Käsitöö 1

Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

MIS ON KÄSITÖÖ

Tere! Minu nimi on Irja. Enne kui õpid juurde käsitööliike ja tehnoloogilisi võtteid, mõtle, mis
on käsitöö mõte. Olen selle üle sageli mõelnud ja ka lugenud mitmesuguseid arvamusi.

Allärgnev on üks võimalus, mis võiks olla käsitöö mõte:

olla omanäoline, tunda rõõmu käsitöötehnikate oskusest, valmistada midagi oma kätega ja mõista,
et see on midagi sinust endast.

Kirjuta siia, mis on sinu arvates käsitöö mõte:

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

Eelmisel õppeaastal kudusid, heegeldasid, õmblesid ja tikkisid mitmesuguseid käsitööese-

meid.

1. Kirjuta lugu, millest võiks jutustada sinu tehtud käsitööese (millisest

materjalist ja millise sündmuse tarvis selle valmistasid; mis valmistas
raskusi, mis oli kerge; milliseid tundeid sellega edasi andsid).

Näited:
Tere, olen pilutatud linik. Olen tehtud linasest riidest, kaunistuseks on mul pilutatud linase lõngaga
pilupalistus. Kõik pilupalistuse nurgad ei tulnud hästi välja. Kuid Maarja tegi mu vanaema sünni-
päevaks ja vanaemale meeldis kingitus väga.

Tere, oleme kirjatud labakindad. Oleme tehtud villasest lõngast. Ingrid kudus meid endale, et tal oleks
külma ilmaga õues soe. Kirjamisel oli Ingridil raskusi lõngade vahetamisega. Need kippusid pusasse
minema, aga lõpptulemus on väga ilus. Ingrid arvas isegi, et oleme ainulaadsed. Me toome päikselist
sooja tema kätesse.

2. Loe oma lugu klassikaaslastele ette. Vasta nende küsimustele.

Autoritool.

KEELEKÜMBLUS
 Käsitöö 2
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

FILEEHEEGELDUS

Fileeheegeldamisel heegeldatakse ruudud kindla skeemi järgi. Muster on antud mustvalgete

ruutudena.

1. Joonista heegelskeemid (kasuta parempoolseid abistavaid

ruute mustri koostamisel).

Heegeldamise mustrina saab kasutada kindakirjamustreid ja kõiki ristpiste mustreid.

2. Vaata Väike-Maarja kindakirja ja joonista sellele mustrile ting-

märkidega heegelskeem (kasuta abistavat ruudustikku).

3. Koosta valem ahelsilmuste arvu leidmiseks.

............................................................................................................................................................

KEELEKÜMBLUS
 Käsitöö 3
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

FILEEHEEGELDUS

PIRN

“Tõlgi” muster heegelskeemiks ja heegelda:

1. Joonista ridadele 1–6 heegelduse tingmärgid kõrvaloleva seletuse järgi.
2. Joonista esimese rea iga märgi alla ahelsilmus.
3. Iga rea esimese samba asemel joonista rea kõrguseks 3 ahelsilmust.
4. Ridade kasvatamist ja kahandamist vaata “Heegeldamise” õpikust
lk 92 ja 93.
5. Heegelda selle mustri järgi.

- ühekordne sammas
- ahelsilmus
27 27
26 =
26 =
25 25
24 =
24 =
23 23
22 22 ==
21 21
20 20 == ºº
19 19
18 18 =
17 17 = ºº ºº

16 16 =
15 15 = ºº ºº ºº

14 14
13 13
12 12
11 11
10 10
9 9
8 8
7 7
6 6
5 5
4 4
3 3
2 2
1 1

KEELEKÜMBLUS
 Käsitöö 4
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

ÄÄRE- JA VAHEPITSID

1. Kirjuta alljärgneva loetelu sõnad tabelisse. Igasse lahtrisse

tuleb 5 sõna.

