Ohtu Juhtumi Lõim FBs Helen Lemmingu Seinal, Oktoober 2019

11/5/2019 Helen Lemming - Milleks mulle topeltmoraal? RMK pajatab kodulehel...
Helen Lemming is with Ahto Kaasik and 5 others in Ohtu.

31. Oktoober kell 05:36 ·
Milleks mulle topeltmoraal?

RMK pajatab kodulehel pärandkultuuri tähtsusest, kuid tahab sõita harvesteridega sisse tillukesse külametsa
Ohtus, mille kohta koduloolased on hoolega pärimust kogunud. Sellest kõnelemine ei pannud aga RMK
jõmmidel ühtki närvi liikuma. Öeldi, et loodus ise nõuab lageraiet.
RMK.EE
Milleks mulle pärandkultuur? |
Pärandkultuur on eelmiste põlvkondade tegutsemise jäljed maastikul. See on osa
meie kultuurist, tükike meie rahvuslikust pärandist. Levinumad pärandkultuuri
objektid on taluhoonete asukohad, kiviaiad, vanad metsateed ja kohanimed.
Pärandkultuuri tüübistik on aga võrreldamatult mitmekesisem...
Toomas Trapido ja veel 17

18 92 kommentaari
Meeldib Kommenteeri Jaga
Helen Lemming Kaasamine RMK

moodi: https://novaator.err.ee/.../rmk-plaanib-lageraiet...
NOVAATOR.ERR.EE
RMK plaanib lageraiet külametsas, mida
kohalikud ei taha lasta puutuda
1
Meeldib · Vasta · 5 p
Mati Kose Milleks mulle valetamine ja topeltmoraal!? Juba 20 aastat

tagasi palusin rmk pealikel meie kodukandis taastada ära ja säilitada
ajalooline, Tsaari-Venemaa esimese metskonna ajastust pärit kena
metsavahi taluansambel. Aga loomulikult selleks huvi puudus ja
nüüdseks on vana teadmistepõhist ja hoolivust kajastava
metsavahikoha hoonestu mullaks kõdunenud ja
ümbruskonnametsad ja metsavendade punkrikohad laastatud!
4
Mari Kartau Kust pärineb info, et see mets on pärandkultuuriga

kuidagi seotud?
1
Peida 24 vastust
Helen Lemming Koduloouurijalt

Helen Lemming Salvestises on ju ilusti kuulda, kuidas proua

selgitab Pihu metsa ajalugu ja mainib, et sellega on seotud
mitmed pärimused.
1
Meeldib · Vasta · 4 p · Muudetud
https://www.facebook.com/helen.lemming/posts/2450690464967815?comment_id=2459443447425850&notif_id=1572929915153854&notif_t=f… 1/22
Mari Kartau Paluks täpsemat viidet, kes on see uurija ja mida

ta on välja uurinud. Üks metsameestest kellest siin on
negatiivses võtmes jutt, on üks esimesi, kes sellise mõiste
nagu pärandkultuur ning vajadus seda säilitada meie
metsandusse üldse tõi. Ma usun, et ta teab pärandkultuurist
rohkem kui me kõik ega hakka seda lammutama. Muidugi, ka
majandusmets on pärandkultuur, leiutati ju lageraie ca 200 a
tagasi ja umbes siis hakati ka metsakultuure ehk siis neid
asju, mida rahvasuus meil puupõldudeks nimetatakse,
rajama. Nii et selles mõttes on see tõesti põline
majandusmets ning seega ka kultuuriobjekt.
2
Mari Kartau Proua võib mainida ja pärimuste osas ma ei

kahtle, neid on iga koha kohta. Kindlasti on ka selle koha
kohta, kus praegu on Coopi parkla, minu maja, sinu maja jne
mõni pärimus.
1
Helen Lemming See pole ju istutatud mets isegi. Pärimused

on seni vaid paberile talletatud ning selles osas oleks abi vaja,
et neid digitaliseerida või salvestada. Imestasingi seda, et
RMK meestele ei läinud see koduloouurija jutt üldse korda,
ikka juhiti jutt majandamisele. Anu Aug teab aga detaile. Küla
keskuses oleva liigirikka metsa võrdlus Coopi parklaga jääb
mulle tõtt-öelda pisut kaugeks.
Mari Kartau Kohaliku elaniku jutt pärandkultuurist puudutas

üht vana koolimaja, mitte metsa, ja Taani hindamise raamatut,
kus olid kirjas suurem jagu Eesti külasid pluss sellest, et ehk
tuleb ükskord Ahto Kaasik. Metsanduse ega looduskaitse
koha pealt ma sinuga ega kodanikega vaidlema ei hakka,
kuna kodanikud väljendasid seal selgelt, et nad ei soovi, et
neile sellest pikalt räägitaks. Mis on ka arusaadav, sest sellest
aru saamiseks peab nii õppima kui ka omama kogemusi.
Aastaid, soovitav aastakümneid. Kui keegi siiski peaks
soovima rohkem teada, soovitan alustuseks läbi töötada need
raamatud. Edu!
1
Helen Lemming Ega need lood ise polegi salvestises, seda

pole ka väidetud. Koosolek oleks siis liiga pikaks läinud. Üks
lugu on näiteks see, et metsaservas asus mõisapreilide
teepaviljon. Selle rusud on isegi hoomatavad. Panen pildi.
Aga võibolla peaks kirjutama uue raamatu: "Hingemaastike
majandamise alused."
PS. Miks Sulle, Mari, see teema nii tähtis on? Või siis Ohtu
külaga oponeerimine? Inimestel võiks ju oma elukeskkonna
osas olla otsustusõigus. Seda mõistavad vast eriti hästi kõik,
kes on endale tähtsa paiga kaotanud. Mina mõistan, sest mu
vaarema ehitatud maja Klooga metsas jäi võõraste kätte.
Veetsin seal lapsena suved ja nädalavahetused, nüüd võin
ainult pilti vaadata.
Helen Lemming Seda on ka oluline mõista, et

südameasjadele, milleks loodusearmastus kahtlemata on, ei
saa läheneda raamatutarkusega, vaid üksnes empaatiaga.
Ainult südamega näed hästi
1
Helen Lemming Aira Toss, tere! Tutvustage ennast, palun.

2
Helen Lemming Kloogal,

1984. https://www.facebook.com/photo.php?
fbid=1093457834024425&set=pob.100000806574023&type=
3&theater
Anzori Barkalaja Helen Lemming: ära raiska ennast selle

seestunud olendi peale. ta on oma hinge ammu juudaseeklite
eest maha müünud...
Helen Lemming Ah, mis, Mari on vahva, pealegi mu

sugulane.
Anzori Barkalaja Helen Lemming: noh, süüta siis küünal

tema hinge eest...
g
4
Anu Aug Helen - kas see sugulane on püsiva

ajukahjustusega? Äkki annab ravida?
Helen Lemming Püüame viisakaks jääda.

Helen Lemming Mulle tohutult meeldis Mari ema, graafik Evi

Sepa kontseptsioon kunstnikuna. Ta ütles, et tema töö ega roll
polegi tähtis, ta lihtsalt kajastab loodust. Tegu on väga
tundliku inimesega.
Anu Aug Helen Lemming Mulle meeldivad inimesed, kes

puude taga metsa näevad, mitte ei käi metsas ainult puu
jämedust mõõtmas ja saadavaid tihumeetreid arvestamas.
Anzori Barkalaja Anu Aug: money talks...

