Minu Sober Arvuti I

Informaatika esimesele ja teisele kooliastmele
Kuressaare Vanalinna Kool/ Kuressaare Gmnaasium
Informaatika ppematerjal
esimesele ja teisele kooliastmele
Koostas: Eha Kask

Pildid joonistas: Anne Metsamaa
Kuressaare 2005
Kuressaare Vanalinna Kool/Kuressaare Gmnaasium
Eha Kask
Kas
Internet
on ohtlik?
Aga mis see

informaatika
veel on?
K
Kooh
hee
vvaaaattaam
mee!!
I osa
Mis toimub
arvuti sees?
Mida saab
arvutiga teha?
Kas arvuti
on minu
sber ka?
Sissejuhatus
Tere kallis vike arvutihuviline!
Siit alustame oma pikka teekonda arvuti maailma. Kigepealt uurime natuke mis asi see
arvuti on, siis vaatame millest ta koosneb ja lpuks teeme arvutiga ka td. Tutvume
mningate programmidega, mida lheb meil igapeva ts kige rohkem vaja. See vike
abiline pab meile teejuhiks olla. Teema lpuks teeme ka vikese testi, kus saame
kontrollida oma teadmisi. Meie vike tvihik koosnebki kolmest osast. I ja II osas teeme
tutvust arvutiga ja kolmandas osas tutvume arvuti tarkvaraga lhemalt. pime, kuidas
korralikult vormistada uurimistid ja referaate. Uurime ka, kuidas leida Internetist vajalikku
informatsiooni, mida teha selle informatsiooniga? Kas kik Internetis leiduv informatsioon on
ikka ige? Muidugi ei puudu teema lpus ka vikesed teadmiste kontrolltestid.
Eha Kask
Mis on arvuti?
Arvutisse sisestatakse andmeid ning vastavalt
juhendile ttleb ta neid, saades kasulikku informatsiooni. Sama teeb ka sinu aju. Kuid
erinevalt ajust ttleb arvuti tohutuid andmekoguseid vga lhikese aja jooksul.
Andmeteks ja informatsiooniks on arvud, thed, helid, pildid vi smbolid.
Arvuti ise ei mtle. Ta teeb tpselt seda, mis tal kstakse.
Andmete ttlemiseks on arvutil riistvara ja tarkvara.
Arvuti, raal, kompuuter on programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on:
arvuti reageerib kindlaksmratud kskudele alati kindlal viisil
arvuti suudab tegutseda etteantud kskude jada ehk programmi alusel
Tnapeval on arvutid elektroonilised ja digitaalsed (ajalooliselt on tuntud ka
mehaanilised ja analoogarvutid). Arvuti fsilisi komponente (klaviatuur, kuvar,
kettaajamid, juhtmed, emaplaadid, kiibid, pistikud jne) nimetatakse riistvaraks ning kske
ja andmeid nimetatakse tarkvaraks.
Mis toimub arvuti sees?

Pildil on nha, mis toimub sinu arvuti ajus - andmettluskeskuses
2. Sisestatud andmed
juavad
kigepealt
juhtimiskeskusesse ja
sealt edasi saadetakse
ttlemiseks
arvuti
igele osale. Kui t
jlle tehtud, kogub
juhtimiskeskus saadud
info kokku.
1. Andmed ja ksud
sdetakse arvutisse
3. See on
matemaatikakeskus.
Kik arvutused tehakse
siin. Matemaatikakeskus
koos juhtimiskeskusega
moodustab protsessori
(arvuti aju).
4. Vljundandmed.
Tdeldud andmed
informatsioon
vljastatakse arvuti
kasutajale.
Eha Kask
Arvuti riist- ja tarkvara?
Riistvara on arvuti fsiline seadmestik, mida saab silmaga nha ja kega katsuda.
Nendeks on niteks monitor (kuvar), korpus (ja kik detailid ning plokid selle sees),
hiir, klaviatuur, printer, sknner, mluseadmed, UPS jne.
monitor
Toiteplokk
emaplaat
Ventilaator
Korpus (neid on
erinevate kujudega)
Disketiseade
CD seade
DVD seade
kvaketas
Mlud
hiir
klaviatuur
Kaardid
(vrgukaart,
videokaart
jne.)
Erinevalt riistvarast ei saa tarkvara nha ega katsuda. Informatsioon ja ksud,

millest tarkvara koosneb, on pigem sinu peas olevate mtete ja ideede sarnased. Sa
saad katsuda oma pead, aga seal sees liikuvaid mtteid kll
mitte.
Tarkvara on andmed ja kskude jadad, mis antakse arvutile
erinevate lesannete titmiseks.
Kskude jadasid nimetatakse programmideks.
Eha Kask
Nd riistvarast lhemalt:
Arvutile antavaid andmeid ja kske nimetatakse sisendandmeteks. Riistavara osad, mis
sisendandmeid vastu vtavad, on sisendseadmed (hiir, klaviatuur, skanner). Arvuti
sisendseadmed on nagu inimese meeleorganid (krvad, silmad, nina jne.), mis vtavad vastu
infot ja edastavad selle ajju.
Arvuti toodetud informatsiooni nimetatakse vljundandmeteks. Arvutis olevaid andmeid
saame nha vljundseadmete abil (kuvar, printer). Vljundandmeid vib tuua monitori
(kuvari) ekraanile, trkkida paberile.
Monitor (ka kuvar)

Monitor ehk kuvar on seade ilma milleta on arvutit pea vimatu
kasutada. Llita korraks monitor vlja ja katsu mistatada, mida
arvuti parajasti teeb...raskevitu, kas pole?
Peale selle on monitor seade, mida arvutikasutaja pidevalt ja
pingsalt uurib. Seeprast on monitori kvaliteet pris oluline oma
silmade tervise hoidmisel.
Monitori puhul on oluline suurus - vljendatakse seda ekraani
diagonaali pikkusega tollides. Levinumad mdud on 15'', 17'', 19'',
21''. (1 toll = 2,54 cm). Mida suurem on monitor, seda suuremat ala
me tpinnast nha vime Monitoriga koos ttab arvutis asuv videokaart, mis samuti
tunduvalt mjutab pildi kvaliteeti.
Monitor (kuvar) on seade, mille ekraanile ilmub
kik, mida arvutil on teile elda. Ka dubleeritakse
sinna kik teie poolt klaviatuurilt sisestatud
vastused, korraldused ja muu informatsioon. Ta on
personaalarvuti kasutajale ks thtsamaid seadmeid,
eriti thtis on tema kujutise kvaliteet.
Korpus
Korpusel on tita mitu thtsat rolli. Ta kaitseb enda
sisemuses peituvaid komponente nii staatilise elektri kui ka fsiliste
vigastuste eest.
Toitelliti
Tavaliselt thistatakse snaga "Power", vahel ka kui "I/O". Siit paned
arvuti tle.
NB! Mnel arvutil vib eraldi lliti paikneda ka veel tagapaneelil,
toitejuhtme lheduses.
Ttava arvuti toitenuppu ei tohiks torkida. Arvuti vljallitamine kib
Start-men ksklusega "Shut Down.." vi "Turn Off...". Nupust
vljallitamine lpeb poolelioleva t kaotamisega vi halvemal juhul
arvuti untsukeeramisega. Uuemate arvutite nn. soft- touch button
selliseid kuritegusid siiski teha ei lase.
Eha Kask
10
Alglaadimisnupp
Tavaliselt thistatakse snaga "Reset"
NB! Seda llitit kasutatakse siis kui arvuti on lootusetult kokku jooksnud ja muud
elustamisvtted enam ei aita.
Indikaatorid, mis nitavad arvuti ja kettaseadmete td. Tavaliselt on eraldi tulukesed arvuti
vooluvrku hendatuse ja kvaketta t nitamiseks.
Kettaseadmete avad (CD seade ja disketi seadme avad)
NB! Kettaseadmete esipaneelidel on lisaks juhtimisnuppudele ka indikaatorid, mis nitavad
nende ttamist. Kui tuluke pleb, pole juhtnuppe mtet torkida, sest seade tegeleb parajasti
tga ja nupuvajutus vib halvemal juhul lppeda rikkiminekuga.
Tuulutusavad.
NB! Neid avasid ei tohiks mingil moel sulgeda vi varjata, sest muidu vivad arvuti
komponendid le kuumeneda. Sama kehtib ka mujal korpuses leiduvate avade kohta
PROTSESSOR (CPU)
Protsessor (Central Processing Unit) keskttlusseade, keskprotsessor on arvuti sda,
(nimetatakse ka arvutiajuks), thistatakse CPU, protsessor
tegeleb otseselt arvutamisega. Protsessor ttleb temasse
sisestatud andmeid ja vljastab tulemusi. Selle tulemuseks ongi
kik see mida me arvuti abil teostada saame. Personaalarvutite
puhul mahub see ra hte kiipi ehk mikroskeemi ja seda
nimetatakse mikroprotsessoriks.
KLAVIATUUR
Klaviatuuri on arvutile kskudes andmiseks. Klaviatuuri on kasutatud arvuti ajaloo algusest
peale. Klaviatuur on vlja arenenud kirjutusmasina klaviatuurist ja kasutab siiani sealt prit
smbolite jaotust. Arvutit on vimalik ka ainult klaviatuuri abil juhtida.
Ttades liiga kaua klaviatuuril (vi hiirega), vid kahjustada oma randmeid ja teisi liigeseid.
Seetttu puhka aegajalt.
Eha Kask
11
Klaviatuuri olulisemad klahvid:

he mrgiga klahvid- lihtvajutus annab vikethe, Shift+klahv SUURTHE
(Caps Lock muudab mju vastupidiseks)
Kahe ja kolme mrgiga klahvid- alumine smbol klahvi lihtvajutusel, lemine
vasakpoolne Shift + soovitav klahv, lemine parempoolne(@) Alt Gr +
soovitav klahv
Enter - sisestusklahv - vajutamise tulemus sltub sellest, millega parajasti
tegeletakse. Tekstiredaktorites saab tema abil viia kursori jrgmise rea
algusesse. ldiselt aga vajutatakse teda mingi ksu titmiseks. Enter on ka
klaviatuuri parempoolses alumises nurgas.
Escape - pao- e. pgenemisklahv - lpetab mingi tegevuse. Vrdne Cancel ksuga. Siiski oleneb mju operatsioonissteemist vi parasjagu aktiivsest
rakendusprogrammist.
Space - thikuklahv - viib kursori paremale tekitades thiku.
Backspace - tagasilkkeklahv- viib kursori he mrgi vrra vasakule,
kustutades kursori ees seisnud smboli.
Kustutusklahv - kustutab mrgitud objekti vi kursorist paremal oleva smboli
Shift - registriklahv - neid on 2, aktiveerivad klahvide lemise (suurthtede ja
lemiste mrkide) registri.
Tab - tabeldus-ehk tabulatsiooniklahv - viib kursori tabulaatoris mratud
arvu positsioone paremale. Kui vajutada tabeldusklahvi heaegselt
registriklahviga, siis liigub kursor vasakule tabulaatoris mratud positsioonile.
Registrilukustusklahv - kasutatakse suurthtede sisestamisel. Peale hekordset
vajutust sttib selle klahvi indikaator ja theklahvidele vajutamisel sisestatakse
suurthed ning theklahvi ja registriklahvi heaegsel vajutamisel vikethed.
Mjub see klahv ainult theklahvidele. Tagasiprdumiseks esialgsesse seisu,
tuleb vajutada lukustusklahvile uuesti, nii et tema indikaator kustuks.
Control - juhtklahv - kasutatakse ainult koos mne teise klahviga, et sisestada
rakendusprogrammi vi operatsioonissteemi funktsioone vi kske.
Alt - muuteklahv - kasutatakse rakendusprogrammides ksikult ja koos teiste
klahvidega mitmesugustel eesmrkidel ning seega sltub tema mju tidetavast
programmist.
Alt Gr - parempoolne muuteklahv - vimaldab koos vastava klahviga
allavajutatuna sisestada klahvi kolmanda smboli , niteks @ $ { [ ] } aga
ka niteks ja
Nooleklahvid - kursori juhtimiseks
Eha Kask
12
Klaviatuuri klahvid on jaotatud viide ossa:
Phiklahvid.
See on kige enam kasutatav klaviatuuri osa nii numbrite kui ka thtede sisestamiseks samal
kombel nagu kirjutusmasinal
Numbriklahvid.
Phiklahvidest paremal asetsevad numbriklahvid. Nendel klahvidel on 2 funktsiooni:
numbrite sisestamine ja kursori juhtimine. Kursor on vike vilkuv kriipsuke, mis osutab koha,
kuhu klaviatuurilt sisestatud smbol paigutatakse
Kursorijuhtimisklahvid.
Suunaklahvid ehk nooleklahvid vimaldavad nihutada kursorit ekraanil.
Funktsiooniklahvid.
Nende klahvide talitlus sltub operatsioonissteemist vi rakenduspaketist.
Eriklahvid igal klahvil on oma konkreetne lesanne. vt, ettepoole
Klahvikombinatsioonid
Klahvikombinatsioonid on kasulikud kskude kiireks sisestamiseks.
Klahvikombinatsioonid sltuvad tavaliselt kasutatavast programmist, kuid on ka selliseid, mis
paljude programmide puhul ht ja sama thendavad, niteks:
Ctrl+C - kopeerimine (Copy)
Ctrl+V - kleepimine (Paste)
Ctrl+P - printimine
Ctrl+X - likamine
Ctrl +A kogu t mrgistamine
Ctrl+ S - salvestamine
Funktsiooniklahvid - F1 ; F2 ; F3 jne. - mju sltub kasutusel olevast programmist F1 avab
tavaliselt abiinfo (Help)
Insert - kasutatakse mrkide vahelelisamiseks. Lisamisel nihkuvad kik lisamiskohast
paremal asuvad smbolid paremale. Mnede rakendusprogrammide puhul toimib hekordne
vajutus sellele klahvile lisamisreiimi sisse- ja vljallitajana. Kui see reiim on vlja
llitatud, sisestatakse lisatud smbol kursori kohale endise mrgi asemele
Home -. tekstiprogrammides viib kursori rea algusesse.
Eha Kask
13
End viib kursori rea lppu

