Keskkonnaülevaatuse kokkuvõtted

2023/2024 õa

Keskkonnaülevaatus viidi läbi novembris 2023.

Küsimustike lingid saadeti õpilastele e-kooli kaudu või loodusainete tundides.
Küsimustikele vastas 142 õpilast 1.-12. klassist.

Vastajad klassiti:
1. klass – 4 õpilast 7. klass – 6 õpilast
2. klass – 8 õpilast 8. klass – 13 õpilast
3. klass – 12 õpilast 9. klass – 11 õpilast
4. klass – 16 õpilast 10. klass – 6 õpilast
5. klass – 13 õpilast ‚ 11. klass – 21 õpilast
6. klass – 12 õpilast 12. klass – 20 õpilast

1. ELURIKKUS, LOODUS JA ÕUEALA

Kas tead, millised taimed, puud ja põõsad kasvavad meie kooli õuealal? Nimeta mõned.
Võrreldes eelmiste aastatega on õpilased muutunud teadlikumaks. Teadmisi on aidanud
parandada uus kooliaed seal kasvavate viljadega. Palju mainitakse ära tomatit, kurki,
porgandit, kõrvitsat. Teatakse ka sirelit, õunapuud, kibuvitsa, tulpi ja marjapõõsaid.
Mõni õpilane on pakkunud ka taimi, mida meil tegelikult kasvamas ei ole, nt mänd, kadakas
või lepp.
Ühtegi taime ei oska nimetada 29 vastajat.

Kuidas Sulle meeldib uus kooliaed?

 Jah, meeldib / Väga meeldib – 134 vastajat
 Ei meeldi – 2 vastajat
 Ei tea – 1 vastaja
 Jättis vastamata – 4 õpilast
Üks õpilane vastas kooliaia meeldivuse küsimusele, et oleks aeg staadionit ehitama
hakata.

Kui tihti sooviksid õppida õues?

 Kogu aeg / tihti – 37 vastajat
 Ainult soojade ilmadega – 26 vastajat
 Paar korda nädalas – 24 vastajat
 Paar korda kuus – 9 vastajat
 Harva – 10 vastajat
 Ei taha üldse – 15 vastajat
Üks õpilane toob välja, et õues õppides ei saa ta piisavalt keskenduda.
Ühe õpilase arvates võiksid olla õues õppimiseks paremad tingimused, nt lauad-toolid.

Kas kooli õuealal on piisavalt tegevusi?

 Jah, on piisavalt – 96 vastajat
  Võiks olla rohkem – 3 vastajat.
 Vähe tegevusi vanematele õpilastele – 10 vastajat
 Nii ja naa – 3 vastajat
 Ei ole piisavalt tegevusi – 21 vastajat

Ettepanekud õpilastelt:
Võiks olla väike skatepark.
Pinksilaud võiks olla.
Tahaks, et kooli jalgpalliväljak oleks parem.
Liumägi ja kiiged võiks olla.
Võiksid olla lauad-toolid, kus süüa.
Puid ja pinke, kus istuda.
Võiks olla korvpalliväljak õues ja rahvastepalliala.
Sooviks natuke rohkem suuri kive.
Igatsetakse uut staadionit.
Asfalt võiks korras olla, eriti maja taga.
Üks õpilane arvab, et võrreldes mõne teise kooliga on meie seis väga hea.

2. KLIIMAMUUTUSED, PRÜGI JA JÄÄTMED

Kas sorteerid koolis jäätmeid?
 Jah – 126 vastajat
 Vahel / natuke – 7 vastajat
 Ei – 8 vastajat
 Ei tea - 1

Kui oluliseks pead taaskasutust?

 Jah / väga – 98 vastajat
 Suhteliselt oluliseks – 7 vastajat
 Nii ja naa / teatud piirideni – 5 vastajat
 Mitte väga oluliseks – 5 vastajat
 Ei pea oluliseks – 4 vastajat
 Ei tea – 8 vastajat

Kuidas saaksid Sina vähendada prügi ja jäätmete teket?

 Ostan taaskasutatud asju
 Ei viska prügi maha / koristan prügi
 Sorteerin jäätmeid
 Vähem ühekordseid pakendeid
 Peaksin vähem Kasekese kommi sööma.
 Ostan vähem selliseid tooteid, kus pakendeid tekib.
 Eelistan kaalukomme, et ei tekiks pakendeid.
 Ostan vähem kaupa, mida vaja ei lähe.
 Panen nii palju toitu, kui ära söön.
 Sõidan rattaga / ühistranspordiga
 Kasutan prinditud paberi teist poolt. Kasutan jäätmeid, nt kartulikoortest teen krõpse.