Heegelnõel, ahelsilmus, linane lõng, müts, riideribad, nööpnõelad, kott, algsilmus, tuniisiheegelnõel,
sisalnöör, iiris, pajalapp, heegelhark, ühekordne sammas, pinal, heegelniit, aassilmus, näpunukk,
kinnissilmus, käärid.

Töövahendid Materjalid Heegelsilmused Käsitööese

2. Võrdle oma tabelit kaaslase tabeliga. Vajadusel paranda ja täienda.

3. Kirjuta punktiirile sobilik sõna: äärepits, vahepits, heegelääris

(abi leiad “Heegeldamise“ õpikust lk 86–95).

………………. on eseme külge heegeldatud pits, kus riide serv on sageli kaunistatud ainult
üleheegeldatud reaga, üleheegeldamiseks kasutatakse peenikest heegelnõela.

………………. on sirgete servadega pits, mis heegeldatakse enamasti põiki suunas ja mis
õmmeldakse riidetükkide vahele või vahel ka riide peale.

……………….. heegeldatakse kas põiki- või mitmesuunaliselt. Pitsi muster heegeldatakse

täis mustrikordadena või siis jäetakse mõlemasse otsa ühesugune poolik muster.

4. Joonista ja nimeta vähemalt kaks eset, mida saad kaunistada:

heegeläärise, vahepitsi või äärepitsiga.

KEELEKÜMBLUS
 Käsitöö 5
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

HEEGELTÖÖ VIIMISTLEMINE

Heegeldatud pitsid jäävad palju kenamad, kui neid on tärgeldatud ja korralikult venita-
tud.

1. Valmista tärkliselahus.

Töövahendid:
1–2 sl tärklist, 1 l vett, keedupott, lusikas.

Töökäik:
1. Sega tärklis umbes poole klaasi külma veega.
2. Ülejäänud vesi pane keema.
3. Keevale veele lisa külma veega segatud tärklis
samal ajal vett lusikaga pidevalt segades.
4. Kuumuta segu paksenemiseni.
NB! Kuumutamise ajal loe kindlasti peale nõiasõnu.
5. Pane tärklisesegu (kliister) jahtuma.

Pitsilise töö viimistlemine käib etapiliselt.

2. Pane lõigud õigesse järjekorda.

Kastan heegeldatud töö jahtunud tärklisesegusse, muljun üleliigse vedeliku välja.

Peidan lõngaotsad töö sisse.
Asetan heegelduse linaga kaetud alusele ja venitan heegelduse õigesse vormi.
Selleks kinnitan heegelduse servad nööpnõeltega (roostevabadega) aluse külge.
Pesen heegeldatud pitsi puhtaks.

Kui pitsi ei heegeldata kohe riide külge, tuleb eraldi heegeldatud pits riide külge õmmelda.

3. Loe läbi “Heegeldamise“ õpikust lk 96 ja 97. Leia sobilikum valmis

pitsi riide külge kinnitamise viis. Kirjuta töö käigust.

1. ....................................................................................................................................................

2. ....................................................................................................................................................

3. ....................................................................................................................................................

4. ....................................................................................................................................................

5. ....................................................................................................................................................

KEELEKÜMBLUS
 Käsitöö 6
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

KUDUMINE

1. Loe läbi katkend Leili Reimanni raamatust “Pitsilised

koekirjad” ja koosta teksti põhjal mõisteskeem.

Eestis pärineb esimesed andmed kudumise oskuste kohta 14. sajandist. Varrastel pidi oskama kududa
iga naine. Tütarlastele õpetati kudumist juba üsna varakult.
Huvitav oli see, et vanaajal tingmärke ei tuntud. Koekirjad olid peas, mustrid aga kitsal tööproovil.
Tööproove laenati naabritele, kes pidi tasuks ühe mustriosa juurde kuduma. Uut koekirja õpiti töö-
proovil, seda mitu korda kududes ja harutades.
Mustri ülesmärkimisel hakkas esmakordselt tingmärke kasutama kuduja I. Valdmann.
Esimesed koemustrid kandsid erilisi nimetusi, mis olid rahvapärased ja võetud ümbritsevast elust.
Koemustri nimeks oli näiteks liblikakiri, präänikukiri, maikellukesekiri vmt.

