"Avatud uksed" - mis see on?

"Avatud uksed" on tanapaevane eesti keele oppekomplekt Eestis elavale muukeelsele taiskasvanud keeleoppijale. Komplekti
kuuluvad
. 20 teemast koosnev opperaamat
. toovihik
. kaks helilinti
. 6petajaraamat

Materjal on koostatud hea algtasemega oppijale, kes soovib jouda tugeva kesktasemeni, ent seda saab kasutada ka
k6rgtaseme oppija. Kui hasti oppija peab eesti keelt juba valdama, osutab toovihiku algusesse paigutatud test.
Oppekomplektis opetatakse keelt, mida oppija vajab tooalaseks suhtlemiseks, ajakirjandusest ja avaliku elu asjadest
arusaamiseks. Oppekomplekti saab kasutada eelkoige kursustel opetaja juhendamisel ja selle labimiseks kulub oppijate
keeletasemest soltuvalt 240-300 akadeemilist tundi.
Materjal on valminud aastatel 1999-200 I Euroopa Liidu PHARE eesti keele oppe programmi raames ja ilmub programmi
toetusel.

Oppekomplekti saamisloost
I,juulil 1999 kehtestusid Eestis uued riiklikud eesti keele tasemeeksamid. Uued eksamid (algtase, kesktase ja korgtase) vas-
tavad rahvusvahelistele nouetele ja moodavad keeleoskust osaoskuste kaupa. Kohe tekkis ka vajadus uutest noudmistest
lahtuvate oppematerjalide jarele. 1999. aasta suvel kuulutas EL PHARE eesti keele oppe programm valja konkursi edasi-
j6udnutele moeldud eesti keele oppekomplekti auto rite leidmiseks. Konkursi lahteulesandes oli pohjalikult kirjeldatud uue
komplekti pohiprintsiipe, mis lahtusid kommunikatiivse keeleoppemeetodi pohimotetest
. lugemis- ja kuulamistekstid on autentsed
. arendatakse koiki osaoskusi: lugemist, kuulamist, raakimist ja kirjutamist
. grammatika ja s6navara opetamine on seotud opitavate teemadega
. harjutusvara on mitmekesine, voimaldades 6ppijal kasutada opitavat keelt mitmesugustes situatsioonides
.. keeleoppimiselkasutatakse palju ruhma- ja paaristood
. keelt oppides saadakse teadmisi ka muudest eluvaldkondadest

Mahuka oppekompl,ekti loomine konkursi tingimustes ette nahtud perioodi jooksul osutus algselt moeldust tunduvalt raske-
maksja aeganoudvamaks. Pohitekstide ja grammatikateemade valikule ning esimeste 6ppetsuklite loomisele jargnes koostoo
projektijuhi ja toimetaja Leelo Kingisepaga. Pikkade arutluste ja vaidluste ning mitmekordse umbertegemise ja taiendamise
kaiguskujunes autoril ja toimetajal uhine arusaam oppetsukli ulesehitusest ja ulesannete jargnevusest. 2000. aasta sugiseks oli
6pperaamatu ja lintide esialgne variant valmis ning algas materjali katsetamine kesktaseme keelekursusel. Katsetamise kaigus
tekkis uusi motteid ja ulesandeideid. Paralleelselt oppetooga kirjutasime opperaamatu tsuklid veel kord umber.

Oppekomplekti 16plikvariant erineb oluliselt nii autori kui toimetaja esialgsest ettekujutusest. Koostoo oli pingeline ja vasi-
tav, aga ka vaga huvitav ja loominguline. Parimad hetked olid need, kui tekkis sunergiline efekt, mis viis uue kvaliteedini.
L6puks oli juba raske eristada, kus loppes uhe inimese too ja algas teise oma. Tegelikult valmis oppekomplekt uhistoos ja
projektijuhist ning toimetajast kujunes kaasautor. Seetottu pean kindlasti vajalikuks, et Leelo Kingisepa kui autori nimi oleks
ara trukitud ka oppekomplekti kaanel.

Loodan, et oppekomplekti "Avatud uksed" kasutaja avab eesti keele oppimisega endale ukse Eesti uhiskonda. Edu teile
keele6ppimisel!
Mare Kitsnik
..

3
 Tanu
Lisaksautoritele on 6ppekomplekti "Avatud uksed"loomisele kaasaaidanudveel palju inimesija asutusinii otse kui kaudselt.
Tekstideja grammatikateemadevalik ning paljud ulesandeideedon tekkinud tanu Mare Kitsniku6pilastele,kes on aastate
jooksulosav6tnud keelekursustestning pannud m6tlema eesti keele kui teise keele 6petamise problemaatikale.Oppekomp-
lekti metoodiliste lahtealustekujunemist on m6jutanud leelo Kingisepakauaaegnes6ber, inglisekeele opetojo PeterWynn,
kellegaaastatejooksul peetud inspireerivadvestlusedon sundinudvaagimav66rkeele6ppe p6hit6desid.

ToimetojoEllenUuspold,kunstnikReginoLukk-Toompere,kujundojoKolleToomperening helirezissoorKO/IiTO/ioIid hindamatud

abilised,kelle kannatlikkuseja professionaalsusetapoleks "Avatud uksed"valminud.Suur tanu teile!

Taname ajakirju, ajalehti, kirjastusi ning muusikuid, kes lahkelt lubasid oma materjale kasutada. Olgu siinkohal ara toodud
nende nimed.

Ajo Pulss,Anne, Eesti Ekspress, Eesti Entsuklopeedio, Eesti Poevoleht, Eesti Ekspress. Turvoekspress, Eesti Noine, Fovoriit,
Kodutohter,Luup, Perejo Kodu, Postimees.Arter, Postimees. Extro, Puhopoevoleht, Sirp,Tehnikomooilm, Tulu,Ohtuleht.

Nimetame lugupidavalt allikaid, mille tekste on 6ppekomplekti "Avatud uksed" koostamisel tarvitatud.
Roi/i Pool,Eesti keele verbirektsioone. Tortu 1999; Eesti-vene sonoroomot. Tollinn 1997; Voorsonode leksikon. Tollinn 2000; Tiit
Soksokulm,Kuidos otsido toad. Voike kodooriopik Tobosolu 1998; Eesti Voboriigi Too-jo puhkeojo seodus; Kolendriroomot 1989;
Moojo Hoge,Tekstiopetus.Tollinn 2000; Eesti Energio kodulehekO/g;Eesti Voboriigi Liikluseeskiri;Gunnor Okk, Koosolekute kokoroo-
mat. Tollinn 1999; Eesti Voboriigi peoministri Intemeti-lehekO/g; Rohondusministeeriumi Intemeti-lehekO/g; Intemeti-portool Oelfi;
Andres Lutsori,Enesekoitse.Tollinn1994.

Taname k6iki, kestulid oma vabast ajast Eesti Raadio 8. stuudiosse ja kelle haal k61ab 6ppekomplekti helilintidel. Olgu siinko-
hal toodud nende nimed tahestikulises jarjekorras.
ViiveAosmo, OllosEhrlich,SilleGrensmon,Endel Hoosmo,Hille Hinsberg,Aron Horsing,Ave Horsing,Inge Koseleht,Peet-Henn
Kingisepp,Kristo Kerge,Mortin Kruus,Moimu Kuusl<,Aodo Luil<,jeleno Mirosnitsenko, Rein Nigul, Loone Ots,johonnes Pirito, Korin
Rotsep,Edo Seelmonn,Aino Siirol<,Kotrin Tomme,Modu Tommil<,Helino Till<,Osvold Till<,ToomosTomberg,KO/liVohtro,Liono Vorovo,
Koi Vo/li.

Taname konsultante, kes aitasid tapsustada mitme teemavaldkonna uksikasju: testimisspetsiolist Leeni Simm, outomehoonik
Morgus Andersson,roomotupidojo Roido Voldre,politseikomissor Vormo Rein ja (usioloog Peet-Henn Kingisepp.

Taname piltide annetajaid ja fotodel poseerijaid.

HeikiEmits,Hille Hinsberg,Aron Horsing,Ave Horsing,Meelis Kingisepp,Volve-LiiviKingisepp,Peet-HennKingisepp,Miio Kitsnil<,
OlleKitsnil<,
Mortin Kruus,ReginoLukk-Toompere,Urmos Nemvolts,Aleftino Petrovo,Korin Rotsep,Edo Seelmonn,Morgus Siigur,
Kristo Sildver,Moniko Sooolu,Kotrin Tomme,Rein Tommeoru,file Tommeoru;Eesti Post,TollinnoKO/mhoone,Integrotsiooni
Sihtosutus.

Viimastena, kuid mitte vahem olulistena, tanab El PHARE eesti keele 6ppe programm neid eesti keele 6ppureid, kellega
6ppematerjaliseptembrist 2000 kuniaprillini200 I katsetati.Opperuhma kuulusidjevgenio Borovskojo, Liilio Kostjusino, Elviro
Minokovo,jeleno Mirosnitsenko, Nodezdo Magi, Vlodimir Olenitsev,jeleno Postnikovo,Ljudmillo Tsogonovo.
Riikliku eesti keele kesktaseme eksami sooritas neist seitse 6ppijat ja algtaseme eksami uks 6ppija.

EuroopaLiiduPHAREeestikeeleoppe programm,
oppekomplektivoljaandmisetoetaja

4
 Sisujuht
« ESIMENE TEINE KOLMAS NELjAS VIIES KUUES SEITSMES
I:
w
TEEMA TEEMA TEEMA TEEMA TEEMA TEEMA TEEMA
w Voorkee/e
I- Saatused
elulood
ja Kannapoorded Kehakeel
viilimus
ja Ametid ja Toootsimine Kinnisvara
oppimine tookohad

Milline keeleoppija Nagu Austraalia Kannap66rded Sonadeta suhtle- Huvide test EnesemuOjate Koduotsimise karid
w te olete) seebiooperis (tekstiloikude mine (kOsimustele (testi taitmine).
z meistrivoistlus (info (valikvastusega

i:
w
(testi taitmine).
Sonaraamatuartiklid.
(piltideja teksti-
loikude kokku-
jarjestamine). vastamine). Suveks ta61e otsimine tekstist). kOsimustele vasta-

C) (sonade tahenduse Curriculum vitae (CV). mine).

:J sobitamine). aimamine konteksti Avaldus.
...I
jargi, sOnol;100mide
leidmine).

Voorkeele Intervjuu lime ja Arvamuse avalda- Riietuse ja keha- T660tsimine Elukohad

KOsitlemine ja
w oppimine (arutelu). Ilmariga (rollimang). mine, kommen- hoiaku kirjeldamine
z kokkuvotle tegemi- (arutelu). (paaristaa). Korteri
i: Tutvumine Arvamuse avalda-
mineloetu kohta
teerimine. (paarist66).
Nouandmine
ne. Ametite kirjelda- Kandidaatide vali- ost ja mOuk (rol-
;;2 (paarist66). Positiivsed ja mine ja vordlemine. mine (rOhmat66). limang).
:« (arutelu). negatiivsed sOnd- riietuse kohta T66 ja t66koha kir- T66intervjuu
:~ mused (arutelu). (rollimang). jeldamine. Telefoni- (rollimang).
Kehakeel (arutelu). vestlus (rollimang).

Kuidas oppida Kommentaarid Intervjuu loo Riietuskonsultandi

w
Kolpl t66paeva T66intervjuu Elukohadja
voorkeeli?
z laDle "Nagu "Kannap66rded" nouanne (vaidete (araarvamine). (kuuldu anaIOOs). kolimine (piltide
i: (kOsimustele Austraalia peategelasega hindamine). jarjestamine).
~
:J
vastamine). seebiooperis" (vaidete hindamine). Raagib stilist Marju
(vordlemine). Laul 'Tahan lennata"
:J Tammik (markmete
~ (IOnkade taitmine). tegemine).

w
z LOhisonum. Vaidete Vabas vormis Asutuse tutvustLis. Taaotsijameeles- Elukoha
i: moodustamine. elulugu. pea. kirjeldamine.
~
:J CV ja avaldus.
~ Positiivne ja nega-
;;2 tiivne vastuskiri.

Rohuliited -kija -gi. Lihtmineviku Taisminevik. Mitmuse kaanete Umbisikulise tegu- Ohendtegusonad Kohakaanete
kordamine. Tingiva koneviisi kordamine. moe olevik. abisonaga ora. kordamine.
KOsisonade minevik. tud-kesksona. Sonade mine ja ego des-vorm.
I: ' kordamine. kasutamine.
I:
Sidesonad.
C)

kord-liitsonad. us-liitelised nlmi- lik-liitelised LOhendid, T egijanimi. Liitsonad pohi- Liitomadussonad.

SonaOhendid sonad. Teonlmed. omadussonad. SonaOhendid Teonimed.
nik- ja ndus-liitelised sonaga -porone.
sonaga muutumo. SonaOhendid Sonauhendid sonaga ponemo. nimisonad. ng- ja k-liitelised kond~liitelised sonad.

,~ « sonadega meelde / sonadega viitsimo Varvitoonid. mitte-liitsonad. nimisonad. Sonauhendid

11 Z
'0III meeles / meelest. ja loskmo. Poose Ja zeste sonaga ojomo.
SonaOhendid kirjeldavad sonad.
sonaga pidomo. Mitmuslikud sonad.

Q Sonaraamatud. Kehakeel.
Z Eesti ajakirjad. Plaadipood. Intervjuu eestlasega Taakuulutused T elefonikone
t66elu teemal. ajalehes. korterimOugi
::.::
III kuulutuse peale.
w
W
...I
W
.'f- W

..

5
 cC
KAHEKSAS UHEKSAS KUMNES UHETEIST- KAHETEIST- KOlMETEIST- NEljATEIST-
1: TEEMA TEEMA TEEMA KUMNES TEEMA KUMNESTEEMA KUMNESTEEMA KUMNES TEEMA
w
w Lemm/k/oomad Kaubandus}a Kodukeemia Kool }o horidus Tervis }o etu/go Kodumas/nod Kur/tegevus }o
I- turvol/sus
torb/}okoitse }o prug/ }o tu/ev/kukodu

Ideaalnekoduloomr Kataloogikauban- Kodukeemiavahen- Ettevaatust - kool! Kui vanaks te elate? Pesumasina

kasutusju- Kriminaalkroonika.

w (tekstilolkudehindamine).
z Kasteie sobite looma-
i:w pidajaksl(testitiitmine).
duse poolt ja vastu dite kasutusjuhendid (Ioetust kokkuvotte (testi taitmine). hend (segaminiaetud lau- Turvatest koigile
(info liigitamine). (Iunkade taitmine). tegemine). Taiusliku eluga ei
Seletuski~ad Mida teha prDgiga? maksa ule pinguta-
seteja~estamine).Elekter
on ohtlik (Iausepoolle
(testi taitmine).

C)
:0 Alia Petrovapehmekoe- (probleem omblus- da (kusimuste uhendamine).Elektriala-
..I rakasvatuse
pohimotted masinaga). moodustamine). sedmoisted(Iunkadetall-
(Iauseteuhendamine). mine).Kodu naguparadiis

Kasteie sobite Ostukohtade vord- Keemiakaupade Milline on teie sei- Millestsoltub leiutised 1900-2000 Karistused (arutelu).
w loomapidajaks? lemine (arutelu). valimine ja kirjelda- sukoht? (rDhmat66). eluiga? (ruhmat66). (paarist66). Juhtunu ki~eldamine.
z Probleemomblus-
i: (arutelu). mine (rollimang). luhikone (rollimang). Elustiilja tervis Instruktsioonide Turvatest (arutelu).
~ Konflikt (rollimang). masinaga(rDhmat66). Projektide jarjesta- (arutelu). andmine (paarist66). Tunnistuse and mine
Probleemi lahen- mine (paarist66). Arst ja patsient Tulevikukodu tutvus- (rollimang).
~~ damine roes (rolli- (rollimang). tamine (paarist66).
mang).

Probleem koeraga Tarbijakaitse pohi- Keskkonnaprojekte Kommentaarid Raagib doktor Ruhmaarutelu Kuritegusid
w kommenteerib artiklile "Ettevaatust liana Varava "leiutised 1900- kommenteerib
z (sundmuste kaigu toed (Iunkade tait-
i: ulesmarkimine) mine). teadur Ullas Ehrlich - kool!" (arvamuste (Iunkade taitmine). 2000" (info leidmine jurist (markmete
:3 Probleemi kom- (info eristamine). vordlemine). tekstist). Arutelu tegemine).
:0 mentaar teksti "Kodu nagu
:0
::z:: paradiis" ule (vas-
tuste vordlemine).

w
z Juhtunu Ostukoha kirjelda- Arutluse Artikli kokkuvote. Arutlus (vaidete Kodumasina Seletuskiri politseile
i: kirjeldamine. mine. pohistruktuur luhikone sidumine, sissejuha- kasutusjuhend. (rollimang).
~
:0
Kaebus. Vaidete esitamine (rollimang). tus ja kokkuvote). Poolt- ja vastu-

~ ja pohjendamine. Jareleparimine ja argumentide

~ vastus jareleparimi- sonastamine.

sele (ruhmat66).

Kohatagasonade Osastava kaande Pohiarvsonade liitlaused. Rektsioon ;-mitmus. Enneminevik.

~ vormide kordamine. kordamine. kaanamine. (saav kaane). mo-tegevusnime Pohiarvsonad

~
1:
Uhendtegusonad. Umbisikulise tegu-
moe lihtminevik.
V-.tov- Janud-
kesksona.
Sihitud ja sihilised umbisikuline vorm. sihitisena.
Umbmaarased
tegusonad. Tingiva koneviisi
1: umbisikuline vorm.
cC Sonajarg. asesonad ja
a:: kohamaarsonad.
c;

looma kehaosad. v-kesksona. Sonauhendid liiteline eitus. Sonauhendid ;- ja r-liitelised /i-liitelised maar-
liitomadussonad. us-liitelised nimisonad. sonad.
~ Omadussona ja
maarsona eitavad
sonaga ko;mo.
Liitsona mood us- nimisonad.
sonadega joomo ja
minemo.
~
C:( vormid. tamine teonime liitmaarsonad. Sihitud ja sihilised
T66riistad
masinad.
ja Kuritegude
Sonauhendid
liigid.

Z tud-kesksona.
'0 pohJal. tegusonad. sonaga soomo.
VI

c lemmikloomade Kauplused. Kodukeemiavahendi Eesti keele oppe- Apteegikaubad. Kodumasina kasu- Kuulsad detektiivid.
z
te kasutamise
~
::z::
pidamine.
juhendid.
materJalid. tusjuhend.

VI
w
::z::
w
..I
W
W
::z::

.
6
 VIIETEISTKUMNES KUUETEIST- SEITSMETEIST- KAHEKSATEIST- UHEKSATEIST- KAHEKUMNES LlSAD
~
w
TEEMA KUMNES TEEMA KUMNESTEEMA KUMNES TEEMA KUMNES TEEMA TEEMA
E.ttevotlus A}alehed Koosolekud
~ Autod }a IIIklus IIukJr}andus E.estl mark}a
rligleelarve

~ Maailma kiireim? Mida Ioeme? Entsuklopeedia- Emakeelne ja Millekspidadakoos- Eesti mark (kusi-
w (info otsimine (kokkuv6tte artikkel. eestikeelne ajaleht oIekuid?Koosolekute mustele vastamine).
z tekstist). tegemine). Leitsaku ja kasumi tQObid(Ioigulesobiva Interneti-portaali
E
w lilt (info otsimine pealkirjavalimine). Delfi kommentaarid.
~ tekstist) . Kuidaskoosolekut
3 ette valmistada?
Kuularnistekstid
(IOnkadetaitmine)

Autode v6rdlemine Lugemiseelistused Mis mojutab firma Ajalehtedest kokkuvotte Kosmosemang Ettekanne.

w (paaristoo). (arutelu). edukust?(arutelu). tegemine.Faktikusimused (rQhmatoo). Mis on riigieelarve?

Z Meeskonnatbo
Auto ostmineja Luhijutt (arutelu). Graafikute ki~eldamine. (rDhmat66). (rQhmatob).

muumine (rollimang). AjurDnnak"lIriplaani Ajaleheartikli umbe~u- p6him6tted Riigieelarve tulud ja

, Liiklusonnetuse
kirjeldamine
koostamine"(rDhmatoo).
IIriplaanl esitlemineja
tustamine,hindamineja
analuus(arutelu).
(arutelu).
Koosoleku pida-
kulud (arutelu).

(rollimang). hindamine (rDhmatoo). Ajalehereklaam(arutelu). mine (rQhmatoo).

Raagib liiklusekspert Raagib kultuuriloo- Raagivadfirmade Ajaki~andus - neljas Koosolek "Tboaja RaagivadEesti
w johannes Pirita lane Loone Ots Helina Tilk ja Ool1)i- v6im (kusimustele nihutamine" (pro- kodanikud.
Z
(vaidete hindamine). (vaidete hindamine). pood omanikud vastamine). tokolli koostamine).

~ (v6rdlemine).
:> Ariplaani esitlus ja
a hindamine.

w
z Juhtunu ki~eldamine Kokkuv6te AjurQnnaku Uudis. Reklaam Koosolekukutse. Probleemide
E (ruhmatoo). meelespea. (ruhmatoo). Koosoleku s6nastamine.
~
:> Loovkirjutamine Arutlus. protokolL Kommentaar ja
vastulause.
i' (mustand ja
;;! puhtand).
Teemantluuletus.

Kaass6narektsioon. Sihitise kaanded. mos-, most-, moto- nud- ja tud- Moonev k6neviis.
mo- ja do-tegevus-
~ nime kordamine. Kaudse k6neviisi Rektsioon vorrn ja -Iause- lauseluhend.
Kaudse k6neviisi minevik. (seestutlev kaane). luhend.
~
E olevik Kaudse k6neviisi
umbisikuline
~ tegumood.
~

mik- ja nu-liitelised tse-liitelised tegu- ne-liitelised eeri-liitelised oto- ja le-liitelised sto-liitelised

s6nad.
~ nimis6nad.
S6nauhendid Eituslembesed
tegus6nad.
Luhendid.
tegus6nad.
Eksitavads6nad.
tegus6nad. tegus6nad.
S6naliigid.
~
i( s6naga loomo. tegus6nad. Eksitavads6nad. moto-vorm.
z tu-liitelised tuletised.
'0
11\

Q Liiklusmargid. Lemmikraamatud. Eesti firmad. Eesti ajalehed. Koosolek Interneti-portaalid.

Z
~
~
11\
W
~
W
..I
W
~ t

7
co
E
Q)
Q)
,
Q)
c::
Q)
.-E
en Voorkeele oppimine
Q)
.L I
Millinekeeleoppija te olete? (testi taitmine)
Sonaraamatuartiklid

. I I
Voorkeele oppimine (arutelu)
Tutvumine (paaristoo)

. L I
Kuidas oppida voorkeeli? (kusimustele vastamine)

. I J I
Luhisonum

. A I
Rohuliited -ki ja -gi

. R
kord-liitsonad
Sonauhendid sonaga muutumo

. L 0
Sonaraamatud

.
 esimeneteema

Sissejuhatav iilesanne .

1. Leidke,
mis teemadel 6pperaamatus raagitakse.Vaadake kaanekujundust ja sirvige raamatut paar minutit.

8L I
2. Tutvuge 6pperaamatu teemade ulesehitusega. MiIIistest osadest teema koosneb?

".,;,,_.,......
""""'-"""""-""""'-'"_.<-"""~'-"""""""""'"
. Sissejuhatav ulesanne juhatab
"UUMIN'

';"~"W""'-~""""'~""""""""'"-""~'
teema juurde.
Milline@eo~e olete?

tI>I' . Lugemistekstid on parit ajalehtedest,

ajakirjadest, Internetist ja mujalt.
Tekste ei loeta kava haalega ette
ega tolgita sona-sonalt.
"..".."-"'""~~"."..w..."..."
, ,,"...,,-
~"".."",.."..,," """"'.""..,,_."",,,
.""" "",,.~

. Raakimisulesandeid tehakse paaris,

vaikeses voi suures ruhmas. Monede
raakimisulesannete t661ehed on
opperaamatu lopus.

"""<od.";".,,
'".".~.@"""',;"; "'" @.._,,",, .tuleb pahe oppida.
Sonad ja valjendid beezil taustal

............................. . Kuulamisulesannetes kuulatakse

tavalist eesti konekeelt. Kuulamis-

.
tekstid on trukitud opperaamatu
I
lopus. Kuulamisulesanded on tahis-
tatud roheliste tappidega. .","', '",.k<

i~
'om
N
,
I~."..""",
I~~~
T
. Kirjutamisulesannetes opitakse looma
eri tuupi tekste. Kirjutamisulesanded
on tahistatud siniste tappidega.

,..""
. Grammatikaseletused on rohelisel .."',,"'"""
taustal. Opperaamatu lopus on
\~ ':;",.. grammatikalisad. "'""'~d",'"...,"..~"
"",-."".

. Sonavara ja sonavaraulesanded
(sonade meeldejatmine, uute sonade
moodustamine, valjendid) on kollasel
taustal.

. Olesandeid keelekeskkonnas tehakse

iseseisvalt, valjaspool keeletundi.
.

9
 eslmeneteema

8L I
3. Tiiitketest.

',\ ~V<.Wii'

Milline e olete?
1. Miks te opite eesti keelt? (Pange kirja mam'ude nimed.) ........................................................
« );' 1
(Tehke sobivatele vastustele ring umber.) .:(,..C;S.M ?~.~.c?.~I.............................. ........................................................
@ratan Eestis toimuvast paremi- ........................................................ ........................................................
........................................................ ........................................................
{'\ ni am saada.
........................................................
\E.VTahan eestlastega suhelda.
c) Seda n6utakse. ........................................................ 7. Leidke oige vastus.
d) Tahan karjaari teha. ........................................................
e) See keel meeldib mulle. ........................................................ Parast vasitavat matka otsustas
Peeter magama heita. See aga ei
2. Kui tell avaneb voimalus 5. Kuidas te kaitute, kui ei saa 6nnestunud sugugi, sest satikad
eesti keeles suhelda, siis: keeletunnis monest iilesandest segasid.
(Tehke sobivatele vastustele ring umber.) aru? Kes v6i mis on satikad ?
a) M6tlen enne iga lause litlemist (Tehke sobivatele vastustele ring umber.) a) mlira; b) suits; c) E:!!-u~ad;
pikalt jarele, et mitte eksida. d) ei tea. ..................................
Lahen tile emakeelele. a) Plilian ise lahenduseni j6uda.
c;
, c) . uulan vestluskaaslast huvita- b) Palun 6petajal veel kord seletada. 8. Mis voorkeeli te olete oppinud?
tud naoga ja noogutan ning ~KliSin naabrilt, kas tema sai am.
(Loetlege k6ik keeled,)

naeratan vastuseks, ise litlen a) Lahen vihaseks, tekib tahtmine ..h. :\ f!.~~.,:,: ?.0.. r.,..~.'h-.
. 0.l""T'
.

T'--' h" W't'

igaks juhuks ainult paar s6na. kedagi slilidistada.
.t:.:~;')~..h:\"G~.:~..0
.. ... .... ...............................................I...........
d) Kasutan juhust ja raagin e) Muutun kurvaks ja loon
v6imalikult palju. k6igele kaega. ........................................................
e) Lahkun esimesel v6imalusel. f) V6tan asja kergelt, heidan ........................................................
enda v6i 6piku tile nalja.
3. pange kirja koik sonaraa- g) Suhtun asjasse liksk6ikselt, ei 9. Kirjutage
matud, mis tell kodus on. tee mitte midagi. - lihe eesti kirjaniku nimi
(Uksk6ik mls keele omad.) h) Plilian naabri pealt illata Q!;,.frc-A.~...(.l£f.?.......................
.\I.:-:-.~............................................... kirjutada.
- lihe eesti poliitiku nimi

::~:~~":::~:~:~:~::::::::::::::::::::::::::::::::: 6. Pange kirja voimalikult palju

voorkeele oppimise viise, mida ";~1~~:1~~:~: ??dc'C?"".
:::~v.::~~~:;:~:::::::::::::::::::::::::::::::::: saab kasutada vaIjaspool keele-
S~..\~.~~..~.:!................................. tundi. "'d0!Y.~""l:'!' ...~ ~...........
- lihe eesti sportlase nimi
........................................................ .. 1 V.?:.~.~.c;.;
~ .c:: F. ~:.0~.<..f.~ ?-:.~.
...£..~..\v.~ 0..~j...........................
........................................................
4. Missuguseid mange te ""'f"~:>}~r;~'7d~""'~"~~~:'~~'(~
..2 \ ) , ~.
/
- lihe eesti naitleja nimi
oskate m~ngida? \1 ~'.~}.\j:.i~~...........................
\~.~.I::-:f~~:""""'t""""""""""

~.~otlce~ rzd~q,'c2<J?
I ~. ~~/L~t.
10 0

L c.. COGv1 f.Y) ~ I' l ('

\

.
LI ~

'\ (J "L V0 l~ c.. ! vl,.,'<;>

 eslmeneteema

10. Jatke meelde ;argmised 11. Kes vastutab teie keele- 12. Hinnake
oskust.
oma eesti keele'
sonad. Tell on aega 2 minutit. oppe tulemuste eest?
(Sulgege raamat, kirjutage sonad paberilehele.) (Tehke sobivatele vastustele ring umber:) (Markige ri~iga oma keeleoskuse praegune
tase.)

hobune, udu, Tartu Dlikool, a) opetaja vaga halb kesk- hea vaga
ara unustama, suureparane, kuni, b) keelefirma halb mine hea
., tark, ausus, lusikas, helehall, c) opiku autor kuulamine ><
n66pnoel, eksam, jutustama, d) eksaminaator kirjutamine X
teine, lillepott e) mina ise raakimine A
D kaasopilased lugemine 1\
1
g) perekonnaliikmed grammatika X
sonayara ,,/

. L IN
4. Kuulakelinti (tekst nr I) ja vastakekusimustele.
..............................
~riik

I. Mis keele oppimisest Aye raagib?

\U:JoJ ~ ~
..................................................................................................................
2. Kui kaua ta seda keelt orris?
QAG.~ ~
..................................................................................................................

3. Missugune oppija on Aye teie arvates? Miks te nii arvate?

~.\{.~........................................................................................
4. Mis olid need tegurid, mis aitasid tal keelt omandada?

~?~>.:.. .'.~ ...~..~.~~.~.. .1....\~~.,:~~..~ .::. ..:(... ... t.~.~. ~.~.. ..~ ..~.. .~\~ ~~-
5. Mis teid Aye jutus tillatas?
..................................................................................................................

6. Milliseid keeleoppimise nippe saaksite ka ise kasutada?

..............................................................................................................................................

1.
.
Rohuliited -gi ja -ki
5. Tutvuge grammatikaseletusega.
. -gi liidetakse taishaalikule voi helilisele kaashaalikule (I, rn, n, r, v)
. -ki liidetakse helitule kaashaalikule

Kasutatakse
+
. tegusona juures, kui tahetakse sed a eriti rohutada, naiteks Ave po/us oppe)oudu)o saigi temo gruppi rootsi keelt
i5ppimo. Ave oil oodonud sedo voimo/ust )ubo ommu )0 lopuks soltiski Rootsi

. tegusona juures klisimuses, kui klisimus on kahtlev, naiteks Kos oppe)oudvottiskiAve omo ruhmo?(Ei v6i alia!)
KosAve raagibkirootsikeelt?(Ei usu hasti!)

. muude sonade juures, kui tahetakse neid rohutada, naiteks Avegi /oks kursustele. (isegi Ave) To kois raamatuko-
, guski /isomoterjoli otsimos. (isegi raamatukagus) To kois roomotukogus lisamaterjaligi otsimos. (isegi lisamaterjali)
.>
.

11
 esimeneteema

I
Voorkeeleopp;m;ne (arutelu)
6. Lugege testi kommentaare ja vastake kUsimustele.
. Millised kommentaarid teid ullatasid?
. Millegate olete n6us, millega mitte?
. S6nastage testi kusimuste p6hjal 12 omadust, mis iseloomustavad head keele6ppijat.

Test; kommentaar;d
I. Kui valisite vastuse~vOi e, naitab see, et tunnete eesti keele vastu huvi ja see mo)ub oppimisele sood-
salt. Raskusi v6ib tekkida siis, kui vastasite ainult c - teha midagi, mida te ise vajalikuks ei pea, on ilsna keeru-
line ja tililtu. Sel juhul on soovitatav moelda enda jaoks valja vahemalt ilks asi, mis laheb teie elus paremaks,
kui te eesti keelt opite (naiteks vastus d).

2. Kui vastasite d, olete keele oppimisel toenaoliselt edukas. Suhtlemine on parim keele oppimise viis, seet6t-
tu ei tohiks ilhtki suhtlemisvoimalust mbbda lasta ja neid tuleks ise aktiivselt otsida. Vastused a ja19naitavad
teie huvi suhtlemise vastu, olete aga pisut liiga tagasihoidlik ja kardate eksida. Pidage meeles, et vigadest opi-
takse! Kui vastasite b voi e, peaksite suhtumist muutma ja siiski proovima eesti keeles raakida. Kaotada pole
ju midagi!

3. Mida rohkem ilkskoik mis keele sonaraamatuid reil kodus on, secta parem. See naitab, et oskate abimater-
jale kasutada. NB! Selle teema lopus oleval fatal on mitmesugused eesti keele sona- ja kasiraamatud.

/' 4. Kui teile meeldib mangida, siis on reil kergem selle raamatu jargi oppida, kuna te ei karda olla kellegi teise
rollis ning julgete olla vaba ja loominguline.

~ ~
~ \5. Hea oppija julgeb esitada kilsimusi (vastus b). Koige oigem on pbbrduda opetaja poole, kes seletab segast
/\)v1) kohta veel kord eraldi teile voi vajaduse korral ka tervele rilhmale. Sobilikud vastused on ka a ja8)- pililate
vI.- asjas selgust saada. Hea opetaja markab secta ja pbbrdub ise teie poole. Vastused d, e, g ja h ei aita ilmselt
probleemi lahendada. Vastus f voib monikord isegi sobida, kui nalja tehakse heatahtlikult ja mitre liiga sageli.
6. Mida rohkem. oppimise viise suutsite kirja panna, secta parem. Edukas keeleoppija kasutab kindlasti igat voi-
malust keelt oppida: loeb tanavasilte, kuulab inimeste jutukatkeid, vaatab telerit, sirvib lehti, otsib vestlus-
kaaslasi voi kirjasopru jm.

7. Oige vastus onCl:!!t~. Oige vastuse leidmist kergendab hea keeletaju: SOfiapeat olema mitmuse vormis.
Ka vastused a ja b on paremad kui vastus d - hea keeleoppija ei karda katsetada!
8. Esimese voorkeele oppimine on alati koige raskem, kuna inimese jaoks on voorad nii see keel kui voor-
keele oppimise pohimotted illdse. Iga jargmise keele oppimine on tavaliselt juba kergem.
9. Kui oskate vastata koigile kilsimustele, naitab see, et tunnete huvi Eestis toimuva vastu, ka see kergendab
keeleopet.
10. See illesanne moodab teie lilhimalu mahtu. Tavaliselt suudab inime1)e meelde jatta 7 +/- 2 SOfia.Milliseid
viise kasutasite, et SanD meelde jatta?
11. Oige vastus on e - mitre keegi teine peale teie enda ei saa teie keeleoppe tulemuste eest vastutada. Koik
teised saavad teid ainult aidata.

12. Kui tegite ristid koigile ridadele, naitab see, et oskate oma keeleoskust hinnata. See naitab ka, et teate, mil-
lele reil on vaja tahelepanu pbbrata. Hea keeleoppija teat, et keele oppimisel on vaja tegeleda eri osaoskuste
omandamisega, samuti oskab ta naha oma puudujaake ja edusamme.
.
12
 esimeneteema

.GRAMMATIKA
Rohuliited -gi ja -ki
7. Liitkeeri sonadele gi-voi ki-liide.Tolkige. Jalgige lause tahenduse muutumist.
Aye oppis mbbdunud aastal rootsi keelt.
O/.C l~.{
Kas Aye soitis Rootsi? £-00+-1,(Lt - c ~ ~
Aye ei hakanud seda huyitayat keelt oppima.

Kirjutage kaks vahemalt viiesonalist lauset enda keeleoppimise kohta. Seejarellisage sobivatele sonadele gi- voi ki-liide.
et
8 RA KI I E
Tutvumine (paaristoo) Kas toesti?
a. Paariline A, vaadake
toolehte nr 52. lrge tehke nalja.
Tore! Mis te mltid!
Paariline B, vaadake .. ., ";4' ~,i.,
toolehte nr 39. Oi, kVi yahya! Arge olge nii tagasihoidlik!
Raakige palurl selle$t l' Olivaga meeldiV teiega raakida.
-t Kasutage ka korval olevaid
valjendeid.

8KIRJUTAMI
Liihisonum
.............................
9. Kirjutagellihisonumuhele ruhmakaaslasele, kellega te eelmises lilesandes ei raakinud.
". alustage yiisakalt (lugupeetud / yaga austatud; harra / proua YIDS)
,
-l
". tutvustage ennast
". esitage uks kusimus
r. lopetage yiisakalt (parimate tervitustega / lugupidamisega / yastust oodates jne) ht'", z"',-<' kW(,.tI'</
. .
Cc ~,c,/tv / / "'! ,(' ?? l< 7
. yastake teile saadetud kirjale / 0 7:c-,,/t,; /( <:>

. plusstiihendab, et see on liitsona,

1 8lUGEMI E
1 C. Tutvugesonaraamatuartiklitega.
. kus muutub ainultviimanesonaosa
ulakoma naitab, et sona on kolmandas

~ ~ /"
. valtes, S.ttuleb haaldada tugevalt
sonaliik ladina keeles (substantiiv e
nimisona)ja sonatuup
(Iaulu- eesmirk (~'arkm'arkle
m'arki\.sid& margi~,
S 22>uen\bm'ark\
(-M,,0,
Mis vormid on antud sulgudes?
& (-fIc>;\iihim-
:wlaq\a (-M,,0, Ha:m.aqeHH\e
- 661l1,a5l v enU-
6J1}1)Kat\U1M
HM uenb; 1'eamine
uenb;
-
ilhine
rnaBHM v OCHOBHM
-~ & lienb; uHas -
BenRKa!I v 6narop6JJ.1:1.a!I

IISTI.
(-a lienb; \01'1'- KOHeqJ:I.a5luenb;1'ohi-
.1
-
OCHOBHa!Iv rnauHa5l lienb; o1'1'etUnni
uenb yp6Ka; elu lienb )lubHH; eks1'e-
-
S 06> ditsiooni -
3anaqa v lienb 3Kcne,!I,\iIDlH;
;JIC),
npe- eesmargile joudma nOCTRra'l'binOCTI1-qb* v
nOCTHraTblnoc-niI'HyTb* ueJ1R; eesmar-

,J
\'iiwe S
giks seadma cTaBlffbinOCTaBHTb*(nepen
co66i\1 lienb, 3anaBllTbC!I/3anaTbC!I*
lienblO; mis -i nad taOtlevad? KaK6i\ lienH
OH"ft. no6HBIllOTC!I?;mis eesmargil seda
tehakse? c KaK6i\ lienblO v B lieJ1!IX qer6
3TO nenaeTC!I?
fONA~f
VENE
& eesnabk (+n'ahk naha n'ahka "', n'ahka\.de n'ah- ~TOHCKO-PYCCKHH CJIOBAPb
ka\.sid& n'ahklu S 22>anal K1'aiiH!I!InJ1OTb J
eesniroi (+nimi nil1\e nime n'imme, nime\.de
~
... t
0'1' ..".N,i,M
nime\.sid S 20) \iMSl (liMeH}!, Ja
c); ,- ,,\Ill ~~~~~$
... -0;;:
. Tollinn /997

13
esimeneteema

. mo-infinitiiv,da-infinitiiv . kusimusedvormis, mida . naitelaused ja t61ked

e gus6na n6uab inglise, soome ning
vene keelde
1'(~1>~
ja ",nsuse kolmas pooce
/ /" .
see
4eJIOfJelWM
' ..

korda minemal (keJlel?+) (Tun!) J1ikskorda IIIIStOokoht

korda minna da-inf saada.
JaIlebkorda Tiiu succeededin getting a new
vrd onnestuma job.
Tiiu onnistui saamaan uuden
tyopaikan.
Tuiiy Y°(JJIOCbnoJ/Y'IUmbHO/me

\\%U
\\~~\~)
, (kellel? +)
Mecmo pa6ombl.
(Ansamblil) IRksesinemine hasti
mis? korda. Tollinn 2000
~~t\\\. The band's concert was a success.
Yhtyeen esiintyminen onnistui
t~\\t~\,,\\\\~ hyvin.
BblcmY1IJ/eHUe aHcaM611R yoOJ/t
xopoUJ.o.

Imrsis olemal millega? Kas DIed tine infoga k!!rsis?

Tonu /997 Iml'sis 011$1. Are vou informed about the ne,

, 'f'
i daja, virgutaja
inspiratoorne « Id. inspiriire siss!: . keel,millests6na
gis- v. peale puhuma), sissehinga;;i~~i~
tekklV, sellesse puutuv ~ parineb
. ..
(Id = ladina keel)
naja, inspiratsioon « Id. inspiratio sis- Ja algtahendus.
sepuhumine.; sisendamine), sisendus, .. ,
gis- (loomingulme) innustus, virgutus; . sunonuumld
udne i:ikiline m6ttesahvatus; med. sissehin-
insi- gamine . tahendus, mis s6nal on
inspireerima «Id. inspirare sisse
mingis erivaldkonnas
v. peale puhuma), sisendama, inn us-
(med = meditsiin)

. n

11 .T6lkige.
arutelu, -, -, -sid milleWe? kujundus, -e, -t, -i seleta/ma, -da, -n
avane/ma, -da,-n kaitu/ma, -ill, -n sirvi/ma, -da, -n
edu/samm, -u, -u, -e loominguli/ne, -se, -st, -si soodsalt
eduka/s, -, -t, -id rnaha kirjuta/rna, -cia, -n kellepeoltJkust? solmVma, -da, -n
ees/mark, -margi, -marki, -marke mam,mahu,mahtu,mahre sonum, -I, -it, -eid
eksVma, -da, -n moju/ma, -da, -n suudista/ma, -da, -n kedo? mido?
haalda/ma, -da, -n mootrna, moota, moodan tagasihoidlik, -u, -ku, -ke
igaks juhuks malu, -, - tekkima, tekkida, tekib
ilmselt nalja heitrna, heita, tulemus, -e, -t, -i
inspiratsioon, -I, -i heidan nalja kelle We?milleDie? toenaoliselt
juhus, -e, -t, -eid nooguta/ma, -da, -n tUutu, -, -t, -id
jarele m6tlema, m6elda, noudma, nouda, nouan mido? vahva, -, t, -id
m6tlen jarele mille We? olu/kord, -korra, -korda, -kordi vastuta/rna, -cia, -n kelleeest? m/lieeest?
kaas, kaane, kaant, kaasi pohVmote, -matte, -mater, -motteid villa/ne, -se, -st, -seid kelle peole?
katseta/ma, -da, -n pohjendus, -e, -t, -i mille peoie?
keerulVne, -se, -st, -si p66rdu/ma, -da, -n kellepoole?kuhu? viis, -I, -I, -e
kirja panema, panDa, panen kirja seetottu tile minema, minna, lahen tile
korda rninema, minna, laheb korda sega/ne, -se, -st, -seid ullata/ma, -da, -n

14
 eslmeneteema

Sonade meeldejotmine
1 2. Kirjutage
koik tundmatud sonad lipikutele, mille teisele poole kirjutage tolge.
Korrake neid sonu iga paev, kuni nad meelde jaavad.
"
kord-liitsonad
13. Moodustage liitsonu. 117t:?"'o!.oJ ~~ )
olukord vahe .f!.~i ~.~.-:::.c::::° t.f'<wcq
olu~ .
selS -
~ kord ~>.~.(~.<1! ~-::.~~
p..~.,!.~~r..~.?~1(
kod/; kord ,C(. cY hea/
~
. jarg
valve
1 t~~'t pv.tf'(rp.""""
........................................................
...!-::: ~,( ~ ~ ~(', .....C!!
1. '?::::~ j:. .~. ~ /0

. Sonaiihendid sonaga muutuma

1 4. Kirjutagelauseid.

" :::::[~:Uk~
kurvaks

sagedaseks
~ v? muutuma
"'" ',';""""" ,Akki sat tauuI~~~d~sl~~Ja~~~t1~~~~a~"

..\'.I;.:.::...~.~..:~.~' ~...~ 01.~!X~-1 q:$.~:"~~"d:.~

"""11"""""""""""""""""""""""
~.~.~.t':1.)
,uuu"" ,m

).~~.l~.)..
",m

:..........
"

"'Ji~fi1tit~~~ ,:f""~,",, ,P~"" "'+,~",0&ti",~/(", ('Off,d:"", 'CC~rZc7"", 1:<,:" ,'r:c:I.',~ 14'

tuutuk~ (' .....................................................................................................................................
0/; iP ~dkl ~ rf 0~ +[i &-!-«£.

1Lt{'0G " rurz. d-- )AA?U1C

i
. L K
15. Mingeraamatupoodivoi raamatukokku.
. Kirjutageules.eesti keele sonaraamatute nimetusi.
. Raakigejargmiseseesti keele tunnis, missuguseidsonaraamatuid te nagite ja kuidassaaks neid kasutada.

..

'"

15
r -'co
.E
Cl)
CD, I

Q)
c:: I

8as L_-
+-'
Saatused ja elulood
8LUGEMINE
Nagu Austraalia seebiooperis (piltide ja tekstiloikude kokkusobitamine)

8RAAKIMINE
Intervjuu lime ja Ilmariga (rollimang)
Arvamuse avaldamine loetu kohta (arutelu)

8KUULAMINE
Kommentaarid Ioole "Nagu Austraalia seebiooperis" (vordlemine)

8KIRJUTAMINE
Vaidete moodustamine

8 GRAM MAT I KA
lihtmineviku kordamine
Kusisonade kordamine
Sidesonad

8S0NAVARA
us-liitelised nimisonad
Teonimed
Sonauhendid sonadega meelde / meeles / meelest
Sonauhendid sonaga pidomo

8KEELEKESKKOND
Eesti ajakirjad

Sissejuhatav iilesanne
1.
---
Mison teie sodiaagimark?Lugege, mida tahed teile homseks ennustavad!
HOROSKOOP
VEEV ALAjA
(21.01 - 19.02)
Juba m6nda aega tunnete vajadust
vahelduse jarele. Kui liigute
homme kella kolme ja nelja vahel
oma kodukoha k6ige k6rgema maja
juures, tutvute t6enaoliselt uhe meel-
diva vastassugupoole esindajaga.
KALAD
(20.02 - 20.03)
Viimasel ajal pole teie rahaline seis
kiita aloud. Homme on soodne
paev loteriipileti ostuks. Kui mak-
sate pileti eest ainult muntidega ja
panete ostetud pileti vasakusse tas-
kusse, v6ite loota kopsakat v6itu.
jAAR
(21.03 - 20.04)
Teie praegune too ei paID enam erilist
pinget. Kui reil 6nnestub homme koos
endast vanerna inimesega kohvi juua
v6i suitsu teha, ootab teid peagi v6i-
malus proovida ennast Duel alal.
SONN
(21 .04 - 21 .05)
Olete juba m6nda aega tundnud
ennast veidi vasinuna. Kui sbbte
homme uhe banaani, kolm 6una,
pool sidrunit ja veidi kuuslauku,
siis Ulehomme ei j6ua te kompli-
mente ara kuulata.
~- -- - -~
8RAAKIMINE
Arutelu
2. Vastake jargmistele kUsimustele.
1. Kas te loete horoskoope?
2. Kus horoskoobid tavaliselt ilmuvad?
3. Mis te arvate, kes neid kirjutavad?
4. Kas te usute ne id ennustusi?
..
teineteema
KAKSIKUD KAALUD
(22.05- 21.06) (23.09- 23.10)
K6ikidest muredest saab Ule! Unustage hetkeks oma igapaeva-
Kirjutage roosale paberile selle mured! Minge valja ja nautige ilu-
probleemi esitaht, mis teid juba sat ilma. Kui te teete secta homme
ammu pisut hairib. Kui voldite kella kahe ja kolme vahel, v6ite
sellest paberist lennuki ja viskate ta leida maast midagi vaartuslikku.
~
""'i
aknast valja, hakkavad asjad jarg-
misel paeval iseenesest lahenema. ./. SKORPION
.,::. (24.10 . 22 I 1j
VAHK Minge homme kindlasti raama-
(22.06 - 22.07) tukauplusse. Kui ostate Uhe haill raa-
hge olge liiga tagasihoidlik!Kandke matu, siis selle kahekUrnne seits-
homme kindlasti midagi erekollast ja mendallehekUljel on vastus kUsimuse-
tervitage k6iki tookaaslasi roomsa ja le, mille peale olete ammu m6telnud.
k6va haalega. Paeva jooksul tehakse
teile kindlastihuvitav ettepanek. AMBUR
(23. 1 1 - 22. 12)
LOVI T6uske homme hommikul tapselt
(23.07 - 23.08) kell kolmveerand kuus ja range
Juba ammu olete jalginud ajalehes kohe raadio mangima. Te kuulete
reisikuulutusi ja uurinud kodus midagi, mis annab teile Due tegut-
maakaarte. Vahetage homme natu- semisidee.
ke raha selle riigi valuutaks, kuhu
s6ita igatsete, ja varsti saategi haka- KALjUKITS
ta kohvreid pakkima. (23.12 - 20.01)
Arge olge kogu aeg nii t6sine!
NEITSI Naeratage homme vahemalt nelja-
(24.08 - 22.09) le mehele ja neljale naisele ja teie-
Teil on uks vaga hea s6ber, ta on ga juhtub midagi enneolematult
heledapaine, luhemat kasvu ja te- toredat.
ma nimi algab taishaalikuga. Helis-
rage talle homme 6htul, ja te kuu-
lete ullatavaid uudiseid.
5. Kui tihti nad tappi lahevad?
6. Miks inimesed uldse horoskoope loevad?
7. Kas teie arvates juhib inimese elu saatus v6i
inimene ise?
17
teineteema
8L IN
3. Lugege teksti ja kirjutage selle lopus olevate piltide juurde vastava
loigu number. Loike on rohkem kui pilte.
Nagu Austraalia
seebiooper
1. Ilme (68) oli Lahte kooli kokk,
kelle elu kulges tavaparast
pidi: abielu, kolm last, tab ja ko-
dune loomapidamine, lesepolv,
vanaema- ja vanavanaema kohus-
tused. Ent siis pbbras naine oma
elu sona otseses mottes pea peale:
soitis Austraaliasse ja abiellus.
2. See lugu algas 1944. aastal Tar-
tus. "Tutvusime kirja reel. Mina
olin seitseteist, lema neliteist,"
meenutab Austraalias pensioni-
polve pidav Ilmar Latt (71). "Kui
Ilme saatis mulle oma foro, palusin
ma kohe silmast silma kokku-
saamist. See hetk, kui teda nagin,
on siiamaani eredalt meeles."
3. Saatuse tahtel jai noorte esi-
me ne kohtamine ka viimaseks -
. ulatus 700 dollarini kUUS."
18
pooleks sajandiks. Kuna kais soda,
raJa emigreerus Ilmar Austraaliasse.
"Ma ei teadnud Ilme saatusest mi-
dagi ega teadnud, kas ta eluski
on, 11 koneleb vanaharra. "Kirja ei
julgenud saata, sest kartsin, et see
voib talle halba varju heita. Proo-
visin Punase Risti kaudu kontakti
saada, aga nad ei vastanud mulle."
Kuni 90-ndate aastateni elas Ilmar
rahulikult oma elu ja oli saatusega .
leppinud.
4. Kuid kui piirid lahti laksid, 5.Seejarel soitis Ilme Ilmari juurde
hakkas 51 aastat Eestist eemal Austraaliasse. "Reet, ma laksin
olnud Ilmar jalle noorusarmastust ikka ranD sinule, mina ise kartsin,"
meenutama. Kuigi ta teadis ainult tunnistab Ilme. Olgugi et Reet pa-
Ilme vanust ja neiupolvenime, bistas samuti, saatis ta ema teele:
saatis ta kuulutuse ajalehte Posti- pakkis talle kaasa suuremad kin-
IDees. ameli koik laabus. Helises gad, mida kanda, kui jalad paiste-
telefon ning tuttav haal lausus tavad; tabletid, kui suda peaks
koheldes: "Ma motlen, et ma Glen pahaks minema; tagavarasukad
see naine, keda sa otsid." Ilmar ei ning sonaraamatu, ja pani ta len-
hakanud enam pikalt motlema, nuki peale.
vaid soitis kohe Eestisse. "Nagu Ilme ei osanud uldse inglise keelt.
elu naitab, laheb koik lopuks ikka Koige rohkem kartis ta umberistu-
nii, nagu minema peab," jutustab mist hiigelsuures Singapuri lennu-
Ilme tutar Reet. "Ema ja Ilmar jaamas. Kuid ju tal oli selline nagu
vaatasid hilisbbni koos telerit ja peas, et lennujaama personal tuli
ajasid kuunlavalgel kaest kinni kohe lema juurde ja saatis ta edasi
hoides juttu. Parast Ilmari kUlas- oige lennuki peale.
kaiku saatsid nad teineteisele kaks
kirja paevas ja ruche telefoniarve 6. Ilmari kodulinnas pandi kaks
teineteist taas leidnud inimest paari
 telneteema

ja peeti tagasihoidlik pulmapidu. 8. Olgugi et Ilme saab koos

Tundus, et nuud ei tohiks en am
mingeid probleeme tekkida, aga
ometi ei liiinud koik nii lihtsalt. Et
naine voiks Austraalias elada, tuli
talle saada elamisluba. Selleks pidi
Ilmar palju ametiasutusi labi jooks-
ma. Nuud on aga luba kaes ja kui
Ilme on elanud kohapeal kaks
aastat, saab ta hakata kodakond-
sust taotlema.
7. Ilme on voorsil juba paris hasti
kohanenud, kuigi teisel pool
maakera touseb paike valest ko-
hast ja kuu kaib valepidi. Aust-
raalias on ka kauguse moistel
hoop is teine tahendus: uks talu
asub teisest kolmesaja kilomeetri
kaugusel ja farmer kaib naabri
juures kohvi joomas oma lennuki-
ga. Inimesed on siin aga lahked,
suheldakse ja naeratatakse palju.
abikaasaga DUel kodumaal koige-
ga hakkama, votab ta siiski keele-
tunde. Ehk tekib monikord soov
uksi juuksurisse minna voi moni
sisseost sooritada ja siis on keele-
oskus hadavajalik.
9. Nooruslik vanapaar kaib korra
tile kahe nadala pensionaride klu-
his. Seal tantsitakse, mangitakse,
korraldatakse loteriisid ja val-
jasoite.Viimane kord kaidi isegi
kasiinos.
Ilmar ja Ilme ei muretse homse
paeva parast, vaid naudivad
kaesolevat hetke.
Tiino Tomboumi jdrgi,
Eesti Noine /999 nr 3

fI

19
taineteema

. I
.L I
Lihtmineviku kordamine
4. Kas jargmised vaited on loetud teksti seisukohalt 6iged v6i valed? Vale vaite korrallisage 6ige. vastuses kasutag
paksult trukitud tegus6na. vajaduse korral vaadake grammatikalisa nr 13 "Lihtminevik".
I. lime ja Ilmar nagid teineteist esimest korda Austraalias. 8. IImar tuli Eestisse Ilmele kulla ja jai siia elama.
See on vole. Nod e; na;nud teineteist esimest kordo 9. IImar tegi Ilmele abieluettepaneku.
Austroolios.Nod nag;d teineteist esimest kordo Tortus. 10. lime oskas inglise keelt ja selleparast ta
ei kartnud Austraaliasse soita.
2. Nende esimene kohtumine jai ka viimaseks. I I. lime ja IImar abiellusid kohe.
3. Kui algas soda, siis soitis Ilmar Eestist ara. 12. lime pidi saama elamisloa ja Ilmar ei suutnud
4. lime elas tavalise maanaise elu: kasvatas lapsi, seda asja korda ajada.
pidas loomi ja tootas kaupluses muujana. 13. lime sai elamisloa vaga kergelt ja kiiresti.
5. Oige pea parast IImari arasoitu laksid piirid lahti. 14. lime ei kohanenud Austraalias ja tahtis Eestisse
6. 1995. aastal pani Ilmar lehte kuulutuse, kus ta tagasi so ita.
otsis 11
m et. 15. Saatus andis neile voimaluse, mille nad ka
7. lime ei pannud sed a kuulutust tahele, ara kasutasid,

. ~--- ~. I A
. I I
Intervjuu lime ja IImariga (rollimiing). Kusisonade kordamine
5. Uks 6ppija on lime,teine IImar.K6ik ulejaanudon kahe konkureerivaAustraaliaajalehe ajakirjanikud,kes on
saadetud IImaritja Ilmet intervjueerima.Kusimusiesitatakse kordamooda ja igakusis6natohib kasutada uks kord.
ke 11e moo d I.
'l ,I,
m\\\e"s.1 !hilJel
e,I
ke 'I es t !' SSe?"
S~
--.:\i~
..'(,\}. l(e~1 m III estl .
ke/Je , l- '
e\' - '(,0'" lesl
k kes?, /' '¥-~\}~ y}. '~\e kelle? .
liSt? kelleks? rnlllesse? '-¥-\}\ k h 1 kelJetal. ~ ' ~
.
~~W, ¥-U\' ? ~\\,).1.
1 \ 1 U U. 1 . 1
kus? 'o¥-s. \\e ne'3.e. k d 1 rnida? k 11 11 rnl 11ega. k 11
'"
1 eft! rnlk s.
¥-e\\e \'3. \<.e \" e a. , e e. e e u e. ega?
!hitu? kellega? mil/e pea/est? !hille j;jrgi? kas? kellena? kellele? kurnb? kUidas? kui tihti?

. I A
Sidesonad
6. Kirjutageigasides6nataha t6lge.Markigeigareeglijuurde tulba number.Leidkeantud sides6nadloetud tekstist.
1 2 3
Ja ............................................... aga .............................................. et ................................................
nlng ............ kuid I1.Q.!.~.li.~"!::~':?........
t ........... kui ;?,?:t.'1..................................
ent fJ.q~~tv!)
,....................................... sest :'..............
:~~ '~ ~..,',',',',.,',.,.,.,',',.,',..,.',',',',' ',',.,.,' vaid J:t.~..... . .. .. .. . . .. .. . .. .. . . .. . . .. .. . . .. nagu I~ '.'.('i;;.'.'.'.~';'.~)':
kuna r.iY.k..~~L~......................
[IJA Need sidesonad alustavad k6rvallauset,
kuni ~.~.!.qP...TY...c:-:-..~h........
. u
mis tapsustab pealauset.
kuigi ~~..I.~..C;.":::.c:!};z.--!...~q
[i]B Need sidesonad uhendavad kaht vordvaarset lauseliiget
ehkki ff.~.~.~...... """""""""'"
voi iseseisvat v6rdvaarset osalauset.
[I]C Need sidesonad uhendavad os~lauseid, olgugi et 0-::t:.~.....................
. mis teineteisele vastanduvad.
20
 talneteema
.G M I
Sidesonad
7. Leidkeesimese osalausejuurde sobiv teine osalause.
I. lime ja Ilmari armastus algas 1944. a Tartus, a) ega kahetse sugugi, et julges 70-aastaselt oma elu muuta.
2. Kuna kais soda, b) vaid hakkas kohe tegutsema.
3. Ehkki IImar puudis paari aasta jooksul Ilmega kontakti leida, c) sest mees palus tema katl ja kutsus teda enda juurde elama.
4. Kumbki elas oma elu, d) ning helistas kohe Ilmarile.
5. IImar ei jaanud pikalt motlema, e) kuni I990-ndatel piirid lahti laksid.
6. Et naist leida, D kuid koos oldud aeg jai usna luhikeseks.
7. Olgugi et ta teadis ainult lime vanust ja neiupolvenime, g) pani ta ajalehte kuulutuse.
8. lime nagigi kuulutust h) lootis ta siiski,et naine kuulutust markab.
9. Parast IImari kulaskaiku tuli Ilmel Austraaliasse kolida, i) ei tulnud sellest midagi valja.
10. Kuigieakas naine kartis pisut nii kaugele lennata, j) emigreerus Ilmar Austraaliasse.
11. Praegu on lime onnelik ja rahul k) otsustas ta siiski minna.

.
Arvamuse avaldamine loetu kohta (arutelu)
B. Arutage neid kusimusi. Kasutage k6rval olevaid valjendeid ja kusimuste taga olevaid sides6nu.

I. Mida te sellest loost arvate? (kuna)

2. Kas see on tavaline v6i ebaharilik ? (sest) Ma Glen veendunud ...
3. Kas see oli saatus? (ehkki) Ma Glen kindel ...
4. Kaste usute saatusesse? (kuid) Minu arvates ...
5. Miks IImar hakkas IImet otsima? (et, ning)
Minu meelest ...
6. Kaslimetegi teie arust oigesti,et lahkuskodumaalt?(kuigi, ikkagi) ,
Mulle tundub ...
7. Mida lime Austraaliasse kolimisega kaotas ja mida voitis? (kui)
Ma kaldun arvama ...
8. Kuidasteie kaituksite, kui teil tekiks selline voimalus? (kuni) Toenaoliselt ...

. L ..............................
9. Kuulake linti (tekstid 2, 3 ja 4) ja pange luhidalt kirja vastused ulesande nr 8 kusimustele.

. I I
pm oodustamine
Voidete i/jj}q,A.e.r-
.............................
,

10. Mis m6jutab inimese elu k6ige rohkem?Valige loetelust viis teie arvates k6ige olulisemat tegurit ja
p6hjendage oma arvamust. Kasutage liitlauseid.

Haridus on vaga tahtis, sest haritud inimene saab tavaliselt ka parema t66koha.
,,--
ye. t--)U'" f( tff~H'" rJ;t'f~~ ~c,~"f
sunnikoht rahvus valimus juhus raha
c9~"-'~~~
~.. .
naridus -s~tu~\
PItfli oG
tarKUS
tPb.tJ~Jt4..
tahtKu jU
le ~t? f4cltp/
sunnlaeg \ sobraG;

21
teineteema

.
11. Tolkige.
eaka/s, -, -t, -id kaesolev, -a, -at, -aid taotle/ma, -da, -n mido?
hakkama saama, saada, kaitu/ma, -da, -n tekki/ma, -da, tekib
saan hakkama meenuta/ma, -da, -n kedo? mido? tunnista/ma, -da, -n mido?
hetk, -e, -e, -i muretse/ma, -da, -n kelle porost? t6enaoliselt
hadavajalik, -u, -ku, -ke mille porost? tahendus, -e, -t, -i
hairi/ma, -da, -n kedo?mido? m6iste, -, -t, -id ulatu/ma, -da, -n milleni?
igatse/ma, -da, -n nauti/ma, -da, naudin mido? uuri/ma, -da, -n
iseenesest pabista/ma, -da, -n vaheldus, -e, -t, -i
juhus, -e, -t, -eid peagi vaartuslik, -u, -ku, -ke
jalgi/ma, -da, -n kedo? mido? saatus, -e, -t, -i 6nnestu/ma, -da, -b
kahetse/ma, -da, -n mido? segadus, -e, -t, -i ullatav, -a, -at, -aid
kohane/ma, -da, -n kellego? mil/ego? siiamaani usna
k6hklema, k6helda, k6hklen taas

Sonade meeldejatmine
1 2. Markige ara sonad, mille tahendust te ei tea. Puudke leida moni kolalt sarnane emakeelne sona, mis aitaks
(I
teil uut sona meelde jatta. Kd 7ft{ 1~'<, /4<2... 0~~(""- V< L-'1 ~
~ ~4tA-v((U'££

us-liitelised nimisonadr Teonimed

1 3. Moodustagetegusonadestnimisonad.
mida tegema? mis? mida tegema? mis?
armastama armastus loomi pidama loomapidamine I "\

asutama C(~.~.& 1.'?~?~~<-<-( kokku saama '(..9 Clr~.:::.~~.~.'.:! !.tcfJ;»t<::

HH'HH"';;"'H~HH:Hi ,

ennustama r;.~.l.~.~.~.~'~!::-/
~~ umber istuma t.c , f..((~< t /;, ;L(C.<-I l KC
""""""""0""0""0""""""0'0"""

igatsema
korraldama u J~~C£ i kohtuma le:t;: 7/:: ;\{' , It; d "
~~ (}f=~~::
U0
- tp
~~DQt :::~I~:a
HHHHH"H~'HHHHHH'HH'H'HH'~

k6hklema at. ti:.1f!(~':1..~

.0.{ .....
'~1. .~
paistetama /{:q~.~.~.~................
I1
p6hjendama '-f$i.:.~~.\.(r:':':'b~~'(~f'~7cL~} kohanema VGU ~ dqjuJ~r2-c-1~ .(
tahendama nDl(~"H""""""""'"
M... ',j)'::1J:.u.uuuuuuu
vaimustuma .....1l.(Y.~~0 .r..l!::}....i1)C~ ~

Sonaiihendid sonadega meelde/ meeles/ meelest

14. Tolkige.
meelde tuletama H..~o
...............................................
/-<-£L~Cc.«1 meeles olema :;1/1..(~.~.J!.: , ,....

meelde tulema """""""'0"""""""""""""""""" meeles pidama ,? .~~~.~t:~.~~!&-

1 0'0'0'0'0"0'0'0'0'0'0"
meelde jaama HHH~C:1.{,(..( ",('~ ~ meelest ara minema ZJA h 1 1 4..l1 i,
"""""H"""""""""""""""""""", .
meelde jatma
~HH'

HHH..;,).'<H~'H o
""~'~;',~;'~~";-"""""""""
"""""""""""0""""",
\..A' 17

..

22
 piS(U -/rWA~kt) 1(Z(7!(£)/?~(£«{ , t~('<;Lj?I?YV -fC4'-cJ/!,,? teineteema

Sonaiihendid sonaga pidama f?£:-c::? ~c 'f?<-re -:5; /~r' ~c::. /~~Jl ~/L ~L
1 5. Kirjutageigalereale uks lause enda elu kohta. (/CL~1d-- eh?t ~ ~ 4-t::-e.,-
/L - '

Kui ma olin viiike, pidasid mu vanemad loomi. /,

I'
.../«1.((f0!. ~ <~:. -I.~!.~!f~.. r ~~...~.~...? ~.. .f.r/.I.~ ~...~ ~ ~P4;;'tli
"~l~!::~;z~£~'
J l f:f ~';;;;;;""'.";
~ ;/f ;,;.:' .1?
';'I/;;'-2L
.
pidama ..T~
. ~...~C--t ...':cc.e~~u!a"'!.~ . ;-./.~...f. &l>"<i:~"'L"'~. .
(d~;;'~ /,
.
.

:ecA.. ~ l-'e~~ .
~t .:S~ a~,t/ .. r'C 0'~"'~:!f~)C~c.""-1
.

<l~
.8"""""""""""""""",1""""""""" ,...~...c.'1""~
"~'~'r~...~.~~...?~q~.(!!,.~.~.~.? (r..~.4.< <~I?.~.~Q 9

..!~. .F.e::. ~ ...(! ~ .c:-::-.

...V.0 .~. .~ 9-..~ .C. ..~.C-c---
..(~...~.~ ~.~<~~5'..<:..<:-:.~/fr:.i.::~~!!.~
r .rf...:c:-:'::..<..:::~.~.~~~.
::;;~'~""'~'~>~"ic.-:
"'~'

. . """"""""",!CCi"Y~
. ;~
!:(?(r.~( l:'.q,'::h:~ q,6~?/~.2 4!(.~~(t;.'../j~~.~ ~ ~
/l 1( ,'- ( .~/
VCiljendid "l./Q. "'--c. ( /L<..-t "-
~~~
"t.. q 1(' ~
~~q//
r.-e '-1s,/ 00 4f D, tJ( P c...ur CllA-,
1 6. leidke sunonuumsetevaljenditepaarid.
4y~g'1~; k .7h-<'dtr?~" ,1f ~~t'4"C"-" <t/,
I) tunnel)4/1bH-?c
vajadust vahelduse jarele ei huvita

-
fA4-1.(l nl?l1?u.L'r-<.<.U ft< et.>(., ,
1
2) ra.ha ine seis pole kiita
f::.<>od«""'C"I--tk
muudab taielikult
. </L,.c/-t~('/.

3) ei paku ringer - <' ei suudista kedagi

4) @fs1~d-t:hikk~~dl~h~~;~~' b tahab midagi uut teha I
5) p66rab pea peale- mainet kahjustama . k"'fvr~ p.c'h'(,c.-<jC-<?o
6) silmast silma kohtuma probleeme ei ale enam nii palju
sinu abi tottu
a,u ~ c-f c. tilt.,) 1'1
8) on:1saatusega l&5Pinud

(
0
~~halba
9) ranD sinule
CL..)(
(
-------
varju heitma,.-
L..,
l f)tY~
.

I-"t ~ Y-c/
(

1- tf
2-~
peab prla&~ftc.k;kku
naost nakku nagema
hoidma

I
I. . 3

17. Laenutage raamatukogust v6i ostke m6ni eestikeelne ajakiri, kust v6ib leida lugusid tavalistest inimestest.
Tutvuge sellega kodus ja esitage tunnis vaike ulevaade.

. Milliseidteemasld selles ajakirjas kasitletakse?

.. Milliseteie emakeeles ilmuva valjaandega see ajakiri k6ige rohkem sarnaneb?
Kellelte soovitaksite seda lugeda?

r I
. Missugustesse lugudesse tekkis teil tahtmine p6hjalikumalt suveneda?
CtJ
E
Q)
Q)
+-'
en
CtJ
E
--'
C)
:::c:. Kannapoorded tttu56. I I?t u wf/h a ,

.L
Kannapoorded (tekstiloikude jarjestamine)

. I
Arvamuse avaldamine, kommenteerimine
Positiivsedja negatiivsed sundmused (arutelu)

. I
Intervjuuloo "Kannapoorded' peategelasega (vaidete hindamine)
laul'Tahan lennata"(Iunkadetaitmine)

. I J I
Vabas vormis elulugu

.
Taisminevik
Tingiva koneviisi minevik

.
lik-liitelisedomadussonad
Sonauhendid sonadega viitsimoja loskmo

.
Plaadipood

..
 r
/{LU~ <"I, -:: ~L~<tE- ~
-f!!v'd/tU.<- - ko.-( /(bt~ fer f &-j ( 'Lot:.-'tfl--t: 'rL
1
Kolmasteema
~ 1/~vO I-Cc-I:.-
""
Sissejuhatav ulesanne
1. Kirjeldage pildil olevat naist.,
Kuidas ta valja naeb, milline voiks
olla tema iseloom ja millega ta
voiks tegelda? Kasutage seejuures
ka pildil olevaid sonu.
$ ';" ,
"".. vaIimus

~~~ "- iseloom

~
"
~ ";-".JIf
~
-.
!It

.f
~~. #
tegevusalad

.- --

---
8RAAKIMINE
8KUULAMINE ..............................
Arvamuse avaldamine
2. a) Kasutagejargmisivaljendeidja kommenteerige esimese i..ilesandevastuseid.
b) Kuulakelinti (tekstid nr 5 ja 6) Kasteie arvamus i..ihtiblindilkonelejate omaga?
1/7 MO,' CI~J4-1b 1'2(' (; w7 t.f cJ
KincUasti v6ib belda, et ... Ilmselt an ta ...
f>1Ii4"~Il'" (J/f'J/]..J-
19a1 iuhul ... Ta an kas ... v6i ...
IZ (5et k' .6t'4 C2C"
/H--- d!-r
~6enaaliselt ta .;- / / z- <--c> ,/Lt /J->< .? Ta ei ale ei ... ega ...
ut.!' l}p.-<,,~~ ~:fic..e~c>""" c/:-4;J~«
Usna Slime t6enaasusega v6ib belda, et ra ... . Ta v6ib alIa nii ... kui ka ...
Sellise valimusega v6iks ta tbbtada naiteks ... Vaevalt tbbtab ta ...
.

25
Kolmasteema

. I
3. Lugege teksti ja pange tekstil6igud 6igesse jarjekorda. Kirjutage iga tekstil6igu ees olev taht 6ige jarje-
korranumbri juurde.

nnapoorded
oma nagemus. Muidugi olin no or,
muidugi tegin vigu. Aga ma ei
saanud nii, et mulle beldakse ette,
kuidas peab tegema. Ning eriti veel
siis, kui naen, et teistmoodi tehes
oleks tulemus etem.
kava. Arenetokse vogo kiiresti. Koorti-
Jest ei tehto kordustrukke, void tehokse
uus, kvo/iteetsem, pahjolikum jo sisukom
toode, kuigi see on firmo/e kollim. Kellele
kosum ei meeldiks, ago midogi tehes ei
tohi oinu/t roho si/me ees 0110.

Aga onneks oli mul ka oma era- ")0 g/oobused!" huuotob to okki. "G/oo-
klientuur, kes ei kartnud minD di- bused on se/lised, et vatod need kohe
sainimisoskusi. Klientuur tekkis arno/t suI/e.Eestikee/sed!Keegi pole veel
inimeste omavaheliste soovituste- sel/iseid teinud."

ga. Vahepeal oli asi juba nii hull, et

A) "Mul oli juba oppimise ajal
kindel soov paaseda table tollasesse
tippkohta - Tallinna Teenindus-
majja," koneleb naine. "Kuigi mind
puuti umber veenda, et seal on vaga
raske alustada. Et algaja ei suuda
plaani taita ja peab hommikust ohtu-
ni rabama. Aga table ma sinna saiD.
Ja oligi nii, et hommikul poole
seitsmest bbsel kaheteistkumneni
tbbtasin. Niimoodi kuus aastat. Li-
saks sellele oppisin veel kergetbbs-
tustehnikumi kaugoppes
tbbstuse erialal."
omblus-
Teenindusmaja susteem, kus igal
juurdeloikajal oli oma brigaad,
Kullile eriti ei istunud. "Mul oli
..
oma elu polnudki. Koige hullem,
et ma ei osanud "ei" belda. Selle C) Kulli on sundinud Laane-Viru-
oppisin alles hiljuti ara." maal vaikeses Roelas. Tema ema
oli hambaarst, keda koik koha-
likud hindasid tbboskuse ja kauni
B) Proegusekson KO//ijubo kodoori naeratuse parast. "Mul oli oma
teinudjo tootob muugijuhino.Omo ta~s emaga imeline sobrasuhe. Ilmselt
jorgib to %ti jorgmisi pahimatteid. just temalt olengi saanud nii palju
. Koupo pohe moorido pole matet, armastust, et oskan ja suudan ka
ise teisi inimesi ja oma toad ar-
peod ise toote heodusesse siiro/t
.
uskumo.
read suutmo ouso/t koupo pokku-
do jo ostjo/e se/geks tegemo, et just
mastada, " arvab Kulli.
"Lapsepolvest saadik Glen ma taht-
Dud oppida, " raagib ta edasi. "Sel-
see toode on to/ annest puudu. leparast otsustasingi parast kahek-
. Kui Died korro ostjot
teine kord to enom ei tu/e.
petnud, siis sanda klassi lopetamist minna
Rakvere 1. Keskkooli omblusklassi
. Kui mOOd midogi jo noed omo
koubo/ vigo, ut/e see ostjo/e ju/ge/t
ja sealt edasi pealinna. Mitte et
Tallinn oleks mulle hirmsasti
voijo - temo usa/Jus sinu vostu meeldinud voi eluunistuseks 01-
kosvob.
. Si/mod peovod soromo.
Dud. Teadsin, et saan siit lihtsalt
korraliku hariduse."
Koigepealt laks ta pedagoogika-
"Mulle mee/,dib Regio," ut/eb KO/Ii.
"Se/tskond on heo jo toodong selline, et ulikooli tbbopetuse opetaja eri-
ko kumne-kohekumne oosto porost ei alakatsetele. Kuid sisse ta ei saa-
pea si/mi moho /oomo. Sisu/ine too on Dud. Siis ostis Kulli ajalehe ja luges

26
j Kolmasteema
sealt kuulutust, et 19. tehnikakoo-
lis opetatakse meesteratsepaid.
Neiu vottis takso, soitis kohale,
ajas'dokumendid korda ning labis
edukalt vastuvotukatsed.
- et vahepeal on paralleelselt Tigas-
D) Porost sedo ebomeeldivot koge-
must lopetos KO/liomblemise)0 pole
enom omb/usmosinotkordogivoljo vot-
nud
Kui noine tuttovolt kuulis, et koordifirmo
Regio vo)ob muugiesindo)ot, otsustos to
proovimo minno. "Mo ei teodnud midogi
ei firmost ego koortidest, ago see mind ei
hirmutonud, ")utustob KWli.
Esimene iseseisev muumine
raomotukogu )oulumuugil.
o/i rohvus-
Ostjod esi-
tosid vorske/e muugiesindo)ole sel/iseid
kDsimusi, millest to mitre midogi oru ei
soonud. Geogroofiot oppis to viimoti
keskkoolis. Ago ostjod, poljud neist ilm-
se/t geogroofid, apetosid, rookisid koor-
tidest. "Ostjo oligi mu esimene koolito)o, "
tunnistob KO/Iinuud. "Silmod-korvod tuli
void lohti hoido."
--
E) Mote oma firma luua sai algu-
se 1993. aastal, parast secta, kui
Ktilli kais koos sobrannaga Soo-
IDestutvumas firmaga, kus valmis-
tati ja laenutati pidulikke riideid.
Kaks nadalat tegid nad seal toad ja
parast secta tekkis naistel kindel
plaan Eestis samasugune firma
luua. Ja loidki laenutus- ja indivi-
duaalomblusfirma Tigasmo. Koik
laks hasti ajani, mil teine osanik
lapsepuhkusele jai ning firmasse
kolmas osanik tuli.
"Mina tecta ei tundnud," titleb
Ktilli. "Aga elu on naidanud, et see
oli vale valik." Lugu oli selline.
Too hakkas juba ara tasuma, telli-
musi jatkus. Firmale renditi titled
ruumid. Kuid tihel hetkel hakkas
. on moistev)0 intel/igentnemees, kedo
Ktilli tajuma, et midagi on valesti.
Mis tapselt, secta ta ei taibanud.
Siis tulid ema haigus ja surm, mille
tottu Ktilli oli ttikk aega firmast
eemal. Taas table naastes selgus,
moga uus firma loodud. Samas oli
Tigasmol pangalaenu volgu, tagasi
maksta polnud midagi, sest raha
oli juba timber kanditud. "Andsin
neile 9000 krooni laenu selle vola
tasumiseks," mainib Ktilli kulmu
kortsutades. "Astusin firmast valja,
see lastigi pankrotti. Raha on mul
siiani suures osas saamata."
~ G)
....
~.."'"
F) Lopuks roogib KO/liko omo isik-
likust elust. "Minu ann oli, et mu proe-
gune obikooso oppis set 0)01 Tortu
Olikoolis kehokultuuri, kui mina toad
robosin,"orvob KO/Ii.')0 see mu poostis,
sest mu esimene obielu loks kWI
omblemiseporost lohki.)o nuDdon meil
ko omo kodu.KO/Iomoniku mo)os,ago
omo. Topselt sel/ine,millest Glen kogu
oeg unistonud"
Edosi kideldobKO/liomo obikoosot "To
vain, silmod kinni, usoldodo.Tosokoolukos
)0 heo inimene. Kuno to tootob keskkooli
keholise kosvotuse opeto)ono, siis o)ovod
mind vohel need spordios)od hulluks kWI,
ago somas teon, et sport on see,mis redo
taeliselt koidob. Sel/eporost me o/emegi
koos, et o/eme erinevod," on KO/likinde/.
Noor noine on hetkel omo elugo igoti
rohul. Kuid ometi ei usu to, et temo elus
rohkem muutusi ei tu/e. Kui proegune
too on end poori oosto porost ommen-
donud vai peoksid tekkimo mingid
muud probleemid, teeb to kindlosti )or-
)ekordse e/egontse konnopoorde. Sest
sedo kunsti to voldob, nii elus kui rul/-
uiskude/.
- ... -----
Parast kergetoostustehnikumi
lopetamist kutsuti Ktilli Tallinna 19.
tehnikakooli opetajaks. Paralleelselt
hakkas ta oppima pedagoogika-
Ulikooliskutseopetajaks. Kuna tal oli
erialane haridus olemas, tuli oman-
dada vaid pedagoogiline. Algul oel-
di, et selleks tuleb oppida neli aastat.
Oppeplaani jargi tahendas see 120
punkti. Kui neli aastat sai kaidud,
anti hinneteleht, millelt paraku 60
punkti olid lihtsalt ara kadunud,"
jutustab Ktilli. "Ma ei ale siiamaani
am saanud, kuhu need punktid
kadusid. Oeldi ktill, et teid on pete-
tud. Aga mida siis teha? Pakuti voi-
malust veel kaks aastat oppida.
Vahepeal saatsin ktill koik kuu
peale, aga kui midagi on lopetama-
ta, on halb tunn~. Jatkasin opinguid
ja oige pea peaksin siiski korghari-
dust toendava diplomi katte saama."
Paradoks on aga selles, et vahepeal
otsustas ta opetajaametist loobuda.
"Lihtsalt vasisin ara ja ~ndsin, et
minD jaoks selles koolis enam
arengut pole," selgitab ta.
TiinoTommerijorgi,
Anne /998 nr 6
27
 Kolmasteema

8RAAKIMINE
Ma arvasin, et ... ja ... . See oligi enam-vahem niimoodi.
Arvamuse kommenteerimine Ma arvasin, et ..., aga ... . See ei olnud just paris nii.
Ja ongi tapselt nii. See oli vale.
4. Vaadake veel kord Ulesannet nr I ja
See laks tappi. Ma eksisin.
kommenteerige vastuseid, mis te and-
See oli sajaprotsendiliselt 6ige. Tegelikult oli vastupidi.
site enne teksti lugemist. Kasutage Secta ma ei saanudki teada.
See osutus 6igeks.
seejuures k6rval olevaid valjendeid.

.GRAM MAT I KA
Ta;sm;nev;k
5. Tutvugegrammatikaseletusegaja taitke tGhjadread.
. Moodustamine: abitegusona olema olevikuvormile liidetakse pohitegusona nud-vorm.
ma olen lugenud me ....................................................

sa .................................................... te ....................................................

ta .................................................... nad ....................................................

ei ....................................................
I . Kasutatakse
I) kui raagitakse tegevusest, mis algas minevikus ja kestab ka praegu, naiteks Mo a/enTollinnose/anudjubo
viis oostot. Selles tookahos mo a/en tootanud oinu/t koks kuud;
2) kui raagitakse oleviku seisukohalt mineviku faktidest (ei raagita tegevuse toimumise ajast), naiteks
Kosso DIedkunogiHoopso/uskainud?Joh,a/enkGI/.Ei a/e.Mo a/enHoopso/uskainud.Mo ei ale mitte kunogiHoopso/uskainud;
3) kui raagitakse sellest, et mingi tegevus on loppenud voi lopeb tulevikus, naiteks Mo a/ennGGdpuhanud,
vCiimeedosiminno.Kui mo a/enriided vahetanud,siishokkome minemo.

8GRAM MAT I KA
8RAAKIMINE
Lihtm;nevik ja taism;nev;k
6. Vastake kGsimustele. P66rake tahelepanu lihtmineviku ja taismineviku kasutamisele. Vajaduse korral vaadake
grammatikalisa nr 13"Lihtminevik".
I. Kas Ki.illion kogu aeg Tallinnas e1anud?
Kui kaua ta on Tallinnas elanud?
Kus ta veel on elanud?
Mis koolides on Ki.illioppinud?
Kas ta on i.ilikoolis kainud?
Kas Ki.illion kogu aeg tootanud
tbbkohas?
Kui kaua ta on tootanud oma praeguses tbbkohas?
Kus ta veel on tootanud?
Kui kaua on Ki.illiabielus olnud?
2. Kas Ki.illilon kunagi midagi ebaonnestunud?
Millal tal midagi ebaonnestus?
Millal ta valismaal kais?
Kas Ki.illi on kunagi kelleski v6i milleski pettunud?
Millal ja mis p6hjusel ta pettus?
Kas Ki.illi on kunagi olnud 'vaga 6nnelik?
Millal ja mille Ule ta oli vaga 6nnelik?
oma praeguses
3. Kas Ki.illion praeguseks 6pingud lopetanud?
Kas Ki.illion oma firma pankrottiminekust we saanud?
Kas Ki.illion juba oma praeguse tbbga kohanenud?
Mida on Ki.illioma kogemustest oppinud?
Mis te arvate, kas Ki.illion jargmiseks aastaks prae-
gusest tbbkohast lahkunud ja uude firmasse IaillUd?
Mis te arvate, ka:-.Ki.illion kahe aasta parast midagi

.
Kas Ki.illion kunagi valismaal kainud? oma elus muutnud?

28
 Kolmasteema

8 -. I
8 I I
Tiiisminevik (paaristoo)
7. Vaadakepilte ja vestelge paarilisega.
~ 0 len kiill. ---}Io- MilIal te ...?
Kas te olete kunagi ...?
~ Ei oleo ---}Io- Kas te tahaksite ...?

. I
B. Kirjutage tekstist "Kannapoorded" valja kolm koige olulisemat positiivset ja kolm koige olulisemat negatiivset
slindmust KUlIielus.
+ ( ~/
,

2- ~ "'-
~
<'CL,~ pP c:p"-11'5-~
"

<=>...J"/ t'
)

/f
""...,..,
7, "...""
I f ~£, t ;C?L-I<-.N'/c'
",,'....................................................
~

'" ,#..,'~ ,~,~,~, .~,:;.." ~.,"~, 0:<i<-,..~~'?%r:, ~,~,:-::---J

If Itvr,vv Ivr f" 0 ,
"r~""~,~";:",,,!f?,,,,4.c~~~,f!:P.,?j':,~.~~,,-:::' ~"=':> .
""";';';;';"",/j""""""""/j';~""""""""
~ e 9 c':; + CL ,.".,
/ t? 9 t..4 CZ-j "",Cr?~~C:,~
/
""""""""""""':;"""""';""""""""

. --------.
,.."""""".,
, "~,::",-:(~"",.!,~,,,~~,
-- ~., r ,
~;::,~,:,~c:.,,~c::,~~
(!: /'.Q...,?L "'- c 'J >,
'

Positiivsed ja negajj,ivsed sundmused (arutelu)

9. KuidasKlillineile s~d~~cif!e reageeris? (Kuitekstis sellest otseselt ei raagita,siis oelge oma arvamus.)
Kas
' .~a '-". '
. 0 lI Ullonne lIk7. . 0 II en d aga
' ' '
ttv~I"'\)..\L:yc<'Jc."J ""..' 1
"' -'
.
'

Igat I ra hu.17 . 0 II ootu::,arev Ja 00 t usn kas.7 jal talestl u <sk 01ks e ks7
'
1
' "" '
el Ias knu d en d halrld a.7
. . . .
1

"

andis alia?. kurvastas vagal . ei viitsinud enam midagi teha? muutus vaga aktiivseks ja energiliseks? . hakkas valjapaasu
otsima? leidis uue voimaluse? analuusis ebaonnestumise pohjusi? .
suhtus sell esse kui kasulikku kogemusse?

... Kuidas teie tavaliselt onnestumistele ja ebaonnestumistele reageerite?

29
Kolmasteema

.
t:?eI1C/t4Nl1bfA 9f K4.{4. 4<2 ~.~ .
T;ng;va konev;;s; m;nev;k /i.s,le)
10. Tutvuge grammatikaseletusega.

.Moodustamine: olema on tingiva koneviisi olevikus ja sellele liidetakse pohitegusona nud-vorm, naiteks
mo oleks(in)teodnud,so oleks(id)teodnud,to o/eksteodnud,me oleks(ime)teodnud,te oleks(ite)teodnud,nod oleks(id)teod-
nud, ei o/eks teodnud.
. Kasutatakse, kui raagitakse tegevustest ja seisunditest, mis on juba moodunud, et valjendada kahet-
sust sundmuse kohta, mida enam muuta ei saa, naiteks Kui mo o/eksteadnud,et see on sojofilm,siismo e; o/eks
sedo vootomo /a;nud. Kasutatakse ka siis, kui tehakse oletusi moodunu kohta, naiteks Kui KO/lio/eks esimesel kot-
setpedogoogikoO/ikooli
s;ssesaanud, siiso/ekstemost saanudtooopetuseopetojo.

. I
T;ng;va konev;;s; m;nev;k
11 . leidke lausealgustele sobivad 16pud. Usage veel kaks lauset.

I. Kui Klilli oleks kohe pedagoogikalilikooli sisse saanud, ) siis ei oleks tema firma pankrotti 1ainud.
2. Kui Klilli oleks olnud kehvem ombleja, b) siis ta ei oleks loonud oma firmat.
3. Kui Klilli oleks jaanud table teenindusmajja, c) siis ta ei oleks 1ainud Tallinna 19. tehnikakooli,
4. Kui KLilliema ei oleks haigeks jaanud, ) siis ta ei oleks 1ainud table kaardifirmasse.
/'

5. Kui Klilli kaasosanik ei oleks teda petnud, -/'

6. Kui Klilli ei oleks oloud nii ettevotl~, ~
~ e) sUseioleks KUllinii kaua oma fmnast eemal 01000.
f) siis tal ei ole~ olnud m.u klie1Jl.e~
7. .I?y..<.,.K-.~ f {c,'..;~!.:~.~. ,.,qf/~.~ ~.~.c:.c! ... .?r:.'.~...:h;.. ~.~. .~.. .1 .~-:;:!.~. .~~.~....

8. .k:.4.(.' ~4/.r:.~.'.~p0g..r./f.C;(.~.~..c!...?I.'~' '??//.? ~..f,~.~ , \~ 0/

Fevt; u~,'7 -+-t'Ut'; It ~i--0 <::. ;lPc;:~Z/c );:>1>'/ I'tl ,,/
. I .

T;ng;va konev;;s; m;nev;k

1 2. Vaadake veel kord kaheksanda ulesande vastuseid ja beige iga sundmuse kohta, mida teie oleksite sellises
situatsioonis Kulli asemel teinud.
Kui ma ei oleks iilikooli sisse saanud, siis ma oleksin lainud t66leja proovinud jargmisel aastal uuesti.

. I ..............................
1 3. Kuulakeiinti (tekst nr 7) ja kirjutage, kas jargmised vaited on teksti seisukohalt 6iged v6i valed.

I.Klilli taatab endiselt Regios. F/ J

1'4- (Z f r/ C'j ('~
D t? ' ')

'U""~"""';:"";;Y;;;~';;6"'~;;' "H 0 / ie
2.Klilli jatkab opinguid.
} Fe / -fa. e/ ICO?14C"/
I/ 'I?fY r~~
'a'
(v'tu d,
3.Klilli laps bib lasteaias. ",,

4.Klilli on Tallinnast ara kolinud. .4??' ~ ~--r::(...~.<:...!..,:,:.?.,~, c..,.~ .r4'~- s-l

5.Klilli abikaasa taatab Klilliga koos. .......................................................

30
 Viis: T6nu Roodik
S6nod: joon T(nte

I. on,
J
mitre secta, mis minule antud. .!niI
Ma ei title, et tahaksin paikest ja kuud, 'T
t1#'l~&t£ Ht:' l{PCc<.-']
tahan kuupe, mis pole veel kantud, It'
J711(!!!~
rr/( Jl
2. Tahan naist, kes on kuum nagu lounamaa OOt{ , UN
erjJA-cAb <.
tahan kitge, mis minu jaoks laetud. 6. Tahan. proovida
- I t tjooki
OO'
, mis p,;rju teeb Q~{il
t h k ..JU-.-<-<'0 h4"~-
r; Ma ei noua, et oleks tal yoorusevoo-,- ma el mat e, e a1S a a s '<7~""""""""'~/7" (y
/) tahan, hasti et asi saaks aetud. Tahan tunda, kas toesti see s'tfrn~Rhaa, )(O/,".d'<
11;7'-'-"6L~ c.'""'),,. ~ 'z ""'J'C'~~
, voo,.<;:v>
- ~t.ffR{'<~ (v --- et sellele ohvriks end tuua. '
O'J-",.:J..{?C- '~U~?4"i- 1-
3. Tahan rafHElf'a"'
S1I1na,kus jalg pole hind,
7 tahan ~i?atski ara siit minna. 7. Tahan tunda, mis tahendab toeline torm,
, -., , -w hy~HI-&> 3>4-n(~Aj/1. jy',4'2"",-
Ma ei motle, et oleksin korbesse Wild, ma ei motle, et roniksin masti.
-.
tahka s na h a VOlsuuremat
oo
Ll~"'L
................. Voiks ~-a'HDda tuul kas v,oi mtitsi mu peast,
cuI? r&G C-fU(' I ..J
[,'0, '-,~ ~'" .,"l,1, ka see oleks pagana fr:-::":-..5 ( .
4. Tahan piiluda vert, millel kallasLei ..h-.c:\~ ,
ItP~7"un (,' t t: CJ/f ~c 7"
ma ei motle, et hul1aksin laintes. 8. Tahan eksida monikord tuttavalt teelt,
-
Tahan korraks ta sisse vaid torgata kae,
kas toesti ta soolaselt maitseb.
Ko,(o TG
-- tahaks kohata musta ...'t;.~.!.(...
Ma ei motle, et sohu peaks uppuma teelt,
-,
aitaks sellest, kui uksed laeks sassi.
5. Ta h an 1ennata, aga mitre
.. entl . ICOrLq SoLI / w£.,' - oJ~< Vf
i! ( ..;?~........
.
(A'-t9 '" <:-"-<'e"V'<!:~e ~(. . '
9 . "vah e 1 on, nagu ta h a k sm m1d ag1' ~..7~.'!...,
et
tahan lennata, aga nae kardan kok~upo~et'1 J
Ta h an 1ennata, .. . 'vo tv1 z ->1
aga mitre entl ""'~"""'f".'>""':"'" mitre secta, mis minute antud.
("-It Jic,~
tahan lennata - kuigi kindlam on vaadata lendamas Ma ei title" et tahaksin paikest ja kuud,
'U>-<
'I DD' ~,{' e..!:" b /tU,,:"-"CiK "",-;,P/'<>I' e~".. r-c.e 4~"--r
tuvi voi ku~g~. tahan kuube, mis pble veel kantud.

8RAAKIMINE
Arutelu
15. Mis soost ja kui vana on selle laulu kangelane? Kas teile meeldib tema ellusuhtumine?
Millest ta unistab? Mida ta kardab? Kas teie tunnete ja motlete ka vahel nii nagu tema?
Mida ta teeb oma soovide elluviimiseks? Kas laulu meeleolu ja sonad on kooskolas?

.KIRJUTAMINE.............................
Vabas vorm;s elulugu
1 6. Kirjutagevabasvermis oma elust. Pange kirja vahemalt kolm positiivset ja kolm negatiivset sundmust ning
kirjeldage IUhidalt, kuidas te neile reageerisite, Kasutage ka sidesonu ehkki, kuigi, olgugi et, kuna, kuni.
.

31
L
Kolmasteema

.
17. Tolkige.
alla andma, anda, annan alla muutus, -e, -t, -i sara/ma, -cia, -n
ammenda/ma, -cia, -n nounik, -u, -ku, -ke raiD/ma, -cia, -n mido?
eemal nagemus, -e, -t, -i tasakaaluka/s, -, -t, -id
eksi/ma, -cia, -n ohver, ohvri, ohvrit, ohvreid teistmoodi
etem omanda/ma, -cia, -n tolla/ne, -se, -st, -seid
huuata/ma, -cia, -n osanik, -u, -ku, -ke toodang, -u, -ut, -Did
igal juhul paraku toode, toote, toodet, tooteid
ilmselt petma, petta, reran kedo? tulemus, -e, -t, -i
kadesta/ma, -cia,-n kedo?milleporostJ pettu/ma, -cia, -n kelles? milles? taidla/ne, -se, -st, -si
kadu/ma, -cia, kaon pohi/mote, -matte, -mater, -motteid taitma, taita, taidan
kanna/poore, -poorde, -poorer, pohjalik, -u, -ku, -ke toostus, -e, -t, -i
-poordeid paase/ma, -cia, -n usaldus, -e, -t
kasum, -i, -it, -eid randama, rannata, randan vaevalt
katse, -, -t, -id saadik mil/est? valdama, vallata, valdan mido?
kogemus, -e, -t, -i sarnane/ma, -cia, -n kellego? vallatu, -, -t, -id
kokku/porge, -porke, -porget, millego? mille pGa/est? viitsi/ma, -cia, n
-porkeid siira/s, -, -st, -id volg, vola, volga, volgu
koitma, koita, koidan sisse saama, saada, oppe/joud, -jail, -joudu, -joude
laen, -u, -u, -e saan sisse kuhu? ukskoik/ne, -se, -set, -seid
laenuta/ma, -cia, -n sisuli/ne, -se, -st, -si umber veenma, veenda,
laskma, lasta, lasen suhe, suhte, suhet, suhteid veenan umber
lootus/rikas, -rikka, -rikast, -rikkaid suhtu/ma, -cia, -n kellesse? millesse?
maitseka/s, -, -t, -id suutma, suuta, suudan

Sonade meeldejCitmine
1 B. . Markigeara viiskoigeilusamatsona.
. Markige ara kumme koige vajalikumatsona.Pohjendageoma valikut.
lik-liitelised omadussonad
1 9. Moodustagetegusonadestja nimisonadestlik-liitelisedomadussonad.
mida tegema? missugune? mis? missugune?
noudma noudlik kunst kunstlik

teadma . majandus ...................................................

leidma ................................................... uhiskond .

kartma . perekond ...................................................

opetama ................................................... seltskond ...................................................

kannatama ................................................... usaldus ...................................................

ette vaatama ................................................... suda sudamlik

tagasi hoidma . naine naiselik

ette votma ........... mees , .

................................................... poiss ,.........

taipama
kolbama ................................................... laps ...................................................

................................................... vale .
petm~

32
 Kolmasteema

VCiljendid
20. leidke sunonuumsete viiljendite paarid.

I) lapsepolvest saadik a) koik, mis enne oli hasti, lagunes koost

2) Glen sellest tile saanud b) ale vaga tahelepanelik ja jata koik meelde
3) koik kukkus kokku c) see arritab mind vaga
4) ta rabab toad teha d) pliliab vagisi oma kaupa maha mlilia
5) suhe laks lohki e) ei ale vaja habeneda
6) tegi kannapoorde f) ma olin koigest tlidinud ja ei teinud enam midagi
7) see ajab mind hulluks g) muutis oma elu taielikult
8) see asi on ennast ammendanud h) ei muretse enam selle parast
9) tahab kaupa pahe maarida i) lapseeast alares
10) hoia silmad-korvad lahti j) suhe loppes jarsku ara
11) saatsin koik kuu peale k) ta tootab nagu hull
12) ei pea silmi maha looma I) sellega pole enam mater tegelda

Sonaiihendid sonadega viitsimaja laskma

21. Tiiitkelungads6nadega viitsimav6i laskma.

I. Ma ei seda juttu rohkem kuulata, ma tahan koju minna.

2. Kas sa selle aruande labi lugeda?

3. Eile ma olin nii vasinud, et ei toastki valja minna.

4. Ma lahen juuksurisse ja endale Due soengu teha.

5. Ta ratsepal endale Due lilikonna ommelda ja nagi selles suureparane valja.

6. Ma ei remonti teha, vaid tegin ise.
7. Me tal homme oma too tile vaadata.
8. mul ka natuke raakida.

9. Laps ei tal eile oosel lildse magada.

10. Arge ennast minust segada.

. L
22. Minge plaadipoodi ja vaadake,
missugust eesti muusikat on muugil.

.. laske endale midagi soovitada ja pange

kirjavahemalt kolme eesti ansambli v6i laulja
nlml.
.. Kuiteil on kodus kassette v6i plaate eesti
muusikaga, siis tooge m6ni jargmisseeesti
keele tundi kaasa.

..
CtJ
E
Q)
Q)
+-'
en
CtJ
.~
---J """'"
Q)
c:
Kehakeel ja valimus
8lUGEMINE
Sonadeta suhtlemine (kusimustelevastamine)

8RAAKIMINE
Riietuse ja kehahoiaku kirjeldamine (paarist66)
Nouandmine riietuse kohta (rollimang)
Kehakeel (arutelu)

8KUULAMINE
Riietuskonsultandinouanne (vaidete hindamine)
RaagibstilistMarjuTammik(markmete tegemine)

8 GRAM MAT I K
Mitmusekaanete kordamine
tud-kesksona

8SCNAVARA
Luhendid
Sonauhendid sonaga ponemo
Varvitoonid
Poose ja zeste kirjeldavadsonad
Mitmuslikudsonad

8KEElEKESKKOND
Kehakeel

.
 neyasteema

Sissejuhatav iilesanne
1. Kesnendest meestest on teie arvates... Kes nendest naistest on teie meelest,...
(lPA-rLrTA'£H!.If/J- /I ( . r C"'J P,J~/rJt'l>h

~
AE/Wt/t>v,
..dWw<~ae\~asialikem?
<J'JI/.<kl'-':>..r-
)u!/~r?I,"'~b".A
. edevaim] ff~I:Parar~~t'
jv1'j~~O,();;I-H"""
MOIh".::rblfll

(1e"'ro;;>¥"'~""
(
. }-to ",60('-'-

~..-1t~"I"
rQ6odsai!J1?
r:J~;!.~'"
(lfjP-("'J;Ci3U~",r
. omapa,t:aseim?
iI?..4.t;o(~....
.
I'

. vahvaim? . mehelikem? . v<vmukaim? . nafselikem? . edukpim?C<..eJvoI'U"..e...,

. ohtlil~m?
"n""'~/L"foLlQ""'~
. veetlevaim? .
-r/l(11'>'toCc ~v

0
'z;;~""",
loomingulisim?
..('clf(.. 'k.--
.
~f31>lgc 9~<--<-u
rikkaim? . valjakutsuvaim? .tugevaim?

..

S,-,cf"'7 ,f/7 t<-,-"-'

It
'"
1~4r..
35
 neyasteema

8S0NAVARA
2. Kirjeldage esimese Ulesande pilte. Kellel on s~ljas (jalas, peas) ... (
Qo 3(1, A'1rob ILk !lfl/,Of}~U'-t 'Z<?i.('£U'"

N<JtK"
n:.:hasti
/lO
istuy ulikond?
MJtTb/VI K~r
': .. maani see. lik?n
/'1ITjPUI/;bl
. luhikese saarega saapad?
ohvD I<A--<iU? 0 K"~ 0. "I [cc. c,<,
t'~
.()*arvase aaregasaapad? . paksuta'Haga/saapad? ~ ."viigipuksid? IW>-~'v ,1.",-

.
AL'Z.Jrl-(l"1""'"
~liibldYdzemper?
w.A£c.;~~ R-
laikivad puksid?
.. 1'>1-..0""",;:\101
f1ItOb~1-~\
ta21urp.idi soni?
'LOff'/"--
suurte .o..'66pidega jakk? M'l,<.L0c')
)Uh/?0
2> /J'j 0"'" -I--"- """'f'J-I
'.
if.
"""/l~'~ re
. vaikese krae2CLsark?
0IK()O~f7.rkbc::1
.'UhereClline pintsak?
P*,l<-~J: ~1'A<-1 WIj>'1. . 'D~'"
.

. luhikestevarrUkategapluus? 'I . tikk-kontsaga saapad?

hA A Ol.(llA .100";ll~l(

8S0NAVARA
';rv-..~
3. Kirjeldage pilte. Kusige ja vastake. Kellel. on... Kes .."
.
I.,t,lj 'J1..(J- 1~Y117;"71t 4' x"
/1""-' "-,- <... ~<. .
I' .
. kaed risti ri('l,Qal? jalg ale p6lve? . kukitab / on kukakil?
HA Se tj'r4'>::
. kaedpuusaS? c.o~
. ukskasik6ver8atud? .
(ftA<4f-o..uu (?~~/
toetub / n6jatub (millele?)
tJA4 ~ -6'/t-JJr.'~
. kaedtaskus?<>- x . kaedsules?(J';IIUrfM-lcq~t<:<:o< I17hblab kaes(m1do()/ .

. ~
J ;"f~'1, I 'j &
1--U-CT'-""" /(°'iJ, N~ 1L/,II<,o.."
. ~~puud fl~6
abkaega(mido?) . kaedkuklataga? sn~ . 'w . kaet1la all (m/s?)
jalad h'arKls? . kummardub / on kummargil?
t{4 I( /I O'-'.9..-oJ':1'
)J

&-rl
'::1 le-V
~

~ ft
:Y..a-

<=--c.cl( 0 (-fA

8RAAKIMINE
Riietuse ja kehahoiaku kirjeldamine (paaristoo)
4. PaarilineA, vaadake naiste pilte 20 sekundi jooksul. Pange opperaamat kinni ja kirjeldagepilte voimalikult
tapselt. Paarilinekontrollibteie kirjeldust:igaoige detail annab plussi,igavale miinuse.
Vahetage osad. Paariline B kirjeldab meeste pilte.

8 GRAM MAT I KA
Mitmuse koonete kordamine
5. Kasutagesonu tabelist A ja moodustage nendega lause (mitmuses), mille teise poole saate tabelist B.
Sellised tumedad ulikonnad teevad inimesi soliidsemaks.
Selliste tumedate ulikondade juurde sobivad hinnalised ehted.
Sellistes tumedates ulikondades inimesi voib kohata noortepidudel.

