Professional Documents
Culture Documents
maswavleblis wigni
grifminiWebulia saqarTvelos
ganaTlebisa da mecnierebis
saministros mier 2018 wels.
buneba 1
maswavleblis wigni
Tbilisi, 2018
ISBN 978-9941-30-039-4
Tbilisi, Georgia
www.sulakauri.ge
sarCevi
1. Sesavali ......................................................................................................................... 5
5
pedagogikurad organizebul garemoSi mis tvinis mTlianobiT funqcionirebas. tvinis mar-
mier codnisa da unar-Cvevebis sistematurad jvena da marcxena naxevarsferoebi sxvadasxva
SeZena. metad mniSvnelovania garemoeba, rom saxis azrovnebiT procesebSi monawileoben.
gare samyaros Sesaxeb SeZenili codna cnobaTa TiToeul naxevarsferos funqciobis dominan-
jamamde ar iyos dayvanili, aramed igi bavSvebs turi areebi aqvs; marcxena naxevarSi dominirebs
eZleodes garkveuli TanmimdevrobiT, maT TandaTanobiT da logikuri TanmimdevrobiT
pirad gamocdilebaze orientaciiT da daw- miwodebuli informaciis aRqma da damuSaveba,
yebiTi klasebis moswavleTaTvis misawvdomi marjvena naxevarsferoSi Warbobs araverba-
formiT. am asakis (igulisxmeba 6-dan 10 wlam- luri, mTlianobiT-sinTezuri, xatovan-saxviTi
de) bavSvTa azrovnebis ganviTarebis ZiriTadi informaciis aRqma da damuSaveba (rogoricaa
xazi TvalsaCino-moqmedebiTi azrovnebidan ritmi, melodia, fantazia, ferebi...).
TvalsaCino-xatovan, xolo am ukanaskneli- holistikur ganaTlebaSi erToblivad igu-
dan abstraqtul azrovnebaze gadasvlaSi lisxmeba marcxena naxevarsferuli tipis Se-
mdgomareobs. CvenTan mimarTebiT es imas niS- mecnebiTi saqmianoba da marjvena naxevarsfe-
navs, rom marTalia, bavSvebs aucileblad unda ruli tipis SemecnebiTi saqmianoba. amasTa-
SevuqmnaT sabunebismcodneo warmodgenebi da nave, es koncefcia iTvaliswinebs bavSvebs
SevaswavloT cnebebi. es warmodgenebi da cnebebi Soris arsebul gansxvavebebs maTi gonebrivi
moswavleebSi konkretuli bunebrivi sagnebis SesaZleblobebis saxeebis mixedviT, kerZod,
meSveobiT unda gamoviwvioT, vinaidan am asakSi Cven vgulisxmobT gardneris mier dadgenil go-
codnis SeZenis safuZveli TviT sagani an mov- nebriv SesaZleblobaTa rva saxes (mravalmxriv
lenaa da ara ganyenebuli warmodgena. bavSvis inteleqts). esenia:
azrovneba unda miemarTebodes sagnidan (mov- 1) Sidapersonaluri – roca moswavle iTvi-
lenidan) cnebisken da ara cnebidan sagnisken sebs masalas individualuri gamokvlevisa
(movlenisaken). da refleqsiis meSveobiT;
meore arsebiTi momenti Cveni midgomisa gu- 2) pirovnebaTaSorisi – moswavle swavlobs
lisxmobs saswavlo procesis ise agebas, rom sxvebTan TanamSromlobiT;
moswavlis SemecnebiT saqmianobaSi monawileob- 3) musikaluri – saganTa wvdomis saSualebaa
des bavSvis tvinis orive naxevarsfero (hemis- ritmi da musikaluri kanonzomierebebi;
fero). am mimarTebiT Cven mier SemoTavazebuli 4) sivrculi – saganTa wvdomisTvis moswavle
swavlebis meTodika, programa, saxelmZRvanelo saWiroebs grafikul obieqtebze dakvirvebas
da rekomendaciebi eyrdnoba adamianis tvinis da mis Semadgenel elementebze manipulirebas;
specialur gamokvlevebs, romlebic moswavlis 5) kinesTetikuri – moswavle swavlobs moZ-
SemoqmedebiTi unar-Cvevebis ganviTarebis prob- raobiT, gadaadgilebiT, SexebiT;
lemebs ukavSirdebian. 6) sityvier-lingvisturi – roca moswavle
Cveni midgomis mesame arsebiTi momenti gulis- masalas iTvisebs gagonili da wakiTxuli
xmobs bunebis Seswavlasa da garemosTan swori sityvebis meSveobiT;
kavSirebis damyarebas praqtikuli samuSaoebis 7) logikur-maTematikuri – moswavles aqvs
meSveobiT. am mizniT saxelmZRvaneloSic da mas- maTematikuri formulebiTa da logikuri
wavleblis wignSic Setanilia mravali praqtikuli kategoriebiT manipulirebis unari.
samuSao, romlebic xels Seuwyoben kvlevasa 8) naturalisturi – moswavles naturaluri
da bunebis Seswavlisadmi interesis gaCenas. Semecnebis gansakuTrebuli niWi aqvs; mas
Cven mier CamoTvlili samive momenti eyrdnoba bunebrivi sagnebisa da movlenebis Secno-
bunebismcodneobis holistikuri anu mTliano- bisadmi Zlieri miswrafeba gaaCnia.
biTi (wholly (ing.) – mTlianad, savsebiT) swavle- adamianSi, Cveulebriv, dominirebs erTi-ori
bis koncefcias, romelic SeimuSava cnobilma tipi am rvidan, Tumca metnaklebad yvelaa war-
amerikelma mecnierma j. hasardma (Jack Hassard, modgenili. saxelmZRvanelo xels unda uwyobdes
science experiences, 1990). holistikuri swavla `swav- saswavlo procesis iseTnairad warmarTvas, rom
lebis modeli moswavles ganixilavs rogorc moswavleebis gonebriv SesaZleblobaTa yvela
mTlian pirovnebas da emyareba adamianis Tavis saxe iyos aqtivirebuli.
6
j. hasardis Tanaxmad, holistikuri ganaTleba rogorebicaa kritikuli azrovneba, analizisa
iTvaliswinebs bavSvis gonebriv SesaZleblobaTa da Semoqmedebis unari, miRebuli informaciis
yvela CamoTvlili saxis gaaqtiurebas, rasac sistemaSi moyvanis unari da sxva.
naxevarsferuli tipis SemecnebiTi saqmiano- bunebismcodneobis saxelmZRvaneloebis agebis
bis garda, xels uwyobs sensomotoruli tipis Cveneuli xedvis sisrulisaTvis erT sakiTxsac
SemecnebiTi saqmianoba (rac fizikur obieqt- unda SevexoT. gasul saukuneSi aRmosavleT evro-
Tan uSualo kontaqts gulisxmobs) da emociuri pis qveynebSi dawyebiT skolas safuZvlad edo
tipis SemecnebiTi saqmianoba (rac grZnobiT- is mosazreba, rom dawyebiT klasebSi swavleba
emociur swavlebas gulisxmobs). orientirebuli unda iyos codnis garkveuli
amgvarad, SegviZlia davaskvnaT, rom vinaidan maragis aTvisebaze, skolis momdevno safexuris-
adamianebs (maT Soris, bunebrivia, bavSvebsac) Tvis saWiro informaciis sabaziso donis Seqmnaze.
axasiaTebs sxvadasxva tipis SemecnebiTi unari Tanamedrove (iseve rogorc klasikuri) peda-
da SesaZleblobebi, amitom swavlebis holis- gogiuri Teoriebi upiratesobas im mosazrebas
tikuri modeli pedagogiuradac, fsiqologi- aniWeben, romlis mixedviTac dawyebiT skolaSi
uradac da socialuri Tanasworobis mxrivac ganaTlebisa da aRzrdis procesi pirovnebis
progresulia da misaRebi. ganviTarebaze unda iyos orientirebuli. Cveni
bunebismcodneobis swavlebas dawyebiT kla- azriT, es ori midgoma urTierTgamomricxavi
sebSi gansakuTrebuli aRmzrdelobiTi funqcia araa, Tumca aqcenti mainc ganviTarebaze unda
akisria. specifikuri codnis gadacemasTan erTad, iyos mimarTuli.
bunebismcodneobis kursi unda emsaxurebodes Cven mier warmodgenili bunebismcodneobis
moswavleTa ekologiur, esTetikur, patrio- pirveli klasis saxelmZRvanelo Sedgenilia
tul da SromiT aRzrdas, rac unda gamoixatos zemoT Camoyalibebuli Sexedulebebis safuZ-
moswavleebSi Sesabamisi unar-Cvevebisa da velze da misi daniSnulebaa, xeli Seuwyos swav-
ganwyoba-damokidebulebebis gamomuSavebiT. lebis Semdegi amocanebis ganxorcielebas pirvel
amgvarad, bunebismcodneobis saxelmZRvanelos klasSi: bunebis Seswavlis Zlieri motivaciis
aRmzrdelobiTi funqciac unda hqondes. Seqmnas, garemosdacviTi Segnebis Casaxvas, mos-
saxelmZRvanelos aRmzrdelobiT funqciaSi wavleebSi cnobismoyvareobis, gakvirvebisa da
igulisxmeba, agreTve, damoukideblad muSaobis aRmoCena-Seswavlis gziT gamowveuli kmayo-
unaris ganviTareba. Tanamedrove gamokvlevebma filebis grZnobis ganviTarebas, bavSvis qce-
pedagogikaSi daadastura, rom bunebismcodneobis vis ZiriTadi formis (TamaSis) swavlis qceviT
gakveTilebze, roca moswavleebi damoukide- TandaTanobiT Secvlas (anu saswavlo qcevis
blad eZieben dasmuli amocanebis gadaWris gzebs, Camoyalibebas), SemecnebiTi unar-Cvevebis gan-
araTu izrdeba sagnisadmi maTi daintereseba, viTarebasa da, zogadad, swavlisadmi dadebiTi
aramed efeqturad viTardeba iseTi unar-Cvevebi, damokidebulebis gamomuSavebas.
7
2. saxelmZRvanelos agebis principebi
8
3.
detaluri komentarebi saxelmZRvanelos TiToeul
struqturul elementTan (moswavlis wigni, moswavlis rveuli,
maswavleblis wigni) dakavSirebiT da maTi gamoyenebis wesi.
9
4. saswavlo Temebi
10
5.
I klasis bunebismetyvelebis standarti
11
• efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs dasmul kiTxvaze pasuxis
gasacemad;
• iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati, zepirmetyveleba, ist) saku-
Tari mosazrebebis an/da kvlevis Sedegebis wardgenisas.
Sinaarsi
sarekomendacio aqtivobebi
maswavlebeli:
• uCvenebs moswavleebs konkretul sagans da sTxovs, daasaxelon misi Tvisebebi,
daukavSiron dasaxelebuli Tvisebebi Sesabamis SegrZnebis organoebs;
• sTxovs moswavleebis erT jgufs, Caifiqros romelime sxeuli da aRweros misi
Tvisebebi, xolo meore jgufs – gamoicnos Cafiqrebuli sxeuli;
• aZlevs moswavleebs davalebas, amoicnon nacnobi sagani TvaldaxuWulebma, aRw-
eron sagnis Tvisebebi da axsnan, rogor moaxerxes amocnoba;
• sTxovs moswavleebs, amoicnon sagani xmis mixedviT, romelsac is gamoscems (mag.,
masze dakakunebis Sedegad);
12
• asmeninebs moswavleebs audiomasalas (mag., cxovelebis xmebi, sxvadasxva bune-
brivi movlenis: wvimis, Weqa-quxilis, zRvis Relvis Tanmxlebi xmebi) da sTxovs,
amoicnon, ra gamoscems am xmebs;
• realur garemoSi, videomasalaze an kompiuteruli simulaciebis gamoyenebiT
aCvenebs moswavleebs quCis situacias. sTxovs, imsjelon SegrZnebis organoebis
mniSvnelobaze gamafrTxilebeli niSnebis aRqmisa da maTze reagirebisaTvis;
• sTavazobs moswavleebs, SegrZnebis sxvadasxva organos gamoyenebiT gamoikvlion
lokaluri garemo (mag., saklaso oTaxi, skolis ezo) da aRweron konkretuli sxe-
ulebi;
• aZlevs davalebas: daxuWe Tvalebi da miTxari, ra feria kalami? ar Seexo Wiqas da
miTxari, masSi civi wyali asxia Tu Tbili? ratom ver meubnebi? exmareba moswav-
leebs, gamoitanon daskvna, rom sxeulis romelime Tvisebis aRqma SegrZnebis
mxolod gansazRvrul organos SeuZlia;
• aZlevs moswavleebs iseTi tipis davalebebs, romelTa analizis safuZvelze isini
SeZleben gamoitanon daskvna piradi higienis dacvis (mag., xelebis xSirad dabana,
tanis dabana, kbilebis gamoxexva, kompiuteriT sargeblobis higienuri normebis
dacva) aucileblobaze.
Sinaarsi
13
erTmaneTisagan gansxvavdebian sxvadasxva niSniT, magaliTad, sxeulis nawilebiT,
sivrceSi gadaadgilebis unariT. mcenareebi, iseve rogorc cxovelebi, erTmaneTisgan
gansxvavdeba sxeulis nawilebis formiT, zomiT, SeferilobiT da a.S. adamiani iyen-
ebs mcenareebsa da cxovelebs Tavis sasargeblod: sakvebad, saSen masalad, garemos
gasalamazeblad da sxva.
sarekomendacio aqtivobebi
maswavlebeli:
• sTxovs moswavleebs, amoicnon da daasaxelon adamianis, cxovelis, mcenaris sxe-
ulis nawilebi, imsjelon maT daniSnulebaze;
• aCvenebs moswavleebs nacnobi an ucnobi mcenareebis/cxovelebis ilustraciebs/
videomasalas. sTxovs, Seadaron isini erTmaneTs garegnuli niSnebis, an/da sxe-
ulis nawilebis mixedviT;
• awyobs saklaso gamofenas mcenareebis/cxovelebis mravalferovnebis Temaze
(mag., sTxovs moswavleebs, warmoadginon naxatebi, herbariumebi, aplikaciebi,
fotoebi cxovelebisa, romlebic dadian/dafrinaven/dacuraven; mcenareebisa,
romlebsac aqvT erTmaneTisgan gansxvavebuli yvavilebi). sTxovs, gamoitanon
daskvna cocxali sxeulebis mravalferovnebis Sesaxeb;
• sTxovs moswavleebs, airCion romelime mcenare an cxoveli (mag., sakuTari Sinauri
cxoveli), moyvnen masze istorias da gauziaron klaselebs gamocdileba masTan
urTierTobebis Sesaxeb, gamoitanon daskvna adamianebisaTvis cxovelebisa da
mcenareebis mniSvnelobis Sesaxeb;
• urigebs moswavleebs sxvadasxva mcenares/maT nawilebs, sTxovs, gamoikvlion isini
da Seadaron erTmaneTs miTiTebuli kriteriumis mixedviT (foTlebi – formis
mixedviT, Reroebi – sisqis, simaRlisa da simagris mixedviT, yvavili da nayofi –
feris, formis, zomis, mixedviT da a.S);
• iwvevs stumars (veterinars, kinologs, cxovelebis mwvrTnels) cxovelebTan
usafrTxod urTierTobis wesebze sasaubrod.
mimarTuleba: sxeulebi da movlenebi
Sinaarsi
14
ife da a.S. sxeulis Tvisebebi damokidebulia ara mxolod mis formasa da zomaze,
aramed misi Semadgeneli nivTierebis/masalis Tvisebebzec.
sarekomendacio aqtivobebi
maswavlebeli:
• aCvenebs moswavleebs or gansxvavebul sxeuls da sTxovs, Seadaron erTmaneTs;
exmareba moswavleebs, gamoiyenon sxeulis TvisebebTan dakavSirebuli sityvebi
(mag., didi, wiTeli, mZime, priala);
• urigebs moswavleebs sxvadasxva nivTierebisgan/masalisagan (mag., qaRaldi, rkina,
mina, xe, plastilini) damzadebul sxeulebs da sTxovs, gamoikvlion maTi Tvisebebi
(mag., sigluve, gamWvirvaloba, drekadoba, iZireba Tu ara wyalSi, atarebs Tu ara
wyals);
• urigebs moswavleebs sxvadasxva nivTierebisgan/masalisagan damzadebuli sxeulebis
nakrebs da sTxovs, daajgufon erTnairi nivTierebisgan/masalisagan damzadebuli
sxeulebi;
• urigebs moswavleebis jgufebs erTnair sxeulebs (mag., kovzebs, burTulebs) da
sTxovs maT, daamzadon plastilinisagan amave sxeulebis modeli. aqtivobis bolos
moswavleebi adareben erTmaneTs maT mier damzadebul models da originals, mas-
wavleblis daxmarebiT ukavSireben gamovlenil gansxvavebebs Sesabamisi masalis
Tvisebebs.
Sinaarsi
skolaSi arsebul TiToeul obieqts (mag., saklaso oTaxs, sportul darbazs, tua-
lets, bufets, biblioTekas, usafrTxoebis kibes an/da gasasvlels) gansxvavebuli
15
daniSnuleba da adgilmdebareoba aqvs. orientirebisTvis saWiroa mimarTebiTi
terminebis (mag., Sors-axlos, marjvniv-marcxniv, zemoT-qvemoT) codna da sworad
gamoyeneba. saskolo garemoSi saWiroa garkveuli wesebis dacva (mag., sisufTavis
dacva, xmaurisgan Tavis Sekaveba). quCaSi fexiT mosiaruleTa da manqanebis usafrTxo
gadaadgilebis uzrunvelyofisaTvis Seqmnilia pirobiTi niSnebi.
sarekomendacio aqtivobebi
maswavlebeli:
• swavlis dawyebis pirvelsave dReebSi, skolis gacnobis mizniT, moswavleebi gahy-
avs skolisa da misi mimdebare teritoriis dasaTvaliereblad;
• sTxovs moswavleebs, daasaxelon sagnebi, romlebsac saklaso oTaxSi xedaven da
isaubron am sagnebis daniSnulebis Sesaxeb. Seadaron saxlSi arsebul sagnebs,
aRmoaCinon msgavseba saxlsa da skolas Soris. maswavlebeli unda Seecados, rom
skolis garemo moswavleTaTvis saintereso da axlobeli gaxdes;
• sTavazobs moswavleebs TamaSebs, romlebic moiTxoven sivrceSi gadaadgilebas
mimarTebiTi terminebis mixedviT (mag., damaluli sagnis misagnebad gadadgi ori
nabiji win, sami nabiji marcxniv);
• aZlevs moswavleebs konkretul instruqciebs, romlebic Seicaven mimarTebiT
terminebs (mag., wignis marjvniv dade fanqari);
• sTxovs moswavleebs, Seasrulon sivrciTi mimarTebis Semcveli davalebebi fur-
celze an kompiuterSi (mag., magidis qveS daxate burTi);
• sTavazobs davalebebs, romelTa Sesrulebisas moswavlem Tavad unda gasces
mimarTebiTi terminebis Semcveli martivi instruqcia (mag., auxseni giorgis,
rogor moZebnos eqimis oTaxi; aRwere, rogor movxvdeT holidan saklaso oTaxSi);
• sTavazobs sagzao moZraobis wesebis Temaze simulaciur TamaSebs saklaso oTaxSi
an skolis ezoSi. sasurvelia, sagzao simulaciuri TamaSebisaTvis maniSneblebi
Tavad moswavleebma daamzadon.
16
Sinaarsi
dRe-Ramisa da weliwadis droebis monacvleoba ritmuli movlenebia. dRe-Ramisa
da weliwadis droebis mixedviT gansxvavebulia amindi, mcenareebisa da cxovelebis
cxovrebis niri da adamianis saqmianoba.
sarekomendacio aqtivobebi
maswavlebeli:
• sTxovs moswavleebs, aRweron dRe da Rame ganmasxvavebeli niSnebis mixedviT da
daxaton Ramisa da dRis suraTi;
• sTxovs moswavleebs, sakuTari dakvirvebis safuZvelze daaxasiaTon cxovelebis
qceva dRe-Ramis ganmavlobaSi (Sinauri cxovelis, mag., TuTiyuSis, ZaRlis, katis
qcevaze dakvirvebis Sedegebis an videofilmis safuZvelze) da gamoTqvan mosaz-
reba, ratom iqceva maTi dakvirvebis obieqti ase Tu ise;
• aCvenebs moswavleebs weliwadis droebis amsaxvel suraTebs. sTxovs, amoicnon da
imsjelon maT ganmasxvavebel niSnebze, daasaxelon maTTvis sayvareli weliwadis
dro;
• sTavazobs moswavles, yuTSi Cayrili feradi furclebidan amoiRos romelime
erTi furceli da daukavSiros weliwadis dros. axsnas, ratom daukavSira es feri
dasaxelebul dros;
• sTavazobs moswavleebs TamaSs: moswavle baraTze daweril weliwadis dros uxmod,
mimikiT da JestebiT ganasaxierebs, Tanaklaselebma ki unda gamoicnon, weliwadis
romeli dro weria baraTze;
• sTxovs ramdenime moswavles, mouTxron Tanaklaselebs sakuTari dabadebis dRis
Sesaxeb. maswavlebeli kiTxvebiT mimarTulebas aZlevs saubars: ufro xSirad rogori
amindia Sens dabadebis dReze? ra gacviaT Sen da Sens megobrebs? yofila Tu ara
Tovli/wvima? xeebi ayvavebulia Tu ara da a.S. am SekiTxvebze pasuxebis miRebis
Semdeg klasma unda gamoicnos, weliwadis romel dros aris misi dabadebis dRe.
17
18
standartis mimarTulebebi da Sedegebi
mcenareuli cocxali sxeulebi da dedamiwa da
kvleva-Zieba samyaro movlenebi garesamyaro 6.
saswavlo
gakveTilebisa da Temebis dasaxeleba drois xan-
grZlivoba
saswavlo gegmasTan
1. me da buneba
2. sxeulis nawilebi
3. mogzauroba skolaSi
9. bunebrivi da xelovnuri
17. Semodgoma
19. rTveli
24. sasmeli
26. zamTari
19
20
1 2 3 4 5 6
49. zooparkSi
21
8. unar-Cvevebis ganviTareba
22
gazomva daskvnis gamotana
gazomvis unaris gareSe kvleva-Zieba SeuZle- daskvnis gamotanis unari efuZneba ukve ganxi-
belia. gazomvis dros moswavle agrovebs Seda- luli unarebis ganviTarebas; daskvnis gamotana
rebiT da raodenobriv maxasiaTeblebs. dawyebiT xdeba mopovebuli monacemebis, dakvirvebasa
klasebSi moswavleebs sWirdebaT sigrZis, wonis, an cdis Sedegebis analizisa da informaciis
temperaturis da drois sazomi erTeulebis sinTezirebis Semdeg.
codna da maTi gamoyeneba.
(pirvel klasSi jer ar moeTxovebaT.) prognozireba
prognozirebisTvis moswavle iyenebs mis mier
Sedareba-Sepirispireba ukve Seswavlil da damuSavebul informacias,
Sedarebisa da Sepirispirebis unari gulisx- raTa ivaraudos, Tu ra SeiZleba moxdes am mima-
mobs sagnebsa da movlenebs Soris msgavsi da rTulebiT momavalSi, anu miRebuli codnisa
gansxvavebuli maxasiaTeblebis danaxvasa da da gamocdilebis safuZvelze moswavlem unda
dadgenas. am unaris ganviTareba xels uwyobs ganWvritos mosalodneli Sedegebi.
codnis sistemaSi moyvanasa da kritikulad
gaazrebas.
23
mimdinare gakveTilebis Tanmimdevroba
gakveTili 1
Tema: me da Cemi sxEEUeuli
gakveTilis saTauri: me da buneba
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon ilustraciis mixedviT sxeulebisa
da movlenebis amocnoba, aRwera da daxarisxeba;
piradi mosazrebebisa da dakvirvebis Sedegad kiTxvebze
pasuxis gacema varaudebis gamoTqma;
monacemebis aRricxva-organizeba cxrilis saSualebiT;
kiTxvebze pasuxis gasacemad saWiro monacemTa Segroveba/
CaniSvna;
weliwadis droze (zafxulze) da misTvis damaxasiaTebel
amindze saubari;
pirad mosazrebebze dayrdnobiT kiTxvebze pasuxis gace-
ma;
komunikaciis sxvadasxva formis gamoyeneba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
saWiro masala: Tabaxis furclebi, feradi fanqrebi, carci.
24
გაიმართოს კითხვა-პასუხიც, სადაც მასწავლებელს შეექმნება შთაბეჭდილება მოსწავლეების
წინარე ცოდნის, ინტერესების, გარემოსადმი დამოკიდებულების და ა.შ. შესახებ.
3. sqemis Sedgena (8-15 wT)
maswavlebeli
3. სქემის შედგენა
sTxovs moswavleebs, gaixsenon, sad da rogor gaatares zafxuli.
es aqtivoba
(8-10 წთ.)
maswavlebelma SeiZleba warmarTos survilisamebr: msurvelebs 2-3 wina-
dadebiT moayolos zafxulis STabeWdilebebis Sesaxeb, an moswavleebma daxaton zafxu-
მასწავლებელი თხოვს მოსწავლეებს გაიხსენონ სად და როგორ გაატარეს ზაფხული.
lis erTi dRe.
ეს აქტივობა მასწავლებელმა შეიძლება წარმართოს სურვილისამებრ: მსურველებს 2-3
paralelurad maswavlebeli
წინადადებით მოაყოლოს dafas yofs
ზაფხულის შთაბეჭდილებების 2 nawilad
შესახებ, da
ან მოსწავლეებმა radgan moswavleebma jer kiTxva
დახატონ
ზაფხულის ერთი დღე.
ar ician, marcxniv simbolurad xatavs zRvas, marjvniv ki – mTas. Semdeg sTxovs TiToeul
პარალელურად მასწავლებელი დაფას ყოფს 2 ნაწილად და აკეთებს აღნიშვნებს( რადგან
moswavles, gamovides dafasTan da dasvas `+~ im mxares, sadac gaatara zafxuli. sasurve-
მოსწავლეებმა ჯერ კითხვა არ იციან, სასურველია ნახატით). მარცხნივ სიმბოლურად ხატავს
lia, maTზღვას,
mier Sesrulebuli
მარჯვნივ naxatebis
კი მთას. შემდეგ თხოვს mikvrac.
თითოეულ მოსწავლეს sabolood
გამოვიდეს დაფასთან დაsqemaze dajgufdeba TiToeuli
გააკეთოს აღნიშვნა, დასვას + იმ მხარეს, სადაც გაატარა ზაფხული. საბოლოოდ სქემაზე
moswavlis informacia.
დაჯგუფდება თითოეული მოსწავლის ინფორმაცია.
+ + + + + +
2
4. saxelmZRvaneloze
muSaoba (5-8 wT)
maswavlebeli sTxovs moswavleebs, gadaSalon saxelmZRvanelo pirvel gakveTilze,
yuradRebiT daakvirdnen suraTebs da aRweron (zRva, tye, mTa, molaSqreebi...)
bolos ki maswavlebeli svams kiTxvas:
– Tqveni azriT, ra aerTianebs maT?
– ras daarqmevdi mTas, tyes, mdinares, mindors erTad?
moswavleebma SeiZleba gamoTqvan uamravi mosazreba, maswavlebeli maT kiTxvebiT
exmareba mosazrebebis gamoxatvaSi.
25
gakveTili 2
Tema: me da Cemi sxeuli
gakveTilis saTauri: sxeulis nawilebi
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon adamianis (sakuTari) sxeulis gare-
gani nawilebis amocnoba da dasaxeleba;
marcxena-marjvenas amocnobaSi varjiSi;
moswavleebSi dakvirvebis, sinTezirebis da socialuri
unarebis ganviTarebis xelSewyoba;
moswavleebma SeZlon Seswavlis obieqtze dakvirveba;
praqtikul aqtivobaSi monawileoba;
ilustraciasa da realobaSi sxeulebis amocnoba, aRwera,
daxarisxeba;
kiTxvaze pasuxis gasacemad pirad mosazrebaze da dak-
virvebis Sedegebze dayrdnoba;
garegnuli niSnebis mixedviT sakuTari Tavisa da Tanak-
laselebis aRwera;
fragmentebisgan adamianis mTliani sxeulis modelis
awyoba.
axali sityvebi: warbi, mxari, Subli, wamwamebi.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv praq-
tikul aqtivobebSi;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
aRwers sakuTar Tavs, Tanaklaselebs, sxva adamianebs
TvalsaCino garegnuli niSnebis mixedviT (mag., simaRle,
Tmis feri, Tvalis feri, Worflianoba);
awyobs fragmentebisgan mcenareebis, cxovelebisa da
adamianis mTliani sxeulis models.
saWiro masala: makrateli, webo, ori wiTeli da mwvane lenti (an sxva
patara sagani).
gakveTilis msvleloba:
1. TamaSi – `msgavsi da gansxvavebuli~ (3-6 wT)
26
daubrundnen TavianT adgilebs, dafasTan ki tovebs or moswavles, pirvelsa da bolos.
bavSvebs sTxovs Seadaron isini erTmaneTs msgavseba-gansxvavebis mixedviT. (savaraudod,
msgavsebaa: ori xeli, ori Tvali, ori yuri). samuSaos Sejamebisas maswavlebelTan erTad
(kiTxvebis daxmarebiT) moswavleebi akeTeben daskvnas, rom moswavleebi erTmaneTisgan
gansxvavdebian simaRliT, Tmis feriT an Tvalis feriT da a.S.
