ILO

ANTI KIDRON

mmm
OLLA
ASJALIK
Aja valitsemise ja asjaliku vaimu
arendamise pshholoogia

kirjastus

ilo

Kaane kujundanud Kertu-Liina Karjus

Tehniline toimetaja Maaja Kukerman
Toimetanud ja kljendanud Silvi Villo

Kirjastus ILO
Narva mnt. 63, Tallinn EE0001
Tel. 642 6060, faks 643 3701
ILO Print
Madara 14, EE0006
Tel. 654 1720, faks 654 1722
AS ILO, 1997
ISBN 9985-57-131-2

SISUKORD

Saateks

Pole lihtne olla ... lihtsalt asjalik

Kindel siht sillutab t e e d edule

28

T a j a t a r m u k a s kasutamine

73

Asjalik viis inimesi juhtida

95

Kuidas ssta a e g a k o d u s t e s talitustes?

113

K a v a n d a h o m s e t , kuid ela t n a s e s

121

Kirjandus

134

SAATEKS
Avaldasin paari aasta eest rea artikleid a j a p s h h o l o o g i a ning
t a j a k a s u t a m i s e kohta. Aja valitsemise k s i m u s e d olidki
meldud kesoleva raamatu phiteemaks. Mainitud valdk o n d a sisse e l a d e s v e e n d u s i n a g a h a r o h k e m , et aja kavakindla kasutamise phimureks pole hoopiski mitte sellealaste
t e a d m i s t e n a p p u s . Inimesed ei siple jtkuvas a j a h d a s e g a
vii e n d t h t a e g a d e l h e n e d e s p i n g e s s e s e e t t t u , et n a d
e n a m - v h e m ei t e a k s , k u i d a s a e g a s a a s t e s sobilik o l e k s
t o i m i d a . Probleemi raskuskese o n mujal - neil j b ikka-jlle
p u u d u sellest asjalikkuse
vaimust, ilma milleta ka u u s i m Time
Manageri
p r o g r a m m e d u ei tota.
Mis on asjalikkus? Mil viisil m e mrkamatult ebaasjalikkust h a r r a s t a m e ? Kuidas asjalikkus o n s e o t u d aja valitsem i s e g a ? Millised ajarvlid m e i d varitsevad ja kuidas neid
kahjutuks teha? Mis teel ettevtluses ja k o d u s asjalikkuse
v a i m u k u j u n d a d a ? End t o i m e k a k s ja virgaks " k a v a l d a d a " ?
Millest sltub ajataju ja kuidas see meie ettevtmisi m j u s tab? Mis aitaks vlja paigaletardumise, minevikku t a k e r d u mise ja tulevikku kibelemise pnistest? Kuidas j u d a tisvrselt s i i n - j a - p r a e g u e l a m i s e o s k u s e n i ? N e e d ja t e i s e d
t e e m a k o h a s e d k s i m u s e d leiavadki jrgnevail leheklgedel
phjalikku kajastamist.
Asjaliku v a i m u neljaks t u g i s a m b a k s o n :

phendumine sellele esmathtsale, millest sltub edu

mingil alal (tl, ppimises, pereelus, tervise eest hoolitsemisel jm.)
eesseisvate tegevuste lbimeldud planeerimine ja aja
otstarbekohane kasutamine
ratsionaalsete tvtete ja toimimisviiside omandamine
aja pshholoogiline "rikastamine" selle muutmine sisukamaks ja elamuslikumaks

"Asjalikul lainel" olekut viks v a a d e l d a i n i m m e e l e h e l g e

n e g e n t r o o p i a n a , mis vidutseb t e m a l o o m u s e " t u m e d a
entroopia" - laiskuse, thja-thjaga tegelemise, k e g a l m i s e m e e l e o l u d e ja mttetu ajaraiskamise le. K s i m u s
p o l e k s n e s selles, kuidas asjalikuks saada ehk e n d selleks
m o t i v e e r i d a , vaid ka selles, kuidas olla asjalik ning h t a e g u
elust tit r m u t u n d a . Asjalik meel ei t h e n d a k i k e u n u s tavalt k a u g e e e s m r g i p o o l e t u n g l e m i s t e g a thullust, see
v i b p a k k u d a o m a p r a s t t u g e nii meelelahutuste saamisele
kui romantiliste suhete nautimisele. N n d a n a g u ei saa terve
p e v a jrjest t d v i h t u d a e g a t u n d i d e k a u p a ktkestavat
kunstiteost v a a d e l d a , on kainel toimekuselgi o m a optimaalne
a e g j a koht. Asjaliku inimese ajakavas p e a k s l e i d u m a koht
k a i m p u l s i i v s e i k s e t t e v t m i s t e k s , s i h i t u k s u i t l e m i s e k s ja
juhuslikeks k o h t u m i s t e k s ning impulsiivseiks ettevtmisteks.
L p u k s k a s u t a n juhust t n a d a kiki, kes selle ksiraam a t u trkki v a l m i s t a m i s e l k a a s a aitasid. Eriline t n u Taimi
Elenurmele, Kllo R e m m e l e ja A l d o R o o m e r e l e .

