RUBRIIK

Et lapsest kasvaks inimeste inimene

kokla lapse tunneb ra selle jrgi, et tema silmad sravad, ta on aval ja julge. Ta on laia silmaringiga ning harjunud loomade, taimede ja uute inimestega.
Tekst: ANU JESAAR Fotod: MARI PUKK, ERAKOGU 36 oktoober 2012

36

LAPS

Kadri Allikme kis Itaalia kokla lasteaias praktikal ja leidis, et sealne looduslhedane lastekasvatus sobib hsti ka Eestisse.

elu poole. Ent nende klade elanikud ei piirdu meile tavaprase komtteviisiga puhas toit ja hk, taaskasutus. Nad rhutavad ka sotsiaalset jtkusuutlikkust: teistest lugupidamist, ksteisega arvestamist, koostd, vaba loomingulist enesevljendust. Ei, need ei ole lillelaste klad, trjub Kadri. Tihti on tegu tiesti tavaliste inimestega petajate, arstide, ehitajate, aga ka disainerite, rimeeste vi mgiinimestega , kes on otsustanud teadlikult oma elustiili muuta ja kolinud maale, et pakkuda nii endale kui ka lastele terviklikumat elu sarnaselt mtleva kogukonna keskel. Kadri Allikme uuris, kuidas kasvatatakse lapsi kolmes Euroopa suuremas koklas: 600 elanikuga Damanhuris Phja-Itaalias, 130 elanikuga Sieben Lindenis Saksamaal ja 200 elanikuga Tameras Portugalis.

mnnimetsa alla loodud metsalasteaed. Seal mngisid nad pevas viis tundi ues, ka talvel.

Lastele eraldi maailm

Kolmandas, Portugali Tamera kogukonnas veedavad lapsed pevi tiesti omaette alal The Place of Children. Seal asuvad kool ja Montessori lasteaed. ues on taaskasutusmaterjalidest meisterdamise nurk, vikeses metsatukas seiklusrada. Laste alal tegutses aednik, keda lapsed said jlgida ja aidata. Ka petajad ja osa lapsevanemaid elasid laste alal vagunelamutes. Kogukonna mte on luua lapseplveks eraldi paik, kuhu ei ulatu igapevane melu ega tiskasvanute ngemus sellest, mida lastel on vaja. Lapsed kisid kll tihti kogukonna peamajas ning klaliste alal, kuid philise aja said nad luua ise endale maailma ja kasvada tiskasvanute liigse sekkumiseta, selgitab Kadri.

Kogukond mber pere

Kige huvitavamaks peab Kadri just kolme mullu Damanhuri kogukonnas veedetud kuud, mil ta sai Erasmuse stipendiumiga olla lasteaias praktikal. See RO poolt jtkusuutliku elu mudelina tunnustatud kogukond elab 20 inimest mahutavates majades le terve Valchiusella oru Itaalias Piemonte maakonnas Alpide eelmestikus. Piirkonnas kehtib oma raha ning elanikud on kaevanud ksitsi me sisse kiki looduse elemente austavad templid. Kadri kirjeldab, kuidas majarahval on igahel oma lesanne, niteks valmistatakse kordamda kigile 20 liikmele sa. Koduseid korrastus- ja remonditid tehakse koos. Seega lapsi mbritseb kodus alati rohkem inimesi kui bioloogiline pere. Ka teised majalised viivad lapsi kooli, aitavad neil ppida, vimaldavad vanematele vabu htuid jne. See andis lastele mrgatavalt enamate inimeste eeskuju, kui tavaline perekond seda suudaks, theldas Kadri. Sieben Lindeni kogukonnas Saksamaal elatakse samuti suuremate gruppidena. Kla vahel sideti ainult jalgratastega, autod tuli jtta kla piirile, meenutab Kadri. Kik sgikorrad sdi hiselt ning lastele oli kauni

Reisile ppima
Eriti toredasti klab koklade meetod ppimine reisides. Viis korda aastas sidavad Damanhuri kooli- ja lasteaialapsed koos petajate ja abilistega ndalapikkusele reisile. Mitte kunagi ei veta kaasa vanemaid, et soodustada grupitunde teket ja iseseisvust. Juba lasteaias lhtutakse eeldusest, et laps pib kogedes. Kui midagi ppisime, siis lksime kohale, vaatasime, katsusime. Niteks vee elemendist rkides klastasime jrve ja jge, tegime veega katseid, kuulasime vee hli ja maalisime seda. Ka Tamera koolilapsed reisivad palju, sest kogukond korraldab rahuteemalisi palvernnakuid. Et maailmas rahu saavutamist toetada, tegid lapsed teatritki, mida etendati saksa, portugali ja inglise keeles. Sieben Lindeni lasteaias on au sees rnnakud kogukonna pldudele ning meistrimeeste juurde. Nii teavad lapsed paljusid ameteid ja tunnevad nende esindajaid. Kadri mainib, et ka Eestis on kogemus- ja uespe aina populaarsem, kuid vljasite ja looduse ppimist muinasjutu vi kogemuse kaudu viks olla hulga rohkem. petajate
oktoober 2012 37