Semdeg maswavlebeli svams kiTxvas: aba, vin damisaxelebs da maCvenebs sxeulis nawilebs,
anu imas, rac yvela adamians aqvs?
moswavleebi asaxeleben da aCveneben xelebs, fexebs, Tavs, TiTebs da a.S. Tu aravin
axsena, maswavlebeli svams kiTxvas, sad aqvT Subli, tuCebi, warbebi, wamwamebi.
maswavlebeli:
– ramdeni fexi aqvs adamians? xeli?
– sxeulis kidev romeli nawili gvaqvs wyvili?
– rogor ganvasxvavo erTmaneTisgan Cemi xelebi (es romeli xelia)? rogor vambobT?
(marcxena xeli an marjvena xeli).
maswavlebeli sTxovs bavSvebs, fexze adgnen; isic maT Soris dgeba. yvela erT mxares
iyureba. maswavlebeli aCvenebs, romelia misi marjvena da romeli – marcxena xeli. Sem-
deg aswevs marcxena xels da yvelas sTxovs, aswion marcxena xeli, Semdeg – marjvena xels
asweven.
maswavlebeli marcxena xelSi iWers wiTeli feris bafTas (an raime sxva sagans), marjve-
naSi – mwvane bafTas. Tan bavSvebs uTanxmebs: wiTelis aweva niSnavs, marcxena xelis awevas,
mwvanes aweva – marjvena xelisas. ase gaiTamaSeben ramdenjerme. Semdeg maswavlebeli saxiT
moswavleebisken trialdeba da isev imeorebs moZraobebs. bavSvebma ferebs unda miaqcion
yuradReba da sworad Seasrulon moZraobebi.
jgufebSi muSaoba:
moswavleebi sxdebian merxebTan mcire jgufebad, samuSaod iReben samuSao rveulis
Sesabamis gverds da Wrian texil xazze. Semdeg maT unda gamoWran mocemuli fragmentebi
(gogonasa da vaJis sxeulis nawilebi) da Caakran-aagon figurebi furclis zeda nawilSi,
romelzec mxolod gareTa konturebia Semoxazuli. unda gamovides biWi da gogona (jgufs
SeuZlia saxelmZRvanelos erT furcelze imuSaos an ramdenime furceli gamoiyenos).
maswavleblis kiTxvebi:
– ra (gamosaxuleba) miiReT?
– rogor fiqrobT, ra asakis arian es bavSvebi?
27
Semdeg maswavlebeli bavSvebs auwyebs, rom es personaJebi maTi Tanatolebi arian da
kidev bevrjer mouwevT maTTan Sexvedra.
rekomendacia:
am gakveTilebSi mocemuli aqtivobebi maswavlebels SeuZlia gamoiyenos sakuTari
Sexedulebisamebr (ar aris aucilebeli yvela aqtivobis gamoyeneba) klasis ganwyobisa
da SesaZleblobebis gaTvaliswinebiT.
Tu klasSi unarSezRuduli moswavlea, maswavlebeli midis masTan da exmareba sxeulis
nawilebis Cvenebasa da dasaxelebaSi.
sarekomendacio videomasala: https://www.youtube.com/watch?v=pgVfLhsoykU
gakveTili 3
Tema: Cemi skola
gakveTilis saTauri: mogzauroba skolaSi
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon lokalur garemoSi orientireba,
misi aRwera da mizanmimarTuli gadaadgileba;
saswavlo garemoSi arsebuli obieqtebis amocnoba, CamoT-
vla da maT daniSnulebaze saubari.
moswavlem Seasrulos da Tavadac gasces martivi
instruqciebi, ara umetes 1-2 mimarTulebisa.
skolaSi qcevis wesebis aucileblobis gacnobiereba;
saskolo inventarze, pirad Tu TanaklaselTa nivTebze
mzrunvelobiTi damokidebulebis Camoyalibeba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.I.5. moswavlem unda SeZlos lokaluri garemos aRwera
da masSi orientireba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: svams martiv kiTxvebs Sesaswavli sxeulis/movlenis
Sesaxeb;
akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
amoicnobs da CamoTvlis saswavlo garemoSi (mag., saklaso
oTaxi, skolis derefani, skolis ezo, sportuli darbazi,
tualeti, bufeti, eqimis kabineti, adgili, sadac unda
daelodos ufross) arsebul obieqtebs da saubrobs maT
daniSnulebaze;
iyenebs Sesabamis mimarTebiT terminebs (mag., Sors, axlos,
Cemgan marjvniv, Cem zemoT, qvemoT) da gansazRvravs sko-
lis teritoriaze arsebuli obieqtebis mdebareobas;
asrulebs da Tavadac gascems martiv instruqciebs, ara
umetes 1-2 mimarTulebisa (mag., win da marjvniv) skolis
teritoriaze orientirebisTvis;
28
maswavleblis daxmarebiT, TanaklaselebTan erTad aya-
libebs da icavs lokalur garemoSi (mag., klasSi, sko-
laSi, ezoSi, quCaSi, saxlSi) qcevis wesebs (mag., icavs
skolis sisufTaves).
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi.
29
3. klasSi qcevis wesebis SemuSaveba (5-7 wT)
TamaSis Semdeg maswavlebeli bavSvebs ganumartavs, rom wesebis dacvas sasurvel Sede-
gamde mivyavarT, wesebis daucvelobas ki – areulobamde. skolaSi (da klasSi) yofnis dro-
sac aucilebelia skolaSi qcevis wesebis dacva, raTa kargad viswavloT da warmatebas
mivaRwioT. modiT, es wesebi erTad movifiqroT, davimaxsovroT da Semdeg davicvaT. mas-
wavlebeli iwyebs winadadebas, bavSvebi ki amTavreben. magaliTad:
I. maswavlebeli – roca erTi laparakobs, sxvebi...
moswavleebi – sxvebi usmenen;
II. maswavlebeli – roca raRacis Tqma minda...
moswavleebi – xeli unda avwio;
III. maswavlebeli – roca klasSi SemovdivarT...
moswavleebi – viRimebiT da erTmaneTs vesalmebiT;
IV. maswavlebeli – daukiTxavad megobris nivTi ar...
moswavleebi – unda aviRoT.
V. maswavlebeli – roca megobars uWirs, unda...
moswavleebi – davexmaroT.
(sxva ufro martivi wesebis mofiqrebac SeiZleba: `megobars ar unda vawyenino~, `mas-
wavleblis davalebebi Sevasrulo~, `unda gavufrTxildeT sakuTar da sxvis nivTebs~...)
TiToeuli wesis Camoyalibebis Semdeg maswavlebelma sasurvelia ikiTxos, maTi azriT,
aris Tu ara saWiro am wesebis dacva? ra moxdeba, Tuki am wess yvela daarRvevs?
30
xalisiT, e.w. TamaSiT, mimarTebiTi terminebis gamoyenebiT SeZleben sivrceSi gadaadg-
ilebas. sasurvelia maswavlebelma gaiTvaliswinos, rom mag.: damaluli nivTis misagnebad,
erTdroulad mxolod ori mimarTebiTi terminis gamoyenebaa mizanSewonili: marjvniv/
marcxniv da win da ukan.
gakveTili 4
Tema: Cemi skola
gakveTilis saTauri: mogzauroba skolis gareT
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon garemoSi orientireba da mizan-
mimarTuli gadaadgileba;
garemoSi arsebuli obieqtebis amocnoba, moZravi da
uZravi sagnebis aRqma-dafiqsireba;
instruqciis mixedviT martiv kvleviT aqtivobebSi
monawileoba;
cocxali da aracocxali sxeulebis dajgufeba;
mimarTebiTi terminebis gamoyeneba;
kvlevis Sedegebis zepiri formiT gadmocema;
moswavleTa dakvirvebis unaris ganviTareba;
martivi samecniero terminologiis gamoyeneba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
bun.I.5. moswavlem unda SeZlos lokaluri garemos aRwera
da masSi orientireba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas;
ajgufebs cocxal sxeulebs mcenareebad da cxovelebad,
asabuTebs sakuTar gadawyvetilebas;
amoicnobs da CamoTvlis saswavlo garemoSi (mag., saklaso
oTaxi, skolis derefani, skolis ezo, sportuli darbazi,
tualeti, bufeti, eqimis kabineti, adgili, sadac unda
daelodos ufross) arsebul obieqtebs da saubrobs maT
daniSnulebaze;
iyenebs Sesabamis mimarTebiT terminebs (mag., Sors, axlos,
Cemgan marjvniv, Cem zemoT, qvemoT) da gansazRvravs
31
skolis teritoriaze arsebuli obieqtebis mdebareobas
sakuTari Tavis mimarT;
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi.
furclis zeda nawilSi mocemulia naxati. Cans, rom Cveni Tanatolebi CanTebmokide-
bulni midian. modiT, aRwereT suraTi:
– rogor ggoniaT, vin arian suraTze gamosaxuli bavSvebi?
(moswavleebi)
– damisabuTeT, ratom fiqrobT ase.
(CanTebi aqvT, skolis Senoba Cans)
– Tqveni azriT, ra Senobaa es?
– ratom fiqrobT ase?
– ramdensarTuliania?
– es bavSvebi skolis SigniT arian Tu gareT?
– Cven axla SigniT varT Tu gareT?
– SeadareT Cveni skolis Senobas.
– rogori ezo aqvs?
– rogoria Cveni skolis ezo?
moswavleebs eZlevaT davaleba, gadaSalon rveulebi, gaixsenon cota xnis win nana-
xi maTi skolis Senoba da Caxaton. sasurvelia, bavSvebma gaixsenon ramdensarTuliania
maTi skola da naxatSic asaxon, aseve daxaton skolis ezo da is, rac daamaxsovrdaT am
`mogzaurobidan~. bavSvebma unda xaton Zaldautaneblad, SeniSvnebis gareSe, ise, rogorc
SeuZliaT da moswonT. gadmocemis sizustes am SemTxvevaSi ara aqvs arsebiTi mniSvneloba,
ufro sainteresoa, Tu rogor axsnis da ganmartavs bavSvi Tavis naxats.
32
prezentaciaSi monawileoba nebayoflobiTia. sasurvelia moswavlem dawvrilebiT aRwe-
ros sakuTari namuSevari. maswavlebeli ki mas exmareba kiTxvebiT, raTa ufro amomwuravi
da saintereso iyos namuSevris wardgena.
5. saSinao davaleba
maswavlebeli sTxovs moswavleebs yuradRebiT daakvirdnen im garemos, romelic maTi
saZinebeli oTaxis fanjridan Cans da Semdegi gakveTilisTvis daxaton igi an uambon Tanak-
laselebs. yuradReba gaamaxvilon, daafiqsiron ra mdebareobs maTi sarkmlidan marjvniv,
marcxniv da Sesabamisad asaxon TavianT namuSevarSi.
gakveTili 5
Tema: Cemi skola
gakveTilis saTauri: gza saxlidan skolamde
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon lokalur garemoSi saWiro qcevis
wesebis gaazreba da dacvis aucileblobis gacnobiereba;
quCaSi moZraobis wesebis amsaxveli pirobiTi niSnebis
amocnoba da dacvis aucileblobis gaazreba;
saubari usafrTxo moZraobis wesebis dacvis aucile-
blobaze.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.5. moswavlem unda SeZlos lokaluri garemos aRwera
da masSi orientireba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
maswavleblis daxmarebiT, TanaklaselebTan erTad aya-
libebs da icavs lokalur garemoSi (mag., klasSi, sko-
laSi, ezoSi, quCaSi, saxlSi) qcevis wesebs (mag., icavs
skolis sisufTaves);
amoicnobs da ganmartavs quCaSi moZraobis wesebis amsax-
vel pirobiT niSnebs, xsnis maTi dacvis aucileblobas,
saubrobs usafrTxo moZraobis wesebis dacvis aucile-
blobaze.
saWiro masala: kalmebi, fanqrebi.
gakveTilis msvleloba:
1. saubari Temaze – gza saxlidan skolamde (6-7 wT)
33
fexiT Tu transportiT, didi manZili aqvT gasavleli Tu mcire, farTo quCaze uxdebaT
siaruli Tu viwro quCaze, quCis gadakveTa Tu uxdebaT da a.S. maswavlebelma unda waax-
alisos bavSvebi, gaixsenon detalebi TavianT gzaze (xe, maRazia, gadasasvleli, mdinare,
gube, xidi da a.S.).
am saubris Sedegad moswavleebma unda gaakeTon daskvna, rom quCa is gzaa, sadac ada-
mianebi gadaadgildebian, moZraobs transporti.
maswavlebeli sTavazobs bavSvebs, rom gavidnen skolis Senobidan da naxon skolis mim-
debare quCa (quCebi). maswavlebels organizebulad gahyavs moswavleebi skolis ezoSi ise,
rom SesaZlebeli iyos quCaze dakvirveba (sasurvelia, maswavlebelma kolega an mSobeli
daixmaros am dros).
am gakveTilis dros moswavleebma unda gaigon, rom quCebs aqvT saxelebi (maT unda
daimaxsovron is quCa, romelzec maTi skola mdebareobs), Senobebs ki aqvT nomrebi (anu
qalaqebSi quCaze yvela saxli danomrilia). maswavlebeli aCvenebs firniSs skolis (an
mezobeli saxlis) kedelze, ukiTxavs quCis dasaxelebasa da nomers.
skolis teritorias SeiZleba esazRvrebodes erTi, ori an sami quCa, sasurveli iqneba
yvela quCis monaxuleba da maT Soris gansxvavebebis dafiqsireba (savaraudo kiTxvebi: –
rogor fiqrobT, romelia ufro didi quCa? sad moZraobs ufro meti transporti?..)
Semdeg maswavlebeli yuradRebas amaxvilebs quCaze gadasasvlel adgilebze – Tu aris
SuqniSani, gadasasvlelis aRmniSvneli niSani. unda isaubron imaze, Tu rodis unda gadak-
veTon quCa – romeli wesebis dacvaa saWiro quCaze usafrTxod gadasasvlelad, ra hqvia
quCis fexiT sasiarulo adgils? (trotuari), Tbilisis quCebSi skolebTan specialuri
amoburculi winaRobebia gakeTebuli, raTa manqanebma moZraoba Seanelon – Tu aseTi ram
ar aris da manqanebis moZraoba intensiuria, imsjelon saWiroa Tu ara amgvari winaRobebis
arseboba.
gakveTili 6
Tema: transporti da sagzao niSnebi
gakveTilis saTauri: sagzao moZraobis wesebi
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon monacemTa dagrovebis, dajgufebis
da elementaruli analitikuri unarebis ganviTarebis
xelSewyoba;
quCaSi moZraobis wesebis dacvis aucileblobis gacno-
biereba;
msjeloba quCaSi moZraobisas mosalodneli safrTxis
danaxvisa da misi Tavidan acilebis aucileblobaze.
34
quCaSi moZraobis wesebis amsaxveli pirobiTi niSnebis
amocnoba da ganmarteba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.5. moswavlem unda SeZlos lokaluri garemos aRwera
da masSi orientireba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
maswavleblis daxmarebiT, TanaklaselebTan erTad aya-
libebs da icavs lokalur garemoSi (mag., klasSi, sko-
laSi, ezoSi, quCaSi, saxlSi) qcevis wesebs (mag., icavs
skolis sisufTaves);
amoicnobs da ganmartavs quCaSi moZraobis wesebis amsax-
vel pirobiT niSnebs, xsnis maTi dacvis aucileblobas,
saubrobs usafrTxo moZraobis wesebis dacvis aucile-
blobaze.
gakveTilis msvleloba:
1. gakveTilis msvleloba (13-15 wT)
maswavlebeli axsenebs bavSvebs, rom ezoSi yofnis dros maT isaubres zogierTi safrTxis
Sesaxeb. axla isev am Temas unda daubrundnen.
maswavlebeli sTxovs bavSvebs, isev daukvirdnen mocemul naxats, ifiqron da imsje-
lon wyvilebSi:
– elis vinmes safrTxe? vis?
– ra SeiZleba moxdes? (magaliTad, bavSvi Tu dedas xels gauSvebs, SeiZleba manqanis
borblebis qveS aRmoCndes, an im ZaRls SeefeTos, romelic aseve burTisken garbis.
Tavad am ZaRls da mis patrons elodeba xifaTi lurji feris avtomobilisgan,
romlis mxolod wina nawili Cans. gadasasvlelze udrood da saxifaTod moZraobs
agreTve velosipediani biWi).
– urCieT rogor aviciloT es safrTxe Tavidan?
35
– rogor fiqrob, saWiroa Tu ara quCaSi moZraobis wesebis arseboba? ratom?
– saWiroa Tu ara quCaSi gamafrTxilebeli sagzao niSnebis arseboba? ratom?
maswavlebeli bavSvebs sTavazobs aseT TamaSs. ori moswavle dgeba oTaxis sxvadas-
xva kuTxeSi. maT Tvalebi axveuli aqvT. TiToeulma unda gaignos gza da mivides oTaxis
sapirispiro kuTxeSi. am aqtivobaSi sakmarisia 2-3 wyvilis morigeobiT CarTva. Semdeg
maswavlebeli ekiTxeba am moswavleebs:
– ras ganicdidiT am dros?
– grZnobdiT Tavs usafrTxod Tu ara? ratom?
– ra SeiZleba mouvides adamians, romelic quCaze uyuradRebod gadadis?
maswavlebeli dasZens, rom quCaze gadasvlis dros fexiT mosiaruleebisTvis mTavar
safrTxes moZravi avtomobilebi warmoadgens. am safrTxis Tavidan asacileblad adami-
anebma moigones SuqniSani da sxva sagzao niSnebi.
– rodis da rogor daiwyo yvelaferi?
damatebiTi (an alternatiuli) aqtivoba
maswavlebeli agrZelebs saubars Temaze, Tu vis da rogor unda mimarTon quCaSi
bavSvebma, roca ama Tu im safrTxis winaSe aRmoCndebian.
36
gakveTili 7
Tema: transporti da sagzao niSnebi
gakveTilis saTauri: sagzao niSnebi da transporti
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon zogierTi sagzao niSnis amocnoba;
transportis saxeobebis gacnoba;
satransporto saSualebebis Taviseburebebisa da maT
Soris gansxvavebebis gacnobiereba, transportiT gada-
adgilebis dros SesaZlo saSiSroebaTa danaxva da usa-
frTxoebis zomebis gaxseneba;
martiv praqtikul aqtivobebSi monawileoba;
kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro monacemebis Segrove-
ba/CaniSvna;
pirobiTi niSnebis amocnoba da Sesabamisi ganmarteba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.5. moswavlem unda SeZlos lokaluri garemos aRwera
da masSi orientireba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag., naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas;
amoicnobs da ganmartavs quCaSi moZraobis wesebis amsax-
vel pirobiT niSnebs, xsnis maTi dacvis aucileblobas,
saubrobs usafrTxo moZraobis wesebis dacvis aucile-
blobaze.
saWiro masala: Tabaxis furclebi, makrateli.
gakveTilis msvleloba:
1. sagzao niSnebis xatva (5-6 wT)
jgufebSi muSaoba:
maswavlebeli sTxovs moswavleebs, gadaSalon wignebi me-7 gakveTilze da maTTan erTad
ganixilavs sagzao niSnebs. Semdeg TviTonac amzadeben mas (ix. danarTi.)
maswavlebeli klass yofs 5 jgufad, TiToeul jgufs urigebs TiTo sufTa furcels
da aZlevs miTiTebas furcelze daxaton TiTo sagzao niSani.
I jgufi – SuqniSani wiTeli feriT;
II jgufi – SuqniSani mwvane feriT;
III jgufi – SuqniSani yviTeli feriT;
IV jgufi – gadasasvleli lurj kvadratSi;
V jgufi – `qvebis cvena~.
37
2. TamaSi wyvilebSi (5-7 wT)
moswavleebs ukve momzadebuli aqvT ori sagzao niSani da SuqniSnis sami varianti (mwva-
ne, yviTeli da wiTeli ferebiT) cal-calke furclebze.
maswavleblis daxmarebiT moswavleebi merxebs ise awyoben, rom saklaso oTaxSi iqmneba
`centraluri quCa~ merxebs Soris.
moswavleebi iyofian wyvilebad, maswavlebeli dgas `quCis~ TavSi da morigeobiT xelSi
iWers sxvadasxva sagzao niSans. moswavleebma unda gamoicnon am sagzao niSnis moTxovna,
usafrTxod da wesis dacviT gadaadgildnen `quCaSi~ da axsnan, ratom moZraobdnen ase
(anu ras mianiSnebda maT sagzao niSani). is wyvili, romelic Secdomas dauSvebs, TamaSs
eTiSeba.
38
– ra hqvia adamians, romelic TviTmfrinavs marTavs? (mfrinavi an piloti)
– ra hqvia adamians, romelic gemis marTvas xelmZRvanelobs? (gemis kapitani)
aqve SeiZleba daisvas aseTi kiTxvebic:
– ra hqvia gemze momuSave adamians? (mezRvauri)
– ra hqvia adamians, romelic transportiT mgzavrobs? (mgzavri)
maswavlebeli marTavs saubars Semdegi kiTxvebis gamoyenebiT:
– ratom ukeTebdnen Zvelad gemebs afrebs?
– ratom aRar sWirdeba Tanamedrove gemebs afrebi?
– navebs rogor miacurebdnen? (niCbebis mosmiT)
– ra moxdeboda, adamians borbali rom ar gamoegonebina?
– sWirdebaT Tu ara mZRolebs moZraobis wesebis dacva? ratom?
7. saSinao davaleba
gakveTili 8
Tema: transporti da sagzao niSnebi
gakveTilis saTauri: romeli transportiT vmgzavrobT?
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon transportis Zveli da Tanamedrove
saSualebebis gacnoba;
transportiT gadaadgilebis dros da usafrTxoebis
zomebis dacvis aucileblobis gaazreba;
fragmentebisagan mTliani modelis awyoba;
martiv praqtikul aqtivobebSi monawileoba;
sxeulebis amocnoba, aRwera, daxasiaTeba;
sxeulebis Semadgenel nivTierebaze, masalaze msjeloba/
amocnoba; daxasiaTeba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.1.4. moswavlem unda SeZlos sxeulebis Sedareba
Semadgeneli nivTierebis/masalis Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
aRwers mis irgvliv arsebul sxeulebs da saubrobs maT
Semadgenel nivTierebaze/masalaze (mag., makrateli –
rkina, rveuli – qaRaldi, saSleli – rezini);
amoicnobs da asaxelebs yoveldRiurobaSi gavrcelebul
nivTierebebs/masalebs;
39
axasiaTebs nivTierebebs/masalebs advilad dakvirvebadi
Tvisebebis (mag., gamWvirvaloba, drekadoba, tivtivis
unari, wyalgaumtaroba) mixedviT;
ajgufebs erTnairi nivTierebisgan/masalisagan damzade-
bul sxeulebs.
saWiro masala: Tabaxis furclebi, makrateli, webo.
gakveTilis msvleloba:
1. saTamaSoebis gamofena (3-4 wT)
jgufebSi muSaoba
maswavlebeli klass yofs mcire jgufebad da sTxovs, magidebze daalagon Sinidan mota-
nili e.w. `transporti~. TiToeuli jgufi awyobs `transportis gamofenas~. moswavleebi
morigeobiT `ewvevian~ romelime jgufis magidas da aTvaliereben transportis saxeobebs.
`maspinZlebma~ unda daasaxelon TiToeuli maTgani da mokled daaxasiaTon, ZiriTadad
risTvis (samgzavrod, tvirTis gadasazidad...) gamoiyeneba esa Tu is transporti (ase mori-
geobiT unda daaTvalieron yvela magida). dasasrul, saTamaSoebi yuTSi unda moaTavson
an fanjris rafaze daalagon.
40
– kidev romel transportSi iyeneben xis masalas? ratom? (gemi, navi)
– romel transportSi iyeneben rkinasa da sxva liTonebs?
– risgan amzadeben avtomanqanebis saburavebs? (ra aris saburavi? ra gansxvavebaa urmis
borbalsa da saburavs Soris?)
– risgan amzadeben avtomanqanis saWes? (umetesad plastmasisagan). rogori forma aqvs
saWes?
rekomendacia:
am gakveTilebSi mocemuli aqtivobebi maswavlebels SeuZlia gamoiyenos sakuTari
Sexedulebisamebr (ar aris aucilebeli yvela aqtivobis gamoyeneba), klasis ganwyobisa
da SesaZleblobebis gaTvaliswinebiT.
sarekomendacio videomasala: https://www.youtube.com/watch?v=pLnyhPsiiNM
gakveTili 9
Tema: Cven irgvliv
gakveTilis saTauri: bunebrivi da xelovnuri
gakveTilis mizani: monacemebis organizeba, aRricxva, klasificireba;
Sedegebis zepiri formiT gadmocema;
martivi samecniero terminebis gamoyeneba;
cocxali sxeulebis ZiriTadi niSan-Tvisebebis aRwera da
aracocxalisgan gansxvaveba;
sicocxlis ZiriTad niSnebze dakvirveba da maTi aRwera;
dasmul kiTxvebze pasuxis gasacemad dakvirvebis Sede-
gebze dayrdnoba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
saWiro masala: Tojina, feradi fanqrebi.
41
1. bunebrivi da xelovnuri (5-10 wT)
42
gakveTili 10
Tema: Cven irgvliv
gakveTilis saTauri: cocxali da aracocxali
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon sulieri da usulo sxeulebis
ZiriTadi niSan-Tvisebebis aRwera da erTmaneTisagan
gansxvaveba;
sicocxlis ZiriTad niSnebze dakvirveba da maTi aRwera;
cocxali sxeulebis ZiriTadi sasicocxlo moTxovnile-
bebis gamokvleva;
martiv praqtikul saqmianobaSi monawileoba;
sxeulebis amocnoba/daxarisxeba, aRwera.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da mov-
lenebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
saWiro masala: feradi fanqrebi, makrateli, webo.
43
suraTebs, daajgufon da CamoTvalon cocxal da aracocxal bunebad. Semdeg ki Sesabam-
isad Caawebon rveulSi mocemul sqemaSi.
gakveTili 11
Tema: Cven irgvliv
gakveTilis saTauri: Cven irgvliv
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon dakvirvebis Sedegad lokaluri
garemos aRwera;
sakuTari mosazrebis argumentirebuli dasabuTeba;
monacemebis aRricxva-organizeba naxatebis saSualebiT;
Sedegebis zepiri da naxatiT gadmocema;
miRebuli Sedegebis gaziareba sxvadasxva sakomunikacio
saSualebis (naxatebi, fotoebi) gamoyenebiT.
sxeulebis ilustraciaze amocnoba, aRwera, daxarisxeba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: svams martiv kiTxvebs Sesaswavli sxeulis/movlenis
Sesaxeb;
akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis
organoebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da
movlenebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
saWiro masala: formati, feradi fanqrebi, makrateli, dafis magnitebi.
gakveTilis msvleloba:
1. bunebrivi da xelovnuri garemo (5-10 wT)
44
3. praqtikuli samuSao (5-7 wT)
gakveTili 12
Tema: Cven irgvliv
gakveTilis saTauri: bunebis sadarajoze
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon monacemebis organizeba, aRricxva,
klasificireba;
varaudebis gamoTqma;
Sedegebis zepiri formiT gadmocema;
martivi samecniero terminebis gamoyeneba;
cocxali sxeulebis ZiriTadi niSan-Tvisebebis aRwera da
aracocxalisgan gansxvaveba;
organizmebze garemo faqtorebis zemoqmedebis gamokv-
leva.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis
organoebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da mov-
lenebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
45
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag., naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
saWiro masala: fanqrebi, videomasala bunebis Sesaxeb.
erTi wuTiT warmoidgineT, rom mze ar amovides, haeri gaqres, wyali daSres. Tqveni
azriT, ra moxdeba?
– icocxleben mcenareebi?
– cxovelebi?
– adamianebi?
maswavlebeli Seajamebs gakveTils da dasZens: Cven bunebis nawili varT, amitom unda
gavufrTxildeT da davicvaT igi.
gaufrTxilde bunebas, niSnavs giyvardes da daicva Seni qveyana.
8. saSinao davaleba
Semdeg maswavlebeli aZlevs davalebas: airCieT erTi cocxali sagani, aRwereT igi
46
(Sinauri cxoveli, frinveli, yvavili), misi sacxovrebeli garemo, ra sWirdeba sicocx-
lisaTvis, vin zrunavs masze, monawileobT Tu ara Tqven mis movlaSi, rogor uvliT da a.S.
gakveTili 13
Tema: Cven irgvliv
gakveTilis saTauri: sacxovrebeli garemo
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon cocxali sxeulebis ZiriTadi niSan-
Tvisebebis aRwera;
cocxalisa da aracocxalis erTmaneTisgan gansxvaveba;
sicocxlis ZiriTad niSnebze dakvirveba da maTi aRwera;
organizmebis sasicocxlo moTxovnilebebis gacnobier-
eba;
dakvirvebis Sedegebis sxvadasxva formiT zepirad gad-
mocema.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da
movlenebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
ayalibebs kiTxvas sxvadasxva garemoSi mobinadre
mcenareebis/cxovelebis Sesadareblad.
eZebs pasuxebs: akvirdeba da adarebs saklaso oTaxSi,
skolis ezoSi, lokalur garemoSi mzard sxvadasxva
mcenares (mag., foTlebis formis an zomis mixedviT,
Reroebis formis, sisqis an sigrZis mixedviT, yvavilebis
feris an zomis mixedviT) an/da cxovels (mag., Wiayela,
lokokina, pepela, Wiamaia); gadmoscems dakvirvebis
Sedegebs sxvadasxva formiT (zepiri metyvelebiT,
naxatiT, kolaJiT, fotoebis saSualebiT).
saWiro masala: fanqrebi, zRapari an multfilmi `sami goWi“.