Anti

Kidron

POLE LIHTNE
OLLA... LIHTSALT ASJALIK
M i t m e s keeles, niteks vene (delavoi),
s o o m e (asiallinen)

saksa (sachlich)

vi

m r a t l e t a k s e asjalikkuse m i s t e "asi-

suse ' k a u d u . "Asjakohane" o n konkreetse ja praktilise s n o 1

n m , "asjatu ' o s u t a b millegi mttetusele, disfunktsionaalsusele. R k i g e m asjast, e l d a k s e n u p i d a m i s e l , i g u s e mistmisel arutatakse kohtuasja jne. Objektiivsele ja psivale
osutav asisus vastandub inimpshikat

iseloomustavale

subjektiivsele ja psitule. Sellest ehk algavadki asjalik-oleku

r a s k u s e d . Tundetul masinal pole "asiselt o l e k u s " selliseid
p r o b l e e m e n a g u k i r g e d e k t k e s ja v a h e l d u v a t e t u j u d e g a
elaval inimesel.
A s j a l i k k u s e j u u r d e k u u l u v a ratsionaalsuse
viks olla Ressursse

saastes

optimaalsetele

lipukirjaks
tulemustele.

M l e t a m e veel a e g u , kus N. Liidus peeti ametis tervet ratsion a l i s e e r i m i s i n s e n e r i d e a r m e e d ja t o o t m i s e t t e v t t e i s jagati

n p u o t s a g a ratsialaseid preemiaid. Toona ei krooninud kikjal v a l i t s e v a p i l l a m i s m e n t a l i t e e d i t t t u
m i n g i e d u . S n a ratsionaalne

sstuprogramme

v i b laiava eluviisiga isikus

p r a e g u s a j a l g i esile k u t s u d a trjuva hoiaku. Mis m u i d u g i ei

t h e n d a , et a e g a ja v a h e n d e i d sstva t e g u t s e m i s e p h i m t t e i d aus ei tuleks p i d a d a .

Asjaliku vaimu pshholoogilise sisu viks m r a t l e d a
tarmukusega, mis t h e n d a b "nutikat t o i m e k u s t " S a m a l ajal
kui l b i m t l e m a t u , masinlik t o i m e k u s t o o b k a a s a palju t h j a
s e b i m i s t , j t a b uusi p l a a n e h a u d u v a n n e n e e d k i k ellu
viimata.
Thtis asjalikkuse atribuut o n tulemuskesksus - p d
s a a v u t a d a j u p i n g u t u s t e hinnaga selgeid kasulikke tulemusi.
Ebaasjalik isik nib kll pidevalt tegutsevat - t a s e h k e n d a b
p a b e r i t e g a , i e n d a b , seletab, ajab m i d a g i k o r d a , o s t a b asju
k o k k u , p e t a b vi n o o m i b , k r v a l d a b korralagedust (ja tekit a b s e d a uuesti), ent t e m a t o i m e t a m i s e t u l e m u s l i k k u s o n
kaheldav.
L p u k s m a i n i g e m t i n g i m i s i k a praktilist meelt. Miks
tingimisi? A g a seeprast, et harilikult idealistile ja aatlejale
v a s t a n d a t a v praktik ei tarvitse kaugeltki elu kigis olukord a d e s o m a l e o l e k u t t e s t a d a . Teadlaste ringis t u n t a k s e
tlust Pole midagi
praktilisemat
heast teooriast.
J a k u m b on
niteks asjalikum, kas igas mttes praktiline turuputka m j a
vi elulistes a s j a d e s lootusetult ebapraktiline likooli professor, kes a r e n e n u d m a a d e s (Eestis kahjuks veel mitte) teenib
t u r u m j a s t palju rikkamat elu e l a d e s 10 k o r d a e n a m .
Asjalikku inimest viks i s e l o o m u s t a d a veel m i t m e o m a d u s e g a - e n a m a s t i o n ta usin, sihikindel, visa, ettevtlik,
k o h u s e t u n d l i k jne. Ent vahest oleks t p s e m e l d a , et asjalik
o n see, kes teadlikult vldib o l e m a s t laisk ja khklev, hajevil
ning initsiatiivitu, sest kik need s e i s u n d i d k a h a n d a v a d t e m a
a n s s e s a a v u t a d a elus e d u .
A r v a t a v a s t i p o l e k e e g i p h i m t t e l i s e l t selle v a s t u , et
t o i m e k a m a l t tegutsedes p a r e m a i d tulemusi saavutada. A s j a likkuse v i d u l e p s u takistab a g a kalduvus raisata a e g a ja
t e g u t s e d a hel vi teisel viisil ebaratsionaalselt.

