namuSevrebi da aRweron, gamoTqvan TavianTi gancdebi
da Canafiqri.
maswavlebeli yovel gamosul moswavles morigeobiT gamoarTmevs namuSevars da daa-
magrebs kedelze. ase Seiqmneba saerTo suraTi, kolaJi.

6. gakveTilis Sejameba (2 wT)

mokled SeajameT Catarebuli gakveTili.

rekomendacia:
aseTi mecadineoba xmaurs da gamococxlebas iwvevs. moswavleebs mieciT saSualeba,
sakuTari STabeWdilebebi da fantazia SezRudvis gareSe gadmoscen.
yuradReba gaamaxvileT, rom is narCenebi, romelic dagrovdeba moswavleTa merxebze
da saklaso oTaxSi, TiToeulma moswavlem Tavad moaTavsos urnaSi.
Tu yvela kolaJis naxva-ganxilva ar eswreba, maTi gamofena kedelze an banerze aucile-
blad moawyveT da auxseniT bavSvebs, rom es yvelaferi aq didxans darCeba da yvelas eqneba
daTvalierebis saSualeba.

60
gakveTili 19
Tema: Semodgoma
gakveTilis saTauri: rTveli
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon weliwadis droebTan, kerZod,
SemodgomasTan dakavSirebuli adamianis saqmianobis
(rTveli, mosavlis aReba, mcenareebis dargva) aRwera;
Semodgomis Tveebis saxelwodebebis damaxsovreba;
movlenebis ilustraciaze amocnoba da aRwera;
piradi mosazrebebis da dakvirvebis Sedegebis dafiq-
sireba;
mcenareebis ZiriTadi nawilebis dasaxeleba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
bun.I.6. moswavlem unda SeZlos dRe-Ramesa da weliwadis
droebTan dakavSirebuli cvlilebebis aRwera.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
amoicnobs da asaxelebs nacnobi mcenareebis ZiriTad
nawilebs (mag., Rero, foToli, fesvi, yvavili, nayofi);
CamoTvlis weliwadis droebis mixedviT adamianis saqmi-
anobis (mag., mcenareebis dargva, rTveli, mosavlis aRe-
ba), cxovelebis qcevis (mag., frinvelebis gadafrena,
zamTris Zili) da mcenareebisaTvis damaxasiaTebeli
cvlilebebis (mag., yvaviloba, foTolcvena) magaliTebs.
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi.

gakveTilis msvleloba:
1. saqarTvelo mevenaxeobis qveyanaa – minileqcia (3-5 wT)

Cveni vazi uZvelesia msoflioSi, rac imaze metyvelebs, rom qarTveli kaci mevenaxe-
obas odiTganve misdevda.
vazis nayofis krefas rTveli hqvia. Cveulebriv, yurZnis dakrefa da dawurva saqar-
TveloSi oqtomberSi iwyeba. oqtombers Zvelad sTvelis Tve ewodeboda, amas garda, mas
RvinobisTvesac eZaxdnen.
yurZnis dawurvisTvis gankuTvnil adgils marani hqvia, xolo WurWels, romelSic
yurZens Wyletdnen an wuravdnen – sawnaxeli. Zvelad da axlac yurZnis dawurul wvens
qvevrSi asxamen.
qarTveli kaci Rvinos Wirsa da lxinSi moixmars.

2. `rTveli~ – suraTis aRwera (5-8 wT)

saqarTveloSi Semodgomaze tardeba tradiciuli zeimi – rTveli, anu yurZnis krefa.

61
rTvelSi monawileoba yvelasTvis didi siamovnebaa – xarobs qalic da kacic, bavSvic da
mozardic.
maswavlebeli:
– Tqvengan vinmes Tu miuRia monawileoba rTvelSi?
– ra hqvia mcenares, romelic yurZens isxams?
– rogori Rero aqvs mas? foToli?
– ra feris nayofi aqvs?

maswavlebeli sTxovs moswavleebs, gaixsenon is STabeWdilebebi da gancdebi, romlebic


rTvels ukavSirdeba. Semdeg ki gadaSalon wignebi da daakvirdnen suraTebs, romlebzec
kaxeTis rTvelisTvis damaxasiaTebeli epizodebia asaxuli. maswavlebeli sTxovs bavSvebs,
wyvilebSi gauziaron erTmaneTs mosazrebebi da Seecadon aRweron, ra aris suraTebze
gadmocemuli; weliwadis romeli droa asaxuli...
Semdeg ramdenime moswavle aRwers suraTebze gamosaxul moqmedebebs, sasurvelia, maT
Seavson erTmaneTis naTqvami, maswavlebelic exmareba kiTxvebiT da bavSvebs met-naklebad
sruli warmodgena eqmnebaT rTvelis Sesaxeb.

3. roluri TamaSi `rTvelSi~ (6-7 wT)

maswavlebeli bavSvebs yofs mcire jgufebad da aZlevs davalebas: TiToeulma jgufma


unda moifiqros da warmoadginos rTvelis romelime epizodi pantomimiT, sityvebis gareSe.
sxva jgufebma ki unda amoicnon, ra epizodi gaacocxles, ganasaxieres misma megobrebma.
inscenirebas morigeobiT dadgams yvela jgufi.

4. TamaSi `Semodgomis Tveebi~ (4-5 wT)

maswavlebeli svams kiTxvebs:


– vin icis, axla Semodgomis romeli Tvea?
– Semodgomis kidev romeli Tveebi iciT?
– vin CamoTvlis Semodgomis samive Tves TanmimdevrobiT?
am kiTxvebze SesaZlebelia maswavlebelma sruliad damakmayofilebeli pasuxi miiRos,
Tumca, SeiZleba iyos iseTi moswavlec, romelmac ar icoda Tveebis Tanmimdevroba. aseT
SemTxvevaSi maswavlebeli sTavazobs aseT TamaSs:
seqtembris aRmniSvnelia 1 taSi.
oqtombris – 2 taSi.
noembris – 3 taSi.
maswavlebeli ramdenjerme areulad daukravs taSs – xan erTxel, xan samjer, orjer,
isev samjer da a.S. bavSvebma ki unda gamoicnon Tveebi da daasaxelon. Semdeg maswavlebeli
sTxovs, meti yuradRebiT mousminon, is jer 1 taSs Semohkravs, Semdeg – 2-s, bolos 3-s da
ambobs, rom Semodgomis Tveebi swored am TanmimdevrobiT misdevs erTmaneTs da kvlav
imeorebs samive taSs.
moswavleebi unda mixvdnen, rom Tanmimdevroba aseTia: seqtemberi, oqtomberi, noemberi.

5. samuSao rveulSi muSaoba – `davexmaroT Tanatolebs~ (4-5 wT)

jgufebSi muSaoba:
samuSao rveulSi miTiTebuli gverdis zeda nawilSi kvlav Cndebian Cveni megzurebi.
isini Cafiqrebulni Sescqerian or kvadrats, romelTa ujrebSi naxatebia, TiTo ujra ki
– carieli. moswavleebma unda gamoicnon, ra unda iyos Caxatuli am ujrebSi da Caxaton.
(vinaidan TiToeul kvadratSi sam-sami erTnairi sagania, cariel ujraSi unda Caixatos
swored is mesame sagani, romelic aklia; erT SemTxvevaSi foToli da meoreSi – vaSli).
maswavlebeli sTxovs bavSvebs, imuSaon damoukideblad.
Sesrulebuli davalebebis Cvenebis Semdeg aRmoCndeba, vin amoicno sworad, bavSvebma
unda axsnan, rogor mixvdnen, rogor daadgines swori pasuxi.

62
6. `ra SeeSala mxatvars?~ (4-5 wT)

imave gverdis qveda nawilSi daxatulia gviani Semodgomis amsaxveli suraTi – civi
amindi, foToldacvenili xeebi...
moswavleebma jgufebSi unda imuSaon da aRmoaCinon, ra Seusabamobaa am naxatSi: I. mer-
cxali bartyebTan budeSi da II. iis yvavili Camocvenil foTlebSi. bavSvebma unda axsnan,
Tu ratom fiqroben, rom am SemTxvevaSi mxatvari Secda.

7. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)

rekomendacia:
am gakveTilebSi mocemuli aqtivobebi maswavlebels SeuZlia gamoiyenos sakuTari
Sexedulebisamebr (ar aris aucilebeli yvela aqtivobis gamoyeneba), klasis ganwyobisa
da SesaZleblobebis gaTvaliswinebiT.
mecadineobis dawyebamde, sasurvelia, kargad gaiazroT, romel aqtivobas ramden dros
moandomebT ise, rom kargad CaetioT gakveTilis droSi;
moswavleTa kiTxvebis mofiqrebis dros, SeecadeT ise waexmaroT, rom maTi SekiTxvebi
saswavlo Temas – Semodgomas ar gascdes.
Tu dro dagrCaT, gakveTilis bolos kidev gaameorebineT Semodgomis Tveebi da maTi
Tanmimdevroba.

8. saSinao davaleba

maswavlebeli gakveTilis bolos moswavleebs sTxovs, Semdegi gakveTilisTvis moi-


tanon raime xili (erTi cali).

gakveTili 20
Tema: Semodgoma
gakveTilis saTauri: Cven gviyvars xili
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon sxeulis aRwera sxvadasxva maxa-
siaTeblis mixedviT;
mcenaris nayofis, kerZod xilis rogorc sasargeblo
sakvebi produqtis gacnobiereba;
sxvadasxva xilis amocnoba/daxasiaTeba;
SegrZnebis organoebis daxmarebiT dakvirveba;
sxeulis amocnoba ilustraciasa da realobaSi;
komunikaciis sxvadasxva formis gamoyeneba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis
organoebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag., naxati,

63
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
aRwers nacnobi sxeulis Tvisebebs (mag., feri, suni,
forma, gemo, faqtura) da ukavSirebs maT aRqmas sxvada-
sxva SegrZnebis organos (mag., „burTi wiTelia – Tvali“,
„Sokoladi tkbilia – ena“, an „Tovli TeTri da civia –
Tvali da kani“, „limoni yviTeli da mJavea – Tvali da
ena“);
msjelobs adamianisTvis cxovelebisa da mcenareebis
mniSvnelobaze (mag., mcenareebis sxvadasxva nawilis
gamoyeneba sakvebad, saSen masalad, garemos gasalama-
zeblad; cxovelebisa da adamianebis megobroba; sakvebi
produqtebi, romlebsac gvaZleven cxovelebi);
saWiro masala: sxvadasxva xili, kalaTa, feradi fanqrebi an flomas-
terebi, plastelini.

gakveTilis msvleloba:
1. saxelmZRvaneloze muSaoba (5-6 wT)

saxelmZRvanelos Sesabamis gverdze, zeda nawilSi, bazris suraTia, daxlze mravalna-


iri xilia – TiTqmis yvelaferi, rac Semodgomaze gvxvdeba saqarTveloSi: atami, msxali,
vaSli, yurZeni da sxva mravali. Cveni megobrebic aqve arian, isini bazarSi wamouyvaniaT
xilis asarCevad da sayidlad.
maswavlebeli sTxovs moswavleebs, wyvilebSi daakvirdnen suraTs da Semdeg aRweron.
suraTis aRweris dros moswavleebma unda amoicnon xili da daasaxelon.
maswavleblis damatebiTi kiTxvebi:
– Tqven romeli xili giyvarT?
– rogor fiqrobT, ratom amboben, rom xili sasargebloa janmrTelobisTvis?
suraTis garCevisa da am saubris Semdeg maswavlebeli sTxovs bavSvebs, gadaSalon
samuSao rveuli Sesabamis gverdze, daasaxelon iq daxatuli xili da Semdeg gaaferadon.
Seaxsenebs bavSvebs, rom arsebobs (maT bunebaSi erTxel ukve ganasxvaves) cocxali da
aracocxali buneba.
– Tqveni azriT, cocxali buneba iZleva xils Tu aracocxali?
– mcenareebs unda mivakuTvnoT xili Tu cxovelebs?
– Tu iciT, ra hqvia im xeebs, romelic xils isxams? (xexili)
– im adgils, sadac aseTi xeebia darguli? (xexilis baRi)

2. kiTxva-pasuxi (3-5 wT)

maswavlebeli agrZelebs saubars Semodgomaze da dasZens, rom Semodgoma weliwadis


is droa, roca glexi mTeli wlis mosavals iRebs da abinavebs, Tu Semodgoma baraqiani da
uxvia, Sesabamisad, zamTris mas ar eSinia – bazaric savsea da ojaxic uzrunvelyofili.
– rogor ggoniaT, icvleba Tu ara frinvelebisa da cxovelebis qceva Semodgomaze?
daasabuTe Seni mosazreba (gadamfreni frinvelebi, cxovelebis mzadeba da a.S.).

3. xilis gamofenis mowyoba (6-8 wT)

davaleba jgufebSi samuSaod:


moswavleebs am gakveTilisTvis davalebuli hqondaT Sinidan erTi cali nebismieri
xilis wamoReba. maswavlebeli klass yofs jgufebad da sTxovs bavSvebs, amoiRon mota-
nili xili da daalagon magidebze – jgufebma unda moawyon xilis gamofena.
davaleba aseTia: jgufidan erTi moswavle dgeba, saTiTaod iRebs maT magidaze arse-
bul xils, mTel klass aCvenebs da asaxelebs. sasurvelia, mas jgufis meore moswavlec
exmarebodes – dasaxelebul xils is mokled axasiaTebs (tkbilia, mJavea, wvniania, rbilia,

64
magaria, didi kurka aqvs, suni aqvs...) ase, morigeobiT, monawileobas miiRebs yvela jgufi.
maswavlebels SeuZlia xilis dasaxasiaTeblad gamoiyenos saxelmZRvaneloSi mocemuli
suraTebic.

4. TamaSi – `davinaxoT xelebiT~ (10-12 wT)

maswavlebels momzadebuli aqvs didi kalaTa an yuTi, romelSic motanil xils Caawyo-
ben, zemodan maswavlebeli naWers gadaafarebs. TiToeuli jgufidan maswavlebeli iZa-
xebs erT moswavles. man xeli unda Cayos kalaTaSi, romelime xili TiTebiT mosinjos da
daasaxelos. Semdeg amoiRebs mis mier SerCeul xils da gamoCndeba, sworad amoicno Tu
ara. ase morigeobiT yvela jgufi miiRebs monawileobas (aucilebeli araa yvela bavSvi
saTiTaod CaerTos TamaSSi, es Zalian did dros waiRebs). xili maswavlebelma unda Sei-
naxos momdevno gakveTilisTvis.

rekomendacia:
Tu gakveTilze dro darCeba, sasurvelia sxvadasxva xilis gamoZerwva da Semdeg gamofe-
nis mowyoba. Tu ara, igive davaleba SesaZloa Sesruldes xelovnebis (xatvis) gakveTilze.

gakveTilis Sejameba (2-3 wT)


sarekomendacio videomasala: https://www.youtube.com/watch?v=7mH75_KM0mU

gakveTili 21
Tema: Semodgoma
gakveTilis saTauri: xilia Tu bostneuli?
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon sxeulis aRwera sxvadasxva maxasi-
aTeblis mixedviT;
mcenaris nayofis, kerZod bostneulis, rogorc sasar-
gelo sakvebi produqtis ganxilva;
xilisa da bostneulis amocnoba/daxarisxeba;
nacnobi sxeulis Tvisebebis aRwera;
weliwadis droebis mixedviT adamianis saqmianobis CamoT-
vla.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
bun.I.6. moswavlem unda SeZlos dRe-Ramesa da weliwadis
droebTan dakavSirebuli cvlilebebis aRwera.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
aRwers nacnobi sxeulis Tvisebebs (mag., feri, suni, forma,
gemo, faqtura) da ukavSirebs maT aRqmas sxvadasxva
SegrZnebis organos (mag., „burTi wiTelia – Tvali“,
„Sokoladi tkbilia – ena“, an „Tovli TeTri da civia –
Tvali da kani“, „limoni yviTeli da mJavea – Tvali da
ena“);

65
CamoTvlis weliwadis droebis mixedviT adamianis
saqmianobis (mag., mcenareebis dargva, rTveli, mosavlis
aReba), cxovelebis qcevis (mag., frinvelebis gadafrena,
zamTris Zili) da mcenareebisaTvis damaxasiaTebeli
cvlilebebis (mag., yvaviloba, foTolcvena) magaliTebs.
saWiro masala: mravalnairi xili da bostneuli, kalaTa an yuTi, fanqrebi
an flomasterebi.

gakveTilis msvleloba:
1. zRapris `Talgami“ gaxseneba (5-7 wT)

maswavlebeli ekiTxeba moswavleebs:


– iciT zRapari `Talgami“? babuam (papam) bostanSi rom daTesa da Zalian didi gaizarda?
Tuki moswavleebs es zRapari gagonili aqvT, maSin maswavlebeli sTxovs, gaixsenon da
moyvnen misi Sinaarsi. Tu aRmoCndeba, rom klasSi zRapari aravin icis, maswavlebeli Tavad
mouTxrobs zRapars. `bostanSi es Talgami imxela gaizarda, rom babuam ver amoTxara, ver
moeria. babuam bebias dauZaxa; moswies, magram verc erTad amoTxares. bebiam SviliSvils
uxmo. gogona bebias Caafrinda, bebia – babuas, babua – Talgams. mainc ver amoiRes miwidan.
gogonam finias dauZaxa, finiam – fisos. sweven, sweven, ver amouTxriaT. fisom wruwunas
dauZaxa da misi daxmarebiT yvelam erTad Zlivs amoagdes veeberTela Talgami.

2. roluri TamaSi (6-8 wT)

maswavlebeli klass yofs 2 an 3 jgufad. TiToeulma jgufma unda dadgas mini-speqtakli


zRapris mixedviT.

3. saxelmZRvaneloze muSaoba (3-4 wT)

davaleba jgufebSi samuSaod:


zRapris gaxsenebis Semdeg maswavlebeli moswavleebs sTxovs moZebnon saxelmZRva-
neloSi Sesabamisi gakveTilis gverdi, sadac zRapris personaJebis SuaSi xatia Talgami
da Warxali.
davaleba aseTia: jgufebSi unda ifiqron da amoicnon, romelia Talgami, romeli –
Warxali. aRweron da daasabuTon TavianTi mosazreba. jgufebma unda axsnan, Tu rogor
mixvdnen ra ra iyo.

4. saubari – ra aris bostneuli? (4-5 wT)

maswavlebeli warmarTavs saubars Semdegi kiTxvebis gamoyenebiT:


– rogor fiqrobT, Talgami xilia? Warxali?
– maS, ra aris?
im SemTxvevaSi, Tu bavSvebi ver pasuxoben sworad da ver asaxeleben sityva `bostne-
uls~, maswavlebeli damxmare kiTxvebis saSualebiT exmareba maT:
– aba gaixseneT, sad daTesa babuam Talgami? (bostanSi)
– kidev ras Tesaven bostanSi? (arc is aris gamoricxuli, rom qalaqelma bavSvebma am
kiTxvas ver upasuxon, maSin maswavlebeli exmareba: niors sad Tesaven? xaxvs? stafilos?..).
– rogor fiqrobT, ra saerTo saxeli aqvs bostanSi moyvanil am mcenareebs?
maswavlebelma amgvari kiTxvebiT bavSvebi unda miaxvedros, rom bostanSi moyvanil
sakveb mcenareebs hqvia bostneuli. bavSvebs saxelmZRvaneloSi mocemul ilustraciebze
SeuZliaT naxon rogor moyavT pomidori.

5. samuSao rveulSi muSaoba (6-7 wT)

samuSao rveulSi daxatulia sxvadasxva xili da bostneuli.


davaleba aseTia: xelis auReblad xilsa da bostneuls Soris moswavlem xazi ise unda
gaavlos, rom marcxena mxares darCes xili, marjvena mxares – bostneuli. Semdeg wyvile-

66
bi erTmaneTSi amowmeben namuSevars da maswavleblis moTxovniT bostneuls cal-calke
amoicnoben da asaxeleben.

6. TamaSi – xilia Tu bostneuli? (4-5 wT)

am gakveTilisTvis maswavlebels kalaTaSi gamzadebuli aqvs mravalnairi xili da bostne-


uli (bostneulidan sasurvelia iyos: Talgami, boloki, Warxali, niori, xaxvi, kartofili,
pomidori, kitri, lobio, wiwaka, stafilo, kombosto, sxvadasxva mwvanili...) maswavlebeli
acnobs TamaSis pirobas – bavSvebma unda amoicnon mis mier naCvenebi xili an bostneuli
da frontalurad daiZaxon. ase rom, maswavlebeli yvelas dasanaxad xan erTs iRebs kala-
Tidan, xan meores. bavSvebi ki adgilebidan iZlevian pasuxs: `xili~ an `bostneuli~.
Semdeg TamaSi odnav rTuldeba:
yovel jerze TiToeuli merxidan pasuxobs ori bavSvi (wyvili) morigeobiT. erTi asa-
xelebs imas, rasac maswavlebeli aCvenebs, meore ambobs xilia Tu bostneuli. magaliTad,
maswavlebelma kalaTidan amoiRo niori. dgeba ori moswavle; erTi ambobs – es nioria,
meore: niori bostneulia.

7. gakveTilis Sejameba (3-5 wT)

rekomendacia:
am gakveTilebSi mocemuli aqtivobebi maswavlebels SeuZlia gamoiyenos sakuTari
Sexedulebisamebr (ar aris aucilebeli yvela aqtivobis gamoyeneba), klasis ganwyobisa
da SesaZleblobebis gaTvaliswinebiT.
sarekomendacio videomasala: https://www.youtube.com/watch?v=j6Iz8mbCVfU

gakveTili 22
Tema: sakvebi
gakveTilis saTauri: bostneuli – sasargeblo sakvebi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon usafrTxoebis wesebis dacviT,
martiv praqtikul aqtivobebSi monawileoba;
sakuTari mosazrebis an kvlevis Sedegebis sityvierad
wardgena/dasabuTeba;
SegrZnebis sxvadasxva organos daxmarebiT konkretuli
sxeulis aRwera;
sxeulebis amocnoba, aRwera, daxarisxeba;
mcenaris ZiriTadi nawilebis amocnoba/dasaxeleba
adamianisaTvis mcenareuli sakvebis mniSvnelobaze
msjeloba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;

67
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
amoicnobs da asaxelebs nacnobi mcenareebis ZiriTad
nawilebs (mag., Rero, foToli, fesvi, yvavili, nayofi);
msjelobs adamianisTvis cxovelebisa da mcenareebis
mniSvnelobaze (mag., mcenareebis sxvadasxva nawilis
gamoyeneba sakvebad, saSen masalad, garemos gasalama-
zeblad; cxovelebisa da adamianebis megobroba; sakvebi
produqtebi, romlebsac gvaZleven cxovelebi);
saWiro masala: fanqari, bostneuli, bostneulis salaTa, stumris mowve-
va.

gakveTilis msvleloba:
1. saubari jgufebSi – riTi vikvebebiT? (3-4 wT)

maswavlebeli klass Seaxsenebs, rom am mecadineobaze gagrZeldeba bostneulis Tema.


klasi iyofa jgufebad. TiToeul jgufs maswavlebeli urigebs sxvadasxva bostneuls
(3-4 cals jgufze).
moswavleebma unda ifiqron da Semdeg ganmarton, romeli bostneulis ra nawils iye-
nebs adamiani sakvebad. aqve jgufma unda daasaxelos is kerZebi, romlebSic am bostneuls
iyeneben.

2. saxelmZRvaneloze muSaoba – `ras Wamen Cveni wignis personaJebi?~


(10 wT)
saxelmZRvaneloSi, gakveTilis Sesabamisi gverdis zeda nawilSi Cveni wignis gmire-
bi wvnians Seeqcevian. rogorc Cans, erTi maTgani madianad miirTmevs wvnians, meore ki
wuniaa – etyoba, ar uyvars wvnianSi mwvanili, xaxvi, stafilo... es bevri bavSvisa da mSob-
lis gadauWreli problemaa da sasurvelia iTqvas, rom bostneuliT gakeTebuli wvniani
aucilebelia bavSvis sxeulis zrdisa da janmrTelobisTvis. amitom maswavlebeli sTxovs
bavSvebs, urCion gogonas da rogorme dausabuTon, rom man aucileblad unda Wamos wvni-
ani kerZi.

maswavlebeli moswavleebis yuradRebas amaxvilebs gakveTilis bolos mocemul ilus-


traciaze, sadac bostneulis suraTebia da sTxovs maT, CamoTvalon maTi saxelwodebebi.
Tu gauWirdebaT, maswavlebeli Tavad Seaxsenebs. Semdeg ki svams SekiTxvas.
SegiZliaT daasaxeloT, ra saerTo saxeli hqvia marcxniv mocemul bostneuls? (mwvanili)
xSirad iyenebs diasaxlisi mwvanils? daasabuTe, Seni azriT, ratom?
(gemriels xdis sakvebs, vitaminebiT aris savse, alamazebs da a.S.)

3. samuSao rveulSi muSaoba (4-5 wT)

Tuki gogona wuniaa, samagierod baWia arasodes ambobs uars bostneulze. axlac, samuSao
rveulis mocemul gverdze, cdilobs miakvlios stafilos, magram amisTvis labirinTSi
gzis gakvleva sWirdeba.
moswavleebma individualurad unda Seasruloan es davaleba da Semdeg wyvilebSi Sea-
mowmon.

4. bostneulis cocxali salaTa (10-12 wT)

am gakveTilisTvis maswavlebeli bavSvebs siurprizs umzadebs. sasurvelia, Tu, ra Tqma


unda, amis saSualeba aris, gakveTilis bolo aqtivobebi Catardes skolis sasadiloSi.
maswavlebeli winaswar SeTanxmebulia 4 an 5 mSobelTan, an skolis mzareulTan, romlebmac
bostneulisgan cocxali salaTebi unda moamzadon (cal-calke) da moitanon am gakveTil-
isTvis. maswavlebeli klass yofs imden jgufad, ramdeni mSobelic miiRebs monawileobas

68
am aqtivobaSi. mSoblebi Semodian, maswavlebeli moswavleebs ganumartavs maTi mosvlis
mizezs da ambobs, rom gaimarTeba konkursi jgufebs Soris.
TiToeuli mSobeli TiTo jgufTan nawildeba, maT winaswar momzadebuli cocxali
salaTa unda gaawyon lamazad TefSze da Tan Seecadon, am saqmianobaSi bavSvebsac miaRe-
binon monawileoba.
konkursis pirobebi aseTia:
I. vin (romeli jgufi) ufro sworad upasuxebs kiTxvas – ratom hqvia am kerZs cocxali
salaTa?
II. romeli jgufis salaTaa yvelaze lamazi da mimzidveli? (SeiZleba Jiuris Sedgena:
TiTo jgufidan TiTo moswavle).
III. vin CamoTvlis Seucdomlad – ra da ra bostneulia gamoyenebuli arsebul salaTSi?
IV. vin ufro kargad daasabuTebs – ratom aris cocxali bostneuli sasargeblo sakvebi?

5. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)

gakveTili 23
Tema: sakvebi
gakveTilis saTauri: sakvebi produqtebi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon ilustraciebsa da realobaSi sxe-
ulebis amocnoba-daxarisxeba;
dasmul kiTxvebze pasuxis gasacemad dakvirvebis Sede-
gebsa da pirad mosazrebebze dayrdnoba;
sxeulis Tvisebebis aRwera;
grZnobis organoebis mniSvnelobis gacnobiereba sakvebi
produqtebis vargisianobis dadgenaSi;
mcenareuli da cxoveluri sakvebis gansxvaveba;
sworad kvebis aucileblobis gacnobiereba mozardis
zrda-ganviTarebisaTvis;
praqtikul aqtivobebSi monawileoba;
adamianisTvis cxoveluri da mcenareuli sakvebis mniS-
vnelobaze msjeloba;
dRe-Ramis monakveTebis gansxvaveba da sakuTari aqtivo-
bis dakavSireba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoe-
bis mniSvnelobis gacnobiereba. bun.I.3. moswavlem unda
SeZlos cocxali sxeulebis aRwera arsebiTi niSan-Tvise-
bebis mixedviT.
bun.I.6. moswavlem unda SeZlos dRe-Ramesa da weliwadis
droebTan dakavSirebuli cvlilebebis aRwera.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da mov-
lenebs ilustraciaze an realobaSi;

69
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
aRwers nacnobi sxeulis Tvisebebs (mag., feri, suni,
forma, gemo, faqtura) da ukavSirebs maT aRqmas sxvadasx-
va SegrZnebis organos (mag., „burTi wiTelia – Tvali“,
„Sokoladi tkbilia – ena“, an „Tovli TeTri da civia –
Tvali da kani“, „limoni yviTeli da mJavea – Tvali da
ena“);
msjelobs SegrZnebebisa da SegrZnebis organoebis mniS-
vnelobaze adamianisaTvis (mag., sakvebis vargisianobis
dadgena, quCaSi usafrTxod moZraoba) da cxovelebisaT-
vis (mag., safrTxis droulad aRmoCena, sakvebis mopoveba,
TavSesafris moZebna);
ajgufebs cocxal sxeulebs mcenareebad da cxovelebad,
asabuTebs sakuTar gadawyvetilebas;
msjelobs adamianisTvis cxovelebisa da mcenareebis
mniSvnelobaze (mag., mcenareebis sxvadasxva nawilis
gamoyeneba sakvebad, saSen masalad, garemos gasalama-
zeblad; cxovelebisa da adamianebis megobroba; sakvebi
produqtebi, romlebsac gvaZleven cxovelebi);
ganasxvavebs dRe-Ramis monakveTebs – dila, SuadRe, saR-
amo, Rame da ukavSirebs sakuTar aqtivobas/saqmianobas;
saWiro masala: feradi fanqrebi, TvalsaCinoebisTvis: xili da bostneu-
li, brinji, wiwibura, vermiSeli, makaroni, xaWo, araJani,
mawoni, muraba, jemi, nigvzis lebnebi da a.S.

gakveTilis msvleloba:
1. sursaTis amocnoba da dasaxeleba (5-6 wT)

wina gakveTilze saubari gvqonda xilsa da bostneulze, Sesabamisad is produqti


dResac gamogvadgeba. garda amisa, momaragebuli unda gvqondes brinji, wiwibura, ver-
miSeli, makaroni, xaWo, araJani, mawoni, muraba, jemi, nigvzis lebnebi, Tevzis konservi da
a.S.
maswavlebeli aCvenebs TiToeul produqts da svams kiTxvebs:
– ra aris es (moswavleebi asaxeleben)?
– romel kerZSi gamoiyeneba?
– umad mivirTmevT, Tu momzadeba (Sewva, moxarSva, gamocxoba) sWirdeba?
– vis uyvars misgan damzadebuli kerZi? ratom? rogori gemo aqvs?
–kidev romeli saWmeli giyvarT? ratom?
– risTvis sWirdeba adamians kveba?
am aqtivobis dros bavSvebi xil-bostneulsac imeoreben da axal codnasac iReben.

2. jgufebSi muSaoba (5-10 wT)

maswavlebeli klass yofs 3 an 4 jgufad da unawilebs mis xelT arsebul produqtebs


ise, rom yvela jgufs Sexvdes rogorc cxoveluri, ise mcenareuli sakvebi. davaleba ase-
Tia: bavSvebma unda daajgufon produqtebi. erT jgufSi gadairCes mxolod mcenareuli
sakvebi, meoreSi – mxolod cxoveluri. maswavlebeli svams kiTxvebs:
romeli sakvebi mzaddeba mxolod mcenarisagan?
romel sakvebs gvaZlevs cxoveli?
amis mixedviT, gayaviT Tqveni sursaTi or jgufad.
prezentaciis dros TiToeulma jgufma unda daasaxelos mcenareuli da cxoveluri
sakvebi. sasurveli iqneba axsnan kidec, romeli cxoveli gvamaragebs ama Tu im sakvebiT.

70
3. jgufebSi muSaoba (4-5 wT)

imave jgufebs eZlevaT axali davaleba:


maT xelT arsebuli produqtebi moswavleebma isev or jgufad unda gayon. oRond
amjerad erT jgufSi aTavseben yvela im produqts, romlis Wama adamians umad SeuZlia;
meoreSi – im produqts, romlebic Wamamde aucileblad unda damuSavdes (moixarSos, Sei-
wvas, gamocxves...).
moswavleebi aRmoaCenen, rom igive produqtebi sxvanairad dajgufda, radgan davalebis
piroba, moTxovna Seicvala.
prezentaciis dros sasurveli iqneba, yuradReba mieqces imasac, romeli sakvebi –
cxoveluri Tu mcenareuli SeiZleba vWamoT rogorc umad, ise damuSavebuli.

4. samuSao rveulSi muSaoba (5-6 wT)

maswavleblis daxmarebiT bavSvebi samuSao rveulSi pouloben im gverds, romelzec


mocemulia sxvadasxva produqti da kerZi. muSaoba SeiZleba warimarTos individualurad,
an wyvilebSi. moswavleebma unda amoicnon, romel produqts romel kerZSi iyeneben da
xazebiT daakavSiron isini. mag.: kvercxi – erbokvercxTan; yveli – xaWapurTan da a.S. arc
is aris gamoricxuli, rom zogierTi produqti or kerZs daukavSiron. yvela SemTxvevaSi,
prezentaciis dros moswavleebma unda daasabuTon, ratom fiqroben ase.

5. saxelmZRvaneloze muSaoba (4-5 wT)

saxelmZRvaneloSi mocemul komiqsebSi Cans, rom Cveni nacnobi personaJi dRis ganmav-
lobaSi sauzmobs, swavlobs, sadilobs da a.S. moswavleebma TanmimdevrobiT unda aRweron
suraTebi, romelTa mixedviT mixvdebian, dRis romel monakveTSi sauzmoben adamianebi,
rodis sadiloben da rodis vaxSmoben. anu aRweris procesSi gaigeben sityvebis Sinaarss
da daimaxsovreben, rodis unda gamoiyenon Semdegi sityvebi: dila – sauzme, SuadRe –
sadili, saRamo – vaxSami.
wignze muSaoba SeiZleba warimarTos individualurad an wyvilebSi.

6. saklaso diskusia (3-4 wT)

sasurvelia, maswavlebelma gamarTos saklaso diskusia. kiTxvebi diskusiisTvis:


– Tqveni azriT, romeli sakvebi ufro sasargebloa bavSvisTvis?
– ra ziani moaqvs bevri tkbileulis Wamas?
– aris Tu ara sasargeblo bevri sakvebis miReba?
– rogor mivxvdeT, Zvelia Tu ara sakvebi? gafuWebuli xom ar aris? (suniT, Secvlili
gemoTi, vizualurad...)

7. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)

mokled SeajameT gakveTili.

rekomendacia:
am gakveTilebSi mocemuli aqtivobebi maswavlebels SeuZlia gamoiyenos sakuTari
Sexedulebisamebr (ar aris aucilebeli yvela aqtivobis gamoyeneba), klasis ganwyobisa
da SesaZleblobebis gaTvaliswinebiT. Tu maswavlebeli yvela produqts ver moitans,
Secvalos igi suraTebiT.

71
gakveTili 24
Tema: sakvebi
gakveTilis saTauri: sasmeli
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon dakvirvebis Sedegebsa da pirad
mosazrebebze dayrdnobiT kiTxvebze pasuxis gacema;
nivTierebis (wyali) daxasiaTeba;
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
bun.1.4. moswavlem unda SeZlos sxeulebis Sedareba Semad-
geneli nivTierebis/masalis Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
aRwers nacnobi sxeulis Tvisebebs (mag., feri, suni,
forma, gemo, faqtura) da ukavSirebs maT aRqmas sxvadasx-
va SegrZnebis organos (mag., „burTi wiTelia – Tvali“,
„Sokoladi tkbilia – ena“, an „Tovli TeTri da civia –
Tvali da kani“, „limoni yviTeli da mJavea – Tvali da
ena“);
amoicnobs da asaxelebs yoveldRiurobaSi gavrcelebul
nivTierebebs/masalebs;
axasiaTebs nivTierebebs/masalebs advilad dakvirvebadi
Tvisebebis (mag., gamWvirvaloba, drekadoba, tivtivis
unari, wyalgaumtaroba ) mixedviT;
ajgufebs erTnairi nivTierebisgan/masalisagan damzade-
bul sxeulebs.
saWiro masala: feradi fanqrebi, plastmasis Wiqebi yvela moswavlisTvis,
sasmeli wyali, videomasala.

gakveTilis msvleloba:
1. saklaso diskusia (2-3 wT)

maswavlebeli bavSvebs Seaxsenebs, rom wina mecadineobaze maT bevri imuSaves imis dasa-
dgenad, rom adamians saWmeli sWirdeba zrda-ganviTarebisa da sicocxlisaTvis. axla mas-
wavlebeli svams aseT SekiTxvas:
– rogor ggoniaT, ratom viyenebT gamoTqmas saWmel-sasmeli?
moswavleebi fiqriTa da msjelobiT unda mividnen daskvnamde, rom sasmeli, gansakuTrebiT
ki sasmeli wyali, aucilebelia Cveni arsebobisTvis. wylis garda yoveldRiurad mraval
sxvadasxva sasmels mivirTmevT (wvenebi, limonaTi, mineraluri wylebi, rZe, kompoti...)