Kas oskad tuua näiteid, millised tegevused põhjustavad kliimasoojenemist?

  Autosid on liiga palju.
 Tuumajaamad, suits, metsa põlemine
 Prügi maha viskamine
 Lekkivad külmkapid, konditsioneerid
 Suitsetamine
 Heitgaasid
 Intensiivne põllumajandus
 Tehased
 Prügi ja plastmassi põletamine
 Autod, laevad, lennukid, rongid

Mida saad Sina teha, et kliima soojenemist vältida?

 Sõita jalgrattaga või ühistranspordiga
 Mitte prügi maha visata
 Vahetada retseptis pool lihakogust läätsede või ubade vastu. Suure lihatüki asemel
teha pajaroogasid või lihakastet, kus lihakogus väiksem.
 Istutada puid ja põõsaid.
 Sorteerida prügi targalt.
 Taaskasutada asju.
 Reisida keskkonnasõbraliku transpordiga.
 Kasutada energiatõhusaid kodumasinaid. Kasutada taastuvenergiat.
 Tarbida vähem.

Kas Sul on soovitatud teha järgmist, et vähendada kliimamuutusteni viivaid tegureid?

Näiteks kasutada ümbertöödeldud materjalist tehtud paberit?
 JAH – 74 vastajat
 EI – 68 vastajat

Tulla kooli jala, jalgrattaga või ühistranspordiga?

 JAH – 118 vastajat
 EI – 24 vastajat

Säästa paberit (nt kasutada mõlemat külge)?

 JAH – 118 vastajat
 EI – 24 vastajat

Viia esemeid ümbertöötlusesse?

 JAH – 98 vastajat
 EI – 44 vastajat

Süüa vähem liha?

 JAH – 43 vastajat
 EI – 99 vastajat

Kasutada energiat säästvaid lambipirne?

 JAH – 80 vastajat
 EI – 62 vastajat
3. VESI ja ENERGIA
Kas tarbid joogiks kraanivett?
 JAH – 107 vastajat
 EI – 21 vastajat
 VAHEL / NII ja NAA – 9 vastajat

Kas tead, kui palju elektrit me kulutame koolis erinevatel kuudel ja aastatel?
 Jah / palju – 11 vastajat
 Ei tea – 131 vastajat

Kas sa oled teinud midagi, et säästa elektrienergiat?

 Jah – 102 vastajat
 Ei – 32 vastajat
 Ei tea – 3 vastajat

Kuidas saaksime koolis vett säästa?

 Ei lase veel joosta.
 Vihma ajal korjame vett. Taimede kastmiseks kasutada ainult vihmavett.
 Vähem veega lollitamist.
 Kui seebiga käsi pesed, paned vee nii kauaks kinni.
 Panna elektroonilised kraanid, kus viipad käega ja vesi lõppeb ise teatud hetkel ära.
 Valida säästlikumad seadmed.

4. TOIT
Kas käid koolis söömas?
 Söön lõunasööki ja oodet – 45 vastajat
 Söön hommikuputru ja lõunasööki – 19 vastajat
 Söön hommikuputru, lõunasööki ja oodet – 18 vastajat
 Ei söö koolis üldse – 27 vastajat

Kas Sulle maitseb koolitoit?

 JAH – 56 vastajat
 EI – 44 vastajat
 Enam-vähem – 29 vastajat
 Vahel on täitsa hea ja söödav, vahel ei kõlba süüa, kuna toitude maitse ja konsistents
on teistsugune.
 Vahepeal magustoit pole, aga muidu on hea, eriti supid.
 Võiks teha eestipäraseid roogasid, mida osatakse teha. Aeg-ajalt tehakse mingit Aasia
toitu, mida ei osata teha.
 Kalasupp ei meeldi, aga mu klassikaaslastele meeldib.

Kas toitude valik koolis on mitmekesine?

 Jah – 96 vastajat
 Ei – 16 vastajat
 Ei tea – 12 vastajat
  Valik on mitmekesine, aga toit ja kvaliteet jätab soovida.
 Salat on mitmekesine, aga põhitoidule võiks olla rohkem valikut, nt kastet.
 Tihti on samad toidud ja salatid.
 Praegu on halvem kui oli Dailyga,
 Väga vähe puu- ja juurvilja valikuid, eelmise toitlustajaga oli parem.