SIHITU SEBIMINE
Asjalikkuse elaim vaenlane o n ldva k e s k e n d a t u s e ja sihip r a t u t e g u t s e m i s e g a tidetud "hivatud olek" m i s t i d a b
kll pikki t u n d e vi terveid pevi, ent ei a n n a arvestatavaid
t u l e m u s i . Paljud a m e t n i k u d , t u d e n g i d , k o d u p e r e n a i s e d niv a d krvalt vaadates olevat k o g u aeg millegagi rakkes, ainult
et saavutatu o n e n a m kui tagasihoidlik. "Kunst" teha pevade
k a u p a m i d a g i ilma nimetamisvrsete t u l e m u s t e t a tuleneb
kindlaid resultaate taotlevate sihtide p u u d u m i s e s t ning k a o o tilisest ja katkendlikust toimetamisest kord he, siis teise asja
kallal. S e a l j u u r e s a r v a b m u i d e suur o s a sihitult s e b i j a i s t
e n e s e usinalt ttavat. N a d ei s a a kuidagi aru, kuhu a e g nii
kiirelt k a d u s ja miks n n d a palju asju ji jlle t e g e m a t a .
TUTERDAV KODUKANA a s k e l d a b p e v lbi k o d u s e i d
talitusi teha: p h i b riiulilt t o l m u (jttes k u m m u t i p h k i m a t a ) ,
krib likku p a n d u d kastruli puhtaks, m t l e b , m i s lunaks
sa teha, v t a b nput ksile, lappab vahelduseks naistelehte, u n u s t a b e n d siis sbratariga juteldes p o o l e k s tunniks
telefoni otsa, v a a t a b teise p o o l e tunni ennelunast seriaali,
mossitab m e h e g a ja i e n d a b lastega, kiirustab hambaarstile,
ent j b v e e r a n d tundi hiljaks, nii et t e m a n u m b e r thistatakse, valmistub keelekoolis a n t u d v r s n u k o r d a m a , ent
laseb e n d siis teise helistava sbratari pikantsest uudisest
n n d a elevile a j a d a , et inglise keel l h e b m e e l e s t , j u a b
k u i d a g i m o o d i htuks sgi valmis teha, ent o n pevastest
a s k e l d u s t e s t j u b a liiga r a m m e t u , et pooleli olev R e m a r c i
r o m a a n ksile vtta. Selle a s e m e l l a p p a b t a TV-uudiste ja
m a g a m a heitmise vahepeal ometi viimaks lbi virna k o d u kaunistamisalaseid ajakirju, mis ta kohalikust r a a m a t u k o g u s t
j u b a k u u a e g a t a g a s i l u g e m i s e k s v t t i s . Ta k u r d a b i l m l p m a t a kigile, kui hivatud ta, kuidas keegi t e d a ei aita vi
kui kurnav o n iga pev p o e vahet kimine. Peaks keegi talle
p a k k u m a m n e idee, kuidas k o d u s e i d tid kavakindlamalt
teha vi veidi ratsida, niteks ndala t o i d u m o o n korraga ette
v a r u d a , leiab t a k o h e rea p h j u s i , m i k s s e e t e m a p u h u l
arvesse ei tule.
Sebimisest ongi s a a n u d t e m a elu sisu; see aitab m d a

v a a d a t a tsiasjast, et Tuterdaval K o d u k a n a l pole julgust vi

viitsimist s e a d a e n d a l e elus s u u r e m a i d sihte.
Mistagi ei t h e n d a see, et nii mnigi k o d u s sihitult sebiv
isik ei viks s e l t s k o n n a s olla vluv vi t k o h a l h i n n a t u d .
Hiriv o n a g a t e m a t e g e v u s e m a d a l t u l e m u s l i k k u s . E n n e kike just koduperenaisele o m a n e tuterdav tviis pole siiski
o m a n e k s n e s k p s e m a s s e ikka j u d n u d p e r e e m a d e l e .
T k o h a l o n selle vasteks PISIASJADES KOHMITSEJA.
Ikka ja jlle n e m e krvuni paberilasusse k a e v u n u d ja pisia s j a d e g a htuni rakkes sotsiaalttajaid, ministeeriumia m e t n i k k e , koolijuhte, ettevtete tegevdirektoreid...
Sebiva tviisi s e l g e i m a t u n n u s e n a h a k k a b silma suure
h u l g a t a r b e t u t e l i i g u t u s t e t e g e m i n e ; selle n h t u s e s e i t s e
ksteist v i m e n d a v a t t e k k e p h j u s t o n j r g m i s e d :
*
*
*
*
*
*
*

kindla tkava puudumine

lbimtlematult kaootiline tegutsemine
alustatu sage katkestamine
tegevuste vljavahetamisest tekkiv nrvilisus
madal judlus
iseendaga rahulolematus
pahuravitu meeleolu

VIIVITAMINE JA VENITAMINE
O l e m e j u b a varasest lapseeast peale selgeks p p i n u d kindla
viisi, kuidas tlikaist kohustustest lahti s a a d a - v e n i t a m i s taktika. L k k a m e prast hetkelist khklust t a g a s i nii tsist
pingutust n u d v a d l e s a n d e d kui m n e d t t u d a r g i k o h u s t u s e d . Meie m u g a v meel ilmutab e n e s e i g u s t u s t e otsingul
t h e l e p a n u v r s e t leidlikkust. V e n i t a m e t h t s a t e o t s u s t e
v a s t u v t t u l o o t u s e s , et s e l l e g a s e o t u d a s j a o l u d s a a v a d
tulevikus s e l g e m a k s . Keeruka t e d a s l k k a m i s t v i b p h j e n d a d a pakiliste argipevaste talitustega, ja m n i k o r d k a
vastupidi: igapevased asjad s a a b thtsa asja tarbeks inspiratsiooni k o g u d e s ndalate k a u p a krvale lkata. Pingsat
p h e n d u m i s t n u d v a lesande lehomsele lkkamise t i n g i b
lootus olla siis p a r e m a s vormis.
Oluliste asjade edasilkkamist tingib ka a s j a t u n d m a t u s ,