Meeldib · Vasta · Kuva tõlge · 3 p
Elmar Kabjokens Mari Kartau, kas "METSAMAJANDUSE

ALUSED" räägib metsast või puidumajandamisest?
1
Elmar Kabjokens Helen Lemming, vanemat Aira Toss-i võin

tutvustada käesoleva
videoga: https://www.youtube.com/watch?
v=QZzSG3iVCsc&t=9m19s
Uuema aja Aira Toss blokeerib su kui selle video teemaks

võtad ning selles olevaid sisuliseid väiteid argumentidena
esitad .
YOUTUBE.COM
Metsakaja NR. 63
1
Mari Kartau Elmar Kabjokens Aga sa võta see raamat

raamatukogust ja katsu natuke lugeda, siis saad teada.
1
Meeldib · Vasta · 21 h
Elmar Kabjokens Mari Kartau, väga konstruktiivne ning sisu

lahkamist soodustav kommentaar.
Eks nii peabki kirjutama kui reaalselt sisu ei huvita, huvitab

vaid "enda seisukoha kaitsmine".
Helen Lemming No ma loeks küll hea meelega Kui aja leian

Helen Lemming No ma loeks küll hea meelega. Kui aja leian.
Elmar Kabjokens Mari Kartau võiks siia pigem selle raamatu

sisukorra panna - oleks samm lähemal sisulisele arutelule .
Kirjuta vastus...
Mari Peterson Pärandkultuur pärandkultuuriks, see on mingi

inimeste värk. Aga... Raietega plaanitakse alustada aprillikuus, saan
ma Novaatori artiklist aru. Ja kui üldse mingi pikendusega nõus
ollakse, siis nii hiljemalt maikuus tahetakse küll harvesterid huugama
panna. P...e see linnurahu ning linnupesad ja muud loomalapsed,
loodus ise nõuab lageraiet veel päälegi. Kõmm, uhtii ja ikka üle
laipade ratsa rikkaks.
4
Peida 11 vastust
Helen Lemming Inimesed on ju ka tähtsad, nagu linnudki.

Kui nende hingemaastikke lõhutakse, võivad nad haigeks
jääda.
1
Mari Peterson Nuh, ma põhimõtteliselt olen ju ikkagi

misantroop. Sellest ka see utreering, sest too tüüp, kes kilkas,
et "loodus ise nõuab lageraiet", on ju ka inimene, aga tema
hingemaastik ilmselt on täiuslik siis, kui seal kõrguvad
palgivirnad...
Inimese puhul on paraku alati võimalik vaielda ja kui muu
enam ei aita, saab hakata vastuvaidlemist mittesalliva tooniga
tänitama, et aga ise sa ka magad puust voodil ja sööd puust
laua pealt puust toolil istudes ja soojendad end kamina
paistel, loopides sinna sületäite viisi puid, vuih, milline
silmakirjalik lojus ja üleüldse, mis sa irised, kui sul tegelikult
ühtki universaalset lahendust kogu maailma päästmiseks
välja pakkuda ei ole. Minu puhul see kõik kehtib ja kui jutuga
sinnamaale jõutakse, vajuvadki käed jõuetult rippu. Sest enne
ei muutu tõepolest mitte midagi, kui kogu see ligi8miljardiline
ja ennaktempos kasvav mass aru saaks, et mets ei ole ei riigi
ega eraomaniku oma kübetki rohkem, kui nende oma, kes
seal metsas 24/7/365 jne elavad ja et neil on ka igaühel oma
pisike või natuke suurem elu, millele neil tegelikult ka
vääramatu õigus peaks olema ning kui me just täiesti ilma
tapmata ja peletamata ja lagastamata ei saa, siis katsugem
seda vähemalt NATUKENEGI neid olendeid säästvamalt teha
ja laskem neil vähemalt mõned kuudki aastas segamatult olla.
Seda võiks ju olla võimalik teha... Midagigi... Aga ei.
(Mis ei tähenda, et ma poleks rohkem rõõmus, kui see mets
võikski kõige täiega oma elu elama jääda, muidugi oleks. Aga
kui on põmst riiklik plaan, et lähme aprillis lageraiuma ja
"loodus ise nõuab seda", siis mul, raisk, läheb vererõhk
viiesaja peale.)
5
Helen Lemming Inimene on ainus liik maamunal, mis end ise

hävitab, ses suhtes on õigus pessimistlik olla. Aga mina usun,
et igaühes on ikkagi jumalik alge, mis on empaatiline ja
halastav. Kurjad teod tulevad armastuse puudusest ja
meeleplekkidest – ihast, vaenust ja nõmedusest. Nõmedust e.
mõttetust/teadmatust on kõige rohkem ja selle alla käib ka
enda ülemliigiks pidamine kõige loodu üle. Looduse
rüüstamine järgnebki siis, kui ollakse ülejäänud ökosüsteemist
mentaalselt irdunud. Füüsiline irdumine pole võimalik, see
tähendab surma, sest ökosüsteem, kaasa arvatud mets, muld
ja putukad hoiavad meid elus.
2
Malle Lauring Helen Lemming Meie riigis ei ole inimesel

mingit väärtust, kahjuks !
Mari Kartau Armas nimekaim, tuletan sulle meelde, et sa

teenid leiba, kujundades ajalehte, mis on trükitud paberile,
mis on tehtud puidust. Ma ei taha absoluutselt öelda, et sa ei
peaks seda tegema - oled väga meeldiv kolleeg! Aga tasub
mõelda, et loodusressursside kasutamises ei ole "süüdi" mitte
ainult need, kes need ressursid loodusest ära toovad, vaid me
kõik, kes me neid otseselt või kaudselt kasutame.
Kindlasti mitte tahtlikult, aga ka sinu avaldused kõlavad
silmakirjalikult, kuna sa ju kasutad ka ise tsivilisatsiooni
hüvesid, sh RMK panust riigieelarvesse, mis tagab meile osa
avalikest teenustest, nagu haridus, teed, turvalisus jne.
Mõte, et "ega pidu ei parane, kui rahvas ei vähene" ehk siis et
inimesi võiks vähem olla, ei ole sugugi konstruktiivne. Selle
mõtte konstruktiivsed rakendused kuuluksid kõik kuritegevuse
või terrorismi valda. Seega pole mõtet seda veidi emo-
pubekalikku hoiakut avalikku diskussiooni tuua, vaid vaadata
asja pigem selle nurga alt, mida olemasoleva inimhulgaga
saaks paremini teha. Muide, on ka ennustusi ja arvutusi, et
inimkond ei paisu lõputult, vaid õige pea tuleb ette looduslik
piir ja me hakkame ilma suuremate massimõrvadeta
kahanema, nii et hoidkem pöialt!
Mari Peterson /loeb kümneni/

Jajah, eile sündinud silmakirjalik emopubekas. aitäh.
Kui linnurahu ei ole üks neist asjust, mida saaks "olemasoleva
inimhulgaga paremini teha", siis mis üldse on?
Küsimus on retooriline.
/kergitab kaabut/
2
Ugri Kadi Mari Kartau äkki siis loobume kasutamast või

vähemalt algatuseks loobume promomast seda mõttetut
tarbimist ja raiskamist mis toimub. Rahva vähenemine oleks
ilma igasuguse kriminaalsuseta täiesti loomulikult toimuv
nähtus, juhul kui igal sammul ei pyytaks promoda ega igati
soodustada ja programmeerida inimesi sugu tegema ja lapsi
juurde synnitama. Loomulik piir juba praegu aina läheneb, kui
seda meeletu promomisega ei yritataks tõsta. Inimhulgaga
b id i lj i it h l b d l t t
saab muidugi palju paremini teha, loobuda meeletust
raiskamisest, ebaeffektiivsest byrokraatiast ja ametnike
armeest ( kahandada mõistlikuks), yletarbimisest ja
tarbimismentaliteedist.
Mari Kartau Mari Peterson Raierahu on RMKs nagunii 15 apr