2. Tutvusta rühmakaaslastele, mida said teada koekirjade ülesmärkimise

kohta. Täienda oma skeemi kuuldu põhjal.

3. Moodustage klassikaaslastega kaks rühma. Tuletage meelde ja kirju-

tage punktiirjoonele kudumisega seotud töövahendeid, materjale,
käsitööesemeid, tingmärke, silmuseid.

Näiteks: parempidine keerdsilmus, karupüksid, varda numbri määraja, akrüüllõng.

…………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………………

4. Nimetage kahe rühmaga kordamööda kirjapandud nimetusi.

KEELEKÜMBLUS
 Käsitöö 7
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

KUDUMISE TINGMÄRGID

Tuleta meelde, milliseid mooduseid kasutatakse koekirjade ülesmärkimiseks.

1. Kirjuta punktiirile koekirjade ülesmärkimise kaks moodust

(“Kudumine” lk 24).
a) …………………………………………………………………………….
b) ……………………………………………………………………………..
Et skeemi mõista, peab teadma silmuste tingmärke. Tuleta meelde õpitud tingmärke.

2. Joonista tingmärgid.
Parempidine silmus …………………....
Pahempidine silmus ……………………
Ääresilmus ……………………
Kaks silmust kududa parempidi kokku ……………………
Kaks silmust kududa parempidi ületõstmisega kokku ……………………
Kaks silmust kududa pahempidi kokku ……………………
Parempidi keerdsilmus ……………………

3. Võrdle oma tingmärke paarilise tingmärkidega (vajadusel vaata

“Kudumise” õpikust lk 142).

Tuleta meelde skeemi lugemist.

4. Otsusta, milline lause on tõene, milline väär. Tee tabelis sobivasse

lahtrisse rist.
TÕENE VÄÄR
a Skeemi loetakse alt üles.
b Skeemi loetakse ülevalt alla.
c Kudumisread on märgitud numbritega.
d Esimest rida alustatakse paremalt vasakule.
e Esimest rida alustatakse vasakult paremale.
f Teist rida alustatakse vasakult paremale.
g Teist rida alustatakse paremalt vasakule.
h Noolekestega märgitakse kirjakord.
i Kirjakord näitab, kuidas hakkab muster korduma.

2 +
+ 1

5. Võrrelge paarilisega tabelit. Vajadusel parandage. Erimeelsuste korral

leiate abi “Kudumise“ õpikust lk 24.
KEELEKÜMBLUS
 Käsitöö 8
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

KUDUMISE KOEKIRJAD

Õpid kuduma järgmisi mustreid ehk koekirju: täispatentkude, poolpatentkude, vasakule keerduv
palmik, paremale keerduv palmik, vikeldamine, mustikakiri, väike nupp ja suur nupp.

1. Kirjuta iga pildi alla õige nimetus, abi leiad “Kudumise“ õpikust
lk 69–79.
täispatentkude, poolpatentkude, paremale keerduv palmik, mustikakiri, väike nupp, suur nupp

2. Arutlege klassis, missugune nimetus sobis teie arvates koekirja pildiga.

KEELEKÜMBLUS
 Käsitöö 9
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

KUDUMISE UUED KOEKIRJAD JA TINGMÄRGID

Uute koekirjade kudumisel õpid juurde uusi tingmärke.