2. praqtikuli – jgufuri samuSao (5-7 wT)

maswavlebeli klass yofs 4 kacian jgufebad, Semdeg TiToeul moswavles urigebs plast-
masis gamWvirvale Wiqebs da usxams cotaoden wyals. Semdeg ki sTxovs maT gamoikvlion/

72
aRweron igi (gemo, suni, gamWvirvaloba, mdgomareoba). prezentaciis dros TiToeuli
jgufidan erTi moswavle gaacnobs klass jgufis dakvirvebis Sedegs. sasurvelia, maswavle-
belma kiTxvebis daxmarebiT mimarTuleba misces prezentators azris ukeT CamoyalibebaSi.

3. jgufebSi muSaoba (3-4 wT)

maswavlebeli klass yofs 3 jgufad da TiToeuls aZlevs gansxvavebul davalebas:


I jgufma unda moifiqros, risTvis iyenebs adamiani wyals?
II jgufma – ra mniSvneloba aqvs wyals mcenareebisTvis?
III jgufma – ra mniSvneloba aqvs wyals cxovelebisTvis?
jgufuri prezentaciis Semdeg maswavlebels SeuZlia dasvas damatebiTi SekiTxvebi,
raTa moswavleebma ukeT gaacnobieron wylis mniSvneloba da saWiroeba yvela cocxali
organizmisTvis (mixvdnen, rom wyals adamianebi da cxovelebi marto sasmelad ar vxma-
robT, mas bevri sxva daniSnulebac aqvs. amitom wyals zomierad xarjva, gafrTxileba da
sisufTavis dacva sWirdeba rogorc Sin, ise skolaSi, bunebaSi).

4. saxelmZRvaneloze muSaoba (3-5 wT)

maswavlebeli sTxovs moswavleebs gadaSalon saxelmZRvanelo miTiTebul gverdze.


moswavleebma TanmimdevrobiT unda aRweron suraTebi, gviCvenon sasmeli wylis gza wyaro-
dan dafasoebul boTlebamde.

5. samuSao rveulSi muSaoba (5-7 wT)

saxelmZRvanelos pirveli davaleba wyvilebSi muSaobas iTvaliswinebs:


gverdis zeda nawilSi konturebSi mocemulia sxvadasxva saWmeli da sasmeli. moswav-
leebma jer unda amoicnon, ra ra aris da gaaferadon. Semdeg xazi ise unda gaavlon, rom
erT mxares darCes mxolod saWmeli, meore mxares – sasmeli. bolos, sanimuSod maswavle-
beli ganixilavs ramdenime wyvilis namuSevars, raTa sxvebmac Seamowmon, ramdenad sworad
Seasrules davaleba.

6. jgufebSi muSaoba (10-11 wT)

maswavlebeli klass yofs mcire jgufebad da amuSavebs samuSao rveulis imave gverdze
mocemul meore davalebaze (gverdis qveda nawilSi). aq bavSvebi unda daexmaron megobrebs
davalebis SesrulebaSi.
sam rigad mocemulia cxrili. TiToeul rigSi 5 ujraa. (maswavlebeli: `daakvirdiT
rigSi daxatul sagnebs. ra ris Semdeg xatia? amoicaniT, cariel ujraSi ra unda iyos
Caxatuli?~)
I rigSi erTmaneTis monacvleobiT xatia stafilo da kombosto. erTi ujra carielia
(moswavleebi unda mixvdnen, rom aq aklia kombosto da Caxaton);
II rigSi purisa da kvercxebis monacvleobaa mocemuli, oRond ori carieli ujriT
(aqac unda Caxaton puri da kvercxi ise, rom Tanmimdevroba daicvan);
III rigSi bavSvebma rZisa da wvenis Tanmimdevroba unda amoicnon da ori, erTmaneTisgan
daSorebuli carieli ujra unda Seavson (maT erTi wvenisa da erTi rZis Caxatva mouwevT).
prezentaciis dros, umjobesia, erTma jgufma mxolod erTi rigis Sesrulebuli vari-
anti aCvenos. amave dros, yvela gamomsvlelma unda axsnas, ratom Seasrula davaleba ase.

7. gakveTilis Sejameba (1-2 wT)

damatebiTi (an alternatiuli) aqtivoba


rogori sasmelebia Cvens sasadiloSi?
maswavlebeli bavSvebs sTavazobs Sesvenebaze Sevidnen skolis sasadiloSi da mza-
reulisgan Seagrovon informacia, ra saxis sasmelebia sasadiloSi.
organizebulad midian sasadiloSi, sadac bavSvebma unda amoicnon da daasaxelon iq

73
arsebuli sasmelebi, imsjelon: vis romeli sasmeli uyvars? ratom? kidev romeli sasme-
lebi ician, rac iq ar aris? rodis romel sasmels iyenebs xolme adamiani?
Semdeg maswavlebeli sTxovs mzareuls, mokled esaubros bavSvebs, rogor moixmars
sasadiloSi sasmel wyals dRis ganmavlobaSi. mas aseve SeuZlia urCios bavSvebs, romeli
sasmelia ufro sasargeblo janmrTelobisTvis (naturaluri wvenebi, kompotebi...) cxa-
dia, rom maswavlebeli winaswar aris SeTanxmebuli masTan yvela am sakiTxze.
maswavlebels SeuZlia gamarTos saubari sasmeli wylis mopovebis xerxebze. saqar-
TveloSi aris adgilebi, sadac xalxi wyaros an Wis wyliT sargeblobs, zogierT
sofelSi – nakadulebsac iyeneben.
maswavlebelma aqve isic unda ikiTxos, Tu smeniaT rame iseTi adgilebis Sesaxeb, sadac
sasmeli wylis mopoveba adamianebs Zalian uWirT? (aseTi adgilebi saqarTveloSic bev-
ria). yvela SemTxvevaSi gakveTili imis gameorebiT unda damTavrdes, rom sasmel wyals
gafrTxileba sWirdeba.

gakveTili 25
Tema: zamTari
gakveTilis saTauri: ras vicvamT?
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon sxeulis nawilebis amocnoba, aRwera,
daxarisxeba.
tansacmlis daxarisxeba weliwadis droebis mixedviT;
mravalferovani aqtivobebis meSveobiT Semecnebis sxva-
dasxva unaris (`mravalmxrivi inteleqtis~) ganviTarebis
xelSewyoba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.6. moswavlem unda SeZlos dRe-Ramesa da weliwadis
droebTan dakavSirebuli cvlilebebis aRwera.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
axarisxebs tansacmels weliwadis droebis mixedviT.
saWiro masala: makrateli, webo, muyaos yuTi, sxvadasxva sabavSvo tan-
sacmeli (maT Soris axali sityvebiT gadmocemuli).
videomasala, qarTuli samosi an ilustraciebi.

1. jgufebSi muSaoba (10-12 wT)

moswavleebi gadaSlian samuSao rveuls axal gverdze – aqac maTi nacnobi personaJebi
arian, oRond – tansacmeli ar acviaT; Cans, rom civi, Rrubliani, wvimiani amindia. fur-
clis qveda nawilSi daxatulia sxvadasxva sezonis da amindis Sesaferi tansacmeli, maTgan
Cvens personaJebs `ergeba~ mxolod am amindisTvis damaxasiaTebeli Sarvlebi, qurTukebi
da fexsacmlebi. moswavleebma sworad unda amoicnon, amoWran saWiro nivTebi da `Caac-
van~ – daawebon gogonasa da biWis suraTebs; jgufebma unda warmoadginon namuSevrebi da
axsnan, ratom Caacves baSvebs ase.

74
2. TamaSi `davinaxoT TiTebiT~ (7-9 wT)

moswavleebi kvlav jgufebad arian ganawilebulni. maswavlebels gamzadebuli aqvs


muyaos yuTi, romelSic awyvia: windebi, mokle Sarvali, kaSne, Tavsafari, xelTaTmani,
qamari, winsafari, qurTuki, qudi, Jaketi, svitri... maswavlebeli iRebs saTiTaod da aCve-
nebs bavSvebs. moswavleebma unda daasaxelon TiToeuli nivTi (rasac ver daasaxeleben,
maswavlebeli etyvis da bavSvebsac gaameorebinebs), mixvdnen civ amindSia Casacmeli Tu
TbilSi, an sxva ra daniSnuleba aqvs.
Semdeg iwyeba TamaSi. yoveli jgufidan erTi moswavle morigeobiT gamodis yuTTan.
maswavlebeli uxvevs Tvalebs. TvaldaxuWulma yuTidan unda amoiRos erTi nivTi, TiTebiT
gasinjos da amoicnos. Tu sworad amoicno, agrZelebs TamaSs; Tu arasworad – maswavle-
beli sxva jgufis moswavles gamoiZaxebs.

3. kvleva – risgan keraven tansacmels? (7-9 wT)

maswavlebeli bavSvebs xelaxla gadaanawilebs jgufebSi raime niSnis mixedviT (mag.,


SeiZleba erT jgufSi Tavi moiyaron TeTrperangianebma, meoreSi – Jaketianebma, mesame-
Si – qamrianebma da sxv.) Semdeg TiToeul jgufs eZleva tansacmlis yuTidan erTi an ori
nivTi – moswavleebma unda gamoikvlion da daadginon, ra masalaa gamoyenebeli am samosSi
(martivad, rogorc SeZleben. sakmarisia imis mixvedrac, rom zog SemTxvevaSi gamoyenebu-
lia tyavi, sxvagan – bambis naWeri, liToni, plastmasis Rilebi da a.S. an bewvi).
TavianT aRmoCenebs jgufebi warmoadgenen klasis winaSe da sakuTar mosazrebebs asabu-
Teben. sasurvelia, isic aRniSnon, `Tbilia~ esa Tu is samosi Tu `grili~, anu Tbil amindSi
icvamen Tu civSi (an sxva ra daniSnuleba aqvs).

4. gakveTilis Sejameba (4-5 wT)

maswavlebeli aRniSnavs, Tu ra iswavles am dRes, romeli iyo tansacmelTan dakavSi-


rebuli axali sityvebi; romeli TamaSi moewonaT, ratom?

damatebiTi (an alternatiuli) aqtivoba

TamaSi `taSi da bakuni~


maswavlebeli bavSvebs iwvevs wreSi. TamaSis wesi aseTia: Sarvlianma moswavlem (biWi
iqneba Tu gogona, sulerTia) unda Semokras taSi orjer, xolo kabiani – fexebs abakunebs
samjer. es xdeba morigeobiT. amitom maswavlebeli unda Seecados aseve morigeobiT gaa-
nawilos wreSi Sarval-kabiani bavSvebi. maSin taSi da bakuni ritmuli da saxaliso gamova.
(2 taSi + 3 bakuni). TamaSi SeiZleba ramdenjerme ganmeordes, sanam kargad ar aawyoben.
maswavlebels gamzadebuli aqvs Cveni winaprebis tradiciuli samosi – Coxa-axaluxi
an kaba (SesaZloa foto an videomasala). saubroben am samosis detalebze, daniSnulebaze,
silamazeze... dRes Tu iyeneben sadme (mocekvaveebi, xalxuri simRerebis Semsruleble-
bi...), vinmes xom ar aqvs Sin aseTi samosi – visia, moixmars Tu ara? rodis? da a.S.

rekomendacia:
am gakveTilebSi mocemuli aqtivobebi maswavlebels SeuZlia gamoiyenos sakuTari
Sexedulebisamebr (ar aris aucilebeli yvela aqtivobis gamoyeneba), klasis ganwyobisa
da SesaZleblobebis gaTvaliswinebiT.

maswavlebelma bavSvebi sivrciT warmodgenebze (marjvniv-marcxniv, SigniT-gareT...)


unda avarjiSos am gakveTilzec da periodulad mTeli wlis ganmavlobaSi. amisTvis mas-
wavlebeli iyenebs rogorc saxelmZRvanelos ilustraciebs, ise saklaso oTaxs an sxva
garemos.
sarekomendacio videomasala: https://www.youtube.com/watch?v=UA9j0i_SExg

75
gakveTili 26
Tema: zamTari
gakveTilis saTauri: zamTari
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon weliwadis droebis dasaxeleba da
erTmaneTTan Sedareba;
weliwadis droebTan dakavSirebuli cvlilebebis aRwera;
msjeloba da saubari weliwadis sxvadasxva droisTvis
damaxasiaTebel amindze;
weliwadis droebis mixedviT adamianis saqmianobis aRwera,
cxovelTa qcevis gaazreba;
weliwadis droebis mixedviT tansacmlis daxarisxeba;
klasSi saaxalwlo garemos SeqmnaSi monawileoba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
bun.I.6. moswavlem unda SeZlos dRe-Ramesa da weliwadis
droebTan dakavSirebuli cvlilebebis aRwera.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
asaxelebs adamianis SegrZnebis organoebs da maT fun-
qciebs (mag., Tvali – „vxedav“, yuri – „vismen“, ena – „Sevi-
grZnob gemos“, cxviri – „SevigrZnob suns“, kani – „Sevi-
grZnob siTbosa da sicives, gluv an xorklian zedapirs“);
aRwers nacnobi sxeulis Tvisebebs (mag., feri, suni,
forma, gemo, faqtura) da ukavSirebs maT aRqmas sxvadasx-
va SegrZnebis organos (mag., „burTi wiTelia – Tvali“,
„Sokoladi tkbilia – ena“, an „Tovli TeTri da civia –
Tvali da kani“, „limoni yviTeli da mJavea – Tvali da
ena“);
asaxelebs dakvirvebad cvlilebebs dRe-Ramis ganmav-
lobaSi;
ganasxvavebs dRe-Ramis monakveTebs – dila, SuadRe, saR-
amo, Rame da ukavSirebs sakuTar aqtivobas/saqmianobas;
asaxelebs da adarebs erTmaneTs weliwadis droebs, msj-
elobs maT ganmasxvavebel niSnebze, saubrobs TiToeuli
maTganisaTvis damaxasiaTebel amindze;
CamoTvlis weliwadis droebis mixedviT adamianis saqmi-
anobis (mag., mcenareebis dargva, rTveli, mosavlis aRe-
ba), cxovelebis qcevis (mag., frinvelebis gadafrena,
zamTris Zili) da mcenareebisaTvis damaxasiaTebeli
cvlilebebis (mag., yvaviloba, foTolcvena) magaliTebs.
axarisxebs tansacmels weliwadis droebis mixedviT.
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi, makrateli, webo,
videofilmi.

76
gakveTilis msvleloba:
1. saxelmZRvaneloze muSaoba (4-5 wT)

saxelmZRvanelos Sesabamis gverdze mocemulia zamTris scenebi: foto, romelzec


gamosaxulia zamTari qalaqSi, sofelSi, gayinuli mdinare da zamTris kurorti.
maswavlebeli sTxovs bavSvebs, daakvirdnen am suraTebs da aRweron.

2. saubari zamTris Temaze (2-3 wT)

es saubari maswavleblis mier daaxloebiT ase unda warimarTos:


– Tqven ambobT, rom am suraTebze zamTaria gamosaxuli. Tqvenc srialebT xolme Txi-
lamurebiT zamTarSi? xeli aswios, visac TxilamurebiT sriali da cigaoba uyvars...
– vin metyvis, axla weliwadis ra droa? daasabuTeT, ratom fiqrobT ase?
– skolaSi siaruli rom daiwyeT, weliwadis romeli dro iyo? maS, Semodgomas ra mosdevs?
– vin gaixsenebs da CamoTvlis Semodgomis Tveebs?
– axla romeli Tvea? (Cveni gaTvliT, dekemberi an ianvari unda iyos).
– e.i. dekemberi (an ianvari) zamTris Tvea. kidev romeli Tveebia zamTarSi?
(Tu bavSvebi zamTris Tveebs ver daasaxeleben, mxolod amis Semdeg asaxelebs maswav-
lebeli.)
– ramdeni Tvea zamTarSi? Semodgomaze ramdeni Tve iyo?

3. TamaSi `zamTris Tveebi~ (2-3 wT)

zamTris Tveebis ukeT dasamaxsovreblad maswavlebeli bavSvebs sTavazobs imis analo-


giur TamaSs, rac maT adre Semodgomis Tveebze iTamaSes. es aris TamaSi taSiT:
dekembris aRmniSvnelia 1 taSi
ianvris – 2 taSi
Tebervlis – 3 taSi
maswavlebeli ramdenjerme areulad ukravs taSs – xan erTxel, xan samjer, orjer, isev
samjer da a.S. TiToeul jerze moswavleebma unda gamoicnon Tve da daasaxelon. Semdeg
maswavlebeli sTxovs maT, kargad daukvirdnen misi taSebis Tanmimdevrobas; jer 1 taSi,
mere – 2 taSi, bolos – 3 taSi; uxsnis, rom zamTris Tveebi swored am TanmimdevrobiT mis-
devs erTmaneTs da kvlav imeorebs samive taSs. moswavleebma unda daimaxsovron zamTris
Tveebis Tanmimdevroba: dekemberi, ianvari, Tebervali.

4. samuSao rveulSi muSaoba (4-5 wT)

samuSao sruldeba wyvilebSi. rveulis miTiTebul gverdze kvlav Cveni personaJebi


arian. maT Soris mocemulia ori oTxkuTxedi da maTSi Caxatuli sagnebi. moswavleebi wignis
personaJebs unda daexmaron `zedmeti~ (uadgilo) sagnebis amocnobaSi (erT oTxkuTxedSi
xatia mokle Sarvali, anu Sorti, meoreSi – zafxulis fexsacmelebi). maT unda Semoxazon
es sagnebi da axsnan, ratom fiqroben, rom swored esa Tu is sagania `zedmeti~ da ara sxva.
naxatebi unda gaaferadon.

5. saxelmZRvaneloze muSaoba – `ra SeeSala mxatvars?~ (4-5 wT)

jgufebSi muSaoba:
saxelmZRvanelos imave gverdis qveda nawilSi zamTris peizaJia daxatuli. Tovlia-
ni garemoa. erT xeze foTlebi da leRvebia. biWi moklesaxeloebiani maisuriTaa; buCqze
yvavili amosula; caSi gadamfreni frinvelebis gundi Cans. moswavleebma es `Secdomebi~
unda amoicnon da Semdeg axsnan, `ra SeeSala mxatvars~.
maswavlebeli sTxovs moswavleebs gaixsenon da aRweron gareul cxovelTa qceva zam-
TarSi. moswavleebi am SemTxvevaSi gamoavlenen winare codnas (mag.: daTvi zamTris Zils
miscemia, ciyvi fuRuroSi imaragebs sakvebs da a.S.).
maswavlebels SeuZlia saubari gaagrZelos da moswavleebs uambos adamianis rolsa da

77
SesaZlo daxmarebaze. mag., frinvelebisTvis sakveburebis gakeTeba. gaixsenos, rom Turme
yofila SemTxvevebi, roca mkacri zamTris pirobebSi Sveli da iremi adamianebTan Camosulan
dasustebulebi da maTgan miuRiaT sakvebi, maTTan gamouzamTrebiaT, anu usargebliaT
adamianebis keTilganwyobiT da a.S. sasurvelia videofilmis Cveneba.
amis Semdeg maswavlebelma SesaZloa saubari gaagrZelos Sinauri cxovelebis qcevis
Sesaxeb zamTarSi da sTxovos moswavleebs, aRweron Sinauri cxovelebis qceva dRe-Ramis
ganmavlobaSi.

6. saklaso oTaxis morTva (10-15 wT)

samuSao rveulis momdevno gverdze sxvadasxvanairi fifqia daxatuli. moswavleebi


muSaoben individualurad an wyvilebSi. maT unda gamoWran es fifqebi (arCeviT an yvela)
da maswavleblis daxmarebiT miakran fanjris minebze.
maswavlebeli sTxovs bavSvebs, isaubron TavianT mogonebebze, zamTarSi gata-
rebuli saukeTeso dReebis Sesaxeb (maTi STabeWdilebebi TovlSi TamaSze, axali
wlis saCuqrebze da sxv.).
maswavlebeli atarebs mokle saklaso diskusias:
– rogoria buneba zamTarSi? riT gansxvavdeba zamTris buneba Semodgomis bunebis-
gan? (ufro metad acivda, xSirad yinavs, male Ramdeba, dRe moklea, Rame – grZeli, xeebi
ufoTlodaa, SiSvelia, Tovs...)
maswavlebeli svams kiTxvebs:
– gaixseneT, mkacri zamTris pirobebSi, dRe-Ramis monakveTSi, rodis ufro civa –
dRisiT, SuadRisas Tu saRamos?
– rogor gvacvia zamTarSi da ratom?
– riTi SevigrZnobT, rom Tovli civia?
– SeiZleba Tu ara SiSveli xelebiT gundis gakeTeba da ratom?
– iyenebT Tu ara xelTaTmans da ratom?
sasurvelia maswavlebelma bavSvebi miiyvanos daskvnamde, rom adamiani SexebiT aRiq-
vams, sagani civia Tu cxeli.

7. gakveTilis Sejameba (3-4 wT)

rekomendacia:
am gakveTilebSi mocemuli aqtivobebi maswavlebels SeuZlia gamoiyenos sakuTari
Sexedulebisamebr (ar aris aucilebeli yvela aqtivobis gamoyeneba), klasis ganwyobisa
da SesaZleblobebis gaTvaliswinebiT.
Tu axali wlis zeimi am gakveTilamde tardeba, SegiZliaT es mecadineoba CaanacvloT
wina kviris TemasTan ise, rom fifqebiT oTaxis morTva axali wlis zeimamde moeswros.

gakveTili 27
Tema: zamTari
gakveTilis saTauri: axali welic mosula
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon SegrZnebis organoebisa da martivi
xelsawyoebis gamoyenebiT Seswavlis obieqtze dakvirve-
ba;
SegrZnebis organoebis da maTi funqciebis dasaxeleba;
sxeulis Tvisebis aRwera;
dakvirvebis unaris ganviTareba;
xeli Seewyos moswavleebis Semecnebis sxvadasxva unaris
(`mravalmxrivi inteleqtis~) ganviTarebas.

78
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
asaxelebs adamianis SegrZnebis organoebs da maT fun-
qciebs (mag., Tvali – „vxedav“, yuri – „vismen“, ena – „Sevi-
grZnob gemos“, cxviri – „SevigrZnob suns“, kani – „Sevigr-
Znob siTbosa da sicives, gluv an xorklian zedapirs“);
aRwers nacnobi sxeulis Tvisebebs (mag., feri, suni,
forma, gemo, faqtura) da ukavSirebs maT aRqmas sxvadasx-
va SegrZnebis organos (mag., „burTi wiTelia – Tvali“,
„Sokoladi tkbilia – ena“, an „Tovli TeTri da civia –
Tvali da kani“, „limoni yviTeli da mJavea – Tvali da
ena“);
iyenebs sxvadasxva martiv xelsawyos (lupa, fonendosko-
pi) SegrZnebis gaZlierebis mizniT da aRwers sxeulis
Tvisebebs, romlebic am xelsawyoebis gamoyenebisas gax-
da TvalsaCino.
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi, lupa.

gakveTilis msvleloba:
1. saubari – rogor SevxvdiT axal wels? (6-8 wT)

muSaoba unda warimarTos wyvilebSi. or-ori moswavle erTmaneTs uziarebs axali wlis
STabeWdilebebs – vin sad da rogor Sexvda am wlis mosvlas, Tovlis papam ra saCuqrebi
moutana da sxv.
Semdeg bavSvebma unda gadmoscen erTmaneTis naambobi, anu TiToeulma moswavlem Tanak-
laselis monayoli, daimaxsovros da mohyves. sasurvelia, maswavlebelma dro dauTmos yvela
msurvels, Tan dro akontrolos. aqve maswavlebeli ramdenjerme svams SekiTxvas: `rodis
dgeba axali weli?~ raTa moswavleebma axali wlis dadgoma zamTars, pirvel ianvars dau-
kavSiron.

2. samuSao rveulSi muSaoba (5-6 wT)

samuSao rveulis Sesabamis gverdze mocemulia dausrulebeli naxatis konturebi (Tov-


lis papa xurjiniT, romelic asaCuqrebs bavSvebs.), romelic bavSvebma unda daasrulon
(igulisxmeba naZvis xis dasruleba) da gaaferadon. Semdeg ramdenime moswavles miecema
SesaZlebloba, isaubros naxatis Sesaxeb.

3. samuSao rveulSi muSaoba (3-4 wT)

imave gverdis qveda nawilSi xatia nafexurebi (qaTmis, ZaRlis, adamianis). maswavlebeli:
– Tovlze siarulis dros ra Cndeba Tovlze? – nakvalevi, nafexurebi;
– SegiZliaT gamoicnoT, es nafexuri visia?

79
bavSvebma unda imuSaon wyvilebSi. maT unda amoicnon, vis ekuTvnis nakvalevi da xaziT
daukavSiron Sesabamis personaJs.

4. TamaSi – `SevqmnaT fifqebi~ (6-8 wT)

maswavlebeli moswavleebs ayenebs wreSi xelCakidebulebs da sTavazobs, warmoidgi-


non fifqi da Seecadon Seqmnan igi. (anu bavSvebi ise unda ganawildnen, rom `fifqs~ eqvsi
wvero hqondes).
maswavlebeli arTulebs TamaSs SekiTxviT:
– oTx bavSvs Tu SeuZlia `fifqis~ Seqmna? xuTs? eqvss?
Tan ajgufebs Sesabamisad moswavleebs. bavSvebi xvdebian, rom minimum eqvsi moswavle
mainc aris eqvswveroiani fifqis Sesaqmnelad saWiro. dasasruls mTeli klasi erTiandeba
wreSi da maswavleblis davalebiT cdilobs, `Tovlis gundad~ Seikras (es bevrad ufro
advilicaa da saxalisoc).

5. fifqze lupiT dakvirveba (5-8 wT)

maswavlebels bavSvebi gahyavs skolis ezoSi. Tu Tovs, maT unda aRweron Tovli da
fifqi (feri, suni, gemo, forma, faqtura. daukavSiron igi SegrZnebis organoebs. Tovli
TeTria da civi. Tvali – kani. Semdeg fifqebs lupiT daakvirdnen. amisTvis araa aucilebe-
li bevri lupa, erTi an ori calic sakmarisia; maswavlebeli TavisTan ixmobs moswavleebs
morigeobiT da xelTaTmanze an saxeloze dacemul fifqebs akvirdebian. maswavlebeli am
dros svams SekiTxvas: ra xdeba lupiT dakvirvebis dros? (sagans gadidebulad vxedavT);
ramdeni wvero aqvs fifqs (eqvsi); fifqebi erTnairia Tu gansxvavebuli? (yvela fifqi gan-
sxvavebulia, Tumca hgvanan erTmaneTs). sxva bavSvebi am dros iqve arian da TavianT rigs
elodebian, Tan usmenen maswavlebels. (aqve SeiZleba gadamowmeba: marTla rCeba Tovlze
nakvalevi?)

6. gakveTilis Sejameba (1-2 wT)

gakveTili 28
Tema: zamTari
gakveTilis saTauri: saxifaTo nivTebi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon usafrTxoebis mTavari moTxovnebis
gacnobiereba;
xanZris gaCenis SemTxvevaSi usafrTxod moqmedebis unar-
Cvevebis gamomuSaveba;
SegrZnebis organoebis mniSvnelobis gacnobiereba;
movlenebis ilustraciaze an realobaSi amocnoba;
lokalur garemoSi sworad qcevis wesebis Camoyalibeba
da dacva.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
bun.I.5. moswavlem unda SeZlos lokaluri garemos aRwera
da masSi orientireba.

80
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
asaxelebs adamianis SegrZnebis organoebs da maT fun-
qciebs (mag., Tvali – „vxedav“, yuri -„vismen“, ena – „Sevi-
grZnob gemos“, cxviri – „SevigrZnob suns“, kani – „Sevi-
grZnob siTbosa da sicives, gluv an xorklian zedapirs“);
msjelobs SegrZnebebisa da SegrZnebis organoebis mniS-
vnelobaze adamianisaTvis (mag., sakvebis vargisianobis
dadgena, quCaSi usafrTxod moZraoba) da cxovelebisaT-
vis (mag., safrTxis droulad aRmoCena, sakvebis mopoveba,
TavSesafris moZebna);
maswavleblis daxmarebiT, TanaklaselebTan erTad aya-
libebs da icavs lokalur garemoSi (mag., klasSi, sko-
laSi, ezoSi, quCaSi, saxlSi) qcevis wesebs (mag., icavs
skolis sisufTaves).
saWiro masala: Wiqa, Tojina an manqana, feradi fanqrebi, saxifaTo nivTe-
bi: dana, makrateli, nemsi, lursmani.

gakveTilis msvleloba:
1. muSaoba wreSi – `saxifaTo nivTebi~ (8-10 wT)

maswavlebeli agrZelebs axal welze saubars da dasZens, rom axal wels axlavs maSx-
alebi, feierverkebi, uamravi manaToblis cimcimi da sxv.
es yvelaferi lamazia, Tumca arcTu usafrTxo. xSiria usiamovno istoriebi (damwv-
robebi, sxvadasxva travma...). maswavlebeli yuradRebas amaxvilebs usafrTxoebaze da im
qcevaze, rac aucilebelia amgvar nivTebTan urTierTobisas.
maswavlebels gamzadebuli aqvs basri da wvetiani sagnebi (dana, makrateli, nemsi, lur-
smani...) da arasaxifaTo sagnebi (Wiqa, wigni, kalami, saTamaSo...). yvelafers alagebs iatakze
da sTxovs bavSvebs am sagnebis garSemo Sekran wre (an dasxdnen, an Cacucqdnen). maswavle-
beli ganmartavs, rom saojaxo nivTebs Soris gvxvdeba saxifaTo sagnebic, riTic SeiZleba
adamiani daSavdes. `modi, amovicnoT saxifaTo nivTebi~, – ambobs maswavlebeli da xelSi
iRebs wigns an saTamaSos, – `es saxifaTo nivTia?~ moswavleebi upasuxeben: – `ara~.
Semdeg maswavlebeli iRebs danas da kvlav svams SekiTxvas:
– es ra aris? saxifaTo nivTia? (bavSvebi eTanxmebian.)
– ratom aris, Tqveni azriT, saxifaTo?
– risTvis iyeneben danas adamianebi?

maswavlebeli da moswavleebi saubroben imis Sesaxeb, Tu ra SeiZleba moxdes im SemTx-


vevaSi, Tu bavSvi daniT TamaSs daiwyebs.
amgvaradve isaubreben yvela sxva saxifaTo nivTis daniSnulebasa da saSiSroebaze.
am saubrebiT maswavlebelma bavSvebi im daskvnamde unda miiyvanos, rom ar SeiZleba bas-
ri da wvetiani nivTebiT TamaSi, nemsis an lursmnis pirSi Cadeba, savarZelze an divanze
datoveba da a.S.

2. samuSao rveulSi muSaoba – `saojaxo eleqtroteqnika~ (5-6 wT)

samuSao sruldeba wyvilebSi:


samuSao rveulis Sesabamis gverdze mocemulia oTxi `fanjara~. TiToeul fanjaraSi
Caxatulia oTxi sagani. moswavleebma wyvilebSi unda amoicnon, romeli sagania zedmeti
TiToeul fanjaraSi da wiTeli fanqriT Semoxazon. gamoikveTeba eleqtroteqnikis oTxi
saojaxo nivTi: uTo, eleqtroqura, televizori, wylis maduRara.
imarTeba saubari Semdegi kiTxvebis gamoyenebiT:

81
– ra saerTo niSani aqvT Tqven mier Semoxazul nivTebs?
– kidev romel nivTebs xmarobT saxlSi, romlebic eleqtrodenze muSaoben?
– ra saSiSroeba elis bavSvs am nivTebTan urTierTobisas?
maswavlebelma unda ganmartos, rom eleqtrosagnebs ori mTavari mizezis gamo unda
moeridon bavSvebi:
1. atarebs eleqtrodens; xelis Sexebam SiSvel sadenze SeiZleba sikvdili gamoiw-
vios;
2. SeiZleba xanZari gamoiwvios, ris Sedegadac didi ubedurebaa mosalodneli (dam-
wvroba, saxlis ganadgureba, sikvdili).

amitom umjobesia, bavSvebi aseT sagnebs saerTod moeridon, ar Seexon CamrTvels, ar


gawmindon CarTuli televizori an sxva eleqtroteqnika, sveli xeliT ar Seexon sadens,
xelsawyos gamosarTavad ar moqaCon sadeni da a.S.
maswavlebeli axsenebs bavSvebs, rom saxifaToa gazqurasTan urTierTobac.

3. samuSao rveulSi muSaoba – `ra xifaTi eliT Cveni wignis persona-


Jebs?~ (2-3 wT)
samuSao rveulis imave gverdze mocemulia Cveni wignis personaJebis suraTebi. erTi
maTgani cdilobs lursmani Seyos dencqvitaSi, meore ki – CarTul uTos tovebs sauTo-
ebel magidaze.
moswavleebi unda mixvdnen, Tu ra xifaTi eliT wignis gmirebs da droulad `gaafrTxi-
lon~ isini.

4. diskusia Temaze – `ram SeiZleba gamoiwvios xanZari saxlSi?~ (3-5 wT)

diskusiis procesSi maswavlebelma moswavleebi unda miiyvanos im daskvnamde, rom ojax-


Si xanZris mizezi SeiZleba iyos sanTebela, asanTi, CarTuli uTo, gazquris arasworad
moxmareba (gazqura SeiZleba afeTqebis mizezic gaxdes), denSi CarTuli eleqtroteqni-
kis (televizori, macivari, maduRara, magnitofoni, eleqtroqura...) gaumarTaoba da sxv.
amitom aseTi sagnebis gamoyeneba ufrosebis nebarTvis gareSe ar SeiZleba.

5. saxelmZRvaneloze muSaoba – `rogor gadaurCnen `Cveni megobrebi“


xanZars?~ (7-8 wT)
saxelmZRvaneloSi suraTebiT gadmocemulia bavSvebis moqmedeba xanZargaCenil sax-
lSi. biWma, rogorc ki kvamlis suni igrZno, maSinve sawolidan iatakze Camoxoxda (boli
oTaxSi zemoT iwyebs dagrovebas), saswrafod mixoxda karTan, kari frTxilad SeaRo, roca
darwmunda, rom meore oTaxSi ar iyo xanZari, iq gavida da kari gaixura, gzad deda da mama
gaaRviZa, yvelani Cacucqulni da Tavdaxrilni gamovidnen sadarbazoSi, Semdeg ki – gareT,
ezoSi. maT mezoblebs xanZris Sesaxeb Seatyobines da sTxoves, saswrafod daerekaT saxan-
ZroSi da patrulTan.
gareT gamosulma biWma dainaxa ezoSi Sekrebili mezoblebi. am dros saxanZro manqanac
gamoCnda, mexanZreebma xanZari wylis WavliT Caaqres.

moswavleebma jgufebSi unda daaTvalieron mocemuli naxatebi da amave Tanmimdevro-


biT Seecadon, aRweron moqmedebebi xanZris dros.