- 15 juuni. Isegi kui neil oleks plaanis seda julmalt rikkuda, siis
kindlasti nad ei oleks nii lollid, et räägiksid sellest rahvaga
kohtumisel. Nii et see on antud juhtumil täiesti teemaväline.
Sellega olen nõus, et raierahu on tõepoolest 1 asi, mida võiks
kaaluda, kui rääkida inimmõju vähendamisest praeguse
arvukuse juures. Aga ka sellele kaalumisele ei aita kaasa
sõimlemine, leian ma. Aga ehk eksin, eks targemad teavad
paremini.
Mari Peterson Mari Kartau, siinsamas lõimes Heleni

esimeses kommentaaris lingitud Novaatori üleskirjutusest
loen: "Raiuma plaanitakse hakata aprillis 2020."
Mari Peterson Aga muidugi võib ka olla, et alustavad kohe

kuu algul ja 15. aprilliks on plats juba puhas. Sel juhul mai
bääd, kõik on ju seaduse järgi.
2
Elmar Kabjokens Mari Kartau, kas raierahu pidamisega

peaksime trükipressid seisma panema?
Võiks selle infantiilse argumentide kogumi (a'la "kui tagumikku

paberiga pühid, siis ole puidutööstuse ogaruse kohapealt
tasa") unustada....
1
Kirjuta vastus...
Mari Kartau Ah et miks see Ohtu teema mulle nii tähtis on? Aga
sellepärast, et see on üks värvikas näide sellest, kuidas kogukonnad
soovivad, et neid kaasatakse metsandusse ja millegipärast arvavad,
et ründamine ja sõimamine on selleks kõige parem viis. Kui
kogukond soovib kaasamist, siis see tähendab dialoogi sellega, kes
peaks olema kaasaja rollis, antud juhul siis RMK esindajatega. Kas
Sina soovid astuda dialoogi ning kaasata kedagi, kes Sind sõimab,
laimab ja alandab? Sinu sõnad: "Inimesed on ju ka tähtsad, nagu
linnudki. Kui nende hingemaastikke lõhutakse, võivad nad haigeks
jääda." Metsandustöötajad, metsamehed- ja naised on inimesed.
Samuti on nad kogukond, samades koolides õppinud, palju on
metsameeste dünastiaid, kes teavad seda, kuidas juba nende
vanavanavanaisa neid metsi kasvatas ja hooldas (jah, seda
majandusmetsas tehakse juba aastasadu!), mis meil praegu on,
mida me saame raiuda ja saame kaitsta. Mina ei ole küll nii pika
ajalooga metsanaine (kuigi ka minu vanaisa oli metsavaht), aga kui
RMK töötajate kohta, eriti mõne kohta, keda ma ka igati heast küljest
tunnen, öeldakse halvasti, siis tunnen ka mina ennast halvasti.
Täpselt sama tunnevad enamik teisi metsatöötajaid, kes rahva
hulgast võrsunud metsakaitsjatega oponeerivad. Ja isegi kui minu
tagasihoidliku isiku kohta öeldakse halvasti, siis puudutab see ka
kõiki teisi inimesi, kes teevad metsas oma igapäevast tööd, ja võin
kinnitada, et 99% neist teevad seda südamega, metsa ja loodust
armastades.
***
Näiteid suhtumisest, mis on käsitletav vihakõnena, seoses Ohtu
juhtumiga:
Helen Lemming: RMK jõmmid
Anzori Barkalaja: ära raiska ennast selle seestunud olendi peale. ta
on oma hinge ammu juudaseeklite eest maha müünud
Anu Aug: Kas see sugulane on püsiva ajukahjustusega? Äkki annab
ravida?
Mulle meeldivad inimesed, kes puude taga metsa näevad, mitte ei
käi metsas ainult puu jämedust mõõtmas ja saadavaid tihumeetreid
arvestamas.
EMA lehelt:
Ülle Gaver: ... saame nendest rüüstajatest jagu.
Katre Hovanchaks: Loen seda kõike ja terve mõistus oigab. Ei saa ju
võimalik olla, et riik, kelle teenistuses on vajadusel tsiljon
erialaspetsialisti, rahva ühisvara, mille majandamine talle on rahva
poolt usaldatud, niiiiiii kuradima tölplaslikult majandab!
***
Sedalaadi, vabandust, sõimu - muud moodi ma ei oska seda
nimetada - on täis kõik seinad, kus arutatakse küsimusi sellest,
kuidas metsa paremini kaitsta ning kogukondi sellesse kaasata.
Kui ma nended diskussioonides osalen (mitte alati, sest ka minu
närvide kandevõimel on piirid) ja püüan metsa kasvamise viise ja
metsas tehtavate tööde mõtet selgitada, siis öeldakse mulle (ja ka
teistele, kes sama üritavad), et me oleme ahnete metsatöösturite
äraostetud käsilased ja et kogu metsateadus (mida on Eestis 100
aastat tehtud) on kallutatud ja ei kehti. Valitakse osad teadlased,
kelle teadus kehtib, ja teised, kelle oma ei kehti. Igaüks valib oma.
Asju, mis ei kinnita juba olemasolevaid uskumusi, ei taheta lihtsalt
teada. Selline suhtumine kõlas väga selgelt Ohtu rahvakoosolekul,
mille salvestisele siin on viidatud. Ja selline mõte kumab läbi kogu
metsasõjast. Enamasti väljendatakse seda mõtet vihakõnena. Sina
oled leidnud kaunimad sõnad: "Seda on ka oluline mõista, et
südameasjadele, milleks loodusearmastus kahtlemata on, ei saa
läheneda raamatutarkusega, vaid üksnes empaatiaga. Ainult
südamega näed hästi "
südamega näed hästi.
Soovin siis Sulle ja Su aatekaaslastele selles diskussioonis rohkem
südametarkust ja empaatiat!
1
Peida 33 vastust
Helen Lemming Mari, kas Sa päriselt solvusid, et ütlesin

RMK töötaja kohta jõmm?
Mari Kartau Kujuta pilti, jah! Ma usun, et sinagi solvuks, kui

keegi mõnd sinu sõpra või head kolleegi sõimunimedega
sildistaks.
Helen Lemming Mind aga solvas, et kogukonnast selliselt üle

sõidetakse. Väga raske on olnud seda kõrvalt jälgida.
1
Mari Kartau No väga tore, oleme siis kõik solvunud. Ja

edasi? RMK pole kellestki üle sõitnud, nad on tegutsenud
vastavalt seadustele ja oma sätestatud töökorraldusele. Kui
need ei meeldi, siis on vaja keerata nööbist rahvasaadikuid,
keda oleme valinud ja taotleda seaduste ümbertegemist. Kas
meie soovid lähevad läbi, või ei oleneb, palju neil on
kokkuvõttes toetajaid. See on demokraatia. Kui inimesi, kes
teevad oma tööd ega ole seadusi rikkunud, sõimatakse, siis
see ei ole demokraatia ega õigusriik.
1
Helen Lemming Vaata, Mari, mina teen seda, mida ma teen,

eetilistel kaalutlustel. Palka mulle keegi ei maksa.
Siin on vaks vahet sees, kas räägime ametnikust, kes
inimestega ebaviisakalt käitub (jah, ta käitus – tõstis inimeste
peale korduvalt häält) või kodanikust, ullikesest, kui soovid.
Minule ei saa ametnik ega oma töö eest palka saav inimene
mingeid nõudmisi esitada, sest olukord on ebavõrdne.
1
Indrek Vainu Mari Kartau tähelepanuväärne vestlus siin,

ruum on sama, aga reaalsused nii erinevad. Ma küll ei ole
solvunud, kui sa isegi minu kohta lugusi kirjutad ja ammugi ei
ole sinu peale solvunud kui sinu kolleeg Postimehes mind
puukallistajaks sõimab v Aigar Kallas lavalt mind Jeesuseks
nimetab v Peeter Ernits lahmijaks kutsub. See ei ole ju
metsanduslik probleem, vaid väärtuste konflikt, milleks
solvuda, kui ei nähta teise reaalsusesse
7
Mari Kartau Helen Lemming ja mitu korda kogukondlased

häält tõstsid? Selle vastu aitaks tegelikult sõltumatu
moderaator - enamasti tõsteti häält sellepärast, et oma mõte
lõpuni öelda, kui teine vahele segas.
Mari Kartau Indrek Vainu Iseenesest pole niiväga olulised