1. Joonista tingmärgid

Koekirjad Tingmärk
PATENTKUDE
Patendisilmus – vardale jääb kudumata silmus koos ……………………
lõngakeeruga.
Patendisilmus kududa parempidi läbi – silmus ja …………………….
lõngakeerd kududa kokku.
PALMIKUD
Palmik, kolm parempidist silmust viia kolme pa- ……………………
rempidise silmuse eest mööda suunaga vasakult
paremale.
Palmik, kolm parempidist silmust viia kolme pa- …………………….
rempidise silmuse eest mööda suunaga paremalt
vasakule.
VIKELDAMINE
Vikkel suunaga paremale, teine parempidine silmus ……………………
kududa esimese eest mööda.
Vikkel suunaga vasakule, teine parempidine silmus …………………….
kududa esimese tagant mööda.
NUPULISED KOED
Kolm silmust kududa parempidi kokku. ……………………
Ühest silmusest kasvatada kolm silmust – üks pa- …………………….
rempidine, üks lõngakeerd ja üks parempidine.
Ümber silmuste kootud väike nupp. ……………………
Suur nupp. …………………….
Uute koekirjade õppimisel tekib alati mitmeid tööproove. Tööproove võid kasutada eseme
kaunistamiseks või panna nendest kokku uue eseme.

2. Joonista esemeid, mida saad valmistada või kaunistada tööproovidega.

KEELEKÜMBLUS
 Käsitöö 10
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

KOOTUD ESEME KAVANDAMINE

Eseme kavandamine on looming. Sellel on mitu töölõiku.

1. Kavanda kootud ese.

1. MÕTE
Mida hakkan kuduma? Näiteks: kindaid,
kampsunit, vesti .…………………………
2. VÄRVIVALIK
Mis värvi on ese? Näiteks: kahevärviline.
Värvide valikul on abiks
värviring.
.………………………………………
3. MUSTER
Mustri valikul arvestan, mida keerulisem
on muster, seda kauem võtab selle tegemine
aega. Kootud eseme muster (joonistan enne
ruudulisele paberile ja kleebin kavandile või
lisapaberile):
4. MATERJAL
Kui palju on lõnga vaja? Lõngakoguse
määramisel küsin abi õpetajalt
.………………………………………
Mõtlen, kas see lõngakogus on kodus
juba olemas või pean poest ostma? Klee-
bin lõnga(de) näidised kavandile:

5. JOONIS
Joonistan kavandile või lisapaberile ese-
me, mida hakkan kuduma
(“Kudumine“ lk 110–125):
6. LÕIGE
Keerukama eseme kudumiseks vajan
lõiget. Lõike tegemiseks leian abi “Ku-
dumise“ õpikust lk 101.
Lõike joonistan kalkale.
7. TÖÖPROOV
Tööproovi koon samade varrastega ja sa-
mast lõngast, millest koon eseme.
Kleebin siia tööproovi:

Arvutan silmuste arvu: lõike laius… cm x

silmuste arv 5 cm-l ….=5
Hakkan eset kuduma.
Eseme kudumine on aeganõudev,
kuid lõpptulemus on originaalne.

2. Kleebi kavand värvilisele kartongile. Korraldage klassis näitus.

KEELEKÜMBLUS
Tutvusta oma kavandit klassikaaslastele.
 Käsitöö 11
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

KUDUMISE KORDAMINE

1. Meenutage erinevaid kampsuneid, kudumise tingmärke ning mater-

jale ja töövahendeid. Uurige koos kaaslasega, millised sõnad ei sobi
antud skeemi. Tõmba väärad sõnad maha.

sviiter kampsun
džemper KAMPSUNID džemper
kardigan buklee

♪ 3

TINGMÄRGID ∞

ringvardad mohäär
šenill KUDUMISE MATERJALID JA TÖÖVAHENDID sukavardad
palmikuvardad mustikakiri

Täida tabel koos paarilisega.