6. roluri TamaSi – `Tavi davaRwioT xanZars~ (3-4 wT)

prezentaciis Semdeg maswavlebeli jgufebs sTavazobs, amoirCion romelime scena


mocemuli suraTebidan da gaiTamaSon (dasaSvebia yvirilic, Zaxilic, pantomimac da sxv.)
jgufs, survilisamebr, SeuZlia, sul sxva epizodi moigonos da is gaiTamaSos.
sxva jgufis wevrebma (mayureblebma) unda Seafason, ramdenad sworad da droulad
moqmedebdnen maTi amxanagebi `almodebul saxlSi~.

82
7. es saxifaTo nivTebia (2-4 wT)

maswavlebeli Tavis samuSao magidaze awyobs sxvadasxvanair wamals, sarecx fxvnils,


mwerebis sawinaaRmdego aerozols. magidasTan morigeobiT iZaxebs TiToeuli jgufis
wevrebs – maT unda amoicnon `saxifaTo nivTebi~ da ganmarton, maTi azriT, ratomaa esa
Tu is nivTi saxifaTo bavSvebisaTvis (arasworad, TviTneburad miRebuli wamali SeiZleba
sawamlavad iqces, aseve momwamvlelia sarecxi fxvnilic, mwerebis sawinaaRmdego aero-
zoli da sxva saojaxo qimikatebi).

8. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)

gakveTili 29
Tema: SegrZnebis organoebi
gakveTilis saTauri: rogor amovicnobT sagnebs?
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon adamianis SegrZnebis organoebis
dasaxeleba da maTi funqciebis gacnobiereba;
nacnobi sxeulis Tvisebebis aRwera da sxvadasxva Segr-
Znebis organoebTan dakavSireba;
SegrZnebis organoebis mniSvnelobis gacnobiereba;
piradi higienis dacvis mniSvnelobasa da aucileblobaze
msjeloba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
asaxelebs adamianis SegrZnebis organoebs da maT fun-
qciebs (mag., Tvali – „vxedav“, yuri – „vismen“, ena – „Sevi-
grZnob gemos“, cxviri – „SevigrZnob suns“, kani – „Sevigr-
Znob siTbosa da sicives, gluv an xorklian zedapirs“);
aRwers nacnobi sxeulis Tvisebebs (mag., feri, suni, forma,
gemo, faqtura) da ukavSirebs maT aRqmas sxvadasxva Segr-
Znebis organos (mag., „burTi wiTelia – Tvali“, „Sokoladi
tkbilia – ena“, an „Tovli TeTri da civia – Tvali da kani“,
„limoni yviTeli da mJavea – Tvali da ena“);
msjelobs SegrZnebebisa da SegrZnebis organoebis mniS-
vnelobaze adamianisaTvis (mag., sakvebis vargisianobis
dadgena, quCaSi usafrTxod moZraoba) da cxovelebisaT-
vis (mag., safrTxis droulad aRmoCena, sakvebis mopoveba,
TavSesafris moZebna);
asaxelebs piradi higienis nivTebs (mag., savarcxeli,
kbilis jagrisi, pirsaxoci), msjelobs higienis wesebis
dacvis mniSvnelobaze.
saWiro masala: Tavsafari Tvalebis asaxvevad, saponi, audiomasala
(cxovelebis xmebiT, bunebrivi movlenis: wvimis, Weqa-
quxilis, zRvis Relvis, Citis galobis da a.S.), videoma-
sala (quCis situacia).

83
gakveTilis msvleloba:
1. TamaSi `davinaxoT TiTebiT~ (6-8 wT)

maswavlebeli gakveTils iwyebs kiTxviT: riT xedavT sagnebs? Semdeg ki sTavazobs TamaSs.
TamaSis wesebi aseTia: maswavlebeli morigeobiT iZaxebs TavisTan TiTo-TiTo moswavles,
Tvalebs uxvevs da aZlevs raime sagans, magaliTad, fanqars. moswavle TiTebiT sinjavs
mas da asaxelebs. Tu gamoicnobs, maswavlebeli sxva nivTebsac miscems (kalams, saSlels,
wigns, quds, saTamaSos da sxv.). Tu klasSi bevri moswavlea, ori-sami sagnis amocnobis
Semdeg, maswavlebelma sxva moswavle unda gamoiZaxos, raTa yvela msurvels mieces mona-
wileobis SesaZlebloba.
maswavleblis SekiTxvebi TamaSis Semdeg:
– TiTebis SexebiT yvela (TiTqmis yvela) sagani amoicaniT, kidev ras xvdebiT xolme
SexebiT? (am TamaSiTa da damatebiTi kiTxvebis meSveobiT maswavlebelma unda gaaazrebi-
nos bavSvebs, rom SexebiT vigebT, sagani gluvia Tu xorkliani, basria Tu wvetiani, civia
Tu Tbili, ra formisaa, magaria Tu rbili).
Semdeg maswavlebeli svams SekiTxvas:
– riT vexebiT sagnebs? (Sexebis organoa kani, Tumca bavSvebma SeiZleba daasaxelon
TiTebi, radgan kani TiTebze gansakuTrebiT mgrZnobiarea da TiTebiT aRqma ufro mosa-
xerxebelic aris).

2. TamaSi – `davinaxoT yurebiT~ (5-6 wT)

maswavlebeli: – `rogorc xedavT, sagnebis garCeva SegiZliaT danaxviTac da Sexebi-


Tac. smeniT Tu SegiZliaT sagnebis garCeva?~ am kiTxvaze pasuxis gasacemad maswavlebeli
bavSvebs axal TamaSs sTavazobs:
moswavleebi dgebian fexze da maswavleblisken zurgiT brundebian. maswavlebeli
fanqriT, joxiT an saxazaviT morigeobiT akakunebs sxvadasxva saganze (merxze, fanjris
minaze, larnakze, liTonisa da xis sagnebze.). moswavleebma xmiT unda amoicnon sagani
da daasaxelon. am SemTxvevaSi isini erToblivad pasuxoben. Semdeg maswavlebeli saTi-
Taod iZaxebs moswavleebs da Tvalebs uxvevs. man xmiT unda amoicnos amxanagi, romelic
ekiTxeba: `me vin var?~ ramdenime moswavlis amocnobis Semdeg sxvisi jeri dgeba da ase
gagrZeldeba, sanam yvela msurveli miiRebs monawileobas. aqtivoba amjerad grZeldeba
saaTis gamoyenebiT. maswavlebeli svams SekiTxvas:
– rogor ggoniaT, SegviZlia, mosmeniT gamovicnoT, muSaobs Tu ara, magaliTad, kedlis
saaTi? daasabuTeT (wikwikebs, gamoscems xmas).
– Tu ar muSaobs, rogor mivxvdebiT?
– ra daskvna SegviZlia gamovitanoT am or SemTxvevaSi? (Tu wikwikebs – muSaobs, Tu ar
gamoscems xmas – ar muSaobs).
sasurvelia, Tu am aqtivobis mimdinareobisas maswavlebeli TvalsaCinoebisTvis, garda
wignSi mocemuli saaTis naxatisa, moitans kedlis saaTs.
sasurvelia, maswavlebelma am gakveTilis msvlelobisas gamoiyenos audio da video-
masala Citebis an mxecebis xmiT.
TamaSis dasrulebis Semdeg maswavlebeli da moswavleebi askvnian, rom Turme Cven sag-
nebis garCeva da aRqma SegviZlia ara marto danaxviT da SexebiT, aramed smeniTac. mag.,
quCaSi safrTxes manqanebis xmauriT da signalis xmiTac vigebT.

3. saxelmZRvaneloze muSaoba (5-6 wT)

saxelmZRvanelos Sesabamis gverdze xatia TiTi, yuri da Tvalebi. iqve mocemulia sami
fraza:
– ekalma miCxvlita;
– burTi wiTelia;
– Citi galobs.
moswavleebi muSaoben wyvilebSi. maT unda amoikiTxon frazebi da daasaxelon, grZno-

84
bis romeli organos meSveobiT SevigrZnobT: eklis Cxvletas – TiTis meSveobiT, burTis
siwiTles – Tvalis meSveobiT da Citis galobas – yuris.
davalebis Sesrulebis Semdeg moswavleebma unda ganmarton, rogor da ratom Seasru-
les davaleba ase.

4. jgufebSi muSaoba – roluri TamaSi (8-10 wT)

maswavlebeli klass yofs 3 jgufad da avalebs jgufis wevrebs, pantomimis meSveobiT


gaiTamaSon:
I jgufi – adamianebi, romlebic ver xedaven;
II jgufi – adamianebi, romlebsac ar esmiT;
aqtivobis mizania bavSvebma gamoicnon jgufis `roli“, radgan maswavlebeli person-
alur davalebas aZlevs TiToeul jgufs ise, rom sxvebma ar gaigon.
meore jerze jgufis wevrebi TviTon irCeven maTTvis sasurvel rolebs am ori vari-
antidan da aTamaSeben pantomimiT.
maswavlebeli:
– rogor grZnobdiT Tavs am adamianebis rolSi?
– ratom aris aucilebelia gavufrTxildeT Tvalebs, yurebs, kans (SegrZnebis orga-
noebs)?
maswavlebelma saubari unda warmarTos higienuri normebis dacvis aucileblobaze
(yuris movla, Tvalis gafrTxileba da a.S.).
maswavlebeli miuTiTebs saxelmZRvaneloSi daxatul kompiuterze da marTavs dis-
kusias kompiuteriT sargeblobis wesebis Taobaze. SesaZloa klasma Tavad Camoayalibos
wesebi, romlis dacvac aucilebelia kompiuteriT sargeblobis dros (savaraudod: ar
dajde kompiuterTan didi xniT, gaakontrole manZili Sensa da monitors Soris da a.S.).

5. xSirad davibanoT xelebi! (4-5 wT)

Tu gakveTilze amis dro dagvrCeba, sasurvelia, maswavlebelma moswavleebi gaiyvanos


iseT adgilas (mag., tualetSi), sadac onkanebia. maswavlebeli 4 moxalises wausvams winas-
warmomzadebul naxSirs da TvalsaCinoebis mizniT erTs mxolod civi wyliT daabaninebs
WuWys, meores – civi wyliT da sapniT, mesames mxolod Tbili wyliT, meoTxes ki – Tbili
wyliTa da sapniT.
danarCeni moswavleebi Tvalyurs adevneben Tanatolebs, bolos ki dabanil xelebs
Seadareben erTmaneTs da akeTeben daskvnas: rogori wyali bans ukeT – civi Tu Tbili?
sapniT ukeTesad Sordeba WuWyi Tu usapnod?

6. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)

rekomendacia:
Tu bolo aqtivobis Casatareblad sagakveTilo dro ar iqneba sakmarisi, maswavlebels
SeuZlia es aqtivoba Sesvenebaze Caataros.

85
gakveTili 30
Tema: SegrZnebis organoebi
gakveTilis saTauri: ynosva da gemo
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon adamianis SegrZnebis organoebis
dasaxeleba da maTi funqciebis gacnobiereba;
nacnobi sxeulis Tvisebebis aRwera da sxvadasxva Segr-
Znebis organoebTan dakavSireba;
moswavleebma gaacnobieron, romelia gemosa da ynosvis
organoebi;
moswavleebis dakvirvebisa da analizis unaris ganviTa-
rebas;
SegrZnebis da SegrZnebis organoebis mniSvnelobaze
msjeloba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT).
asaxelebs adamianis SegrZnebis organoebs da maT fun-
qciebs (mag., Tvali – „vxedav“, yuri – „vismen“, ena – „Sevi-
grZnob gemos“, cxviri – „SevigrZnob suns“, kani – „Sevigr-
Znob siTbosa da sicives, gluv an xorklian zedapirs“);
aRwers nacnobi sxeulis Tvisebebs (mag., feri, suni,
forma, gemo, faqtura) da ukavSirebs maT aRqmas sxvadasx-
va SegrZnebis organos (mag., „burTi wiTelia – Tvali“,
„Sokoladi tkbilia – ena“, an „Tovli TeTri da civia –
Tvali da kani“, „limoni yviTeli da mJavea – Tvali da
ena“);
msjelobs SegrZnebebisa da SegrZnebis organoebis mniS-
vnelobaze adamianisaTvis (mag., sakvebis vargisianobis
dadgena, quCaSi usafrTxod moZraoba) da cxovelebisaT-
vis (mag., safrTxis droulad aRmoCena, sakvebis mopoveba,
TavSesafris moZebna);
iyenebs sxvadasxva martiv xelsawyos (lupa, fonendosko-
pi) SegrZnebis gaZlierebis mizniT da aRwers sxeulis
Tvisebebs, romlebic am xelsawyoebis gamoyenebisas gax-
da TvalsaCino.
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi, vardi an sxva surne-
lovani yvavili, Zmari, limoni, cxeli Cai WiqiT, saTamaSo,
romelic xmaurobs (xmas gamoscems).

86
gakveTilis msvleloba:
1. saxelmZRvaneloze muSaoba (5-7 wT)

maswavlebeli ixsenebs wina gakveTilis Temas da Seaxsenebs moswavleebs, Tu ra daex-


mara maT garemos aRqmaSi: rogorc davrwmundiT, sagnebs SevicnobT (aRviqvamT) TvaliT
– (danaxviT), yuriT – (mosmeniT), kaniT – (SexebiT). – sxeulis kidev romeli nawiliT Seg-
viZlia sagnis amocnoba?
am SekiTxvaze pasuxis gasacemad, moswavleebma unda gadaSalon saxelmZRvaneloebi
Sesabamis gverdze, sadac xatia Cveni wignis gmirebi. gogonas kmayofili saxe aqvs, biWs –
ukmayofilo, maT win xatia limoni da Sokoladi. moswavleebma unda amoicnon, romelma
ra SeWama da daasaxelon.
maswavleblis kiTxvebi:
– ratom daukavSireT Sokoladi gogonas?
– rogori gemo aqvs Sokolads?
– ratom daukavSireT limoni biWs?
– rogori gemo aqvs limons?
– Tqveni azriT, riTi vgrZnobT (vigebT) gemos?
Tu moswavleebma enis nacvlad arasworad piri daasaxeles, maSin maswavlebels gamoh-
yavs erTi an ori moswavle, Tvalebs uxvevs da tuCze (ise rom piri ar gaaRon) awveTebs
limonis wvens.
– igrZeni gemo? – kiTxulobs maswavlebeli. mere imave moswavles enaze awveTebs an
adebs limons da isev umeorebs SekiTxvas. am cdis Semdeg bavSvebi unda mixvdnen, rom gemos
grZnoben mxolod eniT.

2. TamaSi – `davinaxoT cxviriT~ (5-6 wT)

maswavlebels am gakveTilisTvis motanili aqvs vardi an sxva surnelovani yvavili,


boTliT Zmari (an sxva ram mkveTri sunis sagani mag., frCxilis laqi (manikuri)); gamoiZaxebs
or-sam moswavles, aukravs Tvalebs da cxvirTan axlos miutans am sagnebs, maT ynosviT
unda gamoicnon, romeli sagnebia. maswavleblis kiTxvebi:
– sagnebs erTnairi suni aqvT Tu gansxvavebuli?
– maS, sxeulis kidev romeli nawiliT SegviZlia sagnis amocnoba? (cxviriT).
– Tqveni azriT, gafuWebul saWmels an xils ecvleba Tu ara feri? suni?
– arasasiamovno suni Tu igrZeniT, is sakvebi vargisia Tu ara?
– ynosva adamianze ukeT romel cxovels aqvs ganviTarebuli?
– mxedveloba romel cxovels aqvs kargad ganviTarebuli? smena?
(maswavlebeli da moswavleebi askvnian, rom rogorc adamianebi, ise cxovelTa samyaros
warmomadgenlebi samyaros aRviqvamT TvalebiT, cxviriT, yurebiT, eniT da kaniT – Seg-
rZnebis xuTi organoTi).

3. moTxroba – amocana (5-7 wT)

maswavlebeli bavSvebs ukiTxavs moTxrobas:


`erTxel adamianis sxeulis nawilebi gaebutnen erTmaneTs. Tvalebma Tqves: `mogvwyin-
da Tqveni darajoba, aRar gvinda Tqven nacvlad cqerao!~ yurebma Tqves: `Cven ra, riTi
varT Tvalebze naklebi, aRarc Cven gvinda amdeni xmis gagonebao!~ enamac waibutbuta:
`xan mwaresa vWam, xan tkbilsa, aRarc me gavusinjav gemos araferso!~ amaT arc cxviri da
kani CamorCnen da isinic gaibutnen. ase waiCxubnen Tvalebi, yurebi, ena, cxviri da kani da
Sewyvites erTmaneTis daxmareba. rogor fiqrobT, ra mouvidoda am adamianis sxeuls?~
(Sedgenilia i. gogebaSvilis moTxrobis mixedviT).
bolo SekiTxvis Semdeg maswavlebels SeuZlia damatebiTi SekiTxvebis dasmac:
– ra daemarTeboda am adamians Tvalebis gareSe? ra mouvidoda adamians yurebis gareSe?
ras ver igrZnobda adamiani cxviris gareSe? ras ver igrZnobda igi enis gareSe? ras ver
gaigebda adamiani, Tu kani arafers agrZnobinebda? maS, romelia sxeulis is xuTi nawili,
romliTac sagnebs aRviqvamT?

87
4. samuSao rveulSi muSaoba (4-5 wT)

naswavli masalis gansamtkiceblad maswavlebeli bavSvebs sTavazobs, maT samuSao rveu-


lis Sesabamis gverdze Seasrulon mocemuli savarjiSo. furcelze xatia Cveni wignis
personaJi, mis garSemo weria sityvebi: smena, mxedveloba, gemo, ynosva, Sexeba.
moswavleebi muSaoben wyvilebSi, maT es sityvebi unda amoikiTxon da biWis suraTi Sesa-
bamis SegrZnebis organoebs xazebiT daukavSiron.

5. samuSao rveulSi muSaoba (3-4 wT)

rveulis imave gverdis qveda nawilSi xatia sxvadasxva saxis saWmeli. moswavleebma unda
amoicnon, maT Soris romelia tkbili da gaaferadon.
bavSvebi muSaoben individualurad.

6. praqtikuli samuSao (3-4 wT)

`rogor gavigonoT da davinaxoT ukeT?~


maswavlebelma adrec gamoiyena lupa da axlac gamzadebuli aqvs lupa da fonendosko-
pi – samedicino xelsawyo gulisa da filtvebis mosasmenad. fonendoskopiT moswavleebs
SeuZliaT erTmaneTis guliscemis mosmena (amisTvis tansacmlis gaxda ar aris saWiro),
xolo lupiT patara sagnebis kargad danaxva da garCeva.
moswavleebma unda gaacnobieron, rom zogierTi xelsawyos daxmarebiT ukeT SeiZleba
sagnebis aRqma.

7. gakveTilis Sejameba (1-2 wT)

rekomendacia:
am gakveTilebSi mocemuli aqtivobebi maswavlebels SeuZlia gamoiyenos sakuTari
Sexedulebisamebr (ar aris aucilebeli yvela aqtivobis gamoyeneba), klasis ganwyo-
bisa da SesaZleblobebis gaTvaliswinebiT.

gakveTili 31
Tema: SegrZnebis organoebi
gakveTilis saTauri: SegrZnebis organoebi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon instruqciis mixedviT martivi
kvleviTi aqtivobis usafrTxod Catareba;
sakuTari organoebiT sxeulebze dakvirveba;
Sedegebis zepiri formiT gadmocema;
dakvirvebis Sedegebze dayrdnobiT kiTxvebze pasuxis
gacema;
sxeulis Tvisebebis aRwera SegrZnebis organoebis meS-
veobiT.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;

88
usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
asaxelebs adamianis SegrZnebis organoebs da maT fun-
qciebs (mag., Tvali – „vxedav“, yuri – „vismen“, ena – „Sevi-
grZnob gemos“, cxviri – „SevigrZnob suns“, kani – „Sevigr-
Znob siTbosa da sicives, gluv an xorklian zedapirs“);
aRwers nacnobi sxeulis Tvisebebs (mag., feri, suni,
forma, gemo, faqtura) da ukavSirebs maT aRqmas sxvadasx-
va SegrZnebis organos (mag., „burTi wiTelia – Tvali“,
„Sokoladi tkbilia – ena“, an „Tovli TeTri da civia –
Tvali da kani“, „limoni yviTeli da mJavea – Tvali da
ena“).
saWiro masala: foTlebi, lupa, surnelovani yvavili, Sokoladis fila,
bamba, tomara sxvadasxva formis sagnebiT, videomasala.

1. provocireba (3-5 wT)

es gakveTili ganvlili masalis erTgvari Sejamebaa.


maswavlebeli kiTxviT mimarTavs klass:
– rogor fiqrobT, ra gvexmareba Cven irgvliv arsebuli garemos aRqmaSi?
am kiTxvaze, SesaZloa, moswavleebma srulyofili pasuxi ver gascen, Tumca amgvari
SekiTxvebi xels Seuwyobs moswavleTa provocirebas.

2. praqtikuli samuSao (15-20 wT)

maswavlebeli aCvenebs moswavleebs sxvadasxva nivTs da sTxovs maT, daasaxelon miTiTe-


buli sagnebi. sabolood, bavSvebi midian daskvnamde: mxedvelobis daxmarebiT adamianebi
da cxovelebi xedaven garemos.
– ra exmareba maT amaSi?
Tvalebi mxedvelobis organoa.
maswavlebeli bavSvebs asmeninebs sxvadasxva xmas: Citebis WikWiks, musikis xmas, braxuns,
katis knavils, ZaRlis yefas...
sabolood bavSvebi askvnian:
smenis saSualebiT adamianebs da cxovelebs esmiT, Tu ra xdeba maT garSemo.
– ra exmareba maT amaSi? (yurebi, smenis organo.)
– riT aRviqvamT yvavilis, sunamos surnels?
maswavlebeli TiToeul moswavles urigebs bambis fTilas da sTxovs maT, ramdenjerme
xeli mouWiron mas. aRweron grZnoba, romelic bambis Sexebisas gauCndaT. rogoria igi?

maswavlebeli: xeli gadausviT merxis zedapirs, ras grZnobT, rogoria? (swori, gluvi...)
maswavlebeli tomaraSi winaswar aTavsebs sxvadasxva formis sagnebs (burTulas, burTs,
kubs, samkuTxeds, saxazavs, fanqars da a.S.). moswavleebma saTiTaod unda Cayon xeli tomaraSi
da gamoicnon, ra forma aqvs sagans da mxolod amis Semdeg amoiRon da aCvenon igi klass.
sabolood moswavleebs dakvirvebis safuZvelze gamoaqvT daskvna:
– SexebiT SegviZlia vigrZnoT sagnis forma, temperatura, gluvia Tu xorkliani, rbilia
Tu magari.
kani grZnobis organoa.
maswavlebeli Sokoladis filas imden nawilad yofs, ramdeni bavSvicaa klasSi da saTi-
Taod urigebs maT dasagemovneblad. Semdeg ki sTxovs, sityviT aRweron TavianTi SegrZneba
(savaraudod: tkbilia, gemrielia da a.S.)
enis saSualebiT adamianebi da cxovelebi ganasxvaveben sakvebs. ena grZnobis organoa.

89
sadiskusio kiTxva:
– rogor ggoniaT, saWiroa Tu ara yvela is SegrZnebis organo, romelic CamovTva-
leT? raSi gvexmarebian isini?

3. mini-leqcia (3-5 wT)

garemos mravalferovnebis aRqma SesaZlebelia SegrZnebis organoebis – Tvalis, yuris,


cxviris, enisa da kanis saSualebiT. yoveldRiur cxovrebaSi SegrZnebis organoebi ada-
mians exmareba aRiqvas da amoicnos sxeulebi maTi maxasiaTeblebis (feri, suni, faqtura,
forma, xma) mixedviT. SegrZnebebi icaven adamians safrTxisgan (mag., quCaSi moZraobisas)
aZleven saSualebas aRiqvan garemoSi momxdari cvlilebebi.
saWiroa, adamiani gaufrTxildes SegrZnebis organoebs da daicvas higienis elementa-
ruli normebi, es ukanaskneli ki aucilebelia adamianis janmrTelobisTvis.
cxovelebic aRiqvamen samyaros grZnobis oranoebis daxmarebiT. maTTvis SegrZnebis
organoebi gansakuTrebiT mniSvnelovania mtrisgan Tavis daRwevisa da sakvebis mopovebi-
sTvis.
Tqveni azriT, romeli grZnobis organo aqvT gansakuTrebulad ganviTarebuli
cxovelebs?

4. videomasalis Cveneba da ganxilva (4-5 wT)

5. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)

maswavlebeli gakveTilis bolos moswavleebs kidev erTxel CamoaTvlevinebs grZnobis


organoebs da maT mniSvnelobas cocxali organizmebisTvis.

6. saSinao davaleba:

gamohkiTxeT mSoblebs, bebia-babuas, mezoblebs cxovelebTan dakavSirebuli raime


saintereso ambavi da Semdegi gakveTilisTvis gviambeT.
sarekomendacio videomasala: https://www.youtube.com/watch?v=1tTKLE72fJI

gakveTili 32
Tema: SegrZnebis organoebi
gakveTilis saTauri: eqimi da wamlebi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon eqimis mniSvnelobisa da saWiroebis
gaazreba;
intervius momzadeba (mkurnalobasTan, janmrTelobas-
Tan da wamlebTan dakavSirebuli kiTxvebis mofiqreba da
Camoyalibeba);
wamlebis moxmarebisadmi swori, frTxili damokidebu-
lebis Camoyalibeba;
martivi kiTxvebis dasma (Tematikidan gamomdinare);
saWiro informaciis mogroveba;
komunikaciis sxvadasxva formis gamoyeneba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;

90
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: svams martiv kiTxvebs Sesaswavli sxeulis/movlenis
Sesaxeb;
usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag., naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
axali sityvebi: abi, malamo, recepti, dolbandi (binti), surdo, angina
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi.

gakveTilis msvleloba:
1. saxelmZRvaneloze muSaoba (7-8 wT)

maswavlebeli bavSvebs auwyebs, rom saxelmZRvanelos erT-erT personaJs raRac Seem-


Txva da sTavazobs mis `monaxulebas~. amisTvis maT unda moZebnon saxelmZRvanelos is
gverdi, sadac loginSi mwoliare biWi da eqimi aris daxatuli.
suraTis aRwera da saubari unda warimarTos Semdegnairad:
– ra mosvlia Cvens megobars? ratom wevs loginSi?
– vin aris masTan mosuli?
– vin gamoiZaxa (moiwvia) eqimi?
– rogor fiqrobT, rogor moiqceva eqimi?
imave gverdze (qveda nawilSi) xatia sxvadasxva sagani, maT Soris: Termometri, fonen-
doskopi, receptis furceli, abebi. moswavleebma wyvilebSi unda gaagrZelon muSaoba,
amoicnon, ra sagnebi dasWirdeba eqims biWisTvis da gaaferadon.

2. jgufuri muSaoba – roluri TamaSebi (8-10 wT)

maswavlebeli klass yofs 4 jgufad da gasaTamaSeblad (pantomimiT) aZlevs Semdeg


scenebs:
I jgufi – bavSvi kbilis eqimTan;
II jgufi – bavSvi yel-yuris eqimTan;
III jgufi – bavSvi kanis eqimTan;
IV jgufi – bavSvi Tvalis eqimTan.
TamaSis dros bavSvebma Jest-mimikiT unda ganasaxieron, romeli eqimis momsaxureba
sWirdebaT. TiToeuli jgufi Tavis scenas gaiTamaSebs, sxvebma ki unda amoicnon, ra `sWirs~
bavSvs da romeli eqimi sinjavs (an mkurnalobs) mas.

3. saxelmZRvaneloze muSaoba (5-6 wT)

maswavlebeli ambobs, rom avadmyofobasa da eqimze laparakis dros ramdenjerme dag-


vWirda sityva `wamlis~ gamoyeneba.
– yvelam viciT wamlis amocnoba?
saxelmZRvanelos imave gverdze moswavleebi isev akvirdebian qveda nawilSi mocemul
sagnebs, maT unda amoicnon wamlebi.
maswavleblis SekiTxvebi:
– rogor amoicaniT es wamlebi?
– riT gansxvavdebian es wamlebi erTmaneTisgan?
(saxelmZRvaneloSi mocemulia abebi, malamo da wveTebi).

91
4. saklaso diskusia (6-7 wT)

maswavlebeli wamlis Temaze agrZelebs saubars da sadiskusiod svams Semdeg kiTxvebs:


– SeiZleba Tu ara wamlis daleva ufrosis nebarTvis gareSe? ratom?
moswavleebi gamoTqvamen TavianT mosazrebebs, diskusiis bolos ki maswavlebels SeuZ-
lia komentari gaakeTos da Seajamos diskusia.

5. eqimis mowveva

maswavlebels am gakveTilze mowveuli hyavs bavSvTa eqimi (es SeiZleba iyos mSobeli,
skolis eqimi an maswavleblis axlobeli), romelic winaswar hyavs gafrTxilebuli am gak-
veTilis Sinaarsisa da aqtivobebis Sesaxeb.
eqimi gaecnoba bavSvebs da saubrobs Tavisi profesiis aucilebel garegnul atribu-
tebze: ratom acviaT TeTri xalaTi, ratom ikeTeben pirbades da sxv.
Semdeg eqimi mouTxrobs am periodisTvis (zamTrisTvis) damaxasiaTebel virusul an
sxva sneulebebze da imis Sesaxeb, Tu rogor airidon isini Tavidan.
sasurveli iqneba, Tuki eqimi klasidan pirobiTad gamoarCevs ramdenime moswavles
(romelTac viTom aqvT surdo, xveleba an avadmyofobis sxva niSani) da iqve gasinjavs
maT, Tan unda ganmartos, ra mniSvneloba aqvs mis TiToeul moqmedebas (magaliTad, ras
igebs yelSi CaxedviT an filtvebis mosmeniT.).
Semdeg eqimi axsenebs sityva `recepts~, axsnis mis mniSvnelobas da gasinjul bavSvebs
pirobiTad `gamouwers~ wamlebsa da daniSnulebas (xdeba avadmyofis gasinjvis gaTamaSeba,
simulacia).

6. jgufuri muSaoba – kiTxvebi eqims (4-6 wT)

muSaoba grZeldeba arsebul 4 jgufSi. TiToeulma jgufma unda moifiqros misTvis


saintereso 2 SekiTxva da dausvas eqims.
eqimi SeZlebisdagvarad mokled pasuxobs am SekiTxvebs, arsebiTi mniSvneloba ara aqvs
dasmul SekiTxvebze amomwuravi, vrceli pasuxebis gacemas.
• maswavlebeli dafis centrSi wers sityvas `wamali~ da bavSvebs sTxovs, gaixsenon
yvela sityva, romelic wamalTan dakavSirebiT axsendebaT, maswavlebeli am sit-
yvebsac wers dafaze da qmnis asociaciuri kavSirebis rukas. es sityvebi SeiZleba
iyos wamlebis dasaxelebebi, wamlis daniSnulebebi, saSiSroebebi da sxv. savarau-
dod, am asociaciuri rukis gamoyeneba Semdeg efeqturi iqneba wamalze diskusiis
Catarebis dros:

wnevis tkivilgamayuCebeli

feradi dasalevi

wamali
sawuwni
mrgvali

sicxis damwevi
tkbili
mware

7. gakveTilis Sejameba (3-4 wT)

sarekomendacio videomasala: https://www.youtube.com/watch?v=iFnRQn9bT8Y

92
gakveTili 33
Tema: janmrTelobis sadarajoze
gakveTilis saTauri: ginda janmrTeli iyo?
gakveTilis miznebi: moswavleebma gaacnobieron fizikuri varjiSis mniSvne-
loba janmrTelobisTvis;
moswavleebma gamoikvlion organizmSi mimdinare zogi-
erTi cvlileba (guliscema, sunTqva) fizikuri varjiSis
dros;
moswavleebs gamoumuSavdeT dadebiTi damokidebuleba
fizikuri varjiSisadmi;
sxeulis Tvisebebis da mdgomareobis aRwera sxvadasxva
xelsawyos daxmarebiT.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs sxvadasxva martiv xelsawyos (lupa, fonendosko-
pi) SegrZnebis gaZlierebis mizniT da aRwers sxeulis
Tvisebebs, romlebic am xelsawyoebis gamoyenebisas gax-
da TvalsaCino;
saWiro masala: saxelmZRvanelo, fonendoskopi an stetoskopi, fanqrebi.

gakveTilis msvleloba:
1. saxelmZRvaneloze muSaoba (4-5 wT)

saxelmZRvanelos Sesabamis gverdze mocemulia ori fotosuraTi.


maswavlebeli sTxovs moswavleebs, Seadaron es suraTebi erTmaneTs da upasuxon kiT-
xvebs:

– ra gansxvavebaa am adamianebis aRnagobas Soris?


– ra gansxvavebaa maT kunTebs Soris?
– romeli ufro Zlieria?
– romlis sxeulia ufro lamazi?
– romeli Cans ufro janmrTeli?
– romelia navarjiSebi da romeli ara?

2. saklaso diskusia (3-4 wT)

maswavlebeli warmarTavs saklaso diskusias Semdegi kiTxvebiT:


– rogor gamoiyureba janmrTeli da Zlieri bavSvi?
– ra unda akeTos adamianma imisTvis, rom janmrTeli iyos?
(maswavlebels SeiZleba dasWirdes damatebiTi kiTxvebic, sanam pasuxebs Soris ar

93
moismens misTvis sasurvel versias – imas, rom adamianis janmrTelobisTvis sasargebloa
fizikuri varjiSi).

3. dakvirveba guliscemasa da sunTqvaze (10-11 wT)

maswavlebeli sTavazobs bavSvebs, gamoikvlion, ra cvlilebebi xdeba sxeulSi varji-


Sis dros. amisTvis fonendoskopiT an stetoskopiT ramdenime moswavles moasmeninebs 2-3
Tanaklaselis guliscemas. Semdeg mTeli klasisTvis atarebs 3-5 wuTian fizikur varjiSebs
(xtunva adgilze, buqnebi...). varjiSis Semdeg imave moswavleebs isev mousmenen guliscemas.
saubari unda warimarTos maswavleblis Semdegi kiTxvebis mixedviT:
– rodis ufro Cqari iyo guliscema – varjiSamde Tu varjiSis Semdeg?
– sunTqva agiCqardaT Tu SegineldaT?
– ra igrZeniT varjiSis Semdeg? (sxeulis gaTboba, daRla, siamovneba...)
– rogor xasiaTze dagayenaT varjiSma?
– ras gamoyofs adamianis kani varjiSis dros?
– ra sWirdeba gaoflil sxeuls? (dabana, oflis moSoreba)

4. muSaoba wyvilebSi (5-6 wT)

maswavleblis davalebiT moswavleebi wyvilebSi erTmaneTs uyvebian wina dRis moqme-


debebs (anu ixseneben, ras akeTebdnen mTeli dRis ganmavlobaSi) gaRviZebidan daZinebamde
(adgoma, sauzme, skolaSi wasvla, mecadineoba, TamaSi, televizoris yureba...).
Semdeg maswavlebeli svams SekiTxvas: vinmem Tu axsena, rom ivarjiSa? xeli aswios im
moswavlem, romelmac guSin ivarjiSa.
maswavlebeli am bavSvebs sTxovs fexze adgnen da upasuxon mis Semdeg kiTxvebs:
– rodis varjiSobT xolme?
– ratom varjiSobT?
– rogor grZnobT Tavs varjiSis dros? varjiSis Semdeg? (adamianebi, Cveulebriv,
fizikuri varjiSis dros da Semdeg Tavs Zalian kargad grZnoben da karg xasiaTze arian).
– rogor fiqrobT, romeli adamiania ufro Zlieri: vinc varjiSobs, Tu vinc ar var-
jiSobs?
– romeli adamiania ufro janmrTeli: vinc varjiSobs Tu vinc ar varjiSobs?

5. saxelmZRvaneloze muSaoba (4-5 wT)

saxelmZRvanelos Sesabamisi gverdis qveda nawilSi mocemulia kiTxva – `ra mWirdeba


janmrTelobisTvis?~ maswavlebeli klass usvams SekiTxvas da sTxovs aRweron sami sura-
Ti: bavSvebi TamaSoben bunebaSi, bavSvebi varjiSoben da bavSvebi saWmels Wamen. Semdeg ki
gadaSalon samuSao rveuli. suraTebs qvemoT mocemulia Sesabamisi warwerebi. moswavle-
ebma unda amoikiTxon es warwerebi da xazebiT daukavSiron Sesabamis suraTebs, sasurve-
lia, moswavleebma axsnan:
– ratom aris aucilebeli da sasargeblo bunebaSi, sufTa haerze TamaSi?
– ratom aris sasargeblo fizikuri varjiSi?
– ratom aris sasargeblo swori da mravalferovani kveba?