üksiksolvumised, pigem tasuks sinul kui ühel metsakaitsjate
juhil (loodan et sa ei võta seda sildistamisena, ma ei tea
täpselt su hetke ametinimetust) tähelepanu pöörata veidi ka
inimpsühholoogia aspektile selles nn metsasõjas. Kas ja kui
palju on sildistamine, sõim, laimamine, ähvardamine jne
toonud edu? Seda tasuks analüüsida. Ehk oleks aeg
katsetada ka muid strateegiaid.
Väärtused on omaette teema. Nendele rõhumine ei aita minu
arvates samuti konstruktiivsele kompromissile kaasa, sest
niipea, kui sa kellelegi ütled, et minu väärtused on õigemad
kui sinu omad, oled saanud vaenlase. Kuna väärtusi on raske
määratleda, siis oleks mõistlik neid kasutada ainult väga
valitud olukordades.
Ajakirjaniku rollis ma nt olen püüdnud uudislugudes
igasugused väärtused välja jätta ja panna kirja lihtsalt faktid
ning allikate ütlused. Seetõttu poleks sul ka millegi peale
solvuda lugude puhul, mida sinust olen kirjutanud.
Väärtustega tegelen arvamuslugudes, eks siis võib jah keegi
solvuda, aga labase sildistamise ja sõimuni ma pole neiski
laskunud.
Indrek Vainu Nojah, ega see facebooki kommentaarium nyyd

mingi ajakirjandus pole, suht tavaline lahmimine ja vaimu
näriminw
Ugri Kadi Kui kaasaja soovib päriselt kaasata, siis ta ei alusta

kaasamist inimestest ylesõitmisest, nende solvamisest, nende
vastu ebaviisakast käitumisest. Ja ei oota siis, et inimesed on
lambad ning lasevad endast yle sõita vaikides ja noogutavad
sellele takka. Või et nad ka ei tõsta häält, et nende häält ka
kuulataks või et see kostuks. Täpselt nii on aga see
kaasamine ohtu juhtumil toimunud. Alguses ei yritatud yldse
kedagi kaasata ja kui kohalikud läksid kysima tee ehitamise
kohta siis said nad vastuseks valesid. Kohalike poolse
nõudmise ja hãäletõstmise tulemusel alles yritati ka kohalikke
nn kaasata aga tegelikult neid lihtsalt fakti ette panna ning
mitte nendega arvestada. Ja seda mitte ka seetõttu, et
kohalikud oma huvi avaldasid, vaid seetõttu, et nad tegid seda
kõvahäälselt ja jõuliselt. Kes tahab teisi kaasata peaks
algatuseks ka teise poole ära kuulama ja nende argumendid
arvesse võtma mitte arvama, et kaasamine tähendab lihtsalt
oma plaanide tutvustamist kui otsustatud asja milles kohalikel
arvamisõigust ei ole ega tohikski olla. Nii nagu seni väga
sageli on tehtud. Aga näe rahvas ei lepi enam sellega et neist
yle sõidetakse ning nende arvamusega ei arvestada ning neid
ära ei kuulata. Ja sellepärast, et neid kuulataks, tõstavad nad
häält. See et nii suur hulk rahvast-ja järjest suuremaks see
hulk kasvab- hakkavad häält tõstma ja kaasa rääkima,
näitabki rahva meelsust ja on demokraatia osa.
4
https://www.facebook.com/helen.lemming/posts/2450690464967815?comment_id=2459443447425850&notif_id=1572929915153854&notif_t=… 10/22
Piret Räni "RMK pole kellestki üle sõitnud ...." on natuke

ennatlik öelda, kui üle Eesti eri kohtadest inimesed
kommunikeerivad omi tundeid, nagu RMK oleks neist üle
sõitnud.
Siin on mitu konksu.
1. Üldine mulje, et korralik mets hakkab otsa saama, on

tekitanud inimestes umbusalduse selle riigifirma vastu. St iga
järgmine raie kuhjub taluvuspiirile.
2. Algne usaldus tulenes eeldusest, et RMK funktsioon on

rahva ühisvara - metsa - hoida ning hooldada. Nüüd on aga
ilmnenud, et tegu on puhtalt majandusettevõttega. Inimestele
see ei meeldi.
3. Kliimaärevus. Väga paljud inimesed on juba vähem või

rohkem paanikas. Üldine teave on, et kõige parem
kliimastabilisaator on mets. Seega teadlikum osa inimestest
näeb raiumist kui oma tuleviku võimalikkuse vähendamist.
See annab olukorrale isikliku mõõtme. Ning näitab, et muutust
on vaja. Eluressursiga ei kembelda.
7
Indrek Vainu Ugri Kadi täitsa nõus, rahvas peab selgemalt

omi seisukohti avaldama hakkama, oma soove ja ootusi
kaitsma
3
Ugri Kadi Mari Kartau Veel. Teie poolt kirjeldatud olukorrad

nagu:
-"kas sina soovid astuda dialoogi ning kaasata kedagi, kes
sind sõimab, laimab ja alandab?"- on muidugi arusaadavad,
aga kas teie ka aru saate, et need kehtivad mõlemipoolselt,
ning kui võimupositsioonil olevad inimesed alustavad rahva
kaasamist rahvast ylesõitmise, valede, solvangutega, siis nad
ei saa ju eeldada, et nad midagi muud vastu saavad, kui
peegeldust sellestsamast, kuidas nad ise suhtuvad ja oma
dialoogi alustanud on.
3
Mari Kartau Kui keegi on valetanud või seadust rikkunud, siis

tuleb sellega tegeleda case by case, võtta vastavad isikud
vastutusele. Kui keegi on kunagi kellegi arvates midagi valesti
teinud, siis selle pinnalt sõimata kogu sektorit ei ole
konstruktiivne. Aga eks igaüks valib ise strateegia ja taktika
oma võitlusteks. Edu!
Indrek Vainu Tänagi mitu inetut teadet tulnud: RMK raius

metsa ümber EKA metsa kuulamise kõlakoja, Vasalemma
alevis raius RMK küla metsa maha, Kõnnujärve lähedal
Kõnnu tammikus RMK harvester möllamas, Loode tammikus
inetu raie ja maastik rikutud - see on ainult osa sellest
nädalavahetusest
1
Teet Randma Mari Kartau teoorias on sul õigus, et isikute

tegusid ei tohiks laiendada sektorile, kuid täna me oleme
situatsioonis, kus lobigrupid proovivad maksimaliseerida oma
liikmete lühiajalisi kasumeid läbi valetamise ja hämamise ja
eriti kurb, et seda teeb isegi keskkonna agentuur.
See on ju vale, et Eesti metsi raiutakse tagasiakasvu ulatuses
ja kõik teavad seda, kuid millegi pärast RMK ja metsatöösturid
arvavad, et vale on kasulik, kuna see laseb raiuda. Tulevik ei
huvita eriti kedagi, kuna kui mets otsas, siis müün harvesteri
maha ja ostan aktsiaid vms.
Õnneks on Euroopas lulucf määrus, sellega me saame
kvoodid kukile, pidu läbi hiljemalt 2026 ja ükeraiumise arve
tuleb karm.
Äkki sa ei tea seda, aga väga tundub see õpitud lollusena,
mida rmk täna räägib. Tõmbame kõik hinge ja arutame, mis
on parim Eestile, kuna metsanduses ei saa taga ajada kvartali
kasumit...metsandus on vähemalt saja aastase perspektiiviga
tegevus ja praegu on konsensuslik teave, et varsti (2030?) ei
ole enam metsa, mida raiuda. Arvamuslõhe on selles, kas
pidurit tuleks tõmmata kohe või imestada hiljem, et kuidas me
küll siia jõudsime ja kuidas taastada kaotatu.
5
Mari Kartau Teet Randma Keegi ei imesta ega valeta (kui

tõesti keegi valetab, siis paluks nimesid ja viiteid ja
tõendusmaterjale). Metsamehed ja KKagentuur teavad väga
hästi milline on metsade vanuseline koosseis ja tagavara ning
kuidas seda ka tulevikku arvutada. Ma arvan, et murelikud
kodanikud ei peaks niiväga muretsema ettevõtjate
tulevikukasumi pärast - küllap nad teevad seda ise ja kui ei
tea, no siis paras neile. "täna me olme situatsioonis", "see on
ju vale", "konsensuslik teave" - sorry, selliseid allikaid mina ei
tea ja ei oska oma mõttekäikudes neile ka toetuda.
Helen Lemming Mari, ma arvan, et tähtis pole, mitu korda

