Toidu probleemi lahendamine

Maailma toiduprobleemi lahendamine on väga keeruline ülesanne, selles mõttes, et meie, kui
inimesed ei saa aru probleemist niikaua, kui me ise selleega puutume. See on lihtsalt meie
inimloomus. Seega lihtne teave levitamine selle probleemi kohta ei ole väga efektiivne
lahendus, sest ainult mõned üksikud maailmas kuulavad ja võtavad toiduraiskamise
üleskutseid tõsiselt.
Toidu probleemiga tuleb tegeleda põhjalikumalt, alustades sellistes kohtades kus see saab
alguse, probleemi juurdetest. Näiteks, õpetada lapsi juba lastaaedadest kuidas mõistlikult
toitu tarbida, ning jätkata selle teemaga kindlasti ka koolides. Tähtis on ka lapsepõlves
seletada miks sellega tegelemine üldse nii oluline on.
Samuti võib piirata toodetava toidu mahtu, ning reguleerida toidu tootmisprotsessi nii, et toit
oleks võrdselt jagatud kõikide maailma riikide vahel, pöörades tahelepanu just nendele
riikidele, mis ei ole nii arenenud (Aafrika riigid, India, Lõuna-Ameerika rigid).

Toidujäätmed meie peres

Meie peres toidijäätmeid ei koguta eraldi, sellepärast, et me ei osta biolagunevaid kotte selle
kogumiseks, sest nad on tasulised ning tavalisi kilekotte ei ole mõtet selle jaoks kasutada.

Vaatluse toimumise aeg: 24.02.24 - 01.03.24

Koht: Kodu
Tarbijate arv: 4-liikmeline pere
Vaatleja: Maria Sõritskaja
Mõõtühik: grammid

Kuupäev 24.02 25.02 26.02 27.02 28.02 29.02 01.03

Jäätmete kogus 100 - 100 200 150 + 50 - 100

(grammid)

Jäätmete tüüp lahja - hapukoor makaroonid joogijogurt, - riis

kohupiim vahukoor

Kokku: umbes 700 gr

Kõige rohkem visatakse piimatoidud, nagu kohupiim või piim, selle põhjuseks võib olla see,
et piimatoodetel on tavaliselt üsna lühike säilimisaeg (eriti kui toode on juba avatud mitu
päeva), mille jooksul ei jõua neid lõpuni tarbida.
Samuti visatakse ülejäänud toitu, mis oli tehtud õhtusöögiks liiga suures koguses. Näiteks
keedetud makaronid või riis.

Nagu ma märkasin, kõige enam tekib meie peres just pakendi jäätmeid ning papp-ja paberi
jäätmeid.

Selleks, et vähendada toiduraiskamist minu peres võib teha järgmist:

1. Planeerida oste

Märkasin, et me mitte kunagi ei koosta nädala toidukava ja ostunimekiri, nii et saaksime

täpselt osta vajalikke toiduaineid, see võib mõnikord kaasa tuua impulssoste.

2. Kasutada jääke nutikalt

Selle punkti põhimõte väga soobib minu perele, sest nagu mainisin meil tekkib palju jääke
just ülejäänud toidust. Seda ma hakkasin viimati praktiseerida ja julgen öelda, et see tõesti
aitab toidu jääke vähendada. Ma proovin kasutada toiduaineid mitmel viisil erinevate roodage
valmistamiseks. Näiteks, ülejäänud makaroonidest võib teha väga maitsva ahjuvormi koos
juustuga, ning kohupiimast, mille säilivusaeg on juba käes, võib ilusti kasutada
küpsetamiseks.

3. Kontrollida portsjoneid

Valmistada toitu vastavalt vajadusele ja vältida liigseid portsjoneid.

4. Külmutada ülejäägid:

Külmutada toiduaineid, mis hakkavad kiiresti aeguma. See pikendab nende säilivusaega ning
annab võimaluse neid hiljem kasutada. Seda lahendust kasutab minu vanaema ja loodetavasti
hakkame selle tegema ka kodus.

5. Kutsuda külla sõpru ja peret

Kui selgub, et on tehtud liiga palju toitu ja me ei saa sellega 4-liikmelise perena hakkama,
võib kutsuda järgmisel päeval rohkem inimesi, et kõike ära süüa. See on suurepärane näide,
kuidas saab mitte ainult toiduraiskamist vältida, vaid ka veeta aega oma lähedastega.