Professional Documents
Culture Documents
02-Tavi Bavshvisganvitareba PDF
02-Tavi Bavshvisganvitareba PDF
Teoriidan hipoTezamde
pirvel TavSi vnaxeT, rogor ageben Teoriebi kvlevis process mniSvnelovani sakv-
levi ideebis gansazRvriT zogjer ki - monacemTa Segrovebis konkretuli meTodebiT.
aseve vnaxeT, rogor usadageben kvlevis praqtikul Sedegebs bavSvis realur cxovrebi-
seul garemoebebs. arsebiTad, kvleva iwyeba Teoriaze dafuZnebuli winaswarmetyvele-
biT, rasac hipoTeza ewodeba. mivubrundeT pirvel TavSi ganxilul sxvadasxva Teorias
bavSvis ganviTarebis Sesaxeb. nebismieri maTganis safuZvelze SeiZleba aigos mravali
hipoTeza, romlis gamocda dagvanaxebs, ramdenad zustia Teoria.
zogjer erTi Teoriis hipoTeza meore Teoriis hipoTezas ewinaaRmdegeba. magali-
Tad, Teoretikosi, romelic ganviTarebaSi momwifebulobis rols usvams xazs, varau-
dobs, rom ufrosis mier waxalisebas umniSvnelo gavlena eqneba im asakSi, roca bavSvebi
pirvel sityvebs warmoTqvamen, daTvlas an Tasmebis Sekvras swavloben. sociokulturu-
li Teoriis mimdevari, varaudobs, rom am unaris xelSewyoba ufrosebis mier swavliT
aris SesaZlebeli.
zogjer kvleva mxolod Teoriis safuZvelze agebul varaudebs amowmebs. magaliTad,
ekologiuri sistemebis Teoriis mixedviT martoxela, ganqorwinebuli dedebi social-
uri mxardaWeris gavleniT Svilebis mimarT ufro Semwynareblebi xdebian. eTologma,
SesaZlebelia, hipoTeza aagos imaze, rom Cvilis tirili Zlieri fsiqologiuri gamaRiz-
ianebelia ufrosisaTvis, romelic pataris damSvidebisa da dacvis stimuls uqmnis.
xandaxan saintereso Temis Sesaxeb Teoria TiTqmis ar arsebobs. am SemTxvevaSi mkvle-
varma, SesaZlebelia, iseTi sakvlevi kiTxviT daiwyos, rogoricaa, magaliTad: `ramdenad
aZlierebs bolodroindeli msoflio movlenebi – SeerTebuli Statebis omi erayTan da
terorizmis globaluri zrda – bavSvebis SiSsa da SfoTvas?~ `rogori Tineijerebi ufro
intensiurad iyeneben internetis komunikaciebs – eleqtronul fostas, Setyobinebis
operatiuli gadacemis sistemas da `sasaubro oTaxebs?~ `megobrebiT garSemortymuli
gulRia mozardebi arian isini, Tu umniSvnelo socialuri xelSewyobis mqone martosu-
li adamianebi?~ kvlevis meTodebisa da kvlevis programebis SemuSavebisas hipoTezebi
da sakvlevi kiTxvebi mkvlevarebs mniSvnelovnad exmareba.
SesaZlebelia ikiTxoT, `raSi mWirdeba kvlevis strategiebis codna? ratom ar Sei-
Zleba am strategiebze Tavismtvreva mecnierebs mivandoT, Cven ki bavSvis Sesaxeb ukve
arsebuli codna da misi realizebis gzebi gamoviyenoT?~ am codnas ori mizani aqvs.
pirvel rigSi, TiToeuli Cvengani codnis gonieri da kritikuli momxmarebeli unda iyos.
kvlevis sxvadasxva strategiis dadebiTi da uaryofiTi mxareebis codna mniSvnelovania
sando informaciis mcdari Sedegebisagan gasamijnad. meore mxriv, bavSvebTan uSualod
momuSave adamianebs sakuTari ZaliT an gamocdil mkvlevarebTan TanamSromlobiT kvle-
vis Catarebisa da kvlevasa da praqtikas Soris xidis gadebis unikaluri SesaZlebloba
aqvT. amJamad iseTi sazogadoebrivi organizaciebi, rogoricaa skola, fsiqikuri si-
jansaRis samsaxuri, skveri da gasarTob-dasasvenebeli programa, mecnierebTan erTad
qmnian, axorcieleben da sazRvraven iseT Carevas, romlis mizani bavSvis ganviTarebis
xelSewyobaa (Lerner, Fisher & Weinberg, 2000). am Zalisxmevis gasaZliereblad da gasafar-
Toeblad aucilebelia kvlevis procesis safuZvliani codna.
57
sistematuri dakvirveba
bavSvebsa da maT cxovrebaSi Zalze mniSvnelovan adamianebze dakvirveba ramdenime
gziT SeiZleba. erT-erTi gzaa bunebriv garemoSi dakvirveba da saintereso qcevis aR-
nusxva. am meTods naturalisturi dakvirveba ewodeba.
skolamdelTa reaqciebze dakvirveba maSin, roca maT Tanatolebs raime awuxebT,
naturalisturi dakvirvebis kargi magaliTia (Farver & Branstetter, 1994). sabavSvo baRSi
3-4 wlis bavSvebze dakvirvebisas mkvlevarebma Caiweres bavSvis tirilisa da TanatolTa
reaqciebis TiToeuli SemTxveva: ignorireba, dakvirveba, SeniSvnebi, buzRuni, gamoja-
vreba, gaziareba, daxmareba da TanagrZnobis gamoxatva. ZiZis qceva – tirilis mizezis
garkveva, gamosarCleba an dayvaveba – mniSvnelovani iyo imis dasadgenad, ramdenad iyo
is dakavSirebuli bavSvebis reaqciebTan. aRmoCnda, rom ZiZisa da bavSvebis qcevas Soris
mtkice urTierTkavSiria. naturalisturi dakvirvebisas yvelaze dadebiTia is, rom mkv-
levari uSualod akvirdeba im yoveldRiur qcevas, romlis axsnasac cdilobs.
naturalistur dakvirvebas mTavari nakli aqvs: yvela bavSvs rodi aqvs yoveldRiur
cxovrebaSi konkretuli qcevis gamovlenis erTnairi SesaZlebloba. zogierTi bavSvi
sxvebze xSirad tiris an ufro mgrZnobiared pasuxobs mzrunvelis dadebiT socialur
reaqciebze. amis gamo maT SeiZleba meti TanagrZnoba daimsaxuron.