keegi kellegi peale karjus, vaid MIKS emotsionaalseks
muututi. Külaelanikud sellepärast, et nad kartsid, et nende
hingemaastikule tungitakse monstrumitega ebaõiglaselt
kallale, see koht moonutatakse jäädavalt. Tuletan meelde, et
Pihu asub täpselt küla keskel, ta on küla süda. Ja see süda
on elus.
Miks aga RMK ametnik emotsionaalseks muutus, räägid ehk
ise. Mina seda ei mõista.
2
Teet Randma Mari Kartau Sa ei tea, et SMI inventuur on

metoodiliselt ja teadlikult vale?
Sisuliselt arvestatakse puude juurdekasvuga, kuid ei lahutata
sellest loomulikku lagunemist.
See on üldteada ja sellele on mitmed inimesed korduvalt
tähelepanu juhtinud, et Eesti metsastatistika on petlik: rahvale
öeldakse, et metsa kasvab rohkem, kui raiutakse, aga tegelt
jääb metsa vähemaks.
Kas see ei ole valetamine?
Nimeliselt valetavad kõik, kes põhinedes SMI andmetele
väidavad, et Eesti metsi majandatakse jätkusuutlikult.
4
Mari Kartau Ei, seda ma tõesti ei tea. Mul nimelt on kombeks

eristada uskumusi ja teadmisi. Juhul, kui jutt käib teadmistest,
siis oleks vaja siiski teada nende allikat.
Teet Randma Asko Lõhmus on proovinud seletada:
https://meieeesti.postimees.ee/.../asko-lohmus...
Toomas Frey on seletanud:
https://www.eesti.ca/toomas-frey.../article49368
Ma eeldan, et metsanduses orienteeruva inimesena sa oled

lugenud neid artikleid. Need ei tohiks olla uued uudised, kuna
need siiski said omajagu kõlapinda. "Suud puhtaks" saade
jne.
Kas sa tõesti tahad väita, et sa ei ole ennem neid artikleid

lugenud ja esimest korda näed, et Eesti erialased korüfeed on
välja toonud probleemid, aga see on olnud nagu hane selga
vesi.
No toome siis lõpetuseks ametliku slaidi: metsatagavara

muutute prognoos Enn Pärdilt. Metsa tagavara väheneb
oluliselt ja löögi all on samuti metsa juurdekasv.
Juhul, kui tahad detailsemalt näha Enne Pärdi

presentatsiooni, siis
palun: https://www.keskkonnaagentuur.ee/.../default/files/part.
pdf
Kas on küsimusi, vastuväiteid või jääd endiselt oma

uskumiste juurde, et Eesti metsanduse seisuga on kõik
korras, elanike lojaalsuse aste on I a ning ainsaks
probleemiks on valjuhäälne vähemus, kes esineb
argumenteerimata vihakõnega?
3
Mari Kartau Tänan muret tundmast, olen neid ja mitmeid teisi

artikleid sel teemal lugenud. Nagu ka neid, mis vasupidist
väidavad, näitkes:
https://meieeesti.postimees.ee/.../keskkonnaagentuuri...
https://www.keskkonnaagentuur.ee/.../keskkonnaagentuuri...
Tõsi, need pole sõltumatute teadlaste, vaid ametnike
kirjutatud, kuid SMI on sedavõrd spetsiifiline asi, et selles ei
pruugi ka parimad teadlased täpselt orienteeruda. Kindlasti
võib neist aga leida asjaolu, et arvestatasek ka surnud puitu.
Eelistan uskuda SMI spetsialistide, kes on sellega aastaid
metoodiliselt tegelenud, arvamusi ja mitte nende arvamusi,
kes sellega tegelenud pole ning kelle puhul on teada (nt
Frey), et nad on oma arvutustes kasutanud ekslikke
numbreid. Samuti leian, et 1000 proovitükki ei ole võrreldav
kümnete tuhandetega. Sellest olen ka väheke kirjutanud:
https://tulemetsa.wordpress.com/.../teaduspohiseid.../
Selles, et tagavara väheneb seoses metsade noorenemisega,
ei ole tõesti midagi uud ei Enn Pärdi ega minu jaoks.
Lisaks osundan ka teie kommentaari puhul sellele, kuidas te
mulle sõnu suhu panete - sellieid asju pole ma iial öelnud ega
mõelnud: "Kas on küsimusi, vastuväiteid või jääd endiselt oma
uskumiste juurde, et Eesti metsanduse seisuga on kõik
korras, elanike lojaalsuse aste on I a ning ainsaks
probleemiks on valjuhäälne vähemus, kes esineb
argumenteerimata vihakõnega?"
Kas tõesti on nii raske viisakalt ja korrektselt disputeerida ja
mida loodate täpsemalt saavutada sellega, kui mind üritate
solvata? Mis kasu see metsandusele toob?
MEIEEESTI.POSTIMEES.EE
Keskkonnaagentuuri vastulause:
millest Postimehe…
Meeldib · Vasta · Eemalda eelvaade · 1 p
Ugri Kadi Mari Kartau tõendusmaterjale? Nii laialt kohe?

Isegi politseiuurija ei kysi tunnistajalt tõendusmaterjale.
Tõendusmaterjale kysib kohus uurimisorganitelt. Ja noh
ilmselt ajakirjanikel kah vaja mõningat tõendusmaterjali
omada enne kui nad mõningate väidetega lagedale võivad
tulla. Ehk kui te lausa tõendusmaterjalidest rääkima
hakkasite, ehk siis tõendate ise oma arvamusi ja uskumusi,
mille alusel siin sõna võtate. Lugedes siin antud lõime,
ilmneb, et ega te ei yritagi objektiivse ja erapooletu tõe poole,
vaid lihtsalt eelistate teatud arvamusi.
1
Indrek Vainu Tõendusmaterjali, et Eestit raiutakse lagedaks?

Mul just Metsaportaal lahti. Palun väga, näiteks Kikepera
kant, kunagi olid seal ühed suurimad puutumatud
metsamassiivid, nüüd aga lageraiealad.
Pildil hetkel kehtivad raieload, valdavalt LR
1
Elmar Kabjokens Mari Kartau, ütled:

"Ah et miks see Ohtu teema mulle nii tähtis on? Aga
sellepärast, et see on üks värvikas näide sellest, kuidas
kogukonnad soovivad, et neid kaasatakse metsandusse ja
millegipärast arvavad, et ründamine ja sõimamine on selleks
kõige parem viis. Kui kogukond soovib kaasamist, siis see
tähendab dialoogi sellega, kes peaks olema kaasaja rollis,
antud juhul siis RMK esindajatega." ,ent näiteid tood vaid
kommentaariumitest valikuliselt teksti välja noppides.
Kas sisulise asja puhul oli ründamist-sõimamist?

Oled sa teemasse sisuliselt ka
süvenenud? https://novaator.err.ee/.../rmk-plaanib-lageraiet...
BTW. Metsandusest ei ole ju tegelikult juttu, tegemist on

puidumajandusega, ehk puidutööstusega. Metsandus peaks
endas hõlmama ka kõikide teiste väärtustega arvestamist, mis
metsas leiduvad.
Mets ei ole puupõld. Mets on mitmekesine keskkond, millest

moodustab puit vaid ühe võimaliku saadava hüve - seejuures
hävitatakse puidu kättesaamisel pea kõik muu.
1
Elmar Kabjokens SMI osas on üpris huvitav, et kahe

teadlase ja ühe ametniku materjalile tood "vastukaaluks" kaks
linki ühest ja samast kontoris valmistatud kaitsekõnest.
Need inimesed tegelevadki selle Status Quo elushoidmisega -
paber kannatab kõike!
Helen Lemming Külaelanikud tahavad ajaloolist ja

armastatud küla südant säilitada puutumata kujul, kakkude,
kullide, kuklaste, lepatriinudega (isegi roherähni on seal
nähtud), et metsaelanikud oleks hoitud ja et seal saaks
edaspidigi seenel-marjul ja niisama jalutamas käia.
"Metsandus" on seejuures kõrvaline, aga jah, nad on valmis
metsakest hooldama, nagu kõlas ka tolles salvestises.
PS. Mari, kas oled ise Pihu metsas käinud? Mis mulje jättis?
1
Anu Aug Helen Lemming Vähe sellest, me võtsime