lada tuleb nii, et mtled seitse plve ette. Seda indiaani tarkust pidas Kadri Allikme (31) silmas juba siis, kui ta Teeme ra! kampaania he korraldajana puhtama keskkonna eest seisis. Kampaania aitas maailma parandada, aga edasi? Kadri otsis jtkusuutlikumaid lahendusi ja avastas Euroopa koklade liikumise. Sellest kasvas vlja tema lput alushariduse pedagoogika vallas Tallinna likoolis.

300 kokla
kokogukondade liikumine on maailmas judu kogunud 40 aastat. Praeguseks on Euroopas le 300 kokla, kus peldakse loodussbralikuma

LAPS

3-6

snul pib ju koolieelik ikka kogemuse, mitte faktiteadmiste kaudu.

Sbraks taime, looma ja teise lapsega

koklade lastel on jrjepidevalt vimalik taimedega tegelda ja loomadega suhelda. Tameras elasid laste territooriumil piiratud alal veidi aega isegi sead, kes seal maad kobestasid ning kellele lapsed iga pev sa viisid. Damanhuris on lastele jutustamiseks loodud oma mtoloogia loodushaldjatest, kellel lapsed metsas klas kivad ja kellega nad isegi kirjavahetust peavad. Mis aga kige thtsam: koklade lapsed oskavad koostd teha. Damanhuri kooliharidus on les ehitatud sotsiaalset arengut arvestades. pitakse koduppe meetodil, kuid lapsed on jagunenud umbes kmne pilasega klassidesse. Koos on 1. ja 3. klass, 2. ja 4. klass jne, et eri vanuste vahel tekiks rohkem lugupidamist. Nagu majades, nii on ka iga klassi pilastel rollid, mida mingi aja jrel vahetatakse: kapten, varahoidja, koloog, koristaja jne. Koos ttavad nais- ja meespetajad. Damanhuris ngin esimest korda, et seitse lasteaialast suutis korraga tennist mngida, toob Kadri nite. Juba varakult petatakse lapsi teistega arvestama, hoolitsema viksemate eest ja vtma vastutust. Konikte on seal vhem kui tavalasteaias. Taustaks on vanemate sarnane maailmange-

Damanhuris on lasteaiapetajateks ka mehed. Pildil Caribu ja Narvalo lastega mgedes ndalasel vljasidul.

Damanhuri kogukond
Elatakse paarikmnepealistes tuumikkogukondades, mil nimeks nucleo. Maa kuulub Damanhuri kogukonnale ning liikmed maksavad iga kuu osalustasu, millega kaetakse nii toidu- kui ka eluasemekulud. Paljud majad kasutavad pikeseenergiat, ligi 50% toidust tuleb oma farmist. Kehtib kaasvanemluse phimte. Kik kogukonnas elavad tiskasvanud maksavad iga kuu 10% oma sissetulekust laste hariduse fondi. Thtsad on igandalased kogunemised ja aastaringi phad. Igal inimesel on peale tavat ka kunstiline valdkond, mida ta arendab: maalimine, tantsimine, nitlemine, laulmine vi tervendamine.

Vaata ka:
Eesti kokogukondade hendus: www.kogukonnad.ee Euroopa kokogukondade hendus: www.gen-europe.org Damanhuri kogukond PhjaItaalias: www.damanhur.info ja www.damanhureducation.it

On thtis, et lapsed mistaksid: toit ei tule poest ja meil on phjust olla loodusele tnulikud.
Kadri
mus ning koost: probleemide korral toetatakse peret ja last nii lasteaias kui ka kogukonna elumajas. Suurim Damanhuri laste hisprojekt oli ksitd ja mnguasju mes koguda raha Nicaragua lastele kooli ehituseks ja nende elupaigaks oleva vihmametsa erastamiseks. Pole just vike tegu algkoolilaste kohta! kiidab Kadri.
38 oktoober 2012

Eestis nii mndagi tehtud

Parim, mida saame lastele pakkuda, on keskkond, mis toetab jtkusuutlikku eluviisi. See ei pruugi thendada tingimata kokla, jreldab Kadri Allikme. Jtkusuutlikkus seisneb lihtsates asjades: loodusega arvestamises, ressursside kokkuhoius, hisritustes, koosts. Niteid kogukondlikkusest polegi meil vaja kaugelt otsida. Tallinna klje all Vaidas on olemas juba 20 aastat Lilleoru kogukond, kerkimas on kokla. Veelgi kauem on Plvamaal Rosmal tegutsenud vanemate koosts asutatud Johannese kool ja lasteaed. Kogukonnas nevad lapsed oma vanemate ja tuttavate pealt, et kui