47
– sad cxovroben isini?
– ra sWirdebaT maT sicocxlisaTvis?
– ris gareSe ver icocxleben isini?
maswavlebelma kiTxvebis saSualebiT moswavleebi unda miiyvanos im daskvnamde, rom
yvela cocxal organizms sicocxlisTvis sWirdeba wyali, haeri, sakvebi, siTbo, sinaTle.
Tqven suraTze naxeT tyis (xmeleTisa) da wylis binadrebi. isini cocxali garemos
ganuyofel nawilebs Seadgenen.
– gaixseneT, riT gansxvavdeba cocxali garemo aracocxalisagan?
(savaraudod, cocxali ibadeba, izrdeba, ikvebeba, mravldeba da a.S.)
Tqven, albaT, isic SeamCnieT, rom TiToeul maTgans sicocxlisaTvis esaWiroeba `saxli“,
sadac Tavs daculad grZnobs.
modiT, gavixsenoT: ra hqvia Citis `saxls“ (bude)
daTvis `saxls“ (bunagi)
melas `saxls“ (soro)
vefxvis `saxls“ (bunagi, gamoqvabuli)
futkris `saxls“ (ska)
ZaRlis `saxls“ (budrugana)
ciyvis `saxls“ (fuRuro)
gakveTili 14
Tema: Cven irgvliv
gakveTilis saTauri: ra risgan mzaddeba?
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon dakvirvebis safuZvelze piradi
mosazrebebis dafiqsireba;
48
gavrcelebuli nivTierebebis/masalebis amocnoba;
kiTxvebis dasma da varaudebis gamoTqma;
analizis safuZvelze daskvnebis gamotana;
irgvliv arsebuli sxeulebis aRwera Semadgenlobis
gaTvaliswinebiT;
monacemebis Segroveba da CaniSvna;
komunikaciis sxvadasxva formis gamoyeneba;
erTnairi masalisgan damzadebuli sxeulebis dajgufeba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
bun.1.4. moswavlem unda SeZlos sxeulebis Sedareba Semad-
geneli nivTierebis/masalis Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis
organoebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag., naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
asaxelebs piradi higienis nivTebs (mag., savarcxeli,
kbilis jagrisi, pirsaxoci), msjelobs higienis wesebis
dacvis mniSvnelobaze.
aRwers mis irgvliv arsebul sxeulebs da saubrobs maT
Semadgenel nivTierebaze/masalaze (mag., makrateli –
rkina, rveuli – qaRaldi, saSleli-rezini);
amoicnobs da asaxelebs yoveldRiurobaSi gavrcelebul
nivTierebebs/masalebs;
ajgufebs erTnairi nivTierebisgan/masalisagan damza-
debul sxeulebs.
49
– aguris saxli romelia? romel goWs ekuTvnis aguris saxli?
– romeli masalisgan agebuli saxlia ufro gamZle da saimedo? ratom?
– ra safrTxe emuqreba Calis saxls? (advilad aRwevs wvima, qari, qariSxals ver gauZ
lebs...)
– ra mosdis xis saxls mravali wlis Semdeg? (ficrebi lpeba, Wia xravs, advilad Cndeba
xanZari).
– aguris garda, dRes ras xmaroben saxlebis asaSeneblad? (blokebs).
– aguris da blokis saxlSi risTvis iyeneben xis masalas?
– ratom ukeTeben saxls saxuravs?..
50
kargad daakvirdnen im naxats, romelic gverdis zeda nawilSia da daxuron wignebi (anu
es gverdi gadafurclon). moswavleebma unda gaixsenon da upasuxon maswavleblis mier
dasmul Semdeg SekiTxvebs:
– ramdeni saxli iyo naxatze?
– romel saxls hqonda sakvamuri (marcxenas Tu marjvenas)?
– ramdeni Citi mifrinavda?
– ra ijda Robeze?
– risi xe idga ezoSi? sad mdebareobda vaSlis xe?
– ramdeni vaSli iyo xeze?
7. saSinao davaleba
gakveTili 15
Tema: Cven irgvliv
gakveTilis saTauri: sad cxovrobs ojaxi?
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon dakvirvebis safuZvelze piradi
mosazrebebis dafiqsireba;
yoveldRiurobaSi gavrcelebuli masalebis amocnoba;
kiTxvebis dasma da varaudebis gamoTqma;
analizis safuZvelze daskvnebis gamotana;
irgvliv arsebuli sxeulebis aRwera Semadgenlobis
gaTvaliswinebiT;
komunikaciis sxvadasxva formis gamoyeneba;
sxeulis Semadgenlobaze saubari;
erTnairi masalisgan damzadebuli sxeulebis dajgufeba;
higienis dacvis mniSnvelobaze msjeloba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
bun.1.4. moswavlem unda SeZlos sxeulebis Sedareba Semad-
geneli nivTierebis/masalis Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
asaxelebs piradi higienis nivTebs (mag., savarcxeli,
kbilis jagrisi, pirsaxoci), msjelobs higienis wesebis
dacvis mniSvnelobaze.
51
aRwers mis irgvliv arsebul sxeulebs da saubrobs maT
Semadgenel nivTierebaze/masalaze (mag., makrateli –
rkina, rveuli – qaRaldi, saSleli – rezini);
amoicnobs da asaxelebs yoveldRiurobaSi gavrcelebul
nivTierebebs/masalebs;
ajgufebs erTnairi nivTierebisgan/masalisagan dam-
zadebul sxeulebs.
saWiro masala: feradi fanqrebi, makrateli, webo, danarTis feradi
furclebi.
gakveTilis msvleloba:
1. prezentacia (3-5 wT)
individualuri samuSao
maswavlebeli sTxovs moswavleebs, imuSaon samuSao rveulis Sesabamis gverdze (maswav-
lebels SeuZlia bavSvebis naxatebis gamofena moawyos. aseT SemTxvevaSi zemoT mocemul
davalebas bavSvebi Tabaxis furcelze Seasruleben). bavSvebma wignis personaJebs saxli
unda `auSenon~. zogi moswavle irCevs qalaqis saxls, zogic – soflisas. moswavleebma
wignis danarTSi arsebuli feradi qaRaldebisgan unda gamoWran figurebi (kvadratebi,
marTkuTxedebi, samkuTxedebi), daakran furcelze da `aagon~ saxlebi.
Semdeg SeuZliaT, gaaformon – feradi qaRaldebisgan gamoWran da Caakran, an daxaton
mze, xeebi, Rrublebi...
52
IV oTaxi – sastumro – bavSvebi TamaSoben an wigns kiTxuloben.
davaleba wyvilebSi samuSaod: moswavleebma unda gaiazron, romel oTaxs ra daniSnu-
leba aqvs da ra saxeli hqvia da axsnan, ratom fiqroben ase.
Semdeg moswavleebi wyvilebSi erTmaneTis daxmarebiT (an morigeobiT – 2 suraTi erTi
moswavle, 2 suraTi – meore moswavle) aRweren suraTebs da asaxeleben oTaxebis saxe-
lwodebebs.
sakmarisia ramdenime wyvilis gamokiTxva, raTa gairkves, Tu ra saxelebi aqvs oTaxebs
sacxovrebel saxlSi da ramdenjerme gaimeoron es saxelebi.
maswavlebeli mimarTavs mTel klass, magram kiTxvebze sasurvelia upasuxon im wyvi-
lebma, romlebsac wina aqtivobaSi ar miuRiaT monawileoba.
sasaubro kiTxvebi (mocemuli suraTebis gamoyenebiT):
– vin maCvenebs saZinebeli oTaxis iataks? ra aris iataki? ra masalisgan amzadeben mas?
(xe, qva, laminirebuli iataki)
– iataki zemoT aris Tu qvemoT?
– vin maCvenebs, sad aris am oTaxis kuTxe? Cvens saklaso oTaxSi sad aris kuTxe?
– Tu Cans am oTaxSi Weri? Weri zemoT aris Tu qvemoT?
– Tqveni azriT, rogori amindia gareT?
– romel oTaxSi kidia kedlis saaTi?
– saabazano oTaxidan gasasvleli kari marjvniv aris Tu marcxniv?
– sad Cans kari? ra daniSnuleba aqvs kars?
– vin maCvenebs karze saxelurs? ra daniSnuleba aqvs saxelurs?
– ras iyeneben saabazano oTaxis mosapirkeTeblad? risgan aris damzadebuli kedlebi,
iataki? daasabuTe.
53
gakveTili 16
Tema: Cven irgvliv
gakveTilis saTauri: aveji da piradi nivTebi
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon piradi higienis nivTebis dasaxeleba
da msjeloba higienis wesebis dacvis mniSvnelobaze;
irgvliv arsebuli sxeulebis aRwera da saubari maT
Semadgenel nivTierebaze/masalaze;
masalebis amocnoba/dasaxeleba;
masalebis advilad dakvirvebadi Tvisebebis mixedviT
daxasiaTeba;
erTnairi masalisagan damzadebuli sxeulebis dajgufeba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.1.4. moswavlem unda SeZlos sxeulebis Sedareba Semad-
geneli nivTierebis/masalis Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
aRwers mis irgvliv arsebul sxeulebs da saubrobs maT
Semadgenel nivTierebaze/masalaze (mag., makrateli –
rkina, rveuli – qaRaldi, saSleli – rezini);
amoicnobs da asaxelebs yoveldRiurobaSi gavrcelebul
nivTierebebs/masalebs;
ajgufebs erTnairi nivTierebisgan/masalisagan damza-
debul sxeulebs.
saWiro masala: feradi fanqrebi.
gakveTilis msvleloba:
1. samuSao rveulSi muSaoba – avejis gacnoba (7-9 wT)
54
aqtivobis dasasruls maswavlebeli sTxovs moswavleebs daasaxelon nivTebis – skami,
magida, sawoli, karada, divani, savarZeli – saerTo saxeli. Tu veravin upasuxa, maSin uxsnis,
rom es yvelaferi aris aveji.
TamaSi imarTeba or did jgufs Soris. erTi jgufis wevrebi mitrialdebian kedlisken,
maT ver unda dainaxon, saklaso oTaxSi mdebare ra nivTs aCvenebs maswavlebeli meore
jgufs. maswavlebeli meore jgufis moswavleebs aCvenebs raime nivTs – maT SeuZliaT
sxvadasxva xerxiT gamoxaton da aRweron, Tu rogoria igi – didi da mZime, Tu patara da
msubuqi. daasaxelon risgan Sedgeba, ra nawilebi aqvs, iReba Tu ara, ra feria, rogori
zedapiri aqvs, aqvs Tu ara suni, drekadia da a.S. pirveli jgufis moswavleebi unda mix-
vdnen, ra sagani aCvena maswavlebelma (mag. Tu karada aCvena – bavSvebma unda gamoicnon
ara marto is, rom es karadaa, aramed – es aris didi da mZime sagani; Tu wignia naCvenebi –
moswavleebma unda daaxasiaTon nivTi manam, sanam pirveli jgufis wevrebi ar gamoicnoben.
TamaSis Semdeg sasurvelia, bavSvebma axsnan, rogor aRiqvamdnen da ra warmodgenebi
eqmnebodaT TamaSis dros da ras ganicdidnen.
55
jgufis wevrebi TavianT gamosvlebSi urCeven Tanatols, ra gaakeTos da rogor.
Semdeg maswavlebeli eubneba bavSvebs, rom am biWma SeiZleba ar icis, rogor gaixexos
kbilebi. `amitom vavarjiSoT igi kbilebis wmendaSi~.
maswavlebeli bavSvebs uxsnis, Tu rogor unda moixmaron kbilis jagrisi. amisTvis is
iRebs sakuTar jagriss da (an mocemul suraTze) aCvenebs jagrisis yvela mimarTulebiT
moZraobas: zemoT, qvemoT, marcxniv, marjvniv, Sida mxridan. Semdeg uxsnis, rom jagrisi
moxmarebis Semdeg kargad unda garecxon da ise Seinaxon.
dasasrul, maswavlebeli gamoTqvams imeds, rom amis Semdeg wignis personaJi da misi
moswavleebi dReSi orjer, dila-saRamos, sworad gaixexaven kbilebs da TeTri, jansaRi
kbilebi eqnebaT.
gakveTili 17
Tema: Semodgoma
gakveTilis saTauri: Semodgoma
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon Sesaswavl obieqtze dakvirveba;
praqtikul aqtivobebSi monawileoba;
cocxali sxeulebis dajgufeba;
weliwadis droebTan dakavSirebuli cvlilebebis aRwera;
mcenareebisTvis damaxasiaTebeli cvlilebebis aRwera
da Sesabamisi argumentireba;
cocxali sxeulebis ZiriTadi niSan-Tvisebebis aRwera da
maTi aracocxalisgan gansxvaveba;
organizmebze garemo faqtorebis zemoqmedebis gamokv-
leva.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
bun.I.5. moswavlem unda SeZlos lokaluri garemos aRwera
da masSi orientireba.
bun.I.6. moswavlem unda SeZlos dRe-Ramesa da weliwadis
droebTan dakavSirebuli cvlilebebis aRwera.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: svams martiv kiTxvebs Sesaswavli sxeulis/movlenis
Sesaxeb;
56
akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
aRwers nacnobi sxeulis Tvisebebs (mag., feri, suni,
forma, gemo, faqtura) da ukavSirebs maT aRqmas sxvadasx-
va SegrZnebis organos (mag., „burTi wiTelia – Tvali“,
„Sokoladi tkbilia – ena“, an „Tovli TeTri da civia –
Tvali da kani“, „limoni yviTeli da mJavea – Tvali da
ena“);
amoicnobs da asaxelebs nacnobi mcenareebis ZiriTad
nawilebs (mag., Rero, foToli, fesvi, yvavili, nayofi);
ajgufebs cocxal sxeulebs mcenareebad da cxovelebad,
asabuTebs sakuTar gadawyvetilebas;
amoicnobs da CamoTvlis saswavlo garemoSi (mag., saklaso
oTaxi, skolis derefani, skolis ezo, sportuli darbazi,
tualeti, bufeti, eqimis kabineti, adgili, sadac unda
daelodos ufross) arsebul obieqtebs da saubrobs maT
daniSnulebaze;
asaxelebs da adarebs erTmaneTs weliwadis droebs,
msjelobs maT ganmasxvavebel niSnebze, saubrobs TiTo-
euli maTganisaTvis damaxasiaTebel amindze;
CamoTvlis weliwadis droebis mixedviT adamianis saqmi-
anobis (mag., mcenareebis dargva, rTveli, mosavlis aRe-
ba), cxovelebis qcevis (mag., frinvelebis gadafrena,
zamTris Zili) da mcenareebisaTvis damaxasiaTebeli
cvlilebebis (mag., yvaviloba, foTolcvena) magaliTebs.
saWiro masala: webo, feradi qaRaldebi, makrateli, feradi fanqrebi an
flomasterebi, foTlebi.
gakveTilis msvleloba:
1. eqskursia skolis ezoSi (25-30 wT)
57
(am da msgavsi kiTxvebis meSveobiT, bunebaze dakvirvebiT, bavSvebi Tavad SeZleben coc-
xali da aracocxali obieqtebis ZiriTadi niSan-Tvisebebis aRwerasa da Sedarebas).
maswavlebeli bavSvebs uxsnis, rom Semodgomis gavlena aracocxal bunebasac etyoba:
davakvirdeT cas – zafxulTan SedarebiT, Semodgomaze Rrublebi ufro muqi da pirquSia.
Tu mze anaTebs, zafxulisgan gansxvavebiT aRara aqvs mwveli sxivebi, amitom sagrZnoblad
grila; Tu wvims – es araa zafxulis Sxapuna wvima, didxans, gadauReblad da mosawyenad
wvims, Weqa-quxilic iSviaTad ismis.
Semdeg maswavlebeli sTxovs bavSvebs Camocvenili foTlebidan amoarCion ramdenime
da aRweron. aRmoCndeba, rom yvela foToli erTi feris araa – foTlebs mravalnairi
Seferiloba aqvT, Tumca yviTeli Warbobs.
maswavlebeli sTxovs bavSvebs, Seadaron erTmaneTis foTlebi formis, sididis, feris
mixedviT – ipoviT zustad erTnair or foTols?
am davalebis Sesrulebis Semdeg bavSvebma unda daaskvnan, rom ori erTnairi foTlis
moZebna SeuZlebelia. maswavlebeli ki dasZens, rom bunebaSi aseTi ram ar arsebobs – foT-
lebi SeiZleba Zalian hgavdes erTmaneTs, magram ori zustad erTnairi ar iqneba, yvela
ganumeorebelia. moswavleebma foTlebi Tan unda waiRon saklaso oTaxSi.
ezoSi yofnisas maswavlebeli bavSvebs Seayovnebs im adgilas (Tu aseTi arsebobs), sadac
danagvianebuli garemoa. – daakvirdiT, ra xvdeba cudad Tqvens Tvals? ra auSnoebs gare-
mos. maswavlebelma bavSvebi unda miiyvanos im azramde, rom nagavi da narCenebi auSnoebs
da usufTaos xdis garemos. aucilebelia maTi sanagve urnaSi moTavseba. maswavlebels
winaswar momzadebuli aqvs higienuri xelTaTmanebi narCenebis Sesagroveblad. igi moswav-
leebs urigebs xelTaTmanebsa da nagvisTvis gankuTvnil polieTilenis parkebs da sTxovs
ezoSi aRmoCenili nagvis Segrovebasa da sanagve urnaSi gadayras. maswavlebeli bavSvebis
yuradRebas amaxvilebs Camocvenil foTlebze da svams kiTxvas: migaCniaT Tu ara foTlebi
sayofacxovrebo nagvad da sTxovs pasuxis dasabuTebas.
rekomendacia:
aseTi mecadineobis dros bavSvebs mravali kiTxva uCndebaT. SeZlebisdagvarad mieciT
saSualeba yvela msurvelma ikiTxos, rac ainteresebs da SeecadeT am kiTxvebis pasuxebi
maSinve ar uTxraT, aramed xeli SeuwyveT, Tavad mividnen sasurvel pasuxamde.
Tu ezoSi yofnis dros frinvelebis gadafrena an gadafrenisTvis momzadeba SeniSneT,
aucileblad miaqcevineT yuradReba moswavleebsac – daakvirdnen, ifiqron, imsjelon
maT qcevaze da daukavSiron igi weliwadis Sesabamis dros.
sarekomendacio masala: https://www.youtube.com/watch?v=wq-CxSiOnjE
58
gakveTili 18
Tema: Semodgoma
gakveTilis saTauri: Semodgomis ferebi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon weliwadis droebis monacvleobas-
Tan dakavSirebuli cvlilebebis aRwera/Sedareba;
bunebriv movlenebze dakvirveba da maTi aRwera;
dRe-Ramis ganmavlobaSi dakvirvebadi cvlilebebis dasax-
eleba da amasTan dakavSirebuli sakuTari saqmianobis
aRwera;
weliwadis droebis mixedviT tansacmlis daxarisxeba;
praqtikul aqtivobebSi monawileoba;
kolaJis Seqmna.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.6. moswavlem unda SeZlos dRe-Ramesa da weliwadis
droebTan dakavSirebuli cvlilebebis aRwera.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
asaxelebs dakvirvebad cvlilebebs dRe-Ramis ganmav-
lobaSi;
asaxelebs da adarebs erTmaneTs weliwadis droebs, msje-
lobs maT ganmasxvavebel niSnebze, saubrobs TiToeuli
maTganisaTvis damaxasiaTebel amindze;
saWiro masala: Tabaxis furclebi, webo, feradi qaRaldebi, makrateli,
feradi fanqrebi an flomasterebi, foTlebi.
gakveTilis msvleloba:
1. saubari wina gakveTilis Temaze da skolis ezoSi eqskursiiT miRe-
bul STabeWdilebebze (4-5 wT)
maswavlebeli sTxovs moswavleebs gaixsenon wina gakveTili.
ra ferebi sWarbobda garemoSi?
ra daamaxsovrdaT yvelaze metad?
59
3. saxelmZRvaneloze muSaoba (5-6 wT)
rekomendacia:
aseTi mecadineoba xmaurs da gamococxlebas iwvevs. moswavleebs mieciT saSualeba,
sakuTari STabeWdilebebi da fantazia SezRudvis gareSe gadmoscen.
yuradReba gaamaxvileT, rom is narCenebi, romelic dagrovdeba moswavleTa merxebze
da saklaso oTaxSi, TiToeulma moswavlem Tavad moaTavsos urnaSi.
Tu yvela kolaJis naxva-ganxilva ar eswreba, maTi gamofena kedelze an banerze aucile-
blad moawyveT da auxseniT bavSvebs, rom es yvelaferi aq didxans darCeba da yvelas eqneba
daTvalierebis saSualeba.
60
gakveTili 19
Tema: Semodgoma
gakveTilis saTauri: rTveli
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon weliwadis droebTan, kerZod,
SemodgomasTan dakavSirebuli adamianis saqmianobis
(rTveli, mosavlis aReba, mcenareebis dargva) aRwera;
Semodgomis Tveebis saxelwodebebis damaxsovreba;
movlenebis ilustraciaze amocnoba da aRwera;
piradi mosazrebebis da dakvirvebis Sedegebis dafiq-
sireba;
mcenareebis ZiriTadi nawilebis dasaxeleba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
bun.I.6. moswavlem unda SeZlos dRe-Ramesa da weliwadis
droebTan dakavSirebuli cvlilebebis aRwera.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
amoicnobs da asaxelebs nacnobi mcenareebis ZiriTad
nawilebs (mag., Rero, foToli, fesvi, yvavili, nayofi);
CamoTvlis weliwadis droebis mixedviT adamianis saqmi-
anobis (mag., mcenareebis dargva, rTveli, mosavlis aRe-
ba), cxovelebis qcevis (mag., frinvelebis gadafrena,
zamTris Zili) da mcenareebisaTvis damaxasiaTebeli
cvlilebebis (mag., yvaviloba, foTolcvena) magaliTebs.
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi.
gakveTilis msvleloba:
1. saqarTvelo mevenaxeobis qveyanaa – minileqcia (3-5 wT)
Cveni vazi uZvelesia msoflioSi, rac imaze metyvelebs, rom qarTveli kaci mevenaxe-
obas odiTganve misdevda.
vazis nayofis krefas rTveli hqvia. Cveulebriv, yurZnis dakrefa da dawurva saqar-
TveloSi oqtomberSi iwyeba. oqtombers Zvelad sTvelis Tve ewodeboda, amas garda, mas
RvinobisTvesac eZaxdnen.
yurZnis dawurvisTvis gankuTvnil adgils marani hqvia, xolo WurWels, romelSic
yurZens Wyletdnen an wuravdnen – sawnaxeli. Zvelad da axlac yurZnis dawurul wvens
qvevrSi asxamen.
qarTveli kaci Rvinos Wirsa da lxinSi moixmars.
61
rTvelSi monawileoba yvelasTvis didi siamovnebaa – xarobs qalic da kacic, bavSvic da
mozardic.
maswavlebeli:
– Tqvengan vinmes Tu miuRia monawileoba rTvelSi?
– ra hqvia mcenares, romelic yurZens isxams?
– rogori Rero aqvs mas? foToli?
– ra feris nayofi aqvs?
jgufebSi muSaoba:
samuSao rveulSi miTiTebuli gverdis zeda nawilSi kvlav Cndebian Cveni megzurebi.
isini Cafiqrebulni Sescqerian or kvadrats, romelTa ujrebSi naxatebia, TiTo ujra ki
– carieli. moswavleebma unda gamoicnon, ra unda iyos Caxatuli am ujrebSi da Caxaton.
(vinaidan TiToeul kvadratSi sam-sami erTnairi sagania, cariel ujraSi unda Caixatos
swored is mesame sagani, romelic aklia; erT SemTxvevaSi foToli da meoreSi – vaSli).
maswavlebeli sTxovs bavSvebs, imuSaon damoukideblad.
Sesrulebuli davalebebis Cvenebis Semdeg aRmoCndeba, vin amoicno sworad, bavSvebma
unda axsnan, rogor mixvdnen, rogor daadgines swori pasuxi.
62
6. `ra SeeSala mxatvars?~ (4-5 wT)
imave gverdis qveda nawilSi daxatulia gviani Semodgomis amsaxveli suraTi – civi
amindi, foToldacvenili xeebi...
moswavleebma jgufebSi unda imuSaon da aRmoaCinon, ra Seusabamobaa am naxatSi: I. mer-
cxali bartyebTan budeSi da II. iis yvavili Camocvenil foTlebSi. bavSvebma unda axsnan,
Tu ratom fiqroben, rom am SemTxvevaSi mxatvari Secda.
rekomendacia:
am gakveTilebSi mocemuli aqtivobebi maswavlebels SeuZlia gamoiyenos sakuTari
Sexedulebisamebr (ar aris aucilebeli yvela aqtivobis gamoyeneba), klasis ganwyobisa
da SesaZleblobebis gaTvaliswinebiT.
mecadineobis dawyebamde, sasurvelia, kargad gaiazroT, romel aqtivobas ramden dros
moandomebT ise, rom kargad CaetioT gakveTilis droSi;
moswavleTa kiTxvebis mofiqrebis dros, SeecadeT ise waexmaroT, rom maTi SekiTxvebi
saswavlo Temas – Semodgomas ar gascdes.
Tu dro dagrCaT, gakveTilis bolos kidev gaameorebineT Semodgomis Tveebi da maTi
Tanmimdevroba.
8. saSinao davaleba
gakveTili 20
Tema: Semodgoma
gakveTilis saTauri: Cven gviyvars xili
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon sxeulis aRwera sxvadasxva maxa-
siaTeblis mixedviT;
mcenaris nayofis, kerZod xilis rogorc sasargeblo
sakvebi produqtis gacnobiereba;
sxvadasxva xilis amocnoba/daxasiaTeba;
SegrZnebis organoebis daxmarebiT dakvirveba;
sxeulis amocnoba ilustraciasa da realobaSi;
komunikaciis sxvadasxva formis gamoyeneba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis
organoebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag., naxati,
63
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
aRwers nacnobi sxeulis Tvisebebs (mag., feri, suni,
forma, gemo, faqtura) da ukavSirebs maT aRqmas sxvada-
sxva SegrZnebis organos (mag., „burTi wiTelia – Tvali“,
„Sokoladi tkbilia – ena“, an „Tovli TeTri da civia –
Tvali da kani“, „limoni yviTeli da mJavea – Tvali da
ena“);
msjelobs adamianisTvis cxovelebisa da mcenareebis
mniSvnelobaze (mag., mcenareebis sxvadasxva nawilis
gamoyeneba sakvebad, saSen masalad, garemos gasalama-
zeblad; cxovelebisa da adamianebis megobroba; sakvebi
produqtebi, romlebsac gvaZleven cxovelebi);
saWiro masala: sxvadasxva xili, kalaTa, feradi fanqrebi an flomas-
terebi, plastelini.
gakveTilis msvleloba:
1. saxelmZRvaneloze muSaoba (5-6 wT)
64
magaria, didi kurka aqvs, suni aqvs...) ase, morigeobiT, monawileobas miiRebs yvela jgufi.
maswavlebels SeuZlia xilis dasaxasiaTeblad gamoiyenos saxelmZRvaneloSi mocemuli
suraTebic.
maswavlebels momzadebuli aqvs didi kalaTa an yuTi, romelSic motanil xils Caawyo-
ben, zemodan maswavlebeli naWers gadaafarebs. TiToeuli jgufidan maswavlebeli iZa-
xebs erT moswavles. man xeli unda Cayos kalaTaSi, romelime xili TiTebiT mosinjos da
daasaxelos. Semdeg amoiRebs mis mier SerCeul xils da gamoCndeba, sworad amoicno Tu
ara. ase morigeobiT yvela jgufi miiRebs monawileobas (aucilebeli araa yvela bavSvi
saTiTaod CaerTos TamaSSi, es Zalian did dros waiRebs). xili maswavlebelma unda Sei-
naxos momdevno gakveTilisTvis.
rekomendacia:
Tu gakveTilze dro darCeba, sasurvelia sxvadasxva xilis gamoZerwva da Semdeg gamofe-
nis mowyoba. Tu ara, igive davaleba SesaZloa Sesruldes xelovnebis (xatvis) gakveTilze.
gakveTili 21
Tema: Semodgoma
gakveTilis saTauri: xilia Tu bostneuli?