kaasamiskoosolekul endale vastutuse teostada ka vajalikud
liikide inventuurid, mida selleks pädevad ja/või kohustatud
riigiasutused teinud pole ja tellima ka alternatiivse
metsamajandamise kava. Lisaks toetas meie ettepanekut ka
KOV Aga see on ilmselt ajakirjaniku arvates ka osa laimust
KOV. Aga see on ilmselt ajakirjaniku arvates ka osa laimust,
süüdistustest ja vihakõnest
4
Anu Aug Mind ei aja nutma, mind ajab väiklus alati muigama
ja lähtuma printsiibist, et las koerad hauguvad, karavan
läheb edasi.
Helen Lemming Muuseas, Mari, kas pole huvitav, et kui

esimest korda Ohtusse läksin, polnud mul aimugi, et Pihu
metsa servas elab meie sugulane, Aime-Mare Suurjaak? Jüri
Pehme andis mulle sellest aga teada. Aime kuulis Jürilt, et
aitan metsakest kaitsta, kogudes allkirju. Seepeale helistas
Aime mu emale ja jagas oma tänu ja rõõmu selle üle.
Sugulussuhteid saab uurida
siin: https://www.geni.com/.../Aime-
Mare.../6000000007912114690
GENI.COM
Aime-Mare Suurjaak
2
Teet Randma Mari Kartau Väga kahju, et teid solvavad

asjalikud argumendid ja ma tõesti vabandan, kui ma sekka
väheke huumorit viskan, aga ma muidu hakkaks nutma.
Samas tõesti meil ei ole midagi rääkida, kui te ütlete, et te ei

usu teadlasi, vaid te usute ametnikke. Kas sa usud ka
poliitikuid ja Nigeeria kirju?
Juhul, kui mul on valida, kas uskuda kõrgelt austatud teadlasi

või ametnikke, siis ma usun teadlasi. Siiski ma ei usu neid
täielikult, vaid uurin ise üle, et asi oleks mulle selge. Nüüd
võin kinnitada: Freyl ja Lõhmusel on õigus ja SMI metoodika
on mäda. Kuid sa ju ei usu mind ka. Keskkonnaministeeriumi
pressiesindaja ütleb, järelikult see peab olema tõde? On nii
või jälle solvan, kui keeran su tõe su enda vastu?
Ametnike töö eesmärk ei ole tõe välja selgitamine, vaid pigem

teatud juhtudel tõe vaiba alla pühkimine, vähemalt selles
osas, milles see võib ohustada nende tööd. Kriitiline ametnik
saab kiirelt kinga. Kuidas Ervin Abel "Viini postmargis" ütleski:
ülemust ees kiida, taga kummarda, siis kestad kaua samal
ametipostil.
Samas teadlaste töö eesmärk on just tõe välja selgitamine ja

enamasti on teadlased sõltumatud ning proovivad anda
võimalikult neutraalselt ja kinnitatud informatsiooni. Teadlasel
pole pressiosakonda ega vajadust valetada.
Ametnike palk samas on kaudses seoses raiemahtudega,

kuna RMK annab mingi raha riigieelarvesse, seega on
keskkonnaministeeriumi huvi RMK raiemahte suurendada ja
tõepoolest iga aasta antakse RMK-le tellimusleht, mis annab
"optimaalsed raiemahud," samas ei ole selge, mis meetodil
suudetakse leida need optimaalsed mahud. Ilmselt on nad
selles mõttes optimaalsed, et annavad piisavalt tulu
riigieelarvesse.
Ametnik, kes selle kahtluse alla seab on ilmselt kulude
kärpimisel esimene ohver.
Asko Lõhmuse tööd pole ümber lükatud ja ei saa eeldada, et

teadlane suudaks teha samas mahus proovilappide mõõtmisi
riigiga, aga samas on tuhat mõõtepunkti juba piisav, et
suhteliselt suure täpsusega üht-teist väita ja valimi
suurendamine ei anna enam väga suurt täpsust juurde:
juhuslik kõikumine jääb ikka ja RMK isegi teab ette, kust
sektorist SMI mõõtmised tulevad....vähemalt SMI infopäeval
ma sellist slaidi nägin, kust ma RMK juhina selle info saaks
võtta.
Kuid palun ära tule rääkima, et metsakaitsjad midagi usuvad -

erinevalt sinust me ei usu keda kuraditki, tuhnime metsas ja
paberites, et selgitada välja, mis täpselt toimub.
Juhul, kui sa ei soovi, et sind solvatakse, siis kõige parem

selleks on mitte rääkida rumalusi, vaid teha ennem asi
selgeks.
Ma õppisin selle selgeks juba lasteaias, kus ma kiitlesin mis

öösel päkapikk tõi ja mis ma kõik jõuluvanalt soovisin
kirjas....suuremad poisid naersid ja ütlesid, et äkki sa tahad
maha istuda, meil on sulle miskit rääkida. Siis sain teada, et
isegi vanemaid ei tohi uskuda.
2
M ldib V t 1
Mari Kartau Teet Randma

https://www.etis.ee/CV/Allan_Sims/est
https://www.etis.ee/Portal/Persons/Index...
ETIS.EE
CV: Allan Sims
Meeldib · Vasta · Eemalda eelvaade · 21 h
Teet Randma Mari Kartau Allan Simsi vastus Asko Lõhmuse

ei sisalda vastust tegelikule kriitikale, proovitakse asi
taandada pindalalt ja tõestada, et pindalas on meil metsa
rohkem, aga see ei ole Asko põhiargument
Kirjuta vastus...
Mari Kartau Mis aga puutub Ohtu juhtumisse, siis minu arvates
oleks konstruktiivne mõelda laiemalt selles suunas, kuidas tagada
oluliste kogukonnametsade säilimine kohtades, kus see on
tõepoolest kohalikele oluline. Selle jaoks ei ole vaja seeni ja pärimusi
(VEPidel on tunnuste kompleks, üsna keeruline ja mitmeosaline,
Anneli Palo teab väga hästi. Ühest seenest ei piisa. Ilmselt ka hiitel.)
Selle jaoks oleks vaja leida legaalne toiming, kuidas see mets, kui ta
on riigimaal ehk RMK hallata, anda üle kohalikele. Mis oleks selles
mõttes loogiline, et riik on rahvas, ja ühtpidi peab riik küll seda
rahvast kuidagi rahastama, sh RMK tuludest, aga teistpidi võib ju
mingid tükid ka rahvale niisama imetlemiseks jätta. Kokkuleppe
küsimus rahva ja tema enda valitud esindajate vahel tegelikult.
RMK hallata ei saaks need metsad jääda seetõttu, et nad ei saa
ilmselt oma süsteemi sees tekitada kaost, kus mets on nagu nende
vastutada ja samas käivad seal külamehed ise midagi tegemas -
mets peab olema kellegi oma, kellegi vastutusel. Seal tehtavad tööd
peavad teenima ühte eesmärki ja olema süsteemsed. Metsas ei saa
iga aasta ümber otsustada, et teeme nüüd loodusmetsa, siis
järgmine aasta otsustame, et teeme hoopis rekreatsioonimetsa jne.
Üks võimalik omanik taolistele kogukonnale olulistele metsadele
oleks vald - munitsipaalmetsad on täiesti olemas asjad. Teine
võimalus oleks mingi sihtasutus, kus osalised oleks vald, külaselts
vms, ehk ka RMK - kuidas kokku lepitakse. Umbes nagu teatrid ja
osad muud kultuuriasutused.
Põhimõtteliselt võiks see uus omanik olla ka MTÜ, aga sel juhul
tuleb sätestada, mis saab siis, kui MTÜ tegevuse lõpetab (tavaliselt
juhtub siis 1 2st variandist - kas vara jääb laokile või võtab MTÜ juht
selle endale, kumbki variant ei tundu jätkusuutlik).
Usun, et kui huvitatud osapooled mingi taolise toiminguprojekti
võimuesindajatele välja käiks, oleks sel rohkem tulemusi
kokkuvõttes, kui ühe metsa kaupa demonstratsioone ja petitsioone
teha. Ja seejuures lakkamatult sõimelda.
Kui huviobjektiks olev mets on eravalduses, siis ei kujuta ma küll ette
muud varianti, et see tuleb huvigrupil ära osta. Võiks kehtestada
mingi eelisostuõiguse nt vallale. Ma arvan, et kui need metsateemad
sedamoodi aina olulisemaks muutuvad inimeste jaoks, siis peavad
kohalikud omavalitsused ka lõpuks jalad kõhu alt välja kerima ja
tegutsema hakkama sh rahalises mõttes Sest munitsipaalmetsade
tegutsema hakkama, sh rahalises mõttes. Sest munitsipaalmetsade
süsteem nagu öeldud on täiesti olemas, seega igati võimalik.
2
Elmar Kabjokens Mari Kartau, ei ole vaja muuta