2. Täida diskussioonivõrgustiku skeem koos paarilisega, tooge välja

vähemalt neli olulist poolt- ja vastuargumenti.
JAH EI
1 Mustrit on lõbusam kudu- Kas koekirja on toredam 1 Koekirja kudumine
da, sest see on erinev, vahel- kududa kui parem- või võtab kauem aega.
dusrikkam. pahempidist kude?
2…………………………
2……………………….
3…………………………
3………………………..
4…………………………
4………………………..
5……………………........
5………………………
6…………………………
6………………………

3. Moodustage rühmad ja võrrelge argumente.

KEELEKÜMBLUS
 Käsitöö 12
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

TEKSTIILIKIUD
Tehiskiududel on samad omadused mis puuvillal ja linal, sest tehiskiudude tooraine on
taimne tselluloos.

1. Lugege “Õmblemise“ õpikust lk 12–13 paarilisega kordamööda

puuvillase ja linase kanga omadusi ning viskoos- ja atsetaat-
kanga omadusi lk 16. Täitke loetelu põhjal Venni diagramm.

PUUVILLASE JA LINASE KANGA VISKOOS- JA ATSETAATKANGA

OMADUSED OMADUSED
ÜHISOMADUSED

2. Moodustage 3–4liikmelised rühmad ja võrrelge diagramme. Täienda

oma diagrammi.

KEELEKÜMBLUS
 Käsitöö 13
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

ÕMBLUSMASIN

1. Loe läbi “Õmblemise” õpikust lk 41 “Masina puhastamine“ ja vaata

teksti põhjal koostatud võtmesõnade kaarti. Võtmesõnad esitavad
kõige olulisemat teavet. Võrdle õpiku ja võtmesõnade kaardi järgi
koostatud kokkuvõtvat teksti. Võtmesõnade ja kokkuvõttev kaart
aitavad meelde jätta olulist.

riidetolm pehme lapp Õmblemisel tekkiv riidetolm segab masi-

pintsel naosade liikumist. Masinat puhasta väljast
masina puhastamine ► pehme lapiga. Pintsliga puhasta nõelaplaa-
nõelaavaplaat hammastik dialune (kruvi see lahti), hammastik, süsti-
süstikumehhanism poolipesa kumehhanism ja poolipesa sisemus.

2. Jaga klassis ära järgmised teemad:

Masina õlitamine (lk 41).
Nõela vahetamine (lk 42).
Overlokmasin (lk 44).
Koostage võtmesõnade kaardid. Igaüks loeb läbi oma teema ja leiab võtmesõnad.

Leppige sama tekstiosa lugenud õpilaste rühmas kokku ühine võtmesõnade kaart. Tutvus-
tage seda teistele.

3. Täida oma võtmesõnade kaardi ja teiste rühmade võtmesõnade kaar-

tide põhjal kokkuvõttekaardid.

KEELEKÜMBLUS
 Käsitöö 14
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

MÕÕTUDE VÕTMINE

1. Milliseid mõõte tähistatakse järgmiste lühenditega ja kust neid mõõ-

detakse? Joonista kujudele mõõduvõtmise kohad (“Õmblemine“ lk
109).
Rü...........................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

Vü...........................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

Pü...........................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

2. Mõõda paarilise mõõdud ja lase temal mõõta oma mõõdud ning

kirjuta enda mõõdud oma töölehele.
Rü...............

Pü...............

Vü..............

Lisaks ümbermõõtudele mõõdetakse veel pikkusmõõte.

3. Kirjuta ja joonista ka need mõõdud oma lehele.

Seeliku küljepikkus...............................................

Püksi küljepikkus……………………………….

4. Leia põhimõõtude järgi oma suurusnumber (“Õmblemine” lk 108).

Minu suurusnumber …………
KEELEKÜMBLUS
 Käsitöö 15
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

MOEAJALUGU

Ajaloo jooksul on olnud pükste ja seelikute (tegelikult küll kleitide seelikuosa) lõiked väga
erinevad. Ülevaate nendest saad õpikust („Õmblemine“, lk 130–131).

1. Vaata, milline pilt millist moeajaloo osa iseloomustab.

Tõmba joon sobivani.
30-aastane sõda (1618–1648)

Rokokoo (XVIII saj II pool)

Ampiir (1800–1820)

Turnüür (1870–1890)

Ajaloos käsitled 8. klassis aastaid 1600–1910.