Ctrl+Home- viib enamikes rakendusprogrammides kursori ekraani vasakule lanurka, t
algusesse.
Ctrl+End viib kursori t lppu
Page Up ja Page Down - viib kursori ekraanitie vrra edasi vi tagasi.
Num Lock - lukustab numbrite sisestamise reiimi. Sel juhul sttib ka vastav tuluke
klaviatuuril.
Print Scrn/SysRq - Windows keskkonnas viib Sys Rq ekraanipildi mlupuhvrisse, kust teda
saab edukalt niteks oma dokumenti kleepida.
Pause/Break - katkestab mnes programmis t.
Vaata seda joonist ja pa nd srmed paigutada klaviatuurile niimoodi, et nimetissrmed
oleksid f ja j kohal. Siis paiguta ka teised srmed sama rea klahvidele a,s,d ja k,l ja .
Pidlale jb thiku klahv.
Nd proovi trkkida. (petaja juhendamisel)
Eha Kask
14
Hiir
Hiir on vike ja mnus sisendseade. Kui kasutad oma
kujutlusvimet, ned, et arvutihiir on testi pris hiire moodi.
Hiirt kasutatakse kursori (osuti) liigutamiseks ekraanil,
joonistamiseks ja menst kskude valimiseks. (Men on
mitmesuguste kskude loetelu).
Hiirel on tavaliselt plastkorpus ja ta on juhtme (saba) abil
hendatud arvutiga.
Hiir on abivahend arvutiga suhtlemiseks. Eriti mugav on kasutada hiirt graafilises
tkeskkonnas.
Kuigi
kursori
liigutamiseks
saab
kasutada
ka
klaviatuuri
kursorijuhtimisklahve, on t hiirega siiski vrratult keprasem. T graafiliste kujutistega
ilma hiireta, on kui mitte vimatu, siis vhemalt rmiselt ebamugav, vaatamata sellele, et
paljud tarkvarapaketid pakuvad mlemat vimalust
Hiire khu all on metallist vi kummist kuul,
mis prleb, kui hiirt mda laua pinda libistada.
Kuuli prlemine muudetakse andmesignaaliks,
mis saadetakse protsessorile. Protsessor juhib
kursori liikumist ekraanil nii, et kursor jrgib
tpselt hiire liikumist laual.
Optilistel hiirtel prlevat kuulikest pole.
Sellised hiired ttavad vaid selleks otstarbeks
meldud
alusel:
Hiire
sees
asuvate
andurikettakeste
asemel on spetsiaalse aluse pind kaetud ristitriipudega ning
hiire korpuses asuv fotoandur registreerib aluselt peegeldunud
valgust, mis triipudest le liikudes katkeb.
Laserhiir.
2004 aasta septembris toodi vlja maailma esimene lasertehnoloogial phinev hiir. Laserhiire
peamised eelised optilise suguvenna ees on vime funktsioneerida ka
sellistel pindadel (nt valgustpeegeldavad, keeruka viimistlusega vi
puitpinnad jne), kus optilised hiired htta jvad, parem on ka hiire
reageerimisvime.
See hiir vimaldab kerida kolmes dimensioonis: les-alla, paremalevasakule ning suurendades-vhendades. Logitechi tehnoloogia FastRF
vimaldab hiirel edastada ligikaudu 2,5 korda rohkem infot sekundis, kui
seda suudab niteks RF-phine juhtmeta hiir. (Andmeedastuse kiirus
mjutab kursori suunamise tpsust). Patareide asemel kasutatakse hiires
liitiumakut, mille tielik laadimine vtab aega 4-5 tundi (peab vastu 21
peva), samas 10-minutilisest kiirlaadimisest jagub pevapikkuse t tegemiseks
Eha Kask
15
Sknnerid
Sknnerid on arvuti silmadeks. Nad vaatavad tekste ja kujundeid paberil ning tlgivad
need kahendkoodi. (Nimetus sknner tuleneb ingliskeelsest snast scan, mis thendab
silmi millestki le libistama, ksikasjalikult vaatlema, tpselt uurima, pilti tppideks
lahutama). Sknner muundab selle mistetavaks arvuti
jaoks, mis siis tarkvara abil esitab skaneeritava pildi arvuti
ekraanil.
Sknnereid on vga erinevaid mudeleid erinevate tde
jaoks.
Lauasknner tasapinnaliste kujutiste skaneerimiseks.
Siin on tegemist
ksisknneriga
Ka see on lauasknner, sellega

saab skaneerida 35 mm, APS ja
slaidiformaadis filme.
See on dokumendi sknner (DR-2080C). Dokumendisknner

vimaldab kasutada erinevaid skaneerimisreiime laia valiku
originaalide ksitsemiseks. DR-2080C on kiire nii he- kui ka
kahepoolsel skaneerimisel. Seadme erakordselt vikesed mtmed
teevad ta kasutuse vimalikuks kskik millises kontoris.
kontoris
Ka see on dokumendisknner, kuid sellega saab
skaneerida must- valgeid dokumente. Sarnaneb
natuke printeriga
See sknner (XEScan) on suureformaadiliste ja isegi vanadelt

sinikoopia, seepiapruunidelt vi kahjustatud dokumentidelt
skaneerimiseks, printimiseks ja kopeerimiseks. Skaneeritud,
prinditud ja kopeeritud kujutised nevad isegi paremad vlja kui
originaalid!
Eha Kask
16
Printerid.
Printerid on seadmed, mis arvutiinfo paberile
trkivad. Arvutist tulevate signaalide tulemusena
jdvustab printer paberile pildi, mis lhemal
uurimisel osutub punktikestest koosnevaks. Pildi
kvaliteet sltub seega sellest, kui paljudest
punktidest pilt koosneb.
Philisteks printeritpideks on jnud nel-, tindi- ja laserprinter.
Laserprinteris kasutatakse intensiivset valguskiirt (laserkiirt), et
muundada kahendkood vljatrkiks.
Need printerid on vga kiired ja trkivad korraga terve leheklje.
laserprinter
tindiprinter
Tindiprinterid trkivad graafikat, pilte ja tekste,

pritsides peenikesi tinditilkasid lbi avade paberile.
Enamuses tindiprinterid on varustatud 4 erineva vrvi
tindiga, mida segades saab luua sadu erinevaid
vrvitoone. Kuid on ka ainult musta tindiga printerid.
Tindiprinterid
on
tunduvalt
aeglasemad
kui
laserprinterid.
Nelmaatriksprinteri tphimte on limalt lihtne:
kirjutuspeas paiknevad nelad lvad lbi vrvilindi vastu
paberit, tekitades sellega punktidest moodustatud
kirjamrke.
Nelmaatriksprinterite tuntud puuduseks on nende
suhteliselt
tagasihoidlik
prindikvaliteet
(piiratud
lahutusvime) ja krge mratase. Vastupidiselt ldlevinud
arvamusele nende tkiirus, eriti teksti printides, ei j aga
palju alla laserprinterite omale, mnel juhul isegi letades
seda.
nelprinter
Fotoprinterid
Uusim fotoprinter (Photosmart 8150) ttab koduse fotolaborina.
Selle seadmega saad ise oma pildistatud digifotod trkkida
fotopaberile isegi ilma arvuti abita.
Eha Kask
17
Selle printeriga (CP-330 )saad otse digitaalkaamerast

fotosid printida.
Mtmed on vaid: 170mm x 123mm x 55mm ja kaal: 860g
Arvutile on vaja spetsiaalset programmi printeri t juhtimiseks- (printeridraiverid)

juhtprogrammi.
Printeri
juhtprogramm
(draiverid)
kohandab arvuti vljundandmed printerile

arusaadavateks vastavalt sellele, millist
liiki printeriga on tegemist.
Arvuti ttleb andmeid sageli kiiremini, kui printer neid

vlja trkkida juab . Kui arvuti peaks ootama, kuni
printer talle jrele juab, ei saaks ta samal ajal millegi
muuga tegeleda. Et arvutit muuks tegevuseks
vabastada, kasutatakse trkijrjekorda (print spooler),
mis kogub ja hoiab trkitavaid andmeid seni, kuni
printer need lpuks vlja trkib.
UPS
UPS- Katkematu toitepinge allikas on seade mis on meldud arvuti ja arvutivrgu
kaitsmiseks nii kiliste voolukatkestuste kui ka liigse tugevusega
elektrivoolu eest.
UPS-is on akupatarei, mille toitele arvuti voolu kadudes llitatakse.
UPS on meldud vikeste voolukatkestuste "le elamiseks" ja kui
UPSi akud on lplikult thjaks saanud, ei suuda ka tema imet teha.
UPSist peaks abi olema 10-15 minutit, mille jooksul jutakse
krvaldada enamus suuremaid voolukatkestusi (keskmiselt kulub
selleks 6-8 min.). Lhikatkestuste ajale on juurde arvestatud vike
varu, mis kulub andmete salvestamiseks, programmide sulgemiseks
ja arvuti vljallitamiseks juhul, kui on tegu pikema voolukatkestusega.
Eha Kask
18
Klarid.
Arvuti vljastab andmeid ka helina. Selle
heli kuulamiseks lheb meil vaja klareid.
Uuuu
Veebikaamera
Veebikaamera abil saad sa suhelda arvutikaudu oma sprade tuttavatega otse reaalajas ja
pildis. Ka veebikaameraid on vga erinevaid. Uuemates veebikaamerates on sisse ehitatud ka
mikrofon, millega saad lisaks pildile ka vestelda.
Eha Kask
19
Personaal- ja kaasaskantavad arvutid