Kuidas oled rahul uue toitlustajaga? Too välja plussid ja miinused võrreldes eelmise
õppeaastaga.
 Olen rahul – 18 vastajat
 Ei meeldi väga – 34 vastajat
 Ei tea – 9 vastajat
 Ei söö koolis – 4 vastajat
Arvamused õpilastelt:
 Ta on kuri ja mul jääb kõht tühjaks ja hakkab valutama.
 Ei meeldi, vana oli parem.
 Eelmine õppeaasta olid maitsvamad toidud ja puhtamad klaasid. Uus toitlustus ei
meeldi mulle.
 Täpselt sama, mis eelmisel aastal, aga kahju on sellest, et 2019 anti küpsiseid oote
ajal, enam mitte.
 Praegu on see liiga tervislik ja paljudele ei meeldi see, eelmine oli parem.
 Eelmisel aastal olid magusad makaronid, aga praegu annavad meile mingeid pruune
makarone, need ei meeldi.
 Natuke liiga ühetüübiline toit.
 Pudrud pole nii head enam, aga on söödavad.
 Kastmevalik kadus ära ja toidu kvaliteet, eriti liha, on alla läinud. Meile öeldi, et võeti
kõige odavam pakett ja see tekitas minus vastikust, kuna tean, et ei söö kvaliteetset
toitu.
 Toit ei näe hea välja, lõhnab halvasti, maitsest rääkimata. Eelmine toitlustaja oli palju
parem ning oli vähemalt tuju sööma minna. Praegu läheb toitu nähes söögiisu ära.
 Ei meeldi üldse. Puder on alati vedel. Eelmine toitlustaja oli parem.
 Ooted on paremaks läinud, ei ole enam ainult piimasupp.
 Pluss on, et vald maksab toidu eest. Miinus on, et varsti peab ise maksma hakkama.
 Lasteaed Naerulind olid paremad toidud, kui hetkel koolis.
 Muna maitseb nagu see oleks halvaks läinud. Kastet pole, toit näeb halb välja. Aga
leib on hea, selle üle ei kurda.
 Klimpis/limased kasted, toit on tihti külm.
 Minu arust on toit aina paremaks läinud. Miinuseks võibki ainult see olla, et vahepeal
saab toit otsa enne kui sööklasse jõuan ja siis ei saagi süüa.
 Varem ma ei söönud koolis, aga praegu meeldib see mulle väga, see on maitsev.
 Eriti ei ole rahul. Varem oli suurem valik (värskeid, mitte purgi) salateid. Võimalik oli
lisada maguhapu kastet, majoneesi kastet, õli, seemneid. Toidud ei olnud nii magedad.
riis, kartul ja tatar olid valmis keedetud (mitte pooltoored). Tundub, et isegi leib oli
varem värskem. Paremaks on muutunud mahlajook, see pole nii lahjaks aetud ja on
vägagi maitsev joomiseks.
 Makaronid on nüüd täisterast ja suht kuivad. Õnneks püreesuppe enam pole.

Kas meie koolis on toiduraiskamine probleemiks?

  JAH – 86 vastajat
 EI – 31 vastajat
 Ei tea – 14 vastajat

Kas sooviskid midagi lisada või täpsustada toidu teema osas?

 Need tädikesed ei peaks olema nii kurjad.
 Eelmised toitlustajad võiksid tagasi olla.
 Meil pole soola, see mulle ei meeldi.
 Thanks, et mingitel päevadel antakse jäätist.
 Mulle maitseb kooli söök, sest siin on nii hea puder.
 Ma tahaksin, et sööklas oleksid pelmeenid.
 Kastmetesse pole vaja igasugu juurikaid toppida.
 Vahepeal on toit nagu lima.
 Mina arvan, et toit on kooliõpilase kõige tähtsam osa, sest see annab meie ajule
energiat, et õppida. Kui on halb toit ja õpilane ei saa süüa, siis langeb ka õppimine.
 Hommikusöögiks tahaks pannkooke.
 Magustoidud ei meeldi absoluutselt.
 Kui toit tuleb tasuline, siis see võiks vähemalt maitsev olla.
 Tooge Daily tagasi, palun!
 Võiks tõsiselt kõigile loengu teha toiduraiskamise kohta.
 Võiks olla rohkem riisiputru.

5. MERI JA RANNIK
Kas koolis viiakse õppetunde läbi mere ääres?
 JAH – 25 vastajat
 VAHEL – 22 vastajat
 HARVA – 24 vastajat
 EI – 64 vastajat

Kas oled teadlik veelindude toitmise kahjulikkusest?

 JAH – 72 vastajat
 EI – 60 vastajat

Kui tihti sööd kala?

 Tihti – 23 vastajat
 Vahel – 8 vastajat
 Harva – 58 vastajat
 Ei söö üldse – 27 vastajat
 See on rõve ja samal hetkel hea, ma ei tea.
 Mitte väga, aga armastan krevette.
 Kui ema teeb, siis söön. Sama koolis – kui on, siis söön.