A B
Selline Saarane "T(\I:.<'{
i, Mv-).
. teevad
H. . id""'"
M,A'(
... Juu .
CV"'-
e soblvad I'vlC1S"LlC
... ImmeSl.
Niisugune ..---
tulle ere ~bl~ kummaline MGA- Vt inimesi hinnalised v5ib kohata
ulikond mantel pluus I '.0 ifC,
~t1.<lr:,I(:" soliidsemaks. ehted. noortepidudel.
Niisugune Seesugune See kindlasti \l HldbIb igale t\{ 1 a"a ukski
mugav sportlik liibuv 0cf\<-lXl1tA.IAiCl
I . b oma poole inimene
seelik p1uus dzemper ostjaskond. hakkama.
minna. H£ ':JrL-#- ., t."-- 1.<-<7.

Selline Selline Need /', c] .?'olen ma Ma tunnen "v(C:7mulle

elegantne mahukas b/-t.(c."" 1----1
ammu ennast sobivad
jakk . t~ ~?n':lsad () ~()1b1--l-
,
I
unistanud. hasti u / ei sobi.
mapp ~~kll-"- j PUkSld

.
36
 neyasteema
. L I ..............................
6. Kuulakeriietuskonsultandi nouannet (tekst nr 10).Otsustage,kas jargmised vaited on kuuldu seisukohalt
6iged,valedvoi ei saasedakuuldu pohjal oelda.
oige vale kuuldust ei selgu

I. Tooriietus peab kindlasti erinema vaba aja riietusest.

2. M6nedes tOokohtades on riietuse os as kindlad reeglid.

3. Tooriietus peab ajaga kaasas kaima.

4. Riietumisstiil s6ltub sellest, kas ollakse Ulemus v6i alluv.

. I I tft'-tct:cu:.Jc--,,'
Nouandmine riietuse kohta (rollimang) ef!~f"-t-,£IC0c/- tCzV«(~,<j,e/lb"'"

7. Koostage dialoog, jargides etteantud skeemi. Kasutage ka all olevaid valjendeid.

~
B kiidab heaks
A kusib nou seljas olevate riiete kohta
~A(~"
B laidab viisakalt maha

t Ok/. 1901 C<0'-. (]!bf J,9)'1

A kahtleb A oigustat! 6ma valikut

t ;')1 C '1 t.
I ,
le.,
~I
4.. ~ '... ?' '1 ~ ~ ~
B rahustab B veenab umber

~ A nllustub B-ga ja tiinab teda

~

. ara
panna

seal
et siia
tunnen . . .. .. ebamugavalt.

. L I ..............................
B. Kuulakelindiltstilisti kommentaari (tekst nr 9) esimese i..ilesande piltide kohta.
Kuulamise ajal pange iga pildi kohta kirja stilisti antud soovitused.

"

37
neijasteema
. GRAMMATIKA
tud-kesksona
8. T utvuge grammatikaseletusega ja taitke tabel. Oksikasjalisemad seletused leiate grammatikalisast nr 14 "tud-
kesksonad" .
. tud-kesksona moodustatakse uldjuhul tegusona norgast vormist.
Hiiiilikudnorgenevad:

pp ~ P ~
b ~
121 mb ~ mm
KK~ K ~
g
~
121 nd ~ nn
TT~ T ~
d ~
121 Id ~ 11

. tud-kesksona on mineviku kesksona ja iseloomustab tegevuse objekti.

.tud-kesksona on tegusona neljas pohivorm (mo-tegevusnime, do-tegevusnime ja oleviku esimese p66rde korval).
.tud-kesksonast moodustatakse koik umbisikulise tegumoe vormid ja tov-kesksona.

ma-tegevusnimi da-tegevusnimi ainsuse esimene poore tud-kesksona

,----
tellima tel/ida tel/in tel/itud
~-
varvima
f-------
lokkima lokkida lokin lokitud
f-------
kinkima ;';:.J?c q? 'h !C-l~('..f-ucf'
voltima
vddc'hc(
kuduma
loikama l6igata l6ikan l6igatud
ootama e;u/! C<.-.f« p(

kuldama kul/ata kuldan kul/atud

tootma toota toodan toodetud
saatma ~~ Cc 01 cc," ~ "'-,. ~ 0-0-1 L,- /
mootma ~ c "'...

ostma osta ostan ostetud

tostma -t r~ f~I'-r cf
katma katta katan kaetud
jatma ) c?,uf-t.{I
l
kandma kanda kannan kantud
tundma
tegema teha teen tehtud

nagema £t J tiC(cl
panema panna panen pandud
tooma tuua loon toodud
looma .t.. cO 0",11'-( cP

omblema 6mmelda 6mblen 6mmeldud

38
,;
 neUasteema

8_nu I

8 I

tud-kesksona
10. Moodustage paksus kirjas tegusonadest wd-vorm. Kusige ja vastake. h1 (CI~
IItlC<fT~
Kas teile meeldivad ...? Kas teile sobivad ...? Kas teil on ...? Kas te kannate ...?
1;oh.'? &-fD =- CA- (b , . I /J I
.M;z.
kUauma
Tt>
kootud kampsun, san, muts .
tilitJ
<I..
kima
.
k' v'Vv cv
"':";'.r:"l"""'r
[,<.f1.9~7'b
~ ~ .
10);maoh, ehted
. voltima seelik + OOjGt cf
.. Eeshs to'Otma """"""""'J?
. turult ostma
k 1
.
. ata O~lst te
""~+~~'~""'~7J"'" jalanoud,
llim
a .~l
roivad
J--"Rfc1-v-ex 1 . ..d d . 1 .d
va mlSf11e , Ja atsl . ise ofub~a
ise teftma
o..r:I(!.Y!1.~J(c!.c:..
+~.f....
.lt~~ juuksed .. hobusesabasse
Varvima
I'~ "'-.C,<-L.
f6
panemaj""""""""""'"
v.q.1:~......
If . ~1
8 I
8nuu

tud-kesksona
11. Moodustage tud-kesksona. Mida need zestid teie arvates tahendavad?
Valige sobivad vastusevariandid ja pohjendage oma arvamust.

I. I) kaega (katma) """" """ " " """" ". suu

@valetamine
b) igavus
c) hambavalu UH't1d'6.f, /ljc<rlC(~f
() fA 4<-}(('ICt fL, I'
2) kuklale(asetama) "".""""""""""""""""",.. kaed
ja polvele (panema) jalg
Apa'avus (

~uleolekutunne V\.44(Jc..f,. 0&o&tu.JLi.IA~t

\::Venesekindlus ~ 9<:-t jZ k.L5 t 14.' fAde£.

3) ules(tostma)t~~~..R ,~~~~:~9
a) ehmatus
(E1 arusaamatus 7 i iP f.rU-. ~~-Ltl.\t a..e, '=il0 +
~llatus

4) rusikasse (pigistama) """" kaed

4. Qviha
~ voimlemine
CsJJ narvilisus

5) (ristama) , """"""". kaed ja jalad

s.
a) kulm
.b~ soov minna tualetti
@)ebakindlus

J <; J '0 P. J 'q [ J 'q Z 0 I :paSnJSOApa21Q

39
neUasteema

8~u- I I
Arutelu
12. Miszeste naete piltidel?Mida need iestid teie arvates tahendavad?
Kas te kasutate monikord selliseid zeste? Millal?

8L IN
1 3. Lugege teksti ja leidke koik mitteverbaalset suhtlemist valjendavad sonad.

S6nadeta suhtlemine

il~ Clnbtr::Jgb' ~>t4e.n:- h{I<tT.Iiru:. ru6~"(.../b ~@A~~«

\3) Kindlasti olete kogenud, et teise Naiteks seksuaalse kulgetombe", nahtuse juurde (nait spordi-
MIAIVlV\il:4 v ~AA"hto",
inimese naoilme, zestid ja vestluse puhul laienevad inimese silma- voistlustel kasutatavad voi reli-
ajaks voetud poos voivad oelda ~~piHid, ilma et ta ise sellest mida- gioossed zestid) ,

niisama palju (voi rohkem) kui gi teaks, gMh'lCuIVl

tema sonac!1 Selles pole midagi v Iseseisvad zestid erinevad kultuu- .
- '
imelikku - oma keha kontrollib Zestid GT\'»~..\Jf~1
l1t1 vaga k 1:01/1-"'wv'-.
avast!. N a1tek s noogu-
'"

inimene koneldes vahem kui oma Tavaliselt aitab inimene oma jutule tame pead nousoleku margiks, aga
, ~'v'~( '
Juttu. AllJargneva 1t tu 1e b Juttu kogu keh;;tg4 kaasa Cy~ teatud ka siis, kui~teine inimene koneleb,
l/IfIuy",,'U!bf.o<~"" (/OVfCtf.<q(Pltf, ~ n:flLiOIlQAr.tn.
,

monedest sonadeta suhtlemise ametlikud olukorrad, kus etikett

~JI t~lgus.rada, oma tahelepanu
markidest ja voimalustest,
nl7-gtl1~ '-t 11.j01"'"/
mida
ilmselt igauhel on kasulik tunda,
secta keelab), eriti kate ja peaga,
Ta saab niimoodi millelegi voi kel-
vafjendada
ditsioonis tahendab
~
Inglise vestlustra-
uhekordne
~O\t""LbI "-'f1>

Arvatakse, et paljud sonatud mar- ~

lelegi osuta a, naidata jutuksole-
vate asjade 0 ~jd,-mootmeid.. liiku-
aeglane 'T"'~ noogutamine teise jutu
ajal, et too voib jatkata, mitu kiiret
gid, mida inimene kasutab, on ~~OM mist~
f A e, J) '" /lA-< <k>
C""" HEPE'1\w
Tihtipeale
,
1'11><-1"':::;1>1(.'"
on zestid palju noogutust aga, et tahetakse ise I
fit loomariigist. Need O.ll arenenud arusaadavamad kui sonad, raakida,
, , P~""""ti'\.b\" §-- <.r1!'t... ,
mmg1st te1sest tegevustest Ja on
' ~. , ' v v ' ZiIrt'1~lfj
'" ' I".7 ' ,
P I Z d l k
est1 naltava d sage~,
nrec;juGres tahenduselt palju muu- k d
a Ju on a~
lsese1sva1 zeste, a 1mmese
~' t"M) -'
t~~fht.tr c>",~f4{ d
m1S sanD luurpe e1 vaJag1, na1te k s
, - , .,.1 , , , ..,
tunud, Naiteks arvatakse, et naera- sl::>em1stse1sun 1t. K u ll ap on k 01k
Tp.5\V1~.A' '!.O,.t&t.!9'" ,K/+!.UHt..t.{..L,.. .. ,,' "
tamine ja naer on tulnud vaikestelt pearaP1Jtamme Ja noogutamme, marganud, et narvdme 1mmene
MA f' 'bill! '/...1} 10'AOI'II,fpc..""M,C W(lO[.()" 6te,~'b"tt,
pardikutelt, kes teeyad sellise naG 'plaksutamine, auto tee aares "haa- teeb kate ja kogu ke, haga sihit , u~d
ho/LOp"""" \"Vlvf\'jiJllilo"1
l'arsk e liigutusi; vil1ane inimene
rbCv(~ ~ pt?> I(.v-<- Uf.~""-O1:>~ 1 f)"&A~'; /IJ I?~
hirmu ja alaridlikkuse margiks, letamine" jnej Osa zexte on aga ,
C/Ji\1'" ~fot'" (Ip C( ~1j10(1.~"-t' e')v<-UM~,
1,L'tII\R(il
Palju on sailinud ka refleksset. rituaalsed, kuuludes mingi kindla pigist~b kaed (taskus) rusikasse;
..

40
 r .
I1Ac;,~~~/<4 neyasteema
( / ,~ r (~.:,4'-'-t-l~c
5e 0171.)/!.-O';' f<'1V I1f tl3 AJ>'J/..£k(J<'" (/ (JCt( <-11.0< :f VcOf

see, kes o~y~'7 arev voi mure- Pohilisi emotsioone ja s~~~~st or,§i jalad laua peale. ToepooleSt,
lik, ~u1d'utab oma na.gu.;..v~ifl.ud- valjendavad naoilmen 2P iildtur- eridas ja oma positsioonis kindel
7 !:}"\'O f"tA crtVtVl "1 ~I/ '-'i' 110£5 /lfc-((;/11<l'U-f.-U.G( 4?<.-r;;G,{ IA!h ff,.9J/(oll.'"
M. #
l
, v6i qiidinud inimene piihib laupa tud. Erandiks on ehk @da kul- olev inimene seisab ja istub~ lod- t-/o--A.."
~ Sellised zestid pole tegelikult tuurid, kus pole~J'n':beks l4'iha-ja
i) ~
,JJ-o
valt, kuid inimene, kes fr~ ;eab
f1 H-nj?L
'
.

.
~,",-f ~ C-<?(.
m6eldud teiste jaoks, need on kurbust valjendada. Kuid iild iselt endh-U"
maksma oanema, on pingesr- ja
(J/f<4c
. <.r4!tP4'P ~C-~tAI:PU-
spontaansed. Inimene ise pole sa- kontrollime oma naoilmet suhteli- ebaloomulikult sirge. I?/'./ -"-' p ...,

geli oma liigutustest iildse teadlik. selt hasti. Seeparast on "nao tege- 17r. ItAP'-+A.7 ~4-t' -(
MI1M'-(
I(.~ mine" s~g~~ini mark teiste Puudutused
Naoilme jaoks kui otsene emotsiooni . val- Puudutusi, kehalist kontakti pea-
,!jj?QJ'-"'f'.'<A<>'& t!h1(7~u<-c.<A'VC
Nagu juba mainitud, oleme nao- jendus, kuigi inimese ilme muutub vad psiihholoogid koige voim-
c...u-~
IDV-I..11
ilmed evolutsiooni kaigus parinud loomulikult ka iiksi olles, naiteks samaks suhtlussignaaliks. Kehaline C-r7
.
,n.".co
{}-~I?I.U-' t.-ttth-ttl, U} <770,
ahvidelt, kelle jaoks see on vaga filmi vaadates. kontakt on suhteliselt rangelt
tahtis suhtlusvahend. Inimeste nao- kontrollitud ja teiste inimeste
t O').CI';7 ,--"~.~r[.,,.
ilme valiendab peamiselt emot- puudutamisL oeetakse loomuli-
sioone (villa,
'i>?t"U1 ~A.,",
hlrmu, ro p mu, kl1f-
PCi. G'& 'f- .UI.
Poos,d
. () kuks
e'i~~"'-'
tiksnes piiratud sfaarides,
-BblJ7'" ?;,«AC--/cbVtI> rz~t<-(A-.-<-«-.( J<-J-t.-~'/'1

bu~?~riti valjendusrikkad on suu ~Suhtumine vestluskaaslasesse naiteks perekonnas ja flirtimisel;

ja k~lrrIud. Naiteks voib kulmude k-{;;1~it1bk~1pooside kaudu, mida samuti arsti, ombleja, juuksuri ja
k$are~aidata, kuidas ini~~~~nv(.. inimene jutuajamise jooksul votab. muude selliste ametiisikute juures;
reageerib mingi ootamatu siind- On ju margatud, et kui vestlejad jarjekorras, tussis jm rahvamassi
muse puhul: A-J/ -LU'<.i'".C7,'l. leiavad iihise keele voi muidu
11./'T ~ sees. Puudutusi on mitmesuguseid
j
r (-j--G-iI-~
/.-' f'-t /11"-
)teineteisele
<7
» mee ldivad... v~tavad
tJ~.<_.t_o,:./?~(;(r({..;
. ja tavaliselt on need kultuuriti vaga
taiesti
HF~tostetud
.~1.. kulmud nad koneldes uhesuguse asendi. erinevad. Euroopas on enam-va-
1 0 ~Vf M:, MLllL . '" .. . .. " " ' .. .
k
- uskumatu. V / r/ K k
Ul u s pane b k d
ae nUlla eCl nstl, I h em u h eta h en d us l 1k u d k at Iemme,
7u,,"'-.,;.1-/
pooleldi tostetud kul1)1ud "" ) pallet ~ 1-a . tein~ kui iiks toetab olale voi seljale patsutamine,
~~~A...c.M( &<-(>/-,,<>1-<-(..(
ye t.:.o~,)Pfol~~ k~O11,/ ~.
- ma Glen tllfatunud! loua kaele, teeb teine natukeseG--/L/I.P"-"e.c>T'-("
aia suudlemine~ Kehaline kontakt
normaalses asendis kulmud
HG.'l.(,O parast sedasama. Samuti kallu- on tahtis igasugustel tseremoonia-
- pole midagi! LA tatakse end kaaslase poole, kUl ta . ' tel (kes keda kattpidi tervitab(jgJ:).
1'1(1"'-(":; oPW'1<.M?'l<tcr <J"-g- r-e<---7'::>
veidi langetatud kulmud on siimpaatne, ja temast eemale, Tavasuhtluses on suhteliselt kind-
- see on toesti ~
hjin~';";~;~L-I kui ta ei meeldi. Kui inimestel on lad kirjutamata reeglid, kes millist
taiestilangetatud ~~6~~k~~ud palutud eksperimendiQruois...man- kehaosa voib puud...u rada, ilma et
~ -;...<>1\ ()"~I' cev<5"I"C" -6 ~ "-',/c-~ u.~r
- Glen vihane! gida direktorit, noJatutakse tava- see teist hairiks.
~I1/ILo.....
liselt tooli seljatoele, pannakse ise-
Triin Viha/emma jorgi,
Aja Pu/ss /99/ nr 5/6

. I I
Kehakeel (arutelu)
14. VastakekUsimustele.

I.Mikson kasuliktunda kehakeelt? cD 8~0:- . ~;~p(...,<~ ilu-' fUI<;.c-.r.,~"

2, Naidake, milliseid zeste ja liigutusite teete, kui olete pahane / vihane / Jf~tunud / roomus / vasinud / tudinud.'
3. MilliseidtUupilisizeste ja liigutusitehakse kodus, t661, spordiv6istlusel?
4, Kaste ~1~lt~~iste inimeste zeste, mis jareldusi te nendest teete?
5, Kaserinevatel zestidel on eri kultuurides sama tahendl,j,s,?Too~e naiteid. .
6. Milliseidzeste
..
kasutaksite, et naidata:
CO'-fCJ~fI,v(l!.. '"
tell ei ale raha / gl~t~ir~~nud / peate kedagi lolliks/ palute vabandust / soovite
n2l1dataoma pooleholdu / soovlte mldagl pakkuda.
7. Kasteie arvates on kehakeelt voimalik oppida?
.

41
neijasteema
. N ARA
15. Tolkige.
arusaadav, -a, -at, -aid mahuka/s, -, -t, -id saar, -e, -t, -i
asend, -i, -it, -eid maini/ma, -da, -n saara/ne, -se, -st, -seid
asjalik, -u, -ku, -ke muidu tagurpidi
edev, -a, -at, -aid manus, -a, -at, -aid raid, talla, talda, taldu
eduka/s, -, -t, -id moode, mootme, moodet, taoli/ne, -se, -st, -si
ere, -da, -dat, -daid mootmeid teadlik, -u, -ku, -ke
hammastav, -a, -at, -aid nooguta/ma, -da, -n toetu/ma, -da, -n kellele?millele?
haaleta/ma, -da, -n naoilme, -, -t, -id tugi, toe, tuge, tugesid
karva/ne, -se, -st, -seid olu/kord, -korra, -korda, -kordi vahva, -, -t, -id
keela/ma, -ta, -n patsuta/ma, -da, -n kedo?mido? vaimuka/s, -, -t, -id
konts, -a, -a, -i pigista/ma, -da, -n varruka/s, -, -t, -id
kortsus plaksuta/ma, -da, -n veetlev, -a, -at, -aid
krae, -, -cl, -sid puuduta/ma, -da, -n kedo? mido? viha/ne, -se, -st, -seid
kukal, kukla, kukalt, kuklaid raputa/ma, -da, -n voimas, voimsa, voimast, voimsaid
kummali/ne, -se, -st, -si rusika/s, -, -t, -id valjakutsuv, -a, -at, -aid
kummardu/ma, -da, -n salapara/ne, -se, -st, -se id valjenda/ma, -da, -n mido?
kondi/ma, -da, konnin seejuures valjendus/rikas, -rikka, -rikast,
koverda/ma, -da, -n seesugu/ne, -se, -st, -seid -rikkaid

klikita/ma, -da, -n sihitu, -, -t, -id air, -e, -t, -i

liibuv, -a, -at, -aid siht, sihi, sihti, sihte lildiselt
lotv, lodva, larva, lotvu suudlema, suudelda, suudlen kedo? lileolev, -a, -at, -aid
mido7 lillatunud
laikiv, -a, -at, -aid

Sonade meeldejiitmine
1 6. Leidke uute sonade hulgast vahemalt viisteist sona, mida saab kujutada iestide abil. Kasutage seda votet
sonade meeldejatmiseks ka edaspidi.

Liihendid
1 7. Lugege veel kord teksti "Sonadeta suhtlemine" ja kirjutage valja koik llihendid. Neid on kokku kaheksa.
Kirjutage llihendid sonadega.
I) v.a - valja arvatud
. 5) ..t-:!.J:1
! t:.~.~..hi:~~~.~.~ t.~~L :~:.~.~:.~:.~~~:~.I

2) h'0~\;":-:-'J~'~\~~'~,~~""",::"~,~,~~",/",,, )) JM.+-.\...~...............................................................

3)
4)
...~~~Q;;~::
"'0 :...fy
Ift1i>\~::"
4<1? { d
.~~)... 7)6
~...
"""'4':c~"'<Cl. ... v,.. ."'.f:0.~.~ ... ... ... .....
)8) ..............................................................................

Sonaiihendig~Rga panema
1 B. Tolkige. Moodustage lauseid.
~ A-~.x.. , ..., rv Gf&c "~'--<.-'" A
!7!Jv/l.'J1-.No<o-1h <..£D'rt t.yWt.<-tf1 Uus ulem us e i H£ C/~(7J-
suut
end maksma~ .f'A2> Cl' di.mi nud ennast maksma E/}nna. L
/:3k(/f'~A"{,"1 ~ <- 11f1'Itp
,

k~n'7~1,fRD
,

<'
,

'oCt d
,

, cA.-fU t Lv<~ ~fJ:tuV-:;TC?~4(

,

paneb ~V1~uula~a ~{IP """~";;,~""""""P":(l"'f"'&~:;;...~.~.\...Q.(i:h;';;'c.:<;'f"'"~'&-'u.1{

\ m~fur1~[m~ {I(. ""'fi ~

mind piinlikku1t tundma ~.'::?:(J;;.c::i.?
;t~~/~ ~..0.%.-;( P.~.6.",,~,,~,~,~,,""l-L.0cf':-:S.14fJ,
/.~.~.~.~..< ~.~.'~....

.
r t 'ncY4ic<--c.:s I- f-U~~4

42
 neyasteema

Viirvitoonid

~ C'f.-'<z-t!- Le ./ ,(",

::4;P~>?-,~::?!::::::
-te"4- ~ / -t',IC a
""""""",..........................

mfz/;j~J';, ~ ;Mlr
......................................... ......................................... """a:h'Q'~~~'G:'.'
sinine ~..?~.::-::.~.'~.('~.... must ~Jj ? t-.. c-~ r .. ft~~.,.~.;.~.~_......
ieJ? 2/~s./w c 'c,.&4-1. pruun ..{~.~~.~~::.c:!.0. .7:-.~.~ ~ """;~~'Je~'~~'
.........................................
'1fce~'~s~":;'~~~';"""" .........................................

Poose ja ieste kirjeldavad sonad r;;:/:f:£):': 27 liIIa

I-e'/ e"c5)C~' vz~ ~c,. 7- ,
20. Taitketabel16puni.
kuhu? kus? kust?
pallet kaed rinnale kaed on rinnal v6tab kaed rinnalt
laskub kummargile on ..J~..~.C::.~1//~
laskub kukakile on ..~.~.~~1.0~~::::::::::::::::::::::::::::::::
votab katte on kaes paneb kaest
pallet jalad harki jalad on harkis
votab sulle on sales (ft 4-- )t 0'1 ~V(-( x' ) paneb 5..~'"'. b0 ......................................
l-
pallet kaed puusa
kaed on "F.~.r,r.?0.........................
pallet kae kukla taha kasi on ................................................ v6tab kae ..0.~(~...&:~.:::.:'?t:............
pallet mapi kaenla alla mapp on ............................................. v6tab mapi ...'?-.q~.~.~.C:-:...0.!:!..............

Mitmuslikud son ad
21. Mille poolest on need s6nad erilised? Moodustage kolm esimest kaanet.

kaarid
q
......................................... i 'la;<.- -S { 'et
......................................... {'f '/
p.f!.f:,1.~.................
,, -f..
fU1iJl" kaaride b~( /c'J e -L tt cz /G~ ('d, j , /f~..~"~ ~((
v";,'" ,..,...
Mare """.~.~.~~~.t;............. t?.~r./CX;{ .
::p:;;/Ir'.:.""""""'.'.'.' I ..,...............

. L s N
22. Vaadake Uht eestikeelset ja kaht muukeelset
(vene,inglise,saksa, soome, hispaania) telesaadet.
. Kirjutage igast saatest valja vahemalt kolm sagedasti
kasutatavat zesti koos kontekstiga, kus seda kasutati.
.V6rrelge oma tahelepanekuid
"
kaaslastega.

43
 co
E
Q)
Q)
+-'
Cl)
.-
.-Q)
::::»

Ametid ja t661<ohad
8L I
Huvide test (testi taitmine)
Suveks t661e (sonade tahenduse aimamine konteksti jargi, sunonuumide leidmine)

8 RI IN
Kusitlemine ja kokkuvotte tegemine
Ametite kirjeldamine ja vordlemine
T66 ja t66koha kirjeldamine
Telefonivestlus (rollimang)

8 L I
Kolm t66paeva (araarvamine)

8 IRJ IN
Asutuse tutvustus

8G I
Umbisikulisetegumoe oIevik
Sonade mitte ja ego kasutamine

.
Tegijanimi
nik- ja ndus-liitelised nimisonad
mitte-liitsonad

8 L N
Intervjuueestlasega t66elu teemal

..

"'1

I
 viiesteema

Sissejuhatav alesanne .

1 . Kirjutage eraldi lehe le k6ik tbbkohad, kus te olete tbbtanud, ja k6ik ametid, mida olete oma elus pidanud.

8L I
2. Testis on 36 mitmesugust tbbmaailma kuuluvat tegevust.Valige valja need, millega sooviksite tegelda.
Arge m6elge oma annetele ja oskustele! Tehke vastavale tahele ring umber.

Kas teile meeldiks ...

E
~ asutada oma firma?

S opetada suhtlemisoskust?
E valimiskampaaniat korraldada?
S tbbtada reisikonsultandina?

V) I uurida jogede reostust? I teaduslikku kirjandust lugeda?

L roivaid kujundada? L telestuudiot kujundada?
W P paigaldada maja elektrisusteemi? P projekteerida hooneid?

~ R teenindada pangakliente?
E hinnata kinnisvara vaartust?
R tbbtada pakkimisliini operaatorina?
E korraldada kontserte (mitte ise esineda)?

w S ravida konehairetega lapsi?

I koostada ilmaennustusi?
S tbbtada ettekandjana?
I teha sotsioloogilisi uuringuid?

0 L kujundada reklaami?
P parandada kodumasinaid?
R tbbtada kaupluse kassas?
L teha lilleseadeid ja -kimpe?
P juhtida lennukit?
R tbbtada maksuametnikuna?

> E
S
juhtida vaikeettevotet?
noustada koolilopetajaid eriala valikul?
E solmida kindlustuslepinguid?
S noustada tbbtuks jaanud inimesi?

~ I
L
P
koostada arvutiprogramme?
valmistadaehteid?
autosid remontida?
I teha meditsiinilisi uuringuid?
L kujundada aedu ja parke?

I R votta vastu taksotellimusi?

P paigaldada veemootjaid?
R tbbtada sidejaoskonnas postiametnikuna?

~~
/~
/ .E....
"£

.
.
_..,<~~
\.~.>""Ai

'::!c . \
.
,

I lt~,,\. Jj;\
~ 'i~~

11
8 u_- I I
Arutelu
3. Lugege kokku, mitu korda onigat tahte margistatud, ning kirjutage tulemused tabeli vastavale reale.
Taht Huvide liigid Arv
S Sotsiaalsed huvid See tabel naitab kokkuvotlikult, kuidas teie huvid

I Intellektuaalsedhuvid tegevusvaldkondade vahel jagunevad. Ainult selle

pohjal ei saa aga ennustada, kas te antud alal ka
L Loomingulisedhuvid
edukas oleksite, sest lisaks huvidele on vaja ka .
P Praktilisedhuvid oskusi ja tahet.
R Rutiinsedhuvid
E Ettevotlusega seotud huvid
.

45
uiiesteema

Sotsiaalne - teile sobivad inimeste abistamise,opetamise ja teenindamisega seotud ametid.

Intellektuaalne - teile sobivad uurimistooga seotud tegevused.
Loominguline - teile sobivad loomingulise tooga seotud tegevused.
Praktiline - teile sobivad tehnika ja tootmise valdkonda kuuluvad tegevused.
Rutiinne - teile sobivad kantselei- ja kontoritooga seotud tegevused.
Ettevotlik - teile sobivad tegevused pangandusest kuni ettevotte juhtimiseni.
Tiit Soksoku/mujorgi,
Kuidos otsido toadVoikekoryoorii3pik.
Toboso/u/998

Kas olete testi tulemustega nous? Kas teie praegune too vastab teie huvidele?

. I IN
Klisimustikule vastas kokku ... inimest.
Kusitlemine ja kokkuvotte tegemine Dks kolmandik neist eelistab ... .
4. Valige eelmisest testist i..ikshuvisuund ja kirjutage Veerandile vastanuist meeldib ... .
selle kohta kaivad ki..isimused tabelisse. Seejarel kaige AlIa poole vastanutest soovib ... .
ringi ja esitage need ki..isimused teistele. Taitke tabel ja DIe poole klisitletuist tahaks ... .
tehke vastustest kokkuvote. Kasutage ka korval ole- Ligikaudu pooled on huvitatud (mil/est?) ... .
vaid valjendeid. inimesi ei ale huvitatud (mil/est?) ...
Mitte keegi tunne huvi (mille vostu?) ... .
Maned sooviksid ... .
Ainuke inimene, kes huvitub (mil/est?) ..., on ... .

'e
Kas teile 'c
c
meeldiks ...? '0'
....
III

Kus;mused

I)

2)

3)

4)

5)

6)

46
 viiesteema

8RAAKIMINE
Ametite kirjeldamine
5. Keson pildil?MiIIisedon tema too-
kohustused / toovahendid/ tootingimused?
MiIIiseidoskusija iseloomuomadusitema
too nouab?

suursaadik
komuajakirjanik
osakonnajuhataja
turundusdirektor
oppejoud
sojavaelane
vabakutseline kunstnik
ravivoimlemise instruktor
apteeker
juurdeloikaja
varustaja
kutselinesportlane
turu-uurija
hulgikaupmees
muugiesindaja
peaministrinounik
noustaja
eraettevotja
kohtunik
kindlustusagent
Iavastaja
toimetaja
trOkkal
turvamees
helilooja
raamatukujundaja
kirikuopetaja
ammaemand
linnapea
arijuht
maksuametnik

8RAAKIMINE
Ametite vordlemine
6. eelmise lilesandeametitest on teie arvates ...
l>1i11ised
. mainekaimad? . tulusaimad? .
vajalikemad? . loomingulisimad? . huvitavaimad? Miks?
47
1
uiiesteema

. I
Umbisikulise tegumoe o/evik
7. Tutvuge grammatikaseletusega.
. Umbisikulise tegumoe olevikuvormid moodustatakse Uldjuhul tud-kesksonast
-tud > -tokse, -to; -dud> -dokse, -do. Erandsonadel -tud > -okse ja -dud> -okse.
. Umbisikulist tegumoodi kasutatakse, kui lauses puudub alus, s.t ei oelda tapselt, kes on tegija, naiteks
roes muuakse koupo. (Ei ale tahtis, kes muub. Vordle: MDDjomDDbkoupo.)
Vaadakeka grammatikalisanr 15 "Umbisikuline tegumood".
umbisikulinetegumood, umbisikulinetegumood,
ma-tegevusnimi tud-kesksona jaatav vorm eitav vorm
ehitama ehitatud ehitatakse ei ehitata

mangima
huppama hupatud hupatakse ei hupata
vaatama
saatma
andma
omblema ommeldud ommeldakse ei ommelda
laulma
sooma soodud suuakse eisooda
tooma
tegema tehtud tehakse ei tehta

. I
Umbisiku/ise tegumoe o/evik
B. Mida jargmistesasutustestehakse?Kirjutage igalereale vahemalt kolm tegevust,kasutadesharjutuseall olevaid
sonu.Kasutageumbisikulisttegumoodi.Vajadusekorral vaadakegrammatikalisanr 15"Umbisikulinetegumood".

Pangas hoitakse raha, antakse laenu, kantakse raha ale

Riigikogus ..........................................................................................................................................................
Kindlustusfirmas ...............................................................................................................................................
Teatris ................................................................................................................................................................
Restoranis ..........................................................................................................................................................

Turu-uuringufirmas ...........................................................................................................................................
Korgkoolis .........................................................................................................................................................
lIusalongis :.........................................................
Moeateljees .......................................................................................................................................................

.
.. soenguid tegema .
proove tegema
. . . seadusi vastu votma
keetma . kusitlusi labi viima . raha hoidma
. kindlustuslepinguid
. .
solmima fnootu votma
kahju suurust hindama
laenu andma
.
.
esinema

praadima
kusimustikke
. lavastama
koostama . uusi moode looma
.
loenguid pidama
tegelema teadustooga .
juukseid loikama
.
seadusi muutma . . . .
kokkuvotteid tegema
vaidlema eksameid
kuusi
vastu votma
lakkima . lauda karma . riideid omblema . kahjutasu valja maksma . raha Ule kandma

48
 vl/esteema

8 GRAM MAT I KA
8RAAKIMINE
Umbisikulise tegumoe olevik (paaristoo)
g. PaarilineA, valige harjutusest nr 8 uks tookoht.
PaarilineB,puudke kusimuse teel ara arvata, mis tookoha A valis.
Kusigekas-kusimusi umbisikulises tegumoes.
A: Kas selles kohas liJigatakse juukseid? B:Ei liJigata.
A: Kas selles kohas voetakse vastu seadusi? B:Voetakse killl.
A: Kas see on Riigikogu? B: On killl!

Parast araarvamist vahetage rollid.

8KUULAMINE ..............................
1 D. Kuulakelinti (tekstid nr 11, 12ja 13).
Ir--\ 3 ,",,'.~
Kolminimest raagivad oma toast. f
Vastakeiga raakija kohta jargmistele kusimustele. t--t 2~ ~ "

,,'-;1'\- .
"
..
,
\<

. ~/ '" ;
a) Kusja kellena ta t66tab? \":';'i/,(
b) Mis on tema peamised t66kohustused?
c) Kastalle meeldib v6i ei meeldi tema t66? Millest te seda jareldate?
d) Milliselpildil on raakija?

8 RAAKI M I N E
8 KIRJ UTAMINE.............................
Too ja tookoha kirjeldamine
11 .Vastake kusimustele. Kirjeldage oma meeldivaimat tookogemust.
. Kusja kellena te t66tasite? Kui kaua te t66tasite selles t66kohas ja sellel ametikohal? Kuidas te sellele t661e sattusite?
. Millegateie asutus tegeles? Kes oIid teie p6hilised kliendid?
. Millisedolid teie peamised t66kohustused?
. Kirjeldageoma tavalist t66paeva.
. Ki~eldageoma t66ruumi ja t66vahendeid.
. Ki~eldage oma ulemust ja kolleege.

. KIRJUTAMINE.............................
Asutuse tutvustus
12. Kirjutage IUhikeoma tookohta (firmat, asutust) tutvustav ja reklaamiv tekst. Kasutage ka jargmisi lausealgusi:

Meie firma tegutseb juba ... aastat. Meie koostbbpartnerid on ... .

Me asume ... . Meie kauaaegsed kliendid on ... .
Meie p6hilised tegevusvaldkonnad on ... . Meie eeliseks on ... .
Me pakume ... . Lahitulevikus kavatseme ... .
Meil tbbtavad k6rge kvalifikatsiooniga oma ala
asjatufldjad, naiteks ... .

49
i
..L.-
uiiesteema
8L
aale
1 3. a) Pildil on 15-aastane Ott. Talle meeldivad arvutid ja autod. Kas sellisele poisile leiduks teie firmas suvel
toad? b) Lugege teksti. Leidke tekstist tookohad, mis voiksid Otile sobida.
Hea toootsa leidmine n6uab kooli-
lapselt julget pealehakkamist,
lisaks veel 6nne v6i sobivaid
tutvusi. Lapsele rakendust otsides
helistavad emad-isad suve alguses
maakondade tbbh6iveametitesse,
kuid seal pakutava valik on usna
kesine. Tallinna tbbh6iveamet va-
hendas tanavu 6pilasi table 16bus-
tusparkidesse ja kiirsbbgikohta-
desse ning mitmetesse lille- ja tai-
mekasvatusega tegelevatesse ette-
votetesse.
Tboandjale teeb lapstbblise palka-
mise ebamugavaks see, et 15-18-
aastane tohib toolepingu s6lmida
...
50
ainult uhe vanema kirjalikul n6us- takse temaga iihendust. Mujal
olekul. 13-15-aastasel peab olema Eestis on talutbb leidmine endiselt
lisaks tbbinspektori kirjalik luba. lapse enda asi. Niisiis, hoidke sil-
Peale selle ei lase seadus lastel mad lahti ja olge ise aktiivsed: ma-
taisajaga tbbtada ega k6iki tbid gavale kassile hiir suhu ei jookse.
teha. Dhes6naga, lihtsam on v6tta
miinimumpalgaga n6ustuv tootu Praegu 19-aastane Moonika mee-
kui 6pilane. nutab, kuidas tema 14-aastasena
esimest korda toad otsima laks:
Suvel v6ivad lapsed tbbotsa leida "Astusin Tartu laululava uksest
ka taIus paevilisena. Tartu Taluni- sisse ja kusisin toad. Mind saadeti
ke Liidu esimehe meelest sobivad uhe inimese juurest teise juurde,
lapsed hasti naiteks marju korja- kuni 16puks j6udsin"selle 6igeni."
ma. Tobd sooviv laps peab end re- Moonikal onnestus saada lavata-
gistris arvele votma ja kui m6ni guseks abiliseks muusikafestivalil
talu vajab abitbbj6udu, siis voe- "Emaj6e oobikud". Tema ulesan-
 viiesteema

deks oli tuua esinejaile ja korral-
dajaile hulgilaost toitu ja karas-
tusjooke ning abistada mujal, kus
vaja. Parast festivali loppu sai
Moonika teistele kontsertidele
piletimuujaks. Lisaks 50-kroonisele
teenistusele ohtu eest vois ta tasu-
ta kontserti kuulata.
Samal aastal teenis Moonika
krooni arheoloogilistel kaevamis-
teI. T66 saamisel aitas teda taas
omaenda sudidus. ]argmisel suvel
markas neiu Postimehes kuulutust,
kus leht otsis suvereportereid.
Varem noortelehe Meie Meel
Ta pidi kirjutama nii nupukesi kui
ka pikemaid lugusid. "T66 oli
paris raske ja kaigu pealt tuli ka
arvuti selgeks oppida," meenutab
ta. Oma kopsaka kogemuse poh-
jal soovitab Moonika: "T66d tuleks
otsima hakata aprillis-mais, aga
saab ka suvel. Tasub lugeda ajale-
hekuulutusi, uurida soprade-tutta-
500 vate kaest ja, mis peamine, olla ise
aktiivne."
Parnumaal tegutseb ka praegu
endise opilasmaleva laadne orga-
nisatsioon. Selle juht helistas eel-
misel suvel labi koik tuttavad ette-
koos juba 32 ruhma. T66tatakse
peamiselt pollumajanduses: rohi-
takse, tehakse heina, korjatakse
maasikaid, hooldatakse lilli jms.
Lapsed t66tavad ka Tootsi tur-
barabas ja Sindi tekstiilivabrikus.
Parnu linn on votnud noori appi
haljastus- ja heakorratoodele.
Mati Suti sonul voiksid sellised
malevad tegutseda igas linnas ja
maakonnas. See aitaks ka vahen-
dada sihitult hulkuvate noorukite
arvu, kes pulbitsevale energiale ra-
kendust otsides igasugu lollusi
teevad.

kirjandusvoistlusel auhinna voit- vottejuhid ja leidis t66kohti neljale Evor Posti Jorgi,

nud 15-aastane tudruk saigi koha. ruhmale lastele. Tanavu suvel on Pere)o Kodu I 999 nr 6

8L I
14. Leidke tekstist "Suveks tbble" paksus kirjas elevate sonade tahendus. Leidke neile sonadele si..inoni..ii..imid.

8 I
Umb;s;kul;setegumoe olev;k
15. Muutke lauseid, kasutades paksult tri..ikitud sona umbisikulises tegumoes.
I. Sellel t60l teenivad inimesed paris korralikult. Sellel t661 teenitakse paris korralikult.
2. Suve alguses helistavad vanemad tihti maakondade t66hoiveametisse, et leida oma lapsele tO6d.
3. T66hoiveametid suunavad lapsi t66le pohiliselt lobustusparkidesse ja kiirs66gikohtadesse.
4. T66andja solmib lapsega t66lepingu ainult vanema kirjalikul nousolekul.
5. Seadus ei luba lastel t66tada taisajaga.
6. Kui tallu on t66joudu vaja, siis votab ametnik registris oleva lapsega uhendust.
7. Tihti saadavad ametnikud t66otsijat uhe juurest teise juurde.
8. Tavaliselt pakuvad asutused lapsele mingit abit66d.
9. Opilasmalevlased roWvad, teevad heina, korjavad mariti ja hooldavad lilli.

8 I
Sonade mitte ja ego kasutam;ne
16. Vaadake grammatikalisa nr 24. Moodustage lauseid naidise jargi, kasutage paksus kirjas sonapaare.

a) Ma soovin t66tada kokana, mitte koristajana.

b) Ma ei soovi t66tada mitte kokana, vaid koristajana.
c) Ma ei soovi t66tada ei kokana ega koristajana.
kokk - koristaja d) Ega te ei soovi t66tada kokana?
e) Ega ma isegi ei tea, kas soovin t66tada kokana voi korisrajana.
. Ulemus
.
- alluv . rahateenima- oppima .
tegema vaimset tood - tegema flilisilist tood

51
uiiesteema

. I I
Telefonivestlus (rol/imang)
17. Toootsija A, vaadake toolehte nr 2. Kasutage ka jargmisi valjendeid:
Toootsija B,vaadake toolehte nr 10.
Toootsija C, vaadake toolehte nr 24.
olevat vaja ... .
Toootsija D, vaadake toolehte nr 32.
palun tiksikasjalikumalt seda, kas ... .

Tooandja A, vaadake toolehte nr 40. olukord selline, et ... .

Tooandja B,vaadake toolehte nr 60. end beast ktiljest, siis ... .
Tooandja C, vaadake toolehte nr 49. siis me v6tame teiega tihendust.
Tooandja D, vaadake toolehte nr 18.

.
1 B. T6lkige.
alaeali/ne, -se, -st, -si hulkuma, hulkuda, hulgun nime/kiri, -kirja, -kirja, -kirju
ametnik, -u, -ku, -ke h~iire, -, -t, -id paigalda/ma, -da, -n
anne, ande, annet, andeid jagune/ma, -da, -n peale hakkama, hakata,
asjatundja, -, -t, -id jarelda/ma, -da, -n mido? hakkan peale
asuta/ma, -da, -n kinnisvara, -, -, -sid rakendus, -e, -t, -i
au/hind, -hinna, -bifida, -hindu kokku puutuma, puutuda, reostus, -e, -t
eelis, -e, -t, -eid puutun kokku kellego? mil/ego? r6iva/s, -, -st, -id
eelista/ma, -da, -n kedo?mido? kokku/v6te, -v6tte, -v6tet, -v6tteid seade, -, -t, -id
kellele? millele? koosta/ma, -da, -n tervistkahjustav, -a, -at, -aid
endilne, -se, -st, -si kujunda/ma, -da, -n tingimus, -e, -t, -i
endiselt k6mu, -, - turundus, -e, -t
ennusta/ma, -da, -n kedo? mido? ktisimustik, -u, -ku, -ke tbbh6iveamet, -i, -it, -eid
ennustus, -e, -t, -i ktisitlus, -e, -t, -i uuring, -u, -ut, -uid
haljastus, -e, -t ligikaudu vahend, -i, -it, -eid
hoolda/ma, -da, -n kedo? mido? lollus, -e, -t, -i vald/kond, -konna, -konda, -kondi
hooli/ma, -da, -n kellest? millest? labi viima, viia, viin labi tihendust v6tma, v6tta,
hoolitse/ma, -da, -n kelle eest? n6udma, n6uda, n6uan mido? v6tan tihendust kellego?
mille eest? n6unik, -u, -ku, -ke tile kandma, kanda, kannan tile
hulgilladu, -laD, -ladu, -ladusid n6usta/ma, -da, -n kedo?

Sonade meeldejatmine
1 8. Moodustageuute s6nadega kettjutustus. Iga6ppija utleb uhe lause.S6nu tuleb kasutada s6naloendis
esitatud jarjekorras.
It

52
 viiesteema

Teg;jan;m;
20. Moodustage tegus5nast tegijanimLT5lkige.
varustama varustaja purgima .

ennustama ................................................... kujundama ...................................................

uurima ................................................... haljastama ...................................................

reostama ...................................................

nik-liitelised n;m;sonad
21 . Moodustage nimis5nu nik-liitega.T5lkige.
kunst kunstnik volg ...................................................
aIDer ................................................... nou ...................................................
rent . kiri' kirjanik
uur ................................................... kohus ...................................................
osa .

ndus-liitelised n;m;sonad
22. Moodustage s5nu ndus-liitega.
kaup kaubandus aed ...................................................

rank ................................................... soda ...................................................

kiri ................................................... meri ..
kala ...................................................

mitte-liitsonad
23. TaitkeIUngadsobivate s5nadega Ulesande altoUks s5na jaab OleoT5lkige.

I. Inimene, kes ei suitseta, on .

2. Kaks on hinne.

3. Ohing, mis tulusid ei teeni, on .

4. Vastuvott, mis korraldatakse kodus, on .
. mitterahuldav . mittetulundusUhing . mittetbine . mitteametlik . mittesuitsetaja
..

. L N
24. KUsitlege oma 5petajat. Uurige,

. kellena ta on varem tbbtanud.

. kuidas ta sattus praegusele table.
. milline on tema tavaline tbbpaev.
. millised on tema Ulemus ja kolleegid.

8'

53
CtJ
E
Q)
Q)
+-'
Cl)
Q)
=:J
=:J
~
T66otsimine
.L I
Enesemuujate meistrivoistlus (info otsimine tekstist)
Curriculumvitae (CV)
Avaldus

. I I
Toootsimine (arutelu)
Kandidaatide valimine (ruhmatoo)
Toointervjuu (rollimang)

. L I
Toointervjuu (kuuldu analuus)

. I J IN
Toootsija meelespea
CV ja avaldus
Positiivneja negatiivne vastuskiri

. I
Uhendtegusonad abisonaga om

. N
liitsonad pohisonaga -pomne
ng- ja k-liitelised nimisonad

. L
Tookuulutused ajalehes

'I"
 teema
Kuues

Sissejuhatav iilesanne
.
1 Mida koigepealt teete, kui soovite leida out tookohta? Valigej;irgmisest loetelust viis tegevust.

ja maininjutu sees,et otsin uut tookohta.

a)Helistans6pradele-tuttavatele
b) Panenlehte toootsimiskuulutuse. A4
c) Uihen6mblejajuurde ja tellin endale uue kostuumi / ulikonna.
d) Uihentiienduskursustele.
e) Helistanerinevatessefirmadesseja pakun end toole. itlSetleri
D Loenajalehtedestja Internetist toopakkumiskuulutusi.
g) KirjutanpaarkummendCV-d ja saadanneed laiali.
h) Muudansoengut. ...,~....
i) Saadanoma andmed personaliotsingufirmasse.
j) Uihentooburoosse. ,'d"'" ".,'
k)Astunsissekodu lahedalasuvatessefirmadesseja kusin toad. u"" ;,.t'cvoh.t..iOO.~i1i"C
""""",.,,"""'""""","'".."
"\""~'i..,,,i""""""W'"",."
""",' "',,'" ,",K"""'"
I) Lahenennustajajuurde ja lasenendale tulevikku ennustada.
salongi maned:
""""".' IS,.'",,'
"pO' "."",. ",..,' k"""'"
..." ,
.L I . p'~,~',:,'i:':;"~'
Wo' . .+,..
.:~.".,

2. Lugege, missugust nou annavad tookonkursside eduka~~JabE~pi.~:~,~s':'~gnhh~itoogtd:

Tommake jean alia nendele nouannetele, mida te ise olete. too9i::.6t~}.~~~tiargir:],~
"".\.

.. .. . ' " IT'

"h v

"' " '"'°," '

"
"
' ' ' ""' '
'"

""
"i '
,;1

E n ese m U UJ a":'~
,

,,
",.,
,,.. ,
, ,, ,
, ,
,",
'",.". , ,."",.f", , '.

me istrivo istl \! u,sl

Psuhholoogid soovitavad uuele
tbbkohale kandideerimist v6tta kui
sporti.See on enesemlilimise meist-
rivoistlus.Ja nagu teistelgi v6istlus-
tel ei piisa v6itmiseks ainult slinni-
parastest eeldustest. Vaja on ka
ettevalmistust.
Enne kandideerimist tuleks tbb-
pakkumiskuulutus veel kord labi
lugeda ja esitada endale aDS klisi-
mus: kas ma vastan k6igile esita-
tud noudmistele? Kui vastus on
jah, v6ib hakata oma oskusi ja
kogemusi CV-ks (ladina keeles
curriculum vitae, eesti keeles elu-
lugu) vormistama. Kuid k6ik pole
kadunud ka siis, kui m6nda n6ud-
mist kohe taita ei suudeta. Paari
nadalaga, mis CV saatmise ja inter- aga raske leida ja nii tehaksegi
vjuu vahele jaab, v6ib liht-teist ara valik inimeste hulgast, kellest v6ib-
teha. Kui soovitakse tabelarvutus- olla likski ei vasta k6igile n6ud-
programmi Excel oskust, pole mistele. Mida spetsiifilisem tab,
selle omandamine (eelneva arvuti- secta vahem n6utakse lisaoskusi.
tundmise juures) mingi kunst. Kui Oskusi t6estanud inimese puhul
n6utakse autojuhilube, v6ib minna lepitakse ka k6rgkoolidiplomi
kuuajalistele kiirkursustele. J6uab puudumisega, kuid kindlasti pole
varskendada ka ununenud keele- lootust programmeerijana (keevi-
oskust v6i tutvuda tbbkohal n6u- tajana, individuaal6mblejana, suh-
tavate erialateadmistega. tekorraldajana v6i liksk6ik kelle-
na) table saada p6hioskuse puu-
Muidugi ei saa paariklimne paeva- dumisel. Ka siis mitre, kui lilejaa-
ga k6rgkoolidiplomit ega j6ua nud n6udmised on taidetud.
omandada taiesti tundmatut keelt.
Kuid ka need puudused ei tahen- Kaval on CV-s tiles lugeda ka need
da alati valjakukkumist. Kuulutus- oskused, mida otseselt ei klisita.
se pannakse kirja k6ik, mida ideaal- Dhte ja ainsat CV vormi pole ole-
selt tbbtajalt soovitakse. Ideaali on mas, kuid pikale heietusele eelis- I
.1
55
Kuuesteema
tavad personaliotsinguga tegelevad
inimesed lakoonilist elulooand-
mete esitust. Seeparast peaksid
valja jaama avaldused nagu "olen
t66tanud karjakuna, kuid meeldib
suhelda ka inimestega". Suhtle-
misoskus on nii enesestmoistetav,
et seda eraldi rohutada on niisama
hea, kui ara markida lugemis- ja
kirjutamisoskus. Ka ei tasu perso-
nalijuhte arritada andmetega laadis
"olen Roti aastal sundinud Skor-
pion" voi "melanhoolne sang-
viinik". Enne enesemuumise ras-
kele teele asumist tuleb endale
selgeks teha oma t66alaste voime-
te-oskuste rase. Sageli kasutatakse
selleks testimist. Peab aga olema
ettevaatlik, sest mitmed testimis-
teenust pakkuvad firmad kipuvad
ausale kriitikale eelistama kliendi
meelitamist. Korralikud ametlikult
tunnustatud testid maksavad aga
usna palju.
Tahtis on end uldjoontes kurssi
viia ka firmaga, kuhu soovitakse
kandideerida. Piisab, kui lugeda
labi firmat tutvustav voldik voi
ajaleheartikkel. Voib ka vestelda
tuttavate ja sopradega ning on eriti
soodne, kui leiate mane selles fir-
mas t66tava vestluskaaslase.
T66intervjuule minnes tuleb moel-
da ka valimusele ja kehakeelele.
Oks kehtib alati, soltumata ametist
ja firmast - inimene olgu puhas.
8 ---
Tooots;m;ne (arutelu)
:3. leidketekstist
. kakskoige uudsemat nouannet,
.. kaks koige kasulikumat nouannet,
kaksvaieldavatnouannet,
. kaks nouannet, mille vastu tihti eksitakse.
.
56
Pole kasu diplomist, autojuhiloast, seletama eelmise t66koha intriige.
keeletunnistustest, arvutioskust Ja mis koige hullem - j6utakse
toendavast paberist ega heast IQ- jareldusele, et nende taga seisis
testist, kui higihais ja mustad ulemus. Isegi kui see nii oli, jatab
kuunealused ajavad firmajuhil sell est raakimine ka teist halva
sudame pahaks. Puhas olgu ka mulje. On teatud hulk inimesi, kes
riietus. See aga, mis selga panna, on veendunud, et neile on liiga
soltub t66kohast ja intervjueerija tehtud. Nii kulubki palju aega
maitsest. Alati on lollikindlam vali- noukogude voimu, Eesti Vabariigi
da klassikaline stiil. ja raske saatuse suudistamisele.
Selliste virisejatega ei taha hill
Koige riskantsem on parfUumi keegi koos t66tada.
valik. Haistmine on inimese tund-
likumaid meeli. Selle rahuldamine Koige paremini mojub viisakas
voib imet teha, arritamine jatab enesekindlus. Intervjueeritav peat
aga t66kohast marks a kergemrni teadma, miks ta seda t66kohta
ilma kui taielik lohnatus. Asjatund- tahab, ja oskama seda ka t66and-
jad soovitavad kasutada paevasele jale seletada. Tihti eksivad selle
ajale sobivat orna, vaevu aimatavat vastu inimesed, kes on juba mon-
varsket lohna. da aega t66ta olnud. Nad kaituvad
intervjuul hajameelselt ja motlevad
Intervjuuhommikul valjuge kodunt ise, et tunni aja parast pean juba
paraja ajavaruga, et te liiklusum- jargmisel intervjuul olema. Mui-
miku voi mane totra juhuse tottu dugi ei arata selline hoiak t66and-
hiljaks ei jaaks. jas entusiasmi.
Intervjuul pole vaja moelda, et Intervjuu loppedes ei saa kohe
koigile kusimustele on olemas oi- tulemust teada, sest koigi kandi-
ged vastused. Ei maksa endast ka daatide arakuulamine voib votta
vagisi kedagi teist kujutada. Tava- usna kaua aega. Mottekas on tule-
liselt nahakse see kohe labi. Mo- muste teatamise aeg kokku leppi-
nel juhul voite nii isegi t66le saa- da ja maaratud paeval konet voi
cia, kuid katseajal ei suuda te siis- kirja oodata.
ki kogu aeg teeselda.
Andres Toodejorgi,
Paris kindlasti tuleb hoiduda liig- Fovoriit /998 nr I
sest lobisemisest. Koige sagedami-
ni eksitakse sellega, et hakatakse
,
 Kuuesteema

8LUGEMINE
8RAAKIMINE
4. Otsustage, kas teksti kohta esitatud v:iited on c5iged(A), valed (B) vc5iei saa seda teksti pc5hjaloelda (C).
Pohjendageoma vastuseid.

I. Kuitbbotsija monele tbbpakkumiskuulutusesesitatud noudele ei vasta,siis pole motet sellele kohale kandideerida. []
2. T66intervjuuletuleks kindlastisoita autaga, see jatab soliidsemamulje. ~

3. Intervjuulopus on sabiv kusida,millalteatatakse konkursitulemus. []

4. T66otsijariietus voib alIa erinev soltuvalttbbkohast ja firmast,kuhu ta kandideerib. []
5. T66intervjuul tuleks pohjalikult seletada, miks te eelmisest tbbkahast lahkusite. ~

6. Samal paeval peaks kaima ainult uhel t6bintervjuul.

7. T66intervjuulpeaksite puudma voimalikultoriginaalnevaljanaha, siisjaate paremini meelde.
8. CV-stuleb mainida ainult ama tugevaid kulgi. /'
9. T6bintervjuul tuleb kohal alIa 15 minutit enne kokkulepitud kellaaega.

8 GRAM MAT I KA
Ohendtegusonad ab;sonaga ara
5. Tutvuge grammatikaseletusega ja tc5lkigesc5nad.
Ohendtegusona osana valjendab ora
I tegevuse tulemuslikkust voi lopetatust, naiteks Mo soon pudru ora.
I eemaldumist, voorandumist, naiteks Mo viskasin pudru ora.
I puudumist, keeldumist, naiteks Mo ut/en pudrust ora, oitah!
Tolkige.
viskama ara viskama
jooma ara jaama
tiititama ara ttititama
seletama ara seletama
minema ara minema
kaatama ara kaatama
eksima ara eksima

8 GRAM MAT I KA
Ohendtegusonad ab;sonaga
6. Tc5mmakeuhendtegusc5nale joon alia. J:ilgigeja vc5rrelge sc5najarge.
A I. Viska see paber ara.
2. Ma viskasin selle paberi ara.
3. Ma Glen selle paberi ara visanud.
4. See paber an ara visatud.
5. Ma tahan selle paberi ara visata.
6. See paber visatakse ara.
B I. See jutt ttititab mind ara.
2. See jutt ttititas mind ara.
3. SEt,ejutt an mind ara tlitidanud.
ara
Ara viska seda paberit ara.
Ma ei visanud seda paberit ara.
Ma ei ale seda paberit ara visanud.
See paber ei ale ara visatud.
Ma ei taha seda paberit ara visata.
Seda paberit ei visata ara.
See jutt ei ttitita mind ara.
See jutt ei tlitidanud mind ara.
See jutt ei ale mind ara ttitidanud.

57
Kuuesteema

Ohendtegusonad ab;sonaga ara

7. Kirjutage
igale punktiirile sobiv sona ulesandest nr 5. Moodustage lauseid ulesande nr 6 naidislauseteA ja B jargi.

A ara jooma ................................... ...................................

see vesi see vana ajaleht see avaldus
see kohv see kleepuv nats minD kart
see vein see kuulutus soovituskiri

B . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ................................... ...................................
see lobisemine vooras linn viimane tOokoht
see virisemine suur maja tUutu koosolek
see rumalus see park igav pidu

8GRAMM I A
Ohendtegusonad ab;sonaga ara
B. Moodustage dialooge etteantud mud elite jargi, kasutades ulesande nr 7 sonu.

I. - Kas seepaber on ara visatud?

- jah, selle ara.
ta viskas
- Seda ei tohtinud ara visata!
2. - Kas sa DIed selle paberi ara visanud?
- Ei oleo
- Ma tahan selleara visata.
- See visatakse varsti nagunii ara.
3. - Ara kaota seda paberit ara!
- Ma kardan, et Glen selle juba ara kaotanud.
4. - Kas seejutt Dole sind kunagi f;1ratiiiidanud?
- Eile see tiiiitas mind toesti ara.

8 I
8

9. a) Taitke lungad.Kasutageulesande nr 5 sonu.

b) Midatoootsija valestitegi?Jutustage piltide pohjal.

I. Ta lobises liiga palju ja tiiiitas meid oma jutuga ara.

2. Ta ei joudnud oigeks ajaks kohale, sest ta maja peal .
3. Ta oli narvis ja kogu meie kohvi .
4. Ta ei joudnud enne intervjuud natsu .
5. Ta ' huvasti jatmata.
6. Ta ei suutnud meile , miks ta eelmisest kohast lahkus.
7. Ta sai aru, et on soovituskirja """""' .

.
58
 Kuuesteema

. J I ............... ,
10. range kirjatoootsija meelespea.Kasutageseejuures !

ka uhendtegus5nuulesandest nr 5. 1

'toootsija 1\\ee\eSpea

\ Ara tiiiita interVjueerijat oma lobiSemiSega lira!

<

1. Ara hili"e! I
3, Ara """"""""""""""""""""""""""""""""""""""""""",,"""""""",
4. jira I

5. j\ra ~......................................................................................
o.
r' ale enesekindel! I I

7. "., ""., """.' """.. """..' """..." """...'" """...'" """"...'" """"... """"...'" ,,' I

8. ""., "".., """, """.." """..' """..'" """"...' """"..." """"...' """"...'" """"..'

9. "",

10. ,

'"

59
Kuuesteema

. I
11 . Lugege labi CV naidis ja selle kohta kaivad kommentaarid. Analuusige kommentaare: miks tuleks CV-d
kirjutada just nii?
Curriculum vitae I.TrLikkigeoma CV valgele kvaliteetsele 2. Foto lisamine CV-le on soovitatav,
A4-formaadis paberile. aga ei ale kohustuslik

3. Nimi kirjutage trLiki- CURRICULUM

VITAE
tahtedega.

4. Kontaktandmed pea-
~ Nimi: PRIITPALM
vad olema need, mille Si.inniaeg:28. mai 1969
kaudu teid kiiresti katte Si.innikoht: Eesti, Tallinn
saab. Aadress: Ristiku 111, 13456 Tallinn
Telefon: kodus ~O)999 666,
5. Lisagekindlastika mobiil 050 00 000
elektronpostiaadress. E-post: priit@mail.ee
Perekond: abikaasa Piret, kaks poega (Peeter - 1994, Paul - 1999)
6. Haridustee esitage
kronoloogilisele vastu- Haridus
pidises ja~ekorras, S.t
viimati 16petatud 6ppe-
1987-1992 Tallinna Tehnikai.ilikool,toiduainete tehnoloogia
asutus esimesena, eel- 1977-1987 Tallinna 55. Keskkool,matemaatika eriklass
viimane teisena jne.
Taiendusope
7. Pange ki~aka taotleta- 1998 arvutikoolitus, Esko Koolitus, 10 t
va t66koha jaoks oluli- 1995 juhtimistreening, Juhtimisinstituut, 2 nadalat
sed taienduskursused.
1994 suhtlemistreening, psi.ihholoogiafirmaSelf II, 16 t
8. Kat66kohad esitage
Tookogemus
kronoloogiliselevastu-
pidisesja~ekorras. 1997- k.a. kohviku KolmPalmijuhataja
10 alluvat
Pange kirja firma nin::Ji,
aadress, firma tegevus- 1992-1997 hulgimi.ii.igifirmaAS RRKI,Sussi 77, Tallinn
ala, oma amet ameti- mi.ii.igisekretar
kohustused.
Lisainfo
9. Keeltest markige esi- Keeleoskus: eesti keel - emakeel
mesena emakeel,
inglise keel - valdan k6nes ja kirjas
seejarel teised keeled
vene keel - valdan k6nes ja kirjas
valdamise jarjekorras,
iga keele juurde lisage,
soome ja ukraina keel - suhtlustasandil
mil maaral te seda Arvutioskus: Word, Excel
keelt oskate (valdan Autojuhiluba: A,B,Ckategooria
k6nes, kirjas, suhtlus- Harrastused: matkamine
tasandil, loen vm). ~ Soovitajad:hr. KRISTJAN KULL(otsene i.ilemus),ASOPSidirektor
Tammetee 111, Tallinn, tel. 234 567
10. Arvutioskuse juures pr. KATRIN LILL (koostoopartner),00 AUTOjuhataja
range kirja program- Liiva 333, Tallinn, tel 890 098
mid, millega oskate
t66tada. Kaesolevaga kinnitan, et esitatud andmed on 6iged.
I1A
/f1!vtY\
I I. Harrastused annavad 22. novo 2000 IPriit Palmi
kandidaadi kohta
lisainfot

12. Vaga hea, kui teil on lisada paari soovitaja nimi koos nende ametikohtade ja I 3. CV 16petab kuupaev ja allkiri.
kontaktandmetega. Loomulikult peate olema eelnevalt soovitajaga kokku leppinud,
et ~a sellega nous on.

60
 -
Kuuesteema

ILUG IN
12. Lugege avaldust. Leidke kolm lauset, mis voiksid firmajuhi tahelepanu aratada.

Avaldus

CVvorm on usna kindlalt paika pandud, kuid avalduses on teil voimalus endale tahelepanu tommata ja enda vastu huvi
tekitada.Avalduses on soovitatav kasutada voimalikult palju aktiivse ja positiivse tahendusega sonu (/ooma, arendama,
edukas,kogenud,head tulemused jm).

AS Taldrik
juhataja Karin Kahvel
Liiva 3-7
Narva 55555

22, november 2000

avaldus

Soovin osaleda Teie firma poolt korraldatud toidun5ude mUUgiesindaja I. Kirjutage. et soovite
konkursil. antud tbbkohale
kandideerida.
Mulon toiduainete tehnoloogia alane k5rgharidus ning Glentootanud
viis aastat Eesti Uhes edukamas hulgimUUgifirmasmUUgisekretarina. 2. Iseloomustageluhidalt
oma kogemusi,oskusi
Praegu tootan perefirma toitlustusettev5tte juhina. Kuna meie firma on ja tugevaid kulgi.
kolmeaastaQa saavutanud turul kindla Dositsiooni ia too suiub ladusalt
3. Markigeara, mikste
tunnen vajadust uute vaUakutsete jarele. soovite tbbkohta'
Valdanvene, eesti ja inglise keelt, aru saan ka ukraina ja soome keelest. vahetada.

Glen v5itnud Mister Musklitiitli aastal1998.

, Mulon autojuhiload ja 4. Tooge valja mingi eriline
isiklik s5iduauto, mida saan kasutada ka too otstarbel. atraktiivne nuanss, mis
tekitab huvi teiega
Olen kindel, et minu tookogemused, suhtlemisoskus 'a lai tutvusrinQkond lahemalt raakida.
v5imaldavad mul anda oma panuse Teie firma arengusse.
5. Naidake,kuidasvoiksite
Meeldivalekoostoole lootes, firmalekasu tuua.
f
r
/; ~,.
f. .,"

~
'

/ Priit Palm/

Kontakt: tel 05 00 00 000, e-post: priit@mail.ee

:I

"I

61
n-
Kuuesteema

.L I
. I .............................
CVja avaldus
1 :3. Tutvuge tookuulutustega, valige neist uks ja kirjutage sellele kohale kandideerimiseks CV ja avaldus
(naidiste jargi Ulesannetes nr 11 ja 12).

AS Vile on valvesGsteemide projekteerimise ja paigaldamisega

tegelev 25 t66tajaga tirma. mulluse kaibega 10 mln krooni.

Seoses uute projektide kaivitamisega kaesoleval aastal votame t66le

OSTU-M 0 OCIJ U H I
keUe Glesandeks on firma hanketegevuse korraldamine ning
AS Vile uue mGGgistrateegia valjat66tamine.

..
EELDAME
head inglise ja vene keele oskust
PAKUME
.. huvitavat ja vaheldusrikast t66d

.
..
soovitavalt majanduslikku v6i tehnilist k6rgharidust
eelnevat ostu- v6i mGGgit66 kogemust
ettev6tlikkust ja head suhtlemisoskust
.. tulemustest s6ltuvat palka
ametiauto kasutamise v6imalust
taienduskoolitust Suurbritannias
arvuti kasutamise oskust
.autojuhilubade olemasolu

CV-clja avaldused saata hiljemalt 16. maiks 2000 aadressil Silla 222-333 Into tet. 555999

Reklaamifirma
Rahvusvahelisi bussiliine teenindav bussifirma
Jmede Aed VEEREVAD RATTAD
kuulutab valja konkursi
;Mt
~ ~
r~I~I~~GLtj ~ ~ @ ~u~
Tema p5hiOlesandeks on reisijate teenindamine
noorusliku hinge, rahvusvahelistel bussiliinidel.
sarava m6istuse,
sadeleva fantaasialennu,
hea varvitaju
Kandidaadilt ootame . korrektsust ja tapsust valismaalaste-
ga suhtlemise kogemust . tobkust . valmisolekut tbotada liikuva
.
ja keskmisest suurema graafiku alusel . eesti,saksajavenekeele oskust, teised keeled
energiahulgaga tulevad kasuks.
ning sinu jaoks pole voorad
majanduslik m6tlemine,
Info telefonil 6 666 666. CVja avaldus saata kuni 15. maini 2000
tahtaegadest kinnipidamine,
lojaalsus ja tiimitoo, Kase puiestee 11, ASVeerevadRattad, margusonaga "Reisisaatja"

siis lakita kiiresti

oma CVja avaldus
aadressil V61umae 8-88

.
62
 Kuuesteema

8 RAAKI M I N E
Kandidaatide valimine (ruhmatoo)
14. Teiltuleb hinnata eelmises
ulesandes koostatud CV-sid ja avaldusi. +
Valigesobivaim kandidaat.
Tema CV jatab suureparase / asjaliku mulje.
Kommenteerige CV-clja avaldust
Tema plussiks an .
punkthaaval.Kasutage raakides ka
Vaatamata tema vaikesele kagemusele eelistaksin ma teda.
korval olevaid valjendeid.
Tal ei ale killl , aga see-eest an .
Tal an karralik haridus / tbbkagemus / taiendus6pe illS.

-
Takistuseks v6ib saada tema puudulik .,... .
Ma kahtlen, kas ta selle tbbga taille tuleb, sest .
Tal ei ale ju ega , .
Muidu an k6ik vaga hea, aga .
Siit tuleb valja, et ta ei "'" .
Olgugi et ta , ei ale .

8RAAKIMINE

Toointervjuu (rollimCing)
15. Pange kirja kusimused, mida toointervjuul kusida.Viige labi toointervjuu ja valige valja sobivaim kandidaat.

I. Millega te olete varem tegelenud?

2. ........................................................................................................................................................................
3. ........................................................................................................................................................................
4. ........................................................................................................................................................................
5. ,..........................................
6. ,.................................................................................................................................................

8KUULAMINE ..............................
16. Kuulakelinti (tekst nr 14).Te kuulete toointervjuud. Pange kirja kandidaadiplussidja miinused.
PLUSSID MIINUSED

.................................................................................. ..................................................................................
. . . . . . .. . .. . . . . .. . .. . . . . .. . .. . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . ... . . .. . . . .. . . . .. . . . ..................................................................................
.................................................................................. ..................................................................................
.................................................................................. ..................................................................................

..
63
Kuuesteema

. KI RJ UTAM I NE
Positiivne ja negatiivne vastuskiri
8

1 7. a) Kirjutage oma rGhmas parimaks osutunud kandidaadile kiri, kus teatate talle tema voidust.
b) Kirjutage viisakas araGtlev kiri kahele Glejaanud kandidaadile.
Naidis.

11. juuni 2000 11. juuni 2000

Lugupeetud ................... Lugupeetud ...................

Meilon hea meel teatada, et Te Uibisite edukalt Taname Teid mUUgisekretarikonkursil osalemise
konkursija olete v5etud toole mUUgisekretari eest. Konkursist v5ttis osa kolmkUmmendinimest.
kohale neljakuulise katseajaga. Ootame Teid Kahjuks ei osutunud Teie seekord valituks. Soovime
toolepingut s5lmima 22. 06. kell14.00 Viili 7-88. Teile edu edaspidiseks.

Lu9upidamisega, Lugupidamisega,

/Karin Kahvelj
-k~ .
/Kann Ka hvel/
~~
ASTaldrikjuhataja ASTaldrikjuhataja

8S0NAVARA
1 B. Tolkige.
andme/d, -te, -id liiga tegema, teha, teen liiga kelle/e? teesklema, teeselda, teesklen
eeldus, -e, -t, -i lobise/ma, -cia, -n totter, totra, totrat, totraid
enesestm6istetav, -a, -at, -aid lollVkindel, -kindla, -kindlat, tulemus, -e, -t, -i
hais, -u, -u, -e -kindlaid tunnusta/ma, -cia, -n kedo? mido?
hajameellne, -se, -set, -seid mainVma, -cia, -n ummik, -u, -ut, -Did
higi, -, - meelita/ma, -cia, -n kedo? vaevu
hoidu/ma, -cia, -n millest? mulje, -, -t, -id virise/ma, -cia, -n
jareldus, -e, -t, -i ots/tarve, -tarbe, -tarvet, -tarbeid voldik, -u, -ut, -Did
kehtVma, -cia, -n piisa/ma, -ta, -b mil/est? vagisi
kurssi viima, viia, viin kurssi puudus, -e, -t, -i arrita/ma, -cia, -n kedo? millego?
kaive, kaibe, kaivet, kaibeid rahulda/ma, -cia, -n kedo? mido? Uldjoontes
kaivita/ma, -cia, -n r6huta/ma, -cia, -n mido?
ladus, -a, -at, -aid suudista/ma, -cia, -n kedo?

.
64
 Kuuesteema
-
Sonade meeldejatmine (paaristoo)
1 g. PaarilineA,lugegeette 12 sona omal valikul.PaarilineB,kirjutageneed sonad OIes.Siiskontrollige,kas kir~
jutasite oigesti.Vahetage osad.

parane-liitsonad
20. Moodustage liitsonu ja koostage nendega lauseid t66otsimise teemal.

siinni sunniparane
oma ~ \ ............................................................. sala
ime
~ parane :::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
/'
lava parane ............................................................. .............................................................
/
.-/'

/ suure
meele ............................................................. kesk .............................................................

ng-liitelised nimisonad
21. Moodustage ng-liitelisi nimisonu. Tolkige.
leppima, lepin leping
tootffia ............................................................... olema ...............................................................

lugema ............................................................... treenima ...............................................................

istuma ............................................................... tatoveerima ...............................................................

k-liitelised nimisonad
22. Moodustage k-liitelisi nimisonu.Tolkige.
tulema tulek tile jaama ulejaak
minema ............................................................... maha panema .............................................................
valima ............................................................... kokku tulema .............................................................
voltima """""""""""""""""""""""""""......... ara minema .............................................................

Vajame aknapesijaid. Cotame Hea teenimisvoimalus kodu. Valga pohikool kuulutat

8KEELEKESKKOND
23. Tutvuge kahe nadala jooksul
t66kuulutustega kohalikus ajalehes.
Tehkekokkuvote.
. Mi5firmad t66tajaid
. Mis5uguseidt66kohti pakutakse?
t06le sportlikke noormehi lepin-
gulistele toodele. Viiljaope
o"pakkumisL
kohapeal. Tasu vastavalt t06le.
Rlia 128, Tartu, tal. 07/380 133.
[(ogem.kut- 00 Kyyrix
,apidaja. sus. Autojuhlle kallurpoolhaagisel.
~ 70 484.
Noutav t06kogemus.
Tel. 056/649 348,056/53864.
IIJujana.
Voetakse t06le Tartusse auto-
plekksepp. Tel. 050/50 025.
Votame toole autoveotrellerl
otsivad?
loglt66.
juhi. CV tuua Ropka Autopoodi
Tartu, Teguri 30 28. IVks. Info
tal. 050/15 598.
postitusprogramml "Home
Mailer" abi!. Too lihtne
(Ombrikute tiiitmine), tutu u.
1250 kr/niidal. Info saamiseks
saata margistatud topeltOmbrik
oma aadressiga. PK 4359,
10511 Tallinn.
Kogemustega omblejatele.
Tel. 07/366 127,051/51
Kokale Viirskas (suvehooa-
jaks). Tel. 079/64 351,
056/153280.
konkursi matemaatika-,
ingllse keele, kehallse
fuse, Inlmeseopetuse,
salnete, ajalooopetaja
ameUkohtade taitmisek
2001/2002. 6.a Pslihho
ametikoha tiiitmiseks.
Eeldame: erialast etteva
408. ja pedagoogilist haridm
Pakume: korterit, meeld
uuendusmeelset kollekt
Avaldus koos CVga esit

Konsultandlle. Valjaope.
Tel. 07/484 490, 056/490 554.
Valga pohit<ool, Kupe~a
10, Valga 68207.
Tel. 076/79481.
. Missugusteomadustega inimesi otsitakse? " 10-14 E-post: kool@valgapk.e
Resteran vajab kogemustega KOttepindude tlikeldajale
. Kasteie sooviksite manel konkursil osale{JaL- baarmen-kelnerlt ja noudepe- Optikasalong votab too!
oma mootorsaega.
Soomes (40 silat. Tel. 052/90 982. Tel. 07/415 457. mlilija. CV (soov. fotO9'
IIsibjuuni 27. IV RuUtli 1, Tartu, pr
FIEle san. tehnik, sisevi- Llsatoo. Viillaope. KI. 9-11 Opticus.
ay-pairi.
5.7 ia 9 a. imistlus ja katusetood. tel. 07/451 248.
Tel. 07/403 265, 050/36493. Alkoholikauplus v6tab to
".keliiinen. Haage suurtalu votab toole naismliuja. CV saata Vi
. 1<.1,1
3, 04430
Juhile keGs autoga (Uma ten- tookogemusega llipsja ja 7, Tartu.
dita,7tja20t). farmlmehaaniku. Elamispind
148 voi olemas. Tel. 07/418546 hom- Firma votab toole juurdo
Tel. 051/930 226.
mikupoolikuti. soskustega nalste ker~
pair), Tartu. Vajatakse juuksurit. vaste riitsepa. CV saat
Tel. 055/34 209. Konguta vallavalitsus votab Jalaka 62, 51013 Tartu.
I 1',7/451 545.
toole kogemustega malandus- lipp@tameo.netLee Fak
'24219. Keevitajale. Tel. 050/91 322. nounlku, kelle ulesandeks on 07/362465.
Draakoni hotellikompleksis ehitus-, majandus- ja keskkon-
,l7{488 568. navaldkond. Tel. 07/459 666. 65
pakutakse toOd kelner-baar-
)7:343 774. manila (noutav voorkeelte Kanepi gumnaasium vajab sI.
" 07'~S1 471> oskus). ettekandjale (noutav 2001/2002. oa. matAmaatika-
co
E
Q)
Q) ,

(J)
Q)
E
Cl)
01-' Kinnisvara
.-
Q)
(J) 8L G IN
Koduotsimisekarid (valikvastusegakusimustelevastamine)

8 A I IN
Elukohad (paaristbb)
Korteri ost ja muuk (rollimang)

8KU L I
Elukohad ja kolimine (piltide jarjestamine)

8 I J IU
Elukoha kirjeldamine

8 I
Kohakaanete kordamine
des-vorm

8 NA A
liitomaduss6nad
Teonimed
kond-liiteliseds6nad
S6nauhendid s6naga ojomo

8 L
Telefonik6ne korterimuugikuulutuse peale

.
 seitsmesteema

Sissejuhatav iilesanne
.
1 Vaadakepilte. Mis te arvate, kes nendes majades elavad? Missuguses te ise sooviksite elada? Pohjendage.

. L I .............................
2. Vaadakeveel kord eelmise ulesande pilte ja kuulake linti (tekst nr J5). Inimene,kes raagib,on mones neist
majadestelanud. Markige:
a)piltidelenumbrid kolimisejarjekorras,
b) eraldilehelekolimise aastaja p6hjused.

67
seitsmes
teema

. I A
. I IN
Kohakaanete kordamine. E.lukohad (paaristoo)
3. Kusitlege kaaslast. Markige ules k6ik tema elukohad naidise jargi.

Milia' Koht, kust kolis

Korter; vo; Koht, kuhu kolis
Korter; vo;
Kolim;se pohjus
maja tulip maja tulip
Tartust Tallinnasse viiekorruselisse vanemad suunati
1970. a Tiihtvere linnaosast eramajast Mustamiiele mafia, neljatoalisse Tallinnasse tddle
korterisse

.
4.
I J IN .............................
Kas te olete kunagi korterit ostnud v6i vahetanud? Mis on teie arvates selle juures k6ige raskem? Pange kirja
kolm probleemi.

a) ..............................................................................................................................................
b) ..............................................................................................................................................
c) ..............................................................................................................................................

.L I
5. jargmises artiklisantakse n6u inimestele, kellel on paevakorrasuue
kodu muretsemine. Lugegeteksti ja leidke n6uanded, mis kaivadeelmises
ulesandes kirjapandud probleemide kohta.

Koduotsimise
karid kinnisvara-
Unistada uuest kodust on toeliselt Raha poolt tunnustatud
ponev. Aga kui reil pole jaksu osta Enamasti votab inimene korteri buroo.
uhiuut korterit voi maja superko- ostmiseks pangalaenu. Et laenu
has, siis olete sunnitud varsti maa saada, selleks peab tulevasel ostial Kust saada infot sobiva
peale tagasi tulema. olema korralik palganumber ja
korteri kohta? .

mUd kortereid tuleb tikutulega oma rahakotis 30-40 protsenti kor- Voimalused.
otsida. Ja kohe kerkivad teie ette teri hinnast. pangalaenuga korterit I. Soprade voi tuttavate kaest.
mitmed praktilised kusimused. ostes hindab selle enne ara panga Mugav, kuid harv juhus.
.

68

2. Kinnisvarabtiroode kaudu. Siin-
juures tuleb arvestada, et vaga
suur vahe on asjatundlikel btiroo-
del ja vahetuntud firmadel, raaki-
mata m5nest kahtlasest tiksik-
maaklerislo
Plussid. Paberite kordaajamisel on
vihem v5imalusi vigu teha v5i
petta saada. Suheldes btirokraati-
dega teeb maakler ara suurema
osa ttititust toast. Maaklerit on
kindlasti vaja, kui ostu-mtitigiga
kaasneb probleeme: naiteks voli-
tusega mtitijad, lepinguga titir-
nikud, kui mtitija soovib veel
m5nda aega korteris elada YIDS.
Miinused. K5ik see maksab.Vahel
ei soovi maakler mitre ostial aida-
ta, vaid talle midagi pahe maarida.
Kuite ei otsi just miljonilist korte-
fit, olete maaklerile suhteliselt
ttihine taoots. .Arge lootkegi, et ta
helistab teile iga paev uutest huvi-
tavatestpakkumistest.
3. Kuulutuslehtedest ja paevaleh-
tede kuulutusrubriikidest. Kuldne
Bars ilmub kaks korda nadalas,
Soovkolm korda. Dldise arvamuse
kohaselt on Soovis vaiksem valik,
kuid rohkem odavaid pakkumisi.
4. Interneti kinnisvaralehektiljello
Plussid. Mugavus, m5nikord on
seal ka fotod.
Miinused. Vananenud v5i puudu-
lik leave.
Eestison veel suhteliselt vahe levi-
nud komme panna majja v5i piir-
8LUGEMINE
6. Valigeteksti "Koduotsimise karid" p5hjal 5ige lausel5pp.
I.Head korterit on a) vagaraske leida, b) vaga kerge leida,c) v5imatu leida.
2. Pangalaenuga korterit ostes a) laske korter ara hinnata, b) arge laske korterit ara hinnata, c) oelge hindamisest ara.
3. Maaklerid a) on k5ikidest klientidest aarmiselt huvitatud, b) on eelk5ige huvitatud rikastest klientidest,
c) ei ale klientidestuldse huvitatud.
4.Enamasti on muugiks pakutavad korterid
5.Kuimuuja korterit kiidab, siis a) ta tahab sellestruttu lahtisaada, b) on korter tegelikultkehv,
c) ta tahab hindaules kruvida.
konda, millest ollakse huvitatud,
tiles kuulutus: ostan teie majas
(kandis) korteri.
Asukoht
Kui leiate andmete p5hjal sobiva
korteri, tasub k5igepealt valja
uurida tap ne aadress. Kasulik on
jalutada maja timbruses piStil ringi.
V5ite avastada meeldiva pargi v5i
vastupidi, leida nurga tagant p51e-
nud majast asotsiaalide pesapaiga.
V5ib juhtuda, et parast maja asu-
koha tuvastamist ei huvita korter
teid enam sootuks.
Korteri seisukord
Kui majatimbrus ja maja ise on
vastuv5etavad, peab minema kor-
refit vaatama. Valmistuge selleks,
et kolmveerand vaadatud korte-
ritest tunduvad masendavad. Teie
meelest korralik remont v5ib
erineda 180 kraadi sellest, mida
peavad silmas maakler ja mtitija.
Te v5ite eest leida vannitube, kus
asuvad ainult toruotsad, aknaid,
mis on kaetud vineeriga, ja katki-
loodud vaheuksi. Huvipakkuvad
korterid tuleks uuesti tile vaadata
koos ehitusala asjatundjaga. Tema
oskab oelda, kas seal on midagi
nii kehva, mis ostu takistab v5i
selle vaga kulukaks teeb. Teie v5i-
te ktill vaimustuda k5rgetest lage-
dest, aga jatta markamata, et need
hakkavad viletsa katuse t5ttu kohe
labi laskma. Samas ei tohiks
ennast korteri seisukorrast hirmu-
a) heas seisukorras,b) keskmisesseisukorras,c) kehvasseisukorras.
seitsmesteema
tada lasta, vaid suuta naha secta,
mida korterist teha annab. Koge-
mused naitavad, et mida rohkem
mtitija korterit kiidab, secta vilet-
saID on tegelikkus. Head korterit
pole vaja tilistada.
Ostjad jagunevad laias laastus
kaheks: suurem osa eelistab oda-
vamat korrast ara korterit, et see
siis oma maitse jargi korda teha.
Dlejaanud ei viitsi remondi ja
timberehitusega vaeva naha. H5i-
vatud inimesele on korralikult ja
maitsekalt remonditud korter
soodne oslo
Hind ja tingimused
Hind v5ib k5ikuda. Tihti mtitib
sama korterit mitu mtitijat ja hin-
navahe v5ib olla tisna suur. Igal
juhul tasub tingida. Ktimme prot-
senti hinnast alla ktisida on igati
normaalne. Kindlasti peaks mtitija
enne ostu-mtitigilepingu s5lmimist
tooma kinnitused, et k5ik titiri-,
elektri-, telefoni-, gaasi- ja muud
arved on makstud ning et k5ik
elanikud on korterist valja kirju-
tatud. Isegi kui mtitija tundub aar-
miselt usaldusvaarne v5i on tun-
tud inimene, ei maksa mingil juhul
jaada lootma lema aususele v5i
hoolikusele: k5ik eritingimused
tuleb kinnitada notari juures.
Teele Tiituse jargi,
Eesti Noine /999 nr /1
D
D
D
D
D
69
seitsmes
teema

.
des-vorm
7. Tutvuge grammatikaseletusega.
. des-vorm moodustatakse da-tegevusnimest (-to> -tes; -do> -des; -0 > -es). naiteks oodo/to-oodo/tes, voielldo-
voiel/des, juu/o-juu/es,
. des-lauselUhend valjendab pohitegevusega samaaegselt toimuvat teist tegevust, naiteks Si3pro oodates
luges to ojolehte,
. Kui des-vorm on lauseluhendi lopus, siis koma ei panda, naiteks Uut elukohto otsides tuleb poiju ringi voodoto,
. Kui des-vorm asub lause alguses, siis eraldatakse lauseluhend komaga, naiteks Otsidesuut elukohto,tuleb
poiju ringi voodoto,

Moodustage jargmistest sonadest des-vormid ja ruhmitage need. Vaadake ka grammatikalisa nr 18.

. olema . minema . siSlmima . ostma . lugema . kordama . tooma . t66tama . vaatama . tegema . hindama
. nagema . maksma . lootma . tingima . viSrdlema . tulema . utlema

-tes -des -es

ostes solmides DUes

. I
des-vorm
B. Pangelunka sobiv sona des-vermis. Kasutage sonu eelmisest tabelist.
I, Ausalt Deldes on korteri ostmine uks sum etteviStmine,

2, Seda kuulutust , , tundsin kohe, et see on sobiv variant

3. Ise remonti saate just sellise korteri, nagu soovite,

4, Korterit vaatama """""""""""""""',"""" viStke kaasa asjatundja,

5, Pakkumisi .., , pidage peale hinna silmas ka korteri seisukorda,

6, Lepingut ,.., olge aarmiselt tihelepanelik

. I
des-vorm
9. Kirjutage laused umber, nii et mote jaaks samaks. Paksult trukitud tegusona kirjutage des-vermis.
I, Kui te unistate uuest korterist, arge unustage oma rahalisi viSimalusi.
Uuest korterist unistades iirge unustage oma rahalisi voimalusi,
v6i
Unistades uuest korterist, iirge unustage oma rahalisi voimalusi,
2, Kui te jalutate maja lahiumbruses, panete kindlasti tahele uht-teist huvitavat
"""""""""""""""..""""""".."""""""""""""""""""""..""""""""",""""""",..""".."".."""""""""""""""'..",,,..,
.
70
 seitsmesteema

3. Samal ajal kui ootate maakleri pakkumisi, arge istuge ka ise, kaed nlpes.
.

4. Kui te suhtlete ametnikega, on kogenud maaklerist sour abi.

.

5. Kui te loete pidevalt kinnisvarapakkumisi, voite ka ise sobiva variandi leida.

.

6. Kui te lahete korterit tile vaatama, votke kindlasti kaasa ehitusala asjatundja.
.

7. Kui te tingite, voite saada korteri umbes 10% esialgsest hinnast odavamalt.
.

8. Kui te sohnite ostu-mtitigilepingut, sits olge vaga tahelepanelik ja isegi pisut umbusklik.
.

. I See 011haruldaselt soodne voimalus, sest ... .

Korteri ost ja muuk (rollimiing)
10. Ostia, vaadake toolehte nr
MiH.ijaA, vaadake toolehte
MiH.ijaB,vaadake toolehte
MiH.ijaC, vaadake toolehte
Kasutageka k6rval olevaid valjendeid.
Teil on toesti. vedanud, et ... .
Sellist pakkumist te mltjalt ei leia, isegi kui ... .
3.
Mitu.;kliellti on selle Vasto huvi ttindnud, aga ... .
nr 11.
peate kiiresti otsustama,ffiuidu .... .
nr 20.
nr 28. Kas seal ikka on ...?
Ega seal ei ale ...?
Aga mis sits saab, kui ...?
Ma ka teiste pakkumistega ja sits ... .
Ma Glen kahevahel, kas ... .
Ma motlen jarele ja ...

. .............................
Elukoha kirjeldamine
11 . Kirjutage oma praegust elukohta tutvustav tekst. jargige skeemi.
(, I.Pangekirjaoma elukohapositiivsedkuljed.
(, 2. Pange kirja oma elukoha negatiivsed kuljed.
3.M6elge,kuidas saab negatiivseid kulgi pehmendada voi isegi teatud motles positiivsena naidata.
a) Karter asub esimesel korrusel ja see teeb eriti mugavaks m66bli transportimise. Samuti pole vaja muretseda
alumiste naabrite hairimise parast.

( b) Trepikada ei ale lukustatud) aga see-eest on korteril metalluks.

4. M6elge,mis jarjekorras plussid ja miinused esitada. Soovitatav on alustada positiivsega, teksti keskel mainida muuseas ka

( negatiivsemaid asju ja lapetada jalle positiivselt.

(5. Kirjutagetekst valmis.

6. Lugegetekst veel kord ule ja jalgige, et .
a) ei oleks liigapalju sanakordusi, asendage need sunonuumidega;
b) ei oleks liigapalju tavalisi sanu, asendage need huvitavamatega;
c) ei oleks kasutatud ainult lihtlauseid, muutke maned neist liitlauseteks.

71
seitsmesteema

.
12. T6lkige.
asjatundlik,-u, -ku, -ke labi laskma, lasta, lasen labi trepi/koda, -koja, -koda, -kodasid
avasta/ma, -da, -n masendav, -a, -at, -aid tuvasta/ma, -da, -n
enamasti piir/kond, -konna, -konda, -kondi tlihi/ne, -se, -st, -seid
haldama, hallata, haldan mido? plaat, plaadi, plaati, pia ate tliutu, -, -t, -id
h5ivatud puit, puidu, puitu uhi/uus, -Due, -UDr, -uusi
ilmu/ma, -da, -n samas usaldusvaar/ne, -se, -set, -seid
kaasne/ma, -da, -n mil/ego? see-eest vaeva nagema, naha, naen vaeva
kahtla/ne, -se, -st, -seid seisu/kord, -korra, -korda, -kordi vaimustu/ma, -da, -n kellest? millest?
kari, -, -, sid soojuss5lm, -e, -e, -i vastupidi
kehv, -a, -a, -i sootuks vastuv5etav, -a, -at, -aid
kerki/ma, -da, -n suhteliselt vilets, -a, -at, -aid
kiitma, kiita, kiidan kedo? mido? sundi/ma, -da, sunnin kedo? volitus, -e, -t, -i
korda ajama, ajada, ajan korda takista/ma, -da, -n kedo? mido? aarmiselt
krohvi/ma, -da, -n tellis, -e, -t, -eid ulejaanud
kuluka/s, -, -t, -id teras, -e, -t umbrus, -e, -t
k5iku/ma, -da, k5igun tingi/ma, -da, -n
liist, -u, -u, -e toru, -, -, -sid

Sonade meeldejatmine
13. Kusigeja vastake. Igas kusimuses ja vastuses peab kasutama uht uut s6na. S6nu korrata ei tohi.

Liitomadussonad
14. Moodustage uusi s6nu.T6Ikige.

m;tu? m;ssugune?
kaks tuba kahetoaline
neli korrust ........................................................................................................................

viis liiget ........................................................................................................................

kaksteist aastat kaheteistaastane
kuuskummend ruutmeetrit ........................................................................................................................
sada krooni ........................................................................................................................

poolteist meetrit ........................................................................................................................

paarkummend kilomeetrit ........................................................................................................................

viisteist kilo ........................................................................................................................

seitse paeva ........................................................................................................................

kuus tundi ........................................................................................................................
kakskummend kaks tuba kahekumne kahe toaline
kuuskLimmend seitse ruutmeetrit kuuekumne seitsme ruutmeetrine
sada viis krooni ........................................................................................................................

kakssada viiskummend grammi ........................................................................................................................

72
 seitsmesteema

Teonimed
15. Moodustage mine-liitelisi sonu. Tolkige.
ostma ostmine tile vaatama iilevaatamine
valima ............................................................ alIa kirjutama ............................................................
solmima ............................................................

kond-liitelised nimisonad
16. Moodustage sonu, kasutades kond-liidet.Tolkige. Usage ise kolm sona.
piir Piirkond kLimme .......................................................................
selts ....................................................................... sada .......................................................................
ohk ....................................................................... saatma saatkond
poly ....................................................................... inimene .......................................................................
ring ....................................................................... .......................................................................................
vald ....................................................................... .......................................................................................
era ....................................................................... .......................................................................................

Sonaiihendid sonaga ajama

17. Kirjutage iga sonaga Uks lause.

~::~ '\ ~~~ .~~~~~~~.~.~~~~.

~~~~~~.~~~.~~.~.~~.~::.~~~~:.' ...............

vlhale
~
~
h~llUkS,--~
=
.
aJama
................................................................................................................................................
................................................................................................................................................

::"1"
asja
ara uu,,' uu",',
................................................................................................................................................

Viiljendid
1 B. leidke sUnonUUmsetevaljendite paarid.
I) olin sunnitud maa peale tagasi tulema ~ a) tuli reaalsusega arvestada
2) tuleb tikutulega otsida b) Uldjoontes
3) tahab pahe maarida c) on vaga raske leida
4) laias laastus d) liritab igati lahti saada

.
19. Ostke ajaleht,kus on korterimUUgikuulutusi.

'Valigekuulutus, helistage antud numbril ning

kusigetapsemat infot.
. Esitagevahemalt viis kusimust. ...
. Vastusedmarkige luhidalt ules.
. Raakigekuuldust jargmises eesti keele tunnis teistele.
~
I'

(U
E
Q)
Q)
+-'
Cl)
(U
Cl)
:::!::.
Q)
wC:. lemmikloomad
(U
I :::!::. 8LUGEMINE
!
i Ideaalne koduloom? (tekstil6ikude hindamine)
Kasteie sobite loomapidajaks? (testi taitmine)
Alia Petrova pehme koerakasvatuse p6him6tted (Iausete uhendamine)

8RAAKIMINE
Kasteie sobite loomapidajaks? (arutelu)
Konfiikt (rollimang)

8KU L MIN
Probleemkoeraga(sundmustekaiguulesmarkimine)

8KIRJUTAMINE
Juhtunu kirjeldamine

8 GRAM MAT I KA
Kohatagas6nade vormide kordamine
Uhendtegus6nad

8SQNAVARA
looma kehaosad
liitomaduss6nad

8KEELEKESKKOND
lemmikloomade pidamine

. .
 KaneKsasteema

Sissejuhatav iilesanne
.
1 a) Kuidasreageerite, kui naete tuttava pool mend sellist lemmiklooma? Kasutage piltide all olevaid valjendeid.
b) Missuguneneist ei sobi mingil juhul koduloomaks? Pehjendage.

..
I
.... L~ ~-
-. -- -
III .
.
I

~~ --------

J.. '- __4

-----

I
""""':'

-'--.i

Oi, kui armas! Tohoh, kes see siis on? Uih, kui ~~tik! r
'1~ ~<i("~'
Issand, kui rfJlrfri<J! Ahaa, reil on uus koduloom! Vuih, kui outlne! r
/}fep3/1.-q c.,
- Ohoo, kui huvitav! Noh, te olete siis ka looma votnud. Issand, kui jale!
I Ennae,kui originaalne! Oi, kui kohutav!

75
KaheKsasteema

. I .............................
2. Kujutage ette, et teil on koduloomaks 16vikutsikas.range kirja kaks 16vipidamise plussi ja kaks miinust.
+ ..........................................................................................................................................
+..........................................................................................................................................
- ..........................................................................................................................................
- ..........................................................................................................................................

.l
3. Lugege teksti ja leidke 16vipidamise head ja
halvad kuljed. Margistage nummerdatud 16igud
vastavalt plussi v6i miinusega. Kommenteerige.

Ideaalne
koduloo
Teotsite ideoolsetkoduloomo?Voib-ollo I. Pargi lemmikloomade osakonna 2. Lavid on ~~iRud 100-
nu, (/:'VI'<'?,(,
"'4'&?

sobiks teile /ovikutsikos Ndiyo, kellel on &:,(lilerh\Vahil Sonia Freemanil on mad, kes tahavad perekonnas
suured pruunid si/mod )0 c.i~~pd7h~"'lavikutsikaga va~ih:j~:enud eriti (elada, See aga tahendab, et Ndiyot
iseloom? Nime on lovikutsu soonud sabralikud strh~~c'f:"'i'Ta on ~r~~h7 ei saa ka ooseks uksi jatta, Neli
suohii/ikeelest, nimelt tdhendob "ndiyo" parane1'(~sl~e, aga vaga ~t~~""" hooldajat - Soni,~ nende hulgas -
suohii/i kee/es 'joh". Voikese/e /oyikut- netu," raagib 26-aastane Sonia, viivad ta ~1t'~da oma koju,
I?4?OH""b~'-1
siko/e Ndiyo/e mee/dib tohututt uus kodu "Talle meeldib paeval koos minu- "Tal tuleb pidevalt silma peal hoi-
soforiPorgis.Kui olJR koigest neijokuune, ga mooda parki kaia, aga prQP- da, Teda saab omapead jatta ainult
su emo on sind ~~ij;r;zudjosinu poevod
"" . '
leemid tekivad sellest, et ta
' , '
~Jili '
selleks ajaks, kui ta magab, kuid
.. Ilk /,w)-<-£,r: CtJvNf,c... {I.('W I/o {t,Vi 2. ~~
moo duvod koltseo I0 Iemml k/ oomo de nma smna, k u h u po 1e vaja, Me11 paeva 1 teeD ta amult paantunm-
osokonnos
.. ning
-, ood keskkOttego. mo)os,
. on' siin
()~Ql igasu?cuseid
' loomi - poni-
' ~':/!""! "-+-'11;;,, ' '
seid uinakuid, '
Meie too on raske,"
SIlS pe.9-d opplmo e Iomo Inlmeste Sl,d eesle1 d , k 1tS1ja 1aamaS1 d nmg 0 hk a b name,
f) f'bri;be1 Voike Ndiyo sOndis iuu/i lopus .
talle meeldib nendega mangida,
£4fLA>I"'l.d"/~knt!{jj;~,,4,,c. ~)l. tflt(;~,q.~"" IJ<Hnw,~
Porodiisikoitse% r ta kanade.., 3. Ndiyo jumaldab teleka vaata-
.. . ~p~s. Kui tero,o
.,..p/t'hle- ~mo rvo~I0-/,{k,,\~'fb
!/?{(5t:q°'? Onnetuseks jumaldab,
h~~
nil temo k UI k 0 u/eJoonud pesol<onno vantseqllst, p raegu jata b ta vee 1 ja- mist, "Me laseme tal vaadata kaike,
hO/gas,oli se/ge, et inimesed peovod to rele, kui ma talle "Lapeta!" huuan, mis talle meeldib, aga kaige roh-
O/eskosvotomo, ning to viidisoforiporki, aga mol on tunn~ '" 4 et aige pea kern huvitavad teda loodussaated,
' "'~ Tb_u vv o
A:11:>'," iL ~
k us persona1I1 on rohkem oego temo puualb ta mane k ana k mm, Kui pi;a~sti loodussaateid ei rule,
~-,(,,~
eest hoo/itsemiseks. ajab~ ka igasugune mUD meele-
..

76
 KaheKsasteema

P4?gt,.t~
lahutus"asja ara. Ta v6ib tundide joob ara 450 grammi erikoostisega kutsikas v6ib aga lastele ka ~i;~tI""/i ?
kaIT'P!ey;ci~ silmad teleka- piima. Kui ta soogiaegade vahepeal nahka ajada, kui ta ne id jar:&fh~1<.ad~ .

hf"u:;q f'~ t!rif.

ekraanile suunatud," jutustab Sonja. midagi hamba alIa saada tahab, ei hakkab. Tegelikult tahab ta ainult
(A,Of'rMb f~~) .
hakka ke,eEi talIesastu va'ldlema. niusi anda!
4. Kui19vipoissteleka vaatamisest "Kuita 5i~:~, saan selIest kohe
KAiililfucl;,
tft k«bC.(.
hakkab
.
ta mooda
..
maja on
sest ~ !£?/!.U.M4
aru, ~I" 1 Kohjukseijoo
p~kab ~is~? mLl s6rme ' ,
Ndiyo ofotiseks
'?cfl:<.-~
soforipor-
,
fuus1ma Ja 19a1e poole huppama. nakAtsema,1I raag1b Soma? "Tema I kl efomo, Kw to on$:ulloft vono telste
"Ta on mill kaks vannitoa vaipa keel on nagu marg liivapaber." fi5vidego toostutvumiseks, viiokse to
7
1A'??f1b/?1klo ,"
taiesti ribadeks narihud ning pat- "b togosi Porodiisi koitseofo porki, "Me
~jade vastu (}t~nneb
' ta .erilistfp~O6l~9:-;6.
I?D'1l{;-U ' tL41£- nu,t Oositi .tahab l6vipoeg
. il~6~;¥""ki5ik hokkome
" temo jorefe" hJhut~"'"
Kl'cO tf.«(~ffHO '

mala Soma voo d lS maga d a. n T a.11 e rooglb SOn/O, K0h tlemoto

'

~
hOld u, Ta ko tlej;! ne1 d JU saagma
li '

Igotsemo,
,,'V,k,/h<l Cv!4 lA~ 4b« 6 c..:m,CI(
ja asuD nende eest v6itlusse. meeldib end radial kerra t6mma- hokkob Ndiyofe temo uus kodu meef-
Ndiyo ei saa ise arugi, kui palju ,- ta," utleb Sonia. "Kui meie Ju- dimo, kuid kindlosti h~o puudust
j6udu talon. Nii et kui ta 1fl~V1 lianiga set ajal juba voodis oleme, ..( tundmo' :tdiiibi'iOtfh7Jtomisest,'7efr tolie
-. \,?~INc..?n{ . . h.P,r~ " '
mustab VO1 1\.lh1inistab, on se d a k Ul ta 11e um pea 1e tu 1e b , unta b ta mee fdIb auto 0k nost vOljl)voo
f d oto. J0
~~£<.,.9v\O-O.M
v/41Ct.t ' "'n~ urk ';..AA(; C<-4"(,
C..( ItMfJ,~ /~
igatahes tunCia." end meie vahele S'oKuW-da." muidugi on tal roske l1ol]uoo elomo ilmo
telekoto."

S. Viis korda paevas soob Ndiyo 7. Ndiyole meeldivad c,,/lapsed ja

~ y\.c1J.~"Q..t"! i'I- fek1 .. . l5.4UH.tf. -.
ara Slime taldriklltaie hakkliha
~
ja sumpaatla on vastastl k line. LOV1- PuhopoevolehtI8, november I995

eG I ("

eR
Uhendtegusonad
4. Lugegeintervjuud Soniaga. Lopetage laused, kasudlge sobivaid uhendtegusonu ulesande lopust. Kuidas kiiituk-
siteSoniaolukorras teie?