6. saklaso diskusia (2-3 wT)

maswavlebeli atarebs diskusias Semdegi kiTxvebis gamoyenebiT:


– ras niSnavs sityva `gakaJeba~?
– ra aris saWiro sxeulis gakaJebisTvis?

7. gakveTilis Sejameba (3-4 wT)

rekomendacia:
am gakveTilebSi mocemuli aqtivobebi maswavlebels SeuZlia gamoiyenos sakuTari
Sexedulebisamebr (ar aris aucilebeli yvela aqtivobis gamoyeneba), klasis ganwyobisa
da SesaZleblobebis gaTvaliswinebiT.

94
sarekomendacio videomasala: https://www.youtube.com/watch?v=BwPOZ6nOw8U
https://www.youtube.com/watch?v=FkLvSTXewNE

gakveTili 34
Tema: janmrTelobis sadarajoze
gakveTilis saTauri: vivarjiSoT yvelam erTad!
gakveTilis miznebi: moswavleebma gaacnobieron sistematuri fizikuri var-
jiSebis Sesrulebis aucilebloba;
moswavleebma SeZlon martivi fizikuri varjiSebis swo-
rad Sesruleba da damaxsovreba;
martivi kiTxvebis dasma;
praqtikul aqtivobebSi monawileoba;
informaciis Segroveba;
martivi instruqciebis gacema, Tavad Sesruleba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.5. moswavlem unda SeZlos lokaluri garemos aRwera
da masSi orientireba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: svams martiv kiTxvebs Sesaswavli sxeulis/movlenis
Sesaxeb;
usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
asrulebs da Tavadac gascems martiv instruqciebs, ara
umetes 1-2 mimarTulebisa (mag., win da marjvniv) skolis
teritoriaze orientirebisTvis.
saWiro masala: feradi fanqrebi da flomasterebi, fotoaparati.

gakveTilis msvleloba:
1. saubari varjiSis mniSvnelobaze (7-8 wT)

maswavlebeli saubrobs swor kvebasa da Zilze. aRniSnavs, rom araswori kveba, bevri
tkbileulis miReba azianebs kbilebs da aseve ambobs, rom aucilebelia gavufrTxildeT
mxedvelobas. maswavlebeli miuTiTebs kiTxvis da mecadineobis dros sworad jdomis
aucileblobaze; aRniSnavs, rom kompiuterTan didxans jdoma da TamaSi mavnebelia Tva-
lebisTvis, xerxemlisa da zogadad, organizmisTvis.
maswavlebeli saubrobs varjiSis mniSvnelobaze janmrTelobisaTvis.

2. saxelmZRvaneloze muSaoba (6-7 wT)

maswavlebeli moswavleebs miuTiTebs saxelmZRvanelos Sesabamis gverdze, romelzec


Cveni megobrebi varjiSoben da axla or varjiSs sTavazoben Sesaswavlad moswavleebs.
marTlac, bavSvebi naxaven saxelmZRvanelos Sesabamis gverds, romelzec wignis per-
sonaJebi sxvadasxva savarjiSo pozaSi arian. moswavleebma unda amoicnon, romeli moZ-
raobebia mocemuli naxatebze da Seasrulon.

95
3. varjiSebis Seswavla (4-15 wT)

mas Semdeg, rac maswavlebeli daadgens varjiSis msurveli moswavleebis raodenobas,


sTavazobs sxvadasxva varjiSs. maswavlebeli sTxovs im moswavleebs, romlebic fizikurad
varjiSoben (da es gamovlinda wina medicineobaze), morigeobiT gamovidnen da erTi-ori
varjiSi aswavlon Tanaklaselebs. gamosuli moswavle asrulebs varjiSs ramdenjerme
da Tan ganmartebebsac iZleva; sxvebi ki imeoreben da cdiloben daimaxsovron (varjiSis
dros oTaxSi sarkmeli aucileblad unda gaiRos). varjiSebi unda iyos msubuqi da mar-
tivi, raTa bavSvebi ar gadaiRalon.

4. samuSao rveulSi muSaoba (5-6 wT)

maswavlebeli moswavleebs eubneba, rom adamianebi savarjiSod xSirad sxvadasxva sag-


ans iyeneben. ramdenime aseTi sagani maT rveulSic aris mocemuli. isini unda daukvirdnen
naxatebs, amoicnon es sagnebi da xazebiT daukavSiron Sesabamis sityvebs. Semdeg moswav-
leebs SeuZliaT naxati gaaferadon.

5. wyvilebSi muSaoba (2-3 wT)

moswavleebma unda moifiqron, gadawyviton da mewyvileebs moaxsenon, Tu rogor Sec-


vlian TavianT dRis ganrigs – daiwyeben Tu ara fizikur varjiSs? Tu daiwyeben, dRis
romel monakveTSi ivarjiSeben?
Semdeg mewyvileebi amboben: visi mewyvile apirebs fizikuri varjiSebis Sesrulebas
da visi – ar apirebs.
maswavlebeli aCvenebs da aswavlis varjiSTan dakavSirebul Semdeg sityvebs: doinji,
ganmklavi, buqni, zneqi (welSi gadaRunva, gadazneqva).

6. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)

7. Sexvedra stumarTan (5-6 wT)

maswavlebels am gakveTilisTvis skolaSi mowveuli hyavs im qalaqSi (sofelSi,


raionSi...) cnobili sportsmeni, romelTanac winaswar aris molaparakebuli gak-
veTilis miznebsa da Sinaarsze. stumari ixsenebs saintereso epizodebs Tavisi
cxovrebidan, uyveba bavSvebs, rogor varjiSobda bavSvobaSi, rogor ikaJebda
sxeuls, rogor diddeba da Zlierdeba kunTebi sistematuri varjiSebiT, rogor
uyalibdeba adamians varjiSiT lamazi sxeuli da iSorebs zedmet cxims, ramdenad
aucilebelia yoveldRiuri fizikuri varjiSi janmrTelobisTvis da a.S.
moswavleebi usmenen, usvamen kiTxvebs, gamoTqvamen TavianT mosazrebebs... kargi iqneba,
Tu saxsovrad stumarTan erTad fotoebsac gadaiReben.

gakveTili 35
Tema: gazafxuli
gakveTilis saTauri: gazafxulis mobrZaneba
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon weliwadis droebTan dakavSirebuli
cvlilebebis aRwera;
weliwadis droebis dasaxeleba da maT ganmasxvavebel
niSnebze msjeloba;
TiToeuli weliwadis droisTvis damaxasiaTebel amindze
saubari;
weliwadis droebis mixedviT adamianis saqmianobis CamoT-
vla;

96
cxovelebisa da mcenareebis damaxasiaTebeli cvlilebebis
gaazreba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.6. moswavlem unda SeZlos dRe-Ramesa da weliwadis
droebTan dakavSirebuli cvlilebebis aRwera.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
asaxelebs dakvirvebad cvlilebebs dRe-Ramis ganmav-
lobaSi;
ganasxvavebs dRe-Ramis monakveTebs – dila, SuadRe, saR-
amo, Rame da ukavSirebs sakuTar aqtivobas/saqmianobas;
asaxelebs da adarebs erTmaneTs weliwadis droebs,
msjelobs maT ganmasxvavebel niSnebze, saubrobs
TiToeuli maTganisaTvis damaxasiaTebel amindze;
axarisxebs tansacmels weliwadis droebis mixedviT.
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi.

gakveTilis msvleloba:
1. moTxrobis mosmena da weliwadis drois amocnoba (3-4 wT)

maswavlebeli kiTxulobs moTxrobas da sTxovs bavSvebs amoicnon, weliwadis romeli


droa aRwerili masSi.
`qveyana TandaTan Tbeba. Tovli mindorsa da mTebSi dneba... mdinareebi saSinlad adid-
da. siTbom mTeli dedamiwa gaaRviZa. gadna Tu ara Tovli, velze maSinve mwvane balaxma
amoyo Tavi. aqa-iq adreuli yvavilebic gaiSala. siTbom xeebic zamTris Zilidan gamoaf-
xizla: jer kokori gamoitana xeebma, mere TeTri yvavilebi gadaiSala da bolos xSiri
foTlebiT Seimosa.
weliwadis am dros Tan mravali frinveli mosdevs. ager raRacam maRla caSi diliT
zariviT simRera SemosZaxa: etyoba, torola mosula. male mercxlebic gvewvevian. Sro-
Sani, molaRuri, RalRa, mwyeri, guguli erTi meores Semdeg Cvens qveyanaSi sixaruliT
brundebian. mindori, tye da Wala sxvadasxva frinveliT ivseba. amaTi galoba da WikWiki,
Wyivili da stvena mTels bunebas aRviZebs~.
(i. gogebaSvilis `gazafxulis~ mixedviT).

2. saubari gazafxulze (4-5 wT)

maswavlebeli warmarTavs saubars Semdegi kiTxvebis gamoyenebiT:


– rogor mixvdiT, rom am moTxrobaSi gazafxulia aRwerili?
– weliwadis romel dros mosdevs gazafxuli?
– rogor icvleba buneba gazafxulze?
(daTba; dRe gaizarda, Rame Semcirda. mze ufro xangrZlivad aris caze. Tovli dne­
ba (an dadna), mcenareebi iwyeben SefoTlvas da ayvavebas; balaxiT ifareba mindor­veli;
frinvelebi brundebian Cvens qveyanaSi da sxv.).

97
– vis axsovs, romeli Tveebia zamTarSi? Semodgomaze?
– romelia gazafxulis Tveebi? (axla ra Tvea?)
(moswavleebis karnaxis Semdeg maswavlebeli dafaze wers gazafxulis Tveebs).
– ramdeni Tve yofila gazafxulze?
– romeli TviT iwyeba gazafxuli?

3. TamaSi `gazafxulis Tveebi~ (5-7 wT)

gazafxulis Tveebis kargad dasamaxsovreblad maswavlebeli bavSvebs sTavazobs imis


analogiur TamaSs, romelic maT adre zamTris Tveebze iTamaSes. es aris TamaSi taSiT.
maswavlebeli dafaze marts miuwers erTians, aprils – orians da maiss – samians. es imas
niSnavs, rom marts Seesabameba 1 taSi, aprils – 2 taSi da maiss – 3 taSi.
maswavlebeli ramdenjerme areulad ukravs taSs – xan erTxel, xan samjer, xan orjer,
xan isev samjer da a.S. TiToeul jerze moswavleebma unda gamoicnon Tve da daasaxelon.
Semdeg maswavlebeli sTxovs moswavleebs, kargad daukvirdnen taSis Tanmimdevrobas:
jer 1 taSi, mere – 2 taSi, bolos – 3 taSi. maswavlebeli dasZens, rom gazafxulis Tveebi
swored am TanmimdevrobiT misdeven erTmaneTs da moswavleebs gaameorebinebs gazafxu-
lis Tveebs: marti, aprili, maisi.

4. muSaoba samuSao rveulSi (5-7 wT)

samuSao rveulis Sesabamis gverdze (zeda nawilSi) xatia Cveni personaJebi, romlebic
gazafxulis mosvlas gauxarebia. moswavleebma jer unda gaaferadon gazafxulis peiza-
Ji da Semdeg naxatis mixedviT aRweron. maswavlebelma yuradReba unda gaamaxvilebinos
ferTa siWreleze da gazafxulisTvis damaxasiaTebel sxva niSnebze.

5. saxelmZRvaneloze muSaoba (4-5 wT)

saxelmZRvanelos mocemuli gverdis qveda nawilSi (`gazafxulis maxaroblebi~) xatia


ia da enZela. iqvea dawerili maTi saxelebi. moswavleebma unda amoicnon, romelia ia da
romeli enZela, naxatebi xazebiT daukavSiron Sesabamis warwerebs. Semdeg kiTxviT mimar-
Tavs klass: rogor gesmiT gamoTqma `gazafxulis maxaroblebi~.

6. jgufebSi muSaoba (4-5 wT)

maswavlebeli klass yofs jgufebad da TiToeul jgufs urigebs sam-sam Tabaxis fur-
cels. erT furcels aweria `Semodgoma~, meores – `zamTari~, mesames – `gazafxuli~. mos-
wavleebma TiToeuli furceli unda gaaferadon (arafers ar xataven, mxolod ferebi
daaqvT) da Semdeg jgufebma axsnan, Tu ratom SeurCies ama Tu im weliwadis dros es ferebi.

7. gakveTilis Sejameba (1-2 wT)

sarekomendacio videomasala: https://www.youtube.com/watch?v=Vrz1Wz-usuk

gakveTili 36
Tema: gazafxuli
gakveTilis saTauri: dRe da Rame
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon dRe-Ramisa da weliwadis droebTan
dakavSirebuli cvlilebebis aRwera/amocnoba;
dRe-Ramis ganmavlobaSi dakvirvebadi cvlilebebis dasax-
eleba;
dRe-Ramis monakveTebis gansxvaveba da sakuTar saqmi-
anobasTan dakavSireba;

98
kviris dReebis dasaxelebebis CamoTvla/damaxsovreba
da mniSvnelovani maxasiaTeblebis mixedviT dayofa;
mimarTviTi terminebis gamoyeneba;
dakvirvebis safuZvelze naxatis Seqmna.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.5. moswavlem unda SeZlos lokaluri garemos aRwera
da masSi orientireba.
bun.I.6. moswavlem unda SeZlos dRe-Ramesa da weliwadis
droebTan dakavSirebuli cvlilebebis aRwera.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: svams martiv kiTxvebs Sesaswavli sxeulis/movlenis
Sesaxeb;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
iyenebs Sesabamis mimarTebiT terminebs (mag., Sors, axlos,
Cemgan marjvniv, Cem zemoT, qvemoT) da gansazRvravs sko-
lis teritoriaze arsebuli obieqtebis mdebareobas
sakuTari Tavis mimarT;
dakvirvebis safuZvelze qmnis skolis naxats, saubrobs
im detalebze, romlebmac misi gansakuTrebuli interesi
gamoiwvia;
asaxelebs dakvirvebad cvlilebebs dRe-Ramis ganmav-
lobaSi;
ganasxvavebs dRe-Ramis monakveTebs – dila, SuadRe, saR-
amo, Rame da ukavSirebs sakuTar aqtivobas/saqmianobas;
CamoTvlis kviris dReebs, ganasxvavebs kviris dReebs
maTTvis mniSvnelovani maxasiaTeblebis mixedviT (mag.,
saswavlo dRe – uqme dRe/dasvenebis dRe).
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi.

gakveTilis msvleloba:
1. saxelmZRvaneloze muSaoba (4-5 wT)

maswavlebeli sTxovs bavSvebs, daakvirdnen miTiTebul gverdze or fotos: erTze qala-


qis ubani dRisiTaa gadaRebuli, meoreze – RamiT, roca quCebi da saxlebi eleqtronaTu-
rebiTaa ganaTebuli.
maswavleblis savaraudo SekiTxvebi:
– riT aris ganaTebuli qalaqi I fotoze? II fotoze?
– ra droa I fotoze – dRe Tu Rame? meoreze?
– riT gansxvavdeba dRis ca Ramis cisgan am suraTebze?
– ra Cans xolme RamiT mowmendil caze? dRisiT?
(daskvna: dRisiT sinaTles mzisgan viRebT, mze gvinaTebs).

2. saubari dRe-Ramis monakveTebze (5-6 wT)

maswavlebeli: `iq, sadac sinaTle ar aris, bnela. yoveli dRis bolos mzis sinaTle
iklebs, sinaTlis adgils sibnele ikavebs.
am dros Cven vambobT, rom Ramea. RamiT caze varskvlavebi da mTvare Cans xolme. maTi
naTeba Zalian sustia, amitom CvenTan, dedamiwaze, RamiT bnela.
Ramis Semdeg axali dRe iwyeba, mze amodis da aremare naTdeba.~

99
– ra hqvia am dros? (moswavleebma unda amoicnon, rom am dros dilaa). sxvagvarad – aisi,
ganTiadi, alioni, gariJraJi, ciskari.
– mTeli dRis ganmavlobaSi mze gvaTbobs da gvinaTebs. dRis bolos ki mze `Cadis~ da
TandaTan bneldeba. ra hqvia am dros, sanam sul dabneldeba? (saRamo). sxvagvarad: daisi,
mwuxri, Sebindeba.
– adamianebi ras akeTeben dilaobiT? Tqven ras akeTebT? (moswavleebma morigeobiT
unda gaixsenon, ras akeTeben dilaobiT).
– SuadRisas ras saqmianobT?
– saRamoobiT ras akeTebT?
– RamiT ras akeTebT?
– Tu iciT, daaxloebiT romel saaTze Ramdeba axla? (ianvarSi saRamos 6-7 saaTze ukve
bnela)
– zafxulSic ase adre Ramdeboda?
– rodis ufro grZeli Rameebia, zamTarSi Tu zafxulSi?
(daskvna: zamTarSi adre Ramdeba da Rame grZelia, zafxulSi gvian Ramdeba da Rame mok-
lea, dRe ki – grZeli. dRe-Ramis dedamiwis brunvasTan kavSirze saubari am asakSi araa
saWiro, amas momdevno klasebSi iswavlian).

3. samuSao rveulSi muSaoba (5-6 wT)

samuSao rveulSi mocemulia sxvadasxva manaTobeli da aramanaTobeli sagani. moswav-


leebi muSaoben wyvilebSi. maT unda amoicnon, romeli sagani iZleva Suqs da gaaferadon.
maswavleblis kiTxvebi:
– am sagnebidan romelia adamianis xeliT Seqmnili? (yvela, mzisa da varskvlavis garda).
– amaTgan romeli iZleva (asxivebs) sinaTles bunebrivad? (mze da varskvlavi).

4. saubari kviris dReebze (4-5 wT)

maswavlebeli bavSvebs uxsnis, rom yovel dRes Tavisi saxeli aqvs da svams Semdeg SekiT-
xvebs:
– dRes ra dRea?
– kidev romeli dReebis saxelebi iciT?
– aba erTad CamovTvaloT: orSabaTi, samSabaTi, oTxSabaTi, xuTSabaTi, paraskevi, Saba-
Ti, kvira.
(maswavlebeli dafaze wers am sityvebs da kidev ramdenjerme ameorebinebs frontalu-
rad. moswavleebs asoebisa da sityvebis amokiTxva am droisTvis ukve SeuZliaT).
– sul ramdeni dRe yofila kviraSi?
– kviris dReebi im TanmimdevrobiT misdevs erTmaneTs, rogorc dafazea Camowerili.
e.i. romeli dRiT iwyeba, Tqveni azriT, axali kvira?
– orSabaTs romeli dRe mosdevs?..
– xuTSabaTis Semdeg romeli dRea?..
– romelia SabaTis wina dRe ?
– kviris 7 dRidan romelia bolo dRe?
– kviris romel dReebSi vswavlobT?
– romeli dReebia uqme anu dasvenebis dReebi!
maswavlebels SeuZlia amgvari kiTxvebi ramdenjerme gaimeoros, raTa bavSvebma kargad
daimaxsovron dReebis saxelebi.

5. TamaSi kviris dReebis dasamaxsovreblad (8-10 wT)

maswavlebeli fexze ayenebs erT moswavles da eubneba, rom is aris `orSabaTi~. Semdeg
meore moswavles aayenebs da ambobs: `Sen momdevno dRe xar, romeli dRe yofilxar?~ (sam-
SabaTi) da ase gaagrZelebs, sanam yvela moswavles ar Sexvdeba Tavisi rigi da dRe. amrigad,
pirveli Svidi moswavlis Semdeg, merve moswavle, kvlav `orSabaTi~ iqneba, Semdeg – `sam-
SabaTi~ da a.S. yvelam unda daimaxsovros, romeli dRe Sexvda. axla maswavlebeli sTxovs,

100
ise dajgufdnen, rom erTad dadgnen – `orSabaTebi~, `samSabaTebi~, `oTxSabaTebi~... Tu
klasSi 14 moswavlea, TiTo jgufSi 2 bavSvi moxvdeba, Tu metni arian, jgufSi 2-ze meti
moswavle iqneba.
maswavlebeli aZlevs bavSvebs Semdeg davalebas:
I davaleba: yvela moswavle unda Cadges wreSi ise, rom kviris dReebi Tanmimdevro-
biT ganawildes (bavSvebi unda mixvdnen, rom `samSabaTi~ `orSabaTis~ Semdeg dadges, mas
unda mohyves `oTxSabaTi~. `kviris~ Semdeg Tanmimdevroba isev `orSabaTiT~ iwyeba da a.S.
grZeldeba, sanam wre ar Seikvreba (boloSi SeiZleba dReebi ar `miebas~ erTmaneTs, amitom
pirvel da bolo moswavles Soris droebiT maswavlebeli Cadgeba).
II davaleba: maswavlebeli svams SekiTxvas, Tu ician, ras niSnavs gamoTqma `uqme dRe~.
(anu dasvenebis dReebi – SabaTi, kvira). uqme dReebi unda gamovidnen wridan da wris Sig-
niT Seqmnan patara wre (mcire wre mxolod `SabaTebma~ da `kvirebma~ unda Sekran).
III davaleba: orive wreSi bavSvebi xelCakidebulebi dganan.
maswavlebeli sTavazobs maT, rom dReebi gamoxaton taSiT da bakuniT:
orSabaTi – 1 taSi
samSabaTi – 2 taSi
oTxSabaTi – 3 taSi
xuTSabaTi – 4 taSi (ritmSi 2+2)
paraskevi – 5 taSi (ritmSi 2+3)
SabaTi – 2 bakuni
kvira – 3 bakuni
roca maswavlebeli erT taSs Semohkravs, `orSabaTebi~ unda Cacucqdnen da isev wamod-
gnen; or taSze Cacucqdebian `samSabaTebi~ da a.S. yovel taSsa Tu bakunze Sesabamisi `dRe-
ebi~ reagireben.

6. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)

Sejamebis Semdeg maswavlebeli aZlevs saSinao davalebas: maT samuSao rveulSi moce-
mulia ori carieli CarCo: dRe da Rame. CarCoSi `dRe~ Caxaton maTi fanjridan danaxuli
ca (Rrubliani, lurji, ruxi da a.S.), RamiT ki, daZinebamde, unda gaixedon fanjaraSi,
daakvirdnen cas da qveda CarCoSi Caxaton Ramis ca.
damatebiTi (an alternatiuli) aqtivoba
jgufebSi muSaoba; maswavlebeli klass yofs mcire jgufebad da urigebs TiTo-TiTo
cariel furcels. furcelze svetad unda Camoweron kviris dReebi. Semdeg moswavlis rveu-
lis danarTis feradi qaRaldebisgan gamoWran wreebi, ferebi SeurCion TiToeul dRes da
maT gaswvriv Caakran (wignSi mocemulia 6 feris qaRaldi, meSvide iqneba TeTri). jgufebma
unda `axsnan~, ratom SeurCies esa Tu is feri kviris ama TUu im dRes (es savarjiSo SeasruleT
im SemTxvevaSi, Tu klass anbani srulad aqvs gavlili).
sarekomendacio videomasala: https://www.youtube.com/watch?v=aXD_L5pEOzk
https://www.youtube.com/watch?v=SROPBql1q68

gakveTili 37
Tema: gazafxuli
gakveTilis saTauri: gazafxuli Cvens ezoSi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon sezonebis maxasiaTeblebis mixedviT
weliwadis droebis garCeva-gansxvaveba;
bunebaSi mimdinare cvlilebebis dakavSireba sakuTari
SegrZnebis organoebTan;
Seswavlis obieqtze dakvirveba;
sxeulebis amocnoba, aRwera, daxarisxeba;
logikuri azrovnebis unaris ganviTarebis xelSewyoba.

101
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoe-
bis mniSvnelobis gacnobiereba. bun.I.6. moswavlem unda
SeZlos dRe-Ramesa da weliwadis droebTan dakavSire-
buli cvlilebebis aRwera.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: svams martiv kiTxvebs Sesaswavli sxeulis/movlenis
Sesaxeb;
akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
aRwers nacnobi sxeulis Tvisebebs (mag., feri, suni,
forma, gemo, faqtura) da ukavSirebs maT aRqmas sxvadasx-
va SegrZnebis organos (mag., „burTi wiTelia – Tvali“,
„Sokoladi tkbilia – ena“, an „Tovli TeTri da civia –
Tvali da kani“, „limoni yviTeli da mJavea – Tvali da
ena“);
ayalibebs kiTxvas sxvadasxva garemoSi mobinadre mcena-
reebis/cxovelebis Sesadareblad.
eZebs pasuxebs: akvirdeba da adarebs saklaso oTaxSi, sko-
lis ezoSi, lokalur garemoSi mzard sxvadasxva mcenares
(mag., foTlebis formis an zomis mixedviT, Reroebis
formis, sisqis an sigrZis mixedviT, yvavilebis feris an
zomis mixedviT) an/da cxovels (mag., Wiayela, lokokina,
pepela, Wiamaia); gadmoscems dakvirvebis Sedegebs sxva-
dasxva formiT (zepiri metyvelebiT, naxatiT, kolaJiT,
fotoebis saSualebiT).
CamoTvlis weliwadis droebis mixedviT adamianis saqmi-
anobis (mag., mcenareebis dargva, rTveli, mosavlis aRe-
ba), cxovelebis qcevis (mag., frinvelebis gadafrena,
zamTris Zili) da mcenareebisaTvis damaxasiaTebeli
cvlilebebis (mag., yvaviloba, foTolcvena) magaliTebs.
saWiro masala: TeTri furclebi, kalmebi, feradi fanqrebi an flomas-
terebi. audiomasala: vivaldis `weliwadis droni~.

gakveTilis msvleloba:
1. jgufebSi muSaoba (3-4 wT)

maswavlebeli bavSvebs Seaxsenebs, rom wina mecadineobaze Seiswavles gazafxulis


Tveebi. moswavleebi asaxeleben gazafxulis Tveebs da ixseneben Semodgomis da zamTris
Tveebsac.

2. samuSao rveulSi muSaoba (8-10 wT)

samuSao rveulis Sesabamis gverdze mocemulia gazafxulis amsaxveli naxati, romelSic


mxatvars Secdomebi `mosvlia~. kerZod, qali yurZens krefs, biWi cigiT midis, xolo saxlis
marjvniv mdgom xes foTlebi gayviTlebia da scviva. moswavleebma wyvilebSi unda daaT-

102
valieron naxati. aRmoaCinon es Secdomebi da Semoxazon; maT unda ganmarton, Tu ratom
Tvlian, rom mxatvars ama Tu im SemTxvevaSi Secdoma `mosvlia.~ Semdeg ki naxati gaaferadon.

3. leqsebis kiTxva gazafxulis Temaze (10-12 wT)

maswavlebeli bavSvebs eubneba, rom gazafxulze bevri leqsia dawerili, vinaidan ada-
mianebs gazafxulis mosvla Zalian axarebT. qarTuli enisa da literaturis gakveTilebze
maTac iswavles leqsebi gazafxulze. maswavlebeli bavSvebs waakiTxebs naswavl leqsebs
gazafxulze; Semdeg imave jgufebs urigebs erT an or strofs maTTvis ucnobi (axali)
ori leqsidan. erTSi gazafxuli unda iyos asaxuli, meoreSi – weliwadis sxva romelime
dro (maswavlebels amisTvis SeuZlia gamoiyenos Sio mRvimelis leqsebi). moswavleeb-
ma unda amoicnon, romeli strofi eZRvneba gazafxuls da axsnan TavianTi mosazreba.

4. muSaoba samuSao rveulSi (4-5 wT)

bavSvebs maswavlebeli eubneba, rom samuSao rveulSi erTi davaleba kidev aqvT Sesas-
rulebeli: vexmarebiT megobrebs carieli ujrebis SevsebaSi – isini unda mixvdnen, Tu
ra Caxaton am cariel ujrebSi. saxelmZRvanelos Sesabamis gverdze (qveda nawilSi) moce-
mulia mimdevrobebi or sxvadasxva rigSi. moswavleebma unda amoicnon am mimdevrobebis
kanonzomierebebi da cariel ujrebSi Caxaton oTxi bali (zeda rigSi) da ori foToli
(qveda rigSi).
maswavlebeli periodulad amgvar kiTxvebsac iZleva:
– riT grZnobT (aRiqvamT), rom foTlebi mwvanea? (TvalebiT)
– riT grZnobT, rom yvavils suni aqvs? (cxviriT)
– riT grZnobT, rom Citebi WikWikeben? (yurebiT)
– riT grZnobT, rom haeri Tbilia? (kaniT)
Semdeg, sasurvelia, maswavlebelma moswavleebs gaaxsenos cocxali da aracocxali
bunebis obieqtebi; amisTvis man Sesabamisi kiTxvebi unda dasvas:
– cocxal bunebas ganekuTvneba Tu aracocxals xe, WianWvela, frinveli, miwa, qva,
foToli, wyali, mze?
aq, SesaZloa, aracocxal bunebas moswavleebma miakuTvnon iseTi TvalsaCino sagnebi,
rogoricaa fanjara, Senoba, qurTuki, qudi da sxv. am SemTxvevaSi maswavlebels eZleva
kargi SesaZlebloba, ganmartos, rom sagnebi Cven garSemo aris rogorc bunebrivi, ise –
adamianis mier Seqmnili, damzadebuli. adamianis mier Seqmnil sagnebs ar miakuTvneben
cocxal da aracocxal bunebas.

5. bunebaze dakvirveba skolis ezoSi (5-7 wT)

maswavlebels skolis ezoSi gahyavs moswavleebi. ezoSi gasvlis mizania bunebaze dak-
virveba. moswavleebi unda daukvirdnen da amoicnon gazafxulze, cocxal bunebaSi mimdi-
nare cvlilebebi; aseve, moswavleebi unda daukvirdnen da amoicnon aracocxal bunebaSi
mimdinare cvlilebebi. isini ezoSi bevr rames SeiZleba daakvirdnen: rogor daberilan
da damskdaran kvirtebi xis totze Tu buCqze, rogor ifoTleba mcenare, rogor iwyebs
yvavili gaSlas, rogori Jivil-xivili aqvT frinvelebs, rogor aTbobs mze garemos, miwis
nakveTze rogor amosula axali, norCi balaxi, mwerebic gamococxlebulan, haerSi sasi-
amovno surneli igrZnoba da sxv.

6. gakveTilis Sejameba (1-2 wT)

maswavlebels moZiebuli aqvs vivaldis simfonia `weliwadis droni~. asmeninebs mos-


wavleebs da sTxovs, amoicnon weliwadis droebi.

103
gakveTili 38
Tema: mcenareebi
gakveTilis saTauri: mcenareTa samyaro
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon ZiriTadi nawilebis amocnoba da
dasaxeleba;
fragmentebisgan mcenaris modelis awyoba;
msjeloba adamianisTvis mcenaris mniSvnelobis Sesaxeb;
lokalur garemoSi mcenareze dakvirvebisa da da am dak-
virvebis Sedegebis sxvadasxva saxiT gadmocemis unaris
ganviTareba;
saWiro monacemebis Segroveba/CaniSvna.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
aRwers nacnobi sxeulis Tvisebebs (mag., feri, suni,
forma, gemo, faqtura) da ukavSirebs maT aRqmas sxvadasx-
va SegrZnebis organos (mag., „burTi wiTelia – Tvali“,
„Sokoladi tkbilia – ena“, an „Tovli TeTri da civia –
Tvali da kani“, „limoni yviTeli da mJavea – Tvali da
ena“);
amoicnobs da asaxelebs nacnobi mcenareebis ZiriTad
nawilebs (mag., Rero, foToli, fesvi, yvavili, nayofi);
msjelobs adamianisTvis cxovelebisa da mcenareebis
mniSvnelobaze (mag., mcenareebis sxvadasxva nawilis
gamoyeneba sakvebad, saSen masalad, garemos gasalama-
zeblad; cxovelebisa da adamianebis megobroba; sakvebi
produqtebi, romlebsac gvaZleven cxovelebi);
ayalibebs kiTxvas sxvadasxva garemoSi mobinadre mcena-
reebis/cxovelebis Sesadareblad.
eZebs pasuxebs: akvirdeba da adarebs saklaso oTaxSi, sko-
lis ezoSi, lokalur garemoSi mzard sxvadasxva mcenares
(mag., foTlebis formis an zomis mixedviT, Reroebis
formis, sisqis an sigrZis mixedviT, yvavilebis feris an
zomis mixedviT) an/da cxovels (mag., Wiayela, lokokina,
pepela, Wiamaia); gadmoscems dakvirvebis Sedegebs sxva-
dasxva formiT (zepiri metyvelebiT, naxatiT, kolaJiT,
fotoebis saSualebiT).
saWiro masala: videomasala mcenareTa mravalferovnebis da maTi zrda-
ganviTarebis Sesaxeb;

104
gakveTilis msvleloba:
1. saxelmZRvaneloze muSaoba: (5-6 wT)

maswavlebeli:
yuradRebiT daukvirdi am sam suraTs.
• riT gvanan da riT gansxvavdebian es mcenareebi erTmaneTisgan?

mcenareebi iyofa xemcenareebad, buCqebad, balaxad.


amoicani mcenareebi da ganmarte ratom daaxarisxes ase.
savaraudod: xes erTi mTavari, myari Rero aqvs, buCqs – ramdenime, balaxis Rero rbili
da norCia.
maswavlebeli wignSi miuTiTebs xeze da uCvenebs mis nawils.

2. samuSao rveulSi muSaoba (4-5 wT)

maswavlebeli miuTiTebs rveulis Sesabamis gverds, romelSic


iseTive konturia, rogoric maswavlebelma dafaze daxata. moswav-
leebma unda gaaferadon konturi da naxatis mixedviT upasuxon
kiTxvebs:
• ra nawilebisgan Sedgeba mcenare? (fesvi da Rero yavisfrad
gaaferadon, foToli – mwvaned, yvavili da nayofi/Tesli – feradad)
mcenareebi mravalgvaria, Tumca yvela maTgans, erTnairi age-
buleba aqvs.

3. diskusia (2-3 wT)

maswavlebeli klass mimarTavs kiTxviT:


– rogor ggoniaT, ra sWirdeba mcenareebs arsebobisTvis?
moswavleebi unda mividnen daskvnamde, rom mcenareebs arsebobisTvis sWirdebaT haeri,
siTbo, sakvebi, sinaTle, wyali.

4. SemecnebiTi videofilmis Cveneba mcenareTa zrda-ganviTarebis Se-


saxeb (5-7 wT)
maswavlebeli videomasalis Cvenebis paralelurad moswavleTaTvis gasageb enaze xsnis
mcenaris zrda-ganviTarebis process. Semdeg ki kiTxvebiT mimarTavs moswavleebs:
– sad rgaven mcenareebs?
– Tu gamoicnobT, weliwadis romel dros rgaven maT?
moswavleebi albaT am kiTxvebze met-naklebad amomwurav pasuxs gascemen. sasurvelia,
maswavlebelma maTi pasuxi ganavrcos da moswavleebTan axsenos sityva niadagi da ganmar-

105
tos (niadagi hqvia miwis zeda fenas, romelSic aris mcenarisTvis aucilebeli sakvebi).
rac Seexeba mcenareTa dargvas, sasurvelia, maswavlebelma moiZios suraTi an video
masala, romelSic naTlad Cans weliwadis dro. moswavleebs ki Semdegi Sinaarsis kiTxvebi
daexmarebaT, zustad gansazRvron swori pasuxebi:
– rogor ggoniaT, SesaZlebelia Tu ara zamTarSi mcenaris dargva? (daasabuTeT
Tqveni mosazreba)
– zafxulSi? daasabuTeT (cxela da ar aris xelsayreli).
– yvelaze xelsayreli periodi mcenareTa dasargavad, ZiriTadad, gazafxulia (rgaven
Semodgomazec). rogor ggoniaT, ratom? daasabuTeT.