mis paraku s v e n e b veelgi, kui thtsa t a l g u s e g a kaua v e nitada. Olles korduvalt nautinud venitamistaktika h e t k e m n u s i d , o n raske hlestuda k a u g e m a t e e e s m r k i d e v i m a likele palju s u u r e m a t e l e hvedele. Viivitamistvest tervenem i s e k s tuleks t u n n i s t a d a e n d a l e selle t e k k e t a u s t a - o m a
kavalust takistusi ja p r o b l e e m e m u g a v u s e huvides ra k a s u t a d a . Vahel h a k k a m e ise s e d a t a i p a m a t a lausa n i m m e kujund a m a vi suureks p u h u m a niteks juhuslikke tkatkestusi
vi ajuti kuhjuvat korratust. T k o h a l aitavad p i s i m u r e d , o l m e h o o l e d , n u p i d a m i s e d ja klastajate vastuvtt p e v a s t
p e v a e d a s i lkata niteks t o o t m i s e m b e r k o r r a l d a m i s e ,
turustrateegia vljattamise vi personali koolitamise ksimusi.
Venitamistvest v a e v a t u d t p jtab teistele tihti KROONILISE HILINEJA mulje. J u h u l kui t e m a nol o n t e g e m i s t
o m a s o e n g u l e ja jumestusele rhutatud t h e l e p a n u p r a v a
n o o r e m a s keskeas naisega, ajab t a p e a a e g u iga k o r d , kui
k o o s vlja m i n n a k s e , o m a helt jalalt teisele t a m m u v a a b i k a a s a nrvi. J u h t u b ta a g a o l e m a m e e s , siis jtab t a o m a
auto kindlustamise, garantiiajal rikkilinud k o d u m a s i n a p a r a n d u s s e v i i m i s e , arvete t a s u m i s e , k l m i k u t i e n d a m i s e ,
puugivastase vaktsineerimise vi laevapiletite tellimise alati
viimasele minutile. Mni hilineja nib ( l e n n u j a a m a s , p e r e k o n n a s e i s u a m e t i s , e k s a m i k o m i s j o n i s jm.) m n g i v a t teiste
nrvidel vene ruletti: viimasel hetkel k o h a l e j u d m i s e ja hilinemise v i m a l u s e d o n e n a m - v h e m tasakaalus. Enamasti o n
siin t e g e m i s t poolalateadliku e n e s e h l e s t a m i s e g a - Krooniline Hilineja nib tekkivast p i n g e s t ja teiste k i u s a m i s e s t
iseralikku lbu saavat. Kindlaim viis t e m a k o h t l e m i s e k s o n
kas keerata ette ta kell vi k o k k u l e p p e a e g talle m r a t a
poole tunni vrra v a r a s e m a k s .

KAHTLUSED JA KHKLUSED
S i h i t e a d l i k t e g u t s e m i n e lisab e n e s e k i n d l u s t ja t u g e v d a b
tahet. Koormavaist khklustest kurnatud isiku energia kulub
suures o s a s o m a m u r e d e ja vljavaadete le m l g u t a m i s e l e
ning kaotsilinud seesmise tasakaalu taastamisele. Pealegi

t e k i t a b s e l g e t e e e s m r k i d e p u u d u m i n e t u n d e , et n h a k s e
v a e v a ei t e a mille nimel. O m a elu-olu vi t p r o b l e e m i d e
sasipuntras k o h m i t s e m i s e s t v i b ajapikku s a a d a k a s r a n e
v a i m n e harjumus, mis a s e n d a b t o i m e k a t e g u t s e m i s e e n e s e s d i s t a m i s e g a vi olude s i u n a m i s e g a . Igahe elus v i b
ju a e g - a j a l t t e k k i d a s e g a s e v i t u o l u k o r d i . H m m e l d u s ja
e b a k i n d l u s a v a l d u v a d selles, et praktilistes p r o b l e e m o l u k o r d a d e s ei ilmutata vajalikku tarmukust - ei langetata otsust,
ei a s t u d a edasiviivat s a m m u , ei kavandata toimetuleku plaani
v m . K a h t l u s t e k s i s v i i b i m i n e p o l e just m u g a v s e i s u n d ,
seeprast ptakse probleemide tekkimisel otsustamine
e d a s i lkata. Kirjeldatud t b i levinud e s i n d a j a k s o n HIIREKE. See o n allaheitlik ja a b i o o t a v isik, k e d a rusub mure
o m a positsiooni prast. Ta loovutab olulistes asjades otsuse
l a n g e t a m i s e ikka teistele - niteks juhile, k u r s u s e v a n e m a l e ,
a b i k a a s a l e , s e l t s k o n n a liidrile. K a l d u b isegi kergete a s j a d e
k o r d a a j a m i s e l pikalt k a a l u t l e m a ja kahevahel o l e m a . Teisest
kljest p a k u b Hiirekese s i l m a h a k k a v e b a k i n d l u s t e m a lhik o n d s e i l e (kolleegile, sbrale, abikaasale) n a g u tellitult vim a l u s e juhi roll le vtta...
heks tuntuimaks khklejaks o n Shakespeare'i HAMLET
H a m l e t i k o m p l e k s i g a isik raiskab sisekahtlustele, ebalustele
ning abstraktsete ksimuste (Olla vi mitte olla jt.) uurimisele
n n d a palju energiat, et olukorra t o i m e k a k s l a h e n d a m i s e k s
s e d a e n a m ei jtku.
E b a a s j a l i k u t b i e s i n d a j a k s o n k a KRITIKAAN, k e s
klvab tegutsemisvalmidust kahandavat kahtlust ka teistesse
i s i k u t e s s e . Teeb o m a a r v u s t a v a d m r k u s e d k o o s t h k k o n d a kahjustaval, destruktiivsel m o e l . Leiab teiste t e g e v u s k a v a d e s ja histes ettevtmistes ikka m i d a g i laita, ilma et t a
ise lisaks asjalikke e t t e p a n e k u i d olukorra p a r a n d a m i s e k s .