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon sxeulis aRwera sxvadasxva maxasi-
aTeblis mixedviT;
mcenaris nayofis, kerZod bostneulis, rogorc sasar-
gelo sakvebi produqtis ganxilva;
xilisa da bostneulis amocnoba/daxarisxeba;
nacnobi sxeulis Tvisebebis aRwera;
weliwadis droebis mixedviT adamianis saqmianobis CamoT-
vla.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
bun.I.6. moswavlem unda SeZlos dRe-Ramesa da weliwadis
droebTan dakavSirebuli cvlilebebis aRwera.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
aRwers nacnobi sxeulis Tvisebebs (mag., feri, suni, forma,
gemo, faqtura) da ukavSirebs maT aRqmas sxvadasxva
SegrZnebis organos (mag., „burTi wiTelia – Tvali“,
„Sokoladi tkbilia – ena“, an „Tovli TeTri da civia –
Tvali da kani“, „limoni yviTeli da mJavea – Tvali da
ena“);
65
CamoTvlis weliwadis droebis mixedviT adamianis
saqmianobis (mag., mcenareebis dargva, rTveli, mosavlis
aReba), cxovelebis qcevis (mag., frinvelebis gadafrena,
zamTris Zili) da mcenareebisaTvis damaxasiaTebeli
cvlilebebis (mag., yvaviloba, foTolcvena) magaliTebs.
saWiro masala: mravalnairi xili da bostneuli, kalaTa an yuTi, fanqrebi
an flomasterebi.
gakveTilis msvleloba:
1. zRapris `Talgami“ gaxseneba (5-7 wT)
66
bi erTmaneTSi amowmeben namuSevars da maswavleblis moTxovniT bostneuls cal-calke
amoicnoben da asaxeleben.
rekomendacia:
am gakveTilebSi mocemuli aqtivobebi maswavlebels SeuZlia gamoiyenos sakuTari
Sexedulebisamebr (ar aris aucilebeli yvela aqtivobis gamoyeneba), klasis ganwyobisa
da SesaZleblobebis gaTvaliswinebiT.
sarekomendacio videomasala: https://www.youtube.com/watch?v=j6Iz8mbCVfU
gakveTili 22
Tema: sakvebi
gakveTilis saTauri: bostneuli – sasargeblo sakvebi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon usafrTxoebis wesebis dacviT,
martiv praqtikul aqtivobebSi monawileoba;
sakuTari mosazrebis an kvlevis Sedegebis sityvierad
wardgena/dasabuTeba;
SegrZnebis sxvadasxva organos daxmarebiT konkretuli
sxeulis aRwera;
sxeulebis amocnoba, aRwera, daxarisxeba;
mcenaris ZiriTadi nawilebis amocnoba/dasaxeleba
adamianisaTvis mcenareuli sakvebis mniSvnelobaze
msjeloba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
67
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
amoicnobs da asaxelebs nacnobi mcenareebis ZiriTad
nawilebs (mag., Rero, foToli, fesvi, yvavili, nayofi);
msjelobs adamianisTvis cxovelebisa da mcenareebis
mniSvnelobaze (mag., mcenareebis sxvadasxva nawilis
gamoyeneba sakvebad, saSen masalad, garemos gasalama-
zeblad; cxovelebisa da adamianebis megobroba; sakvebi
produqtebi, romlebsac gvaZleven cxovelebi);
saWiro masala: fanqari, bostneuli, bostneulis salaTa, stumris mowve-
va.
gakveTilis msvleloba:
1. saubari jgufebSi – riTi vikvebebiT? (3-4 wT)
Tuki gogona wuniaa, samagierod baWia arasodes ambobs uars bostneulze. axlac, samuSao
rveulis mocemul gverdze, cdilobs miakvlios stafilos, magram amisTvis labirinTSi
gzis gakvleva sWirdeba.
moswavleebma individualurad unda Seasruloan es davaleba da Semdeg wyvilebSi Sea-
mowmon.
68
am aqtivobaSi. mSoblebi Semodian, maswavlebeli moswavleebs ganumartavs maTi mosvlis
mizezs da ambobs, rom gaimarTeba konkursi jgufebs Soris.
TiToeuli mSobeli TiTo jgufTan nawildeba, maT winaswar momzadebuli cocxali
salaTa unda gaawyon lamazad TefSze da Tan Seecadon, am saqmianobaSi bavSvebsac miaRe-
binon monawileoba.
konkursis pirobebi aseTia:
I. vin (romeli jgufi) ufro sworad upasuxebs kiTxvas – ratom hqvia am kerZs cocxali
salaTa?
II. romeli jgufis salaTaa yvelaze lamazi da mimzidveli? (SeiZleba Jiuris Sedgena:
TiTo jgufidan TiTo moswavle).
III. vin CamoTvlis Seucdomlad – ra da ra bostneulia gamoyenebuli arsebul salaTSi?
IV. vin ufro kargad daasabuTebs – ratom aris cocxali bostneuli sasargeblo sakvebi?
gakveTili 23
Tema: sakvebi
gakveTilis saTauri: sakvebi produqtebi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon ilustraciebsa da realobaSi sxe-
ulebis amocnoba-daxarisxeba;
dasmul kiTxvebze pasuxis gasacemad dakvirvebis Sede-
gebsa da pirad mosazrebebze dayrdnoba;
sxeulis Tvisebebis aRwera;
grZnobis organoebis mniSvnelobis gacnobiereba sakvebi
produqtebis vargisianobis dadgenaSi;
mcenareuli da cxoveluri sakvebis gansxvaveba;
sworad kvebis aucileblobis gacnobiereba mozardis
zrda-ganviTarebisaTvis;
praqtikul aqtivobebSi monawileoba;
adamianisTvis cxoveluri da mcenareuli sakvebis mniS-
vnelobaze msjeloba;
dRe-Ramis monakveTebis gansxvaveba da sakuTari aqtivo-
bis dakavSireba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoe-
bis mniSvnelobis gacnobiereba. bun.I.3. moswavlem unda
SeZlos cocxali sxeulebis aRwera arsebiTi niSan-Tvise-
bebis mixedviT.
bun.I.6. moswavlem unda SeZlos dRe-Ramesa da weliwadis
droebTan dakavSirebuli cvlilebebis aRwera.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da mov-
lenebs ilustraciaze an realobaSi;
69
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
aRwers nacnobi sxeulis Tvisebebs (mag., feri, suni,
forma, gemo, faqtura) da ukavSirebs maT aRqmas sxvadasx-
va SegrZnebis organos (mag., „burTi wiTelia – Tvali“,
„Sokoladi tkbilia – ena“, an „Tovli TeTri da civia –
Tvali da kani“, „limoni yviTeli da mJavea – Tvali da
ena“);
msjelobs SegrZnebebisa da SegrZnebis organoebis mniS-
vnelobaze adamianisaTvis (mag., sakvebis vargisianobis
dadgena, quCaSi usafrTxod moZraoba) da cxovelebisaT-
vis (mag., safrTxis droulad aRmoCena, sakvebis mopoveba,
TavSesafris moZebna);
ajgufebs cocxal sxeulebs mcenareebad da cxovelebad,
asabuTebs sakuTar gadawyvetilebas;
msjelobs adamianisTvis cxovelebisa da mcenareebis
mniSvnelobaze (mag., mcenareebis sxvadasxva nawilis
gamoyeneba sakvebad, saSen masalad, garemos gasalama-
zeblad; cxovelebisa da adamianebis megobroba; sakvebi
produqtebi, romlebsac gvaZleven cxovelebi);
ganasxvavebs dRe-Ramis monakveTebs – dila, SuadRe, saR-
amo, Rame da ukavSirebs sakuTar aqtivobas/saqmianobas;
saWiro masala: feradi fanqrebi, TvalsaCinoebisTvis: xili da bostneu-
li, brinji, wiwibura, vermiSeli, makaroni, xaWo, araJani,
mawoni, muraba, jemi, nigvzis lebnebi da a.S.
gakveTilis msvleloba:
1. sursaTis amocnoba da dasaxeleba (5-6 wT)
70
3. jgufebSi muSaoba (4-5 wT)
saxelmZRvaneloSi mocemul komiqsebSi Cans, rom Cveni nacnobi personaJi dRis ganmav-
lobaSi sauzmobs, swavlobs, sadilobs da a.S. moswavleebma TanmimdevrobiT unda aRweron
suraTebi, romelTa mixedviT mixvdebian, dRis romel monakveTSi sauzmoben adamianebi,
rodis sadiloben da rodis vaxSmoben. anu aRweris procesSi gaigeben sityvebis Sinaarss
da daimaxsovreben, rodis unda gamoiyenon Semdegi sityvebi: dila – sauzme, SuadRe –
sadili, saRamo – vaxSami.
wignze muSaoba SeiZleba warimarTos individualurad an wyvilebSi.
rekomendacia:
am gakveTilebSi mocemuli aqtivobebi maswavlebels SeuZlia gamoiyenos sakuTari
Sexedulebisamebr (ar aris aucilebeli yvela aqtivobis gamoyeneba), klasis ganwyobisa
da SesaZleblobebis gaTvaliswinebiT. Tu maswavlebeli yvela produqts ver moitans,
Secvalos igi suraTebiT.
71
gakveTili 24
Tema: sakvebi
gakveTilis saTauri: sasmeli
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon dakvirvebis Sedegebsa da pirad
mosazrebebze dayrdnobiT kiTxvebze pasuxis gacema;
nivTierebis (wyali) daxasiaTeba;
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
bun.1.4. moswavlem unda SeZlos sxeulebis Sedareba Semad-
geneli nivTierebis/masalis Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
aRwers nacnobi sxeulis Tvisebebs (mag., feri, suni,
forma, gemo, faqtura) da ukavSirebs maT aRqmas sxvadasx-
va SegrZnebis organos (mag., „burTi wiTelia – Tvali“,
„Sokoladi tkbilia – ena“, an „Tovli TeTri da civia –
Tvali da kani“, „limoni yviTeli da mJavea – Tvali da
ena“);
amoicnobs da asaxelebs yoveldRiurobaSi gavrcelebul
nivTierebebs/masalebs;
axasiaTebs nivTierebebs/masalebs advilad dakvirvebadi
Tvisebebis (mag., gamWvirvaloba, drekadoba, tivtivis
unari, wyalgaumtaroba ) mixedviT;
ajgufebs erTnairi nivTierebisgan/masalisagan damzade-
bul sxeulebs.
saWiro masala: feradi fanqrebi, plastmasis Wiqebi yvela moswavlisTvis,
sasmeli wyali, videomasala.
gakveTilis msvleloba:
1. saklaso diskusia (2-3 wT)
maswavlebeli bavSvebs Seaxsenebs, rom wina mecadineobaze maT bevri imuSaves imis dasa-
dgenad, rom adamians saWmeli sWirdeba zrda-ganviTarebisa da sicocxlisaTvis. axla mas-
wavlebeli svams aseT SekiTxvas:
– rogor ggoniaT, ratom viyenebT gamoTqmas saWmel-sasmeli?
moswavleebi fiqriTa da msjelobiT unda mividnen daskvnamde, rom sasmeli, gansakuTrebiT
ki sasmeli wyali, aucilebelia Cveni arsebobisTvis. wylis garda yoveldRiurad mraval
sxvadasxva sasmels mivirTmevT (wvenebi, limonaTi, mineraluri wylebi, rZe, kompoti...)
maswavlebeli klass yofs 4 kacian jgufebad, Semdeg TiToeul moswavles urigebs plast-
masis gamWvirvale Wiqebs da usxams cotaoden wyals. Semdeg ki sTxovs maT gamoikvlion/
72
aRweron igi (gemo, suni, gamWvirvaloba, mdgomareoba). prezentaciis dros TiToeuli
jgufidan erTi moswavle gaacnobs klass jgufis dakvirvebis Sedegs. sasurvelia, maswavle-
belma kiTxvebis daxmarebiT mimarTuleba misces prezentators azris ukeT CamoyalibebaSi.
maswavlebeli klass yofs mcire jgufebad da amuSavebs samuSao rveulis imave gverdze
mocemul meore davalebaze (gverdis qveda nawilSi). aq bavSvebi unda daexmaron megobrebs
davalebis SesrulebaSi.
sam rigad mocemulia cxrili. TiToeul rigSi 5 ujraa. (maswavlebeli: `daakvirdiT
rigSi daxatul sagnebs. ra ris Semdeg xatia? amoicaniT, cariel ujraSi ra unda iyos
Caxatuli?~)
I rigSi erTmaneTis monacvleobiT xatia stafilo da kombosto. erTi ujra carielia
(moswavleebi unda mixvdnen, rom aq aklia kombosto da Caxaton);
II rigSi purisa da kvercxebis monacvleobaa mocemuli, oRond ori carieli ujriT
(aqac unda Caxaton puri da kvercxi ise, rom Tanmimdevroba daicvan);
III rigSi bavSvebma rZisa da wvenis Tanmimdevroba unda amoicnon da ori, erTmaneTisgan
daSorebuli carieli ujra unda Seavson (maT erTi wvenisa da erTi rZis Caxatva mouwevT).
prezentaciis dros, umjobesia, erTma jgufma mxolod erTi rigis Sesrulebuli vari-
anti aCvenos. amave dros, yvela gamomsvlelma unda axsnas, ratom Seasrula davaleba ase.
73
arsebuli sasmelebi, imsjelon: vis romeli sasmeli uyvars? ratom? kidev romeli sasme-
lebi ician, rac iq ar aris? rodis romel sasmels iyenebs xolme adamiani?
Semdeg maswavlebeli sTxovs mzareuls, mokled esaubros bavSvebs, rogor moixmars
sasadiloSi sasmel wyals dRis ganmavlobaSi. mas aseve SeuZlia urCios bavSvebs, romeli
sasmelia ufro sasargeblo janmrTelobisTvis (naturaluri wvenebi, kompotebi...) cxa-
dia, rom maswavlebeli winaswar aris SeTanxmebuli masTan yvela am sakiTxze.
maswavlebels SeuZlia gamarTos saubari sasmeli wylis mopovebis xerxebze. saqar-
TveloSi aris adgilebi, sadac xalxi wyaros an Wis wyliT sargeblobs, zogierT
sofelSi – nakadulebsac iyeneben.
maswavlebelma aqve isic unda ikiTxos, Tu smeniaT rame iseTi adgilebis Sesaxeb, sadac
sasmeli wylis mopoveba adamianebs Zalian uWirT? (aseTi adgilebi saqarTveloSic bev-
ria). yvela SemTxvevaSi gakveTili imis gameorebiT unda damTavrdes, rom sasmel wyals
gafrTxileba sWirdeba.
gakveTili 25
Tema: zamTari
gakveTilis saTauri: ras vicvamT?
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon sxeulis nawilebis amocnoba, aRwera,
daxarisxeba.
tansacmlis daxarisxeba weliwadis droebis mixedviT;
mravalferovani aqtivobebis meSveobiT Semecnebis sxva-
dasxva unaris (`mravalmxrivi inteleqtis~) ganviTarebis
xelSewyoba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.6. moswavlem unda SeZlos dRe-Ramesa da weliwadis
droebTan dakavSirebuli cvlilebebis aRwera.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
axarisxebs tansacmels weliwadis droebis mixedviT.
saWiro masala: makrateli, webo, muyaos yuTi, sxvadasxva sabavSvo tan-
sacmeli (maT Soris axali sityvebiT gadmocemuli).
videomasala, qarTuli samosi an ilustraciebi.
moswavleebi gadaSlian samuSao rveuls axal gverdze – aqac maTi nacnobi personaJebi
arian, oRond – tansacmeli ar acviaT; Cans, rom civi, Rrubliani, wvimiani amindia. fur-
clis qveda nawilSi daxatulia sxvadasxva sezonis da amindis Sesaferi tansacmeli, maTgan
Cvens personaJebs `ergeba~ mxolod am amindisTvis damaxasiaTebeli Sarvlebi, qurTukebi
da fexsacmlebi. moswavleebma sworad unda amoicnon, amoWran saWiro nivTebi da `Caac-
van~ – daawebon gogonasa da biWis suraTebs; jgufebma unda warmoadginon namuSevrebi da
axsnan, ratom Caacves baSvebs ase.
74
2. TamaSi `davinaxoT TiTebiT~ (7-9 wT)
rekomendacia:
am gakveTilebSi mocemuli aqtivobebi maswavlebels SeuZlia gamoiyenos sakuTari
Sexedulebisamebr (ar aris aucilebeli yvela aqtivobis gamoyeneba), klasis ganwyobisa
da SesaZleblobebis gaTvaliswinebiT.
75
gakveTili 26
Tema: zamTari
gakveTilis saTauri: zamTari
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon weliwadis droebis dasaxeleba da
erTmaneTTan Sedareba;
weliwadis droebTan dakavSirebuli cvlilebebis aRwera;
msjeloba da saubari weliwadis sxvadasxva droisTvis
damaxasiaTebel amindze;
weliwadis droebis mixedviT adamianis saqmianobis aRwera,
cxovelTa qcevis gaazreba;
weliwadis droebis mixedviT tansacmlis daxarisxeba;
klasSi saaxalwlo garemos SeqmnaSi monawileoba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
bun.I.6. moswavlem unda SeZlos dRe-Ramesa da weliwadis
droebTan dakavSirebuli cvlilebebis aRwera.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
asaxelebs adamianis SegrZnebis organoebs da maT fun-
qciebs (mag., Tvali – „vxedav“, yuri – „vismen“, ena – „Sevi-
grZnob gemos“, cxviri – „SevigrZnob suns“, kani – „Sevi-
grZnob siTbosa da sicives, gluv an xorklian zedapirs“);
aRwers nacnobi sxeulis Tvisebebs (mag., feri, suni,
forma, gemo, faqtura) da ukavSirebs maT aRqmas sxvadasx-
va SegrZnebis organos (mag., „burTi wiTelia – Tvali“,
„Sokoladi tkbilia – ena“, an „Tovli TeTri da civia –
Tvali da kani“, „limoni yviTeli da mJavea – Tvali da
ena“);
asaxelebs dakvirvebad cvlilebebs dRe-Ramis ganmav-
lobaSi;
ganasxvavebs dRe-Ramis monakveTebs – dila, SuadRe, saR-
amo, Rame da ukavSirebs sakuTar aqtivobas/saqmianobas;
asaxelebs da adarebs erTmaneTs weliwadis droebs, msj-
elobs maT ganmasxvavebel niSnebze, saubrobs TiToeuli
maTganisaTvis damaxasiaTebel amindze;
CamoTvlis weliwadis droebis mixedviT adamianis saqmi-
anobis (mag., mcenareebis dargva, rTveli, mosavlis aRe-
ba), cxovelebis qcevis (mag., frinvelebis gadafrena,
zamTris Zili) da mcenareebisaTvis damaxasiaTebeli
cvlilebebis (mag., yvaviloba, foTolcvena) magaliTebs.
axarisxebs tansacmels weliwadis droebis mixedviT.
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi, makrateli, webo,
videofilmi.
76
gakveTilis msvleloba:
1. saxelmZRvaneloze muSaoba (4-5 wT)
jgufebSi muSaoba:
saxelmZRvanelos imave gverdis qveda nawilSi zamTris peizaJia daxatuli. Tovlia-
ni garemoa. erT xeze foTlebi da leRvebia. biWi moklesaxeloebiani maisuriTaa; buCqze
yvavili amosula; caSi gadamfreni frinvelebis gundi Cans. moswavleebma es `Secdomebi~
unda amoicnon da Semdeg axsnan, `ra SeeSala mxatvars~.
maswavlebeli sTxovs moswavleebs gaixsenon da aRweron gareul cxovelTa qceva zam-
TarSi. moswavleebi am SemTxvevaSi gamoavlenen winare codnas (mag.: daTvi zamTris Zils
miscemia, ciyvi fuRuroSi imaragebs sakvebs da a.S.).
maswavlebels SeuZlia saubari gaagrZelos da moswavleebs uambos adamianis rolsa da
77
SesaZlo daxmarebaze. mag., frinvelebisTvis sakveburebis gakeTeba. gaixsenos, rom Turme
yofila SemTxvevebi, roca mkacri zamTris pirobebSi Sveli da iremi adamianebTan Camosulan
dasustebulebi da maTgan miuRiaT sakvebi, maTTan gamouzamTrebiaT, anu usargebliaT
adamianebis keTilganwyobiT da a.S. sasurvelia videofilmis Cveneba.
amis Semdeg maswavlebelma SesaZloa saubari gaagrZelos Sinauri cxovelebis qcevis
Sesaxeb zamTarSi da sTxovos moswavleebs, aRweron Sinauri cxovelebis qceva dRe-Ramis
ganmavlobaSi.
rekomendacia:
am gakveTilebSi mocemuli aqtivobebi maswavlebels SeuZlia gamoiyenos sakuTari
Sexedulebisamebr (ar aris aucilebeli yvela aqtivobis gamoyeneba), klasis ganwyobisa
da SesaZleblobebis gaTvaliswinebiT.
Tu axali wlis zeimi am gakveTilamde tardeba, SegiZliaT es mecadineoba CaanacvloT
wina kviris TemasTan ise, rom fifqebiT oTaxis morTva axali wlis zeimamde moeswros.
gakveTili 27
Tema: zamTari
gakveTilis saTauri: axali welic mosula
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon SegrZnebis organoebisa da martivi
xelsawyoebis gamoyenebiT Seswavlis obieqtze dakvirve-
ba;
SegrZnebis organoebis da maTi funqciebis dasaxeleba;
sxeulis Tvisebis aRwera;
dakvirvebis unaris ganviTareba;
xeli Seewyos moswavleebis Semecnebis sxvadasxva unaris
(`mravalmxrivi inteleqtis~) ganviTarebas.
78
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
asaxelebs adamianis SegrZnebis organoebs da maT fun-
qciebs (mag., Tvali – „vxedav“, yuri – „vismen“, ena – „Sevi-
grZnob gemos“, cxviri – „SevigrZnob suns“, kani – „Sevigr-
Znob siTbosa da sicives, gluv an xorklian zedapirs“);
aRwers nacnobi sxeulis Tvisebebs (mag., feri, suni,
forma, gemo, faqtura) da ukavSirebs maT aRqmas sxvadasx-
va SegrZnebis organos (mag., „burTi wiTelia – Tvali“,
„Sokoladi tkbilia – ena“, an „Tovli TeTri da civia –
Tvali da kani“, „limoni yviTeli da mJavea – Tvali da
ena“);
iyenebs sxvadasxva martiv xelsawyos (lupa, fonendosko-
pi) SegrZnebis gaZlierebis mizniT da aRwers sxeulis
Tvisebebs, romlebic am xelsawyoebis gamoyenebisas gax-
da TvalsaCino.
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi, lupa.
gakveTilis msvleloba:
1. saubari – rogor SevxvdiT axal wels? (6-8 wT)
muSaoba unda warimarTos wyvilebSi. or-ori moswavle erTmaneTs uziarebs axali wlis
STabeWdilebebs – vin sad da rogor Sexvda am wlis mosvlas, Tovlis papam ra saCuqrebi
moutana da sxv.
Semdeg bavSvebma unda gadmoscen erTmaneTis naambobi, anu TiToeulma moswavlem Tanak-
laselis monayoli, daimaxsovros da mohyves. sasurvelia, maswavlebelma dro dauTmos yvela
msurvels, Tan dro akontrolos. aqve maswavlebeli ramdenjerme svams SekiTxvas: `rodis
dgeba axali weli?~ raTa moswavleebma axali wlis dadgoma zamTars, pirvel ianvars dau-
kavSiron.
imave gverdis qveda nawilSi xatia nafexurebi (qaTmis, ZaRlis, adamianis). maswavlebeli:
– Tovlze siarulis dros ra Cndeba Tovlze? – nakvalevi, nafexurebi;
– SegiZliaT gamoicnoT, es nafexuri visia?
79
bavSvebma unda imuSaon wyvilebSi. maT unda amoicnon, vis ekuTvnis nakvalevi da xaziT
daukavSiron Sesabamis personaJs.
maswavlebels bavSvebi gahyavs skolis ezoSi. Tu Tovs, maT unda aRweron Tovli da
fifqi (feri, suni, gemo, forma, faqtura. daukavSiron igi SegrZnebis organoebs. Tovli
TeTria da civi. Tvali – kani. Semdeg fifqebs lupiT daakvirdnen. amisTvis araa aucilebe-
li bevri lupa, erTi an ori calic sakmarisia; maswavlebeli TavisTan ixmobs moswavleebs
morigeobiT da xelTaTmanze an saxeloze dacemul fifqebs akvirdebian. maswavlebeli am
dros svams SekiTxvas: ra xdeba lupiT dakvirvebis dros? (sagans gadidebulad vxedavT);
ramdeni wvero aqvs fifqs (eqvsi); fifqebi erTnairia Tu gansxvavebuli? (yvela fifqi gan-
sxvavebulia, Tumca hgvanan erTmaneTs). sxva bavSvebi am dros iqve arian da TavianT rigs
elodebian, Tan usmenen maswavlebels. (aqve SeiZleba gadamowmeba: marTla rCeba Tovlze
nakvalevi?)
gakveTili 28
Tema: zamTari
gakveTilis saTauri: saxifaTo nivTebi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon usafrTxoebis mTavari moTxovnebis
gacnobiereba;
xanZris gaCenis SemTxvevaSi usafrTxod moqmedebis unar-
Cvevebis gamomuSaveba;
SegrZnebis organoebis mniSvnelobis gacnobiereba;
movlenebis ilustraciaze an realobaSi amocnoba;
lokalur garemoSi sworad qcevis wesebis Camoyalibeba
da dacva.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
bun.I.5. moswavlem unda SeZlos lokaluri garemos aRwera
da masSi orientireba.
80
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
asaxelebs adamianis SegrZnebis organoebs da maT fun-
qciebs (mag., Tvali – „vxedav“, yuri -„vismen“, ena – „Sevi-
grZnob gemos“, cxviri – „SevigrZnob suns“, kani – „Sevi-
grZnob siTbosa da sicives, gluv an xorklian zedapirs“);
msjelobs SegrZnebebisa da SegrZnebis organoebis mniS-
vnelobaze adamianisaTvis (mag., sakvebis vargisianobis
dadgena, quCaSi usafrTxod moZraoba) da cxovelebisaT-
vis (mag., safrTxis droulad aRmoCena, sakvebis mopoveba,
TavSesafris moZebna);
maswavleblis daxmarebiT, TanaklaselebTan erTad aya-
libebs da icavs lokalur garemoSi (mag., klasSi, sko-
laSi, ezoSi, quCaSi, saxlSi) qcevis wesebs (mag., icavs
skolis sisufTaves).
saWiro masala: Wiqa, Tojina an manqana, feradi fanqrebi, saxifaTo nivTe-
bi: dana, makrateli, nemsi, lursmani.
gakveTilis msvleloba:
1. muSaoba wreSi – `saxifaTo nivTebi~ (8-10 wT)
maswavlebeli agrZelebs axal welze saubars da dasZens, rom axal wels axlavs maSx-
alebi, feierverkebi, uamravi manaToblis cimcimi da sxv.
es yvelaferi lamazia, Tumca arcTu usafrTxo. xSiria usiamovno istoriebi (damwv-
robebi, sxvadasxva travma...). maswavlebeli yuradRebas amaxvilebs usafrTxoebaze da im
qcevaze, rac aucilebelia amgvar nivTebTan urTierTobisas.
maswavlebels gamzadebuli aqvs basri da wvetiani sagnebi (dana, makrateli, nemsi, lur-
smani...) da arasaxifaTo sagnebi (Wiqa, wigni, kalami, saTamaSo...). yvelafers alagebs iatakze
da sTxovs bavSvebs am sagnebis garSemo Sekran wre (an dasxdnen, an Cacucqdnen). maswavle-
beli ganmartavs, rom saojaxo nivTebs Soris gvxvdeba saxifaTo sagnebic, riTic SeiZleba
adamiani daSavdes. `modi, amovicnoT saxifaTo nivTebi~, – ambobs maswavlebeli da xelSi
iRebs wigns an saTamaSos, – `es saxifaTo nivTia?~ moswavleebi upasuxeben: – `ara~.
Semdeg maswavlebeli iRebs danas da kvlav svams SekiTxvas:
– es ra aris? saxifaTo nivTia? (bavSvebi eTanxmebian.)
– ratom aris, Tqveni azriT, saxifaTo?
– risTvis iyeneben danas adamianebi?
81
– ra saerTo niSani aqvT Tqven mier Semoxazul nivTebs?
– kidev romel nivTebs xmarobT saxlSi, romlebic eleqtrodenze muSaoben?
– ra saSiSroeba elis bavSvs am nivTebTan urTierTobisas?
maswavlebelma unda ganmartos, rom eleqtrosagnebs ori mTavari mizezis gamo unda
moeridon bavSvebi:
1. atarebs eleqtrodens; xelis Sexebam SiSvel sadenze SeiZleba sikvdili gamoiw-
vios;
2. SeiZleba xanZari gamoiwvios, ris Sedegadac didi ubedurebaa mosalodneli (dam-
wvroba, saxlis ganadgureba, sikvdili).
82
7. es saxifaTo nivTebia (2-4 wT)
gakveTili 29
Tema: SegrZnebis organoebi
gakveTilis saTauri: rogor amovicnobT sagnebs?