2. Millise ajastu riietus meeldib sulle kõige rohkem?

Mulle meeldib ……………………………

sest ………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………

3. Leia mõne selle ajastu tuntud inimese pilt ja vaata, kas riietus on
äratuntav.
Tuntud inimese nimi:…………………...…………………………………………………

Riietuse iseloomustus:………………………….................................................................

……………………………………………………………………………………………..

Eesti rahvarõivaste seelikutest ja pükstest saad ülevaate Eesti Rahva Muuseumi Interneti
leheküljelt http://www.erm.ee/?node=217#pohi.

4. Joonista lisalehele, milliseid pükse ja seelikuid kanti 19. sajandil

Eestis ning täienda vajadusel märksõnadega.

5. Tehke klassis tööde näitus.

KEELEKÜMBLUS
 Käsitöö 16
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

PÜKSTE JA SEELIKU ÕMBLEMINE

1. Pükste ja seeliku õmblemine on sarnased. Kirjuta seeliku õmblemise

tehnoloogiline järjekord esimesse ja pükste õmblemise tehnoloogi-
line järjekord teise lahtrisse (“Õmblemine” lk 124, 126).
Seeliku õmblemise tehnoloogiline järjekord Pükste õmblemise tehnoloogiline järjekord
1. ( ) 1. ( )
2. ( ) 2. ( )
3. ( ) 3. ( )
4. ( ) 4. ( )
5. ( ) 5. ( )
6. ( ) 6. ( )
7. ( ) 7. ( )
8. ( ) 8. ( )
9. ( ) 9. ( )
10. ( ) 10. ( )
11. ( ) 11. ( )
12. ( ) 12. ( )

2. Võrdle pükste ja seeliku õmblemise tehnoloogilist järjekorda. Tõmba

joon alla töötlusvõtteile, mida kasutatakse nii pükste kui ka seeliku
õmblemisel. Nummerda ühtivad töötlusvõtted vastavalt valmistamise
järjekorrale. Võrdle tulemusi paarilise tulemustega. Erimeelsuste
korral otsige vastust õpikust.

Mille tõttu muutub eespool vaadeldud lihtsate pükste ja seeliku õmblemise tehnoloogili-
ne järjekord keerulisemaks? Näiteks: sisseõmmeldud taskud või kaunistavad õmblused
jne…………….……………….

3. Pane kirja, kust leiad veel õmblemise tehnoloogilise järjekorra kohta

teavet peale õpiku?
........................................................................……………………………………….......

4. Lõika vanadest ajakirjadest välja erinevaid pükse ja seelikuid. Koosta

kataloog: kleebi pildid valgele paberile erinevate teemadena.
Näiteks:
pidulikud püksid ja seelikud
sportlikud püksid ja seelikud
klassikalised püksid ja seelikud

5. Tehke klassis kataloogide näitus.

KEELEKÜMBLUS
 Käsitöö 17
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

PÜKSTE VÕI SEELIKU KAVAND

1.1. Enne seeliku või pükste õmblemist vasta järgmistele küsimustele:

Kus kasutad? Linane, see on
Millisest materjalist õmbled? Miks? looduslik ja tervislik Peol,
trennis ...
Millist värvi? Miks?

Millise lõike valid? Miks?

Hinde saamiseks Ei kortsu
Miks õmbled?

1.2. Arutage naabriga, milles teie seisukohad kõige endam lahknevad.

2. Joonista kavand. Lisa mõõdud (mittevajalik tõmba maha) ja suurus-

number ning kleebi materjalinäidis.
Minu mõõdud ja suurusnumber:

Vü…………………………………………

Pü………………………………………….

Seeliku/pükste pikkus………....................

Suurusnumber……………………………..