struqturirebuli dakvirvebisas mkvlevarebi am siZneles xSirad awydebian. am
meTodis dros mkvlevari qmnis laboratoriis situacias, romelic saintereso qcevas
aRviZebs ise, rom yovel monawiles reaqciis warmoCenis Tanabari SesaZlebloba aqvs.
erT-erTi kvlevis dros Seiswavles 2 wlis bavSvebis emociuri reaqciebi, TojinisaT-
vis TiTqosda maT mier miyenebul zianze. maT rbili, naWris Tojinis movlas sTxovdnen,
romelsac rogorc ki bavSvi xelSi aiRebda, fexi sZvreboda. amis gamo bavSvs Tavi damna-
Saved rom egrZno, ufrosi Tojinis magivrad `uh~-s wamoiZaxebda xolme. mkvlevarebma
daafiqsires bavSvebis sevdiani da SeSfoTebuli gamometyveleba Tojinis natkeni fexis
gamo, maTi Zalisxmeva, daxmarebodnen saTamaSos da sxeulis daZabva – reaqciebi, rom-
lebic sindisis qenjnasa da miyenebuli zianis gamosworebis survils gamoxatavda. amas
garda, dedebs sTxovdnen esaubraT SvilebTan maTi emociebis Sesaxeb (Garner, 2003). aR-
moCnda, rom is bavSvebi, romelTac dedebi xSirad esaubrebodnen emociebis mizezebisa
da Sedegebis Sesaxeb, ufro metad wuxdnen dazianebuli Tojinis gamo.
struqturirebuli dakvirveba sakvlevi situaciis metad gakontrolebis saSuale-
bas gvaZlevs, vidre naturalisturi dakvirveba. es meTodi gansakuTrebiT xelsayrelia
yoveldRiur cxovrebaSi iseTi Znelad mosaxelTebeli qcevis Seswavlisas, rogoricaa
mSobeli-Svilisa da megobrebis urTierToba. magaliTad, agresiuli da araagresiuli
bavSvebis megobrobis xarisxis Sesadareblad mkvlevarebma 10 wlis TiTqmis asi bavSvi
TavianT saukeTeso megobrebTan erTad laboratoriaSi miiyvanes, sadac Tavsatexebis
erToblivad amoxsna daavales. agresiuli bavSvebi da maTi megobrebi ufro xSirad ar-
Rvevdnen TamaSis wesebs, TaRliTobdnen, malulad iyurebodnen pasuxebis furcelSi da
erTmaneTs arapatiosani saqcielisaken ubiZgebdnen. amave dros mkvlevarebma agresiuli
bavSvebis urTierToba emociurad naklebad dadebiTad, ufro daZabulad, usiamovnod
58
zogjer mxolod erTi an ramdenime bavSvis qcevaze dakvirveba aris saWiro Semdgomi
efeqtiani procedurebisaTvis. aseT dros yvelaze xelsayrelia midgoma SemTxvevis
modelirebis mixedviT, radgan drois specifikuri monakveTis ganmavlobaSi mkvlevari
yvela kerZo qcevas aRnusxavs. TanatolTa gaWirvebaze skolamdelTa reaqciebis Sesaxeb
zemoxsenebul kvlevaSi mkvlevarebi SemTxvevis modelirebas iyenebdnen da TanatolTa
mibaZviT bavSvebis tirilis yvela calkeul magaliTs iwerdnen.
efeqtiani dakvirvebis meore gza drois modelirebaa. am proceduris dros mkvl-
evari aRnusxavs, aRiniSna Tu ara konkretuli qceva mokle modelirebuli intervalebis
ganmavlobaSi. ogi pirvel rigSi adgens saintereso qcevis Sesamowmebel kiTxvars. Sem-
deg dakvirvebis periods yofs drois mokle segmentebis seriad. magaliTad, naxevarsaa-
Tiani periodi SesaZlebelia 120 TxuTmetwamian intervalad davyoT. mkvlevari akvirde-
ba saintereso individs da amowmebs qcevas yoveli intervalis ganmavlobaSi dakvirvebis
drois amowurvamde. me da Cemma kolegebma drois modelireba bavSvTa muzeumSi mSobleb-
sa da Svilebze dakvirvebisaTvis gamoviyeneT. damkvirveblebi 100-ze met mSobeli-Svi-
lis TiToeul wyvils akvirdebodnen 10 wuTis ganmavlobaSi. maTi qceva 20 ocdaaTwamiani
intervalis ganmavlobaSi mowmdeboda. kvlevam gamoavlina, rom saSualod intervalebis
45%-is ganmavlobaSi mSobeli-Svili muzeums erToblivad aTvalierebda. drois darCe-
nili 30%-is ganmavlobaSi mSoblebi yuradRebiT akvirdebodnen Svilebis saqmianobas
(Mann, Braswell, & Berk, 2005). muzeumi mSoblebs SvilebTan urTierTobisa da maTi Seswav-
lis saSualebas aZlevda.
mkvlevarebma bavSvebis ZneladmosaxelTebel qcevaze dakvirvebis ostaturi gzebi
SeimuSaves. magaliTad, daSinebis SemTxvevebis Sesaswavlad damkvirvebelTa jgufma
misi moqnilobis gamo. roca monawileebs sxvadasxva SekiTxvebs usvamen, maTi gansxvave-
buli pasuxebis mizezi, SesaZlebelia, intervius aRebis manera iyos da ara konkretuli
Temis Sesaxeb maTi gansxvavebuli mosazreba. TviTangariSis meore meTodi – struqtu-
ruli interviu nawilobriv xsnis am problemas.
fsiqofiziologiuri meTodebi
aRqmis, Semecnebisa da emociuri reaqciebis biologiuri safuZvlis dadgenis sur-
vilma mkvlevarebi fsiqofiziologiuri meTodebis gamoyenebamde miiyvana. am meTodis
saSualebiT SesaZlebelia fsiqologiur processa da qcevas Soris urTierTkavSiris
gazomva. mecnierebs, romlebic am meTods iyeneben, surT gaigon, centraluri nervuli
sistemis romeli struqtura uwyobs xels ganviTarebasa da individualur Tavisebure-
bebis Camoyalibebas. fsiqofiziologiuri meTodi maT Cvilebisa da skolamdelebis aR-
qmis, azrovnebisa da emociebis gansazRvraSic exmareba, romelTac amgvari fsiqologi-
uri gamocdilebis gadmocema jer ar ZaluZT.
