TALLINNA ÜLIKOOL

Kasvatusteaduste Instituut
Kutsepedagoogika osakond

Kristiina Klaas

DIDAKTIKA: ENNE JA NÜÜD

Essee

Juhendaja: Heldi Kikas

Tallinn
2010
Mõistel "didaktika" on alati olnud ümber mingisugune omapärane kuma. Minu jaoks on
see varemalt olnud see salapärane midagi, mis on seotud õppetööga ja selles kasutatavate
metoodikatega, kuid täpset definitsiooni ei olnud endale teadvustanud. Olles käinud ka
mitmetel pedagoogikaalastel koolitustel, kus on kõlanud eelnimetatud sõna, otsest
tähendust sellele varemalt saanud ei ole.

Nüüdseks tean, et didaktika mõiste tähendab õpetamise tarkust, õpetamise tehnikat. Saades
loengus didaktika mõistele seletuse läbi alljärgneva joonise (joonis 1) võin järeldada, et
minu eelnev arusaam on üks väike osa tegelikust mõiste olemusest vastates küsimusele
„kuidas?“.

Joonis 1. Didaktika mõiste

Tšehhi kirikutegelane Johan Amos Komensky (Comenius) kirjutas oma raamatus

„Didactica Manga“ aastal 1632, et didaktika on oskus õpetada ükskõik mida ükskõik
kellele (viidanud Informaatika didaktika õpik).

Eelnevast definitsioonist ja joonisest tulenevalt võib järeldada, et didaktika filosoofiline

pool kujutab endast õppetegevuse osapoolte olemusi (isiksuseomadusi), mis soodustavad
informatsiooni jagamiseks olulise dialoogi teket. Õpetaja peab olema isiksuslikult nii
paindlik, et suudab sõltumata välistest teguritest edastada ettenähtud teate.

Esitatud joonisest tulenevalt võiks didaktika filosoofilisest poolest definitsiooni juurde

kuuluda ka lõik õpetamise asukoha/keskkonna kohta. Esemelis-ruumiline keskkond võib
olla mõningatel juhtudel (üldteoreetiliste teadmiste edastamisel) ükskõik milline, kuid

2
praktiliste teadmiste/oskuste edastamisel mängib keskkond olulist rolli liigutatava
informatsiooni visualiseerimisel.

Didaktika utilitaarne pool hõlmab endas praktilise väärtusega seotud õpetamise aspekte
ehk probleemistikku kuidas maksimaalselt efektiivselt edastada õppijateni info kasutades
õpetatava valdkonna spetsiifikast tulenevaid võimalusi ning kombineerides seda
olemasolevate õppevahendite eripärasustega. Eelneva tegevuse eelduseks on ka
arvestamine õppuri eripäradega ehk didaktika filosoofilise poolega.

Didaktika peamine eesmärk on kombineerida ja leida parimad lahendused vastamaks

küsimustele kuidas, mida, millal, kellele, kus ja mil viisil õpetada.

3
ALLIKAD

s.a Informaatika didaktika õpik [12.10.2010] URL: http://htk.tlu.ee/infdid/opik/ptk12.html