Personaalarvuti ehk PC (personal computer)
on vike arvuti, mis mahub lauale ja mida saab
korraga kasutada ks inimene. Kuid seda on
raske kaasas kanda.
Kaasaskantavad arvutid on sellised,

mida saab kaasas kanda. Vanemad
mudelid kaalusid ligi 7 kg ja vajasid nii
palju elektrit, et neid sai kasutada ainult
seal kus oli seinakontakt
Slearvutid (notebook) kaaluvad aga

tunduvalt vhem, on viksemad ja
kergemad. (alla 3 kg). Slearvuti ttab
akuga, millest jtkub umbes 3 tunniks.
Uuemad arvutid ttavad kuni 8 tundi.
Mrkmikarvutid (pihuarvutid)
on nii pisikesed, et mahuvad
peopessa
Eha Kask
20
Uued pihuarvutid
2004. aasta kige uuem pihuarvuti oskab ka GSM/ GPRS vrguga
suhelda ja ttab seega nagu mobiiltelefon. See on vikseim pihuarvuti.
Mtmed on 75mm x 18.7mm x 119 mm ja kaal vaid 190 g
Sellel pihuarvutil on integreeritud traadita
hendusvimalused. Mtmed on 84 mm x 15,9
mm x 138 mm ja kaal 206,8 g
Seega on tnapeval vga kiiresti arenenud ka pihuarvutid, neid
leidub igale maitsele ja vajadustele.
Mlud.
Mlu on arvuti osa, kuhu talletatakse andmeid. Mlu koosneb kiipidest. Igas arvutis on kahte
tpi mlu: psimlu ehk ROM ja operatsioonimlu ehk RAM
ROM e. psimlu, siin hoitakse

programme, mis juhivad arvuti td.
ROM-ist saab ainult lugeda. Kske
selles muuta ega kustutada ei saa, need
silivad ka prast arvuti vljallitamist
RAM e. Operatiivmlu vi ka
muutmlu
kasutatakse
arvuti
ttamise ajal andmete ja kskude
silitamiseks.
RAM on ajutine mlu, ksud seal ei
sili prast arvuti vljallitamist.
Eha Kask
21
Mluseadmed.
Kvaketas
Kvakettad (thistatakse HDD) on programmide ja failide hoidmiseks ja nad on kinnitatud
arvuti sisse. Kvaketas on monteeritud kinnisesse kesta. Kui standardse flopiketta maht on
1,44 MB, siis kvaketaste maht kasvab jrjest ja praegu on juba mgil le 100 GB
(gigabaidi) suurused kvakettad. Neile saab salvestada tunduvalt rohkem andmeid kui
disketile. Nad prlevad palju kiiremini kui disketid ja erinevalt diskettidest on neid raskem
kaotada.
Nd on juba ka vliseid kvakettaid, mida
saab kaasas kanda, neid ei kinnitata arvuti
sisse.
Kvakettaseade
Magnetpead
Kettad
USB mluseade
Suletud
metallkorpus
USB mluseadmele saab salvestada kll vhem kui kvakettale,

kuid seda seadet on mugav kaasas kanda ja siia saab jlle
tunduvalt rohkem salvestada kui disketile. (256 MB, 1GB,
uuemad kuni 2GB)
Disketid
Disketid ehk flopikettad on tehtud plastist. Tavaliselt on nad aga
kaetud tugeva plastkestaga nii pole nad ldse pehmed. Diskette
saab ise disketiseadmesse panna ja sealt ra vtta. Sellele seadmele
mahub kige vhem infot vrreldes kvakettaga ja USB
mluseadmega. (1,44 MB)
Eha Kask
22
NB! Disketid kardavad magnetvlja! Hoia oma disketid kaugemal magnetitest ja ka niteks
mobiiltelefonist. Magnetvli kustutab disketilt andmed.
Laserplaadid e. CD
CD-dele saab kirjutada suurel hulgal informatsiooni snade, muusika ja pildina. Andmed
kirjutatakse CD-le tugeva laserkiirega, mis pletab selle pinna sisse tillukesed vaod.
Laserplaadi lugemiseks on nrgem laserkiir, mis loeb andmeid, liikudes le prleva
laserplaadi. CD tooriku maht on keskmiselt 650 700 MB, mis thendab, et niteks muusikat
saab sinna salvestada failidena 150 200 lugu, ajaliselt audio CD-na mahub 74 80 minutit
muusikat.
CD- tbid.
CD sid on nelja tpi.
Loetavad CD-d on optilised kettad e. CD
ROM- id, millel olevaid andmeid saab ainult
lugeda, uusi andmeid ise juurde salvestada ei
saa. CD-ROM kettale mahub 650 MB ehk 700
flopiketta jagu informatsiooni. See vastab
umbes 300 tuhandele tekstilehekljele vi 74
minutile muusikale. (Nendele plaatidele
kirjutatakse tavaliselt tarkvara- programmid).
Eha Kask
23
Salvestatav laserketas,
CD-R
hekordselt
salvestatav optiline ketas
on thi optiline ketas,
kuhu saab ise andmeid
kirjutada, kuid ainult ks
kord.
CD-RW
(CD-ReWritable
disk)
Kustutatavatele optilistele ketastele
mahub sama palju andmeid kui
teistele ketastele, kuid neile saab nagu
diskettidelegi,
andmeid
juurde
kirjutada (salvestada), kustutada ja
uuesti salvestada.
DVD (Digivideoketas, digitaalne universaalketas)
DVD-ketas on uuemat tpi laserketas, mille diameeter on samuti 120 mm nagu tavalistel
CD-del ja CD-ROM ketastel. Erinevalt tavalistest
laserketastest saab DVD-ketta puhul salvestada ketta mlemale
poolele ja neil vib kummalgi
poolel olla kaks kihti, mistttu
neile saab salvestada palju
rohkem
informatsiooni.
hepoolne hekihiline DVD
mahutab 4,7GB (gigabaiti) digitaalset informatsiooni, mis on
piisav tispikkusega mngufilmi jaoks. Kahepoolse kahekihilise
DVD maht on 18,8 GB. Paljud asjatundjad usuvad, et DVDkettad hakkavad aja jooksul asendama nii kiki CD-kettaid kui
ka VHS videokassette. Algul kasutati neid ainult video
salvestamiseks (siit ka nimetus "digivideoketas"), hiljem hakati
kasutama ka arvutustehnikas ja lhendit DVD hakati tlgendama "digitaalne
universaalkettana.
Film DVD-l
Eha Kask
24
Multimeedia.
Multimeedias edastatakse informatsiooni korraga mitmel eri viisil: video, heli, graafika, pildi
ja tekstina.
Multimeedia esitlused koosnevad CD- ROM-ile salvestatud pildist, helist, tekstist ja
graafikast. Mned multimeedia programmid on interaktiivsed nad suhtlevad
arvutikasutajaga. Nii saad ise tst osa vtta.
Sa vid osta ka CD ROMil seiklusi, kus sinust saab ks tegelastest. Vid leida end
kummitavasse majja lukustatuna, mrvajuhtumit uurimas vi mbermaailmareisi tegemas
ning sinu tegutsemisest sltub loo nnelik lpp.
Eha Kask
25
Mis on bitid ja baidid?

Kik andmed ja ksud salvestatakse ja tdeldakse arvutis numbritena. Enamik arvuteid
kasutab ainult kahte numbrit 0 ja 1. Seda nimetatakse kahendkoodiks. 0 ja 1 on
kahendnumbrid ehk lhidalt bitid. (thistatakse b)
Salvestamine on sinu t jdvustamine arvutisse vi mnele mluseadmele.
Kuigi seda on raske uskuda, vib igasugust informatsiooni alates piltidest ja fotodest kuni
snade ja muusikani salvestada numbrite 0 ja 1 jadana. Arvutisse sisestatud andmed
kodeeritakse 0 ja 1 erinevate kombinatsioonidena.
Numbrid 0 ja 1 salvestatakse elektrisignaalide ehk impulssidena arvuti vikestesse
mikrollitustesse.
Andmehikuks on kaheksa biti seeria, mida nimetatakse baidiks. 1-te baiti on vaja he
themrgi info edasiandmiseks. (thistatakse B)
Aga kui meid on kaheksa, siis
kutsutakse meid baidiks ja
thistatakse B
Kui ma olen
ksi, siis mind
kutsutakse
bitiks
Kui meid baite on

juba 1024 siis
kutsutakse meid
kilobaidiks KB
1 KB = 1024 B
1 MB = 1024 KB
1GB = 1024 MB
he themrgi (olgu see siis tht klaviatuurilt vi kirjavahemrk) sisestamisel kulub juba
mlu 1 B (ks bait ehk 8 bitti).
Kettamahu sstmine.
Pildid vtavad CD- del palju ruumi, seetttu kasutatakse kettamahu kokkuhoidmiseks
andmete pakkimist.
Niteks taevas on suur sinine ala. Kasutades
andmete kokkupakkimist, salvestatakse CD- le
ainult ks sinine tpp. Kui luuakse kujutist
ekraanile, antakse ksk kopeerida seda sinist
tppi igale poole, kus on taevas
Eha Kask
26
Mlupesad.
Mlu jaguneb pesadeks. Igasse pesasse mahub ks bait andmeid
Mlu vib ette kujutada krvuti asetsevate postkastidena. Iga postkast on mlupesa, number
postkastil on pesa aadressiks
ks mlupesa
ehk postkast
ks bitt
aadress
ks bait (8 bitti)
Mlupesad
Siinid.
Informatsioon kulgeb arvutis baitidena. Baidid liiguvad mda metallist teid, mida
nimetatakse siinideks. Igal siinil on mitu rada ning iga rada on he biti jaoks.
ks bait
ks bitt
siin
Siine on kolme tpi:

1. Andmesiin siin liiguvad
andmed
protsessori ja mlu vahel. Protsessor
on arvuti aju. Personaalarvutite
puhul mahub see ra hte kiipi ehk
mikroskeemi ja seda nimetatakse
mikroprotsessoriks. Kik arvuti kiibid
on paigutatud emaplaadile.
Eha Kask
27
2. Juhtsiin saadab kske protsessorilt

arvuti teistesse osadesse. Niteks
saadetakse protsessorilt impulss mllu
ksuga, salvestada vi lugeda andmehik.
3. Aadressisiin.
Aadressisiinis liikuvate numbritega
(aadressidega) mratakse kohad arvuti
mlus.
Emaplaat
Emaplaat on mikroarvuti keskne trkkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide
jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU),
BIOS, mlu, pordid, laienduspesad ja kik kontrollerid
standardsete vlisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja
kettaseadmed) juhtimiseks. Kik vahetult emaplaadile
monteeritud kiibid kokku moodustavad emaplaadi
kiibikomplekti.
Iga kiip on vike rniplaadike, kus paikneb miljoneid
llitusi. Llituste paigutus kiibis mrab tema otstarbe.
Niteks arvuti mlu tarvis on spetsiaalne mlukiip. Oma kiip on ka protsessoril
Eha Kask
28
Arvutiside.
Arvuteid on vimalik niimoodi hendada, et nad saavad omavahel andmeid vahetada ning
hiselt mitmesuguseid seadmeid kasutada. Kaks vi enam kokkuhendatud arvutit
moodustavad arvutivrgu
Arvutisidet saab luua suhteliselt lihtsate vahenditega, niteks lbi telefoniliinide, aga ka palju
keerulisemalt, niteks le satelliitide.
Arvutivrke on philiselt kahte tpi: lokaalvrgud (lhivrgud) ja globaalvrgud.
Lokaalvrku on hendatud ksteisele lhedal asuvad, niteks hes majas olevad arvutid.
Selline hendus on vajalik meeskonnats, kus on hea teada, mida kolleegid teevad. Ilma
lokaalvrguta saaks ksteisele infot edastada ainult diskettide ja vljatrkkide vahetamise teel.
Kasutades lokaalvrku, on vimalik andmeid ksteisele elektrooniliselt saata.
Eha Kask
29
Globaalvrguga on vimalik liituda ka kaugetest paikadest, mis on muust maailmast ra

ligatud. Niteks ks globaalvrke on sularahaautomaatide vrk. See hendab tuhandeid
pangaarvuteid le maailma.
Pildil on nha kuidas sularaha automaat ttab.
Automaat loeb informatsiooni

kaardi magnetribalt. Ta saab
teada kaardi omaniku nime,
pangaarve numbri ja andmed
ssteemi kohta, millesse kaart
kuulub
Klient lkkab oma

pangakaardi
sularaha automaati
ja sisestab
salakoodi
Automaat saadab
info mda
telefoniliine
peaarvutisse, kus
hoitakse infot
tuhandete pankade
kohta
Arvuti kontrollib pangaarvet ja

saadab automaadile teate
ksuga raha vlja anda vi
sellest keelduda
Arvutite hendamiseks telefoniliinide kaudu kasutatakse modemit, juhtmeteta hendusteks

kasutatakse satelliite. Satelliidid asuvad maapinnast 35 680 km krgusel. Arvutilt saadetakse
andmed satelliitidele ning seal edastatakse need teiste maade arvutitele.
Andmete edastamiseks kasutatakse ka mobiilsidevrke, kaabeltelevisiooni ja isegi
elekterside vrke.
Eha Kask
30
Kitumisreeglid (netikett)
Etiquette" e. vrgu etikett ja ksitleb arvutivrgus kitumise juhiseid.
Kik algab ldistest kitumisreeglitest, mis on vga hsti snastatud arvutikasutaja 10 ksuna.
Eesti keelde mberpanduna on nad
jrgmised:
1. Sina ei tohi kasutada arvutit teise
inimese haavamiseks.
2. Sa ei tohi ennast vahele segada
teise inimese arvutitsse.
3. Sa ei tohi ringi nuuskida teise
inimese failides.
4. Sa ei tohi arvutit kasutada
varastamiseks.
5. Sa ei tohi arvutit kasutada vale
tendusmaterjali loomiseks.
6. Sa ei tohi kopeerida tarkvara,
mille eest sa pole maksnud.
7. Sa ei tohi kasutada teiste inimeste arvutiressursse ilma vastava loata.
8. Sa ei tohi omastada teiste inimeste intellektuaalset vara.
9. Sa pead mtlema omakirjutatud programmi sotsiaalsetele tagajrgedele.
10. Sa pead kasutama arvutit viisil, mis nitab austust ja lugupidamist teiste inimeste
suhtes
Arvutikuriteod.
Eha Kask
31
Malta Amb klab nagu naljakas multifilmi tegelase nimi, aga kui ta rndaks sinu arvutit,
oleks asi naljast kauge, See oli ks varasematest
arvutiviirustest. Viirus on tarkvara liik, mis vib
nakatada arvutit ja andmed hvitada.
Arvutiviiruste loomine on ainult ks liik
arvutikuritegudest. On veel krkkimine (andmete
ilma loata muutmine arvutis ja piraatlus
(tarkvaraprogrammide keelatud kopeerimine).
Mida siis ieti kujutab endast see arvutiajastu
nuhtlus? Milline on sellest lhtuv reaalne oht?
Kuidas seda vltida?
Viirused
Arvutiviirused on programmid, mis on koostatud andmete kahjustamiseks. Nad on
vimelised looma koopiaid ning neid ilma kasutaja teadmata mitmesugustesse
arvutissteemide ja vrguobjektidesse salvestama. Sealjuures ei pea need koopiad tingimata
originaali ks-hele kordama, kuid silitavad oma levikuvime.
Arvutiviirused ei kanna mitte
asjata sellist nime nende
sarnasus elavate viirustega
on hmmastav.
Arvutit tabanud viirus vib
nakkuse edasi anda selles
arvutis kasutatud diskettidele,
CD-dele. Kui nd laenad
seda disketti (CD) sbrale, siis
pseb
ka
viirus
teise
arvutisse, viirus saab levida ka
arvutivrgu kaudu.
Nad paljunevad, elavad, tegutsevad ning isegi surevad tpselt samuti nagu haigusviirused.
Vahe on vaid selles, et mrklauaks ei ole mitte inimesed ega loomad, vaid arvutid, mis on
omavahel diskettide, CD- plaatide, kohtvrgu, Interneti ja teiste suhtlusvahendite
vahendusel kontakteerudes ksteist sarnaselt inimestele nakatavad.
Viirusnakkuse phismptomid:
Mningate programmide tkiiruse aeglustumine