VILETS TUJU
Igaks teab, et rusutud meeleolus, pahura, p e t t u n u , solvunu
vi ksildasena asjad ei laabu ning e n e s e tarvilikku t e g e m a
s u n d i m i n e v i b t u n d u d a rnkraske. Eriti kehtib see v a i m s e l
tl ja loominguliste lesannete sooritamisel. Teisest kljest

s a a b k e s k e n d u v a tulemusliku t e g u t s e m i s e g a judsalt o m a
m e e l e o l u p a r a n d a d a . Tegutsemiseks s o o d n e t u n n e t e g a m m a
o n s e e g a a s j a l i k k u s e h e k s e e l t i n g i m u s e k s , a g a ka selle
mdupuuks.
Tuju(kus) e h k t e a t u d ajaks tasakaalust vlja l d u d e m o t s i o o n i d e v o o g ei teki kunagi lihtsalt niisama, selle varjatud
vallapstjaks o n v l i s m a a i l m a m i t m e s u g u s e d s n d m u s e d
ja neile r e a g e e r i m i n e , s e e , k u i d a s a s j a d l a a b u v a d , t e i s e d
i n i m e s e d m e i s s e s u h t u v a d ja milliseks k u j u n e b selle tulem u s e l meie e n e s e h i n n a n g .
MOSSITAJA m e e l e o l u o n muutlik ja t a rikub o m a t u s a s e ,
t i g e d a vi s n g e o l e k u g a tihti ka teiste tuju. J a v a l m i s t a b
p e a v a l u e n d a l e g i - ennekike o m a kikuva ja kergesti kust u v a t m o t i v a t s i o o n i t t t u . Tujutseja p e a b teistest e n a m
vaeva n g e m a e n d a tle vi ppimisele s u n d i m i s e g a .
Kikuva m e e l e o l u tttu k o g e b t a raskusi i n i m e s t e g a s u h e l d e s , ri a j a d e s vi isegi k o d u s e i d tid tehes.
KAPRIISNE p a b teisi alateadlikult o m a t u j u d e g a kontrolli all hoida, ent m u u t u b o m a tungivate tujude ja soovikeste
tttu kindlakelisel kohtlemisel h o o p i s ise teiste poolt h l p sasti juhitavaks.
Teades o m a meeleolu rikkuvaid t e g u r e i d vi kehva tuju
pstikuid, v i b neid j u d u m d a neutraliseerida, v h e m a l t
ette n h a ja vtta tarvitusele p e h m e n d a v a d m e e t m e d .
Jrgnevalt o n t o o d u d m n e d iseloomulikud viletsa tuju
tekitajad. Pahura, rritatud m e e l e o l u p h j u s t a v a d :
*
*
*
*
*
*

ootamatud takistused ja ajakaod

tde katkestused (elektririke, segav klastus jne.)
lubaduste mittetitmine
hetkesoovidega mittearvestamine
inimeste lohakus, hoolimatus
valjud helid, vastikud haisud, ere valgus jt. keskkonna
tegurid

Masendusmeeleolu loovad:
*
*
*
*
*

oma saamatuse, juetuse tunne

olukorra hindamine vljapsmatuks
kehv majanduslik seisund
probleemid armuelus
ksindus

* tsisem tervisehire
* tpuudus jt. tegurid
S o l v u m i s - ja p e t t u m u s t u n d e tekitavad:
* enese halvustamine
* otsustamisiguse piiramine
* oma ootuste eiramine
* mahajetuse tunne
* vestlusest vlja llitamine
* seltskonnast vlja jtmine
Enesekontrolli kaotamisele viivad e n n e k i k e kaks tunnet:
* vihastamine
* rnk solvumine
J r g n e v a i s o s a d e s t u l e b m i t m e s s e o s e s juttu asjaliku
t m e e l e o l u k u j u n d a m i s e konkreetseist t e e d e s t . Tujude ja
t u n n e t e o h j a m i s e k s s o o v i t a m e a g a l u g e d a tiendavalt raamatust Stressi

teejuht

(Tallinn, 1997 lk. 87).