5. saxelmZRvaneloze muSaoba (2-5 wT)

yuradRebiT daakvirdiT wignSi mocemul suraTebs:


– sad imaleba pomidvris, babuawveras, vaSlis, atmis, limonis, blis, sazamTros
Tesli?

106
6. saxelmZRvaneloze muSaoba (4-5 wT)

maswavlebeli miuTiTebs saxelmZRvaneloSi mocemul suraTebze da sTxovs moswav-


leebs daasaxelon – romelia zedmeti? daasabuTon TavianTi mosazreba.
ra nawilebisgan Sedgeba mcenare? (fesvi, Rero, foToli, yvavili, nayofi/Tesli). mas-
wavlebeli dafaze xatavs mcenaris konturs da avsebs mas moswavleTa pasuxebiT.

aryis xe tita wabli muxa

Jolo mocxari nargizi xurtkmeli

nekerCxali gvirila SroSani astra

7. gakveTilis Sejameba (2-4 wT)

saSinao davaleba:
Semdegi gakveTilisTvis daakvirdiT Tqveni ezos nargavebs, daaxarisxeT isini da Seav-
seT samuSao rveulSi mocemuli cxrili:

mcenare raodenoba
xe
buCqi
balaxovani (yvavili)

sarekomendacio videomasala: https://www.youtube.com/watch?v=0TAmgYIBkFk


https://www.youtube.com/watch?v=H_0dAUgC-Xs

107
gakveTili 39
Tema: mcenareebi
gakveTilis saTauri: ra amSvenebs mindors?
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon mcenareebis ZiriTadi nawilis
amocnoba da dasaxeleba;
fragmentebisagan mcenaris mTliani modelis awyoba;
fragmentebisagan aplikaciebis Seqmna da kedlis gazeTis
gakeTeba;
SegrZnebis organoebis daxmarebiT dakvirveba;
sxeulis aRwera;
moswavleebSi esTetikuri gemovnebis ganviTarebis
xelSewyoba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
aRwers nacnobi sxeulis Tvisebebs (mag., feri, suni,
forma, gemo, faqtura) da ukavSirebs maT aRqmas sxvadasx-
va SegrZnebis organos (mag., „burTi wiTelia – Tvali“,
„Sokoladi tkbilia – ena“, an „Tovli TeTri da civia –
Tvali da kani“, „limoni yviTeli da mJavea – Tvali da
ena“);
amoicnobs da asaxelebs nacnobi mcenareebis ZiriTad
nawilebs (mag., Rero, foToli, fesvi, yvavili, nayofi);
awyobs fragmentebisgan mcenareebis, cxovelebisa da
adamianis mTliani sxeulis models;
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi, mindvris yvavilebis
Taiguli (vardi, ia, iasamani foTlebiT), sxvadasxva nayo-
fi, sxvadasxvanairi foToli, makrateli, webo, danarTis
feradi furclebi, Tabaxis furclebi, buCqis totebi,
xis toti.

gakveTilis msvleloba:
1. saxelmZRvaneloze muSaoba – suraTis aRwera (4-5 wT)

saxelmZRvanelos Sesabamis gverdze (zeda nawilSi) mocemulia feradi suraTi: Cveni


wignis personaJi , sxva biWebTan erTad burTs TamaSobs mindorSi; aqve axlos gogona yva-
vilebs krefs. moswavleebma suraTi unda aRweron da daaxasiaTon mindori (maswavleblis
damxmare kiTxvebi: rogori adgilia mindori – swori Tu uswormasworo? balaxiani Tu

108
qviani? Tqvengan vin yofila mindorSi? ratom giyvarT mindorSi TamaSi? gazafxulze ra
amSvenebs mindors?..)

2. praqtikuli samuSao (5-7 wT)

maswavlebeli moswavleebs urigebs sxvadasxva mcenares/maT nawilebs da sTxovs gamoi-


kvlion isini, Seadaron erTmaneTs Semdegi kriteriumebis mixedviT (foTlebi – formis
mixedviT, Reroebi – sisqis, simaRlisa da simagris mixedviT, yvavili da nayofi – feris,
formis, zomis da a.S.).

3. samuSao rveulSi muSaoba (4-5 wT)

samuSao rveulis momdevno gverdze mocemulia yvavilovani mcenareebi: enZela, yayaCo,


tita, zambaxi, mixaki da gvirila. iqve mocemulia am mcenareebis saxelebi. moswavleebma
unda imuSaon wyvilebSi. maT unda amoicnon yvavilebi da xazebiT daukavSiron Sesabamis
sityvebs. Semdeg frontalurad unda moxdes davalebis Semowmeba.
Semdeg iwyeba TamaSi. maswavlebeli klass yofs jgufebad, iZaxebs erT warmomadgenels,
aCvenebs ramdenime yvavils, moswavle unda daakvirdes maT, daynosos da xeliT Seexos.
Semdeg am moswavles Tvalebs uxvevs, man mxolod xelis SexebiTa da ynosviT unda SeZlos
yvavilis dasaxeleba.

4. jgufebSi muSaoba (8-10 wT)

maswavlebeli klass yofs jgufebad da urigebs Tabaxis furclebs, romlebzec jgu-


febma aplikaciebi unda Seqmnan. maswavlebeli uxsnis bavSvebs, rom feradi furclebisagan
maT unda gamoWran balaxovani mcenareebi, daakran Tabaxis furcelze da Seqmnan aplika-
cia – `mindori gazafxulze~.
prezentaciis dros moswavleebi ganmartaven, romeli yvavilebi SearCia maTma jgufma,
ratom moswonT es yvavilebi, ra ferebia maT mindorSi da sxva.
sasurvelia, kedelze moinaxos adgili, sadac bavSvebis namuSevrebi gaikvreba da darCeba.
Tu maswavlebels dro darCa, sasurvelia, moswavleebs waukiTxos leqsebi yvavilebze,
romelic qarTul poeziaSi uxvadaa.

5. gakveTilis Sejameba (1-2 wT)

^6. saSinao davaleba


maswavlebeli avalebs bavSvebs, Semdeg mecadineobaze miitanon mindvris yvavilebi.
sarekomendacio videomasala: https://www.youtube.com/watch?v=rIT-5hnUxY4

gakveTili 40
Tema: mcenareebi
gakveTilis saTauri: oTaxis mcenareebi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon mcenaris sicocxlisTvis aucile-
beli pirobebis dasaxeleba/gaazreba;
mcenareebisadmi mzrunvelobiTi damokidebulebis gamo-
muSaveba;
sxeulis amocnoba, aRwera, ilustraciaze da realobaSi;
pirad mosazrebebze dayrdnobiT kiTxvaze pasuxis gacema;
mcenaris ZiriTadi nawilebis amocnoba;
mcenareebze dakvirveba da Sedegebis sxvadasxva formiT
gadmocema;
sakuTari mosazrebebis gamoTqma-dasabuTeba.

109
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;;
amoicnobs da asaxelebs nacnobi mcenareebis ZiriTad
nawilebs (mag., Rero, foToli, fesvi, yvavili, nayofi);
ayalibebs kiTxvas sxvadasxva garemoSi mobinadre mcena-
reebis/cxovelebis Sesadareblad.
eZebs pasuxebs: akvirdeba da adarebs saklaso oTaxSi, sko-
lis ezoSi, lokalur garemoSi mzard sxvadasxva mcenares
(mag., foTlebis formis an zomis mixedviT, Reroebis
formis, sisqis an sigrZis mixedviT, yvavilebis feris an
zomis mixedviT) an/da cxovels (mag., Wiayela, lokokina,
pepela, Wiamaia); gadmoscems dakvirvebis Sedegebs sxva-
dasxva formiT (zepiri metyvelebiT, naxatiT, kolaJiT,
fotoebis saSualebiT).
saWiro masala: sxvadasxva yvavili, wvrili mavTulebi an Zafebi Taigu-
lebisTvis, Tabaxis furclebi, makrateli, webo, feradi
fanqrebi an flomasterebi.

gakveTilis msvleloba:
1. saubari – rogor movuaroT yvavilebs? (6-8 wT)

maswavlebeli atarebs saklaso saubars Semdegi kiTxvebis gamoyenebiT:


– gaixseneT, ra sWirdeba mcenares sicocxlisaTvis?
– ra nawiliT Seiwovs mcenare wyals?
– ra mouva mcenares uwylod?
– Tu sWirdeba mcenares siTbo da sinaTle? ratom fiqrobT ase?..
– vis gaqvT Sin oTaxis mcenareebi?
– rogor uvliT oTaxis mcenareebs?..

2. TamaSi yuradRebis gasavarjiSeblad (5-7 wT)

maswavlebeli larnakSi debs 4-5 sxvadasxva yvavils da aCvenebs klass. moswavleebi unda
daakvirdnen naxevari wuTis ganmavlobaSi. Semdeg maswavlebeli moswavleTagan dafaru-
lad larnakSi cvlis yvavilebs (aklebs an umatebs erT yvavils) da ekiTxeba bavSvebs: `ra
Seicvala larnakSi?~ moswavleebma unda amoicnon cvlileba da daasaxelon. TamaSi SeiZ-
leba ganmeordes ramdenjerme.

3. samuSao rveulSi muSaoba (15-17 wT)

samuSao rveulis mocemul gverdze, qveda nawilSi xatia yvavili. maswavlebeli aZlevs
davalebas, gaaferadon yvavili Sesabamisi ferebiT, foToli – mwvaned, yvavili – lurjad
da a.S.
rveulis Sesabamis gverdze mocemulia komiqsebi Cveni wignis personaJebis monawile-
obiT. oRond es eqvsi suraTi araTanmimdevrulad aris dalagebuli.

110
muSaoba unda warimarTos jgufebSi. maswavlebeli jgufebs urigebs furclebs, rom-
lebzec mocemulia am komiqsebis Tanmxlebi winadadebebi. esenia:
1. dedam gogonas yvavilebis Tesli uyida.
2. Cvenma megobrebma ezoSi miwa dabares.
3. gogonam dabarul niadagSi Tesli mimoabnia.
4. Semdeg sarwyaviT daTesili adgili morwya.
5. ramdenime dReSi miwidan mcenareebis ylorti gamoCnda.
6. cota xanSi bavSvebs am adgilas lamazi yvavilebi daxvdaT.
moswavleebma naxatebi unda gamoWran, amoicnon romeli winadadeba romel naxats aRwers,
Tabaxis furcelze komiqsebi swori TanmimdevrobiT ganalagon (Caawebon da Sesabamisi
winadadebebic daakran an miuweron). bolos ki gaaferadon.

4. jgufebSi muSaoba

davalebis Tanaxmad, moswavleebs am mecadineobisTvis motanili unda hqondeT yvavi-


lebi. maswavlebeli am yvavilebs aTavsebs erT yuTSi. maswavlebeli klass yofs jugfebad
Semdegi meTodiT: sxvadasxva saxeobis yvavilebs (TiTo-TiTo yvavils) debs oTx magida-
ze (magaliTad, eseni SeiZleba iyos ia, zambaxi, mixaki, gvirila). Semdeg yuTiT Camoivlis
moswavleebTan, bavSvebi xels yofen yuTSi da iReben ama Tu im yvavils. visac romeli
Sexvdeba, im yvavilis magidasTan jdeba. ase Seiqmneba iebis, zambaxebis, mixakebisa da gvi-
rilebis jgufebi (maswavlebels SeuZlia garkveuli koreqtivis Setana, raTa moswavleebi
Tanabari raodenobiT ganawildnen).

jgufebis samuSao davaleba aseTia:


maT unda aRweron yvavili (garegnoba, feri, suni da a.S.).
maswavlebels SeuZlia bavSvebi gaiyvanos skolis ezoSi yvavilovan mcenareebze dasak-
virveblad. aq yuradReba unda mieqces imas, rom yvavili uviTardeba rogorc balaxovan
mcenareebs, ise buCqebs (magaliTad, vardi, iasamani) da xeebs (amasac akvirdebian Tu, ra
Tqma unda, am dros skolis ezoSi romelime xe yvavilobs).

5. Sejameba (2-3 wT)

gakveTili 41
Tema: mcenareebi
gakveTilis saTauri: Cveni tye
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon ganixilon tye, rogorc mcenareebis,
cxovelebisa da sxva cocxali organizmebis saarsebo
garemo, e.w. saxli;
wiwvovani da foTlovani xeebis amocnoba, Sedareba da
martivad daxasiaTeba;
sxeulis amocnoba, aRwera, daxarisxeba;
kiTxvaze pasuxis gasacemad pirad mosazrebebze dayrd-
noba;
komunikaciis sxvadasxva formis gamoyeneba;
tyisadmi dadebiTi da mzrunvelobiTi damokidebulebis
gamomuSavebis xelSewyoba;
mcenareebis mniSvnelobis gacnobiereba.

111
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
bun.1.4. moswavlem unda SeZlos sxeulebis Sedareba
Semadgeneli nivTierebis/masalis Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgeni
amoicnobs da asaxelebs nacnobi mcenareebis ZiriTad
nawilebs (mag., Rero, foToli, fesvi, yvavili, nayofi);
msjelobs adamianisTvis cxovelebisa da mcenareebis
mniSvnelobaze (mag., mcenareebis sxvadasxva nawilis
gamoyeneba sakvebad, saSen masalad, garemos gasalama-
zeblad; cxovelebisa da adamianebis megobroba; sakvebi
produqtebi, romlebsac gvaZleven cxovelebi);
amoicnobs da asaxelebs yoveldRiurobaSi gavrcelebul
nivTierebebs/masalebs;
ajgufebs erTnairi nivTierebisgan/masalisagan damzade-
bul sxeulebs.
saWiro masala: didi formatis qaRaldi, makrateli, webo, feradi fan-
qrebi an flomasterebi.

gakveTilis msvleloba:
1. saubari tyis Sesaxeb (5-7 wT)

maswavlebeli:
– sad izrdeba xeebi? ra hqvia bunebaSi im adgils, sadac bevri xe erTad izrdeba?
– romeli Tqvengani yofila tyeSi?
– xeebis garda, kidev ra izrdeba tyeSi? (balaxebi, buCqebi, sokoebi).
– cxel amindSi ratom grila tyeSi?
– ratom aris tyeSi bevri Crdili?
– sad gvxvdeba sokoebi? (miwaze, xeebze)
– vis surs gaixsenos STabeWdileba, romelic masze tyem moaxdina?
am kiTxvis Semdeg maswavlebeli saSualebas aZlevs msurvelebs, gaixsenon da gadmos-
cen tyesTan dakavSirebuli mogonebebi.

2. muSaoba samuSao rveulSi (10-12 wT)

rveulis Sesabamisi gverdis zeda nawilSi mocemulia naZvisa da muxis konturuli sura-
Tebi. iqvea dawerili maTi aRmniSvneli saxelebi. moswavleebma unda amoicnon suraTebze
xeebi da xazebiT daukavSiron Sesabamis sityvebs.
aqve maswavlebeli adarebinebs am or xes erTmaneTs da svams SekiTxvas:
– ra gansxvavebas xedavT muxasa da naZvs Soris?
– ra msgavsebas xedavT am or mcenares Soris?
– vin icis, ra hqvia muxis nayofs? (rko)

112
– rogor fiqrobT, romels meti Crdili aqvs – muxas Tu naZvs? ratom?
– kidev romel wiwvovan xeebs icnobT? romel foTlovan xeebs icnobT?

3. praqtikuli samuSao (12-13 wT)

imave gverdis qveda nawilSi mocemulia fiWvis wiwvebisa da muxis foTlebis suraTebi.
moswavleebma unda amoicnon isini da xazebiT daukavSiron Sesabamis sityvebs, romlebic
calkea mocemuli. (`ra gansxvavebaa foTolsa da wiwvs Soris?~)
maswavlebeli bavSvebs usvams ucnaur kiTxvas: – gindaT, Cvens klasSic gavaSenoT tye?
bavSvebis did nawils, albaT gaukvirdeba (rogor?), sxvebi ki sixaruliT daTanxmdebian.
maswavleblis miTiTebiT yvela moswavle iRebs samuSao rveulis imave gverds, romelzec
CvenTvis ukve nacnobi ori xis konturia daxatuli (erTi – foTlovani, meore – wiwvova-
ni). moswavleebma unda imuSaon individualurad. maT am xeebidan unda aarCion erT-erTi,
gaaferadon da gamoWran. Semdeg kedelze gakrul didi formatis qaRaldze daawebon (Tu
mravalricxovani klasia, maswavlebels 2 aseTi formati mainc dasWirdeba).
vinaidan bavSvebi sxvadasxva dros andomeben gaferadebasa da gamoWras, imedia, yvelas
erTad ar mouwevs kedelTan muSaoba. maswavlebeli unda daexmaros moswavleebs, raTa maT
erTmaneTs xeli ar SeuSalon. is bavSvebi, romlebic adre daamTavreben samuSaos, rveuls
unda daubrundnen da masSi mocemuli meore xis konturic gaaferadon, oRond aRar gamoWran.
ase iqmneba klasis tye. Tu dro darCa, maswavlebeli esaubreba bavSvebs Semdegi kiT-
xvebis gamoyenebiT:
– ras niSnavs, Tqveni azriT, daburuli tye? meorenairad ras uwodeben daburul tyes?
(uRrani tye).
– ras niSnavs, Tqveni azriT, meCxeri tye?
– rogori tye gamovida Cvens kedelze – meCxeri Tu daburuli?
– Cvens tyeSi xeebi xmelia Tu cocxali? ratom fiqrobT ase?
– rogor ggoniaT, sWirdeba Tu ara tyes gafrTxileba? (imsjelon tyis movlisa da
gafrTxilebis aucileblobaze).
– rogor fiqrobT, ram SeiZleba gaanadguros tye?

4. saubari `ras amzadeben xisgan?~

am Temaze adrec isaubres, magram axlac sasurveli iqneba am saubris gameoreba. mas-
wavlebeli sTxovs moswavleebs, amoicnon klasSi arsebuli sagnebidan romelia xisgan
damzadebuli. moswavleebma maqsimalurad unda Seecadon CamoTvalon yvela sagani da
ganmarton, maTi azriT, ratom amzadeben am sagnebs xisgan.

5. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)

gakveTili 42
Tema: mcenareebi
gakveTilis saTauri: tyis binadrebi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon tyisadmi dadebiTi da mzrunvelo-
biTi damokidebulebis gamomuSavebis xelSewyoba.
tyis binadrebisa da maTi sacxovrebeli garemos gacnoba;
Sxamiani da sasargeblo sokoebis arseboba da maTTan
urTierTobis wesebis dacvis aucilebloba;
sxeulebis amocnoba, aRwera, daxarisxeba;
sxvadasxva cxovelis aRwera-Sedareba;

113
cocxali sxeulebis dajgufeba – Sesabamisad, gadawy-
vetilebis dasabuTeba;
e.w. `klasis tyeSi“ nadiris dabinaveba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
aRwers nacnobi sxeulis Tvisebebs (mag., feri, suni, forma,
gemo, faqtura) da ukavSirebs maT aRqmas sxvadasxva Segr-
Znebis organos (mag., „burTi wiTelia – Tvali“, „Sokola-
di tkbilia – ena“, an „Tovli TeTri da civia – Tvali da
kani“, „limoni yviTeli da mJavea – Tvali da ena“);
iyenebs sxvadasxva martiv xelsawyos (lupa, fonendosko-
pi) SegrZnebis gaZlierebis mizniT da aRwers sxeulis
Tvisebebs, romlebic am xelsawyoebis gamoyenebisas gax-
da TvalsaCino;
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi, makrateli, webo.
videomasala – sokoebze.

gakveTilis msvleloba:
1. samuSao rveulSi muSaoba – `ra SeeSala mxatvars?~ (5-7 wT)

samuSao rveulis Sesabamis gverdze (zeda nawilSi) xatia zafxulis tye: kodala SefoT-
lil xeze, sokoebi xis qveS, Cveni wignis personaJebi kalaTiT sokoebs agroveben. iqve,
miwaze, alag-alag Tovlia.
moswavleebi unda mixvdnen, rom Tovli ar unda exatos, radgan gviani gazafxuli an
zafxulia. moswavleebma naxati unda gaaferadon da Seecadon mxatvris Secdomis gamos-
worebas. maswavlebeli ekiTxeba maT: – rogor SeiZleba mxatvris Secdomis gasworeba?
moifiqreT da imuSaveT (am Secdomis gasworeba advilia – miwis Tovliani zedapiri mwva-
ned unda gaferaddes – balaxebiT moixatos).

2. saxelmZRvaneloze muSaoba (8-10 wT)

saxelmZRvaneloSi mocemulia oTxi sxvadasxva sokos foto. esenia: mWada, miqlio, wiTe-
li Sxama da TavWedila. maT miwerili aqvT TavianTi saxelebi. maswavlebelma unda gaacnos
moswavleebs es sokoebi da auxsnas, rom Sxamiani sokoebi saWmelad uvargisia da mowamvlas
iwvevs, xSir SemTxvevaSi sikvdilsac, maTi amocnoba arcTu ise advilia da gamocdili
ufrosebis meTvalyureobis gareSe sokos dakrefa ar SeiZleba.
maswavlebelma unda daavalos moswavleebs, samuSao rveulSi airCion mxolod is sokoebi,
romlebic sakvebad vargisia, gamoWran, survilisamebr, erT-erTi da wina mecadineobaze
Seqmnil `klasis tyeSi~ daabinaon (Caakran).
aqve maswavlebeli svams ramdenime SekiTxvas:
– ratom unda gamoviCinoT sokos Segrovebisas sifrTxile?
– Tu gsmeniaT, ra Sedegebi mohyveba sokoTi mowamvlas?
– rogor unda moviqceT safrTxis Tavidan asacileblad?

114
3. jgufebSi muSaoba – `nadiris dabinaveba tyeSi~ (13-15 wT)

rveulis momdevno gverdze mocemulia tyis nadiri: daTvi, iremi, mgeli, mela, ciyvi,
gareuli Rori.
maswavlebeli klass yofs jgufebad da aZlevs davalebebs. moswavleebma unda gaafe-
radon nadiris suraTebi. Semdeg jgufSi inawileben daxatul cxovelebs ise, rom yvela
moswavles gansxvavebuli nadiri Sexvdes gamosaWrelad (magaliTad, Tu jgufSi 6 mos-
wavlea, eqvsives TiTo nadiri Sexvdeba, Tu eqvsze naklebi moswavlea, SeeZlebaT airCion,
romeli cxovelebi surT, rom gamoWran). Semdeg TiToeuli moswavle gamoWris im nadirs,
romelic mas ergo da daabinavebs (Caakravs `klasis tyeSi~).
Semdeg moswavleebma meore davaleba unda Seasrulon: TiToeulma jgufma unda moifiq-
ros raime ambavi, romelic maT tyesTan iqneba dakavSirebuli. prezentaciis dros moswav-
leebs SeeZlebaT maT mier Seqmnili tyis TvalsaCinoebad gamoyeneba da ambis gadmocema.
(maswavleblis damatebiTi kiTxvebi:
– ra da ra nadiri binadrobs Cvens tyeSi?
– romelia maTgan mtacebeli cxoveli?
– romeli nadiri ikvebeba mxolod mcenareebiT?..)

4. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)

damatebiTi (an alternatiuli) aqtivoba

maswavlebeli bavSvebs ukiTxavs teqsts sokoebze r. avalianis wignidan `tyis bili-


kebiT~:
`Znelia warmoidgino tye sokos gareSe. rogor tyeSi ar Sexvdebi mas: foTlovanSi, wiw-
vianSi Tu SereulSi. sokos ZebnaSi ise gaivli mraval kilometrs, rom daRlas ar igrZnob.
mesokoves mTavari iaraRi kalaTi da joxia. igi sokos sakrefad diliT adre, mzis amos-
vlamde midis, roca cvari jer kidev ar gamSrala. am dros soko ukeTesad Cans, misi qudi
drodadro bzinavs, Tumca aravin icis, sad romeli soko Sexvdeba.
Tu wvimebis Semdeg Tbili amindi daiWira, tyeSi, xis Ziras, balaxebSi, buCqebSi, xeebze
Tu morebze SeamCnevT niyvs, qamas, mWadas, aryas, miqlios, abedas, Sxamas Tu sxva sokoebs.
zogi maTgani Tass waagavs, zogi jams, zogi ucxo yvavils, zogi burTs. feri? Zalze mdi-
daria sokoebis ferTa `palitra~ – TeTridan Savamde yvela ferisa da elferis CaTvliT.
saqarTveloSi 100-ze meti saWmeli da 15-mde Sxamiani sokoa. marTalia, Cvens tyeebSi
Sxamiani soko bevri araa, magram isini mainc SeiZleba aRmoCndnen kalaTSi da adamiani moi-
wamlos. yovel wels sokoTi mowamvlis da sikvdilis araerTi SemTxveva xdeba.
tyeSi, sokos Zebnisas, Cveulebriv qvemoT icqirebian, miwaze. magram ramdeni soko xarobs
xeebze! aq ipoviT xeTamxals, romelic ase uyvarT kaxeTSi, abeda sokos. abeda sokos cec-
xli ekideba da qarSic advilad ar qreba. bevrs unaxavs igi, magram cotam Tu icis, rom
isini saWmeli sokoebia. maT msubuqi, sasiamovno sunis rbilobi aqvT. abeda soko xezea
Sezrdili da mas wvens swovs. rodesac xes abeda sokoebi aqvs, es imis niSania, rom xe Sig-
nidan mTlianad lpeba~.

rekomendacia:
am gakveTilebSi mocemuli aqtivobebi maswavlebels SeuZlia gamoiyenos sakuTari
Sexedulebisamebr (ar aris aucilebeli yvela aqtivobis gamoyeneba), klasis ganwyobisa
da SesaZleblobebis gaTvaliswinebiT.

115
gakveTili 43
Tema: cxovelTa samyaro
gakveTilis saTauri: Cveni oTxfexa `megobrebi~
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon Sinauri da gareuli cxovelebis
gansxvaveba.
Sinauri cxovelebis (ZuZumwovrebis) amocnoba da dasa-
xeleba;
garkveuli niSan-TvisebebiT (qceva, xma) Sinauri cxove-
lebis erTmaneTisgan garCeva.
sxeulebis amocnoba, aRwera, daxarisxeba;
cxovelTa dajgufeba;
adamianisTvis cxovelebis mniSvnelobaze saubari.

kavSiri esg-is standartis


SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
amoicnobs, aRwers nacnobi sxeulis Tvisebebs (mag., feri,
suni, forma, gemo, faqtura) da ukavSirebs maT aRqmas sxva-
dasxva SegrZnebis organos (mag., „burTi wiTelia – Tvali“,
„Sokoladi tkbilia – ena“, an „Tovli TeTri da civia –
Tvali da kani“, „limoni yviTeli da mJavea – Tvali da ena“);
asaxelebs piradi higienis nivTebs (mag., savarcxeli,
kbilis jagrisi, pirsaxoci), msjelobs higienis wesebis
dacvis mniSvnelobaze.
saWiro masala: makrateli, feradi fanqrebi an flomasterebi, audioma-
sala cxovelTa xmebiT.

gakveTilis msvleloba:
1. samuSao rveulSi muSaoba (12-15 wT)

samuSao rveulis Sesabamis gverdze xatia Semdegi cxovelebi: ZaRli, kata, cxeni, Rori,
viri, Zroxa, Txa da cxvari. qvemoT aqvs warwera: `Sinauri cxovelebi~, `gareuli cxovelebi~.
maswavlebeli sTxovs moswavleebs, wyvilebSi daaTvalieron es suraTebi da waikiTxon
warwerebi; erToblivad imsjelon da miiRon gadawyvetileba: datovon is warwera, rome-
lic am cxovelebisTvis Sesaferisad miaCniaT, meore ki gadaxazon.
davalebis Semowmebis Semdeg maswavlebeli ekiTxeba rogor esmiT bavSvebs, ras niS-
navs `Sinauri cxovelebi~? ratom vuwodebT am saxels? risTvis uvlis da hyavs adamians
Sinauri cxoveli? raSi iyenebs maT?
Semdeg moswavleebma cxovelTa naxatebi unda gaaferadon da gamoWran.

2. cxovelebis dajgufeba (8-10 wT)

wina aqtivobaSi gamoWrili Sinauri cxovelebis suraTebis daxmarebiT moswavleebi


ramdenime davalebas asruleben. isini kvlav wyvilebSi muSaoben.
I. ramdenime moswavle morigeobiT aCvenebs klass yvela am cxovels da asaxelebs maT
saxels;

116
II. wyvilebi ajgufeben:
a) cxovelebs, romlebic Wamen balaxs;
b) cxovelebs, romlebic Wamen xorcs;
III. moswavleebma unda daasaxelon da aCvenon is cxovelebi, romlebsac aqvT brWyalebi;
(ZaRli da kata);
IV. moswavleebma unda daasaxelon da aCvenon is cxovelebi, romlebsac aqvT Cliqebi
(yvela, garda ZaRlisa da katisa).
V. moswavleebma unda daasaxelon da aCvenon is cxovelebi, romlebsac aqvT rqebi (Zro-
xa, cxvari, Txa).

3. samuSao rveulSi muSaoba (5-6 wT)

samuSao rveulis momdevno gverdze (zeda nawilSi) xatia ramdenime Sinauri cxoveli,
iqve calke weria sityvebi: Wixvinebs, knavis, Rrutunebs...
moswavleebma unda amoicnon, romeli cxovelis xmianobas romeli sityva Seesabameba
da xazebiT daukavSiron.

4. jgufebSi muSaoba (3-5 wT)

maswavlebeli klass yofs jgufebad, Semdeg yvela bavSvs (droebiT) CamoarTmevs gamoW-
ril suraTebs da aZlevs aseT davalebas: jgufis wevrebma pantomimiT unda ganasaxieron
is Sinauri cxovelebi, romlis suraTsac maswavlebeli am jgufs magidaze daudebs. sxva
jgufebis moswavleebma ki unda gamoicnon, ras asaxiereben. naTelia, rom aqcenti am Sem-
TxvevaSi keTdeba cxovelTa qcevebze da ara xmebze.

5. aba, gamoicani! (2-3 wT)

maswavlebels momzadebuli aqvs Sinauri cxovelebis xmebis Canaweri. asmeninebs bav-


Svebs da maT xmiT unda gamoicnon TiToeuli cxoveli.

6. ramdenia? (2-3 wT)

mecadineoba mTavrdeba rveulSi (gverdis qveda nawilSi) mocemuli kidev erTi savar-
jiSoTi. ramdenime sxvadasxva Sinauri cxovelis konturi erTmaneTzea dadebuli, moswav-
leebma unda amoicnon, sul ramdeni cxovelia da daasaxelon isini (Zroxa, cxeni, ZaRli...).

7. gakveTilis Sejameba (1-2 wT)

sarekomendacio videomasala: https://www.youtube.com/watch?v=HgP34DdyYuI


https://www.youtube.com/watch?v=HwPeYXwcwXk
https://www.youtube.com/watch?v=9uO3u7JoUIk

gakveTili 44
Tema: cxovelTa samyaro
gakveTilis saTauri: Sinauri frinvelebi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon frinvelebis Sedareba ZuZumwovreb-
Tan da TvalsaCino ganmasxvavebeli niSnebis dasaxeleba;
Sinauri frinvelebis amocnoba da dasaxeleba;
xmianobis mixedviT Sinauri frinvelebis garCeva;
sxeulebis amocnoba, aRwera, daxarisxeba;
pirad mosazrebebze dayrdnobiT kiTxvaze pasuxis gacema;
komunikaciis sxvadasxva formis gamoyeneba;
sxvadasxva cxovelis sxeulis nawilebis aRwera/Sedareba.

117
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag., naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
aRwers da adarebs erTmaneTs sxvadasxva cxovels sxeulis
nawilebis (mag., Tavi, kidurebi, kudi, yurebi, niskarti,
frTebi, xorTumi) mixedviT;
ayalibebs kiTxvas sxvadasxva garemoSi mobinadre
mcenareebis/cxovelebis Sesadareblad. eZebs pasuxebs:
akvirdeba da adarebs saklaso oTaxSi, skolis ezoSi,
lokalur garemoSi mzard sxvadasxva mcenares (mag., foT-
lebis formis an zomis mixedviT, Reroebis formis, sisqis
an sigrZis mixedviT, yvavilebis feris an zomis mixedviT)
an/da cxovels (mag., Wiayela, lokokina, pepela, Wiamaia);
gadmoscems dakvirvebis Sedegebs sxvadasxva formiT
(zepiri metyvelebiT, naxatiT, kolaJiT, fotoebis saSu-
alebiT).
saWiro masala: patara webovani furclebi (stikerebi), feradi fanqre-
bi an flomasterebi; mamlis, dedlis, batis da indauris
suraTebi.

gakveTilis msvleloba:
1. samuSao rveulSi muSaoba (4-5 wT)

rveulSi Sesabamis gverdze xatia Sinauri frinvelebi da iqve mocemulia sityvebi:


indauri, bati, qaTami, ixvi.
maswavlebeli sTxovs bavSvebs, amoicnon naxatebi da Sesabamis sityvebTan daakavSiron
xazebiT.
Semdeg maswavlebeli saubrobs, Tu riT gansxvavdebian frinvelebi im cxovelebisgan,
romlebic wina kviras Seiswavles (anu – ZuZumwovrebisgan). moswavleebi suraTebze dak-
virvebiT unda mixvdnen, rom frinvelebis ganmasxvavebeli niSnebia: frTebi, niskarti,
bumbuli, ori fexi...

2. saxelmZRvaneloze muSaoba (13-14 wT)

moswavlis samuSao rveulSi mamlis konturia, raTa moswavleebi ufro dawvrilebiT


gaecnon frinvelis agebulebis Taviseburebebs.
Tavdapirvelad maswavlebeli bavSvebs ukiTxavs i. gogebaSvilis moTxrobis mixedviT
Sedgenil patara teqsts mamalze:
`inaTa Tu ara, mamali maSinve Camofrinda qandaridan da gareT medidurad gamobrZan-
da. ukan gamohyvnen variebi da kruxebi TavianTi wiwilebiT.
miuZRvis win mamali qaTmebs yelmoRerebuli, Tavmowonebuli da ocnebobs: sakvirve-
li frinveli var me: Cemodena tani, axovaneba da silamaze aba visa aqvs? romeli qaTmis

118
bibilo Seedreba Cems maRals da broweuliviT wiTel bibilosa? romel qaTams aqvs iseTi
ferad-feradi da lamazi bumbuli, rogoric me? romel qaTams asxia fexebze iseTi koxta
dezebi, rogoric me? visa aqvs CemsaviT didi da Zlieri niskarti? romeli frinveli gebu-
lobs pirvelad gaTenebis moaxloebas da aRviZebs adamianebs? mxolod me da sxva aravin.~
maswavlebeli dafaze Camowers ramdenime sityvas am teqstidan, romlebic SesaZloa
ucnobi iyos bavSvebisTvis. esenia: varia, kruxi, niskarti, dezi, bibilo. am sityvebis kar-
gad gasaazreblad moswavleebs awyvilebs da aZlevs davalebebs samuSao rveulSi:
a) mamlis mocemul naxatze amoicnon bibilo, dezebi, niskarti da xazebiT daukavSiron
Sesabamis sityvebs (maswavleblis damatebiTi kiTxvebi: sad hqonia mamals bibilo? dezi?
niskarti?);
b) gaaferadon mamlis suraTi (unda gamoikveTos mamlis bumbulebis feradovneba);
g) dafiqrdnen, erTmaneTSi imsjelon da upasuxon kiTxvebs:
– romel qaTams hqvia kruxi? (romelsac wiwilebi hyavs);
– romel qaTams hqvia varia? (zrdadaumTavrebel qaTams, sanam kvercxis debas daiwyebdes).

3. saklaso diskusia (2-3 wT)

maswavlebeli isev iSveliebs saxelmZRvaneloSi mocemul Sinauri frinvelebis sura-


Tebs, sTxovs bavSvebs daakvirdnen da Semdeg kiTxvebze gamoTqvan TavianTi mosazrebebi:
– romelma Sinaurma frinvelebma ician wyalSi curva?
– rogor exmareba fexebi am frinvelebs curvaSi?