Failimtmete suurenemine (eriti programmifailidel)
Uute kahtlaste failide ilmumine
Vaba muutmlu mahu vhenemine (vrreldes tavalise
treiimiga)
Ootamatud pildi- ja heliefektid
Kigi loetletud smptomite vi teiste kummaliste ilmingute
korral ssteemi ts (sagedased iseeneslikud alglaadimised,
ebastabiilne t jms.) soovitame tungivalt kontrollida otsekohe vimalikku viiruse olemasolu
ssteemis.
Eha Kask
32
Seega:
Viirus on programm, mis on meldud hirima arvuti td ja rikkuma kettale

salvestatud andmeid.
Viirusi kirjutavad halbade kavatsustega head programmeerijad.
Viirus pab paljuneda teistesse arvutitesse.
Tavaliselt kopeerib viirus ennast mingi programmi lppu ja asub tle siis, kui
programm kivitatakse.
Tavaliselt on viirusesse kodeeritud ka kahjuliku toimega rndemehhanisme, niteks

FAT (File Allocation Table) tabeli hvitamine vi moonutamine, MBR (Master Boot
Record) ja BR (Boot Record) kustutamine, osa vi kigi kvakettal leiduvate failide
lekirjutamine jne.
Kui te ei taha, et arvutiviirused teie td hirivad, tuleks teil oma arvutisse installeerida mni
viirusetrje programm vi palu abi.
Praktilisi npuniteid:
Tehke endale eluliselt vajalikest andmetest

varukoopiad flopile vi CD-le.
Kontrollige kiki flopikettaid viiruste suhtes
enne nende kasutamist.
Kasutage
mnda
ttavat
viirusetrje
programmi .
rge sattuge paanikasse, kui viiruse leiate.
rge kohe oma faili ra kustutage. Teie td on vib-olla vimalik veel psta
Ainult he antiviiruse kasutamine ei anna kunagi sajaprotsendilist garantiid. Soovitav
on kasutada korraga vhemalt kahte erinevat programmi
Uusi viirusi tekib juurde iga ndalaga, seeprast tuleb uuendada ka viirusetrje
programme. Vhemalt korra kuus hankige endale uus viirusetrje versioon.
rge laske oma arvutit kasutada juhuslikel tuttavatel
SPM ehk rmpspost

Mis see spm siis on? Ei midagi muud, kui meie reaalmaailma
reklaamlehtede ja klantspaberite internetiversioon. Ainult palju
kordi suuremas mahus ning tihti ka hullemate tagajrgedega kui
lihtsalt postkasti ummistamine. Mida halba spm teeb? Nagu
juba mainitud, risustab rmpspost postkasti (E-post) mttetute ja
mittevajalike postitustega. Rmpskirjade varjus saabuvad ka
viirused, olgu siis tahtmatult vi tahtlikult saadetuna.
Eha Kask
33
Krkkimine
Kurjategijad, kes tungivad arvutissteemidesse ilma loata, on krkkerid. Nad hendavad end
arvutivrku telefoniliine kasutades ja
saavad nii ligipsu teiste isiklikesse
failidesse. Muutes failides andmeid, vib
mrkamatult varastada raha vi kaupu.
Spioonid kasutavad krkkimist, et ligi
pseda
riiklikele
lisalajastele
dokumentidele. Selleks tuleb kasutada uut
arvutikaitset,
mida
nimetatakse
tulemriks.
Tulemr on Internetti ja kohtvrku
teineteisest eraldav spetsialiseeritud arvuti,
nn. lsarvuti, mis ise ei sisalda tundlikke
andmeid ja kaitseb kohtvrku volitamata
sissetungijate eest vljastpoolt.
Sageli kasutavad valitsused arvutiinfo

kodeerimist, et arvutisissetungijad ei
saaks lugeda leitud infot.
Eha Kask
34
Internet.
Internet on lemaailmne arvutivrkude hendus. Arvutivrk (computer network) on
teatud hulk ksteisega hendatud arvuteid. Internetti
hendatud arvutid vib jaotada kahte liiki:
Internet suure thega: arvutid, mis on omavahel
hendatud psiliinidega. Psihendusega arvuti abil
saab kasutada kiki Interneti teenuseid.
internet vikese thega: lisaks Interneti arvutitele
kuuluvad siia arvutid, mis aeg-ajalt vtavad teise
arvutiga hendust. hendust vetakse modemi abil lbi
telefoniliinide.
Interneti kaudu on vimalik teistest arvutitest vajalikku infot otsida. Kui oma arvutis
ei ole, siis vib-olla kuskil mujal on. Internetis on infot kikvimalike eluvaldkondade kohta
toiduretseptidest teaduslike tdeni. Interneti vahendusel saab tutvuda kolleegide tdega:
tihti juavad teadustd-uurimused enne arvutivrkudesse kui raamatukaante vahele.
Lisaks vajaliku info otsimisele pakub Internet suhtlemisvimalust maailma suvalises punktis
olevate inimestega (seda muidugi juhul, kui seal on
olemas Interneti hendus), lgastumisvimalust
Internetis on suurel hulgal kiksugu mnge ja muud
meelelahutust pakkuvat ja nii edasi ja nii edasi. Tuleb
ainult jlgida, et Vrgu kasutamine mistet Vrk (Net)
kasutatakse edaspidi Interneti snonmina - ei rviks
kogu aega: muid oma tegevusi ei tohi unarusse jtta.
Eriti tormiline Interneti kasutuse tus toimus kogu
maailmas 1990. aastail, siis hines Internetiga ka
Eesti.
Arvutiside- elektrooniline post

Elektronpost, E-post on kirjavahetus arvutivrgu kaudu. Elektrooniline post ehk e-mail on
arvutivrgu ks suuremaid saavutusi. Kasutades elektroonilist posti, saab arvutist saata
dokumente vi graafikat teistele arvutikasutajatele. Saatjal tuleb vaid sisestada nende inimeste
nimed, kellele dokument on adresseeritud, ning vajutada klahvile. Kui adressaadid ttavad
arvutiga samal ajal, kui
dokument
saadetakse,
ilmub nende ekraanile
teade teile on uut posti.
Seejrel vib kohe saadetist
lugeda ja sellele vastata.
1. Elektrooniline post
lokaalvrgus
3. Isik (pole momendil

kohal kui teade saabub)
teatesignaal
hakkab
vilkuma,
kui
ta
terminali (arvuti) sisse
llitab.
2. Isik loeb kohe teadet oma

kuvarilt.
Eha Kask
35
Esimesed arvutid.
Arvuti on masin, mida kige laiemas mistes vib kirjeldada aparaadina, mille abil on
vimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida vib
nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada, oli abakus (sarnane arvelauaga) Abakus
leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lkates
pulkade otsas olevaid kettaid pulga hest otsast teise. Pulgad olid kinnitatud raamile. Abakust
kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed. Euroopas kaotas abakus oma thtsuse siis,
kui hakkasi levima paber ja kirjutamine.
Teliste arvuti isaks on oti matemaatik Charles
Babbage (1799-1871). Ta oli esimene, kes ttas vlja
masina, mis suutis teostada palju erinevaid arvutusi ja
salvestatud materjali. Ta alustas oma masina loomist
1833.a. mida ta nimetas analtiliseks masinaks.
Kik algas sellest, kui ta oli vihane Kuningliku
astronoomia hingu peale, sest nende tehtud arvutustes
oli palju vigu, ta tles selle peale "Ma palun jumalat, et
need arvutused saaks teha aurujul!". Nende snadega
algas arvutite automatiseerimine.
Kas sa tead?
Babbage nimetas inimest, kes tema masinal
arvutusi tegi, kompuutriks arvutiks. Seda
sna hakati kasutama alles 20. sajandil.
1945. aastal loodi esimene arvuti, milles kujutati

andmeid elektrisignaalidena. ks esimesi oli ENIAC
selle ehitasid USA sjave jaoks Presper Eckert ja
John Maunchly. ENIAC kaalus samapalju kui 500
inimest ja vttis enda alla 74 m2 prandapinda.
Osa Babbagei analtilisest masinast,

mille esialgsete jooniste phjal ehitas
1910. aastal tema poeg.
Eha Kask
36
1945. aastal loodi esimene arvuti, milles kujutati andmeid elektrisignaalidena. ks esimesi oli
ENIAC selle ehitasid USA sjave jaoks Presper Eckert ja John Maunchly. ENIAC kaalus
samapalju kui 500 inimest ja vttis enda alla 74 m2 prandapinda.
Elektronlambid vtsid palju ruumi, kulutasid