avtonomiuri nervuli sistemis uneblie aqtovobebi1 (sqolio: avtonomiuri nervuli
sistema uneblie moqmedebebs aregulirebs. is or nawilad iyofa: (1) simpaTikuri ner-
vuli sistema, romelic energiis mobilizacias axdens usiamovno situaciis dros (mag.,
gulis cemis mateba safrTxisas) da (2) parasimpaTikuri nervuli sistema, romelic ener-
gias zogavs (mag., gulis cemis Semcireba saintereso stimulze koncentrirebisas). – gu-
lis cemis, sisxlis wnevis, sunTqvis, gugis gafarToebis, kanis eleqtrogamtarobisa da
hormonuli balansis cvlileba – didadaa damokidebuli fsiqologiur mdgomareobaze.
magaliTad, gulis cemis gamoyeneba SeiZleba Cvilze stimulis moqmedebis dasadgenad:
indiferentulia Tu ara stimulis mimarT (gulis cema ucvlelia), gadaamuSavebs Tu ara
informacias (koncentraciis dros gulis cema klebulobs) an ganicdis Tu ara usia-
movnebas (gulis cema matulobs). gulis cemis cvlileba aseve dakavSirebulia garkveul
emociebTanac, mag., interesi, brazi da mowyeniloba (Fox & Card, 1998). rogorc me-10 Tav-
Si vnaxavT, avtonomiuri aqtivobis calkeuli paternebi dakavSirebulia temperamentis
iseT aspeqtebTan, rogoricaa morcxvoba da gulRiaoba (Kagan & Saudino, 2001).
avtonomiis indikatorebi gaamdidra tvinis funqcionirebis gazomvam. eleqtroene
cefalogramis (eeg) saSualebiT tvinis eleqtruli aqtivobis Casawerad mkvlevarebi
Tavis qalaze eleqtrokodebs amagreben. eeg-Si tvinis talRebi sxvadasxva mdgomareo-
bas – gaRviZebas, Rrma Zils, SfoTian uZilobas – ukavSirdeba, rac mkvlevarebs am md-
gomareobebis asakobriv cvalebadobaze dakvirvebis saSualebas aZlevs. eeg-s pater-
nebi bavSvebis emociur mdgomareobasTan (optimizmi, sixaruli, usiamovneba) erTadac
icvleba (Jones da sxvebi, 1997). zogjer mkvlevarebi movlenasTan dakavSirebul poten-
cials (mdp) anu calkeuli movlenebis Tanmdev eeg-s talRebsac swavloben. magaliTad,
talRebis sxvadasxvagvari paternebi Cndeba, roca 3 Tvis inglisurenovan bavSvs ingli-
63
suri, italiuri an holandiuri esmis. es imis maCvenebelia, rom tvinis calkeuli ubnebi
CarTulia da maTi saSualebiT Cvils SeuZlia am sami enis intonaciis paternebis garCeva
(Shafer, Shucard & Jaeger, 1999).
tvinis xatovan= funqciuri meTodi, romelic tvinis aqtivobis samganzomilebian su-
raTs qmnis, uzrunvelyofs uzustes informacias imis Sesaxeb, tvinis romeli ubnebia da-
specialebuli konkretul unar-Cvevebze. funqciuri magnitur=rezonansuli skanireba
(fmrs) am meTodebs Soris yvelaze bevris mTqmelia, radgan is ar aris damokidebuli
rentgenogramaze, romelsac radioaqtiuri nivTierebebis inieqcia sWirdeba. piriqiT,
roca bavSvs stimuls aCveneben, tvinSi sisxlis dinebis cvlileba magnituri talRebiT
fiqsirdeba da aqtiuri ubnebis kompiuterizebul suraTs gvaZlevs. bolo dros fmrs-
s tvinis struqturis asakobrivi cvlilebebisa da swavlisa da emociuri problemebis
mqone bavSvebis tvinis funqcionirebis Sesaswavlad iyeneben (Gaillard da sxvebi, 2004;
Pine, 2001; Thomas & Casey, 2003).
mraval upiratesobasTan erTad fsiqofiziologiur meTodebs naklic aqvs. pirvel
yovlisa, fsiqologiuri reaqciebis interpretacia maRalxarisxovani daskvnebis gamo-
tanas moiTxovs. miuxedavad imisa, rom stimuli avtonomiur anu tvinis aqtivobis mdgrad
paterns warmoSobs, mkvlevarebs ar SeuZliaT calsaxad gansazRvron Cvilis an skolam-
delis mier misi gadamuSavebis konkretuli gza. meore mxriv, bevri faqtori ganapiro-
bebs fsiqologiur reaqcias. roca mkvlevari gulis cemis, sunTqvis an tvinis aqtivobas
informaciis damuSavebis indikatorad miiCnevs, darwmunebuli unda iyos, rom es cv-
lilebebi SimSiliT, mowyenilobiT, daRliT an sxeulis moZraobiT ar aris gamowveuli
(Fox, Schmidt & Henderson, 2000). mesame _ xSirad fmrs-s dros bavSvebi umetesad gansx-
vavebulad grZnoben Tavs. xSirad garemo maT daZinebis survils uRviZebs. da bolos,
bavSvis SiSi mowyobilobis winaSe cvlis fsiqologiur maCveneblebs. bavSvis momzadeba
mosalodneli garemos modelirebis saSualebiT cvlis mis warmodgenas da amcirebs
cdomilebis safrTxes (Rosenberg da sxvebi, 1997). amgvari momzadebis gareSe fiziolo-
giur da fsiqologiur reaqciebs Soris urTierTkavSiris mimarTulebis gansazRvra Za-
lze rTuli an SeuZlebelia.
imisaTvis, rom daadginon, ra uwyobs xels im niWier bavSvebs warmatebaSi, vinc 10 wlis
asakamde aRwevs zrdasrulis kompetencias (Gardner, 1998b). ganvixiloT adami, romelic
jer kidev fexis adgmamde kiTxulobda, werda da qmnida musikalur nawarmoebebs. 4 wli-
sa interesiT ecnoboda adamianuri simboloebis sistemas – franguls, germanuls, ru-
suls, sanskrits, berZnuls, kompiuteruli programirebis enas `beisiks~, uZveles iero-
glifebs, musikasa da maTematikas. adams mSoblebma siyvaruliT, simtkiciTa da iumoriT
savse mastimulirebeli garemo Seuqmnes. isini iseT skolas eZebdnen, sadac is Tavis Ses-
aZleblobebsac ganiviTarebda da sasargeblo socialur urTierTobebsac iswavlida.