6. TERVIS JA HEAOLU
Kas tunned end koolis turvaliselt?
 Jah – 124 vastajat
 Ei – 9 vastajat
 Nii ja naa – 7 vastajat
  Mitte alati – 1 vastaja
 Jah, aga pole kohta, kus saaks puhata vaikuses ja üksilduses.

Kas saad vajadusel abi kooliõelt?

 Jah – 97 vastajat
 Ei tea /pole abi vaja olnud – 10 vastajat
 Mitte alati, sest teda pole kogu aeg koolis – 10 vastajat
 Ei – 16 vastajat

Kas ja millise spordialaga tegeled? Mitu korda trennis käid?

 Jalgpall – 10 vastajat
 Ujumine – 15 vastajat
 Jõusaal – 13 vastajat
 Korvpall – 6 vastajat
 Võrkpall – 4 vastajat
 Judo – 4 vastajat
 Tantsutrenn – 3 vastajat
 Ratsutamine – 2 vastajat
 Tennis – 1
 Karate – 1
 Kudo – 1
 SK Kets – 1
 Triatlon – 1
 Pallimäng – 1
 Taekwondo – 1
 Jooksmine/tõuks/jalutan ise/teen kodus trenni – 6

 3-4x nädalas – 22 vastajat

 5-6x nädalas – 10 vastajat
 2x nädalas – 9 vastajat
 9x nädalas – 1 vastaja

Kas tuled kooli jalgsi, ühistranspordi või autoga?

 Jalgsi – 93 vastajat
 Ühistranspordiga – 20 vastajat
 Autoga – 20 vastajat

Millist transpordiliiki pead kõige keskkonnasõbralikumaks?

 Tõukeratas/ ratas – 43 vastajat
 Jalgsi liikumine – 31 vastajat
 Rong – 20 vastajat
 Auto – 12 vastajat
 Ühistransport – 7 vastajat
 Buss – 6 vastajat
 Ei tea – 9 vastajat

Kas tead, kui palju maksab ekskursiooniks tellitud transport koolile?

  Ei tea – 115 vastajat
 Jaa, tean – 3 vastajat
 Palju – 3 vastajat
 Enam-vähem tean – 1 vastaja
 Palju. Tartu reis on vist kuskil 200€.
 Täpselt ei tea, aga olen kuulnud, et päris palju.
 Ma ei tea ja kardan teada saada. Kallis.

Kas kooli parkla on jalakäijatele turvaline paik?

 Jah – 78 vastajat
 Enamasti jah – 8 vastajat
 Ei – 26 vastajat
 Mitte eriti – 6 vastajat
 Ei tea – 3 vastajat
 Oleneb ajast – 4 vastajat
 Ei ole. Kõik jooksevad, kui auto sõidab.
 Kui minna välja väikesest väravast, siis on.
 Jah, aga kooliaia taga mitte.
 Hommikul, kui pered toovad lapsi kooli, siis ei ole.
 Võiks olla turvalisem.
 Hommikuti kui suurem liiklus on ja kui on veel pime, siis võib seal vahel ohtlik olla,
talvel on seal libe.

On Sul ettepanekuid/ideid Rohelise kooli meeskonnale? Mida saaksime parendada või

muuta oma õuealal või mida koolimajas sees?
 Maja taga võiks olla väike skatepark.
 Tüdrukute WC II ja III korrusel võiks paremini lõhnata.
 Meie Rohelise kooli meeskond on väga tubli. Meie koolis on väga palju taimi ja meie
aed on väga kaunis. Olete tublid!
 Kooli õuealal võiks olla rohkem lilli.
 Igale korrusele võiks paigaldada veeautomaadid.
 Suurem autoparkla!
 Rohkem turnimisposte ja hantleid.
 Ehitada staadion.
 Kiigud!
 Paneksite "Ei jookse vahetunnis!" märgid esimesele korrusele, kuna lapsed oleksid
peaaegu mulle ühekorra pea-ees sisse jooksnud.
 Kasutada vähem paberit.
 Installeerida printerid, et saaksime neid kasutada, sest mõnel ei ole võimalusi neid osta
või ainult õppimiseks neid osta on ebaökoloogiline.
 Koolis sees mängutuba ja õuealale rohkem tegevusi. Ronimisrada on väga lahe!
 Teha tööõpetuses ise pinke.
 Õuealal võiks olla liumägi.
 Arvan, et meie kool on teinud head tööd ja mulle meeldib see nii.