elektrit ja lksid vga kuumaks. 1953 aastal
leiutati transistorid seadmed, mis hiljem
asendasid elektronlampe.
Transistorid olid viksemad,

odavamad ja tarbisid vhem
elektrit. Neid sai tihedamalt
ksteise krvale paigutada ning
arvutid muutusid viksemaks.
1960 -ndate aastate keskel loodi kiibid. hte kiipi
mahub miljoneid omavahel mitmesugustesse
llitustesse hendatud transistore. Nd teeb
postmargisuurune mikrollitus ra sama t, mille
enne tegi toatis transistore.
Eha Kask
37
Enne ja nd
19 sajandil vttis inglise petajal William Shanksil 28 aastat aega, et arvutada (pii) vrtus
707 kmnendkoha tpsusega.
Kaasaegne arvutiprogramm
vib sama arvutuse teha 7
sekundiga.
Kui
sellist
programmi
esmakordselt
kasutati, selgus, et Shanks oli
teinud vea 528. numbri
arvutamisel.
Tulevik
Kas teadlased on kunagi suutelised sisestama arvutisse nii palju reegleid, et arvuti oleks
vimeline ise tegema otsuseid nagu inimene? Mned teadlased arvavad, et see on vimatu.
Teised usuvad, et kui pitakse paremini tundma inimese aju talitlusmehhanismi, luuakse neid
teadmisi kasutades esimesed teliselt intelligentsed arvutid.
Sest eks arvuti teeb ikka vaid seda, mida inimene ksib.
Reeglite jrgimine
Arvutile on sobivad ainult td, kus on ette antud reeglid, mis ei muutu ja mida tuleb tita
korduvalt. Neid tid mida arvutid teha oskavad, teevad nad testi vga hsti. Nad on neis
usaldusvrsemad kui inimesed.
Arvuti ja tervis.
Kui sa oled hooletu, vid arvutiga ttades oma tervist
kahjustada. Eriti, kui veedad pikki tunde ekraani ees.
Pane thele lihtsaid soovitusi ja vldi nii ohtu.
Silmad
Enamikel uutel arvutitel on likimist takistav ekraanifilter, kui sul on vanem arvuti ja sinu
arvutil seda pole kanna tumendatud klaasidega
prille. Pikeseprillidega toas olla vib tunduda
veider, kuid see vib aidata vltida peavalu.
Eha Kask
38
Silmi kahjustab pikka aega hele kaugusele vaatamine. Seeprast tsta iga 10 minuti jrel
silmad ekraanilt ja vaata kaugemale.
Arvutit esitab krgendatud nudmised ngemiselundile. Ngemist mjutavad mitmed
tegurid, niteks:
kiirgused;
kuva virvendus (flicker); sageli rohkem mrgatav vaatevlja realadel;
udune pilt;
ekraani lemrane eredus;
vrvide mittekokkujooks;
sagedane vaatenurga muutumine (ekraanile, paberile, klaviatuurile);
sobimatud valgustingimused;
tugev kontrastsus arvuti ekraani ja truumi vahel;
kuvari ebasobiv paigutus, mis phjustab peegeldusi ekraanil;
truumi sobimatu sisekujundus.
Pideva lepinge kahjustus.

Arstid arvavad, et igapevase klaviatuuri ja hiirega ttamise tagajrjeks vib olla pideva
lepinge kahjustus. Haigusest on haaratud randmed, srmed ja ksivarred ning smptomid
on samad, mis artriidil. Vivad esineda tugevad valud ja sageli ei saa inimene enam endist
td jtkata.
Tee pause.
ra unusta, et kasulik on igas tunnis umbes kmneminutiline paus teha. Nii puhkad silmi ja
kogu keha.
Kehahoiak
ldlevinud arvamuse jrgi kahjustab ttamine arvutiga kige enam silmi, kuid
tegelikult on kige rohkem ohustatud hoopis luud, liigesed, lihased, nrvid ja neid
mbritsev sidekude.
Arvuti taga istumine tekitab pinge lgades ja
alaseljas. Thtis on istuda heal toolil. Leia endale
tool. Mida saad reguleerida
Leia endale tool, mida saad reguleerida nii, et ta
toetaks alaselga ning mlemad jalad ulatuksid
prandale.
Plved ja knarnukid peavad olema painutatud
90o. Istu otse kuvari ja klaviatuuri taga. Klaviatuur
peaks olema sinu knarnukkidega samal krgusel.
Iga natukese aja tagant liiguta lgu ja raputa ksi, et
vhendada lihastesse ja liigestesse kogunenud
pinget.
Eha Kask
39
Joonis nitab kuidas on ige arvuti taga istuda.
ra ole liiga kaua jrjest arvuti

taga, tee pause!
Nooremas
vanuseastmes
lapsed ei tohiks pevas le
tunni arvuti taga olla.
1. Kuvari ekraan peab

olema vaatekrgusest
veidi allpool
2. Pevavalgus ei tohiks
sulle arvutiekraanilt
silma peegelduda.
3. Hoia ksivarred
klaviatuuriga samal
krgusel.
4. Randmetugi toestab
randmeid ja ksi ning aitab
vltida pingete tekkimist.
6. Mlemad jalad peavad

toetuma prandale.
5. Reguleeri tooli seljatugi

sulle sobivaks.
Eha Kask
40
Arvuti hooldamine.
Sinu arvuti vajab hoolitsevat ktt. Ta ttab palju paremini ja peab kauem vastu, kui ta eest on
korralikult hoolitsetud. Mida siis teha, et arvuti ennast hsti tunneks?
Tee nii:
1. Vldi suitsu.
2. Vldi tolmu.
3. Vldi krget temperatuuri ja niiskust.
4. Hoia toit ja jook arvutist eemal.
5.
Hoia oma diskette ja CD-sid hoolikalt

karbis.
Eha Kask
41
ra tee nii:
ra llita oma arvutit mitmeid kordi peva
jooksul sisse ja vlja
ra jta muutumatu pildiga kuvarit kauaks

sissellitatuks. Kasuta tarkvara ekraanisstja,
mis llitab ekraani vlja, kui sa pole arvutit mnda
aega kasutanud.
ra llita pistikupessa, kuhu on hendatud

arvutiseadmed, teist suurt elektritarbijat,
niteks klmutuskappi
Kui on mure.
Kui su arvuti ei tta, kontrolli kigepealt, kas kaablid on korralikult hendatud. Piinlik on,
kui parandaja saabudes selgub, et sinu isa-ema on tolmuimejaga ttamiseks arvuti seinast
vlja tmmanud. Kui sellest ei ole abi, siis arvuti riist- ja tarkvara tootjatel on sageli oma
nuandetelefon, kuhu saad abi vajades helistada. Kui arvuti ikka ei kuuletu, kutsus spetsialist
kohale.
Eha Kask
42
Arvuti tarkvara
Nd vaatame ka arvuti tarkvara. Arvuti tarkvara on arvutile antavad ksud ja arvutis olevad
andmed.
Tarkvara jaguneb kahte suurde kategooriasse
Tarkvara
Ssteemitarkvara
Rakendustarkvara
Kik programmid,
mida kasutad oma
t tegemiseks
Operatsioonissteem
Andmebaasihaldurid
Thtsaim programm, mis juhib ja

teenindab kiki teisi programme.
Tekstittlus, tabelarvutus,
joonistamine jne..
Ssteemitarkvara
Operatsioonissteemid on niteks MS-DOS, Unix, Linux, Mac OS, Windows 95,
Windows 98, Windows NT, Windows 2000 ja Windows XP.
Operatsioonissteemid on ka pihuarvuteil, mobiiltelefonidel jt. mobiilseadmetel
Rakendustarkvara
Programmid on organiseeritud ksujadad, mille titmisel kitub arvuti etteantud viisil.
Ilma programmideta on arvutid kasutud.
Tarkvara saame veel liigitada legaalne (ametlik ehk ametlikult ostetud) ja illegaalne
(mitteametlik ehk varastatud) tarkvara.
Tasuline tarkvara, kommertstarkvara on tarkvara, mille kasutamise eest tuleb alati