18 wlisam koleji daamTavra da musikaluri kompoziciebis Seqmnas gahyva. SeZlebda Tu
ara adami sakuTari potencialis realizebas sakuTari niWisa da mzrunveli da erTguli
mSoblebis xelsayreli kombinaciis Sansis gareSe? `albaT, vera!~ _ askvnian mkvlevarebi
(Goldsmith, 2000).
klinikuri meTodi mdidari detalebiT savse SemTxvevis TxrobiT, saSualebas gva-
Zlevs, CavwvdeT ganviTarebaze moqmed mraval faqtors. miuxedavad amisa, yvela sxva
meTodiviT, masac aqvs naklovanebebi. xSirad informacia arasistematizebulad da
subieqturad grovdeba, rac mkvlevarebs TavianTi Teoriuli Sexedulebebis mixedviT
dakvirvebis warmoebisa da interpretaciis tendenciurobis Tavisuflebas aZlevs. amas
garda, mkvlevarebi ver ivaraudeben, rom SesaZlebelia kvlevis Sedegebis gamoyeneba an
ganzogadeba kvlevis aramonawile individze (Stanovich, 2004). maSinac ki, rodesac ramden-
ime SemTxvevaSi dros paternebis TanakveTa xdeba, umjobesia isini kvlevis sxva strat-
egiebiTac dadasturdes.
es dasavleli eTnografi ramdenime Tvea kongos respublikaSi efes xalxTan erTad cxovrobs. am fotoze is paratebs Soris
saWmlis ganawilebis process akvirdeba. efes xalxSi TanamSromloba da guluxvoba Zalze fasobs da am Tvisebebs pataraobi-
danve uwyoben xels. © Ed Tronick / Anthro-Photo
65
sandooba da validuroba:
mecnierulad Rirebuli kvlevis gasaRebi
kvlevis meTodis arCevisas mkvlevari darwmunebuli unda iyos, rom misi saSualebiT
sando informacias moipovebs. samecniero sazogadoebisaTvis misaRebi TviTangariSis,
dakvirvebisa da fsiqologiuri sazomebi unda akmayofelebdes mecnierulad Rirebuli
kvlevis or mniSvnelovan kriteriums– sandoobas da validurobas.
66
kulturis gavlena
emigranti ojaxebis mozardebi ganaTlebis Ses- `Zalze rTuli~ iyo – maT qveynis ori oficialuri
axeb mSoblebis Sexedulebebs iziareben da ufro enidan (inglisuri da franguli) arc erTi ar icod-
mtkiced icaven mas, vidre adgilobrivi Tanatolebi nen, nostalgia eZalebodaT da Tavs socialurad
(Asakawa, 2001; Fuligni, 1997). rogorc wesi, eTnikuri izolirebulad grZnobdnen (Hanvey & Kunz, 2000).
umciresobebi ojaxisa da Temis miznebs individu- amas isic emateboda, rom winaaRmdegoba saojaxo fa-
alur miznebze win ayeneben, pirveli da meore Taobis seulobebsa da axal kulturas Soris xSirad iden-
axalgazrdebi drois did nawils ojaxur garemoSi turobis konfliqts uwyobda xels. am konfliqts
atareben da mSoblebis winaSe did pasuxismgeblobas me-11 TavSi ganvixilavT. bevri emigranti adgilo-
grZnoben. maTTvis saskolo warmatebebi erT-erT brivi Tanatolebis mxridan eTnikur stereotipebs
umniSvnelovanesia, radgan misi saSualebiT Seu- awydeba, magram ojaxisa da Temis erTianoba, maTi
ZliaT mSoblebs axal miwaze dafuZnebiT miyenebuli zedamxedveloba da akademiuri da socialuri sim-
siZneleebi daaviwyon (Fuligni, Yip & Tseng, 2002; Su- wifis Sesaxeb molodini am axalgazrdebSi stabi-
arez-Orozco & Suarez-Orozco, 2001). ojaxuri urTier- luri sasikeTo Sedegebis momtania.
Tobebi da akademiuri warmatebebi am axalgazrdebs
iseTi saSiSi faqtorebisagan icavs, rogoricaa da-
naSauli, naadrevi fexmZimoba da narkotikebi (gaix-
seneT pirvel TavSi gv. ___ mocemuli statia `bio-
logia da garemo: sicocxlisunariani bavSvebi~).
emigrant mSoblebs mtkice kavSirebi aqvT eT-
nikur TemTan. amis gamo Temis saSualebiT faseu-
lobebis Sesaxeb erTsulovneba da axalgazrdebis
saqmianobis mudmivi monitoringi Zlierdeba. qvemoT
mocemuli nawyvetebi adasturebs amgvari ojaxebisa
da Temis gavlenis Zalas:
niu-iorkeli taqsis mZRoli ganadan (afrika) mamaa
sami mozardi biWisa, romlebmac Semdgom prestiJul
universitetebSi gaagrZeles swavla: Cemi Svilebis
megobrebi unda gamecno, magram Tu maT Cems saxlSi
mosvla undodaT, ojaxis wesebi unda gaeTvaliswine-
binaT... arasdros ar vaZlevdi Svilebs muSaobis ne-
bas... vin icis, es maT ras moutanda? (Suarez-Orozco &
Suarez-Orozco, 2001, gv. 89).
Thuy Trang, 14 wlis, vietnamidan. saSualo skolis centraluri da samxreTi aziidan torontoSi (kanada)
moswavle: roca mSoblebi pirvelad Camovidnen viet- emigrirebuli es axalgazrdebi skolis bufetSi sadiloben.
namidan, yovel dRes muyaiT SromaSi atarebdnen. sa- kulturuli faseulobebi, romelic maT ojaxisa da Temis
kuTari Tavi msxverplad Semomwires da me maTTvis erTgulebasa da warmatebis mniSvnelobas aswavlis, arsebiT
yvelafers gavakeTeb. rols asrulebs maT akademiur miRwevebsa da sasikeTo fso-
qologiur adaptaciaSi. PHOTO/Adrian Wyld
elizabeti, 16 wlis, vietnamidan. ori dis msgavsad
warmatebuli moswavle: Cemma mSoblebma sakmaod
bevri ician Cveni samezoblos bavSvebis Sesaxeb... aq
yvelam yvelaferi icis. Znelia ramis damalva. (Zhou
& Bankston, 1998, gv. 93, 130).