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon adamianis SegrZnebis organoebis
dasaxeleba da maTi funqciebis gacnobiereba;
nacnobi sxeulis Tvisebebis aRwera da sxvadasxva Segr-
Znebis organoebTan dakavSireba;
SegrZnebis organoebis mniSvnelobis gacnobiereba;
piradi higienis dacvis mniSvnelobasa da aucileblobaze
msjeloba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
asaxelebs adamianis SegrZnebis organoebs da maT fun-
qciebs (mag., Tvali – „vxedav“, yuri – „vismen“, ena – „Sevi-
grZnob gemos“, cxviri – „SevigrZnob suns“, kani – „Sevigr-
Znob siTbosa da sicives, gluv an xorklian zedapirs“);
aRwers nacnobi sxeulis Tvisebebs (mag., feri, suni, forma,
gemo, faqtura) da ukavSirebs maT aRqmas sxvadasxva Segr-
Znebis organos (mag., „burTi wiTelia – Tvali“, „Sokoladi
tkbilia – ena“, an „Tovli TeTri da civia – Tvali da kani“,
„limoni yviTeli da mJavea – Tvali da ena“);
msjelobs SegrZnebebisa da SegrZnebis organoebis mniS-
vnelobaze adamianisaTvis (mag., sakvebis vargisianobis
dadgena, quCaSi usafrTxod moZraoba) da cxovelebisaT-
vis (mag., safrTxis droulad aRmoCena, sakvebis mopoveba,
TavSesafris moZebna);
asaxelebs piradi higienis nivTebs (mag., savarcxeli,
kbilis jagrisi, pirsaxoci), msjelobs higienis wesebis
dacvis mniSvnelobaze.
saWiro masala: Tavsafari Tvalebis asaxvevad, saponi, audiomasala
(cxovelebis xmebiT, bunebrivi movlenis: wvimis, Weqa-
quxilis, zRvis Relvis, Citis galobis da a.S.), videoma-
sala (quCis situacia).
83
gakveTilis msvleloba:
1. TamaSi `davinaxoT TiTebiT~ (6-8 wT)
maswavlebeli gakveTils iwyebs kiTxviT: riT xedavT sagnebs? Semdeg ki sTavazobs TamaSs.
TamaSis wesebi aseTia: maswavlebeli morigeobiT iZaxebs TavisTan TiTo-TiTo moswavles,
Tvalebs uxvevs da aZlevs raime sagans, magaliTad, fanqars. moswavle TiTebiT sinjavs
mas da asaxelebs. Tu gamoicnobs, maswavlebeli sxva nivTebsac miscems (kalams, saSlels,
wigns, quds, saTamaSos da sxv.). Tu klasSi bevri moswavlea, ori-sami sagnis amocnobis
Semdeg, maswavlebelma sxva moswavle unda gamoiZaxos, raTa yvela msurvels mieces mona-
wileobis SesaZlebloba.
maswavleblis SekiTxvebi TamaSis Semdeg:
– TiTebis SexebiT yvela (TiTqmis yvela) sagani amoicaniT, kidev ras xvdebiT xolme
SexebiT? (am TamaSiTa da damatebiTi kiTxvebis meSveobiT maswavlebelma unda gaaazrebi-
nos bavSvebs, rom SexebiT vigebT, sagani gluvia Tu xorkliani, basria Tu wvetiani, civia
Tu Tbili, ra formisaa, magaria Tu rbili).
Semdeg maswavlebeli svams SekiTxvas:
– riT vexebiT sagnebs? (Sexebis organoa kani, Tumca bavSvebma SeiZleba daasaxelon
TiTebi, radgan kani TiTebze gansakuTrebiT mgrZnobiarea da TiTebiT aRqma ufro mosa-
xerxebelic aris).
saxelmZRvanelos Sesabamis gverdze xatia TiTi, yuri da Tvalebi. iqve mocemulia sami
fraza:
– ekalma miCxvlita;
– burTi wiTelia;
– Citi galobs.
moswavleebi muSaoben wyvilebSi. maT unda amoikiTxon frazebi da daasaxelon, grZno-
84
bis romeli organos meSveobiT SevigrZnobT: eklis Cxvletas – TiTis meSveobiT, burTis
siwiTles – Tvalis meSveobiT da Citis galobas – yuris.
davalebis Sesrulebis Semdeg moswavleebma unda ganmarton, rogor da ratom Seasru-
les davaleba ase.
rekomendacia:
Tu bolo aqtivobis Casatareblad sagakveTilo dro ar iqneba sakmarisi, maswavlebels
SeuZlia es aqtivoba Sesvenebaze Caataros.
85
gakveTili 30
Tema: SegrZnebis organoebi
gakveTilis saTauri: ynosva da gemo
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon adamianis SegrZnebis organoebis
dasaxeleba da maTi funqciebis gacnobiereba;
nacnobi sxeulis Tvisebebis aRwera da sxvadasxva Segr-
Znebis organoebTan dakavSireba;
moswavleebma gaacnobieron, romelia gemosa da ynosvis
organoebi;
moswavleebis dakvirvebisa da analizis unaris ganviTa-
rebas;
SegrZnebis da SegrZnebis organoebis mniSvnelobaze
msjeloba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT).
asaxelebs adamianis SegrZnebis organoebs da maT fun-
qciebs (mag., Tvali – „vxedav“, yuri – „vismen“, ena – „Sevi-
grZnob gemos“, cxviri – „SevigrZnob suns“, kani – „Sevigr-
Znob siTbosa da sicives, gluv an xorklian zedapirs“);
aRwers nacnobi sxeulis Tvisebebs (mag., feri, suni,
forma, gemo, faqtura) da ukavSirebs maT aRqmas sxvadasx-
va SegrZnebis organos (mag., „burTi wiTelia – Tvali“,
„Sokoladi tkbilia – ena“, an „Tovli TeTri da civia –
Tvali da kani“, „limoni yviTeli da mJavea – Tvali da
ena“);
msjelobs SegrZnebebisa da SegrZnebis organoebis mniS-
vnelobaze adamianisaTvis (mag., sakvebis vargisianobis
dadgena, quCaSi usafrTxod moZraoba) da cxovelebisaT-
vis (mag., safrTxis droulad aRmoCena, sakvebis mopoveba,
TavSesafris moZebna);
iyenebs sxvadasxva martiv xelsawyos (lupa, fonendosko-
pi) SegrZnebis gaZlierebis mizniT da aRwers sxeulis
Tvisebebs, romlebic am xelsawyoebis gamoyenebisas gax-
da TvalsaCino.
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi, vardi an sxva surne-
lovani yvavili, Zmari, limoni, cxeli Cai WiqiT, saTamaSo,
romelic xmaurobs (xmas gamoscems).
86
gakveTilis msvleloba:
1. saxelmZRvaneloze muSaoba (5-7 wT)
87
4. samuSao rveulSi muSaoba (4-5 wT)
rveulis imave gverdis qveda nawilSi xatia sxvadasxva saxis saWmeli. moswavleebma unda
amoicnon, maT Soris romelia tkbili da gaaferadon.
bavSvebi muSaoben individualurad.
rekomendacia:
am gakveTilebSi mocemuli aqtivobebi maswavlebels SeuZlia gamoiyenos sakuTari
Sexedulebisamebr (ar aris aucilebeli yvela aqtivobis gamoyeneba), klasis ganwyo-
bisa da SesaZleblobebis gaTvaliswinebiT.
gakveTili 31
Tema: SegrZnebis organoebi
gakveTilis saTauri: SegrZnebis organoebi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon instruqciis mixedviT martivi
kvleviTi aqtivobis usafrTxod Catareba;
sakuTari organoebiT sxeulebze dakvirveba;
Sedegebis zepiri formiT gadmocema;
dakvirvebis Sedegebze dayrdnobiT kiTxvebze pasuxis
gacema;
sxeulis Tvisebebis aRwera SegrZnebis organoebis meS-
veobiT.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
88
usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
asaxelebs adamianis SegrZnebis organoebs da maT fun-
qciebs (mag., Tvali – „vxedav“, yuri – „vismen“, ena – „Sevi-
grZnob gemos“, cxviri – „SevigrZnob suns“, kani – „Sevigr-
Znob siTbosa da sicives, gluv an xorklian zedapirs“);
aRwers nacnobi sxeulis Tvisebebs (mag., feri, suni,
forma, gemo, faqtura) da ukavSirebs maT aRqmas sxvadasx-
va SegrZnebis organos (mag., „burTi wiTelia – Tvali“,
„Sokoladi tkbilia – ena“, an „Tovli TeTri da civia –
Tvali da kani“, „limoni yviTeli da mJavea – Tvali da
ena“).
saWiro masala: foTlebi, lupa, surnelovani yvavili, Sokoladis fila,
bamba, tomara sxvadasxva formis sagnebiT, videomasala.
maswavlebeli: xeli gadausviT merxis zedapirs, ras grZnobT, rogoria? (swori, gluvi...)
maswavlebeli tomaraSi winaswar aTavsebs sxvadasxva formis sagnebs (burTulas, burTs,
kubs, samkuTxeds, saxazavs, fanqars da a.S.). moswavleebma saTiTaod unda Cayon xeli tomaraSi
da gamoicnon, ra forma aqvs sagans da mxolod amis Semdeg amoiRon da aCvenon igi klass.
sabolood moswavleebs dakvirvebis safuZvelze gamoaqvT daskvna:
– SexebiT SegviZlia vigrZnoT sagnis forma, temperatura, gluvia Tu xorkliani, rbilia
Tu magari.
kani grZnobis organoa.
maswavlebeli Sokoladis filas imden nawilad yofs, ramdeni bavSvicaa klasSi da saTi-
Taod urigebs maT dasagemovneblad. Semdeg ki sTxovs, sityviT aRweron TavianTi SegrZneba
(savaraudod: tkbilia, gemrielia da a.S.)
enis saSualebiT adamianebi da cxovelebi ganasxvaveben sakvebs. ena grZnobis organoa.
89
sadiskusio kiTxva:
– rogor ggoniaT, saWiroa Tu ara yvela is SegrZnebis organo, romelic CamovTva-
leT? raSi gvexmarebian isini?
6. saSinao davaleba:
gakveTili 32
Tema: SegrZnebis organoebi
gakveTilis saTauri: eqimi da wamlebi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon eqimis mniSvnelobisa da saWiroebis
gaazreba;
intervius momzadeba (mkurnalobasTan, janmrTelobas-
Tan da wamlebTan dakavSirebuli kiTxvebis mofiqreba da
Camoyalibeba);
wamlebis moxmarebisadmi swori, frTxili damokidebu-
lebis Camoyalibeba;
martivi kiTxvebis dasma (Tematikidan gamomdinare);
saWiro informaciis mogroveba;
komunikaciis sxvadasxva formis gamoyeneba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
90
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: svams martiv kiTxvebs Sesaswavli sxeulis/movlenis
Sesaxeb;
usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag., naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
axali sityvebi: abi, malamo, recepti, dolbandi (binti), surdo, angina
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi.
gakveTilis msvleloba:
1. saxelmZRvaneloze muSaoba (7-8 wT)
91
4. saklaso diskusia (6-7 wT)
5. eqimis mowveva
maswavlebels am gakveTilze mowveuli hyavs bavSvTa eqimi (es SeiZleba iyos mSobeli,
skolis eqimi an maswavleblis axlobeli), romelic winaswar hyavs gafrTxilebuli am gak-
veTilis Sinaarsisa da aqtivobebis Sesaxeb.
eqimi gaecnoba bavSvebs da saubrobs Tavisi profesiis aucilebel garegnul atribu-
tebze: ratom acviaT TeTri xalaTi, ratom ikeTeben pirbades da sxv.
Semdeg eqimi mouTxrobs am periodisTvis (zamTrisTvis) damaxasiaTebel virusul an
sxva sneulebebze da imis Sesaxeb, Tu rogor airidon isini Tavidan.
sasurveli iqneba, Tuki eqimi klasidan pirobiTad gamoarCevs ramdenime moswavles
(romelTac viTom aqvT surdo, xveleba an avadmyofobis sxva niSani) da iqve gasinjavs
maT, Tan unda ganmartos, ra mniSvneloba aqvs mis TiToeul moqmedebas (magaliTad, ras
igebs yelSi CaxedviT an filtvebis mosmeniT.).
Semdeg eqimi axsenebs sityva `recepts~, axsnis mis mniSvnelobas da gasinjul bavSvebs
pirobiTad `gamouwers~ wamlebsa da daniSnulebas (xdeba avadmyofis gasinjvis gaTamaSeba,
simulacia).
wnevis tkivilgamayuCebeli
feradi dasalevi
wamali
sawuwni
mrgvali
sicxis damwevi
tkbili
mware
92
gakveTili 33
Tema: janmrTelobis sadarajoze
gakveTilis saTauri: ginda janmrTeli iyo?
gakveTilis miznebi: moswavleebma gaacnobieron fizikuri varjiSis mniSvne-
loba janmrTelobisTvis;
moswavleebma gamoikvlion organizmSi mimdinare zogi-
erTi cvlileba (guliscema, sunTqva) fizikuri varjiSis
dros;
moswavleebs gamoumuSavdeT dadebiTi damokidebuleba
fizikuri varjiSisadmi;
sxeulis Tvisebebis da mdgomareobis aRwera sxvadasxva
xelsawyos daxmarebiT.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs sxvadasxva martiv xelsawyos (lupa, fonendosko-
pi) SegrZnebis gaZlierebis mizniT da aRwers sxeulis
Tvisebebs, romlebic am xelsawyoebis gamoyenebisas gax-
da TvalsaCino;
saWiro masala: saxelmZRvanelo, fonendoskopi an stetoskopi, fanqrebi.
gakveTilis msvleloba:
1. saxelmZRvaneloze muSaoba (4-5 wT)
93
moismens misTvis sasurvel versias – imas, rom adamianis janmrTelobisTvis sasargebloa
fizikuri varjiSi).
rekomendacia:
am gakveTilebSi mocemuli aqtivobebi maswavlebels SeuZlia gamoiyenos sakuTari
Sexedulebisamebr (ar aris aucilebeli yvela aqtivobis gamoyeneba), klasis ganwyobisa
da SesaZleblobebis gaTvaliswinebiT.
94
sarekomendacio videomasala: https://www.youtube.com/watch?v=BwPOZ6nOw8U
https://www.youtube.com/watch?v=FkLvSTXewNE
gakveTili 34
Tema: janmrTelobis sadarajoze
gakveTilis saTauri: vivarjiSoT yvelam erTad!
gakveTilis miznebi: moswavleebma gaacnobieron sistematuri fizikuri var-
jiSebis Sesrulebis aucilebloba;
moswavleebma SeZlon martivi fizikuri varjiSebis swo-
rad Sesruleba da damaxsovreba;
martivi kiTxvebis dasma;
praqtikul aqtivobebSi monawileoba;
informaciis Segroveba;
martivi instruqciebis gacema, Tavad Sesruleba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.5. moswavlem unda SeZlos lokaluri garemos aRwera
da masSi orientireba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: svams martiv kiTxvebs Sesaswavli sxeulis/movlenis
Sesaxeb;
usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
asrulebs da Tavadac gascems martiv instruqciebs, ara
umetes 1-2 mimarTulebisa (mag., win da marjvniv) skolis
teritoriaze orientirebisTvis.
saWiro masala: feradi fanqrebi da flomasterebi, fotoaparati.
gakveTilis msvleloba:
1. saubari varjiSis mniSvnelobaze (7-8 wT)
maswavlebeli saubrobs swor kvebasa da Zilze. aRniSnavs, rom araswori kveba, bevri
tkbileulis miReba azianebs kbilebs da aseve ambobs, rom aucilebelia gavufrTxildeT
mxedvelobas. maswavlebeli miuTiTebs kiTxvis da mecadineobis dros sworad jdomis
aucileblobaze; aRniSnavs, rom kompiuterTan didxans jdoma da TamaSi mavnebelia Tva-
lebisTvis, xerxemlisa da zogadad, organizmisTvis.
maswavlebeli saubrobs varjiSis mniSvnelobaze janmrTelobisaTvis.
95
3. varjiSebis Seswavla (4-15 wT)
gakveTili 35
Tema: gazafxuli
gakveTilis saTauri: gazafxulis mobrZaneba
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon weliwadis droebTan dakavSirebuli
cvlilebebis aRwera;
weliwadis droebis dasaxeleba da maT ganmasxvavebel
niSnebze msjeloba;
TiToeuli weliwadis droisTvis damaxasiaTebel amindze
saubari;
weliwadis droebis mixedviT adamianis saqmianobis CamoT-
vla;
96
cxovelebisa da mcenareebis damaxasiaTebeli cvlilebebis
gaazreba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.6. moswavlem unda SeZlos dRe-Ramesa da weliwadis
droebTan dakavSirebuli cvlilebebis aRwera.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
asaxelebs dakvirvebad cvlilebebs dRe-Ramis ganmav-
lobaSi;
ganasxvavebs dRe-Ramis monakveTebs – dila, SuadRe, saR-
amo, Rame da ukavSirebs sakuTar aqtivobas/saqmianobas;
asaxelebs da adarebs erTmaneTs weliwadis droebs,
msjelobs maT ganmasxvavebel niSnebze, saubrobs
TiToeuli maTganisaTvis damaxasiaTebel amindze;
axarisxebs tansacmels weliwadis droebis mixedviT.
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi.
gakveTilis msvleloba:
1. moTxrobis mosmena da weliwadis drois amocnoba (3-4 wT)
97
– vis axsovs, romeli Tveebia zamTarSi? Semodgomaze?
– romelia gazafxulis Tveebi? (axla ra Tvea?)
(moswavleebis karnaxis Semdeg maswavlebeli dafaze wers gazafxulis Tveebs).
– ramdeni Tve yofila gazafxulze?
– romeli TviT iwyeba gazafxuli?
samuSao rveulis Sesabamis gverdze (zeda nawilSi) xatia Cveni personaJebi, romlebic
gazafxulis mosvlas gauxarebia. moswavleebma jer unda gaaferadon gazafxulis peiza-
Ji da Semdeg naxatis mixedviT aRweron. maswavlebelma yuradReba unda gaamaxvilebinos
ferTa siWreleze da gazafxulisTvis damaxasiaTebel sxva niSnebze.
maswavlebeli klass yofs jgufebad da TiToeul jgufs urigebs sam-sam Tabaxis fur-
cels. erT furcels aweria `Semodgoma~, meores – `zamTari~, mesames – `gazafxuli~. mos-
wavleebma TiToeuli furceli unda gaaferadon (arafers ar xataven, mxolod ferebi
daaqvT) da Semdeg jgufebma axsnan, Tu ratom SeurCies ama Tu im weliwadis dros es ferebi.
gakveTili 36
Tema: gazafxuli
gakveTilis saTauri: dRe da Rame
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon dRe-Ramisa da weliwadis droebTan
dakavSirebuli cvlilebebis aRwera/amocnoba;
dRe-Ramis ganmavlobaSi dakvirvebadi cvlilebebis dasax-
eleba;
dRe-Ramis monakveTebis gansxvaveba da sakuTar saqmi-
anobasTan dakavSireba;
98
kviris dReebis dasaxelebebis CamoTvla/damaxsovreba
da mniSvnelovani maxasiaTeblebis mixedviT dayofa;
mimarTviTi terminebis gamoyeneba;
dakvirvebis safuZvelze naxatis Seqmna.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.5. moswavlem unda SeZlos lokaluri garemos aRwera
da masSi orientireba.
bun.I.6. moswavlem unda SeZlos dRe-Ramesa da weliwadis
droebTan dakavSirebuli cvlilebebis aRwera.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: svams martiv kiTxvebs Sesaswavli sxeulis/movlenis
Sesaxeb;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
iyenebs Sesabamis mimarTebiT terminebs (mag., Sors, axlos,
Cemgan marjvniv, Cem zemoT, qvemoT) da gansazRvravs sko-
lis teritoriaze arsebuli obieqtebis mdebareobas
sakuTari Tavis mimarT;
dakvirvebis safuZvelze qmnis skolis naxats, saubrobs
im detalebze, romlebmac misi gansakuTrebuli interesi
gamoiwvia;
asaxelebs dakvirvebad cvlilebebs dRe-Ramis ganmav-
lobaSi;
ganasxvavebs dRe-Ramis monakveTebs – dila, SuadRe, saR-
amo, Rame da ukavSirebs sakuTar aqtivobas/saqmianobas;
CamoTvlis kviris dReebs, ganasxvavebs kviris dReebs
maTTvis mniSvnelovani maxasiaTeblebis mixedviT (mag.,
saswavlo dRe – uqme dRe/dasvenebis dRe).
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi.
gakveTilis msvleloba:
1. saxelmZRvaneloze muSaoba (4-5 wT)
maswavlebeli: `iq, sadac sinaTle ar aris, bnela. yoveli dRis bolos mzis sinaTle
iklebs, sinaTlis adgils sibnele ikavebs.
am dros Cven vambobT, rom Ramea. RamiT caze varskvlavebi da mTvare Cans xolme. maTi
naTeba Zalian sustia, amitom CvenTan, dedamiwaze, RamiT bnela.
Ramis Semdeg axali dRe iwyeba, mze amodis da aremare naTdeba.~
99
– ra hqvia am dros? (moswavleebma unda amoicnon, rom am dros dilaa). sxvagvarad – aisi,
ganTiadi, alioni, gariJraJi, ciskari.
– mTeli dRis ganmavlobaSi mze gvaTbobs da gvinaTebs. dRis bolos ki mze `Cadis~ da
TandaTan bneldeba. ra hqvia am dros, sanam sul dabneldeba? (saRamo). sxvagvarad: daisi,
mwuxri, Sebindeba.
– adamianebi ras akeTeben dilaobiT? Tqven ras akeTebT? (moswavleebma morigeobiT
unda gaixsenon, ras akeTeben dilaobiT).
– SuadRisas ras saqmianobT?
– saRamoobiT ras akeTebT?
– RamiT ras akeTebT?
– Tu iciT, daaxloebiT romel saaTze Ramdeba axla? (ianvarSi saRamos 6-7 saaTze ukve
bnela)
– zafxulSic ase adre Ramdeboda?
– rodis ufro grZeli Rameebia, zamTarSi Tu zafxulSi?
(daskvna: zamTarSi adre Ramdeba da Rame grZelia, zafxulSi gvian Ramdeba da Rame mok-
lea, dRe ki – grZeli. dRe-Ramis dedamiwis brunvasTan kavSirze saubari am asakSi araa
saWiro, amas momdevno klasebSi iswavlian).
maswavlebeli bavSvebs uxsnis, rom yovel dRes Tavisi saxeli aqvs da svams Semdeg SekiT-
xvebs:
– dRes ra dRea?
– kidev romeli dReebis saxelebi iciT?
– aba erTad CamovTvaloT: orSabaTi, samSabaTi, oTxSabaTi, xuTSabaTi, paraskevi, Saba-
Ti, kvira.
(maswavlebeli dafaze wers am sityvebs da kidev ramdenjerme ameorebinebs frontalu-
rad. moswavleebs asoebisa da sityvebis amokiTxva am droisTvis ukve SeuZliaT).
– sul ramdeni dRe yofila kviraSi?
– kviris dReebi im TanmimdevrobiT misdevs erTmaneTs, rogorc dafazea Camowerili.
e.i. romeli dRiT iwyeba, Tqveni azriT, axali kvira?
– orSabaTs romeli dRe mosdevs?..
– xuTSabaTis Semdeg romeli dRea?..
– romelia SabaTis wina dRe ?
– kviris 7 dRidan romelia bolo dRe?
– kviris romel dReebSi vswavlobT?
– romeli dReebia uqme anu dasvenebis dReebi!
maswavlebels SeuZlia amgvari kiTxvebi ramdenjerme gaimeoros, raTa bavSvebma kargad
daimaxsovron dReebis saxelebi.
maswavlebeli fexze ayenebs erT moswavles da eubneba, rom is aris `orSabaTi~. Semdeg
meore moswavles aayenebs da ambobs: `Sen momdevno dRe xar, romeli dRe yofilxar?~ (sam-
SabaTi) da ase gaagrZelebs, sanam yvela moswavles ar Sexvdeba Tavisi rigi da dRe. amrigad,
pirveli Svidi moswavlis Semdeg, merve moswavle, kvlav `orSabaTi~ iqneba, Semdeg – `sam-
SabaTi~ da a.S. yvelam unda daimaxsovros, romeli dRe Sexvda. axla maswavlebeli sTxovs,
100
ise dajgufdnen, rom erTad dadgnen – `orSabaTebi~, `samSabaTebi~, `oTxSabaTebi~... Tu
klasSi 14 moswavlea, TiTo jgufSi 2 bavSvi moxvdeba, Tu metni arian, jgufSi 2-ze meti
moswavle iqneba.
maswavlebeli aZlevs bavSvebs Semdeg davalebas:
I davaleba: yvela moswavle unda Cadges wreSi ise, rom kviris dReebi Tanmimdevro-
biT ganawildes (bavSvebi unda mixvdnen, rom `samSabaTi~ `orSabaTis~ Semdeg dadges, mas
unda mohyves `oTxSabaTi~. `kviris~ Semdeg Tanmimdevroba isev `orSabaTiT~ iwyeba da a.S.
grZeldeba, sanam wre ar Seikvreba (boloSi SeiZleba dReebi ar `miebas~ erTmaneTs, amitom
pirvel da bolo moswavles Soris droebiT maswavlebeli Cadgeba).
II davaleba: maswavlebeli svams SekiTxvas, Tu ician, ras niSnavs gamoTqma `uqme dRe~.
(anu dasvenebis dReebi – SabaTi, kvira). uqme dReebi unda gamovidnen wridan da wris Sig-
niT Seqmnan patara wre (mcire wre mxolod `SabaTebma~ da `kvirebma~ unda Sekran).
III davaleba: orive wreSi bavSvebi xelCakidebulebi dganan.
maswavlebeli sTavazobs maT, rom dReebi gamoxaton taSiT da bakuniT:
orSabaTi – 1 taSi
samSabaTi – 2 taSi
oTxSabaTi – 3 taSi
xuTSabaTi – 4 taSi (ritmSi 2+2)
paraskevi – 5 taSi (ritmSi 2+3)
SabaTi – 2 bakuni
kvira – 3 bakuni
roca maswavlebeli erT taSs Semohkravs, `orSabaTebi~ unda Cacucqdnen da isev wamod-
gnen; or taSze Cacucqdebian `samSabaTebi~ da a.S. yovel taSsa Tu bakunze Sesabamisi `dRe-
ebi~ reagireben.
Sejamebis Semdeg maswavlebeli aZlevs saSinao davalebas: maT samuSao rveulSi moce-
mulia ori carieli CarCo: dRe da Rame. CarCoSi `dRe~ Caxaton maTi fanjridan danaxuli
ca (Rrubliani, lurji, ruxi da a.S.), RamiT ki, daZinebamde, unda gaixedon fanjaraSi,
daakvirdnen cas da qveda CarCoSi Caxaton Ramis ca.
damatebiTi (an alternatiuli) aqtivoba
jgufebSi muSaoba; maswavlebeli klass yofs mcire jgufebad da urigebs TiTo-TiTo
cariel furcels. furcelze svetad unda Camoweron kviris dReebi. Semdeg moswavlis rveu-
lis danarTis feradi qaRaldebisgan gamoWran wreebi, ferebi SeurCion TiToeul dRes da
maT gaswvriv Caakran (wignSi mocemulia 6 feris qaRaldi, meSvide iqneba TeTri). jgufebma
unda `axsnan~, ratom SeurCies esa Tu is feri kviris ama TUu im dRes (es savarjiSo SeasruleT
im SemTxvevaSi, Tu klass anbani srulad aqvs gavlili).
sarekomendacio videomasala: https://www.youtube.com/watch?v=aXD_L5pEOzk
https://www.youtube.com/watch?v=SROPBql1q68
gakveTili 37
Tema: gazafxuli
gakveTilis saTauri: gazafxuli Cvens ezoSi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon sezonebis maxasiaTeblebis mixedviT
weliwadis droebis garCeva-gansxvaveba;
bunebaSi mimdinare cvlilebebis dakavSireba sakuTari
SegrZnebis organoebTan;
Seswavlis obieqtze dakvirveba;
sxeulebis amocnoba, aRwera, daxarisxeba;
logikuri azrovnebis unaris ganviTarebis xelSewyoba.
101
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoe-
bis mniSvnelobis gacnobiereba. bun.I.6. moswavlem unda
SeZlos dRe-Ramesa da weliwadis droebTan dakavSire-
buli cvlilebebis aRwera.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: svams martiv kiTxvebs Sesaswavli sxeulis/movlenis
Sesaxeb;
akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
aRwers nacnobi sxeulis Tvisebebs (mag., feri, suni,
forma, gemo, faqtura) da ukavSirebs maT aRqmas sxvadasx-
va SegrZnebis organos (mag., „burTi wiTelia – Tvali“,
„Sokoladi tkbilia – ena“, an „Tovli TeTri da civia –
Tvali da kani“, „limoni yviTeli da mJavea – Tvali da
ena“);
ayalibebs kiTxvas sxvadasxva garemoSi mobinadre mcena-
reebis/cxovelebis Sesadareblad.
eZebs pasuxebs: akvirdeba da adarebs saklaso oTaxSi, sko-
lis ezoSi, lokalur garemoSi mzard sxvadasxva mcenares
(mag., foTlebis formis an zomis mixedviT, Reroebis
formis, sisqis an sigrZis mixedviT, yvavilebis feris an
zomis mixedviT) an/da cxovels (mag., Wiayela, lokokina,
pepela, Wiamaia); gadmoscems dakvirvebis Sedegebs sxva-
dasxva formiT (zepiri metyvelebiT, naxatiT, kolaJiT,
fotoebis saSualebiT).