I,Kas te saate lovi kasvatamisega hakkama? Ega see kerge ei ale, aga ma ei kavatse nii lihtsalt alla anda.
' -.
, Utd as te suu d a t e 1ovlpoega k orra lik u ltt olta. p ans ras k e on
2K ' ~ ix:>0~L. ~/.e4-- '"

aga iSnnekstoetab linnavalitsus meid rahaliselt. M' ((' I(

3.Kas te olete voimeline teda hoolikalt valvama? Otse loomulikult, "'~"""'~I"'Cj./!::5..!.~~.4(..........
16vi viSit" vaga palju
. kurja teha. /fJ . L? 't:.. \
4E hm ~ T 1b b 1. L?,4(.<: . -?c Cc de'.- .
, ga ta tn11lleSl e ata. u e ette, ta armasta sa aja """"'j""""""""""""""""""""""""""""""""" Ja
siis sulIe hUpata. . ..
5. Kas t a t ee b k a pa h an d us.t ~ MUld Ug1, Ja m1tte va h e
. .. 1'(
/'/ ~
L(/ ~ /t:"q;vvr
~ j'.. / . .
:-2" asJu e1
j6ua kokku lugedagi.
6,Kas talon oma magamiskoht? On kulI, aga ta ei hooli selIest eriti, vaid uritab ikka meiega
ja meie voodisse trugida.
I( < ;:;
7, Mida te temaga teete, kui ta suureks saab? Kuigi lapsed !;..r2.0:f-:':::.~?? 1 , ,
et jatame ta endale, arYan, et see pole v6imalik.
8,Kas te soovitaksite votta endale koduloomaks lovi? Oi, ma ei saa teile otsekohe vastata! Ma reaD'

'(/4~f?!.'{~""7!jf{::!;;-::~..~~;;~fi, . ~~?1C..f oJoJUl-vJc<---ar/

. ligi hiilima
t<..oc(1<-/1.4
~v1.tq;r (/Jeu;;d«
.
./ieale kaima . ara l6hkuma. a1fll'andma. kaas~~ulema. lahti paasema
taille tulema
,ft/Z-d '
. ja~lIe;m5t~a .
.

<:, I
77
KaheKsasteema

. I
Uhendtegusonad
5. T5mmake i..ihendtegus5naiiIes kasvatama vormidele icon alla.V5rrelge lausete s5najarge.

I. Inimesed peavad 16vikutsu Liles kasvatama. 5. Kui nad on 16vikutsu Lileskasvatanud. sits viiakse ta teise parki,
2. Inimesed tahavad 16vikutsu Liles kasvatada. 6. L6vikutsu Lileskasvatamine v6tab palju aega.
3. Inimesed kasvatavad 16vikutsu Liles. 7. L6vi Liles kasvatanud inimene vaarib autasu.
4. Kes selle 16vikutsu Liles kasvatab? 8. Selles pargis Lileskasvatatud 16vikutsu saadetakse teise parki.

S5nastage kolm reeglit i..ihendtegus5na eri osade paiknemise kohta lauses.Vaadake ka grammatikalisa nr 20.
I. ..............................................................................................................................................................................
2. :......................................
3. ..............................................................................................................................................................................

. ()
6. Leidke si..inoni..ii..imsed
i..ihendtegus5nad. Moodustage nende ma- ja da-tegevusnimi ja kindla k5neviisi oleviku
ainsuseesimene pbbre.
1. jaJitama, jaJitada, jalitan taga ajama, taga ajada, ajan taga
2. haigestuma, haigestuda, haigestun ......................................................................................................................
3. paranema, paraneda, paraDeD ......................................................................................................................

4. taipama, taibata, taipan ......................................................................................................................

5. tabama, tabada, tab an ......................................................................................................................

6. hulgama, huljata, hulgan ......................................................................................................................

7. valjuma, valjuda, valjun ......................................................................................................................
8, sisenema, siseneda, sisenen ......................................................................................................................
9. lisama, lisada, lisan ......................................................................................................................
1O. lahkuma, lahkuda, lahkun ......................................................................................................................

.
.
Uhendtegusonad
7. Asendagepaksulttri..ikituds5na i..ihendtegus5naga.
V5rrelge kahte lauset.Kumbon ametlikum,kumb k5ne-
, keelsem? Vastake ki..isimustele. '

I. Millal Ndiyo siit pargist lahkub? Millal Ndiyo siit pargist ara laheb?
2. Kas Ndiyo on kunagi haigestunud? .....................................................................................................................
3. Miks Ndiyo ema pojad hiilgas? ..............................................................................................................................

4. Kas Ndiyo tohib pargi k6ikidesse osakondadesse siseneda? '..................................

5. Mida teeb Ndiyo perenaise lahkumise1? ".......................................................................
6. Kas Ndiyole antavale piimale on midagi lisatud? ................................................................................................

7. Mida teeb Ndiyo tabatud padjaga? .........................................................................................................................

8. Kas Ndiyo armastab lapsi jalitada? ........................................................................................................................
.
78
 KaneKsasteema

. GRAM MATI KA
Kohatagasonadekordamine (paaristoo)
8. KuidasNdiyo paeva jooksul teas liigub? Kirjutage iga 16vijuurde number uhest kaheteistkumneni. Paariline
peabkusimusiesitades 16viliikumised ara arvama, kasutades igas kusimuses tagas6na.

Kaslovi lesib diivani all? Kas fa huppab diivani all aknalaua peak? f'<-1~~ - /C0 n (/.-.911 )
Liikumisviisi
kirjeldamisekskasutage ka jargmisis6nu~« <p->rI
(A,W) ~~
. lama~. lesib. k6nnib . jookseb . huppab . ~onit . roomab . poeb . topib kipa / nina / ...

!l.t~1 l~A~'i({ I-c<:zLlr C<--~Fl t-i-i'r /-~ ~-

- --- - -------

I !, i

.~
~ "-'./ ,-
'~ s.,-
.
. ...
... .
...~
\
,
~.-;,,.-~ .
.
..
arf1 ')
! -- \
r'-
..
/
0
.CD R.e.r

79
KaneKsasteema

8L
8 u_.

Arutelu
9. Taitke test. Jutustagetesti tulemustest kaaslastele.

Kas teie sobite loomapidajaks?

Teil ei ale uhtegi kodulooma, aga on kindel soov endale m6ni lemmik muretseda. Enne poodi tormamist istuge korraks
maha ja m6elge hasti jarele, kas teil ikka on kullalt aega ja raha, et lemmiklooma pidada. V6ib-olla aitab alljargneva testi tait-
mine selgusele j6uda, milline loom sobiks teie elustiiliga k6ige paremini, et te m61emad end hasti tunneksite.

I. Kas teil on tavaliselt keegi argipaeviti kodus? 6. Kas teil on esimesel aastal voimalik kulutada
Ei ale . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 P vahemalt tuhat krooni, et kaia loomaga arsti
Jah,keegi on vahemalt kaheksatundi kodus 1P juures, teha kaitsesiistimisi jne?
On 1P
2. Kas olete kodunt ara rohkem kui neli ood Eiole 30p
kuus?
Olen 5P 7. Kui palju aega voite paevas kulutada oma
Eiale . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 P lemmiku toitmisele, kammimisele~ opetamisele,
temaga jalutamisele ja mangimisele?
3. Kui olete reisil, siis kas keegi saab teie looma Rohkemkuitunni 1p
soota, temaga mangida ja tema eest hoolitseda. 30minutitkuniuhetunni. 5p
Saab I P Vahemkuipooltundi 30p
Eisaa 200p Mul ei ale seda aega kuskilt v6tta . . . . . . . . . . . . . . 200 P

4. Kas peres on alIa kolmeaastasi lapsi? 8. Kas saate kulutada vahemalt viis tubat krooni
On 5P aastas lemmiku soogile, arsti juures kaimistele, kait-
Ei ale . .. . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . .. . .. . . . . I P sesiistimistele, manguasjadele ja muule vajalikule?
Saan , IP
5. Kas teie majal on vahemalt 5 m x 10 m suu- Eisaa 30p
rune aed?
On I P 9. Kas saate maksta korraga tuhat krooni, kui
Ei ale . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 P teie lemmik vajab naiteks kiiret operatsiooni?
Jah . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 P
Ei . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . 30 P
Vastused
9 punkti
V6ite v6tta koera. Koerad vajavad palju ruumi, liikumist, sell lemmik. Teile peaksid sobima linnud, kalad, hamst-
koolitamist. Neile kulub palju sbbki ja sageli ka raha. rid ja merisead. Nad on taiesti toredad kaaslased ja nende
peremees v6i perenaine paaseb enamasti vahese hoole
10-29 punkti ja vaevaga. Samuti ei lahe nad eriti palju maksma.
Arge votke koera. Teile sobib paremini kass voi moni
vaiksem loom. Kassid ei kuluta eriti palju teie aega. Nen- 142 ja rohkem punkti
dega pole vaja pooltki nii palju suhelda kui koertega. Hankige endale lemmikkivi voi akvaariumivideo.
Need on odavad, ei vaja hoolitsust ning keegi ei saa
kannatada.
30-141 punkti
Kodutohter /998 nr /0
Visake peast koerad-kassid ja votke koju moni vaik-
..
80
 KaheKsasteema

'RAA IMIN
KonfJikt (rollimang)
10. PaarilineA, vaadake toolehte nr 55. Paariline B,vaadake toolehte nr 59.

..............................
'KUULAMI
'KIRJU I .............................
Juhtunukirjeldamine
11. Kuulakelinti (tekst nr 16).
kirjasundmustekaik.
Pange

'LUG
12. Lugegekoerte dresseerija nouandeid.
sobivadpooled.
Uhendage

ALLA PETROVA PEHME

KOERAKASVATUSE POHIMOTTED
I. Koeralpeab olema hea kutsikapOlv. a) Koer moistab seda ahvardusena ja muutub
2.Kuikoer taidab vaiksemagi Dlesande hasti, agressiivseks voi kartlikuks.
3.Slime ahinaga mane pahateo tegemiselt tabatud b) Kui ta ei saa mbllata valjas, teeb ta seda toas.
koera karistades pidage meeles: c) Kuid ta bitumises puudub loogika.
4. Et koer oleks rahulik, d) peab peremees olema rahulik.
5.Karjudakoera peale ei maksa. e) parast karistust tuleb tosta koera tuju tapselt sama
6.Koertahab oma energiat kulutada. heaks, kui see oli tune.
7.Koertahab vahel puhata. f) Selleks peab tal olema oma koht.
8,Rotveileristei ale vaimalik kasvatada sulekoera. g) Sellele voiks moelda tune, kui koera votate.
9,Kuikoer midagi teeb, on sellel mingi pohjus. h) Siis ei karda koer maailma ja julgeb elada.
i) tuleb teda tingimata kiita.
He/en Urboniku jorgi ortiklist "Noine, kes kosvotob koerod i5nnelikuks". Eesti Ekspress, veebruor 200 I

'50
13. T6lkige.
hammusta/ma, -cia, -n katte saama, saada, saan katte riba, -, -, -sid
hoolika/s, -, -t, -id kuunista/ma, -cia, -n saak, saagi, saaki, saake
hUlgama, huljata, hulgan lahti paasema, paaseda, paasen lahti suurepara/ne, -se, -st, -seid
igatse/ma,-cia, -n kellejorele? lakku/ma, -cia, lakun taipama, taibata, taipan
mille jorele? ligi hiilima, hiilida, hiilin ligi tohutult
ilmtingimata liivapaber, -i, -it, -eid toime tulema, tulla, tulen toime
jumalda/ma, -cia, -n kedo? mido? musi, -, -, -sid torma/ma, -ta, -n
jalita/ma, -cia, -n kedo? nari/ma, -cia, -n trugi/ma, -cia, -n
jarele mat1ema, maelda, omapead uinak, -u, -ut, -Did
motlen jarele pahandus, -e, -t, -i vastastiku/ne, -se, -st, -seid
kohtlema, kohelda, kohtlen kedo? parajasti vahemalt
koostis, -e, -t, -i peale kaima, kaia, bin peale uleannetu, -, -t, -id
kordamoQda poole/hoid, -haiti, -hoidu urita/ma, '-da, -n

81
KaneKsasteema

Looma kehaosad
14. Kirjutage joontele lovi kehaosade nimetused. lakk

Looma kehaosade kirjeldamine

15. Kirjutage iga omadussona I 2 3
juurde teise tulpa Likskehaosa, pikk saba lUhike
mida saab selle sonaga kirjeldada. ............................................ ............................................
ummargune
Seejarel kirjutage kolmandasse
kikkis ............................................ ............................................
tulpa esimeses tulbas oleva sona
vastandsona. teravad ............................................ .
kohev ............................................ .
jamedad . ..
suured . ............................................
kare ............................................ ............................................

painduv ............................................ ............................................

Liitomadussonad
1 6. Moodustageomadussonad.
siniste silmadega sin isilm ne

pruunide silmadega .

heleda peaga heledapaine

tumeda peaga ......................................................

punase peaga . .........

pika karvaga pikakarvaline
sileda karvaga ..

.
82
 KaneKsasteema

Valjendid
17. leidke sUnonUUmne vaste.

I) tahab midagi hamba ana saada 5) ajab asja ara

a) tahab kedagi hammustada a) teeb korda
@tahab suua b) ki3lbab
c) hammas valutab c) ajab ta minema

2) tal tuleb silma peal hoida 6) topib nina igale poole

a) teda tuleb jalgida a) tal pole igav
b) teda tuleb imetleda b) ta on minD poolt
c) teda tuleb kinni hoida c) ta on uudishimulik

3) uni tuleb peale 7) ta tuleb oige pea

a) naen unci a) peaga on ki3ik korras
b) kipun tukastama b) on peaaegu kindel, et ta tuleb
c) unistan c) ta tuleb varsti

4) koerustiikk 8) ajab hirmu nahka

a) vemp a) hirmutab
b) koera lihatukk b) ajab karva
c) suurtukk c) talon hirmus nahk

Sonademeeldejatmine (paaristoo)
18. Araarvamismang.Kasutage uusi sonu kUsimustes ja pUUdkeara arvata, mis loomale paariline motleb.

'KEEL
19. Otsige raamatukogust voi Internetist uut infot teid huvitava kodulooma kohta.Jutustage selle looma pida-
misestteistele. Raakimisel kasutage jargmisi pidepunkte.

. valimus
.iseloom
. toitumisharjumused
. liikumisvajadus
. muu huvipakkuv

83
ca
E
CD
CD
+-'
en
ca
en
::c.
CD
.c::. Kaubandus la tarbijakaitse
::=J
.
Kataloogikaubanduse poolt ja vastu (info liigitamine)
Seletuskirjad (probleem omblusmasinaga)

. I
Ostukohtade vordlemine (arutelu)
Probleem omblusmasinaga(ruhmat66)
Probleemilahendamine poes (rollimang)

. -- - -

Tarbijakaitse pohitoed (lunkade taitmine)

Probleemi kommentaar

. J I
Ostukoha kirjeldamine
Kaebus

. --

Osastava kaande kordamine

Umbisikulisetegumoelihtminevik

.
v~kesksona
Omadussona ja maarsona eitavad vormid
tud-kesksona

. --- -
Kauplused
.
 uneKsasteema

Sissejuhatav iilesanne
.
1 Pange iga ostukoha kohta kirja kaks plussi ja kaks miinust.

+ koiki kaupu saab osta iihest kohast

+ ....................................................................................
....................................................................................

tipptunnil on palju rahvast

....................................................................................
....................................................................................

+ .
....................................................................................
+ ,...................
....................................................................................
....................................................................................
....................................................................................
T i.r ....................................................................................
....................................................................................
--
+ ....................................................................................
....................................................................................
+ ....................................................................................
,............
....................................................................................
....................................................................................
....................................................................................
....................................................................................

+ ....................................................................................
,....
+ ;.........................
....................................................................................
..
....................................................................................
....................................................................................
....................................................................................

85
OheKsas
teema

8L I
2. Milliseidostukohti te veel oskate nimetada? Lugege, mida arvavad tarbijad postimuugikataloogidest. Markige
arvamused, mida te jagate, plussiga.

Kata Ioogi kau band use

Kui seltskonnas tuleb jutuks kataloogikaubandus,
Ibbvad kired lokkele. Otsekohe jagunetakse kahte
leeri: lihel pool asuvad rahulolevad tellijad,
teisel pool pettunud, asjasse lileolevalt
suhtujad voi lihtsalt umbusklikud.
Peaaegu igale postimliligi eelisele leidub
vastuargument. Mis on lihe silmis puudus,
on terse jaoks voorus nagu elus ikka.

Arvamused

I. Kataloogi on voimalik uurida monusalt I I. Roivad naevad piltidel paremad valja

diivanil istudes ja kohvi juues, keegi ei kui tegelikkuses.
trugi ja kohe ei pea otsustama. .",.,
12. Kataloogides on mliligil kaupu,
2. Monikord peab paki kattesaamiseks kaua mida mere poodidest osta ei saa.
jarjekorras seisma.
13. Pusiklientidel on voimalus osta
3. Riideid saab kodus rahulikult proovida ja jarelmaksuga.
olemasolevate asjadega sobitada.
14. Monikord on tootekirjeldused eksitavad.
4. Firma ei noua kohest maksmist.
15. Tootekirjeldused opetavad, kuidas end
5. Firma votab tagasi ainultkasutarpata moota, et tellida oige roivanumber, ja
tooteiq ega tagasta postikVlu. annavad juhiseid roivaste hoolduseks.

6. Kataloog pakub ka keskealistele sobivaid I6. Moned kaubad on kehva kvaliteediga

roivaid. Die 50-aastastel naistel, kel pole
missimoote, on raske poest sobivat keha-
katet saada.
7. Kataloogist tellides hoiab aega kokku.
Poode pidi jooksmine votab tohutult aega.
8. Tellimuste fatalist alampiiri pole.
9. Firma ei vastuta alati toodete kvaliteedi
eest, rHete omblused on monikord
koverad ja kisuvad.
ja lahevad ruttu katki.
J?irma peibutab kliente: loo sib tellijate
vahel valja autosid, reise ja fatalist
kinkekaarte.
I8. Meeldiv on saada kirja, milles posti-
mliligipealik ise konetab sind nimeliselt
ja usalduslikul toonil nagu vana tuttavat.
19. Kaubad on sageli tehtud maades,
millel on kehv tootjamaine.

10. Kliendil on oigus kahe nadala jooksul telli- 20. Firma teeb klientidele kingitusi: tasuta kos-
tud esemetega tutvuda, selle aja jooksul meetikapann kataloogi vahel (kreemitestrid,
voib need tagastada voi limber vahetada. lohnaproovid, kaks toodet lihe hinnaga).

Edo A/likmoo jorgi, Eesti Noine /999 nr I

.

86
 uneKsasteema

IRAAKIMINE
Riihmatoo
3. Tootage kahes ruhmas. Oks ruhm nimetab postimuugi plusse, teine miinuseid.

I GRAM MAT I KA
Umbisikuline tegumood
4. Kirjeldagepostimuugikatalooge. Kasutage ainult umbisikulist tegumoodi.

+ Postimiiiigikataloogid saadetakse inimestele tasuta koju.

...................................................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................................................

- Postimiiiigikataloogide kaudu ei mii:iida kvaliteetset kaupa.

...................................................................................................................................................................................
""""""""""""""""""""""""""""""""...................................................................................................................
...................................................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................................................

IRAAKIMINE
Ostukohtade vordlem;ne (arutelu)
5. Vorrelgepostimuukiteiste
ostukohtadega (vaadakeesimese (M is?) on samasugune kui (mis?) .
Ulesandepilte).Kasutageka k6rval (Kus?) on samamoodi kui (kus?) .
olevaidvaljendeid. (Mis?) ja (mis?) on iihesugused.
(M is?) on (mil/est?) erinev (mil/e poa/est?) .
(Mis?) erineb (mil/est?) (mille poa/est?) .
(M is?) on taiesti teistsugune kui .
(Kus?) on see taiesti teistmoodi.

IRAAKI INE
I KIRJUTAMINE.............................
Ostukoha kirjeldamine
6. Iseloomustage p6hjalikumalt uhe ostukoha positiivseid ja negatiivseid kulgi. Kasutage ka jargmisi valjendeid.

(Mille?) suureks plussiks on . (Mille?) puuduseks on .

Ma eelistan (mida?) selleparast, et . Pisut hairib (mis?) .
(Mille?) peamine eeHs teiste kohtade ees on see, et . (Mis?) ei v6imalda .
Ma Glen iilimalt rahul (mil/ego?) . Pettumuse v6ib valmistada (mis?) .
Eriti meeldiv on (mil/e?) juures see, et . Tarbijaid v6ib ehmatada (mis?) .
Ma naudin (mido?) . Kuidagi ei saa rahule jaada (mil/ego?) .
(Mi5?) on heal tasemel. Kindlasti vajaks iimberkorraldamist (mis?) .

87
OheKsas
teema

8 GRAM MAT I KA
8RAAKIMINE
Osastava kaande kordamine (paaristoo)
7. Kirjutageigakauba alia selle nimetus koos sobiva omaduss5naga Ulesandealto
. jagunege kahte rUhma: ostjad ja mUUjad.
. Ostjad margivad ara 5 kaupa, mida nad osta soovivad. MUUjadmargivad 5 kaupa, mis nende poes mUUgilon.
. Ostjad kaivad "poodides" ringi. Kes saab ostukorvi esimesena tiiis, on v5itja!

Kasutage jargmist mudelit. Ostia: Tere, ma soovin osta villast kampsunit.

MUUja: Jah, palun, meil on suur valik villaseid kampsuneid.
Kahjuks meil ei ale hetkel villaseid kampsuneid,
aga astuge kindlasti paari paeva parast labi!

- .

'

~i..'";j:""m,,;-
. -iii~"':""
.

.f
;,.:,.'

~
..

,. ..:,~'t8j
I'"
"'-
'(,

villane ....
kampsun ...................................

---=.--
,J

...................................
...................................

...........
, ...................................

. villane .lollikindel .isuaratav . mitmekaiguline .

teravamaitseline . peenike . ohuline
. tohus .kauamangiv . korge kontsaga . voimas . .
lahja liibuvad . kvaliteetne . ohuke
.
88
 UheKsas
teema
...

tSONAVA RA
8. Milliseidprobleerne vc5ibostetud kaubaga tekkida? Kirjutage ostetud kaubad tabeli peasse. Siis rnarkige ristiga,
misnendekaupade:a juhtuda vc5ib.
kampsun
rebenema +

purunema
rikki minema
katki minema +
halvaks minema
ara kuluma +

luituma +

valja venima +
kokku tombama +

k6veraks paindunma
ara kuivama
haisema +
hallitama +
pigistama +

murduma

tKUULAM INE ..............................

9. Midateha,kui seIgub,et ostetud kaup ei vasta nc5uetele? Kuulake linti (tekst nr 17). Pange kirja tarbijakaitse pc5hitc5ed.

Tarbijakaitse pohitoed
I. Tarbijap6hi6igLsed on oigus saada , oigus .....................................................
ja 6igussaada. .......................................................
2. Garantiiaegkef tib valmistatud toodetele, mida kasutatakse ..................................
...................... ........................................................
3. Minimaalnegarantiiaegon..........................................................................................................................
4. Kaubaostiape. kskindlastisaamaostutseki,et ,......................................................................................
5. KorrektselostL :sekil
on .............................................................................................................................
6. KuikorralikkaLp ostjale mingil p6hjusel ei meeldi, siis , juhul kui
...................... ,.....
7. K6igerohkem retensioone esitatakse .........................................................................................................
8. Kuidefekttekit sellet6ttu, et muuja ostjat kauba omadustest,
siison kaupluskohustatud kauba umber vahetama.
9. KuikauplusesE suudeta probleemi lahendada,siis ,....................
et annab nou nii
10.Tarbijakaitsean kui ,.......................................
-
Jaseenou on . .........................................................

89
OheKsas
teema

. I
Umbisikulise tegumoe lihtminevik
10. Tiiitke tabel 16puni. Pidage meeles, et umbisikulise tegumoe vormid moodustatakse tud-vormist. Vaadake
ka grammatikalisa nr IS "Umbisikuline tegumood".

lihtmineviku jaatav vorm lihtmineviku eitav vorm

teatama teatati ei teatatud
soovitama
lubama
raakima raagiti ei raagitud
pakkuma
saatma
andma
noudma
votma
tegema
kaskima
laskma
tulema tuldi ei tuldud
utlema

.t
. - - - - - - - - - u. - - - .
. I
Probleem omblusmasinaga (ruhmatoo)
Umbisikulise tegumoe lihtminevik
11. Rlihm A, lugege kirja tbblehelt nr 6.
Rlihm B, lugege kirja tbblehelt nr 17.

. I
1 2. Kuulaketarbijakaitse-
..............................
tbbtaja kommentaari
(tekst nr 18).
Kellel oli 6igus?

90
 UheKsas
teema

eR
Rollimang
13. a) Klient A, vaadake toolehte nr 13.Teenindaja A, vaadake toolehte nr 56.
b) Klient B, vaadake toolehte nr 34.Teenindaja B, vaadake toolehte nr 29.

Probleemi lahendamine poes

TEEN IN DAJA A. Kliendil on oigus
- vabandage ja pakkuge 1-2 lahen-

I. Tervitage
ja tutvustage
ennast.
----..
2. Paluge
probleemi
selgitada.
----..
3. Korrake kuuldut oma
sonadega.
tapsustavat
Esitage 1-2
kusimust.
/ dust (toote umbervahetamine,
osaline tagastamine,
tagastamine vm).
raha taielik
raha

Langetage otsus.
~ B. Kliendil
- selgitage
ei ale oigus
rahulikult,
oigus ei ale (loppenud
miks kliendil
garantiiaeg,
toote vale kasitsemine YID).

KLlENT A. Kui vastas-

poole arvates
reil on oigus, siis
2. Kirjeldage probleemi: valige pakutud

ja tutvustage -
- mida te ostsite?
I. Tervitage---- - millal te ostsite?
kust te ostsite?
3. Vastake
teile esitatud
----
4. Kuulake
ara langetatud
I lahenduste hul-
gast teile sobi-
vaim.
. Selgitage
veel kord
probleemi
ennast. - millega te ei ale olemust.
toote puhul rahul? B. Kui vastas-
- millest on probleem
teie arvates tingitud? kusimusele. otsus. \ poole arvates

reil ei ale oigus,

siis valige uks
/ . Paluge
,)00.-
voimalust
raakida

Kasutageka jargmisi valjendeid.

jargmistest kaitu-
misstrateegiatest.
\ korgema
ulemusega.

. Loobuge
vaidlemisest.

Klient T eenindaja
Mul tekkis ostetud kaubaga.pJobleem, J:1i1l1elc... . Te vaidate, et ...
Arvestadessecta, et ..' . Garantiiaeg kestab kuus kuud ja selle aja jooksul ... .
Tarbijakaitseseadtiseson selline sate, et .., . Me vahetame kauba umber ainult set juhul, kui ... .
Teiejutus on vastuolt.l. Meie pohimote on ... .
Setjuhul ma olen S14J:1J1itudpoorduma Kahjuks ei saa me teile vastu tulla, sest ... .
Ma soovin tapsustada,kas ... . Me pakume teile voimalust ... .

91
OheKsas
teema

. .............................
ondis pesusvorvijo stopp-nupp /okskoth
Kaebus venisvoljo
14. Valige uks probleem ja kirjutage kaebus
kaupluse juhatajale.

Kirjutage selles jarjekorras.

I. Asutuse tipne nimi,kelle poole te poordute
( (ulevalvasakus nurgas).
( 2. Millete ostsite?
( 3. Milia!te ostsite?
( 4. Kustte ostsite (pood / osakond)?
( 5. Kuipaljutoode maksis?
( 6. Misprobleem tekkis?
7. Millalprobleem tekkis?

E 8. Midate tegite probleemi lahendamiseks?

9. Midate kaupluseltsoovite? enom ei to/i
rihm /dks kotki
(10. Allkiri,kontaktandmed ja kuupaev.

.
15. T6lkige.
arusaamatus, -e, -t, -i liibuv, -a, -at, -aid rikki minema, minna, laheb rikki
arutelu, -, -, -sid loni/kindel, -kindla, -kindlat, sobita/ma, -da, -n
eelis, -e, -t, -eid -kindlaid suudi olema, ana, Glen suudi
eksitav, -a, -at, -aid loobu/ma, -da, -n md/est? tagasta/ma, -da, -n
esindus, -e, -t, -i loosi/ma, -da, -n tarbija, -, -t, -id
haise/ma, -da, -b luitu/ma, -da, -b tootja, -, -t, -id
hallita/ma, -da, -b maine, -, -t, -id trilgi/ma, -da, -n
isuaratav, -a, -at, -id murdu/ma, -da, -b t6hus, -a, -at, -aid
juhis, -e, -t, -eid n6ustu/ma, -da, -n taiusta/ma, -da, -n mido?
jame, -da, -Jar, -daid nbbp/auk, -augu, -auku, -alike umbusklik, -u, -ku, -ke
jarelmaks, -u, -u, -e olemus, -e, -t, -i vaidlema, vaielda, vaidlen kef/ego?
kaebama, kaevata, kaeban kef/epeo/e? paindu/ma, -da, -n vastu tulema, tuna, tulen vastu
kehti/ma, -da, -b peenike, -se, -st, -si kef/ele?
kehv, -a, -a, -i peibuta/ma, -da, -n kedo? md/ego? vastuta/ma, -da, -n mille eest?
kirg, kire, kirge, kirgi pettunud v6imas, v6imsa, v6imast, v6imsaid
kisku/ma, -da, kisun pigista/ma, -da, -n valja venima, venida, venib valja
kokku t6mbama, t6mmata, purune/ma, -da, -b 6huke, -se, -st, -si
t6mbab kokku pusa, -, -, -sid 6mblus, -e, -t, -i
k6neta/ma, -da, -n kedo? puudus, -e, -t, -i ara kuluma, kuluda, kulub ara
kasitse/ma, -da, -n mido? pliant, puandi, puanti, puante Uleolev, -a, -at, -aid
lahja, -, -t, -sid pbbrdu/ma, -da, -n kelle poo/e? umber vahetama, vahetada,
lakkama, lakata, lakkan mido tegemost? rebene/ma, -da, -b vahetan umber

Sonade meeldejatmine
1 6.. Moodustageuusi s6nu sisaldavlugu.Igas6na v6ib kasutada ainult uks kord. .

92
 OheKsasteema

v-kesksona
17. Moodustagetegus6nadest omadus- ja maars6na.
midategema? missugune? kuidas? mida tegema? missugune? kuidas?
isuaratama isuaratav isuaratavalt rahul olema .............................
kaasakiskuma ............................. tile olema .............................
vajaminema ............................. liibuma .............................
labipaistma ............................. venima .............................
pealetiikkima ............................. arendama .............................
vastupidama ............................. sadelema .............................
kahtlustaratama ............................. sobima .............................

Omadussonaja maarsona eitavad vormid

18. Moodustage eitavad vormid.
I) kompetentne ebakompetentne ebakompetentselt 3) sobiv sobimatu sobimatult
huvitav ............................. veniv .............................
vajalik ............................. rahulolev .............................
toenaoline ............................. labipaistev .............................
2)onnelik onnetu onnetult kattesaadav .............................
sisukas ............................. tudinud .............................
maitsekas ............................. vasinud .............................
korralik .............................

tud-kesksona
19. Moodustage tud-kesks6nad.
mida tegema? missugune? mida tegema? missugune?
palju kiitma palju kiidetud juurde lisama .
vahetundma ..................................................... kokku ostma .....................................................
kaua ootama ..................................................... ette andma .....................................................
kaasa votma .....................................................

Valjendid
20. Millinevaljend ei sobi tulpa?
I 2 3
a) see tuleb jutuks a) kired lbbvad lokkele a) jagunetakse kahte leeri
b) sellest tuleb raakida b) inimesed muutuvad vaga agedaks b) on kahte tuupi arvamusi
c) sellest hakatakse raakima c) tehakse tuld c) osa inimesi on poolt ja osa vastu
cl)jutt laheb sellele teemale d) koik on arritunud d) igauhel on oma arvamus

eKE L
21. Kaigepoodides ja pange kirja k6ikide siniste esemete
nimetused, mida te osta sooviksite. Tooge nimekiri jarg-
misesse tundi kaasa ja kirjeldage vahemalt kolme k6ige
huvitavamat kaupa, lahtudes jargmistest punktidest
. materjal
. tootjamaa,-firma
. kasutamine
. hind

. pi3hjendus,miks sed a kaupa tasub osta

CtJ
E
CD
CD
+--'
Cl)
CD
c::
E
:~
:::c
~
Kodukeemia ja prugi
.L I
Kodukeemiavahendite kasutusjuhendid (Iunkade taitmine)
Mida teha prugiga?

. I I
Keemiakaupade valimine ja kirjeldamine (rollimang)
Projektide jarjestamine (rollimang)

. L
Keskkonnaprojekte kommenteerib teadur Ollas Ehrlich (info eristamine)

. I I
Arutluse pohistruktuur
Vaidete esitamine ja pohjendamine

. I
Pohiarvsonade kaanamine
v-, tov- ja nud-kesksonad

. - --
Sonauhendid sonaga koimo
Liitsona moodustamine teonime pohjal

. L
Kodukeemiavahendite kasutamise juhendid

..
 KUmnesteema

Sissejuhatav iilesanne
1. Leidkevastused.

Vanaemade nipid. Millega saab ... suhkur

a)eemaldadakeedunoudelt katlakivi? hambapasta
b) puhastadaelektripliidi plaatide umbrust? marg kateratik
c) puhastadahobeesemeid?
piiritus
d) vabaneda suitsulohnast toas?
aadikas
e) eemaldadariietelt pastapliiatsiplekke?
D vabaneda soolaplekkidest nahkjalatsitel? sibul

T8Bjnq!S mmood BpI1JQQI{ P!dU !n)j 'pBAOB)j

pnq!]Jl Br p))jdjd Pd8jBA pnldU! pnu~~! d]dl!SlBjBf)jI{BN U "B8dsnlPHd BPBpjBWdd ljB)jnpd qBBS d)j)jdjd!SlB!!jdB1SBd (a "nSl!nS n8o)j dSSBpUd qdW! )jPP d)jsHN
"SBOld8Bl)Al{dj Br S)jB!J~W ddS d)jlSB)j ')jp~Jdm)j d)jlQA (p "BpI1JQQI{ B8B1SBdBqWBI{ ppu !n)j 'BWBJ~S pBAB)j)jBI{ PdWdSddqQH (:> "B8!dBj d)jSHu pnJdlSB)j
dssOJJfl{ns BpdS d8ruQQI{ S!!S 'pnUJIj s)jBlsnw uo PU!dUBWd AdjO JdqWl) dppBBjd 'P!!jdPl)jd]d W)I (q "B8B)j!P~~ BPBpjBWdd !A))jBJ1B)j qBBS l]dpnQunpdd){ (e
:piJSnlSV(l piJ:f.lQ

IRAAKIMI
Arutelu
2. Kaste olete eelmise ulesande soovitusi kunagi kasutanud? Kas te teate veel monda sellist nippi? Kas teie tarvi-
taretavaliseltlooduslikke voi keemilisi puhastusvahendeid? Miks?

ILU
3. Lugege labi jargmised
kasutusjuhendid. Osa sonu
[fr~~ n[§)
an ffJ fJJ:l f$1
Jti
-~~--- " ~;c~~..~...~,
~~Vi

on kustunud. Kirjutage
lunkadesse sobiv sona.
Kasutada puuvil/asest, linasest, tehis-,
sOntees- ja segakiust jtdabeeJn
Niisutav ja toitev kreem
leotamiseks ja pesemiseks muudab kovenenud naha
v6i pesumasinas. Ei ale soovitatav vil- ja kergesti eemaldatavaks. palju higis-
lastele ja siidesemetele. Kasitsipesu/ tavatele jalgadele maarige
igal ohtul. Antibakteriaalse toimega.
/isada 5 / vette 50-60 ml pu/brit, Tuub sisal dab 150 ml kreemi.
pesumasinasse 4-5 kg kuiva pesu
Niudepesuvahend kohta mitte ale 220 ml pulbrit. Parast Riigi
Tervisekaitseins pektsi 00 ni
Eemaldab kergesti rasva kOlma loputada algul sooja, siis poolt.
isegikLilmas Oko- vahu kadumiseni.
noomne- jatkub pikaks
. Nahas6bralik.
OHUVARSKENDAJA
Doseerimine
VariantI:valadavaike ~~~w~~~ ~ Looduslikest komponentidest tehtud vahend eemaldab
vahendit n6ude- Rikutud ja keerrtiliselt teie kodust k6rvalised ja hoiab 6hu varske-
na. Pihustada keskele.V6ib pihustadaotse
pesulapile
v6i pestavale ese- t66deldud
sarrtpOon on raviVa ja akna ees rippuvatele kardinatele ja p6randal olevatele
melt.Pestajooksva vet all.
Variant2:lahustada I tl tUgevdava tOirrtega ning vaipadele.Kasutamis6petus:enne tarvitamist hasti loksuta-
vahendit 5 I vets. Parast annab jUustele rrteeldiva da. Ornadele kangasteleja vastu puutuvatele
l(:iikeja elastsUse. riietele mitte pihustada. Ettevaatust! Pakend on r6hu all.
pesemist hoolikalt.
Silmasatlumise korral Labjendada 2 korgitait Mitte hoida kaesegatemperatuuril 50°c.

silmi rohke veega. sarrtpooni veega ja Ei tohi lohkuda ega p6letada, ka pakendit mitte.
bi5i5ruda kergelt Keelatud on pihustada lahtisetule suunas.
Eestistoodetud n6udepesu-
jUustesse. parast Hoida kattesaamatuskohas.
vahendidtagavad puhtuse
telekoogis. peserrtist
palsarrtit.

95
.....
KUmnesteema

. I
Pohiarvsonade kiiiinamine
4. Lugegek6va haalega.Vajadusekorral vaadakegrammatikalisanr 7 "P6hiarvs6nade kaanamine".
pane pulber 5 I vette mitre tile 220 ml 1 tl vahendit
50-60 ml pulbrit 2 korgitait 5 I vees
4-5 kg kuiva pesu kohta 150 ml tile 50 DC

.
Paaristoo
5. Jutustagepaarilisele,kuidas kasutada uht keemiavahendit(kasutageantud s6nu).Vahendinimetust ei tohi be
Paarilinev6ib esitada kolm tapsustavat kusimust.Parast araarvamist vahetage osad.

.. .. .
lahti tegema
lahustama
kinni panema
segama
..
loputama
lahti keerama
kallama .. kinni keerama
valama . ..
pihustama
pigistama .
loksutama
h55ruma
. .
lahjendama, ..
maarima raputa
vajutama

. I
v-kesksona
6. Tutvuge grammatikaseletusega ja taitke tabel 16puni.
.v-kesksona moodustatakse ma-tegevusnime tuvest, millele liidetakse tunnus v, naiteks fuge/mo> fuge
.Kui ma-tegevusnime tuvi lopeb kaashaalikuga, siis tuleb v-kesksona lopu ette e (ainult nimetavas kul
des), naiteks foul/mo > loufe/v.
..
v-kesksona kaandub koigis kaanetes nii ainsuses kui mitmuses.
v-kesksona on oleviku kesksona, mis iseloomustab tegevuse tegijat, naiteks nohko niisutovkreem (s.t !<ree
mis niisutob nohko).

Taitke tabel 16puni.

ma-tegevusnimi v-kesksona ma-tegevusnimi v-kesksona
varskenda/ ma varskendav kiit/ma kiitev
ravima ptitidma
tugevdama tootma

kahjustama ostma
niisuraffia saatma
tekkima leidma

.
tav-kesksona

.
7. Tutvuge grammatikaseletusega ja taitke tabel 16puni.
tav-kesksona moodustatakse tud-kesksona tuvest, millele liidetakse tunnus -tav voi -dav, naiteks
loe/tud > foe/tov, foul/dud> foul/dov.
..tav-kesksona kaandub koigis kaanetes nii ainsuses kui mitmuses.
tav-kesksona on oleviku kesksona, mis iseloomustab tegevuse objekti, naiteks opitov teemo (s.t teemo, mi
« opitokse).

96
 KUmnesteema

.tav-kesksona voib valjendada ka Uldist omadust, naiteks soodovseen (s.t seen, mis ko/bob sOOo),pestov topeet
(s.ttapeetmidosoobpesto).

Taitketabel lopuni.
tud-kesksona tav-kesksona tud-kesksona tav-kesksona
ava/tud avatav toodetud
lisatud kiidetud
reklaamitud peetud
kasutatud s66/ dud s66dav
kirjutatud joodud
ostetud muudud
pestud loodud

. G RAM MAT! KA
v-ja tav-kesksonode kaanom;ne
8. Vaadakepilte ja kirjutage iga pildi juurde sobiv v-kesksona ja tav-kesksona.

kaupa ostev naine pesu masin pulbrit naine kaupa tehas

ostetav kaup pesu pulber kaup

. GRAMMAT I KA
v-ja tav-kesksonode kaanom;ne
9. Kirjutagefraasid umber, kasutades v- ja tav-kesksona oiges kaandes.Vajaduse korral vaadake grammatikalisa nr 9.
P66raketahelepanu ka sonajarjele.

I) ptiigi,mis tekib kodus kodus tekkiv prilgi

2)sampoonid, mis ravivad juukseid .
3)naistele,kes puuavad pilku ......................................................................................................

4)vahenditega, mis varskendavad 6hku .

5)kaup, mida tihti reklaamitakse tihti reklaamitav kaup
6)kreemid,mida toodetakse Eestis ......................................................................................................

7)kaanega,mida saab kergesti avada ......................................................................................................

8)kaupu, mida harva ostetakse ......................................................................................................

97
IiUmnesteema

-GRAM AT I A
8RAAKIMINE
v-kesksona
10. Kirjutage paksus kirjas lauseosa umber, kasutades v-kesksona.Poorake tahelepanu sonajarjele! Kommenteerige
I. Inimene, kes miiiib kosmeetikavahendeid, peab ka ise olema hoolitsetud valimusega.
Kosmeetikavahendeid mililv inimene peab ka ise olema hoolitsetud valimusega.
Ma Glen sellega nous, hoolitsetud mililja on ise oma kaubale parim reklaam.
2. Naised, kes piiiiavad pilku, kasutavad kindlasti ohtralt kosmeetikat.
.......................................................................................................................................................................................
3. Priigi, mis tekib linnainimeste kodudes, on riigile tosine probleem.
.......................................................................................................................................................................................
4. Reklaamidesse, mis mingit kaupa iilearu kiidavad, tasub suhtuda umbusklikult.
.......................................................................................................................................................................................
5. Vahenditeta, mis varskendavad ohku, on voimatu elada.
.......................................................................................................................................................................................
6. Vanemad inimesed peaksid kasutama sampoone, mis ravivad ja tugevdavad juukseid.
.......................................................................................................................................................................................
7. Keemiavahenditel voib olIa toime, mis kahjustab tervist.
.......................................................................................................................................................................................
8. lnimestel, kes poevad allergiat, on keelatud keemiatooteid tarvitada.
.......................................................................................................................................................................................
9. Kui kasutada kreemi, mis niisutab, siis tekib nahale tunduvalt vahem kortse.
.......................................................................................................................................................................................
8 GRAM MAT I KA
8RAAKIMINE
tav-kesksona
11. a) Kirjutage paksus kirjas lauseosa umber, kasutades tav-kesksona. Poorake tahelepanu sonajarjele!
b) Vaitke vastupidist (suuliselt).
I. porand, mida tihti puhastatakse, peab kauem vastu.
a) Tihti puhastatav porand peab kauem vastu.
b) Tihti puhastatav porand kulub rutem ara.
2. Sampoonipudel peab olema korgiga, mida saab kergesti avada.
a) ..........................................................................................................................................................................
3. Keemiavahendeid, mida tihti kasutatakse, tasub osta tagavaraks.
a) ..........................................................................................................................................................................
4. Kreemidele, mida toodetakse valismaal, ei tasu raha kulutada.
a) ..........................................................................................................................................................................
5. Loosisedelitega, mis kaubale lisatakse, voidavad inimesed vahel hinnalisi asju.
a) ..........................................................................................................................................................................
6. Kaupadesse, mida pidevalt reklaamitakse, tasub suhtuda umbusklikult..
a) .................................................................................................................................................
7. Ma ostan tihti kaupu, mida miiiiakse turnl.
a) ..........................................................................................................................................................................
8. Pesu, mida pestakse kasitsi, ei kulu nii kiiresti.
a) ..........................................................................................................................................................................
.
98
 Kumnesteema

'RAAKIMINE
Keemiakaupade valimine ja kirjeldamine (rollimang)
12. a) Ostia A, vaadake toolehte nr 12.
MlilijaA, vaadake toolehte nr 7. Miiiija
Kas te olete proovinud kasutada (mido?) .
b) Ostia B, vaadake toolehte nr 21. Niisuguse probleemi puhul kasutatakse tavaliselt (mido?) .
Mlilija B, vaadake toolehte nr 25. K6ige rohkem ostetakse praegu (mido?) .
Selle toote eeliseks on (mis?) .
Kasutage ka k6rval olevaid valjendeid.
Ostja
Palun soovitage mulle midagi (mifleks?) .
Kas tell on samasugust, aga vaiksemas / suuremas / odavamas
pakendis?
Mille poolest need tooted erinevad?
Kumba te ise eelistaksite?

'GRAM MAT I KA
nud-kesksona
13. Tutvuge grammatikaseletusega.
.nud-kesksonamoodustatakse Uldjuhulda-tegevusnime tuvest, naiteks oegu/do> oegu/nud,Dodo/to> Dodo/nudo
.Erandikson it.
joonud, s66nud, toonud, 166nud.loonud, teinud. lOinud,nainud
. nud-kesksonaei kaandu, naiteks Konkursivo;tnudprojektile maarati toetus.
. nud-kesksonavaljendab omadust voi seisundit, mis on tekkinud voi tekitatud suhtelises minevikus.
. nud-kesksona on v-kesksona minevikuvorm ja vastab kusimusele missugune?

'GRAMMATIKA
'RAAKIMI E
nud-kesksona
14. Moodustage nud-kesks6nad ja leidke kolmandast tulbast nende juurde sobiv nimis6na.
ma-tegevusnimi nud-kesksona
aeguma aegunud ravimid r6ivad
labipalerna ................................................ varvid
kuluma ................................................ konservid
tile jaama . -ra'v'imid
kasutuks osutuma ................................................ toataimed
hallitama ................................................ kraadiklaasid
halvaksrninema ................................................ elektripirnid
katkiminerna . tooriistad
ttihjakssaarna ................................................ plastikaatkotid
ara kuivarna ........................ saiaviilud
ara nartsirna ................................................ pakendid

Midate tavaliseltsellisteasjadegateete? Kas neid tohiks teie arvates visatatavalisseprugikasti?

99
KUmnesteema

.
15. Kuidaste suhtute prugisorteerimisse? LugegetekstLTommakekoikidelearavisatavateleasjadelejoon alia.

Prahas elav eesti perekond Mae Mido tosub sorteerido? leid, vanapaberit ja vanametalli.
hakkas priigi sorteerima paevast, Missuguseid jaatmeid tasub tana- Siin-seal ka tetrapakendeid.
roil nende priigikast sisse vehiti. ses Eestis sorteerida? Jaatmekait- Kogumiskohta viies saab loodus-
"Tegime perega valknoupidamise lusfirma keskkonnanouniku vaitel sobralikult lahti katkistest klaas-

ja otsustasime hakata priigi viima on lisaks ohtlikele jaatmetele pudelitest ja -purkidest, vanapabe-
erinevate jaakide jaoks valja pan- mater valja korjata praht, mida fist ning suurematest asjadest
dud mahutitesse," raagib pereema. saab kas tagasi miiiia voi eraldi ara (aravisatavad kapid, diivanid, tele-
"AIguses ei pannud mind niivord anda. Praegu puudub meil veel rid). Ehitus-, remondi- ja lammu-
muretsema mitre kolm inetut kile- kahjuks riiklikult korraldatud taas- tusjaatmete vedamiseks saab telli-
kotti k66ginurgas, vaid see, kas kasutussiisteem. Olukord kindlasti da eraldi konteinereid. Selleks tu-
lastele on see plaan joukohane." muutub, kui hakatakse teadvusta- leb helistada kohalikku priigiveo-
Ema iillatuseks olid lapsed asjast firmasse.
ma vajadust loodusressursse kok-
vaga huvitatud. Kohe hakkasid ka ku hoida. "Jaatmeveoleping tehakse kon-
sadama kiisimused: "Ema, kas ma Praegu tegeldakse jaatmete t66tle- teineri tiihjendamiseks, mitre kogu
pean jogurtitopsi enne araviska- misega vahe. Vanapaberist ja -pa- krundi koristamiseks. Seega priigi-
mist puhtaks pesema? Kuhu kai- pist teeb tualettpaberit Kehra kasti korval olevaid jaatmeid prii-
vad jogurtitopside bailed? Kas paberitehas, pappi toodetakse givedaja ara viima ei pea," tooni-
mahlapakid lahevad paberi hulka?" polvas, vanaklaasist valmistatakse tab firma esindaja.
"Nii me siis tasapisi harjutasime ja pudeleid Jarvakandi klaasitehases.
oppisime materjale tundma." Lagunevaid jaatmeid - toidujaake,
Eestis elavad inimesed on Prahas munakoori jms - oleks otstarbekas
elavast perekond Maest halvemas kompostida: nii vaheneb prahi
olukorras. Vanapaberi- ja klaasi- hulk suurema vaevata. Paneelma-
konteinereid on meil alles vahe ja jade elanikel seda voimalust kah-
needki asuvad enamjaolt linnades. juks praegu veel pole. Kiill on aga
Kus tapselt,
., saab teada kohalikust voimalik sorteerida muud: kokku
priigiveoga tegelevast firmast. ostetakse klaastaarat, plastpude-

100
 KOmnesteema 1

Ohtlikud jiiiitmed tutega. Uuemates patareides pole

KLAAST
AARA Moistlik on koguda majapidamises
AUTOMAAT tekkinud ohtlikud jaatmed (tiihjad
patareid, aegunud ravimid, katkilai-
nod kraadiklaasid, varvide ja puhas-
tusvahendite jaagid) tavalisest olme-
priigist eraldi ning viia need ruttu
spetsiaalsesse kogumispunkti. Sattu-
des tavalisse priigikasti ning sealt
edasi priigimaele, kahjustavad need
pinnast ning voivad rikkuda kogu
piirkonna joogivee.
Praegu on mUugil jarjest rohkem
tooteid, kus ohtlikud koostisosad on
asendatud vahem ohtlike voi ohu-
enam elavhobedat voi raskmetalli.
Kui patareide liigitamine osutub
raskeks, on mottekam ja ohutum
viia need siiski ohtlike jaatmete
kogumispunkti.
Eestis on ohtlike jaatmete kogu-
miseks avatud tile 30 vastuvotu-
punkti. Teavet nende asukoha koh-
ta saab kohaliku omavalitsuse kesk-
konnaosakonnast voi -ametist.
Moio Vonikojorgi,
Pereja Kodu 2000 nr I

ISQNAVARA
16. Kirjutage tekstis allajoonitud sonad sobivasse lahtrisse. Usage igasse lahtrisse veel liks sobiv sona.

saab tagasi muua saab komposti viia ohtlikud jaatmed tavaline prugi

IRAAKIMINE
Projektidejiirjestomine (pooristoo)
17. MiIIiseidprojekte teie rahastaksite? Tehke alljargnevate projektide pingerida. Kasutage all olevaid lausealgusi.

. vanapaberija klaastaara vastuvotu susteemi loomine . loodussaastliku eluviisi propageerimine meedia

.ohtlikejaatmete hoidla ehitamine vahendusel
. priigi sorteerimise kampaania
koolilaste seas
korraldamine .. vanade prugikastide valjavahetamine
trahvide kehtestamine linna reostamise eest
.keskkonnasobralikuprugihoidla rajamine
.
. aerosoolpakendis toodete muugi keelustamine
plasttaaras kaupade muugi vahendamine . ideekonkursi "Pakendite uus elu" valjakuulutamine

Kbik valjapakutud ideed on ... missugused? Kiiremas korras on vaja ... mido teho?
Arvestades hetkeseisu, on koige vajalikum projekt ... mis? Kui aega ja raha jatkub, voib ... teho mido?
Selle tulemusel ... Esialgu jataksin korvale ... mille?
Samuti on oluline ... mis? Kindlasti ei tasu tegeleda ... mil/ego?
Selle tagajarjel ...

IKUULAMINE
18.Kuulake,
kuidas
..............................
keskkonnaekspert lahendab eelmist lilesannet (tekst nr 19). Markige raakija arvates rahastamist
vaarivadprojektid plussiga,korvalejaetavad projektid miinusega. Projektid, mida raakija ei maini, jaavad markimata.

101
 ......

KOmnesteema

. KI RJ UTAM I NE
Arutluse pohistruktuur, vc;idete esitamine ja pohjendamine
8 8.
1 8. Arutlus koosneb tavaliselt kolmest osast: sissejuhatusest, p6hisisust. kus esitatakse vaited koos p6hjen-
dustega. ja kokkuv6ttest.

Arutluse p6hivaiteid esitatakse tavaliselt kahel viisil.

I. variant. K6igepealt esitatakse vaide, sellele jargneb p6hjendus (arutlus.naide elustvms)
2. variant. K6igepealt esitatakse naited, mille p6hjal tehakse jareldus.

P6hjendage jargmisi vaiteid. kasutades nii I. kui ka 2. varianti.

Kirjutage iga vaite kohta umbes 40-60 s6na.
I. Keemiatooted teevad meie elu lihtsamaks ja turvalisemaks.
2. Keemiatooted on tervisele ja loodusele ohtlikud.

8LUGEMINE
.RAAKIMINE
20. Lugege oma kaaslase teksti ja v6rrelge seda enda omaga. MiIIiseidsarnasusi ja erinevusi te markate?

8SCNAVARA
21 . T6lkige.
aegu/ma, -da, -n lahjenda/ma, -da, -n plekk, pleki, plekki, plekke
arutlus, -e, -t, -i lahti saama, saada, saan lahti praht, prahi, prahti
eelis, -e, -t, -eid kellest? millest? puutu/ma, -da, -n
eemalda/ma, -da, -n lammuta/ma, -da, -n pode/ma, -da, poen mido?
elavhobe, -da, -dat liigita/ma, -da, -n silmas pidama, pidada, pean silmas
eluviis, -i, -i, -e loksuta/ma, -da, -n sisalda/ma, -da, -b
esialgu loputa/ma, -da, -n taga/jarg, -jarje, -jarge, -jargi
higista/ma, -da, -n lohku/ma, -da, lohun teada saama, saada, saan teada
hooru/ma, -da, -n labi pole/ma, -da, polen labi teadvusta/ma, -da, -n
inetu, -, -t, -id laige, laike, laiget, laikeid teave, teabe, teavet
joukoha/ne, -se, -st, -seid motteka/s, -, -t, -id teosta/ma, -da, -n
jareldus, -e, -t, -i maari/ma, -da, -n toime, -, -t
jaak, jaagi, jaaki, jaake niiske, -, -t, -id toonita/ma, -da, -n mido?
jaatmed, jaatmete, jaatmeid niisuta/ma, -da, -n tulemus, -e, -t, -i
kaas, kaane, kaant, kaasi nipp, nipi, nippi, nippe tunduvalt
kahjusta/ma, -da, -n mido? nartsi/ma, -da, -n toestus, -e, -t, -i
keelusta/ma, -da, -n ohtralt tbbtlema, tbbdelda, tbbtlen
kehtesta/ma, -da, -n GlIDe, -, -t umbusklik, -u, -ku, -ke
kiud, kiD, kiudu, kiude osutu/ma, -da, -n vaev, -a, -a, -u
kork, korgi, korki, korke otstarbeka/s, -, -t, -id vahend, -i, -it, -eid
karts, -u, -u, -e papp, papi, pappi, pappe vaht, vahu, vahtu, vahtusid
krunt, krundi, krunti, krunte pihusta/ma, -da, -n viiI, -u, -u, -e
korvale jatma, jatta, jatan korvale pilku puudma, puuda, puuan pilku vaide, vaite, vaidet, vaiteid

.
lagune/ma, -da. -b pinnas, -e, -t

102
 KUmnesteema

Sonademeeldejiitmine
Paaristoo
22. Moodustage uute sonadega lauseid keemiavahendite ja prUgi kohta. Paariline peab vaitma vastupidist, kasu-
tadessamuti uusi sonu.

Sonauhendidsonaga kaima
23. T6lkige.jalgige sona kaima erinevaid tahendusi.
. Ohtlikud jaatmed kaivad siia prugikasti.
. Pidev prahi mahaloopimine kaib mulle narvidele.
. Eile kiiisime sopradega vaijas ja koduteel markasime, kuidas uks veoauto valas keset parki prahti maha.
. Allakiiinud inimestest voivad saada asotsiaalid.

. Ma kiiin liibi paljude inimestega, minD soprade hulgas on ka praegune keskkonnaminister.

. Praegune prugiveosusteem kaib ju kah, aga oleks siiski aeg hakata motlema selle taiustamisele.
. See prugikast kaib veel kiill, pole mater uut osta.

Liitsona moodustamine teonime pohjal

24. Moodustageliitsonad.
esimene son a teine sona liitsona
pesemine + juhis pesemisjuhis
kasutamine + opetus ......................................................................

kogumine + koht ......................................................................

jaatmekaitlemine + firma jaatmekaitlemisfirma e jaatmekaitluifirma

taaskasutamine + susteem ......................................................................

lammutamine + jaatmed ......................................................................

Viiljendid
25. Millinesona ei sobi ritta?
sampoon loputama hooruma -pihustam~ valama
ohuvarskendaja lahjendama pihustama loksutama sulgema
naokreem maarima kallama hooruma pigistama
pesupulber raputama avama loputama vajutama
klilirimispasta hooruma loputama pritsima sailitama

.
26. Lugege kodus labi Uhe kodukeemiavahendi eestikeelne kasuta-
misjuhend.Tooge see vahend tundi kaasa ja tutvustage ning reklaa-
migeseda teistele.Vastake jargmistele kUsimustele.

. Kuson see vahend toodetud?

. Milleks seda kasutatakse?
. Kuidasseda kasutatakse?
. Millised on selle eelised?
. Mida sellega teha ei tohi?
. Kutsuge Ules seda kasutama!

103
 CQ
E
Q)
CD 11f..
+-' r- ~.
f
i.V;

le:: '
(I) .
ii

. .
i

Q)
..
i. ..

E b

~::J Keel ja haridus

::::c.
, 8LUGEMINE
--Cl) Ettevaatust - keel! (Ioetust kokkuvotte tegemine)
CD
+-'
,Q) 8RAAKIMINE
I.c:. Milline on teie seisukoht? (rUhmat66)
I :=:J Luhikone (rollimang)

8KUULAMINE
Kommentaarid artiklile "Ettevaatust - kool!" (arvamuste vordlemine)

8KIRJUTAMINE
Artikli kokkuvote
Luhikone (rollimang)
jareleparimine ja vastus jareleparimisele (ruhmat66)

8 GRAM MAT I KA
Liitlaused

8SCNAVARA
Liiteline eitus
us-liitelised nimisonad
Liitmaarsonad

8KEELEKESKKOND
Eestikeele oppematerjalid

~
 .
, - UhateistKOmnes
teema

Sissejuhatav
u/esanne
I/i
0.".
.
1 Meenutage
oma kooliaega.
Millised
6ppeained
..
olidteile k6ige
raskemad ja
millisedk6ige
kergemad?
Miks?

8L I ~A\~iD ,)ALLt
OhA "/I,NEcMA,T
2. Lugegeartiklit. Kirjutage iga 16igujarele kokkuv6tlik lause.
ODE £\-IMATAMA":,.

Ettevaatu5t
,
8
URMASNEIMVALTS

I.Praegune haridussusteem ei hooli tavalistest lastest, kes murduvad ulekoormuse all. Opilaste ulekoormusel
onaga drastilised tagajarjed kogu rahva arengule. Die jau kaiv appekoormus havitab apilase enesehinnangu
ningkahjustab tervist. Oppekoormust suurendatakse kull ailsatel kaalutlustel - anda paremat haridust - , kuid
tegelikkuseskukub see sageli valja nagu karul, kes ajas launauinakut tegeva peremehe laubalt karbest 'ara kivi-
galtities.
6pilastel on praegu koolis fUga suur koormus.

105
~

2. Koik opilased ja lapsevanemad ei tunneta suurt ulekoormust, sest inimesed on ju vaga erinevad. Moned
opilased saavad ka praeguse oppekoormusega hakkama. Nad tootavad pingeliselt ja nendest kasvab eliit. Kuid
teistegi arengule pole mater kaega luua, ka aeglasemad opilased peavad saama joukohast ja arendavat toad.
Dlepingest tekivad lastel psuuhilised probleemid: suhtlemisraskused, kaitumis- ja unehaired, pea- ja kohuvalu,
sagedased haigused. Suurematel opilastel esineb depressiooni ja stressi, mida vaiksematel on vaga raske diag-
noosida.
.......................................................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................................................

3. Opilaste ulekoormuse pohjuseks on ebamaarased ainekavad ja miinimumtaseme fikseerimatus. Seetottu ei

tea opetajad ega opikute autorid, mida on tingimata vaja opetada, ning opetavad igaks juhuks voimalikult
rohkem. Praegused opikud on liiga keerulised ja mahukad ning opilastel pole aega nende sisu tile moelda.
Nad opivad koige vajalikuma pahe, see aga takistab modernise arengut.
Ameerika Dhendriikides moodetakse iga opiku keerukust loetavuse valemiga, mis naitab, millise klassi opi-
lasele see opik sobib. Opiku keerukust ja uute moistete hulka on voimalik arvuti abil kiiresti hinnata. Ka meil
on oluline paika panna, kui keeruline voib olla opik erinevate parameetrite jargi: abstraktsuse aste, terminite
ja uute sonade hulk ning lausete keerukus.
.......................................................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................................................

4. Kaheksakumnendail aastail tehtud During naitas, et oppettikkide normaalseks omandamiseks kulus vane-
mate klasside opilastel 3-4 tundi kodust toad. See teeb oppenadala pikkuseks 55 tundi taiskasvanute 40 tunni
korval. Toenaoliselt pole tanane olukord parem.o Lastevanemate Liidu esimees Ago Kunnap on vaitnud, et opi-
laste koormust tuleb vahendada kaks korda, ning palvinud sellega pedagoogikaringkondade pahameele.
"Minult on kusitud, kuhu ma kavatsen selle idiootide armeega marssida. Ma ei oska vastata, sest enda meelest
ma just idioote tootva masinavargiga voitlengi,1I lausub Kunnap. Tema hinnangul on suur osa aineprogram-
mides sisalduvast tarbetu ballast, mille omandamisele kulutavad opilased koduseid toid tehes palju tunde.
.......................................................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................................................

..
106
 A A
ut1eteistKumnes
teema

5. Ootamatult naitavad uurimused aga muud: kodusele 6ppimisele on viimase kumne aasta jooksul hakatud uha
vahemaega puhendama. Jark-jargult annab palju lapsi 100bumisv6idu - 6pi v6i mitre, halbu hindeid ja pahan-
damistpole v6imalik valtida. Isiksuse arengu tundlikul perioodil pidevalt eba6nnestumisi kogev laps 6pib v6i-
malikultkergesti ara elama ja kasvatab endale nii paksu naha, et etteheited ja pahandamine ei lahe sellest labi.
.......................................................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................................................

6.Liigsetkoormust saaks valtida ka tunniplaani koostades. Meditsiinikandidaat Rein Rannamae soovitab arves-
tada tunniplaani koostamisel ainete raskusastet panicles. Selle susteemi jargi on matemaatika raskusaste 11,
v66rkeelte,arvuti6ppe ja filosoofia oma 10, fUusikal, astronoomial ja keemial 9, ajalool 8, emakeelel ja kirjan-
dose!7, bioloogial, maateadusel, 100dus6petusel 6, kehalisel kasvatusel 5, tbb6petusel, kasitbbl, kodundusel 4,
joonestamisel3, joonistamisel 2 ja laulmisel 1 pall.
.......................................................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................................................

7.TartuUlikooli professor Jaan Mikk peab uheks ulekoormuse p6hjuseks riigieksamite sisu. Meil puutakse uhi-
tada giimnaasiumi l6pueksamid ja k6rgkooli sisseastumiseksamid. P6him6tteliselt on see aga v6imatu, sest
gumnaasiumil6pueksamid peavad sisult vastama gumnaasiumi 6ppekavale, kuid k6rgkooli sisseastumisek-
sameiksvalitakse sellest 6ppekavast raskemad kusimused, mille abil selgitatakse valja k6ige tugevamad. Rootsis
nahtijuba aastaid tagasi, et sellised eksamid kahjustavad 6pilase tervist ja arengut. "Nad tegid oma riigieksamid
gumnaasiumiprogrammidele vastavaks ehk lihtsamaks," raagib Mikk.
.......................................................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................................................

8. Fiiiisika ainekomisjoni esimees, Tallinna pedagoogikaulikooli professor Dlo Ugaste ei nae probleemi mitre
programmis ega 6pikus, vaid hoop is 6petajates. "Olen kainud tundides, kus 6pilased ainult konspekteerivad ja
parast opivad konspekti nagu luuletust pahe. Mingit dialoogi 6petajaga ei toimu, seeparast on ainet raske
omandada ja huvi selle vastu ei teki." Varast spetsialiseerumist Ugaste ei toeta, kuna arvab, et 15-aastan~ noor
ei oska veel valida. "Ta pole j6udnud fuusikat veel 6ppidagi. Kust ta teab, et ta seda ei taha?"
.......................................................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................................................
Merike Leesijorgi, Luup I 7. oprill 2000

107
I
I uheteistKumnesteema

.RAAKIMINE
'I Arutelu
I
I
3. Kaste olete artiklis esitatud seisukohtadeganous? Millisteleseisukohtadele sooviksite vastu vaielda?
. KI RJ UTA M I NE "
Artikli kokkuvote
Autor alustab ... (mU/est?) Ta r5hutab eriti ...
4. Kirjutage artikli "Ette-
Autori hinnangul ... Ta toob naiteid ... (mUlekohto?)
vaatust - kool!" kokkuvote.
Tema s5nul ... Ta t5statab kusimuse ...
Kasutage teises lilesandes Tema vaitel ... Ta mainib muuseas ka ...
koostatud lauseid ja korval
Autor on seisukohal, et ... Kokkuv5ttes jaab k5lama seisukoht, et ...
olevaid lausealgusi.

.KUULAMINE ..............................
5. Kuulake nelja intervjuud: opetajaga, lapsevanemaga, opilasega ja Haridusministeeriumi ametnikuga (tekstid nr
20, 21, 22 ja 23). Milline on nende arvamus jargmistes klisimustes? Kirjutage tabelisse marksonad voi tommake
kriips (kui raakija seda teemat ei kommenteeri).
HARIDUS-
OPETAjA LAPSEVANEM OPILANE MINISTEERIUMI
AMETNIK

Opilastel on koolis
iilekoormus.

Opikud on liiga
keerulised ja mahukad.

Opilastel on suure koor-

muse tottu tervisehaired.

Riigieksamid on we- .
koormuse iiks pohjus.

Koige raskemad ained

on ...

Koolis tuleks muuta ...

. Kellejutt oli k6igearusaadavam? "

. Kellejutt oli k6ige huvitavam? ...............................................................................................................................

. Kellejutt oli k6ige asjalikum? , ,.............

. Ke 11e '1'. ..
Jutt sarnanes enlm -
tele motetega. 7
, , "

108

'RA I
Riihmatoo
6. Moodustagefraasist kusimus Ma alVap, et see on lihtsalt
tingivask6neviisis, naiteks:
Kuidas te suhtute sellesse, Ma Glen pigem poolt klli vastu.
kui koolis oleksid eraldi poiste See on iseenesest huvitav mote.
ja tudrukute klassid? Vaga hl1vitav lahenemine.
Vastakeja kommenteerige. See on vaart mote.
Kasutageka k6rval olevaid See pole .niisallla lihtne.
valjendeid.
oeeoeOGoe
Milline on teie seisul<oht?
e I)
2)
3)
eraldi poiste- ja tudrukuteklassid
tundide algus on kell 11
klassis on 50-100 opilast
G
4) klassis on 5 opilast
5) lounavaheaeg kestab kolm tundi
6) koolis on ainult meesopetajad
7) vahetunnis saab kuulata muusikat
fD ja tantsida
8) tunnid toimuvad vabas ohus
9) tundi annab korraga kaks voi
rohkem opetajat
G
10) uks ainetund kestab jarjest
3 x 45 minutit
1I) koduulesandeid ei anta
12) opetajad kannavad koolivormi
f) 13) opetaja ei kontrolli faktide
paheoppimist
14) koolivaheaeg on iga kahe kuu
jarel
fa 15) lapsed lahevad kooli nelja-
aastaselt
16) lemmikloomi tohib kooli kaasa
votta
G 17) hinnatakse ainult oma arvamuse
valjendamise oskust
eeeeeeeee
UheteistKUmnes
teema
See soltl1b ... .
suureparane mote. Uhest kuljest ..., teisest kuljest ... .
See ei ale teostatav.
See on ebareaalne.
See toob rohkem kahju kui kasu.
See nouab rohkem ... .
Ma pean selle tile jarele motlema.
ca
I8) oppeprogrammid on eri raskus-
astmega
19) koik opikud on koolis
4D
20) opilased teevad endale ise tunni-
plaani CD
21) hindeid ei panda
22) opilased valivad kooli opetajad
23) opilased opivad kodus arvuti taga
ilma opetajata
24) koolivorm on kohustuslik e
e
25) klassis ei ale koolipinke
26) vaikesed koolid kaotatakse ara
27) igal veerandil on lived opetajad
28) opikud on arvutidiskettidel
29) opilastel on erinevad puhketoad,
kuhu saab vahetunni ajal minna
30) koiki kooliopikuid lihtsustatakse
CB
3 I) koolipaev kestab 3-4 tundi
32) oppijad on koolis esmaspaevast
reedeni, koju saavad nadala-
vahetuseks
33) aineid opetatakse voorkeeltes
G
48
10
OheteistKUmnes
teema

. I
Liitlausemoodustamine
7. Lausete liitmiseks kasutatakse mitut tljupi siduvaid sonu olenevalt lause sisustoLeidke igale ruhmale sobiv
pealkiri.
jareldus .
tingimus .
seletus I tapsustus .
vastandus .
I. ..................................... 2. ..................................... 3. ...................................... 4. .....................................
juhul kui seega nimelt kuigi
niisiis see tahendab et sellest hoolimata et
jarelikult sest selle tulemusel sellele vaatamata et
muidu sest selle tagajarjel
seda enam et
lisaks sellele

Koikide nende siduvate sonade ette pannakse koma.

. I
Liitlause moodustamine
B. Lause"Ma kavatsen eesti keele opinguid jatkata, ..0" on lopetatud 14 moel. Leidke sobivad siduvad sonad.

Makavatsen eesti keele opinguid jatkata, ...

1 ) lisakssellele lahen ka saksa keele kursusele.
2) eiolemulaegatullakoossinugaturismireisile.
3) tunnenma, eteioskasedaveelpiisavalthasti.
4) eksamlaksniihasti.
5) onmulkaedaspidiesmaspaevajakolmapaevaohtukinni.
6) maeisaaomakonspektesulleanda.
7) ruhmakaaslased on sellestloobunud.
8) voinmasaadaparemat66koha.
9) mapraeguveeleksamiteisoorita.
10) ununebkeelkiiresti.
11) voibminuelumuutuda.
12) aegaonvahe.
13) 0nmulsedauutopikutvaja.
14) peanrahakokkuhoidma.

. I I
.
Liitlausemoodustamine
9. Lopetage lause "Inimene peab oppima kogu elu, .00"kumnel moel, kasutagesobivaid siduvaid sonu ulesandestnr 7.

Inimene peab oppima kogu etu, ...

.
110
 UheteistKUmnes
teema

. KI
.R I
I .............................
Lijhik5ne (rollimCing)
10. Olete koolidirektor ja kavatsete jargmisel 6ppeaastal oma koolis labi viia
lihe muudatuse (Ieiate selle lilesandest nr 6).Valmistage ette llihike k6ne.
Kasutageka all olevaid valjendeid. Esitage see kooli 6ppen6ukogule.

K6neosad:

( . tervitageja tehke luhike sissejuhatus

( . iseloomustage
praegustolukorda
( . s6nastage
muudatusja pohjendage,milleks see hea on
.
( nimetage2-3 konkreetset asia, mida on selle muutuse labiviimiseks vaja teha
( . nimetagetegijad
( .. tehke
nimetagetahtaeg, mis ajaks muudatus
kokkuvote
peab olema sisse viidud

Austatudkuulajad
Tanaon siia kogunemrd ...
On kujunenlld olllkord, kus ...
Senetagajarjel ...
Soovin teid infor.meerida ".' (millest?)
Nimelt on plaapis ...
Sent tulemusel ...
Lisakssellele .'"
Tuleb astuda jargmised saIr],mud: ...
Sent eest vastutavaks maaran ...
Kavandatavad tegevusedpeavad olema eU4 viidud... (mis ojoks?)
Tanan tahelepanu eest ja soovip. ...

. KI I .............................
jarelepiirimine ja vastus jCirelepCirimisele (riihmatoo)
11 . leidke endale sobiv enesetaiendusv6imalus!
..KoolitusfirmaA esindaja, vaadake toolehte nr 16. . Koolituse ostia A, vaadake toolehte nr 4.
Koolitusfirma B esindaja, vaadake toolehte nr 23. .. Koolituse ostia B,vaadake toolehte nr 57.
.Koolitusfirma C esindaja, vaadake toolehte
. Koolitusfirma D esindaja, vaadake toolehte
nr 26.
nr 48. .
Koolituse
Koolituse
ostia C, v~adake toolehte
ostia D, vaadake toolehte
nr 36.
nr 54.

III
....
uheteistKumnes
teema

8SC>NAVARA
12. T6lkige.
areng, -u, -ut, -uid kahjusta/ma, -cia, -n mida? seisu/koht, -koha, -kohta, -kohti
aste, astme, astet, astmeid keeruli/ne, -se, -st, -si taga/jarg, -jarje, -jarge, -jargi
enesehinnang, -u, -ut kehtesta/ma, -cia, -n takista/ma, -cia, -n keda? mido?
esitlus, -e, -t, -i koge/ma, -cia, -n mida? tarbetu, -, -t, -id
ette/heide, -heite, -heidet, -heiteid koormus, -e, -t, -i teosta/ma, -cia, -n
hinnang, -u, -ut, -uid k6Ia/ma, -cia, -n tingimata
hooli/ma, -cia, -n kellest?millest? liit, liidu, liitu, liite tunneta/ma, -cia, -n mida?
hulk, hulga, hulka, hulki mahuka/s, -, -t, -id t6stata/ma, -cia, -n
haire, -, -t, -id maini/ma, -cia, -n keda? mida? uinak, -u, -ut, -uid
havita/ma, -cia, -n muudatus, -e, -t, -i uurimus, -e, -t, -i
igaks juhuks muuseas v6itlema, v6idelda, v6itlen
isiksus, -e, -t, -i m6iste, -, -t, -id valti/ma, -cia, valdin keda? mido?
jumesta/ma, -cia, -n omanda/ma, -cia, -n 6ilis, 6ilsa, 6ilsat, 6ilsaid
j6ukoha/ne, -se, -st, -seid palvi/ma, -cia, -n ulekoormus, -e, -t
kaalutlus, -e, -t, -i r6huta/ma, -cia, -n mida?

Sonade meeldejiitmine
1 3. Ruhmitage uued s6nad viide ruhma. Ruhmitamisalus m6elge ise valja. Tutvustage oma s6nadegruppe
kaaslastele,p6hjendage ruhmitamise aluseid.

Liiteline eitus
14. Ttiitketabel.
jaatav vorm eitav vorm eitav maarsona
6nn onnelik onnetu onnetult
kord korralik .................................. ..................................
mure murelik . ..................................
hool hoolikas hooletu ..................................
maitse .................................. . .
anne .................................. .................................. ..................................

kasvatama kasvatatud kasvatamatu kasvatamatult

harima haritud .................................. ..................................
seletama seletatud .................................. ..................................
ootama oodatud .................................. ..................................

p6hjendama pohjendatud .................................. ..................................

aru saama arusaadav arusaamatu ..................................

lugema loetav .................................. ..................................

teO6>tama teostatav .................................. ..................................

112
 UheteistKUmnes
teema -I
us-liitelisednimisonad
15. Moodustageomadussonadest ja kesksonadest us-liitelisi nimisonu.
tugev tugevus tegelik .....................................................
lark esinduslik ......
sale saledus hari/tud haritus
tore ..................................................... hari/matu harimatus
tap/ne tapsus tuntud .....................................................
keeruli/ne . tundmatu .
abstrakt/ne . treenitud .....................................................
ande/kas andekus treenimatu .
mahu/kas . loe/tav loetavus
ettev6t/lik ettevotlikkus teostatav .....................................................

Valjendid
16. leidke sunonuumsete valjendite paarid.
I)seebib mul tile jau --------------- a) mingi teine asi kannatab selle tattu
2)nii kukkus valja b) jarjest rohkem
3)ta l6i k6igele kaega c) ma ei saa sellega hakkama
4) need asjad on vaja paika panna d) need ktisimused on vaja ara otsustada
5)ta kasvatas endale paksu naha e) kasu on rohkem
6)sa teed talle karuteene f) ta loobus edasisest tegutsemisest
7)uha enam g) oma abiga teed sa talle tegelikult kahju
8)kasutegur on suurem h) nii lihtsalt laks
9)seda peab tegema millegi arvelt i) ta ei vatnud enam kaike stidamesse
Liitmaarsonad
17. Moodustageliitmaarsonad.Usage naitelaused.
jark jark-jargult 6ppeprogrammid muutuvad jark-jargult mahukamaks.
tund ............................................ ............................................................................................................................
paev ............................................ ............................................................................................................................
aasta ............................................ ............................................................................................................................
samm............................................ ............................................................................................................................

'KEEL
18. Toogetundi kaasa eesti keele oppematerjal, mida teie
oletekasutanud.Valmistage ette luhike tutvustus.
..
Kusja millal on materjal
Keson auter / autorid?
valjaantud?

.
Kellele on see maeldud?
.
Mida materjalsisaldab?
..
Millepoolest materjal erineb teistest?
Misonselleeelised?
. Millisedon puudused?
. Kellelja mi,j;otstarbel soovitate sed a kasutada?

113
lco
'E
IQ)
IQ)
+-'
Cl)
Q)
c::
E
:=' Tervis ja eluiga
:::c::.
+-' .
.:
Cl)
~.............

Kuivanaks te elate? (testi taitmine)

Q)
+-' Taiusliku eluga ei maksa Ule pingutada (kUsimuste moodustamine)
Q)
C
co . I I
Millests61tub eluiga? (rUhmat66)
:::c. Elustiilja tervis (arutelu)
Arst ja patsient (rollimang)

. I
Raagib doktor LianaVarava (IUnkadetaitmine)

. J
Arutlus (vaidete sidumine, sissejuhatus ja kokkuv6te)

. -p--

Rektsioon (saav kaane)

Sihitud ja sihilisedtegus6nad
S6najarg

. ------
S6naUhendid s6nadega joomo ja minemo
Sihitud ja sihilisedtegus6nad

'u
Apteegi kaubad

...
 1
KaheteistKumnes
teema

~'_n'-
~#
12
@)

~
r

Sissejuhatav iilesanne
1. Kirjutage piltide juurde, kui vanad need inimesed teie arvates on. leidke iga pildi juurde sobivad sonad.

.. . . . ..
vanur p5ngerjas
vanaharra
neiu
teismeline
mammi
tiitarlaps
.. ..
tita
imik
noormees . . . . .. mutt.
elatanud
eakas inimene piiga
. plika..murde-
inimene beebi
noor inimene
taat j5nglane nooruk

ealine
. papi. taiskasvanu
. kutt . vanamees
. vanaproua. nooremapoolne
IDees. vanemapoolne
IDees
. keskealine
inimene. mudilane. vanamehenass

I.Millejargi te inimeste vanuse Gleotsustasite?

2.Mi5veel aitab meil inimese vanust hinnata?
3.Millineon teie arvates parim eluiga? Miks?

115
KaMteistKOmnes
teema

8LUGEMINE
2. Taitketest.

Kui vanaks te elate?

Inimese keskmine eluiga on sajandite jooksul pidevalt t5usnud ja see t5useb veel vahemalt jargmise
30 aasta jooksul. Arenenud riikide eesmark on saavutada keskmiseks elueaks 85 aastat. Eestis on see
praegu naistel 76 ja meestel 65 aastat. Inimeste keskmist eluiga peetakse uheks riigi arengutaset hasti
valjendavaks koondnaitajaks. I
Ameerika Uhendriikide arstid ja kindlustusagendid on koostanud testi, millega saab inimese elu I
pikkust ennustada. Taitke see test ja saate teada, kui vanaks te elate. Arge muretsege, kui saadud tule- .
mus ei ale teile paris meeleparane! Lihtsalt muutke oma elustiili ja te elate vahemalt 100-aastaseks!

Et ei tekiks saatuslikku viga,kontrollige enne testi taitmist oma arvutamisoskust!

a) Lahutage kaheksateistkumnest uheksa.

b) Liitke kaheteistkumnele kaheksa.
c) Lahutage seitsmekumne kahest kolm,
d) Liitke uheksakumne viiele kuus, '101 (p :69 (J :OZ(q :6 (e :p<Jsn:jSE/\
paglQ

Alustage arvust 72
ISIKUANDMED
.. Kui te elate linnas, mille elanike arv on Ule 50 000, lahutage 2.
Kui te olete IDees, lahutage 3. Kui olete naine, liitke 4.

. Kui te elate linnas v5i kUlas,kus elanike arv on alla 3000, liitke 2.
. Kui vahemalt uks teie vanavanematest etas 85-aastaseks, liitke 2.
. Kui k5ik teie vanavanemad elasid 80-aastaseks, liitke 6.
. Kui uks teie vanematest suri enne 50-aastaseks saamist ajurabanduse v5i sudameataki tagajarjel,
lahutage 4.
. Kui keegi teie vanematest, 5dedest v5i vendadest haigestus enne 50-aastaseks saamist vahki v6i
sudame-veresoonkonna haigusesse v5i on p5denud lapsest saadik suhkruhaigust, lahutage 3.
. Kas te teenite rohkem kui kaks keskmist palka kuus? Liitke 2.
.. Kui te olete vanem kui 63 aastat ja ikka veel tootate, liitke 3.
Kui te olete l5petanud keskkooli, liitke I. Kui reil on k5rgkoolidiplom, liitke veel 2.

. Kui te elate koos abikaasa v5i elukaaslasega, liitke 5. Kui mitre, lahutage I iga kumne uksi
elatud aasta eest.

ELUS TilL
.. Kui teie too n5uab fUusilistpingutust, liitke 3.
Kui reil on istuv too, lahutage 3.

. Kui te kaite trennis Ctegeletetennise, tervisejooksu, ujumise vm t5sist fUusilistpingutust n5udva

alaga) viis korda nadalas, iga kord vahemalt pool tundi, liitke 4.
. Kui te kaite trennis kaks v5i kolm korda nadalas, liitke 2.
. Kas te magate rohkem kui 10 tundi oopaevas? Lahutage 4.

116
 KaneteistKUmnes
teema

I Kas te olete pinges ja agressiivne? Lahutage 3.

I Kas te olete muretu ja vahen5udlik? Liitke 3.
I Kas te olete 5nnelik? Liitke I. Onnetu? Lahutage 2.
I Kas olete viimase aasta jooksul saanud kiiruse tiletamise eest trahvi? Lahutage I.
I Kas te suitsetate rohkem kui kaks pakki sigarette paevas? Lahutage 8. Uhe v5i kaks pakki?
Lahutage6. Poolest kuni tihe pakini? Lahutage 3.
I Kuite joote tihe v5i kaks viskit, pool liitrit veini v5i neli klaasi 5lut paevas, liitke 3.
I Kui te ei jOG iga paev, liitke I.
I Kui te olete k5va napsutaja, lahutage 8.
I Kui reil on tilekaalu rohkem kui 20 kilo, lahutage 8. Kui tilekaalu on 13-20 kilo, lahutage 4. Kui
Ulekaalu on 5-13 kilo, lahutage 2.
I Kui te olete tile 40-aastane IDees ja labite igal aastal arstliku kontrolli, liitke 2.
I Kui te olete naine ja kaite gtinekoloogi juures vahemalt kord aastas, liitke 2.
I Kui te eelistate lihtsat toitu, puu- ja juurvilju rohkele lihale ja rasvastele toitudele ega soo kunagi
Ulearu, liitke I.

Kuiteie praegune vanus on 30 ja 40 vahel, liitke 2.

Kui40 ja 50 vahel, liitke 3.
Kui50 ja 70 vahel, liitke 4.
Kuite olete tile 70 aasta vana, liitke 5.
Ko/endriroomot /989
Tulemus: .........

Kaste olete testi tulemustega n6us? Mille eest saite plusspunkte ja mille eest miinuspunkte?

IRAAKIMINE
Millestso/tub e/u;ga? (riihmatoo)
3. Millesteluigateie arvates s6ltub? Valigeneli tahtsat ja neli mitte nii olulist tegurit.

. parilikkus. keskkond . meditsiini areng . toitumine . motlemine . aIDer . perekond

. suhted teiste inimestega . joukus . poliitiline olukord . arstiabi kittesaadavus . haridus-
rase. loodushoid

oluline ebaoluline

.................................................................................. ..................................................................................

.................................................................................. ..................................................................................

.................................................................................. ..................................................................................

.................................................................................. ..................................................................................

.................................................................................. ..................................................................................

.................................................................................. ..................................................................................

117
KaheteistKUmnes
teema

.
4. Lugege
intervjuud
Tartu Olikooli Sisekliiniku
dotsendi Kai Saksaga.
M6elge iga vastuse juurde
sobiv kusimus.

Taiusli
el mal<sa

I
Kusimus: Kui vanaks inimesed elavad?
, "."

""

Inimesed on labi aegade elanud 100-aastaseks ja vanemaks. Huvitav on see, et kuigi keskmine eluiga t6useb,
ei prognoosita inimese maksimaalse v6imaliku eluea kasvu. Selleks piiriks oli ja t6enaoliselt jaab 120, maksi-
maalselt 130 aastat.

2
Kusimus: ", "

"",.

""..,

Keskmist eluiga m6jutab t6epoolest tugevalt inimeste enneaegne surm - haigused, 6nnetused, vagivaldne surm
teiste v6i omaenda kae labi.
Vahemalt 100-aastaseks elamisel tuleb siiski mangu parilikkus ehk geneetiline kood. On leitud spetsiifilised
pikaealisuse geenid. Parilikkus on oluline ka haiguste tekkes. Sellised haigused avalduvad eelk6ige noores v6i
keskeas ning m6jutavad seet6ttu keskmist eluiga.
3
Kusimus: "..".
".."

"

M6lemad tekitavad s6ltuvust ja m6lema toime kuhjub. M6ni inimene m6tleb, et las ma noorena, kui tervise-
hadasid pole, teen, mis tahan. Et kui hadad tekivad, siis jatan maha. See inimene kiirendab hadade
t~ket olu-
liselt. Teisalt n6uab naiteks suitsetamise mahajatmine suurt tahtej6udu, tekitab narvipinget, sageli lisandub ke-
hakaal ja nii muutub inimese olukord ajutiselt isegi halvemaks.
Tanapaeval on edukate ja rikaste seas uus ohtlik suund. Nad ei tarvita alkoholi, sest selle jaaknahud takistavad
jargmisel ..paeval pingsalt tbbtamast, vaid pruugivad lahjemaid narkootikume.

118
 KaheteistKUmnes
teema

4
Kusimus: ..................................................................................................................................................................................................
".""""..............................................................................................................................................................................
""" ",...................................................................................................................................................................................................
Kaige tervislikum oleks elada sugaval metsas ja toituda loodusandidest. Kuid kui paljud meist seda tahavad?
Keskkonnamuutmise eesmaxk on ikka muuta see inimesele sobivamaks. Iseasi, et tekivad kahjulikud karvalpro-
duktid.Nende tekke vahendamine on vaga kallis. Alles viimasel ajal on sellele tasiselt matlema hakatud. Ja alati
tekibkusimusi, naiteks - kas toota elektrit, mis saastab keskkonda, kuid mille tattu inimestel on kodus soe ja valge.
5
Kusimus:
............................................................................................................................................................................................
"".."",...............................................................................................................................................................................................
""""", ".............................................................................................................................................................................................
Kaskeegi on taestanud, et mani sajand tagasi elanud inimestel oH vahem stressi? Inimene saltus siis veel enam
looduse stiihiast ja oli ohustatud rasketest nakkushaigustest. Kas see pahjustas vahem stressi, kuigi seda termi-
nittonal ilmselt ei kasutatud? Stress on eluks vajalik. Aga iga inimese stressitaluvuse piir on erinev. Olukord,
misuhele tundub ulimalt stressirikas, jatab teise taiesti kulmaks. Dks oskab pingeid maandada, teine mitre.
Kehalinetegevus on uks paremaid vaimalusi. Kuid igauhel peaks olema oma retsept. Manda aitab hasti klas-
sikalinemuusika, teist raske rokk.

6
Kusimus: ,.................................................................................................................................................................................................

""", "",.................................................................................................................................................................................................

"'" "",.....................................................................................................................................................................................................
Esmalt tasuks labi maelda, millised ohud mind vai minu last ees ootavad. Manes suguvasas on paljudel kop-
suhaigused, manes kasvajad, manes karge vererahk. Usun, et juba lahitulevikus saab head nau geneetikult,
kesindividuaalse geenikaardi alusel maarab suuremad ohud ja ehk oskab mane neist ka karvaldada.
Niisiis,kui mina Glen ohustatud ateroskleroosist, siis peaksin valtima loomseid rasvu ja jooma lahjat piima. Aga
kuimill on sageli luumurde, siis peaksin tarvitama rohkelt normaalse rasvasisaldusega piimatooteid.
7
Kusimus:",........................................................................................................................................................................

""""",.." ",..............................................................................................................................................................................................

"""""",..............................................................................................................................................................................................
pahjuseks on sageli sotsiaalsed vai perekondlikud
Sudamehairete pinged, ka lihtsalt uletbbtamine. On teooria,
etigal organil on kaasasundinud reserv. Seda on vaimalik kulutada luhema vai pikema ajaga. Dlepingutanud
inimestvaib varrelda araaetud hobusega, kellest enam asja ei saa.

8
..........................................................................................................................................................................
Kusimus:

"""""",...........................................................................................................................................................................
".""""",..........................................................................................................................................................................
Poleju mater kogu aeg igas olukorras maelda sellele, kui tervislik vai ebatervislik see on. Tunduvalt tulusam
onkujundada endale optimaalne elustiil, arvestades oma riske. set juhul ei tundu manest asjast loobumine vai
maneasjategemine koormana, ei vahenda raamsat meelt, vaid on lihtsalt elustiil, m~da nautida. Ja vaike patus-
taminekaib ikka asja juurde. Vo/nerVG/mejorgi, Postimees.Arter 8. oprill 2000

119
KaheteistKUmnes
teema

8LUGEMINE
5. Siinon kusimused, mis ajakirjanik tegelikult esitas. Kirjutage need eelmise ulesande sobiva vastuse juurde (oma
kusimuse alia).

a) Uhest lehest loeme: sooge apelsine, saate vitamiine. Teises kirjutatakse: arge sooge tsitruselisi, need
havitavad kaltsiumi. Jooge veini, arge jooge! Kelle nouandeid tuleks uskuda?

-b) Kas ka tervisemaania voib muutuda ebatervislikuks?

c) Miks stidamearsti poole poordutakse?

d) SOfia stress kuuleme nii tihti, et see tekitab stressi. Kuidas pidevas enesetoestuse ohkkonnas sailitada
muretu meet?

e) Kuidas mojutab inimeste tervist looduskeskkonna havitamine?

f) Nagu teame, on 85-aastaseks elamine varsti tavaline taks. Kas see tahendab, et ka 130-aastased inimesed
pole peagi enam mingi ime?

g) Uhiskond peab sigarette ja alkoholi elu normaalseteks koostisosadeks. Milline on teie arvamus?

h) Keskmist eluiga vahendab vist ka ebaturvaline maailm?

8RAAKIMINE
E./ust;iIja terv;s (arute/u)
6. Vastakekusimustele.
1. Milline on naiste ja meeste keskmine eluiga Eestis? Miks elavad naised meestest kauem?
2. Miks inimene ei saa elada vanemaks kui 130 aastat?
3. Kas iga inimene voiks ideaalsetes tingimustes 100-aastaseks elada? Pohjendage oma arvamust.
4. Mis ohustab inimese tervist koige rohkem?
5. Kas inimese elu on ttinaptieval stressirohkem kui varem? Pohjendage oma arvamust.
6. Kumb on pikaealisuse seisukohast ttihtsam: kas geneetiline soodumus voi tervislikud eluviisid?
7. Missugust arstiabi teie olete saanud? Kirjeldage oma kogemusi. Kas arst saab haiget alati aidata?
8. Artikli pealkiri on "Ttiiusliku eluga ei maksa We pingutada ". Kuidas teie sellest aru saate?

8RAAKIMINE
Arute/u
7. Vaadake veer kord esimese ulesande pilte. Milline voiks alIa nende inimeste elustiil (toitumis- ja liikumishar.
jumused)? Mis voib nende inimeste tervist ohustada? Millist nou te neile annaksite?

8GRAM MAT I KA
Rekts;oon
B. Miskaanet nouavadjargmisedtegusonad? Moodustage igasonaga uks lause.

.
..
saama . . . . . . . ..
kasutama
pidama sobima
htitidma
kolbama
kutsuma
jagama
muutma
jagunema
muutuma .. jaama
loikama

120
 KaneteistKUmnes
teema

'GRAM MATI KA
Rektsioon (saav kiiiine)
9. Avagesuludja oelge, kas olete vaidetega nous voi mitte. Pohjendage.

I.Keskmisteluiga peetakse riigi arengutaseme (peamine naitaja).

2,Keson juba muutunud (alkohoolik), set on sour oht jaada (see) elu lopuni.
3.Inimesedpeaks id puudma looduskeskkonda endale (sobivam) muuta.
4,Kessoovib saada (lOO-aastane) , peaks jooma iga paev punast veini.
5,Inimesed,keda nimetatakse (tervisefanaatikud) , on piStil imelikud.
6.Geeniteadlasedsuudavad maarata, millised ravimid sobivad konkreetsele inimesele (konkreetse haiguse ravi).
7.Puuviljadtuleks enne soomist (pool) loigata ja veenduda, et nad pole riknenud.
8.Paljudravimteed ei kolba (joomine), moningaid voib pidada isegi (tervisele ohtlik).
9.Midarohkem inimesed kasutavad antibiootikume (terviseprobleemide lahendamine) , secta (haigustele
vastuv6tlikum)nad tegelikult muutuvad.

'GRAM MAT I KA
Sihitud
ja sihilised tegusonad
10. Tutvugegrammatikaseletusegaja taitke tabellopuni.
Sihilist,s.t valjapoole suunatud tegevust saab valjendada do-, ta- voi t-liiteliste tegusonade abil, naiteks
kasvama
ja kasvatama:Lapskasvab.Ema kasvatablast; soomaja sootma:Haige soobputru. Ode soodabhaiget.

Sihitutegusona Sihiline tegusona Sihitu tegusona Sihiline tegusona

suurenema suurendama nakkama
pikenema toituma toitma
paranema muutuma
tekkima tekitama peituma

'GRAMMATIKA
Sihitudja sihilised tegusonad
11 . Kirjutagelaused umber, kasutades sihitu tegusona asemel sihilist ja vastupidi.
I.Pidev stress suurendab haigestumise riski. Inimestel, kes on pidevas stressis, suureneb haigestumise risk.
2,Spordiga tegelemine parandab tervist. Kui te tegelete spordiga, ......................................................................
.

3. Inimeste keskmine eluiga on aja jooksul pidevalt pikenenud. Tsivilisatsiooni areng on inimeste keskmist
eluiga..........................................................................................................................................................................
4. Inimesed muudavad looduskeskkonda ja tekitavad senega uusi probleeme. Kui looduskeskkond
.....................................................................................................................................................................................

5.Haigused tekivad paljude tegurite koosmojul. Paljude tegurite koosmoju ......................................................

"..................................................................................................................................................................................

121
 "
KaheteistKUmnes
teema

8S0NAVARA
Inimese elundid
1 2. Kirjutagenoolte juurde sobiv sona.
. lihased . kopsud . slida . liigesed . . .
maks . magu luud veresooned

r~
.sooled . s66gitoru .sapipais .neerud .kusepais .aju ------

I
a) ............. .........
I

I b) ......................
I c) :
d) ...............
I e) :::::::
I
f) ...........

I g) ......................
h) .
! i) ::::::::;

I j)......................

I
n
I

I
k) ...................... I) ...................... n) ........

8RIIKIMINE
Arst ja patsient (rollimang)
1 :3. Pool rUhma on arstid
ja teine pool haiged.
Kasutage ka korval olevaid
valjendeid.
Haige A. vaadake t661ehte nr 8.
Haige B,vaadake t661ehte nr 14.
Haige C. vaadake to61ehte nr 33.
Haige D, vaadake t661ehte nr 43.
Haige E,vaadake t661ehte nr 19.
Arst A. vaadake t661ehte nr 46.
Arst B,vaadake t661ehte nr 3 I.
Arst C. vaadake t661ehte nr 53.
Arst D, vaadake t661ehte nr 61 .
Arst ~vaadake t661ehte
Patsient
Mind vaevab (mis?) .
Mul valutab siit. Mul valutab (mis?) .
See on kestnud juba (kuikaua?) .
Mida rohkem ma ..., seda .
Arst
Mis vaevused reil on?
Millal ja kuidas see ennast tunda annab?
Kas te paete mand kraonilist haigust?
Kas te olete kunagi padenud nakkushaigusi (mumps, leetrid, sarlakid)?
Selle vastu aitab see ram / salv / pulber / need tabletid / see mikstuur / laUrus.
Seda on vaja sisse vatta / peale maarida / tilgutada / raputada / slistida.
See rahustab / leevendab / vahendab / alandab (mida?) .
See ergutab / kiirendab / soodustab (mida?) .
Sellel ravimil ei ale karvaItoimeid.
nr 37.

122
 KaheteistKUmnes
teema

tKU L ..............................
14. Kuulake,millist nou annab doktor LianaVarava (tekst nr 24). Taitke llingad.

Seljavalupohjuseks voivad alIa """""""" .

Inimenepeaks karrigeerima , jalgima ja .

Liigne magusaisu voib alIa tingitud .

Seenaitab, et organismil an puudus erinevatest ja """""""""""""""""""""""" .

Inimene peab karralikult , siis suurt magusaisu ei teki.

Kuiteid vaevab unetus, haiduge enne magamaminekut , jaage ..................

. Magamistuba peaks alema """"""""""""""""'" .

Et tugevdadaarganismi immuunsusteemi, tuleks end , teha

"""""""""""""""""""""""""""""""""" ning valtida """"""""""""""""'" .

Kui tunnete end kagu aeg vasinuna, v6ib uheks p6hjuseks alIa """"""""""""""""""""""""""""""""""""" .

Neil, kes tooajal palju seisavad, an saavitatav puhkehetkel """""""""""""""""""""""""""""""""""" jalad

k6rgemale.

Sonajarg
15. Tutvugesonajarje reeglitega.

a) Lihtlauses on oeldis liIdjuhul teisel kohal,

naiteks Arst kirjutos mulle kohe hoigus/ehe. Tuttov orst kirjutos mulle kohe hoigus/ehe. Hoiguslehe kirjutos tuttov orst
mu/lekohe.Kohekirjutos orst mullehoiguslehe.
b) Ohendtegusonade puhul on pohisona teisel kohal, abisona voib lauses paikneda eraldi (tavaliselt
lause lopus), naiteks Arst luges hoigus/oo hooliko/t lobi.
c) Liitajavormide puhul on abisona teisel kohal, pohisona voib lauses paikneda eraldi,
naiteks Mo olen jubo ko/m kordo kainud verd ondmos. Mo olen kainud jubo kolm kordo verd ondmos.
d) Lause lopus on oeldis tavaliselt
I) eituslauses, kui lause algul ei ole alus, naiteks Hoiguslehteorst mul/eei kirjutonud;
2) kusilauseis, naiteks Millo/ orst teile hoigus/ehe kirjutos?
e) Liitlauses, kus korvallause eelneb pealausele, on oeldis pealauses esimesel kohal,
naiteks Kuiorst olimu lobivoodonud,kirjutos to mul/e kohe hoiguslehe.Et rutem terveks soodo, taitis to tOpselt orsti
soovitusi.

123
 . GRAM MATI KA
Sonajarg
1 6. Kriipsutagemaha vale s6najarjegalause.

I. Ta koluOJliiks afsti juurdc. / Ta laks kohe arsti juurde.

2. Arst andis mulle veel tablette. / Arst veel andis mulle tablette.
3. Ta varsti sai terveks. / Ta sai varsti terveks.
4. Patsient ravimid kiiruga alla neelas. / Patsient neelas ravimid kiiruga alla.
5. Inimeste elu viimase 200 aasta jooksul on palju muutunud. / Inimeste elu on viimase 200 aasta jooksul palju
muutunud.
6. paljud teadlased on ammu selle probleemi tile m6elnud. / paljud teadlased ammu on selle probleemi tile
m6elnud.
7. Seda rohtu ei ostnud ma. / Seda rohtu ma ei ostnud.
8. Kui kaua v6tsite te seda rohtu? / Kui kaua te seda rohtu v6tsite?
9. Alles siis, kui olin hakanud rohtu v6tma, enesetunne muutus paremaks. / Alles siis, kui olin hakanud rohtu
v6tma, muutus enesetunne paremaks.
10. Need inimesed, kes tahavad terved olla, liikuma peaksid rohkem. / Need inimesed, kes tahavad terved alIa,
peaks id rohkem liikuma.

. GRAM MAT I KA
Sonajarg
1 7. Parandage s6najarjevead. P6hjendage parandust.

I. Minu ttitar~arsti juurde.

2. Ta on terveks saanud juba.

3. MilIal haigeks jai sinu ttitar?

4. Kuna see haigus on nakkav, arst tuleb teie juurde koju.

5. K6ige raskem tema jaoks on see, et ta voodis peab lamama.

6. Arst valja kirjutab retsepti.

7. Nad saavad hakkama sellega.

8. Kuigi Tatjana veel kahis, ta otsustas table minna.

9. Nad kiiresti saavad k6igest am.

10.Ta tugevasti ktilmetas ja jai haigeks.

1I. Kui sa terveks saad, mulle ktilla rule.

12.Tema tervis juba on parem.

13. Kui ma olin vaike, minD ema ravis mind sooja piima ja meega.

14. Keemiatoodete kasutamine paljudel inimestel tekitab allergiat.

15.Veel tervis s6ltub meie elustiilist.

124
. KIRJUTAMINE.............................
Arutlus(vaidete sidumine, sissejuhotus jo kokkuvote)
1 B. Tuletagemeelde, millistest osadest arutlus koosneb ja kui pikad need osad peaksid olema (Oheteistklimnes
teemaulesannenr 7).

a) Ki~utagekaks vaidet teemal "Millest soltub inimese tervis".

b) Ki~utagekummagi vaite kahta 50-60 sona, kasutage ka siduvaid sonu (kumnes teema, ulesanne 19)
c) Ki~utagesissejuhatus.
d) Kirjutagekokkuvote.

Sissejuhatuse
tiH.ibid
Sissejuhatus
peaks aratama lugeja huvi ja viima teema juurde. Sissejuhatust saab alustada vaga erinevalt:
.
lugu - esitatakse teemaga seonduv juhtum, milles auter voib, aga ei pruugi alIa osaline;
. probleemi piistitamine - sonastatakse probleemCid) , esitatakse ktisimus(ed);
. moistete seletamine - defineeritakse arutluse pealkirjas olevaid marksonu, moisteid;
. sisujuht - antakse tilevaade teemast, selIe osadest ja teksti eesmargist, sahib hasti ka suulise ettekande
sissejuhatuseks;
. paevateemaline poige - leitakse teema ja sellest lahtuvate probleemidega seostuv naide, hasti sahib
viidatahetkel ajakirjanduses kasitletavatele teemadele;
. tsitaat - teatavale autorile kuuluv sonasonaline seisukoht, utlus, luulerida, vanasona YIDS.
Arutlustsahib sisse juhatada ka vanasona voi konekaanuga, mille tolgite emakeelest, naiteks vene vana-
sona utleb: Dun ounapuust kaugele ei veere, see tiihendab ka seda, et terviseprobleemid on sageli piirilikud vm.
Tal/inn2000
Maaja Hagejargi,Tekstiopetus.

NB!Sissejuhatus peab sobima ulejaanud arutlusega ja juhatama lugeja kasitletava teema juurde.

Kokkuv6ttetiH.ibid
Kokkuv6tvat15iku v5ib alustada s5nadega et 6eldut kokku votta..., kokkuvottes voib 6elda, et..., seega on selge,
et... jarelikult..., lopetuseks..., niisiis...
Kokkuv6tteksv5ib alIa:
. hinnang - auter esitab oma pohjendatud seisukohad, hinnangut saab anda ainult siis, kui eelnevalt on
probleeme analUusitud;
.lugu - sissejuhatuses alustatud lugu viiakse lopule voi vaadeldakse seda uuenenud seisukohalt;
.puant - aatamatu vaimukas lopp;
.prognoos - osutatakse probleemide kestmisele tulevikus, voimalikele lahendustele;
.laenatud lopp - kasutatakse oma matte valjendamiseks tsitaate.

Maaja Hage jargi, Tekstiopetus. Tal/inn 2000

NB! Kokkuvote lopetab arutluse, kusjuures kolama peaks jaama see mote, millesse te koige rohkem usute.