emigranti axalgazrdebis cxovreba ia-vardiT
mofenili ar aris. ukanaskneli xuTi wlis ganmav-
lobaSi kanadaSi Casuli axalgazrdebi interviuSi
aRiarebednen, rom umravlesobisaTvis pirveli weli
68
sandooba
davuSvaT kolegasTan erTad dawyebiTi skolis moswavleebs akvirdebiT da Canawerebs
akeTebT maTi yuradRebianobisa da megobrulobis Sesaxeb. Tqveni kolega, romelic imave
saklaso oTaxSi imave bavSvebs akvirdeba, sruliad sxva azrisaa. an kidev _ bavSvebis
jgufis interesebs kiTxvaris saSualebiT adgenT. erTi kviris Semdeg imave kiTxvebze
isini sruliad gansxvavebulad gpasuxoben. sandooba qcevis zomebis simyares anu gan-
meorebadobas niSnavs. imisaTvis, rom adamianTa moqmedebaze dakvirveba da misi Sefaseba
sando iyos, mxolod erTi mkvlevarisaTvis ki ar unda iyos calsaxa, aramed nanaxs yvela
unda eTanxmebodes. roca intervius, tests an kiTxvars drois mokle periodSi (manam,
sanam monawileebs savaraudod SeecvlebaT azri an axali reaqciebi gauCndebaT) vimeo-
rebT, maT erTnairi Sedegebi unda gamoavlinon.
monacemTa sandoobas mkvlevarebi sxvadasxvagvarad gansazRvraven. isini erTi da imave
qcevas da maT Soris SeTanxmebulobas afaseben, amas SidaSefardebis sandooba (inter-rater
reliability) ewodeba. TviTangariSisa da fsiqofiziologiur monacemTa saimedobaSi dar-
wmuneba sxvadasxva SemTxvevaSi bavSvTa reaqciebis erTsa da imave sazomTan SedarebiT
aris SesaZlebeli da mas ganmeorebiTi testrebis sandooba (test-retest reliability) ewodeba.
TviTdakvirvebis SemTxvevaSi mkvlevarebs bavSvebis pasuxebis Sedareba SeuZliaT erTi da
imave testis an kiTxvaris gansxvavebul formebze. saWiroebis SemTxvevaSi sandoobis Se-
faseba mxolod erTjeradi testirebis safuZvelze testis sxvadaxva nawilebze bavSvebis
pasuxebis SedarebiT aris SesaZlebeli.
imis gamo, rom klinikuri da eTnografiuli Seswavlis Sedegad miRebuli raodeno-
brivi qulebis sxva damkvirveblis an testis formasTan Sedareba ver xerxdeba, am meTo-
dis sandooba sxvagvarad ganisazRvreba. raodenobrivi monacemebis Seswavlis Semdeg va-
mowmebT eTanxmeba Tu ara erTi an ramdenime eqsperti mkvlevars imaSi, rom paternebi da
Tematika faqtebs efuZneba da sarwmunoa (McGrath & Johnson, 2003).
validuroba
maRali validurobis mqone kvlevis meTodma zustad unda gazomos is Taviseburebe-
bi, romlis gazomvac mkvlevars surs. Tu davukvirdebiT, davrwmundebiT, rom sandooba
validuri kvlevisaTvis sasicocxlod mniSvnelovania. saeWvoa, rom daudevrad, uwes-
rigod da araTanmimdevrulad gamoyenebulma meTodebma mkvlevars sasurveli Sedegebi
moutanos.
kvlevam validurobac unda uzrunvelyos. mkvlevari xSirad dakvirvebisa da TviT-
dakvirvebis Sinaarss swavlobs, raTa darwmundes, rom misTvis saintereso qceva masSi
namdvilad aris mocemuli. magaliTad, mexuTeklaselebis maTematikis codnis Sesamow-
mebeli testi validuri ver iqneba, Tu masSi mxolod mimatebis magaliTebia mocemuli
da ar aris gamoklebis, gamravlebisa an gayofis magaliTebi
(Miller, 1998). meTodis efeqtianobis Semowmebis meore xerx-
ia mis mier savaraudo qcevis winaswarmetyvelebis sizuste.
Tu maTematikis testis qula validuria, maSin man bavSvebis
mier maTematikis davalebebaTa Sesrulebis xarisxi an `mo-
korelaciuri meTodi
korelaciuri meTodiT mkvlevari individebze informacias, rogorc wesi, bunebriv
pirobebSi, maTi gamocdilebis Seucvlelad agrovebs. Semdeg monawileTa Tavisebure-
bebsa da qcevas an ganviTarebas Soris urTierTkavSirs ikvlevs. davuSvaT gvaintere-
sebs iseT kiTxvaze pasuxi, rogoricaa: aqvs Tu ara mSoblebis SvilebTan urTierTobis
formas gavlena bavSvebis inteleqtze? uSlis Tu ara xels sabavSvo baRSi xangrZlivad
yofna mSobelsa da Svils Soris usafrTxo mijaWvulobis gaCenas? ra gavlenas axdens
TviTSefaseba bavSvebis akademiur moswrebasa da TanatolebTan urTierTobaze? am da
mraval sxva SemTxvevaSi saintereso garemoebebis SeTanxmeba da kontroli Zalze Zneli
an SeuZlebelia da amitom maTi Seswavla `xeluxleblad~ unda moxdes.
koralaciis meTodi gvTavazobs cvladebs Soris urTierTkavSiris Seswavlas. Tumca
korelaciur Seswavlas erTi arsebiTi nakli aqvs: ver vimsjelebT mizezsa da Sedegze.
magaliTad, Tu imis dadgenis, rom mSoblis urTierTdamokidebuleba dakavSirebulia
bavSvis inteleqtTan, ar gvecodineboda namdvilad iwvevs Tu ara mSoblis qceva bavS-
vebis inteleqtur gansxvavebebs. sawinaaRmdegos mtkicebac savsebiT SesaZlebelia. in-
70
Siris siZlieres
miuTiTebs.
eqsperimentuli meTodi
eqsperimentuli meTodi mizezisa da Sedegis Sesaxeb daskvnebis gamotanis saSuale-
bas iZleva, radgan mkvlevari miukerZoebeli proceduris gamoyenebiT monawileebs or
an met sacdel pirobas uqmnis. eqsperimentSi saintereso movlenebi da qceva dayofilia
or jgufad: damoukidebel da damokidebul cvladebad. damoukidebeli cvladi aris
cvladi, romelic mkvlevaris azriT, sxva cvladSi gamoiwvevs cvlilebebs. damokidebu-
lia cvladi, romelzec mkvlevaris molodiniT eqsperimentis damoukidebeli cvladi
moaxdens zemoqmedebas. mizez-Sedegobrivi urTierTkavSiris aRmoCena SesaZlebelia,
radgan monawileTa CayenebiT sacdel pirobebSi mkvlevari uSualod akontrolebs an
marTavs damoukidebeli cvladis cvlilebebs. Semdeg is adarebs maT qcevas damokide-
buli cvladis sazomebis mixedviT.