Materjalinäidis:

3. Arvuta kangakulu (A. Pink. “Õmblemine” lk 111).

140–150 cm laiust kangast läheb mul,

· seeliku õmblemiseks (mitte väga lai) – seeliku pikkus + 10 cm

Seega vajan seeliku õmblemiseks: ……….+ 10 =…........cm riiet.

· pükste õmblemiseks – pükste pikkus + 15 cm

Seega vajan pükste õmblemiseks: ………..+ 15 =………cm riiet.

Laia seeliku materjali kulu arvuta koos õpetajaga.

KEELEKÜMBLUS
 Käsitöö 18
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

KOKKUVÕTE

1. Kirjuta joonise seelikule ja pükstele juurde, kus on

lihtõmblus, palistus, sissevõte, tasku, tõmblukk, värvel, lõikekohane kant

2. Leia sõnad
Õmblemise eeltööd: kavand, lõige
Õmblemise töövahendid: nõel, lint, õli, masin
Õmblused: sissevõte, kant, värvel, krookimine, palistused
Õmblusmaterjalid: elastaan, lina
Abimaterjalid: niit, taskulukk
Riideesemed: püksid, seelik, dressid

P Ü
A D
L E
I T
S N
T A
U N
S I
E L
D R
K S
A E
N E
T L
I I
S K
Õ E
S S
A S
E S
I D
L I
I L
N E
T V
U R
L Ä
E V
T A
S I
L U
Õ M
I A
G S
E I
I N
L I
Õ T
A N
D L
K K
A R
V O
A O
N K
D I
I M
E I
A N
I E

Riietumine, see ei ole lihtsalt igapäevategevus, vaid lisaks ka kunst. Mida kanda, kui oled
lühike, pikk, suur või väike? Sama küsimuse on esitanud Lowri Turner, kes annab sellele
vastuse raamatus „Riided teevad imet“. Kirjastus Egmont, 2003.

3.1. Meenuta Raja Teelet filmist “Kevade” või “Suvi”. Kirjelda teda.
Raja Teele on pikk, ..............................................................................................................................

3.2. Oled moekunstnik. Pane kirja, missuguseid riideid võiks Raja

Teele kanda kooli peol või klassiõhtul. Riietumise nõuandeid leiad
Lowri Turneri raamatust lk 66–71.

KEELEKÜMBLUS
 Käsitöö 19
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

RAHVUSLIK TIKAND
1. Otsi paarilisega “Eesti keele sõnaraamatust” järgnevate sõnade
tähendusi.
Etnilises (etniline) – …………………………………………………………………………..

Ornamentides (ornament) – …………………………………………………………………

Kompositsioonis (kompositsioon) – …………………………………………………………

Stiliseeritud (stiliseerima) – …………………………………………………………………..

2. Lugege paarilisega vaheldumisi rahvapärasest tikandist. Pange igale

lõigule pealkiri.
Lõik Lõiku iseloomustav pilt Pealkiri
Kõigi rahvaste etnilises kunstis on oluline koht orna-
mendil. Lihtsat geomeetrilist ornamenti tunti juba esi-
ajal ja antiikaja kultuuris (nt Egiptus). Ornamentides
kasutati enamasti looduslähedasi elemente (palmile-
hed, lootos).
Eesti rahvustikand on küll eriilmeline, kuid seda võib
ornamendi iseloomu järgi jagada geomeetrilise ja taim-
ornamendiga tikandiks. Geomeetriline ornament on
vanim. Keskaja ornamendimotiivide näiteks eesti rah-
vakunstis on Muhu männakiri.

Taimornament tõi tikandi kirja muutusi kompositsioo-

nis. Motiivides kasutatakse lilli külg- ja pealtvaates,
sagedamini esineb stiliseeritud tulp, kelluke, nelk,
roos.

Lõuna-Eestis kaunistati rahvarõivaid geomeetrilise

tikandiga. Põhja- ja Lääne-Eestis ning osaliselt saartel
alates 18. ja 19. sajandi vahetusest taimornamendiga.
Põhja-Eestis kaunistati rahvarõivaid lillkirjaga.