ENESEPINGESTAMINE
S a m a l ajal kui t u j u t s e m i n e ja k i k u v a d m e e l o l u d o n r o h k e m
r n e m a s o o privileeg (leidub m u i d u g i ka t u j u k a i d mehi), on
learune e n e s e p i n g e s t a m i n e ja pikaajalisse psistressi jmine o m a s e m meestele. (Meenutagem siinkohal meeste
s a g e d a s e m a i d suitsiide ja p r a e g u s a j a k s j u b a k m m e k o n n a
aasta vrra naistele alla jvat keskmist eluiga.) J r g n e v a d
e n e s e p i n g e s t a m i s e ja e n d a v l j a e l a m i s e i l m i n g u d o n
G. Witkini jrgi o m a s e m a d kll k r g e stressi ksi s a t t u n u d
meestele, ent neid m r k a b h a s a g e d a m i n i k a v a s t u t a v a s
ametis naiste juures.
Kitumise
muutumine
jmedakoeliseks.
Treda oleku,
j m e d a k n e m a n e e r i g a , v g i s n a d e g a liialdav m e e s vi
naine pole sageli mitte loomult n.. kuri, v a i d p i g e m t u g e v a s
stressis.
Krsitus o s u t a b leppimatusele esilekerkinud takistustega,
mille k r v a l d a m i s e k a t s e d ei k a n n a vilja. ( S e d a o l u k o r d a
tuntakse p s h h o l o o g i a s frustratsiooni nime all.) Phjus, miks
m e h e d tihti krsitumad on, arvatakse tulenevat sellest, et n a d
ei s u u d a vaikselt l e p p i d a olukorrale allajmisega. Kannat-

likkuse p o o l e s t letab t e p o o l e s t e n a m i k naisi kindlalt k a n g e m a poole esindajaid.

Vljallitumine. Nrgenev thelepanu mberolijate suhtes,
e n d a s s e t m b u m i n e , h u v i p u u d u s e kahanemine t ja elu-olu
vastu o n kik sisepinge s e l g e d m r g i d . Vljallitumise hetkel
m e e s kll k u u l a b , a g a ei kuule, arutleb, ent ei mtle, v a a t a b
otsa, a g a ei ne (teise meeleolu nansse, ilmeis peegelduvat
o o t u s t j m . olulist).
Tvime jrsk langus.
See o n s e o t u d nii huvi k a h a n e m i s e ja e n e s e h i n n a n g u v h e n e m i s e g a kui ka s m b o o l s e
jonniva, karistava v a s t u s e n a frustreerivale olukorrale.
Joomine
ja suitsetamine
o n kigile t e a d a " m e h e l i k u d "
p i n g e l e e v s n d a m i s e teed. Krge stressi korral vib suitsutarve
p e a a e g u m r k a m a t u l t k a h e k o r d i s t u d a ( n a g u m e kinos ja
telekas ringisebivate detektiivide puhul thele p a n e m e ) .
Agressiivsus.
Mis tahes vormis agressioon m s s u m e e l e s t
j a t e r a v a s t s n a s t t o o r u t s e m i s e vi f s i l i s e v g i v a l l a n i
p h i n e b p e a alati tugeval stressil.
Mnel mehel tekib stressi toimel vastupandamatult tungiv
tarve asuda teisi milleski
agiteerima.
Sellises kitumises leiab
aset s m b o o l n e hiriva takistuse krvaldamine, mis toimibki
pinget alandavalt.
Leidub neid, kes tugevale nrvipingele vastavad
unisusse
pagemisega
- p a v a d t u k a s t a d a , kus i g a n e s v i m a l i k ,
jvad vahel niteks isegi k o o s o l e k u l a u a t a h a m a g a m a .
Tugev stress m u u d a b t e g u t s e m i s e " p u i s e k s " ehk m a s i n likult j i g a k s , mille tagajrjel k a n n a t a b m u u t l i k e o l u d e g a
k o h a n e m i s e o s k u s , v i m e improviseerida ja s p o n t a a n s u s .
O n t e g e v u s a l a s i d - n i t e k s TV s a a t e j u h i , shawmam
vi
lektorina e s i n e m i n e vi lauakne p i d a m i n e , kus p i n g e s olek
ei lase k u i d a g i vabalt ja mjusalt t o i m i d a .