erT-erT laboratoriul eqsperimentSi mkvlevarebi bavSvebis adaptaciaze ufrosebis
ukmayofilebisa da brazis gavlenas ikvlevdnen (El-Sheikh, Cummings & Reiter, 1996). isini
varaudobdnen, rom brazi (damoukidebeli cvladi) gavlenas axdens bavSvebis emociur
reaqciebze (damokidebuli cvladi). 4-5 wlisani dedebis TanxlebiT laboratoriaSi
Svilis damyoloba
10 10
8 8
6 6
4 4
2 2
0 0
0 2 4 6 8 10 12 14 0 2 4 6 8 10
dedis siTbo da yuradReba dedis mxridan ignorireba
(a) dadebiTi korelacia (b) uaryofiTi korelacia
sqema 2.2 dadebiTi da uaryofiTi korelacia. erTma mkvlevarma aRniSna, rom dedis siT-
bosa da yuradRebas dadebiTi korelacia hqonda bavSvis mzaobasTan, Seesrulebina
dedis miTiTeba da daelagebina saTamaSoebi (a). meore mkvlevarma aRniSna, rom dedis mxridan Cvilebis ig-
norirebas uaryofiTi korelacia hqonda erTi wlis Semdeg Svilebis damyolobaze (b). TiToeuli wertili
aCvenebs monawilis qulas ori cvladis– dedis qcevisa da Svilis damyolobis mixedviT. orive korelacia
zomieri siZlierisaa, radgan wertilebis paterni srulyofili korelaciis maCvenebeli swori xazidan
gadaxrilia. miaqcieT yuradReba, rogor izrdeba bavSvis damyoloba dedis siTbos zrdasTan erTad
dadebiTi korelaciis dros. uaryofiTi korelaciis SemTxvevaSi dedis mxridan ignorirebis zrdasTan
erTad bavSvis damyoloba mcirdeba. Tu wertilebis paterns arc zeviT da arc qveviT mimarTvis tenden-
cia ara aqvs, korelacia nulis tolia da or cvlads Soris mcire urTierTkavSirs an mis ararsebobas
gviCvenebs.
72
sqema 2.3
axdens Tu ara gavlenas ufrosebis mier konfliqtis mogva-
bavSvebi, romlebsac
levi programebi. 18 cudad epyrobian
16 bavSvebi, romlebsac
kargad epyrobian
14
sqema 2.5 12
bavSvis mopyrobasa da mis socialur adapta- 10
cias Soris kavSirurTierTobis dasadgeni 8
naturaluri anu kvazieqsperimenti. sazafxulo 6
banakSi erTnair pirobebSi mkvlevarebi akvird-
ebodnen bavSvebs, romlebsac cudad da kargad
4
epyrobodnen. erTad gatarebuli mcire periodis 2
Semdeg Tanatolebi maT, visac cudad epyrobod- 0
nen, naklebad adaptirebulebad – CxubisTavebad, CxubisTavi agresiuli megobruli
agresiulebad da aramegobrulebad axasiaTebdnen
bavSvis qceva
(adaptirebulia Shields, Ryan & Cicchetti, 2001).
74
biologia da garemo
SeuZlia Tu ara musikas inteleqtis bas iwvevda, rasac Sedegad testze ukeTesi koncen-
amaRlebis xelSewyoba? tracia mosdevda (Husain, Thompson & Schellenberg,
1993 wels eqsperimentis Semdeg mkvlevarebma 2002; Thompson, Schellenberg & Husain, 2001). miuxe-
daadgines, rom kolejis moswavleebma, romlebic davad imisa, rom mocartis efeqti TandaTan saeW-
sivrcobrivi azrovnebis unaris Sesamowmebel te- vo xdeboda, media da politikosebi moxiblulebi
stirebamde mocartis sonatas usmendnen, ukeT ga iyvnen ideiT imis Sesaxeb, rom CvilobaSi klasikuri
arTves tests Tavi, vidre maT, vinc testirebamde musikis saSualebiT tvinze xanmokle zemoqmedebas,
sarelaqsacio instruqciebs usmenda an Cumad ijda roca nervuli kavSirebi swrafad Camoyalibebis
procesSia, SeiZleba inteleqtisaTvis sasargeblo
(Rauscher, Shaw & Ky, 1993). maT daaskvnes, rom mo-
gamxdariyo sicocxlis ganmavlobaSi. 1996 wels
cartis melodia tvinSi cvlilebebs aRviZebda, rac
jorjiis Statis gubernatoris davalebiTa da
nervuli kavSirebis amoqmedebas da, Sesabamisad,
kanonmdeblobis kompaqt _ disks mocartis sonati-
azrovnebis gaumjobesebas iwvevda. ukeTesobisaken
Ta da sxva klasikuri musikiT samSobiarodan gamo-
amgvari cvlileba, romelic SemdgomSi `mocar-
sul yvela axalSobils aZlevdnen. arada, Cvilebze
tis efeqtis~ saxeliT gavrcelda, mxolod 15 wuTi
mocartis efeqtis Sesaxeb araviTari kvleva ar Cat-
grZeldeboda da misi xelaxla gamowveva Zneli iyo.
arebula! amasTan, arc skolis asakis bavSvebze Cat-
rogorc Cans, unaris realuri cvlilebis nacvlad
arebulma eqsperimentma gamoavlina musikis mos-
`mocartis efeqti~ agznebisa da ganwyobis cvlile-
menis Sedegad inteleqtis cvlilebebi (McKelvie &
Low, 2002).