CamoTvlis weliwadis droebis mixedviT adamianis saqmi-
anobis (mag., mcenareebis dargva, rTveli, mosavlis aRe-
ba), cxovelebis qcevis (mag., frinvelebis gadafrena,
zamTris Zili) da mcenareebisaTvis damaxasiaTebeli
cvlilebebis (mag., yvaviloba, foTolcvena) magaliTebs.
saWiro masala: TeTri furclebi, kalmebi, feradi fanqrebi an flomas-
terebi. audiomasala: vivaldis `weliwadis droni~.
gakveTilis msvleloba:
1. jgufebSi muSaoba (3-4 wT)
102
valieron naxati. aRmoaCinon es Secdomebi da Semoxazon; maT unda ganmarton, Tu ratom
Tvlian, rom mxatvars ama Tu im SemTxvevaSi Secdoma `mosvlia.~ Semdeg ki naxati gaaferadon.
maswavlebeli bavSvebs eubneba, rom gazafxulze bevri leqsia dawerili, vinaidan ada-
mianebs gazafxulis mosvla Zalian axarebT. qarTuli enisa da literaturis gakveTilebze
maTac iswavles leqsebi gazafxulze. maswavlebeli bavSvebs waakiTxebs naswavl leqsebs
gazafxulze; Semdeg imave jgufebs urigebs erT an or strofs maTTvis ucnobi (axali)
ori leqsidan. erTSi gazafxuli unda iyos asaxuli, meoreSi – weliwadis sxva romelime
dro (maswavlebels amisTvis SeuZlia gamoiyenos Sio mRvimelis leqsebi). moswavleeb-
ma unda amoicnon, romeli strofi eZRvneba gazafxuls da axsnan TavianTi mosazreba.
bavSvebs maswavlebeli eubneba, rom samuSao rveulSi erTi davaleba kidev aqvT Sesas-
rulebeli: vexmarebiT megobrebs carieli ujrebis SevsebaSi – isini unda mixvdnen, Tu
ra Caxaton am cariel ujrebSi. saxelmZRvanelos Sesabamis gverdze (qveda nawilSi) moce-
mulia mimdevrobebi or sxvadasxva rigSi. moswavleebma unda amoicnon am mimdevrobebis
kanonzomierebebi da cariel ujrebSi Caxaton oTxi bali (zeda rigSi) da ori foToli
(qveda rigSi).
maswavlebeli periodulad amgvar kiTxvebsac iZleva:
– riT grZnobT (aRiqvamT), rom foTlebi mwvanea? (TvalebiT)
– riT grZnobT, rom yvavils suni aqvs? (cxviriT)
– riT grZnobT, rom Citebi WikWikeben? (yurebiT)
– riT grZnobT, rom haeri Tbilia? (kaniT)
Semdeg, sasurvelia, maswavlebelma moswavleebs gaaxsenos cocxali da aracocxali
bunebis obieqtebi; amisTvis man Sesabamisi kiTxvebi unda dasvas:
– cocxal bunebas ganekuTvneba Tu aracocxals xe, WianWvela, frinveli, miwa, qva,
foToli, wyali, mze?
aq, SesaZloa, aracocxal bunebas moswavleebma miakuTvnon iseTi TvalsaCino sagnebi,
rogoricaa fanjara, Senoba, qurTuki, qudi da sxv. am SemTxvevaSi maswavlebels eZleva
kargi SesaZlebloba, ganmartos, rom sagnebi Cven garSemo aris rogorc bunebrivi, ise –
adamianis mier Seqmnili, damzadebuli. adamianis mier Seqmnil sagnebs ar miakuTvneben
cocxal da aracocxal bunebas.
maswavlebels skolis ezoSi gahyavs moswavleebi. ezoSi gasvlis mizania bunebaze dak-
virveba. moswavleebi unda daukvirdnen da amoicnon gazafxulze, cocxal bunebaSi mimdi-
nare cvlilebebi; aseve, moswavleebi unda daukvirdnen da amoicnon aracocxal bunebaSi
mimdinare cvlilebebi. isini ezoSi bevr rames SeiZleba daakvirdnen: rogor daberilan
da damskdaran kvirtebi xis totze Tu buCqze, rogor ifoTleba mcenare, rogor iwyebs
yvavili gaSlas, rogori Jivil-xivili aqvT frinvelebs, rogor aTbobs mze garemos, miwis
nakveTze rogor amosula axali, norCi balaxi, mwerebic gamococxlebulan, haerSi sasi-
amovno surneli igrZnoba da sxv.
103
gakveTili 38
Tema: mcenareebi
gakveTilis saTauri: mcenareTa samyaro
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon ZiriTadi nawilebis amocnoba da
dasaxeleba;
fragmentebisgan mcenaris modelis awyoba;
msjeloba adamianisTvis mcenaris mniSvnelobis Sesaxeb;
lokalur garemoSi mcenareze dakvirvebisa da da am dak-
virvebis Sedegebis sxvadasxva saxiT gadmocemis unaris
ganviTareba;
saWiro monacemebis Segroveba/CaniSvna.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
aRwers nacnobi sxeulis Tvisebebs (mag., feri, suni,
forma, gemo, faqtura) da ukavSirebs maT aRqmas sxvadasx-
va SegrZnebis organos (mag., „burTi wiTelia – Tvali“,
„Sokoladi tkbilia – ena“, an „Tovli TeTri da civia –
Tvali da kani“, „limoni yviTeli da mJavea – Tvali da
ena“);
amoicnobs da asaxelebs nacnobi mcenareebis ZiriTad
nawilebs (mag., Rero, foToli, fesvi, yvavili, nayofi);
msjelobs adamianisTvis cxovelebisa da mcenareebis
mniSvnelobaze (mag., mcenareebis sxvadasxva nawilis
gamoyeneba sakvebad, saSen masalad, garemos gasalama-
zeblad; cxovelebisa da adamianebis megobroba; sakvebi
produqtebi, romlebsac gvaZleven cxovelebi);
ayalibebs kiTxvas sxvadasxva garemoSi mobinadre mcena-
reebis/cxovelebis Sesadareblad.
eZebs pasuxebs: akvirdeba da adarebs saklaso oTaxSi, sko-
lis ezoSi, lokalur garemoSi mzard sxvadasxva mcenares
(mag., foTlebis formis an zomis mixedviT, Reroebis
formis, sisqis an sigrZis mixedviT, yvavilebis feris an
zomis mixedviT) an/da cxovels (mag., Wiayela, lokokina,
pepela, Wiamaia); gadmoscems dakvirvebis Sedegebs sxva-
dasxva formiT (zepiri metyvelebiT, naxatiT, kolaJiT,
fotoebis saSualebiT).
saWiro masala: videomasala mcenareTa mravalferovnebis da maTi zrda-
ganviTarebis Sesaxeb;
104
gakveTilis msvleloba:
1. saxelmZRvaneloze muSaoba: (5-6 wT)
maswavlebeli:
yuradRebiT daukvirdi am sam suraTs.
• riT gvanan da riT gansxvavdebian es mcenareebi erTmaneTisgan?
105
tos (niadagi hqvia miwis zeda fenas, romelSic aris mcenarisTvis aucilebeli sakvebi).
rac Seexeba mcenareTa dargvas, sasurvelia, maswavlebelma moiZios suraTi an video
masala, romelSic naTlad Cans weliwadis dro. moswavleebs ki Semdegi Sinaarsis kiTxvebi
daexmarebaT, zustad gansazRvron swori pasuxebi:
– rogor ggoniaT, SesaZlebelia Tu ara zamTarSi mcenaris dargva? (daasabuTeT
Tqveni mosazreba)
– zafxulSi? daasabuTeT (cxela da ar aris xelsayreli).
– yvelaze xelsayreli periodi mcenareTa dasargavad, ZiriTadad, gazafxulia (rgaven
Semodgomazec). rogor ggoniaT, ratom? daasabuTeT.
106
6. saxelmZRvaneloze muSaoba (4-5 wT)
saSinao davaleba:
Semdegi gakveTilisTvis daakvirdiT Tqveni ezos nargavebs, daaxarisxeT isini da Seav-
seT samuSao rveulSi mocemuli cxrili:
mcenare raodenoba
xe
buCqi
balaxovani (yvavili)
107
gakveTili 39
Tema: mcenareebi
gakveTilis saTauri: ra amSvenebs mindors?
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon mcenareebis ZiriTadi nawilis
amocnoba da dasaxeleba;
fragmentebisagan mcenaris mTliani modelis awyoba;
fragmentebisagan aplikaciebis Seqmna da kedlis gazeTis
gakeTeba;
SegrZnebis organoebis daxmarebiT dakvirveba;
sxeulis aRwera;
moswavleebSi esTetikuri gemovnebis ganviTarebis
xelSewyoba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
aRwers nacnobi sxeulis Tvisebebs (mag., feri, suni,
forma, gemo, faqtura) da ukavSirebs maT aRqmas sxvadasx-
va SegrZnebis organos (mag., „burTi wiTelia – Tvali“,
„Sokoladi tkbilia – ena“, an „Tovli TeTri da civia –
Tvali da kani“, „limoni yviTeli da mJavea – Tvali da
ena“);
amoicnobs da asaxelebs nacnobi mcenareebis ZiriTad
nawilebs (mag., Rero, foToli, fesvi, yvavili, nayofi);
awyobs fragmentebisgan mcenareebis, cxovelebisa da
adamianis mTliani sxeulis models;
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi, mindvris yvavilebis
Taiguli (vardi, ia, iasamani foTlebiT), sxvadasxva nayo-
fi, sxvadasxvanairi foToli, makrateli, webo, danarTis
feradi furclebi, Tabaxis furclebi, buCqis totebi,
xis toti.
gakveTilis msvleloba:
1. saxelmZRvaneloze muSaoba – suraTis aRwera (4-5 wT)
108
qviani? Tqvengan vin yofila mindorSi? ratom giyvarT mindorSi TamaSi? gazafxulze ra
amSvenebs mindors?..)
gakveTili 40
Tema: mcenareebi
gakveTilis saTauri: oTaxis mcenareebi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon mcenaris sicocxlisTvis aucile-
beli pirobebis dasaxeleba/gaazreba;
mcenareebisadmi mzrunvelobiTi damokidebulebis gamo-
muSaveba;
sxeulis amocnoba, aRwera, ilustraciaze da realobaSi;
pirad mosazrebebze dayrdnobiT kiTxvaze pasuxis gacema;
mcenaris ZiriTadi nawilebis amocnoba;
mcenareebze dakvirveba da Sedegebis sxvadasxva formiT
gadmocema;
sakuTari mosazrebebis gamoTqma-dasabuTeba.
109
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;;
amoicnobs da asaxelebs nacnobi mcenareebis ZiriTad
nawilebs (mag., Rero, foToli, fesvi, yvavili, nayofi);
ayalibebs kiTxvas sxvadasxva garemoSi mobinadre mcena-
reebis/cxovelebis Sesadareblad.
eZebs pasuxebs: akvirdeba da adarebs saklaso oTaxSi, sko-
lis ezoSi, lokalur garemoSi mzard sxvadasxva mcenares
(mag., foTlebis formis an zomis mixedviT, Reroebis
formis, sisqis an sigrZis mixedviT, yvavilebis feris an
zomis mixedviT) an/da cxovels (mag., Wiayela, lokokina,
pepela, Wiamaia); gadmoscems dakvirvebis Sedegebs sxva-
dasxva formiT (zepiri metyvelebiT, naxatiT, kolaJiT,
fotoebis saSualebiT).
saWiro masala: sxvadasxva yvavili, wvrili mavTulebi an Zafebi Taigu-
lebisTvis, Tabaxis furclebi, makrateli, webo, feradi
fanqrebi an flomasterebi.
gakveTilis msvleloba:
1. saubari – rogor movuaroT yvavilebs? (6-8 wT)
maswavlebeli larnakSi debs 4-5 sxvadasxva yvavils da aCvenebs klass. moswavleebi unda
daakvirdnen naxevari wuTis ganmavlobaSi. Semdeg maswavlebeli moswavleTagan dafaru-
lad larnakSi cvlis yvavilebs (aklebs an umatebs erT yvavils) da ekiTxeba bavSvebs: `ra
Seicvala larnakSi?~ moswavleebma unda amoicnon cvlileba da daasaxelon. TamaSi SeiZ-
leba ganmeordes ramdenjerme.
samuSao rveulis mocemul gverdze, qveda nawilSi xatia yvavili. maswavlebeli aZlevs
davalebas, gaaferadon yvavili Sesabamisi ferebiT, foToli – mwvaned, yvavili – lurjad
da a.S.
rveulis Sesabamis gverdze mocemulia komiqsebi Cveni wignis personaJebis monawile-
obiT. oRond es eqvsi suraTi araTanmimdevrulad aris dalagebuli.
110
muSaoba unda warimarTos jgufebSi. maswavlebeli jgufebs urigebs furclebs, rom-
lebzec mocemulia am komiqsebis Tanmxlebi winadadebebi. esenia:
1. dedam gogonas yvavilebis Tesli uyida.
2. Cvenma megobrebma ezoSi miwa dabares.
3. gogonam dabarul niadagSi Tesli mimoabnia.
4. Semdeg sarwyaviT daTesili adgili morwya.
5. ramdenime dReSi miwidan mcenareebis ylorti gamoCnda.
6. cota xanSi bavSvebs am adgilas lamazi yvavilebi daxvdaT.
moswavleebma naxatebi unda gamoWran, amoicnon romeli winadadeba romel naxats aRwers,
Tabaxis furcelze komiqsebi swori TanmimdevrobiT ganalagon (Caawebon da Sesabamisi
winadadebebic daakran an miuweron). bolos ki gaaferadon.
4. jgufebSi muSaoba
gakveTili 41
Tema: mcenareebi
gakveTilis saTauri: Cveni tye
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon ganixilon tye, rogorc mcenareebis,
cxovelebisa da sxva cocxali organizmebis saarsebo
garemo, e.w. saxli;
wiwvovani da foTlovani xeebis amocnoba, Sedareba da
martivad daxasiaTeba;
sxeulis amocnoba, aRwera, daxarisxeba;
kiTxvaze pasuxis gasacemad pirad mosazrebebze dayrd-
noba;
komunikaciis sxvadasxva formis gamoyeneba;
tyisadmi dadebiTi da mzrunvelobiTi damokidebulebis
gamomuSavebis xelSewyoba;
mcenareebis mniSvnelobis gacnobiereba.
111
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
bun.1.4. moswavlem unda SeZlos sxeulebis Sedareba
Semadgeneli nivTierebis/masalis Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgeni
amoicnobs da asaxelebs nacnobi mcenareebis ZiriTad
nawilebs (mag., Rero, foToli, fesvi, yvavili, nayofi);
msjelobs adamianisTvis cxovelebisa da mcenareebis
mniSvnelobaze (mag., mcenareebis sxvadasxva nawilis
gamoyeneba sakvebad, saSen masalad, garemos gasalama-
zeblad; cxovelebisa da adamianebis megobroba; sakvebi
produqtebi, romlebsac gvaZleven cxovelebi);
amoicnobs da asaxelebs yoveldRiurobaSi gavrcelebul
nivTierebebs/masalebs;
ajgufebs erTnairi nivTierebisgan/masalisagan damzade-
bul sxeulebs.
saWiro masala: didi formatis qaRaldi, makrateli, webo, feradi fan-
qrebi an flomasterebi.
gakveTilis msvleloba:
1. saubari tyis Sesaxeb (5-7 wT)
maswavlebeli:
– sad izrdeba xeebi? ra hqvia bunebaSi im adgils, sadac bevri xe erTad izrdeba?
– romeli Tqvengani yofila tyeSi?
– xeebis garda, kidev ra izrdeba tyeSi? (balaxebi, buCqebi, sokoebi).
– cxel amindSi ratom grila tyeSi?
– ratom aris tyeSi bevri Crdili?
– sad gvxvdeba sokoebi? (miwaze, xeebze)
– vis surs gaixsenos STabeWdileba, romelic masze tyem moaxdina?
am kiTxvis Semdeg maswavlebeli saSualebas aZlevs msurvelebs, gaixsenon da gadmos-
cen tyesTan dakavSirebuli mogonebebi.
rveulis Sesabamisi gverdis zeda nawilSi mocemulia naZvisa da muxis konturuli sura-
Tebi. iqvea dawerili maTi aRmniSvneli saxelebi. moswavleebma unda amoicnon suraTebze
xeebi da xazebiT daukavSiron Sesabamis sityvebs.
aqve maswavlebeli adarebinebs am or xes erTmaneTs da svams SekiTxvas:
– ra gansxvavebas xedavT muxasa da naZvs Soris?
– ra msgavsebas xedavT am or mcenares Soris?
– vin icis, ra hqvia muxis nayofs? (rko)
112
– rogor fiqrobT, romels meti Crdili aqvs – muxas Tu naZvs? ratom?
– kidev romel wiwvovan xeebs icnobT? romel foTlovan xeebs icnobT?
imave gverdis qveda nawilSi mocemulia fiWvis wiwvebisa da muxis foTlebis suraTebi.
moswavleebma unda amoicnon isini da xazebiT daukavSiron Sesabamis sityvebs, romlebic
calkea mocemuli. (`ra gansxvavebaa foTolsa da wiwvs Soris?~)
maswavlebeli bavSvebs usvams ucnaur kiTxvas: – gindaT, Cvens klasSic gavaSenoT tye?
bavSvebis did nawils, albaT gaukvirdeba (rogor?), sxvebi ki sixaruliT daTanxmdebian.
maswavleblis miTiTebiT yvela moswavle iRebs samuSao rveulis imave gverds, romelzec
CvenTvis ukve nacnobi ori xis konturia daxatuli (erTi – foTlovani, meore – wiwvova-
ni). moswavleebma unda imuSaon individualurad. maT am xeebidan unda aarCion erT-erTi,
gaaferadon da gamoWran. Semdeg kedelze gakrul didi formatis qaRaldze daawebon (Tu
mravalricxovani klasia, maswavlebels 2 aseTi formati mainc dasWirdeba).
vinaidan bavSvebi sxvadasxva dros andomeben gaferadebasa da gamoWras, imedia, yvelas
erTad ar mouwevs kedelTan muSaoba. maswavlebeli unda daexmaros moswavleebs, raTa maT
erTmaneTs xeli ar SeuSalon. is bavSvebi, romlebic adre daamTavreben samuSaos, rveuls
unda daubrundnen da masSi mocemuli meore xis konturic gaaferadon, oRond aRar gamoWran.
ase iqmneba klasis tye. Tu dro darCa, maswavlebeli esaubreba bavSvebs Semdegi kiT-
xvebis gamoyenebiT:
– ras niSnavs, Tqveni azriT, daburuli tye? meorenairad ras uwodeben daburul tyes?
(uRrani tye).
– ras niSnavs, Tqveni azriT, meCxeri tye?
– rogori tye gamovida Cvens kedelze – meCxeri Tu daburuli?
– Cvens tyeSi xeebi xmelia Tu cocxali? ratom fiqrobT ase?
– rogor ggoniaT, sWirdeba Tu ara tyes gafrTxileba? (imsjelon tyis movlisa da
gafrTxilebis aucileblobaze).
– rogor fiqrobT, ram SeiZleba gaanadguros tye?
am Temaze adrec isaubres, magram axlac sasurveli iqneba am saubris gameoreba. mas-
wavlebeli sTxovs moswavleebs, amoicnon klasSi arsebuli sagnebidan romelia xisgan
damzadebuli. moswavleebma maqsimalurad unda Seecadon CamoTvalon yvela sagani da
ganmarton, maTi azriT, ratom amzadeben am sagnebs xisgan.
gakveTili 42
Tema: mcenareebi
gakveTilis saTauri: tyis binadrebi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon tyisadmi dadebiTi da mzrunvelo-
biTi damokidebulebis gamomuSavebis xelSewyoba.
tyis binadrebisa da maTi sacxovrebeli garemos gacnoba;
Sxamiani da sasargeblo sokoebis arseboba da maTTan
urTierTobis wesebis dacvis aucilebloba;
sxeulebis amocnoba, aRwera, daxarisxeba;
sxvadasxva cxovelis aRwera-Sedareba;
113
cocxali sxeulebis dajgufeba – Sesabamisad, gadawy-
vetilebis dasabuTeba;
e.w. `klasis tyeSi“ nadiris dabinaveba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
aRwers nacnobi sxeulis Tvisebebs (mag., feri, suni, forma,
gemo, faqtura) da ukavSirebs maT aRqmas sxvadasxva Segr-
Znebis organos (mag., „burTi wiTelia – Tvali“, „Sokola-
di tkbilia – ena“, an „Tovli TeTri da civia – Tvali da
kani“, „limoni yviTeli da mJavea – Tvali da ena“);
iyenebs sxvadasxva martiv xelsawyos (lupa, fonendosko-
pi) SegrZnebis gaZlierebis mizniT da aRwers sxeulis
Tvisebebs, romlebic am xelsawyoebis gamoyenebisas gax-
da TvalsaCino;
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi, makrateli, webo.
videomasala – sokoebze.
gakveTilis msvleloba:
1. samuSao rveulSi muSaoba – `ra SeeSala mxatvars?~ (5-7 wT)
samuSao rveulis Sesabamis gverdze (zeda nawilSi) xatia zafxulis tye: kodala SefoT-
lil xeze, sokoebi xis qveS, Cveni wignis personaJebi kalaTiT sokoebs agroveben. iqve,
miwaze, alag-alag Tovlia.
moswavleebi unda mixvdnen, rom Tovli ar unda exatos, radgan gviani gazafxuli an
zafxulia. moswavleebma naxati unda gaaferadon da Seecadon mxatvris Secdomis gamos-
worebas. maswavlebeli ekiTxeba maT: – rogor SeiZleba mxatvris Secdomis gasworeba?
moifiqreT da imuSaveT (am Secdomis gasworeba advilia – miwis Tovliani zedapiri mwva-
ned unda gaferaddes – balaxebiT moixatos).
saxelmZRvaneloSi mocemulia oTxi sxvadasxva sokos foto. esenia: mWada, miqlio, wiTe-
li Sxama da TavWedila. maT miwerili aqvT TavianTi saxelebi. maswavlebelma unda gaacnos
moswavleebs es sokoebi da auxsnas, rom Sxamiani sokoebi saWmelad uvargisia da mowamvlas
iwvevs, xSir SemTxvevaSi sikvdilsac, maTi amocnoba arcTu ise advilia da gamocdili
ufrosebis meTvalyureobis gareSe sokos dakrefa ar SeiZleba.
maswavlebelma unda daavalos moswavleebs, samuSao rveulSi airCion mxolod is sokoebi,
romlebic sakvebad vargisia, gamoWran, survilisamebr, erT-erTi da wina mecadineobaze
Seqmnil `klasis tyeSi~ daabinaon (Caakran).
aqve maswavlebeli svams ramdenime SekiTxvas:
– ratom unda gamoviCinoT sokos Segrovebisas sifrTxile?
– Tu gsmeniaT, ra Sedegebi mohyveba sokoTi mowamvlas?
– rogor unda moviqceT safrTxis Tavidan asacileblad?
114
3. jgufebSi muSaoba – `nadiris dabinaveba tyeSi~ (13-15 wT)
rveulis momdevno gverdze mocemulia tyis nadiri: daTvi, iremi, mgeli, mela, ciyvi,
gareuli Rori.
maswavlebeli klass yofs jgufebad da aZlevs davalebebs. moswavleebma unda gaafe-
radon nadiris suraTebi. Semdeg jgufSi inawileben daxatul cxovelebs ise, rom yvela
moswavles gansxvavebuli nadiri Sexvdes gamosaWrelad (magaliTad, Tu jgufSi 6 mos-
wavlea, eqvsives TiTo nadiri Sexvdeba, Tu eqvsze naklebi moswavlea, SeeZlebaT airCion,
romeli cxovelebi surT, rom gamoWran). Semdeg TiToeuli moswavle gamoWris im nadirs,
romelic mas ergo da daabinavebs (Caakravs `klasis tyeSi~).
Semdeg moswavleebma meore davaleba unda Seasrulon: TiToeulma jgufma unda moifiq-
ros raime ambavi, romelic maT tyesTan iqneba dakavSirebuli. prezentaciis dros moswav-
leebs SeeZlebaT maT mier Seqmnili tyis TvalsaCinoebad gamoyeneba da ambis gadmocema.
(maswavleblis damatebiTi kiTxvebi:
– ra da ra nadiri binadrobs Cvens tyeSi?
– romelia maTgan mtacebeli cxoveli?
– romeli nadiri ikvebeba mxolod mcenareebiT?..)
rekomendacia:
am gakveTilebSi mocemuli aqtivobebi maswavlebels SeuZlia gamoiyenos sakuTari
Sexedulebisamebr (ar aris aucilebeli yvela aqtivobis gamoyeneba), klasis ganwyobisa
da SesaZleblobebis gaTvaliswinebiT.
115
gakveTili 43
Tema: cxovelTa samyaro
gakveTilis saTauri: Cveni oTxfexa `megobrebi~
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon Sinauri da gareuli cxovelebis
gansxvaveba.
Sinauri cxovelebis (ZuZumwovrebis) amocnoba da dasa-
xeleba;
garkveuli niSan-TvisebebiT (qceva, xma) Sinauri cxove-
lebis erTmaneTisgan garCeva.
sxeulebis amocnoba, aRwera, daxarisxeba;
cxovelTa dajgufeba;
adamianisTvis cxovelebis mniSvnelobaze saubari.
gakveTilis msvleloba:
1. samuSao rveulSi muSaoba (12-15 wT)
samuSao rveulis Sesabamis gverdze xatia Semdegi cxovelebi: ZaRli, kata, cxeni, Rori,
viri, Zroxa, Txa da cxvari. qvemoT aqvs warwera: `Sinauri cxovelebi~, `gareuli cxovelebi~.
maswavlebeli sTxovs moswavleebs, wyvilebSi daaTvalieron es suraTebi da waikiTxon
warwerebi; erToblivad imsjelon da miiRon gadawyvetileba: datovon is warwera, rome-
lic am cxovelebisTvis Sesaferisad miaCniaT, meore ki gadaxazon.
davalebis Semowmebis Semdeg maswavlebeli ekiTxeba rogor esmiT bavSvebs, ras niS-
navs `Sinauri cxovelebi~? ratom vuwodebT am saxels? risTvis uvlis da hyavs adamians
Sinauri cxoveli? raSi iyenebs maT?
Semdeg moswavleebma cxovelTa naxatebi unda gaaferadon da gamoWran.
116
II. wyvilebi ajgufeben:
a) cxovelebs, romlebic Wamen balaxs;
b) cxovelebs, romlebic Wamen xorcs;
III. moswavleebma unda daasaxelon da aCvenon is cxovelebi, romlebsac aqvT brWyalebi;
(ZaRli da kata);
IV. moswavleebma unda daasaxelon da aCvenon is cxovelebi, romlebsac aqvT Cliqebi
(yvela, garda ZaRlisa da katisa).
V. moswavleebma unda daasaxelon da aCvenon is cxovelebi, romlebsac aqvT rqebi (Zro-
xa, cxvari, Txa).
samuSao rveulis momdevno gverdze (zeda nawilSi) xatia ramdenime Sinauri cxoveli,
iqve calke weria sityvebi: Wixvinebs, knavis, Rrutunebs...
moswavleebma unda amoicnon, romeli cxovelis xmianobas romeli sityva Seesabameba
da xazebiT daukavSiron.
maswavlebeli klass yofs jgufebad, Semdeg yvela bavSvs (droebiT) CamoarTmevs gamoW-
ril suraTebs da aZlevs aseT davalebas: jgufis wevrebma pantomimiT unda ganasaxieron
is Sinauri cxovelebi, romlis suraTsac maswavlebeli am jgufs magidaze daudebs. sxva
jgufebis moswavleebma ki unda gamoicnon, ras asaxiereben. naTelia, rom aqcenti am Sem-
TxvevaSi keTdeba cxovelTa qcevebze da ara xmebze.
mecadineoba mTavrdeba rveulSi (gverdis qveda nawilSi) mocemuli kidev erTi savar-
jiSoTi. ramdenime sxvadasxva Sinauri cxovelis konturi erTmaneTzea dadebuli, moswav-
leebma unda amoicnon, sul ramdeni cxovelia da daasaxelon isini (Zroxa, cxeni, ZaRli...).
gakveTili 44
Tema: cxovelTa samyaro
gakveTilis saTauri: Sinauri frinvelebi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon frinvelebis Sedareba ZuZumwovreb-
Tan da TvalsaCino ganmasxvavebeli niSnebis dasaxeleba;
Sinauri frinvelebis amocnoba da dasaxeleba;
xmianobis mixedviT Sinauri frinvelebis garCeva;
sxeulebis amocnoba, aRwera, daxarisxeba;
pirad mosazrebebze dayrdnobiT kiTxvaze pasuxis gacema;
komunikaciis sxvadasxva formis gamoyeneba;
sxvadasxva cxovelis sxeulis nawilebis aRwera/Sedareba.