4. jgufebSi muSaoba (9-10 wT)

maswavlebels momzadebuli aqvs 4 fotosuraTi an naxati: mamlis, dedlis, batis da


indauris, romlebsac amagrebs kedelze an dafaze (Tu suraTebs ver moipovebs, maSin pla-
katze gancalkevebiT unda daweros es 4 sityva da gaakras kedelze).
Semdeg maswavlebeli klass yofs mcire jgufebad da TiToeul jgufs urigebs oTx
patara webovan qaRalds (e.w. stikerebs) warwerebiT (erT furcelze – erTi sityva): yivi-
li, kakani, kivkivi, sisini.
moswavleebma jgufebSi unda imsjelon da amoicnon, romeli sityva romeli frinvelis
mier gamocemul bgerebs (xmianobas) gamoxatavs da sityvebi (furclebi) miakran Sesabamis
suraTebs plakatze.
bolos unda Sejamdes aqtivoba: mamali – yivili, dedali – kakani, bati – sisini, inda-
uri – kivkivi.
maswavlebeli unda dainteresdes: pasuxebis ra variantebi hqondaT jgufebs da ratom
gaakeTes aseTi arCevani.

5. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)

damatebiTi (an alternatiuli) aqtivoba


sasurvelia maswavlebels moZiebuli hqondes Sinauri frinvelebis xmebis Canaweri.
asmeninebs am Canawers bavSvebs da maT xmiT unda gamoicnon TiToeuli frinveli.
sarekomendacio videomasala: https://www.youtube.com/watch?v=z4pavVM-fM0

119
gakveTili 45
Tema: cxovelTa samyaro
gakveTilis saTauri: zogi dadis, zogic daxoxavs
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon cocxali sxeulis aRwera arsebiTi
niSan-Tvisebebis mixedviT;
qvewarmavlebis da ZuZumwovrebis gansxvavebis aRmoCena
da dasaxeleba;
sxvadasxva cxovelis Sedareba sxeulis nawilebis mixed-
viT;
moswavleebis analitikuri azrovnebis unaris ganviTa-
rebis xelSewyoba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
aRwers da adarebs erTmaneTs sxvadasxva cxovels sxeulis
nawilebis (mag., Tavi, kidurebi, kudi, yurebi, niskarti,
frTebi, xorTumi) mixedviT;
ajgufebs cocxal sxeulebs mcenareebad da cxovelebad,
asabuTebs sakuTar gadawyvetilebas;
ayalibebs kiTxvas sxvadasxva garemoSi mobinadre mcena-
reebis/cxovelebis Sesadareblad. eZebs pasuxebs:
akvirdeba da adarebs saklaso oTaxSi, skolis ezoSi,
lokalur garemoSi mzard sxvadasxva mcenares (mag., foT-
lebis formis an zomis mixedviT, Reroebis formis, sisqis
an sigrZis mixedviT, yvavilebis feris an zomis mixedviT)
an/da cxovels (mag., Wiayela, lokokina, pepela, Wiamaia);
gadmoscems dakvirvebis Sedegebs sxvadasxva formiT
(zepiri metyvelebiT, naxatiT, kolaJiT, fotoebis saSu-
alebiT).
saWiro masala: makrateli, feradi fanqrebi an flomasterebi, furclebi
cxovelTa saxelebiT.

gakveTilis msvleloba:
1. Sesavali saubari (2-3 wT)

gakveTilis dasawyisSi maswavlebeli esaubreba moswavleebs Semdegi kiTxvebis gamo-


yenebiT:
– Cven SeviswavleT Sinauri cxovelebi; Sinauris garda kidev rogori cxovelebi arse-
boben?
– Tqveni azriT, ratom hqviaT maT gareuli cxovelebi?
– romeli gareuli cxovelebi iciT?

120
2. saxelmZRvaneloze muSaoba (3-5 wT)

maswavlebeli miuTiTebs saxelmZRvanelos Sesabamis gverdze da sTxovs moswavleebs


daasaxelon suraTebze gamosaxuli gareuli cxovelebi, Semdeg qvewarmavlebi, ipovon
maT Soris msgavseba da gansxvaveba.

3. samuSao rveulSi muSaoba (12-16 wT)

samuSao rveulis Sesabamisi gverdis qveda nawilSi xatia ramdenime cxovelis konturi
or rigad. esenia: vefxvi, Sveli, zRarbi, kenguru, xvliki, niangi, gveli, ku.
moswavleebma unda imuSaon individualurad.
maT eZlevaT Semdegi davalebebi:
a) gaaferadon mocemuli konturebi;
b) gamoWran CarCos xazebze yvela naxati;
g) daasaxelon mocemuli cxovelebi (es SeiZleba moxdes frontaluradac).
d) furclebi ukana mxridan danomron ase:
xvliki – 1
zRarbi – 2
niangi – 3
vefxvi – 4
ku – 5
gveli – 6
Sveli – 7
kenguru – 8

4. TamaSi mocemuli figurebiT (6-8 wT)

moswavleebi kvlav individualurad agrZeleben muSaobas (TamaSs).


am lotosmagvari TamaSis piroba aseTia. samuSao rveulis mocemuli gverdis zeda nawilSi
warmodgenilia cxrili or rigad (TiToSi – 4 ujra). ujrebSi Cawerilia cxovelebis saxe-
lebi. maswavlebeli areulad da morigeobiT kiTxulobs am cxovelebis saxelebs. moswav-
leebma maT xelT arsebuli baraTebidan unda amoicnon dasaxelebuli cxoveli da dadon
cxrilis Sesabamis ujraze. roca yvela ujra Seivseba da TamaSi dasruldeba, maswavlebeli
bavSvebs aswavlis, Tu rogor Seamowmon sworad Seasrules Tu ara davaleba. moswavleebma
adgilebzeve unda gadmoatrialon baraTebi da daakvirdnen ricxvTa Tanmimdevrobas. Tu
ricxvTa mimdevroba sworia (1, 2, 3; 4, 5, 6, 7, 8), davalebac sworad yofila Sesrulebuli.
am TamaSs ar eyoleba erTi gamarjvebuli, maswavlebels SeuZlia Seaqos yvela monawile.

5. muSaoba wyvilebSi (4-5 wT)

maswavlebeli bavSvebs wyvilebSi samuSaod aZlevs davalebebs:


a) mocemuli baraTebi kvlav akrifon, daakvirdnen cxovelebs da daajgufon isini cxove-
lebad, romlebic dadian (erTi jgufi) da cxovelebad, romlebic daxoxaven (meore jgufi);
b) maswavlebeli svams kiTxvas, xom ar gaugiaT, ra saerTo saxeli hqvia mxoxav cxove-
lebs (gveli, niangi, xvliki, ku)? (qvewarmavlebi). maswavlebeli am sityvas wers dafaze
da ameorebinebs.

6. jgufuri muSaoba

maswavlebeli klass yofs jgufebad (sasurvelia iyos 4 an 5 jgufi). jgufebidan TiTo


warmomadgeneli gamohyavs oTaxis Tavisufal sivrceSi, sadac iatakze wriulad dalage-
buli aqvs furclebi. furclebze weria gareul cxovelTa saxelebi (lomi, daTvi, Sveli,
kurdReli, gveli). musikis an simReris TanxlebiT moswavleebi iwyeben furclebis wreze
siaruls. melodiis SewyvetisTanave isinic unda gaCerdnen. moswavleebi TavisTvis kiT-
xuloben warwerebs (cxovelis saxels) im furcelze, romelic SexvdaT da brundebian
TavianT jgufebSi. jgufma unda ifiqros am cxovelze, mokled daaxasiaTos igi da See-

121
cados isic Tqvas, Tu ra hqvia am cxovelis naSiers (lomisas – bokveri, daTvisas – beli,
Svlisas – nukri, kurdRlisas – baWia, gvelisas – wiwili).
maswavlebels moZiebuli aqvs zogierTi gareuli cxovelis xmis Canaweri. asmeninebs
moswavleebs, romlebmac xmianobiT unda amoicnon cxovelebi.

7. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)

gakveTili 46
Tema: cxovelTa samyaro
gakveTilis saTauri: wylis binadrebi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon wylis binadari zogierTi cxovelis
amocnoba da dasaxeleba;
dakvirvebis unaris ganviTareba;
martivi kvlevis safuZvelze daskvnebis gamotana (qer-
clebis, farflebis mniSvnelobis dadgena);
fragmentebisgan cxovelis mTliani modelis Seqmna;
wylis binadrebis gadaadgilebis saSualebebze msjeloba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag., naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
aRwers da adarebs erTmaneTs sxvadasxva cxovels sxeulis
nawilebis (mag., Tavi, kidurebi, kudi, yurebi, niskarti,
frTebi, xorTumi) mixedviT;
awyobs fragmentebisgan mcenareebis, cxovelebisa da
adamianis mTliani sxeulis models;
ayalibebs kiTxvas sxvadasxva garemoSi mobinadre mcena-
reebis/cxovelebis Sesadareblad. eZebs pasuxebs: akvir-
deba da adarebs saklaso oTaxSi, skolis ezoSi, loka-
lur garemoSi mzard sxvadasxva mcenares (mag., foTlebis
formis an zomis mixedviT, Reroebis formis, sisqis an
sigrZis mixedviT, yvavilebis feris an zomis mixedviT) an/
da cxovels (mag., Wiayela, lokokina, pepela, Wiamaia); gad-
moscems dakvirvebis Sedegebs sxvadasxva formiT (zepiri
metyvelebiT, naxatiT, kolaJiT, fotoebis saSualebiT).
saWiro masala: makrateli, feradi fanqrebi an flomasterebi, webo,
feradi furclebi danarTidan, Tabaxis furclebi.

122
gakveTilis msvleloba:
1. saxelmZRvaneloze muSaoba (10-12 wT)

maswavlebeli bavSvebs eubneba, rom am gakveTilze isev cxovelebis Sesaxeb isaubreben,


oRond amjerad – wyalSi mobinadre cxovelebze.
saxelmZRvanelos Sesabamis gverdze xatia wyalSi mcuravi Tevzebi, meduza, delfini
da veSapi, fskerze Canan moluskebi. iqve naxatze weria sityvebi: Tevzi, meduza, moluski,
delfini, veSapi, TavianTi pirobiTi niSnebiT.
davaleba aseTia: muSaoba sruldeba individualurad an wyvilebSi. maswavlebeli kiT-
xulobs mokle teqstebs, bavSvebi usmenen da amoicnoben daxasiaTebul cxovels da daasa-
xeleben mis rigiT nomers. maswavleblis informaciebi:
I. `wylis am cxovelis mogrZo sxeulis kani qercliT aris dafaruli, Tvalebi mudam gaxe-
lili aqvs, vinaidan quTuToebi ara aqvs. misi wvrili kvercxebidan – qviriTidan – pawawina
naSierebi, lifsitebi, iCekebian. isini maSinve swrafad da mardad iwyeben curvas.~ (Tevzi)
II. `es mozrdili cxoveli Tevzs waagavs, magram Tevzi ar aris. is Tavis naSierebs coc-
xlad Sobs da rZiT kvebavs. is adamianisTvis uxifaTo da gonieri arsebaa, ris gamoc ada-
mianebi mas advilad wvrTnian.~ (delfini)
III. `es ki dedamiwis udidesi cxovelia. is spiloze bevrad didia... Tavis naSierebs isic
rZiT kvebavs. naxatebze mas xSirad SadrevniT gamosaxaven. amis mizezi isaa, rom amosunTqvi-
sas es veeberTela wylis cxoveli haerTan erTad wylis Sxefebsac amoisvris xolme.~ (veSapi)
IV. `es patara rbiltaniani cxovelebi niJarebSi cxovroben. niJara maT mtrebisgan icavs.
wylis qveS, fskerze an kldeze wvanan da Zalian nela gadaadgildebian.~ (moluski)
V. `am ucnaur cxovels arc Zvali aqvs, arc Tvalebi, arc piri... JelesaviT rbilia da
TiTqmis mTlianad wylisgan Sedgeba. misi gamWvirvale sxeuli gaSlil qolgas waagavs.
adamianebi mas xSirad xvdebian zRvaSi, napirTan axlos.~ (meduza)

2. jgufebSi muSaoba (14-16 wT)

maswavlebeli klass yofs jgufebad da avalebs samuSao rveulis Sesabamis gverdze


mocemuli davalebis Sesrulebas (bavSvebi unda daexmaron wignis personaJebs davalebis
SesrulebaSi). furclis zeda nawilSi Cveni wignis personaJebs TevzebisTvis qercle-
bi aqvT dasawebebeli. anu xatia Tevzis konturi qerclebis gareSe. imave gverdis qveda
nawilSi mocemulia feradi qerclebi. moswavleebma unda gamoWran es feradi qercli da
kudidan daiwyon Tevzis konturze maTi dawebeba.
samuSaos dasrulebis Semdeg maswavlebeli mimarTavs bavSvebs:
– gausviT xeli Tevzs Tavidan kudamde da piriqiT. ra gansxvaveba igrZeniT?
– rogor fiqrobT, ratom misrialebs Tevzi wyalSi Tavisuflad?

3. saklaso diskusia (3-4 wT)

maswavlebeli atarebs diskusias Semdegi kiTxvebis gamoyenebiT:


– Tqveni azriT, riT ikvebebian Tevzebi?
– riT ikvebebian delfinebi?

4. muSaoba aplikaciaze

maswavlebeli bavSvebs avalebs, wyvilebSi imuSaon aplikaciebis Sesaqmnelad. igi wyvi-


lebs urigebs Tabaxis cariel furclebs. moswavleebma samuSao rveulis danarTis feradi
furclebisgan unda gamoWran sxvadasxva zomisa da feris samkuTxedebi. maswavlebeli svams
SekiTxvas: `rogor SeiZleba sami samkuTxedidan Tevzis figuris miReba?~ Tu bavSvebi ver
mixvdebian, maswavlebeli Tavad xatavs dafaze. amis msgavsad, bavSvebi muSaoben Tabaxis
furclebze, awebeben samkuTxedebs da qmnian Tevzebis figurebs. samuSaos dasrulebis
Semdeg, sasurvelia, namuSevrebis kedelze gakvra da daTvaliereba.

5. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)

123
gakveTili 47
Tema: cxovelTa samyaro
gakveTilis saTauri: frinvelTa xmebi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon zogierTi gareuli frinvelis amoc-
noba da dasaxeleba;
xmianobis mixedviT zogierTi frinvelis garCeva;
frinvelTa gadaadgilebis saSualebebze msjeloba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag., naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
aRwers da adarebs erTmaneTs sxvadasxva cxovels sxeulis
nawilebis (mag., Tavi, kidurebi, kudi, yurebi, niskarti,
frTebi, xorTumi) mixedviT.
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi.

gakveTilis msvleloba:
1. saxelmZRvaneloze muSaoba (10-12 wT)

maswavlebeli bavSvebs gaaxsenebs, rom Sinauri frinvelebis garda (romlebic Seiswav-


les), arseboben kidev gareuli frinvelebi. zogierTi maTganis gacnobas isaxavs miznad
saxelmZRvanelos Sesabamisi gverdi, sadac mocemulia gareuli frinvelebi (kodala, bu,
ofofi, wero, xoxobi...) da weria maTi aRmniSvneli saxelebi.
maswavlebeli avalebs bavSvebs, imuSaon wyvilebad. wyvilebma unda amoicnon frinvelebi
waikiTxon Sesabamisi warwera, daasaxelon da SeZlebisdagvarad aRweron Semdeg SeuZliaT
gamoTqvan TavianTi azri imis Sesaxeb, Tu romeli frinveli ufro moswonT da ratom.

2. samuSao rveulSi muSaoba (6-8 wT)

samuSao rveulis Sesabamisi gverdis zeda nawilSi mocemulia ori CarCo. erTSi (awe-
ria `Sinauri frinvelebi~) daxatulia qaTami, bati, ixvi da mercxali, meoreSi (warweriT
`gareuli frinvelebi~) – bu, arwivi, ofofi da indauri.
moswavleebma individualurad unda amoicnon, Tu romel CarCoSi romeli frinvelia
`zedmeti~ (pirvelSi mercxali, meoreSi – indauri), Semoxazon da ganmarton, Tu ratom
fiqroben ase; naxatebi gaaferadon.

3. muSaoba dafaze (10-12 wT)

maswavlebeli dafaze an didi formatis qaRaldze (romelsac akravs kedelze) erT sve-
tad Camowers Semdegi frinvelebis saxelebs: mtredi, yvavi, mercxali, beRura, bulbuli.
mis gverdiT, meore svetad, wers sityvebs: galobs, WikWikebs, JRurtulebs, yrantalebs
da RuRunebs.

124
maswavlebeli bavSvebs eubneba, rom frinvelebi sxvadasxvanair bgerebs gamoscemen,
zogi galobs, zogi WikWikebs, zogi JRurtulebs da a.S. zogierTi xma Zalian sasiamovno
mosasmenia (galoba, WikWiki...), zogi frinvelis xma arasasiamovnod JRers.
`rogor fiqrobT, Camowerili frinvelebidan romeli WikWikebs?~ – ekiTxeba maswavle-
beli moswavleebs da pasuxis miRebis Semdeg mercxals xaziT akavSirebs sityva `WikWikTan~.
ase iqceva igi yvela sxva SemTxvevaSic. Tu bavSvebma ver amoicnes, mxolod am SemTxvevaSi
exmareba maT maswavlebeli. sabolood unda daadginon, rom mtredi RuRunebs, yvavi yran-
talebs, bulbuli galobs da beRura JRurtulebs.

4. gamocanebis amoxsna (2-3 wT)

moswavleebi kvlav imave jufebSi rCebian. maswavlebeli bavSvebs ukiTxavs gamocanebs


frinvelebze (amoRebuli z. danelias wignidan `Cveni mTa-baris frTosnebi~). romeli jgu-
fic met gamocanas gamoicnobs, gamarjvebulic is aris.

5. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)

sasurvelia am gakveTilisTvis maswavlebels momzadebuli hqondes frinvelTa xmebis


Canawerebi da moasmeninos bavSvebs. maT xmiT unda gamoicnon, galobs Tu WikWikebs frinve-
li, JRurtulebs, yrantalebs Tu sxva xmas gamoscems. moswavleebi unda Seecadon, xmebis
mixedviT TviTon frinvelebis saxeobebic amoicnon.

gakveTili 48
Tema: cxovelTa samyaro
gakveTilis saTauri: patara eqvsfexa cxovelebi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon sasargeblo da zianis momtani mwe-
rebis dasaxeleba da martivad daxasiaTeba;
Seswavlis obieqtze dakvirveba martivi xelsawyoebis
daxmarebiT;
ilustraciaze sxeulis amocnoba da dasaxeleba;
moswavleTa SemoqmedebiTi unarebis ganviTarebis xelSew-
yoba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
amoicnobs da asaxelebs nacnobi mcenareebis ZiriTad
nawilebs (mag., Rero, foToli, fesvi, yvavili, nayofi);
ayalibebs kiTxvas sxvadasxva garemoSi mobinadre mcena-
reebis/cxovelebis Sesadareblad.
eZebs pasuxebs: akvirdeba da adarebs saklaso oTaxSi, sko-

125
lis ezoSi, lokalur garemoSi mzard sxvadasxva mcenares
(mag., foTlebis formis an zomis mixedviT, Reroebis
formis, sisqis an sigrZis mixedviT, yvavilebis feris an
zomis mixedviT) an/da cxovels (mag., Wiayela, lokokina,
pepela, Wiamaia); gadmoscems dakvirvebis Sedegebs sxva-
dasxva formiT (zepiri metyvelebiT, naxatiT, kolaJiT,
fotoebis saSualebiT).
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi, asanTis Rerebi.

gakveTilis msvleloba:
1. saxelmZRvaneloze muSaoba (7-8 wT)

amjerad moswavleebs unda gavacnoT cxovelTa is mravalferovani jgufi, romlebTa


Sexvedrac adamianebs TiTqmis yoveldRiurad gviwevs. eseni arian mwerebi.
saxelmZRvanelos Sesabamis gverdze xatia mwerebi: kalia, xoWo, buzi, tarakani, pepela,
futkari, nemsiylapia, WianWvela, koRo. moswavleebma unda imuSaon wyvilebSi, amoicnon
mwerebi da daasaxelon.
bolos, maswavlebeli sTxovs moswavleebs, kidev erTxel daakvirdnen mwerebs da daad-
ginon, ramdeni fexi aqvs mwers (yvela mwers 6 fexi aqvs. swored es aris maTi damaxasiaTe-
beli erT-erTi niSani).

2. samuSao rveulSi muSaoba (7-8 wT)

mocemulia ori CarCo. erT CarCoSi, romelsac aweria `romelia frinveli~, xatia
pepela, buzi, mercxali da nemsiylapia; meore CarCoSi (warweriT, romeli ar aris `mwe-
ri~) – futkari, xoWo, WiaYyela, WianWvela. moswavle amjerad individualurad muSa-
obs, man pirvel CarCoSi unda amoicnos frinveli (mercxali) da Semoxazos. meore
CarCoSi unda amoicnos romeli ar aris mweri (Wiayela) da Semoxazos. Semdeg kvlav
frontalurad unda Semowmdes davaleba da imsjelon. bolos moswavleebi naxatebs
aferadeben.

3. samuSao rveulSi muSaoba (2-3 wT)

Tu maswavlebels dro darCeba (sxva SemTxvevaSi saSinao davalebad miscems) miuTiTebs


moswavleebs imave gverdze qvemoT mocemul konturze. sTxovs maT, SeaerTon wertilebi
da miRebuli naxati gaaferadon. maswavlebeli saubrobs mweris Sesaxeb, romelic am nax-
atzea mocemuli: rogoria igi; ra ferisaa da a.S. bolos, maswavlebeli ekiTxeba moswav-
leebs: xom ar iciT, ras ekiTxebian Cveni megobrebi Wiamaias. savaraudod: `Wia, Wia, maia,
xval rogori daria?~

4. saxelmZRvaneloze muSaoba (jgufebSi muSaoba) (7-9 wT)

maswavlebeli klass yofs jgufebad da avalebs, wignSi mocemuli ori suraTis mixed-
viT Seadginon patara moTxroba.
pirvel suraTze xatia mefutkre, romelic pirbadiT muSaobs skebTan. mas uaxlovdebi-
an bavSvebi. meore suraTze Cans, rom bavSvebi ukan morbian da futkrebis gundi mosdevT.
maswavlebeli iwyebs saubars amave Temaze. amisTvis is iyenebs Semdeg kiTxvebs:
– ra sargebloba moaqvT futkrebs adamianebisTvis?
– ra aris ska? fiWa? cvili?..
– ras amzadeben cvilisgan? (sanTels)
– ratom uyvars futkars surnelovani yvavilebi?
– risTvis sWirdeba Sxamiani nestari futkars?
maswavlebels moswavleebTan erTad gamoaqvs daskvna, rom arseboben sasargeblo da
zianis momtani mwerebi. igi svams daaxloebiT aseT kiTxvebs:
– `romeli mweri/ebi binadroben adamianTa saxlebSi?~

126
– `romeli mweri ibudebs xolme TmebSi?~
– `romeli mweri kbens adamians da swovs sisxls?~
– `romeli mweri Wams da afuWebs tansacmels?~
– `romeli mwerebi avrceleben daavadebebs?~

5. samuSao rveulSi muSaoba (4-5 wT)

amjerad moswavleebi muSaoben individualurad. momdevno gverdze erTmaneTs adevs


peplis, kaliis, nemsiylapiis da xoWos konturebi. iqve weria 6 sityva (futkari, xoWo,
kalia, WianWvela, pepela, buzi, nemsiylapia). moswavlem unda amoicnos, naxatze romeli
mwerebia mocemuli da xazi gausvas Sesabamis sityvebs.

6. dakvirveba

mwerebis xmebis amocnoba


maswavlebeli avarjiSebs bavSvebs mwerebis xmebis amocnobaSi.
kargi amindis pirobebSi maswavlebels SeuZlia moswavleebi gaiyvanos skolis ezoSi
da mcenareebze an niadagze daakvirdnen mwerebis qcevebs; yvelaze mosaxerxebeli Wian-
Wvelebze dakvirvebaa. sasurvelia patara mwerebs lupiT daakvirdnen.
am dros maswavlebelma unda dausvas kiTxvebi:
– romel mwers xedavT?
– ram miiqcia Tqveni yuradReba?
– rogor fiqrobT, ratom iqcevian ase? (saiT moZraoben, ras akeTeben?..)
– Tqveni azriT, es mwerebi ganmartoebulad cxovroben Tu mravalricxovan ojaxebad?..

7. gakveTilis Sejameba (1-2 wT)

8. saSinao davaleba

maswavlebeli sTxovs moswavleebs Semdegi gakveTilisTvis Sinidan wamoiRon saTamaSo


cxovelebi.

gakveTili 49
Tema: cxovelTa samyaro
gakveTilis saTauri: zooparkSi
gakveTilis miznebi: moswavleebma gaacnobieron, rom zooparkis galiebSi
ZiriTadad aTavseben gareul cxovelebs da ara Sinaurs;
moswavleebma SeZlon `zooparkis~ cxovelebis dasaxeleba
da maTi martivad daxasiaTeba;
sxeulis amocnoba, aRwera, daxarisxeba;
komunikacis sxvadasxva formis gamoyeneba;
sxvadasxva cxovelis aRwera, dajgufeba da Sedareba.
xeli Seewyos moswavleebis Semecnebis sxvadasxva unaris
(`mravalmxrivi inteleqtis~) ganviTarebas.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.

127
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
aRwers da adarebs erTmaneTs sxvadasxva cxovels sxeulis
nawilebis (mag., Tavi, kidurebi, kudi, yurebi, niskarti,
frTebi, xorTumi) mixedviT;
ajgufebs cocxal sxeulebs mcenareebad da cxovelebad,
asabuTebs sakuTar gadawyvetilebas;
ayalibebs kiTxvas sxvadasxva garemoSi mobinadre mcena-
reebis/cxovelebis Sesadareblad.
eZebs pasuxebs: akvirdeba da adarebs saklaso oTaxSi, sko-
lis ezoSi, lokalur garemoSi mzard sxvadasxva mcenares
(mag., foTlebis formis an zomis mixedviT, Reroebis
formis, sisqis an sigrZis mixedviT, yvavilebis feris an
zomis mixedviT) an/da cxovels (mag., Wiayela, lokokina,
pepela, Wiamaia); gadmoscems dakvirvebis Sedegebs sxva-
dasxva formiT (zepiri metyvelebiT, naxatiT, kolaJiT,
fotoebis saSualebiT).
saWiro masala: saTamaSo cxovelebi, feradi fanqrebi an flomasterebi.

gakveTilis msvleloba:
1. jgufebSi muSaoba (15-18 wT)

am mecadineobisTvis bavSvebs Sinidan unda moetanaT saTamaSo cxovelebi. maswavle-


beli klass yofs jgufebad da am jgufebSi daaxloebiT Tanabari raodenobiT anawilebs
saTamaSoebs. moswavleebs eZlevaT ramdenime davaleba:
I. mocemuli cxovelebidan gamoyon frinvelebi;
II. cxovelebi unda daajgufon Sinaur da gareul cxovelebad;
III. moswavleebis TiToeul jgufs saklaso oTaxSi kedlis gaswvriv maswavlebelma unda
gamouyos erTi monakveTi. am monakveTze bavSvebma unda ganalagon skamebi da zed moaTavson
TavianTi `cxovelebi~. yvela jgufis muSaobis Sedegad Seiqmneba erTi didi `zooparki~.
bavSvebi unda mixvdnen, rom Sinauri cxovelebi (magaliTad: ZaRli, kata, Zroxa, cxvari,
qaTami... Tu urevia maT saTamaSoebSi) zooparkSi ar ganaTavson.
Semdeg iwyeba `zooparkis~ daTvaliereba, TiToeuli jgufis moswavleebi sakuTar
monakveTze maspinZlobas uweven sxva jgufebs, warudgenen cxovelebs, usaxeleben da
SeZlebisdagvarad uxasiaTeben (magaliTad, es spiloa, spilo Zalian didi cxovelia. mas
cxviris adgilas grZeli xorTumi aqvs; spilo xorTumiT balaxs iRebs da pirSi idebs.
spilosTan axlos misvla saxifaToa...).

2. samuSao rveulSi muSaoba (8-10 wT)

rveulis Sesabamis gverdze, zeda nawilSi, mocemulia Tevzebi da frinvelebi. moswav-


leebma xelis auReblad, xazis gasmiT unda ganacalkevon Tevzebi da frinvelebi erTma-
neTisgan.
maswavleblis kiTxvebi:
– ra cxovelebia gamosaxuli am naxatze?
– sad binadroben Tevzebi?
– ra hqvia saxlSi arsebul WurWels, sadac adamiani Tevzebs aTavsebs da uvlis? (akva-
riumi)

128
– Tqven Soris vis aqvs (vis unaxavs) akvariumi?
– rogoria igi?
rveulSi mocemuli gverdis qveda nawilSi xatia Jirafi, niangi da spilo. iqve xatia sami
sxvadasxvanairi galia. moswavleebi unda mixvdnen, romeli galia romeli cxovelisTvis
aris gankuTvnili da xazebiT daakavSiron. Semdeg naxati unda gaaferadon.

3. roluri TamaSi (5-7 wT)

maswavlebeli yofs klass jgufebad da sTavazobs rolur TamaSs. jgufebidan TiTo-


TiTo (an ramdenime) moswavle ganasaxierebs romelime cxovels zooparkis galiaSi. sxva
moswavleebma unda amoicnon, romeli cxovelia maT winaSe. Semdeg yoveli jgufidan mos-
wavleebi am `cxovels~ usvamen maTTvis saintereso kiTxvebs da es `cxovelic~ pasuxobs.

4. Sejameba (2-3 wT)

gakveTili 50
Tema: kosmosi
gakveTilis saTauri: teleskopi, mikroskopi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon ciur sxeulebze dakvirveba;
martivi kiTxvebis dasma da varaudebis gamoTqma;
martivi xelsawyoebis gamoyenebiT Seswavlis obieqtze
dakvirveba;
Sesaswavli movlenis Sesaxeb martivi kiTxvebis dasma;
martivi xelsawyoebis daxmarebiT dakvirveba;
praqtikul aqtivobebSi monawileoba;
adamianis SegrZnebis organoebis (Tvali) mniSvnelobis
gaazreba;
Sedegebis zepiri an misTvis sasurveli formiT gad-
mocema.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: svams martiv kiTxvebs Sesaswavli sxeulis/movlenis
Sesaxeb;
akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag., naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
asaxelebs adamianis SegrZnebis organoebs da maT fun-

129
qciebs (mag., Tvali – „vxedav“, yuri -„vismen“, ena – „Sevi-
grZnob gemos“, cxviri – „SevigrZnob suns“, kani – „Sevi-
grZnob siTbosa da sicives, gluv an xorklian zedapirs“);
msjelobs SegrZnebebisa da SegrZnebis organoebis mniS-
vnelobaze adamianisaTvis (mag., sakvebis vargisianobis
dadgena, quCaSi usafrTxod moZraoba) da cxovelebisaT-
vis (mag., safrTxis droulad aRmoCena, sakvebis mopoveba,
TavSesafris moZebna);
iyenebs sxvadasxva martiv xelsawyos (lupa, fonendosko-
pi) SegrZnebis gaZlierebis mizniT da aRwers sxeulis
Tvisebebs, romlebic am xelsawyoebis gamoyenebisas gax-
da TvalsaCino.
saWiro masala: lupa, foToli – yvela moswavlisTvis, 1 mikroskopi,
videofilmi.

gakveTilis msvleloba:
1. mecniereba da teqnika (4-5 wT)

maswavlebeli mimarTavs klass:


– albaT, gainteresebT, ra xdeba samyaroSi, romelic uzarmazaria da Cven, dedamiwelebi,
mxolod misi erTi pawawina nawili varT. samyaros Seswavla yovelTvis ainteresebdaT ada-
mianebs. amisTvis saukuneebis ganmavlobaSi igonebdnen xelsawyoebs, Seiqmna specialuri
mecniereba, romelsac astronomia hqvia da a.S. yuradRebiT daakvirdi Sens wignSi mocemul
suraTebs. yvelaferi, rasac xedav, adamianma gamoigona, Seqmna. rogor ggonia, ratom?
raSi gvexmareba TiToeuli maTgani?

2. kvleviTi samuSao: samuSao wyvilebSi (10-20 wT).

maswavlebels motanili aqvs gamadidebeli SuSa – lupa. TiToeul moswavles urigebs


sakvlev masalas, romelic am SemTxvevaSi SeiZleba iyos foToli.
a) moswavleebi 1 wT-is ganmavlobaSi unda daakvirdnen foTlis zedapirs. aRweron, ras
xedaven.
b) Semdeg TiToeul wyvils urigebs gamadidebel SuSas – lupas, romlis daxmarebiT maT
kidev erTxel yuradRebiT unda daaTvalieron foTlebi. isini aRmoaCenen, rom SeuiaraRe-
beli Tvalisgan gansxvavebiT, lupis daxmarebiT, maT SeZles daenaxaT foTlis uwvrilesi
xazebic ki.
g) maswavlebeli moswavleebs aCvenebs mikroskops da ganumartavs, rom adamianma gamoi-
gona xelsawyo, romlis saSualebiT SesaZlebeli gaxda umciresi nawilakebis danaxvac ki.
maswavlebeli msurvelebs SesaZleblobas aZlevs, Caixedon mikroskopSi. SesaZloa gamo-
sakvlevi masala kvlav foToli iyos. moswavleebi SeZleben, Seadaron gamadidebeli SuSisa
da mikroskopis SesaZleblobebi, gamoitanon daskvna.

3. saxelmZRvaneloze muSaoba (5-7 wT)

maswavlebeli:
– dahkvirvebixar Tu ara Ramis cas? ras xedav RamiT caze?
garda im varskvlavebisa, romlebsac Cven SeuiaraRebeli TvaliT vxedavT, caze uamravi
sxva varskvlavicaa, romelTac ver vxedavT. maT danaxvaSi teleskopi gvexmareba.

4. teleskopi da misi mizani (3-5 wT)

– daimaxsovreT, teleskopi aris xelsawyo, romelsac iyeneben ciur obieqtebze dak-


virvebisTvis.

130
teleskopi mikroskops hgavs, orive adamians exmareba TvalisTvis SeumCneveli sxeulebis
danaxvaSi.
Tqven mikroskopis saSualebiT naxeT foTlis unciresi nawilakebi, romelsac Seui-
araRebeli TvaliT verc ki amCnevdiT.
teleskopis gamogonebiT ki adamianma didi xnis ocneba aisrula, SeZlo ciuri sxeulebis,
romlebic Cvengan Zalian Sorsaa, moaxloeba da maTze dakvirveba.
am Temas momdevno gakveTilze ufro dawvrilebiT ganvixilavT.

5. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)

maswavlebeli mokled Seajamebs gakveTilze gavlil Temas da Semdegi gakveTilisTvis


sTxovs moswavleebs Zilis win yuradRebiT daaTvalieron ca, daakvirdnen varskvlavebs,
mTvares da daimaxsovron an umjobesia daxaton Ramis ca.

gakveTili 51
Tema: kosmosi
gakveTilis saTauri: ciuri sxeulebi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon ciur sxeulebze dakvirveba;
martivi kiTxvebis dasma da varaudebis gamoTqma;
martivi xelsawyoebis gamoyenebiT Seswavlis obieqtze
dakvirveba;
Sesaswavli movlenis Sesaxeb martivi kiTxvebis dasma.
gakveTilis msvleloba: moswavleebma SeZlon praqtikul aqtivobebSi monawi-
leoba;
martivi xelsawyoebis gamoyenebiT dakvirvebis unaris
ganviTareba;
ciuri sxeulebis amocnoba da aRwera;
piradi mosazrebebis/ dakvirvebis Sedegebis gadmocema/
dasabuTeba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.1.4. moswavlem unda SeZlos sxeulebis Sedareba Semad-
geneli nivTierebis/masalis Tvisebebis mixedviT.
bun.I.5. moswavlem unda SeZlos lokaluri garemos aRwera
da masSi orientireba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: svams martiv kiTxvebs Sesaswavli sxeulis/movlenis
Sesaxeb;
akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.