125
 KaneteistKUmnes
teema

8SQNAVARA
18. T6lkige.
aiD, -, -, -sid luu/murd, -murru, -murdu, rohi, rohu, rohtu, rohtusid
ajutiselt -murde salv, -i, -i, -e
eaka/s, -, -t, -id loikus, -e, -t, -i soodusta/ma, -da, -n mido?
enneta/ma, -da, -n maanda/ma, -da, -n sool, -e, -t, -i
erguta/ma, -da, -n kedo? mido? magu, mao, magu, magus id soltuvus, -e, -t, -i
haire, -, -t, -id maks, -a, -a, -as id suda, -me, -fit, -meid
havita/ma, -da, -n mumps, -i, -i tahte/joud, -jou, -joudu, -joude
iga, ea, iga, igasid murdeeali/ne, -se, -st, -si teismeli/ne, -se, -st, -si
kasvaja, -, -t, -id nakata/ma, -da, -n tekita/ma, -da, -n
kops, -u, -u, -e nakkama, nakata, nakkab tekki/ma, -da, tekib
kolbama, kolvata, kolban neer, -u, -u, -e tita, -, -t, -sid
korvalda/ma, -da, -n oht, ohu, ohtu, ohte toime, -, -t
lahja, -, -t, -sid patusta/ma, -da, -n vaeva/ma, -ta, -n
leetrid, leetrite, leetreid rode/ma, -da, poen mido? vaevus, -e, -t, -i
leevenda/ma, -da, -n mido? pohjusta/ma, -da, -n veresoon, -e, -t, -i
lihas, -e, -t, -eid pais, poie, pair vagi/vald, -valla, -valda
liiges, -e, -t, -eid parilik, -u, -ku, -ke vagivald/ne, -se, -set, -se id
luu, -, -cl, luid parilikkus, -e, -t

Sonade meeldejiitmine
20. Markige ara s6nad, mille tahendust te ei tea. Kusige kaaslastelt nende tahendust. Ohelt inimeselt ei tohi
kusida rohkem kui kolme s6na.

Viiljendid
21. leidke sunonuumsete valjendite paarid.

I) tuleb mangu ---------- a) lodvestab

2) bib asja juurde -------. b) astub tegevusse
3) jatab kUlmaks c) taiesti kurnatud
4) maandab pingeid d) kuulub kokku
5) nagu araaetud hobune e) harilik suurus, summa
6) tavaline taks f) ei huvita Uldse

Sihitud ja sihilised tegusonad

22. Taitke tabeli teine pooLT61kiges6naraamatuga.
kiirenema kiirendama innustuma .....................................................
arenema . kosuma kosutama
halvenema ..................................................... langema .....................................................
rahunema rahustama venima .....................................................

aeglustuma aeglustama jahtuma jahutama

toetuma ..................................................... meenuma .....................................................
loogaituma ..................................................... tekkima tekitama
avalduma ..................................................... nakkama .....................................................

126
..
 KaneteistKumnes
teema

Sonaiihendid sonadega jaama ja minema

23. Kirjutage iga sonapaariga lause.

haigeks Sageli jaadakse haigeks parast kiilmetamist.

kurdiks ................................................................................................

~
:~::~ jaama
................................................................................................
................................................................................................
................................................................................................

7
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

::~
vahele
................................................................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

................................................................................................
grippi, kopsup61etikku, leetritesse

pimedaks,pimedamaks Siigisellahevad ohtud pimedamaks.

valgeks,valgemaks ................................................................................................
kiilmaks,kulmemaks
soojaks,soojemaks
""H, ha!vas!!, kCSknll~
halvaks
~ ffi1
.
liiI:
................................................................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

................................................................................................
................................................................................................

hulluks
segi -
~ ................................................................................................
................................................................................................
m66da ................................................................................................
katki ................................................................................................
taide ................................................................................................
umber ................................................................................................

. KEELEKESKKON D
24. KGlastage apteeki.
. Ki~utage jne).
ulesv6imalikult palju seal muudavaid kaubagruppe (naiteks vaJuvaigistid,kehahooldusvahendid

+(I..r

~
""'ii!!.'!i!"""""
"'rea~
..,.,

I 3C!tab/.
>0-:-
1 1./-
f.ll~J! .;"
i 'burqnl ;~,. l
-'"-
:'fj~tellt(j/)l:!!.lf,fi
Ibuprofen. 200 mg
c~ '0'
.,
., ,;,

.
' !
-;
\
;;
if1 ~J
'
- I
...11 I
:!:
r
I ::>
~~
D

~t' t?
J
'_JI'1i1,il!~.'
I ,;:.

-",.,'~~- "I 1I I i:Z-.

~, !I Ii ~
I 0, .- -
co
E
CD
CD
+-'
Cl)
CD
c:
E
:::::J
~ Kodumasinad ja tulevil<ul<odu
+-' 8LUGEMINE
--Cl) Pesumasina kasutusjuhend (segamini aetud lausete jarjestamine)
CD
+-' Elekter on ohtlik (Iausepoolte uhendamine)
CD Elektrialased moisted (Iunkade taitmine)
E
---' Kodu nagu paradiis

<::) 8RAAKIMINE
~ leiutised 1900-2000 (paarist66)
Instruktsioonide andmine (paarist66)
Tulevikukodu tutvustamine (paarist66)

8KUULAMINE
RuhmaaruteluIIleiutised 1900-200011 (info leidminetekstist)
Arutelu teksti 'Kodu nagu paradiisllule (vastuste vordlemine)

8 KI RJ UTA M I N E
Kodumasinakasutusjuhend

8 GRAM MAT I KA
i-mitmus
mo-tegevusnime umbisikuline vorm
Tingiva koneviisi umbisikuline vorm

85 NA AR
i- ja r-liitelisednimisonad
T66riistad ja masinad

8KEELEKESKKOND
Kodumasinakasutusjuhend
.
 KolmeteistKUmnes
teema

R.J.van zur MOHLEN "PIIMANAINE" 1885 J. S.5. CHARDIN "PE5UNAINE" 1737

Sissejuhatav iilesanne
1. Misoli inimeste elus 200 aastat tagasi teistmoodi? Kasutage umbisikulist tegumoodi ja 16petage laused.

. Kakssadaaastat tagasi ei (s6itma) soidetud autoga, sUs soideti hobusega.

. Kakssada aastat tagasi ei (vaatama) , sUs .
. Kakssada aastat tagasi ei (raakima) , siis .
. Kakssadaaastat tagasi ei (pesema) , sUs """"""""""""""""""""""""""" .

. Kakssada aastat tagasi ei (kirjutama) , sUs """"""""""""""""""""""""""" .

tKU L I ..............................
2.Kuulakelinti (tekst nr 25) ja taitke lahtrid. Pange nime taha kirja leiutised, mida raakija mainib.
leiutised
esimeneriiakija
(Leelo)

teine raakija
(Martin)

kolmasraakija
(Karin)

neljas raakija
(Katrin)

filesraakija
(Eda)

129
 ---
KolmeteistKUmnes
teema

8RAAKIMINE
Leiutised 1900-2000 (paaristoo)
3. Andke paarilisele vihjeid uhe leiutise kohta. leiutist ei tohi nimetada. Paariline puuab vihjete p6hjal ara arvata,
mis leiutisega on tegemist.

8LUGEMINE ---
\
4. jarjestage
pesumasina
kasutusjuhendi
segilainud
re:--------
Unend
--
-~- .
~ ~- . ltasutuS1
l' eS U1\\aS l1\a

. 1'o=\<e pisti\< 3.Sin3.

seina\<O,,\ji\<tiSt villa. ""'"'" lopu"l.
autoraaac;elt prograraralvali\a \lll!"b
1,~::kp' ra g
. Su1gege hooli~3.1t p,esurn b

- . Oodake,

progra(l)<Oi
kuDl ",as'"

edene
d
tee

e5 e.a51
d"
va 1

\a
selled jargl on vc_Ilk
.
O1O1i alg"5ka\>\J3.. . j(Olllfa\l\ge, ' etWiivitU51lUPP
",'15"'" tood lal!!'<\>'
alek>

. 1ZeerakeprOgrarnrni",ah\a sooV1tU pro!!'"

t "

null3.sendis,

. p..vage tiiteVentii\ ja p\Stke pistil< sei1",kont""ti.

. Valige f(\'.1'.1dVO\f(\,.)jkUd to\f(li11gud (n>it'3.S»stUpe5'.1)'

...--' ) votke pesu rn3.sin3.st v3.1)3.,

.- .
,
~ . Vaju",gekiivitUSllUPP:ilia.
U[\lbes
. . ..
""he [\l[\lUu paras' avage
luuk
.. .
- /1
\
.
-=-
Sclgege tiiiteVentiil.
" - - tke aarik>
valro\5 tUf\11\J<S\ant\, et ,,",sin
pe5'l- ja loputU"""hend1d,
.
------
saa\<>
- seest k\1\va a.
tk e 1uuk P
\" . pangepes" """,,",sse 1"",00 . d
.0\,
1(uW3.t3.ge rn3.S1n )3. )«
, , ';.;

~--- -~~-
8RAAKIMINE
Instruktsioonide andmine (paaristoo)
5. Selgitagepaariliselepesumasinatoop6him6tteid. Alustagejooniste jargija 16petageise.
--- -- -

'i'

130
 KolmeteistKumnesteema

It I
6. a) Leidkelausealgustelesobiv 16pp.Vajadusekorral kasutage s6naraamatut.
b) Katke harjutuse parem pool kinnija proovige ise lauseid16petada.

--
ELEKTER ON 0 HTLIK
MajapidatnisJDasinatega IDOtades pidage kinni 0 hutusreeglitest

I.Arge kunagi kasutage rikhs elektriseadet,
2. Puhastamlseks Ja hooldamiseks !uleb seade
J. Pikenduskaabli peab kasulamisel lahti t6mbama,
4. Valjaskasutatav pikendusjuhe peab alema
I 5. Pistlkuttohib
I
pritsmeklndel,uhendada void sellisesse pistikupessa,
a) sest poolile keri/ud kaabel VGibsuure voimsusega
seadme!e kasutamisel liigse" kuumeneda.
b) kanda tervete kummitaldadega kuivi)alatseid
c) juhtmel peab alema kummist, mitte plastist valiskate.
d) asjatundja
e) kleepllndlga parandatud juhe on elu- ja tuleohtllk
hooleks.

I 6, Tommake
pistik seinast valia pistikust kjnni hoides, D kuhu fa sobib, muutmata pesa ehilust

7.liege lapp/gev/gas!uhendus-
8.Elektriseadmetega VGIpon
Duest66tades /kendusjuhet-
soovitatav g) see
h) needonvG/vadalia ohtllkud nilta"kasvanutelekul lastele.
elu- ja tuleohtlik
9. liege jatke maha vedelema pinge all i) mitte juhtmest tommates.
plkendusjuhtmeid - j) v6ib tekkjda tulekahju
' 10.Valgustisseei tohi keerata voimsamat pirni kui kJ valia lulitada.

konkreetsele
/1. Valgustile valgustlle
ei tohi lubatud,sLittivaid esemeid
peale panna - I) muidu vBib see puruneda
/2. jiitke Suuremad elektrit66d

IL
7. leidkenende m6istete selgitused.Taitke lungad.
. pinge(volt, V) . v6imsus (vatt, W) . elektrienergia (kilovatt-tund, kWh) . vool (m66ttihik on amper, selle tiihis A)

I) ..................................
Elektriseadesaab elektrijaamast elektrivorgu kaudu. Elektri voib vorrelda veetorus voolava
veega.Inimesele ohtlikuks loetakse alates 0,01 A.

2) ...
""." voib vorrelda veetorus voolava vee rohuga. Eestis on vorgu 220 V, kuid oleme tile mine-
masvorgu 230 V. Seetottu voib kasutada nii 220 V kui 230 V seadmeid.

3) .................................
.. on voolu ja pinge korrutis. 1000 W on tiks kilovatt (kW). Lambi on tavaliselt 25-100 W,
1-2 kW.

4) .
Midavoimsamad on elektriseadmed ja mida kauem neid kasutatakse, seda rohkem kulub .
Sellekulu saab arvutada, korrutades elektritarviti voimsuse tema kasutamise ajaga. Keeduplaat, mille voimsus
on 1 kW, kulutab tunnis tihe kilovatt-tunni .
kulu moodab elektriarvesti (konekeeles voolumootja).

Eesti EnergiokodulehekOlgwww.energio,ee

I~
KolmeteistKUmnes
teema

. SONAVARA Arge jatke taatavat seadet ilma Arge kuumutage tuhjalt!

B. leidke lehekulje jarelevalveta! Puhastage aeg-ajalt katlakivist!
lopusolevate esemete Arge jatke (mille?) lahedusse Arge p6rutage!
juurde sobivad hoiatused kergesti suttivaid esemeid! Arge kasutage tanklas!
ja keelud. Arge pange (mida?) tuhjalt table! Arge uhendage selle kulge seadmeid,
Arge kasutage ilma maandamata! mis ei uhildu!
Arge puudke rikkis seadet ise Arge paigaldage ebatasasele pinnate!
parandada! Arge kasutage valjas!
Arge kriimustage pinda! Hoidke (mille?) eest!
Mitte loopida! Mitte kinni katta!
Arge laske maha kukkuda!
Valtige niiskuse sattumist seadmesse!

. KI RJ UTA M I NE '
Kodumos;no kosutusjuhend
9. Kirjutagejuhend,kuidas uht neist kodumasinatest kasutada.

.. .. ... . . ... . ... . ... ... . .. . ... . .. . .. . .. . .. . .. . .. . .. . .. . .. . .. . .. . .. . . . . .. ... .. . .. . .. . .. . ... ... . .. . ... . ..............

. .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .....

......................................................................................................................................................
... . .... .... ... ... ... .... ... .. .... ... .. .... .. ... ... .... .. .... ... .. ... ... ... ... ... ... ..... ... . .......
......................................................................................................................................................
......................................................................................................................................................
. .... .... .... .... .... ... ... .... ... ... ... ... ... .. .... ... .. .... ... ... ... ... ... .. ... ... ... ... .... .... .... ............
......................................................................................................................................................
......................................................................................................................................................
......................................................................................................................................................

- ~
/~
-:r,.~ .
II .. \
\\ L~~ ~
... .u
.;: ,!.~ ~"-
I

1
,
~f ~
/p"'~.

I = i ,j
cs;;
1

. ~~
132

8RAAKIMINE
Arutelu
10. Nimetage voimalikult palju leiutisi, mis tootavad elektriga. Mida veer oleks vaja leiutada? Missugustest
asjadest
te igapaevaeluspuudust tunnete?
8LUGEMINE
11. Lugegeteksti. Tehke huuumark iga leiutise juurde, mida oma koju sooviksite, ja kusimark iga asja juurde,
mille vajalikkuses kahtlete.
Kodu
Viimaks ometi ootab meid
helgetulevik. Parast ohtust teatri-
etendust autoga koju saabudes
liihevadmaja ees iseenesest ruled
polema - et me kibuvitsapoosale
otsa ei soidaks. Garaazi uks ava-
neb,ilma et tuleks Que paduvihma
kiitteastuda. Ja kaminas, nae imet,
on tuli mahedalt polema suu-
datud.Kuid see ei ale veel koik.
Ullatusootab ka koogis: horgutav
ahjusoe ounakook. Tootab tulla
romantilineohtu, kas pole?
Kuid keda nende ettevalmis-
tusteeest tanada? Ei, arge arvake,
et teenijannat voi virka amma.
Saatketiinuavaldused Bill Gatesile,
AndrewGrove'ile ja teistele kuber-
maailma arhitektidele, kes on juhti-
mas inimkonda Dude, postkom-
puutriajastusse.Varsti ootab meid
elu,kus kodus ajab enamiku asju
joonde arvutivork. See korraldab
hommikukohvi keetmise, maja
klitmise, toidu tellimise ja muru
kastmise, hoolitseb teie tervise
eestning loeb soovi korral isegi
ajalehti ette.
Kblab nagu muinasjutus? Ei,
pigem nagu multifilmis. Esimese
kliber-, vorgu-, automaat- ehk
taibukodu- eks heal asjal ale ikka
KolmeteistKUmnes
teema
ees
nagu paradiis
mitu nime - konstrueerisid Amee- sealt, kust algab enamiku inimeste
rika multifilmiloojad juba mitu- paev. Niipea kui potile istute,
kummend aastat tagasi. Joonis- teatab see teie kehakaalu. Jargneb
perekond Jetson, utoopilise kodu vaevutajutav elektrisartsakas, mis
onnelik omanik, pani seejarel moodab, kuidas on load rasvumi-
kogu maailma unistama, et ka se, tervise suurohustajaga. Kemp-
luust ja lihast inimesed voiksid supotis peitub sensor, mis ana-
liikuda toast tuppa nii, et uksed lUusib uriini. Lopuks lahevad koik
automaatselt avanevad, et ruled andmed kodusesse keskarvutisse
suttivad ja kustuvad nende tulles ja sealt soovi korral ihuarstile. Nii
ja minnes ning tark koogiapara- on teie organism oopaevaringse
tuur segab ise kokku toniseeriva luubi all.
kokteili. Edasi kooki. Kohvimasin, mis
on saanud aratuskellalt teate, et
Tualett arstikabinetiks tousete kell seitse, on just selleks
Nuud on need unistused ajaks kohvi keetnud. Seejarel
viimaks taitumas. Eeskatt ranD pistke toit mikrolaineahju - kull
mikroprotsessoreile ja digitaal- tark masin ara tunneb, kui kaua
tehnoloogiale voite juba praegu uht voi teist asja valmistada voi
paigutada koju valgustuse, mis soojendada. Samuti ei ale vaja
tOotab suulise kaskluse peale; muretseda, ega roosk koor hapu
valvekaamera, mis naitab, kes he- ale ega kohvi peal kokku tombu.
listab teie ukse taga; tommata kar- Seda teatab monitor kulmiku uk-
dinad ette ja reguleerida toatem- se!. Nagu sedagi, kas vorst pole
peratuuri nuppude abil; lulitada mitre vanaks lainud.
ohukonditsioneeri sisse juba ko- Kui unustate toOle rutates
duteel; raakimata koduse arvuti- kulmikust jarele vaadata, mida
vorgu ehitamisest. ohtul poest tuleb osta, ei maksa
Ent palju, palju uusi voimalusi, end maapohja kiruda. Votke arvu-
mis tootavad muuta maise elu ti abil uhendust kUlmiku monitori-
kuberparadiisiks, on kohe-kohe ga, mis annab uksikasjaliku ule-
lisandumas. Alustagem tualetist, vaate kahanevaist toiduvarudest.
133
KolmeteistKOmnes
teema

f~;-~

.
134
 KOlmeteistKUmnes
teema

Tookolib koju te laps peaks haigeks jaama, saab sachusetsi Tehnoloogiainstituudi

Elutaa sudameks on hiigel-
monitor,mis taidab uhtaegu nii
telerikui arvutiekraani aset. Selle
kauduv6ib kaia poodides sisse-
ostetegemas ja videolaenutusest
filmev6tmas, ilma et oleks vaja
end diivanilt pusti ajadagi. Toa
nurka v6ib panna suntesaatori,
mille manitorile saab Internetist
tellidamuusikatunde. Ja onneks ei
alevaja tunda keerulisi arvutipro-
gramme,suurem osa suhtlusest
Internetigakaib inimkeeli.
Kui eriti hasti yeah, siis voib-
olIapalegi reil tarvis tulevikus tool
kiiia.Haapis too tuleb teile koju.
SelIeksei ale vaja muud kui arvu-
tit ja Interneti-uhendust, ehk ka
printeritja skannerit. Ja juhul kui
ta arvuti abil ara teha kodutood ja
videoaparatuuri vahendusel osaleda
koguni klassiaruteludes. Mis on ilm-
selt halb uudis koolipoistele: haigus
ei vabanda tulevikus enam tegemata
rood.
Isegi autod liiguvad varsti
Internetiga. Siis ei ale enam vaja
mahukaid maanteeatlasi, vaid pii-
sab sellest, kui sisestate arvutisse
soidu sihtkoha ning monitoripilt
voi haal esipaneelist teatab teile,
mismoodi koige kiiremini kohale
jouda.
Kodu ots;b ;se asju
Seega tootab teie majast voi
korterist saada uus perekonnalii-
ge. Seda enam, et naiteks Mas-
meedialabori tootajad naevad juba
vaeva selle kallal, et kaamerad,
mikrofonid ja muud sensorid opik-
sid ara tundma inimese zeste, lii-
gutusi ja naoilmeid. Siis naeb tack
kodutehnika, et te otsite autovot-
me id voi rahakotti, ja saab teile
oelda, kus need on.
Ometi ei maksa loota, et kuber-
tulevik laseb reil taielikult mandu-
cia. Vahemasti pannkoogi peate
ikka omal joul umber keerama ja
mustad noud kasitsi noudepe-
sumasinasse toppima. Ja linad-
padjad-tekid tuleb ohtul samuti ise
voodile laotada.
Priit Pul/eritsujorgi,
Postimees. Extra I 7.juuli I 999

'RAIKI MI N E
'KUULAMINE..............................
Arutelu
12. a) Missugusedtekstis kirjeldatud leiutised on teie kodus juba olemas?
Missuguseidleiutisite oma koju sooviksiteja missuguseidmitte? Miks?
b)Kuulakelinti (tekst nr 26) ja leidke vastused samadele kusimustele.

'GRAM MAT I KA
;-m;tmus
13. joonigealia sonad, mille mitmuse osastava lopus on -id.

'etendus. auto. tuli . poosas . uks . kamin . ullatus . ohtu . teenijanna . amm . virk . arhitekt . enamik . muinasjutt
'looja. aasta. omanik . kardin . paradiis . sensor. kohvirnasin . ahi . hapu . roomus . onnelik . monitor. pereliige

Tutvuge grammatikaseletusegaja kirjutagetabelisse veel kaks Sella,millelon i-mitmus.

';.mitmust saab moodustada nendest sonadest, mille osastava kiande lopul on -id. Kaandelopp
liidetaksemitmuse osastava tuvele.
';-mitmust saab paralleelselt de-mitmusega kasutada kohakaanetes (-sse, -s, -st, -le, -I, -It) ja saavas
kaandes (-ks).
mida? millesse? milles? m illest? millele? millel? millelt? milleks?
r----
!poosaid p66saisse p66sais p66saist p66saile p66sail p66sailt p66sa-iks

135 I!
1
KotmeteistKOmnes
teema

. GRAM MAT I KA
;-mitmus
14. a) Kirjutagelause algusumber,kasutades sulgudesolevates sc5nades;-mitmust.
b) Lc5petagelause vastatavaltloetud tekstile.

I. (Andekatel multifilmiloojatel) A ndeka ilfilm ilooja il 6nnestus juba tlikk aega tagasi luua kodu, kus
k6ike korraldab arvutiv6rk.
2. Et valtida maja ees (kasvavatele kibuvitsap66sastele) .........................................................................................
otsas6itmist, on """""""""""""""""""""""""""...............................................

3. Kodused 6htutunnid aitab (meeldivateks ja hubasteks) muuta

......................................................................................................................................................................................

4. Kui kUlmkapp hakkab (toiduainetest) tlihjaks saama, siis .....................................

.......................................................................................................................................................................................
5. K6igile (koogimasinatele) annab kasklusi .............................................................
.......................................................................................................................................................................................
6. Kui (riietel) on tundmatud plekid, siis pesumasin ........................................................
.......................................................................................................................................................................................
7. Tanu (arvutitele, printeritele ja skanneritele) ............
v6ivad inimesed nlilid ... ................
8. Nendesse leiutistesse v6ib suhtuda nagu (pereliikmetesse) , sest
.......................................................................................................................................................................................

9. Ootame Cleiutajatelt) ...............

.......................................................................................................................................................................................

8RAAKIMINE
Tu/evikukodu tutvustamine (paaristoo)
1 5. Tutvustageskeptiliseleostjale tulevikukodu.Kasutagepilti teksti "Kodu nagu paradiis"juures.

. G RAM MAT! KA
ma-tegevusnime ja tingiva koneviisi umbisikuline vorm
1 6. Tutvugegrammatikaseletusegaja taitke tabel.

. Molemad vormid moodustatakse tud-kesksonast (-tud > -tama, -dud> -dama; -tud > -taks, -dud> -dales).
. ma-tegevusnime umbisikulist vormi kasutatakse umbisikulises lauses, milles peaks, pidi, pidavat + mo.
tegevusnimi valjendab voimalikkust, naiteks Kui neid pobereidpeaks vaadatama,siis tu/eb suur skondoo/.(On v6i-
malik, et keegi neid pabereid vaatab, siis v6ib tulla skandaal.)

"

136
 K0tmeteisthlimnes
teema
rno-tegevusnime tingiva k6neviisi
mo-tegeyusnimi tud-kesks6na umbisikuline Yorm umbisikuline vorm
vaat^ma uaadatud uaadatama uaadataks
kinkima
andma antud antanx6, antaks
tundma
tootma toodetud toodetama toodetaks
saatma
ostma
pidama
idtma
r,itlema titeldud,)eldud tlteldama, oeldama ilteldak, oelclaks
sooma
Iooma
tooma
olema
tulema

O G RIAAMM M AT t n
I ff41^o<".r4q(a;p42aTzvy-7t67,,.r
mo-tegevusnime ja tingiva kdneviisi urhbisikuline- vorm
17. Jdtkakendidisejdrgi.

l. Ma soovin, et keegi annaks mulle tuleuikukodu u6tme.

Ma tahan, et mulle antaks tuleuikukodu u6ti. fingiva k6neviisiumbisikulrne vorm.)
Kui mulle peaks a.ntanna tuleuikukodu u6ti, slis ma oleksin rili6nnelik. (mc-tegevusnime
umbisikuline
vorm.)
2. Ma tahan, et keegi

3. Ma soovin, et keegi

Kui mulle peaks

5. Oleks tore, kui keegi ehitaks meie linna

O l e k st o r e ,k u i m e i e l i n n a . . - ; . : . : . , . . . i . . . . . : . . .

5. Oleks vahva, kui keegi paigaldaks meie koju

Kui meiekoju peaks

F*,'74(:K*Y?*.
6ra.

t37
KOlmeteistKUmnes
teema

8SQNAVARA
1 B. Tolkige.
edene/ma, -cia, -n loopi/ma, -cia, loobin uriin, -i, -i
beIge, -, -t, -id maanda/ma, -cia, -n vedeIe/ma, -cia, -n
huba/ne, -se, -si, -seid mahe, -cia, -dat, -daid vihje, -, t, -id
juhe, juhtme, juhet, juhtmeid niiskus, -e, -t viljasta/ma, -cia, -n
kale, katte, katet, katteid nupp, nupu, nuppu, nuppe vool, -u, -u, -e
katlakivi, -, - paduvihm, -a, -a v6imsus, -e, -t, -i
kemps, -u, -u, -e pinge, -, -t, -id valgu/mihkeI, -mihkli, -mihklit,
keri/ma, -cia, -n pistik, -u, -ut, -Did -mihkleid
kibuvits, -a, -a, -u pritse, pritsme, pritset, pritsmeid tihenda/ma, -cia, -n
kleep/lint, -lindi, -linti, -linte p6ruta/ma, -cia, -n tiksikasjalik, -u, -ku, -ke
kriimusta/ma, -cia, -n seade, seadme, seadet, seadmeid
k6va/ketas, -ketta, -ketast, stitti/ma, -cia, -n
-kettaid raid, talla, talda, taldu
leiutis, -e, -t, -i tulekahju, -, -t, -sid

Sonade meeldejatmine
19. Missuguseid uusi sonu saab kasutada teksti "Kodu nagu paradiis" juures olevast pildist raakides? Proovige
moodustada lauseid voimalikult paljude uute sonadega.

Valjendid
20. leidke sunonuumsete valjendite paarid.

I) ajab asjad joonde

2) luust ja lihast inimesed
3) kirub ennast maap6hja
4) on luubi all
: ,~--. a)
palvib erilist taheIepanu
b) see ei tulnud talle kergelt
c) korraldab ara
d) ta teeb mulle tilekohut, ta kiusab mind
5) ta teeb mulle liiga e) inimesed, kes on pariselt olemas (mitte raamatutegelased)
6) ta nagi sellega vaeva f) on enda peale vaga tige

i-liitelised nimisonad
21 . Moodustage ;-liitelisi nimisonu. Tolkige. Millised neist asjadest on teil kodus olemas?

valgustama valgusti
soojendama ..................................................... ltilitama .
arvutama ..................................................... valgendama .....................................................
kustutama ..................................................... uimastama .....................................................
aurutama .................... ergutama .....................................................

..

138
 KolmeteistKUmnes
teema

r-liitelisedn;m;sonad
22. Moodustager-liitelisinimisonu.Tolkige.
vedama vedur
kallama . kolama k8lar
helkima . kuvama .....................................................
siduma . rbstima roster
pidama ..................................................... printima .....................................................
puhuma ..................................................... skannima .....................................................

Tooriistad ja mas;nad
23. Jagagesonad kolme ri..ihma.Vajadusekorral kasutage sonaraamatut.
tootavad elektriga tootavad elektrita nil see kui teine

........................................................ napitstangid ........................................................

........................................................ ........................................................ ........................................................
........................................................ ........................................................ ........................................................
........................................................ ........................................................ ........................................................
........................................................ ........................................................ ........................................................

. napitstangid . .
load ketassaag . .
prits pardel . kohviveski .
juuksefbbn .kirves . akulaadija

. tolmuimeja. kruvikeeraja . pump. mutrivoti . viii. pum . muruniiduk . haamer . jootekolb . hbbvel

IKEE
24. Toogefundi kaasa i..ihetanapaeva~e.~odumasina, arvuti vm toovahendj
(naiteksmobiiltelef6ti\lltoBfi:if,~irci\
juhend tolmuimeja,triikraud vms).
Tutvustageseda kodlJrnasinat ka ~Istefe:'"
Riiiikige:.
. misosadest see koosneb1t"
. kuidas tootab? ~
. midaei tohi sellega teha?
. millisedrikked voivad
tekkidaja mida sel
juhulette votta?

""".
...
M..,,"'"
Ko.I
To;fo/uh.
Soo/U-eld '.
I'Ins.
v.,.....
v..I.tug""".
co ..;;'" ~ -: ~ e 'I
~

E r} "' ~ ,," -r~~

'

"

"'.f~!:9 ..." " ", .."'1

"
'~~'d ,."
.
"'

'

~
CD
, , ,

"
~ ",.,
,"~~" ,
", ,
, ,
1
r~ 3 -~ "I":
..;;..~ -' :

CD $ ~ i""", "

-'.- .~
1
'I
of-' .!;,
~ '" c
1

Cl) ~, I
1

CD ~
c: If:!,.
~~---~~~~~~~--~-~--~- -~

E
:::J
:::c
Kuritegevus ja turvalisus
of-' 8LUGEMINE
--en Kriminaalkroonika
CD
of-' Turvatest koigile (testi taitmine)
CO
-~
-.J 8RAAKIMINE
CD Karistused (arutelu)
c::: Juhtunu kirjeldamine
Turvatest (arutelu)
Tunnistuse andmine (rollimang)

8KUULAMINE
Kuritegusidkommenteerib jurist (markmete tegemine)

8KIRJUTAMINE
Seletuskiripolitseile(rollimang)
Poolt- ja vastuargumentide sonastamine

8 GRAM MAT I KA
Enneminevik
Pohiarvsonad sihitisena
Umbmaarased asesonad ja kohamaarsonad

8SQNAVARA
li-liitelisedmaarsonad
Kuritegude liigid
Sonauhendid sonaga soomo

8KEELEKESKKOND
Kuulsaddetektiivid
 neljateistKUmnes
teema

Sissejuhataviilesanne
1. Mi5teil seostub s6naga kuritegu?range kirja kuus marks6na. Kommenteerige neid.

ILU
2. Lugegekriminaalkroonikat. Reastage kuriteod raskuse jargi. Kirjutage k6ige raskema kuriteo juurde number I
jak6igekergema juurde 6.

PHrivalve tabas Selvekauplus

salakaupa vedanud jougu sai kolm
Piirivalvurid pidasid esmaspaeval
meest,
Eesti laanerannikul kinni viis
kes liritasid jahiga Eestist valja vedada sadu liitreid piiritust ja .
paeva jarjest
tuhandeidpakke sigarette. pomml-
Jahtsisenes esmaspaeval piirivalvet teavitamata Eesti vetesse ja
meeskondhakkas kaldal seisvast vaikebussist salakaupa laeva laadi- ahvard use
ma.Kui piirivalvurid kahtlast tegevust markasid, oli pool kaubast
jubalaeva peidetud. Eile kell 11 helistas kaupluse
Piirivalvurid leidsid pardal asunud peidikutest ja kaldal seisnud infolaua telefonil IDees, kes teatas,
bussistkokku 585 liitrit piiritust. Lisaks leiti jahilt 17 200 pakki et kell 18.05 lohkeb ha ones
slgarette.Piirivalvurid ei valista, et salakaupa voib jahil olla veelgi, pomm. Parast seda kui politsei oli
sesteilseks ei olnud nad joudnud veel kogu alust labi otsida. kaupluse sulgenud ja kulastajad
Plirivalvealgatas salakaubaveo katses sliudistatavate meeste suhtes ning personali evakueerinud,
kriminaalasja. asusid eridemineerijad pommi
otsima. Kella 12-ks olid nad maja
Narkomaanist varas jai labiotsimise lopetanud ja teatasid,
et seal pole lohkekeha. Sellele
supermarketis vahele vaatamata jai rood igaks juhuks
kella 18.30-ni suletuks.
19.juunil jai Tallinnas supermarketis varguskatsega vahele 20-aas- Kaupluse juhtkond ei oska ke-
rantPaul(nimi muudetud). Narkomaanist varas uritas parajasti nap a- dagi kahtlustada ega kahju s.uurust
takuutripsmetussi, kui turvamees ta kinni pidas. Enne seda oli Paul veel hinnata. Ahvardusi aga te-
uritanudlahedal asuvast parklast jalgratast varastada. hakse sama stsenaariumi jargi juba
Esimestkorda seisis Paul kohtu ees 4. aprillil. Tookord karistati kolmandat paeva. Pommiahvarda-
tectatingimisi
vabaduskaotusega. jar otsib politsei.

141
neUateistKUmnes
teema

Mu rdvaras
.
tap piS
politseiniku
Laupaeva bbsel vastu ptiha-
paeva murdis 22-aastane varem
kohtulikult karistatud Daniel (nimi
muudetud) sisse tihte paneelmaja
korterisse.
Kui ta oli ukseluku katki lbbnud
ja korterisse tunginud, hakkas ta
vaartuslikke asju kotti toppima.
Juhuslikult markas purukslbbdud
list mbbdamineja, kes teatas sel-
lest politseisse.
Kohale saabunud politseinikud
sisenesid korterisse ja tabasid
varga, kes ei olnud j6udnud veel
lahkuda. Kurjategija ptitidis p6ge-
neda, ja kui politseinikud teda ta-
kistasid, tulistas nende pihta kolm
kuuli. Uks politseinik sai kergelt
haavata, teine aga suri saadud
vigastuste tagajarjel kaks tundi
hiljem haigla operatsioonilaual.
Daniel ei ale ennast tahtlikus tap-
mises stitidi tunnistanud, vaid
vaidab jatkuvalt, et tegemist oli
enesekaitsega.
I 2-aastane poiss soidutas
sobratari arandatud veoautoga
Teisipaeva bbsel kella veerand kahe paiku aratas Kivi6lis patrulli-
va politseiniku tahelepanu suur kallurauto. Kuna nii suured autod
tohivad linna vahel liikuda vaid linnavalitsuse eriloal, otsustas mees
s6idukit kontrollida. Patrullinud politseinik titles, et autot peatades
tundus talle, et rooli taga ei istu kedagi. IIUkse avanedes aga nagin
juhiistmel 6nnetu naoga poisikest,1I lausus ta.
Veokit juhtis Kundas elav 12-aastane Aleksander (nimi muude-
tud), kes oli selle arandanud eelmisel 6htul kodulinnast. LiSbus6idul
olid kaasas 8-aastane vend ja 14-aastane s6bratar. Enne vahelejaamist
olid lapsed j6udnud Slime autoga juba paris pika tiiru teha. IIKundast
s6itsid nad k6igepealt Aserisse, siis Rakverre. Seejarel palus plika, et
s6idetaks Kivi6lli tema s6brannale ktilla,1I raakis Kivi6li politsei-
jaoskonna juhtivinspektor.
Politseiniku s6nul ei tekitanud juhi s6idustiil temas mingeid kaht-
lusi. IIlmestasin hiljem isegi, et laps nii Slime autoga nii hasti siSidab,"
lausus ta. Aleksandri jutu jargi oli ta saanud kalluri v6tmed kasuisalt,
kes lubanud tal autoga ringi s6ita, aga mitre eriti kaugele.
Uudne pettus tuhjendab
pangaarveid
60 pangaklienti langesid ainulaadse pettusskeemi ohvriks, sest
v6tsid ligi kuu aega tagasi raha valja tihest Tallinna pangaautomaa-
dist, mille ktilge kelmid olid paigaldanud kopeerimisseadme.
Kaubahalli valisseinas rahaautomaadi ktiljes olnud kurjategijate
lisaseade kopeeris tihe paeva jooksul seda kasutanud inimeste pan-
gakaartide magnetribal oleva info ja PIN-koodi. Kogu sealt saadud
teabe salvestasid seni tabamata kurjategijad uutele kaartidele ning
v6tsid bbl vastu laupaeva nende abil Eesti erinevatest automaatidest
segamatult valja 200 000 krooni.

eo u

Kor;stused (orutelu)
3. Millisekaristuse te ulesandes nr 2 kirjeldatud kuritegude sooritajaile maaraksite?

. tingimisi vabadusekaotus . maaramine kriminaalhooldajajarelevalveana

. vanglakaristus aastat . arest paeva
. eluaegne vanglakaristus . hoiatus
. rahatrahv paevapalga ulatuses . ................................................................................

. tehtud kahju hiivitamine . ................................................................................

. surmanuhtlus
Kas karistamine aitab kuritegude arvu vahendada?
..

142
I neljateistKUmnes
teema

IKU I ..............................
4.Kuulake
juristi kommentaari (tekst nr 27). Pange kirja iga kuriteo eest maaratav karistus ja p6hjendus.

salakaubavedamine
"".............................................................................................................................................................................
.."".................................................................................................................................................................................
pommiahvarduse tegemine
""...............................................................................................................................................................................
""...............................................................................................................................................................................
avalikvargus
".................................................................................................................................................................................
".................................................................................................................................................................................
autoarandamine
..""................................................................................................................................................................................
"""""""""""""""""""""""""""""'"..........................................................................................................................
,
. politseiniku tap mine
""...............................................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................................................

pangakaardipettus
""""""""""""""""""""""""""""""..........................................................................................................................

..""................................................................................................................................................................................

IG I
Ennem;nevik
5. Tutvuge
grammatikaseletusega
ja taitke tUhjad read.

IMoodustamine: tegusona o/ema abil, mis on lihtmineviku vormis: olin, olid jne. Sellele lisatakse pohite-
gusonanud-vorm (isikulises tegumoes) voi tud-vorm (umbisikulises tegumoes), naiteks To ou iiIes tun-
nistanud.
Toei olnud iiIes tunnistanud. Loev ou labi otsitud. Loev ei olnud labi otsitud.
I Ennemineviku ajavorm valjendab kaugema ajasundmuse eelnemist mingile lahema mineviku sund-
musele(s.t tegu on mineviku minevikuga).
I Enamasti kasutatakse enneminevikku korvallauses, milles kirjeldatud tegevus eelneb pealauses val-
jendatudminevikusundmusele.

Enneminevik,isikuline tegumood
maalin labi otsinud me ...................................
sa.......................................... te ................ ei ....
ta ..... . .. . .. . .. nad ..................................

Enneminevik,umbisikuline tegumood

mind oli ale kuulatud meid .................................

sind ........................ teid ... ei """"""""""""""""""""
tecta .............................. ne id .................................

143
neijateistKUmnes
teema

. - - - - n- ---
E.nneminevik
6. Leidke ulesande nr 2 tekstidest k6ik tegus6nad, mis on ennemineviku vermis. P6hjendage,miks on kasutatud
just seda ajavormi. Kas mingi muu ajavormi kasutamine oleks olnud v6imalik?

. _u-
E.nneminevik
7. Taitke IUngadsobivate s6nadega ennemineviku v6i lihtminevikuvermis.

I) sisenema, markama 2) leidma, ara peitma 3) labi otsima, teatama 4) uritama, siirduma 5) markama, j6udma,
kinni pidama 6) kannatada saama, kasutama, paigaldama

1) Salakaupa vedanud jaht oli juba Eesti vetesse sisenenud, kui piirivalve teda markas. 2) Piirivalve
laevast 17 200 pakki sigarette, mis hasti ........................................
3) Kui eridemineerijad kaupluse , nad,
et 16hkekeha seal pole. 4) Parast seda, kui narkomaanist Paul... .. ... ... edutult jalgratast
varastada, ta edasi kaubahalli. 5) Enne kui politseikonstaabel 12-aastast Aleksandrit sliure
kalluri roolis , too juba pool maakonda labi soita ja
keegi ei teda .
6) paljud inimesed uudse pangapettuse labi, sest pan-
gaautomaati, mille kulge petturid kopeerimiseadme.

. _u _u
Pohiarvsonad sihitisena
B. Taitke tabeLTutvuge grammatikaseletusega.Yajaduse korral vaadake grammatikalisa nr 7 "P6hiarvs6nade kaanamine".

nimetav osastav ni1netav osastav

uks iiht(e) uheksa
kaks kumme
kolm uksteist
neli kakskummend
viis kolmsada
kuus neli tuhat
seitse viis miljonit
kaheksa

Pohiarvsona sihitisena on osastavas kaandes

. tegusonaga, mis nouab alati osastavat kaanet, naiteks Mul/e tundub, et nogin seal neljo musto outot.;
. kui lause kirjeldab tegevusprotsessi, naiteks Mo otsin proegu kohl uut tooto)ot.;
. kui lause kirjeldab lopetatud voi tulevikus kindlasti lopetatavat tegevust, on pohiarvsonad alates ka.
hest nimetavas kaandes ja juurdekuuluv nimisona osastavas kaandes, naiteks Mo leidsinkoksuut t06tojot
Mo leionhomsekskoksuut tooto)ot. Pohiarvsona iiks ja sellega seotud nimisona on sel juhul omastavas
kaandes, naiteks Mo leion/.dndlostiuheuue tooto)o.
..

144
r

neijateistKOmnes
teema

8GR I
Pohiarvsonadsihitisena
9, Kirjutagenumbrid sonadega.

nagi3 meest kolme meest

pidas kinni 3 meest ..............................................................................................................................................
leiti17 200 pakki sigarette .................
ahvardati10 kauplust ...........................................................................................................................................
politseinikmarkas 12 kahtlast autot ....................................................................................................................
politseinikpidas kinni 12 kahtlast autot .............................................................................................................
piiiidis varastada 6 ripsmetussi ............................................................................................................................
varastas 6 ripsmetussi ...........................................................................................................................................
kasutati60 voltsitud pangakaarti .....................................
nadvalmistasid 60 voltsitud pangakaarti ............................................................................................................
votsidvalja 200 000 krooni .................................................................................................................................

8S
8R I I
Juhtunukirjeldamine
10, Kirjeldagepiltidel kujutatud enesekaitsevotteid.Kasutageka all olevaid sonu ja valjendeid.

Enesekoltsevi3tted
Andres Lutsori roomotust "Enesekoitse",
Tol/inn 1994

kallale wlema kel/e/e? rebima kedo? rnlI/est? krabama

kinni haarama millest? rundama. kedo? tirima kedeJ? mil/est? vaanama
kinni hoidma millest?kedo? sikutama kedo? mil/est? torkama umbert kinni votma kel/el?
loomavostumido? suruma t5mbama kedo? rnlI/est?
pikali 166ma . sulle haarama t5ukama

145
neUateistKUmnes
teema

.
1 1. Tiiitketest.
Vastuseidv6ib alIa
rohkem kui i.iks.

.
T u r v 1 1 e

1.Teil on kavas peita koju vaarises~j tab, et on sattunud onnetusse, ja palub tuba helis.
fessionaalne varas neid koigepealt 0 tada. Kuidas peaksite kaituma?
a) magamistuba a) lubama tal helistada, kuid seisInatema k6rva\
b) kook b) titlerna, et olete n6us tema eest k6ne v6tmaja
c) kelder palurna tal set ajal ukse taga oodata
d) vannituba c) kaskirna tal rnujalt abi otsida

2. Soidate pikemale puhkusele ja koju ei jail keda-
gi. Mida peaksite tegema, et ajada voimalikke var-
gaid segadusse?
a) leppima naabriga kokku, et ta pargiks oma auto
teie maja ette
b) mitte raakima reisiplaanidest avalikes kohtades
c) mitte kunagi peitma v6tmeid valjapoole rnaja v6i
korterit
d) ltilitama valja telefoniheli
e) paluma naabril ttihjendada teie postkasti
3. Arkate oosel sisse tunginud korterivarga tekita-
tud miira peale. Mida peaksite tegema?
-1 a) karjuma appi
b) katsuma koduntcp6geneda
c) teesklema, et magate
d) panema tule p6lerna
4. Soidate iiksi tiihjal teel ja jarsku tekib teil tonne,
et keegi jalitab teid. Kuidas kaitute?
I a) poorate teelt k6rvale
b) s6idate otse koju ja helistate politseisse
c) s6idate avatud kaupluse v6i bensiinijaama
juurde
5. Teie ukse taha on tulnud naisterahvas, kes tea-
t
6. Mida teete parast seda, kui olete pangaautomaa.
dist raha valja votnud?
a) loete raha tile ja panete koos pangakaardiga
rahakotti
b) pistate raha taskusse ja panete pangakaardi
rahakotti tagasi
c) panete raha tihte ja pangakaardi teise taskusse
7. Tulete oosel keUa kahe ajal iiksi labi linna koju.
Mida teete, et valtida ootamatut kaUaletungi?
a) k6nnite enesekindlalt
b) hiilite v6irnalikult markamatult mooda seinaaar
c) kasutate ltihimat teed, l6ikate, kust v6imalik
d) kannate kaasas enesekaitsevahendit
8. Olete peatanud auto punase fooritule taga, naete
kiiljelt voi tag ant lahenemas kahtlast isikut. Kuida
kaitute?
a) avate ukse ja ktisite, rnida ta soovib
b) panete ukse lukku, avate akna ja ktisite,midata
soovib
c) sulete uksed -aknad, poorate nao k6rvaleja
teesklete, et ei marka tecta
d) sulete uksed-aknad, panete kiireks lahkumiseks
sisse kaigu ning poordurnise korral suhtlete
temaga labi akna
Eesti Ekspress.TurvoekspressI 6. oktoober/998

146
 neljateistKumnes
teema
I
I

Umbmaarasteasesonade

keegi teat seda? Keegi

se korral voib sonade

'tte keeg;ei tea seda? Ei,

kes? keegi mis? mis ki

kelle? kellegi mille? mill,egi
keda? kedagi mida? midi agi
kellest? millest?
kellele? millele?
kellel? millet?
kellelt? millelt?

kellega? millega?

-GRAM MAT! KA
kohamoorsonad
Umbmiiiirased
13. Taitke tabel.

kuhu? kus? kust?

kusagile
kuskile
I

I I
I :1
I :,
I il
I I,

147
neijateistKOmnes
teema

.
.
Turvatest (arutelu)
1 5. Lugege turvatesti 6igeid vastuseid. Kas te olete eksperdi soovitustega n6us? Kommenteerige.
Oiged vastused

I A Kuna inimestele meeldib magada oma vaarisesemete lahedal, hakkab kogenud varas ne id koigepealt just
sealt otsima. Harva lahevad vargad aga eramaja keldrisse.

2 A, B, C, D, E Suurem osa kuritegudest on salajased vargused, mida sooritatakse just siis, kui olete ara.On
eriti tahtis, et kodunt ara olles jataksite mulje, nagu keegi oleks kodus.

3 C Kui uskumatu see ka tundub, on koige targem teeselda magajat. Varas, kes tungib teie eluruumi ajal, mil
te ise sees olete, on piisavalt jultunud, et segamise korral teid riinnata. Sailitage kiilm narY, proovige teda sil-
manurgast jalgida ja jatke meelde lema tundemargid. Siis saate varga lahkumisel politseile infot anda.

4 C Koju soitmine on viimane asi, mida teha. Soitke bensiinijaama voi politseijaoskonna juurde. Esmaltkont-
rollige muidugi, kas teie kahtlused peavad ikka paika, tehke haake. Samas arge pbbrake valgustamata ja hore-
dalt asustatud tanavatele.

5 B Pakkuge inimesele voimalust teatada olukorrast politseile ja/voi paasteametile, kuid arge talle mingil juhul
list avage. Nii voite lasta oma korterisse rbbvlid.

6 C Pangaautomaadi kasutajate rbbvimine on iisna levinud. Automaadi laheduses voi lausa korval varitsetakse
sobivat juhust, et teie rahakott endale saada. Kui nahti ka teie pangakoodi, voetakse pangaarveltki lisa. Tehke
varga elu raskemaks ja range iga asi ise kohta.

7 A,D Kondige tanaval enesekindlalt ka siis, kui teil on tegelikult siida saapasaares. Seinaaari mbbda hiilivarg-
lik inimenearatab kurjategijate tahelepanu. Valtige loikamisi ja kohti, mida te ei tunne. Arvestage, et kurjate-
gija peamine eelis on riinnata teid ajal, mil te seda koige vahem oskate oodata. Kui teil on kaasas moni ene-
sekaitsevahend, siis hoidke seda nii, et see oleks igas olukorras kiiresti kattesaadav. Samuti peate teadma,
kuidas see toimib.

8 D Suurtes linnades toimub tihti punase IDle taha peatuma jaanud auto de rbbvimise katseid. Targem on voi.
malikult kiiresti ara soita. Nao korvalepbbramisel ei suuda te rbbvli tegevust jalgida ja ega koik alati r60vlidka
ale. Moni inimene voib tahta lihtsalt midagi kiisida voi teatada.

. I J ............................. Eesti Ekspress. Turvoekspress I 6. oktoober f998

Seletuskiri politseile (rollimang)

1 6. Vaadake pilte (ulesanne nr 10).Kirjutage juhtunu kohta seletuskiri politseile mehe, naise v6i pealtnagija seisukohalt

Seletuskirja kirjutamisel on soovitatav kasutada jargmist skeemi:

'- I) seletuse andja nimi ja muud andmed (sunniaeg, aadress)

'-2) kirjeldatava sundmuse tipne toimumisaeg

'- 3) sundmuskoha
. tapne asukoht ja kirjeldus

148
 ne~ateistKOmnes
teema

(4) sundmusekaik
(5) osalejatetapsed nimed v6i isikukirjeldused
(6) muudoluliseddetailid (nt varastatud asjadekirjeldus,eritunnused, numbrid, vargusetaimepanemise viis jne)
( 7)allkiri

tR

Tunn;stuse andmine (rollimang)

17. Kuulakeara eelmises Ulesandes kaostatud seletuskirjad. Otsustage, kes raagib t6tt.

t KI J .............................
Poo/t- ja vastuargumentide sonastamine
18. Kirjutage iga vaite kohta Uks poolt- ja Uks vastuargument.

. paljukuritegusid soaritatakse madala elatustaseme t6ttu.

+ Kui inimene ei saa osta eluks vajalikke asju, voib ta minna vargile.
. Ka rikkad inimesed sooritavad kuritegusid.
. Iga inimene peat ennast ise kuritegude eest kaitsma.
+ ...............................................................................................................................................................................
...............................................................................................................................................................................
. Ku~ategijatelan geneetiline soodumus kuritegevusele.
+ ...............................................................................................................................................................................
...............................................................................................................................................................................
. Kooliharidusest s6ltub see, kas naared lahevad kuritegelikule teele v6i mitre.
+ ...............................................................................................................................................................................
...............................................................................................................................................................................
. Midarohkem on riigis palitseinikke, seda turvalisem on elu.
+ ...............................................................................................................................................................................
...............................................................................................................................................................................
. Riikpe ab vangist vabanenuid abistama.
+ ...............................................................................................................................................................................
...............................................................................................................................................................................

. Vanglakaristus kurjategijat ei paranda.

+ ...............................................................................................................................................................................
...............................................................................................................................................................................
. Korralik kodu tag ab selle, et lapsest ei saa kunagi kurjategijat.
+ ...............................................................................................................................................................................
...............................................................................................................................................................................
. Mida rangemad "karistused, seda vahem kuritegusid.
+ ...............................................................................................................................................................................
...............................................................................................................................................................................

149
 neijateistKUmnes
teema

8SQNAVARA
19. Tolkige.
ainulaad/ne, -se, -set, -seid lohke/ma, -cia, -n taba/ma, -cia, -n
eelis, -e, -t, -eid lohkekeha, -, -, -sid taga/jarg, -jarje, -jarge, -jargi
haava/ma, -ta, -n kedo? murd/varas, -varga, -varast, takista/ma, -cia, -n
hiili/ma, -cia, -n -vargaid teavita/ma, -cia, -n
huvita/ma, -cia, -n nappama, napata, nappan teesklema, teeselda, teesklen
jultunud ohver, ohvri, ohvrit, ohvreid tiif, -u, -u, -e
jouk, jougu, jouku, jouke parras, parda, parrast, pardaid tingimisi
jalita/ma, -cia, -n kedo? peidik, -u, -ut, -Did tiri/ma, -cia, -n
kahtla/ne, -se, -st, -si pogene/ma, -cia, -n torkama, torgata, torkan
kallale tulema, tulla, rebi/ma, -cia, -n tulista/ma, -cia, -n
tulen kallale keJ/eJe? riba, -, -, -sid tunde/mark, -margi, -marki,
kallur, -i, -it, -eid rundama, runnata, rundan -marke
kelm, -i, -i, -e kedo? mido? vahele jaa/ma, -cia, jaan vahele
kinni haarama, haarata, sala/kaup, -kauba, -kaupa, vastu hakkama, hakata,
haaran kinni keJ/est?mil/est? -kaupu hakkan vastu kelfe/e?
kinni pida/ma, -cia, pe an kinni salvesta/ma, -cia, -n vigastus, -e, -t, -i
kuri/tegu, -tea, -tegu, -tegusid segadus, -e, -t, -i valista/ma, -cia, -n
kurjategija, -, -t, -id sikuta/ma, -cia, -n vaana/ma, -ta, -n
laadi/ma, -cia, -n sum/ma, -cia, -n ahvarda/ma, -cia, -n
levi/ma, -cia, -n suudista/ma, -cia, -n kedo?mido? aranda/ma, -cia, -n

Sonade meeldejatmine
eo. Tehke vahemalt viis neljasonalist rida, milles uks sona erineb tahenduselt Ulejaanud kolmest. laske kaaslas.
tel otsustada, missugune sona ei sobi ritta.
Ii-liitelised maarsonad
e 1 . Moodustage /i-liitelisimaarsonu.
mis? kuidas? mis? kuidas?
nagu naafi selg selili
koht ..................................................... kUlg ..
pool ..................................................... poly ..
pikk ..................................................... kapp kapuli
lai ......................... iste .....................................................

Kuritegude liigid
ee. Tolkigesonaraamatuga.
lennuki kaaperdamine ""."
taskuvargus """"
allkirja voltsimine "".".
auto arandamine "."."
relvastatud roov """"

maksupettus """.
vagistamine """"
.
150
, -
 neUateistKumnes
teema

altkaemaksuCpistise) votmine .....................................................................................................................................

pommEihvardus ............................................................................................................................................................
narkootikumide levitamine ..........................................................................................................................................
morv..............................................................................................................................................................................
tapmine enesekaitseks .................................................................................................................................................

valerahategemine ........................................................................................................................................................

autori6iguse rikkumine ................................................................................................................................................

solvamine ......................................................................................................................................................................
kaklemine.....................................................................................................................................................................
haavamine....................................................................................................................................................................
relvastatudkallaletung .................................................................................................................................................
valjapressimine .............................................................................................................................................................

Sonaiihendidsonaga saama
23. Moodustage lauseid.
kannatada Onneks ei saanud keegi lennukikaaperdamisel kannatada.

~
surma
...........................................................................................................................................

~a:;:~ saama
...........................................................................................................................................
...........................................................................................................................................
...........................................................................................................................................
karista~

7
/ /
petta
kiita

pahandada
...........................................................................................................................................
...........................................................................................................................................
...........................................................................................................................................

Viiljendid
24. leidke sunonuumsete valjendite paarid.

I)ta sailitab alati klilma nawi a) ta piilus minD poole

2)ta jalgis mind silmanurgast b) ta Iaks otseteed labi metsa
3)see on viimane asi, mida teha c) secta ei to hi teha
4)see pidas paika d) ta kartis vaga
5)tal oH slida saapasaares e) see osutus oigeks
6)ta l6ikas labi metsa f) ta ei late kunagi endast valja

'K

25. Missuguseidkuulsaid
detektiive
te teate
. elust1
. raamatutest?
. filmidest1

Kirjeldagemend nutikalt
lahendatudkuriteg~.
cu
E
Q)
Q)
,
Cl)
Q)
c:
E
::::J
::J:::.
Autod ja liiklus
, .L I
.-Cl) Maailma kiireim?(info otsimine tekstist)
Q)
,
--
Q) . I I
.- Autode v6rdlemine (paarist66)
~ Auto ostmine ja muumine (rollimang)
liiklus6nnetuse kirjeldamine(rollimang)

. L I
Raagib liiklusekspert Johannes Pirita (vaidete hindamine)

. J I
Juhtunu kirjeldamine

. I
mo- ja do-tegevusni.me kordamine
Kaudse k6neviisi oIevik

. ~

mik- ja nu~liitelised nimis6nad

S6nauhendid s6naga loomo

.
liiklusmargid

..
 uiieteistKUmnes
teema

Sissejuhatav iilesanne
'S
1. Naidake,kus asuvad s6naloendis toodud autoosad. S6nu, mille tahendust te ei tea, kusige kaaslastelt.
A

. rattad. kummid . suunatuled . katus . p6hi . kapott . istmed . . .

tagatuled . klaasipuhas-
rehvid
i tajad.liihi-ja kaugtuled . numbrimark. kere . turvavoo . haagise konks . katuseluuk
esituled

j
B

. rooliratas
. roolivarras. kaigukang . siduripedaal. piduripedaal . gaasipedaal. kasipidur . suunatuleltiliti
. spidorneeter
. spidomeetriosuti . labis6idum66dik. signaal . stititelukk . tahavaatepeegel
eR I
Arutelu
2. Missugusedautod teile meeldivad? Miks? Mis on teie jacks auto juures k6ige tahtsam? Koostage pingerida ja
v6rrelge
sedakaaslastega.P6hjendageoma arvamust. .

iI
hind moodsus varvus kutuse- lisa- kiirus turva- mugavus mahu- vanus tootja- paritolu-
kulu varustus lisus tavus firma maa 11

153
d
viieteistKOmnes
teema

.
3. Mis te arvate, kui kiiresti soidab maailma kiireim tanavasoiduauto? Kus selliseid autosid toodetakse? Lugege
teksti ja kirjutage sellest valja maailma kiireima auto andmed.

tiIdpikkus: "'................
Iaius: ,....................
korgus: ................
ttihimass: ...............................................
mootori tOomaht: ,

I mootori voimsus: ..................................

hind: 14 mln EEK
kiirendus 0-100 km/h: ..........................
tippkiirus: ..............................................
keskmine ktitusekuIu: ..........................
.
kiigukast: kaiku, manuaalne
ohutakisttistegur: ..................................
uste arv: .................................................

Kiireimad autod maailmas on mitre neile secta voimalust pakku- lihtne ja asjalik kabiin muudeti
spetsiaalselt rekordsoitude tarbeks da - kujundada voidusoidu mugavamate istmete ja muutuste-
ehitatud masinad. Kuid milline on Porsche 962 pohjal tanavasoidu- ga interjooris hoop is inims6bra-
kiireim Uinavasoiduks kolblik kolblik auto, mis kiirusomadustelt likumaks. PaigaIdati ka voimas klii-
toodanguauto? Pikka aega hoidis tiIetaks koik stili maailma teedel maseade, mis olemise kitsas kabii-
secta tiitlit kolmeistmeline McLaren veerenud soidukid? nis monusamaks muudab.
FI. Ntirnbergis aga toodetakse TuIede, peeglite ja muude
veelgi kiiremat sportautot, mis Voidusoiduks moeldud Por- detailide asendamine liiklus-
kannab nime Dauer 962 Le Mans. sche 962 tuli tunduvalt timber ehi- nouetele vastavatega ei tekitanud
Olikiire auto Ioomise idee tuli rada, et muuta auto tanavasoidu- erilisi probIeeme. Ktill oli muret
firma omanikule Jochen Dauerile kolblikuks ja Saksa autoregistri voidusoiduauto madaIa p6hjaga:
Le Mansi voistlusraja aares. Sajad ohutusnouetele vastavaks. Koige- korgemaks tostetunaoleks auto
tuhanded inimesed kogunevad pealt voeti ette kere. Auto sai voi- kaotanud oma kordumatu kurvi-
raja aarde voistlusi jalgima, igatiks dusoiduvariandist hoop is siledam: suutlikkuse.
neist unistab voimalusest istuda ohutakistustegur 0,30 voidusoidu- VaIjapaas oli kallis ja efektne:
voidu~oiduaufo rooli taha. Miks versiooni 0,50 vastu. SpartalikuIt autole seati eIektrooniliselt regu-

154
 uiieteistKUmnes
teema

leeritav vedrustus. Kui reel on Muus osas on auto nagu voi- juures jalad kaivad vahepeal kind-
"lamavpolitseinik" voi tuleb i.ileta- dusoiduauto. On iseenesest mois- lasti istme peal. Kogu selle vaeva
da raudteetilesoidukoht, kus auto tetav, et Dauer 962 LMpole mingil lopuks istute maailma kiireimas
v6ib madala pohja tottu hatta jaa- juhul praktiline auto. Tuuleklaasi- autos, mille kogupikkus on 460 cm
da, siis saab soidukit kabiinist peeglit pole, sest puudub tagu- ja laius 198,5 cm. Kinnitate rooli
nupulevajutusega viie sentimeetri mine aken! On ainult kaks tillukest roolivarda kulge ja vajutate moo-
v6rra tasta. Arvuti, mis jalgib tahavaatepeeglit auto kulgedel, tori stardinupule. Panipaiku on
vedrustusttostva hudraulika tO6d, mis tagurdamisel eriti palju abi ei autos uks, kuhu saab paigutada
langetabvedrustuse kohe endises- paku. Vaja on abimeest juhen- paar Daueri poolt toodetud uli-
seasendisse, kui auto on joudnud dama - voi kuuendat meelt auto kergest kiust kohvrikest. Daueri
kiiruseni80 km/h. taga toimuva tajumiseks. ostjat see ei sega - koli tuuakse
kopteriga jarele!
730 hi! Nuud anname gaasi. Ummar-
Vesijahutusega 2994 cm3 v6 gune 100 on kiirusemoodikul 2,65
turbomootor arendab tanavasoidu sekundiga. Vahem kui viis sekun-
variandis730 hobujoudu! Mootori dit hiljem on kiirus juba tile kahe-
heitgaasitasevastab Euroopa Liidu saja! Hoiame gaasipedaali pohjas,
saastenormidele. 730 hobujoudu spidomeetri osuti muutub rahuliku-
saab katte 7300 p66rde juures, siis maks alles kaugelt tile kolmesaja.
siittibka punane hoiatustuli. 7800 Veel veidi kiirendust ja nuud tuleb
poorde juures sekkub p66rdepii- spidomeetrile number, mida te ei
raja, et paasta ulikallis mootor. nae uhegi teise auto naidikul: 400!
Dauer962 LMkaalub koigest 1080 Tootja andmetel on tippkiiruseks
kilogrammi, mis annab autole 402-407 km/h. Vordluseks: McLaren
erakordsedtinaarnika. Autol on ka Fl kiirendab nullist sajani 3,2 sekun-
v6imsusele vastavad ABS-pidurid. Soidame! diga, tippkiiruseks jaab 386 km/h.
Daueril veavad tagarattad. James Bondi stiilis autosse Moistagi ei ale selline auto mas-
Kaigukaston analoogne voidusoi- huppamisest ei rule Le Mansi pu- sikaup: tanaseni on Dauer Auto-
duautode omaga, kuid kaike hul midagi valja, auto on ainult mobile GmbH tootnud uksteist
vahetatakse roolil paiknevate kan- 105 cm korge. Sisenemiseks tuleb Dauer 962 Le Mans'i. Kokku on pla-
gidega. Laiad rehvid (ees 285/35 koigepealt rool roolivarda kuljest neeritud ehitada 50 autot. Muidugi
ZR 18, taga 345/35 ZR 18) on ara votta ja alles siis saab end, on tegernist vana hea kasit66ga.
Michelinilt. jalad ees, autosse libistada, kus-
Sven Porrosejorgi,
Tehnikomooilm 2000 nr 6
8RAAKIMINE
Autode vordlemine (paaristoo)
4. V6rrelge Dauer 962 LM-itavalise autoga. Volkswagen Polo 1,4 (44 kW)
Kasutageka jargmisi valjendeid. Mootori t66maht . . . . . . . . 1390 cm3
See on taiesti ainulaadne! Mootori v6imsus 60 hj
Pikkus/laius/k6rgus 3743/ 1632/ 1418 mm
See on erakordne!
Pakiruumimaht 245 / 975 1
Vapustav!
Tuhimass , 923kg
Hammastav!
Kiirendus 0-100km/h 14,5s
Imeline!
Tippkiirus . ., J60 kli)1/h
Erilistmulier avaldab (mis?) . Keskmine kutusekulu 6,2 1
See teeb ta vaga (milliseks?) . Maksumuskoos k/m 137 900 kr
Ma ei suuda ette kujutada (mido?) . Rehvilaius ""'" .185/60 R 14
"

155
viieteistKUmnes
teema

. n-- I
Arutelu
5. Vastakekusimustele.
. Mis on Dauer 962 LM-i plussid ja miinused?
. Kus saaks sellise autoga Eestis so ita?
. Mis juhtuks, kui selline auto soidaks taiskiirusega teie kodukohas ringi?
. Missuguseid huvitavaid autosid teie olete nainud? Kirjeldage neid.

. I
Auto ostmine ja miiiimine (rollimiing)
6. Pool ruhmast on automuujad ja teine pool on autoostjad.
Automuuja A, vaadake tb6lehte nr 47. Autoostja A, vaadake tbblehte nr 27.
Automuuja B,vaadake tbblehte nr 35. Autoostja B,vaadake tbblehte nr I.
Automuuja C, vaadake tbblehte nr 41. Autoostja C, vaadake tbblehte nr 22.
Automuuja D, vaadake tbblehte nr 50. Autoostja D, vaadake tbblehte nr 9.
Automuuja E,vaadake tbblehte nr 38. Autoostja E,vaadake tbblehte nr 58.

.
.
ma- ja da-tegevusnime kordamine
7. Tiiitke lungad. Kasutage mo- v6i do-tegevusnime.Yajaduse korral vaadake grammatikalisa nr 16"mo- ja da-tege.
vusnimega seostuvad s6nad ja fraasid". Kommenteerige, kas olete viiidetega n6us v6i mitte.

I. Kasutatud auter ostma minnes tuleb kindlasti asjatundja (kaasa votma) kaasa vGtta, et mitre
(petta saama) petta saada.
2. Autojllht peab kindlasti ise oma auter (remontima oskama) .
3. Ei ale mater (proovima) ise oma auter (parandama hakkama) ............................
, targem on (pbbrduma) autoteenindusse.
4. Liiklusolukord meie tee del ja tanavatel ajab lihtsalt (naerma) .
5. paljud juhid kipuvad oma soiduoskusi (ule hindama) .
6. Ebakained juhid kukuvad tihti (kihutama) ..............................................
7. Monede juhtide meelest on tore teisi autosid mbbdasoidul (takistama) .
8. Naisjuhid jaavad alati autorea loppu (passima) ega urita teistest autodest
(mbbda soitma) .
9. Autokoolides osatakse koige paremini algajaid juhte (soitma opetama) .
10. Autojuht ei to hi mingil juhul (kiirust uletama) .
11. Kogenud juht sobib ka teisi (opetama) .
12. Koik autos istujad on kohustatud (kinnitama) turvavbb.
13. Kui liikluseeskirju rikkunud juht puhkeb (nutma) , siis politsein~k teda
tavaliselt ei karista.
14. Kui te kavatsete juhuslikus bensiinijaamas (tankima ) , ei pruugi te alati kvali-
teetset kutust (saama) .
15.J'vliks (kaima) jala, kui tunduvalt monusam on (soita) autogai

156
.,.....--
viieteistKUmnes
teema
I

I 'GRAM MAT. KA
Kaudsekonev;;s; olev;k
B. Tutvugegrammatikaseletusega ja taitke tabel.

. Moodustamine: isikulise vormi moodustamiseks liidetakse ma-tegevusnime tiivele kaudse koneviisi

tunnus-vat, naiteks ale/ma > ale/vat; mooda soit/ma > soit/vatmooda;maha mOO/ma> mOO/vatmaha. Vorm on
koigispooretes sama.
. Umbisikulise
vormi moodustamiseks liidetakse tud-kesksona tiivele vastavalt -tavat voi -davat, naiteks
a/ldud> ol/davat; mooda soide/tud > soide/tavat mooda; maha mOO/dud> mOO/davat maha.
. Kaudset koneviisi kasutatakse sellise vaite puhul, mille toele vastavuses raakija ei ale kindel. Maretil
olevatjuhilood. SeJ/es autakaalis opetatavat yoga hosti. (Nii roogitakse, ago ei ale kinde/, kas see on tosi.)

ma.infinitiiv kaudse koneviisi isikuline vorm kaudse koneviisi umbisikuline vorm

andma andvat antavat
minema

Iehitama
pidama

'GRAM MAT. KA
Kaudsekoneviis; olev;k
8. Kirjutagelaused umber, kasutades paksult trukitud sonu kaudses koneviisis kas isikulises voi umbisikulises vermis.

I. Raagitakse,et meie liikluses on taielik korralagedus.

Meie liikluses olevat taielik korralagedus.
2. Raagitakse,et kui autode arv Eestis samas tempos kasvab, siis varsti ei mahu nad enam linnadesse ara.
.................................................................................................................................................................................

3. Raagitakse,et liikluskoolid lasevad vaJ.ja juhte, kes autot taielikult ei valitse.

.................................................................................................................................................................................

4. Raagitakse, et naisjuhid takistavad liiklust ja tekitavad ummikuid.

.................................................................................................................................................................................

5. Raagitakse,et valismaal peatuvad autojuhid iga vootraja ees.

.................................................................................................................................................................................

6. Raagitakse,et k6ige ohtlikum manoover on paremalt poolt moodas6itmine.

.................................................................................................................................................................................

7. Raagitakse,et varsti minnakse autojuhtide karistamisel we uuele veapunktislisteemile

.................................................................................................................................................................................

8. Raagitakse,et tile 10 aasta vanuste autode kasutamine keelatakse varsti ara.

.................................................................................................................................................................................

9. Raagitakse,et paljudes bensiinijaamades miiiiakse bensiini, mis rikub automootorit.

.................................................................................................................................................................................

10.Raagitakse, et liikluspolitseinikud votavad altkaemaksu.

"""""""""""""""""""""............................................................................................................................

157
viieteistKumnes
teema

.KUULAMIN ..............................
1 o. Kuulake, mida arvab ulesandes nr 9 esitatud vaidetest ala asjatundja Johannes Pirita (tekst nr 28). Kirjutage
iga vaite taha
A, kui raakija an vaitega nODS.
B, kui raakija ei ale vaitega nODS.
C, kui kuuldust ei selgu raakija arvamus.

. GRAM MAT I KA
.RAAKIMINE
Mitmuse osastav kaane
.
1 1 range gonad mitmuse osastavasse kaandesse, vajaduse korral vaadake grammatikalisa nr 4 "Mitmuseosas-
tav kaane". Vastake kusimusele, kommenteerige ja pakkuge probleemile lahendus.

Kas meil on liiga palju, liiga vahe v6i parasjagu ?

.liiklusummik .teeparandus . liiklushuligaan
.. liikluspolitseinik .naisjuht
.
. kiirusepiirang

.
kiirtee .valgusfoor
. ............................
vana auto
. uus auto
.iilekaigurada
. ............................
...........................
.jalgrattur
. liiklusmark .bensiinijaam

.RAAKIMINE
Liiklusonnetuse kirjeldamine (roIIiman g)
1 2. On toimunud liiklusonnetus.Vaadakejoonist ja kirjeldagejuhtunut.

. A, teie olete auto A juht.

. B, teie crete auto B juht.
. C, teie crete auto C juht.
. D,teie olete jalgrattur.
. E,teie olete koeraomanik.

Kasutage jargmisi genu ja korval olevaid valjendeid.

Tema an koiges stitidi.
Kui ta paleks , siis ma paleks ... .
. tagurdama . jarsult pidurdama . paremalt poolt Kui ta aleks , siis ma aleks ... .
mooda soitma . seisIna jaama . kedo? mido? mitte
NUda ma pidin siis tegema?
labi laskrna . signaali andrna . teelt valja soitrna
Kuidas ktill nii voib, et ... .
. peateelt korvalteele poorama . korraks suunatuld Mis mill muud tile jai.
vilgutama . autot rnolkima . mitte hoidma nor-
See lihtsalt juhtus nii.
rnaalsetpikivahet . kiirusttiletama. ringi poorarna .
Tanu jumalale, et hullemini ei lainud.
siindmuskohalt pogenema. kellele?millele?otsa soitma
Oleks voinud palju hullemini minna.
. kellelt?millelt?lOoki saama. mille?alla jaama Tanu taevale, et keegi tosiselt viga ei saanud.
. vigastada saama

.
158
r"
viieteistKUmnes
teema

.--
/"
r' ~
,-

'"
C -11
(,~~", i
-G;;... c..
',' ,,'
t ..., f

Q~"" ~.".,
,--~
A.
V'..
'\,. "I!of!
v
0 'c.,.
. 1- .
~... Q-
'.-;
"', 't!;.

i.
:,. /

:" (
t." ~'
~

. >'
0;,' ~'(J ~(.
.'r ., f' "
U'- ,r- ---

"',

..
~..-
./

,.,~

('
I

..)

/I-
\. r

IKIRJUTAM
INE.............................
IRAI I MI NE
juhtunukirjeldamine
13. Kirjeldagepildil kujutatud liiklusonnetustajalisesjargnevuses.Kasutagekirjeldusesallpool toodud sonu.

koigepealt akki jooksul veidi aja parast

alguses enne korraga pidevalt
esiteks parast samal ajal 16puks
teiseks vahepeal seejarel kaua aega

159
uiieteistKlimnes
teema

8S0NAVARA
14. Tolkige.
altkaemaks, -u, -u liialda/ma, -da, -n suuna/tuli, -rule, -tuld, -tulesid
asjatundja, -, -t, -id labi laskma, lasta, lasen labi slilide, slilite, slilidet, siHiteid
erakord/ne, -se, -set, -seid look, loogi, looki, looke slilidi olema, olIa, Glen siiiidi
haagis, -e, -t, -eid lUliti, -, -t, lUliteid slilidista/ma, -da, -n keda?
heitgaas, -i, -i, -e maht, mahu, mahtu, mahte tagurda/ma, -da, -n
hobu/joud, -jail, -joudu, -joude moodik, -u, -ut, -Did takista/ma, -da, -n
iste, istme, istet, istmeid naidik, -u, -ut, -Did tarve, tarbe, tarvet, tarbeid
juhuslik, -u, -ku, -ke osuti, -, -t, osuteid turvavoo, -, -cl, -sid
kaine, -, -t, -id paigalda/ma, -da, -n ummik, -u, -ut, -Did
kang, -i, -i, -e passi/ma, -da, -n varras, varda, varrast, vardaid
kere, -, -t, -sid pidur, -i, -it, -eid vedrustus, -e, -t
kihuta/ma, -da, -n poore, poorde, poorer, poordeid veere/ma, -da, -n
kiud, kill, kiudu, kiude rakenda/ma, -da, -n vesijahutus, -e, -t
konks, -u, -u, -e rehv, -i, -i, -e vigasta/ma, -da, -n
kilN, -i, -i, -e fool, -i, -i, -e oigusta/ma, -da, -n
kolblik, -u, -ku, -ke saastenorm, -i, -i, -e lilbe, -, -t, -id
kaik, kaigu, kaiku, kaike sHe, -da, -dat, -daid i.ilekaigu/rada, -raja, -rada,
libista/ma, -da, -n solkima, solkida, solgin -radasid

Sonade meeldejatmine
1 5. Jagageuued sonad positiivseteksja negatiivseteks.Pohjendage.

mik-liitelised nimisonad
1 6. Moodustagemik-liitelisinimisonu.
fist ristmik iste istmik
ots ..................................................... tagu/mine .....................................................
karts . vest/lema .....................................................

kogu .....................................................

Sonaiihendid sonaga looma

1 7. Moodustagelauseid,kasutades Uhendtegusonakoos sulgudesoleva sonaga.

(politseinik) Politseinikku nahes loi ta kartma.

kartma ~ (uue auto nagemine) ".

pahviks
kokku
~
~ looma
(sampuseklaasid)
(autouks)
"
".
kin~i~
lahtt
labi

puruks
/
/ /
(sHmad)
(raha)
(aknaklaas)
"

""
"

160
 viieteistKUmnes
teema

n;m;sonad
nu-liitelised
18. Moodustage nud-kesks6nast nu-liiteline nimis6na.

nud- kesksona nu-liiteline SOfia

liikluseeskirjarlkkunud inimene liikluseeskirja rikkunu
onnetuseskannatanud inimene .............................................................................................

166gisaanud jalakaija .............................................................................................

stindmuskohaltpogenenud juht .............................................................................................

vueauto ostnud naine .............................................................................................

eksamisooritanud nooruk .............................................................................................

m66dasoitnud juht m66dasoitnu

eksamilliibikukkunud inimene .............................................................................................

juhtunudavarii .............................................................................................

toimunudsundmus .............................................................................................

. r~EEL EKE S K K 0 N D
18. Mida ilihistavad need liiklusmargid?Vajaduse korral kasutage liikluseeskirja v6i liiklus6pikut. Millised liik-
lusmargid asuvad teie kodu lahedal?
2 3

~',~
~ ~~\
..~~/

.,,".................................................. ....................................................... .......................................................

"..................................................... ....................................................... .......................................................

4 5 6

0
"..................................................... ....................................................... .......................................................
""................................................... ....................................................... .......................................................

7 8 9

".................................................... ....................................................... """"""""""""""""""""""""""".

,,".................................................. ....................................................... ....................................................... 11

161
co
E
Q)
Q)
,
Cl)
Q)
c:
E
::::7
::c Ilukirjandus
--
.b) . I
Mida loeme? (kokkuvotte tegemine)
Q)
,
Q)
=:J
. I
Lugemiseelistused (arutelu)
=:J Luhijutt (arutelu)
::c
.u-

Raagib kultuuriloolane Loone Ots (vaidete hindamine)

. J
Kokkuvote (ruhmatoo)
Loovkirjutamine (mustand ja puhtand)
Teemantluuletus

. I
Kaassonarektsioon
Kaudse koneviisi minevik

. -

tse-liitelised tegusonad
Eituslembesed tegusonad
tu-liitelised tuletised

. L
Lemmikraamatud

(r
 KuueteistKUmnes
teema

Sissejuhatav iilesanne
1.Teie ees on taiskasvanud eestlaste 1998. aasta lemmikraamatute edetabel. Kirjutage autori nime jarele tema
teose ees olev taht. Iga6igesti paigutatudtees annab vastavaarvu punkte.
kirjutatud
Autor Haalte arv

I, Charlotte Bronte u 53 8, Erich Maria Remarque . . .. 16 15, Arno Kasemaa . . . . . . .. 11

2,Anton H. Tammsaare ... 44 9, 15 16,-17, Raimond Kaugver ... 10
3.Margaret Mitchell . . . . .. 43 IO.LuuleViilma 14 Albert Uustulnd 10
4,Jaroslav Hasek . . . . . . .. 29 II,OskarLuts 13 I8, Nicholas Evans 9
5, Colleen McCullough . . .. 24 12,-14. Trygve Gulbranssen .. 12 19,-21,]aanKross 8
6, SigridUndset . . . . . . . .. 18 Rosamunde Filcher . . . .. 12 Edgar Rice Burroughs . . .. 8
7, Egon CjaVaike) Rannet .. 17 DavidWeiss 12 Silvia Rannamaa . . . . . . .. 8

1) Romaanid h)Vahva
siiduriSvejki
b)Triumfikaar . u)Jane Eyre g)Kristiina Lauritsatutar juhtumised
o)Kadrt. Kasuema t) Kevad e . maailmasiija
paevil
p>CJ<.annamiinnid s)Tuulte taller?,aa c) Hobulausuja ')Tarzan
q)Kivid jaleibr)KEISRI HULL
a)ALASTITUlINMA
d)Ogahnnud
n>T6de ja 6igus e)1rtt
mu
h£ I nMerikarbiotsijad
k)Tuulest viidud
m) Ellujaamisopetus I)Ja taamallaulavad metsad
Mo/le jorve jorgi, Sirp25. august2000

tKIRJ .............................
Kokkuvote
2.Tehke
eelmise ulesande edetabelist kokkuv6te. range laused 6igesse jarjekorda. Lugege kokkuv6te ette.

J (mitmendat),.,."".".".", kohta jagavad .

J
-, Ainult punktiga jaab temast maha .
I Esimeseviie hulkakuuluvadveel .
l K6igeullatavam on see, et .

TI Suureulekaaluga juhib Charlotte Bronte 'Jane Eyre".

] Teiselkohal on .
-;Viimaseid kohti jagavad .
tRA I
Lugem;seelistused (arutelu)
3. Vastakekusimustele.
I,Milliseid
esimeses ulesandes nimetatud raamatuid teie 2. Missuguseid raamatuid te ostate ja loete?
~ oletelugenud?Millised neist teile enim meeldisid? 3. Missuguseid raamatuid te ei osta ega loe?

I,Missuguseidraamatuid praegu peamiselt ostetakse? erialane ki~andus,populaarteaduslik ki~andus)?

, 2.Kasraamatukogust laenutatakse praegu rohkem v6i 4. Kus toimub tuupilise lemmikraamatu tegevus?
:1 raamatuidkuivarem?
vahem 5. Kesja missugused on tuupilise lemmikraamatu kangelased?
3.Missuguseidraamatuid eelistavad lugeda naised. missugu- 6. Kas lemmikraamatutes kirjeldatu sarnaneb praeguse
seidmehed (p6nevikud, ajaloolised romaanid, eneseabi- reaalse eluga? P6hjendage.
raamatud,malestused, elulood, ulmeki~andus, teabeki~andus, 7. Kas inimesed tulevikus Ioevad raamatuid? P6hjendage.

163
KuueteistKUmnes
teema
8LUGEMINE
4. Lugegekommentaari kusitlusele
eestlaste raamatueelistuste kohta.
Leidke vastused ulesandes nr 3B
esitatud kusimustele.
joonige alia tekstis vastavad kohad.
Mida
Mida rahvas loeb ja
hindab?
Kui uskuda muugiedetabeleid, siis
v5ib kahtlustada, et lugemine on
lakanud olemast m5nus ajaviide
ning loetakse pigem utilitaarsetel ja
informatiivsetel eesmarkidel. Hasti
hhevad muugiks teabeline lugemis-
vara, elulood, k5rgftlosoofilinekraam
ja luuleantoloogiad, sekka vaid na-
puotsatais proosailukirjandust.
Rahva ostu- ja lugemiseelistuste va-
het on 5ige suured barid. Eestlane
on raamatuostjana valiv ja pragmaa-
tiline. Jutukatele lihtsalt ei raatsita
erinevalt varasemast raha kulutada.
Tegelikult pole rahva huvi juturaa-
mature vastu kuhugi kadunud.
T5estuseks piisab tipptunnil sisse
vaadata raamatukogude laenutus-
osakondadesse. T5si, kUsitlusand-
meil on viimasel kUmnendil hakatud
raamatuid vahem lugema ning see
puudutab nii aime- kui eriti ilukir-
t
jandust. Vastates kUsimusele, mida
164
,
,
siis rahvas loeb ja eelistab, toetungi
jargnevas Eesti taiskasvanud ela-
nikkonna kUsitluste "Eesti 93" ja
"Eesti 98" andmetele.
Populaarsed
kirjandusliigid
Lugemiseelistuste p5hjal on juturaa-
matud endiselt au sees. Loetud kir-
jandusliikidest domineeris 1998.
aastal kindlalt traditsiooniline proosa
(romaanid, jutustused), mida kUsit-
luseelsel aastal oli lugenud 67%
kUsitletuist. Sellele jargnevad krimi-
naalromaanid ja p5nevuskirjandus
(56%), malestused ja elulood (33%),
ajaloo- ja uhiskondlik kirjandus
(30%) ning luuleraamatud 07%).
Naiste ja meeste maitse erineb Sill
margatavalt. Mehi kbidavad enam
p5nevikud ja ajalooalane kirjavara,
naisi aga traditsioonilised romaanid,
sh eriti armastuslood, samuti males-
tused, luule ning eneseabikirjandus.
Naiste hulgas on populaarsust v5it-
mas mitmesugused eneseabiraa-
matud, mis moodustasid ligi poole
neist aimeraamatutest, mida vastajad
ornalt poolt lisasid ankeedis loetle-
tud kirjandusliikidele. Kasvavat
n5udlust seda sorti kirjanduse jarele
(nt Luule Viilma ja Gunnar Aarma
raamatute erakordne menu) on
omajagu m5jutanud suvenenud sot-
siaalne stress ja kuhjunud elupinged,
mis sunnivad naisi otsima oma prob-
leemidele lahendusi igasuguste kii-
tumisjuhiste, "ellujaamis5petuste",
salateaduste ja mustika abil.
Lugejate kirjanduse
ideaalmaastik
Kusitluses "Eesti 98" tunti huvi ka
selle vastu, rnillised raamatud on
rahvale enam meeldinud ja siigava-
ma mulje jatnud. Esitatud edetabel
p5hineb 868 eestlase vastustel,
kokku nirnetasid nad me kohnesaja
lemmikteose v5i -autori.
Nimetuste poolest on populaarne
. lugernisvara viimasel ajal suuresti
uuenenud. V5rreldes naiteks 1993.
aastaga on sailitanud lemmikki1jan-
duse esikumnes oma koha ja aja-

proovile vastu pidanud vaid neli
tollastestsoosikutest: Tanunsaare,
Mitchelli,
Undseti ja Rannetite menu-
teased. Heaks naiteks selle kohta,
kuidaserinevad meediumid uksteist
mojutavad, on uus esisoosik
CharlotteBronte '1ane Eyre". Ro-
maanoli muide ka 1960.-1980. aas-
tateleesti lugejate seas vaga soosi-
tud,kuid langes vahepeal meeliskir-
janduse teise kUmnesse rung tegi
voimsacome bacM paljuski sama-
nimeliseteleseriaali toel.
Naised,kes rohkem loevad, kujun-
davad6ige oluliselt ka keskmise lu-
geja valikut. Eelkoige tanu nende
eelistusele joudsid lemmikkirjan-
dust esikumnesse populaarsete
naiskirjanike Bronte, Mitchelli,
Undsetija McCulloughi bestsellerid,
aga ka Rannetid ja viilma. Mees-
lugejatekolm peamist raamatulem-
mikut olid igihaljad "Vahva soour
Svejk",
"Tooe ja oigus" rung "Kevade".
Silmatorkab meeste kirjandusmaitse
oluliseltsuurem killustatus naistega
\'oITeldes.Nende maitse on indivi-
duaalsem, neil on vahem suuri,
paljusidliitvaid lemmikuid.
Liigiltja laadilt on lugejate maitse
omap6hiosas pusinud kaua ham-
mastavalt uhesugune. Endiselt
annab tooni tavaparane pikem
proosa,enamasti realistlik romaan.
Sagedasemadlemmikud on mitme-
kbitelisedperekonna - (suguvosa -)
romaanid,kus sundmustik areneb
aeglaseltja rahulikult, mis voimaldab
siiveneda olustikku ning pikalt
kaasaelada omaseks saanud kange-
lastele(analoogia teleseriaalidegaO.
Enamastikandub tegevus kaugesse
minevikku.paljude menuraamatut~
tegevus kulgeb maal, talupo-
jamilj66s,mis. sobib ilmselt hasti
eestlase vaimulaadiga. Oma miljbb,
keskkonna, probleemide ja karak-
terite poolest on lugejate ideaal-
maastik vaga kaugel tanapaeva ees-
timaalast umbritsevast reaalsusest.
Tegevus keerleb pert ja inimsuhete,
kava tbb, eluraskuste ja nende lile-
tamise ning edasiplirgimise umber.
Kas naha selles minevikuihaluses
omamoodi turvapaiga otsimist raa-
matuilmast, kuhu pageda tanapaeva
heitliku, pinnapealse ja koleda
maailma test, voi on asi selles, et
puuduvad eesti lugejaile sama-
vaarselt huvitavad ja kaasahaaravad
nlilidiselu kajastused?
Uudse vormi ja stiiliga proosa ei leia
laiemat poolehoidu. Teisalt aga ka
lihtsalt ponev ajaviitelekttiur (krim-
kad, detektiiv-ja seiklusjutud)- mida
laialt loetakse - tekitab harva meel-
KuueteistKOmnes
teema
dejaavaid lugemiselamusi (kogu
mainitud lemmikkirjandusest moo-
dustas see vaid kUmnendiku). Loole
tuleb kasuks, kui selles pole liialt
vastuolusid ja asjatut slimboolikat.
Populaarsele maitsele on omane
soov osaleda mangus, samastuda
tegelaste roomude ja muredega.
Lemmikkirjanduses tervikuna domi-
neerib laane tolkekirjandus. Koigist
meeliskirjandusele antud lugeja
haaltest moodustab alguparane kir-
jandus tubli kolmandiku, tolkekirjan-
dus kaks kolmandikku.
Kui liita koik sama autori teostele
antud lugejahaaled, siis osutuvad
populaarsemateks eesti autoriteks
Tanunsaare ja Luts kolme rung Kross
nelja teosega. Tanunsaare fenomen
on tahenduslik selle poolest, et ta
uhendab juba pikka aega, alares
kuuekUmnendate lopust, omavahel
cri lugejapolvkondi ja -ruhmi, mehi
ja naisi, linna- ja maainimesi, vanu ja
noori. Tanunsaare fenomeni taga on
teadagi lema korge rahvuskultuuri-
line slimbolvaartus ja loomingu mit-
metahenduslikkus. Teda voib lugeda
mitut moodi, mis ongi hea kirjan-
dust tunnus.
Vaatamata rahva lugemisharjumuse
vahenemisele, on lugemine siiani
liks levinumaid ja uhtlasi eelistatu-
maid kultuuritarbimisviise, millele
soovitakse senisest enam plihendu-
cia. Eks ale see mark sellest, et raa-
matuhuvi kestab rung lugemine pole
Eesti lihiskonnas minetanud oma
korget staatust.
Malle Jorvejorgi, Sirp25. august2000
165
Kuueteisthumnes
teema
. aw&wv&er&&
. K&W3WY&W&WWo o o o c. o . o o o o o o o . o. r . o. o o c o o o o
Kokkuvdte
5. Tehketekstist"Midaloeme?"kokkuv5te.L5petagelaused.

' Kui uskuda raamatukauplustemr-irigiedetabeleid,tundub, et inimesed loevad praegu

. Lugejateideaalkirjandus
erineb..............
. Sellep6hjuseksv6ivadoLla..,.,,.,..
. Teheskokkuv6tte autoritekaupa,osutuvadpopulaarseimateks

o o o o o o o o o o o..
. www&wY&Y&&ww o o o I o o. o o o o. o. o.
. W&MWWW&WW
Kokkuv ite (riih m atiSo)
raamatueelistustest.
nr 5 eeskujulkokkuv6teoma riihmakaaslaste
Ci. Tehkerilesande
 KuueteistKumnes
teema

'GRAM MAT I KA
Kaassonarekts;oon
7. Kirjutageigasona juurde oige kusimus.

solvub (kelle,mille) on tuntud (kelle,mille) on kade (kelle,mille) on 6nnelik (kelle,mille)

, . . ............................... ...............................

on kuulus (kelle, mille) on r66mus (kelle, mille) on hea meet (kelle,mille) m6tleb (kelle,mille)
............................... ............................... ............................... """"""""""""""'"
iile?
poolest? on vihane (kelle,mille) igatseb (kelle,mille) pahandab (kelle,mille) on uhke (kelle,mille)
kelle,
mille peale? ... ............................... ............................... .,.............................
eest? p6geneb (kelle,mille) arutleb (kelle, mille) hoolitseb (kelle, mille) erineb (mille)
jarele? . ............................... ............................... ...............................

imestab (kelle,mille) vaidleb (mille) sarnaneb (mille) loodab (kelle, mille)

, . """"""""""""""'" ............................... ...............................

heidab nalja (kelle,mille) tanab (kelle,mille) kaebab (kelle) naerab (kelle,mille)

. ............................... ............................... ...............................

'GRAM MAT I KA
Kaassonarekts;oon
Paar;stoo
B. PaarilineA, moelge uhele raamatukangelasele. Paariline B,esitage eelmise Ulesande sonadega kusimusi. Puudke
araarvata,mis raamatuga on tegemist. Vahetage osad. Kui molemad on saanud korra kusida ja vastata, siis leidke
endaleuus paariline.

'LUGEMINE
'RAAKIMINE
Liih;jutt(arutelu)
9. Lugegelabi luhijutud (t661ehed nr 15 ja 51).
Parastlugemistvestelge teistega ja esitage kusimusi.

I Millisedelemendid tekstis korduvad?

I Mi5teile selles jutus meeldis?
I Mi5ei meeldinud?
I Millest te ei saanud am?

raakides ka jargmisi valjendeid.

Kasutage

Eriti hea oli see, et . Mulle jai arusaamatuks, miks .

Ma nautisin (mido?). Mulle jai segaseks (mis?).
Veider oli see, et . Jutus kordus (mitu?) korda (mis?).
Mind hairis (mis?). Jutt kais kogu aeg (mille?)umber.

167
.
KuueteistKUmnes

.
teema

I I .........................
Loovkirjutamine (mustand)
10. Valige uks pilt ja kirjutage selle pehjalluhike jutuke. kasutades jargmist skeemi.

,-' Kirjeldage tegevuskohta.

,-' Kirjeldage tegelasi (valimus, tuju, matted).
. Kirjeldage tegevust.

Kasutage jutukeses

..
ka jargmisi genu:
vana
k6hn
.. pikk
vaatama
..seisma

..
naeratama
titlema

..
rahulikult
suur

..
viiike
kurb
r66mus
Foto: Aleksander Smirnov

Foto:Jaan Kunnap

Foto: Jarek j6epera

Foto: Priit Simson Foto: MarkoMum

.
168
 KuueteistKUmnes
teema

tSONAVARA
Sunoniiiimid
11. Kasutage sunonuumisonastikku ja leidke allpool toodud sonadele sunonuume.Analuusige koos opetajaga
sunonuumiderlihendusvarjundeid.
vana eakas, elatanud, korges eas, auvaarses eas, lagunenud, poline
kohn..............................................................................................................................................................................

pikk...............................................................................................................................................................................
vaatama.........................................................................................................................................................................
seisma...........................................................................................................................................................................
naeratama.....................................................................................................................................................................
udema...........................................................................................................................................................................
rahulikult......................................................................................................................................................................
suur ...............................................................................................................................................................................
vaike.............................................................................................................................................................................
kurb..............................................................................................................................................................................
roomus .........................................................................................................................................................................

tSONAVARA
Ekspressiivsedliitomadussonad
12. Ohendage vasak- ja parempoolses tulbas olevad sonad, nii et tekiks liitsona.
peegel vaikne ..... ....... ...... . VAL.IEN""
H",'MS"
baud raske .... ........ ...... .
siid magus ..... ....... ...... .
tina kiilm ... ........ ...... ..
tuli ilus .... ........ ...... .
mesi sile peegelsile
surm kuum ... ....... ....... ..
pill igav ...................
jaa pehme ... ........ ...... ..

tKIRJUTAMI NE.............................
Loovkirjutamine
(puhtand)
13. Kirjutageulesandes nr 10 koostatud mustand umber, kasutades sunonuume ja liitsonu. Kuidas teksti meele-
DIumuutus?

tSONAVARA
Antoniiiimid
14. leidke jargmistele sonadele vastandtahendusega sonad.
must punane, valge loodus .........................................................
hommik ......................................................... maa .........................................................
I, I
noorus ......................................................... vabadus .........................................................
i I
tuli ......................................................... voim .........................................................
raha ......................................................... armastus .........................................................

169
KuueteistKOmnes
teema

. KI RJ UTA M I NE "
Teemantluuletus
15. Tutvuge teemantluuletuse kirjutamise p6him6tetega. Seejarel valige liks antonlilimipaar ja kirjutage seda
kasutades teemantluuletus.

Teemantluuletusele on nime andnud sonade paigutus. Luuletuse kirjutamiseks on vaja kahte vastandlikku teemasona, naiteks
kevad-talv, i5htu-hommik, vangla-vabadus.
Naide:
Luuletus kirjutatakse nii.
. Esimene teemasona
TOO
. Teineteemasona -
pingeline raske p6nev
. Kolm omadussona esimese teemasona kohta
jookseme ruttame t6ttame rabeleme
. Neli me-Iopulist tegusona esimese teemasona kohta
. Kaks nimisona esimese teemasona kohta, Ciks sona,
raha tunnustus vasimus 166gastus rahu

mis on sillaks teemasonade vahel, ja kaks nimisona

hullame mangime h6ikame 16butseme
teise teemasona kohta vaba loomulik kosutav
PUHKUS
. Neli me-Iopulisttegusona teise teemasona kohta
. Kolm omadussonateise teemasona kohta

.........................
..........................
.. .......................... ..........................
. .......................... . ..........................
.. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. . .. .......................... .. .. .. .. . .. .. .. .. . .. .. .. .. "....
. .......................... .......................... ........
. .......................... ..
..........................

. GRAM MAT I KA
Kaudse koneviisi minevik
1 6. Tutvugegrammatikaseletusega.
. Isikulise vormi moodustamiseks lisatakse sona olema kaudse koneviisi olevikuvormile pohitegusona
nud-vorm, naiteks o/evat hiljaksjoonud / ei o/evat hiljaksjoonud.
. Seda vormi kasutatakse juhul, kui raagitakse kolmandalt isikult kuuldud vaitest, mis kaib mineviku.
siindmuse kohta, naiteks Ti5niso/evat hakanud /uu/etusi kirjutama.

"

170
 KuueteistKUmnes
teema

'GRAM MAT. KA
Kaudse konev;;s; m;nev;k
17. Kirjutage sulgudes olevad s5nad kaudse k5neviisi minevikuvormis.

Kas te teate, et ...1

I. Balzac (jooma) olevatjoonud paevas mitu liitrit kohvi. Ta (kirjutama) ..............................
16 tundi paevas ja (magama) ainult 4 tundi. Ta (kirjutama)
peale raamatute ka sadu kirju oma
erinevatele armukestele.
2. Dostojevski (margistama) oma valmivaid kasikirju risti-
markidega, et kaitsta neid kurjade vaimude eest. Ta Clahtitegema) .......................................
oma elu otsustavatel hetkedel piibli suvalisest kohast
.~ ja (kaituma) selle jargi, mida sealt

~
.

~-.
~.
... luges.
.
~.LL~
,
:\ 3. Tolstoi (elama) oma elu lopupaevil nagu lihtne
talupoeg.
4. Koidula (olema) oma aja kohta vaga ebatavaline naine, ta
(kandma) ebatavalisi riideid ja soengut. Ka (istuma)
ta perekondlikel vastuvottudel .................................................

porandal, mis oli tollal taiesti ennekuulmatu.

5. Homeros (olema) pime. Sellele vaatamata (ringi reisima)
ta palju ...................................................
6. Francesco Petrarca (olema armunud) siigavalt
imeilusasse kahvatusse 17-aastasesse tiidrukusse, keda ta
piihapaeviti (kaima) kirikus imetlemas. Tiidruk (surema)
noorelt , kuid Petrarca (kirjutama)
talle armastuskirju ka parast tema surma.

'KUULAM.NE..............................
18. Kuulakelinti (tekst nr 29). Markige iga vaite taha, kas see on 5ige, vale v5i ei saa seda kuuldu p5hjal oelda.

1.Ilja Ehrenburg ja Johannes Semper olevat teinud loomingulist koostood. ...................................

2.Aleksandr Blok olevat iilikoolis iisna halb 6ppur olnud. .
3.Anton Hansen-Tammsaare olevat iilikoolis 6igusteadust 6ppinud. ...................................
4.Anna Ahmatoval olevat olnud tavaks uusi tuttavaid kohe kiisitlema hakata. ..
5.VladimirMajakovski olevat k6ikide inimestega vaga hasti labi saanud. ...................................

171
KuueteistKOmnes
teema

.
18. T6lkige.
aja/viide, -viite, -viidet kaasahaarav, -a, -at, -aid oma/ne, -se, -st, -seid
armlike, -se, -st, -si kahvatu, -, -t, -id page/ma, -cia, -n
asjatu, -, -t, -id kangela/ne, -se, -st, -si paiguta/ma, -cia, -n
edetabel, -i, -it, -eid kasuema, -, -, -sid piibel, piibli, piiblit, piibleid
eelista/ma, -cia, -n kedo? kellele? kestma, kesta, kestab p5nevik, -u, -ku, -ke
mido? millele? killustama, -cia, -n piihendu/ma, -cia, -n
ees/mark, -margi, -marki, -marke kriminull, -i, -i, -e piirgima, piirgida, piirgin e purin
elamus, -e, -t, -i kuhju/ma, -cia, -b soosik, -u, -ut, -Did
elu/lugu, -loo, -lugu, -lugusid kulge/ma, -cia, -n suguv5sa, -, -, -sid
ennekuulmatu, -, -id k5le, -cia, -dat, -daid suvalilne, -se, -st, -si
halasta/ma, -cia, -n kelle peole? koide, koite, koidet, koiteid siivene/ma, -cia, -n mU/esse?
haritla/ne, -se, -st, -si koitma, koita, koidan teos, -e, -t, -eid
heitlik, -u, -ku, -ke laad, -i, -i, -e tugi, toe, tuge, tugesid
hull, -u, -u, -e lakkama, lakata, lakkan turvali/ne, -se, -st, -si
h5iva/ma, -ta, -n levilma, -cia, -b t5esta/ma, -cia, -n
hammastavalt luuletus, -e, -t, -i t5lge, t5lke, t5lget, t5lkeid
ihale/ma, -cia, -n maini/ma, -cia, -n ulmeromaan, -i, -i, -e
ihalus, -e, -t, -i menu, -, - usutlus, -e, -t, -i
imetle/ma, -cia, -n kedo? mido? menuka/s, -, -t, -id uuene/ma, -cia, -n
jutuka/s, -, -t, -id muinas/jutt, -jutu, -juttu, -jutte vastuolu, -, -, -sid
kaar, -e, -t, -i malestus, -e, -t, -i v5imalda/ma, -cia, -n
kaasa elama, elada, elan kaasa margista/ma, -cia, -n iihiskondlik, -u, -ku, -ke
ke//e/e? mille/e? n5udlus, -e, -t, -i mUlejore/e?

Sonade meeldejiitmine
20. Moodustage uute s6nadega lauseid, kasutades nii kaudse k6neviisi olevikku kui ka minevikku.

tse-liite/ised tegusonad
21. Moodustage tse-liitelisis6nu.
leht lehitsema tuju tujutsema
pesa ..................................................... pidu .....................................................

tool ..................................................... mure ..

haal .. kara .....................................................

omavoli ..................................................... tegu .....................................................

huligaan .... ari .....................................................

Viiljendid
22. leidke sunonuumsete valjendite paarid.
I) see kaup laheb hasti muugiks a) tegemist on usna Slime erinevuseg~
2) 'igihaljas ~ b) seda hinnatakse korgelt

3) napuotsatais
4) nende vahel on oige suured kaarid
;;,.;,-1 ~ c) ei vanane
d) seda kaupa ostetakse vaga palju
5) see. on au sees e) oige pisut

172
 KuueteistKUmnes
teema

fituslembesed tegusonad
23. Kirjutage IOnka sobiv sona: e; roats;, e; vaevu voi e; hoo/i oiges vermis. Usage iga sonaga Oks oma lause.

.
hoolima kellest? millest? . raatsima m;da teha? . vaevuma mida tegema?

I.Tanapaeva inimesed ei hooli eriti raamatute lugemisest.

2.Makaisin eile roes ja nagin seda uut menuromaani, aga """"""""""""""""""""""""""'" seda
siiskiendale osta.
3.Ta seda juttu labigi lugema ja ei saanud siis muidugi millestki aru.
4.Miiiijad tihti ostjale seletusi andma.
5,Seeon nii hinnaline raamat, et ma seda kellelegi anda.
6....................................................................................................................................................................
7, ... ............
8,...................................................................................................................................................................

tu-/iitelised tuletised
24. Moodustagetud-kesksonasttu-liitelinevorm. Kirjutagemoodustatud vorm IOnkaoiges kaandes.

nahtud(film) nahtu Ta ei jaanud nahtuga rahule.

tehtud(too) Me voime joone alla tommata.
loodud(teas) Selle kirjaniku on siin ainult vaike osa.
kuuldud (seisukohad) Ma sooviksin teile raakida konverentsil .
oeldud(s6nad) Ma ei suhtuks tema poolt eriti tosiselt.

'KEELE ES KO D
25. Jutustage oma lemmikraamatust.