omandistruktuuri, vaid RMK peab mitmekesistama oma
vaadet metsale ning enam arvestama omanike huvidega.
2
Kirjuta vastus...
Helen Lemming Tõsijutt, Mari. On absurdne, et praegu pole

kohalikul omavalitsusel inimeste elukeskkonna osas (mida
külametsake ju ometi on) sõnaõigust.
Anu Aug Mari Kartaule soovitan soojal kuulata 13.04.2017 RK

infotunni materjale, kus esineb Toomas Frey ja lugeda tema kirjutisi
Eesti metsade tegelikust olukorrast. Ilmselgelt pole ajakirjanik
kuulanud ka Kristo Eliase poolt lindistatud ja Novaatoris avaldatud
24.10 toimunud kaasamiskoosoleku täispikka salvestust. Sest muidu
ei ilmestaks Mari oma seisukohti kuskilt kommentaariumitest võetud
tsitaatidega, mida ta kõlavalt vihakõneks peab vaid võtaks
suhtumise aluseks koosolekul väljaöeldud seisukohad ja RMK-le
edastatud pretensioonid ja ettepanekud, mida ka kohal viibinud KOV
esindajad mõistlikuks ja asjakohaseks pidasid. Aga peavoolu
meedia ajakirjanikega on suhteliselt mõttetu vaielda, sest nende
mõistmine oleneb otseselt mittemõistmise eest saadavast
palganumbrist. Pidada kogukonda räuskavateks pooletoobisteks,
kes justkui oma vihakõnede taustal RMK esindajaid
kaasamiskoosolekul peaaegu et tomatitega loopisid, on
vastutustundetu ja alatu isegi peavoolu meedia ajakirjaniku poolt.
Seda enam, et nimetatud koosolek toimuski ainult kogukonna survel
ja initsiatiivil. Aga veelkord - ajakirjanik võiks leida oma väärtuslikust
ajast 1 tund ja 20 minutit aega, et salvestus ära kuulata ja siis alles
oma seisukohti avaldama hakata. Ühes on kirjatsural õigus - RMK
on lüpsilehm nii riigile kui puidutööstusele ja selle olukorra
muutmiseks on vajalik hakata poliitikute nööpe keerutama. Sellega
ka vastloodud loodusselts muuhulgas tegelema hakkab, sest meie
seisukohti ei väära mõne ennast metsandusega hästi kursis pidava
ajakirjaniku sapine mõtteavaldus ja kogukonnale meelevaldselt
külgepoogitud vihakõnelejate silt. Meie Pihu mets on meie Kadrioru
park või meie Toomemägi ja lageraietega parke ei majandata.Sedagi
lauset võiks pidada emotsionaalseks avalduseks aga ei saanud me
vastust RMK esindajate käest ega ka EV seadustest või määrustest
või FSC sertifikaadi tingimustest, kes või mis kohustab RMK-d
AINSA võimaliku majandamisena kasutama lageraiet. RMK esindaja
vastus, et Pihu metsas ainsa mõeldava majandamisviisina
lageraietega kohustab südametunnistus ja vastutus tulevaste
põlvkondade eest ei ole tõsiseltvõetav ja ei oma mingit seaduslikku
alust.
4
Mari Kartau Ülalolev on tüüpiline vihakõne, kus on mulle

sõnu suhu pandud, mind laimatud ja sildistatud. Et kui keegi
ei tea, mis vihakõne on, siis siin on suurepärane näide. Olete
teinud suurepärase karuteene kõigile metsakaistjatele, ka
sellele enamusele, kes ennast sedaviisi ei väljenda. Mis
puutub minu informeeritusse, siis tänan muretsemast, olen
kursis nii jooksva metsateemalise ajakirjandusega kui
kursis nii jooksva metsateemalise ajakirjandusega kui
täiendan end ka muudel viisidel pidevalt. Salvestuse kuulasin
mõistagi ära enne, kui diskussiooni sekkusin. Mul pole
kombeks rääkida asjadest, millest ma midagi ei tea, isegi
mitte FBs, ajakirjanduses rääkimata.
2
Anu Aug Ja seegi on tüüpiline peavoolu meedia ajakirjaniku

suhtumine, et kõik, mis ei ühti ajakirjaniku arvamusega, on
automaatselt vihakõne ja lisaks veel isiklikult võetav laim ja
sildistamine.
Mari Kartau Anu Aug

Vale ning laim:
- Ilmselgelt pole ajakirjanik kuulanud ka Kristo Eliase poolt
lindistatud ja Novaatoris avaldatud 24.10 toimunud
kaasamiskoosoleku täispikka salvestust.
Laim ja sildistamine:
- Aga peavoolu meedia ajakirjanikega on suhteliselt mõttetu
vaielda, sest nende mõistmine oleneb otseselt mittemõistmise
eest saadavast palganumbrist.
Sõnade suhu panemine:
- Pidada kogukonda räuskavateks pooletoobisteks, kes justkui
oma vihakõnede taustal RMK esindajaid kaasamiskoosolekul
peaaegu et tomatitega loopisid, on vastutustundetu ja alatu
isegi peavoolu meedia ajakirjaniku poolt.
- mõne ennast metsandusega hästi kursis pidava ajakirjaniku
sapine mõtteavaldus ja kogukonnale meelevaldselt
külgepoogitud vihakõnelejate silt.
Sildistamine:
- kirjatsura
Täpsed tsitaadid teie, Anu Aug (ja mitte ühegi teise
kogukonna liikme) tekstist. Annab vihakõne mõõdu välja küll.
1
Indrek Vainu Vihakõne?

Ühtne vihakõne definitsioon puudub.[1] Ühe enam levinud
definitsiooni järgi on vihakõne avalik suuline või kirjalik
arvamusavaldus, millega isikute gruppi ähvardatakse,
solvatakse või alandatakse tulenevalt nende rassist,
nahavärvist, rahvuslikust või etnilisest päritolust, usust,
puudest või seksuaalsest sättumusest. Vihakõne võib olla
suunatud ka üksikisiku vastu. Vihakõne ei lähtu indiviidi
isikuomadustest, vaid kuulumisest teatud gruppi.[
4
Anu Aug Indrek Vainu Ilmselt puudutas kõvasti närvi Aga

meie karavan liigub edasi....
Indrek Vainu Anu eks kui midagi muud pole argumendiks siis
kõlbab isiku vihakõnes, ebaviisakuses vmt süüdistamine.
Millegi pärast raieaktivistid ja puidutöösturid, kes
looduskaitsjaid ja oma keskkonna pärast murelikke inimesi
ebaviisakuses jmt süüdistavad, ei märka, et palju ebaviisakam
on ökosüsteeme, loodust ja teiste kodukanti hävitada. Seda
nad aga ei suuda mõista, sest raha ja ego on neid
pimestanud. Kuidas saabki aastaid puidraiunu ühel hetkel
näha oma tegevuse kahjulikkust, ei saagi, sest see hävitaks
tema identideedi ja maailmapildi, seega raiuvad edasi, kuni ka
enda maha raiuvad
enda maha raiuvad
4
Anu Aug Millegipärast ei kajasta Mari oma sõnavõtus sedagi,

et lõpuks oli RMK sunnitud tunnistama oma hämamist,
kuklasepesade rüüstamist (tööõnnetus, mille tulemused
likvideeritit alle pärast KKI sekkumist), tee läbitamatuks
muutmist(jälle tööõnnetus, väidetavalt teadmatusest), vaid on
kaldu ainult RMK poolele. Aga eks me nüüdseks oleme omad
järeldused teinud ja ei hooli sellest ajakirjanduslikust
lähenemisnurgast, kus kõik teised, kellel lageraided ei meeldi
on karjuvad, ebaviisakad ja lahmivad vihakõnelejad, RMK
ametnikud aga suure südametunnistusega spetsialistid, kes
tööõnnetuse korras raadamisalale jäänud 2 kuklasepesa
puruks sõidavad, kohalikule elanikule ette teatamata ainsa
kojupääsutee nädalaks sulgevad ja oma ainuvõimalikku
lageraiet vastutusega tulevaste põlvede eest põhjendavad.
6
Kirjuta vastus...
Aivar Ruukel Metsa on ikka raiutud ja puitu mitmel moel ja igasugu

otstarbeks tarvitatud. Pesueht kultuur. Muutuv ja uuenev kultuur.
1
Helen Lemming https://www.youtube.com/watch?