117
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag., naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
aRwers da adarebs erTmaneTs sxvadasxva cxovels sxeulis
nawilebis (mag., Tavi, kidurebi, kudi, yurebi, niskarti,
frTebi, xorTumi) mixedviT;
ayalibebs kiTxvas sxvadasxva garemoSi mobinadre
mcenareebis/cxovelebis Sesadareblad. eZebs pasuxebs:
akvirdeba da adarebs saklaso oTaxSi, skolis ezoSi,
lokalur garemoSi mzard sxvadasxva mcenares (mag., foT-
lebis formis an zomis mixedviT, Reroebis formis, sisqis
an sigrZis mixedviT, yvavilebis feris an zomis mixedviT)
an/da cxovels (mag., Wiayela, lokokina, pepela, Wiamaia);
gadmoscems dakvirvebis Sedegebs sxvadasxva formiT
(zepiri metyvelebiT, naxatiT, kolaJiT, fotoebis saSu-
alebiT).
saWiro masala: patara webovani furclebi (stikerebi), feradi fanqre-
bi an flomasterebi; mamlis, dedlis, batis da indauris
suraTebi.
gakveTilis msvleloba:
1. samuSao rveulSi muSaoba (4-5 wT)
118
bibilo Seedreba Cems maRals da broweuliviT wiTel bibilosa? romel qaTams aqvs iseTi
ferad-feradi da lamazi bumbuli, rogoric me? romel qaTams asxia fexebze iseTi koxta
dezebi, rogoric me? visa aqvs CemsaviT didi da Zlieri niskarti? romeli frinveli gebu-
lobs pirvelad gaTenebis moaxloebas da aRviZebs adamianebs? mxolod me da sxva aravin.~
maswavlebeli dafaze Camowers ramdenime sityvas am teqstidan, romlebic SesaZloa
ucnobi iyos bavSvebisTvis. esenia: varia, kruxi, niskarti, dezi, bibilo. am sityvebis kar-
gad gasaazreblad moswavleebs awyvilebs da aZlevs davalebebs samuSao rveulSi:
a) mamlis mocemul naxatze amoicnon bibilo, dezebi, niskarti da xazebiT daukavSiron
Sesabamis sityvebs (maswavleblis damatebiTi kiTxvebi: sad hqonia mamals bibilo? dezi?
niskarti?);
b) gaaferadon mamlis suraTi (unda gamoikveTos mamlis bumbulebis feradovneba);
g) dafiqrdnen, erTmaneTSi imsjelon da upasuxon kiTxvebs:
– romel qaTams hqvia kruxi? (romelsac wiwilebi hyavs);
– romel qaTams hqvia varia? (zrdadaumTavrebel qaTams, sanam kvercxis debas daiwyebdes).
119
gakveTili 45
Tema: cxovelTa samyaro
gakveTilis saTauri: zogi dadis, zogic daxoxavs
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon cocxali sxeulis aRwera arsebiTi
niSan-Tvisebebis mixedviT;
qvewarmavlebis da ZuZumwovrebis gansxvavebis aRmoCena
da dasaxeleba;
sxvadasxva cxovelis Sedareba sxeulis nawilebis mixed-
viT;
moswavleebis analitikuri azrovnebis unaris ganviTa-
rebis xelSewyoba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
aRwers da adarebs erTmaneTs sxvadasxva cxovels sxeulis
nawilebis (mag., Tavi, kidurebi, kudi, yurebi, niskarti,
frTebi, xorTumi) mixedviT;
ajgufebs cocxal sxeulebs mcenareebad da cxovelebad,
asabuTebs sakuTar gadawyvetilebas;
ayalibebs kiTxvas sxvadasxva garemoSi mobinadre mcena-
reebis/cxovelebis Sesadareblad. eZebs pasuxebs:
akvirdeba da adarebs saklaso oTaxSi, skolis ezoSi,
lokalur garemoSi mzard sxvadasxva mcenares (mag., foT-
lebis formis an zomis mixedviT, Reroebis formis, sisqis
an sigrZis mixedviT, yvavilebis feris an zomis mixedviT)
an/da cxovels (mag., Wiayela, lokokina, pepela, Wiamaia);
gadmoscems dakvirvebis Sedegebs sxvadasxva formiT
(zepiri metyvelebiT, naxatiT, kolaJiT, fotoebis saSu-
alebiT).
saWiro masala: makrateli, feradi fanqrebi an flomasterebi, furclebi
cxovelTa saxelebiT.
gakveTilis msvleloba:
1. Sesavali saubari (2-3 wT)
120
2. saxelmZRvaneloze muSaoba (3-5 wT)
samuSao rveulis Sesabamisi gverdis qveda nawilSi xatia ramdenime cxovelis konturi
or rigad. esenia: vefxvi, Sveli, zRarbi, kenguru, xvliki, niangi, gveli, ku.
moswavleebma unda imuSaon individualurad.
maT eZlevaT Semdegi davalebebi:
a) gaaferadon mocemuli konturebi;
b) gamoWran CarCos xazebze yvela naxati;
g) daasaxelon mocemuli cxovelebi (es SeiZleba moxdes frontaluradac).
d) furclebi ukana mxridan danomron ase:
xvliki – 1
zRarbi – 2
niangi – 3
vefxvi – 4
ku – 5
gveli – 6
Sveli – 7
kenguru – 8
6. jgufuri muSaoba
121
cados isic Tqvas, Tu ra hqvia am cxovelis naSiers (lomisas – bokveri, daTvisas – beli,
Svlisas – nukri, kurdRlisas – baWia, gvelisas – wiwili).
maswavlebels moZiebuli aqvs zogierTi gareuli cxovelis xmis Canaweri. asmeninebs
moswavleebs, romlebmac xmianobiT unda amoicnon cxovelebi.
gakveTili 46
Tema: cxovelTa samyaro
gakveTilis saTauri: wylis binadrebi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon wylis binadari zogierTi cxovelis
amocnoba da dasaxeleba;
dakvirvebis unaris ganviTareba;
martivi kvlevis safuZvelze daskvnebis gamotana (qer-
clebis, farflebis mniSvnelobis dadgena);
fragmentebisgan cxovelis mTliani modelis Seqmna;
wylis binadrebis gadaadgilebis saSualebebze msjeloba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag., naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
aRwers da adarebs erTmaneTs sxvadasxva cxovels sxeulis
nawilebis (mag., Tavi, kidurebi, kudi, yurebi, niskarti,
frTebi, xorTumi) mixedviT;
awyobs fragmentebisgan mcenareebis, cxovelebisa da
adamianis mTliani sxeulis models;
ayalibebs kiTxvas sxvadasxva garemoSi mobinadre mcena-
reebis/cxovelebis Sesadareblad. eZebs pasuxebs: akvir-
deba da adarebs saklaso oTaxSi, skolis ezoSi, loka-
lur garemoSi mzard sxvadasxva mcenares (mag., foTlebis
formis an zomis mixedviT, Reroebis formis, sisqis an
sigrZis mixedviT, yvavilebis feris an zomis mixedviT) an/
da cxovels (mag., Wiayela, lokokina, pepela, Wiamaia); gad-
moscems dakvirvebis Sedegebs sxvadasxva formiT (zepiri
metyvelebiT, naxatiT, kolaJiT, fotoebis saSualebiT).
saWiro masala: makrateli, feradi fanqrebi an flomasterebi, webo,
feradi furclebi danarTidan, Tabaxis furclebi.
122
gakveTilis msvleloba:
1. saxelmZRvaneloze muSaoba (10-12 wT)
4. muSaoba aplikaciaze
123
gakveTili 47
Tema: cxovelTa samyaro
gakveTilis saTauri: frinvelTa xmebi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon zogierTi gareuli frinvelis amoc-
noba da dasaxeleba;
xmianobis mixedviT zogierTi frinvelis garCeva;
frinvelTa gadaadgilebis saSualebebze msjeloba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag., naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
aRwers da adarebs erTmaneTs sxvadasxva cxovels sxeulis
nawilebis (mag., Tavi, kidurebi, kudi, yurebi, niskarti,
frTebi, xorTumi) mixedviT.
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi.
gakveTilis msvleloba:
1. saxelmZRvaneloze muSaoba (10-12 wT)
samuSao rveulis Sesabamisi gverdis zeda nawilSi mocemulia ori CarCo. erTSi (awe-
ria `Sinauri frinvelebi~) daxatulia qaTami, bati, ixvi da mercxali, meoreSi (warweriT
`gareuli frinvelebi~) – bu, arwivi, ofofi da indauri.
moswavleebma individualurad unda amoicnon, Tu romel CarCoSi romeli frinvelia
`zedmeti~ (pirvelSi mercxali, meoreSi – indauri), Semoxazon da ganmarton, Tu ratom
fiqroben ase; naxatebi gaaferadon.
maswavlebeli dafaze an didi formatis qaRaldze (romelsac akravs kedelze) erT sve-
tad Camowers Semdegi frinvelebis saxelebs: mtredi, yvavi, mercxali, beRura, bulbuli.
mis gverdiT, meore svetad, wers sityvebs: galobs, WikWikebs, JRurtulebs, yrantalebs
da RuRunebs.
124
maswavlebeli bavSvebs eubneba, rom frinvelebi sxvadasxvanair bgerebs gamoscemen,
zogi galobs, zogi WikWikebs, zogi JRurtulebs da a.S. zogierTi xma Zalian sasiamovno
mosasmenia (galoba, WikWiki...), zogi frinvelis xma arasasiamovnod JRers.
`rogor fiqrobT, Camowerili frinvelebidan romeli WikWikebs?~ – ekiTxeba maswavle-
beli moswavleebs da pasuxis miRebis Semdeg mercxals xaziT akavSirebs sityva `WikWikTan~.
ase iqceva igi yvela sxva SemTxvevaSic. Tu bavSvebma ver amoicnes, mxolod am SemTxvevaSi
exmareba maT maswavlebeli. sabolood unda daadginon, rom mtredi RuRunebs, yvavi yran-
talebs, bulbuli galobs da beRura JRurtulebs.
gakveTili 48
Tema: cxovelTa samyaro
gakveTilis saTauri: patara eqvsfexa cxovelebi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon sasargeblo da zianis momtani mwe-
rebis dasaxeleba da martivad daxasiaTeba;
Seswavlis obieqtze dakvirveba martivi xelsawyoebis
daxmarebiT;
ilustraciaze sxeulis amocnoba da dasaxeleba;
moswavleTa SemoqmedebiTi unarebis ganviTarebis xelSew-
yoba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
amoicnobs da asaxelebs nacnobi mcenareebis ZiriTad
nawilebs (mag., Rero, foToli, fesvi, yvavili, nayofi);
ayalibebs kiTxvas sxvadasxva garemoSi mobinadre mcena-
reebis/cxovelebis Sesadareblad.
eZebs pasuxebs: akvirdeba da adarebs saklaso oTaxSi, sko-
125
lis ezoSi, lokalur garemoSi mzard sxvadasxva mcenares
(mag., foTlebis formis an zomis mixedviT, Reroebis
formis, sisqis an sigrZis mixedviT, yvavilebis feris an
zomis mixedviT) an/da cxovels (mag., Wiayela, lokokina,
pepela, Wiamaia); gadmoscems dakvirvebis Sedegebs sxva-
dasxva formiT (zepiri metyvelebiT, naxatiT, kolaJiT,
fotoebis saSualebiT).
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi, asanTis Rerebi.
gakveTilis msvleloba:
1. saxelmZRvaneloze muSaoba (7-8 wT)
mocemulia ori CarCo. erT CarCoSi, romelsac aweria `romelia frinveli~, xatia
pepela, buzi, mercxali da nemsiylapia; meore CarCoSi (warweriT, romeli ar aris `mwe-
ri~) – futkari, xoWo, WiaYyela, WianWvela. moswavle amjerad individualurad muSa-
obs, man pirvel CarCoSi unda amoicnos frinveli (mercxali) da Semoxazos. meore
CarCoSi unda amoicnos romeli ar aris mweri (Wiayela) da Semoxazos. Semdeg kvlav
frontalurad unda Semowmdes davaleba da imsjelon. bolos moswavleebi naxatebs
aferadeben.
maswavlebeli klass yofs jgufebad da avalebs, wignSi mocemuli ori suraTis mixed-
viT Seadginon patara moTxroba.
pirvel suraTze xatia mefutkre, romelic pirbadiT muSaobs skebTan. mas uaxlovdebi-
an bavSvebi. meore suraTze Cans, rom bavSvebi ukan morbian da futkrebis gundi mosdevT.
maswavlebeli iwyebs saubars amave Temaze. amisTvis is iyenebs Semdeg kiTxvebs:
– ra sargebloba moaqvT futkrebs adamianebisTvis?
– ra aris ska? fiWa? cvili?..
– ras amzadeben cvilisgan? (sanTels)
– ratom uyvars futkars surnelovani yvavilebi?
– risTvis sWirdeba Sxamiani nestari futkars?
maswavlebels moswavleebTan erTad gamoaqvs daskvna, rom arseboben sasargeblo da
zianis momtani mwerebi. igi svams daaxloebiT aseT kiTxvebs:
– `romeli mweri/ebi binadroben adamianTa saxlebSi?~
126
– `romeli mweri ibudebs xolme TmebSi?~
– `romeli mweri kbens adamians da swovs sisxls?~
– `romeli mweri Wams da afuWebs tansacmels?~
– `romeli mwerebi avrceleben daavadebebs?~
6. dakvirveba
8. saSinao davaleba
gakveTili 49
Tema: cxovelTa samyaro
gakveTilis saTauri: zooparkSi
gakveTilis miznebi: moswavleebma gaacnobieron, rom zooparkis galiebSi
ZiriTadad aTavseben gareul cxovelebs da ara Sinaurs;
moswavleebma SeZlon `zooparkis~ cxovelebis dasaxeleba
da maTi martivad daxasiaTeba;
sxeulis amocnoba, aRwera, daxarisxeba;
komunikacis sxvadasxva formis gamoyeneba;
sxvadasxva cxovelis aRwera, dajgufeba da Sedareba.
xeli Seewyos moswavleebis Semecnebis sxvadasxva unaris
(`mravalmxrivi inteleqtis~) ganviTarebas.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.I.3. moswavlem unda SeZlos cocxali sxeulebis aRwera
arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
127
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
aRwers da adarebs erTmaneTs sxvadasxva cxovels sxeulis
nawilebis (mag., Tavi, kidurebi, kudi, yurebi, niskarti,
frTebi, xorTumi) mixedviT;
ajgufebs cocxal sxeulebs mcenareebad da cxovelebad,
asabuTebs sakuTar gadawyvetilebas;
ayalibebs kiTxvas sxvadasxva garemoSi mobinadre mcena-
reebis/cxovelebis Sesadareblad.
eZebs pasuxebs: akvirdeba da adarebs saklaso oTaxSi, sko-
lis ezoSi, lokalur garemoSi mzard sxvadasxva mcenares
(mag., foTlebis formis an zomis mixedviT, Reroebis
formis, sisqis an sigrZis mixedviT, yvavilebis feris an
zomis mixedviT) an/da cxovels (mag., Wiayela, lokokina,
pepela, Wiamaia); gadmoscems dakvirvebis Sedegebs sxva-
dasxva formiT (zepiri metyvelebiT, naxatiT, kolaJiT,
fotoebis saSualebiT).
saWiro masala: saTamaSo cxovelebi, feradi fanqrebi an flomasterebi.
gakveTilis msvleloba:
1. jgufebSi muSaoba (15-18 wT)
128
– Tqven Soris vis aqvs (vis unaxavs) akvariumi?
– rogoria igi?
rveulSi mocemuli gverdis qveda nawilSi xatia Jirafi, niangi da spilo. iqve xatia sami
sxvadasxvanairi galia. moswavleebi unda mixvdnen, romeli galia romeli cxovelisTvis
aris gankuTvnili da xazebiT daakavSiron. Semdeg naxati unda gaaferadon.
gakveTili 50
Tema: kosmosi
gakveTilis saTauri: teleskopi, mikroskopi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon ciur sxeulebze dakvirveba;
martivi kiTxvebis dasma da varaudebis gamoTqma;
martivi xelsawyoebis gamoyenebiT Seswavlis obieqtze
dakvirveba;
Sesaswavli movlenis Sesaxeb martivi kiTxvebis dasma;
martivi xelsawyoebis daxmarebiT dakvirveba;
praqtikul aqtivobebSi monawileoba;
adamianis SegrZnebis organoebis (Tvali) mniSvnelobis
gaazreba;
Sedegebis zepiri an misTvis sasurveli formiT gad-
mocema.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: svams martiv kiTxvebs Sesaswavli sxeulis/movlenis
Sesaxeb;
akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag., naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
asaxelebs adamianis SegrZnebis organoebs da maT fun-
129
qciebs (mag., Tvali – „vxedav“, yuri -„vismen“, ena – „Sevi-
grZnob gemos“, cxviri – „SevigrZnob suns“, kani – „Sevi-
grZnob siTbosa da sicives, gluv an xorklian zedapirs“);
msjelobs SegrZnebebisa da SegrZnebis organoebis mniS-
vnelobaze adamianisaTvis (mag., sakvebis vargisianobis
dadgena, quCaSi usafrTxod moZraoba) da cxovelebisaT-
vis (mag., safrTxis droulad aRmoCena, sakvebis mopoveba,
TavSesafris moZebna);
iyenebs sxvadasxva martiv xelsawyos (lupa, fonendosko-
pi) SegrZnebis gaZlierebis mizniT da aRwers sxeulis
Tvisebebs, romlebic am xelsawyoebis gamoyenebisas gax-
da TvalsaCino.
saWiro masala: lupa, foToli – yvela moswavlisTvis, 1 mikroskopi,
videofilmi.
gakveTilis msvleloba:
1. mecniereba da teqnika (4-5 wT)
maswavlebeli:
– dahkvirvebixar Tu ara Ramis cas? ras xedav RamiT caze?
garda im varskvlavebisa, romlebsac Cven SeuiaraRebeli TvaliT vxedavT, caze uamravi
sxva varskvlavicaa, romelTac ver vxedavT. maT danaxvaSi teleskopi gvexmareba.
130
teleskopi mikroskops hgavs, orive adamians exmareba TvalisTvis SeumCneveli sxeulebis
danaxvaSi.
Tqven mikroskopis saSualebiT naxeT foTlis unciresi nawilakebi, romelsac Seui-
araRebeli TvaliT verc ki amCnevdiT.
teleskopis gamogonebiT ki adamianma didi xnis ocneba aisrula, SeZlo ciuri sxeulebis,
romlebic Cvengan Zalian Sorsaa, moaxloeba da maTze dakvirveba.
am Temas momdevno gakveTilze ufro dawvrilebiT ganvixilavT.
gakveTili 51
Tema: kosmosi
gakveTilis saTauri: ciuri sxeulebi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon ciur sxeulebze dakvirveba;
martivi kiTxvebis dasma da varaudebis gamoTqma;
martivi xelsawyoebis gamoyenebiT Seswavlis obieqtze
dakvirveba;
Sesaswavli movlenis Sesaxeb martivi kiTxvebis dasma.
gakveTilis msvleloba: moswavleebma SeZlon praqtikul aqtivobebSi monawi-
leoba;
martivi xelsawyoebis gamoyenebiT dakvirvebis unaris
ganviTareba;
ciuri sxeulebis amocnoba da aRwera;
piradi mosazrebebis/ dakvirvebis Sedegebis gadmocema/
dasabuTeba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.1.4. moswavlem unda SeZlos sxeulebis Sedareba Semad-
geneli nivTierebis/masalis Tvisebebis mixedviT.
bun.I.5. moswavlem unda SeZlos lokaluri garemos aRwera
da masSi orientireba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: svams martiv kiTxvebs Sesaswavli sxeulis/movlenis
Sesaxeb;
akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
131
aRwers mis irgvliv arsebul sxeulebs da saubrobs maT
Semadgenel nivTierebaze/masalaze (mag., makrateli –
rkina, rveuli – qaRaldi, saSleli-rezini);
ajgufebs erTnairi nivTierebisgan/masalisagan damzade-
bul sxeulebs;
iyenebs Sesabamis mimarTebiT terminebs (mag., Sors, axlos,
Cemgan marjvniv, Cem zemoT, qvemoT) da gansazRvravs sko-
lis teritoriaze arsebuli obieqtebis mdebareobas
sakuTari Tavis mimarT;
dakvirvebis safuZvelze qmnis skolis naxats, saubrobs
im detalebze, romlebmac misi gansakuTrebuli interesi
gamoiwvia.
saWiro masala: Toki, videomasala kosmosze (mzesa da dedamiwaze), fera-
di fanqrebi an flomasterebi.
gakveTilis msvleloba:
1. saubari (10-15 wT)
maswavlebeli:
albaT yvelas ginaxavT ca RamiT. gansakuTrebiT maSin aris is saintereso, roca mow-
mendilia.
– ras xedavT caze?
Tqven warmoidgineT, garda im varskvlavebisa, romlebsac vxedavT, aris uamravi sxva
varskvlavi, romelic Cveni TvalisTvis uxilavia. maT danaxvaSi gvexmareba xelsawyo,
romelsac teleskopi hqvia.
saqarTveloSi yvelaze didi teleskopi abasTumnis observatoriaSia.
observatoriaSi teleskopis daxmarebiT akvirdebian mzis, mTvaris, varskvlavebisa da
planetebis moZraobas da cis TaRze maT gadaadgilebas. observatoriebs umetesad mTaSi
ageben, sadac haeri ufro sufTa, gamWvirvalea da xilvadobac ukeTesia. dRes observa-
toriebi mowyobilia kosmosur xomaldebzec.
daimaxsovreT, teleskopi aris xelsawyo, romelsac iyeneben ciur obieqtebze dasak-
virveblad.
mze varskvlavia, romelic CvenTan yvelaze axlos imyofeba. isic, sxva varskvlavebis
msgavsad, gavarvarebulia da amitomac anaTebs. mze erTaderTi varskvlavia, romelsac dRisiT
vxedavT. ufro metic, dedamiwa swored misgan iRebs siTbosa da sinaTles, rac masze sicocx-
lis arsebobis aucilebeli pirobaa. mzis sinaTle Cvenamde daaxloebiT 8 wuTSi aRwevs.
adamianebi ciur sxeulebs uZvelesi droidan akvirdebodnen da swavlobdnen. dRes,
teqnikis ganviTarebasTan erTad, planetebsa da verskvlavebs dedamiwidan teleskopiT
akvirdebian. garda amisa, kosmosSi xomaldebsac uSveben, saidanac SesaZlebelia maTTvis
axlo manZilidan fotoebis gadaReba, dakvirveba, kvleva da a.S.
132
kosmosidan dedamiwa cisferi Cans, radgan misi zedapiris didi nawili wyliT aris
dafaruli.
dedamiwa planetaa, romelic mzis garSemo mogzaurobs.
– rogor fiqrob, mzesTan axlos myof planetaze iqneba meti siTbo, Tu Sors mde-
bareze?
– Seni azriT, romel planetaze aris SesaZlebeli sicocxle, sadac Zalian civa, Zalian
cxela, Tu zomieri temperaturaa?
– ra hqvia adamians, romelic kosmosuri xomaldiT mogzaurobs?
– rogor ggoniaT, SesaZlebelia sxva planetazec arsebobdes sicocxle?
– garda siTbosi, kidev ra aris aucilebeli sicocxlisaTvis?
CamoTvaleT yvelaferi, rac sicocxlisTvis aucilebelia (siTbo, wyali, haeri). sab-
olood moswavleebma unda gaakeTon daskvna, rom yvelaferi es dedamiwaze arsebobs.
yuradRebiT daakvirdi Sens wignSi mocemul suraTs da upasuxe kiTxvebs:
– xom ar iciT, ramden xans undeba dedamiwa mzis irgvliv Semovlas? (1 weliwadi.)
– zamTarSi nakleb Tbila, gamoicaniT ratom? gazafxulze?
133
gakveTili 52
Tema: kosmosi
gakveTilis saTauri: mogzauroba kosmosSi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon Seswavlis obieqtze dakvirveba;
mis irgvliv arsebuli sxeulebis aRwera;
mimarTebiTi terminebis gamoyeneba;
ilustraciasa da realobaSi sxeulebis amocnoba, aRwera,
daxarisxeba;
dakvirvebis safuZvelze kiTxvebze pasuxis gacema;
moswavleebma SeZlon sididis mixedviT mzis, dedamiwisa
da mTvaris Sedareba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.1.4. moswavlem unda SeZlos sxeulebis Sedareba Semad-
geneli nivTierebis/masalis Tvisebebis mixedviT.
bun.I.5. moswavlem unda SeZlos lokaluri garemos aRwera
da masSi orientireba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: svams martiv kiTxvebs Sesaswavli sxeulis/movlenis Ses-
axeb;
akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
aRwers mis irgvliv arsebul sxeulebs da saubrobs maT
Semadgenel nivTierebaze/masalaze (mag., makrateli –
rkina, rveuli – qaRaldi, saSleli – rezini);
iyenebs Sesabamis mimarTebiT terminebs (mag., Sors, axlos,
Cemgan marjvniv, Cem zemoT, qvemoT) da gansazRvravs
skolis teritoriaze arsebuli obieqtebis mdebareobas
sakuTari Tavis mimarT.
saWiro masala: sami sxvadasxva zomis burTi (didi, saSualo, patara),
videomasala kosmosze.
gakveTilis msvleloba:
1. saxelmZRvaneloze muSaoba (6-7 wT)
134
– Tqvenc ase warmogedginaT mze, mTvare, dedamiwa?
– rogori yofila dedamiwa sinamdvileSi (an – marTlac, rogori yofila dedamiwa? –
moswavleebma termini `sfero~ jer ar ician, amitom vambobT, rom burTiseburia, burTis
formisaa).
– rogori yofila mze? mTvare?
– ra dainaxeT iseTi, rac ar icodiT?
samuSao rveulis Sesabamis gverdze xatia kosmosuri xomaldi, romelSic sxedan Cveni
personaJebi. `ras dainaxaven bavSvebi kosmosSi?~ moswavleebma unda Caxaton mze, dedami-
wa, mTvare, varskvlavebi.
samuSaos dasrulebisa da naxatebis daTvalierebis Semdeg maswavlebeli ekiTxeba ram-
denime moswavles:
– rogori formisaa dedamiwa Sens naxatze – kuTxeebiani? aba rogori?
– mze rogori formisaa? mTvare?
– Seni azriT, dedamiwa ufro didia, Tu mTvare? mze Tu dedamiwa?
– rogor fiqrob, varskvlavebi marTla aseTi patarebi arian?
5. ilustrireba burTebiT
135
imis gasagebad, Tu rogor asxivebs siTbos mze, maswavlebeli anTebs magidis lampas.
maswavleblis miTiTebiT romelime moswavles xeli miaqvs anTebul naTurasTan axlos
da grZnobs misgan wamosul siTbos. rac ufro Sordeba xeli naTuras, miT nakleb siT-
bos Rebulobs is. didi manZilidan naTuris siTbo aRar igrZnoba, Tumca mis naTebas
mainc vxedavT. asevea varskvlavebic, maTgan sinaTle aRwevs Cvenamde, siTbo ki siSoris
gamo ver aRwevs. mzisgan ki mudmivad viRebT siTbosac da sinaTlesac.
gakveTili 53
Tema: kosmosi
gakveTilis saTauri: ra moxdeba, mze rom `Caqres~?
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon dRe-Ramis ganmavlobaSi dakvirveba-
di cvlilebebis dasaxeleba;
weliwadis droebis dasaxeleba, Sedareba;
mimarTebiTi terminebis gamoyeneba;
praqtikul aqtivobebSi monawileoba;
sxeulebis da movlenebis ilustraciasa da realobaSi
amocnoba, aRwera;
komunikaciis sxvadasxva formis gamoyeneba;
xeli Seewyos moswavleebSi warmosaxvisa da fantaziis
unaris ganviTarebas.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.I.5. moswavlem unda SeZlos lokaluri garemos aRwera
da masSi orientireba.
bun.I.6. moswavlem unda SeZlos dRe-Ramesa da weliwadis
droebTan dakavSirebuli cvlilebebis aRwera.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas;
iyenebs Sesabamis mimarTebiT terminebs (mag., Sors, axlos,
Cemgan marjvniv, Cem zemoT, qvemoT) da gansazRvravs sko-
lis teritoriaze arsebuli obieqtebis mdebareobas
sakuTari Tavis mimarT;
asaxelebs dakvirvebad cvlilebebs dRe-Ramis ganmav-
lobaSi;
asaxelebs da adarebs erTmaneTs weliwadis droebs,
136
msjelobs maT ganmasxvavebel niSnebze, saubrobs
TiToeuli maTganisaTvis damaxasiaTebel amindze.
saWiro masala: fanari, burTi, feradi fanqrebi an flomasterebi, Taba-
xis furclebi.
gakveTilis msvleloba:
1. saxelmZRvaneloze muSaoba (5-6 wT)
moswavleebma wina mecadineobebidan ukve ician, rom mze Tavisi sxivebiT aTbobs deda-
miwas. axla maswavlebeli svams SekiTxvas:
– yovelTvis erTnairad aTbobs mze dedamiwas? (anu weliwadis yvela dros erTnairad
Tbeba Cveni qveyana mzis sxivebiT?).
am kiTxvaze sasurvelia gaimarTos diskusia, gamoikveTos azri, rom gazafxulze, zaf-
xulSi, Semodgomasa da zamTarSi Cveni qveyana mzis sxivebiT erTnairad ar Tbeba (amis
mizezebze axla ar vsaubrobT).
saxelmZRvanelos Sesabamis gverdze mocemulia oTxi suraTi da warwerebi: gazafxuli,
zafxuli, Semodgoma, zamTari.
moswavleebma damoukideblad unda imuSaon am davalebaze, gaiazron weliwadis romel
dros gamoxatavs TiToeuli suraTi. axsnan da daasabuTon TavianTi mosazreba.
maswavlebeli klass yofs 4 jgufad. jgufebs urigebs TiTo Tabaxis furcels, erTs
aweria mze, meores – mTvare, mesames – varskvlavebi, meoTxes – dedamiwa. Sesabamisad, erTi
jgufi mzea, meore – mTvare, mesame – varskvlavebi, meoTxe – dedamiwa.
Semdeg morigeobiT TiToeul jgufs sxva jgufebis moswavleebi usvamen maTTvis sain-
tereso kiTxvebs da pasuxebs ismenen (magaliTad, `mTvares~ usvamen kiTxvebs mTvareze,
`mTvaris bavSvebi~ ki TavianT warmosaxvaze dayrdnobiT originalur pasuxebs iZlevian).