, Keson peategelane?
, Kes on muud tegelased?
, Millalja kus taimub tegevus?
, Milleumber tegevus
p6hiliseltkeerleb?
, Millised
on k6ige olulisemad
sundmused?
, Kuidasraamat 16peb?
, Kasselle raamatu jargi on tehtud
filmev6i teatrietendusi?

'I
I

I, I

:I

.
173
 J!l!E!!g~e ~asl.lnJ
~ ;sed 13.7

E r I -
9.3 ... .
0,)
0,)
+-'
Cl)
Q)
c::
E
::=J Ettev6tl us
.::::c
+-' 8LUGEMINE
I.~
+-'
Entsuklopeediaartikkel
Leitsaku ja kasumi liit (info otsimine tekstist)
Q)
E
Cl)
8RAAKIMINE
Mis mojutab firma edukust? (arutelu)
+-'
e- Graafikute kirjeldamine
O,) Ajurunnak "Ariplaani koostamine" (ruhmat66)
Cl) Ariplaani esitlemine ja hindamine (ruhmat66)

8KUULAMINE
Raagivadfirmade Helina Tilk ja Oomipood omanikud (vordlemine)
Ariplaanide esitlus ja hindamine

8KIRJUTAMINE
AjurLinnaku meelespea
Arutlus

8 GRAM MAT I KA
Sihitise kaanded
Rektsioon (seestutlev kaane)

8S0NAVARA
ne-liitelised tegusonad
Luhendid
Eksitavadsonad

8KEELEKESKKOND
Eesti firmad
.
 seitsmeteistKUmnes
teema

Sissejuhatav ulesanne
1. Nimetageettevotteid ja kaubamarketootmisharude kaupa.Millisedtoostusharud soltuvad ilmastja hooajast?

toiduainet66stus r6ivat66stus
Kalev, Coca-Cola, Bastion, Calvin Klein,
~

rc--=

keemiat66stus elektroonikat66stus
Flora, Ariel, Elcoteq, Philips,

pOlde. Ees-
jlltls, maiustus. J-e pOhimass keedetakse piimast
t LUG E M I N E>anjaja Ote- vOikoorest (vOimahlast) ja suhkrust; lisatakse mu-
MODe JtitlseJUgi .kesk.rnhae
2. Mison jaatis? {apex Jago- na, tl1rklist.!elatiini vOiagarit (et vahulinestruktuur kOOBds (010) -
ane. J-l on kindIamalt pUsima jUks) ning maitseks vanilli, Lilk Rasv Sub- Kuiv.
Lugege,kuidas defi-
...arvastuon §okolaadi, essentsi, pl1hkleid Ym. J-e tOOstuslikul kur aine
neerib jaatist Eesti
Entsuklopeedia.
. lumivalge. tootmisel segu homogeniseeritakse,vahustatakse ja
In talvekar- osaliselt kUlmutataksej-emasinas (friiseris)- jahu- plombiir IS 15 41
tunnusega tatavas segajaga nOus. Saadud peenekristalliline koore.
£lupaigaks mass vormitakseja karastatakse, s. o. kUlmutatakse jUtis ptima-
10 14 3S
: teevadtal- t<!.lalIa -18 cc. MOnd liiki j. kaetakse §okolaadi- jUtis
3,5 15 30
,4 taigasse. ym. gIasuuriga.Rasvarikastj-t nimet. plo m b i i- puuvil-
u, linnu- r i k s. PooIj. ehk par fee on kiilmutatud jajtitis - 27 30
tikus. kreem. selle valmistamisel killmutatakse suhkruga
,tud vahustatud koore, munade ja maitseainete segu vor-
mis (mittej-emasinas).&sti NSV-stoodab j-t Thllin-
na killmhoone Dr. I, 1986toodeti 5950 t.
iltmaa, varem haritud. kuid agronoomilistel, teh-
oogilistel ym. pOhjuste1kasutamata jaetud maa. I!
,
(2-4 aastat) kasvavad j-l pms. pOlluumb- I! I
dd, jl1rk-jl1rgultasenduvadneed til'i1pi!istej-umb-
udega (nt. pOldpuju. pOldjumikas.harilik tOlk- iI
EestiEntsDkJopeedio,
, barmlr scc,it ,,~I'11 ['io. :L1(,.si 1
4,kd,/k /74

175
seitsmeteistKUmnes
teema

-LUG M N
3. Mida arvate teie? Valige lausealgusele sobiv 16pp. Kirjutage vastused tulpa A.
A B
I) Tallinna Kulmhoone on a) aktsiaselts, b) osauhing, c) mittetulundusuhing.
-~ ~
2) Ettev6ttetoodanguks on a) kUlmutatud poolfabrikaadid, b) jaatis, c) jaatis ja kUlmutatud poolfabrikaadid.
-~
3) Jaatise toorainena kasutatakse p6hiliselt a) koorepulbrit, b) piimapulbrit, c) r66ska koort.

-
4) Jaatise tootmine on a) taielikult mehhaniseeritud, b) osaliselt mehhaniseeritud, c) taielikult kasitOo.
- --' 5) Toodangut turustatakse a) valismaal, b) Eestis, c) Eestis ja valismaal.
~ -, 6) Jaatisemuugi kaive s6ltub eelk6ige a) tarbijaskonna ostuj6ust, b) moest, c) 6hutemperatuurist.
7) Firma a) tootab kasumiga, b) tootab kahjumiga, c) tuleb ots otsaga kokku.

- -'
8) Eesti jaatiseturg a) on pidevalt kahanenud, b) on pusinud stabiilsena, c) on pidevalt kasvanud.

-LUGEMINE
4. Lugege artiklit.
Taitke teksti p6hjal
ulesande nr 3 tulp B.

Le itsaku
Iga laps teab, et palava ilmaga pole
parernat kUlmast limonaadist ja jaati-
sest. Ja 611est,lisab taiskasvanu. Soo-
jad suved on joogi- ja jaatisemeist-
ritele nagu taeva 6nnistus ja tahen-
davad korralikke majandustulemusi.
'1uunis muusime m6ni paev tile 50
tonni jaatist, parimate paevade kaive
kerkis tile miljoni krooni," v6tab AS
Tallinna Kulmhoone fmantsdirektor
Evald Karu kokku kuumalaine
majandusliku kUlje. See t6i ettev6t-
tele ligi 4 miljoni kroonise kasumi,
vaid veidi vahem kui eelnenud viie
kuuga kokku. Eelmise aasta l6pus
tehtud plaanide kohaselt kavatses
Kulmhoone muua juunis 500 tonni
jaatist. Kuumalaine t6ttu uletas
ettev6te muugiplaani ligi 12% v6rra,
muudi 561 tonni.
.
Vaatamata juuni hakul avatud, fir-
male kokku 90 miljonit krooni
maksma lainud jaatisetehasele ei
tasu Kulmhoonel aga pretendeeri-
da mingile uute tookohtade 100-
jale m6eldud tanukirjale. Kuna uus
tehas on kohati taisautomaatne,
siis v6ib tookohti eelmise aastaga
v6rreldes hoopis vahemaks jaada.
Karu s6nul s6ltub vajaminevate
tookate hulk ennek6ike hooajast:
suvel on tootajaid rohkem, talvel
m6nev6rra vahem.
Moodne arvut; ja
rutiinne kiis;too
Dues tehases ei jaa markamata
meeletu kontrast masina ja inime-
se vahel. Siin teeb oma toad kee-
rukas arvuti, mis kumnendiku
kraadi ja poole liitri tapsusega ton-
nide kaupa jaatise toorainet val-
mistab. Meeter eemal pakivad
vilkad naisekaed ukshaaval vahvli-
topse kastidesse.
"Vahvlitopsi ei saa masinasse pan-
na. Katki laheb," p6hjendab tiue
tehase peainsener Andres Villem-
son ulirutiinset kasitood.
Due tehase rajamiseks v6etud lae-
nu intresside tagasimaksed kahan-
davad kull tuntaval maaral Kulm-
hoone kasumit, kuid t60tavad end
ara tasuda pikemas perspektiivis.
Hinnaline masin aitab kokku
hoida palgakulusid, samuti voib

176

kaasaegsetehaseta unustada plaa-
ni hakata tulevikus oma tooteid
valismaalemDDma. Uus tehas vas-
tab euronormidele, sDgisel alus-
tataksefirmas toad ISO-sertifikaa-
ditaotlemiseks. See aga omakorda
on valisturgudele sisenemise eel-
dus.
Praeguekspordib KUlmhoone jaa-
listvaid Lati turule, ekspordimaht
moodustab kogutoodangust kesk-
miselt10%.]argmisena on sihikule
voetudLeedu.
}aat;s ann ab kasum;t
Lisaksjaatisetootmisele ja -mDD-
gilevalmistab ja turustab Tallinna
Kiilmhoone ka poolfabrikaate
(frikadellid,pelmeenid) ning va-
hendabkUlmutatud ja jahutatud
piima-,liha- ja koogiviljatooteid.
Kuigi jaatisemDDk moodustab
ettevotte kogubibest vaid kol-
mandiku,annab see kasumist ligi
70%,olles seega kindlalt k6ige
rentaablimtegevusharu. See aitab
moista,miks suurinvesteering just
Dudejaatisetehasesse tehti. Kasu-
milite, aga mitre peamise p6h-
jusena toovad firma juhid valja
kodumaise tooraine odavnemise.
Kuiaasta tagasi maksis liiter r66ska
koortjaatisevalmistajatele 19 krao-
ni,siis tanavu suvel on v6imalik
samakogus osta 12 kraoniga.
Eelkirjutatustv6ib jaada mulje, na-
gu oleks jaatisevalmistamine Dli-
hea ariidee. Secta ta loomulikult
ongi,kuid paraku saab ideed rea-
Hseeridavaid suhteliselt suur ja
rikasfirma. Due tehase maksumu-
sestoli juba juttu, samuti tuleb
teistetegevusharude abil hajutada
kroonilistilmastikuriski.
Vaikesel jaatisekojal oleks Eestis
perspektiivi vaid siis, kui see suu-
daks teha korraliku reklaamikam-
paania ning tulla valja millegi
rabavalt uuega, mis ahvatleks ost-
jar ka naiteks veebruaris ja oktoob-
ris, jaatiseturu traditsioonilise ma-
dalseisu ajal.
Eesti jaatiseturu valitsejateks
k6hkluseta nimetada KUlmhoonet ja
ASi Balbiino. Esimesele kuulub
KDlmhoone hinnangul 37%, teisele
53% bibest. Importjaatise osakaal
on erinevatel andmetel10-20% pii-
rimail ning Eesti tootjate arvates
peaks KDlmhoone uus tehas hakka-
ma looma hairekella ennek6ike
soomlaste Ingmanile ja Valiole.
Peab olema Dsna suur maiasmokk
ja jaatises6ber, et Dhe tehase too-
teid teise omadest eristada. P6hi-
erinevus on, et praegu valmistab
KUlmhoone jaatist ennek6ike
naturaalsest koorest, Balbiino aga
kasutab toorainena piimapulbrit.
Tegevjuhist omanik pole
ohutu;m lahendus
Omanike liiga tihe side firma te-
gevjuhtimisega toob kaasa lisa-
riske. Ise langetavad omanikena
otsuse, ise viivad tegevjuhtidena
taide, ise omanikena kontrallivad.
Seik, et firma juhatuse esimees Udo
seitsmeteist~Umnes
teema
Puust ja n6ukogu esimees Margus
Puust on isa ja poeg, v6ib samuti
teha asja keerulisemaks. Arisse
segatud peresuhted v6ivad hairida
adekvaatset otsusepratsessi. Fi-
nantsdirektor Evald Karu ei nae
::J
~ prableemi selles, et omanikud on
~Dhtlasi
LC
tegevjuhid. Tema arvates
tagab omanike pidev kohalolu
pigem parema jarelevalve ja kont-
ralli varanduse Die.
Balbiino juht Riho Niils ei usu, et
valismaised konkurendid nii vaga
Eesti tehaseid ostma kipuksid.
"Balti regioonis on tootmisv6im-
susi kolm korda Ule, mist6ttu valis-
maa suurfirmal tuleks esmalt oste-
tav tehas traktoriga kokku IDkata
v6ib ja kohalikke brande oma tehases
tootma ja siin mDDma hakata."
Niils bib valja isikliku arvamuse:
niipea keegi siia ei rule, sest koha-
liku tehase Dlev6tmine laheks
m6ttetult kalliks.
"Eesti jaatiseturg on kasvanud
keskmiselt 10% aastas," teab Niils.
Selleks aastaks ennustatakse veel-
gi suuremat juurdekasvu ja Balbii-
no juhi hinnangul peaksid k6ik
kodumaised tootjad teenima Dsna
korraliku kasumi. "Madinaks laheb
m6nel jargmisel vihmasel suvel,"
ennustab ta.
Olori Koppelijdrgi,Tulu /999 nr 8
177
seitsmeteistKUmnes
teema

8 -
Rekts;oon
5. Miskaanet n5uavadjargmiseds5nad? Moodustage igas5naga liks lause.
. erinema . hoolima .
huvituma .
jatkuma . keelduma . olenema . s5ltuma . vasima

8
8_- -- - --
M;s mojutab firma edukust? (arutelu)
Rekts;oon (seestiitlev kiiiine)
6. Esitage liksteisele klisimusi ja vastake neile. Kasutage harjutuse all olevaid s5nu.
.. Millest oleneb ettevotte edukus? . Millest inimesed vasivad?

..
Millest soltub ettevotte maine?
Kellest ja millest peab hoolima ettevotte juht?
.. Millest peab ettevotte juht huvituma?

Millest peab ettevotte juht keelduma? . Kellest voi millest peaks edukas ettevote erinema?
Kui suurest palgast peaks t66tajaile jatkuma?

ajakirjandus kiire edu spetsialistid

alatu konkurents kiire langus spetsialistide soovitused
altkaemaks kohalikud konkurendid teised firmad
avalik arvamus konkurentide tegevus toodangu kvaliteet
ebakvaliteetsed seadmed kvalifitseerimata tooj6ud traditsioonid
ebamaarasus k6rged palgad tundmatu paritoluga tooraine
eelkaija hive tunnustamatus
ettev6tte maine n6udluse kasv turg
heategevus ootamatu pakkumine tootajate heaolu
juhtkond ostuj6ud vaike palk
jarsk muutus pidevad konfliktid valismaised konkurendid
kahtlane tehing pingeline too ariplaan
kasum rasked tootingimused iihetaoline too

8 I
TaUinna Kiilmhoone kiiive TaUinna Kiilmhoone kasum
7. Kirjeldage graafikuid. miljonites kJoonides miljoniteskroonides
375,0 13,7
AnalUlisige muutusi Tallinna
KUlmhoone kaibes ja kasumis.
Kasutage ka jargmisi valjendeid:

t5useb pidevalt
t5useb jarsku (mil/e/t?mil/e/e?)
t5useb korda
langeb aeglaselt '95 '96 '97 '98* '99**
langeb ootamatult
langeb kiiresti -3,3
kukub ootamatult * koibe kasvupeamisekspohjusekson ASidePiimarja Joolill Ohendamine
** prognoos Tu/u/999nr8
.

178
 seitsmeteistKUmnes
teema

'LUGEMINE
B. Lahendage
ulesanded.Lugegetehted ette, kasutadesnoutud kaandeid.
llidame mille/e? mis? + lahutame millest?mis? - korrutame mis?millego?x jagame mis? mU/ego? :

I,Kuijaatisetort maksab kakskummend kaks krooni ja asutus ostis oma juubelipeoks kaksteist torti, siis kui
paljuraha neil selleks kulus?
12 x 22 = 264
2.Kuiema andis lapsele viisteist krooni taskuraha ja laps ostis selle eest kaks neljakroonist jaatist, siis kui palju
rahatal tile jai?
""".., .

3.KuiTallinna Kulmhoonele kuulub 53% Eesti jaatiseturust ja AS Balbiinole 37%, siis mitu % Eesti jaatiseturust
kuulubneile kokku?
""",...".., .

4, KuiEestiselab 1,5 miljonit inimest ja Tallinna KUlmhoone muus juunikuus iga paev 50 tonni jaatist, siis mitu
grammijaatist ostis iga inimene keskmiselt paevas?
""" .

'GRAM MAT I KA
Sihitisekiiiinded
9. A. Nimetavas kaandes sonauhendi umber tom make kast, omastavas kaandes sonauhendi umber ovaal ja osas-
tavaskaandessonauhendi alia jean. Miks on kasutatud just seda kaanet? Pohjendage. Vajaduse korral vaadake
grammatikalisa
nr 11"Sihitise kaanded".

B.Kirjutageparemassetulpa sonapaar uus seade mitmuses. Miks on kaks rida margistatud tarniga?

A B

[ostkeuus seade I
ostke uued seadmed

ostan ..............................................................................................................
~n uue sea~
ostankaks nut seadet ostan palju ....................................................................................................
ostetakseuus seade ostetakse .......................................................................................................

argeostke nut seadet arge ostke .....................................................................................................

eiostauut seadet ei osta ...........................................................................................................

eiostetauut seadet ei osteta .......

*peab ostma Due seadme peab ostma ...................................................................................................

11
onvajaosta uus seade on vaja osta .................................................................................................. ,

tulebosta uus seade tuleb osta ...................................................................................................... I, I

i
,I

I
179
I
seitsmeteistKUmnes
teema

.
.GRAM A I A

- - -
Sihitise kiiiinded
10. Liikugemooda ringe 1\\ise'kS ...
llu f . a'b-o.\a... ..
...
., .,
,
ja moodustage antud START
s6nadega lauseid.
e lrma -
jiilgige sihitise illnet.

8
"
.. A. .
A .
8 '
.

-
.. ... ..

.. ". . nos toot~shoone . kaasaegne

biiroorunm
. avarladn. moodne .
a. tootrnisliin. kallistooraine. kvaliteetnet55riist . pilkuptitidevpakend
. mugav t66riietus . varguskindel seif . vajalik blankett . t66kindel
I .:

.A .
kassaaparaatsuurreklaarnipind. korralikukselukk a

.RAAKIMINE
.. .. .., 8 -- .em.~.eo. 8 8 VI

Ajuriinnaku esimene etapp ~ Ideede genereerimine

.
11 Tutvuge kuulutusega. Koostage ariplaan konkursil osalemiseks. K6igepealt m6elge. millist kaupa v6i teenust
teie sooviksiteI oskaksite pakkuda.Pange kirja k6ik ideed. Kriitikapole lubatud!

................................................ ................................................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . ........

................................................ ................................................ ................................................

................................................ ................................................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..............

................................................ ................................................ ................................................

................................................ ................................................ ................................................

~
Linnapank kuulutab valja parima ariidee konkursi.
&?)Q}JlJ&/r~~
Konkursi voitjatele auhinnaks algkapital oma ari rajamiseks.
illm '.~ Konkursitingimused

~
mmQg ~
~~t>j) " . ~:~"~
I ..
loodav firrna v6ib tegelda nii tootrnise kui teenuste pakkurnisega
ariplaanis peab olema naidatud: toote v6i teenuse kirjeldus, sihtgrupp, t66j6ud,
ruumid, turustamine, reklaam, konkurendid, koost66partnerid, eelarve, v6irnalikud
I"tlfant VO\\\\t; riskid ja nende hajutamine
Konkursit66de esitamise tahtaeg on kaesoleva kuu viimane toopaev.
T6Odsaata aadressil ari@ari.ee v6i tuua Linnapanga valvelauda.
Parirnate ariplaanide avalik esitlus toirnub Linnapanga saalis kahe nadala jooksul parast t66de' esitamist.
Osalejatele teatatakse tapne aeg kirjalikult.

TI'{3{3 @~& {3[!JJD23~Q[JQ[J[!)&TI'Q[J23

D& 23&& 023{3 [p{3ffi{3~{3m{3m?3~
.
180
 seitsmeteistKUmnes
teema

tRAAKIMINE
Riihmatoo
Ajurunnaku
teine etapp ~ Ideede sorteerimine
12. .Yaligekolm ideed, mis teile enim meeldivad.
. Otsustage, mida praegusel hetkel oleks k6ige m6ttekam ellu viia.
. Pangevalitud ideed kirja, lisage ka p6hjendused.
. Seejarelkaaluge veel kord iga idee plusse ja miinuseid ning tehke 16plik valik.

A) .....................................................................................................................................................
..........................................................................................................................................................

B) .....................................................................................................................................................
... . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

C) """"""""""""'" ..........................................................................................................................

..........................................................................................................................................................

tRAAKIMINE
Riihmatoo
ko/mas etapp
Ajurunnaku ~ Idee valjaarendamine
13. Arendagevalitudidee Gksikasjalikultviilja.Kasutageesitatud skeemi.

Ariplaan

TOODE voi TEENUS

~
t -~
Eesmargid
Sihtgrupp / - """- =- ""- =-'" ~! Konkurendid
... ... .. ." .....

.."." ..,... -- --
'/ - !- ----- ~ ~-- - - -- -
Vahendid Turustarnine Eelarve
. t66j6ud
. ruumid
. reklaam . kaive
. kasum
,J

"I
Koostoopartnerid

,i
I

. Riskid
i
,I

181
seitsmeteistKUmnes
teema

.
. J
I I

Ar;p/aan; es;tlem;ne ja h;ndam;ne (ruhmatoo)

.............................
14. Esitage oma ariplaan teistele rUhmadele. Kasutage ka allpool toodud valjendeid.
ESITLEjAD
.Tutvustage ennast.
' .Tanage esinemisvoimaluse eest.
' . Nimetage hihidalt, millest hakkate raakima.
' . Esitage oma ariplaan (kasutage seejuures skeemi).
' . Laske soovijail kilsimusi esitada ja vas take neile.
' . Tanage tahelepanu eest.

Esitlejad Hindajad I
.l.l..l};)age PJ~vu§tada gm.a axiplaapi. Veldt segaseks jai I
Meie eesmark on hakata tootma . Kas te voiksite tapsustada . I
Meie eesmark on hakata pakkuma teenuseid. Kas te voiksite seletada, mida te motlete all?
.
Valisime selle ala, sest
tutvustab teile mete
.
.
Kuidas tekavatsete toime tulla ..,..?
I

I I
Ega te ei karda ? I
Kipdlasti vajame , .need me kavatseme ..., . Miks te arvate, et , ? : I
...

Oleme uutinud ka olukorda .....

'
M 1d a te teete, k Ul. .? I
Meie pohitarbijateks on ..... Kas te olete ette nainud ?
Meie peakonkurendid on. , eripemepeist , poolest. Millele tugipeb rete ?
Planeerime .
Pro};)leemevolt tekkida , nendeiiletamiseks .
Oleme kindlad, et mete art onedukas.

HINDAjAD
Hinnakeariplaani esitust
5-pallisUsteemis
Arusaadavus Originaalsus Esitlus Vajalikkus Teostatavus
Kokkuv6te I

Esimene esineja
Teine esineja

Kolmas esineja

Tehke kokkuvote ja formuleerige oma hinnang kirjalikult. Kasutage seejuures ka jargmisi valjendeid.

Ariplaan on toesti vaga pohjalik. Ariplaan on liiga lennukas.

Ariidee on vaga omaparane. Ariplaan on lopuni valja tOotamata,
Kahtlemata on tegemist suureparase ariideega. Ariplaan vajaks veel pistit lihvimist.
Tundub, et koik on hasti labi moeldud, Seekord peame selle tagasi Jilkkama, sest et .
I '
Pisut kahtlusi tekitab ,

Parimaks ostittis .
Idee 01.1:Q:)lHdugisuureparane, aga . Peaauhinna voitis .
See on ebareaalne. Teiselekohale tuli .
Takisttiseks volt saada . Teie ariplaan sal .
Samalaadseid firmasid on turul jtiba vaga palju. Edu edaspidiseks!
"

182
i
-
seitsmeteistKUmnes
teema

tKIRJUTAMI NE.............................
Ajuriinnakumeelespea
15. Pangekirjasoovitused ajurunnaku labiviimiseks.
I) Kirjutagepaberile (tahvlile) ajurunnaku teema.
Laske .
range kaik .
Arge .
2) Tehke ..........................................................................................
Rtihmitage .
Jitke .
3)Arendage .
tKUULAMINE..............................
16. Kuulete
raakimas kahte firmaomanikku:
I kaupluse
Oomipood omanikku(tekst nr 30)
I firmaHelinaTilk omanikku (tekst nr 3 I)

Miirkige
alljargnevate vaidete ette
0 - kui see kehtib ainult Oomipoe kohta
H - kui see kehtib ainult Helina Tilga firma kohta
M- kui see kehtib malema kohta
- - kui see ei kehti kummagi kohta
I 2 3
I) Parast koondamist eelmisest tbbkohast
tekkis mote luua oma firma.
2) Firmas tbbtab tile klimne inimese.
3) Toodangut mliliakse ka valismaal.
4) Omanik on oma firma tile uhke.
5) Kallis kaup annab vahem kasumit.
6) Firmaomanik nendib,
et oma firma loomine on aarmiselt raske.
7) See firma on oma valdkonnas ainuke.
8) Firma on aastatega arenenud ja laienenud.
9) Tbbtajad on eriharidusega.
I0) Omanik peab firma kaivet klillaltki suureks.

tKIRJUTAMINE.............................
Arutlus
17. Kirjutage arutlus teemal "Oma firma on iga inimese unistus". Esitage poolt- ja vastuargumente.

183
seitsmeteistKUmnes
teema

.S N V R
1 B. T6lkige.
ahvatle/ma, -cia, -n kahanda/ma, -cia, -n osakaal, -u, -u
ajuriinnak, -u, -ut, -Did kahjum, -i, -it pohjenda/ma, -cia, -n
alatu, -, -t, -id kasum, -i, -it rabav, -a, -at, -aid
asjaolu, -, -, -sid keeldu/ma, -cia, -n kellest? mil/est? seade, seadme, seadet, seadmeid
asuta/ma, -cia, -n keeruka/s, -, -t, -id taga/ma, -cia, -n
eeldus, -e, -t, -i kogus, -e, -t, -eid taotle/ma, -cia, -n mido?
ennekoike kohati tarbija, -, -t, -id
ennusta/ma, -cia, -n mido? kaive, kaibe, kaivet, kaibeid teenus, -e, -t, -eid
erista/ma, -cia, -n kedo? mido? kUllastu/ma, -cia, -n mil/est? toodang, -u, -ut, -Did
kellest? mil/est? lange/ma, -cia, -n toode, toote, toodet, tooteid
esi/mees, -mehe, -meest, -mehi leitsak, -u, -ut tooraine, -, -t, -id
hajuta/ma, -cia, -n madalseis, -u, -u turusta/ma, -cia, -n
haru, -, -, -sid maht, mahu, mahtu, mahte toota/ma, -cia, -n
hoo/aeg, -aja, -aega, -aegu maias/mokk, -moka, mokka, -mokki taus/ma, -ta, -en
hooli/ma, -cia, -n kellest?mil/est? maks, -u, -u, -e taide viima, viia, viin taide
jahuta/ma, -cia, -n makse, -, -t, -id t66/joud, -iou, -joudu, -joude
juhatus, -e, -t, -i meeletu, -, -t, -id t66stus, -e, -t
juht/kond, -konna, -konda, -kondi moodusta/ma, -cia, -n vahenda/ma, -cia, -n
juurdekasv, -u, -u, -e noukogu, -, -, -sid vilgas, vilka, vilgast, vilkaid
jatku/ma, -cia, -b kellest? mil/est? omanik, -u, -ku, -ke iihtlasi

Sonade meeldejatmine
19. Valige s6nakolmik (s6nad. mis paiknevad Lihes reas) ja moodustage nendega lause. Mida originaalsem lause,
seda parem. Koostage vahemalt kLimme sellist lauset.

ne-liitelised tegusonad
20. Moodustage omadus- ja nimis6nadest tegus6nu. Seejarel kirjutage. mis v6ib olla selle tegevuse subjekt,ja
naidislause.

odav odavnema kaup, buroopind, t66ji5ud Suvehooajal kaubad odavnevad.

kallis kallinema ..............................................................................................................................
suur ......................................... ..............................................................................................................................
kiire ......................................... ..............................................................................................................................
halb halvenema ..............................................................................................................................
soe ......................................... ..............................................................................................................................
tiihi . ..............................................................................................................................
vali ......................................... ..............................................................................................................................
kuju .......................................... ..............................................................................................................................
jagu ......................................... ..............................................................................................................................

jarg .......................................... ..............................................................................................................................

vahe ......................................... ..............................................................................................................................
koos ......................................... ,

184
 seitsmeteistKUmnes
teema

Valjendid
21. leidke sunonuumsete valjendite paarid.
I)nagu taeva onnistus -
2)tuntaval maaral
3)on sihikule voetud
4)166bhairekella
~ b) annab marku, et midagi on korrast ara
a)
c) on eesmargiks
ootamatu seatud
vedamine
d) rahulik aeg lopeb otsa
5)laheb madinaks e) margatavalt

LUhendid
22. Kirjutageluhendidsonadega.
AS aktsiaselts uD ..............................................................
RAS ................................................. FIE. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . .. .. . .. . ..

oD ............................................................... MTD .............................................................

TU .

Eksitavad son ad
23. Kirjutagelunkasobiv sona oiges vermis.
. ostma . otsinla . otsustama . otsas olema

Meotsustasime oma toodangu sortimenti laiendada. Selle jaoks hakkasime ka uusi seadmeid .
Kahjuks parimad seadmed juba ja me pidime leppima natuke
kehvematega. Kuid meil polnud aega oodata ja me hetkel saada olevad seadmed ara.
. tulema . minema . kainla
Asutusejuht jalle lahetusse. Ta seal peaaegu iga nadal. Kui ta
Hihetusesttagasi , on tal kindlasti palju ponevaid ideid.

. teadma . tundma . oskama

Ta jaatisetootmise protsessi nagu oma viit sorme, aga ei , kus ja
kuidasjaatistturustatakse. Ta ei ajakirjaniku vastavasisulistele kusimustele midagi vastata.

. saama . voinla . suutma . oskama . tohtinla

Meei mitre kuidagi talvel niisama palju jaatist muua kui suvel. Me .....................................
iuproovidaoma muugivorku laiendada, aga ma ei usu sellesse eriti. Me ei unustada,

-
etelameikkagi pohjamaal ja ei sinna midagi parata, et inimesed talvel vahem jaatist
s66vadkui suvel. Voib-olla keegi mingi kavala pIaani valja pakkuda, mis paneks
inimesedka talvel sumel hulgal jaatist s66ma?

. KEEL EKE S K KO N D . ELCOTEQ BalticThurs [p1ecro I

.. Han5a pan k Iv0 Nikko

24.
huvltava
KijlasGlge Interneti,s
firma kodulehekulge. Koostage
IOhiettekanne
jargmiste punktide pohjal:
tfirmaajalugu
ijhe teid

< ESTONr IAN AI R ~ NEHATU

~
10
~
p6hilised
tegevusvaldkonnad
-, ! ~ EE G RUPP
t

I muuhuvipakkuv(omal valikul) merko e t ~

~ '-'~ Baltlka
/

Grup
"-="""'~

EESTI ~ETALLIEKSPORT

~%
~
$,

(11-"'4
*
KO\.~~O
l t71'1IELK
.".;rELK
LENNUL//N/oI85
AIHWAYS
cc
E
Q)
Q)
+-'
en
Q)
c:
E
::=J Ajalehed
~
+-' .L
.-en Emakeelne ja eestikeelne ajaleht
Q)
+-'
cc . I
en Ajalehtedest kokkuvotte tegemine
~ Faktikusimused (ruhmat66)
Q) Ajaleheartikli umberjutustamine, hindamine ja analuus (arutelu)
J:::.
cc Ajalehereklaam (arutelu)
~
. I
Ajakirjandus- neljas voim (kusimustele vastamine)

. I I
Uudis
Reklaam(ruhmat66)

. ~-~- ~~ ~ ~

mos-, most-, moto-vorm ja -Iauseluhend

Kaudse koneviisi umbisikuline tegumood

. ~~-~~ --

eeri-liitelised tegusonad
Eksitavad sonad
moto-vorm

.
Eesti ajalehed

"
 KaheKsateistKumnes
teema

Sissejuhatav iilesanne
1. Millistpildil olevatest lehte-
destte sooviksite lugeda? Miks?
Milliseidolete lugenud?
Milliseidlehti te tavaliselt loete?
Milliseidlehti loete pidevalt?

'LU I
2. Ostkeuks eestikeelne ja
uksemakeelne ajaleht.
Sirvigelehti ja leidke kummastki
lehestkaks teksti, mis teie huvi
aratavad.
P6hjendagemiks valisite just
needtekstid.

'LU
3. T61kigem61emas lehes igalt
lehekuljeltuks pealkiri. Millised on
teiearvates head pealkirjad? Miks?

'R I
Kokkuvote n.
4. Tehke kokkuv6te ajalehtedes olevatest fotodest.
eestikeelne leht muukeelne leht
I)Mitmel fatal on kujutatud naisi?

2)Midafatadel kujutatud naised teevad?

3)Mitmelfatal on kujutatud me hi?

4)Midafatadel kujutatud meted teevad?

5)MidaviSi keda veel fotodel kujutatakse?

6)Millisedan teie arvates parimad farad? Miks?

.

7)Millisedfotod ei anna artiklile midagi juurde

v6ion taiesti ebaiSnnestunud? Miks?

187
KaheKsateistKOmnes
teema

8L
8 I
Kokkuvote

.
5. Uurige eestikeelset ajalehte pohjalikultja taitke jargminetabel. Kasutagesonu
. juhtkiri intervjuu . valisuudis . siseuudis . uudisnupp rnajandusuudis
. ilrnateade . spordiuudis. kultuuriuudis . kuulutus. huurnor . reklaarn
.
Ik I aks siseuudis, kaks valisuudist, reklaam, sisututvustus, pilt
Ik2-3
Ik4-5
Ik6-7
Ik8-9
Ik 10-11
Ik 12-13
Ik 14-15
Ik 16-17
Ik 18-19
Ik20
muu

Tehke samasugune kokkuvote ka emakeelse lehe kohta.

.. Miks on lehel just selline Ulesehitus ja tee made jarjestus?

Vorrelge kahe ajalehe mahtu, ulesehitust ja tee made jarjekorda. Mille poolest need lehed sarnanevad, mille
poolest erinevad?
. Mis jarjekorras teie tavaliselt lehte loete? Miks just nii?

8L
8
Arute/u
6. Analuusigelehti.
Mis on nendes lehtedes tahtsamate siseuudiste teemad?
eestikeelne leht .................................................................................................................................

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . .. .........

muukeelne leht .................................................................................................................................

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . .. . ........

Mis on nendes lehtedes tahtsamate valisuudiste teemad?

eestikeelne leht .................................................................................................................................

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . .. .......

muukeelne leht .................................................................................................................................

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. .. ........

Kas eri
.. lehtedes kasitletavad uudised kattuvad? Millised on erinevused?

188
 KaneKsateistKumnes
teema

'GRAM MAT I KA
mas-, mast-, mata-vorm ja -Iauseluhend
7. Tutvuge grammatikaseletusega. Vaadake ka grammatikalisa nr 17.
I mas-, mast- ja mata-yorm on ma-tegeyusnime kaandelised yormid.
I Neid kasutatakse koos teatud tegusonadega ning mata-yormi ka eessonaga ilma,
naiteks To on soomas. To tuleb soomast. To oli terve poevo iImo soomata.

olema loobuma olema

nagema hoiduma jatma
kuulma + mas-Yorm lakkama + mast-Yorm
jaama + mata-Yorm
kaima keelduma unustama
tulema ilma
saabuma

'GRAM MAT I KA
mas-,mast-, mata-vorm ja -Iauseluhend
B. Valigeajalehest viis huvitavamat fotot ja moodustage iga fate kohta kolm lauset naidise jargi,
kasutadesmas-,mast-, mata-vormi ning toodud sonu.
. nagema . keelduma . hoiduma . jaama . unustama

Maniienuht naistesinemas.
keeldus
Arimees lepingulealla kirjutamast.
Po/iitikud
hoiduvad uut seadust kommenteerimast.
Teejiiilopuni ehitamata.
Toolisedunustasid lauad lira viimata.

'LUGEMINE
'RAAKI MJ N E
Faktikusimused (ruhmatoo)
9. Valigeeestikeelsest ajalehest liks ja sama leheklilg (soovitatavalt selline, kus on palju llihikesi tekste) ja koos-
tageteistelerlihmadele klimme faktiklisimust. Seejarel esitage vastastikku klisimusi ja vastake neile.
I) .....................................................................................................................................................
2) ..............................................................................................................................................
3) .....................................................................................................................................................
4) .....................................................................................................................................................
5) .....................................................................................................................................................
6) .....................................................................................................................................................
~ .....................................................................................................................................................
I
8) ..................................................................................................................................................... I'
,
9) ..................................................................................................................................................... I
11
10).....................................................................................................................................................
iI

189
KaheKsateistKUmnes
teema

.
. I
Aja/eheartikli umberjutustamine, hindamine ja ana/ails (arute/u)
1 c. A. Valige eestikeelsest ajalehest i..iksarti kkeI.Taitke kolm esimest tulpa.
Mida uut ma
Mida ma juba tean Mida ma aryan, et tean Mida ma tahan selle
selle teema kohta? selle teema kohta? teema kohta teada? teada sain?

. . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ................................... ................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. .. . .. ......

. . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . ................................... ................................... ...................................

................................... ................................... ................................... ...................................

................................... ................................... ................................... ...................................

................................... ................................... ................................... ...................................

Ni..ii..id
lugege artikkel p6hjalikult labi.Taitke viimase tulba read. Jutustage teistele li..ihidaltartikli sisu.
enneolematult panev
B. Hinnake loetud artiklit.
.Kas see oli teie arvates ...? haruldaselt segane
. Uhendage vastavalt vasakus ja
hirmus
hasti
pikk
vahva
paremas veerus olevad s6nad.
. Tehke ring i..imbers6nadele,
mis on k6nekeelsed.
jube
kohutavalt
kihvt
igav
taiesti tavaline
tohutult name
aaretult kummaline
audselt imelik
paris lahe
usna asjalik
kullaltki informatiivne
C. Anali..ii..isige
loetud artiklit.
. Millisesse hnri see arti kkeI kuulub Quhtkiri, o/emuslugu .. .)?

..........................................................................................................................................................

. Mis on selle artikli eesmark (Iugejomeelt lohutodo, lugejot veendo, mojutodo, informeerido, motlemo ponno, orritodo .. .)1
.........................................................................................................................................................

. Kes on artikli sihtgrupp?

.........................................................................................................................................................

. Kas arti kkeI on lootusrikas v6i masendav? Objektiivne v6i ebaobjektiivne? Ullatav v6i igav?ladusalt v6i segaselt kirjutatudl
Arusaadav v6i arusaamatu?
.........................................................................................................................................................

. Kas artiklit illustreerib foto, pilt. graafik v6i skeem? Mida see artiklile juurde annab?
.........................................................................................................................................................

. Missugune on artikli stiil (osjolik, teoduslik, meelelohutus/ik, kriitiline, irooniline, kOOniline,humoorikos, opetlik, .. .)?

""".""""""""""""""""""""""'"...................................................................................................

190
 KaheKsateistKUmnes teema

ILUGEMINE
IRAAKIMINE
Ajaleheartikkel (arutelu)
11. Milliseidartikleid te tavaliselt kunagi ei Ice? Valige eestikeelsest ajalehest uks selline artikkel, lugege see labi
ninghinnakeja analUusigesamal viisil kui ulesandes nr 10.
.. . .... .... ... .... ... ... ... ... .... .. ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... .... .... .... .... . . .....
. . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

.........................................................................................................................................................
.........................................................................................................................................................
.........................................................................................................................................................
Kasteie eelarvamus leidis kinnitust v6i teie arvamus muutus?

'GRAM MAT I KA
Kaudsekoneviisi umbisikuline tegumood
12. Tutvugegrammatikaseletusega. Taitke tabel.
. Moodustatakse tud-kesksonast (-tud > -tavat -dud> -davat). naiteks ehitaltud > ehitaltavat koildud > koi/davat.
. Kasutatakse juhul. kui raagitakse kaudsest allikast kuuldud umbisikulisest infost. naiteks SellesartikJispal-
jastatavatoormiselt sa/ajasifakte. (Raakijaise pole seda artiklit lugenud, aga ta on kuulnud, mida selle kohta raagitakse.)
. Samastahenduses voib kasutada ka uhendit pidavat + ma-tegevusnime umbisikuline vorm. naiteks
saatespidavat paljastatama oormise/t sa/ajasi fakte.
Selles
. Minevikuvormimoodustamiseks lisatakse sona olema kaudse koneviisi oleviku vormile pohitegusona
tud.vorm. naiteks Varem olevat paljastatud rohkem sa/ajasi fakte kui proegu.

kaudsekoneviisi kaudsekoneviisi kaudsekoneviisi

kaudsekoneviisi
umbisikulisetegu- umbisikulise umbisikulise umbisikulise
ma-tegevusnlmi tud-kesks6na moe oleviku tegumoeoleviku tegumoemineviku tegumoemineviku
jaatavvorm eitavvorm jaatavvorm eitavvorm

paljastama paljastatud paljastatavat ei paljastatavat olevat ei olevat

paljastatud paljastatud

kirjutama

lugema

vaidlema vaieldud va ielda vat ei vaieldavat olevat ei olevat

I

vaieldud vaieldud

veenma

i
1 laulma

tooma
,
I

191
KaheKsateistKUmnes
teema

. GRAM MATI KA
Koudse koneviis; umb;s;kul;ne tegumood
13. Kirjutagesulgudesolev sona kaudse koneviisiumbisikulisestegumoes.
olevik
Plihade puhul (laskma) lastavat inimesi tile piiri ilma viisata.
Konkursi v6itjale (andma) auhinnaks 100 000 krooni.
Praegu (ostma) rohkem ajalehti kui ajakirju.
Homses lehes (avaldama) t6eline pommuudis.
Igale ajalehe tellijale (kinkima) tasuta seinakalender.
Bensiini hinda lahiajal ei (t6stma) .
minevik
Lepingut maailmakuulsa dirigendiga ei (alIa kirjutama) olevat veel ikka alIa kirjutatud.
See kurjategija (katte saama) 16ppude 16puks .
Festivalile (kutsuma) klimme tippreziss66ri.
Valimistulemused (kokku lugema) nlilid .
Seda reklaami ei (lubama) avaldada.

. GRAM MAT I KA
.RAAKIMINE
Koudse konev;;s;umb;s;kul;ne tegumood
14. Koostage uhe ajaleheartiklipohjal kumme vaidet kaudse koneviisiumbisikulisestegumoes ja esitageneed
kaaslastele, kes peavad utlema, kas nende arvates on vaited toesed voi vaarad.

Konkursil peaauhinna voitnud filmi niiidatavat ainult kolm korda. See on vale, seda filmi naidatakse kahe
nadala jooksul kolm korda paevas.

. KU U,LAMI NE '
1 5. Kuulakelinti (tekst nr 32) ja vastake kusimustele.
I) Miks nimetatakse ajakirjandust neljandaks v6imuks? ...........................................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . ........

2) Mis on ajakirjanduse neli rolli lihiskonnas? ........................................................................................

.........................................................................................................................................................

3) Kes maarab, millest ajalehes kirjutatakse? . . .. . .. . .. . .. . .. . .. . .. . .. . .. . .. . .. . .. . .. .. . . . . . .. . .. . .. . . .. . ... . ...............

.........................................................................................................................................................

4) Miks avaldavad ajalehed reklaame? ..................................................................................................

. .. . .... .... .... ... .... ... .... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... .... ... .... .... .......................

5) Missugust reklaami tohib avaldada? ..................................................................................................

.........................................................................................................................................................

6) Mis on reklaami m6jutusvahendid? ..................................................................................................

....... . ..... ..... .... .... .... .... ... ... ... ... ... ... ... ....... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... .... ... .... . .......................

7) Mida pidada silmas ajakirjanikega suhtlemisel? ..................................................................................

... ...... ...... ...............................................

192
. KI
Uudis
J ........................... KaneKsateistKUmnes
teema

16. Vaadakepilte. Valige neist liks ja kirjutage selle pohjal umbes ISO-sonaline uudis. Uudis peab vastama
kusimustele.

. mis? . kes? . kus? . minal? . miks? . kuidas?

Fete: Andres Treial Fete: jarek j6epera

Fete: lembit Michelsen Fete: Priit Simsen

.R I
Aja/ehereklaam (arutelu)
17. Tutvugeeesti- ja emakeelses lehes elevate reklaamidega.Vastake klisimustele.
I,Millisedreklaamid on selles ajalehes? 5, Millised reklaamid on teile viimasel ajal silma t6rganud
2,Midareklaamitakse k6ige rohkem? ja meelde jaanud?
3. Millistele
sihtgruppideleselle lehe reklaamidon suunatud? 6, Mida olete viimasel ajal reklaami m6jul ostnud?
4,Millegareklaam tarbijat m6jutab? Kas olete ostetuga rahul?

193
KaheKsateistKUmnes
teema

. I J .............................
Reklaam (riihmatoo)
1 B. Valige uks kaasas olevatest esemetest, mida sooviksite ruhmakaaslastele maha muua (naiteks votmehoidja
prillitoos, huulepulk, auto vm).

" .Maaratlege voimalik sihtgrupp, kes voiksid seda asja vajada (naiteks nooremapoolsed naised, kes on teie ruhmas).
,,' Valigelehest reklaam,millevotate eeskujuksoma reklaamikoostamisel.
" ..Koostage reklaam.
Proovige, kuidas reklaam mojub.

.
1 8. Koostage ise selle tunni sonastik. Kirjutagesiia ajalehest leitud uued sonad ja tolkige need.

................................................ ................................................ "...

'.......... ................................................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. .. . .. ""...

. . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ................................................ ................................................

................................................ ................................................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. .. . .. ""...

................................................ ................................................ ................................................

................................................ ................................................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. .. . .. ".....

................................................ ................................................ ""....

................................................ ................................................ ".....

................................................ ................................................ ""....

................................................ ................................................ ""...

................................................ ................................................ ""....

................................................ ................................................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. .. . .. "...

................................................ ................................................ ""..

................................................ ................................................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. .. . .. ...........

................................................ ................................................ "...

Valjendid
20. Pange kirja ajalehest leitud uued valjendid. Kirjutage iga valjendi taha luhike seletus.

.......................................... "..

.......................................... "...

.......................................... "...

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . "..

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . .
"...

. . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . '..........................

Sonade meeldejatmine
21 . Valige ajalehest kolm pilti. Kirjutage neid siduv lugu, kasutades uusi sonu.
.

194
 KaheKsateistKOmnes
teema

eeri-liitelisedtegusonad
22. Kirjutage nende nimisonadega samatuvelisi eeri-liitelisi tegusonu.
plaan planeerima narY .

kalkulatsioon aplaus .....................................................

info . tatoveering .

koopia . instruktsioon .....................................................

Eksitavadsonad
23. Kirjutagelunka sobiv sona oiges vermis.
. algama . alustama . hakkama
Tavaliseltma alustan ajalehe lugemist viimasest lehekUljest ja seejarel jarjest
ettepooletulema. See saade, mida sa vaadata tahtsid, poole tunni parast.
. iitlema . raakima
Ajaki1janik intervjueeritavaga umbes kolmveerand tundi ega tahtnud ikka veel lopetada.
InteiVjueeritav , et tal hakkab nUud aeg otsa saama, ja tegi ettepaneku kohtuda veel kord paari
paevaparast.
. ainult . alIes
Meie ajalehel on viis tuhat tellijat, seda on toesti liiga vahe. Leht jouab muuki
." kell pool viis. Peatoimetaja soitis valismaale ja tuleb tagasi ulehomme.
Meieajalehe saate osta koige soodsamalt, see maksab kolm ja pool krooni.
. naitama . vaatama . nagema
" ... .. ... mulle palliD seda laikpaberil ajakirja. Kas ma tohiksin seda lehte ?
Vabandage, ma ei .. .. .. .. . .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. . hasti, kui palju see leht maksab?

tud-ja mata-vorm
24. Kirjutagevastandid.Tiiitkelungad.
jaatav vorm eitav vorm jaatav vorm eitav vorm
loetud lugemata joodud ..........................................
""""................................ nagemata opitud ..........................................

kirjutatud ......................................... ......................................... ootamata

, "................................ ette valmistamata tehtud ..........................................
soodud .......................................... """""""""""""""""""'" leidmata

IKE
25. Millistteile isiklikult kasulikku infot voib ajalehtedest leida?
. Jiilgige eestikeelseid ajalehti uhe nadala jooksul.
. leidke vahemalt 6-7 uudist, mis teid kuidagi puudutavad (naiteks elektrihinna taus,
odavamadpostitariifrd, uued seadused, muutused maailma poliitikas jne).
. Jutustageloetust teistele,

UUdl""d

K.a vex- n:aalu; isE: ~,..~~ ..

puhkusepalga Pension;
riiniIAIDI teineu samnla.
---
 co
E
Q)
a)
+-'
Cl)
a)
c::
E
:::::J Koosolekud
~
+-'
.-Cl) .Millekspidada
L I
koosolekuid?
a)
+-'
co Koosolekute tuubid (16igulesobiva pealkirja valimine)
Kuidas koosolekut ette valmistada? (Iunkade taitmine)
Cl)
~
a)
. I
.c:: Kosmosemang(ruhmatoo)
:::::J Meeskonnatoo p6him6tted (arutelu)
Koosolekupidamine (ruhmatoo)

. L
Koosolek 'Tooaja nihutamine" (protokolli koostamine)

. I J
Koosolekukutse
Koosoleku protokoll

. I
nud- ja tud-Iauseluhendid

. --
oto- ja le-liitelisedtegus6nad

. L
Koosolek

.
 uheKsateistKumnes
teema

Sissejuhatav iilesanne
1. Nimetagekolm eset, mille v6taksite kaasa uksikule saarele.

eR
Rjjhmatoo
3. Moodustage3-4-liikmelised ruhmad ja jarjestage Ulesande nr 2 asjad veel kord (taitke tulp D). Te peate j6ud-
mauhiselekokkuleppele. Uks ruhma liige ei osale arutelus, vaid on vaatleja (vaadake tbblehte nr 62).

eR
Meeskonnatoo pohimotted Jarute/u)
4. Kummaljuhul j6udsite parema tulemuseni - kas uksi v6i ruhmas tbbtades? Kuulake vaatleja tahelepanekuid.
Kuidas
teile rohkem tbbtada meeldis? Miks?

eR
Arutelu
5. MiIIiseidjargmistest ulesannetest lahendaksite uksi, milliseid ruhmas? MiIIise ulesande lahendamiseks oleks vaja
kokkukutsudakoosolek?

. soengumuutmine
. ajalehtedetellimine
. asutuse
.. joulupeo korraldamine
jalanoude ostmine
.firma tutvustamine
esindajatele
valisriigi

'lapsele kooli valimine uue tbbtaja tbblevotmine . kolleegile kingituse ostmine

. jargmise aasta eelarve koostamine . kliendiga tekkinud probleemi . arvutiviiruste vasto voitlemine
. firmalereklaami tellimine lahendamine
. kontorimbbbliostmine . puhkusegraafiku kinnitamine

197
uneKsateistKUmnes
teema

6. Lugege teksti. Kas teie asutuses toimuvaid koosolekuid iseloomustab 16ikA, 16ik B v6i mitte kumbki?

Millekspl~dda koosolekuid

Koosolekud on ja jaavad alIes ka tulevikus. Tulemuslikud koosolekud v6ivad tuua kasu, mida ei korva uhegi
kaasaegse sidevahendiga. Koosolekul saab:

.. kohe ja lihtsalt s6nastada otsuse .. kohe naha, mida inimesed

kohe inimesi veenda
ettepanekust arvavad

. korraga informeerida ri.ihma inimesi

saada korraga infot paljudelt inimestelt . luua 6hkkonna, kus k6ik on samallainel

A Kaskudele, keeldudele ja kuivale kontrolIile rajatud organisatsioonides toimuvad koosolekud tavaliselt vaga
lihtsa skeemi jargi. Juht teatab alIuvatele, mida nood peavad tegema, alIuvad omakorda raporteerivad, kuidas
nad seniseid kaske on taitnud. Igasugust riski kartvas burokraatlikus keskkonnas on koosolekud ka suure-
parane mehhanism, et hoiduda otsuste tegemisest, valtida iga t66taja isiklikku vastutust ja luua mulje intensiiv-
sest t66tegemisest, et varjata tegeliku tulemuse puudumist.

B Koosolek v6ib aga olIa ka hoopis teistsugune. Kaasaegsetes ariettev6tetes on koosolek tegelikult uks pea-
misi organisatsiooni juhtimise meetodeid. Koosolekul osalejate erinevad teadmised ja kogemused kasutatakse
teadlikult ara, et saavutada paremaid tulemusi, kui inimene v6i osakond eraldi tegutsedes oleks suutnud. Hasti
organiseeritud koosolekud on ka vaga hea v6imalus meeskonnavaimu loomiseks. Koosolekud peavad olema
loovad ja osav6tjaid inspireerivad ettev6tmised. Ideaalne oleks, kui inimesed lahkuksid koosolekutelt selgete
eesmarkide, Due energia ja sisemise kindlustundega.
Gunnor Oki "Kooso/ekute kokoroomotu" jorgi. Tollinn /999

198
 teema
UheKsateistKUmnes I

7. a) Kirjutageiga koosolekutuubi kirjelduse ette vastav tahtA-E. Otsustage, mis tuupi koosolekutel teie olete osalenud.
b)Kirjutageiga pildi alia sobiva koosolekutUubi nimetus.

Eristatakse
viit olulisemat koosolekutuupi:
A otsuseidtegev koosolek,
Koosolekute tiiiibid
B infokoosolek, annab ulevaate mingist tegevusest v6i olukorrast, naiteks esita-
C tagasisidetandev koosolek, takse raport projekti seisu kohta, juhatus teeb ulevaate asutuse ma-
D probleemelahendav koosolek, janduslikust olukorrast YIDS.Sellisel koosolekul saab k6igile osalejaile
E meeskonda loov koosolek. uheaegselt vajalikku teavet edastada. Samuti on juhatusel v6imalik
kohe kuulda tagasisidet ja vastata osalejate kusimustele, mis aitab ara
hoida valesti m6istmist.
I.
v6imaldab otsida vastust kusimusele "mida teha?" Sellistel koos-
olekutel raagitakse konkreetsetel teemadel, osav6tjad peavad olema
aktiivsed ja uksteist toetavad. Koosolekul kuulatakse ettekandeid ja
arvamuseavaldusi, millele jargneb erinevate lahendusvariantide
arutelu. Koosolek kaotab m6tte, kui kusimus pole 6igesti ja tapselt
........................................................ t6statatud. Ideaalne osav6tjate arv on 6 kuni 9 inimest, kaasata tuleks
ka eksperte.

valitakse v6imalike lahendusvariantide hulgast valja uks, mille

2. jargi hakatakse tegutsema. Koosolekul peab olema selgelt s6nastatud
eesmark ja kindlad valikukriteeriumid. Paremaid tulemusi saavuta-
takse siis, kui vahemalt m6ned osalejad on ka ise valitud variandi
elluviijad. Ideaalne osav6tjate arv on 3 kuni 6 inimest, kusjuures uks
osav6tja peaks omama v6imu ja volitusi l6pliku valiku tegemiseks.

t.
n~~ kutsutakse kokku selleks, et sulatada inimesed uheks hasti tbb-
tavaks grupiks. Selline koosolek on vajalik enne Due projekti kaivita-
mist, mingi urituse ettevalmistamiseks v6i korraldamiseks, ulesannete
........................................................
lahendamiseks, mis n6uavad paljude inimeste koostbbd. Tihti toimu-
vad sellised koosolekud mitteametlikus toonis ja l6busas 6hkkonnas.
Sobiv osav6tjate arv on 4 kuni 12 inimest.

3. ei otsustata midagi konkreetset, vaid kasitletakse kusimusi, mille

otsustus6igus on kas ainult juhil endal v6i m6nel vaikesel isikute grupil.
Koosolekul antakse ulevaade tekkinud olukorrast v6i kavandatavatest
otsustest. Siin on aga v6imalik parandada otsuste kvaliteeti ja saavutada
nende parem vastuv6tt, osalejatele antakse v6imalus avaldada oma
arvamust kuuldu kohta. Kui seda tuupi koosolek 6nnestub, v6ib ta
anda hulga kasulikke m6tteid ja parandada firma psuhholoogilist klii-
mat. Ideaalne osav6tjate arv ei tohiks olla suurem kui 13.
.......................................................

joonistused:
Heiki Emits Gunnor Oki "Kooso/ekute kokoroomotu" jorgi. To/linn /999

199
uneKsateistKUmnes
teema

8LUGEMINE
B. Lugegeteksti ja taitke lungadsobivate s6nadega teksti all elevate variantide hulgast.

Kuidas koosolekut ette valmistada?

Koosolek pole (1) sundmus mis lihtsalt toimub, jarelt66 - 30%
vaid juhitav protsess, mis peab andma parema
(2) , kui iga inimene eraldi suu-
daks. Et see nii laheks, tuleb suur osa toad teha enne ja
parast koosolekut. Mudel peaks olema umbes selline: koosolek - 30%

Vahemalt kaks paeva enne koosoleku algust tuleks (3) kirjalik paevakord, milles
peaks olema piisavalt infot selle kohta, kuidas pe ab end ette valmistama ja milline on koosoleku soovitav tule-
roDS.
Teemade jarjekord peaks oletna (4) selliselt, et juba alguses saavutatakse kiire
rutm, positiivne pstihholoogiline kliima ja esimesed reaalsed tulemused. (5) pole alustada
negatiivsete uudistega, sest see voib anda negatiivse varvingu ka tilejaanud koosolekule.
(6) on negatiivset efekti pehmendada ja esitada halvad asjaolud korvuti kahe-
kolme valdkonnaga, kus on saavutatud vaga haid tulemusi. Hea oleks, kui nii koosoleku alguses kui lopus (7)
teemat, mis puudutab igat osavotjat isiklikult.
Koosolek peaks toimuma sellises rutmis, et osavotjad suudaksid sailitada otsustus- ja loomisvoimelisuse. Kui
teema inimest huvitab, suudab ta tavaliselt sellele (8) ... umbes 20 minuti jooksul. Paras!
seda kipub tahelepanu hajuma. Uhe paevakorrapunkti ettekandeks ei tohiks samas planeerida ka vahem kui
10 minutit.
Parast 90-minutilist pidevat pingelist toad hakkab enamiku inimeste toovoime jarsult (9) ".

ja siis tuleks planeerida 15-20-minutiline vaheaeg.

Gunnor Oki "Koosolekute kokoroomotu" jorgi. Tal/inn /999

.
I) stitidistus . stindimine . stindmus .
.
tillatus
2) . tulemuse . tugevuse . tuleku
3)
4) .
. jagada .. pooleks jagada
ette ennustatud
..tuju
ara jagada
ette valmistatud .. valja jagada
ette oeldud
5) ..
ette vaadatud
ootamatu ..otstarbekas
soovitud ..oluline
sooviv
.. omaparane
soovlmine
6)
7) .
soovitatav
kasutataks ..
kasitsetaks ..kasitletaks . kaitutaks
8) . keskenduda keerutada
. lahustuma
kesta
. langetama
. kosta
. lahustama
9) . langema

It

200
 uneKsateistKumnes
teema I
flU
IKI J .............................
Koosolekukutse
9.Tutvuge
koosolekukutse niiidisega.
Valige
Ulesandest
nr 5 Ukskoosoleku teema ja koostageantud nouannetestliihtuvalt selle koosoleku kutse.

Lugupeetud Peeter Pott 10. aprill 2001

Kaesolevagateatan, et 25. aprillil 2001 kelll0.30-12.00 toimub AS N6uderest

peakontoris (Kulbi t 8, 3. korrus, kabinet 308 ) igakuine koosolek.
. millal ja kus koosolek toimub

Paevakord:

1) Uue purunematust varvilisest klaasist n6udekomplekti Kiviklaas tutvustus. . koosolekul kasitletavad

AS Kiviklaasi mUUgijuht Vello Terasmaa(koos kUsimustega 30 min). teemad
2) N6udekomplekti Kiviklaas reklaamikampaania planeerimine,
arutelu juhib Karin Kalamees (60 min). . kes millist teemat sisse
juhatab v6i ette kannab
Koosolekueesmark on jagada Ulesanded n6udekomplekti Kiviklaas
reklaamikampaanialabiviimiseks. . kui kaua iga teema oletatavalt
aega v6tab
Osalejad
Karin Kalamees,AS N6uderest juhataja
Vello Nurm, AS N6uderest
. koosoleku oodatav tulemus
v6i teema laad (otsus, info,
Priit London, AS N6uderest
ajurunnak, diskussioon jne)
PeeterPalm, AS N6uderest
Krista Kuusik, AS N6uderest . osalejate nimekiri
PaulP6der,AS N6uderest
TatjanaTulikas, AS N6uderest
Vello Terasmaa,AS Kiviklaas mUUgijuht

Kutseleon lisatud Kiviklaasi tooteid tutvustav voldik, millega palun kindlasti enne
koosolekut tutvuda ja ette valmistada 5-minutiline s6nav6tt teise paevakorrapunkti
. millised materjalid on paeva-
korrale lisatud, koosolekuks
kohta (sihtgrupp, reklaamikanalid, reklaamlause). ettevalmistamist vajavad
teemad
Koosolekulepalun kaasa v6tta n6udekomplekti Sinisavi mUUgitulemuste aruanne. . mida kaasa v6tta

Lugupidamisega,

~
Karin Kalamees
AS N6uderestjuhataja
tel051-050-050
. koosoleku kokkukutsuja
nimi ja telefoninumber
e-post: karin@nouderest.ee

AS Nouderest,Ku/bl t 8, 3. korrus, kob/net 308, tel 050 050 050, (oks 050 5050, e-post:nouderest@nouderestee

201
UheKsateistKUmnes
teema

. G RAM MAT. KA
nud- ia tud-Iauseliihend
1 D. Tutvuge grammatikaseletusega.
. nud-Iauseliihendit ja tud-lauseU.ihendit kasutatakse enneminevikus oleva lausepoole asendamiseks.
Lause teine pool on sel juhul lihtminevikus, naiteks Kui direktor oli natuke moelnud. helistas ta koostooportnerile,
Natuke mBe/nudohelistas direktor koostoopartnerile. v6i Moe/nud natuke, helistas direktor koostoopartnerile, (nud-Iauseluhendi-
ga laused) Kui leping olilobi loetud, kitjutas direktor sellele alia.Leping lobi /oetud, kitjutas direktor seliele alia, (tud-Iauseluhendi-
ga lause).
. nud-Iausellihend on isikuline ja tud-Iausellihend umbisikuline. Molemat liihendit kasutatakse tavaliselt
ametlikus kirjalikus tekstis.
.nud- ja tud-liihend eraldatakse komaga. nud-vorm voib paikneda nii lausellihendi algul kui ka lopul, tud.
vorm paikneb lauseliihendi lopul.

. G RAM MAT. KA
nud-ia tud-Iauseliihend
11 .T6lkige.
I. Koosoleku paevakord kinnitatud, andis direktor selle sekretarile umbertriikkimiseks.
2. Triikkinud koosoleku paevakorra umber, tegi sekretar sellest koopiad.
3. Koosolekukutsed laiali saadetud, helistas sekretar sabrannale.
4. Koosolekuruumi sisenenud, jaid kaik ukse juures olevat valjapanekut uudistama.
5. Palunud kaigil istet vatta, avas asutuse juht koosoleku.
6. Andnud esimeses paevakorrapunktis sana turundusdirektorile, lahkus asutuse juht saalist.
7. Lapetanud sanavatu, palus turundusdirektor endale kusimusi esitada.
8. Esimene paevakorrapunkt labi arutatud, tundsid kaik end palju vabamalt.
9. Otsus ette loetud, hakati haaletama.
10. Haaletustulemused kokku loetud, mindi kohvipausile.

. S{fNAVARA
12. Lugege ja t61kige beezil taustal olevad valjendid ning leidke igale valjendiruhmale sobiv pealkiri.

. koosoleku avamine . naustumine

.. koosoleku juhatamine .. haaletamine
katkestamine
. tapsustamine
vastuvaidlemine . mittenaustumine

A koosoleku juhatamine

Esimeses paevakorrapunktis saab sana . Kas kellelgi on vastuvaiteid?

Kes soovib sana (vatta)? Palun sanasoovijail kaega marku anda.
Kas kellelgi on veel midagi lisada? Palun vaikust.
Kas kellelgi op. kusimusi? Palun raakige ukshaaval / uhekaupa.
B .....................................................................................

Ma Glen teiega sajaprotsendiliselt nailS. Glen eelkanelejaga nailS.

Ma jagan taielikult teie arvamust. Ma Glen teiega pahimatteliselt nailS, aga .
.

202
 UheKsateistKUmnes
teema

c.....................................................................................
Lugupeetud kohalviibijad, aVail llleie tanase tubage .mul tutvustada koosolekust osavotjaid.
koosoleku, mille teemaks on . I(as l<.oik on leidnud aega t1..ltvuda tanase
Koosolek kestab ja selle lopuks .me koosolek1..l paevakorraga?
peame vatma vastu otsuse. Ttitvustaphlhidalt paevakorda.

D.....................................................................................

Maei saanud paris tapselt am,lllida te silmas Kui ..ma oigesti am saip, siis .
peate. Kas te voiksite taps1..lstada,mida te selle all
Masooviksin tapsustada monipgaid liksikasju. motlete?

E.....................................................................................

Kasma vain teid hetkeks katkestada? Ma klisiksin siia vahele, kas .

Mulon uks vahemark1..ls. M1..ltiseas,l,<:as
le olete llloelJ:lud .

F.....................................................................................

Vaidlen vastu. Mipu arvates op vastupidi.

Kahjuks ma ei saa teiega notisttida.

G.....................................................................................

Majaan oma seistikohajtitirde. Teil ei onnest1..ln1..ldmind limber Veenda.

H.....................................................................................

Paneme selle klisimtise haaletusele. Otsus on lihel haalel vastu voetud.

Keson poolt? Andke, palun, kaega markti. Otsus on haalteenamusega vastu voetud.
Keson vastu? Otsus on tagasi lUkatud.
Keson erapooletu?

'S
13. Kirjutageigale reale valjendeid, mis on teie arvates koosoleku labiviimiseks k6ige vajalikumad.

koosolekualgus .................................................................................................................................................
koosolekukeskosa ............................................................................................................................................
16pp .................................................................................................................................................
koosoleku

elenpoolt.........................................................................................................................................................
eiale poolt ega vastu ........................................................................................................................................
elen vastu.........................................................................................................................................................

203
!l.
UheKsateistKUmnes
teema
.
Koosoleku pidamine (riihmatoo)
1 4. jargige skeemi ja viigelabioma koosolek.
. Koosoleku avamine.~ Osalejate tutvustamine. ~ Paevakorra tutvustamine.
. Sonavott esimeses paevakorrapunktis.
seletused).~ Haaletamine. ~ Otsuse vastuvotmine.
. Sonavott teises paevakorrapunktis.
. Koosoleku lopetamine.
.L
1 5. Tutvugekoosoleku
protokolli naidisega.
Protokollalgab paisega,milles
naidatakse,millise koosoleku (v6i
sundmuse) protokolliga on tege-
mist, sundmusetoimumise aeg ja
koht ning osav6tjad ja paevakord.
Protokollispeab kajastuma ainult
k6ige olulisem.Kindlastipeavad
kirjas olema koosoleku otsused,
ja kui need saadi haaletamiseteel,
siis haaletusetulemused.
Protokolli keel on kuiv ja kiretu,
kasutataksepeamiselt lihtlauseid.
.. "-
I J I
u' .
..............................
Koosoleku
. protokoll
16. Kuulakelindiltkoosolekut "Tooaja nihutamine"(tekst nr 33) ja protokolligesee.
204
~ Esimese paevakorrapunkti arutelu (tapsustamine, vastuvaidlemine,
~ Teise paevakorrapunkti arutelu.~ Haaletamine.~ Otsuse vastuvotmine
AS Nouderest koosoleku protokoll nr 8
Aeg: 25. apr 2001 kell10.30-12.00
Koht: Tallinn, Kulbi 8, 3. korrus, AS N6uderest
Osavotjad: Karin Kalamees, AS N6uderest juhataja
Vello Nurm, AS N6uderest
Priit London, AS N6uderest
Peeter Palm, AS N6uderest
Krista Kuusik, AS N6uderest
Paul P6der, AS N6uderest
Tatjana Tulikas, AS N6uderest
Vello Terasmaa, AS Kiviklaas mUUgijuht
Protokollija: Tatjana Taldrik
Paevakord:
1) Uue purunematust varvilisest klaasist n6udekomplekti Kiviklaas tutvustus.
AS Kiviklaasi mUUgijuht Vello Terasmaa (koos kUsimustega 30 min).
2) N6udekomplekti Kiviklaas reklaamikampaania planeerimine,
arutelu juhib Karin Kalamees (60 min).
1. Vello Terasmaa tutvustas uut n6udekomplekti Kiviklaas: hea kvaliteet, suureparane disain,
originaalne varvilahendus, eluaegne garantii, komplekti kuuluvad supitaldrik, praetaldrik, magustoidu-
taldrik, kohvitass, alustass, morsiklaas.
Palm: Kas Kiviklaasi materjal on tervisekaitse poolt heaks kiidetud?
Terasmaa: Materjal on vaUa tootatud tuntud keemikute poolt, tervisele taiesti ohutu, omab vastavat
sertifikaati.
Tulikas: Kus ja kui palju on secta komplekti juba mUUdud?
Terasmaa: MUUdud on Soomes ja teistes p6hjamaades, kus komplektil on olnud hammastav mUUgiedu.
2. Karin Kalamees andis s6na k6igile AS N6uderest tootajaile eelnevalt ettevalmistatud ettekande
pidamiseks.
Nurm: Sihtgrupiks v6iksid olla noored, reklaamikanaliks sobiksid TV noortesaated ja kiirsijogikohad.
Reklaamlauseks v6iks olla "Kiviklaas sahib igaks elujuhtumiks!".
London: Sihtgrupp on restoranid ja teised soliidsed soogikohad. Reklaami peaks tegema erialases
toitlustusajakirjas. Lauseks sobiks naiteks "Ajad mooduvad, kiviklaas jaab".
Palm: Noustus eelk6nelejaga k6iges, ei soovinud midagi lisada.
Kuusik: Vaitis, et talle ei meeldi see komplekt, kuna 6iged lauanoud peavad olema 6rnad. Kiviklaasi
omad on aga liiga robustsed.
P6der: Sihtgrupp on koduperenaised. Reklaami v6iks teha otsepostituse teel. Lauseks sobiks ehk
"Secta s6brannad kadestaksid!".
Tulikas: Toetas Palmi, lisas, et mUUa v6iks ka kataloogi teel.
Kalamees: Tegi ettepaneku reklaamida komplekti Kiviklaas nii restoranidele m6eldud erialaajakidas
kui otsepostitusreklaamiga.
Haaletamine. Poolt: Kalamees, London, Palm, P6der, Tulikas. Vastu: Kuusik. Erapooletu: Nurm.
Otsus: Reklaamida komplekti Kiviklaas nii restoranidele moeldud erialaajakirjas kui otseposti-
tusreklaamiga (koduperenaised). Kalamees maaras sobiva reklaamlause valjatiiiitamise eest
vastutajaks Tatjana Tulika ja Krista Kuusiku ning reklaamikampaania iildjuhiks Paul Poctra.
Protokollija:
"7fJilff<-
11 Koosolekujuhataja: ~
.............................
 UheKsateistKUmnes
teema I
'S
17.T6lkige.
aru/anne,-ande, -aDDer, -andeid kasitse/ma, -da, -n mido? s5nasta/ma, -da, -n
asjaolu,-, -, -sid kask, kasu, kisku, kaske sundmus, -e, -t, -i
eelarve,-, -t, -id k6is, k6ie, k6it, k6isi suudistus, -e, -t, -i
erapooletu,-, -t, -id lange/vari, -varju, -varju, -varje tagasiside, -, -t
ette/kanne,
-kande, -kannet, -kandeid loetle/ma, -da, -n teave, teabe, teavet
haiti/ma,-da, -b muuseas tulemuslik, -u, -ku, -ke
heakskiitma, kiita, kiidan heaks nihuta/ma, -da, -n t5stata/ma, -da, -n
hadamaandumi/ne, -se, -st, -si otstarbeka/s, -, -t, -id vaidlema, vaielda, vaidlen
hammastav,-a, -at, -aid pais, -e, -t, -eid vastu/vaide, -vaite, vaidet, -vaiteid
kaasa/ma,-ta, -n paasteparv, -e, -e, -i veen/ma, -da, -an
katkesta/ma,-da, -n reasta/ma, -da, -n voldik, -u, -ut, -Did
keeld,keelu, keeldu, keelde seis, -u, -u, -e volitus, -e, -t, -i
keeruta/ma, -da, -n sihtlgrupp, -grupi, -gruppi, -gruppe v5im, -u, -u, -e
keskendu/ma, -da, -n sihtpunkt, -i, -i, -e 5hk/kond, -konna, -konda, -kondi
kiretu,-, -t, -id siid, -i, -i ara hoidma, hoida, hoian ara
kaivita/ma,-da, -n silmas pidama, pidada, reaD silmas ule/vaade, -vaate, -vaadet, -vaateid
kasitle/ma,-da, -n mido? sulata/ma, -da, -n ullatus, -e, -t, -i
uritus, -e, -t, -i
Sonademeeldejatmine
18. Seletage paarilisele uut s5na teiste s5nade abil, naiteks See on vaga orn ja ilus material (siid). Seda peab
tegemalennuk siis) kui temaga midagi juhtub (hadamaandumine). Paariline peab nimetama 5ige s5na. Selgituste
andmistjatkatakse kuni s5na araarvamiseni.

ata-liitelisedtegusonad
19. Moodustageata-liitelisitegus5nu.
Kaskoosolekulsobib nii kaituda?Kirjutagekolmandassetulpa vastavalt+ v5i -. T5lkige.
hiiiidma hiiiiatama k6hima .

karjuma ..................................................... naerma .

suikuma .......... neelama ..................................

le-liitelisedtegusonad
20. Moodustage le-liitelisitegus5nu. T5lkige.
igav igavlema piin .....................................................
kane . rabe .
muhe ..................................................... uni .
manu ..................................................... liikuma liiklema
laisk . vaatama .....

osa . esitama ... ...........................

tKEE .. mis tuupi koosolek see oli?

mis rollid olid osalejatel?
I

i
21. Kirjeldageuht oma asutuses toimunud
koosolekut.Raakige 5pingukaaslastele:
. kuidas nagi valja koosolekuruum?
. kuidas peeti kinni meeskonnat66 p5him5tetest?
I
j . milline oli koosoleku kasutegur?

I 205
1
 ~

cu i.~"""""

E
CD
I

CD
+-'
Cl)
Q)
c: '-- -- --
E
:~
::::c.
Eesti mark ja riigieelarve
CD 8LUGEMINE
.c=.
cu Eesti mark (kusimustele vastamine)
:::c. Interneti-portaali Delfl kommentaarid

8 A I I
Ettekanne
Mison riigieelarve?(rOhmat66)
Riigieelarvetulud ja kulud (arutelu)

8KUULAMINE
RaagivadEesti kodanikud

8 KI RJ UTA M I N E
Probleemide sonastamine
Kommentaarja vastulause

8 GRAM MAT I KA
M66nev koneviis

8SQNAVARA
sto-liitelisedtegusonad
Sonaliigid

8KEELEKESKKOND
Interneti-portaalid

.
 KaheKUmnes
teema
~
Sissejuhatav iilesanne
1. Kirjutageigariigi taha 4-5 sona,mis teil selle riigigaseostuvad.
Prantsusmaa - romantika, kabaree, ilusad naised, mood, .
Inglismaa-.......................................................................................................................................
Venemaa - .
Hispaania- .
Soome- .
U5A- .
Jaapan- .
Eesti- .

tLUGEMINE
tRAAKI M I N E
2. a)Lugegeteksti ja leidke vastused kusimustele 1-4. b) Vastake kusimustele 5-6.
I.Millekson riikidele vaja marke?
2,Kuidasotsitakse Eesti marki?
3.Millise
tulemusenij6udis toori.ihm, analuusides Eesti marki valismaailma poolt vaadatuna?
4.Millinekolmest tooruhma poolt valja pakutud ettepanekust on teie arvates parim mark Eesti iseloomustamiseks?
5,MilliseidEesti marke leiate Eesti postmarkidelt?
6,Midanaete teie Eesti margina?

DJ.
RV"" i~l' "",,'A","V'" ill

'oo"
fLOW"-
mo",,"
,~
MSTAT
HIT'
TAASlSI'EISVUMISEST
I "Ai:g~;
'V 4.80 EESTI 4.40 . mu onn ja room"
.h .,.-.
"
Eesti mark.
t/!;L~. .~~

I~ ".~~
..,. - iil

Seda taibates on paljud riigid viimas- Eestis elavate inimeste identifit-

Iilleks vajame morki
lueaastatuhande algus on kaes.
"kidejarahvasteette seab see iiles-
de analliusidaoma olukorda ja
"dmalusirung leppida kokku tege-
skavauuel aastatuhandel toime-
ekuks.Seda tehes ei saa mooda
adatat6siasjast, et juba praegu ei
onkureerimaailmas mitte niivord
ev6ttedja tooted kui neid esin-
vadmargid. Paljuski hakkab see
sellkehtima ka riikide rung rah-
te kohta. Kindlat marki omama-
on raske - kui mitte voimatu -
lilmaslabi lUiia.
..
tel aastatel tosiselt tegelnud oma
margi valjatootamisega. Inglismaa on
iiritanud oma "vana tea Inglismaa"
margile lisada moodsust rung kaas-
aegsust, kasutades selIeks Briti mee-
lelahutustoostuse tooteid. Prantsus-
maa on omakorda enda kui lobusa ja
kergemeelse elustiiliga riigi mainele
iiritanud lisada korgtehnoloogilist
tosidust. Tohusat rood on oma margi
kalIal teinud Iirimaa ja Soome.
Due millenniumi alguses seisab Eesti
silrnitsi kahe tosise probleemiga:
seerumine oma kodumaaga norge-
.
neb;
Eestimaa tuntus valismaailmas on
ebamaarane ja Eesti eripara esitlemi-
ne raske.
Et leida vastust neile probleemidele,
kutsus peaminister Mart Laar 31. au-
gustil 2000 kokku toorlihma, kes pidi
labi tootama rung kokku votma
ettepanekud EESTI M1\RGI loomi-
seks. Alljargnev Ulevaade tutvustab
toorlihma liikmete ettepanekuid rung
votab kokku nende arvamused selIe
kohta, mis voiks olIa EESTI MARK.

207
 KaneKOmnes
teema

Eesti mark maailma
pilgu lobi
Asudes tootama Eesti margi loomise
kallal, analUusiti koigepealt secta,
milline on hetkel maailma jaoks
Eesti mark. Sellele kusimusele on
osutunud raskeks, kui mitre voima-
tuks vastata, sest erinevad kusitlu-
sed naitavad, et Eestist ei teata maa-
ilmas suurt midagi. Enamiku ini-
meste jaoks on Eesti paljuski tund-
matu maa, mida seostatakse eel-
koige endise Noukogude Liiduga.
Eesti mark Eesti pilgu
lobi
Arutades Eesti margi olukorda Eesti
enda poolt vaadates, todeti tooriih-
mas, et praegu on Eestimark peaasja-
likult riiklike stimbolite kooslus, mis
reguleeritud seadusega voi nn rah-
vuslikeks sumboliteks kuulutamise-
ga. Sellele voib lisada ka ajalookasit-
luse ja geograaftlise asendi ning klii-
rna, millel rajaneb paljude inimeste
ettekujutus oma maast ja rahvast.
. riiklikud sumbolid: sini-must- tile, esitasid tooruhma liikmed
valge lipp, kolme loviga (leopardi- esiteks oma ettepanekud. Eestimar-
ga) vapp, teenetemargid, pohisea- giks pakuti mitmeid kultuuriobjekte
duslikud institutsioonid, Vabariigi (Tallinna vanalinn, Saare-Uiane ki-
President;
. rahvuslikud asjad: rahvuskivi pae-
kivi, rahvuslil1 rukkilill, rahvuslind
rikud), toiduaineid (must leib, kilu),
esemeid (lambavillast
kultuurisundmusi (laulupeod), loo-
kapikud),
suitsupaasuke, rahvustoit kama jm; duslikke susteeme, leiutisi, kuulsaid
. geograafiline asend: pohjamaa,
uks kolmest Balti riigist, mereriik,
isikuid (Carmen Kass, teadlased,
Nool, mis tabab marki) ja palju
sild ida ja laane vahel; muud. Jargnevate arutelude tule-
. ajaloomuudid: muistne onnis
vabadusaeg, Jurioo ulestous, hea
musel tehti kolm ettepanekut Eesti
margi kujundamiseks.
Rootsi aeg, 700-aastane orjapoli, Carl
Robert Jakobson ja Lydia Koidula, Eesti -
mao, kes suudab
Vabadussoda ja hea Patsi aeg. Eesti kujutamine maana, kes saab
Arutledes Eestile sobivate markide hakkama, tugineb juba 1992. aastast
kasutatud ettepanekule esitleda
Eestit maana, kes suudab teostada
radikaalseid uuendusi ning rebida
end lahti kommunistlikust minevi-
; kust. Osaks sellest margist voib olla
ka Andrei Hvostovi poolt pakutud
idee Eestist kui pohjala Singapurist
ehk vaiksest, kuid efektiivsest ning
avatud maast, mida iseloomustab

.
Naiteks voib siin tuua: sallivus ja tolerantsus eri keelte ja
kultuuride suhtes. Tooriihmas leiti
ka, et nimetatud marki on voimalik

~ "

'?1~'
"""""""'"
"'"
01' "".'P1J6UC
",1<"""'" "'" .'P1J8!."
Of E>TON'"
"""NO Q '.,
~!

UZpbl XXII Olll,un"agbl

't1 1993 150

LYDIAKOIDULA ,I:. ""
IQ{..J1t OOI.fTA CCCP
208
 KaheKUmnes
teema 1

kiillaltefektselt visualiseerida, pak- Eesti - loodusliihedane ja Eesti unikaalseks vaartuseks v6ib

kudes selleksvalja naiteks Eesti rah-
vuslikusumbolina niigi kasutatud
paasukest, kes on kiire, kaunis ja
diinaamiline.Just need omadused
peaksid margi esitajate meelest
iseloomustamaka Eestit.
-
Eesti Maarjamaa
Uhekssuhteliseltuueks - kuigi ka siin
tulebmeeles pidada, et k6ik uus on
hastiunustatud vana -, ettepanekuks
ollEestimargiks v6tta terna ajalooline
nimiMaa~amaa.Sellega paralleelselt
esitati ettepanek kasutada Eesti
miirginaeesti naist, kes nil orna vali-
musekui olemuse poolest m6juvat
maailmaleaarmiselt atraktiivsena.
Slitomakorda j6uti valja rahvuse
piisivuseideeni, mis leiab tihtipeale
valjendusejust ema-lapse kujundis
ning sealt oligi vaid uks samm
kujundini.
Maarjamaa
loomulik pidada ka v6imalust ulikiireks kesk-
Dks kolmes tbbrtihmas suurirnat konnavahetuseks ("m6ne sekundiga
toetust leidnud ettepanek oli Eesti arvutiv6rgust urgmetsa") - naturaalse
margi sidumine tema loodusega. ja k6rgtehnoloogilise k6rvutielu.
M6nes m6ttes on Eesti loodus
Euroopa looduse ideaal: Eestis on Kui EESTI MARGI kohta ette-
sailinud, nagu vaidavad bkoloogid, panekute esitamine on t6esti v6i-
selline maastik, mis oli Euroopale malik kitsama tbbrtihma poolt, siis
iseloomulik varajasel keskajal. Nii- selle hoidmine ja edendamine saab
siis ei seisne Eesti looduse vaartus v6irnalikuks vaid kogu rahva osa-
mitte uksikute efektsete liikide v6i v6tul. Seet6ttu ei saa ka Eesti mark
nahtuste olemasolus, vaid bko- esindada m6nd uht eluala v6i tee-
susteemide unikaalses rohkuses (ra- mat, vaid peab suutma kokku liita
bad, niidud, p6lismetsad ill). 100- meie olemuse erinevad tahud,
dus, inirnese suhe temaga (partner- mineviku ja tuleviku. Kindlasti on
lussuhe, mitte valitseja ja alama ka see mark muutuv ja arenev
suhe) annab v6imaluse luua mark, s6ltuvalt sellest, mis suunas maa ja
mis toirniks k6ikide meelte jaoks rahvas liigub.
(mitte ainult visuaalne kujund, vaid
ka l6hnad, helid, maitsed, kombita- wvvw.peaminister.ee
vad rnaterjalid). Selles seisneb "100-
dusmargi" tugevus teistega v6rreldes.

IRAAKI M I N E ~ 50
~
,
TAWNNA .
~
Ettekanne . ,'°.-.. 0

g;.,
!
~
3. Valigei.iksmark, otsige sellel kujutatu kohta infot ja koostage li.ihi-
~
::
ettekanne.Infot leiate ka Eesti Posti kodulehekuljelt www.post.ee. ::
::

~" I
~ 10K'
lli\l n04TA (((P

(
'> -.
~ -~ ~ACCCI'. ~
EESTI 2.00+0.25 , e "'i
i 'C ~ ~~
, ~ ,D.
, '"., ~
SOOME UGRI HQIMUD ~(
i
4.50 ~
EESTL."

,~ ~ ... ..

. PALM"MO,.. 17.-'. ..~

209
~ana~Umnas
taama

. ~~ n~

Moonva koneviis; ;s;kuline tegumood

4. Tutvugegrammatikaseletusegaja taitke tabel.
. Moodustamine:
-ku vB; -gu, naiteks
kaskiva koneviisi mitmuse teise poorde tuvele liidetakse
voodo/ke > voodo/ku, luge/ge > luge/gu
. Eitav vorm moodustatakse sonaga argu, naiteks orguvoodoku,orgu/ugegu.
. Moonvat koneviisi kasutatakse juhul, kui soovitakse, et keegi midagi teeks voi ei teeks, aga sed a ei oelda
talle otse, vaid vahendaja kaudu, naiteks Kuito ei toho meiego tullo,jaagu siiskoju.(Lasta jaab siis koju.)
moonva koneviisi moonva koneviisi moonva koneviisi moonva koneviisi
ma-tegevusnimi isikulise tegumoe isikulise tegumoe ma-tegevusnimi isikulise tegumoe isikulise tegumoe
jaatav vorm eitav vorm jaatav vorm eitav vorm

lugema lugegu argu lugegu tegema

olema votma
klisitlema andma
kasutama soitma

. I
Moonva koneviis; ;s;kuline tegumood
5. L6petage laused moonvas k6neviisis. Andke soovitusi Eesti kultuuri ja loodusega tutvumiseks.
I. Kes soovib nautida puutumatut loodust, mingu Soomaa rahvusparki (minema).
2. Kes armastab muusikat, (kuulama).
3. Kes soovib naha Eesti rahvariideid, (soitma).
4. Keda huvitab kunst, (klilastama),
5. Kellele meeldivad arhitektuurimalestised, , (jalutama).

6. Kes soovib naha ilusat vaadet, (ronima).

.
Moonva konev;;s; umb;s;kuline tegumood
6. Tutvuge grammatikaseletusega ja taitke tabel.
. Moodustamine: tud-kesksona tuvele liidetakse -tagu voi -dagu, naiteks voodo/tud > voodo/togu,
too/dud> too/dogu,/ou/ldud> /oulldogu.
. Eitav vorm moodustatakse sonaga argu, naiteks orguvoodotogu,orgutoodogu.
. Kasutatakse juhul, kui soovitakse, et keegi midagi teeks, aga ei oelda voi isegi ei teata, kes see tegija
peaks olema, naiteks Ehitataguuusi koo/e.
moonva koneviisi moonva koneviisi moonva koneviisi moonva koneviisi
ma-tegevusniml umbisikulisetegumoe umbisikulisetegumoe ma-tegevusnimi umbisikulisetegumoe umbisikulisetegumoe
jaatav vorm eitav vorm jaatav vorm eitav vorm
andma .
lugema loetagu argu loetagu
ehitama naitama

jatma segama
maksma seletama
..

210
T
KalleKUmnes
teema 1

tGRAM MAT I KA
Mitmuseosastav kaane
7. Mida
on Eesti riigis palju, mida vahe ja mida parasjagu? Jagage jargmised sonad kolme ruhma. Kasutage mit-
osastavatkaanet.Usage igassejaotusesse 2-3 sona juurde.
muse

toot\). erakO12d ~et1\l\Z 'f-Oei. 111

aa vara seaduS
haritl ettevotja e, ~() a maakond kool ~ e,e,S
ane ~ . \~e,~ r§i poliitik l' . .. ~O' o~~~ tooline
~~ \.~ sojavaelane '.lll/] penSlOnar ~

Liigavahe:.........................................................................................................................................
. . ... . . ... . ... . ... ... . .. . .. . ... . .. . .. ... ... ... ... ... ... ... .. . .. . .. . .. . .. . .. . .. ... . .. . .. . .. . .. . .. . . . .. . ... . . .. . . ... .

parasjagu: .........................................................................................................................................
... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Liigapalju: ........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................................

tKIRJUTAMINE.............................
Probleemide sonastamine
8. S6nastageeelmise ulesande pohjal kolm olulisemat probleemi Eestis (teie arvates).lisage ka korvallause.
Meielinnadeson fUgapalju hulkuvaid koeri, kesohustavad inimeste turualisust.
I)......................................................................................................................................................
..........................................................................................................................................................

2)......................................................................................................................................................
..........................................................................................................................................................

3)......................................................................................................................................................
..........................................................................................................................................................

tG RAM MAT I KA
t R AA K I M IN E
Moonev koneviis
9. Midapeaks tegemaeelmises Ulesandes esitatud probleemide lahendamiseks? range kirja voimalikke tegevusi.
moonvat koneviisi.
kasutage

Inimesediirgu votku endale loomi, kelle eest nad hoolitseda ei suuda.

Riikloogu hulkuvatele koertele turuakodud. Vastutustundetuid koeraomanikke trahvitagu.

I)......................................................................................................................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2) .-.........
..........................................................................................................................................................
3)......................................................................................................................................................
..........................................................................................................................................................

211
 KaheKOmnes
teema I

8 I
Arute/u
10. Vastake kusimustele.
I) Kuidas saate teie riigi arengut mojutada?
2) Milliseid riiklikke probleeme lahendate teie oma tbbs?
3) Kust tuleb raha riigi ees seisvate probleemide lahendamiseks?
4) Mida teie jaoks tahendab moiste riigieelarve?
5) Kuidas koostatakse riigieelarvet?
6) Kas riigieelarves voib tekkida puudujaak voi ulejaak? Mida set puhul tehakse?
8L
8
Mis on riigiee/arve? (ruhmatoo)
11. Lugege, mida kirjutatakse riigieelarve kohta Rahandusministeeriumi Interneti-Iehekuljel www.fin.ee.

Riig!!:!!:!!"rlle
Te.t.d.. o".ponekud, kC.d, ..I.'.o@llo... I '.I.lonlaOJtomut',.zhj.' 611 35 58

I> Vastu v?ct2001. aasta

riigieelal've (". zip 59,3(,Kf.)
2001. aasta riigieelarve
""In?
E"larvest lihtsalt ja i?t

Mis ()ifJ;rif(gii;!'~r~tv e ?
Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigifc1lha;"'k'i'igieefCltve'tnojutab riigi majandust. Naiteks v5ibvalit-
suse ebam5istlik kulutamine pidurdada majanduse arengut voi kutsuda esile majanduskriisi.
Majandus m5jutab riigieelarvet samuti. Kui riigi majandusel laheb hasti, laheb hasti ka maksumaksjatel.
Maksumaksjad teenivad rohkem ja maksavad rohkem makse. See voimaldab riigieelarvet suurendada. Enamasti
loovad valitsused headel aegadel reserve ja varusid kaitseks halbade aegade eest.
Valimuselt on riigieelarve lihtne 70-lehekUljeline dokument, kus on Ukshaaval Ules loetud riigi tulud ja kulud.
Kaesoleva aasta riigieelarvet saab vaadata ka Internetis.

PuudujiUik
Igale riigile on parem, kui riigieelarve on tasakaalus kulud on niisama suured kui tulud. Juhul kui eelarve on
tasakaalust valjas, kulutab riik rohkem raha, kui ta teenib. Sellist olukorda nimetatakse eelarvepuudujaagiks ehk
eelarvedefitsiidiks.
Puudujaagi katteks on valitsus sunnitud raha laenama voi elama reservide arvelt. Sedam66da kuidas laenusummad
kasvavad, laheb laenuvotmine kallimaks. Kuna mane aja m66dudes tuleb hakata laene tagasi maksma, on
eelarvepuudujaagi katmine laenudega tihti vaid probleemide edasilUkkamine. Enamasti paasevad valitsused
eelarvepuudujaagist suure riikliku kokkuhoiu abil.
Liiga suurel laenuvotmisel on ka muid tagajargi. Kui valitsus on palju laenu v5tnud, peavad Uksikisikudja firmad
naiteks paratamatult monevorra kallimalt laenu votma.
It
212
 KaheKumnes
teema I
Kuidas koostatakse riigieelarvet?
Valitsusasutusedalustavad jargmise aasta eelarve koostamist juba kevadel. Mai- ning juunikuu jooksul kogub
Rahandusministeeriumkokku ministeeriumide eelarvetaotlused ning alustab juuli alguses ministeeriumidega nende
summadeOle labiraakimisi.
Tavaliselt
juuli lopus voiaugusti alguses esitab Rahandusministeerium valitsusele labiraakimiste tulemusel sOndinud
esialgsenagemuse eelarve jaotamisest. Valitsus arutab valjapakutud piirsummasid ning voib neid muuta vastavalt
omapoliitilisteleeelistustele ja kokkulepetele.
Septembrilopus voi oktoobri alguses esitab valitsus eelarve Riigikogule. Riigikogus labib eelarve kolm p5hjalikku
arutelu.Vastavalt seadusele peab Riigikogu eelarveprojekti heaks kiitma enne jargmise aasta martsikuud, vastasel
juhullahebriigikogu laiali ning korraldatakse erakorralised valimised.

tLUGEMINE
tRAAKIMINE
Arutelu
12. T61kigetuluallikad ja kululiigid. Vastake kOsimustele.

.
. Misteid Gllatab? . Millest te aru ei saa? . Millega te rahul pole? . Mida tahaksite
kokkuhoida? Kust voiks leida taiendavaid tulusid?
muuta? . Mille arvelt voiks

Riigieelarve kulud Riigieelarve tulud

200 I. aasta eelarve projekt 200 I. aasta eelarve projekt
3 1,303 miljardit krooni 29,466 miljardit krooni
(koos valislaenude ja -abiga)
Muidu on tulud ja kulud tasakaalus. finantstulud (erinevad intressid) 0,3%
riigivara mOOk0,3%
trahvid 0,5%
osalus
rahvusvahelistesorganisatsioonides 0,05% metsatulu 0,5%
'teadus1,1% saastetasu0,6%
muudmajandusharud I,2% tuletorni-, lootsi- ja jaamurdetasu 0,8%
p61Iu-,
metsa-ja kalamajandus 2,7% riigiasutuste majandustegevus 1,2%
6iguskaitse
2,5% aktsiate dividendid 1.2%
keskkonnahoid2,9% riigiloiv (kohtu-, tolli-, autoregistritoimingud) 2,4%
muud kulud 4,7%, ettevotte tulumaks 1,6%
ku~uuur
ja sport 3,5%
sellesteraldised linnade ja tollimaks (imporditud toiduainetele) 0,2%
valdade toetusfondi 3% hasartmangumaks0,3%

sotsiaalhoole-
kanne 32,2%

Igivalitsemine
5,0%

Oksikisiku
riigikaitse5,2% ---- tulumaks 10,8%

korrakaitse
5,7% /

transport
ja side6,8% tervishoid 15,4%

haridus 10,8% kaibemaks28,7%

Ko;Kofomehejorgi, Eesti Poevofeht26. oktoober 2000

tLUGEMINE
13. Kuidassaada riigikassasse raha juurde? Lugege, mida arvavad sellest Interneti-portaali Delfi lugejad. Millega
oleten6us,millegamitte? Millinekommentaar meeldibteile enim? Miks?

213 I
KaneKUmnes
teema

<[E) <!i:0 Monline ~E-mail IIJJ\IE-poed $J"Abi ." Reklaam DELFI.Iv> DELFI.It >

. DELFI
. -'"
.....--- iii Kommenlaaride top

Maksumaksja, 16. 08. 2000 16:22 2. Elatustase touseb.

Minu arvates saaks raha riigikassasse juurde teha, kui:
1. Anda maksuametile (-politseile) oigus vorrelda deklareeritud
tulu ja tegelike kulutuste vahet, nagu USA-s tehakse.
2. Kaotada ara omavalitsuste eelarves "koolituskulud". Selle
varjus raisatakse ainult riigi raha, kull Marokos, Turgis jne.
Koolitada saab ka Eestis ja Interneti teel, mis on igas omavalit-
suses olemas.
3. Vabadusekaotuse asemel moista suuremaid rahatrahve.
Milleks vaikseid sulisid (taskuvargad, purjus autojuhid jne)
panna riigi toidule maksumaksja raha eest?
4. Kasutada kuriteo imiteerimist, et saada lahti riigiametnikest,
kes pressivad valja altkaemakse. Vahelejaamise korral vara
konfiskeerida voi suured trahvid. Kui pistiseandja ise sellest
teatab, siis vabastada ta kriminaalvastutusest.
5. Vahendada Riigikogu saadikute arvu ja nende palka.
Rojalist, 16.08.2000 16:25
Mul on valja pakkuda radikaalne idee.
Kaotame iseseisvuse ja muutume naiteks Suurbritannia
asumaaks.
Positiivsed momendid asja juures:
1. Saame lahti korrumpeerunud seltskonnast.
3. Riigieelarvesse laekumine suureneb.
Kuido, 16.08. 2000 16:30
Voib-olla motleks rohkem sellele, kuidas neid rikkaid inimesi
juurde tekitada, mitte selle pea le, et kusagilt midagi ara v6tta.
Igalt poolt ara vottes j5uab varsti sellise situatsioonini, kus
enam midagi karpida ei ale voimalik.
Mida me siis teeme?
Ettepanek. Suurendada kulutusi inseneride tootmisele.
Asotsiaal, 16. 08.2000 18:01
Riigieelarve koige suurem kuluartikkel on vanurite elatusraha -
"pension". Selle artikli korvaldamine annaks ka koige suurema
voidu. Kui jarglased maksaksid elatusraha oma vanuritest
vanematele otse ja mitte labi ebaefektiivse riigimasina (sot-
siaalfondi), oleks volt maksimaalne. Pealegi voiks makstavat
rahalist summat ennast ka vahendada, sest osa vanematele
osutatavatest teenustest ei pruugi alIa rahas, vaid n.D natuuras.
Snaiper, 17.08. 2000 10:15
Kuulutada valja konkurss koige saastlikumale riigiasutusele.
Konkursi voitja eelarve jargmisel aastal kahekordistada!

. I
Kommentaar ia vastulause
I .............................
..............................
14. Kirjutage kommentaar v6i vastulause teemal "Kuidas riigikassasse raha juurde saada?"Vahetage kirjutisiomavahe

. L I
1 5. Kuulake linti (tekst nr 34 ja 35) ning vastake kUsimustele.
.. Mida arvavad raakijad Eesti riigist?
Kes raakijad teie arvates on? Mille pohjal saab seda otsustada?

.
1 6. T6lkige.
edenda/ma, -cia, -n mido?
eelarve, -, -t, -id
erakorrali/ne, -se, -st, -si
jargla/ne, -se, -st, -si
kama, -, -
kergemeellne, -se, -set, -seid
kehtilma, -cia, -b
kompima, kompida, kombin
kooslus, -e, -t, -i
kujund, -i, -it, -eid
karpima, karpida, karbin
kasitlus, -e, -t, -i
laeku/ma, -cia, -b
loiv, -u, -u, -e
labi looma, hiua, loon labi raiskama, raisata, raiskan
labilraakimised, -raakimiste, rajane/ma, -cia, -n millel?
-raakimisi seosta/ma, -cia, -n mil/ego?
maine, -, -t stili, -, -, -sid
muist/ne, -se, -set, -seid tahk, tahu, tahku, tahke
mooda vaatama, vaadata, taipama, taibata, taipan
vaatan mooda teenete/mark, -margi, -marki,
mido? niit, niidu, niitu, niite -marke
olemus, -e, -t, -i rode/ma, -cia, -n
ori, aria, aria, orje tohus, -a, -at, -aid
paas, pae, paasi tosilasi, -asia, -asia, -asju
puudu/jaak, -jaagi, -jaaki, -jaake valjendus, -e, -t, -i
pohiseadus, -e, -t, -i onnis, ondsa, ondsat, ondsaid
rata, -, -, -sid ulestous, -u, -u, -e

214
I KaheKOmnes
teema

Sonade meeldejatmine
17. V6tke tuhi paberileht ja murdke see pikuti kolmeks. Kirjutage vasakusse ossa kumme pikemat uut sona.
Seejarelkirjutage paberi keskmisse ossa samad sonad ilma taishaalikuteta, naiteks teenetemark - tntmrk. Siis mur-
dkepabernii kokku, et te esimest veergu ei nae, ja puudke esialgsed sonad taastada ning kirjutage need kolman-
dasseveergu.Lopuks kontrollige.

Viiljendid
18. leidke sunonuumsete valjendite paarid.
I)seisab silmitsi probleemiga ~ a) tabatakse korravalvuri poolt
2)rebib end minevikust lahti b) maarab naupidamise uue aja
3)kutsub esile arutelu c) on mattega igati rahul
4)li.ikkabkoosoleku edasi d) hakkab elama taiesti uut moodi
5)kiidab ettepaneku heaks e) vabaneb sellest vaistlejast
6)jaab politseinikule vahele f) naeb enda ees lahendamist vajavat klisimust
7)saab sellest konkurendist lahti g) tekitab mattevahetuse

sta-liitelisedtegusonad
19. Moodustagesta-liitelisitegusonu.
rata rahastama turg ..
yarn . rida ......................................................
rely ...................................................... kahju .
hoone . ott .......................................
allkiri ...................................................... late ......................................................
raam ...................................................... tasakaal ......................................................

Sonaliigid
20. Taitketabeli tuhjad kohad.
nimisona omadussona maarsona tegusona
taip taiplik, taipamatu taiplikult, taipamatult taipama
maine ............. .........................................
tahus ......................................... .........................................
.""".......................... ......................................... seosetult .........................................
edu ......................................... . .........................................

eKE
21. KUlastagemend Interneti-portaali, naiteks Delfi, Uno vm, ning osalege teile huvi pakkuvas arutelus.
selljsesjarjekorras:
Tegutsege
, logigesisse
'Iugegelabip6hiartikkel v6i kusimus
, lugegekommentaare
, kirjutageoma kommentaar ja saatkeara
(v6itekasutadavarjunime)
'jiilgigeedasistarutelu (@, @:.nr on line E-mail 11.I!11

- D"LFI-'"'Ii';;;'.
 -" ~- - n --~ "-------------

orammatiKalisad

Gram mati kal isad

. --- I II 1
Kaanded
Nimetav Seestutlev, lopus -st
. . ta tuleb koolist (kust?)
. lammas magab, lammas on must (tegija viSiolija)
lammas viidi suvilasse (umbisikuline tegumood, .. liSuna on iihest kaheni (mis ajast?)
ta on minust targem (viSrdlus)
tulemuslik tegevus)
. kingi mulle lammas (kaskiv kiSneviis, tulemuslik . sellest majast
saab midagi)
saab lasteaed (kellestki viSi millestki
tegevus)
. serviis on tehtud hiina portselanist (materjal)
Omastav, lopus taishaalik -i, -e, -0, -u, .. minD juuksurist siSbranna (siSbranna, kes on juuksur)
. ta on onnest segane (teatud omadussiSnadega)
.. lamba kiSrvad (omaja)
lambavill
lambasuurune
(liik)
(viSrdlus)
. me raakisime poliitikast,
(teatud tegusiSnadega)
kiSik oleneb direktorist

.. lamba juures (tagasiSnaga)

Alaleutlev, lopus -le
ostsime lamba (liSpetatud tulemuslik tegevus)
. ta laks toole (kuhu?)
Osastav, lopus -t, -d voi taishaalik . raagi sellest juhatajale (kellele?)
. meil ei ale lammast (eitusega) . ta loodab minule (teatud tegusiSnadega)
.. ta kirjutab aruannet (liSpetamata tegevus)
Alalutlev, lopus -I
.
laual on paberit (aine ebamaarane hulk)
ta on uks paremaid arste (kellegi, millegi hulka . lammas seisab heinamaal (kus?)
kuulumine) . koosolek toimub neljapaeval, viiendal martsil
.. meil on kaks lammast (arvsiSnaga)
siin on nii lamb aid kui lehmi (maaramatu hulk) ..
(millal?)
meil on ilus lammas (omaja)
. ma soovin secta teed (teatud sihiliste tegusiSna-
dega)
teooria piShineb praktikal (teatud tegusiSnadega)

Sisseutlev, luhivorm voi lopus -sse ..