131
aRwers mis irgvliv arsebul sxeulebs da saubrobs maT
Semadgenel nivTierebaze/masalaze (mag., makrateli –
rkina, rveuli – qaRaldi, saSleli-rezini);
ajgufebs erTnairi nivTierebisgan/masalisagan damzade-
bul sxeulebs;
iyenebs Sesabamis mimarTebiT terminebs (mag., Sors, axlos,
Cemgan marjvniv, Cem zemoT, qvemoT) da gansazRvravs sko-
lis teritoriaze arsebuli obieqtebis mdebareobas
sakuTari Tavis mimarT;
dakvirvebis safuZvelze qmnis skolis naxats, saubrobs
im detalebze, romlebmac misi gansakuTrebuli interesi
gamoiwvia.
saWiro masala: Toki, videomasala kosmosze (mzesa da dedamiwaze), fera-
di fanqrebi an flomasterebi.

gakveTilis msvleloba:
1. saubari (10-15 wT)

maswavlebeli:
albaT yvelas ginaxavT ca RamiT. gansakuTrebiT maSin aris is saintereso, roca mow-
mendilia.
– ras xedavT caze?
Tqven warmoidgineT, garda im varskvlavebisa, romlebsac vxedavT, aris uamravi sxva
varskvlavi, romelic Cveni TvalisTvis uxilavia. maT danaxvaSi gvexmareba xelsawyo,
romelsac teleskopi hqvia.
saqarTveloSi yvelaze didi teleskopi abasTumnis observatoriaSia.
observatoriaSi teleskopis daxmarebiT akvirdebian mzis, mTvaris, varskvlavebisa da
planetebis moZraobas da cis TaRze maT gadaadgilebas. observatoriebs umetesad mTaSi
ageben, sadac haeri ufro sufTa, gamWvirvalea da xilvadobac ukeTesia. dRes observa-
toriebi mowyobilia kosmosur xomaldebzec.
daimaxsovreT, teleskopi aris xelsawyo, romelsac iyeneben ciur obieqtebze dasak-
virveblad.

samyaroSi miliardobiT varskvlavia. varskvlavebi planetebisagan gansxvavdebian. isini


sulac ar arian iseTive myari, rogoric miwaa, radgan maTi Semadgenloba gansxvavebulia.
varskvlavi Sedgeba gavarvarebuli gazebisagan, romlebic waagavs gaxurebul haers, orTqls.
swored am didi simxurvalis wyalobiT varskvlavebi anaTeben, ufro sworad cimcimeben da
siTbos asxiveben. Tumca, es siTbo Cvenamde ver aRwevs. Tu gamoicnobT, ratom? (Sorsaa).
varskvlavi, cocxali oranizmis msgavsad, Cndeba (ibadeba), arsebobs da kvdeba.
planetebi kidev imiT gansxvavdeba varskvlavebisgan, rom isini zomiT bevrad mcirea
da arc iseTi cxelia, rogorc varskvlavi. isini arc sinaTles asxiveben.
dedamiwis garda mzis garSemo sxva planetebic moZraoben.
zogierT planetas gars akravs erTgvari wre (4 planeta). rac ufro Sors aris planeta,
miT ufro nakleb siTbos iRebs mzisgan, ufro civia.

mze varskvlavia, romelic CvenTan yvelaze axlos imyofeba. isic, sxva varskvlavebis
msgavsad, gavarvarebulia da amitomac anaTebs. mze erTaderTi varskvlavia, romelsac dRisiT
vxedavT. ufro metic, dedamiwa swored misgan iRebs siTbosa da sinaTles, rac masze sicocx-
lis arsebobis aucilebeli pirobaa. mzis sinaTle Cvenamde daaxloebiT 8 wuTSi aRwevs.
adamianebi ciur sxeulebs uZvelesi droidan akvirdebodnen da swavlobdnen. dRes,
teqnikis ganviTarebasTan erTad, planetebsa da verskvlavebs dedamiwidan teleskopiT
akvirdebian. garda amisa, kosmosSi xomaldebsac uSveben, saidanac SesaZlebelia maTTvis
axlo manZilidan fotoebis gadaReba, dakvirveba, kvleva da a.S.

132
kosmosidan dedamiwa cisferi Cans, radgan misi zedapiris didi nawili wyliT aris
dafaruli.
dedamiwa planetaa, romelic mzis garSemo mogzaurobs.

informaciis ukeT gaazrebasa da gagebaSi moswavleebs daexmarebaT videomasala plan-


etebze, romelic maswavlebels winaswar unda hqondes moZiebuli.
moswavleebs saxelmZRvaneloSi SeuZliaT naxon planetebis ganlageba, rogoria teles-
kopi da a.S.

2. Tematuri TamaSi `dedamiwis brunva~ (4-5 wT)

maswavlebels am gakveTilisTvis sasurvelia momzadebuli hqondes Toki. aqtivobis


dasawyisSi maswavlebeli gamoiyvans 2 moxalises. pirobiTad erTi mze iqneba, meore dedamiwa.
`mze“ daiWers Tokis erT bolos, `dedamiwa“ – meores. maswavleblis niSanze moZraobas iwyebs
`dedamiwa“, romelic brunavs mzis garSemo, `mze“ ki erT adgilze dgas. maswavlebeli yur-
adRebas amaxvilebs imaze, rom es gza, romelsac dedamiwa mzis irgvliv gadis, ucvlelia.
SesaZloa, maswavlebelma axsenos sityva `orbitac“, romlis damaxsovreba bavSvebisTvis
aucilebeli araa. Tumca termini maTTvis sxva dros ucxo aRar iqneba. maswavlebelma
paralelurad unda isaubros im drozec, romelsac dedamiwa andomebs mzis irgvliv erTi
wris Semovlas. periodulad icvleba wyvilebic.

3. kiTxva-pasuxi (3-5 wT)

– rogor fiqrob, mzesTan axlos myof planetaze iqneba meti siTbo, Tu Sors mde-
bareze?
– Seni azriT, romel planetaze aris SesaZlebeli sicocxle, sadac Zalian civa, Zalian
cxela, Tu zomieri temperaturaa?
– ra hqvia adamians, romelic kosmosuri xomaldiT mogzaurobs?
– rogor ggoniaT, SesaZlebelia sxva planetazec arsebobdes sicocxle?
– garda siTbosi, kidev ra aris aucilebeli sicocxlisaTvis?
CamoTvaleT yvelaferi, rac sicocxlisTvis aucilebelia (siTbo, wyali, haeri). sab-
olood moswavleebma unda gaakeTon daskvna, rom yvelaferi es dedamiwaze arsebobs.
yuradRebiT daakvirdi Sens wignSi mocemul suraTs da upasuxe kiTxvebs:
– xom ar iciT, ramden xans undeba dedamiwa mzis irgvliv Semovlas? (1 weliwadi.)
– zamTarSi nakleb Tbila, gamoicaniT ratom? gazafxulze?

4. rveulSi muSaoba (4-5 wT)

maswavlebeli sTxovs moswavleebs gadaSalon saxelmZRvanelo Sesabamis gverdze:


– romeli aRWurvilobiT vis sad gauSvebdiT samogzaurod?
SeaerTe xazebiT

5. rveulSi gaaferade (3-5 wT)

maswavlebeli miuTiTebs samuSao rveulSi moTavsebul rukaze, moswavleebi wina


gakveTilebze mosmenil informaciaze dayrdnobiT Tavad unda mixvdnen, ra feri sWird-
ebaT rukis dasasruleblad, dedamiwis zedapiris aRsadgenad.

6. Sejameba (2-3 wT)

sarekomendacio videomasala: https://www.youtube.com/watch?v=XdGQMgF-BSA

133
gakveTili 52
Tema: kosmosi
gakveTilis saTauri: mogzauroba kosmosSi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon Seswavlis obieqtze dakvirveba;
mis irgvliv arsebuli sxeulebis aRwera;
mimarTebiTi terminebis gamoyeneba;
ilustraciasa da realobaSi sxeulebis amocnoba, aRwera,
daxarisxeba;
dakvirvebis safuZvelze kiTxvebze pasuxis gacema;
moswavleebma SeZlon sididis mixedviT mzis, dedamiwisa
da mTvaris Sedareba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.1.4. moswavlem unda SeZlos sxeulebis Sedareba Semad-
geneli nivTierebis/masalis Tvisebebis mixedviT.
bun.I.5. moswavlem unda SeZlos lokaluri garemos aRwera
da masSi orientireba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: svams martiv kiTxvebs Sesaswavli sxeulis/movlenis Ses-
axeb;
akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
aRwers mis irgvliv arsebul sxeulebs da saubrobs maT
Semadgenel nivTierebaze/masalaze (mag., makrateli –
rkina, rveuli – qaRaldi, saSleli – rezini);
iyenebs Sesabamis mimarTebiT terminebs (mag., Sors, axlos,
Cemgan marjvniv, Cem zemoT, qvemoT) da gansazRvravs
skolis teritoriaze arsebuli obieqtebis mdebareobas
sakuTari Tavis mimarT.
saWiro masala: sami sxvadasxva zomis burTi (didi, saSualo, patara),
videomasala kosmosze.

gakveTilis msvleloba:
1. saxelmZRvaneloze muSaoba (6-7 wT)

maswavlebeli agrZelebs wina gakveTilze dawyebul Temas, esaubreba kosmosis Sesaxeb,


uxsnis ra aris kosmosi, kosmosuri xomaldi da aCvenebs saxelmZRvaneloSi mocemul ilus-
traciebs: Tanamedrove kosmosuri xomaldi da adamiani mTvareze.
saxelmZRvaneloSi mocemulia kosmosidan gadaRebuli mzis, mTvarisa da dedamiwis
fotoebi.
maswavleblis miTiTebiT moswavleebi akvirdebian am fotoebs da pasuxoben maswav-
leblis kiTxvebs:

134
– Tqvenc ase warmogedginaT mze, mTvare, dedamiwa?
– rogori yofila dedamiwa sinamdvileSi (an – marTlac, rogori yofila dedamiwa? –
moswavleebma termini `sfero~ jer ar ician, amitom vambobT, rom burTiseburia, burTis
formisaa).
– rogori yofila mze? mTvare?
– ra dainaxeT iseTi, rac ar icodiT?

2. samuSao rveulSi muSaoba (4-6 wT)

samuSao rveulis Sesabamis gverdze xatia kosmosuri xomaldi, romelSic sxedan Cveni
personaJebi. `ras dainaxaven bavSvebi kosmosSi?~ moswavleebma unda Caxaton mze, dedami-
wa, mTvare, varskvlavebi.
samuSaos dasrulebisa da naxatebis daTvalierebis Semdeg maswavlebeli ekiTxeba ram-
denime moswavles:
– rogori formisaa dedamiwa Sens naxatze – kuTxeebiani? aba rogori?
– mze rogori formisaa? mTvare?
– Seni azriT, dedamiwa ufro didia, Tu mTvare? mze Tu dedamiwa?
– rogor fiqrob, varskvlavebi marTla aseTi patarebi arian?

3. saubari (5-7 wT)

bavSvebis naxatebsa da kosmosur fotoebze dayrdnobiT maswavlebeli warmarTavs sau-


bars Semdegi kiTxvebis gamoyenebiT:
– romeli asxivebs sinaTles: mze, dedamiwa Tu mTvare? ratom fiqrobT ase?
– Tqveni azriT, ratom aris mTvare ganaTebuli?
– ratom aris dedamiwa ganaTebuli?
– dedamiwaze is adgili, sadac Cven vcxovrobT, yovelTvis ganaTebulia?
– roca dedamiwa ganaTebulia, ras vambobT – dRea Tu Rame?
– roca dedamiwa Cabnelebulia, ras vambobT – dRea Tu Rame?
– Tqveni azriT, varskvlavebsac mze anaTebs Tu isini TviTon asxiveben Suqs? (varskvla-
vebi TviTon anaTeben).
– sinaTlis garda, ra moaqvs mzes dedamiwaze? (siTbo)

4. TamaSi formebis Sesaqmnelad (10-12 wT)

maswavleblis davalebiT bavSvebi dgebian da merxebs dgamen kedelTan axlos, raTa


oTaxi gamoTavisufldes. Semdeg eZlevaT davaleba, rom:
1. xelebi Cahkidon erTmaneTs da Seqmnan mze (didi wre);
2. Seqmnan dedamiwa (ufro momcro wre);
3. Seqmnan mTvare (SeuZliaT Sejgufdnen patara wreSi);
4. Seqmnan varskvlavebi (SeuZliaT `daifanton varskvlavebad~).
aqve grZeldeba TamaSi axali davalebiT:
1. yvelani movxvdiT mzeze, gamoxateT, ras grZnobT?
2. yvelani movxvdiT mTvareze (sadac Zlieri yinvebia), ras grZnobT?
3. yvelani davbrundiT dedamiwaze, rogor grZnobT Tavs?

5. ilustrireba burTebiT

maswavlebeli Tavis magidaze debs 3 burTs: erTi – fexburTis an kalaTburTis bur-


Tia, meore – CogburTis an aseTive zomis sxva burTi, mesame – kidev ufro patara bur-
Tula (magaliTad, magidis CogburTis burTi). Tanxmdebian: pirobiTad erTi romelime
unda iyos mze, erTi – dedamiwa da erTic – mTvare. moswavleebma unda gansazRvron,
romeli burTia mze, romeli – dedamiwa da mTvare da ganmarton, ratom fiqroben ase.
amiT unda ganmtkicdes azri, rom mze dedamiwaze bevrad didia, mTvare ki dedamiwa-
ze pataraa.

135
imis gasagebad, Tu rogor asxivebs siTbos mze, maswavlebeli anTebs magidis lampas.
maswavleblis miTiTebiT romelime moswavles xeli miaqvs anTebul naTurasTan axlos
da grZnobs misgan wamosul siTbos. rac ufro Sordeba xeli naTuras, miT nakleb siT-
bos Rebulobs is. didi manZilidan naTuris siTbo aRar igrZnoba, Tumca mis naTebas
mainc vxedavT. asevea varskvlavebic, maTgan sinaTle aRwevs Cvenamde, siTbo ki siSoris
gamo ver aRwevs. mzisgan ki mudmivad viRebT siTbosac da sinaTlesac.

6. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)

sarekomendacio videomasala: https://www.youtube.com/watch?v=PPME-JnwrAA

gakveTili 53
Tema: kosmosi
gakveTilis saTauri: ra moxdeba, mze rom `Caqres~?
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon dRe-Ramis ganmavlobaSi dakvirveba-
di cvlilebebis dasaxeleba;
weliwadis droebis dasaxeleba, Sedareba;
mimarTebiTi terminebis gamoyeneba;
praqtikul aqtivobebSi monawileoba;
sxeulebis da movlenebis ilustraciasa da realobaSi
amocnoba, aRwera;
komunikaciis sxvadasxva formis gamoyeneba;
xeli Seewyos moswavleebSi warmosaxvisa da fantaziis
unaris ganviTarebas.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.I.5. moswavlem unda SeZlos lokaluri garemos aRwera
da masSi orientireba.
bun.I.6. moswavlem unda SeZlos dRe-Ramesa da weliwadis
droebTan dakavSirebuli cvlilebebis aRwera.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas;
iyenebs Sesabamis mimarTebiT terminebs (mag., Sors, axlos,
Cemgan marjvniv, Cem zemoT, qvemoT) da gansazRvravs sko-
lis teritoriaze arsebuli obieqtebis mdebareobas
sakuTari Tavis mimarT;
asaxelebs dakvirvebad cvlilebebs dRe-Ramis ganmav-
lobaSi;
asaxelebs da adarebs erTmaneTs weliwadis droebs,

136
msjelobs maT ganmasxvavebel niSnebze, saubrobs
TiToeuli maTganisaTvis damaxasiaTebel amindze.
saWiro masala: fanari, burTi, feradi fanqrebi an flomasterebi, Taba-
xis furclebi.

gakveTilis msvleloba:
1. saxelmZRvaneloze muSaoba (5-6 wT)

moswavleebma wina mecadineobebidan ukve ician, rom mze Tavisi sxivebiT aTbobs deda-
miwas. axla maswavlebeli svams SekiTxvas:
– yovelTvis erTnairad aTbobs mze dedamiwas? (anu weliwadis yvela dros erTnairad
Tbeba Cveni qveyana mzis sxivebiT?).
am kiTxvaze sasurvelia gaimarTos diskusia, gamoikveTos azri, rom gazafxulze, zaf-
xulSi, Semodgomasa da zamTarSi Cveni qveyana mzis sxivebiT erTnairad ar Tbeba (amis
mizezebze axla ar vsaubrobT).
saxelmZRvanelos Sesabamis gverdze mocemulia oTxi suraTi da warwerebi: gazafxuli,
zafxuli, Semodgoma, zamTari.
moswavleebma damoukideblad unda imuSaon am davalebaze, gaiazron weliwadis romel
dros gamoxatavs TiToeuli suraTi. axsnan da daasabuTon TavianTi mosazreba.

2. TamaSi burTiT da farniT (8-10 wT)

maswavlebeli svams axal kiTxvas:


– ratom enacvleba erTmaneTs dRe da Rame dedamiwaze (anu ratom mosdevs dRes Rame,
Rames ki – dRe)?
am kiTxvaze pasuxis gasacemad maswavlebeli moswavleebs sTavazobs modelirebas fanrisa
da burTis gamoyenebiT. anTebuli farani aris mze, burTi – dedamiwaa. `dedamiwis~ gana-
Tebul mxares dRea, Cabnelebul mxares – Rame. rogor enacvleba dRe da Rame erTmaneTs?
burTs Tu movatrialebT, aRmoCndeba, rom misi ganaTebuli mxare sibneleSi moeqceva
(daRamdeba), Cabnelebuli mxare ki – sinaTleSi (gaTendeba). ai, swored asea sinamdvile-
Sic: dedamiwa am burTiviT trialebs, amitom, roca mis erT mxares dRea, sawinaaRmdego
mxares Ramea. trialis gamo ki dRe da Rame enacvleba erTmaneTs (es daskvnebi, umjobesia,
moswavleebma Tavad gamoitanon). adamianebs ki eCvenebaT, rom mze moZraobs cis TaRze –
amodis da Cadis.
amave modelis meti TvalsaCinoebis mizniT, maswavlebeli bavSvebs sTavazobs, Tavad
gaiTamaSon dRe da Rame. moswavleebi dgebian wreSi – oRond, piriT gareT. maTi wre
`dedamiwaa~. maswavlebeli mianaTebs farans (pirobiTad, ramdenime moswavle aRmoCndeba
ganaTebuli, anu wris wina, ganaTebul mxares dRea) da ambobs: `sad aris dRe? xeli aswieT
im bavSvebma, romlebsac fanari anaTebs~. bavSvebi Tavad midian daskvnamde, rom am mxares
dRea. `axla, maT aswion xeli, vinc ver xedavs `mzis~ sinaTles~, e.i. sadac Ramea~.
Semdeg wre datrialdeba da Sesabamisad, `dRe da Rame~ Secvlis erTmaneTs.

3. saklaso diskusia (3-4 wT)

maswavlebeli awyobs saklaso diskusias Temaze:


– ra moxdeba dedamiwaze, mze rom `Caqres~?

4. jgufebSi muSaoba (7-8 wT)

maswavlebeli klass yofs 4 jgufad. jgufebs urigebs TiTo Tabaxis furcels, erTs
aweria mze, meores – mTvare, mesames – varskvlavebi, meoTxes – dedamiwa. Sesabamisad, erTi
jgufi mzea, meore – mTvare, mesame – varskvlavebi, meoTxe – dedamiwa.
Semdeg morigeobiT TiToeul jgufs sxva jgufebis moswavleebi usvamen maTTvis sain-
tereso kiTxvebs da pasuxebs ismenen (magaliTad, `mTvares~ usvamen kiTxvebs mTvareze,
`mTvaris bavSvebi~ ki TavianT warmosaxvaze dayrdnobiT originalur pasuxebs iZlevian).

137
5. samuSao rveulSi muSaoba (4-5 wT)

samuSao rveulis mocemul gverdze Cvens megobrebs daxmareba sWirdebaT, raTa davale-
ba Seasrulon. moswavleebi maT unda daexmaron am naxatebSi garkveuli kanonzomierebis
aRmoCenasa da carieli ujrebis SevsebaSi.

6. es sainteresoa! (1-2 wT)

maswavlebeli bavSvebs ukiTxavs an mokled uyveba Zvel berZnul miTs heliosze.


`Sors aRmosavleTiT, cis kidesTan idga mzis – heliosis oqros sasaxle. yovel dilas,
roca aRmosavleTi wiTlad Seferaddeboda, gasxivosnebul oqros WiSkarSi gamoCndeboda
heliosis oqros etli, romelSic Sebmuli hyavda TovliviT qaTqaTa oTxi raSi. helioss
saimedod eWira Smagi cxenebis sadaveebi. misi samosi da oqros gvirgvini damabrmavebel
Suqs afrqvevda da aremares efineboda.
sul ufro maRla adioda heliosis etli ciur aRmarTze da mTel dedamiwas anaTebda,
siTbos da sicocxles ugzavnida. cis Suaguls rom miaRwevda, mere nel-nela Zirs eSvebo-
da dasavleTisken da bolos okeanis wylebSi eSveboda. iq helioss ukve eloda oqros navi.
am navSi Cajdeboda Tavis etlian-cxenebianad da isev Tavis oqros sasaxles miaSurebda;
sasaxleSi gaaTevda Rames, dilaadrian ki isev moevlineboda qveynierebas da sixaruli
mohqonda yvelasTvis~.
angel bonovis `miTebisa da legendebis...~ mixedviT

muSaoba xatovan gamoTqmebze


maswavlebeli bavSvebs eubneba, rom qarTul enaSi mravali gamoTqma dakavSirebulia
sityva `mzesTan~. zogierT aseT gamoTqmas is dafaze dawers, moswavleebma ki unda gamo-
icnon, ra igulisxmeba. marTlac, maswavlebeli morigeobiT Camowers qvemoT moyvanil
gamoTqmebs da mxolod im SemTxvevaSi axsnis, Tu bavSvebma Tavad ver gamoicnes:
– cxraTvala mze (mcxunvare mze);
– mze pirs ibans (roca mze anaTebs da wvims kidec);
– dRisiT-mzisiT (saaSkaraod, yvelas Tvalwin);
– masze mze da mTvare amosdis (amboben dedaze, romelsac Svili Zalian uyvars);
– mzeWabuki (lamazi, tanadi vaJkaci);
– mzeTunaxavi (gansakuTrebulad lamazi qali);
– mze qali (mSvenieri qali);
– mze ikbineba (mzis sxivebi iseTi mxurvalea, rom kans wvavs).
(Tu maswavlebels survili da dro aqvs, SeuZlia am gamoTqmebs misTvis cnobili sxva
gamonaTqvamebic daumatos).

7. Sejameba (1-2 wT)

gakveTili 54
Tema: zafxuli
gakveTilis saTauri: zafxulic movida
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon zafxulis, rogorc weliwadis erT-
erTi drois daxasiaTeba;
movlenebis ilustraciaze da realobaSi amocnoba/
aRwera;
SegrZnebis organoebis dasaxeleba da maTi funqciebis
gacnobiereba;
dakvirvebadi cvlilebebis dasaxeleba;
tansacmlis daxarisxeba weliwadis droebis mixedviT;

138
zafxulis Tveebis CamoTvla da bunebaSi mimdinare Tval-
saCino cvlilebebis aRwera;
xeli Seewyos moswavleebis logikuri azrovnebis unaris
ganviTarebas.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
bun.I.6. moswavlem unda SeZlos dRe-Ramesa da weliwadis
droebTan dakavSirebuli cvlilebebis aRwera.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
asaxelebs adamianis SegrZnebis organoebs da maT fun-
qciebs (mag., Tvali – „vxedav“, yuri -„vismen“, ena – „Sevi-
grZnob gemos“, cxviri – „SevigrZnob suns“, kani – „Sevi-
grZnob siTbosa da sicives, gluv an xorklian zedapirs“);
msjelobs SegrZnebebisa da SegrZnebis organoebis mniS-
vnelobaze adamianisaTvis (mag., sakvebis vargisianobis
dadgena, quCaSi usafrTxod moZraoba) da cxovelebisaT-
vis (mag., safrTxis droulad aRmoCena, sakvebis mopoveba,
TavSesafris moZebna);
asaxelebs dakvirvebad cvlilebebs dRe-Ramis ganmav-
lobaSi;
ganasxvavebs dRe-Ramis monakveTebs – dila, SuadRe, saR-
amo, Rame da ukavSirebs sakuTar aqtivobas/saqmianobas;
asaxelebs da adarebs erTmaneTs weliwadis droebs,
msjelobs maT ganmasxvavebel niSnebze, saubrobs TiToe-
uli maTganisaTvis damaxasiaTebel amindze;
CamoTvlis weliwadis droebis mixedviT adamianis saqmi-
anobis (mag., mcenareebis dargva, rTveli, mosavlis aRe-
ba), cxovelebis qcevis (mag., frinvelebis gadafrena,
zamTris Zili) da mcenareebisaTvis damaxasiaTebeli
cvlilebebis (mag., yvaviloba, foTolcvena) magaliTebs.
axarisxebs tansacmels weliwadis droebis mixedviT.
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi.

gakveTilis msvleloba:
1. moTxrobis mosmena da weliwadis drois amocnoba (4-5 wT)

maswavlebeli bavSvebs aZlevs aseT davalebas: maT unda moisminon maswavleblis wakiT-
xuli teqsti da amoicnon, weliwadis romeli droa aRwerili.
`am dros udidesi dReebia: ToTxmeti saaTis ganmavlobaSi mze cas ar Sordeba. ai, Suad-
Rem moatana, mze maRla avida da dedamiwas swored Sua cidan dahyurebs. am dros ara Tu
kaci mzes Tvals ver gausworebs, ganaTebuli cisa da dedamiwis yurebac ki Znelia. cac,
mindoric, mdinareebic, haeric metad brwyinvale naTeliT aris mofenili. saSineli sicxea,
papanaqebaa. tyesa da WalaSi sicxisagan daqancul frinvelebs ena gamouyviaT da sacoda-
vad qaqaneben.

139
mTeli mindori am dros sxvadasxva mweriT aris mofenili, mravali Wreli pepela saamu-
rad dafrinavs. oqrosferi futkari am dros muyaiTad irjeba cacxvis xeze da surnelovan
yvavilebze, saidanac tkbil wvens swuwnis Taflis gasakeTeblad... budrugana WianWve-
la miwis qveS sazamTrod sazrdos agrovebs; ciyvi gamxmar kakals dauzogavad zidavs da
zidavs fuRuroSi. ase xarobs, Sromobs da siamovnebs yoveli suldgmuli~.
(i. gogebaSvilis `zafxulis~ mixedviT)
moswavleebi aTvaliereben saxelmZRvaneloSi mocemul fotoebs da maswavlebeli
uambobs, rogor SeiZleba zafxulSi dasveneba.

2. saubari zafxulze (4-5 wT)

maswavlebeli warmarTavs saubars Semdegi kiTxvebis gamoyenebiT:


– rogor mixvdiT, rom am moTxrobaSi zafxulia aRwerili?
– weliwadis romel dros mosdevs zafxuli?
– rogor icvleba buneba zafxulSi?
– vin CamoTvlis Semodgomis Tveebs?
– vin CamoTvlis zamTris Tveebs?
– vin CamoTvlis gazafxulis Tveebs?
– axla romeli Tvea? (igulisxmeba, rom gakveTili tardeba ivnisSi);
– kidev romeli Tveebia zafxulSi?
(maswavlebeli dafaze wers zafxulis Tveebs).

3. jgufebSi muSaoba (5-7 wT)

maswavlebeli klass yofs 4 jgufad da TiToeuls urigebs TiTo furcels warweriT:


gazafxuli, zafxuli, Semodgoma, zamTari. moswavleebma jgufebSi maTTvis gankuTvnil
furcelze unda Camoweron Sesabamisi drois Tveebis saxelebi swori TanmimdevrobiT.
Semdeg ki TiToeulma jgufma uxmod, mimikiTa da JestebiT ise unda ganasaxieros weli-
wadis mocemuli dro, rom sxva jgufebma SeZlon gamocnoba.
Semdeg maswavlebeli mimarTavs klass:
gaixseneT weliwadis romel dros aris Tqveni dabadebis dRe. ar daasaxeloT, mxolod
aRwereT ise, rom Cven gamovicnoT.
Semdeg ki maswavlebeli kiTxvebiT warmarTavs saubars:
– rogori amindia Sens dabadebis dReze?
– ra gacviaT Sen da Sens megobrebs?
– yofila Tu ara wvima/Tovli?
– bevri yvavilia? xeebi ayvavebulia?
– rogor gacviaT xolme (Tbilad, grilad)?

4. samuSao rveulSi muSaoba (8-10 wT)

samuSao rveulis Sesabamis gverdze (zeda nawilSi) mocemulia konturuli naxati,


romelzec gamosaxulni arian Cveni wignis personaJebi Savi zRvis sanapiroze (plaJze).
moswavleebma naxati unda gaaferadon da Semdeg aRweron.
(maswavleblis damxmare kiTxvebi: – Tqveni azriT, romel zRvaze arian bavSvebi?
– romeli zRvis piras mdebareobs Cveni samSoblo?
– romeli Tqvengani yofila zRvaze?
– ras akeTeben xolme adamianebi zRvis sanapiroze?..).

5. samuSao rveulSi muSaoba (4-5 wT)

imave gverdis qveda nawilSi Tqvens Tanatolebs logikuri amocana aqvT gadasawyveti –
unda amoicnon da Seavson carieli ujra mocemul kvadratSi. maswavlebeli moswavleebs
sTxovs, daexmaron Cveni wignis personaJebs davalebis SesrulebaSi (samuSao SeiZleba
Sesruldes wyvilebSi an individualurad).

140
6. roluri TamaSi (2-3 wT)

maswavlebeli klass yofs 4 jgufad da sTavazobs maT yuTSi Cayrili feradi furcle-
bidan amoiRon erTi da daukavSiron igi weliwadis dros. axsnan, ratom daukavSires igi
weliwadis am dros. Semdeg TiToeulma jgufma unda moifiqros da morigeobiT dadgas scena
am droze. yovel jerze sxva jgufis moswavleebma unda amoicnon warmodgenis Sinaarsi.

7. Sejameba (2-3 wT)

sarekomendacio videomasala: https://www.youtube.com/watch?v=Z7S2Ay-pDhw


https://www.youtube.com/watch?v=1E54pW2kn44

gakveTili 55
Tema: zafxuli
gakveTilis saTauri: Cveni sofeli
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon qalaqisa da soflis garemos Sedar-
eba, aRwera, daxasiaTeba;
soflisa da qalaqis sacxovrebeli saxlebis Sedareba da
aRwera;
qalaqis mcxovrebTa da soflis mkvidrTa saqmianobis
aRwera;
sxeulebis amocnoba da aRwera ilustraciis mixedviT;
saWiro informaciis Segroveba;
pirad mosazrebebze dayrdnoba;
komunikaciis sxvadasxva formis gamoyeneba;
dakvirvebis safuZvelze naxatis Seqmna;
weliwadis droebis mixedviT adamianis saqmianobis aRw-
era.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.I.5. moswavlem unda SeZlos lokaluri garemos aRwera
da masSi orientireba.
bun.I.6. moswavlem unda SeZlos dRe-Ramesa da weliwadis
droebTan dakavSirebuli cvlilebebis aRwera.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
dakvirvebis safuZvelze qmnis skolis naxats, saubrobs
im detalebze, romlebmac misi gansakuTrebuli interesi
gamoiwvia;
CamoTvlis weliwadis droebis mixedviT adamianis saqmi-

141
anobis (mag., mcenareebis dargva, rTveli, mosavlis aRe-
ba), cxovelebis qcevis (mag., frinvelebis gadafrena,
zamTris Zili) da mcenareebisaTvis damaxasiaTebeli
cvlilebebis (mag., yvaviloba, foTolcvena) magaliTebs.
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi, Tabaxis an didi for-
matis furclebi.

gakveTilis msvleloba:
1. saubari soflis Sesaxeb (5-6 wT)

maswavlebeli esaubreba moswavleebs amgvari kiTxvebis gamoyenebiT:


– zafxulobiT qalaqidan bavSvebi sad mihyavT xolme dasasveneblad?
– Tqvengan vin aris namyofi sofelSi?
– riT aris mimzidveli sofeli zafxulSi?
– ra gansxvavebaa qalaqsa da sofels Soris?
– vin gaixsenebs sasiamovno STabeWdilebebs soflis Sesaxeb? (maswavlebelma unda mis-
ces saSualeba msurvelebs, gadmoscen TavianTi mogonebebi sofelSi gatarebuli dReebis
Sesaxeb. Tu gakveTili soflis skolaSi tardeba, kiTxvebSi yuradReba unda gamaxvildes
imaze, Tu riT gansxvavdeba zafxuli sofelSi gazafxulisgan? zafxulSi ra samuSaoebiT
arian dakavebulebi adamianebi? da a.S.).

2. saxelmZRvaneloze muSaoba (7-8 wT)

saxelmZRvanelos Sesabamis gverdze (zeda neawilSi) mocemulia ori tipis sacxovre-


beli saxli: qalaqis da soflis. moswavleebma unda amoicnon da daaxasiaTon (`qalaqis
saxli~, `soflis saxli~).
Semdeg maswavlebeli sTxovs moswavleebs, Seadaron es ori tipis saxli erTmaneTs da upa-
suxon kiTxvebs:
– ra msgavsebaa qalaqis da soflis saxlebs Soris?
– ra gansxvavebaa maT Soris?
– rogor amoicaniT qalaqis saxli?
Semdeg gadaSalon samuSao rveuli da gaaferadon.

3. samuSao rveulSi muSaoba (15-17 wT)

maswavlebeli sTxovs bavSvebs, gaagrZelon muSaoba samuSao rveulSi, sadac (qveda


nawilSi) Cveni erT-erTi personaJi komiqsebSia mocemuli. sul daxatulia 4 suraTi ara-
TanmimdevrobiT.
muSaoba unda gagrZeldes arsebul jgufebSi. maswavlebeli jgufebs urigebs am komi-
qsebis Tanmxleb danomril winadadebebs. esenia:
1. dedam nikolozi zafxulSi sofelSi waiyvana;
2. bebiam nikolozs sTxova, bostanSi pomidori daekrifa;
3. nikolozma mwife pomidvrebi SearCia da dakrifa;
4. bebom pomidvrisgan salaTa daamzada.
moswavleebma unda amoicnon, romelia am winadadebebis Sesabamisi naxatebi da danom-
ron; Semdeg suraTebi gaaferadon.

4. saubari Temaze `vin ras akeTebs sofelSi?~ (3-4 wT)

maswavlebeli damxmare kiTxvebis meSveobiT atarebs saubars im mizniT, rom gairkves


moswavleTa warmodgenebiT (SexedulebiT) ra saqmianobas ewevian zafxulobiT glexebi
(kacebi, qalebi, bavSvebi) soflad. ra acviaT?

142
5. jgufebSi muSaoba

maswavlebeli klass yofs jgufebad da dafaze svetSi Camowers sityvebs: qoxi, wisqvi-
li, gomuri, Robe, orRobe, bostani, Tivis zvini, Wa, wyaro, mdinare, gube, xexili, Sinauri
cxovelebi.
Tavdapirvelad gaarCeven am sityvebs, vinaidan zogierTi maTgani SesaZloa ucnobi
iyos bavSvebis nawilisTvis.
Semdeg maswavlebli sTxovs jgufebs, rom Tabaxis (an 3A formatis) furcelze daxaton
sofeli, romelSic asaxuli iqneba dafaze mocemuli sityvebi (yvela an nawilobriv).
prezentaciis dros yvela jgufi warmoadgens Tavis naxats da aRniSnavs, Tu romeli
sagnebi gadaitanes dafidan furcelze.