HIRM
Tarmukale t e g u t s e m i s e l e o m a n e aktiivsus ja a l g a t u s v i m e
e e l d a b elementaarset hulka vaprust, mis aitaks vastu seista
raskustele ja takistustele. Enesekindlust n e s t a v hirm k a h j u s t a b p e a alati ka p r o b l e e m i d e asjalikku analsi ja n e n d e

kindlakelise l a h e n d a m i s e vimet. H i r m u t o i m e o n valdavalt

prssiv: h i n g a m i n e m u u t u b katkendlikuks, rinnus t e k i b pitsitav tunne, lihased t m b u v a d kokku, tajume ebamrast
n u r k a s u r u t u s e vi suletuse (klaustrofoobia) tunnet, k o n t a k t
teiste i n i m e s t e g a o n n r g e n e n u d , k a r d a m e j d a hljatult
eraldatuks... Suure revuse korral langeb t u n d e t o o n u s , kahan e b hte punkti (ohuallikale) fikseeritud t h e l e p a n u jaotuvus
ja haare, mtteviis m u u t u b puiseks, kitumine a g a minetab
o m a s u j u v u s e ja n t k u s e . H i r m u tagajrjel k a n n a t a b tihti
v i m e olla loomulik ja v a b a ning t e g u t s e d a n.. tippvormis.
E n a m i k hirme o n sgavalt irratsionaalsed - n e e d phinev a d m o o n u t a t u d , liialdavail mttejreldustel ning n a d t o o v a d
k a a s a kitumisviise, m i s krvalseisjaile niksid k o h a t u d ja
v h e e f e k t i i v s e d , paiguti a g a lausa s g e d a d .
JNKU k a l d u b j u b a vikestest o h u s i g n a a l i d e s t s u u r d e
r e v u s s e s a t t u m a ning p a b seeprast vimalikku hirmu
alla s a t t u m i s e o l u k o r d a igal m e l d a v a l viisil e n n e t a d a . Probl e e m i d e ja raskuste korral o s k a b t a a g a o m a silmahakkava
abituse tttu p e a alati teistelt (kursusekaaslastele abikaasalt,
kolleegidelt) vajalikku t u g e s a a d a .
PANIKR k a o t a b h d a o h u korral p e a ning ajab o m a
k a o o t i l i s e t e g e v u s e g a ka t e i s e d r e v u s s e . D e s t r u k t i i v n e
emotsionaalne "nakkus" vib teoks s a a d a ka varjatumal
kujul, niteks o s t u p a a n i k a n a vi rahvahulga vihameele vljalahvatamisena... Kigil neil p u h k u d e l a s e n d u b asjalik arutlemine afektiivse vljareageerimisega.
SOOLASAMMAS t a r d u b tsise o h u korral paigale (kaitsem e h h a n i s m ) , jtab olukorrast vljumise kiired m e e t m e d kasutusele v t m a t a ja viivitab liiga k a u a hdavajaliku o t s u s t a m i s e g a . Tippjuhina t e g u t s e d e s ei s a n d a t a ise olulist otsust
l a n g e t a d a e g a julge alluvaile d e l e g e e r i d a laiemaid volitusi.
VEJOOKSIK a n n a b s u u r e m a t e r a s k u s t e korral k o h e
jalgadele valu, jttes p r o b l e e m i d e l a h e n d a m i s e teiste h o o leks. T s i s e m a konflikti t e k k i d e s eelistab heita p s s i p s a s s e ja jrele a n d a . Talgutel ja m u u d e histe ettevtmiste
ajal s a a b t e m a s t tihti tplgur.
Vaatleme jrgnevalt m n i n g a i d hirmu tekkeallikaid, millel
nib olevat asjalikkusele ilmne m j u .
Kartus jda ajale jalgu tekitab stressi, kahjustab k e s k e n -

d u m i s t ning s u n n i b peale "rabedalt" ttleva t e m p o , milles

s u u r e n e b oht t e h a v i g u .
Hirm jda oma mugavuse
orjaks s u n n i b o l e m a pidevalt
m i l l e g a g i " h i v a t u d " s e e ei lase korralikult l g a s t u d a .
P s h h o a n a l t i k u d v i d a v a d , et p a l j u d t n a r k o m a a n i d
r a b e l e v a d o m a a m e t i s n a g u hullud kartusest m n e tunni
n i i s a m a a e g a veetes vi kergemeelselt l b u t s e d e s lplikult
alla j d a o m a l o o m u p r a s e l e laiskusele.
Kestev
hirm jnni jda t o o b k a a s a k a h a n e v a e n e s e u s a l d u s e n i n g sellise n e g a t i i v s e m t t e v i i s i , m i s p h j e n d a m a t u l t n e b tuleviku perspektiivi ning e d u v l j a v a a t e i d
m u s t a d e s vrvides.
Kartus teha vigu ja lbi kukkuda
p h j u s t a b kramplikkust
j a halvab riskivalmidust. Intiimelus t o o b see k a a s a p e l g u s e
k i i n d u m i s e riski ees ja vahel elu lpuni vallaliseks j m i s e ,
teadusts aga enese lekindlustamise srase faktideh u l g a g a , millest ssteemi loov m t e e n a m le ei ki.
Hirm paista
rumal ja thine just prsibki v a i m u k u s t ning
t e e b m t t e a v a l d u s e d puiseks.
Kartus
saada
teiste
naerualuseks
t e e b valvsalt u m b usaldavaks ning k a h a n d a b s p o n t a a n s u s t .
E n a m i k t a l a s e i d hirme p h j u s t a v a d a a s t a t e j o o k s u l
lbiplemissndroomina
(burn out) t u n t u d s e i s u n d i , m i d a
i s e l o o m u s t a v a d m a s e n d u s , e b a k i n d l u s , t v i m e oluline
langus, psiv pingesolek, mure o m a staatuse prast j m s .
H i r m u p s h h o l o o g i a keskseks s e a d u s p r a s u s e k s o n see,
et oma kartuse
kartmine
t e e b asja veelgi hullemaks. Nii n a g u
k r g u s e k a r t u s e ja liftihirmu, v i b k a t g a j n n i j m i s e ,
kurnatusse sattumise vi lbikukkumishirmu letada edukalt,
kui s a ei ne selles mitte anomaaliat, vaid s a m a l o o m u l i k k u
nhtust, n a g u s e d a o n niteks stress vi v s i m u s , ajutine
laiskuseperiood vi m d u v pahur tuju.