Alaltutlev, lopus -It
ta tuli turult (kust?)
.. ta laheb teatrisse ja hiljem baari (kuhu?)
ta suhtub minusse hasti, ta on temasse armunud .
ma kusin secta sekretarilt
rahvuselt
(kellelt?)
on ta latlane (mingi tunnus)
(teatud tegusiSnadega)
Saav, lopus -ks
Seesutlev, lopus -s
. .. ta iSpib asjaajajaks (saama kellekski)
ta sai rikkaks (saama mingisuguseks, muutus)
".
ma tootan kindlustusitrmas
ta on sundinud aprillis (ainult kuu nimetus)
(kus?)
. secta kruusi kasutatakse kastmiseks -(otstarve)
. ma Glen temas kindel, ma Glen selles veendunud .. see too tuleb liSpetada homseks
ta siSitis kaheks nadalaks lahetusse
(tahtaeg)
(kui kauaks?)
(teatud tegusiSnadega)

t
. la osutus beaks matemaatikuks (teatud tegusonadega)

216
 qrammatiKalisad

suhkruta kohv (ilma milleta?)

I

I
lopus -ni
Rajay,
minge Sent slime punase majani (mis kohani?)
oleme avatud kella poole seitsmeni (mis ajani?)
. sportlane jai medalita (teatud tegusonadega)

Kaasautlev, lopus -ga

Oley,lopus-na .. ma jalutan koos sobraga (koos kellega?)
I

I
matbbtan nounikuna,
(teatud tegusonadega)
seda ruumi kasutame
ma tunnen ennast haigena

panipaigana (otstarve)
.. ma triikin arvutiga

ma Glen Due tookohaga

(vahend)
ma lugesin raamatu poole paevaga labi (kestus)
juba harjunud (teatud
tegusonadega)
lopus -ta
IImautley,
. ma ei saa elada ilma telefonita, palun mulle

tGR
Mitmuseki:ii:inetemoodustamine
I Mitmusenimetav kaane moodustatakse ainsuse omastavast kaandest, lisades mitmuse tunnuse -d.
I Mitmuse
omastavkaane moodustatakse ainsuse osastavast kaandest Kuiainsuse osastava kaande 16ppon -t v6i -d, siis
lisatakse-e. Kuiainsuse osastav kaane 16peb taishaalikuga, siis lisatakse -de. Seega on mitmuse omastava kaande 16pul
vastavaltkas -te v6i -de.
I KiSik
teised mitmuse kaanded (v.a osastav) moodustatakse nil,et lisatakse mitmuse omastavale vastava kaande 16pp.

ainsus mitmus
nimetav kes?mis?
kart ~ kotid
omastav kelle?mille?
osastav kedo?mido?
koti
kotti
~ kottide

ainsus mitmus
nimetav kes?mis?
omastav kelle?mille7 kee ~ keed
osastav kedo? mido?
kee
keed ~ keede

ainsus mitmus
nimetav kes? mis?
omastav kelle?mille?
mantel ~ mantlid
osastav kedo? mido?
mantli
mantlit
~ mantlite

tGR I
Mitmuseomastav. Kaandsonatiiiibid
I Eestikeele kaands6nade tuubid jagunevad kahte ruhma mitmuse omastava 16pu jargi: tuubid, kus mitmuse omastava
lopuson -de, ja tuubid, kus mitmuse omastava lopus on -te.
I Jargmisena
on kaands6natuupideeristamisel oluline kuulumine kas astmevaheldusetav6i astmevaheldusegatuupide
hulka.Astmevahelduseta s6nade kaanamisel jaab nende tuvi k6igis vormides muutumatuks. Astmevahelduslikel s.6nadel
muutubtuvi kas haalikuliselt v6i haaldustugevuselt Vastanduvad tugev ja n6rk tuvevorm. N6rgeneva astmevaheldusega
tuupideson ainsuse omastavas n6rk tUvevorm. Tugevneva astmevaheldusega tuupides on ainsuse omastavas tugev
tuvevorm.

217
 - - -~-.-

orammatiKalisad

Kaandsonatiiiibid. kus mitmuse omastava 'cpu' on -de

- Kui astmevahelduslikel sonadel muutub ainult haaldustugevus, on seda margitud tingmarkidega ... (tugev) ja u(nark
tuvevorm).

Astmevahelduseta ja norgeneva astmevaheldusega sonad

ainsus astmevaheldus mitmus
nimetav omastav osastav nimetav omastav
I. pUll pUll puud puud puude
hea hea head head heade
portree portree portreed portreed portreede
2. ema ema ema astme- emad emade
vana vana vana vahelduseta vanad vanade
3. insener insenen insenen insenerid inseneride
material materjali materjali materjalid materjalide
norgeneva astmevaheldusega
4. maal maali maali maalid maalide
--->--
king kinga kinga kingad kingade
5. trepp trepi treppi pp> p trepid treppide
kokk koka kokka kk> k kokad kokkade
kott koti kotti tt> t kotid kottide
6. seep seebi seepi p> b seebid seepide
kook koogi kooki k> g koogid kookide
kaart kaardi kaarti t >d kaardid kaartide
7. kasulik kasuliku kasulikku kasulikud kasulikkude e kasulike
kirjanik kirjaniku kirjanikku kk> k kirjanikud kirjanikkude e kirjanike
vestmik vestmiku vestmikku vestmikud vestmikkude e vestmike
8. tuba tea tuba b>0 toad tubade
nuga noa nuga g>0 Dead nugade
ode oe ode d>0 Qed odede
9. leib leiva leiba b> v leivad leibade
selg selja selga g >j seljad selgade
turg turn turgu g>0 turud turgude
joud jou joudu d>0 joud joudude
IO.soda soja soda sojad sodade
d >j
rada raja rada rajad radade
I I.kuusk kuuse kuuske kuused kuuskede
k>0
rohk rohu rohku rohud rohkude
juht juhi juhti juhid juhtide
t> 0
leht lehe lehte lehed lehtede
12.vend venna venda nd > nn vennad vendade
p61d pollu poIdu Id > II pollud poIdude
kord korra korda rd>rr korrad kordade
kumb kumma kumba mb>mm kummad kumbade
l3.suund suuna suunda nd>n suunad suundade
keeId keeIu keeldu Id> I keeIud keeIdude
keerd keeru keerdu rd> r keerud keerdude
------.

218
 qrammatiKalisad 1

sonad,mille lopus on kakstaishaalikut,ja maned pikemad voorsonad, mille rohk on taishaalikutegaloppeval

~.Uhesilbilised
silbil.Nimetavja omastav on uhesugused,osastavalopp on -d.Siiatuupi kuuluvadveelnaiteksluu, maa, tee, SOD,
vllmasel
SUU,pea, koi, voi, v66, t66, idee, kakao, 66, krae jt.
2.Kahe
luhisilbigasonad,mille nimetav,omastavja osastav on uhesugused.Siiatuupi kuuluvad veel naiteks isa, tadi, Gnu,
!iba,kala, kana, raha, rahu, pesa, elu, torn, higi, pusa, musi, riba jt.
3.V66rs6nad, milleomastav on neljasilbiline
ja lopeb kaheluhisilbiga.
Omastavja osastavon uhesugused.
Siiatuupi kuulu-
vadveelnaiteksseminar, inventar, komisjon, restoran, sekretar, personal jt.
4.Uhesilbilised
sonad,mis lopevad kaashaalikuga,
ja manedpikemadvoorsonad,millerohkon viimaselsilbil.Omastavja osas-
sama taishaalikuga.
tav16pevad Nimetavja osastavon tugevasastmes,s.t tuleb haaldadatugevalt. SiiatQupi kuuluvadveel
~ii~ekssuss, uss,piim, jaam, kool, saal, viii, till, pann, juust, vorst, vein, viin, kuul, kehv, ha is, konts, laen, viis,
karts,vaev,maks, furgoon, kriisanteem, banaan, baleriin, inspiratsioon, mandariin jt.
sonad, mille lopus on kk, pp voi tt. Omastavaskaandeson k, p, t + taishaalik.Osastavason jalle kk, pp, tt +
5.Uhesilbilised
lamatiiishaalikmis omastava kaande lopus. Siia tuupi kuuluvad veel naiteks sepp, supp, vapp, lipp, napp, nipp, papp,
nutt,ruff, vatt, lutt, kukk, nukk, lukk, tikk, makk, pikk, plekk jt.
b.Uhesilbilisedsonad, mille lopus on k, p voi t. Omastavas kaandes on g, b, d + taishaalik. Osastavas on jalle k, p, t + sama
mis omastava kaande lopus. Siia tuupi kuuluvad veel naiteks triip, piip, luuk, mook, saak, paik, jaak, mark,
tiiishiiiilik
hulk,kork, part, paat, peel, laat, puant, liit, krunt jt.
nik-,mik-,stik-, vik-liiteliste sonade omastava kaande lopus on -u ja osastavakaande lopus -ku. Mitmuse omastavason
7./ik-,
paralleelvorm,mille lopp on -e. Siia tQupi kuuluvad veel naiteks onnelik,
n6rgaastmeline rahulik, uudishimulik, esin-
duslik,kunstnik, aednik, ametnik, tulevik, olevik, minevik, kogumik, poosastik, kusimustik jt.
sonad, mille keskelon b,d,g. Omastavaskaandesneed haalikud kaovadja sona voib ka muul moel muutu-
8.Kahesilbilised
da.Osastavaskaandes on jalle b, d, g. Siia tQupi kuuluvad veel naiteks luba, uba, siga, viga, rida, fade.
9.Uhesilbilised
sonad, mille lopus on b, d voi g. Omastavas kaandes b > v ja g > j voi b, d, g > 0. osastavas on jalle b, d, g.
Siia
tOUpikuuluvad veel naiteks koib, parg, marg, jarg, kulg, pood, mood, volg, olg, kirg jt.
10.Kahesilbilised
sonad,mille keskelon d. Omastavas kaandesd > j, osastavason jalle d. Siiatuupi kuuluvad veel naiteks
pada,trepikoda jt.
11.S6nad,mille lopus s-ile voi h-Ie jargneb k. Omastavas kaandes k kaob ja lisandub taishaalik. Osastavas on jalle k + sama
Samutikaitubsonalopush-Iejargnevt.
taishiiiilik.. Siiatuupi kuuluvadveel naitekskask, vask, uisk, suusk, tahk, ohk,
prabt,vaht, laht, maht, kohl, siht jt.
I2.Uhesilbilised
sonad, mille lopus on mb, Id,nd, rd. Omastavas kaandes mb > mm, Id > 1/,nd > nn, rd > rr ja lisandub taishaa-
k Osastavas
on jalle mb, Id, nd, rd + sama taishaalik. Siia tQupi kuuluvad veel naiteks kand, fund, maakond, kuld, sild,
tald, vald, murd, kord jt.
13.Uhesilbilisedsonad, mille lopus on Id,nd,rd. Omastavas kaandes Id > I,nd > n, rd > r ja lisandubtaishaalik.Osastavas on
lalle Id,nd,rd + sama taishaalik.

219
.'~ - ~ . ~.~n... ... -

.. qrammatiKalisad

Kaandsonatiiiibid, kus mitmuse omastava lopul on -te

Astmevahelduseta ja tugevneva astmevaheldusega sonad

ainsus astmevaheldus mitmus
nimetav omastav osastav nimetav omastav
I. raamat raamatu raamatut raamatud raamatute
pliiats pliiatsi pliiatsit pliiatsid pliiatsite
rudruk rudruku tlidrukut rudrukud rudrukute
2. aasta aasta aastat aastad aastate
karge karge karget karged kargete
juhataja juhataja juhatajat juhatajad juhatajate
3. naaber naabri naabrit astme- naabrid naabrite
suhkur suhkru suhkrut vahelduseta suhkrud suhkrute
kindel kindla kindlat kindlad kindlate
4. inimene inimese inimest inimesed inimeste
ehitus ehituse ehitust ehitused ehituste
kollane kollase kollast kollased kollaste
katus katuse katust katused katuste
5. kasukas kasuka kasukat kasukad kasukate
naljakas naljaka naljakat naljakad naljakate
markjas markja markjat markjad markjate
tugevneva astmevaheldusega
6. ha pe happe ha pet p> pp tapped hapete
lake lakke laket k>kk lakked lakete
mote matte mater t> tt matted matete
7. saabas saapa saabast b>p saapad saabaste
talge talke talget g>k talked talgete
saade saate saadet d> t saated saadete
8. riie riide riiet (1»d riided riiete
ehe ehte eh et (1)>t ehted ehete
varas varga varast (1»g vargad varaste
kaive kaibe kaivet kaibed kaivete
varvas varba varvast v>b varbad varvaste
helves helbe helvest helbed helveste
vaaras vaara vaarast .. ...
> vaarad vaaraste
9. hammas hamba hammast mm > mb hambad hammaste
kinnas kinda kinnast no > nd kindad kinnaste
kallas kalda kallast II > Id kaldad kallaste
varras varda varrast rr > rd vardad varraste

I. Kahesilbilisedsonad,mis lopevadkaashaalikuga. Omastavakaandelopus lisandubtaishaalik,osastavalopuson sama

taishaalik+ t. SiiaWupikuuluvadveel naiteksriiul, kampsun, vihik, seelik, voldik, nadal, kevad, kartul, -korterit.
2.Kahesilbilisedtugevavaltelised
sonad,mislopevadtaishaalikuga,
ja koikjo-liitelisedsonad.Nimetavja omastavon uhesugu
sed,osastavalopul on ut.Siiatuupi kuuluvad veel naiteks haigla, parkla, raske, k6rge,julge, 6htu, tasku, kasvataja,
koristaja, algataja, tarbija jt.
3. KahE!silbilised,
enamasti haalikuga/, n, r loppevad sonad,millet /, n, r ees olev taishaalikkoigis muudes kaaneteskaob.Siia
Wupi kuuluvadveel naitekspeegel, vaagen, kelder, vanker, ohver, teater, m66beljt.

220
-
 -~ ..

qrammatiKalisad

4,Kahesilbilisedja pikemad ne-, s-Iopuga sonad, mille omastava lopus on -se ja osastava lopus -st. Samuti kaanduvad ke(ne)-
Ilitegasonad. Siia tuupi kuuluvad veer naiteks imeline, eestlane, venelane, naine, teine, Fines, uudis, sugis, otsus,
puna ne, soolane, paike( ne), vaike( ne), kelluke( ne), tilluke( ne) jt.
5, kos- ja jos-liitegasonad, mille lopus olev -s koigis muudes kaanetes kaob. Siia tuupi kuuluvad veel naiteks andekas,
kadakas, lusikas, maasikas, kajakas jt.
6,Tugevneva astmevaheldusega sonad, mille nimetavas ja osastavas kaandes on 1<,p, t, omastavas I<k, pp, tt. Siia tuupi kuulu-
vad veer naiteks vote, kute, sate, kate, lepe, hupe, take, rikas, ratas jt.
7,Tugevneva astmevaheldusega sonad, mille nimetavas ja osastavas on g, b, d, omastavas 1<,p, t. Siia tuupi kuuluvad veer naiteks
moode, toode, tea de, naide, porge, forge, rouge, karbe, a bIas, viI gas jt.
8,Tugevnevaastmevaheldusega sonad, mille tugevas tuvevormis (omastavas) on g, b, d, harva ka t, mis norgas tuvevormis
(nimetavasja osastavas) kas kaob voi b > v.Tugevat ja norka tuvevormi voib eristada ka ainult haaldustugevus. Siia tuupi
padre, aare, suhe, teave, hernes, toores jt.
kuuluvad veel naiteks

9.Tugevnevaastmevaheldusega sonad, mille nimetavas ja osastavas on mm, nn, 11,rr, omastavas mb, nd, Id, rd. Siia tuupi kuu-
luvadveernaiteksanne, tunne, lammas, sammal jt.Tuupidesse 6,7, 8,9 kuuluvatel s-Iopulistel sonadel kaob s tugevates
tUvevormides.

Astmevahelduseta erandtiiiibid

ainsus mitmus
nimetav omastav osastav nimetav omastav
I, nimi nime nime nimed nimede
hani bane bane haned hanede
2, meri mere merd mered merede
tuli rule tuld ruled tulede
uni line und lined unede
3. auto auto autot autod autode
foto foro fotot fotod fotode
kirju kirju kirjut kirjud kirjude
4. hele heleda heledat heledad heledate
Jibe libeda libedat libedad libedate
kade kadeda kadedat kadedad kadedate
5, ese eseme eset esemed esemete
tase taseme taset tasemed tasemete
voti votme votit votmed votmete

I'viiikeerandruhm,kus omastavas ja osastavasi > e. Sellessetuupi kuuluvadveel naiteks suvi, tuvi jt.
2'viiikeerandruhm, kus omastavas i > e ja osastava lopul on -doSellesse tuupi kuuluvad veer veri, moni, lumi (osastavas
lund).
3.Sedatuupi sonadel on erandlikult osastavalopul -t, mitmuse omastavasaga-de.Siiatuupi kuuluvadveel naitekslabia,
hapu,neiu, draama, summa, roosa, harra, proua, preili, tallinlanna, venelanna jt.
4,Sedatuupi sonadellisandub omastavas ja koigis muudes kaanetes silp -do, osastava lopul on -dot. Siia tuupi kuuluvad veer
naiteks ere, pime, tige, jahe, tore, lahe, sage, mage, fuse, sale, age jt.
5.SedatUupi sonadel lisandub omastavas ja koigis muudes kaanetes peale osastava silp -me, osastava lopul on -toSiia tuupi
kuuluvadveer naiteks babe, side, ige jt.

221
qrammatiKalisad

Astmevaheldusega erandtiiiibid

Tugeva ja n6rga tlivevormiga vastanduvad omastav ja osastav

ainsus astmevaheldus mitmus
nimetav omastav osastav nimetav omastav
I. sober sobra sopra b>p sobrad soprade
puder pudru putru d> t pudrud putrude
koger kogre kokre g>k kogred kokrede
2. kiri kirja kirja kirjad kirjade
asi asja asja >.. ... asjad asjade
ahi ahju ahju ahjud ahjude
3. poiss poisi POiSSl poisid poiste
koer koera koera >.. ... koerad koerte
sein seina seina seinad seinte
4. suur suure suurt suured suurte
keel keele keelt keeled keelte
seen seene seent seened seente
5. uus Due uut titled uute
viis viie viit erandlik viied viite
kuus kuue kuut astmevaheldus kuued kuute
6. vesi vee vert veed vete
kasi kae kart kaed kite
susi sbe sutt sbed sure
7. uks ukse list uksed uste
laps lapse last lapsed laste
8. aken akna akent aknad akende
kuunal kuunla kuunalt ... >.. kuunlad kuunalde
tUtar tutre tUtart tUrfed tutarde
9. kallis kalli kallist kallid kallite e kalliste
... >..
kaunis kauni kaunist kaunid kaunite e kauniste

I. Vaike erandrOhm kahesilbilisi er-Iopuga sonu, millel omastavas ja koigis muudes kaanetes e kaob. Omastavas on b,d,g.
osastavas p, t, k. Siia tuupi kuuluvad veel naiteks oder, poder, ader jt.
2. Kahesilbilised sonad, mille nimetava lopus on -i,omastava ja osastava lopus -)0 voi -ju. Norka (omastav) ja tugevat (osas-
tav) tuvevormi vastandab haaldustugevus. Siia tuupi kuuluvad veel naiteks padi, tubi, kuri, nali, viii, kali jt.
3. Norgeneva astmevaheldusega uhesilbilised sonad, mille mitmuse omastava lopul on erandlikult -te. Siia tuupi kuuluvad
veel naiteks oks, nael, vits jt.
4. Ohesilbilised pika taishaalikuga sonad, mille lopus on -n, -I,-r, omastavas lisandub e ja osastava lopul on -t. Siiatuupi kuu-
luvad veel naiteks saar, aar, tuul, baal, pool, juur, noor, peen, saar, koor, bUr jt.
5.- 7. Vaikese sonade arvuga erandtuubid.
8. Tugevneva astmevaheldusega kahesilbilised sonad, mille lopus on -I,-n, -r. Mitmuse omastava lopp on erandlikult -de.Siia
tuupi kuuluvad veel naiteks peenar, p6ial jt.
9. Tugevneva astmevaheldusega sonad, miller on erandlikult mitmuse omastavas kaks voimalikku vormi. .

222
 .- -

orammatiKalis

tGRAMMATIKALISA NR 4
Mitmuse osastav kaane
. Mitmuseosastavat kasutatakse:
a) eituse korral, naiteks Meil ei ole kartuleid.
b) lopetamata tegevuse objekti vormina, naiteks Ma soon kartuleid.
c) sonadega, mis nouavad alati osastavat kaanet, naiteks Ma armastan kartuleid. Kotitiiis kartuleid.
d) osa voi maaramatu hulga korral, naiteks Too mulle kartuleid.
e)monedeeessonadega(enne,porost,moodo,keset,piki,vostu), naiteksEnne kartuleid ma soon suppi.
. Mitmuseosastava vormiks voib alIa
a) tiiishaalikugaloppev luhivorm
b) id-Iopugavorm
c) sid-Iopugavorm
. Astmevahelduslikelsonadel on mitmuse osastav alati tugevas astmes. Mitmuse osastava lopp liitub ainsuse omastava lopul
olevaletaishaalikule ja luhivormis asendab seda.

Whivorm
. Mitmuseosastava luhivormilopus on -e, -i voi -u. Mitmuse osastavas on luhivorm
- astmevaheldusegaja astmevahelduseta kahesilbiliseomastavaga sonadel

- insener-tuupi neljasilbilise omastavaga voorsonadel

- inimene- ja ehitus-tuupi neljasilbilise omastavaga sonadel
-lane-, line-, ke(ne)-liitelistel sonadel
-lik-, nik-, mik-, stik-, vik-liitelistelsonadel

. o-tuvelistelsonadel on mitmuse osastavas u, kui sona esimeses siIbis on 0, 0, i, ei, oi (Kass kortsis ei kiii.)
. Kuisona esimeses silbis on e, 0, 0, u, 0, 0, siis on mitmuse osastavas i (Eks iimm kodus soo sutt)
. Q-tuveliste sonade erandid: pikk - pika - pikki; silm - silma - silmi; king - kinga - kingi; tuba - loa - tube;
uba - oa - ube; nuga - noa - nuge; muna - muna - mune; kuri - kurja - kurje

nimetav omastav osastav mitm osastav nimetav omastav osastav mitm osastav
kott koti kotti kotte lukk luku lukku lukke
pall palli palli palle i> e lind linnu lindu linde u>e
insener inseneri inseneri insenere kirjanik kirjaniku kirjanikku kirjanikke
leht lehe lehte lehti laud laua lauda laudu
keel keele keelt keeli lohn 16hna 16hna 16hnu
UtiS uue uut uusi kiri kirja kirja kirju a>u
inimene inimese inimest Immesi sein seina seina seinu
soomlane soomlase soomlast soomlasi e > i vain vaina vaina vainu
laps lapse last lap si kell kella kella kelli
uks ukse list uksi kord korra korda kordi
mees mehe meest mehi nurk nurga nurka nurki a>i
kasi kae kart kasi marg marja marga margi
siisi sae sutt susi rtihm rtihma rtihma rtihmi

22~
--~ ~---~. ~T -----
- - - --

qrammatiKalisad

.
i >e
Luhivormi saab moodustada veel naiteks jargmistest sonadest:
lamp, tass, kruus, buss, rang, uss, keel, kleit, tiik jt
e>i jam, kask, kuusk, talv, polv, jarg, noel, tuul, suur, near, saar, saar, aar, raheline, loominguline,
vamiline, naine, teine, avastus, pohjendus, segadus, kogemus jt
u>e nukk, lips, uisk, karts, maks, kunstnik, rahulik, onnelik, vaartuslik jt

a >u asi, mari, mala, vana, sober, kohn, volg, oun, hind, viga jt

a>i poeg, osa, parg, hell jt

id-Ia-pp
Mitmuseosastava lopul on -id:
.. roomot-, oosto-, noober-tuupi astmevahelduseta sonadel
kol/one- ja kotus-tUupi kolmesilbilise omastavaga sonadel
.
. puu- ja monedel portree-tuupi sonadel
koigiltugevneva astmevaheldusega sonadel (kaandsonatuupide ja astmevahelduse kohta vt grammatikalisa nr 3)

nimetav omastav osastav mitm osastav nimetav omastav osastav mitm osastav
raamat raamatu raamatut raamatuid u/id pUll pUll puud puid uu > u/id
ehe ehte ehet ehteid SOD SOD seed soid 00 > o/id
kollane kollase kollast kollaseid maa maa maad maid aa > a/id
e/id
katus katuse katust katuseid idee idee ideed ideid ee > e/id
ese eseme eset esemeid erandid
naaber naabri naabrit naabreid i > e/id hea hea head hiid
aasta aasta aastat aastaid pea pea read piid
here heleda heledat heledaid a/id
kinnas kinda kinnast kindaid

. id-Iopulistosastavat saab moodustada veel naiteksjargmistest sonadest: seelik, pliiats, mantel, lusikas, kinnas, mote,
hammas, porgand, kasum, tarbija, anne, p66re, suhe, porge, rikas, t66, luu jt

sid-Iopp
Mitmuseosastava lopul on -sid
. auto-, kone-tuupi kahesilbilistel sonadel ja nno-liitelistel sonadel
.. emo-, ode-, nogu-tUupi kahesilbilistel sonadel
nimi-)o meri-tUupi erandlikult kaanduvatel sonadel
. enamikul portree-tuupi sonadel (vt grammatikalisa nr 3)

nimetav omastav osastav mitm osastav nimetav omastav osastav mitm osastav
auto auto auter autosid ode oe ode odesid
kone kone konet konesid ladu lac ladu ladusid
sobranna sobranna sobrannat sobrannasid pidu pea pidu pidusid
ema ema ema emasid niml nime nime nimesid
isa isa isa isasid fieri mere merd meresid
tulu tulu tulu tulusid ateljee ateljee ateljeed ateljeesid
..

224
 . qrammatiKalisad

. sid-Iopulist
osastavat saab moodustada veel naiteks jargmistest sonadest: Gnu, tadi, isa, lilla, labia, firma, Iota, pere,
proua, harra, preili, neiu, hani, tuli, magi, jogi, biiroo, trikoo, krae, koi jt

tGR I L
Sisekohakaanded
ja sisseiitleva kaande liihivorm
Paljude
nimisonadeainsusesisseutlevalon lisakssse-Iopuliselevormile ka luhivorm, mida kasutataksekusimuselekuhu?vas-
tavakohavaljendamisel,naiteks Sekretar lakspanka. Kallasin piima kannu.
Sisseutleva
luhivormi kasutatakse sse-Iopulise vormiga paralleelselt ka monedest omadussonadest, naiteks Ta kolis uude
elukohta.

ainsus mitmus
nimetav osastav sisseUtlev seesUtlev seestUtlev sisseUtlev
I. !inn linna linna linnas linnast linnadesse
kool kooli kooli koolis koolist koolidesse
satin sauna sauna saunas saunast saunadesse
kapp kappi kappi kapis kapist kappidesse
kott kotti kotti kotis kotist kottidesse
pank panka panka pangas pangast pankadesse
2. tuba tuba tuppa toas toast tubadesse
ladu ladu lattu laos laost ladudesse
raamatukogu raamatukogu raamatukokku raamatukogus raamatukogust raamatukogudesse
3. kino kino kinno kin os kinost kinodesse
tu!i tuld tulle rules tulest tuledesse
maja maja majja majas majast majadesse
meri merd merre meres merest meredesse
4. uus uut uude lilies uuest uutesse
sum suurt suurde suures suurest suurtesse
keel keelt keelde keeles keel est keeltesse
5. kauplus kauplust kauplusse kaupluses kauplusest kauplustesse
vaike(ne) vaikest vaikesse vaikeses vaikesest vaikestesse
6. vesi vert vette vees veest vetesse
kasi kart katte kaes kaest katesse
maa maad maha maas maast maadesse
suu suud suhu suus suust suudesse
soo sood sohu soos soost soodesse
pea read pahe peas peast peadesse
kodu kodu koju kodus kodunt, kodust kodudesse

225
." ' ~~ ~ ~

orammatiKalisad

I. S6nad,millesisseutlevakaande luhivorm uhtib osastava kaandega,naiteks saal, jaam, restoran, mets, garaai, jarv,
ruum, OU,klass, baar, rang, buss, tramm, troll, tass, kruus, vaas, klaas, kann, kast, korv, kataloog, vann, kiJrv,
silm, kael, pott, kabinet, instituut, paat, kmp, nurk, k66k, apteek, park, ohk, aed, po od, vald, rand, maakond,
selg, jalg, kalm, tahi, soe.
2. S6nad, milles nimetava ja osastava kaande g, b, d muutuvad sisseutleva kaande luhivormis kk, pp, tt-ks, naiteks t66koda,
rida, lagi, jogi, magi, ida.
3. S6nad, milles nimetava kaande n, m, /, r,j muutuvad sisseutleva kaande luhivormis nn, mm, 11,rr,jj-ks, naiteks nina, uni,
lumi, sali, talu, kala, veri, pere, ala.
4. S6nad, milles osastava kaande 16pp t muutub sisseutleva kaande luhivormis de-ks, naiteks noor, viis, kuus, meet
5. S6nad, mille omastava 16pul olev -se muutub sisseutleva kaande luhivormis sse-ks, naiteks vaidlus, taotlus, endine.
6. Erands6nad.

. I
GZ."<.Ir1-t.LJA..<A..<. tA--"A-.!' (111&';'/..' " ~ 'e-,r,,"~ 1,4,; le>'

jorgarvsonade koonam;ne
. jargarvs6nad kaanduvad samuti nagu k6ik teised Idands6nad. Kaandel6pud liituvad nii ainsuses kui mitmuses omastavale
kaandele.
. Mitmuseomastav kaane moodustatakse ainsuse osastavast,lisades-e.
. Liitjargarvs6nadel kaandub ainult viimane s6na k6igis kaandeis, kuna eelnevad s6nad on p6hiarvs6na ainsuse omastavas
kaandes.

Ainsus
nimetav omastav osastav
mitmes? mitmenda? mitmendat?
esimene esimese esimest
teine teise teist
kolmas kolmanda kolmandat
neljas neljanda neljandat
viies viienda viiendat
uheteistkumnes uheteistkumnenda uheteistkumnendat
kahekumnes kahekumnenda kahekumnendat
kahekumne esimene kahekumne esimese kahekumne esimest
kahekumne kolmas kahekumne kolmanda kahekumne kolmandat
sajas sajanda sajandat
saja kahekumne kolmas saja kahekumne kolmanda saja kahekumne kolmandat
tuhandes tuhandenda tuhandendat

Mitmus
nimetav omastav osastav
mitmendad? mitmendate? mitmendaid?
esimesed esimeste esimesi
teised teiste teisi
kolmandad kolmandate kolmandaid
uheteistkumnendad uheteistkumnendate uheteistkumnendaid
kahekumnendad kahekumnendate kahekumnendaid

t
226
 qrammatiKalisad

Kasutamisenaiteid
Ainsuse
nimetav: Tana algab mul kolmas piiev uues t66kohas.
Kolmanda piieva hommikul ma ei suutnud enam pusti tousta. Kui ma olin kolmanda saia
Ainsuse omastav:
arasoonud, tundsin, et koht on nuud tais (16petatud,tulemuslik tegevus). Ta peatus kolmanda laua juures.
Kolmanda laua all oli palju tolmu (tagas6nadega).
osastav:Enne kolmandat katset ma harjutasin kovasti. Parast kolmandat
Ainsuse piieva olid koik tildinud ja
vasinud (eess6nadega).
Kolmandat korda ma seda ei tee (eitusega).
Masoon praegu kolmandat saia (16petamata, mittetulemuslik tegevus).

Mitmuse omastav: Kolmandate klasside oPilased lahevad tana teatrisse.

Mitmuseosastav: Ma kontrollin kolmandaid klasse .
Kolmandates
Teisimitmuse kaandeid: klassides opib palju poisse. Kolmandatel korrustel on koige suuremad
toad.Seejuhtus kolmekumnendatel aastatel. See kestis kolmekumnendate aastateni.

. I
P5hiarvsonade kaanamine

nimetav omastav osastav sisseutlev

mitu? mitme? mitut? mitmesse?
iiks uhe uht, uhte uhesse, uhte
kaks kahe kaht, kahte kahesse, kahte
kolm kolme kolme kolmesse, kolme
neH nelja nelja neljasse, nelja
viis viie viit viiesse, vii de
kuus kuue kuut kuuesse, kuude
seitse seitsme seitset seitsmesse
kaheksa kaheksa kaheksat kaheksasse
iiheksa uheksa uheksat uheksasse
kiimme kumne kummet kumnesse
iiksteist uheteistkumne uht( e)teist(kummend) uheteistkumnesse
kakshimmend kahekumne kaht(e)kummet, kahekumnesse
kaht(e)kummend
kakskilmmend uks kahekumne uhe kaht(e)kummend uht(e) kahekumne uhesse,
kahekumne uhte
sada saja sada, sadat sajasse
sadakolmki.immendkaks saja kolmeki.imne kahe sada, sadat kolmeki.immend saja kolmeki.imne kahesse,
kaht(e) kahte
tuhat tuhande tuhat, tuhandet tuhandesse

227
 U'---.---.

orammatiKalisad

8 GRAM MATI KALISA NR 8

Omadussona vordlusastmete kCiCinamine
ainsus mitmus ainsus mitmus
missugune? suurem suuremad missugusel? suuremal suurematel (suuremail)
missuguse? suurema suuremate missuguselt? suuremalt suurematelt (suuremailt)
missugust? suuremat suuremaid missuguseks? suuremaks suuremateks (suuremaiks)
missugusesse? suuremasse suurematesse (suuremaisse) missuguseni? suuremani suuremateni
missuguses? suuremas suuremates (suuremais) missugusena? suuremana suurematena
missugusest? suuremast suurematest (suuremaist) missuguseta? suuremata suuremateta
missugusele? suuremale suurematele (suuremaile) missugusega? suuremaga suurematega

8GRAMMATIKALISA NR 9
v-ja tav-kesksonade kiiiinamine
v-kesksona tav-kesksona
ainsus mitmus ainsus mitmus
missugune? saatev saatvad saadetav saadetavad
missuguse? saatva saatvate saadetava saadetavate
missugust? saatvat saatvaid saadetavat saadetavaid
missugusesse? saatvasse saatvatesse (saatvaisse) saadetavasse saadetavatesse (saadetavaisse)
missuguses? saatvas saatvates (saatvais) saadetavas saadetavates (saadetavais)
missugusest? saatvast saatvatest (saatvaist) saadetavast saadetavatest (saadetavaist)
missugusele? saatvale saatvatele (saatvaile) saadetavale saadetavatele (saadetavaile)
missugusel? saatval saatvatel (saatvail) saadetaval saadetavatel (saadetavail)
missuguselt? saatvalt saatvatelt (saatvailt) saadetavalt saadetavatelt (saadetavailt)
missuguseks? saatvaks saatvateks (saatvaiks) saadetavaks saadetavateks (saadetavaiks)
missuguseni? saatvani saatvateni saadetavani saadetavateni
missugusena? saatvana saatvatena saadetavana saadetavatena
missuguseta? saatvata saatvateta saadetavata saadetavateta
missugusega? saatvaga saatvatega saadetavaga saadetavatega

8GRAMMATIKALISA NR 10
UmbmCiCiraste asesonade kCiCinamine
kes?mis? keegi miski kumbki ukski mingi
kelle?mille? kellegi millegi kummagi uhegi mingi
keda?mida? kedagi midagi kumbagi uhtegi mingit
kellesse?millesse? kellessegi millessegi kummassegi 'uhessegi mingisse
kelles?milles? kelleski milleski kummaski uheski mingis
kellest?millest? kellestki millestki kummastki uhestki mingist
kellele?millele? kellelegi millelegi kummalegi uhelegi mingile
kellel?millel? kellelgi millelgi kummalgi uhelgi mingil
kellelt?millelt? kelleltki milleltki kummaltki uheltki mingilt
kelleks?milleks? kellekski millekski kummakski uhekski mingiks
kelleni?milleni? kellenigi millenigi
kellena?millena? kellenagi millenagi
kelleta?milleta? kelletagi milletagi
kellega1millega? kellegagi millegagi kummagagi uhegagi

228
 --

qrammatiKalisad

'- --- - LI 1
Sihitiseki:ii:inded

Nimetav
I,Kaskivk6neviis,tulemuslik tegevus,
Anna mulle vihik. Vola see paber. Osta iiks leib.
Anna mulle vihikud. Vola need paberid. Osta need saapad.
2,Lopetatud v6i tulevikus kindlasti 16petatav tulemuslik tegevus (sihitis mitmuses),
Maostsin endale uued saapad. Homme ostan endale uued saapad.
3.Umbisikuline tegumood, li5petatud vi5i kindlasti li5petatav tulemuslik tegevus.
Mulle osteti uus kleit. Mulle ostetakse uus kleit.
Mulle ostetiuued saapad. Mulle ostetakse uued saapad.
4,on vaja, on tarvis, on hea, on kasulik jms, tuleb, onnestub, ldheb korda + tulemuslikku tegevust valjendava tegu-
sonado-tegevusnimi.
Onnestussaada endale telefon. On vaja osta uued saapad.

Ainsuseomastav
L6petatudvi5itulevikus kindlasti li5petatavtulemuslik tegevus (sihitis ainsuses).
Ma ostsin endale uue kleidi. Ma ostan endale uue kleidi.

Osastav
I, Eitus.
Ma ei ostnudleiba. Ma ei ostaleiba. Leiba ei osteta. Leiba ei ostetud. Ara anna mulleleiba. Ma ei tahaleiba.
Ma ei ostnud kaht uut kleiti. Ara osta mulle uut kleiti.
2,Ebamaaranehulk.
Ma ostsinleiba. Osta kartuleid. Anna mulle paberit.
3.Sonadega, mis ni5uavad alati osastavat kaanet.
Ma tahan uut kleiti. Ma vajan uusi piikse. Ma ostsin kaks uut kleiti. Ma ostsin poolleiba. Kiida lema kleiti.
4, Lopetamata tegevus, protsess.
Ma omblen praegu endale uut kleiti. Ma omblen praegu endale uusi piikse.
Ma omblesin parajasti kleiti, kui telefon helises. Ma omblesin parajasti piikse, kui ta uksest sisse astus.
Mulle ommeldakse praegu uut kleiti. Mulle ommeldakse praegu uusi piikse.
Proovika seda kleiti triikida, ma ei saa seda kuidagi sirgeks.

.
Tegusonu,millel on sihitis alati osastavas ki:ii:indes
aitama,alustama,armastama, austama, edendama, eelistama, eitama, ennustama, ergutama, haavama, haldama,
hindama, hoiatama, hooldama, huvitama, hairima, imetlema, juhendama, jumaldama, jalgima, jalitama, jarel-
dama, jargima, jatkama, kadestama, kahetsema, kahjustama, kallistama, kartma, kasutama, katsuma, keelama,
kiitma, kogema, kohtama, k6netama, kasitlema, kasitsema, laitma, leevendama, mainima, meelitama, meenu-
raffia,mi5istma, maletama, nautima, noogutama, nuusutama, n6udma, oskama, paluma, patsutama, peibutama,
petma,plaksutama, puudutama, p6dema, r6hutama, riindama, sallima, segama, silmas pidama, soodustama,
soovima, sundima, suudlema, suudistama, tahtma, tajuma, takistama, taotlema, tarvitama, teadma, teavitama,
tervitama, toonitama, tunnetama, tunnistama, tunnustama, tahele panema, taiendama, taiustama, usaldama,
uskuma, vajama, valdama, vigastama, vihkama, volitama, valjendama, valtima, 6igustama, ahvardama, arritama

229
 , '
~~--~~, ~--~ - -- ---
~_'_mm -- -- - -
_~m- --- - -- ~__m_m_~___-

orammatiKalisad

. I LI 1
Lihtm;nev;k
. Valjendab tegevust, mis eelneb konehetkele. Raakija liigub oma meenutustes samuti minevikus.Tavaliselt kasutatakse liht-
minevikku,jutustades konkreetsetest sundmustest, naiteks Bile ma kiiisin kinGs. Ma vaatasin aknast
valja ja niigin, et mala ees seisab vooras auto.
. lihtminevikul on kaks vormi: si-minevik ja i-minevik.

s;-minevik
. si-mineviku jaatavad vormid moodustatakse mo-tegevusnime tuvest, naiteks vaata/ma
ta vaatas, me vaatasime, te vaatasite, nad vaatasid.
> ma vaatasin, sa vaatasid,

. si-mineviku eitavad vormid (ei + nud-kesksona) moodustatakse do-tegevusnime tuvest, naiteks vaada/ta > ma, sa, ta,
me, fe, nad ei vaadanud.
. Kuimo-tegevusnime tunnuse ees on kaashaalik, siis lihtmineviku kolmanda poorde s-Iopu ette tuleb i, naiteks ost/ma >
ma ostsin, sa ostsid, ta ostis, me ostsime, te ostsite, nad ostsid.
NB!Sonade votma, katma, jatma, petma, nutma kolmas poore on vottis, kattis, jattis, pettis, nuttis.

mo- do- kindla koneviisi kindla koneviisi kindla koneviisi kindla koneviisi
tegevusnimi tegevusnimi oleviku ainsuse lihtminevikuainsuse lihtmineviku ainsuse lihtmineviku ainsuse

esimene pbbre esimene pbbre kolmas pbbre eitav vorm

kukkuma kukkuda kukun kukkusin kukkus ei kukkunud
leppima leppida lepin leppisin leppis ei leppinud
raakima raakida raagm raakisin raakis ei raakinud
nautima nautida naudin nautisin nautis ei nautinud
tootma toota toodan toots in tootis ei tootnud
andma anda annan andsin andis eiandnud
puhkima puhkida puhin puhkisin puhkis ei puhkinud
mahtuma mahtuda mahun mahtusin mahtus ei mahtunud
lugema lugeda loen lugesin luges ei lugenud
siduma siduda seon sidusin sidus ei sidunud
hakkama hakata hakkan hakkasin hakkas ei hakanud
ruttama rutata ruttan ruttasin ruttas ei rutanud
ootama oodata ootan ootasin ootas ei oodanud
markama margata markan markasin markas ei marganud
viskama visata viskan viskasin viskas ei visanud
kohtama kohata kohtan kohtasin kohtas ei kohanud
palgama palata palgan palgasin palgas ei palanud
lendama lennata lendan lendasin lendas ei lennanud
kordama korrata kordan kordasin kordas ei korranud
vestlema vestelda vestlen vestlesin vestles ei vestelnud
kahtlema kahelda kahtlen kahtlesin kahtles ei kahelnud

;-minevik
. Erandlike tegusonade puhul on lihtmineviku tunnus -i.
a) olema > ma olin, sa olid, ta oli, me olime, te olite, nad olid; ma, sa, ta, me, fe, nad ei olnud. Samamoodi
poorduvad veel tulema, panema, surema, pesema, tegema (ei teinud), nagema (ei nainud).
b) sooma > ma soin, sa said, ta soi, me soime, te soite, nad said, ei s66nud. Samamoodi poorduvad kajooma,
toomCl!,looma, 166ma.

230
 - .

qrammatiKalisad

c)saama > ma sain, sa said, ta sai, me saime, te saite, nad said, ei saanud. Samamoodi poordub veel jaama.
NB!Sonapidama voib lihtminevikusesineda kahes vermis. Kuipidama = kohustatud olema, siis ma pidin, sa pidid,
lapidi, me pidime, te pidite, nad pidid, ei pidanud. Koigilulejaanud juhtudel aga ma pidasin, sa pidasid, ta
pidas, mepidasime, te pidasite, nad pidasid, ei pidanud.

tGR I
tud-kesksona
on tegusonaneljaspohivormmo-tegevusnime,
. tud-kesksona do-tegevusnimeja kindlakoneviisiolevikuesimesepoorde
korval.
. Nagukaandsonadjagunevad ka tegusonad astmevahelduseta ja astmevaheldusega sonadeks.
. Astmevaheldusega sonadel on mo-tegevusnimi alati tugevas ja tud-kesksona alati norgas astmes.
. Astmevaheldusvoib ka tegusonadel alia kas norgenev voi tugevnev. Norgeneva astmevaheldusega sonadel on do-tege-
vusnimitugevas ja kindla koneviisi oleviku I. poore norgas astmes, naiteks oppima, oppida, opin, opitud, tugevneva
astmevahelduse puhul aga vastupidi, naiteks hakkama, hakata, hakkan, hakatud. Tugeva ja norga astme tuve haa-
likutevastandused on samasugused kui kaandsonade puhul (vt astmevaheldusega kaandsonatuvede haalikuvastandusi
grammatikalisasnr 3).
. tud-kesksonaesineb
a) umbisikulisetegumoe taismineviku ja ennemineviku vormides, naiteks on raagitud, oli raagitud;
b)taiendina, mis ei kaandu, naiteks tellitud kaup, tellitud kauba, tellitud kaupa;
c) tud-Iauseluhendis,naiteks Filet ostetud, istusin vabale kohale.
. tud-kesksonatunnusel on kaks varianti: -tud ja -dud.

tud-tunnusega
ma-tegevusniml da-tegevusnimi kindla k6neviisi oleviku tud-kesks6na
ainsuse esimene poore
I. elama elada elan elatud
opetama opetada opetan opetatud
2. oppima oppida opin opitud
raakima raakida raagin raagitud
huppama hupata huppan hupatud
vaatama vaadata vaatan vaadatud
lugema lugeda teen loetud
3. seisma seista seisan seistud
tousma tousta tousen toustud
4. leidma leida leian leitud
andma anda annan antud
5, mootma moota moodan moodetud
ostma osta ostan ostetud
6, karma katta katan kaetud
jatma jatta jatan jaetud
votma votta votan voetud

',Astmevahelduseta kahe- ja enamasilbilised tegusonad. Sellesse tuupi kuulub palju tegusonu, naiteks ehitama, ki'ljuta-
ma, esitama, koristama, omandama, p66rduma, lisama, kahetsema, kohanema, pabistama, tuvastama, tun-
nistama it.
2,Astmevaheldusega tegusonad, mille tuvi lopeb taishaalikuga. Sellesse tuupi kuuluvad veel naiteks leppima, toppima,
rikkuma, trilkkima, tekkima, kukkuma, tottama, hakkama, lakkama, ruttama, lUkkama, nautima, tuupima,

231
 . - .. -

qrammatiKalisad

ootama, aitama, niiitama, miirkama, taipama, loikama, viiltima, mahtuma, tohtima, lohkuma, piihkima, vah-
tima, juhtima, viskama, vihkama, oskama, puhkama, kohtama, algama, polgama, taguma, kuduma, siduma it.
3.Tegusonad,milletuve lopus on -5.Sellessetuupi kuuluvadveel naiteksmaksma, peksma jt.
4.Tegusonad,milletuve !opus on -d.Sellesse tuupi kuuluvadveel naiteks kandma, tundma, hiiiidma, piiiidma, tead-
ma, noudma.
5. Tegusonad, mille tuve lopus on -t ja sellele eelneb kaks taishaalikut voi kaashaalik. Sellesse tuupi kuuluvad veel naiteks VDit-
ma, soitma, kiitma, saatma, lootma, tootma, viiitma, kartma, heitma, k6itma, suutma, keetma, viitma, veetma,
tostma, tahtma jt.
6.Tegusonad, milletUvelopu t-Ie eelnebukstaishaalik.Sellessetuupi kuuluvadveelnaiteksmatma, kiitma (k6etudJ.

. Erandlikultmoodustataksetud-kesksonajargmistest sonadest.
jooksma, joosta, jooksen, joostud; kiiskima, kiiskida, kiisin, kiistud; laskma, lasta, lasen, lastud; tegema, teba,
teen, tehtud; niigema, niiha, niien, niihtud; pidama, pidada, pean, peetud; vedama, vedada, vean, veetud;
ajama, ajada, ajan, aetud.

dud-tunnusega
ma-tegevusnlmi da-tegevusnimi kindla koneviisi oleviku tud-kesksona
ainsuse eslmene paDre
I. tooma tuua toon toodud
muuma muua muun muudud
kaima kaia kain kaidud
2. kuulma kuulda kuulen kuuldud
naerma naerda naeran naerdud
veenma veenda veenan veendud
3. vaidlema vaielda vaidlen vaieldud
kahtlema kahelda kahtlen kaheldud
4. k6nelema k6nelda (k6neleda) k6nelen k6neldud (k6neletud)
tegelema tegelda (tegeleda) tegelen tegeldud (tegeletud)
5. olema olIa Glen oldud
panema panna panen pandud
minema minna lahen mindud

I. Tegusonad,mille uhesilbilisestuves on kaks taishaalikut.Sellessetuupi kuuluvad veel naiteks looma, jooma, s66ma,
l66ma, viima.
2.Tegus6nad,mille tuve lopul on -I,-n,-r. Sellessetuupi kuuluvad veel naiteks laulma jt.
3.Astmevaheldusegale-liitelisedtegusonad,mille norga astme tuves on liite variant -el-.SellessetUupi kuuluvadveel naiteks
vestlema, omblema jt. Sonadest motlema, iitlema kasutatakse nii vorme moteldud, ateldud kui ka moeldud, 6eldud.
4.Astmevaheldusetale-liitelisedtegusonad,millelon voimaliknii dud-kuika tud-vorm.
5. Erandlikudtegusonad. Sellesse tuupi kuuluvadveer tulema, surema.

/
8GRAMMATIKALISA NR 15
Umbisikuline tegumood
Umbisikulise tegumoe vormid moodustatakse tud-kesksona tUvest. Jaatava olevikuvormi tunnus on -tokse, -dokse v6i -akse.
Eitavaolevikuvormitunnus on -to voi -do. lihtmineviku tunnus on -ti voi -di. Lihtminevikueitavaks vormiks on ei + tud-
kesksona.Umbisikulisetegumoe tunnusvariantide valiksoltubtegusonatuubist,sealhulgassellest, kastud-kesksona
tunnus
o!,\-tud voi -dud.

232
 orammatiKalisad

Oleviku-iD lihtminevikuvormid
tud-kesksona olevik lihtminevik

I. ehitatud ehitatakse ei ehitata ehitati ei ehitatud

kiutatud kirjutatakse ei kirjutata kirjutati ei kirjutatud
elatud elatakse ei elata elati ei elatud
6pitud 5pitakse ei 5pita 5piti ei 5pitud
oodatud oodatakse ei oodata oodati ei oodatud
loetud loetakse ei loeta loeti ei loetud
peetud peetakse ei peeta peeti ei peetud
aetud aetakse ei aeta aeti ei aetud
2, lauldud lauldakse ei laulda lauldi ei lauldud
kuuldud kuuldakse ei kuulda kuuldi ei kuuldud
naerdud naerdakse ei naerda naerdi ei naerdud
3. oldud ollakse ei olda oldi ei oldud
pandud pannakse ei panda pandi eipandud
tuldud tullakse ei tulda tuldi ei tuldud
surdud surrakse ei surda surdi ei surdud
mindud minnakse ei minda mindi ei mindud
4, soodud siiiiakse eisooda soodi ei soodud
loodud hhiakse ei 166da 166di ei 166dud
joodud juuakse ei jooda joodi ei joodud
toodud tuuakse ei tooda toodi ei toodud
loodud luuakse ei looda loodi ei loodud
muudud muuakse ei muuda muudi ei muudud
viidud viiakse eiviida viidi eiviidud
kaidud kaiakse ei kaida kaidi ei kaidud
5. tehtud tehakse ei tehta tehti ei tehtud
nahtud nahakse ei nahta nahti ei nahtud

I,Uldjuhulon sonadel,mille tud-kesksonatunnuseks on -tud, umbisikulise

tegumoetunnused-tokse,-toja -ti.
2,S6nadel,
milleltUve /,n,r jarel on tud-kesksonatunnuseks-dud, on umbisikulisetegumoe tunnused -dokse,-do ja -di.
3.Erandlikuds6nad,milleumbisikulise tegumoejaatavaolevikuvormitunnusekson -okse,mis liitub do-tegevusnime
tuvele
(alla> ollakse), eitava olevikuvormi tunnus on -do ja lihtmineviku jaatavavormi tunnus -di.
4,Erandlikuds6nad,mille umbisikulisetegumoe jaatavaolevikuvormi tunnuseks on -okse,mis liitub do-tegevusnimetuvele
(stliia> suuakse),eitavaolevikuvormi tunnus on -do, lihtmineviku jaatavavormi tunnus -di.
5.S6nadeltegema ja niigema on umbisikulisetegumoe jaatava olevikuvormi tunnuseks -okse,mis liitub do-tegevusnime
tUvele(teha > tehakse), eitavaolevikuvormi tunnus on -ta, lihtmineviku jaatavavormi tunnus -ti.

ihtminevikueitavvorm on koigil juhtudel ei + tud-kesks6na(s6natuubist olenevalt tud- v6i dud-tunnusega).

Jmbisikulise
tegumoetaisminevikuja enneminevikuvormi moodustamiseks lisataksep6hitegus6natud-vormileon, naiteks
onehitatud,on lauldud, on tehtud,ja ennemineviku vormi moodustamiseksoti,naiteksouehitatud,oulauldud,ou
ehtud.

233
 O l,:'1trt::,:::
/.:, ,1,:,,,11 l,:;"'t!.' , lt; la: ,;: :::,;:il:,:ll:i l;:,.::,
:,,',t,,'::, * "t:, l::'

mo-ja do-tegevusnimegoseostuyod sdnodjo froasid

-r-1.^li+^-
^^ -:^.! ri^-lil. ,l+ -iil-,_l+-+,,: *.f^ndUSe
r o u s i l L s ) u r | ) u r r d u L i lr B i l N u r L r u r i l | r L d L U U L d | E alUSel,

mo-tegevusnimi
nditelause
Liikumine
mlneltta Mct kiben ucnsti L)una-Eestisse pultkama.
tulema Kas scttuleksid koosminu,qa jahttama?
soitmlr Homme sdidame Mttsta mere citircle suuitama.
rlrttama k r rutt a s futI t r kr i Ictliste ttLlektLksetteualmistt tsitegema.
Kohustus
piclerle .llt, peame lt'pi ttgtt ltibi lugema ia st,llt,lealla kir.iutama.
kohustatucl olem:r Kdik nteic t66tctic.tclonkoltustatud enne t6ole c.tsrtntistiimber riietuma.
sundirla Kellelegi ei nteelcli, kni teclasunnitakse miclagitegema.
Tegevuse algus
hakkama 7'trt rd bakkab l6ppema.
alalna Ontrl lolli irt.tugaqiab ta kdik irtimesecl naerma.
pr,rlrkcma I'lainepubkes nutma.
slittin-ta Tnled siittisid pdlema .ir.tkoik nciis uriga pidulik
vajutamzr Taaqiutas mootorikiiima.
kukktrm:r Poisskukkus lobisema ict ei sctanrtd eno.mDicJama
Muud tiihendused
dppirra Elu looksuldpib inimene tctualiseltnatukekaaaldqma.
erpetarna Ta.dpetas meicl kdigisseprobleemiclesserahttlikult subtuma.
i:irirna Ta .iiii tiksi saali istutna.
jritm:t ,lI a lu l:th rsi t t .fctj tit sin koIIeegi d t t u / 1t n tf ekt i arut ama.
kr-rtsr,rrn:t Ta kutsus ntittcl tantsima.
saatma Mincl saadeti totli ostm&.
vzrlmisolema Ma ei ole t.,eelaalmis eksant ile minema.
ne>usolema Maolen ndus proouim&, tttlgt.tntis tt.tleb
harjr-rnuclcrlerla Me ei ole bariunud nii palitt uaeaa ncigema.
panelna Tapani nilnclpunastama.
kipprrrna Viimasel c.tialkipun mc.tigalc prtolehiliaks .iricima.
'luei
vAcvumll uaeuunud tiiill ix'gilcibi lugenta.

do-tegevusnimi
nditelause
Soov
tairtr-na Kas su tabaksid, pra,e,gumeresqiuda'/
SOOVIITIlI Kcrsscrsoouid tassikohuijuua?
palurna Direktor pahls ctlltturLlel ntttntisl utilia minna.
soovitanta ,L[cts ooaitan su I t mt t rke rol.tke utb a r.iutada.
prcrovima Neitrproouis ittbct teist korulctlilikrnli sisse saada.
Tunded
arl1)astallla U e k)i ge arma stab_U!J1W!!^

734
meeldima IYeilemeeldib tangot t&ntsida.
on tore On tore sind jcilleniiba.
on huvitav Seda lektoriton buuitaa jd.lgida.
on kerge / raske Praegusel ajalei ole kerge,/ on raske uut tookobtaleida.
on 6htis Vcigatd.btis on t ilesande j ub encl korralikult liibi h,ryeda.
Vajalikkus, kohustus
on Yap On uaja robkem ucirskes1husuiibida ja ennastliigutad.a.
on talvis Ma olen ueendunud, et mulpol.e taruis roblaemkorrata.
tuleb Sultuleb see ki4 postimajjauiia.
V6imalikkus
volma Kas maadin teiegapaar s6nariiiikid.a?
saama Ma ei saa teid. kabjuks kuidagi aid.ata.
tohtima Siinei tolti suitsetada eRaalkoholitarbida.
suutma Ma libtsalt ei suud.a uait olln.
oskama Ma tahaksin osata Daremini lnulda.
joudma Maei jdua seda tood tdhtajaksldpetada.
pruukima Pruugib mul uaid. tooleihnud.a, kui koik bakkauacl minult mid.agi pdrima.
PUiidlusedja plaanid
ailama Aidake mul Dalun see kott bwssitdstq..
puridma Mepdidia.me alati koik illesandecl h ci.stitd.ita.
kavatsema Kas ta kauatseb tookobta aabetad,a ?
tasuma Prooaida tasub alati
Iubama Neiulei hlbatud bilia ohtul Deoleminna.
on aeg On aeg minema bakata.
on aega Mul ei ol.e robkem aega sinu juttu kuulata.
.....,et (otstarbelauseoeldisena) Me sdidame mciged,esse,et pisutl,S6gastud.a japubata.
Kiisis6nagaaluseta kiisi lauses
Miks sinnaminna?Miks nxitteprooaid.a?I(as osta see korter udi mitte?

t mn iz rlnfcoctnrcnirqgg3v6ivads6ltuvaltlausestruktuuristseostudasobimala laskma,nditeksSeeinimenesobib
teisidpetamo.. Sellel inimeselsobib teisidpetada. Talnsi lapse 6uemd.ngima. Talasi lapsel1uesmdngida.

.ffiw&ww&w&w&*e%eww 47
most-,mata-vormja *louseliihend
mos-,
mn<-mn.r tz mnrn l:rr5gluhgnli peas6nal<s
on n-ic-tegevusnime
kddndelisedvormid, s.t mc-Legevusnimele
liidetal<se
vas-
, ! -s,
- -sr
Ja-rd.
+-,,-l+ l,l I ^!^l^^.
KaanceroPuc
ravarr

-m0s
mcs-vormi parajastiLoimuvaL
abilvSljendatal<se v6i kohe lOppevat
tegevust,
niiteks
Ta on praegu siicimas : Ta soob praegu.
Koosolekonldppemas = Koosolek lopeb kobe.
. Erandikson s6nakciima,misvdljendabkoosrncs-vormiga pidevalttoimuvattegevust,
nditel<s
Ma kciin laupcieuiti klubistantsimas : Igal laupcieual ma tantsin klubis. Tema laps kriib siinudimlemas.
r mas-lauseluhend seostubsagelis6nadegancigemalakuulma, nditeks
Ma ncigin sincl kellegagirtidkimas : Ma ncigin, et sa rcicl.kisid.kellegagi.
Ma kuulsin sind eile raaclios esinetnas : Ma kwulsin, kuidas sa eile raadios esinesicl.

735
 ~- .

orammatiKalisad

-mast
most-Iuhendiabilvaljendataksea) tegevuse loppemist,kuskiltnaasmist,naiteks Ta tuleb varsti soomast tagasi;
b) tegevusest hoidumist,loobumist keeldumist naiteks Ta hoidub vaidlemast. Ta keeldus kandideerimast.

-mata
moto-on a) tud-kesksonaeitav vaste, naiteks N8ud on pesemata = N8ud ei ale pestud. Too on lopetamata = Too
ei ale lopetatud;
b) moto-Iauseluhendipeasona, naiteks Tood llipetamata, oli mees iira liiinud. moto-vorm valjendab alati eitust.
moto-Iuhenditkasutatakse ka koos sonadega jiitma, jiiiima, unustama, naiteks Ma jiitsin korteri koristamata.
Ma unustasin ajalehe tellimata.

8GRAMMATIKALISA NR 18
des-vorm ja -Iauseliihend
des-vormmoodustatakse do-tegevusnimest.des-Iauseluhendvaljendab mingitegevusega samaaegselt toimuvat teist tege-
vust,naiteksAutoga koju soites kuulsin raadiost ullatavat uudist. Lapsed liiksid juttu ajades klassist viilja.

ma-tegevusniml da-tegevusnimi des-vorm ma-tegevusnimi da-tegevusnimi des-vorm

I. hiippama hiipata hiipates tegema teha tehes
ootama oodata oodates nagema naha nahes
vaatama vaadata vaadates 4. jooma juua juues
2. lugema lugeda lugedes tooma tuua tuues
mangima mangida mangides looma luua luues
vaidlema vaielda vaieldes viima viia viies
3. olema olla olles miiiima mliiia miiiies
tulema tuna tunes kaima kaia kaies
minema minna minnes sooma siiiia siiiies
panema panna pannes lOoma liiiia liiiies
surema surra surres

8GRAMMATIKALISA NR 19
Uhendtegusonad
alIa kirjutama, andma, kriipsutama, tombama
ette aimama, heitma, kandma, kavatsema, kirjutama, lugema, nagema, panema, vaatama, valmistama,
valmistuma, iitlema
juurde maksma, paasema, lisama, votma
jarele andma, joudma, jatma, jaama, kiisima, motlema, tegema
kaasa aitama, haarama, minema, tooma, tundma, votma
kinni haarama, hoidma, keerama, panema, pidama, piiiidma, votma
kokku hoidma, kutsuma, leppima, lugema, murdma, panema, puutuma, saama, siduma, tulema, votma
lahku kirjutama, minema
lahti keerama, laskma, loikama, paasema, paastma, riietuma, tegema
laiall ajama, jagama, laotama, minema, saatma
llibi arutama, elama, kaaluma, kriipsutama, kukkuma, kaima, lugema, raakima, tombama, saama
meelde jatma, jaama, tulema, tuletama
peale kaima, laadima, sundima
sisse andma, astuma, hingama, kirjutama, maksma
~

236
 QrammatiKalisad

tagasi ajama, andma, astuma, hoidma, torjuma

viilja alYama,astuma, hingama, kannatama, kuulutama, minema, maksma, motlema, nagema, tegema, motlema
iira arvama, hellitama, jahtuma, jooksma, jooma, kuulama, lendama, mahtuma, muuma, ootama, saatma,
s66ma, tundma, viskama, vedama, vasima
tile andma, elama, jaama, kandma, kuulama, minema, viima
iiles ehitama, kasvatama

taR I
Uhendtegusonad abisonaga ara. Sonajarg
S6na
oravaljendabuhendtegusonas
. tegevuse tulemuslikkustvoi lopetatust (ara arvama, ara jahtuma, ara kuivama, ara mahtuma, ara maarima,
iira tegema, ara vasima, ara tundma, ara hellitama);
. eemaldumist,voorandumist (ara minema, ara panema, ara viskama, ara ajama, ara votma);
. puudumist,keeldumist, eitust (ara hoidma, ara jaama, ara olema, ara utlema).

lausemudelid
I, Mapanen selle paberi ara. Ma ei pane seda paberit ara.
2, Pane see paber ara! Ara pane seda paberit ara!
3. Ma paneks selle paberi ara. Ma ei paneks seda paberit ara.
4, Ma pallID selle paberi ara. Ma ei pannud seda paberit ara.
5, See paber pannakse kindlasti kuhugi ara. Seda paberit ei panda kuhugi ara.
6, See paber pandi kuhugi ara. Seda paberit ei pandud kuhugi ara.
7, Ma olen selle paberi ara pannud. Ma ei ole seda paberit ara pannud.
8, Ma oleksin selle paberi ara pannud. Ma ei oleks seda paberit ara pannud.
9, See paber on ara pandud. Seda paberit ei ole ara pandud.
1O,Ma pe an selle paberi ara panema. Ma ei pea seda paberit ara panema.
11,Ma tahan selle paberi ara panDa. Ma ei taha seda paberit ara panDa.
12,Kes selle paberi ara paneb? Kes seda paberit ara ei pannud?
Kes paneb selle paberi ara? Kes ei pannud seda paberit ara?

I, klndla koneviisi olevik, 2, kaskiv koneviis, 3, tingiva koneviisi olevik, 4, lihtminevik, 5. umbisikulise tegumoe olevik,
6,umbisikulisetegumoe lihtminevik. Nende vormide puhul on pohisona ja abisona tihti lauses eraldi. Pohisona asub lauses
tavaliselt
teisel kohal ja abisona lause lopus,
NB!Kaskivakoneviisi eituse korral on lauses kaks korda ora,

7,kindlakoneviisi taisminevik, 8, tingiva koneviisi minevik, 9, umbisikulise tegumoe taisminevik. Siin on tavaliselt sona o/emo
teiselkohalja eraldi, abisona ja pohisona on koos lause lopus.

10,ja11,mo-tegevusnimija do-tegevusnimi.Tavaliselton abisonaja pohisona koos,Abisona on pohisona ees,

12,olevikusvoi lihtminevikus olevas kes-, mis-kusimuses voivad pohisona ja abisona alIa kas koos lause lopus voi abisona
r6hutamisepuhul eraldi - pohisona teisel kohal ja abisona lause lopus,

tGR LI
Uhendtegusonadekokku- ja lahkukirjutamine
. Ohendtegusonast moodustatud nimisonaskirjutatakseabisonaja pohisona kokku, naiteks Lovikutsu iileskasvata-
mine votab palju aega.

237
 . ="". - -- ~=~-- - -"'------

orammatiKalisad

. Nimisona eestaiendiks olevas nud-, tud-kesksonason abisonapohisona ees.Abisona ja pohisona voib kirjutatadakokku
voi lahku,naiteks Lovi files kasvatanud (uleskasvatanud) inimene vaarib autasu.
Selles pargis iiles kasvatatud (uleskasvatatud) lovikutsu saadetakse teise parki.

. LI
Tagasonad ja eessonad
Tagasonad Pohisona tavaliselt omastavas

tagasona naitelause
puhul Onnitleme teid juubeli pubul
korral Arusaamatuse korral helistage mulle.
kalIal Praegu t66tame uue projekti kallal
tottu Ta puudub haiguse ti'ittu.
parast Kursus algab kahe paeva piirast. Ta teeb seda minu piirast.
jooksul Me lahendame selle probleemi jargmise nadalajooksul
saadik Ta elab Tallinnas sundimisest saadik.
asemel Proua Kask on tana minu asemel
eest Ta lopetas kooli kahe aasta eest. Ma maksan korteri eest tuhat krooni kuus. Ta vastas minu eest.
jaoks Temajaoks on see liiga kerge ulesanne.
poolest Minu poolest sa void minna. Ta on tuntud oma rumalate kusimuste poolest.
jargi Tehke naidisejiirgi.
kohta Kas te voite anda infot soiduplaani kobta?
pohjal Me tegime otsuse tema ettekande pi'ibjal
nimel Ma ei saa tema nimel esineda.
abil Tolkige sonastiku abil
reel Me raakisime telefoni feel
ajal Viimase puhkuse ajal me kaisime Rootsis.
heaks Tema beaks ma Glen koigeks valmis.
poolt Tervitage teda minu poolt.
vastu Ta tunneb huvi spordi vastu.
kaudu Me soitsime Riiga Parnu kaudu.
kaupa Istuge palun kolme kaupa.
viisi Raamatuid on siin virnade viisi.
vorra Meie kaive on kasvanud viie protsendi vi'irra.
paiku Ta peaks tulema kella kolme paiku.
naol Tema niiol on meil tegemist vaga asjatundliku eksperdiga.

E.essonad Pohisona omastavas

eessona naitelause
tile Mees laks file silla. Meie rithmas on file kumne oppija.
alIa Meie firmas t66tab alia saja inimese.
labi Minge liibi aia.
enne Enne homset ei saa me teile vastata. Pohisona osastavas

parast Jaage piirast koosolekut siia.

m66da Me soitsime mooda Tartu maanteed.
piki Kalamees laks kiiresti piki joekallast edasi.
'f

238
 -~- -- -- -

qrammatiKalisad

8GRAMMATIKALISA NR 23
TulevikuvCiljendamine
Eestikeeles puudub tuleviku grammatiline vorm. Tavaliselt valjendatakse tulevikku jargmiste vahenditega:
. tegus6naolevikuvormiga. Sageli on sel juhullauses tulevikule viitavaid sonu (varsti, homme, jargmisel nadalaljne) v6i
viitab tulevikule taissihitise vorm. Ma Glen homme kodus. Ostan uue keUa.
. si3nadegahakkama, tulema, saama.
Kursushakkab toimuma selles ruumis. Taltuleb siinnipaev ja tasaab kaheksateistaastaseks. See oli nii tore
pidu, millaltuleb jargmine? Koiksaab tehtud, nagu vaja. Ara muretse, koiksaab korda. Sasaad varsti
suureksja hakkad elama oma elu. Talon annet, temast saab kindlasti hea laulja. Ostsin piletid Kaug-Itta
ja usun, et sellest tuleb huvitav reis. Mis sinust kiill saab, sa ei opi ju sugugi!

8GRAMMATIKALISA NR 24
Sonade mitte ja ego kasutamine eituse vCiljendajana
mitte
mittekasutatakse
. umbmaarastease- ja maarsonade ees:
Mitte keegi ei tea mine midagi. Mine kusagil pole mine kunagi mine kedagi.

. do-infinitiiviga:
Soovitansui seda mine teha. Arvan, et targem on sinna mine minna. Parem on mine hilineda. Targem on
temagamine vaielda. Kas minna voimine (minna)? Kas raakida temaga voimine (riiiikida)?

. vastanduse korral:
Teiegaei raagi mine direktor, vaid pearaamatupidaja. (Teiega raagib pearaamatupidaja, mitte direktor.)
Koosolekei toimu mitte reedel, vaid kolmapaeval. (Koosolek toimub kolmapaeval, mitte reedel.) Ta mine ei
palunud, vaid kaskis. (Ta kaskis, mine ei palunud.)

. dialoogisbeldiseta vastuses:
Kastesoovite valgeid kingi? Ainult mittevalgeid. Kas siin on odavaid s66gikohti? Kesklinnas mine, aga aare-
linnaskiill. Kas sulle meeldib sUn?Mine eriti.

. kahtluskusimuses:
KasmiUe Peeter ei raakinud seda? Kas koosolek ei olemine homme?

ego
egokasutatakse
. eitavaslauses)o asemel:
Ma ei taha (ei) siiiia ega juua. Seal pole iihtki puud ega poosast. Auto ei paasenud (ei) edasi ega tagasi.

. e~avasvormis oleva tagasihoidliku kusimuse alguses:

Ega reil ei ale natuke aega? Ega te ei ale vastu, kui ma teen talle ettepaneku? Ega te ei tea, kuhu ta la.ks?

'Iausealguleitavaseostamisepuhul eelnevaga:
Ega ma isegi tapselt ei tea! Ega ma nii rumal ka pole!

..

239
-----
---
orammatiKalisad
8GRAMMATIKALISA
Sonu, mille rektsioonis tihti eksitakse
abielIuma kellego?
aitama kedo? kellel mido teho?
alIa kirjutama millele?
am saama kellest? millest?
amtlema mido? mille DIe?
eelistama kedo? mido? kellele?millele?
ehitama kuhu?
erinema kellest? millest?mille poolest?
eristama kedo? mido? kellest? millest?
haigestuma millesse?
hakkama saama kellego?millego?
halastama kelle peole? mille peole?
harjuma kellego?millego?
hoiduma millest?mido tegemost?
hoolima kellest? millest?
hoolitsema kelle eest? mille eest?
huvi tundma kelle vostu? mille vostu?
huvituma kellest? millest?
igatsema kellejorele? millejorele?
imestama kelle DIe?mille DIe?
jagama mitmeks? mis millego?
jarele motlema mille DIe?
jatkuma kellest?millest?kellele?millele?
jatma kuhu?
jaama kuhu?
kaasa elama kellele? millele?
kaasnema millego?
kaebama kelle peole?
kahtlema kelles? milles?
kasutama mido? milleks?
keelduma millest?mido tegemost?
keskenduma millele?
kirjutama kuhu?
kohanema kellego? mi/lego?
korda minema kellel mido teho?
kuulma kellelt?kust?
kolbama kelleks? milleks?mido teho?
kaima kus? mido tegemos?
kaskima kedo? kellel mido teho?
.
240
-- - -
NR 25
kusima kellelt?kust? pidama kedo kelleks? mido milleks?
laenama kellelt?kust? piisama millest?
lahti saama kellest? millest? pogenema kelle eest? mille eest?kust?
lakkama mido tegemost? kuhu?
laskma kellel mido teho? p66rduma kelle poole? kuhu?
leidma kust? rahul olema kellego?millego?
liiga tegema kellele? rajanema millet?
liituma kellego? millego? saama kelleks? milleks?missuguseks?
loobuma millest? mido tegemost? sarnanema kellego? millego?
lootma kelle peole? mille peole? mille poo/est?
lugu pidama kellest? mi/lest? seostama mido millego?
loikama mido mitmeks? sobima kellele?millele?kelleks-?mil/eks?
lahtuma millest? solvuma kelle peole? mille peole?
maha kirjutama kelle peolt? kust? soovitama kellel mido teho?
muretsema kelle porost? mille porost? suhtuma kellesse kuidos?
muutma kelleks? milleks? millesse kuidos?
muutuma kelleks? milleks? soitma millego?
mojutama kedo? mido tegemo? soltuma kellest? millest?
kedo millego? suvenema millesse?
m66da minema kellest? millest? teada saama kellelt?kust?
m66duma kellest? millest? toetuma kellele? millele?
naerma kelle DIe?mille DIe? taille tulema kellego? millego?
nalja heitma kelle DIe?mille DIe? tanama mille eest?
olema kade kelle peole? mille porost? ulatuma milleni?kuhu?
olema kuulus mille poolest? unustama kuhu? mido teho?
olema pahane kelle peole? mille peole? vaeva nagema kellego?millego?
olema roomus kelle DIe?mille DIe? vahetama mille VGimido mille vostu?
olema tuntud mille poolest? vaimustuma kellest? millest?
olema uhke kelle DIe?mille DIe? vastu tulema kellele?
olema vihane kelle peole? mille peole? vastutama kelle eest? mille eest?
olema onnelik kelle DIe?mille DIe? vihane olema kelle peole? mil/epeofe?
olenem"a kellest? millest? votma kellelt?kust?
on hea meet kelle DIe?mille DIe? voorduma kellest? millest?
osa votma millest? vasima mil/est?
osalema kus? onnestuma kellel mido teho?
otsima kust? ulIatuma mille DIe?
pahandama kelle peole? mille peole?
mille DIe?
paluma kelIel mido teho? kellelt mido?
Toolehed

8TOOLEHT NR 1
Autoostja B
Tutvuge rollikaardiga.
Teieperelon 15 aastat vana auto. Nuudon teie majanduslik seisukord paranenud ja kavatsete vana auto maha muua ning
paremaosta. Soovite osta suhteliselt suurt ja v6imsat autot, mis v6ib alIa kasutatud, aga peab olema hasti hoitud. Teil on
kolmlastja koer ning olete autoostul huvitatud auto turvalisusest ja mugavusest (turvalukustus, istmesoojendus, koerav6rk,
turvapadjad,immobilisaator jm). Uurige auto seisukorda (m6rad, kriimustused, lekked, avariid).

8TOOLEHT NR 2
T66otsijaA
Tutvugerollikaardiga.
Teilon 15-aastanetUtar Maria,kes on tugeva kondiga sportlik tUdruk.Ta on kooli korvpallinaiskonnakapten.Maria on juba
mituaastatkainud vanaemajuures p611utoodelabiks,ta on usin rohija, kes saab hakkamaka suuremat fUusilistkoormust
ni5udvatetoodega. Helistagejargmistessefirmadesse:
RestoranKOLM LUSIKAT,haljastusfirmaKAKS OIEKEST,ajaleheSADA SONA toimetus ja AS MONUS MER!.
. Tutvustageennastja kusige,kasfirmal oleks pakkuda suvisttoad 15-aastaseletUdrukule.
. Kiitkeoma last,tooge valjatema plussid.
. Kusigelahemalttootingimuste kohta (palk,tooaeg, too iseloom,tookaaslased).
. Tanageinformatsiooni eest ja leppige kokku tagasihelistamiseaeg.

8TOOLEHT NR 3
Korteriostja
Tutvugerollikaardiga.
Oletehuvitatudkorteri ostmisest,teil on selleksolemas piisavsumma raha.Loomulikult soovite osta v6imalikult head kor-
teritvoimalikultodavalt.Hakkate tutvuma kinnisvaraturuga.Soovitame teil alia ettevaatlik:maaklerite eesmark on korterist
ruttulahtisaadaja nende juttu ei maksav6tta puhta kullana.Esitagekindlastitapsustavaidkusimusi.

8TOOLEHT NR
Koolituseostia A
Tutvugerollikaardiga.
Tetootate turvafirma sekretarina.Teie firma tootajatele on ette nahtud iga-aastanekoolitus. Sel aastalon koolituseelarve
50000krooni.Teie Ulesanneon saatajareleparimiskiri nelja firmasse,et saadainfot pakutavate kursuste kohta.Teie firmas
t66tabkummeturvameest. Iseloomustageoma firma tootajaid ja selgitage,mis tuupi koolitus teid huvitab.jareleparimiskirja
vormileiatetoolehelt nr 5.
Firmad:
ROOMUSMEEL(kursused k6igile:sport, tants, harrastused) Vikerkaare 999-88,Tallinn 888 77
KELLUKE(keele6peja arvutikoolitus) Kulla 888-55,Tallinn 66677
EDUjA ONN (ari- ja juhtimiskoolitus) Paikesepst 122-221,Tallinn 777 88
1001 .
TEENUST(Iilleseade,autojuhikursused,kiirlugemine) Sisalikutee 88-3,Tallinn777 98

241
 . L
jARELEPARIMISKIRjA NAIDIS

Koolitusfirma Kolm Tulpi

Aia 667-3
777 888 Tallinn

Lugupeetud firmajuht 15. mai 2001

Soovime tapsemat infot Teie firma poolt pakutavate kursuste kohta. Meie firma tegeleb trans-
porditeenuse osutamisega nii Eestis kui Ida-Euroopas. Meil on kokku 40 t6Otajat, enamikus
bus si- ja veoautojuhid, lisaks 2 sekretari ja raamatupidaja. Koolituskuludeks on meie aasta-
eelarves ette nahtud 60 000 krooni. Palun teatage meile:
- pakutavate kursuste loetelu,
- toimumise aeg ja koht,
- kursuse hind lihe inimese kohta,
- kursuse labiviijate lUhiiseloomustus.

Ootame Teie vastust jargmise nadala jooksul.

Oleme saatnud hinnaparingud mitmesse koolitusfirmasse. Oma valikust teatame hiljemalt

30. maiks 2001.

Meeldivale koost661e lootes

/~~
Rainer Ratas
bussifirma Nael Kummi juhataja

Bussifirma Nael Kummi, Ratta 66-7,Tallinn 88813

tel 777 777, faks: 777776, e-post: naelkummi@naelkummi.ee
..

242
8T L
Ruhm
A
I.LugegelabiLinnalehes ilmunudpahasekliendikiri.
2.Koostage kirjastkirjalikluhikokkuvote,
kasutadesjargmisisonuumbisikulise
tegumoeminevikuvormis:
muuma, utlema, selgitama, naitama, votma, maksma, pakkuma, soovitama, helistama, kahtlema, noudma.
3.Jutustage
luguukskord koguruhmaga.Uks oppijaalustab,jatkabteine,siiskolmasjne.
4.Leidke
paarilineruhmastB.Jutustage talleomaluguja kuulake,midatemateilejutustab.
Otsustage,
kellelon oigus.

Ostsin 1998. a. kauplusest Siksak omblusmasina, mille hind oli 10 500 krooni ja garantii 1 aasta. Oli taius-
tatud model. 1999. a laksin oD Imelised Masinad Eesti esindusse, sest masin ei teinud noopauke. Kohtusin
juhatajaga ja omblejaga, kes pidi kliente opetama. Juhataja titles mulIe otse, et garantiiaja lopus tulete oma masi-
naga siia. Selgitamise peale titles ta, et olete meie ombleja juures juba sada korda kainud ja soovitas mol
ombluskursustele minna. Istusime keGs illata, masin ei ommelnud ja lakkas lopuks tootamast. Firma vottis
masina remonti. Parast ei teinud ta aga endiselt noopauke. Nad votsid ta uuesti remonti ning lubasid ka rata
tagasi maksta, aga ei maksnud. Proovisime teha noopauke keGs mehaanikuga. Masin tegi noopaugu etteantud
pikkusest kaks korda pikema. Firma pakkus mulIe out, aga vahemate operatsioonidega masinat hinnaga 9400
krooni. Ent usalduse kaotamise tottu ma nende masinat enam ei rata. Raha saamiseks soovitas juhataja mol
minna kauplusse Siksak. Seal oeldi, et rata ei saa, aga Dad votavad masina komisjonimuuki. 13% on komisjoni-
tasu ja kui keegi paari aasta parast masina ara ostab, siis saan oma rata katte. Ma ei noustunud. Poolteise kuu
parast muuja helistas mulIe ja titles, et nei! on klient, kes ostaks minD masina 8500 krooni eest. Pidasin sum-
mat vaikeseks ja andsin asja tarbijakaitsesse. 18. apr. 2000 toimus arutelu. Inspektor kahtles esmalt, kas ma raa-
gin tort. Terve arutelu oli uks sour nali, mille puandina saiD teada, et klient voib kauba tile kaevata ainult
esimese kuue kuu jooksul. Parast secta valib muuja, kas maksab rata tagasi voi ann ab Due masina. SaiD ka
teada, et on voimalus tellida tasuline ekspertiis. Ma polnud noDs, sest ma ei tea, mis masinaga vahepeal tehtud
on. Kirjutasin alIa, et Glen nODS masina realiseerima 8790 krooniga. Lisaks noutakse minult alIkirja, et masin on
korras, kuigi ei ale, muidu secta muua ei saa.

Lugupidamisega,
Marta Lepp Linno/eht 27. oprill 2000

8T L
Muuja
A
Tutvugerollikaardiga.
Olete keemiakaupluse muuja.Teie poodi toodi just uut tuupi pesupulbrit ja ohuvarskendajat. Tutvuge pakendil oleva kasu-
tusjuhendiga(ui nr 3). Valmistuge toodet ostjatele tutvustama. Soovite lahiajal tellida uue partii ja vana tuleb enne maha
muua.Seetottu crete lahkesti valmis igale ostjale kaupa pohjalikult esitlema.

8 L N
HaigeA
Tutvugerollikaardiga.
Teieprobleem: pidev seljavalu. Kulastate viit arsti, et valust lahti saada. Te peate otsustama, millise arsti nouandeid te kuulda
votate.
. Tervitagearsti ja kurtke oma hada.
. Kirjeldagehaiguse kulgu.
. Riiiikigeka sellest, mida teised arstid on teil soovitanud teha.
. Esitageoma versioon haiguse pohjusest (kasutage sonu skeemilt ul nr 12 juures).
. Kuulakeara arsti nouanne, esitage tapsustavaid kusimusi.
.

243
 . L
Autoostja D
Tutvuge rollikaardiga.
Vajate lihtsat,aga vastupidavat autot, millegasaaks kaia maal suvilas,vedada igasugustkaupa. Mida odavamalt sobivaauto
katte saaksite, seda parem. Olete autoasjatundja ja saate ise kullalt paljude remonditoodega hakkama. Tahtis on ka
okonoomsus, soovite kutusele kulutada v6imalikult vahe. Uurige auto seisukorda (m6rad, kriimustused, lekked, avariid).

. L NR 1
Toootsija B
Tutvuge rollikaardiga.
Teilon 13-aastanetutar Ulle,kes on lahtiste katega ja kellele meeldivad soogitegemine ning kasito6.Samuti armastab
tudruk joonistada ning osales hiljuti edukalt joonistusv6istlustel. Eelmisel suvel tootas neiu Parnu rannas jaatisemuujana,
Helistage jargmistesse firmadesse:
Restoran KOLM LUSIKAT,haljastusfirma I<AKSOIEKEST,ajalehe SADA SONA toimetus ja AS MaNUS MER!.
. Tutvustage ennast ja kusige, kas firmal oleks pakkuda suvist toad 13-aastasele tOdrukule.
. Kiitkeoma last, tooge valja tema plussid.
.. Kusige lahemalt tootingimuste kohta (palk, tooaeg, too iseloom, tookaaslased).
Tanage informatsiooni eest ja leppige kokku tagasihelistamise aeg.

. L N 11
MuujaA
Tutvuge rollikaardiga.
Olete maakler ja peate selle korteri igaljuhul maha muuma. Kiitke muudavat!
KORTERIKIRJELDUS LlSAINFO
Aodress:Oismae tee 15I, paneelmajade rajoon Majaasetseb risti Oismae teega, lahiumbrus hoonestatud 5-korru-
Tubodeorv: 4 selisteelamutega,majadevahelpaljurohelust.Ehitusaeg70.aastate
Uldpind / elomispind:78,5 m2/ 53,5m2 keskpaik.Majale on paigaldatud uus soojuss6lm, keskkuttetorustik
Koogisuurus:8 m2,elektripliit vahetatud. Kaesoleval aastal vahetatakse katusekate ja valisuksed.
Elomutuup: paneelelamu Elamut haldab korteriuhistu (4 a).Trepikoda hiljuti varvitud, valisuks
Korruselisus: 5 lukustatudja varustatud fonosusteemiga.Trepikojas10korterit.Hea
Korteri korrus:5 planeering- vaade kahele poole maja, avar esik, 2 r6du.Tubades
Kute: tsentraalne keskkute kilpparkett, esikus ja koogis linoleum. Vannitoas malmvann,Tsehhi
Telefon: olemas kraanikauss, Gustavsbergi segistid. Seinad plaaditud. Veem66tja,
Hind: 430 000 kr Korterisse jaavad esiku- ja koogikapid. Korter vabaneb mais.

. L 1
OstiaA
Tutvuge rollikaardiga.
Soovite eemaldada ebameeldivat 16hna suvilast toodud diivanilt. Soovite 6huvarskendajat, mis ei oleks aerosoolpakendis,
Diivan vajab ka p6hjalikumat puhastamist. Lisaks sellele soovite osta paki pesupulbrit, mis peaks kauem vastu.Teil on aega,
et vestelda muujaga p6hjalikumalt. Olete valmis ostma ka teile tundmatuid tooteid, kui veendute nende headuses,

. L R 1
KlientA
Tutvuge rollikaardiga.
Ostsite uued mustad ltaalia samssnahast kingad hinnaga 740 krooni. Parast kahenadalast kuiva ilmaga kandmist jarte uhel 6htul vihma
katte.. Hommikul selgus, et kinga tald on veidi lahti tulnud ja pealisnahk rikutud. Virte kingad poodi tagasi, soovrte raha tagasi v6i uusikingi.

244
 ""' " " """ ,,' ,m,uu , - ;;J
f
8TOOLE T NR 14
Haige B
Tutvuge rollikaardiga.
Teieprobleem: pidev magusaisu, kehakaal kipub kasvama. Kulastate viit arsti, et leida oma probleemile lahendus. Te peate
otsustama, millise arsti nouandeid te kuulda votate.
.Tervitage arsti ja kurtke oma hada.
. Ki~eldagehaiguse kulgu.
.Raakige ka sellest, mida teised arstid on teil soovitanud teha.
. Esitageoma versioon haiguse pohjusest (kasutage sonu skeemilt ui nr 12 juures).
. Kuulakeara arsti nouanne, esitage tapsustavaid kusimusi.

8TOOLEHT NR 15
Lugegeteksti.
NATSIONALlST
Natsionalist ostis poest punased valgemummulised k66gitopsid toiduainete jacks. Natsionalist toi topsid koju
ja pakkis lahti. Mida ta nagi? Topsid olid plekist ja neid oli kolme moodi: suured, keskmised ja tillukesed. Suuri
oHkuus, keskmisi oli kuus ja tillukesi oli ka kuus. Kokku oli 18 topsi. Topsid mahtusid tiksteise sisse ja secta
selliselt, et tilluke mahtus keskmise sisse ja keskmine suure sisse. Topsid olid varustatud kakskeelsete nime-
tustega, iga topsi ktiljel olid eesti- ja venekeelsed sonad; kahel vastasktiljel eestikeelsed ja kahel vastasktiljel
venekeelsed. Natsionalistile ei meeldinud venekeelsed kirjad. Ta vottis leukoplasti ja kleepis koik venekeelsed
sQuadme. Ta kleepis me jargmised sonad: sahhar, muka, riss, krupa, gerkuless, manna, soda, kofe, izjum, krah-
mal, lavrovoi list, tsai, prjanost, gvozdika, koritsa, tmin ja perets. Kaua modes natsionalist tihe top si juures. Selle
nimi oli kakao. Ta ei teadnud, millisel kUljel on vene- ja millisel eestikeelne kiri. Lopuks halastas ta kakaotop-
sHeja jattis selle tile kleepimata. Secta vaatas ta igast ktiljest. Natsionalist lopetas oma tegevuse.

juri Odi)a juhan Viiding,Kogutud/uu/etused.Tal/inn /998

8TOOLEHT NR 16
Koolitusfirma A
Tutvugerollikaardiga.
Olete koolitusfirma Edu ja ann sekretar. Teie firma korraldab jargmisi kursusi.
Koo/ituseteemo Kursusehind Kursuse kestus
Ari-ja juhtimiskoolitus
Projekt
ja sellejuhtimine 4300.- 3 paeva
Muugiedendamine 2100.- 2 paeva
N6upidamiste juhtimine 2100.- I paev
Klienditeenindus avalikus sektoris 1000.- 20 tundi
Suhtleminetelefoni teel 1200.- 18 tundi
Fuusilisest isikust ettevotja raamatupidamine 975.- 1 nadal

Ametidokumentide koostamine ja vormistamine. Asjaajamine ja arhiivindus. 2800.- 3 paeva

Esitlused ja meediaga suhtlemine. Protokoll ja etikett. Serveerimine 3100.- 5 paeva
M6jutamisoskused (videotreening) 2770.- 3 paeva
Enesekehtestam istreen ing 1950.- 20 tundi

Vastakefirmasse saabunud jareleparimiski~adele. Vastuskirja naidise leiate t661ehelt nr 44.

.
245
~
[ «<"" «<",<"«<,',~" <~<""" ~"<, ",,_m
'I
8 TOOLEHT N R 17
Ruhm B
I. Lugege labi Linnalehes ilmunud kiri, kus firmajuht kommenteerib kliendiga tekkinud probleeme.
2. Koostage kirjast kirjalik IUhikokkuvote, kasutades jargmisi sonu umbisikulise tegumoe minevikuvormis:
votma, omblema, aitama, vastu tulema, pakkuma, soovitama, viima, kontrollima, utlema, vaidlema, lubama<
3.Jutustage lugu uks kord kogu ruhmaga. Oks oppija alustab, jatkab teine, siis kolmas jne.
4. Leidke paariline ruhmast A Jutustagetalle oma lugu ja kuulake, mida tema teile jutustab. Otsustage, kellel on oigus.

Klient on meile tuttav, sest ta on juba igale poole kirjutanud. 11. kuul tuli ta omblusmasinaga meile, kuna vale
naela ja liiga jameda niidi tattu tekkis mingi pusa. Me vatsime masina garantiiremonti ning selgus, et tegemist on
kliendipoolse vale kasitsemisega. Varsti tuli klient uuesti, sest masin ei ammelnud n66pauku. Koos meie amble-
jaga proovis klient kaks tundi erinevaid operatsioone ja lahkus rahulolevalt. Ta tuli ka kolmas-neljas kord ja kuigi
garantiiaeg oli labi, aitasime tecta ikka tasuta. Imestasin, et reil kodus ei t66ta, meil t66tab. Arvasime, et masin on
tema jacks vaib-olla liiga professionaalne. Ometi tu lime kliendile vastu ja pakkusime tema l,5-aastase masina eest
uut 9950-kroonist masinat, aga vaheke lihtsamat. Kuna klient noudis kasutatud masina eest 100% raha tagasi,
soovitasime tal p66rduda ostukohta, kauplusse Siksak. Klient polnud nailS ja me tulime talle taas vastu ja viisime
masina ise poodi kohale. Mitu inimest kontrollisid masinat, kaik oli korras. Ka tarbijakaitseinspektor titles
kliendile, et garantii kestab 6 kuud ja edasi pole oigust midagi tahta. Tarbijakaitse pakkus lahenduseks, et kui
klient komisjonimtitigiga nailS pole, tuleb tal kirjutada avaldus. Seejarel peab tellima ekspertiisi, mille kaotaja
hiljem kinni maksab. Klient loobus ja titles, et vaib-olla oleme masina vahepeal ara parandanud. Otlesin, et siis
on ju kaik hasti, viige masin koju ja hakake amblema. Ka Siksaki t66tajad tulid talle vastu ja lubasid masina mtitiki
vatta, kuigi see pole komisjonipood. Isiklikult arYan, et kliendil sai raha otsa ja ta tahaks odavamat masinat.

Lugupidamisega,
Ants Noel
00 Imelised Masinad Eesti esinduse juhataja Linnaleht27. aprill2000

. TOOLEHT N R 18
Tooandja D
Tutvuge roll ikaard iga.
AS MaNUS MERI
Teie firma tegeleb mereranna korrashoiu ning suplejate turvalisuse tagamisega. Kavatsete sellel suvel tegevust laiendada ning
hakata tegelema ka suplejate toitlustamisega: muuma jaatist, karastusjooke ja hamburgereid. Selleks vajate lisatbbj6udu.
Eelmisel nadalal lasite lahti uhe oma tbbtaja, kes oli varastanud kassast raha.
Igaks suveks votate table ka maned uued vetelpaastjad ja rannakoristajad. Vestelge teile helistavate lapsevanematega, kes
otsivad lastele suvist toad. Langetage otsus oma aranagemise jargi.

8TOOLEHT NR 19
Haige E
Tutvuge rollikaardiga.
Teie probleem: vasite kiiresti ja pea kipub ringi kaima. Kulastate viit arsti, et kergendust leida.Te peate otsustama, millisearsti
nouandeid te kuulda vatate.
. Tervitage arsti ja kurtke oma hada.
. Kirjeldagehaigusekulgu.
. Raakigeka sellest,mida teised arstid on tell soovitanud teha.
. Esitage oma versioon haiguse pohjusest (kasutage sonu skeemilt ui nr 12 juures).
. Kuul~ke ara arsti nouanne, esitage tapsustavaid kusimusi.

246
 --~""~ ~~ ~.~"

r
~ ~~"""~]

ITOOLEHT NR 20
MuujaB
Tutvugerollikaardiga.
Olete maakler ja peate selle korteri igal juhul maha muuma. Kiitke muudavat!
KORTERI KIRJELDUS LlSAINFO
Voidu 58, aarelinn
Aodress: Maja ehitatud 70. aastate lopus, asetseb eemal magistraalteedest,
Tubodeorv: I lahiumbruses palju rohelust. Sissepaas elamusse ei ale lukustatud,
Oldpind:34,8 m2 trepikoda osaliselt remonditud (ulemistel korrustel). Korteriuhistut
Koogisuurus:8 m2,gaasipliit asutatud ei ale. Korter paikesepoolne; metalluks, turvalukk. Uuemat
Elomu tuup:paneelelamu tUupi planeering - suur kbbk, rodu.Toas parkettporand.Tualettruumi
5
Korruse/isus: seinad varvitud,olemas vann, elektriboiler (100 I).
Korterikorrus:4
Kute:keskkute
Telefon:olemas
Hind: 175 000 kr

ITOOLEHT NR 21
OstiaB
Tutvugerollikaardiga.
Sooviteosta kehakreemi, sest kaite sageli ujumas ja nahk kuivab seetottu kiiresti.Samuti vajate sampooni igapaevaseks kasu-
tamiseksja nahasobralikku noudepesuvahendit. Olete keemiavahendite suhtes monikord ulitundlik,seetottu soovite tapseid
seletusiigavahendi omaduste kohta. Olete valmisostma ka teile tundmatuid tooteid, kui veendute nende headuses.

ITOOLEHT NR 22
AutoostjaC
Tutvugerollikaardiga.
Teilpole kunagi varem autot olnud, nuud aga tunnete, et tanapaeva kiire elutempoga sammu pidamiseks on auto hadava-
jalik.Kaisitehiljuti kursustel ja saite load. Teie jacks on tahtis, et auto naeks hea valja ja oleks heas korras, te ei soovi tegel-
da selle remontimisega (morad, kriimustused, lekked, avariid). Esitate automuujale palju kusimusi, sest kardate retia saada.

ITOOLEHT NR 23
Koolitusfirma B
Tutvugerollikaardiga.
Olete koolitusfirma 100 I Teenust sekretar. Teie firma korraldab jargmisi kursusi.
Koolituse teemo Kursusehind Kursusekestus
lilleseadekursused
Pidulikukimbu valmistamine 2000.- 10 tundi
Lilleseadedja ruumide kujundamine 2000.- 5 paeva
Kiirlugemiskoolitus
Kiirlugemine 2500.- kaks nadalat
opilastele ja uliopilastele -25%
Autokoolitus
B-kategooria soidukijuhtide valjaope. Teoorialoengud kesklinnas. teooria 1700.-
Oppesoit Toyota Corolla!. soidutund alates 70.- 2 kuud

Vastakefirmasse saabunud jareleparimiskirjadele. Vastuskirja naidise leiate tbblehelt nr 44.

.
247
[~.. '~
.TOOLEHT HR 24
Toootsija C
Tutvuge rollikaardiga.
Teil on 16-aastased kaksikud pojad Teet ja Tiit Nad on targad poisid, kes on osalenud riiklikelolumpiaadidel matemaatikas
ja emakeeles. Kuna teie perekond on kakskeelne, valdavad nad vabalt nii eesti kui vene keelt Teet kaib fotoringis ja tema
tehtud portreefoto voitis m66dunud aastal ulelinnalise fotovoistluse. Helistage jargmistesse firmadesse:
Restoran KOLM LUSIKAT,haljastusfirma KAKSOIEKEST,ajalehe SADA SONA toimetus ja AS MONUS MER!.
.Tutvustage ennast ja kusige, kas firmal oleks pakkuda suvist t66d 16-aastastele poistele.
.Kiitkeoma lapsi,tooge valja nende plussid.
..
Kusige lahemalt t66tingimuste kohta (palk, t66aeg, t66 iseloom, t66kaaslased).
Tanage informatsiooni eest ja leppige kokku tagasihelistamise aeg.

.TOOLEHT HR 25
MuujaB
Tutvuge rollikaardiga.
Olete keemiakaupluse muujaTeie poodi toodi just uut tuupi jalakreemi, sampooni ja noudepesuvahenditTutvuge pakiloleva
kasutusjuhendiga (ul nr 3), Valmistuge toodet ostjatele tutvustama. Soovite lahiajaltellida uue partii ja vana tuleb enne maha
muua. Seetottu olete lahkesti valmis igale ostjale kaupa pohjalikult esitlema.

.TOOL H R 6
Koolitusfirma C
Tutvuge rollikaardiga.
Olete koolitusfirma Kelluke sekretar. Teie firma korraldab jargmisi kursusi.
Koolituse teemo Kursuse hind Kursuse kestus
Keelekoolitus
Saksa, prantsuse ja vene arikeele kursused eri tasemele
(kontaktide loomine, labiraakimised, arireisid jpm) 35 15.- 60 tundi, Kja R
Inglise erikeele kursused (rahandus-, pangandus- ja kindlustust66tajatele) 3050.- 60 tundi, N ja L
Eesti keele intensiivkursus 4000.-, ukskuu,igapaevnelitundi
edukalt eksami sooritanud saavad 50% kursuse maksumusesttagasi
Arvutikoolitus
Arvutikasutaja baaskursus (Windows, Office, Internet ja e-post) 1800.- I nadal
Arvutikursus edasijoudnutele (Windows, Word, Excel) 2300.- I nadal
Esitlusmaterjalide koostamine Power Pointiga 1500.- 3 paeva

Vastake firmasse saabunud jareleparimiskirjadele. Vastuskirja naidise leiate t661ehelt nr 44.

.TOOLEHT HR 27
Autoostja A
Tutvuge rollikaardiga.
Teieperes on juba uks auto, millegasoidab peamiselt abikaasa.Nuud kavatsete osta teise auto enda jaoks.See peaksolema
suhteliselt vaike, sest kavatsete soita peamiselt linnas ja vaikest autot on kergem parkida. Te soovite, et auto oleks mugav ja
naeks hea valja. Olete nous rohkem maksma, et saada auto, millele ei pea hakkama hiljem lisavarustust ostma (kesklukus-
tus, signalisatsioon, stereo, elektrilised peeglid ja aknad jm)'vajaduse korral saate votta autoostuks ka pangalaenu. Uurige
auto seisukorda (morad, kriimustused, lekked, avariid).
.

248
 ~~ ~~"h~
, '~~ m, ' , "",~m ",,~,W ~ _m' ~ , mmm , - - !I!!!!!I!

'T L
MUUja
C
Tutvugerollikaardiga.
Oletemaaklerja peate selle korteri igaljuhul maha muuma. Kiitkemuudavat!
KORTERIKIRJELDUS LlSAINFO
Aodress:Tupiku 29, kesklinna lahedal Maja ehitatud 70. aastatel. Elamuuhistu. Parkimine hoovis (aiaga piiratud
Tubodeorv:3 asfaltplats,I parklakoht)ja elamu ees tanaval.Lukustatudsissepaas,fonosus-
Uldpind:64 m2 teem, lift.Trepikoda hiljuti remonditud. Korteril turvalukkudega metalluks.
Koogisuurus: 9 m2,keraamiline pliit Akendest avaneb vaade kahele poole maja, tanavapoolses kuljes klaasitud
Elomu tuup: krohvitudtelliselamu rodu. Seisukord hea - parkettporandad, spooniga kaetud vaheuksed,plaa-
Korruselisus:7 ditud tualettruumid, korralik sanitaartehnika, mbbleeritud kbbk. Korteriga
Korterikorrus:2 kaasneb maa-alune garaaz maja hoovis.
Kute:tsentraalne kaugkute
Te/efon:olemas
Hind: 775 000 kr

, L
TeenindajaB
Tutvugerollikaardiga.
Teiepoodi tulid muugile uued sportlikud talvemantlid, mis voimaldavad kandjal kiiresti liikuda, isegi sportida. Mantlid on
valmistatuduue polvkonna kvaliteetsest materjalist, mis on nii vee- kui maardumiskindel. Puuate rahulolematule ostjale sel-
gitadauue toote omapara; utelge, et teie poes saab kaupu ainult umber vahetada.

'T L R
Paariline
A
Esitage kahtlusalusele teksti "Piirivalve tabas salakaupa vedanud j6ugu" p6hjal ki..isimusi.
. Kustte selle kauba saite?
. Kelleltte selle kauba saite?
. Kuhute kavatsesitesoita?
. Kellele te pidite selle kauba viima?
. Millessekaup oli pakitud?
. Midate veel varjate?
. Millestte meile veel ei raakinud?
. Millejacks on teie laevas need peidikud?
. Kellega te veel koostbbd
. Kellenate siin laeval tootate?
teete?

'T L 1
Arst B
Tutvugerollikaardiga.
Teieolete sisehaigust arst ja usute, et koiki haigusi saab ravida ravimitega. Lahendage haige probleem vastavalt oma toeks-
pidamistele.Olge enesekindel.
. Tervitage haiget, kuulake ara tema probleem.
. Esitage probl~emi kohta tapsustavaid kusimusi (millal vaevus tekkis, millised on selle tunnused).
. Uurige haige tausta (vanus, eluala).
. Otsustage , millega ravida (antibiootikum, pulber, salv, mikstuur).
. Selgitage,kuidas ravimit kasutada (kolm korda paevas sisse votta, peale maarida vms).
.
249
 . L
Toootsija D
Tutvuge rollikaardiga.
Teil on 14-aastane poeg Tanel ja 17-aastane tutar Ines, kes on molemad musikaalsed ja vaga head esinejad. Nad on esinenud
koolikontsertidel duona, kus poeg mangib kitarri ja tutar laulab.Tanel tootas eelmisel suvel Gnu ehitusfirmas abitoblisena,
Helistage jargmistesse firmadesse:
Restoran I<OLMLUSIKAT,haljastusfirma KAKSOIEKEST,ajalehe SADA SONA toimetus ja AS MONUS MER!.
. Tutvustage ennast ja kusige, kas firmal oleks pakkuda suvist toad 14-aastasele poisile ja 17-aastasele tudrukule.
. Kiitkeoma lapsi,tooge valja nende plussid.
. Kusige lahemalt tootingimuste kohta (palk,tooaeg, too iseloom, tookaaslased).
. Tanage informatsiooni eest ja leppige kokku tagasihelistamise aeg.

. L N
Haige C
Tutvuge rollikaardiga.
Teie prob/eem: unetus. Kulastate viit arsti, et unetusest lahti saada. Te peate otsustama, millise arsti nouandeid te kuulda
votate.
. Tervitage arsti ja kurtke oma hada.
. Kirjeldage haiguse kulgu.
.. Raakige ka sellest, mida teised arstid on teil soovitanud teha.
Esitage oma versioon haiguse pohjusest (kasutage sonu skeemilt ul nr 12 juures).
. Kuulake ara arsti nouanne, esitage tapsustavaid kusimusi.