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel levis

Eesti aladel vastavalt maakondadele lilltikandiga
tarbeesemete kaunistamine. Kirjad koostati vanadest
ornamentidest.
Tänapäeval kasutatakse lilltikandit kaunistava ele-
mendina nii tarbeesemetel (linikud, käterätid), kui ka
rõivastel.

Maie Steinbergi järgi

3. Leidke tekstist üles sõnad, mille tähendust otsisite esimeses
ülesandes. Tõmmake neile joon alla.

KEELEKÜMBLUS
 Käsitöö 20
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

MÄHKPISTETIKAND

Mähkpistetikand on kahepoolne tikand, mis katab kogu motiivi pinna mõlemalt poolelt.

1. Täida lüngad. Sõnad leiad teksti alt.

Mähkpiste on ………………………… piste. Kui riide paremal poolel on ………………………
mähkpisted, siis pahemale poolele jäävad pisted natuke ………………….. Kaldsete mähkpis-
tete korral on pisted kaldu ka riide …………………. poolel, pahemal poolel on kalle veelgi
…………………..
Mähkpiste tikkimise suund on ………………… paremale, nõela liikumise suund eemalt
………… poole.
Kaldsete mähkpistete tikkimist alusta motiivi …………………..: enne ühele, siis teisele poole,
siis säilib kalle ……………………………
Mähkpistet kasutatakse …………………………….. väga palju, peamiselt …………………..

ja ……………………….. tikkimisel.
kaherealine, püstised, kaldu, paremal, suurem, vasakult, enese, keskelt, muutumatuna, lilltikandis,
lehtede, lilleõite

2. Kontrolli paarilisega lünkteksti. Erimeelsuste korral leiate abi õpikust

“Käsitöö 6. klassile” lk 34.

3. Joonista, milline on mähkpiste pahemalt poolelt vaadatuna.

4. Joonista stiliseeritud taimed.

Stiliseeritud maasikas Stiliseeritud kelluke

5. Vaadake paarilisega jooniseid, leidke sarnasusi ja erinevusi.

KEELEKÜMBLUS
 Käsitöö 21
Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

LILLTIKANDI KAVANDAMINE ESEMELE

1. Vali ja joonista ese, millele hakkad tikkima.

Näiteks: püksid, seelik, pluus.

2. Joonista motiivid, mida hakkad tikkima. Joonista need ka esemele.

Näiteks: roosid, kellukesed, karikakrad, maasikad, tõrud, lehed jne.

3. Märgi joonistele nende tikkimiseks sobivad piste suunad ja nende

tikkimise järjekord (“Käsitöö 8. klassile” lk 43–47).

4. Vali sobilikud tikkimislõngad ja töövahendid.

Näiteks: teksariidele sobib puuvillane lõng, villasele kampsunile sobib villane lõng.
Töövahendid: Siia kleebi tikkimislõnga näidised:
• niit

5. Kanna muster riidele. Tõmba sobivamaile ring ümber. Millist mustri

riidele kandmise varianti kasutad sina?
· Joonista muster riidele vabakäega või kasuta trafaretti, šablooni. Joonistamiseks kasuta kas
õmbluskriiti, seebikildu, valget või kollast värvipliiatsit. („Käsitöö 5. klassile” lk 60)
· Mustri kandmiseks riidele kasuta kopeeri („Käsitöö 6. klassile” lk 37)

6. Tiki joonise järgi.

7. Loe õpikust “Käsitöö 8. klassile” tikandi viimistlemisest ja kirjuta

etappidena üles.
7.1. Paremalt poolelt kontrolli, et kõik kavandatu on tikitud
7.2. Pahemalt poolelt kontrolli, et ………………………………………………………
7.3. Tikandit töötle .........………………, ………………………, …………………..
7.4. Töö jäta ……………………………………, sest ………………………………………..

8. Korraldage klassis esemete näitus ja tutvustage oma töid.

KEELEKÜMBLUS