maksta sltumata sellest, kes seda kasutab.
Priivara, tasuta tarkvara on autoriigusega kaitstud tarkvara, mida autor lubab tasuta
kasutada kas kigil soovijatel vi teatud kasutajate rhmal, nit. haridusasutustel. Priivara
kasutamine oma isiklikuks tarbeks on vaba, kuid seda ei tohi edasi ma (levitada
kommertseesmrkidel). Tavaliselt kirjutab autor tpselt ette, mida konkreetse priivaraga tohib
teha ja mida mitte.
Eha Kask
43
Jaosvara, hiskasutusega tarkvara on tarkvara, mida jaotatakse aumeeste mngu

phimttel. Tavaliselt lubab autor jaosvara teatud aja vltel tasuta proovida ja kui see teile
meeldib, siis palutakse tasuda vike summa edasise kasutamise eest. Kui olete nutud summa
tasunud, registreeritakse teid jaosvara pakkuja juures ning te hakkate regulaarselt saama
knealuse tarkvara tiendusi ja uusi versioone. Teil on igus jaosvara kopeerida ja levitada
sprade hulgas, kuid ka neilt oodatakse vikest tasu. Jaosvara on odav, sest selle on tavaliselt
kirjutanud eraisikust programmeerija ja seda pakutakse otse klientidele. Jaosvara erineb
avalikust tarkvarast (public domain software) selle poolest, et jaosvara autoriigused on
kaitstud, s.t. seda ei tohi oma nime all edasi ma
Avalik tarkvara on igasugune tarkvara, mis pole kaitstud autoriigusega. Avalik tarkvara
on tasuta ja selle kasutamisele pole seatud mingeid piiranguid. Segadust tekitab ainult see, et
sageli nimetatakse avalikuks tarkvaraks ka priivara, mis on tegelikult kaitstud autoriigusega,
s.t. priivara ei tohi ilma autori loata edasi ma.
3-D tarkvara Programmid kolmemtmeliste objektide kuvamiseks arvutiekraanil. Siia

kuuluvad nt. CAD/CAM programmid, arvutimngud ja animatsiooniprogrammid
Animatsioon on tavathenduses "elustamine". Arvutigraafikas valmistatakse selleks seeria

pilte ehk kaadreid, mis vahelduvad ekraanil nii kiiresti, nii et tekib liikumise efekt. Phimte
on sama, mis joonisfilmis.
Eha Kask
44
Test
Nd oleme saanud vikese levaate arvuti riist- ja tarkvarast, oleme vaadanud arvuti
sisemusse, oleme teada saanud ka arvutiga kaasaskivatest ohtudest.
Kinnitame siis oma teadmisi vikese testiga.
1. Kuidas saad aru mistest Arvuti?
2. Mis on arvuti riistvara? Nimeta neid.
3. Mis on arvuti tarkvara ja milleks seda vaja on?
4. Milleks on arvutil protsessor? Kuidas seda thistatakse?
5. Milleks on arvutil vaja mlu?
6. Mis on ROM?
7. Mis on RAM?
8. Milleks on arvutil kvaketast vaja (HDD)?
9. Milliseid mluseadmeid sa veel tead?
10. Mis vahe on erinevate thistega CD-del (optilistel ketastel)
CD ROM, CD-R, CD-RW
11. Mis on arvutis vikseim digitaalse informatsiooni hik?
12. Mitu bitti lheb vaja he themrgi sisestamiseks?
13. Mitu bitti mahub hte baiti? Kuidas sa neid thistad?
14. Mitu baiti mahub hte kilobaiti?
15. Kuidas nimetatakse sellist hendust, kus arvutid on hendatud nii, et nad saavad
omavahel andmeid vahetada?
16. Mida tead netiketist?
17. Nimeta neid reegleid.
18. Mis on viirused ja kuidas nendest hoiduda?
19. Mis on Internet?
20. Kuidas saad aru mistest- elektrooniline post?
21. Mida pead jlgima tervise seisukohast, kui ttad vi mngid arvutiga?
22. Kuidas hoida oma spra arvutit?
23. Mis on legaalne tarkvara ja mis on illegaalne tarkvara.
24. Tarkvara jaguneb kaheks-milleks?
25. Millist tarkvara kasutad sina oma igapeva ts?
Meeldivat nuputamist!
Eha Kask

Minu Sober Arvuti I

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

Minu Sober Arvuti I

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

Informaatika esimesele ja teisele kooliastmele

Kuressaare Vanalinna Kool/ Kuressaare Gmnaasium

Koostas: Eha Kask

Kuressaare Vanalinna Kool/Kuressaare Gmnaasium

Informaatika esimesele ja teisele kooliastmele

Aga mis see

Informaatika esimesele ja teisele kooliastmele

Mis toimub arvuti sees?

Kuressaare Vanalinna Kool/Kuressaare Gmnaasium

Informaatika esimesele ja teisele kooliastmele

Arvuti riist- ja tarkvara?

Erinevalt riistvarast ei saa tarkvara nha ega katsuda. Informatsioon ja ksud,

Kuressaare Vanalinna Kool/Kuressaare Gmnaasium

Informaatika esimesele ja teisele kooliastmele

Monitor (ka kuvar)

Kuressaare Vanalinna Kool/Kuressaare Gmnaasium

Informaatika esimesele ja teisele kooliastmele

Kuressaare Vanalinna Kool/Kuressaare Gmnaasium

Informaatika esimesele ja teisele kooliastmele

Klaviatuuri olulisemad klahvid:

Kuressaare Vanalinna Kool/Kuressaare Gmnaasium

Informaatika esimesele ja teisele kooliastmele

Klaviatuuri klahvid on jaotatud viide ossa:

Kuressaare Vanalinna Kool/Kuressaare Gmnaasium

Informaatika esimesele ja teisele kooliastmele

End viib kursori rea lppu

Kuressaare Vanalinna Kool/Kuressaare Gmnaasium

Informaatika esimesele ja teisele kooliastmele

Kuressaare Vanalinna Kool/Kuressaare Gmnaasium

Informaatika esimesele ja teisele kooliastmele

Ka see on lauasknner, sellega

See on dokumendi sknner (DR-2080C). Dokumendisknner

See sknner (XEScan) on suureformaadiliste ja isegi vanadelt

Kuressaare Vanalinna Kool/Kuressaare Gmnaasium

Informaatika esimesele ja teisele kooliastmele

Tindiprinterid trkivad graafikat, pilte ja tekste,

Kuressaare Vanalinna Kool/Kuressaare Gmnaasium

Informaatika esimesele ja teisele kooliastmele

Selle printeriga (CP-330 )saad otse digitaalkaamerast

Arvutile on vaja spetsiaalset programmi printeri t juhtimiseks- (printeridraiverid)

kohandab arvuti vljundandmed printerile

Arvuti ttleb andmeid sageli kiiremini, kui printer neid

Kuressaare Vanalinna Kool/Kuressaare Gmnaasium

Informaatika esimesele ja teisele kooliastmele

Kuressaare Vanalinna Kool/Kuressaare Gmnaasium

Informaatika esimesele ja teisele kooliastmele

Personaal- ja kaasaskantavad arvutid

Kaasaskantavad arvutid on sellised,

Slearvutid (notebook) kaaluvad aga

Kuressaare Vanalinna Kool/Kuressaare Gmnaasium

Informaatika esimesele ja teisele kooliastmele

ROM e. psimlu, siin hoitakse

Kuressaare Vanalinna Kool/Kuressaare Gmnaasium

Informaatika esimesele ja teisele kooliastmele

USB mluseadmele saab salvestada kll vhem kui kvakettale,

Kuressaare Vanalinna Kool/Kuressaare Gmnaasium

Informaatika esimesele ja teisele kooliastmele

Kuressaare Vanalinna Kool/Kuressaare Gmnaasium

Informaatika esimesele ja teisele kooliastmele

DVD (Digivideoketas, digitaalne universaalketas)

Kuressaare Vanalinna Kool/Kuressaare Gmnaasium

Informaatika esimesele ja teisele kooliastmele

Kuressaare Vanalinna Kool/Kuressaare Gmnaasium