. L NR
Klient B
Tutvuge roll ikaard iga.
Ostsite 15. oktoobril uue villase talvemantli hinnaga 3000 krooni. Oktoobri lopus esimeste kulmadega hakkasite mantlit
kandma. Juba esimesel kandmisel selgus, et mantli loige ei ale teile sobiv: kiirelliikumiselloovad holmad liigalahti,samuti on
ebamugav bussis istuda. Viite mantli kohe poodi tagasi sooviga raha tagasi saada.

. L
AutomUUja B
Tutvuge rollikaardiga.
Teie ulesanne on maha muua jargmine auto.
Auto mork)o mude/: 5-kohaline Volkswagen Passat Variant 1,8 GT (universaalkerega kogupereauto), lilla
Hind: 50000 kr (olete valmis hinda alia laskma kuni 10000 krooni)
Voljoloskeoosto: 1990
LObisoit: I80 000
Uste orv: 5, universaalkere
KOtuseku/u: 8,5 11I00
Tippkiirus: I84 km/h
Tehni/ineseisukord:esiklaasis suur mora (vajabvahetamist),kerel vaikesed molgidja kriimustused,mootoris olileke
(aga mitte vaga suur)
Lisovorustus: koeravork, katuseluuk, alarm, konditsioneer

t
250
r~
8 l
Koolituse ostia C
Tutvugerollikaardiga.
Tetootate Kapa Gumnaasiumi 6ppealajuhatajana. Teie kooli 6petajatele on ette nahtud iga-aastane koolitus. Sel aastal on
koolituseelarve 100 000 krooni. Teie ulesanne on saata jareleparimiskiri nelja firmasse, et saada infot pakutavate kursuste
kohta.Teiekoolis tbbtab kokku 30 6petajat (25 naist ja 5 meest).lseloomustage oma tbbtajaid ja selgitage, mis tuupi kooli-
tus teid huvitab. jareleparimiskirja vormi leiate tbblehelt nr 5.
Firmad:
ROOMUSMEEL(kursused k6igile:sport, tants, harrastused) Vikerkaare 999-88, Tallinn 888 77
KELLUKE(keele6pe ja arvutikoolitus) Kulla 888-55,Tallinn 66677
mu JA aNN (ari- ja juhtimiskoolitus) Paikese pst 122-221 ,Tallinn 777 88
100ITEENUST (Iilleseade, autojuhikursused, kiirlugemine) Sisalikutee 88-3,Tallinn 77798

8T l R
ArstE
Tutvugerollikaardiga.
Teieolete niisugune arst, kes usub, et k6ikide haiguste p6hjuseks on valed eluviisid (Iiikumisvaegusja eba6ige toitumine vm).
Lahendage haige probleem vastavalt oma t6ekspidamistele. Olge enesekindel.
.Tervitage haiget, kuulake ara tema probleem.
. Esitageprobleemi kohta tapsustavaid kusimusi (millal vaevus tekkis, millised on selle tunnused).
. Uurige haige tausta (vanus, eluala, eluviis,toitumine, liikumine).
. Otsustage, millest on vaevus tingitud.
. Soovitage teha muutusi toitumises ja liikumises (suua rohkem 1 vahem 1 mitmekesisemalt, liikuda rohkem 1 vahem vm).

8 l R
AutomuujaE
Tutvugerollikaardiga.
Teieulesanne on maha muua jargmine auto.
Auto morkjo mudel:5-kohaline BMW 525 I,tagasillaveoga,tumesinine
Hind:70 000 kr
Voijoloskeoosto:1992
Lobisoit: 220 000
Usteorv:4
Kutusekulu: 10 11I00
Tippkiirus:221 km/h
Tehnilineseisukord: uldiselt vaga hea, ainult nahkistmed on veidi kulunud
Lisovorustus:toonitud klaasid, CD-mangija, elektrilised aknat6stukid, alarm, kesklukustus, pardaarvuti

8 l NR
PaarilineB
Vestelgepaarilisega,kasutagetoodud skeemi.
I.Tutvustage ennast.
2,Kusige,mis keeli,teie kaaslane on 6ppinud (lapsep6Ives, taiskasvanuna). Kuulake huviga, reageerige!
3.Esitage uks lisakusimus.

251
 . L
Tbbandja A
Tutvuge rollikaardiga.
RESTORAN KOLM LUSIKAT
Teie restorani pohiklientuuri moodustavad turistid. Kolmel paeval nadalas pakute muusikalist programmi, kuhu otsite esine-
jaid. Hooajaliste tootajatena vajate ka aknapesijaid, ettekandjaid, noudepesijaid. Eelmisel aastal oli teil probleeme uhe noore
ettekandjaga, kes kogenematuse tottu solvas Saksa paritolu klienti. Noorte toOlevotmisel olete ettevaatlik, uurite pohjalikult
tausta. Vestelge teile helistavate lapsevanematega, kes otsivad lastele suvist toad. Langetage otsus oma aranagemise jargi,

. L 1
AutomUUja C
Tutvuge rollikaardiga.
Teie ulesanne on maha muua jargmine auto.
Auto mork)o mudel: 5-kohaline Toyota RAV 4, neljarattaveoga dziip, must
Hind: 200 000 kr
Voljoloskeoosto: 1998
Lobisoit: 140 000
Kutusekulu: 13 11I00
Tippkiirus: 170 km/h
Tehniline seisukord: on labi teinud vaikese avarii (tagant sissesoit)
Lisovorustus: kiirusehoidik, CD-mangija, turvapadjad

. L N
Paariline B
Esitage kahtlusalusele teksti "12-aastane poiss soidutas sobratari arandatud veoautoga" pohjal kUsimusi.
. Kelle auto see on?
. Kust sa selle auto arandasid?
. Kellelt sa auto votmiseks luba kusisid?
. Kelle kaest sa auto votmed said?
. Kellega koos sa soitsid?
. Kus te selle autoga juba kaia joudsite?
. Kuhu te jargmisena kavatsesite soita?
. Kes nagi, kuidas sa auto arandasid?
. Millest sa motlesid, kui nii kaitusid?
. Mida sa veel selle autoga tegid?

. L
Haige D
Tutvuge rollikaardiga.
Teieprobleem: haigestute kergelt kulmetushaigustesse. Kulastate viit arsti, et abi saada.Te peate otsustama, millise arsti nouan-
deid te kuulda votate.
. Tervitage arsti ja kurtke oma hada.
. Kirjeldage haiguse kulgu.
. Raakige ka sellest, mida teised arstid on teil soovitanud teha.
. Esitage oma versioon haiguse pohjusest (kasutage sonu skeemilt ul nr 12 juures).
. Kuulake ara arsti nouanne, esitage tapsustavaid kusimusi.
t

252
 ':1W. r':' :

I ~ .:.-

8TOOlEH N 4
jARELEPARIMISKIRjA
VASTUSE NAIDIS

Lugupeetud Rainer Ratas 18. mai 2001

Vastuseks Teie 15. mail 2001 saadetud jare1eparimiskirja1e saadame Teile loete1u kursustest, mis
v6iksid sobida Teie firma t66tajate1e:

- inglise, pool a ja lati keele kursused (kursuste pikkus s6ltub tellija soovist, Teile soovitaksime
3-kuulist intensiivkursust, kokku 120 tundi). RUhma suurus on 15 inimest. Kursuse hind Uhele
inimesele 3000 krooni, kahele ruhmale allahindlus 500 krooni inimese pealt. Kursusi viivad labi
emakeelena keelt valdavad 6petajad;
- l66gastavad joogaharjutused algajatele. Tunni hind uhele inimesele 100 krooni. Hinna sisse
kuulub 45 minutit joogaharjutusi kogenud treeneri juhtimisel ja turgi saun.

Lisainfo telefonil 555 557. Jaame lootma, et meie pakkumine vastab Teie soovidele.

Lugupidamisega

rrf;J ~ - n n
,~\?\
,V'«-~
.
\

~
~
Firer Piibeleht
firma Kolm Tulpi koolitusjuht

Koolitusfirma KolmTulpi. Aia 667-3.777888 Tallinn

. tel 555 557. faks 555 555. e-post: kolmtulpi@mail.ee

253
 . L
20. SAjANDI LEIUTISI

~
1900-1 909 1940-1949 1980-1989

. elektriline kirjutusmasin . varvitelevisioon . kosmosesustik

. ohukonditsioneer . tuumareaktor . arvutiviirus

.Iennuk . mikrolaineahi . CD-ROM
. multifilm . bikiinid . Windowsi programm
. tulekustuti . uhekordsed beebimahkmed . mobiilsidevork

. tolmuimeja . mobiiltelefon . arvutianimatsioon

. Macintoshi arvuti
. vaJgumihkel . kaabeltelevisioon
. kolmemootmeline videomang

1910-1919 1950-1959 1990-1 999

. elektriline pesumasin
. kunstneer
. ristsonamoistatus
. tootmisliin
. 35-mm fotoaparaat
. valgusfoor
. tank
. auto klaasipuhkijad
. krediitkaart
. soovahetusoperatsioon
. telefoni automaatvastaja
. Lego manguasjad
. arvuti kovaketas
. rasestumisvastasedtabletid
. kolmemootmeline film
. World Wide Web
. Pentiumi protsessor
. imetajate kloonimine
. elektriauto
. Web TV
. Javaarvutikeel
. digitaalneautomaatvastaja

1920-1929 1960-1969
. valedetektor . audiokassett
. buldooser . klahvidegatelefon
. gaasikamber . miniseelik
. kaasaskantavraadio . virtuaalreaalsus
. roster . pihuarvuti
. helifilm . arvutihiir
. magnetofon . pangaautomaat
. narimiskumm . kunstlikviljastamine

1930-1939 1970-1979
. diiselmootor . laserprinter
. kleeplint . personaalarvuti
. elektrikitarr . kosmosejaam
. autoraadio . VHS videosusteem
. Monopoli lauamang . Rubiku kuubik
. ollepurk . katseklaasibeebi
. helikopter . arvutimang
Ala Li5hmusejorgi,
. pastapliiats . kunstveri
Pastimees2O.joonuor 200I

254
 . L
Arst A
Tutvuge rollikaardiga.
Olete kirurg ja usute, et koiki haigusi saab ravida loikusega. Lahendage haige probleem vastavalt oma toekspidamistele. Olge
enesekindel.
. Tervitage haiget, kuulake ara tema probleem.
.. Esitage probleemi kohta tapsustavaid kusimusi (millal vaevus tekkis, millised on selle tunnused).
Uurige haige tausta (vanus, eluala).
. Otsustage, mida on vaja loigata (vaadake skeemi ul nr 12 juures)
. Selgitage haigele, et loikus on tema probleemi ainuke lahendus.

. L
AutomuujaA
Tutvuge rollikaardiga.
Teie ulesanne on maha muua jargmine auto.
Auto mork)o mude/:3-kohalineHonda Civic 1,4 i S (vaiksemlinnasoiduauto),hobedane
Hind:70 000 kr
Voijoloskeoosto: 1996
Lobisoit:I00 000 km
Uste orv:3
Kutuseku/u: 7 I1I00
Tippkiirus:I77 km/h
Tehnilineseisukord:enam-vahem korras, summuti lekib natuke
Lisovorustus:alarm, kesklukustus, raadio, elektrilised aknatostukid, konditsioneer

. L NR
Koolitusfirma D
Tutvuge rollikaardiga.
Olete koolitusfirma Roomus Meel sekretar. Teie firma korraldab jargmisi kursusi.
Koolituseteemo Kursusehind Kursuse kestus
Harrastused
Seltskonnatantsukursused algajatele ja edasijoudnutele 1300.- igatantsu oppimine 10tundi
Tantsulineaeroobika 400.- uks kuu,kaks korda nadalas
Klaveri-ja kitarritunnid taiskasvanutele hind kokkuleppel
Kursused taiskasvanutele: puusepp-tisler, pottsepp-kaminaladuja 1750.- poolteist kuud
Juuksuri-ja jumestustood 3275.- 120tundi
Tanapaevane koristamine 2480.- 40 tundi
Ombluskursused algajaile ja edasijoudnuile 2995.- uks etapp
Ujumiskursused 85.- uks kord
Soogivalmistamiskursused aastamaks (voimalik tasuda osade kaupa) 4825.-, uks kord nadalas,uks aasta
Enesekaitsekursused 1995.- 20 tundi
Portselani- ja siidimaal 2775.- 3,6tundi
Ilukiri 2445.- 36 tundi
Kuidaskaunilt riietuda? Individuaalne konsultatsioon hind kokkuleppel
Fotograafia,voimalikud eratunnid hind kokkuleppel

Vastake~rmasse saabunud jareleparimiskirjadele. Vastuskirja naidise leiate toolehelt nr 44.

255
.
 """"""u"'~"" ,-""

- ,
. L
Tooandja C
Tutvuge rollikaardiga.
AJALEHESADA SONA TOIMETUS
Teie leht on linnaleht, mis ilmub iga nadal. Lehes kajastate linna uudiseid ning avaldate kuulutusi ja reklaami. Sellel suvel
soovite lugejate hulka suurendada, kuna sellest on huvitatud suvellinnas uritusi korraldavad sponsorid. Teie toimetuses too",
tavad kogemustega keskealised ajakirjanikud. Otsite kolmeks suvekuuks table noorteprobleemidega kursis olevat andekat,
hea suhtlemisoskusega noorukit. Samuti vajate vabaohuurituste ajaks lehemuujaid. Vestelge teile helistavate lapsevanemate-
ga, kes otsivad lastele suvist toad. Langetage otsus oma aranagemise jargi.

. L R
Automuuja D
Tutvuge rollikaardiga.
Teie ulesanne on maha muua jargmine auto.
Auto morkjo mude/:S-kohalineHyundaiAccent 1,3GL (uus vaiksem soiduauto), punane
Hind: I39 000 kr
Voij%skeoosto: uus, kolm aastat garantiid
Lobisolt:0
Uste orv: 4
KOtusekulu:7 I1100
Tippkiirus:169 km/h
Tehnilineseisukord: uus masin, millel on roolivoimendi ja manuaalkaigukast
Lisovorustus:kesklukustus, 2 turvapatja, istmesoojendus

. L N 1
Lugege teksti.
SOVINIST
Sovinist osti,s poest punased valgemummulised koogitopsid toiduainete jaoks. Sovinist toi topsid koju ja pakkis
lahti. Mida ta nagi? Topsid olid plekist ja neid oli kolme moodi: suured, keskmised ja tillukesed. Suuri oli kuus,
keskmisi oli kuus ja tillukesi oli ka kuus. Kokku oli 18 tarsi. Topsid mahtusid iiksteise sisse ja secta selliselt, et
tilluke mahtus keskmise sisse ja keskmine Slime sisse. Topsid olid varustatud kakskeelsete nimetustega, iga
tarsi kuljel olid eesti- ja venekeelsed sonad; kahel vastaskuljel venekeelsed ja kahel vastaskuljel eestikeelsed.
Sovinistile ei meeldinud eestikeelsed kirjad. Ta vottis leukoplasti ja kleepis koik eestikeelsed sonad tile. Ta
kleepis tile jargmised sonad: suhkur, jahu, riis, tangud, herkulo, manna, sooda, kohv, rosinad, tarklis, loorber,
tee, vurts, nelk, kaneel, kobmned ja pipar. Kaua motles sovinist uhe tarsi juures. Selle nimi oli kakao. Ta ei
teadnud, millisel kuljel on eesti- ja millisel venekeelne kiri. Lopuks halastas ta kakaotopsile ja jattis selle tile
kleepimata. Secta vaatas ta igast kUljest. Sovinist lopetas oma tegevuse.

Juri Odi)a JuhanViiding,Kogutudluuletused.Tal/inn/998

. L
Paariline A
Vestelge paarilisega, kasutage toodud skeemi.
I.Tutvustage ennast.
2. Kusige,kus teie kaaslane on voorkeeli oppinud (keelekursused, valismaal, iseseisvalt vms). Kuulake huviga, reageerige!
3. Esita~e uks lisakusimus.

256
....
 ~
~
tTOOLEHT NR 53
ArstC
Tutvugerollikaardiga.
Teieolete niisugune arst, kes usub, et positiivsest m6tlemisest piisab k6ikide haiguste raviks. Lahendage haige probleem vas-
tavaltoma t6ekspidamistele. Olge enesekindel.
. Tervitage haiget, kuulake ara tema probleem.
. Esitageprobleemi kohta tapsustavaid kusimusi (millal vaevus tekkis, millised on selle tunnused).
. Uurige haige tausta (vanus, eluala).
. Lohutage haiget, et tema terviserike pole uldse nii hull.
.Soovitagetal positiivsemalt m6elda (sisendada endale, et elu on ilus,m6elda k6igele heale, mis tal elus on: pere, too jne).

tTOOLEHT NR 54
Koolituseostia D
Tutvugerollikaardiga.
Tetootate Morna haiglavanem6ena.Teie haigla6dedele on ette nahtud iga-aastanekoolitus.Sel aastal on koolituseelarve
70 000 krooni.Teie ulesanne on saata jareleparimiskiri nelja firmasse, et saada infot pakutavate kursuste kohta. Teie haiglas
tbbtab kokku 70 6de.lseloomustage oma haigla tootajaid ja selgitage, mis tuupi koolitus teid huvitab.Jareleparimiskirja vormi
leiateItoolehelt nr 5.
Firmad:
ROOMUSMEEL (kursused k6igile:sport, tants, harrastused) Vikerkaare 999-88,Tallinn 888 77
KELLUKE(keele6pe ja arvutikoolitus) Kulla888-55,Tallinn66677
EDUJA aNN (ari- ja juhtimiskoolitus) Paikese pst 122-221 ,Tallinn 777 88
100ITEENUST(Iilleseade,autojuhikursused,kiirlugemine) Sisalikutee 88-3,Tallinn 777 98

tTOOLEHT NR 55
PaarilineA
Tutvugerollikaardiganr I.
ROLLlKAARTNR 1
I.Teidhairib,et teie naaber soodab k6rvalaknaltuvisid.Tuvidlendavad ka teie r6dule, nii et te ei saa seal pesu kuivatada.
Saatenaabriga koridoris kokku ja juhust kasutades alustate vestlust
a)Tervitage ja s6nastage probleem.
b)Selgitage,misteid hairib.
c) Pakkugeprobleemile lahendus.
Kas te pole m6elnud, et ...? Eksju? T6esti?
Kasutage ka jargmisi valjendeid: Kas ma tohiksin paluda, et ...? On ju nii? Eiv6i alia!
Mis oleks, kui ...? Ah sac! Nojah!
Kas pole? V6i nii!

Tutvugerollikaardiganr 2.
ROLLlKAARTNR 2
2.Teilon suur s6bralik hundikoer. Teie naaber tuleb teid suudistama.Teie ei tun ne, et oleksite midagi valesti teinud, 6igustage
ennastTe ei kavatse oma kaitumist muuta.
a) Kuulakeprobleem ara.
b)Vaielge naabrile vastu.
c)Otsustage, kas n6ustute naabri pakutud lahendusega v6i mitte.
.
257
 . L
TeenindajaA
Tutvugerollikaardiga.
T66tate suuremas kingapoes. Hiljuti tulid teil muugile Itaalia samssnahast peokingad, mis muudi moodsa valimuse t6ttu
kiiresti labi. Nende kingadega pole mingeid probleeme olnud. Teie juurde tuleb klient kaebusega. Te usute, et probleem
tekkis kliendi enda suUl.

. L
Koolituse ostia B
Tutvugerollikaardiga.
Te t66tate ministeeriumis osakonnajuhatajana. Teie t66tajatele on ette nahtud iga-aastane koolitus. Sel aastal on koolitus-
eelarve 80000 krooni.Teie ulesanne on saata jareleparimiskiri nelja firmasse, et saada infot pakutavate kursuste kohta.Teie
osakonnas t66tab 20 inimest. Iseloomustage oma t66tajaid ja selgitage, mis tuupi koolitus teid huvitab. jareleparimiskirja
vormi leiate t661ehelt nr 5.
Firmad:
ROOMUS MEEL (kursused k6igile: sport, tants, harrastused) Vikerkaare 999-88,Tallinn 888 77
KELLUKE(keele6pe ja arvutikoolitus) Kulla 888-55,Tallinn 66677
EDU jA ONN (ari- ja juhtimiskoolitus) Paikese pst 122-221 ,Tallinn 777 88
100 I TEENUST (Iilleseade, autojuhikursused, kiirlugemine) Sisalikutee 88-3,Tallinn 777 98

. L N
Autoostja E
Tutvugeroll ikaard iga.
Saite uue t66koha ja soovite muretseda auto, millega saaks muljet avaldada. Teil on palju s6pru, elate praegusaegset kiiret
elu. Soovite osta erilist masinat, mis torkaks silma, oleks heade s6iduomadustega ja normaalse lisavarustusega (katuseluuk,
stereo, konditsioneer jm). Ostetav auto ei pea tingimata olema taiesti uus. Uurige auto seisukorda (m6rad, kriimustused,
lekked, avariid).

. L R
Paariline B
Tutvuge rollikaardiga nr I.
KONTROLLKAART NR I
I. T eile meeldib tuvisid s66ta. Naaber tuleb teid suudistama. T eie ei tunne, et oleksite midagi valesti teinud, 6igustage
ennast. T e ei kavatse oma kaitumist muuta.
a) Kuulake probleem ara.
b) Vaielge naabri le vastu.
c) Otsustage, kas n6ustute naabri pakutud lahendusega v6i mitte.

Tutvuge rollikaardiga nr 2.
KONTROLLKAART NR 2
2.Teid hairib teie naabri suur hundikoer, kes lastakse 6htuti lahtiselt ringi jooksma. Iga kord, kui t661t tulete, ehmute hirm-
sasti, sest ta huppab ootamatult prugikasti tagant valja. Saate naabriga koridoris kokku ja juhust kasutades alustate vestlust.
a) Tervitage ja s6nastage probleem.
b) Selgitage, miks see teile muret teeb. Kas te pole m6elnud, et ...? Eksju?
c) Pakkuge probleemile lahendus. Kas ma tohiksin paluda, et ...? On ju nii? Ei
Kasutage ka jargmisi valjendeid: Mis oleks, kui ".? Ah sac!
. Kas pole? V6i nii!

258
. L
Teeandja B
Tutvuge rollikaardiga.
HALjASTUSFIRMA KAKS OIEKEST
Teiefirma sai linnavalitsuselt suurtellimuse kolme suurema linnapargi haljastuse hooldamiseks.Teie ulesanded on muru niit-
mine, puude pugamine ja lillepeenarde korrashoid: kastmine ja rohimine. juulis on teil vaja palgata lisataaj6udu, et asenda-
da varasuvised lilled hilissuvistega. Olete igal aastal v6tnud table lapsi, probleeme nendega ei ale olnud, sest taadejuhataja
on endine jalgpallitreener, kes saab hasti hakkama nii poiste kui ka tudrukute juhendamisega. Vestelge teile helistavate lap-
sevanematega,kes otsivad lastele suvist toad. Langetage otsus oma aranagemise jargi.

. L R 1
Arst D
Tutvuge rollikaardiga.
Teie olete niisugune arst, kes ravib haigusi looduslike vahenditega. Lahendage haige probleem vastavalt oma t6ekspidamis-
tele. Olge enesekindel.
. Tervitage haiget, kuulake ara tema probleem.
. Esitage probleemi kohta tapsustavaid kusimusi (millal vaevus tekkis, millised on selle tunnused).
. Uurige haige tausta (vanus, eluala).
. Otsustage, millist ravimtaime kasutada (kummelitee, pipraplaaster, n6gesemahised, piparmunditee vm).
. Seletage haigele, kuidas maaratud vahendit kasutada (kolm korda paevas sisse v6tta, peale maarida vms).

. L N
Vaatleja
TeieUlesanneon jalgida rlihmateed. Taitke jargnev teeleht.
NB!Teil ei ale v5imalik osa v5tta rlihma arutelust.
I. range kirja ruhma liikmete nimed ja tehke iga kord ristike selle inimese nime taha, kes raagib.
"".............................................................................................................................................................................................................

"".............................................................................................................................................................................................................

"."............................................................................................................................................................................................................

"".............................................................................................................................................................................................................

2.Kasruhmale valitakse juht? ..............................................................................................................................................................

3.Kaslepitakse kokku mingites reeglites? ..........................................................................................................................................

4.Kask6igillastakse raakida 16puni v6i segatakse vahele? ...............................................................................................................

5.Kasseisukohti p6hjendatakse ja kaitstakse? ....................................................................................................................................
6.Kasaega kasutatakse otstarbekalt? ..................................................................................................................................................

7.Kasraakimistoonon s6bralik? .........................................................................................................................................................

8. Kuidas j6utakse otsuseni

- haaletatakse .........................................................................................................................................................................................

- keegidomineerib ja surub oma arvamust peale ...........................................................................................................................

- arutletakse, kuni k6ik on uhel n6ul ...................................................................................................................................................
9. Mistahelepanekuid te veel tegite? .................................................................................................................................................
"."............................................................................................................................................................................................................
"".............................................................................................................................................................................................................
.

259
 Ku u Iam iste I<stid
I
TEKST NR I (6.04)
Mis keeles sa raakisid praegu?
Telefonis va (voi)?
Jab.
Rootsi keeles.
Aa, rootsi keeles.
Mulle helistas liks vana sober.
Ma ei teadnudki, et sa oskad rootsi keelt.
Jaa, ega secta ei ale vaja olnud igapaevases elus ja ja see oskus on mul
juba vanematest aegadest.
Ma tean, et sa oskad vist inglise keelt ja vene keelt, ja mida sa veel
oskad?
Natukene soome keelt nagu vist peaaegu koik tallinlased, saksa keelt
Glen iilikoolis oppinud. Inglise keel, vene keel, soome keel, saksa keel
ja rootsi keel, jah ja emakeel on eesti keel.
Aga rootsi keel on vist koige huvitavam nendest?
On kiill ja rootsi keelt ma hakkasin, jah, taitsa (taiesti) omal soovil oppi-
ma iilikoolis.
Aga ... tiihendab ulikoolis oppisid?
Dlikoolis.
ali selline eriala suI?
Ei, ohtukursustel lilikoolis.
Aa.
Laksin, selline voimalus avanes ja ja ma palliD veel vist ennast hiline-
misega kirja, nii et ma laksin, vaatasin oppejoule siigavalt silma, iitsin
(iitlesin): "Palun, palun, votke mind oma kursusele." Ja
Miks suI tekkis selline soov?
Ma olin kuulnud rootsi keelt ja mulle meeldis selle meloodia.
Mm.
See oli toeliselt voluv ja mu lie meeldis ka, et tal oli selline huvitav taht
nagu see vaikese o-ga a taht, ja ja ja see oli kuidagi ponev, see oli sel-
line eksootiline, natuke kauge keel.
Ja kui kaua sa oppisid seda?
Ma oppisin aastatel kaheksakend (kaheksakiimmend) kuus, kaheksak-
end (kaheksakiimmend) seitse, iiks kahe aasta jooksul voi pooleteist
(pooleteise) aasta jooksul ohtukursustel.
Ja opetaja oli rootslane?
Opetaja oli tegelikult ... ee ... iiks ... ee ... gruusia paritolu noormees,
kes operas nil rootsi kui itaalia keelt ja oli ise vaga, vaga andekas nagu
keelte peale ja tootas tegelikult vene keele kateedris.
Mhmh.
Nii et vaga huvitava tookaiguga inimene oli meie opetaja.
Mhmh.
Ja lema oli ka iiks pohjus, miks mulle see keel nii koledasti meeldima
hakkas. Ta ... ta oli niivord voluv opetaja, kaasakiskuv. Ta oH ... ee
suureks eeskujuks meile koigile, kuidas ta ise nagu suhtus keeltesse,
voorkeeltesse, et terve grupp oli oli (olid) toelised entusiastid. Ja ja siis,
kui me kaisime kursustel, mu lie meeldis see, kuidas ta oskas iga tunni
taiesti omanaoliseks teha, me ei korranud mitte kunagi midagi. Ja ta ei
r~iakind (raakinud) elus sonagi meie emakeelt. Meil oli seal
Ta riiiikis ainult rootsi keelt?
Ainult rootsi keelt.
Kogu aeg, algusest peale? / Kogu aeg, algusest peale.
Mhmh.
Ta alustas ka sellega, et alustas rootsi keeles.
Mhmh.
Koik me vaatasime liksteisele otsa imeliku naoga, keegi midagi aru ei
saanud ja ja siis ta kirjutas naiteks se lie lause tahvlile, millega ta oli alus-
tanud, iitles ... ee ... Dallas napuga mane SODapeale, siis Dallas kas
enda voi kellegi teise peale, me hakkasime aru saama, millest ta raagib.
Mhmh.
Need olid need esimesed laused, et "Mis su nimi on?" ja "Kui vana sa
oled?", ja niimoodi sammhaaval hakkasime me aru saama, mida ta iitleb
voi kirjutab. Ja siis ta andis meile juba lilesandeid ja vaga palju oli ... ee
... meil omavahel nagu toad, opetaja sekkus vaga vahe. Me pidime ise
nagu teineteise abiga saama oma lilesanded tehtud, seda sellist asja
t
260
oli tunnis vaga palju ja ...
Aga mis materjalid tell olid?
Tal olid paljundatud materjalid minu meelest Rootsis kasutatavatest
opikutest nende sisserandajate jaoks, pagulaste jaoks.
Mhmh.
Ja opikud olid kihvtid, mulle meeldisid. Opikutes oli palju ... ee ... sel-
liseid piltidega seotud lilesandeid, et sa pidid nagu seletama mingit
olukorda ja siis uusi sonu sonaraamatust otsima, ise ise nagu jutu
valmistama voi siis mingis rollis olema, et et sa pidid vaga palju uusi
sonu leidma.
Mhmh.
Selliseid olukordi 011.Ja ja siis mulle meeldis, ma maletan ... ee ... root-
si keelt ei kuulnud eriti kuskil peale tunni, aga ... ee ... Eesti Raadio
kandis iile rootsi keele tundi, ma ei maletagi, mis hetkel see oli, tollel
ajal oli selline, neliteist aastat tagasi, vist ohtusel ajal. Seda ma kuulasin
siis hoolega, et et akki saan nagu secta rootsi keele kola paremini. Ja siis
ma kaisin raamatukogus, seal olid need kassetid, ne id kaisin kuulamas.
Nil et ikka sa olid ikka toeline keelefanaatik.
Jaa, see opetaja tekitas sellise Illude, et sa ei saanud minna lihtsalt ette
valmistamata tundi. Ja ja siis me koik nagu regime natukene rohkem,
kui vaja oli, et siis talle meeldida. Ja ja grammatikat ta ei opetanud, mis
oH kummaline, et see tuli nagu ise. Et siis iihel paeval naiteks, kui ma
sirvisin opikut tagantpoolt ja leidsin iihe sellise iilesande, kus oli nagu
grammatika seletatud, siis akki mul tekkis selline selge pill, et ... ee mm
kuidas naiteks on eessonad seotud, voi ma saiD aru akki, kuidas on
ee
Et sa said am, et sa tead juba seda, kuigi sa ei ole oppinud niimoodi
Jah.
teoreetiliselt.
Jah, ma olin selle ma olin selle nagu ennem (enne) ara bppinud, kui
mulle see label
ette rnli, et kuidas kuidas on .
Sa kasutasid juba oigesti neid.
Jah.
Mhmh.
See oli nagu ponev, et sa ... ma oppisin ennem (enne) raakima, ja siis
ma alles ma saiD aru, et kuidas ma raagin, et kuidas need sQuad omava-
hel on seotud. Et selline oli ponev tulemus mulle suureks iillatuseks. Ma
motsin (motlesin) , et alguses peat koik asjad ara oppima, alles siis saab
raakima hakata, aga tegelikult ...
Aga voib ka vastupidi.
Tegelikult oli vastupidi jah.
Mhmh.
Ja siis juhtus nil, et ma saiD Rootsi soita ja ja seal oli ... esimesed kaks
paeva mul pea valutas, selleparast et see oli vooras keel, ma ei olnd
(olnud) sed a kunagi raakinud, ma ei olnd (olnud) secta kunagi kuulnud
keelekeskkonnas. Ma ...
Ja kui kaua sa enne olid oppinud, kui sa Rootsi soitsid?
Selleks ajaks ma olin oppinud kaks aastat tecta ja siis oli natukene vater,
enne kui ma Rootsi soitsin, ja ja ma pidin koiki oma meeli pingutama,
et siis aru saada sellest, mida raagiti, et et ma kuuleksin siis sealt sellest
voorast keel est tegelikult iiksikuid sonu, et see oli vaga pingutav.
Kuidas sa hakkama said?
Ee ... ma iitsin (iitlesin), mu pea hakkas valutama, aga aga ma saiD.
Mhmh.
Ja mis mulle oudsalt (oudselt) meeldis, mis mulle vaga meeldis, oli tele-
visioonist vaadata neid saateid Rootsis, kus oli (olid) kurtidele alia kirju-
tatud siis need subtiitrid, ja mina kuulasin raagitavat teksti ja lugesin
subtiitreid ja siis ma saiD nagu aru tapselt, et et millest see kbne koos-
net, millistest sbnadest.
Mhmh.
Et muidu oli vaga raske, Dad raagivad nii kiiresti ja see kane jookseb
kbrvast mooda.
Viiga ponev, sa tekitasid kohe minul ka tahtmise hakata rootsi
keelt oppima.
Tule minu juurde, mul on vanad opikud alles.
Jab.
 I
Aga kui sa lime peale motled, et millised voiksid need head
TEKST NR 2 (2.20) pooled olla ja halvad pooled?
Mida te sellest loost arvate? Mis teda seal ees ootasid?
Vagailus ja armas lugu. Mm.
Aga kas see on tavaline vOi ebaharilik lugu? Taiesti uus elu, taiesti uus kultuur. Taiesti. vanas peas (vanast peast)
See on ikka ebaharilik minD arvates hill. Selleparast juba ee nil hakata uut moodi elama ja uut moodi raakima, uut moodi motlema.
ee . . noorelt. kui nad esialgu tutvusid, ja kui palju aastaid on mbbda Koik, koik litiS.
lainud ja parast uuesti ee iiles otsida ja se lies vanas eas veel Aga mis sina teeksid, kui sui selline voimalus avaneks?
armuda ja sinna minna, see on minD meelest taiesti ebatavaline. No ma ei tea, siis peaks ikka midagi nil tosist juhtuma, et et toepoolest
Aga kas see oli saatus? et kohe vot (vaat) vot (vaat) toesti votad pea ja jalad selga ja lahedki
Kindlasti, see oli paris kindlasti saatus. kohe.
Kas teie usute saatusesse?
Mittevaga palju, aga ... paraku ... ee ... minD meelest .. ee ikkagi
elus on hillalt palju momente, kus saatusel on oma roll.
TEKST NR 4 (3.00)
Mis te arvate, miks Ilmar hakkas Ilmet otsima? Mida te sellest loost arvate?
Ju tal koduigatsus ... ee oli ja ... ilmselt oli tal vaja sobrannat. Jah, see pealkiri muidugi ehmatab - seebiooper, aga tegelikult see ei ole
Aga kas lime tegi oigesti, et ta lahkus kodumaalt ja soitis nii seebiooper, see on ikka tegelik elu.
kaugele? Mis te arvate, kas selline lugu on tavaline voi ebaharilik, et
No teise inimese eest on seda ju aaretult raske otsustada. Ju ju tekkis inimesed saavad kokku parast pikka lahusolekut?
vastastikune kiindumus ja see oli nil tugev. Voib arvata, et siiski on see kiillaltki tiiiipiline. No muidugi mitte
Mida lime kaotas sellega, et ta siit ara laks, ja mida ta voitis? Austraalia ja mitte just niimoodi, aga sellised keerulised elukaigud on
Ta leidis endale lahedase inimese, aga muidugi ta kaotas oma lapsed ja olnud paljudel inimestel, eriti still Eestis, Laanemere kaldal.
lapselapsed. Noh, nad ei ole kadunud tal, aga nad jaavad ju ikkagi vaga Mis oli pohjuseks, et lime ja Ilmar kohtusid jiille? Kas see oli saatus?
kaugele. Jaa, selle (sellel) saatusel ei ole tapset maarangut, mis asi saatus iildse
Aga kuidas teie kiiituksite, kui teil tekiks selline voimalus elus? on. Aga oli see igatahes meeldiv kohtumine ja et sellised eakad
Raske belda. Ma oleo oma loomult juba nil suur konservatiiv, et selle- inimesed leidsid teineteist, no mis voib veel paremini minna. Kuigi silo
parast ma ei tahaks oma lahedastest ega ... sugulastest, tuttavatest tundub, et peasiiiidlane on kiill tiitar, kes on flOor inimene.
kaugele minna. Ja ... kuna ma oleo nelikend (nelikiimmend) aastat Mis te arvate, miks Ilmar hakkas Ilmet otsima?
elanud iihe mehega, siis ma ei kujuta ette ka, et ma voiksin niii.id vanas Oksindus. Ikkagi vooras keelekeskkond ja ja voorad kultuuritradit-
eas veel ee nil si.igavalt armuda. sioonid, paratamatult see mojutab. Selles manes ikkagi keel, kultuur ja
ikkagi lapsepolvemalestused ilmselt sidusid. Ma usun, et selline
kokkusaamine oli paratamatu ja ja see oligi pohjuseks, see iiksindus,
TEKST NR 3 (2.04) siiski Austraalias on see iiksindus. Elatakse seal ju ikkagi rannikul, mitte
Inge, joudsid ilmselt lugeda niisugust lugu "Nagu austraalia seebi- sisemaal, ja kaugused on muidugi erinevad. Kusjuures me teame, et ...
ooperis". Mis sa arvad sellest loost? Oli see tavallne voi ebaharilik? no erinevalt meist still Eestis on seal siiski ollakse veel rohkem indi-
See on see. .. selles mottes, kui ma seda lugu loen ja loen seda SOfia vidualistid, kui oleme meie, eestlased, silo. Selline selline on elulaad,
"seebiooper", sits mulle tundubki, et see ongi seebiooper. See ei ole voi- elulaad on teine.
malik, et see niiiid nil lihtsalt ka lihtsalt laheb, et ... ee ... Ilmel oli siin suur perekond ja suguvosa. Kas ta tegi ikka Oigesti,
Kas see oli saatus, mis need inimesed paari pani voi? et ta siit ara soitis?
Ilmselt kiill, jah. Ilmselt kiill. Minu arvates tegi ta taiesti oigesti. Selles eas ja ja sellises olukorras see
Moo siis see Ilmar hakkas Ilmet otsima? annab uut energiat! Keskkonna vahetumine, uus keskkond ja ja tiDed
No still niii.id loost ei rule valja, et see Ilmar ilmselt oli selie ajani iiksik. muljed ja nil edasi annab (annavad) uut energiat, inimene muutub
Ma ei usu, et tal ilmselt oli peret. Vastasel juhul ta ei oleks ni.iiid nil ak- nooremaks.
tiivselt otsima kukkunud, aga ... aga ma arYan, et ta oli ... ta oli vana- Kindlasti!
poiss, ta oli iiksik inimene, kes Eesti vabanedes tundis jalle uut tommet Tegi taiesti oigesti minD arvates.
Eesti poole, ja mis teda ikka Eestiga rohkem sidus kui kunagine noor- Aga kas ta midagi kaotas ka voi ainult voitis?
polvearmastus. Kaotas? Ei tea, tanapaeval oleneb muidugi, milline on nende majandus-
Aga kas sinu arust lime tegi oigesti, et et ta niimoodi Iaks kodu- lik seis. Austraaliasse SOil maksab ikka paris palju, aga ... kui on voima-
maalt Austraaliasse? lik ikkagi vahetevahel ka kodu kiilastada ja oma sugulasi naha ja ja
Ma ei oska belda, kas ta tegi oieti (Oigesti). Minu meelest oleks voinud vestelda, nendega suhelda, sits ... siis ei tohiks eriline probleem olla.
see muidugi Ilmar ise Eestisse tulla, kui teda nil oudsalt (oudselt) ikkagi Kui teil avaneks selline voimalus, kuidas kaituksite?
siiapoole tombas. Selge oli, et et see Eesti pool teda tombas ka. Mul on selliseid voimalusi olnud, aga mina jain oma pere juurde.

L A
inimeste omad olla.
TEKST NR 5 (I. 10) Mhmh.
Mis sa arvad, kes see naine on? Kellena ta voiks tootada? Kas sina tahaksid endale sellist huvijuhti?
Ta on laste huvijuht. Jah, ma arvan kiill, et tahaksin.
Ahah? Moo sa arvad, et ta taste huvijuht on? Aga miks? Miks just sellist?
Sest ta on pargis ja ta soidab rulluiskudega ja on nagu lastesobralik Sest ta paistab olevat tore inimene.
inimene.
Ahah. Aga mis sa arvad, kui vana ta voiks olla?
Kuskil kolmehimneaastane. TEKST NR 6 (I.OB)
Miks sa arvad, et ta on kolmekiimneaastane? Hille, mis te arvate, kas sellel pildil olev naine voiks olla abielus?
Sest ta paistab naost valja kolmekiimneaastane. No slit ni.iiid kiill abielusormust ei nae, sest talon kindad kaes, aga
Mm. Aga riided? Kas riided voiksid ka olla kolmekiimneaastase mulle tundub, et ta on abielus. Ta on just sellises vanuses, et ta et ta
omad voi? voiks olla selleni joudnud.
Riided on ka kolmeki.imneaastase omad ja voivad ka nooremate Mis ametiala inimesega voiks olla tegemist? Mis te arvate?

..
261
 Oi siin ma hill ei oska oelda, sest rulluisutamine vaevalt et on lema kel on meil vaga tea koostbb ja ... no me suudame turu nii enam-
aIDer. Ma aryan, et see on rohkem lema harrastus v6i hobi. Ja mm vahem ara katta. Et koigepealt koostbb ja siis v6ib-olla konkurendid.
hetkel on ta siin kevadel tulnud valja, et tegeleda laupaeval v6i Aga pakkusin Regiole, Regio huvitatud ei olnud ja kuna Dad tegelikult
ptihapaeval oma lemmikhobiga varskes 6hus. tahtsid mind kui isikut esindama, siis siis ma votsin selle vastu ja regime
Kas ta voiks olla soliidne pereema? Ei tea, kas talon lapsed? osatihingu.
Muidugi ta v6iks olla pereema ja . . ja kuigi ta praegu naib nii vallatu, Ja Regiost olete lahkunud?
siis kindlasti on ta soliidne ja tore inimene, kellel on. on lapsed ja ja Regiost Glen ma jaadavalt lahkunud.
kes iga paev tegeleb rahtsate ja t6siste asjadega. Te olete Oige mitmes kohas oppinud oma elu jooksul. Kas te prae-
guseks olete oma opingud lopetanud?
Tundub, et ei ale. Selleparast et ... seoses oma firma loomisega ...
TEKST NR 7 (3.33) tekkis ikka selline tunne, et ma ikka ei tea koike Ja ma ei tea just seda
Peaks alnstamagi sellest Regio perioodist, et milial te sealt f"trmast majaneluslikku hUge. Raamatuid on ktill riiulis niimooeli meeter korda
iira tnlite voi tootate ikka veel Regios? meeter, aga aga raamat ei asenda ikka seda Praegu kain tehnikaiili-
Ei, ma ei toota enam Regios, ma tulin sealt ara, vist oli see tiheksakend koolis, opin majandusr.
(tiheksaktimmend) tiheksa stigis See v6ib nii olla, aga mitte ametlikult Kuidas see onnestnb viiikese lapse korvalt?
muidugi, siis ma jain lihtsalt lapse juurde koju ja otsustasin, et. ei ale Mul on abikaasa vaga tubli ja neljapaev-reede-laupaev, kui ma Glen
6ige last kasvatada too k6rvalt. koolis, on lema Anna-Liisaga, nii et ei ale probleeme.
Nil et niiiid olete sils lapsega kodus ja tool ei kiii? Tahaksime kiisida veel elukoha kohta. Kas olete kogu aeg
Ma Glen lapsega kodus, tahendab, laps kaib mul teist nadalat ktill Tallinnas elanud?
lastesoimes, sest tal hakkas tapvalt igav oma emmega koos, ja ise ma Tallinnas elan ma kaheksaktimne kolmandast aastast, mis tahendab
(iritan kodus toad teha. Noh, meil on abikaasaga oma firma. seela, et. et ma tulin siia, kui ma olin kaheksateisr. Tulin oppima ja
Miliega see Itrma tegeleb? nii(id ma Glen siia lihtsalt pikemaks jaanud. Aga ... aga miela suuremaks
Noh, iitleme, et . . ee .. kirjastustegevus. Me esindame Lati kaardikirjas- mu t(itar kasvab, secta seda suurem tunne on mu!, et see Tallinn ei ale
tus JaI;la Setal Eestis. No JaI;la Seta on vaieldamatult Baltikumi suurim. 6ige kohl elamiseks. Siin v6ib tbbel teha, siin v6ib rata teenida, siin
Nii et kui Regio oli Eesti suurim, siis JaI).a Seta on Baltikumi suurim. v6ib suhekla, siin v6ib joosta oma jalad rakku, aga elama peaks kuskil
Mis tiiiipi materjale see Jaq.a Seta kirjastab sils ka? rahulikumas paigas, kuskil maal. Muidugi, meil on see maakodu nagu
Need on turismikaardid, seinakaardid, not, titleme, kartograafiatooted. olemas, et noh. veidi kaugel ktill on, 120 kilomeetrit Tallinnast, aga
Kuidas te sattnsite tegema koostood Liiti Itrmaga? elame tile.
See on ka puhas juhus. Algselt ma pakkusin seda koostood Regiole, aga
... Regios olid (iheksaktimne iiheksanela aasta alguses veidi teised
tuuleel ja ja oeldi lihtsalt, et konkurente nemad nagu esinelaela ei soovi.
TEKST NR 8 (3.53)
Noh, me oleme. tihest ktiljest oleme konkurendid, teisest ktiljest het- Vt tekst til nr 14 /Vahel on, nagu'tahaksin midagi . . /

LJ
Nil, aga kui IDees number kolm sooviks minna toole kindlustusftr-
TEKST NR 9 (7.46) masse?
Sooviksime, et te annaksite non nendele inimestele, kes on siln V6ib-olla see IDees number kolm tbbtabki kindlustusfirmas, aga siis
piltidel. Kui IDees pildil number iiks tahaks minna toole ajakir- mingisuguses kahtlases, p6randaaluses. Et ... kui ta tahaks usal-
janikuna, kas selline riietns sobiks? dusvaarsem valja Data, siis ta peaks vist sellisest . . siis siis siis .. siis ta
Ma arYan, et sellises riietuses v6iks ta olla naiteks Aripaeva ajakirjanik v6ib-olla v6iks ka endale soetada tihe korraliku tilikonna ja tihed
v6ib-olla voi ming~ majandusajakirjanik, aga kui ta kirjutaks elust ja viisakad kingad, et ta, not, praegu naeb ikka selline tisna siukene
inimestest, siis ma ktill soovitaks tal selle lipsu eest ara votta ja selle (niisugune) kahtlane arimees valja.
vesti sealt pintsaku all ara votta ja . No ta riietus on nagu liiga range, Aga IDees number Dell, kui talle pakuti tood suurItrma juhina?
kui kui vaadata et et nagu ajakirjanikuna teda. Ja ma ei tea, kuidas ta Tegelikult see mees v6ib ju taitsa (taiesti) vabalt olla ka suurfirma juht,
nagu niiviisi nagu mingite tavaliste inimestega kontakti saab, kui ta siuk- seeparast et see, mis tal seljas on, see on see nagu siuke (niisugune)
ses (niisuguses) ranges riietuses ilmub uksele. 6htune klubiriietus, et ..
Aga iilikond peaks ikka olema seljas? Nii, riiiigime natnke naistest sils ka. Kui naine number iiks peaks
Ulikond voib olla, aga minu arust ajakirjanikutbb puhul pole tilikond su- tootama ministri nounikuna, kas tema viilimus sobib selleks?
gugi nagu not k6ige tahtsam, et ta on siuke (niisugune) korrektne ja asja- Ma arYan, et ei sobi, selleparast et lema seelik on liiga ltihike.
lik riietus, aga aga et see alati ei pea ole... olema sugugi tilikond. Taitsa Kui pikk peaks siis olema?
(raiesti) vabalt voiks olla ka mingisugune not ... kuidagi not, titleme, pi- Ministri n6uniku v6i tildse siukse (niisuguse) ametiasutuses tbbtava
sur siuksed (selliseel) vabama joonega ptiksid ja siis siis tileval otsas hoo- naise puhul on selline p6lvini seeliku pikkus ikka (isna . tisna, Doh,
pis kas mingi dzemper v6i kampsun voi ... voi mitre nii range pintsak. ma ei title, et n6utav, aga siuke siukene (niisugune)
Aga IDees number kaks. Kui tema tahaks hakata poliitikuks? Koige pacem.
See mees voiks vist ka sellise valimusega poliitik olla, kui nagu praegu- k6ige parem ja k6ige sobivam jah.
se id poliitikuiel meelele tuletada, aga ... aga ma aryan, et siis, kui ta se 1- Aga aga koik mUD sobib peale seeliku?
lise valimusega hakkaks poliitikuks, siis esimeste kuude jooksul tal KOik k6ik muu p6him6tteliselt sobib jah.
kaoks kaela timbert see sail iira ja mtits saaks oiget pidi pate ja voib- Aga naine number kaks. Kui ta tahaks tootada koolis opetajana?
olla kampsun aseneluks tili... aseneluks pintsakuga ja . Mhmh. Siis siis selleks ta naeb siuke (niisugune) natuke liiga siuke
Nil et poliitikule selline vabariletns ei sobi mitte mingil juhul? (niisugune) age valja, et
Vabal ajal ikka sobib. Muidugi, opilastele meeldiks voib-olla.
Mhmh. Opilastele v6ib-olla meeleliks jah. Ma isegi ei kujuta ette, mis aiDer ta
Tbol tool vast (vahest) not nagu nagu ta ta mojub sellise kohatuna niukse (niisuguse) valimusega annaks, et Ilmselt kGI'd oleks tal tunnis
natukene. Aga kui ta on koloriitne kuju ja ta kannab selle valja, et siis olemas.
miks mitte. Mm.
Poliitikutel on vist ka moealased nouandjad ja stilistid? Kord oleks k6va.
Jaa, ma lean, et naiteks Mart Laaril on Ivo Nikkolo ja ... Aga voib-olla kolleegid ja direktor ...
Mhmh. Et ei ole vaja viiga palju muretseda. Et antakse head non. Noh, tegelikult tegelikult ta ei nae siukse (niisuguse) traditsioonilise
Et not tea oleks, kui Dad ise nagu taipaks ki.isida seda n6u, et ilmselt 6petajana valja, et 6petajast kuidagi nagu ootaks sellist nagu natuke
.. ilmselt see kulub neile ala ktill, sest Dad on nii teravdatud siukest (niisugust) pehmemat v6i . v6i siukest (sellist) soojemat
tahelepanu aij kogu aeg, et . valimust ja

262
Nil et soovitaks tal vahetada riided taiesti valja?
Jah, soovitaks too ajal natuke teistsuguste riietega biia.
Ja naine number kolm kutsuti toole panka.
Siiskui naine number kolm panka kutsuti, siis ta ilmselt peaks endale
soetama samamoodi selle polvepikkuses voi mingis sellises pikkuses
seeliku voi pikad piiksid ja vahetama need lobusad kingad kahjuks min-
gite tosisemate vastu ja ...
Aga kas selline soeng sobiks?
Ee ... ilmselt pangas oleks parem, kui tal oleks juuksed kinni. Noh selli-
ne oleks nagu klassikaline, aga aga ma ei teagi.
Et ara ei pea loikama?
Ara ei pea muidugi loikama.
Ja naine number neli peaks minema toole osakonnajuhatajana.
Vistsoltuks taitsa (taiesti), et mis osakonda ta hakkaks juhatama, sest
ma usun, et nagu sellise valimusega osakonnajuhatajaid on ikka .. ikka
ikka taitsa (taiesti) nagu reaalsest elust ka, et saaks naiteid tuua.
Aga kui ta tuleks teie juurde nOD kiisima?
Siissiis ma soovitaks tal natukene nagu noli ... voib-olla mane ...
manes osas natukene et sellise (sellised) rahulikumad detailid votta. et
vast (vahest) see... voib-olla saabaste asemel mingid natukene ... selle
karvase aare asemel mingid ... mingid mingid rahulikuma joonega saa-
pad, aga noli see see on akki siuke (niisugune) puhtalt minD maitse,
et minD ... mind nad natuke hairivad.
Kui tiihtsaks te peate imidzit (imagot)?
Mina pean tahtsaks secta, et inimene tunneks ennast hasti ja et lema
valimuses peegelduks lema olemus, ja et ilmselt see annabki kokku
selle imidZi. Et ma ei hinda secta, kui inimene tahab naida kellegi teise-
na, kes ta tegelikult ei oleo
Et ei saa jargida siis ainult teise inimese nouandeid, kui see teine
inimene ei tunne sind lopuni?
Ee ... siis ma saangi anda, jah, selliseid vaga nagu noli iildiseid voi
niukseid (niisuguseid) noli ... Mingisugused tea maitse normid on ole-
mas, et mida ma saan siis jargida, et ... et nagu lahedasematele tutta-
vatele, neid (neile), keda ma tunnen, et nendele mill on natuke lihtsam
nau anda.
Aga kuidas te suhtute sellesse, kui inimene tahab oma imidZit
(imagot) tiiielikult muuta? On sellel motet voi peaks seda tegema
elu jooksul?
11
TEKSTNR 11 (/.3/)
Ma tean~ et suI on vaga huvitav too. Kas sa void oelda, kuidas sa
sattusid sellele toole?
Selleletable sattusin ma kakski.immend aastat tagasi suunamisega,
riikliku suunamisega.
Selge. Kas sa voiksid raakida, mida sa teed oma tavalisel toopaeval?
No tavalisel toopaeval on iildiselt meil proovid. Me harjutame nagu
lugusid, uut repertuaari ja lihvime vana. Ja no, iitleme, kuskil ... vahe-
malt kuskil nelikend (nelikiimmend) protsenti on siis proovid ja kuskil
(umbes) i.ile poole on siis on mangud. On igas Cigasugused) pidulikud
iiritused, kus me mangime, naiteks ... ee .. mingid vastuvotud, ja vaga
palju on ka tantsumange, need on ohtustel aegadel, ja on ... noli meie
funktsioon on mangida sojavaeparaadidel, alati me oleme laulupidudel
kohal.
Nil et vaga huvitavad kohad.
Ja siis on meil olnud ka videosalvestusi televisioonis, samuti raadios
oleme lindistanud.
Kas sa voiksid raakida natukene oma kolleegidest ja oma iilemu-
sest?
Meilon vaga selline tea atmosfaar, vaga sobralik kollektiiv. Samuti
samad sonad ma iitleksin ka oma iilemuse kohta ning et labisaamine
kolleegidega ja i.ilemustega koikidel omavahel on vaga tea.
TEKSTNR 12 (/.29)
Kuidas te sattusite sellele toole?
Sattusintaiesti juhuslikult. Minul on elus koik juhused rolli manginud, jaa.
Vaga tore. No kirjeldage oma tavalist toopaeva.
Oh, see on niiiid pikk ja keemline jutt, aga ma ei tahaks teie aega raisa-
la. Mul on ju praegu, jah, iiheksa ametit, aga vanasona iitleb, et kiimnes
"
See peaks olema siis kuidagi nagu ilmselt, kui ta on niiviisi otsustanud,
et siis ... siis ilmselt on see ta eluga muidu seotud ja et secta secta nii-
viisi, et roused hommikul iiles ja et nil, niiiid ma otsustan, et koik saab
olema teistmoodi, et seda nagu ainult valimusega, ma kardan, et ta
natukene natukene natukene . jaab vaheks. Et siin peat nagu sisemu-
ses olema ka mingi muutus toimunud.
TEKST NR 10 (2.40)
Olge hea, raakige meile, milline peaks olema tooriietus.
No koigepealt ma tahaksin kiill kohe (jelda, et igasugune riietus peaks
jatma vaga meeldiva iildmulje. Ka tooriietus nagu vaba aja riietus voi
koduriietus peaks olema eelkoige korralik. Toosituatsiooni kuuluvad
ikkagi sellised traditsioonilised riietusesemed nagu naistel korralik
kostiii.im, meestel hasti istuv pintsak, iilikond, lips.
Ma olen kuulnud, et on soovitav (soovitatav) iga paev vahetada
riideid, et ei ole lubatud kaks paeva jarjest kaia iihe riietusega,
iikskoik, kui ilus see ka on.
Oi teate, selleks on nil palju voimalusi, kuidas saab varieerida oma
riietust ja ... Muidugi, kui on vaga ranged ettekirjutused tookohtadel,
naiteks pankades on ... on eeskirjad riietuse suhtes, et peat olema ai-
null vormiriietus iga paev, siis on vaga raske teha midagi HUt.Aga kas
voi ju naisterahvad saavad panna erinevad ehted voi siis teatud akses-
suaarid, naiteks vob voi sail voi olasall, mis muudavad seda i.ildmuljet
elavamaks.
Kas on mingit tiiiipi riietusesemeid, mis on paris tabu, mida te
nagu mingil juhul ei soovita kanda tool?
Jaa, no ei tahaks toesti sellist keeldu niiiid kellelegi peale panna, aga
arvata voib, et kui on tulnud hetk tagasi moodi selline vaga vaba riietu-
misstiil, naiteks nagu praegu on meil hipimood ja lillelised piiksid ja
lendlevad pluusid ja ja lahtised juuksed ja ja parlid, siis voib-olla see
ikkagi toomiljoosse ei sobi. Et tuleks eelistada sellist konselvatiivsemat,
traditsioonilisemat riietust.
Aga kas juhi ja alluva riietus peaks erinema?
Praegu on hill niimoodi, et juhtidel ju tavaliselt ei ale vormiriietust.
Juhid vastavalt oma positsioonile kannavad ilmselt natukene kallimat,
soliidsemat mm. stiili ja ja just see vormiriietuse kandmine jaab
klienditeenindajatele.
on siis nalg. Ega seegi vale pole. Mul on palju asju ajada ja ja, aga
pohitoi\ on ikkagi see, et . v6i p6hitegevus, et meil liiklus oleks tea ja
ohutu ja et me liiklejad oleksid tub lid ja targad. See on minD pohito6
Mis on teie toovahenditeks?
Auto, arvuti, fotoaparaat ja natuke kirjapaberit ja pastapliiatsit ka kulub.
Millised on teie kolleegid?
Minu kolleegid on ... 00, neid on palju, neid on palju. Milliseid te
motlete? Ajakirjanikke on palju minu kolleege, kuna ma ka natuke
ajakirjanikuna tegutsen. Siis on juhtide koolitajaid minu kolleege. Keda
siis veel? Siis ma natuke tegelen ka linna, Tallinna asjadega, seal on mul
kolleege. Nii et ne id on palju ja mitmelt alalt.
Kas tell on ka iilemus?
Ei oleo
Aga kas teie kolleegid on koik mehed?
Ei, ei, meil on naiteks i.iks soiduopetaja on daam, Katrin, kes on vaga
tea soiduopetaja.
TEKST NR 13 (2.39)
Kirjeldage oma tavalist toopaeva.
Noh, ega mul ni.ii.idparis tavalisi toopaevi selles mottes ei ale, et iga
toopaev on pisut erinev, aga kui ma olen oma kabineti ukse lahti tei-
nuJ, siis ma koigepealt panen table alvuti ja loen labi saabunud kiliad,
vaatan, kas on vaja vastata. Ja siis soltub sellest, missugune aastaaeg on.
Kui on ni.ii.idaruandlusperiood nagu novembris voi detsembris, siis voib
olla sekretar toonud direktori kaest sedelikese, et mille kohta mleb am
anda. Siis ma otsin arvutist, vaatan, kus ma Glen esinenud ja mida tei-
nuJ, secta pohiliselt kiill e-meilide sorteerimise reel, kuna paevikut ma
ei pea, ja siis panen kirja. Kui on rahulikum toopaev, siis ... siis loen
mane artikli labi voi otsin Internetist mind huvitavat informatsiooni.
Nii et te tootate pohiliselt oma kabinetis?
263
r
Jaa, samas tootan ma ka mitmesuguste projektide juures noustajana. Nii Laane-Eesti sadama rekonstrueerimisega, siis Laane-Eestis. Mitmed pro-
et see eeldab koosolekuid ja samas Euroopa Liidu ekspertidega Eestis jektid on lahendatavad Tallinnas, kaies mooda ametiasutusi, ministee-
ringikaimist ja naiteks kohtumiste kokkuleppimist ja ka nende jaoks riume.
sobivate inimeste lilesotsimist ja ne id ekspertide kokkuviimist neid huvi- Kellega te koos tootate?
tavate inimestega. No on vaga. mitmesuguse profiiliga inimesi. Voib oelda, et tiks toogrupp
Kus te ringi kaite Eestis? tegeleb tootuse probleemiga ja tildse nagu tooturu sotsiaalsete aspekti-
See soltub projektist. Kui on tegemist tollipunkti tasuvusuuringuga, siis dega. Dks toogrupp tegeleb naiteks elektri hinna optimeerimise
voime ka naiteks kala LOuna-Eestis vOi Kagu-Eestis. Kui on tegemist ktisimustega.

A
loengutes viibimine ei ale kohustuslik
TEKST NR /4 (7./7) Aga mul on vee1 iiks kiisirnus. Meil on vajalik saksa kee1e oskus.

Nii, ilmselt olete Piret iJlejoe. Istuge. / Tere, jah. Ee.

Tere, istuge palun. Kuidas on teillood saksa kee1ega?

Tere! Mina olen Kart Sooaru, olen reisif'"trma Veerevad Rattad per- Kahjuks saksa keelt ma ei oska, aga ma arvan, et mill on teistest keel-
sonalijuht. test piisavalt tea aiDs selleks, et ma voiksin kala saksa keele kursustel ja
Vaga meeldiv. selle keele ka kergesti omandada.
Ja siin on Ellen Maripuu, ta on meie f"trma miiiigijuht. Me tahaks vee1lopetuseks teile esitada situatsiooni. Oletame, et te
Tere! olete siis grupiga soitnud Saksamaale, aga piiril selgub, et iiks
Tere! reisijatest on passi koju unustanud. Mida te teeksite?
Palume, et te raagiksite niiiid natukene endast. Et ta on joudnud Saksamaale ja on unustanud .
Ee nagu te juba minD eelnevalt saadetud CV-st voisite valja lugeda, See juhtub juba Lati piiril / ma aryan, et see tekib see
siis ... ee. hetkel Glen ma lopetanud oma too turu-uuringute firmas. ilmselt juhtub juba Eesti piiril
Minu peamiseks tooks oli turu-uuringute labiviimine labi telefoni. Arvan, rnhrnh, Eesti-Lati
et see oli vaga vastutusrikas too, kuna igasugune turu-uuringute ja statis- ja kahjuks tuleb inimene tagasi saata.
tikaline (statistiline) too on vaga . vajab vaga, vaga suurt tapsust ja Selge. Kuidas teile niisugune oopaevaringne pinge ja suhtlemine
arvan, et see on tiks minu parimaid isikuomadusi Cisieloomuomadusi). sobib? Asjade korraldarnine, probleernide lahendarnine?
Ma saan aru, et praegu te olete iiliopilane. Ma arvan, et kuna minD endised ametid nil suvekohvikus kui ka tele-
Jah, paljuski lopetasin oma too turu-uuringute firmas, kuna sooviks foniktisitlejana on ... ee ... noudnud vaga haid suhtlemisoskusi, eriti mis
rohkem oma erialast to od saada. puudutab telefoniklisitlust, sest paljud (paljudele) inimestele lihtsalt ei
Kas te tootasite turu-uuringuf"trmas oppirnise korvalt? meeldi, kui nendele telefonil helistatakse ja igasuguseid klisimusi esita-
Jah ja titleks, et see ei olnud minule probleem. Glen suutnud ... ee ... ma hakatakse. Nii et et ma alvan, et ma talun secta ringer hasti.
siiamaani oma aega nil paindlikult jagada, et secta on jatkunud nii kooli Se1ge. Kas teilon ka kiisirnusi meile?
kui too jaoks. Voib-olla ma klisiks rohkem selle too eesmargi ja too i.ilesannete kohta.
Aga pohjendage, rnikste tahatejustreisikorraldajanatootada? Jaa palun.
Mulle vaga meeldib reisida. Juba lapsepolves viis id minD vanemad mind Et ... ee ... tihest ktiljest on tegemist ... ee ... turismireiside kOlTal-
igale poole labi Eesti, me puhkasime Saaremaal ja ja ja me oleme teinud damisega ja te mainisite, et see on dokumentide vormistamine. Nagu ma
automatkasid Peipsi aarde ja... ntitid Glen kuulnud, on tegemist ka reisidel viibimisega. Voib-olla te
Aga olete te tegelnud varem mingi korraldustooga? Sest ma saan saaksite natuke tapsustada.
aru,et see turu-uuringutoo,see olirohkem lihtsalt helistamine Teie iilesannete hulka toesti kuulub ka siispeale reisikorralda-
inirneste1e. Oletete korraldanud rningeidiiritusi? mise, mis tahendab hotellidebroneerirnist, viisadevorrnistarnist,
Ei ale, aga ma arvan, et et ma Glen piisavalt kiire oppima, et ma sellise ka see,et te ikkagi riihmaga lahete kaasa,vastutateselle eest, et
oskuse endale kaomandan. Ja peaks titlema, et minD ettekandjatoo hotellides asjad laabuvad, et toitlustused, et giidid on olemas, et
Parnu suvekohvikus ...selle too kaigus pidi vaga palju suhtlema ja ka see on paris mitmekesine mitmekesine too.
oli ka sellist korraldustood, kus tuli inimeste probleeme lahendada ja Kui tohib, siis ma ktisin ka alluvuse ja sellise asja kohta, et et kas
asju kiirelt korraldada. ma peaks tiksinda secta tOod tegema voi on mill voimalik secta kellegagi
Kas te suhtlesite ka vilismaalastega? koos teha? Kellele ma siis nagu alluks?
Jah, kuna Parnu on selline puhkerajoon, siis on seal vaga palju valja- No kindlasti te teete koostood giididega, kes mones mottes alluvad
maalasi (valismaalasi) , ennekoike soomlasi, ja tuli ka suhelda inglis teile, aga teie food jalgib kindlasti meie miiiigijuht ja ... ja ma
Cinglise) keeles. usun, et te peate kogu kollektiiviga arvestama.
Ja mis keeli te valdate? Otsese1t allute miiiigijuhile.
Eesti keelt, inglis Cinglise) keelt, kuna Glen lopetanud ingliskeelse Nii, minul ei ole praegu rohkem kiisirnusi,
erikooli, suhtlen ka vene keeles ning lisaks Glen oppinud ka norra ja jab
prantsuse keelt. ma usun, me voiksime selle intervjuu lopetada.
Kuidas teile tundub, kas selline toograaf"tk teile yolks sobida, et Voib-olla ma siis ktisiks natukene, et kuna siin reisimisega on tegemist,
nadal aega olete reisil ja ja nadal aega ei ei tootaks siis? Nadalased et et ... ee ... millised on teie firma pakutavad soodustused ja ... ja
reisid, kas see on teil voimalik? tookompensatsioon. Millest Glen mina huvitatud vaga, on tasuta reisimi-
Ja kuidas see laheb kokku teie oppetooga? sest (reisimine). Kas sellised voimalused on ka reil?
Ei, see ei tekita probleeme. Aga peaks mainima, et teie kuulutusest Koigepealt, kui te osutute valituks, siis te tulete toole kuuajase kat-
lugesin ma valja, et tegemist on siiski reisidokumentide vormistamise ja seajaga ja kui te selle edukalt labile, sils parast seda me raagirne
majutuse-toitlustuse organiseerimisega ja rohkem reiside korraldamisega, tapsemalt soodustustest.
mitre ise reisidel viibimisega. Aga mobiili naiteks ja ..?
Te peaksiteka reisil olema kaasas. Jah, mobiil kuulub ...
Selge, el, see ei tekita probleeme. Mobiiltelefon on, jab,teie iiks ... kuulub toovahendite. hulka jatal
Te ajate korda koik paberid ja olete nadal aega reisil. on siis teatud lirnilt peal, nil et te saate kulutada ainult teatud ...
Mulle vaga meeldiks tegelikult paindlik tOoaeg, et ma ei sooviks eriti teatud piirini.
kala tiheksast viieni tOol, vaid et ma sooviks, et mill oleks voimalik secta Kas sa void mulle anda ka informatsiooni palga kohta?
paindlikult teha. Palgasoov laheb arutarnise1e f"trma juhtkonnas. Me praegu sedaei
Aga, iitleme, iilikooliloengud, kas niisugune nadalane araolernine kornrnenteeriks.
on voirnalik? Aga kui palju oleks teie soov?
Jah, olulirre on ee .. sooritada testid ja kodused toad, aga Mina sooviks saada ktimme tuhat krooni katte.

264
 KUUlamisteKstid

Mhmh, selge. Aitiih!

Selge. Votame arvesse. Olgu!
Kaste teavitate ise, Aitah teile!
jab Koike head!
et kas ma sain stIle koha voi ei saanud? Nagemist!
Nadala parast saate kirja. Kena, et saite tulla, nagemist.
Maloodan siis, minu kandidatuur teile meeldib.

SEITSMES TEEMA
TEKSTNR 15 (7.50)
Ave,ma kuulsin, et sa oled (olid) hiljuti jiille kolinud. Ja Uldse ma
lean, et sa oled oma elus vaga palju kolinud. Kuidas see nil on
juhtunud?
Kuule,see hakkab ara tliiitama jah, et ... ee ... pidevalt iiks kohvrite sel-
jaselamine, aga ... Ei tea jah. Ma rilliletan, et ma olin juba (alles) paris
vaike,kui me pidime esimest korda kolima, ja nii on see terve elu lainud.
Kus sa siindisid?
SiindisinTallinnas, raitsa (taiesti) kesklinnas. See maja, kus ma siis
esimesed viis aastat elasin, oli selline kolmekorruseline ja ja ... ma arvan
kiill,et kuskil ... eelmise sajandi paris algusaastatel ehitatud.
Mhmh.
Toadolid seal ilusad korged ja ja korged aknad, ma maletan, ja
aknalauad olid laiad ja ... ja trepikoda oli natuke siuke Cniisugune)
siingeja trepiastmed olid hasti korged seal. Aga need on
lapsep6lvemalestused.
Mm.No vaga vahva, aga miks te ara kolisite siis sellisest kohast?
Seeoli ... / Ma arvan,
see on praegu vaga hinnas.
Seeoli tegelikult iihiskorter. Meid etas seal kolm perekonda ja meie
koigikolme peale oli ainult iiks vannituba ja iiks k66k. Need olid kiill
avaradruumid ja mulle meeldisid need ruumid. Meeldis see suur vanni-
tuba,kus vesi pahises ja kolas vastu seintelt, aga aga ruum jai kitsaks.
Mhmh.
Meidelas seal mitu tiikki lites vaikses toas. Seitsmekiimnendal aastal sai
emav6imaluse, et me kolisime kahetoalisse korterisse Koplisse, aga see
olijuba natukene igavam maja, selline punastest tellistest viiekorruse-
line.All oli rood, see mulle meeldis, ma sain kommi ostmas kaia. Ja
fieri oli lahedal.
Mhmh, vaat see on Kopli eelis muidugi.
Mhmh.
Kuikaua sa seal elasid?
Sealelasin ma kaks aastat ainult, siis oli aeg hakata kooli minema ja ...
jasiis me kolisime linna, sest molemad lapsed hakkasid linnas koolis
kiiima.Ja linnas me kolisime sellisesse madalasse ridaelamusse, kus oli
siiskolm sissekaiku. Kahekorruseline maja oli, nii et kolm perekonda
elasseal, labi kahe korruse olid korterid. Seal oli palju rohkem ruumi ja
jaja avaram olla ja seal me elasime kohe paris pikka aega,
mhmh
niiet ... ee ... iiksteist aastat, praktselt Cpraktiliselt) kogu oma kooliaja
elasinma siis seal.
Mhmh.Ja mis siis edasi juhtus?
Siisma laksin Tartusse iilikooli.
Aa.
Ja siisTartus oli kaks voimalust: kas minna iihiselamusse voi kolida
kuskileniinimetatud erakasse kellegi juurde iiiiriliseks.
Mhmh.
Minalaksin iihiselamusse. Ohiselamu oli seal selline tiiiipiline kuuekiim-
nendatelaastatel ehitatud, ka neljakorruseline maja ja pikkade kori-
doridega,vaikeste tubadega. Igaiihel oli oma tuba, esikut seal oieti ei
olndkiColnudki), terve koridori peale oli iiks kook.
Ja elasid Ulikooli lopuni seal?
Elasinseal iilikooli lopuni, kaheksakiimne kaheksanda aastani. Siis tulin
Tallinnassetagasi ja abiellusin ka.
Mhmh.
Jasiisma kolisin oma mete majja elama ja meil oli kahe peale selline
kolmetoalinekorter. See oli Lillekiilas ... vaikeses kahekorruselises kivi-
majas.Tegelikult on see oieti puumaja, aga ta oli krohviga kaetud, nii et
viiljastpooltnagi valja nagu kivimaja. Aiad olid majade taga, rohetasid,
sealoli v6imalik ... ee ... paevad labi olla oues ja ja tunda ennast hasti.
Jasinna siindis mul-kaheksakiimne iiheksandal aastal poeg.
Mhmh.
Ja temallaks seal hasti, selleparast et tanu sellele aiale sai lema kogu
aeg magada oues roheluse keskel.
Mhmh, jaa muidugi.
Nii, ja ja siis samasse majja siindis mul veel jargmisel aastal ka tiitar.
Mhmh.
Aga lema ei saand Csaanud) enam nii kaua seal majas elada, sest iihek-
sakiimne kolmandal aastal pidime me jalle kolima. Ja sellisesse
ponevasse kohta nagu Moskvasse.
Oi, ja mis sils juhtus?
No mulle pakuti toad ja ja ma kohe ei saand (saanud) selle (sellele)
kiusatusele vastu panna ja
mm
ara oelda, et et ma pidin selle tookoha vastu votma. Siis ma laksin
Moskvasse eesti keelt opetama
oo!
nendele eestlastele, kes Moskvas elavad.
Noo, see oli sils kiill vaga, vaga, vaga sour elustiili muutus.
Jaa, see oli ... see oli iisna raske tegelikult vaikeste lastega, aga aga see
oli suur valjakutse ja mul on tanaseni vaga tea meel, et ma stIle vastu
votsin. Ja Moskvas oli meil kiimnekorruseline kivimaja, kus siis meie
olime neljandal korrusel kiill, aga kus oli lift. Meil oli kahetoaline vaike
korter koogiga ja ... seal oli hoov, seal oli hoovi peallasteaed, seal oli
maja korval oli satin.
Mhmh.
Kogu elu tundus olevat sinu kae-jala juures ja ja selle maja juures oli ...
ee ... tegelikult tea see, et seal elas hasti palju inimesi, nii et lastel oli
naiteks voimalus endale oues suur hulk mangukaaslasi leida. Et nad ei
olnud seal iiksi, oli seltskonda ja rahvast palju.
Kui kaua sa olid seal?
Kaks aastat elasin Moskvas. Siis tulin Tallinnasse tagasi. Ja siis ma tulin
elama Mustamaele, mis nii palju enam ei erinenudki sellest majast, kus
me Moskvas elasime. Ta oli kiill madalam, iiheksakorruseline, aga niiiid
ma kolisin iiheksandale korrusele.
Mm.
Ja jalle kahetoaline korter ... mm ... vaike, aga armas. Ja mis mulle vaga
seal meeldis, oli nii ilus vaade tile Tallinna. Ma ei olnd Colnud) mine
kunagi varem kuskilt nii korgelt tile Tallinna vaadanud.
Mhmh. Nil et sa niigid merd sealt?
Ma nagin merd sealt, ma minu meelest nagin ka Soomet ilusa ilmaga.
Mhmh.
Aga ... ja ja not mulle meeldis ka, et me k6rgel elasime, aga nendel
paevadel, kui lift rikki laks,
mhmh, siis see
oli natukene piinarikas.
See on hea treening!
Siis ma kaisin monikord oma ema juures teises rajoonis kiilas, kui meil
lift rikkis oli, et mine nii palju ronida. Nii, ja seal ma elasin kaks aastat
... ja siis niiiid hiljuti, nagu sa iitlesid, vaga hiljuti olin sunnitud jalle
kolima ja ja niiiid juba paris oma majja, millest ma Glen tiikk-tiikk aega
unistanud.
Ja kus see siis asub?
See asub Nommel ja mul on vaga tea meel, et mul selline voimalus on
jalle ilusasse rohelisse rajooni puude keskele ja ja ... omaette aiaga koh-
ta elama kolida. Natuke on probleemne see, et on Slime tee laheduses,
autod soidavad, ajavad vingu, aga vahemalt on lastel turvaline paik oues
mangida. Ja ja siis, kui ma ara tiidinen sellest autode miirast ja karast,
siis ma vain minna maale, kus mul on ka vanaema jaetud vana talumaja.
Kus see asub?
See asub Parnumaal.
Aa, paris kaugel.
Jaa, viiskend (viiskiimmend) kilomeetrit enne Parnut ja seal on niiiid

7
265
-
I
taitsa (taiesti) kohe metsa vahel on on selline talumaja, suured pollud
umberringi, loomad tulevad lausa taluoue peale valja.
Mm.
Kaev on, et vesi ei tule iildse majja sisse.
Seal sa oled suvel siis rohkem?
Seal ma saan suvel kala, jah,
m.hmh
talvel on seal raske kiitta. Maja on vana, mitu sajandit vana palkmaja ja
ja seal tuleb kolm paeva ennem (enne) ahju kiitta, kui ta iildse soojaks
A
TEKST NR 16 (2.23)
Ave, ma kuulsin, et suI oH mingi jama koeraga.
Kuule oli jah. Tahendab, ausalt beldes ma armastan koeri ja mulle on
igasugused koerad meeldinud alati. Ja mulle meeldivad suured koerad,
ma ei ale selline vaikeste koerte fann.
Mhmh.
Pisikesed ja klahvivad mulle ei meeldi. Aga siin paar nadalat tagasi oli
oli meil parklas iiks jama. Seal on selline suur ... vist saksa lambakoer,
ta on korralik toukoer. Ma arvan kiill, et puhast toUgH, kikkis kolvadega
ja ja siuke (niisugune)
mhmh m.hmh
uhke valjanagemisega, ja ja ta on parklas on ta siis valvekoeraks. Ja ta
ikka taugHt, nagu on valvekoera kohus, ja tegelikult ta peabki. Ja me
kaime sealt kogu aeg mbbda, seal mingeid probleeme pole olnud, see
koer taugHt. Ja niiiid eelmisel nadalal siis oli niimoodi, et me laksime
sellesse parklaputkasse oma parklatoendit aLa andma, ja see koer pistis
oma pea sealt aialattide vahelt labi ja hammustas minu tiitart jalga
(jalast) .
Issand.
No tiidruk muidugi ehmatas koledasti aLa, not, mina laksin pabinasse,
laksin narvi. Me siis soitsime kohe kiirabisse, siis seal tehti talle tee-
tanuse- voi mis need siistid on, mis loomade hamml1stuste need
marutovevastased siistid tehti talle.
Mhmh.
Ja siis ma tulin tagasi ja hakkasin kurjustama voi oieti, not, ma laksin
paris vihaseks, selleparast et not tiidrukul oli jalg katki ja ise ta oli
sokis, ja et et kiisisin, et mis me siis niiiid ette votame.
Mhmh.
TEKST NR 17 (10.00)
Tana on meil kiilas Tallinna tarbijakaitsenouandla juhataja Aado
Luik. Tere!
Tere.
Tahaksime esitada teile moned kiisimused, mis puudutavad, ma
arYan, igat inimest, sest koik me oleme tarbijad. Kas te voiksite
liihidalt oelda, millised on tarbija pohioigused?
Tarbija pohioigused on selleks, et reguleerida turumajanduses ostutehin-
gl1id, ja need on valja kujunenud juba tile mitmekiimne aasta tagasi ning
need on oigl1s saada informatsiooni kauba kohta, oigus valida kal1pa,
oigus saada ohutl1t kaupa ja paljl1d mitmed ml1ud sellised oigused, mida
not praegl1st (praegl1) ei hakka loetlema.
Kas igale kaubale kehtib garantiiaeg ja kes maarab selle garantii-
aja pikkuse?
Garantiiaeg kehtib tbbstuslikult valmistatl1d toodetele, milliseid (mida)
kasl1tatakse mitmekordselt. Naiteks kui meil on tbbstuslikult valmistatud
toil, siis selle me sbbme aLa ja teist korda teda pole enam vaja.
Selge.
Jah. Ja kes saab maarata garantiiaja? Ainult see, kes tunneb kauba
omadusi, ja see on tootja, et antud kaupa saab kasutada nii kal1a, vas-
tavalt erinevustele, naiteks saag kodus kasutamiseks voi professionaalil
metsas. Erinevad ajad.
Nii et mingit miinimum- voi maksimumaega siin ei ole?
On olemas miinimumaeg ja ongi beldud, et minimaalselt saab preten-
siooni esitada kuue kuu jooksul.
Aga kas tupIlt ostetud kaupade puhul kehtivad samad pohimotted
266
laheb. Ja siis, kui meil on tahtmist vaheldust saada, siis me soidame
minu venna juurde kiilla.
Mm.
Temal on ranna aares selline suur uhke oma maja, millel on korged
klaasist aknad, ja siis me saame natl1kene nautida sellist ilusat pilti,
kuidas paike loojub naiteks voi voi kuidas laev lahkub silmapiiri lata.
Vaga vahva. Ma usun, et niiiid sa vist niipea enam ei hakka kolima.
Oi ei, ei, annaks jumal! Ma ei tahaks kiill enam seda veel kord labi teha,
et koik sinu elu on pappkastides.
Ja saavutasin nil palju, et mulle muidugi naidati ne id dokumente, et not
koer on vaktsineeritl1d ja siistitud, et ta ei ale marutoves.
Mhmh.
Ja ...
Aga ta peaksju ikka vastutama oma koera eest tegelikult.
Vat (vaat) see oligi mul nagu pohiline probleem, et kui ma.. kui ma
nagu seletasin seda, et ma Glen arritatud ja ma olen selle lapse ema,
keda on hammustatud, siis parkla valve (valvur) titles mulle, et aga
voib-olla ta ei hammustanud, et voib-olla ta kraapis kapaga, et proovime
uuesti.
Mhmh.
Ja titles, et ...
Niimoodi TItles, et ...?
Jaa, pange tiidruk ala aarde, et vaatame, kas ta iildse, not,
mhmh
ulatub hammustama, mis mind nagu vihastas voi endast valja viis.
Mhmh.
Ma ma laksin narviliseks ja iitlesin, et no minge ise siis sinna ja
proovige, kas ta ulatub voi ei ulatu.
Ta ei tundnud nagu, et ta siiiidi oleks?
Ta oli kaitseseisundis ja ja ei tahtnud nagu tunnistada, et koer oli teinud
sellise tea, mis ei olnud mul muidugi pate tulnudki, et koera hakata
niiiid selles siiiidistama.
Mhmh.
Noh, koer teeb oma tbbd,
jab
aga et not inimesed peavad vastutama,
ja loomulikult
et tal selliseid voimalusi ei oleks kallale minna.
mis poest ostetute puhul?
Jaa, Tarbijakaitse seadus, mis reguleerib suhteid, ei tee vater, kas see on
turult voi mujalt ostetud kaup. Kusjuures me teame, praktiline elu on
juba selline, et turule minnakse ikka miiiima neid kaupu ja sellistes
tingimustes, mis ei vasta kaupluste tingimustele. Puuduvad kassaaparaa-
did, ei saa parast toestada, et ostsin sealt selle miiiija kaest, ja nil edasi
ning sellega tekib palju sekeldusi. Turg ei ale moeldud just tbbstuskau-
pade miiiimiseks, aga me naeme igal pool, et miiiiakse tbbstuskaupu.
Nii et siin tuleb vaga tahelepanelik alIa. Kui me tahame, et garantii
kaubale sailuks (sailiks) , siis me peame leidma sellise koha, kus meile
antakse vahemalt ostutsekk, et me hiljem saame toestada, et selle miiuja
juurest me ostnud oleme.
Nii et ainult inimese sonadest ei piisa. Kui ma tulen ja iitlen, et
ostsin turult selle inimese kaest ja niiiid see kaup ei vasta minu
noudmistele.
Oleme ikkagi realistid ja iitleme, et nii miiiijal kui ka ostial molemal on
iihesugused huvid saada tehingust kasu. Ostia tahab osta odavamalt,
miiiija tahab miiiia kallimalt. Vastandlikud huvid ja siin paratamatult
tekivad konfliktid.
Nii et kindlasti peab noudma tsekki?
Jah.
Aga mis peaks olema kirjutatud korrektsele tSekile?
No tsekk peaks aitama tuvastada seda, kust see kaup on ostetud.
Praktiliselt me ostame kauba ja tseki kuhugi paneme rahaga koos aLa,
lopuks viskame ta valja. Aga tsekil on ka nondanimetatud lepingu
omadused. Ma ostan kiilmkapi endale ja sellega mulle antakse ka 05t-
mise juures garantii. Mul on ette naidata tsekk ja on ka naidata mul1d

dokumendid, kus on ara naidatud, jaa, sellel on kas aastane voi
kaheaastane garantii, ja tsekk niiiid aitab mul toestada secta. Vaadake,
selle kaupmehe kaest ma oleo ostnud. A (aga) kuidas teada, et just
selle?Peat olema kas registreerimise number voi selle kaupluse nimetus
peal, mis kuupaeval ma ostsin. Sellest kuupaevast hakkab kehtima
garantiiaeg, saab secta arvutada. Palju ta maksma laks? Ma voib-olla et
os15innaiteks kolmele lapsele jalatsid, iihed laksid katki, aga milline
niiiid nendest on. Ei saa kolm (kolme) paari kokku liiiia, erinevad
paarid tuleb ara kirjutada, on erineva hinnaga, lapsed on ikka erineva
suurusega ja nii edasi. Ja loomulikult, kui kirjutatakse valja kassatsekk,
seal peaks ka allkiri olema voi tempel ja nii edasi.
Selge. Aga kui inimene kaotab tSeki aea, kas sils kaovad tal iga-
sugused oigused?
Voidakse vastu tulla, kui ... tuntakse ara ja sellest ostust ei ole palju
aegam66da lainud. Kuid kahjuks, nagu ma juba rohutasin, et igaiihel
on omad huvid. Miks votta secta asja enam tiles? Pole naindki (nainud-
ki), esimest korda kuulen teist.
Selge, nil et tSekid tuleb alles hoida.
]aa.
On veel selline kiisimus. Kas miiiija on kohustatod andma ostjale
suulist teavet kauba omaduste kohta?
]aa. Oleks vaja ju ostjale selgitada, naidata, milliseid vajadusi selle kauba-
ga saab rahuldada, avardada tildse ostia sellist, iitleme, maailmavaadet ja
niiedasi. See kaup voib olla teatud mottes keerukas ja seeparast on isegi
seadusse pandud sate vastav, et kui on tegemist keeruka kaubaga, siis
tuleb isegi kirjalikult eestikeelne teave juurde panDa, et see, mida seleta-
takse,see laheb ju meelest ara tee peal ja saab kodus uuesti vaadata.
Kas ostial on oigus korralik kaup poodi tagastada, kuna see talle
ei sobinud?
]aa, selliseid ... ee ... juhtumeid on. Usna tihti kingitusi tehakse ja ka
isevoib eksida.
Eitohi olla ostmise paevast m66das rohkem kui neliteist paeva. Secta
kaupa ei tohi olla kasutatud. Tahendab pohimote, kui me vahetame
kauba ara, siis selle kauba, mis me tagasi anname, miiiijal peaks jaama
voimalusta maha miiiia. Kui ta on juba natuke nii rikutud ja kasutatud,
siistal ei ole enam sellist vaartust. Tahendab, tullakse vastu miiiija poolt,
kui see kaup ei sobi kas suuruselt, valvitoonilt voi mudelilt. Ja niiiid on
tingimus:see pakend, milles osteti, peat terve olema. Ja kui me votame-
gi naiteks tapeet (tapeedi). Kui tapeedirull on kilest ikka lahti voetud,
juba lahti rullitud, no mina kiill, kui mulle poest pakutaks, secta ei jul-
geks osta. Ma ei tea, mis sealloppu on sinna tehtud.
Mhmh. Selge.
Niiet kindlustunne peat jaama ja ... Muide, ei saa nouda raha tagasi,
aga vahetamisest on juttu.
Aa.Ja saabvahetada samasuguse kauba vasto voi
just!
voi samas summas mingi mUD kauba vasto?
Ee ". pohimotteliselt on niimoodi, on oeldud, et sama sortimendi kauba
vasto,no naiteks teise tooni vastu, aga kahjuks on praktikas palju selli-
seid juhtumeid, no ei olesellist, mida te tahate, ja siis ega ei saagi,
midagipole parata.
Missiis?
]aabki kaup teile.
Aa,mhmh.
Seeon ostia risk.
Nil et raha seIle eest tagasi ei anta?
Eisaa. Voidakse vasto tulla.
Noselge. Nil et inimene
jah
peab ikka ise ka rohkem motlema juba kaupluses,
jaajaa jaa
nUda ta ostab. Aga milliste kaupade puhul esineb iildse koige
rohkem pretensioone?
Nosee soltub hooajast, aga valdav osa pretensioonidest on jalatsitele
esitatud pretensioonid. Hulgimiiiijad toovad sisse teatud riikidest ja ilm-
selt on siin, iitleme, Doh kasusaamise voimalus. Nii, ja meie jala laius ei
ole see, mis on kuskillounamaal, ja kui tulevad sellised mudelid, siis
need rihmakesed ei pea vasto eDam, kui me astume tais jalaga peale.
Kusjuureska jalatsite valik on hoopiski laiem, kui vanasti oli. Toosaabas
oHkirsa ja siis olid ka veel peokingad olid ja ... ja ja tanavajalatsid, a
(aga) niiiid on see kiimme korda laienenud ja ma ostan ara, mulle
meeldivad, aga need omadused ei voimalda kaia kiilma ilmaga naiteks.
.
Agakas set juhul peab kauplus ka seIle paari ringi vahetama?
iL::Jla"'" S~e.
Niiiidon vaja tuvastada, kes on selle defekti pohjustanud. Kui mina
astusin millegi (mingi) terava asja pea le ja raid hakkas sellest murduma,
siis oleo ju mina siiiidi, a (aga) kui on toodud kaup siia pohjamaa klii-
masse ja mulle ei oeldud, et nende jalatsitega ei tohi valja minna, kui
temperatuur on tile (alla) miinus vile kraadi,
mhmh
ja ma kuskilt pole teada saanud ja niiiid akki vaatan ja mol on molemad
tallad katki murdunud, a (aga) valjas oli kakskend (kakskiimmend) viis
kraadi. Ja kahjuks ma oleo istunud ise ka iihel konverentsil ja minu tal-
lad, ma peitsin neid ara ikka niimoodi, ei oleks naha, ja vaatan, et kor-
val on tapselt sama mudel ja molemad tallad pooleks
mhmh
mehel. Nii et juhtub. Nii et tuleb siiiidlane tiles otsida.
Selge. Aga mida siis inimene peaks tegema, kui kauplus ei ole
nons taIle vasto tolema ja tekkinud probleemi lahendama? KeIle
poole ta peaks poorduma?
Kui kauplusega ei saada hakkama, siis on ainuke voimalus poorduda
tarbijakaitseteenistuste poole ja neid on vabariigis meil praktiliselt kolm
taset (tasandit): riiklik tarbijakaitseamet, kohalike omavalitsuste juurde
on vastavad spetsialistid toole voetud, mitre igal pool kiill, kuid ... ja on
ka olemas Tallinnas tarbijakaitsenouandla. Ja siis mete juba informeeri-
me inimest tema oigustest, kusjuures me ei tohi midagi tema eest ara
teha. Me peame veenduma, et inimene sal mete nouannetest aru ja kai-
tub niiiid niimoodi. Ja kui ta niiiid on voidu saavutanud, siis on tal posi-
tiivne kogemus, mida ta oskab ka iitelda sobrannale edasi ja nii edasi.
Kas teie poole peab poorduma tingimata kirjalikult?
Ei, me anname ka telefoni reel nOli, voidakse tulla kohapeal (koha-
peale), raagime asjad ara, avaldusi meile ei pea andma, a (aga) kui
soovitakse, me votame vastu ja ...
Kas teie non on tasuline?
Meid finantseeritakse riigi eelarvest ja meie ei ole mitre iihegi teen use
eest iihtegi senti votnud.
TEKSTNR 18 (3.40)
Te joudsite J.abi lugeda kaks kirja, kus kirjeldatakse omblusmasi-
naga tekkinud probleemi. KeIlel siis on oigus?
See omblusmasin maksab 10 500 krooni ja talle on antud garantii iiks
aasta.
Jah.
See tahendab, kui esimese aasta jooksul midagi juhtub selle masinaga
mitte selle tarbija siiiil, sellisel juhul on garanteeritud, kas makstakse ta-
gasi raha voi remonditakse ta ara tasuta voi vahetatakse ta ringi. Esimene
viga on tekkinud. Klient vaidab, et tema ostis masina kauplusest, aga
defekti puhullaks Eesti esindusse. Tarbijakaitse seadus iitleb vaga iihe-
selt, tuleb poorduda miiiija poole. Miiiija voib juba niilid oelda, et olete
rikkunud seadusi, mis reil seal esinduses tehtud on, mete ei vastuta enam
mm
mine kui millegi eest. Nii, miiiija selgitab jalle, et kui see omblusmasin
voetakse komisjonimiiiiki ja kui onnestub ta maha miiiia, et sellisel
juhul ta saab alles raha tagasi. Secta kuskil seaduses ei ole niimoodi oel-
dud. Kui inimene (on) ikka 10 500 krooni valja maksnud, siis ma ei pea
ootama tema tagasisaamist kas kaks kuud vai pool aastat vai nii edasi.
Ja siin edasi kliendi kirjast tuleb jargmine asi. Klient vaidab, et ... ee '"
nagu mul oleks olnud oigus kaevata ainult esimese kuue kuu jooksul. A
(aga) samas klient kirjutab, et garantii on iiks aasta. Garantii ongi mi.ilija
kohustus selle iihe aasta jooksul probleemid koik tasuta lahendada. Ja
niiiid talle 6eldakse, et andke andeks, kuus kuud on moodas, mis te
enam tahate. Kui klient on niimoodi seletuskirjas teinud, sits tuleb aru
saada, et klient ei tunne koiki oma oigusi.
Mhmh.
Nii, vaatame niiiid, mida siis firma esindaja on iitelnud. Oige oleks 01-
nud, et teine kiri oleks olnud miiiijapoolne selgitus, a (aga) siin on
niiiid firma esindaja. Firma esindaja tahab naida vaga heas valguses ja ta
iitleb: "Kuigi garantiiaeg oli labi, me ikkagi selgitasime temale." Niiiid ta
iitleb, et ... ee ... me oleme pakkunud temale odavamat masinat, mis
oleks lihtsam. Vaadake, siin ei ole jalle selline olukord, et me pakume
talle odavat masinat. Voiks pakkuda odavat masinat, aga siiski inimene
on valja maksnud raha. Niiiid see vaheraha tuleks ka talle sits nagu
tagasi anda.
VaIja maksta.
Ma vaatan, siin on. ee klient noudis masina eest sada protsenti
267
 ~LlUlamisteKstid
raha tagasi. See on taiesti oigustatud poordumine ja siin ei saa midagi
oelda. Edasi firma esindaja utleb, nad poordusid tarbijakaitsesse. Siin ei
ale adduct, millisesse tarbijakaitsesse, aga ka tarbijakaitses oeldi
kliendile, et garantii kestab kuus kuud ja edasi pole oigust midagi teha.
Ma ei saa nuud aru, kuidas uks firma esindaja voib sellist asja kirjutada.
Kui lema poolt muugile antud toodete garantii on uks aasta ja nuud ta
KOMNES EEMA
TEKST NR 19 (6.54)
Meil on hea meet, et meil on una killas keskkonnaekspert Ullas
Ehrlich, ja riiiigiksime Tallinna probleemidest. Kui teie valida
oleks nendest projektidest ... ee ... kaks voi kolm, missugused te
enu viiksite ja miks?
Need projektid on siin hill vaga eriilmelised. Ma koigepealt alustaks
vast (vahest) sellest, mida korvale jatta. lataks korvale niisugused projek-
rid, mis lahevad nagu linna padevusest valja ja mis on nii-oelda
maailmaparandusliku iseloomuga. Noh naiteks aerosoolpakendite muugi
keelustamine voi siis plasttaaras kaupade mi.iUgivahendamine on selli-
sed asjad, mis juba sekkuvad vabaturukaubanduse pohimotetesse ja
seetottu ei kuulu nagu otseselt linna padevusse ja siin voib tekkida
nende projektide elluviimisega oiguslikke probleeme.
Mhmh.
Teiseks on ... noh projektid, mis parandaksid juba niigi enam-vahem
funktsioneerivat, normaalselt funktsioneerivat olukorda. Naiteks klaas-
taara vastuvotu susteemile ei saa midagi otseselt ette heita, sest see sus-
teem on tiles ehitatud klaastaara kogujate kullaltki suurele kasule pudeli
pealt, noh ikka oige mitukummend senti, ja nad on sellest vastuvotust
lilimalt huvitatud.
Samas on keskkonnasobraliku prugihoidla rajamine ju ka Tallinnas
pohimotteliselt kavas, aga ... aga veelgi rohkem kui prugihoidla
keskkonnasobralikkus huvitab keskkonnainimesi see, et selie prugihoid-
la kasutamis- ehk ekspluatatsioonikulud ei Jaheks liiga korgeks.
Selleparast et kui naiteks prugi ladustamine prugihoidlasse mitu korda
kallineb, nagu nuud selle uue prugihoidla puhul on prognoositud, siis
tahendab see secta, et et suureneb prugihunnikute hulk metsa all ja ...
ja ja linna aares. Et ma arYan, et ise ... et prugi on uks esteetilises
mOIres suuremaid reostajaid. la ma kujutan ette, et kui prugi ladusta-
mine pri.igimael voi prugilas oleks tasuta, siis oleks sellist laadi prob-
leemid ka lahendatud, ja kindlasti, vorreldes monede muude
investeeringutega, mida linn teeb ja mille efekt voib olla kaheldav, ei
oleks sellel investeeringul ... tahendab, see ei kaiks linnale tile jou ja
efekt keskkonna kvaliteedi tostmisel oleks ilmne.
Kuidas te suhtute priigi sorteerimisse?
No ... ma arYan, et pohimotteliselt on prugi sorteerimine vajalik, juhul
kui prugi laheb toepoolest erinevate nagu pri.igiartiklite kaupa
umbertootlemisele. Aga juhul kui kutsutakse inimesi tiles prugi sorteeri-
OHETEISTKOMNES TEEMA
TEKST NR 20 (9.20)
Koolis tootan ma juba alares 1962. aastast. Alustasin ma Tallinna 25.
keskkoolis, siis tile kahekumne aasta tootasin ma opetajate taiendusinsti-
tuudis metoodikuna ja nuud viimased kaheksa aastat Tallinna Humani-
taargtimnaasiumis.
Kuidas teile tundub, kas ... ee ... opilastel on liiga suur koormus
koolis?
Liiga suur - see moiste on niisugune laialivalguv, sest et ... iga opilast
arendab parajat pingutamist noudev too, aga see parajat pingutamist
noudev too on erinevatel opilastel erinev. la utleksingi, et on opilasi,
kelle jaoks see on toesti liiga suur koormus ja kellel tekivad probleemid
oppimisega just lahtudes ulekoormusest, aga on ka selliseid opilasi, kes
saavad praegu vaga kergelt Jabi, ilma et neil oleks erilisi pingutusi vaja
teha. Nii et see oleneb taiesti opilasest, opimotivatsioonist ja veel vaga
paljudest asjaoludest. Ei saa nii uheselt secta asja vaadata.
Kuidas teile tundub, te olete pikka aega opetajana tootanud, kas
see koormus on ka muutunud aja jooksul?
Ma volt-alIa ei ale paris objektiivne, kui ma nuud vastan, sest need
kaks erinevar"kooli ... need on vaga erinevad koolid.
268
..
vaidab niimoodi, et ainult kuus kuud on oigus poorduda, edasi hoidku
suo kinni.
Nii et siin kirjades molemates tuleb hasti palju vastuolusid ja vigu. See
nouaks taielikku ekspertiisi ja vaadata, kes kui palju eksinud on. Antud
juhul firma on ka vaga palju eksinud.
ma ja siis neljast erinevast konteinerist kallatakse prugi ikkagi uhele
samale prugimaele, on see pigem inimeste monitamine. Samas on ... ee
. .. prugi sorteerimisel praeguseks valja kujunenud selline kaheldava
vaartusega uhiskondlik maine, et prugi sorteerivad niinimetatud asot-
siaalid, kellele on see uheks oluliseks elatusallikaks. la praegu ma see-
tottu nuud lapsi prugi sorteerima kull ei kutsuks. Liiatigi kui on ilmselt
selle prugi umbertootlemise susteem tegelikult valja tootamata ja ja ai-
nu It noh kontseptsiooni taseme!. Et enne tuleb see asi umbertootlemise
koha pealt selgeks raakida ja sinna investeerida ja ja siis kutsuda Ules
rahvast prugi sorteerima.
Nuud projektid, mida piiratud ressursside tingimustes ma kindlasti
soovitaks, on loodussaastliku eluviisi propageerimine meedia vahen-
dose!. Noh et siin on tegemist inimeste nagu teadvuse taseme voi kvali-
teedi tostmisega ja ... kui midagi on halvasti keskkonna seisukohalt, siis
hakkab see ikkagi peale inimeste teadvusest ja seetottu voivad sellised
aktsioonid omada ka vaga suurt ja tulevikku suunatud efekti.
Samuti peaks just prugi ladustamise eeskirjade rikkumise ja, no utleme,
linna aarte ja tuhermaade reostamise eest olema ette nahtud palju range-
mad trahvid, kui secta on praegu, ja ... ja samas tuleks tugevdada ka
kontrollisusteemi. Nii et see on ka uks projekt, mis minu arvates vaariks
... ee ... rahastamist.
Ma kUsiks slia vahele, et akki te oskate nimetada projekte, mida
slin nimekirjas ei ole, aga mida kindlasti tuleks linna heakorra
seisukohast ette votta.
No ma ise kui veendunud rattasoitja arYan, et peaks investeerima ratta-
teedesse. Tallinn on teinud mitmeid paarisaja miljoni krooniseid inves-
teeringuid teedeehitusse. la oma kogemusest utlen, et kui ma kaisin
veel, utleme, aastat neli-viis tagasi jalgrattaga tOol, siis autode hulk on
selle vorra kasvanud, et enam ma secta teha lihtsalt ei julge. Voib-olla ka
vanemas eas on inimesele elu armsamaks muutunud, secta ei tea.
la teine keskkonnamure on seoses Tallinna valjakujunenud puhkera-
joonide minemisega eravaldusse ja nende sulgemine. Tahendab, tege-
likult puhkealade pindala linnas ja linna umber elaniku kohta on selle
lotto pidevalt vahenenud ja siin Tallinnat (Tallinna) umbritsev roheline
tsoon kipub maareformi tottu ja ja alade eravaldusse tilemineku totto
katkema, mis takistab ka naiteks suusaradade tegemist ja ja jalgratta-
teede tegemist. Samas eraomanikel puudub traditsioon, no kuidas oelda,
lubada oma valdust kasutada ka, utleme, linnakodanike!. Kiputakse
rangelt tarastama ja secta ainult enda omaks pidama.
Praegune Tallinna Humanitaargumnaasium on inglise keele suvaoppega
kool ja vastuvott sinna kooli on konkursi alusel ja selleparast on sinna
koondunud andekad opilased. la selleparast on ka nende opikoormus
paris kindlasti tunduvalt suurem kui paljudes teistes koolides.
Aga kui ma alustasin, siis see kool, kus ma tootasin, see oli huvitav
kool, sest seal oppisid ka sojavaelaste lapsed. la teatavasti sojavaelased
said olla kolm aastat paigal ja siis oligi nii, et uhes klassis oli (olid)
naiteks alustajad, edasijoudnud ja antud klassikursuse jargi oppijad. Nii
et nad istusidki mul kolmes erinevas reas ja ja me tootasime individuali-
seeritud oppekavade jargi.
Nli et on voimalik kiill opetada erineva tasemega opilasi korraga?
Ma utleksin, et on tehtud katsetusi ja ja proovitud secta teha, aga see on
ikka aaretult raske, eriti kui klassis on tile kahekumne opilase, Sest
opetada on uks asi ja anda ulesandeid, koduseid ulesandeid individuaal-
sell, aga need tuleb ka parast kontrollida. la sel ajal kui ma kontrollin
uhte gruppi, selleks ajaks ma pean ka teistele kindlustama too, iseseisva
too. Teoreetiliselt on need asjad paika pandud, aga praktilises loos tekib
ikka vaga palju raskusi niisuguse too korraldamisel.
Voib-olla on slis hoopis opetajatel iilekoormus, mitte opilastel?
Ma arYan, et nendel opetajatel, kes teevad oma toad sudamega,seeon
tbesti nii. See on bpetajate iilekoormus, sest see on liitklassi too. Niiiid, kui ma m6tlen selle keskmise peale, kes kuusteist hakkab saama,
Mm. siis lema on kiill pingutavalt pidanud tbotama, eriti selle m6ttega, et tah-
Ma pe an neljakiimne vile minuti sisse mahutama praktiliselt kolme klassi ta nagu kooli vahetada, siis see p6hikooli 16puklass oli ikka iiliraske.
iilesanded, leidma aja 6petamiseks, leidma aja kontrollimiseks, juhenda- Nisuke (niisugune) taiskasvanu moodi too minu arvates, no neli tundi
miseks. See on t6esti 6petaja iilekoormus, kui ma ni.iiid nil m6tlen. paevas keskmiselt, sest vahel terve nadalal6pp v6is minna selle 6ppimi-
Paris keeruline. se peale. Aga see keskmine tiidruk iitleb vaga toredasti, et lilies koolis
Jah. on tundides too niipalju intensiivsem, et kuigi piiiidlused on isegi k6rge-
Kas teie olete miirganud taste juures iilepingest tekkinud psu:iihi- mad, see kodutbb hulk on vaiksem, aga mitre vaike.
lisi probleeme? Olete te seda oma toos kohanud? Ja vaikese poisi kohta pean iitlema - ta on niiiid viienda klassi poiss -,
Ma ei iitleks, et ma oleksin seda massiliselt kohanud. Pigem Glen ma et kohati nutan kaasa. Kui tuleb ikka tuju, et niiiid ma tahan k6ik viim-
kohanud ... ee ... seda, et.. ee ... v6ib-olla iilekoormuse parast seni ara teha, siis on see isegi kohati nob meilt kiisides ja kaasabi
jatavad paljud lihtsalt oma too tegemata ja koduse too iildse tegemata. paludes kolm-neli tundi kindlasti.
Ta arvab, et nagunii ta ei j6ua, ja ... sellega seoses tekivad suured liin- Toesti?
gad 6ppimises. V6ib-olla ka siiski 6petaja markab ja naeb, kui lapsel Aga ma Glen kiill niisugune ema, et vahel ma pigistan silma kinni ja
tekib psiiiihilisi haireid v6i v6i enesehinnangu langust. Sel puhul siis ta iitlen, et mine niiiid 6ue, ja siis tehakse need asjad kiirema tempoga
siiski piiiiab seda 6pilast toetada ja ja pi.iiiab selle 6pilasega individuaal- selge / ara.
sell veel tootada. Ma ei arva, et see eriti suur probleem ... vahemalt Olete te selle haridusega iildiselt rahul, mida koolid pakuvad?
mina ei ale kohanud, et see oleks vaga suur probleem olnud. Minu arvates me ei tea, kust meil see siistematiseerimise v6ime v6i
Mis te arvate, kas selliste pingete tekkimisel on oma pohjus ka maailmapildi liigendamise v6ime v6i mingi niisugune asi tuleb. Ja minu
riigieksamitel? arust on iisna iiksk6ik, kas see tuli leherootsude liigendamisest v6i ast-
Mis puudutab niiiid riigieksameid v6i riiklikke eksameid, siis t6esti 6pe- mevahelduse liikidest v6i matemaatikast. Aga . teisest kiiljest tunnen
raja vaga tihti jatab ainekava tahaplaanile (tagaplaanile). Ainekava maa- hill niisugust nagu iiksk6iksust v6i, et ei ale need iilesanded tapselt
rab baasoskused, aga baasoskustest ei piisa selleks, et astuda k6rgkooli. maaratletud, ja tahetakse lastelt seda, mida ei ale osatud n6uda. Noh,
Aga riigieksamid on sellise raskusastmega, et selekteerida valja need piiiidlik laps kaotab nagu 6piisu ara, ta ei saa aru, mida talt tahetakse.
k6ige tugevamad, k6ige andekamad, kes paaseksid k6rgkooli sisse, ja Et 6ppisime kaashaalikuiihendit, aga robs on korraga suured, vaiksed
selleparast vaga tihti 6petaja ei taha, et lema kohta halvasti raagitakse tahed ja komad ja kaashaalikuiihendid ja k6ik muud niisugused asjad ja
vbi et lema 6pilased ei saa k6rgkooli sisse v6i nad on saanud selle ... jalle laks untsu.
ee ... riigieksami eest vahe punkte. K6ik see 6petajat hairib ja ja see Millised aiDed 00 kOige raskemad teie lastele?
tekitab lisapingeid ja 6petaja t6epoolest v6tab programmivalist materjali No k6ige nooremale on raske emakeeletund. Tal ei ale kuidagi see kiri
ja igaks juhuks, arvab, et igaks juhuks on seda vaja v6i teist v6i kolman- hakanud nil iseenesest kiilge ja tundub, et neile (neid), kellel see ana-
dat materjali veel, ja ja selge see, et see on t6esti iiks faktor, mis niiiid loGgia kuidagi tugevasti ei tobta, need reeglid hasti ei aita. Ja suurt
... ee ... iilekoormust suurendab. vaeva nagin, et laheks tal tile see hirm. Siis tuli ka iisna normaalne kir-
Kuidas teile tundub, kas oppeaineid saab liigitada raskusastmete jaoskus. Oli paris hirm, et see ei tulegi. Aga keskmisel tiidrukul .
kaupa? la kui saab, siis kuhu te asetaksite voorkeele? lema jaoks on raske matemaatika. Tema ei ale selles vaga tugev, aga
Ma Glen lugenud palju selle kohta, et 6ppeaineid v6ib liigitada raskus- lema on niisugune motiveeritud laps ja on k6igega vaga hasti hakkama
astme jargi, ja ma ei arva, et seda saaks niiviisi teha, sest meil on paris saanud. Aga ei maletagi, et sellel k6ige suuremal oleks midagi rasket
kindlasti olemas 6pilased esiteks, kellele on kergemad reaalained, ja olnud.
teised, kellele on kergemad humanitaarained, kellel tootab vastavalt Kui teie saaksite muuta midagi praeguses koolisusteemis, mida te
paremini parem ajupoolkera ja kellel vasak ajupoolkera, ja selleparast kohe tahaksite muuta? Paris raske kiisimus vastata.
ma v6ib-olla k6igepealt liigitaksin nil. Ja ja silt edasi juba m6tleksin, See on vaga raske kiisimus. Kohati tundub, et tahaks koolitada 6pe-
kuhu ma paigutaksin selle ee... v66rkeele. Ja minu kogemus naitab, tajaid olema nendest programmidest natuke vabam (vabamad) ja natuke
et secta v6ib enam-vahem iihel raskusastmel pidada, ainuke vahe on lapsekesksem (lapsekesksemad). Nisuke (niisugune) s6bralik keskkond,
selles, et lahenemine 6petamisele peat olema erinev. Nii et ma ei oska- et tohiks oelda,
gi secta liigitada. Ma arYan, et see on 6ppeainete hulgas kusagil mhmh
keskmiste hulgas. Mitte k6ige raskem kindlasti ja mitre k6ige kergem ka. et ma ei j6udnud, kui see on p6hjendatud. Aga kui need iilesanded on
Veel oleneb vaga palju malu omadustest, liihiajalisest malust, pikaaja- vaga ebamaarased ja 6petajal on tegelikult vaga k6rged ambitsioonid,
lisest malust. Nii et ... ee ... siin on ... ee ... vaga erinevaid ee vaga palju ara 6petada, vaga palju loovaid iilesandeid, siis v6ib beast
vaga erineval raskusastmel, nil et ma ei oskagi siin ma ei arva, et kavatsusest t6esti kasvada niisugune karuteene.
voiks paris nil jarjekorda field sattida.
Missugust non te anoaksite oppijatele, opetajatele, et oiisugusi
(niisuguseid) iilekoormusega seotud probleeme ei tekiks?
TEKSTNR 22 (4.30)
No ma arYan, et ... ee siin. .. ee ... i.iks 6petaja ei tee siin midagi Ma 6pin Rahumae p6hikoolis ja kain seitsmendas a klassis.
eriti ara, siin oleks vaja ikkagi kollekdivi, 6petajate kollektiivi koostood. Mitu tuodi suI 00 keskmiselt paevas?
Ma Glen nainud, juba paljudes koolides on 6petajate tuppa tiles pandud Nii ma paris tapselt ei oska vastata, ei ale lugend (lugenud) , aga no
graafik, kontrolltoode graafik. Nii et iihel paeval ei lobi olla naiteks tile kuskil nil kuus.
iihe kontrolltoo, et 6pilane j6uaks selleks korralikult valmistuda ja et tal Kas kodus peab palju oppima, kuidas sulle tuodub?
ei oleks secta iilekoormust. Siis ... ee ... vaga hea oleks, kui 6petajad Ma ei teagi niiiid, nob, mulle jaabtunnis kiillhasti palju meelde. Eksma
omavahel rohkem teeksid koostobd ja integreeriksid 6ppeaineid selliselt, pe an kodus ka 6ppima, aga jab tunnis jaab ikka p6hiline meelde.
et tekiks niisugune iildistav v6i arusaam, terviklik arusaam asjadest. Kas mooi tuod 00 vaga raske ja ... ja missugused 00 kergemad
Vaga tihti hakitult 6pitakse ja siis ei jaa ka asjad meelde. tuooid?
No eks ale ikka jah, naiteks v66rkeeled, iitleme siis, et inglis (inglise)
keel on niuke (niisugune) kergem, kuna secta tuleb telekast hasti palju,
T£KST NR2' (4.55) filmides, aga vene keel... siis see on ... kipub vahe raskem olema,
Mul on iiks laps taiskasvanu ja i.iks on lainud hiljuti just keskkooli, vahe- kuna ei ale venekeelseid programme, mis, mina arYan, v6iks alia, et
tas kooli, laks Lasnamae koolist kesklinna, ja kolmas on ka 6ppinud ko- sealt ka 6pib inimene.
du juures. Nii et kolm last ja eri nurkades. Esimene poeg 6ppiski niuk- Fiiiisika, matemaatika, reaalaioed?
ses Cniisuguses) kesklinnakoolis, mis niiiid on siis elitaarseks kutsutud No jah, muidugi on ni.iiid ... ee ... matemaatika on omamoodi raskem
keskkond. kui emakeel, see tuleb k6ik niimoodi meelde jatta, aga samas on ka
Kaua Gad koduiilesandeid teevad voi 00 teioud? emakeel niuke (niisugune) omamoodi raske aine, aga minu arust 6peta-
No mulle tundub, et see esimene poiss 6ppis minu silmis m6istlikult. Ta jad toovad nagu ... teevad kuidagi lihtsamaks selle 6ppimise.
oli \.isna tobkas. Ma ei maleta, et see 6ppimise kohustus oleks olnud Nii et teie koolis on head opetajad. Oled rahul?
probleem v6i kodutbbd oleksid kasvanud tile pea, ja trennis kaimist nad Ee ... i.itleks kiill jah.
ei segan~d ja nil edasi. Kuidas sulle tundub, kas sa pead oagu paris palju pahe oppima