137
5. samuSao rveulSi muSaoba (4-5 wT)
samuSao rveulis mocemul gverdze Cvens megobrebs daxmareba sWirdebaT, raTa davale-
ba Seasrulon. moswavleebi maT unda daexmaron am naxatebSi garkveuli kanonzomierebis
aRmoCenasa da carieli ujrebis SevsebaSi.
gakveTili 54
Tema: zafxuli
gakveTilis saTauri: zafxulic movida
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon zafxulis, rogorc weliwadis erT-
erTi drois daxasiaTeba;
movlenebis ilustraciaze da realobaSi amocnoba/
aRwera;
SegrZnebis organoebis dasaxeleba da maTi funqciebis
gacnobiereba;
dakvirvebadi cvlilebebis dasaxeleba;
tansacmlis daxarisxeba weliwadis droebis mixedviT;
138
zafxulis Tveebis CamoTvla da bunebaSi mimdinare Tval-
saCino cvlilebebis aRwera;
xeli Seewyos moswavleebis logikuri azrovnebis unaris
ganviTarebas.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
bun.I.6. moswavlem unda SeZlos dRe-Ramesa da weliwadis
droebTan dakavSirebuli cvlilebebis aRwera.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
asaxelebs adamianis SegrZnebis organoebs da maT fun-
qciebs (mag., Tvali – „vxedav“, yuri -„vismen“, ena – „Sevi-
grZnob gemos“, cxviri – „SevigrZnob suns“, kani – „Sevi-
grZnob siTbosa da sicives, gluv an xorklian zedapirs“);
msjelobs SegrZnebebisa da SegrZnebis organoebis mniS-
vnelobaze adamianisaTvis (mag., sakvebis vargisianobis
dadgena, quCaSi usafrTxod moZraoba) da cxovelebisaT-
vis (mag., safrTxis droulad aRmoCena, sakvebis mopoveba,
TavSesafris moZebna);
asaxelebs dakvirvebad cvlilebebs dRe-Ramis ganmav-
lobaSi;
ganasxvavebs dRe-Ramis monakveTebs – dila, SuadRe, saR-
amo, Rame da ukavSirebs sakuTar aqtivobas/saqmianobas;
asaxelebs da adarebs erTmaneTs weliwadis droebs,
msjelobs maT ganmasxvavebel niSnebze, saubrobs TiToe-
uli maTganisaTvis damaxasiaTebel amindze;
CamoTvlis weliwadis droebis mixedviT adamianis saqmi-
anobis (mag., mcenareebis dargva, rTveli, mosavlis aRe-
ba), cxovelebis qcevis (mag., frinvelebis gadafrena,
zamTris Zili) da mcenareebisaTvis damaxasiaTebeli
cvlilebebis (mag., yvaviloba, foTolcvena) magaliTebs.
axarisxebs tansacmels weliwadis droebis mixedviT.
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi.
gakveTilis msvleloba:
1. moTxrobis mosmena da weliwadis drois amocnoba (4-5 wT)
maswavlebeli bavSvebs aZlevs aseT davalebas: maT unda moisminon maswavleblis wakiT-
xuli teqsti da amoicnon, weliwadis romeli droa aRwerili.
`am dros udidesi dReebia: ToTxmeti saaTis ganmavlobaSi mze cas ar Sordeba. ai, Suad-
Rem moatana, mze maRla avida da dedamiwas swored Sua cidan dahyurebs. am dros ara Tu
kaci mzes Tvals ver gausworebs, ganaTebuli cisa da dedamiwis yurebac ki Znelia. cac,
mindoric, mdinareebic, haeric metad brwyinvale naTeliT aris mofenili. saSineli sicxea,
papanaqebaa. tyesa da WalaSi sicxisagan daqancul frinvelebs ena gamouyviaT da sacoda-
vad qaqaneben.
139
mTeli mindori am dros sxvadasxva mweriT aris mofenili, mravali Wreli pepela saamu-
rad dafrinavs. oqrosferi futkari am dros muyaiTad irjeba cacxvis xeze da surnelovan
yvavilebze, saidanac tkbil wvens swuwnis Taflis gasakeTeblad... budrugana WianWve-
la miwis qveS sazamTrod sazrdos agrovebs; ciyvi gamxmar kakals dauzogavad zidavs da
zidavs fuRuroSi. ase xarobs, Sromobs da siamovnebs yoveli suldgmuli~.
(i. gogebaSvilis `zafxulis~ mixedviT)
moswavleebi aTvaliereben saxelmZRvaneloSi mocemul fotoebs da maswavlebeli
uambobs, rogor SeiZleba zafxulSi dasveneba.
imave gverdis qveda nawilSi Tqvens Tanatolebs logikuri amocana aqvT gadasawyveti –
unda amoicnon da Seavson carieli ujra mocemul kvadratSi. maswavlebeli moswavleebs
sTxovs, daexmaron Cveni wignis personaJebs davalebis SesrulebaSi (samuSao SeiZleba
Sesruldes wyvilebSi an individualurad).
140
6. roluri TamaSi (2-3 wT)
maswavlebeli klass yofs 4 jgufad da sTavazobs maT yuTSi Cayrili feradi furcle-
bidan amoiRon erTi da daukavSiron igi weliwadis dros. axsnan, ratom daukavSires igi
weliwadis am dros. Semdeg TiToeulma jgufma unda moifiqros da morigeobiT dadgas scena
am droze. yovel jerze sxva jgufis moswavleebma unda amoicnon warmodgenis Sinaarsi.
gakveTili 55
Tema: zafxuli
gakveTilis saTauri: Cveni sofeli
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon qalaqisa da soflis garemos Sedar-
eba, aRwera, daxasiaTeba;
soflisa da qalaqis sacxovrebeli saxlebis Sedareba da
aRwera;
qalaqis mcxovrebTa da soflis mkvidrTa saqmianobis
aRwera;
sxeulebis amocnoba da aRwera ilustraciis mixedviT;
saWiro informaciis Segroveba;
pirad mosazrebebze dayrdnoba;
komunikaciis sxvadasxva formis gamoyeneba;
dakvirvebis safuZvelze naxatis Seqmna;
weliwadis droebis mixedviT adamianis saqmianobis aRw-
era.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.I.5. moswavlem unda SeZlos lokaluri garemos aRwera
da masSi orientireba.
bun.I.6. moswavlem unda SeZlos dRe-Ramesa da weliwadis
droebTan dakavSirebuli cvlilebebis aRwera.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
dakvirvebis safuZvelze qmnis skolis naxats, saubrobs
im detalebze, romlebmac misi gansakuTrebuli interesi
gamoiwvia;
CamoTvlis weliwadis droebis mixedviT adamianis saqmi-
141
anobis (mag., mcenareebis dargva, rTveli, mosavlis aRe-
ba), cxovelebis qcevis (mag., frinvelebis gadafrena,
zamTris Zili) da mcenareebisaTvis damaxasiaTebeli
cvlilebebis (mag., yvaviloba, foTolcvena) magaliTebs.
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi, Tabaxis an didi for-
matis furclebi.
gakveTilis msvleloba:
1. saubari soflis Sesaxeb (5-6 wT)
142
5. jgufebSi muSaoba
maswavlebeli klass yofs jgufebad da dafaze svetSi Camowers sityvebs: qoxi, wisqvi-
li, gomuri, Robe, orRobe, bostani, Tivis zvini, Wa, wyaro, mdinare, gube, xexili, Sinauri
cxovelebi.
Tavdapirvelad gaarCeven am sityvebs, vinaidan zogierTi maTgani SesaZloa ucnobi
iyos bavSvebis nawilisTvis.
Semdeg maswavlebli sTxovs jgufebs, rom Tabaxis (an 3A formatis) furcelze daxaton
sofeli, romelSic asaxuli iqneba dafaze mocemuli sityvebi (yvela an nawilobriv).
prezentaciis dros yvela jgufi warmoadgens Tavis naxats da aRniSnavs, Tu romeli
sagnebi gadaitanes dafidan furcelze.
gakveTili 56
Tema: zafxuli
gakveTilis saTauri: eqskursia klasis `tyeSi~
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon bunebaSi eqskursiisTvis saWiro
nivTebis sworad SerCeva;
garemoSi sisufTavis dacvis moTxovnilebis gamomuSaveba;
martivi kiTxvebis dasma;
kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro monacemebis Segroveba,
CaniSvna.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: svams martiv kiTxvebs Sesaswavli sxeulis/movlenis
Sesaxeb;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
saWiro masala: Tabaxis furclebi, feradi fanqrebi an flomasterebi,
zurgCanTa, erTjeradi TefSebi, Wiqebi da kovzebi, wylis
maTara, fotoaparati, xelsaxocebi, pirsaxoci, bamba,
binti, iodi, burTi, kanfetebi, saWmeli parkiT, saxatavi
funji, kbilis pasta, uTo.
gakveTilis msvleloba:
1. saubari eqskursiis Sesaxeb (4-5 wT)
jgufebSi muSaoba
maswavlebeli miuTiTebs Sesabamis suraTebze, romlebzec tye da bunebaSi eqskursiaze
myofi maTi Tanatolebi arian gamosaxuli da svams SekiTxvas: gindaT eqskursiaze wasvla?
moswavleTa pasuxebis mosmenis Semdeg maswavlebeli agrZelebs am Temaze saubars.
143
2. mzadeba eqskursiisaTvis (8-10 wT)
wasaRebi nivTebi
Wiqa +
kovzi
erTjeradi TefSi +
mas Semdeg, rac bavSvebi saeqskursiod saWiro nivTebis SerCevaSi gaiwafebian, maswav-
lebeli sTavazobs maT, moawyon eqskursia `klasis tyeSi~, romelic wina mecadineobebze
Seqmnes.
muSaoba grZeldeba arsebul jgufebSi. TiToeulma jgufma unda moifiqros patara
ambavi saklaso eqskursiis Sesaxeb. sanam jgufebSi bavSvebi fiqroben da msjeloben, mas-
wavlebeli tyis plakatze amagrebs kanfetis qaRaldebs, polieTilenis parkis naglejebs,
erTjerad Wiqebsa da kovzebs.
maswavlebeli: – bavSvebo, tyeSi rom SexvediT, aseTi suraTi dagxvdaT. Tqvens ambavSi
esec gaiTvaliswineT da moifiqreT, ras izamT.
prezentaciebis Semdeg an msvlelobis procesSi maswavlebels SeuZlia dasvas damxma-
re kiTxvebi:
– rodis ufro mimzidveli iyo Cveni tye – danagvianebamde Tu axla?
– rogor danagvianda buneba? vin anagvianebs mas?
– ra ar mogwonT aseT garemoSi?
– maS, rogor moviqceT, rom buneba ar davanagvianoT? sad waviRoT es nagavi?
moswavleebis daxmarebiT maswavlebeli `narCenebisagan~ aTavisuflebs, asufTavebs
klasis tyes da agrovebs erT did polieTilenis parkSi (`es nagavi Tan waviRoT da sanagve
bunkerSi davtovoT~).
144
4. Canaxatebis Sesruleba – `Cemi sayvareli bunebis ferebi~ (8-10 wT)
gakveTili 57
Tema: zafxuli
gakveTilis saTauri: bunebaSi qcevis wesebi
gakveTilis miznebi: moswavleebma SeZlon bunebaSi qcevis wesebis SemuSaveba;
bunebaSi qcevis wesebis praqtikaSi gamoyeneba;
sayofacxovrebo narCenebis sworad ganTavseba da gare-
mos sisufTaveze zrunva;
martiv praqtikul aqtivobebSi monawileoba;
pirad mosazrebebze dayrdnobiT kiTxvebze pasuxis gace-
ma;
sakvebis vargisianobis dadgenaSi SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba;
higienis wesebis dacvaze msjeloba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.I.2. moswavlem unda SeZlos SegrZnebis organoebis
mniSvnelobis gacnobiereba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
msjelobs SegrZnebebisa da SegrZnebis organoebis mniS-
vnelobaze adamianisaTvis (mag., sakvebis vargisianobis
dadgena, quCaSi usafrTxod moZraoba) da cxovelebisaT-
vis (mag., safrTxis droulad aRmoCena, sakvebis mopoveba,
TavSesafris moZebna);
asaxelebs piradi higienis nivTebs (mag., savarcxeli,
kbilis jagrisi, pirsaxoci), msjelobs higienis wesebis
dacvis mniSvnelobaze.
saWiro masala: dafa, carci, higienuri xelTaTmanebi, zurgCanTa, saeq-
skursio nivTebi, polieTilenis parkebi, fotoaparati.
gakveTilis msvleloba:
1. jgufebSi muSaoba (8-10 wT)
145
xifaTi SexvdeT. (nadirTan Sexvedra, tyeSi dakargva, xevSi Cagoreba da mravali sxva). es
rom ar moxdes, maswavlebeli bavSvebs sTavazobs SeimuSaon bunebaSi siarulisa da qcevis
wesebi. amisaTvis pedagogi klass hyofs jgufebad da avalebs, TiToeulma jgufma 1 an 2
wesi moifiqros.
Semdeg maswavlebeli yvela jgufSi mofiqrebul wesebs Camowers dafaze an plakatis
furcelze, erTad ganixilaven da Seajereben.
amis Semdeg maswavlebeli bavSvebs sTavazobs bunebaSi gasvlas da am wesebis mixedviT
moZraobas, SesaZloa bunebaSi yofnisas zogierTi sxva wesis damatebac dasWirdeT.
maswavlebels bavSvebi gahyavs gareT (ezoSi, skolasTan axlos parkSi an sxva bunebriv
garemoSi) da atareben praqtikul varjiSebs bunebaSi qcevis wesebis gamosamuSaveblad.
garda amisa, rac klasSi SeimuSaves, maswavlebeli avarjiSebs Semdeg qcevebSi:
a) erTad siaruli – yvelam unda iaros erTmaneTTan axlos, bilikiT an gziT; jgufi
ar unda gaiwelos;
b) yuradRebiT siaruli – yvela unda xedavdes mis win mimaval amxanags da imasac unda
xedavdes, Tu sad adgams fexs;
g) siZneleebis gadalaxva – moswavleebi unda mieCvion, rogor gadalaxon usafrTxod
da erTmaneTis daxmarebiT mcire dabrkolebebi (waqceuli xe, nakaduli, xevi, ekliani
adgilebi...);
d) adgilis SerCeva dasasveneblad da wasaxemseblad (Crdili, wyalTan siaxlove, kun-
Zebi an lodebi Camosasxomad...);
e) saWmlis narCenebis Senaxva – rogor gadairCes is, rac SeiZleba kidev gamodges sak-
vebad; rogor Seinaxon narCenebi ise, rom ar daanagvianon garemo.
eqskursiis bolos daaTvalieron teritoria da daasufTaon. amisaTvis maswavlebels
momzadebuli aqvs higienuri xelTaTmanebi, romlebsac urigebs moswavleebs. Segrove-
bul nagavs aTavseben polieTilenis did parkebSi, rasac Semdeg gadayrian sanagve urnaSi.
kargi iqneba, Tu samaxsovrod fotosuraTebsac gadaiReben da Caakraven saxelmZR-
vanelos Sesabamis gverdze.
gakveTili 58
Tema: Cemi samSoblo
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon martivi SekiTxvebis dasma;
Seswavlis obieqtebze dakvirveba;
sxeulis/movlenis amocnoba, aRwera, daxarisxeba;
pirad mosazrebebze dayrdnobiT da dakvirvebiT kiTx-
vebze pasuxi;
im detalebze saubari, romlebmac misi interesi gamoi-
wvia.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan da indikatorebi: bun.I.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.I.5. moswavlem unda SeZlos lokaluri garemos aRwera
da masSi orientireba.
146
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: svams martiv kiTxvebs Sesaswavli sxeulis/movlenis
Sesaxeb;
akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
dakvirvebis safuZvelze qmnis skolis naxats, saubrobs
im detalebze, romlebmac misi gansakuTrebuli interesi
gamoiwvia.
saWiro masala: videofilmebi saqarTvelos Sesaxeb. saqarTvelos himni –
audio Canaweri.
147
3. audio da videomasala (10-15 wT)
148
9.
bunebismetyvelebis swavlebis meTodebi
wyvilebSi muSaoba
wyvilebSi muSaobisTvis maswavlebeli klass yofs wyvilebad da aZlevs davalebas
(Tu romelime moswavle marto rCeba, maswavlebels SeuZlia, TviTon dauwyvildes
mas an sami bavSvi dasvas erTad). muSaobis xangrZlivobas maswavlebeli gansazRvravs
da winaswar afrTxilebs moswavleebs. samuSaos dasrulebis Semdeg Tu maswavlebeli
romelime wyvilis namuSevars Seafasebs, es Sefaseba orive mewyviles erTnairad unda
exebodes. amiT bavSvebi gaigeben, rom isini pasuxismgebelni arian mewyvilis mimarT da
Seecdebian erTmaneTs daexmaron swavlaSi. isini erTad akvirdebian, fiqroben, msjelo-
ben, muSaoben, xataven... Semdeg ki erTmaneTis namuSevrebsac amowmeben-akontroleben.
amgvari TanamSromloba safuZvels uqmnis ukonfliqtod muSaobas mcire jgufebSi.
jgufebSi muSaoba
Cven jgufur mecadineobas skolaSi ganvixilavT rogorc koleqtiur inteleqtu-
alur muSaobas, rac bavSvis gonebrivi ganviTarebis saukeTeso pirobebs qmnis.
urTierTobaTa TvalsazrisiT jgufuri mecadineobis daniSnuleba is ki araa, rom
jgufi emorCilebodes maswavlebels, ramdenadac is, rom jgufis TiToeuli moswavle
149
Tavs komfortulad grZnobdes, maqsimalur Sedegebs aRwevdes da amxanagebTan da mas-
wavlebelTan TanamSromlobdes. aseT pirobebSi jgufuri muSaoba Semdeg zemoqmedebas
axdens moswavlis pirovnebis ganviTarebaze:
– jgufi qmnis inteleqtualuri daZabulobis vels;
– jgufi qmnis emociuri damuxtvis vels;
– jgufi aZlevs adamians qcevis gamocdilebas;
– jgufSi moswavle eCveva amxanagebTan TanamSromlobas;
– jgufi xels uwyobs moswavlis damoukideblad muSaobis unaris ganviTarebas;
– jgufi uviTarebs adamians pasuxismgeblobis grZnobas da a.S.
pedagogis mier organizebul jgufur mecadineobas azri mxolod im SemTxvevaSi
aqvs, roca xdeba moswavleTa pirovnuli ganviTareba. jgufi saukeTeso saSualebas
iZleva iseTi SemoqmedebiTi garemos Sesaqmnelad, romelic jgufis wevrebis ganvi-
Tarebas uzrunvelyofs.
gakveTilze jgufuri muSaobis organizaciis ZiriTadi Taviseburebebia:
1) konkretuli saswavlo amocanebis gadasawyvetad klasi iyofa 3-6 bavSvian jgufebad;
2) TiToeul jgufs eZleva konkretuli davaleba (davaleba yvela jgufisaTvis Sei-
Zleba iyos erTi an sxvadasxva), romelsac jgufi erToblivad asrulebs lideris
an maswavleblis xelmZRvanelobiT;
3) jgufSi davaleba moswavleebze iseTnairad nawildeba da sruldeba, rom SesaZle-
belia jgufis TiToeuli wevris individualuri wvlilis dafiqsireba da Sefaseba;
4) Tavidanjgufebis Semadgenloba cvalebadia, maTi dakompleqteba xdeba imis gaT-
valiswinebiT, rom maqsimalurad Seewyos xeli TiToeuli moswavlis SesaZleblo-
bebis realizacias da pirovnuli xasiaTebis umtkivneulod SeTavsebas;
5) jgufi yalibdeba im principiT, rom gaerTiandnen sxvadasxva siZlierisa da cod-
nis donis, gansxvavebuli xasiaTebis moswavleebi, rac maT urTierTSevsebisa da
gamdidrebis saSualebas aZlevs;
6) jgufi unda muSaobdes SeTanxmebulad, ukonfliqtod, ar unda iTrgunebodes
arc erTi bavSvi;
7) samuSao unda Sesruldes maswavleblis mier winaswar gansazRvrul droSi;
8) jgufi muSaobs erT magidasTan;
9) gundebad Camoyalibebuli jgufebi SeiZleba periodulad vcvaloT an ucvlelad
davtovoT garkveuli drois ganmavlobaSi (erTi an ori Tve, saswavlo semestri).
jgufuri muSaobis dros unda wavaqezoT samuSaos msvlelobisa da Sedegebis erTo-
blivi ganxilva, rCevisTvis erTmaneTTan mimarTva da urTierTdaxmareba.
am dros mniSvnelovnad izrdeba yvela saWiro SemTxvevaSi moswavleebis mier amx-
anagebis daxmareba. aRsaniSnavia, rom am dros damxmare moswavle aranakleb sargeblobas
iRebs, vinaidan misi codna konkretdeba, aqtiurdeba, mtkicdeba TanaklaselisTvis
axsnis procesSi.
jgufuri muSaobis dros maswavlebeli sxvadasxva funqcias asrulebs: amowmebs samuSaos
msvlelobas, reagirebs kiTxvebze, aregulirebs kamaTsa da muSaobis Tanmimdevrobas,
aucileblobis SemTxvevaSi exmareba calkeul moswavles an mTlian jgufs. amasTanave,
maqsimalurad uwyobs xels Sedegebis ganxilvasa da urTierTkonsultaciebs.
maswavlebeli unda akontrolebdes mTeli klasis muSaobas, magram ar unda iqmne-
bodes STabeWdileba, rom is romelime jgufs Tavze adgas. maswavlebeli ar unda Caerios
jgufis muSaobaSi garda im SemTxvevisa, roca moswavleebi iTxoven raimes ganmartebas.
samuSaos damTavrebis Semdeg jgufebi warmoadgenen TavianT namuSevrebs (jgufis
romelime wevri Sesrulebul davalebas ganmartavs an iyenebs komentarisaTvis). maswav-
lebels SeuZlia TviTon SearCios prezentatori (gamomsvleli) an jgufs misces amis
ufleba. prezentaciis dros kamaTi dauSvebelia, raTa azri ar gavawyvetinoT mopasu-
150
xes. SekiTxvebi unda daisvas mxolod prezentaciis Semdeg (prezentaciis Sesaxeb ufro
dawvrilebiT qvemoT visaubrebT).
jgufuri mecadineobis warmatebiT Casatareblad pedagogi klass kargad unda ic-
nobdes (igulisxmeba aramarto moswavleTa codnis done, aramed maTi xasiaTebisa da
urTierTobebis Taviseburebani), jgufur mecadineobas winaswar momzadeba da dageg-
mva sWirdeba. marTalia, amgvari muSaoba maswavleblisagan damatebiTi drois xarjvas
moiTxovs, magram, samagierod, pedagogiuri efeqti sagrZnoblad maRalia.
jgufuri muSaobis warmatebiT gamoyeneba SeiZleba, rogorc axali masalis gadacemis
dros, ise Seswavlili masalis Semowmebisa da Sefasebisas. mTavaria, maswavlebels ar
aerios, rom jgufuri muSaoba mizani ki ar aris, aramed – qmediTi saSualeba gakveTili
miznis misaRwevad da dasaxuli amocanebis gadasaWrelad.
Semdeg etapze, sasurvelia, diskusiis mowyoba. diskusiis saWiroeba TavisTavad
Cndeba, vinaidan prezentaciis procesSi maswavlebelsac da moswavleebsac kiTxvebi
uCndebaT. SekiTxvebis dasma prezentaciis dros arasasurvelia. vinaidan msjelobis
wyveta prezentacias mTlianobasa da simwyobres ukargavs. prezentaciis damTavrebis
Semdeg ki wamoWrili kiTxvebis irgvliv unda Catardes diskusia. sakiTxis siRrmiseuli
wvdomis garda, diskusia xels uwyobs bevri sasargeblo unar-Cvevis Camoyalibebas,
rogorebicaa: aqtiuri mosmena, sakuTari azris gamoxatva da misi argumentacia, kam-
aTis dros avtoritetis winaSe gaCenili SiSis daZleva, msjeloba da sxvisi naazre-
vis Sefasebis unari, gansxvavebuli azrisadmi Semwynarebloba. diskusiis procesi am
Tvisebebis Camoyalibebas maSin uwyobs xels, roca TviTon maswavlebeli aris nimuSi
imisa, risi swavliskenac sxvebs mouwodebs.
diskusia yovelTvis mimdinareobs im wesebis dacviT, romlebic Tavidanve erTob-
livad SemuSavda maswavlebelsa da moswavleebs Soris. diskusiis wesebi, zogadad, ase
unda gamoiyurebodes:
– roca erTi laparakobs, danarCenebi usmenen;
– aswie xeli, roca raimes Tqma gsurs;
– ar gaawyvetino sxvas sityva;
– ar gaicino, roca sxva laparakobs, garda im SemTxvevisa, rodesac xumroben;
– kamaTSi yvela monawileobs.
diskusiis Semdeg, Cveulebriv, xdeba Sefaseba (dawyebiT klasebSi niSnebiT Sefaseba
ar xdeba).
151
analizs, fiqrs sakuTari fsiqikuri mdgomareobis Sesaxeb, rodesac dakvirveba mima-
rTulia cnobierebis Sinagan moqmedebaze. mokled, pedagogiuri refleqsia SeiZleba
ganimartos rogorc sakuTari qcevis, am SemTxvevaSi, saswavlo-SemecnebiTi saqmianobis
gaazreba. pirvel klasSi refleqsiis dros sakmarisia moswavleTa mier imis gaazreba,
Tu ra Seiswavles am gakveTilze, ra iyo maTTvis saintereso da dasamaxsovrebeli, risi
gageba gauWirdaT da sxv.
mecadineobis daskvniT etapze gakveTilis msvlelobis gaxseneba da monawileTa
refleqsireba umniSvnelovanesi saswavlo da aRmzrdelobiTi funqciis matarebelia.
152
10. rogor SevafasoT moswavle?
153
maswavlebels winaswar unda hqondes gansazRvruli jgufuri namuSevrebis Sefasebis
forma. jgufuri muSaobis dros, sasurvelia, bavSvebma Tavad Seafason sxva jgufis
namuSevrebi. prezentaciis msvlelobisas aucilebelia, jgufis mier warmodgenili
namuSevari gaikras dafaze da mieweros Sesabamisi jgufis nomeri, raTa moswavleebs
saSualeba mieceT, Seafason erTmaneTis namuSevari: TiToeuli moswavle asaxelebs,
misi azriT, saukeTeso jgufur namuSevars (garda Tavisi jgufisa) da asabuTebs, ratom
fiqrobs ase. yoveli gamomsvlelis azrs maswavlebeli dafaze, jgufis nomerTan, afiq-
sirebs `+~ niSniT. plusebis raodenoba gamoavlens gamarjvebul jgufs.
SesaZloa, maswavlebelma SemoiRos Sefasebis erTiani pirobiTi niSnebi (mze, varskv-
lavi, momRimari kacuna da a.S.) an gamoiyenos iseTi xerxi, rogoricaa mokle komentari.
am SemTxvevaSi maswavlebeli saTiTaod (sityvierad an werilobiT) afasebs TiToeuli
moswavlis mier Sesrulebul namuSevars (tests, sqemas, aplikacias, Canaxats da a.S.). mas
SeuZlia TiToeul namuSevars mokled miaweros Tavisi Sefaseba, sadac laparaki iqneba
Sesrulebuli samuSaos Rirsebebze da naklovanebebze. sasurvelia, moswavleebs iqve
mieceT saWiro rCevebic:
magaliTad:
– TaTia! Sen warmatebiT gaarTvi Tavi davalebas: sworad gaanawile dro, megobrebTan
SeTanxmebiT muSaobdi da eZebdi problemis gadawyvetis gzebs. yoCaR!
– giga! Sen kargad Seasrule davaleba. Tumca vfiqrob, dro rom ar dagekarga, mjera,
Tavadve aRmoaCendi Secdomas da SeZlebdi mis gasworebas. girCev, ufro yuradRebiT
waikiTxo xolme davalebis piroba, ase met warmatebas miaRwev. Seni didi imedi maqvs!
amgvari Semajamebeli komentari sasurvelia, maswavlebelma TiToeul moswavles
semestris dasrulebis drosac dauweros, sadac igi daaxasiaTebs moswavlis muSao-
bas mTeli semestris ganmavlobaSi da miscems rCevebs sakuTari SesaZleblobebis
ukeT gamosavlenad. sasurvelia, maswavlebelma Tavi Seikavos mkveTrad uaryofiTi
Sefasebisagan, raTa ar daukargos moswavles sakuTari Tavisa da SesaZleblobebis
rwmena. amis sapirispirod ufro efeqturi iqneba, moswavleebs SevTavazoT muSaobis
gaumjobesebis gzebi, davarwmunoT isini TavianT SesaZleblobebSi, CavusaxoT rwmena
da ramdenadac SesaZlebeli iqneba, gavamxnevoT, wavaxalisoT xolme.
SesaZloa skolam Tavad SeimuSaos da SemoiRos erTiani pirobiTi niSnebi gansakuTre-
buli warmatebis aRsaniSnavad, an maswavlebelma Tavad daadginos Sefasebis sqema. gTa-
vazobT Sefasebis martiv sqemas:
1 saba zaaliSvili srulad dafara srulad dafara nawilobriv dafara srulad dafara
2 mariam Coxeli srulad dafara saWiroebs gaumjobesebas srulad dafara nawilobriv dafara
154