5. Sejameba (3-4 wT)

gakveTili 56
Tema: zafxuli
gakveTilis saTauri: eqskursia klasis `tyeSi~
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon bunebaSi eqskursiisTvis saWiro
nivTebis sworad SerCeva;
garemoSi sisufTavis dacvis moTxovnilebis gamomuSaveba;
martivi kiTxvebis dasma;
kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro monacemebis Segroveba,
CaniSvna.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: svams martiv kiTxvebs Sesaswavli sxeulis/movlenis
Sesaxeb;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
saWiro masala: Tabaxis furclebi, feradi fanqrebi an flomasterebi,
zurgCanTa, erTjeradi TefSebi, Wiqebi da kovzebi, wylis
maTara, fotoaparati, xelsaxocebi, pirsaxoci, bamba,
binti, iodi, burTi, kanfetebi, saWmeli parkiT, saxatavi
funji, kbilis pasta, uTo.

gakveTilis msvleloba:
1. saubari eqskursiis Sesaxeb (4-5 wT)

jgufebSi muSaoba
maswavlebeli miuTiTebs Sesabamis suraTebze, romlebzec tye da bunebaSi eqskursiaze
myofi maTi Tanatolebi arian gamosaxuli da svams SekiTxvas: gindaT eqskursiaze wasvla?
moswavleTa pasuxebis mosmenis Semdeg maswavlebeli agrZelebs am Temaze saubars.

143
2. mzadeba eqskursiisaTvis (8-10 wT)

zafxuli bunebaSi eqskursiisaTvis saukeTeso droa. bunebaSi gasvlas codna da mom-


zadeba sWirdeba. maswavlebels am gakveTilisaTvis klasSi motanili aqvs zurgCanTa da
eqskursiisaTvis saWiro nivTebi: erTjeradi TefSebi, Wiqebi da kovzebi; wylis maTara an
plastmasis boTli, mzis qudi, fotoaparati, xelsaxocebi, bamba, binti, sawvimari qur-
Tuki, iodi, raime sagzali polieTilenis parkiT, burTi, pirsaxoci... agreTve `zedmeti~
nivTebi: wigni, saxazavi, funji, kbilis pasta, makrateli, uTo, yvavili qoTniT...
Tavdapirvelad, maswavlebeli zemoT CamoTvlil nivTebs saTiTaod aCvenebs bavSvebs
da magidaze debs: moswavleebma unda daasaxelon, ra sagani dainaxes. mas Semdeg, rac yve-
la gaecnoba aq Segrovebul nivTebs, maswavlebeli klass yofs jgufebad da aZlevs dava-
lebas. TiToeul jgufs urigebs nivTebis CamonaTvals, romelic sqemis saxiT SeiZleba
warmoadginos. Semdeg sTxovs maT moniSnon `+~-iT is sagnebi, romelTac zurgCanTaSi
Caalageben eqskursiaze wasvlis win.

wasaRebi nivTebi

Wiqa +
kovzi
erTjeradi TefSi +

prezentaciis dros moswavleebma marTlac unda Caalagon zurgCanTaSi is nivTebi, rom-


lebic dawerili eqnebaT da Tan axsnan, ratom gaakeTes aseTi arCevani (anu raSi gamoadge-
baT TiToeuli nivTi). gavsebuli zurgCanTa xelSic unda aiRon, raTa darwmundnen, rom
igi sakmaod mZimea da zedmeti nivTebis tareba namdvilad ar Rirs. Semdeg maswavlebeli
zugrCanTas daacarielebs, raTa sxva jgufmac SeZlos prezentacia.
prezentaciebis Semdeg maswavlebeli frontalurad iZleva damatebiT kiTxvebs:
– ra unda CaicvaT eqskursiis dros fexze? tanze? ratom?
– rogor amindSi jobs eqskursiis mowyoba? ratom?
– rodis aris eqskursiaze wasvla sasurveli (diliT, SuadRes, saRamos). ratom?

3. warmosaxviTi mogzauroba `klasis tyeSi~ (5-8 wT)

mas Semdeg, rac bavSvebi saeqskursiod saWiro nivTebis SerCevaSi gaiwafebian, maswav-
lebeli sTavazobs maT, moawyon eqskursia `klasis tyeSi~, romelic wina mecadineobebze
Seqmnes.
muSaoba grZeldeba arsebul jgufebSi. TiToeulma jgufma unda moifiqros patara
ambavi saklaso eqskursiis Sesaxeb. sanam jgufebSi bavSvebi fiqroben da msjeloben, mas-
wavlebeli tyis plakatze amagrebs kanfetis qaRaldebs, polieTilenis parkis naglejebs,
erTjerad Wiqebsa da kovzebs.
maswavlebeli: – bavSvebo, tyeSi rom SexvediT, aseTi suraTi dagxvdaT. Tqvens ambavSi
esec gaiTvaliswineT da moifiqreT, ras izamT.
prezentaciebis Semdeg an msvlelobis procesSi maswavlebels SeuZlia dasvas damxma-
re kiTxvebi:
– rodis ufro mimzidveli iyo Cveni tye – danagvianebamde Tu axla?
– rogor danagvianda buneba? vin anagvianebs mas?
– ra ar mogwonT aseT garemoSi?
– maS, rogor moviqceT, rom buneba ar davanagvianoT? sad waviRoT es nagavi?
moswavleebis daxmarebiT maswavlebeli `narCenebisagan~ aTavisuflebs, asufTavebs
klasis tyes da agrovebs erT did polieTilenis parkSi (`es nagavi Tan waviRoT da sanagve
bunkerSi davtovoT~).

144
4. Canaxatebis Sesruleba – `Cemi sayvareli bunebis ferebi~ (8-10 wT)

maswavlebeli bavSvebs individualuri muSaobisaTvis sTxovs gaixsenon TavianTi STa-


beWdilebebi bunebasTan dakavSirebiT. rogori buneba darCa lamazad maT mexsierebaSi,
an rogori warmoudgeniaT da gaakeTon Canaxatebi.
naxatebis ganxilvis dros unda aRiniSnos, rom yvela bavSvs sufTa buneba moswons,
sufTa buneba mimzidvelia, amitom aris maTi naxatebic aseTi lamazi.

5. Sejameba (2-3 wT)

gakveTili 57
Tema: zafxuli
gakveTilis saTauri: bunebaSi qcevis wesebi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon bunebaSi qcevis wesebis SemuSaveba;
bunebaSi qcevis wesebis praqtikaSi gamoyeneba;
sayofacxovrebo narCenebis sworad ganTavseba da gare-
mos sisufTaveze zrunva;
martiv praqtikul aqtivobebSi monawileoba;
pirad mosazrebebze dayrdnobiT kiTxvebze pasuxis gace-
ma;
sakvebis vargisianobis dadgenaSi SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba;
higienis wesebis dacvaze msjeloba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
msjelobs SegrZnebebisa da SegrZnebis organoebis mniS-
vnelobaze adamianisaTvis (mag., sakvebis vargisianobis
dadgena, quCaSi usafrTxod moZraoba) da cxovelebisaT-
vis (mag., safrTxis droulad aRmoCena, sakvebis mopoveba,
TavSesafris moZebna);
asaxelebs piradi higienis nivTebs (mag., savarcxeli,
kbilis jagrisi, pirsaxoci), msjelobs higienis wesebis
dacvis mniSvnelobaze.
saWiro masala: dafa, carci, higienuri xelTaTmanebi, zurgCanTa, saeq-
skursio nivTebi, polieTilenis parkebi, fotoaparati.

gakveTilis msvleloba:
1. jgufebSi muSaoba (8-10 wT)

maswavlebeli moswavleebs eubneba, rom eqskursiis dros aucilebelia qcevis wesebis


SemuSaveba da dacva, winaaRmdeg SemTxvevaSi SeiZleba jgufi daifantos da bavSvebs raime

145
xifaTi SexvdeT. (nadirTan Sexvedra, tyeSi dakargva, xevSi Cagoreba da mravali sxva). es
rom ar moxdes, maswavlebeli bavSvebs sTavazobs SeimuSaon bunebaSi siarulisa da qcevis
wesebi. amisaTvis pedagogi klass hyofs jgufebad da avalebs, TiToeulma jgufma 1 an 2
wesi moifiqros.
Semdeg maswavlebeli yvela jgufSi mofiqrebul wesebs Camowers dafaze an plakatis
furcelze, erTad ganixilaven da Seajereben.
amis Semdeg maswavlebeli bavSvebs sTavazobs bunebaSi gasvlas da am wesebis mixedviT
moZraobas, SesaZloa bunebaSi yofnisas zogierTi sxva wesis damatebac dasWirdeT.

2. mcire eqskursia bunebriv garemoSi (10-15 wT)

maswavlebels bavSvebi gahyavs gareT (ezoSi, skolasTan axlos parkSi an sxva bunebriv
garemoSi) da atareben praqtikul varjiSebs bunebaSi qcevis wesebis gamosamuSaveblad.
garda amisa, rac klasSi SeimuSaves, maswavlebeli avarjiSebs Semdeg qcevebSi:
a) erTad siaruli – yvelam unda iaros erTmaneTTan axlos, bilikiT an gziT; jgufi
ar unda gaiwelos;
b) yuradRebiT siaruli – yvela unda xedavdes mis win mimaval amxanags da imasac unda
xedavdes, Tu sad adgams fexs;
g) siZneleebis gadalaxva – moswavleebi unda mieCvion, rogor gadalaxon usafrTxod
da erTmaneTis daxmarebiT mcire dabrkolebebi (waqceuli xe, nakaduli, xevi, ekliani
adgilebi...);
d) adgilis SerCeva dasasveneblad da wasaxemseblad (Crdili, wyalTan siaxlove, kun-
Zebi an lodebi Camosasxomad...);
e) saWmlis narCenebis Senaxva – rogor gadairCes is, rac SeiZleba kidev gamodges sak-
vebad; rogor Seinaxon narCenebi ise, rom ar daanagvianon garemo.
eqskursiis bolos daaTvalieron teritoria da daasufTaon. amisaTvis maswavlebels
momzadebuli aqvs higienuri xelTaTmanebi, romlebsac urigebs moswavleebs. Segrove-
bul nagavs aTavseben polieTilenis did parkebSi, rasac Semdeg gadayrian sanagve urnaSi.
kargi iqneba, Tu samaxsovrod fotosuraTebsac gadaiReben da Caakraven saxelmZR-
vanelos Sesabamis gverdze.

3. gakveTilis Sejameba da skolaSi dabruneba (8-10 wT)

bolos, mecadineobis Sejamebis dros, unda gaanalizdes isic, Tu hqondaT waRebuli


yvelaferi, rac eqskursiaze dasWirdaT; xom ar hqondaT zedmeti nivTebi; ra gamocdile-
ba SeiZines, ra iswavles da sxv.

gakveTili 58
Tema: Cemi samSoblo
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon martivi SekiTxvebis dasma;
Seswavlis obieqtebze dakvirveba;
sxeulis/movlenis amocnoba, aRwera, daxarisxeba;
pirad mosazrebebze dayrdnobiT da dakvirvebiT kiTx-
vebze pasuxi;
im detalebze saubari, romlebmac misi interesi gamoi-
wvia.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.I.5. moswavlem unda SeZlos lokaluri garemos aRwera
da masSi orientireba.

146
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: svams martiv kiTxvebs Sesaswavli sxeulis/movlenis
Sesaxeb;
akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
dakvirvebis safuZvelze qmnis skolis naxats, saubrobs
im detalebze, romlebmac misi gansakuTrebuli interesi
gamoiwvia.
saWiro masala: videofilmebi saqarTvelos Sesaxeb. saqarTvelos himni –
audio Canaweri.

1. Tematuri saubari (5-8 wT)

qveyana, es aris damoukidebeli teritoria, adgili dedamiwaze, sadac cxovrobs ZiriTa-


dad erT enaze mosaubre xalxi, romelsac hyavs Tavisi mTavroba, aqvs saxelmwifo ena,
Tavisi fuli.
yvela qveyanas aqvs Tavisi saxelwodeba da sazRvrebi, romelsac aRiarebs danarCeni
qveynebi. qveyanas aqvs Tavisi droSa da himni (melodia). aqvs sakuTari kanonebi da wesebi,
romlebsac icaven am qveynis moqalaqeebi.
zogi qveyana teritoriulad didia, zogi ki bevri mosaxleobiT gamoirCeva. qveynebis
raodenoba ucvleli ar aris, zogi iSleba/iyofa, zogic erTiandeba.
– rogor ggoniaT, aris Tu ara dedamiwaze xmeleTis is nawili, sadac qveynebi ar
aris, Sesabamisad adamianebic ar cxovroben?
ra Tqma unda aris. es antarqtidaa. iq arc mTavrobaa, arc droSa. ufro metic, bevrma
qveyanam moawera xeli kanons imis Sesaxeb, rom antarqtida darCes xeluxlebeli bunebis
saxed, romelic mxolod mecnieruli kvlevebisTvisa da dakvirvebebisTvis iqneba.
rogorc aRvniSneT, zogi qveynis mosaxleoba raodenobrivad didia, zogis – mcire.
sxvadasxva qveynis mosaxleoba zogjer garegnobiTac gansxvavdeba erTmaneTisagan.
sadac Zalian cxela, adgilobrivi mosaxleoba ZiriTadad Savkaniani an yviTelkaniania.
– Tqveni azriT, sWirdebaT afrikaSi Tbili tansacmeli? ratom?
– rogor ggoniaT, ratom mifrinaven Semodgomaze Citebi Tbil qveynebSi?
– yvela Citi mifrinavs?
– Tu gagigiaT gamoTqma `pirveli mercxali“? ras ukavSireben am gamoTqmas?
(gazafxulis dadgomas)

sxvadasxva qveyanaSi da mxareSi, bunebrivi pirobebidan gamomdinare, gansxvavebuli


mcenareebi, cxovelebi da frinvelebi gvxvdeba.

2. saxelmZRvaneloze muSaoba (4-5 wT)

yuradRebiT daakvirdi saxelmZRvaneloSi mocemul suraTebs :


– rogor ggonia, romeli jgufis cxovelebi binadroben Cvens tyeebSi?
– Sesabamisad, rogori bunebrivi pirobebia Cvens qveyanaSi?
– ras niSnavs zomieri pirobebi, meorenairad zomieri hava?
– daasaxele, ra mcenareebi xarobs Cvens qveyanaSi?
imsjele sxvadasxva saarsebo garemoze, romlis fotoebic gakveTilis momdevno gverdzea
mocemuli, romeli cxovelebi SeiZleba binadrobdnen TiToeul maTganSi?

147
3. audio da videomasala (10-15 wT)

maswavlebels am gakveTilisTvis SerCeuli aqvs audio da videomasala. bavSvebs Tavda-


pirvelad, sasurvelia, movasmeninoT saqarTvelos himni. Semdeg vaCvenoT videomasala
saqarTvelos xedebiT.
sabolood, maswavlebeli Seajamebs gakveTils, romelic wlis bolo gakveTilia: moge-
wonaT filmi, romelsac vuyureT? garemo, romelic filmSia, Seni samSobloa. Sens sam-
Soblos gafrTxileba da movla-patronoba sWirdeba. daicavi Seni samSoblo!

148
9.
bunebismetyvelebis swavlebis meTodebi

mcire jgufebsa da wyvilebSi muSaoba


saskolo ganaTlebis sistemaSi moswavleze orientirebulma midgomam Zlieri biZgi
misca TanamSromlobiTi pedagogikis ganviTarebas da dRes farTod aris gavrcelebuli
msoflioSi. saswavlo procesis organizaciis formebs Soris aRsaniSnavia wyvilebSi da
jgufebSi muSaoba. tradiciuli gakveTilis dros, roca Warbobs frontaluri gamokiTxva,
ZiriTadad aqtiuroben Zlieri moswavleebi. isini axal masalas advilad igeben, swrafad
iTviseben da maswavlebelic maT eyrdnoba. susti moswavle ki CrdilSia da CamorCena
garantirebuli aqvs, vinaidan dro ar hyofnis, rom yvelaferi naTlad warmoidginos
da verc imas bedavs, rom kiTxvebiT mimarTos maswavlebels; Tu SeekiTxebian, swrafad
ver pasuxobs an arasworad pasuxobs da... mokled, aferxebs gakveTilis msvlelobas.
axla ganvixiloT meore varianti, roca moswavles individualur davalebebs vaZlevT
da is TavisTvis mecadineobs. xSirad is Tavisi warmatebebiTa Tu warumateblobiT sakuTar
naWuWSi rCeba. mas naklebad anaRvlebs, Tu rogor aqvs saqme mis amxanags da ZiriTadad
sakuTari problemebiT aris dakavebuli.
TanamSromlobiTi pedagogika ki gvTavazobs sxvagvarad swavlas – roca moswavles
gverdiT amxanagebi hyavs, romelTac unda daexmaros an daekiTxos, gaarkvios is, rac
gaugebaria; SeuZliaT, erToblivad imsjelon da daskvnebi gamoitanon. roca Senzea
damokidebuli jgufis warmateba, SeuZlebelia, ar gaacnobiero pasuxismgebloba saku-
Tari Tavisa da jgufis winaSe, ar iswavlo, ar imuSao, izarmaco da a.S.
praqtikam aCvena, rom erToblivad swavla aramarto ufro ioli da sainteresoa,
aramed efeqtianicaa. aRsaniSnavia, rom es efeqtianoba exeba rogorc akademiur war-
matebebsa da inteleqtualur ganviTarebas, ise – zneobriv zrdas.
TanamSromlobiTi swavleba Tavisi miznis misaRwevad xSirad iyenebs klasSi wyvileb-
isa da jgufuri muSaobis (mecadineobis) meTods. axali pedagogiuri teqnologiebis
ganxorcielebac xSir SemTxvevaSi jgufuri muSaobis meTodTan aris dakavSirebuli.

wyvilebSi muSaoba
wyvilebSi muSaobisTvis maswavlebeli klass yofs wyvilebad da aZlevs davalebas
(Tu romelime moswavle marto rCeba, maswavlebels SeuZlia, TviTon dauwyvildes
mas an sami bavSvi dasvas erTad). muSaobis xangrZlivobas maswavlebeli gansazRvravs
da winaswar afrTxilebs moswavleebs. samuSaos dasrulebis Semdeg Tu maswavlebeli
romelime wyvilis namuSevars Seafasebs, es Sefaseba orive mewyviles erTnairad unda
exebodes. amiT bavSvebi gaigeben, rom isini pasuxismgebelni arian mewyvilis mimarT da
Seecdebian erTmaneTs daexmaron swavlaSi. isini erTad akvirdebian, fiqroben, msjelo-
ben, muSaoben, xataven... Semdeg ki erTmaneTis namuSevrebsac amowmeben-akontroleben.
amgvari TanamSromloba safuZvels uqmnis ukonfliqtod muSaobas mcire jgufebSi.

jgufebSi muSaoba
Cven jgufur mecadineobas skolaSi ganvixilavT rogorc koleqtiur inteleqtu-
alur muSaobas, rac bavSvis gonebrivi ganviTarebis saukeTeso pirobebs qmnis.
urTierTobaTa TvalsazrisiT jgufuri mecadineobis daniSnuleba is ki araa, rom
jgufi emorCilebodes maswavlebels, ramdenadac is, rom jgufis TiToeuli moswavle

149
Tavs komfortulad grZnobdes, maqsimalur Sedegebs aRwevdes da amxanagebTan da mas-
wavlebelTan TanamSromlobdes. aseT pirobebSi jgufuri muSaoba Semdeg zemoqmedebas
axdens moswavlis pirovnebis ganviTarebaze:
– jgufi qmnis inteleqtualuri daZabulobis vels;
– jgufi qmnis emociuri damuxtvis vels;
– jgufi aZlevs adamians qcevis gamocdilebas;
– jgufSi moswavle eCveva amxanagebTan TanamSromlobas;
– jgufi xels uwyobs moswavlis damoukideblad muSaobis unaris ganviTarebas;
– jgufi uviTarebs adamians pasuxismgeblobis grZnobas da a.S.
pedagogis mier organizebul jgufur mecadineobas azri mxolod im SemTxvevaSi
aqvs, roca xdeba moswavleTa pirovnuli ganviTareba. jgufi saukeTeso saSualebas
iZleva iseTi SemoqmedebiTi garemos Sesaqmnelad, romelic jgufis wevrebis ganvi-
Tarebas uzrunvelyofs.
gakveTilze jgufuri muSaobis organizaciis ZiriTadi Taviseburebebia:
1) konkretuli saswavlo amocanebis gadasawyvetad klasi iyofa 3-6 bavSvian jgufebad;
2) TiToeul jgufs eZleva konkretuli davaleba (davaleba yvela jgufisaTvis Sei-
Zleba iyos erTi an sxvadasxva), romelsac jgufi erToblivad asrulebs lideris
an maswavleblis xelmZRvanelobiT;
3) jgufSi davaleba moswavleebze iseTnairad nawildeba da sruldeba, rom SesaZle-
belia jgufis TiToeuli wevris individualuri wvlilis dafiqsireba da Sefaseba;
4) Tavidanjgufebis Semadgenloba cvalebadia, maTi dakompleqteba xdeba imis gaT-
valiswinebiT, rom maqsimalurad Seewyos xeli TiToeuli moswavlis SesaZleblo-
bebis realizacias da pirovnuli xasiaTebis umtkivneulod SeTavsebas;
5) jgufi yalibdeba im principiT, rom gaerTiandnen sxvadasxva siZlierisa da cod-
nis donis, gansxvavebuli xasiaTebis moswavleebi, rac maT urTierTSevsebisa da
gamdidrebis saSualebas aZlevs;
6) jgufi unda muSaobdes SeTanxmebulad, ukonfliqtod, ar unda iTrgunebodes
arc erTi bavSvi;
7) samuSao unda Sesruldes maswavleblis mier winaswar gansazRvrul droSi;
8) jgufi muSaobs erT magidasTan;
9) gundebad Camoyalibebuli jgufebi SeiZleba periodulad vcvaloT an ucvlelad
davtovoT garkveuli drois ganmavlobaSi (erTi an ori Tve, saswavlo semestri).
jgufuri muSaobis dros unda wavaqezoT samuSaos msvlelobisa da Sedegebis erTo-
blivi ganxilva, rCevisTvis erTmaneTTan mimarTva da urTierTdaxmareba.
am dros mniSvnelovnad izrdeba yvela saWiro SemTxvevaSi moswavleebis mier amx-
anagebis daxmareba. aRsaniSnavia, rom am dros damxmare moswavle aranakleb sargeblobas
iRebs, vinaidan misi codna konkretdeba, aqtiurdeba, mtkicdeba TanaklaselisTvis
axsnis procesSi.
jgufuri muSaobis dros maswavlebeli sxvadasxva funqcias asrulebs: amowmebs samuSaos
msvlelobas, reagirebs kiTxvebze, aregulirebs kamaTsa da muSaobis Tanmimdevrobas,
aucileblobis SemTxvevaSi exmareba calkeul moswavles an mTlian jgufs. amasTanave,
maqsimalurad uwyobs xels Sedegebis ganxilvasa da urTierTkonsultaciebs.
maswavlebeli unda akontrolebdes mTeli klasis muSaobas, magram ar unda iqmne-
bodes STabeWdileba, rom is romelime jgufs Tavze adgas. maswavlebeli ar unda Caerios
jgufis muSaobaSi garda im SemTxvevisa, roca moswavleebi iTxoven raimes ganmartebas.
samuSaos damTavrebis Semdeg jgufebi warmoadgenen TavianT namuSevrebs (jgufis
romelime wevri Sesrulebul davalebas ganmartavs an iyenebs komentarisaTvis). maswav-
lebels SeuZlia TviTon SearCios prezentatori (gamomsvleli) an jgufs misces amis
ufleba. prezentaciis dros kamaTi dauSvebelia, raTa azri ar gavawyvetinoT mopasu-

150
xes. SekiTxvebi unda daisvas mxolod prezentaciis Semdeg (prezentaciis Sesaxeb ufro
dawvrilebiT qvemoT visaubrebT).
jgufuri mecadineobis warmatebiT Casatareblad pedagogi klass kargad unda ic-
nobdes (igulisxmeba aramarto moswavleTa codnis done, aramed maTi xasiaTebisa da
urTierTobebis Taviseburebani), jgufur mecadineobas winaswar momzadeba da dageg-
mva sWirdeba. marTalia, amgvari muSaoba maswavleblisagan damatebiTi drois xarjvas
moiTxovs, magram, samagierod, pedagogiuri efeqti sagrZnoblad maRalia.
jgufuri muSaobis warmatebiT gamoyeneba SeiZleba, rogorc axali masalis gadacemis
dros, ise Seswavlili masalis Semowmebisa da Sefasebisas. mTavaria, maswavlebels ar
aerios, rom jgufuri muSaoba mizani ki ar aris, aramed – qmediTi saSualeba gakveTili
miznis misaRwevad da dasaxuli amocanebis gadasaWrelad.
Semdeg etapze, sasurvelia, diskusiis mowyoba. diskusiis saWiroeba TavisTavad
Cndeba, vinaidan prezentaciis procesSi maswavlebelsac da moswavleebsac kiTxvebi
uCndebaT. SekiTxvebis dasma prezentaciis dros arasasurvelia. vinaidan msjelobis
wyveta prezentacias mTlianobasa da simwyobres ukargavs. prezentaciis damTavrebis
Semdeg ki wamoWrili kiTxvebis irgvliv unda Catardes diskusia. sakiTxis siRrmiseuli
wvdomis garda, diskusia xels uwyobs bevri sasargeblo unar-Cvevis Camoyalibebas,
rogorebicaa: aqtiuri mosmena, sakuTari azris gamoxatva da misi argumentacia, kam-
aTis dros avtoritetis winaSe gaCenili SiSis daZleva, msjeloba da sxvisi naazre-
vis Sefasebis unari, gansxvavebuli azrisadmi Semwynarebloba. diskusiis procesi am
Tvisebebis Camoyalibebas maSin uwyobs xels, roca TviTon maswavlebeli aris nimuSi
imisa, risi swavliskenac sxvebs mouwodebs.
diskusia yovelTvis mimdinareobs im wesebis dacviT, romlebic Tavidanve erTob-
livad SemuSavda maswavlebelsa da moswavleebs Soris. diskusiis wesebi, zogadad, ase
unda gamoiyurebodes:
– roca erTi laparakobs, danarCenebi usmenen;
– aswie xeli, roca raimes Tqma gsurs;
– ar gaawyvetino sxvas sityva;
– ar gaicino, roca sxva laparakobs, garda im SemTxvevisa, rodesac xumroben;
– kamaTSi yvela monawileobs.
diskusiis Semdeg, Cveulebriv, xdeba Sefaseba (dawyebiT klasebSi niSnebiT Sefaseba
ar xdeba).

Sefaseba metad faqizi procesia da saWiroebs obieqtur da frTxil midgomas. mas-


wavlebeli afasebs uniSnod.

moswavle fasdeba imis mixedviT, Tu ramdenad seriozulad da mondomebiT moekida


mocemul davalebas, rogor `daixarja~, Tavisi SesaZleblobebis ramdeni procenti
gamoavlina.
jgufebis prezentaciis Semdeg maswavlebeli dafas yofs imden nawilad, ramdeni
jgufic aris da nomravs. fasdeba jgufuri da ara individualuri namuSevari. afaseben
jgufebis wevrebi da ara maswavleblebi. SefasebaSi monawileobs yvela, yoveli moswavle
gamoTqvams Tavis azrs da asaxelebs im jgufis nomers, romelsac saukeTesod miiCnevs
(sakuTari jgufis garda). maswavlebeli dafaze Sesabamisi jgufis nomris qveS akeTebs
aRniSvnas. jgufis nomris dasaxelebasTan erTad, moswavlem, sasurvelia, axsnas, Tu
ratom mianiWa mas upiratesoba. dasasrul, aRniSvnebis raodenobis mixedviT gamov-
lindeba saukeTeso jgufi.
jgufuri muSaobis dasasruls mizanSewonilia e.w. refleqsiis Catareba.
termini `refleqsia~ (`refleqsireba~) niSnavs sakuTari azrebisa da gancdebis

151
analizs, fiqrs sakuTari fsiqikuri mdgomareobis Sesaxeb, rodesac dakvirveba mima-
rTulia cnobierebis Sinagan moqmedebaze. mokled, pedagogiuri refleqsia SeiZleba
ganimartos rogorc sakuTari qcevis, am SemTxvevaSi, saswavlo-SemecnebiTi saqmianobis
gaazreba. pirvel klasSi refleqsiis dros sakmarisia moswavleTa mier imis gaazreba,
Tu ra Seiswavles am gakveTilze, ra iyo maTTvis saintereso da dasamaxsovrebeli, risi
gageba gauWirdaT da sxv.
mecadineobis daskvniT etapze gakveTilis msvlelobis gaxseneba da monawileTa
refleqsireba umniSvnelovanesi saswavlo da aRmzrdelobiTi funqciis matarebelia.

152
10. rogor SevafasoT moswavle?

erovnuli saswavlo gegmis mixedviT, swavlebis I safexurze (1-4 klasebSi), niSniT


Sefaseba ar aris rekomendebuli. Tumca, es sulac ar niSnavs, rom saerTod ar vafasebT
moswavleebs. piriqiT, uniSno Sefasebisas, vfiqrobT, gacilebiT meti SesaZleblobaa
moswavleTa codnisa da SemoqmedebiTobis warmosaCenad.
Cveni azriT, moswavleebi, sasurvelia, SevafasoT im miznebidan gamomdinare (codna,
unar-Cvevebi, damokidebuleba), romlebsac am sagnis swavleba gulisxmobs da im konk-
retuli (lokaluri) miznebis mixedviT, romelTa miRwevasac uSualod gakveTilze
vgegmavT (anu swavlebis procesSi vafasebT imas, Tu rogor gaarTva moswavlem Tavi
konkretul davalebebs).
maswavlebelma winaswar unda icodes, ra kriteriumebis mixedviT Seafasos moswavle.
am kriteriumebSi dawvrilebiT unda aisaxos moswavlis mier sagnis Seswavla-aTvisebis
done da xarisxi.
maswavlebelma moswavleebi unda Seafasos xSirad da sxvadasxva mimarTulebiT.
Sefaseba unda eyrdnobodes maswavleblis TiToeul moswavleze dakvirvebis Sedegad
dagrovil monacemebs.
SesaZloa, Sefaseba moicavdes Semdeg kriteriumebx:
• ramdenad sworad amoicnobs da asaxelebs moswavle sagnebsa Tu movlenebs;
• ramdenad mkafiod SeuZlia mas azris Camoyalibeba;
• msgavsi da gansxvavebuli niSnebis mixedviT sagnebis an movlenebis dajgufeba;
• cxrilebisa da diagramebis Sedgena-Sevseba;
• Sesaswavl sakiTxTan mimarTebiT adekvaturi kiTxvebis Camoyalibeba;
• prezentacia – codnisa da unarebis warmoCena;
• logikuri daskvnebis gamotana.
Cven miviCnevT, rom `sagnebis amocnoba da dasaxeleba~ moswavlis codnis xarisxis
SedarebiT dabali, I donis maCvenebelia;
ufro maRali, II donis kriteriumebia: `azris mkafiod Camoyalibeba~, `sagnebisa da
movlenebis dajgufeba~da `prezentacia~;
yvelaze maRali, III donis kriteriumebia: `cxrilebis Sevseba~, `adekvaturi kiTxvebis
Camoyalibeba~da `logikuri daskvnebis gamotana~.
amasTan, igulisxmeba, rom yoveli momdevno done iTvaliswinebs wina donis krite-
riumebis moTxovnebsac.
gamocdilebam gvaCvena, rom wyvilebsa da jgufebSi Sesrulebuli aqtivoba xels uwyobs
moswavleebSi TanamSromlobis Cvevis gamomuSavebas. amgvari muSaobis dros moswavleebi
swavloben erTmaneTis mosmenas, sxvisi azris gaziarebas, kritikul, SemoqmedebiT da
logikur azrovnebasa da Sefasebas, sakuTari azris gamoTqma-dasabuTebas da a.S. isini
eCvevian funqciebis ganawilebasa da drois racionalur gamoyenebas.
maswavlebelma jgufuri muSaobis Sefasebis dros, sasurvelia, dadebiT mxareebs
miaqcios yuradReba: zogs wera ufro exerxeba, zogs – kiTxva, zogs – xatva. maswavle-
belma Sefasebisas ar unda gaamaxvilos yuradReba imaze, rac bavSvs ar gamosdis. piri-
qiT, man yovelTvis unda aRniSnos is Rirseba, romelic moswavles gansakuTrebulad
warmoaCens. amiT igi stimuls miscems mas, ukeT akeTos saqme, ukeT iswavlos, magali-
Tis mimcemi gaxdes sxvebisTvis. sabolood ki, yovelive es xels Seuwyobs bavSvebis
TviTdamkvidrebasa da sakuTar SesaZleblobebSi darwmunebas.

153
maswavlebels winaswar unda hqondes gansazRvruli jgufuri namuSevrebis Sefasebis
forma. jgufuri muSaobis dros, sasurvelia, bavSvebma Tavad Seafason sxva jgufis
namuSevrebi. prezentaciis msvlelobisas aucilebelia, jgufis mier warmodgenili
namuSevari gaikras dafaze da mieweros Sesabamisi jgufis nomeri, raTa moswavleebs
saSualeba mieceT, Seafason erTmaneTis namuSevari: TiToeuli moswavle asaxelebs,
misi azriT, saukeTeso jgufur namuSevars (garda Tavisi jgufisa) da asabuTebs, ratom
fiqrobs ase. yoveli gamomsvlelis azrs maswavlebeli dafaze, jgufis nomerTan, afiq-
sirebs `+~ niSniT. plusebis raodenoba gamoavlens gamarjvebul jgufs.
SesaZloa, maswavlebelma SemoiRos Sefasebis erTiani pirobiTi niSnebi (mze, varskv-
lavi, momRimari kacuna da a.S.) an gamoiyenos iseTi xerxi, rogoricaa mokle komentari.
am SemTxvevaSi maswavlebeli saTiTaod (sityvierad an werilobiT) afasebs TiToeuli
moswavlis mier Sesrulebul namuSevars (tests, sqemas, aplikacias, Canaxats da a.S.). mas
SeuZlia TiToeul namuSevars mokled miaweros Tavisi Sefaseba, sadac laparaki iqneba
Sesrulebuli samuSaos Rirsebebze da naklovanebebze. sasurvelia, moswavleebs iqve
mieceT saWiro rCevebic:
magaliTad:
– TaTia! Sen warmatebiT gaarTvi Tavi davalebas: sworad gaanawile dro, megobrebTan
SeTanxmebiT muSaobdi da eZebdi problemis gadawyvetis gzebs. yoCaR!
– giga! Sen kargad Seasrule davaleba. Tumca vfiqrob, dro rom ar dagekarga, mjera,
Tavadve aRmoaCendi Secdomas da SeZlebdi mis gasworebas. girCev, ufro yuradRebiT
waikiTxo xolme davalebis piroba, ase met warmatebas miaRwev. Seni didi imedi maqvs!
amgvari Semajamebeli komentari sasurvelia, maswavlebelma TiToeul moswavles
semestris dasrulebis drosac dauweros, sadac igi daaxasiaTebs moswavlis muSao-
bas mTeli semestris ganmavlobaSi da miscems rCevebs sakuTari SesaZleblobebis
ukeT gamosavlenad. sasurvelia, maswavlebelma Tavi Seikavos mkveTrad uaryofiTi
Sefasebisagan, raTa ar daukargos moswavles sakuTari Tavisa da SesaZleblobebis
rwmena. amis sapirispirod ufro efeqturi iqneba, moswavleebs SevTavazoT muSaobis
gaumjobesebis gzebi, davarwmunoT isini TavianT SesaZleblobebSi, CavusaxoT rwmena
da ramdenadac SesaZlebeli iqneba, gavamxnevoT, wavaxalisoT xolme.
SesaZloa skolam Tavad SeimuSaos da SemoiRos erTiani pirobiTi niSnebi gansakuTre-
buli warmatebis aRsaniSnavad, an maswavlebelma Tavad daadginos Sefasebis sqema. gTa-
vazobT Sefasebis martiv sqemas:

saxeli, gvari misaRwevi misaRwevi Sedegi misaRwevi misaRwevi


Sedegi Sedegi Sedegi

1 ............................... 2 ............................... 3 ............................... 4 ...............................

1 saba zaaliSvili srulad dafara srulad dafara nawilobriv dafara srulad dafara

2 mariam Coxeli srulad dafara saWiroebs gaumjobesebas srulad dafara nawilobriv dafara

154

You might also like