269
r
voi on voimalik niimoodi oppida, et motled kaasa?
Eks mingil maaral peat seda pate ka oppima nagu, mis tuleb pate
oppida, reeglid muidugi, aga not eks tuleb tunnis muidugi kaasa tbbda-
ta (tbbtada). Kui sa ise tunnis midagi ei tee, siis on loogiline, et sulle
midagi pate ei jaa, ja jaad hatta. Voi sits tundidest puudumine, et not,
okei, kui uks tund puududa, eks selle saab jarele oppida, aga kui nigH
(nagu) pikemalt puududa, sits voib juba raskemaks minna.
Kas suI on kunagi olnud ka niisugust koolistressi, et ei taha
minna iildse kooli, nil palju on oppida ja vastik kohe, on kunagi
olnd (olnud)?
Oppimise parast. nagu not tavaliselt ma . ikka mingil maaral on
opitud, aga ... not hommikuti nuud voiks nagu rohkem magada, et ...
Kas teie koolis opetajad arvestavad, et iihele paevale ei satuks liiga
palju kontrolltoid korraga?
No vat (vaat) ei ei tea nuud, ei ale opetajate toas kaind (kainud), ei tea,
mida Dad raagivad seal. Jaa, aga not eks on juhuseid olnd (olnud)
muidugi, kus on naiteks kaks kontrolltbbd voi kolm kontrolltbbd, aga
opilased utlevad, et meil on sellel tunnil ka et, ja siis see opetaja, kes
nagu koige viimaseks annat, et see voib-olla tostab edasi.
Kuidas sulle tundub, kas teil klassis koik saavad nil enam-viihem
... iihtemoodi hakkama?
Tahendab, inglis (inglise) keelega siis on see, et siiamaani not koik
nigH (nagu) raagivad seda inglis (inglise) keelt niimoodi enam-vahem.
On niukseid (niisuguseid) muidugi, kes ei raagi, aga Dad on siis ise paar
aastat niimoodi lihtsalt not .. ei ale korralikult tbbtanud, aga vene keel
on nuud ... Grin teist aastat ja siin not raskusi on. Kui moDi venelane
kuuleks, sits siis arvaks, et see on jaapani keel, ma arvan.
Aga milline opetaja sulle koige rohkem meeldib ja mille parast?
Ei teagi, noh kehalise opetaja .. ta nagu raagib hasti palju ja siis ei tee
mingeid niukseid (niisuguseid) nagu vaga raskeid asju, aga on ka noh
matemaatikaopetaja, emakeeleopetaja, vene keele opetaja.
Mille poolest Dad on head?
No naiteks emakeeleopetaja ... lema nagu uritab hasti lihtsalt tuna ee
ee
. .. asjad . . ee ... nagu mulle bittesaadavaks.
Aga kas opikud on ka paraja raskusega? Kas Dad on huvitavad voi
on Dad ...?
Mm. ma ma ei oskagi nil belda, et eks on niukseid (niisuguseid), kus
on nagu matemaatikas on naiteks on kirjutatud peale mingi vaike
kiri, et et ... ee ... tee seda ja tee teist ja, aga ma arYan, et voiks pike-
malt olla kirjas. Aga no emakeeles samas on koik lahti seletatud, kuidas
mis pe ab olema.
Mida sa tahaksid koolis muuta, kui see oleks voimalik?
Ei teagi, ei ale moelnud selle peale. Mina arYan, et tegelikult et not
koik on nagu enam-vahem siuke (niisugune), et ... No on muidugi, et
koolliiga vara hakkab, aga samas, kui nagu hakkab varem (hiljem), siis
peat ka loppema hiljem, siis voib-olla ei joua maned trenni ja ... Et no
muidugi see on nagu niuke (niisugune) distsipliin, et not peat hom-
mikul vara arkama ja siis kooli minema ja sits saad mingi kelllahti ja ...
Mina naiteks lahen kohe peale (parast) kooli kaks paeva nadalas lahen ten-
nisI mangima. Kui nagu hakkaks kool tund aega hiljem, siis ma ei jouaks.
TEKST NR 23 (4.46)
Kuidas te suhtute viiitesse, et opilastel on koolis vaga sour iile-
koormus praegu?
I N
TEKST NR 24 (10.54)
Mida peaks tegema inimene, kellel on pidev seljavalu? Mis voivad
olla nilsuguse asja pohjused? Oskate te kommenteerida?
Jaa, no seljavalu on uks vaga Uldine sumptom ja ja seljavalu voib esineda
vaga paljude erinevate haiguste puhul. Nuud soltub sellest, kus on see sel-
javalu, millist ... ee . . liiki see vaIn on, mida te parajasti tunnete, kas teil
on mingisuguseid muid tervisehMasid, mingisuguseid poletikukoldeid nai-
teks organismis. Nii et ... ee ... sell est hakkame siis edasi vaatama.
Aga mida nisukse (nilsuguse) valu puhul tegema peaks?
VaIn on si.imptom ja et edukalt ravida, peat teadma lema pohjust, nil et
koigepealt siis selgitame valja, millest see vaIn on tingitud. Aga tana-
paeva inimese koige Uldisemad pohjused, miks vaIn seljas tekib, on
v6i\)":.olla stress ja siukene (selline) Uleuldine pingulolek, kulmetamine,
270
Mul on kaks ode, kes on ka pedagoogid, ja mete uhine seisukoht on
tegelikult, et lapsed on alakoormatud.
Voi hoopis nB?
Jaa ... ja alakoormatud ... ee ... selle tottu, et on vahe oppes neid asju,
mis on nende jaoks tahtsad, ja palju on field asju, mis on voorad ja jiia-
vadki vooraks, mis ei tahenda seda, et koolis ei oleks voimalik vooras-
test asjadest teha omad asjad. Nii et ne id ami asju on nagu liiga vahe ja
vooraid asju on liiga palju.
Mida sils tuleks teha, et praegust haridust parandada?
Oppimine on ka uks asi, mida voetakse kui enesestmoistetavust. Oppi-
ma peat ja oppima peat seda, mis on opikus kirjas, ja opetaja on siis
see ka, kes opetab. Tegelikult on mete umber maailm, mis on soltumata
sellest, kas me seda teame voi ei tea, ja meie umber on ka see nii-belda
seletatud maailm. Seda seletatud maailma opetaja uritabki opetada, opi-
kud uritavad seda opetada ja no, utleme, opilasele kaela maarida.
Aga opilane tahaks aeg-ajalt ise seda maailma avastada ja ja need sele-
tused enda jaoks selgeks teha, nii et tahtsamale kohale tuleb tegelikult
see oppima oppimine, teadasaamine, miks ma opin.
Kuidas te suhtute seisukohta, et erinevatel ainetel on eri raskus-
aste ja seda peab kindlasti arvestama tunniplaani koostamisel?
Vaide iseenesest on oige, ainult et ma ei tea, kas on ... ee ... voimalik
ikkagi panDa Dad sellesse jarjekorda koikide jaoks ja koikides
tingimustes. Kas me saame utelda, et muusikaopetus on uksteist korda
kergem kui matemaatikaopetus? Palju soltub sellest, kuidas seda
opetatakse ja missugune on opilane ja kuidas need allied ka tunniplaa-
nis toesti uksteisega vahelduvad, ja ja voib-olla et muusikaopetuses
naiteks on mingi teooriatund, kus moistete koormus on palju suurem
kui matemaatikas mingis ulesannete lahendamises, kus uusi valemeid
juurde ei tulegi, on ainult see drillipool. Nii et see on vaga suhteline ja
ma niisugusesse loendisse, nagu artiklis on esitatud, suhtun hill vaga
kriitiliselt.
Kuidas te suhtute sellesse, et praegu on giimnaasiumi lopueksa-
mid samal ajal ka iilikooli sisseastumiseksamid?
Aga ... ma ei nae ka siin tegelikult vaga ranka probleemi. Mida vaiksem
on laps, seda enam tuleb tahelepanu pbbrata, et lema arengut hinnatak-
se temast endast lahtuvalt. Et ta tana on parem kui eile, et ta leaks, mi-
da voiks homme juurde saada, et ulehomme toime tulla. Aga mida suu-
remaks inimene saab, seda enam tegelikult on nagu see latt ... moodu-
latt on oigustatud. Ikkagi valitakse. Muuja kohl on uks kohl ja kui selle-
le kandideerib kolm inimest, ja siis ei loe mitte see, et see inimene vor-
reIdes eilsega on tublisti edasi lainud, seda ei suudeta hinnata, vaid on
niisugune uks moodulatt. Ja miks peaks inimene tegema mitu eksamit?
Vaid me peaksime pigem muutma oma suhtumist. See laps, kes oppis
matemaatikat gumnaasiumis naiteks poole vahem kui matemaatikakalla-
kuga kool, ja ja ta sal eksamil kuuskummend punkti, on voib-olla palju
rohkem vaart ... ee ... matemaatikateadmistes kui see, kes siis selles
enam oppinuna sal uheksakend (uheksakummend) viis punkti katte. Et
meie endi asi on see, kas me teeme niisuguse jarjekorra ja siis vaatame
lapsi selle jargi, voi votame uhe numbri korvale veel palju teisi tunnu-
seid ja ... ja sits otsustame, mis me sellest inimesest arvame.
Millised muutused sils ootavad ees hariduselu?
Seda tuleb kusida opetaja kaest, mida lema latah, mida lema suudab.
Ee ... mina vain belcla ametnikuna, et ma ootan rohkem oppija
tahelepanemist. Just see, kes oskab oppida, et just see oppija isik ja
oppija inclividuaalsus oleks tahtsustatud.
vereringehairecl, vale raskuste kandmine, uleuldse vale ruht. Ja radiku-
liidivalucl, see on nuucl eraldi grupp, seda esineb ka paris palju, aga
koik seljavalud ei ale mitte radikuliit, nagu inimesed tavaliselt arvavad.
Kas voib seljavalust kiiresti vabaneda mingite rohtude voi siistide
abil?
Noo sustiga, jah, viSit valust kiiresti vabaneda, aga see ei ravi pohjust ja
rohkem peaks inimene m6tlema ikka selle peale, mi~ ta ise saab ara te-
ha selle seljavalu leevenclamiseks. Voib-olla peaks ta korrigeerima oma
ruhti, voib-olla ta peaks vaatama, kuidas ta mingit asja tostab, kuidas ta
seisab, kas ta teeb spOlti moodukalt, kas ta karastab ennast, voiks oppi-
da ennast loogastama. Nii et vaga palju erinevaid asju on, mida inimene
ise saab enda heaks ara teha.
Aga mida peaks tegema inimene, kelle kehakaal kipub kasvama ja
talon pidev magusaisu?
Kehakaalu kasvamine ja magusaisu on vaga paljude probleem ja ... eriti test. Uhed inimesed haigestuvad vaga hatva, teised vaga sageli. See s61-
voib-olla talvisel perioodil, kui on valjas rime ja paljud on stressis ja ja tub ju vanusest - lapsed on vastuvotlikumad, eakad inimesed on vastu-
masenduses. Alustada tuleks sell est, et vaadata tile oma toidusedel ja votlikumad. Ja on muidugi vaga palju haigusi, mille puhul ka organismi
pbbrata suuremat rohku mitmekesisele ja regulaarsele toitumisele, sest immuunsiisteem on on norgem. Voib-olla nil spetsiifiliseks niiiid se lie
pidev magusaisu voib viidata sellele, et organismil on puudus erineva- jutuga ei laheks, aga siin aitab jallegi tervislik toil ja karastamine, piisav
test vitamiinidest ja mineraalainetest, nil et ta annat marku, et not varskes ohus viibimine, sporditegemine ja igasuguste kahjulike harju-
midagi on puudu. Voi on probleem madalas veresuhkmtasemes, nii et muste valtimine. No ma mot/en siin suitsetamist ja liigset alkoholi tar-
peat jalile joudma. Ja ja niisuguse regulaarse ja mitmekesise toitumisega bimist, ioniseerivat kiirgust. Nii et toil, mete eluviis ja koik need
on voimalik ka, ma arYan, korrigeerida secta magusaisu. Kui te olete keskkonnakahjulikud faktorid, et nendele peaks siis tahelepanu p66ra-
ikka korralikult paeva jooksul s66nud, igal toidukorral tarvitanud siisi- ma.
vesikuterikast ... ma motlen siin teraviljatooteid ja puuvilju ja k66givilju, Aga viimasel ajal on vaga populaarseks muutunud niiiteks gripi
siis reeglina niisugust suurt sokolaadiisu ei tohiks tekkida. vasto vaktsineerimine. Voib-olla peaks siis erinevate haiguste vas-
Aga kas kommidest ja kookidest peaks taielikult loobuma? tu ennast kohe siigisel vaktsineerima ja parast on muretu terve
Ei pea taielikult loobuma, aga meie paevases meniiiis voiks nendel olla talv olla?
ktill not vaga vaike kohl ja neid ikka vaga moodukalt tarvitada. No lapsi vaktsineeritakse juba siinnist alares. Taiskasvanuid muidugi
Milia peaks tegema inimene, keda vaevab unetus? voib ka vaktsineerida, aga not need on need niuksed (niisugused)
No unetus on kat niisugune probleem, et ... ee ... Niisugune liihiajaline nakkushaigused, mida meil enam praktiliselt ju ei esine, mille vastu
unetus ... secta tuleb vaga paljudel ette ja see voib olla seotud kas mingi vaktsineeritakse. Kui niiiid raakida gripist, siis kahjuks on secta viimst
traagilise siindmusega voi inimene on vaga emtatud ja ja pinges, et ta ei mitut, mitut liiki, nil et igal aastal voib selle puhangu ... not gripilaine
saa niimoodi liihiaegselt magada. Aga kui see unetus on kestnud ikka nagu pohjustada erinev gripiviims. Nii et me voime kiill ennast vaktsi-
tile lihe kuu, vat (vaat) sits voiks hakata juba muretsema. Ja no niisugu- neerida, aga see alati ei pmugi nagu anda haid tulemusi.
sed tunnused, mis unetuse puhul on, on see, et inimene kas iildse ei jaa Millist nou te annaksite inimesele, kes viisib kiiresti ja kellel kipub
magama voi voi ta arkab 66siti pidevalt tiles, ja siis, kui ta on not pae- pea ringi kaima?
val, siis talon kontsentratsiooniraskused ja ta on pidevalt vasinud ja No see vasimuse siimptom on jallegi vaga-vaga iildine ja not meie kiire
kergesti arrituv. elutempo ja paljud probleemid ja stressirohke elu ... see ka paljusid vaga
Aga mida saaks niiiid inimene ise ara teha kodus? Voib-olla enne maga- vasitab. Vasimus voib olla ka paljude niisuguste tosiste haiguste esialgseks
maminekut voiks piiiida hoiduda kofeiinisisaldusega jookidest, not siin siimptomiks. Kui niiiid selle vasimusega ka kaasneb niisugune pearinglus,
ma mot/en teed ja kohvi. Ei maksaks ohtupoolikul enne maga- siis voib olla pohjuseks naiteks madal vererohk ja see madal vererohk .
maminekut siiiia vaga suurt ja ja rasvarikast praadi. Voib-olla voiks sits ee . . see voib olla kas parilik voi ta on mingisuguse teise haiguse iiks
enne magamaminekut juua kas monda ravimteed, mis on rahustava niisugune siimptom voi siis naiteks ... ee ... kui te lamate ja tousete piis-
toimega, voi sooja piima. Niisugused rahustavad ravimtaimed on naiteks ri, siis sellel puhul ka veri valgub jalgadesse, aju saab vahem verd ja voib
meliss ja palderjan ja kummel. Need koik mojuvad uinutavalt. Ja tekkida selline pearinglus ja ja voib-olla kerge minestamise tunne ka. Et
apteegis miiiiakse ka mitmeid rahustava tee segusid. Oluline on ka see, Still peaks nagu jallegi oma eluri.itmi vaatama, reZiimi vaatama, toitumist
millises toas me magame, kas seal on piisavalt varsket ohku. Ka jahedus vaatama, kuidas secta sits korrigeerida ja mida enda heaks siis kohe teha.
on tahtis, liiga kuumas toas tavaliselt ei rule head unci. Ja trenni ei mak- Nii et hommikul tuleks tousta sits hasti aeglaselt tiles ja ja teha voib-olla
saks ka enne magamaminekur teha, nii et iiks neli-viis tundi peaks enne maned niuksed (niisugused) voimlemisharjutused juba voodis, votta dussi,
magamaminekut sits olema see vahe vahemalt. eriti tea on kiilma ja sooja dust not nihukene (niisugune) vaheldumine -
Aga kuidas te suhtute unerohu votmisse? need koik ergutavad vereringet. Ja s66ma peaks siis ka niimoodi korraga
Ma ei suhtu vaga positiivselt. Vahel on see muidugi valtimatu, aga nendest vahe ja voib-olla pigem sageli, et veresuhkmsisaldus oleks nagu iihtsel
unerohtudest tekib soltuvus ja ja neil on mitmeid muid korvaltoimeid ka, tasemel ja ja ka vererohk liialt tugevasti ei koiguks. Ja need, kes seisavad
nil et vahel see rikub kogu selle paevase ri.itmi ara, et inimene kiill 66sel palju oma t66 parast, not need on juuksurid ja ..
magab, aga paeval on siis ka uimane. Nii et koigepealt peaks nagu korri- miiiijad
geerima oma eluviisi ja eluri.itmi ja ja siis vaatama, et kui need niisugused miiiijad, kelnerid, nemad sits igal vabal momendil voiksid oma jalad
meetmed ei anna tulemusi, sits voib-olla leiame mane ravimi ka. istudes natukene korgemale rasta, et siis veri liigub ka paremini. No
Mida peaks tegema inimene, kes haigestub kergelt kiilmetushai- suitsetamisest voiks kindlasti loobuda, sest see, kes suitsetab, see ei
gustesse? suuda iialgi oma vererohku reguleerida. Sport, igati karastamine - need
No organismi kaitsevoime on see jah, mis oleneb ka paljudest faktori- panevad vere organismis kiiremini kaima ja ja mojuvad ka soodsalt.

L I
TEKST NR 25 (3./6) ja ja suht/emist on see oluliselt muutnud. Ilmselt see personaalarvuti
on ka ... Katrin vangutab read. Miks sa read vangutad?
Leelo: Kiisimus kolab nil: missugused leiutised on mojutand (mojuta- Katrin: Mina tombasin ringid iimber ... elektriline pesumasin ja iihe-
Dud) maailma arengut koige rohkem? Still on saja aasta leiutised rivis. kordsed beebimahkmed, sest mina olin toeliselt vaimustuses, kui ma
Mis te iit/ete? Koik nohisevad.
ne id esimest korda nagin. Motsin (motlesin), kas toesti on sellised asjad
Martin: Ma ei tea, kui kiimnendi kaupa vaadata. loodud!
Leelo: Noh. Martin: Sa oled praktiline inimene.
Martin: Voi.. voi ... voi vaatame nagu . Eda: Ma iitleks, et pastapliiats on vaga oluline, ja eriti oluline (olulised)
Leelo: Voib kiimnendi kaupa ka vaadata. meie kliimas on auto klaasipiihkijad.
Karin: Mhmh. Minu amst on ainukene on see tootmisliin. Leelo: Hmhm.
Martin: Tootmisliin on jah minu amst kat. Martin: Nojah, aga need on ikkagi sellised asjad, mis ei ole nagu eriti
Martin ja Karin: Tootmisliin muutnud maailma. Aga koik need auto aknapuhastajad tulevad tootmis-
Martin: nagu muutis taiesti ju radikaalselt kogu maailma, read. liinilt.
Karin: Kui seni oli kasitsit66. Tehased ja tootmisliinid ja inimesed ja Eda: Las nad tulevad, aga ma pean ne id oluliseks.
masinad ja ... Katrin: Jah.
Martin: lnimesed kolisid maalt linna. Leelo: Ei tea jah, lennuk on veel Still
Leelo: Okei.
Karin: Siis tuli tuumareaktor ja ... Siis ma nagu vaatasin, et rasestumis-
Martin: Ja ja tehased hakkasid tekkima. vastased tabletid tulid, et ilmselt on ... see tundub nagu esimene kord
Karin: Sits meil ei oleks meil mitte midagi enam tegelikult edaspidi olevat, kui nagu astutakse vahele sellele .. .looduslikule ... ja hakatakse
toimunud, kui see tootmisliin poleks nagu tulnud. motlema selle peale, et et koik ... on ise voimalik mingisuguseid asju
Leelo: Ei tea, mina tegin siin niukestele (niisugustele) asjadele ringi planeerida. Siin parast tulid veel igasugused muud asjad otsa veel:
timber nagu ..mobiiltelefon, et koik on nii oudselt kattesaadavad koigile kunstviljastamine ja kloonimine ja

271
"
Martin: Siis on arvutiviirus
Martin/Karin: on ka veel, mis minD arust / mhmh, see on mill ka
Martin: ainukene negatiivne asi kogu selles kogu selles nimekirjas.
Leelo: Leiutistest viSi?Aa.
Karin: Et ta tegelikult viSib olla suurema .. havitava toimega, kui ma
ei tea mingisugune tuumareaktor, mis mis
Eda: Hahaa, ma ei usu seda.
Martin: Mis on usna ebamugav.
Leelo: Mm. No gaasikamber on ka ... mingi hasti armas leiutis ...
Martin: Nojah, gaasikamber .
Eda: Arvutiviiruse tagajarjel sa vahemalt ei lange ohvriks f1.iusiliselt.
Karin: Sa viSid langeda fUusiliselt niimoodi ohvriks sellele, et kogu sus-
teem laheb arvuti peale tile, kui ta sulle ... ja kui ta sulle midagi seal
valesti teeb, siis sa viSid siis on nagu, noh, sa visid kiSik ara kaotada
endal seal.
Martin: Uhiskondliku kasu seisukohast on ikkagi, read, vaga vaga
vaga negatiivne asi arvutiviirus.
Katrin: Jah.
Martin: MiSjutabarengut maailmas ikkagi oluliselt.
Karin: A (aga) see virtuaalreaalsus oli ka paris huvitav asi tegelikult.
Mina miStlesin, et see on siukene (niisugune) ... miskiparast tundub, et
viSib-olla .. viSib-olla nagu siukest (niisugust) kuskile areneda edasi.
Leelo: Okei, tiSmbame otsad kokku. Aitah.
TEKST NR 26 (4.40)
Karin: Jutt muidu huvitav, aga kohe tekib kusimus, et kuidas saab
inimese liiguniste ja naoilme jargi aru saada, et ma otsin parasjagu
autoviStmeid, rahakotti, ja ja siis veel oskab oelda ka, kus kohas need
asjad tegelikult on.
Leelo: No jarelikult ta loeb su miStteid,
Mare: mhmh
Leelo: see masin.
Eda: Aga sits on kusimus, kas ma ei saagi sits uksi olla. Kogu aeg ta
reageerib millegile (millelegi), mida ma ei taha, et ta reeks!
Karin: Aga see oli kull hea, et et et kui ... noh, mis tanapaeval juba
kasutusel on, et garaaziuksed ise avanevad ja ja ruled lahevad piSlema ja
sits ta kutab mu maja veel ara ja vajadusel kastab ka muru. Et see oleks
nagu kull vaga meeldiv.
Eda: Minu arust on see taielik jama.
Leelo: Noh?
Eda: Olgem ausad, selleparast et ... ee ... noh, kui mulle tehakse kiSik
ette-taha ara, siis ma .. mill ei olegi vaja miSelda, siis ma lihtsalt vege-
teerin, kui vaja, lohisen autoga lihtsalt kaasa tuima pilguga viSi soon
seda, mida mulle ette antakse.
Karin / Martin: Ei, ma ei tea. / Ei, siin on oeldud, pannkooki pe ad
poorama.
Katrin / Eda: No see on kiSige iSnnetum kohl selles . / No andke
andeks ..
Katrin: See on see kiSige suurem rutiin, on ju, mis on, sa pead .. sa
pead ikka toppima kasitsi niSudepesumasinasse niSusid ja linad-tekid
tuleb jalle panna, on ju, et see oli nagu . tegi nagu iSnnetuks iSudsalt
(iSudselt).
Karin: Aga naiteks kui sa auto de puhul viStad seda, et et kiSiki autosicl
juhivacl kompuutricl, siis oelclakse, et inimene teeb nagu rohkem vigasicl
kui arvuti, et et selle jargi peaks nagu vahem liiklusiSnnetusi olema, ja ja
et sits ta vc)iks paris hea olla.
Leelo / Katrin: Vist miS,e selles on, et aega jaaks rohkem tile, et mingicl
... / Mille jaoks siis'
Leelo / Katrin: soogicl valmivacl ise, no ma ei tea, loecl raamatuicl
naiteks viSi ... / Oi, see on nil hea.
(Raagitakse labisegi.)
Mare: Arvuti loeb ette sulle ajalehte ka.
Martin: See on kull vastikl See on kull vastikl
(Raagitakse labisegi.)
Karin: Ta ei loe iilclse neicl asju, kes on parasjagu nagu populaarne ja
ja kasulik on.
Martin: Ei noh, ajalehte lugedes tahaks ikka ajalehte kaes hoida.
Eda / Katrin: Mis ma nencle teadmistega peale hakkan? / Krabinat kuulcla!
Eda: Okei, ma loen seda raamatut, saan elamuse, viSiloen mingi teatucl
eesmargiga. Mis ma nenclega peale hakkan, kui kiSik arvuti nii ehk nii
mulle kiSik ette-taha ara teeb? Et saacla ise siis iSudsalt (iSudselt)
Martin: ¥i<liSige.
272
Katrin: Too... tooancljale .
(Raagitakse labisegi.)
Eda: Mis tboandja sellega peale hakkab, kui arvuti kiSik ara teeb?
Martin: Sits sa oskacl arvutile rohkem ulesancleicl anda.
Leelo: Ma ei tea, siin on kull mingisugune perekoncl, kes kogu maailma
pani unistama, et niimoocli uksecl kiSik avaneks ja ... ma ei tea.
Martin: See on ka ikka robe, et et valgustus laheb suulise kasu peale ...
Leelo: Sulle ei meelcli viSi?
Martin: Ma tunneksin ennast ebamugavalt, kasutacles mingisugust
olematut ... ma ei tea, micla.
Karin: Aga on ju, et plaksu peale ... siuksecl (niisugusecl) susteemid, et
plaksu peale ... uks plaks ja kaks plaksu ja ..
Martin: Plaksutacl kodus seal.
Karin: Mhmh.
Leelo: Miks mitre.
Martin: Ja siis kui susteem rikki laheb, siis on nii .
Eda: Siis plaksuta nii palju, kui tahacl.
Leelo: See on ju viimse peal still mingi toatemperatuuri reguleerimine
nuppuclega ja ... Mina kull ei viitsi ... noh ... ma ei tea.
Karin: Olecl kaks nadalat koclust ara ja siis paned ... ee ... ruled nagu
. koju, hakkacl ... siis palled paar tuncli varem ahju viSi paev varem
panecl soencluse (soojenduse) majja sisse.
Eda: Juhtumisi tekib elektriluhis ...
Leelo: Noh! Siis ei saa konservikarpi lahti ka!
Karin: Noh, selle jaoks on jargmine andur, mis tunneb ara, et on elektri-
luhis.
Eda: ViSiujutab su maja lihtsalt tile ...
Mare: Aga kas see on hea, et tervis on kogu aeg niimoocli luubi all, et
igal hommikul ...
(Raagitakse labisegi.)
Martin: No ikka on hea tegelikult.
Karin: Kui ta valetaks paar kilo vahemaks.
Katrin: Paar kilo vahemaks .
Eda: NiiviSrclpalju asju tegelikult tuleb inimese psuuhikast. Kui ma
hommikul tegelikult lean, mill on hea enesetunne, ja ma lahen riSiSmsalt
tbole, siis utleb mulle kempsupott, et kuule, sa oled ikka taitsa (taiest!)
labi omaclega, et ...
Mare: Mina ka ei tahaks kuulda tegelikult pidevalt, et mis sui jalle jalle
on halvemaks lainucl.
Katrin: Kui ta annaks sinna juurcle ka menuu tegelikult, siis see oleks
taitsa (taiest!) miSelclavtegelikult, on iu.
Martin: Mis menuU?
(Raagitakse labisegi.)
Mare: Ta voiks olla niimoocli programmeeritucl, et ta utleb, et noh tana
on ikka parem kui eile ja ... vaga hea ja ...
Karin: Siis voiks juba naha all mingi kiip olla, mis sui vaatab kogu aeg
ja programmeerib, miks see vetsupott peab olema siis.
Martin: Secla ka ei tahaks!
Leelo: Alarmi ei ale vaja!
Karin: Alarmeerib sind, kui miclagi on valesti.
Martin: Et sits pannakse juba lapsest saati kiip sulle naha alla. Siis on
hea, lapsed ei kao ara.
Karin: Kust sa teacl, akki ongi. Kust sa teacl, et ei ale? Kes see sulle
utleb secla, et ei ale?
Leelo: See kisub jah niukse (niisuguse) totaalse kontrolli poole, et keegi
saab kuskil oudselt vaaclata,
Leelo / Martin: mis mis sa motlecl ja ... / Keegi saab kogu aeg, jah,
Martin: koike organiseerida, Uti-till-Uti.
 LJ I
tagasi, et eelnev karistus on kandmata, aga ma ei oska belda sellest l6i-
TEKST NR 27 (7./7) gust, mida ma lugesin, kas see eelnev karistus on olnud seoses ka var-
1. Antud juhul on siis tegu salakaubaveoga ja volt-alIa vaikene ... ee gusega voi varavastase kuriteoga voi millegi muuga. Igatahes ... arvesta-
iilevaade, mida siis me iildse salakaubaveoks peame. See on siis see des. .. moeldes, et see voiks olla midagi sellist, voib Data ette talle
kaup, mida peat toimetama i.ile tollipiiri ja mis kuulub tollikontrolli alia, karistust vabadusekaotusena kuni seitsme aastani (seitse aastat).
aga secta ei esitata tollikontrolliks voi siis secta peidetakse ja tuuakse siis Kas see, et varas on narkomaan, on raskendav asjaolu?
niinimetatud salakaubana tile. Ja antud juhul on siis ... ee ... tegu See, et ta on narkomaan, ei ale raskendav asjaolu. Raskendav asjaolu
salakaubaveoga isikute grupi poolt, mis on eraldi kuriteokoosseisuna oleks, kui ta oleks narkojoobes, mis ei rule valja, et ta oleks narkojoo-
kriminaalkoodeksis lausa sees, ja see naeb ette vabadusekaotust siis bes siin olnud.
kahest kuni kaheksa aastani (kaks kuni kaheksa aastat). 4. Nil, mm ... vaatame siis kuritegu, kus on iirandatud veoauto.
Kasnendeinimeste karistusmiiiir soltub ka sellest, kui palju Dad Siin on ni.iiid tegu sellega, et et arandajaks on kaheteistaastane laps.
seda salakaupa sisse toid, sellest kogusest? Kriminaalvastutuse iga algab meil kas siis viieteistkiimnendast eluaastast
No otseselt, kui me vaatame koodeksit, siis selle jargi mitte. See oleneb voi siis kolmeteistkiimnest (kolmeteistkiimnendast), ehk auto, mootor-
niiiid jalle, kuidas ... kuidas on ... kuidas on meelestatud kohus, kes soiduki arandamise puhul siis kolmeteistkiimnendast eluaastast. See ta-
selle otsuse teeb, aga ... koodeksi jargi mitte. hendab, lema puhul kriminaalvastutus ei kuulu kohaldamisele.
Antud juhul on sils tegemist isikute grupiga. Kas nende karistus Niiiid on kohtu ... poolt on maaratav, kas ta siis kohtuotsusega maara-
on raskem selle tottu? takse eri-oppekasvatusasutusse mingiks ajaks, kas ta ... saadetakse ravi-
Jaa, karistus on raskem, seeparast muidu oleks ka v6imalus paaseda kas kasvatusasutusse v6i siis antakse ... dokumendid tile alaealiste asjade
rahatrahvi voi arestiga, aga praegusel juhul on karistuseks ainult komisjonile, mis omakorda siis v6ib ee. valja moelda mojutusva-
vabadusekaotus ja see algab lausa kahest aastast ja on kuni kaheksa hendid, ja selleks on ka tavaliselt siis kas mingi jarelvalve voi ... Nahes
aastani (kaheksa aastat). siin, et ... ee ... noormees tundus, et vottis selle auto siiski osaliselt
2. Kuidas te kommenteeriksite pommiiihvarduse tegemist? oma kasuisa loaga, ja ta oli vaga onnetu, kui ta kinni peeti, arvan ma, et
No pommiahvardused on tanapaeval meil siin vaga populaarsed ja pom- et ... et et lapsevanemad saavad lihtsalt trahvl.
miahvardust saaks klassifitseerida huligaansuseks. Jalle - mida me mois- 5. Siin on tegemist niiiid kahe, vahemalt kahe erineva kuriteoga. Esiteks
tame sits huligaansuse all? See on siis mingisugune selline tahtlik tegevus, me raagime salajasest vargusest, kuna ta ta murdis sisse. Ja see omakor-
millegasiis rikutakse avalikku korda. Ja huligaansus omakorda jaguneb da naeb ette juba karistuse vabadusekaotusena kuni kolme aastani
lihtsalthuligaansuseks ja kuritegelikuks huligaansuseks. Ja antud juhul (kolm aastat) voi siis rahatrahvi v6i arestl. Teine asi on niiiid, mis on
mina naen nagu selles kuritegelikku huligaansust, kuna juba on tegemist palju tosisem siin, on see, et ... ee ... politseinik sai surma oma teenis-
kolmanda pommiahvardusega, ja kuritegelik huligaansus on eriti ki.iiini- tusiilesandeid taites. Sellel juhul on aga karistuseks juba vabadusekaotus
lise sisuga. Kui me iiks kord secta teeme, siis me saame parast aru oma kaheksast kuni viieteistkiimne aastani (kaheksa kuni viisteist aastat) voi
tea tagajargedest, a (aga) kui me teeme secta juba kolmandat korda, siis siis lausa eluaegne vabadusekaotus. Kolmandaks asjaks on siin veel see,
sectavoib juba t6eliselt nimetada kiiiinilise sisuga huligaansuseks. Ja see- et et teine politseinik sai kergelt haavata. Nii et nagu te naete, on kuri-
touu karistus on vabadusekaotus kuni viie aastani (viis aastat). teokoosseise siin vaga palju. Niiiid, kui aga me vaatame secta, et et milD
Kui suur protsent pommiiihvardajaid leitakse iiles? kuritegu on iihekorraga sooritatud, siis nende eest maaratakse eraldi
Maei oska tapselt belda secta protsenti, aga see protsent on nagu kasva- karistused ja siis need liidetakse omavahel. Ja sellisel juhullihtsalt infor-
mas.Juba ranu sellele, et politseil on olemas ee palju paremad matsiooniks ma peaksin i.itlema, et et kui karistused on omavahelliide-
seadmed, et avastada, kust telefoniautomaadist see kone tehtl. Samas tud, siis ei lobi vabadusekaotuse piir iiletada kolmekiimmend aastat.
tehakse koostbbd mitmete erafirmadega, telekommunikatsioonifirmade- 6. Kommenteerige, palun, veel niiiidiihte uudset liikikuritegu -
ga, mis aitavad neid kuritegusid siis avastada. pangakaardipettust.
3. Nil, no iikki kommenteeriksite ka seda vargust supermarketis. Mina naen siin jalle nagu kahte erinevat kuriteokoosseisu. Meie krimi-
No siin on jalle tegemist niiiid paris huvitava selies mottes ee naalkoodeksis on ette nahtud karistused arvutikelmuse eest. See on siis
looga, et eelnev karistus on veel tegelikult kandmata. Kuigi kui me vaa- andmete kopeerimine voi siis kustutamine kasusaamise eesmargil, kus-
tame secta kuritegu iseenesest, siis on tegemist tavalise avaliku varguse- juures tuuakse ka kahju teise isiku omandile. See on niisugune kuritegu,
ga. Seal ei tekkinud mingisuguseid vagivallailminguid. See tahendab ta- mis on karistatav kas rahatrahvi, aresti voi siis vabadusekaotusega iihest
valine avalik vargus, mis naeb ette siis karistusena rahatrahvi, aresti voi kuni kuue aastani (iiks kuni kuus aastat).
siis vabadusekaotust. Ja vabadusekaotus on niiiid erinev. Tulles niii.id

11 I N s
TEKST NR 28 (9.46) Jaa, see on oige mote, secta on juba kaua aega ette heidetud, et toe-
poolest algaja juht takistab liiklust. Kuigi, kui ta taidab liiklusreegleid, ta
Men on hea meet, et saite tulla meiega riiiikima liiklusteemadel, on kohustatud enda lata kogunenud kiiremini soita tahtjaid mbbda
Johannes Pirita, liiklusekspert. Paluksime tell kommenteerida laskma, aga meie juhid secta ei tee. Kuid niiiid on ... niiiid on alustatud
moningaid viiiteid. Riiiigitakse, et autode hulk Eesti linnades kas- juba labiraakimisi voi voi arutelusid, et muuta liikluseeskirja, ja
vavat viiga kiiresti. On see tosi? t6enaoliselt Dues liikluseeskirjas secta aeglase s6idu, algaja juhi kiirust -
Jaa, see on lost. Ja autode arvult me oleme praegu juba Euroopas paris seitsekiimmend kilomeetrit ehk rohelise vahtralehe kiirust - enam ei ale.
arvestatav, isegi meil on autosid rohkem kui manes manes vanas Et autokoolist tulnu VOlt 6ige pea hakata soitma juba normaalse
demokraatlikus Euroopa riigis. kiirusega, mis on vaga 6ige.
Aga samas oeldakse, et liikluskoolid laskvat viilja autojuhte, kes Aga naised olevat halvemad autojuhid kui mehed.
oieti autosid juhtida ei ei oska ja tiiielikult autot ei valitse. Miks? Ei! Kuigi, jab, jaapanlased on leidnud kiill, et kui kui roolis on
See on vale jutt, see on vale jutt. Ma toaD teile niisuguse naite. Ma olin naine ja kui auto laheb uppi, nob et siis naine pallet silmad kinni, et
hiljaaegu Rootsimaal ja nagin seal Eesti juhte. Kui hasti Dad soidavad! kui oleks veel midagi vaja teha, et saaks midagi paasta. Aga ... aga see,
Tapselt nii, nagu Rootsis ette nahtud: on vaga viisakad, annavad teed ja et liaised on halve mad juhid, ei, see pole nil. Naised tihti paistavad
... Aga kui ta tuleb siin Tallinna sadamas laevalt illata, istub rooli, silma selles mottes, et Dad alahindavad oma voimeid, ja mened, vastupi-
soidab nii johkralt, nagu meil s6idetakse. Nii et see ei ale autokooli di, iilehindavad oma voimeid. Seetottu meted on pisut agressiivsemad,
kiisimus. Autokool koolitab korralikke juhte, aga Dad kaituvad nii, nagu aga liaised on pistil pistil alalhoidlikumad - see on ehk vahe.
iihiskonnas on kombeks v6i tavaks. Aga viilismaal olevat juhid palju vilsakamad ja Dad peatuvat niii-
Aga algajad juhid takistavat oma aeglusega liiklust ja tekitavat teks iga vootraja ees, mida meie juhid ei tee.
ummikuid. Jaa, kui te ka jalakaijana liigute manes teises riigis, te bitute toe pool est
..

273
r
nii, nagu seal on kombeks. Ja ja seal toepoolest on nii, et et mida kogu aeg kasvab, ja kui soomlased peavad oma keskmiseks auto vanu-
kauem on riik olnud demokraatlik riik, secta kombekam on see riik. seks praegu kaksteist-kolmteist aastat, keskmiseks Soomes, siis me iitle-
Noh Inglismaa on naide, nagu Rootsi, ma sliD raakisin. Meil on hea me, et meil on kaheksa kuni kiimme aastat. Nii et ei ale midagi katki. Ja
naide ka Soome. Me oleme enam-vahem koik kainud Soomes, vahe- aina paremaks laheb.
masti lihe korra. Seal on toepoolest ka liikluskultuur hoop is korgem kui Vanadeautodega juhtuvat rohkem onnetusi kui uute autodega. On
meil Eestis. Aga meie Eesti demokraatia on ju noli kiimme aastat, aga see tosi?
Inglismaal on kolmeteistkiimnendast sajandist juba, nii et vahe on suur, See ei ale ka paris tosi. On naiteid kiill, kus auto tehniline rike on p6h-
jah. Kahjuks on meie iihiskond niisugune, nagu ta on. justanud onnetuse, aga jutt on sellest, et kui auto on tehniliselt korras -
Kus koige viisakamad juhid on maailmas teie arvates? meil Eestis naiteks tehnoiilevaatus on praegu juba taiesti Euroopa tase-
Secta ma ei tea, aga ma lean, et et koige ohutum, see on Island. Island, mel, meie autode tehnoiilevaatus tehakse Saksa siisteemi jargi nil nagu
ahaa? Saksamaal - ja kui auto on tehniliselt korras, siis kas see auto s6idab
Inglismaa, Rootsi, Norra ja siis tuleb ka Soome. Dhesonaga, pohjala hasti voi soidab uppi, soltub juhist, mitte autost.
riigid on on meist kolm korda ohutumad, iitleme niimoodi. Vihmase ilmaga, oeldakse ka, et juhtuvat rohkem onnetusi kui...
Toesti? Jaa, koige rohkem juhtub onnetusi pimedal ajal just, vihmaga ja muidugi
Kui Eestis naiteks saja tuhande inimese kohta saab surma aastas kaks- just talv talv. Aga noli talvel auto de arv on monevorra vaiksem, sest
kiimmend inimest, siis Norras, Rootsis, Islandil kuus-seitse. Naete, vahe maned siiski talvel veel ei soida.
on kolm korda. Moned bensiinijaamad miiiivat solgitud bensiini, see rikkuvat
Mm. Kuidas saaks meie liikluskultuuri parandada? Riiiigitakse, et automootorit.
varsti mindavat iile uuele veapunktisiisteemile autojuhtide karis- Jaa, see on kahjuks kiill nil. See on niiiid riiklik poliitika selline, et riik
tamisel. ei ale piisavalt hoolitsenud selle eest, et meie bensiin oleks kvaliteetne.
Jaa, jaa jaa. See on .. kui Riigikogu votab niiiid vastu seaduse, millega Ja meil oli ju nimelt niisugune voimalus, et et riiki lubati sisse tuua ben-
taiendatakse voi muudetakse liiklusseadust, siis kehtestatakse - ja ma siini komponente. Meile toodi sisse mingisugust ahjukiitust ja sliDkoha-
vaga loodan, et see nii varsti toimub - see veapunktisiisteem, mis on ju peal segati talle iihte-teist hulka ja sellest tehti mootorikiitust. Ja niimoo-
paljudes riikides kaibel. See on niisugune siisteem, et kui juht rikub liik- di toodi sisse ka toorbensiini suhteliselt odavalt ja toodi sisse neid
luseeskirja, siis ta saab karistada, kuid tema kontole kirjutatakse mingi lisaaineid, mille pealt sissetooja maksu ei maksnud, ja segati kohapeal -
arv veapunkte, ja kui ne id veapunkte koguneb teatud hulk, siis ta voib ma raiigin nagu minevikus, kuigi secta tehakse ka natuke veel praegugi
lopuks juhiloast ilma jaada. Ma arYan, et see Eestis tuleb ka. -, segati niisugune mootorikiitus, mis ei kolvanud mitte kuhugi. Ja kuna
Riiiigitakse ka, et liikluspolitseinikud votvat altkiiemaksu. Kuidas riiklik kontroll oli nark ... Siis niiiid on pisut muutunud see seis, niiiid
te seda kommenteerite? on tehtud niimoodi, et koik, mis sisse tuuakse, on maksustatav.
No see on see nii-6elda korruptsiooniteema. Meil ju iihiskonnas on see Tahendab, sissetoojal ei ale enam majanduslikult tulus tuua sisse solki.
kaunis levinud nahtus. Kui te olete lehest lugenud, mitte ainult polit- Aga noli, see on praegu niisugune iileminekuaeg, aga me loodame, et
seinikud, vaid ka korged riigiametnikud ja muud kodanikud ei title ara et riiklik poliitika on siiski nii range, et iildse poleks voimalik tuua meile
altkaemaksust. Kahjuks on see nil. Aga noli politseinik on erilise solki sisse. Aga praegu kahjuks ikka veel on, jaa.
tahelepanu all seetottu, et et nendest iihiskonnas soltub vaga palju, ja Ma kiisiksin veel nende liikluses juhtuvate onnetuste kohta, et mis
seetottu ka need iiksikud naited, mis politsei kohta on siin valja tulnud, on need koige ohtlikumad manoovrid, kus onnetusi voib juhtnda,
on meeldejaavad. kas on siis paremalt moodasoidud voi vasakpoorded. Akki oskate
Muidugi on probleemiks ka see, et meie teedel on viiga palju vanu kommenteerida?
autosid. Aga varsti keelatavat iira iile kiimne aasta vanuste autode- Ee jah, need on ka, aga koige ohtlikumad on niisugused onnetused, kus
ga soitmine. roolis on algaja juht, see rohelise vahtralehega juht, kes praeguste reeg-
Ei usu, ei usu. Ja ma vaidlen teile vastu. Secta on meil, jah, sliD pressis lite jargi tohib soita kuni seitsekiimmend kilomeetrit tunnis, aga ta soi-
niimoodi piiiitud esitada, et meie autod on vaga vanad. Aga ma hilja- dab kiirusega sad a seitsekiimmend kilomeetrit tunnis. Teine on niisugu-
aegu tegin iihe vaikse vordluse. Vordlesin Eesti autos id Soome auto de- ne onnetus, kus roolis olija mingil pohjusel kaldub vastasv66ndisse ja
ga, just autode vanus, autode iga. Ja tuleb valja, et meil on ... meil on soidab kokku vastutuleva autoga. Need enamasti on koik surmaga lop-
isegi pisut parem,pilt juba. Kusjuures tuleb secta silmas pidada, et et pevad onnetused ja mitme surmaga loppevad onnetused ja neid on kah-
Eesti autode juurdekasv ... vat (vaat) Noukogude ajal oli niimoodi, et juks meil palju. Ja siis on need libeda aja onnetused, kus niiiid juhi ko-
unelmate piiriks oli sada kakskiimmend autot tuhande elaniku kohta. genematus monevorra mangib rolli, kuna Eestis, kummaline kiill, praegu
Eestis oli siis juba ... Noukogude aja lopul oli sada kiimme autot pea- ei saa oppida libedal teel soitmist.
aegu. Niiiid, kui Eesti muutus iseseisvaks, siis me toime ara peaaegu Milline oleks teie nouanne juhtidele, et ohutult liigelda?
koik vanad romud Soomest. Ja esimestel aastatel veel me toime neid Tuleb soita ettevaatlikult, muud midagi. Sest see, kuidas me soidame,
neid Noukogude autosid, neid Ladasid, sest need olid ilma tollimaksuta. see soltub ikka sellest, mis meil sliD kahe korva valid on. Voi siis nagu
See oli paris Vene aja lopp veel. Ja autode juurdekasv oli nil kiire Eestis, autojuhi kohta 6eldakse, et et see hallollus, mis on rooli ja seljatoe va-
et me plistitasime lausa maailmarekordi. Seetottu toepoolest meie auto- hel, vat (vaat) seal otsustatakse see, kuidas soita. Ja kui seal tehakse 6i-
de keskmine iga oli vaga korge. Aga kui jalgida nliiid statistikat, siis ge otsus, siis SOillaheb kenasti.
uute autode osakaal kogu aeg kasvab, uute ja korralike autode osakaal

IS
panDa, oli kiisimus, et kui 1947. aastal tuntud vene noukogude kirjanik
TEKST NR 29 (6.3/) ja Stalini vaimees Ilja Ehrenburg kiilastas Eestit, siis temal oli liDS, uhiuus
Kirjanduslooga on vist niiviisi, et elu on alati viirvikam kui see, Ameerika auto, viimane mudel, ja sellega soitis ta Keila-Joale kirjanike
mida kirjanike kohta kirjutatakse raamatutes. Ja meil on tiina puhkekodusse, et secta niiidata iihele eesti kirjanikule, kes oskas auto
stuudios kultuuriloolane doktor Loone Ots, et riiiikida voimalikest vaartust hinnata. Ja kiisiti siis tarkade klubilt, kes oli see eesti kirjanik. Ja
eesti ja vene kirjanduse kokkupuutepunktidest. ei vastatud ara. Tegemist oli loomulikult toelise harrasmehega ka N6u-
Olen natukene uurinud eesti kultuurilugu ja sellega seoses kasitlenud kogude ajal ja tuntud teatritegelase, frankofiili ja tolkija Johannes Sempe-
koikvoimalikke klatsilugusid, mis moodustavad sageli markimisvaarse riga. Nii et Ehrenburg laks Semperile ekstra naitama oma aut autot. See
osa inimeste memuaaridest voi paevikutest. Ja on tulnud valja iillatavaid oli iiks selline voimalik kokkupuude eesti ja vene kirjanduse valid.
sarnasusi ka nende kirjanike elulugude valid, kes eraelus ei ale kunagi Viiga tore. Kas kuulsamad kirjanikud nagu PuS-kin voi Tammsaare
kokku puutunud voi on elanud ka eri aegadel Eestis ja Venes. ka mingil kombel on vorreldavad?
Mm, tOesti? Volb-olla Tammsaarest on niisugune hea puutepunkt on iilikoolis
Koige lihtsam kokkupuutepunkt on muidugi kahe kirjaniku isiklik kon- oppimisega, kui saaks vorrelda ... Tammsaare kui sajandi alguse siim-
takt. Dks.vaga tore klisimus, millele omal ajal "Mnemoturniir" ei suutnud bolist ja sealt alles edasi realistlikuks kirjanikuks muutunu ja vorrelda
vastata, kuigi kaksteist tarka meest proovisid tiikk aega paid kokku si is Slime vene siimbolistliku luuletaja Aleksander Blokiga.

274
Aleksander Blok olnud suur pettumus oma perekonnale. Nimelt oli lema
vanaisa olnud iilikooli rektor ja siis oodati ka lapselapselt suuri saavutusi
ulikooliopingutes, aga kahjuks Blok oli aarmiselt halt oppija
noo?
ja oma elu ainukese korgeima hinde, siis viie tollel ajal, saanud ta eksa-
mivastuse eest, kus ta ilmunud eksamile ainukesena kogu kursuse tu-
dengitest, sest parasjagu kaaris revolutsioon ja tudengid olid otsustanud
kuulutada valja boikoti oppejoududele, konkreetselt iihele vanale oppe-
joule, kes neile ei meeldinud. Blok kais iilikoolis niivord harva, et ta ei
olnud kuulnud, et sellel paeval ei tulda eksamile. Ja professor oli pisara-
teni liigutatud, et iiks iiliopilane, keda ta kiill polnud eriti nainud, oli
jaanud talle ustavaks, ja kirjutas talle viie ilma iihtegi kiisimust esitamata.
See jai Bloki parimaks saavutuseks iilikoolis. Aga Blok vahemalt lop etas
Ulikooli.
Tammsaare tegi vastupidi koik eksamid paris hasti ara ja ainuke eksam,
mis tal jai tegemata, oli suur riigieksam. Ta oppis juurat, oleks saanud
temast siis jurist. Ja kahjuks vahetult enne eksamit avastati tal raskekuju-
line maovahk, nii et olla beldud, et kui ta laheks operatsioonile, siis
ellujaamise toenaosus on kaks protsenti.
ai-oil
Sellekena teadmisega heitnud ta siis operatsioonilauale, aga operatsioon
onnestus tile ootuste hasti ja Tammsaare elas veel vaga kaua. Aga kuna
... kui ta paranema hakkas ... ja tahtis uuesti eksamile minna, siis sel-
gus, et talon ka viimase astme tuberkuloos, mille tottu ta katkestanud
opingud, ja ja siis juba temast saanud hoop is kirjanik ja mitte jurist.
or, oi, oi. Vaga VOlley.
Jah, kiisida voiks palju ja raakida voiks palju. ViSit-alIa daamidest natu-
N " "it
TEKSTNR 30 (5.07)
Kas te voiksite seletada, nUda tahendab teie poe logo ja teie poe
nhni?
Kuima hakkasin oma firmat tegema, siis piiudsin firmale Dime leida
voimalikult sumboolse, viSit nii belda. Ja teatavasti elektroonika viSi
elektri alustalasid ongi uks mees olnd (olnud), kelle nimi on Ohm, ja
sealt siis see nimi ka.
Kust tull idee teha just pood ja nUda teie pood miiiib?
No idee on nuud muidugi ... tuli sealt, et ei olnd (olnud) kunagi ne id
asju osta, mis mind huvitasid.
Mis asjad need siis on?
Need on need elektroonikakomponendid ja alati not minD nooruses,
kui soovisid midagi teha, siis sa ikkagi ei leidnud secta konkreetset asia,
mida sa otsisid, ja ~elle tiSttu jaid paljud asjad siis nii-belda kokku pane-
mala ja tegemata.
Mis f'l1'ma kaupu te miiiite?
No ei saagi nii otseselt belda, et mingi firma kaup oleks. Meil on siin
vaga erinevate firmade toodangut ja vaga laias skaalas, viSit belda
niimoodi.
Kes on teie poe pohilised ostjad? Kas ka tavainimesed astuvad
poodi sisse voi ainult mingid elektroonikaspetsialistid?
No minD sooviks oleks, et tavaostjaid oleks rohkem ja rohkem, et
inimestel tekiks aega tegeleda oma hobiga ja ka elektroonika valdkon-
nas siis.
Kas te teete ka reklaami oma poele? Kuidas tavaostja peaks teada
saama, et selline pood on olemas?
No minD roe reklaam on koikides telefonikataloogides kindlasti olemas
ja on ka infotelefonides olemas. Samuti on suur silt roe nii-belda
katusel viSi ...
Missugune kaupon koige ostetavam?
No kiSigeostetavamad on kaablid ja pistikud.
Milline kaup annab koige rohkem kasumit?
No kiSigerohkem kasumit annat odav kaup, kuid sealjuures selle odava
kaubaga on kiSige suurem tab.
Kui sour on teie keskmine kaive? Kas see erineb hooajati?
Kaiveon keskeltlabi viis kuni kumme tuhat krooni paevas ja erineb
muidugi. Talvel on kaive suurem, suvel on jalle vaiksem, seotud ilmselt
puhkustega.
Kas tell on ka palju konkurente? Mille poolest te erinete oma
konkurentidest?
No on ikka konkurente, aga minD suureks iSnneks on need konkuren-
.
ke. Kaks daami, keda saaks viSrrelda. Kui Glial ajal ilmus valismaal sala-
ja laande toimetatud Anna Ahmatova poeemi "Reekviem" kasikiri -
poeem oli siis puhendatud stalinismi ohvritele, mUD hulgas Ahmatova
abikaasale ja pojale -, siis se lie tiSlkis eesti keelde samuti piiri taga valis-
eesti, tolleaegne valiseesti, aga muidu vaga kuulus eesti poetess Marie
Under ja selle raamatu alguses on vaga ilusti (ilusasti) profiilis vastakuti
asetatud Underi ja Ahmatova portreed (portree). Ja Ahmatoval olnud
komme runnata iga uut tuttavat ankeetkusitlusega, esiteks "Kas kohv viSi
tee?", teiseks "Kas Puskin viSi Blok?", kolmandaks "Kas kass viSi koer?", ja
nende klisimuste alusel ta lahterdanud oma vastse tuttava. Ja Ahmatova
klisimused voinud ju olla tavatud, aga Dad ei olnud kunagi piinlikud.
Marie Under samas armastas uusi tuttavaid kergelt epateerida oma eriti
nooruspaevil ja on olemas ilus Ulestahendus luuletaja Valmar Adamsilt,
kes korra maskiballil sattunud sinises kostuumis ja sinise maskiga daami-
ga tantsima. Ta tundis Underi ara ja teise tantsutuuri ajal kusinud daam
temalt - Adams oli siis ikka palju noorem kui Under, seitseteist aastat oli
nende vanusevahe -, ja daam kusinud: "Noormees, kas reil ka armukest
on olnud?", mille peale Adams kusinud Ibbgivalmilt: "Aga reil, proua?"
Rohkem ei olla sinine daam teda siis enam kusimustega tulitanud.
Ja viSit-alIa viSiks veel raakida ... Vladimir Majakovskist. Majakovski oli
samuti vaga heade vastuste andja ja temal kui suurel isiksusel oli vaga
palju neid, kes teda nil palju ei soosinud ja kellele ta ei meeldinud, mUD
hulgas ka ajalehtede toimetajate hulgas. Ja siis on vaga ilus lause sellest,
kuidas ajalehe Izvestija toimetaja lugenud Majakovski varsse ja belnud,
et ei meeldi mulle teie varsid, ja Majakovski belnud selle peale, et kull
on tea, et ma ei kirjuta mitte teile, vaid nendele noortele inimestele, kes
Izvestijat loevad.
did kogunenud rohkem Mustamaele, kesklinnas ei olegi analoogilisi
poode. Erinen kindlasti tootevaliku poolest, not, loodan, et hinnad on
soodsamad.
Kui palju inimesi tootab teie poes?
Meie roes tbbtab kaks muujat ja siis mina.
la kas te ise ka tegelete miiiigiga, seisate ise ka moDi paev leti taga?
Jah, seisan kull, sest et kui olla selle muugiprotsessi sees, siis tunnetad
ara kiSik need puudujaagid, kbik need vajadused, et paremini siis oma
firmat edasi viia.
Aga kas iilejaanud kaks miiiijat on saanud ka spetsiaalse valja-
oppe, et Dad oskavad seletada ostjale koike?
PbhimiStteliselt on ikkagi ikkagi see inimene, kes sellises tehnikapoes
tbbtab ... tal peat olema vahemalt huvi elektroonika vasta (vastu) siis. Ei
ale kindlasti vaja, et ta peaks nuud mingid kbrgkoolid Ibpetand (lbpe-
tanud) olema. Piisab sellest, kui ta tbesti on tehnikahuviline inimene ja
. .. ja loomulikult ta peat olema valmis uusi asju juurde bppima.
Kuidas te hindate Eesti praegust ettevotluskliimat? Kas ari teha on
mell kerge voi raske?
No arvan niimoodi, et monopolidel on kerge. Sellistel vaikestel firmadel
on raske, Dad peavad ikka elu eest rabelema, et vee peal pusida.
Mida te soovitaksite inimesele, kellel on kavas asutada oma f'l1'ma?
Soovitate seda teha vOi ei soovita? la millest see inimene peaks
alustama?
Eelkbige, kui soovitama hakata vbi mitte, siis siis peaks selgeks saama
selle inimese natuur, kas ta tahab olla ise omanik, kas ta tahab selle
nimel vaeva Data. Sest et omanikutunne annat ikkagi vaga Ulendava
sellise tunde uhtepidi, teistpidi ta niSuab aarmiselt palju loobumist, nii-
belda oma huvide ja vaba aja ohvriks toomist. Ja loomulikult soovitan
kbigile etteviStlikele inimestele, et looge oma firma, ja te olete peremees.
TEKST NR 3/ (8.40)
Firmal on sama nimi mis minul, siis Helina Tilk.
la mis on teie f'l1'ma pohitegevuseks?
Laialdasemalt viSiks belda niimoodi, et me teeme disainitud tooteid, siis
minD disainidega tooteid.
Mis tooted need on?
Keraamikat, portselani, tekstiili, kudumeid, not, see on selline uldiselt
koduga seotud ala. Et kiSik, mis nagu kodus vaja laheb, piiuame nagu
secta siis teha ja minD disainidega.
Kas see on juhus, et teie keraamikal ja toodetel domineerib ...
loomaelement - kassid ...
275
 Ma arYan, et minu loomingus ei ole midagi juhuslikku. Dtleme kassid,
koerad, no hobused, notsud, mida iganes, eks ju, et tegelikult ma ei ole
konkreetselt niivord moelnud uht looma peale, kuivord just stIle per-
sooni peale, mida (keda) see loom peaks nagu esindama. Kes on laisk,
kes on oarlike onnetu, no vat (vaat) sellised meeleolud tegelikult kajas-
tuvad siis nuud erinevate loomade nagudel.
Kuidas tell tekkis illdse mote tuna oma Itrma?
Ma lopetasin uheksakumne esimesel aastal ala kunstiiilikooli no ja siis
... ee see oli selline aeg, kus nagu lildiselt koik tahtsid midagi teha
kangesti ja ... Vaga raske oli muidugi alustada ja ja samas ei olnud nagu
erilist sellist noudlust kunstnike jargi (jarele), et lausa table kuhugi ma
minna ei tahtnud voi voi ei leidnud sellist sobivat kohta, ja koige liht-
saID lahendus minu jaoks oligi see, et et ma loon ise endale tbbkoha.
Kui palju inimesi praegu tootab teie Itrmas?
No meil on vahelduva eduga, iitleme, viisteist-kakskend (kakskummend)
inimest, sest nob tab on meil ka suhteliselt raske, nob, koik ei pea
vastu, iitleme, vaimselt voib olla iisna koormav.
Needon kunstnikud?
Nad on kas kuskil vastavas kohas ennem (enne) nob kes mida maali-
nud, seal mingit puud voi voi mida iganes, ja ja teised on jalle sellised,
kes on tegelikult nob meil tulnud lihtsalt niimoodi uksest sisse, belnud,
et mina tahaksin ka portselani maalida, ja me oleme ta sits valja opeta-
nud, et et aga nob seal on muidugi vaike eeltingimus, et inimene toesti
peat nagu omama ikkagi seda silma ja kart, ja ja samas ei oskagi nii-
moodi belda tapselt igauhe kohta, et et kui ta on kuskil kunstiringis kai-
nud, et et tal kindlasti on seda silma ja kart. Tihtipeale inimene ise
arvab, et on, aga tegelikult sits ei olegi.
Kus te oma toodangut saate turustada?
Tumstamine ongi selline pool tegelikult, utleme, melt ettevotlusest, mis
on vaat et tahtsamgi kui mliid see tootmine ise. Et see turustamine peat
alati tsipake ees olema sellest valmistamise protsessist. Et tihtipeale me
balansseerime just sellel noateral, et me ei jouagi nil palju toota, kui kui
on tellimusi. Aga sellest hoolimata me kaime palju messidel ja ja otsime
valiskontakte ja need, mis meil siiamaale on, need on ilusasti juba vastu
pidanud maned aastad, me oleme vaga fatuI, koik laheb edasi, laheb
jarjest ... nob suuremaks lahevad need mahud.
Mis maades te miiiite oma tooteid?
Euroopas nuud juba paris mitu aastat Saksamaal, siis Soomes, Rootsis,
no vaiksemad kogused voib-olla on Taani lainud ja ja veel kuskile. Aga
nuud Ameerika on meil olnud nuiid ka paris tosine partner.
Eestis ka ostjaid leidub?
Vat (vaat) Eesti .. Eesti muugiga ongi niimoodi, et et kuna ta on hasti,
hasti spetsiifiline toode, sits ... siis ostetakse kull, jab, toesti ostetakse ja
ja kui nagu vaatan ringi ja paljud utlevad, et neil on see koik kodus ole-
mas, siis ongi vat (vaat) ... see Eesti vaiksus pallet stIle paika, et sellel
alal ei saa vaga avaraks minna Eestis, kuna lihtsalt see turg on on
piiratud. Eesti inimesi ei ole nii palju, et siin .
Varsti juba koigll on kodus olemas
just nimelt, just nimelt
ja kui palju Dad ikka ostavad.
Et stIles mottes iikskoik, mis alal tootmist arendada voi teha, ma arYan,
et igal ettevotjal on on ikkagi tegelikult silmade ees mingi valisturg. See
on taiesti normaalne suhtumine, sest no Eesti toepoolest ei ei nob
Eesti ammendab ennast vaga, vaga ruttu.
Kuidas tenaguiildiselt hindate Eesti niisugust ettevotluskliimat, et
s I N s
TEKST NR 32 (7.47)
Mell on hea meel tervitada suhtekorraldusltrma Hill & Knowlton
konsultanti Viive Aasmaad.
Tere.
Tahaksime kiisida mooed kiisimused ajakirjanduse kohta. Mis roll
on ajakirjandusel iihiskonnas?
Ajakirjandust nimetatakse tihti neljandaks voimuks, sest ta on s61tumatu
riigist, kohalikest omavalitsusest (omavalitsustest) ja poliitikast iildse.
Samas tegelikult pole ajakirjandus ka paris si)ltumatu. Ta soltub oma
infoallikatest, sellest informatsioonist, mis ta uhiskonnast saab, millest ta
sits kirjutab. Voiks belda, et ajakirjandusel on iihiskonnas neli peamist
rolli. Esiteks on ta informeeriv ja hariv, ta edastab uudiseid, teateid, ope-
tussonu ja k~mmentaare. Teiseks on ajakirjandus analiiiisiv ja kritiseeriv,
276
kas siin on iiri teha lihtne vOi raske?
Vat (vaat) siin on ka nii, iitleme, seinast seinani field voimalusi, et kes
miiub metsa, eks ju, ja ja kes uritab kampsuneid kududa, et kindlasti
monel alal on lihtsam, aga, utleme, seal kasitbo ja koik selline, nob
iitleme, vahem voib-olla investeeringuid noudvad alad on kindlasti vaga
juba tihedas konkurentsis omavahel. Sellisel juhul on toesti nob ainuke
valjapaas otsida endale valispartnereid siis, turustada valismaal. Aga
teine voimalus on muidugi nob katsuda leida field investeeringuid
kuskilt, kui endal ei ole, et et sits leida moni valispartner. See koik kaib
muidugi paljudele jilt jail, aga seda voimalust, et pangast, iitleme, paris
nob niimoodi oma ettevotluse arendamiseks voi lausa uue ettevotte asu-
tamiseks rata saada, et no see on peaaegu olematu voimalus. StIles
mottes on ettevotluskliima kullaltki vaenulik Eestis. Et ei piisa ainult
oma vaga beast ideest ja vaga, vaga suurest nob innust, aga aga on
toesti vaja omada sidemeid, nob aga seda ju paljudel, eks ju, ei ale,
trill, kes on noored ja tahaksid alustada, et et nob stIles mottes ei ole
see kliima kull mitre midagi.
Aga kas te soovitaksite inimesel, kellel on plaanis oma Itrma teha,
seda teha?
Igal juhul. See on tegelikult selline asi, et ma arYan, et ... et kui inimene
kahtleb stIles, kas teha voi mitre teha, siis isegi sellisel juhul, kui ta
leiab mane tobkoha, nob, millega ta on usna fatuI, ja ta nob nagu jatab
stIle riski korvale, et et voib-olla oma oma firmat luues, eks ju, minna
pankrotti, sits see tegelikult jaab hinge kindlasti kripeldama. See peaks
olema nagu inimesele kaasa antud voi nob paljudele voib-olla et ei ole,
aga ma arYan, et jalle vaga paljudele on just see tunne, et ma tahaksin
midagi ise teha. Et kindlasti seda tunnel peaks endas arendama, mitre
illata suruma.
Kuisuuron teie Itrma kiiive?
No see on tegelikult kuskil kolm miljonit, et .. see on nuud selline suu-
ms, mis tundub voib-olla mantle suurele ettevotjale vaga naeruvaarselt
vaike, aga teisest kuljest on ta ikkagi kasitoo ja ja nob ta on selline nob
kullaltki vaikese nisiga toode, voib-olla vaga palju rohkem ei saakski teha.
Kas tellon ka konkurente ja mille poolest Dad ...?
Ee ... konkurente, no utleme, laias laastus on ju koik, eks ju, kes tooda-
vad portselani ja ja keraamikat, nob koik on nad konkurendid, aga selles
mottes nuud kull ei ale konkurente, et ma olen siiski kiillaltki omanao-
list toodangu valja moelnud. Mul on kiill, utleme niimoodi, et on on ole-
mas jaljendajaid kahjuks, kes, uhesonaga, puuavad minu ideed ala kasu-
tada ilma minult luba kusimata loomulikult, aga millegiparast mulle tun-
dub, et et ostia tunneb stIle ala, ja ja nad ei ole stIles mottes konkuren-
did, et nad ikkagi ei mUll oma toodet. Sest see ei ole ainult, tahendab,
kiisimus ei ole ainult stIles lites konkreetses esemes, aga iga toode tege-
likult peat olema ilusasti oma ni5is, tal peat olema ilus eksponeerimis-
koht. Ma ei lobi oma valjamoeldud disainitud tooteid naiteks mingil juhul
tuml muua, eks ju. Et sellel tootel tekib oma imago ja ta hakkab nagu
oma elu elama ja ja kuigi tundub, et et nob vater ei ole, et mismoodi ta
tapselt tehtud on, siis sits millegiparast on. Noh ma olen stIles mottes
kullaltki sensitiivne inimene, et ma ise ka asjade peale moeldes tihti tun-
lien, et et moni asi on mulle nagu omasem ja armsam, ja vat (vaat) ostia
minu meelest tunneb sedasama.
Tootel on oma bingo
Tapselt nil, oma hing, et ... et ei olegi vaja seda voib-olla nil ara paken-
dada voi vaga, vaga nil uhkeks nagu, iitleme, valja tootada seda miitigi-
strateegiat, aga aga lihtsalt peat oskama stIle toote elama panna.
see on see valvekoera amet. Ja just uurivad ajakirjanikud siis otsivad sel-
list informatsiooni ja nende objektiks voib olla nil uksikisik kui iihis-
kond tervikuna voi moni moni siindmus, moni nahtus. Kolmandaks rol-
liks on elanikkonda siduda ja see tuleb valja just siis, kui on uhiskonnas
mingi murranguline protsess voi situatsioon, no iitleme, naiteks Eesti
puhul see Estonia katastroof voi laulev revolutsioon. Ja neljandaks mui-
dugi ka see meelelahutuslik moment, et ajakirjandus pakub lugejale ka
meelelahutust. Ja labi nende nelja rolli ta muidugi sits ka kujundab
uhiskondlikke hoiakuid ja arvamusi.
Me oIeme harjunud arvama, et et see, mis on triikitudja kirjuta-
tud, et see on tode. Aga kes tegelikult miiiirab, millest kirjutatakse
illdse ajalehtedes? On see niiiid ajakirjaniku vaba valik?
No naljaga pooleks beldes voib belda, et et elu ise maarab stIle, millest
seal kirjutatakse. Aga tegelikult, jab, stIle lopliku valiku teevad lehtede
toimetajad. Kui ajakirju planeeritakse rohkem ette, siis ajaleheteemad
soltuvad toesti vaga palju just paevaslindmustest ja ajalehed tootavad
vaga operatiivselt. Igal hommikul toimub toimetuses koosolek, kus ot-
sustatakse, et milline ajakirjanik siis, pliiats ja pater kaes, kuhu tormab
ja millest lema kirjutab. Teemad jaotatakse ara. Ja oeldakse ka tegelikult,
et iga valjaanne on natukene on oma peatoimetaja nagu, sest peatoime-
rajaon toesti see loplik filter, kes otsustab, mida kirjutatakse. Aga suu-
resti ikka, jah, see lihiskonnaelu ise ja elu ise.
Agakas ka pollitikud voi mingid raharingkonnad mojutavad
teemade valikut?
No tegelikult ei tohiks mojutada, sest et ajakirjandus peat olema sol-
tumatu. Aga aga mine sa tea.
Ajakirjanduses ilmub ka vaga palju reklaami.
No kuna ajalehe omahind on korgem kui mliligihind, siis selie vahe-
pealse osa tegelikult maksabki kinni ajakirjanduses ilmuv reklaam ja
stall saadav tulu. Ja ajakirjade toimetustes kaib selline tore vagikaika-
vedamine reklaamimlilijate ja tegevajakirjanike vahel, selgitamaks, et
kumb sits ikkagi on tahtsam.
Mhmh.
Sestreklaami mlilik on tegelikult see, mis otseselt toot rata sisse lehele,
aga samas lehte ja ajakirja ostetakse ikkagi selle ajakiiianiku t66 parast, mis
lemakirjutanud on, voi nende uudiste parast, mitre aga reklaami parast.
la ikkagi, mida parem leht, siis seda rohkem pannakse siGna
reklaami.
la secta kallim on seal ajakirjas voi ajalehes ilmuv reklaam. Ja reklaami
puhul veel, mis ilmub lehes, on oluline see, et ta oleks eristatav sellest
muust pinnast, mis on sits labinud selle toimetaja filtri, sest reklaam on
makstud rind ja see peat olema nagu naha, et see on makstud rind.
Agateatud filtrid siiski kehtivad ka siin selle reklaami puhul, naiteks ei
tohi reklaam minna vastu seadusega ja ta peat olema ka eetiline. Ei tohi
reklaamida selliseid asju, mis on lihiskonnas keelatud, litleme narkooti-
kumid voi prostitutsioon. See soltub ka muidugi riigist, manes riigis on
igasugune alkoholi- voi tubakareklaam keelatud ja manes koguni lastega
manipuleerimine reklaamis.
Kas voiks anda inimestele nouandeid, et Dad saaksid paremini
am, millega reklaam neid mojutab?
Noiga reklaam peaks koigepealt olema silmatorkav ja huviaratav ja
taustast eralduv, aga not need tapsemad mojutusvahendid si'}ltuvad sel-
lest kaubast endast ja sellest sihtruhmast, kellele see kaup on moeldud.
Etmeessoole moeldud kauba puhul kasutatakse teatud meetmeid, nais-
soo kauba puhul teistsuguseid, nii ka ariinimestele voi koduperenaistele
moeldud kauba puhul.
Agamisneednaiteks on, mida kasutatakse naiteks meeste puhul?
Kui sihtriihmaks on mehed?
Nolitleme, et koik kaubad tegelikult on moeldud inimestele, et isegi
IS S
TEKSTNR 33 (10.48)
Eda: Nii, rete hommikust siis. Mul on tea meel naha, et koik kutsutud
on saanud kohale tulla. Ja nii nagu ka kutses valja laks, on tana paeva-
kavas vaicl ainult liks paevakavapunkt. Ja .. see peaks meid koiki vaga
oluliseltpuudutama, sest tegemist on mete tooaja nihutamisega ja t66aja
nihutamisega tunni aja vorra varasemale ajale. Ja omalt poolt ma lisaksin
siiajuurde selle, miks ma pean oluliseks ma litlen ka selle siin avali-
kult valja, miks ma pean oluliseks secla, et secta aega nihutataks, on see,
et selle talveperioodi jooksul on t6otajaskond olnud pidevalt haige.
Enamus (enamik) inimestest on olnucl haiguslehel ja kui me vordleme
nuud haiguslehel viibitud paevade arvu eelmise aasta omaga, siis see
arv on kahekordistunud. Ja ma arYan, et siin liheks liheks kindlaks poh-
juseks tegelikult on ka see, et et on see vahene valge aeg ja . ja ini-
meseclei suucla ... seetottu ei saa palju valjas viibida ja ei tee sporti. See
on nulid liks liks kindel fakt, micla micla on praegu siin tuua. Siis Ma
ei ale lopetanud.
Katrin: See on laiskus.
Eda: Sits teine, mis on minD arvates samuti oluline, on on see, et koigile
on hasti teada, et meie eelarve ei ale piisav selleks aastaks, ja kuna on
vajaclusoma kulutusi vahendacla, siis liks viis, liks voimalus meie jaoks
on tegelikult see, et me kahanclame elektrikulutusi klimne protsendi
vorra.Ja siin, kahjuks, nagu ma rete naguclest pean secta lugema, tuleb
kone alia sij,skiainult see voimalus, et me tuleme varem toOle. Ja ja
kassitoitu tegelikult ju ostab inimene. Et mangitakse inimeste aistingute-
ga ja nende alateadvusega ja paris tihti see objekt, mida reklaamis
kasutatakse, on ka inimene ise.
Et siis tekitada reklaami vaatajal tunne, et ta tahaks samastuda
selle objektiga, olla ka samasugune naiteks.
Jah ja tegelikult ongi just reklaami arengus toimunud see suur muutus,
et kui alguses tutvustati rohkem secta tooclet, sits tanapaeval see reklaam
suuremalt jaolt just reklaamib secla kauba limbrust, secta imagot, mis
kaasneb selle kaubaga voi selle kauba omamisega. Et reklaam ongi
kujunenucl kaubale hea imago kujundamise kunstiks.
Mhmh. Et osta seda kaupa ja siis sa saad ka sama ilusaks voi
voi sinu limber saavad olema sama ilusad naised.
Jah. Tahaksin kiisida veel seda, et kui inimene peab suhtlema aja-
kirjanikuga, kas on mingeid asju, mida ta peaks silmas pidama.
Jah, ajakirjanikega suhtlemisel on alati oluline meeles pidada, et nad ei
ale teie vaenlasecl ega pahatahtlikud informatsiooniurgitsejad, vaid nad
on inimesed, kes tahavad oma toad hasti teha, ja nende too on ava-
likkuse informeerimine. Et neid tuleb votta kui liitlasi ja aidata neile
kaasa ja kui te oskate secta hasti teha, sits see voib teile voi rete ettevot-
tele vaga kasulikuks koostbbks kujuneda. Ja oluline on teada, et ajakir-
janik teid intervjueerides alati otsib siiski midagi erilist, midagi uudis-
viEirtuslikku, kas konfidentsiaalset, skanclaalset, konfliktset asja ja kui te
ei taha talle secta belda, sits olge lihtsalt valvsad ja tegelikult koik, mis te
litlete enda meelest ka nil omavahel, et see siiski voib koik jouda ka
pressi. Ja intervjuu alguses on ka lark lihtsalt uurida, mis valjaandega on
tegemist ja kuhu rubriiki laheb see intervjuu voi tuleb hoop is artikkel ja
kas kellegagi veel samal teemal kontakteeruti ja raagiti.
Jah ja siis ei rule ka parast ebameeldivaid iillatusi.
Jah, just, ja kui neid ebameeldivaid lillatusi karcletakse, sits voib palucla
ka secta artiklit eelnevalt ise labi lugeda, et et see on paris viisakas nii-
viisi klisida. Siis peat teadma, et seal voib eelkoige parandada faktivigu,
mis on malema huvides ju, et ne id seal ei esineks, aga samas ajakir-
janiku enda kommentaare ... et ne id nagu ei sobi ega saa parandada.
Mis te arvate, milline on tuleviku ajakirjandus?
No uha rohkem on populaarsust voitmas hill elektrooniline meedia ja
elektrooniline ajakirjanclus, aga siiski voib oletada, et see trukiajakirjan-
dus ja ajalehed-ajakirjad paris valja ei sure, kuigi tanapaeval on neist
paljudest juba olemas ka oma veebivariandid. elektroonilisel kujul,
aga kui vaadata, jah, niipidi, et et nagu randa kaasa saad ikka ainult
ajakirja votta, mitte arvuti. Vai
voi ... voi ... diivanil
just
diivanil on monusam lugeda ajalehte.
Voi ohtul teki alia kaissu votad ajalehe, et lugeda, et arvuti paris igal
pool secta asendada ei saa. Et ma usun, et sailivad molemad.
seetattu nuud eelkoige ma naen siiski ainukese lahendusena secta, et
me nihutame tbbaega. Kui praegune tbbaeg on kaheksa kolmkummend,
siis alares jargmisest kuust oleks tbbaja alguseks seitse kolmklimmend.
Ja ma avaksin nuud siis diskussiooni ja paluksin sits koigil kohaletulnu-
tel avaldada oma arvamust antud kusimuses, sest et tanase koosoleku
otseseks tulemuseks ja eesmargiks tegelikult on ikkagi jouda otsuseni.
Me peame formuleerima enda asutuse jaoks otsuse, mida me sits teeme
selle tab algusajaga. Ma annaksin son a voib-olla siis kohe Kas keegi
on vabatahtlik?
Martin: Jaa.
(Raagitakse labisegi.)
Eda: Martin, ale tea.
Martin: Mina vain kohe vabatahtlikult 6elda, et mulle absoluutselt sel-
line variant ei sobi. Ma pean table tulema kaugelt ja bussiga. See tahen-
daks secta, et kui me hakkaksime kaima table kella poole kaheksast,
peaksin ma iilesse (ules) arkama ... siis juba kuskil poole kuue ajal
hommikul, mis on mulle taiesti vastuvaetamatu.
Leelo: Vaimalus on varem koju saada ka, sest tbbpaev lopeks ...
praegu lapeb pool viis, no siis saab. poole neljast saaks koju.
(Raagitakse labisegi.)
Martin: Mina isiklikult eelistaksin siiski veeta aega tool ohtul pigem kui
hommikul ja rime aeg mind ei hairi se lies mattes, et mul on taitsa
(taiesti) iikskoik, millal ma seal kontoris istun.
Eda: Aitah. Nii et me oleme kuulnud siin uhe osaleja, Martini arvamuse.
277
J
Jargmisena annaksin sona Katrinile. Martin / Katrin: ei nihuta!
Katrin: Nii, ma Glen Martiniga taiesti nODS, sest no see on nil absurdne Eda: Siis ... sits ..
idee, mis me siin praegu lildse arutame, ma ei vasi kordamast. Mina kui Leelo: Ei tea, aga me ei ole tegelikult koiki arvamusi ara kuulanud, sest
pereema, ma pean ikka ... kui Martin touseb pool kuus, siis mina pean Mare
kell viis vahemalt tousma, kui ma need lapsed lilesse (liles) loon voo- Mare: Mina oleksin isiklikult klill nihutamise poolt, sest minul on just
dist, ja siis ma pean nad kindlasti lasteaeda viima ja ... ja kui ma lopuks vastupidi. Ma ohtuti ei suuda lildse tbbtada, kui on rime. Ainult hom-
tbole jouan poole kaheksaks, sits mill ei ale seal midagi teha, sest minD mikuti on mill koige produktiivsem aeg.
partnerid hakkavad table kell liheksa. No Katrin: On suI arvuti kodus?
Martin: Just-just. Mare: Kodus on arvuti.
(Raagitakse labisegi.) Katrin: No sits akki teeme nii, et sa voib-olla sitS teed kodus natuke
Katrin:Ja miks ... miks miks me secta teeme niimoodi, see on nii hommikuti toad ja siis, not, lased nagu teistel ka elada. Noh, et me ik-
... see teeb nii keeruliseks koik. Ja ... ja sits ma Glen poole rohkem kagi ei nihuta secta aega.
vasinud, kui ma kella kolmeni niimoodi umbes tool Glen ja Ma ei Eda: Praegu ma ikkagi ma naen, et siin on kaks taiesti erinevat arva-
Leelo: Akki harjud ara sellega? must: lihed on, kes on taiesti poolt, et nihutada kellaaega, ja sits on nii-
Katrin: Aga miks ma pe an harjuma siis sellega? oelda paar inimest, kes ei ale sellega nODS. Ja ma arYan, et et siin need
Eda: Tegelikult te voidate siiski ikkagi aega, sest et see, mis te kulutate argumendid on on nii- ja naasugused ja ja koige lihtsam viis praegu on
peale tbbaega kella viieni, on ju telefonikoned. Ja siis jalle laheb oma nii- lihtsalt see, et me paneme selle klisimuse haaletuse alia, ja minD klisi-
belda kirjade ja igasuguste ettekannete, kokkuvotete tegemiseks kaks tundi mus ongi see, et palun nlilid kaega marku anda, kes on selle poolt, et
peale (parast) tboaega, et saada tab juurest ara. Te teete selle aja ... selle me nihutame mete tbbaega tunni vorra ettepoole. Seega meie ...
tab teete te siis hommikul varske peaga ja te voidate palju rohkem tege- Martin: Kas meil ei ale mitte vara haaletada praegu? Me ei ale veel
likult. Ja see aeg, mis reil jaab siis kuskil kella, litleme, klimnest kella nel- koiki plusse ja miinuseid kokku arvutanud. Selles mottes, et et siin oli
jani, on reil puhtalt klientide paralt - kohtumised, helistamised, faksimised liks vaga tea punkt, mille Katrin meil valja toi, oli nimelt see, et kui me
ja nii edasi. Nii et tegelikult te voidate aaretult palju. Teie not teie matted, tuleme table kell pool kaheksa, sits ei ale meillihtsalt voimalik oma
rete teie ... artiklid saavad olla ... olema palju sisukamad, ma arvan sellest. asjaajamisi ajada, kuna teised inimesed mujal asutustes, millega me tihe-
Mare: Ja ma tahaksin ka oelda, et ohtul on ju lastega ka palju rohkem dalt seotud oleme, ei ole lihtsalt veel table joudnud.
voimalusi valjas olla ja nendega kuskil kala. Eda: Jah, aga ma vastasin ka sellele klisimusele, on see, et et sa voidad
Eda: Aga jah, ma annaksin voib-olla et sona, kui Katrin on lopetanud, endale mottetegevuseks aega. SuI on tapselt aega tund aega rohkem ..
siis ... (raagitakse labisegi) moelda, koostada tekste, mis vajavad slivenemist.
Katrin: Mis mill ikka siin oelda on? Leelo: Ja on ju asju, mida tehakse ilma partneriteta. Ega me siis ka kogu
Karin: Mina isiklikult motlen, et mulle vaga sobiks see, et saaks hommi- aeg ei ei kohtu ega ega suhtle telefoniga. Et minul on klill ...
kill tund aega varem table tulla, ja ma arYan, et ma Glen piisavalt paind- Karin: Tulles tagasi sellegipoolest, miks me ei voi rakendada libisevat
lik, et limber reguleerida ka secta, et not kui ma seni tegin, iitleme, siin graafikut.
parastlounastel aegadel secta individuaalset tbbd, mida ma ... milleks Eda: Me tana me ei raakinud libisevast graafikust. Meil on nlilid ki.isi-
mill ei olnud vaja mete kliente voi koostbopartnereid, siis ma arYan, et mus see. Juhul kui me tahame minna Ule libisevale graafikule, sits me
secta saaks ka teha hommikul. Aga silt tuleb mill ikkagi see mote, et kas haaletame selle poolt, et me ei nihuta kellaaega, ja tuleme kunagi hiljem
meie elektriarve on tahtsam kui mete tbbtajad. Et voib-olla oleks kasu- selle teema juurde tagasi.
likum, kui me teeme paindliku tobaja, et need, kes soovivad tulla va- Martin: No haaletame siis ara, vaatame
rem, tulevad table varem, ja kes soovivad tulla hiljem, tulevad table hil- Katrin: Haaletame ara, kaua me siin nlilid niimoodi ... tbbaeg laheb
jem. Ja selle ... ma arYan, et tbbtajate rahulolu oleks selle vorra suurem kogu aeg.
ning samuti oleks tobtajate tulemused suuremad ja meil ei oleks prob- Martin: Jah, just. Haaletame ara ja kui see tulemus field ei rahulda, siis
leeme voib-olla selle elektri eelarvega. km\ aja parast haaletame jalle limber. Vaga produktiivne.
Eda: See libisev graafik saab tulla ... Karin: Nii et siis kes on nODS tulema table tund aega hommikul varem, jah1
Leelo: Tegelt (tegelikult) tulevad just elektriga probleemid. Kui osa Martin: Jah.
tuleb varem ja osa tuleb hiljem, siis me oleme toOl nagu palju kauem. Eda: Paneme siis klisimuse haaletuse alla. Tund aega varem, 7.30.
(Raagitakse labisegi.) (Raagitakse labisegi.)
Karin: Aga kui ma tulen tbOle sellel kellaajal, mis mulle ei sobi, sits ma Leelo: Poolt on Karin ja Mare, eks DIe?
ei ale ka nil produktiivne. Eda: Ja kes on selle vastu, et oleks varem ja tab algaks sits vana aja
Martin / Karin: Minu arust on see taiesti oige. / Kui ma kain tool sel- jargi 8.30, palun kaega marku anda.
lisel kellaajal, mis mulle sobib, Leelo: Martin on vastu, Katrin on vastu.
Karin: olen ma produktiivne ja voimeline ka ettevottele rohkem tulu Katrin: Katrin on taiesti vastu.
tooma. Eda: Mina ei haaleta, mina olen esimees.
Mare: Aga see on ka vaga suuresti on harjumise asi, sest kui see terve Leelo: Mina jaan erapooletuks.
paevaplaan on nihutatud ja lahed ohtul varem magama, sits ... Eda: Siis me oleme. 2: 2.
Martin: Kiisimus siin paevaplaani iimbersattimise juures ei puuduta ju Martin: Siis on viik.
mitte ainult minD rood, vaid ka ikkagi isiklikku elu selles mottes, et ma ei Eda: Sits . . on ikkagi koige moistlikum siis see, kui on nii-belda tapselt
saa oma isiklikku elu selle jargi enam limber seada ju. Et et toenaoliselt . .. inimesed poolt, inimesed vastu, siis on jargmise koosoleku teema
ma lahen ohtul magama ikkagi samal ajal, soltumata sellest, mis kell ma libisev graafik.
hommikul tbole tulen, ja ja ma Glen taiesti veendunud, et minD produk- Martin: Tuleme selle juurde tagasi.
tiivsus hommikul kell pool kaheksa on suhteliselt nullilahedane. Et selles (Raagitakse labisegi.)
moIres ... selles mOIres pooldan ma sajaprotsendiliselt seda. sed a va- Leelo: Kuni jargmise koosolekuni voiks ju ... toesti labiraakimisi pidada.
rianti, kus igaliks tuleb tbOle sel kellaajal, kui talle sobib. Noh, mina nagu tahaks ise moelda ka, kas mingi selline mis paeval
Eda: Voib-olla sits kuulutame lahtiste lisle paevad ja laseme inimestel ma siis varem tulen ja mis paeval ei rule, et ma mina ei saa nagu
tilkuda kakskend (kakski.immend) neli tundi jarjest bopaevas. praegu klill otsustada. Meil ei ole aega ka, et .
Martin: See oleks iseenesest paris tea, aga ma saan aru, et see ei ale Eda: Siis on jargmine kiisimus, et kui pikk voiks olla see periood, mille
vastuvoetav, et mingisugused piirid me voime ju sattida sellega. ajal te saate selle klisimuse kooskolastada oma kolleegidega. Millal me
Karin: Ametlikult on taiesti voimalik ja praktika on secta naidanud, et voiksime tagasi tulla selle teema juurde, siis nii-oelda see liQisev graafik?
on lepitud tbblepingute jargi kokku erinevad Wbajad, mill est sits kinni Martin: Nadal.
peetakse, otsese juhi korraldusel ka sits natukene jalgitakse. (Raagitakse labisegi.)
Eda: Tuleksime tegelikult selle tanase paevakorrapunkti juurde tagasi. Eda: Et siis praegu lepime suusonaliselt kokku, et nadala parast tapselt
Klisimus ei olnud selles, kas me laheme Ule libisevale graafikule voi ei kell 11.00 on siis jargmine koosolek ja teemal "Libisev tbbgraafik" ja siin-
late, kiisimus oli selles, kas me nihutame tbbaega voi ei nihuta. samas.
Katrin: No olgem moistlikud! Koik: Vaga tea, aitah.
Martin: silh on ainult liks vastus - Eda: Nagemist.

278
:ii:I
TEKST NR 34 (2.24)
Leena, te olete elanud kogu elu Eestis. Kas teil on selle iile hea
meet, et te elate just Eesti rilgis?
Jah, mul on selline hea mee!, et ma siin elan, selleparast et ma olen
sundinud siin ja kogu elu elan ainult siin. Teises riigis ma veel ei ale
proovinud elada.
Aga mis on see eriline voi iseloomulik Eesti rilgile?
Noh, eriline on siin see, et see on selline kultuurne noh riik noh, sa
saad elada rahulikult, vat (vaat). Ja kui ma soidan kuhugi
mhmh
reisima, siis mul on selline tunne, et ma tahan kogu aeg koju tagasi,
Eestisse,vat (vaat), ja noh ma ei tea, ma ei oska oelda tapse!t, mis asi
see on.
Mis on Eestis praegu sellist, mis paneb teid muretsema? Mis ei ole
nil hasti, kui te tahaksite?
Sellisedprobleemid, ma motlen, et on (ei ale) mitte ainult Eestis, vaid
maailmas, et see on see narkomaania, alkoholism ja ... see kuritegevus
ja aids. Sellised suured probleemid, nad on (ei ale) mitre ainult Eestis,
see teeb mure (muret).
Mida peaks tegema, et elu Hiheks paremaks?
No see (seda) on raske oelda, aga ma motlen, et see soltub igatihelt
(igaiihest) ka. Mis (mida) igaiiks teeb elus, sellest ka siSltub ja voib-olla
vabariigi valitsus (valitsuse) tasemel ka midagi on vaja muuta ja ...
Mis on Eestis see, mille iile te koige rohkem roomu tunnete?
V6ib-ollasee on iseseisvus, ja nagu oeldakse, et avatud uksed Euroo-
passe. Sa tunned ennast vabalt. Kui vaadata timber, on naha, nagu noh
muutub kiSik elu, melt elu. Naiteks Tallinn, linn - kui palju siin on ehi-
tatud. See on juba parem, et me e!ame normaalset elu. Me naeme
rohkem ja me teame rohkem.

TEKST NR 35 (2.30)
Kas teil on hea meel, et te elate Eesti rilgis?
Jaa, stIle tile on mul toesti tea mee!, et Eesti riik on iseseisev ja
Mis on praegu meie rilgis koige paremini, kOige toredam?
Noh see, et tildse Eesti riik olemas on, et me oleme iseseisva riigina
teiste korval ja et vaikestele riikidele on sama iSigus antud kui suurte!e-
gi. Nii nagu loomariigiski ja taimeriigis on igal isendil oigus.
Mbmh ja maailm on huvitavam.
On huvitavam, rikkam nil kultuuri, kee!e, koikide oma eluavalduste
poolest.
Kas on ka asju, mis panevad muretsema?
No on muidugi asju, mis muretsema panevad, sest vastasel juhul ei
oleks see normaalne. Aga et see muretsemine ntiiid nil suureks
peaks paisuma, et ta rahulolematuseks muutuks, secta ma ka ei .. ei saa
6elda. On e!unahtusi ja ilminguid, mis toesti teevad muret, ja koigest
sudamest tahaks, et ne id ei oleks. Aga niisugune see elu on ja ma
sageli Glen moe!nud, et secta aega on liiga vahe old (olnud), et koigest
sellest, mis melt elus on halba, et secta oleks suudetud juba korvaldada
v6i vahemalt viihendada.
Mis te arvate, mis suunas Eesti areneb, ja mida peaks tegema, et
elu laheks selliseks, et neid probleeme ei oleks enam nil palju?
Elu lahebki edasi just stIles suunas, nagu nagu iga riigi elu areneb, ja ja
ma usun, et melt inimesed, kes selleks on kutsutud ja seatud, ka koik
selleks teevad, et ta paremaks laheb. Ja need miSningased voib-olla
ajakirjanduse poolt tiles voimendatud inimestevahelised naaklemised
ehk ei ei ale mitte stile ulatusega, et nad peaksid riigi mainet kuidagi
halvas valguses naitama.
Mida saaks iga inimene ise teha?
Iga inimene saabki secta teha, et ta oma oma to od ja tegemist koige pa-
remini ja oskuste kohaselt teeb. Ja see aitaks vaga palju meid edasi ka
nendest hadadest, mis praegu ehk rohkem ilmnevad, kui me secta ta-
haksime. Nii et tuleks teha oma siidametunnistuse jargi toad niiviisi, et
vahemalt endale midagi ette heita ei oleks.
Ja sils Hiheb ka rilgil hasti.
Kahtlemata, sest riik ongi inimesed.

279