9 kvlevis Sedegebis analizis safuZvelze Sei-
Zleba davaskvnaT, rom gonebrivi testis qulebis
inteleqtis testirebisas miRebuli qulebi
kulturis gavlena
am programas sami dadebiTi mxare aqvs: (1) SegviZlia gavigoT, arsebobs Tu ara ko-
hortis efeqti sxvadasxva wlebSi dabadebuli erTi da imave asakis (an klasis) bavSvebis
Sedarebisas. Cveni magaliTis SemTxvevaSi, SegviZlia SevadaroT me-7 da me-8 klasis sx-
vadasxva moswavleebi. Tu isini ar gansxvavdebian, SegviZlia kohortis efeqti gamovr-
icxoT. (2) SegviZlia longitudinuri da krosseqciuri Sedarebebis Catareba da erTnairi
Sedegebis miRebis SemTxvevaSi, SegviZlia darwmunebulebi viyoT kvlevis sizusteSi. (3)
programa efeqtiania. Cveni magaliTis mixedviT, TiToeul kohortaze mxolod 2 wlis
ganmavlobaSi dakvirvebiT SegviZlia 4 wliani periodis cvlilebebis dadgena.
genderuli stereotipebis Sesaxeb mozardebis SexedulebaTa Seswavla Tanamimdevru-
lobis zemoT aRweril Tvisebebs moicavs (Alfieri, Ruble & Higgins, 1996). mkvlevarebma yu-
radReba gaamaxviles stereotipis moqnilobaze – mozardebi aRniSnavdnen, rom mamaka-
curi Tvisebebi (mag., siZliere) da `qaluri~ Tvisebebi (mag., sinaze) axasiaTebs kacsac
da qalsac. rogorc 2.6 sqema gviCvenebs, me-2 da me-3 nimuSebma stereotipis moqnilobis
mkveTri longitudinuri Semcireba da me-8 klasSi erTnairi maCveneblebi mogvca. samagi-
erod, 1-l nimuSs me-7 klasSi gacilebiT dabali maCveneblebi hqonda, vidre me-2 nimuSs
imave klasSi.
81
mis SesaZlebloba gansakuTrebiT mniSvnelovani iyo axali codnisa da unar-Cvevebis dauflebis saSualeba
im mamakacebisaTvis, romelTa cxovreba depresiis misca. Sua zrdasrulobis asakSi Guidance Study-is
wlebma daangria. SeiZleba imitom, rom, maTi azriT veteranebma Tavi daaRwies didi depresiis uaryofiT
raki, warmatebuli kariera garantirebuli ar hqon- gavlenas. maT meti warmatebebi hqondaT swavlaSic da
daT, bavSvebs TavianTi Segnebuli cxovrebis umniS- samsaxurSic, vidre omis aramonawile maT Tanatolebs
vnelovanes `simdidred~ Tvlidnen. (Edler & Hareven, 1993).
cxadia, rom kulturul-istoriuli cvlilebebi
gavlena bavSvebze ganviTarebaze calsaxa gavlenas ar axdens. gavle-
nis Sedegebi SeiZleba mniSvnelovnad gansxvavde-
Oakland Growth Study-is kohortisagan gansxvave- bodes, istoriuli movlenis paternisa da movlenis
monawileTa asakis Sesabamisad.
biT Guidance Study-is monawileni depresiis wlebSi im
asakSi iyvnen, roca yvelaze metia ojaxze damokideb-
uleba. biWebze (romlebic, rogorc Semdgom TavebSi
darwmundebiT, metad arian midrekili adaptaciis
problemebisadmi, roca ojaxi gaWirvebaSia) eko-
nomikuri wnexi sastik gavlenas axdenda. maT emo-
ciuri siZneleebi da skolis mimarT arasaxarbielo
damokidebuleba hqondaT, rac mozardobis asakSic
gagrZelda (Edler & Caspi, 1988).
Guidance Study-is monawileTa mozardobis asaks
kidev erTi mniSvnelovani istoriuli movlena – II
msoflio omi – daemTxva. aTasobiT mamakaci samxe-
droebs SeuerTda, rasac cxovrebis dramatuli cvli-
lebebi mohyva. zogierTi veterani sulieri travmis
simptomebiT dabrunda, risi Sedegebic ramdenime aT-
wleulis ganmavlobaSi grZeldeboda. miuxedavad ami-
sa, saomarma mobilizaciam axalgazrda jariskacebis
codna da gamocdileba gaamdidra. maT sazogadoebri-
vi pasuxismgeblobisagan ganTavisuflebisa da saku-
Tari cxovrebis Sefasebis saSualeba miecaT. Gl Bill of drois istoriuli periodi mniSvnelovnad moqmedebs ganvi-
Rights (aSS konstituciis pirveli aTi Sesworeba – pre- Tarebaze. 1930-iani wlebis didi depresiis gamo am fermerul
sis Tavisufleba, TavSeyris Tavisufleba da a.S.), ro- ojaxs stabiluri Semosavali aRar aqvs. bavSvebze uaryofi-
melic saxelmwifo subsidiebs uzrunvelyofda kole- Ti gavlena gacilebiT Rrma iyo, vidre mozardebze, radgan
jSi ganaTlebis misaRebad, veteranebs omis Semdgom es ukanasknelni imdenad damokidebulni aRar iyvnen Zlieri
stresis qveS myof mSoblebze. © Corbis
mkvlevarebma aRmoaCines, rom 1-li nimuSi me-6 da me-7 klasebSi erTsa da imave skola-
Si swavlobda, maSin, roca me-2 da me-3 nimuSebi dawyebiTi skolidan arasrul saSualo
skolaSi gadavidnen. arasrul saSualo skolaSi gadasvlam genderuli stereotipebis
moqnilobis droebiTi gazrda gamoiwvia. amis mizezi, SesaZlebelia, veZeboT urTier-
TobaSi skolaSi ufros moswavleebTan, romelTagan bevri stereotipebs arad agdebda.
droTa ganmavlobaSi stereotipebis moqniloba me-2 da me-3 nimuSebSi Semcirda. mkvlev-
arTa varaudiT, es imitom moxda, rom arasruli saSualo skolis moswavleebze gavlena
moaxdina tradiciul genderul rolebTan Sesabamisobis socialurma wnexma. am Temas me-
13 TavSi ganvixilavT.
yuradReba miaqcieT _ 2.6 sqemaze asaxuli ganviTarebis tendencia – genderuli
stereotipebis maRali moqnilobis mkveTri dacema me-7 klasSi – mxolod im mozardebi-
saTvis aris damaxasiaTebeli, romlebic izolirebul (dasaxlebuli punqtidan moSore-
bul) arasrul saSualo skolaSi swavlobdnen. mkvlevarTa interesi kohortis efeqtis
gansazRvris mimarT TandaTan izrdeba, radgan is ganviTarebis mravalferovnebis axsnis
saSualebas iZleva.