Ta leiab, et nn kaasvanemluse phimtet tasuks ka Eestis kindlasti rakendada. Lapsevanemad saaksid omavahel hulga rohkem koostd teha, anda lastele vimalust ppida tiskasvanutelt, nha eri kultuure ja inimesi. Laste lbisaamine algab ju vanemate lbisaamisest, sest selles vanuses lapsed matkivad vanemaid.

midagi tahta, tuleb see ise ra teha, kinnitab Rosma lasteaia petaja Heli Kudu, kes valiti tnavu Plvamaa aasta petajaks. Tema snu illustreerib tegevus: vestluse ajal katab ta suupistelauda lapsevanematele, kes osalevad lasteaia remondi talgutel. Ka tiesti tavalises lasteaias, nagu Pallipnn Mustamel, saab edukalt petada komtteviisi. Seal keedetakse moosi, juhitakse thelepanu vee kokkuhoiule ja prgi sortimisele. Karlssonite rhmas ehitati tetrapakkidest suur skulptuur, viidi koos ra

taarat ja mindi saadud raha eest teatrisse. Kord julude ajal kpsetati isegi kodututele piparkooke. Kadri lisab, et taaskasutusmaterjalidest meisterdamine pole uudis helegi Eesti lasteaiapetajale. Uus on melda seejuures kogukondlikult: kik mnguasjad saaks teha ise, laste ja lapsevanematega hiselt, vi hankida loodusest. Uudne on kujutleda ka nii paljusid ppekike, hisritusi ja koostprojekte vanematega. Meil leidub palju vanemaid, kellel on hea meel oma teadmisi jagada!

13 soovitust, et kasvatada a Maad austavaid lapsi

Tekst: KADRI ALLIKME

1. 2.

Jlgige aastaringi ja tehke loomulikke tegevusi loomulikul ajal. Kige looduses. petage lapsi tundma ja tunnetama kive, puid ja taimi. Igal kivil ja puujupil vib olla lugu ja ngu. Igal puul ja allikal vib olla oma haldjas. Tehke ise mnguasju ja leidke neid loodusest.

8.

i i Korraldage laste snnipevi metsas, rabas, pargis. Snnipevakink vib olla ka hine heategu loodusele, niteks rannakoristus vi metsapuhastus. Leidke aega hisritusteks teiste perekondadega. Tehke muusikat, lugege muinasjutte, vtke ette pnev matk. Palju rmu snnib, kui sprade vi korterihistuga luua maja mber peenraid, kia koos seenel vi marjul.

9.

3.

Hoidke kokku puhast vett. On kindlaks tehtud, et vesi reageerib meie mtetele. Meil on palju vett ja see on suur rikkus, osakem seda 10. Jagage autot ja viige ka naabrilapsiis hoida. Kasutage looduses sed kooli. Otsige kodulhedane lagunevaid pesuvahendeid, muidu kool ja andke ka ise lapsele harituleb keemia meie juurde ringidust. Vimaluse korral kasutage ga tagasi. jalgratast. Taaskasutage riideid, mnguasju ja mblit, vahetage neid tuttavatega. 11. Viksemates korterelamutes saab keldrisse teha hise pesupesemisruumi, ostes suured ja kallid masinad hoopis histule. Igahel Kige marjul ja seenel, tehke ei pea olema oma pesumasinat. hoidiseid. Igal telisel koperel on oma salatipeenar ja peenramaa. 12. Viljelge aknalauapllundust. Tutvuda tasub ka andeka plluSalat ja till kasvavad edukalt ka pidamise ja keskkonnaga koost aknalaual. Idusid saab ise ajatada. viljelemise viisiga, mil nimeks Oluline, et lapsed mistaksid: toit permakultuur. ei tule poest, keegi (loodus ja inimesed) nevad selle nimel vaeva. Austage maad ja maat tegijat. On thtis olla selle eest loodusele Kige poe asemel turul, vtke tnulik. kaasa oma anum ja turukott. Olge inimeste inimene: tulge vlja 13. Tehke ise leiba, siis tunnete, mida thendab juuretise ja elu kodust ja arvutist ning minge jtk. Leivajuuretis on justkui vike inimeste sekka. Nidake lastele, koduloom, kes aitab teil ppida, et on olemas teistsuguseid inimesi kuidas elu hoida. ja peresid. Kige abistamas vanavanemaid, teisi inimesi ja loomi.

4.

5.

6.

7.