v=Ohrayt0nNFE
YOUTUBE.COM
Ah mis sa plärad
Piret Räni Kas kuskil on muidu olemas mingi kaart, kus on kirjas,
milliseid RMK halduses olevaid metsi loetakse majandusmetsadeks
ja milliseid kultuurimetsadeks (hiied ja rekreatiivpiirkonnad ja muud
kogukondadele olulised kohad) ja milliseid puutumatuteks VEP-
kohtadeks? Et inimestel oleks võimalik seda näha enne kui
harvester tuleb ja vastavalt siis ennetavalt tegutsemist alustada?
2
Mari Kartau On. Aga kuna siin lõimes on nii palju kordi mulle
meenutatud, et ma ei tea midagi ja soovitatud ennast
täiendada, siis ma arvan, et ma tean valesti ja seetõttu ei ütle,
et mitte valeinfot levitada.
1
Piret Räni Praktiline. Siis on hea kindel, et ei teki

konstruktiivset koostööd.
Mari Kartau Piret Räni Usun, et Sinu erakonnas on ka

inimesi, kes teavad, milliseid kaarte on metsa kohta olemas,
kus need asuvad ja kuidas neid kasutada. Mina ei ole selles
küsimuses kindlasti ainus infoallikas kelle taha nüüd koostöö
küsimuses kindlasti ainus infoallikas, kelle taha nüüd koostöö
jääks.
Piret Räni Lihtsalt tundus, et sellest lõimest siin võiks midagi

kasvama hakata.
Juhul kui avatud kasutamiseks sellised kaardid olemas
oleksid, siis Indrek Vainu kasutaks ju oma uurimisi näidates
neid. Kuna ei kasuta, ju siis on kinniseks kasutamiseks.
EMA on päris suur organisatsioon, kui RMK-l oleks päriselt
valmisolek katadstrid kogukondade huvigruppidega ja
omavalitsustega üle vaadata ning kohalike lemmikpaigad
eraldada lageraiepiirkondade hulgast, ma usun, et see kõik
oleks juba töös.
Aga kui Sa pakud et see võiks teoreetiliselt siiski võimalik olla,
siis oleks ju hea see EMA ja RMK vahel käima lükata. Ja ei
sõimakski keegi enam kedagi.
1
Indrek Vainu Piret eks ma ikka kasutan igasuguseid kaarte ja

registreid
https://register.metsad.ee/#/
https://www.rmk.ee/metsatoode-kaart
hiiepaik.ee
Register
https://dhs-adr-kea.envir.ee/
REGISTER.METSAD.EE
Metsaportaal
1

Ohtu Juhtumi Lõim FBs Helen Lemmingu Seinal, Oktoober 2019

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

Ohtu Juhtumi Lõim FBs Helen Lemmingu Seinal, Oktoober 2019

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

11/5/2019 Helen Lemming - Milleks mulle topeltmoraal? RMK pajatab kodulehel...

Helen Lemming is with Ahto Kaasik and 5 others in Ohtu.

Milleks mulle topeltmoraal?

Toomas Trapido ja veel 17

Meeldib Kommenteeri Jaga

Helen Lemming Kaasamine RMK

Mati Kose Milleks mulle valetamine ja topeltmoraal!? Juba 20 aastat

Mari Kartau Kust pärineb info, et see mets on pärandkultuuriga

Helen Lemming Koduloouurijalt

Helen Lemming Salvestises on ju ilusti kuulda, kuidas proua

Mari Kartau Paluks täpsemat viidet, kes on see uurija ja mida

Mari Kartau Proua võib mainida ja pärimuste osas ma ei

Helen Lemming See pole ju istutatud mets isegi. Pärimused

Mari Kartau Kohaliku elaniku jutt pärandkultuurist puudutas

Helen Lemming Ega need lood ise polegi salvestises, seda

Meeldib · Vasta · 4 p · Muudetud

Helen Lemming Seda on ka oluline mõista, et

Helen Lemming Aira Toss, tere! Tutvustage ennast, palun.

Helen Lemming Kloogal,

Anzori Barkalaja Helen Lemming: ära raiska ennast selle

Helen Lemming Ah, mis, Mari on vahva, pealegi mu

Anzori Barkalaja Helen Lemming: noh, süüta siis küünal

Anu Aug Helen - kas see sugulane on püsiva

Helen Lemming Püüame viisakaks jääda.

Helen Lemming Mulle tohutult meeldis Mari ema, graafik Evi

Anu Aug Helen Lemming Mulle meeldivad inimesed, kes

Anzori Barkalaja Anu Aug: money talks...

Elmar Kabjokens Mari Kartau, kas "METSAMAJANDUSE

Elmar Kabjokens Helen Lemming, vanemat Aira Toss-i võin

Uuema aja Aira Toss blokeerib su kui selle video teemaks

Mari Kartau Elmar Kabjokens Aga sa võta see raamat

Elmar Kabjokens Mari Kartau, väga konstruktiivne ning sisu

Eks nii peabki kirjutama kui reaalselt sisu ei huvita, huvitab

Helen Lemming No ma loeks küll hea meelega Kui aja leian

Elmar Kabjokens Mari Kartau võiks siia pigem selle raamatu

Mari Peterson Pärandkultuur pärandkultuuriks, see on mingi

Helen Lemming Inimesed on ju ka tähtsad, nagu linnudki.

Mari Peterson Nuh, ma põhimõtteliselt olen ju ikkagi

Helen Lemming Inimene on ainus liik maamunal, mis end ise

Malle Lauring Helen Lemming Meie riigis ei ole inimesel

Mari Kartau Armas nimekaim, tuletan sulle meelde, et sa

Mari Peterson /loeb kümneni/

Ugri Kadi Mari Kartau äkki siis loobume kasutamast või

Mari Kartau Mari Peterson Raierahu on RMKs nagunii 15 apr

Mari Peterson Mari Kartau, siinsamas lõimes Heleni

Meeldib · Vasta · 1 p · Muudetud

Mari Peterson Aga muidugi võib ka olla, et alustavad kohe

Elmar Kabjokens Mari Kartau, kas raierahu pidamisega

Võiks selle infantiilse argumentide kogumi (a'la "kui tagumikku

Helen Lemming Mari, kas Sa päriselt solvusid, et ütlesin

Mari Kartau Kujuta pilti, jah! Ma usun, et sinagi solvuks, kui

Helen Lemming Mind aga solvas, et kogukonnast selliselt üle

Mari Kartau No väga tore, oleme siis kõik solvunud. Ja

Helen Lemming Vaata, Mari, mina teen seda, mida ma teen,

Indrek Vainu Mari Kartau tähelepanuväärne vestlus siin,

Mari Kartau Helen Lemming ja mitu korda kogukondlased

Mari Kartau Indrek Vainu Iseenesest pole niiväga olulised

Indrek Vainu Nojah, ega see facebooki kommentaarium nyyd

Ugri Kadi Kui kaasaja soovib päriselt kaasata, siis ta ei alusta

Piret Räni "RMK pole kellestki üle sõitnud ...." on natuke

Siin on mitu konksu.

1. Üldine mulje, et korralik mets hakkab otsa saama, on

2. Algne usaldus tulenes eeldusest, et RMK funktsioon on