82
sqema 2.6
kvlevis aRwera
wesi
zianisagan bavSvebs aqvT ufleba, daculebi iyvnen fizikuri da fsiqologiuri zian-
dacva isagan kvlevis dros. Tuki arsebobs eWvi kvlevis saziano efeqtze mkvl-
evarma sxvebis azri unda moisminos. SesaZlo zianis safrTxis SemTxvevaSi
mkvlevarma sasurveli informaciis mopovebis sxva saSualeba unda moZeb-
nos an uari Tqvas kvlevaze.
informire-
buli kvlevis yvela monawiles, bavSvebis CaTvliT, ufleba aqvs, moiTxovos
Tanxmoba maTTvis gasagebi eniT auxsnan kvlevis yvela aspeqti, romelmac SeiZleba
zegavlena iqonios maTi monawileobis survilze. roca kvlevis monawileni
bavSvebi arian, aucilebelia maTi mSoblebis an maTi saxeliT moqmedi nebi-
smieri adamianis (mag., skolis oficialuri pirebis) informirebuli Tanx-
moba, sasurvelia werilobiTi. bavSvebs an maTze pasuxismgebel ufrosebs
anonimuroba ufleba aqvT nebismier dros uari Tqvan kvlevaSi monawileobaze.
xelsayreli bavSvebs ufleba aqvT, maTTvis gasageb enaze gaecnon kvlevis Sedegebs.
pirobebi
Tu eqsperimentis navaraudevi pirobebi jer kidev kvlevis procesSia, sa-
kontrolo jgufis wevr bavSvebs aqvT alternatiuli xelsayreli piro-
bebis (Tuki isini arsebobs) moTxovnis ufleba.
wyaro: American Psychological Association, 2002; Canadian Psychological Association, 2000; Society for Research in Child Devel-
opment, 1993.
86
kvlevidan praqtikisaken
bavSvebis kvlevasTan dakavSirebuli riski: ki asakTan erTad mcirdeba, zogi – izrdeba, zogi ki
ganviTarebisa da individualuri Tavise periodulad Cndeba an yvela asaks sdevs (Thompson,
burebebi 1990b). amasTanave, individualuri Taviseburebebi
da cxovrebiseuli garemoebebi ganapirobebs zogi-
bavSvebis kvleviT dainteresebuli mkvlevarebi erTi bavSvis met mgrZnobiarobas zianis mimarT.
did siZneleebs awydebian sakuTari eTikuri pasux-
ismgeblobis gansazRvrisas. zrdasrulebTan Se-
darebiT kvlevis gamocdilebidan bavSvebs naklebi asakobrivi Taviseburebebi
sargeblis miReba SeuZliaT. amas garda, bavSvebis wi- rogorc wesi, patara bavSvebis Sesaswavlad Casa-
naSe fsiqologiuri riskis safrTxe gacilebiT metia, tarebeli kvleva gansakuTrebuli yuradRebiTa da
vidre fizikurisa rogorc es samedicino kvlevis sifrTxiliT igegmeba, radgan bavSvebis Camouyali-
dros xdeba, amitom misi Tavidan acileba da gamov- bebeli kognituri kompetencia zRudavs maT mier
gonivruli gadawyvetilebis miRebisa da sakuTari
lenac ki Zalze Znelia (Thompson, 1992). ganvixiloT
uflebebis dacvis SesaZleblobas. amas garda, ro-
7 wlis henri magaliTi, mas ar surs upasuxos mkvl-
gorc henris SemTxvevaSi da dadasturda, patarebis
evaris kiTxvebs, ra grZnobebi aqvs unarSezRuduli
SezRuduli socialuri Zalaufleba maT mier kvl-
umcrosi Zmis mimarT. raki henrim icis, rom misma
evaSi monawileobaze uaris Tqmas aZnelebs. kvlevam,
mSoblebma kvlevaSi Svilis monawileobaze Tanxmoba
romliTac bavSvebis mier kvlevis proceduris gaaz-
ganacxades, uars veRar ityvis; an 11 wlis izabelsi
rebas swavlobdnen, daadgina, rom 9 wlisebs Zalze
magaliTi, romelmac marcxi ganicada problemis
uWirdaT kvlevis dros sakuTari uflebebisa an maTi
gadaWris mcdelobisas. miuxedavad imisa, rom mkvle-
darRvevis SemTxvevebis gansazRvra. 12 wlisebsac ki
varma daarwmuna, amocana gamiznulad `gadauWreli~
uWirdaT iseTi uflebebis gacnobiereba, rogoricaa
unda yofiliyoo, yvelaferi imiT damTavrda, rom
monawileobaze uaris Tqma, zianisagan dacva da kvle-
izabels sakuTar SesaZleblobebSi eWvi Seepara.
rogor SeiZleba davrwmundeT, rom kvlevis dros vis Sedegebis codna (Bruzzese & Fisher, 2003). asakis
bavSvebs minimaluri riskis pirobebSi vayenebT? miuxedavad, bavSvebisa da mozardebis umravlesoba
erT-erTi mniSvnelovani resursia Cveni farTo cod- fiqrobda, rom kvlevaze uaris Tqmas uaryofiTi
na asakobrivi SesaZleblobebisa da individualuri Sedegebi mohyveboda da monawileobis gagrZelebis
Taviseburebebis Sesaxeb. kvlevis riski ganviTare- Sinagan Zaldatanebas ganicdida. magaliTad, ego-
basTan erTad kompleqsurad icvleba. zogierTi ris- naT, rom mkvlevars maTi uari ewyineboda (Ondrusek
Sejameba
Teoriidan hipoTezamde li meTodebi
Teoriebis, hipoTezebisa da sakvlevi bavSvis SeswavlisaTvis gamoyenebuli
kiTxvebis roli kvlevis procesSi meTodebisa da dadebiTi da uaryofiTi
mxareebis aRwera.
kvleva Teoriis safuZvelze SemuSave-
buli hipoTziT an qcevis winaswarme- bunebrivi dakvirveba bavSvebis yo
tyvelebiT iwyeba. Tu saintereso Temis veldRiur garemoze xdeba da mkvlevarebs
Sesaxeb Teoria ar arsebobs, mkvlevarebi saSualebas aZlevs uSualod daakvirdnen
sakvlevi kiTxviT iwyeben muSaobas. hipo- im qcevas, romlis axsnis imedic aqvT. amis
Tezis an sakvlevi kiTxvis safuZvelze sapirispirod struqturirebuli dak-
mkvlevari kvlevis meTodsa (monawileTa virveba tardeba laboratoriaSi, sadac
specifikur aqtivobebs) da kvlevis pro- monawileebs saintereso qcevis gamovle-
gramas (Seswavlis mTlian gegmas) irCevs. nis Tanabari saSualeba aqvT.