SEGADUS
I g a h e l o n isiklikke k o g e m u s i selle k o h t a , kui p i i n a v o n
s e g a m i n i a e t u d p a b e r i t e h u l g a s tarviliku d o k u m e n d i les
o t s i m i n e , s a s s i s l n g a k e r a l a h t i h a r u t a m i n e vi s e g a s e s

kekirjas k i r j a p a n d u d ravimi t a r v i t a m i s p e t u s e l u g e m i n e .
S a m a l ajal kui selge s u u n d ja kindel siht, arusaadav lesanne
ja levaatlik o l u k o r d t e g u t s e m a innustavad, p h j u s t a b i g a sugune segadus kohe toimekat tegutsemist takistavaid
vliseid ja s e e s m i s i t k k e i d . Segi, segatud,
segamini,
segadusseaetud
vi -sattunud
- kik n e e d h e s t - s a m a s t tvest
tulnud s n a d mrgivad tarmukat tegutsemist torpedeerivaid
asjaolusid. Laisavitu pilane leiab k o h e etteknde koolit
k r v a l e p a n e m i s e k s , kui i l m n e b , et tal p u u d u b l e s a n d e
l a h e n d a m i s e a r u s a a m . Uuritava t e e m a e d a s i s e ksitlemise
t e e d e t e a d m a t u s k a h a n d a b tublisti dissertandi julgust vitekiri kaante vahele viia. Mitmest laokil asjast s e g a d u s e s firm a j u h t ei o s k a kuskilt otsast alustada, p a r i m a m e e l e g a v taks ta p u h k u s e ja lendaks neljaks ndalaks Vahemere rde
puhkama.
S a m a l k o m b e l n a g u k h k l e m i n e j a viivitamine, h v a r d a b
olukorra ebaselgena tajuminegi kahjustada motivatsiooni
millegi t s i s e g a algust teha, oluline asi korda ajada vi pooleli
lesanne lpule viia. Teisisnu o n m e i e laisk meel kavalalt
valvel, et kohe o m a k a s u p d l i k u l t ra k a s u t a d a mingi t e g e v u s e k i g u s tekkivat ajutist ja p a r a t a m a t u t s e g a d u s t .

KOHUSTUSTE UNUSTAMINE
Tlika ja muret valmistava lihtne u n u s t a m i n e on t h u s kaitsevte, millega m e alatasa e n d m a h a r a h u s t a m e . Laisk t u d e n g
u n u s t a b e k s a m i t h t p e v a , r a a m a t u k o g u kasutaja kirjavara
tagastamise, koguduseliige usualased totused, napsiga
liialdaja m e e l e p a r a n d a m i s e p u , m i n g i teene lubaja selle
titmise. Igal ndalal v t a m e e n d a l e uusi k o h u s t u s i m i d a g i
teha vi korda s e a d a ja u n u s t a m e n e e d j u b a jrgmisel tunnil.
Kuidas see nii kiirelt t e o k s s a a b ?
Vaatleme iseloomulikku juhtumit.
Vtsid laupeva hommikul nuks enne lunat viivisega
arve
pangas tasuda. Paraku selgus kell 10, et klmikus pole
midagi
hamba alla vtta. Teel toidupoodi
kohtasid
tuttavat,
kellega
uudiseid vahetades
kulus veerand tundi, nii et arugi ei saa. Kell

11.30 leidsid ajalehte sirvides huvitava artikli. Kell 11 45, kui

leheloo lpetasid, tuli sulle meelde, et pead onupojaga
kokku
leppima vanatdile kllamineku aja. Selles asjas
lehelistamise
kigus libiseski
pankamineku
mte mrkamatult
teadvusest
minema. Kui see sulle uuesti meenus, oli kell juba 14.15 ja uued
pakilised
asjatalitused
ootamas.
E b a m e e l d i v a kohustuse t e a d m i n e nib kannatlikult o o t a vat sobivat s n d m u s t vi uitmtet, mis t a krvale lkkaks ja
u n u s t a d a lubaks. Pole imeks p a n n a , et m e e l d i v a d a s j a d klmikus ootav hrgutis, saunapidu, ihaldatud kohtumise
k e l l a a e g j m . t a o l i n e - ei lase e n d v a h e p e a l s e t e s t s n d m u s t e s t s e g a d a ja p s i v a d palju kindlamini meeles.

RPAKAS TEGUTSEMINE
Liiga pikk h o o v t t ja v a j a l i k u g a a l u s t a m i s e laiskus s u n n i b
jrjest s u u r e m a s s e ajahtta jnule peale rpakalt kiirustava
tviisi. KORRATUSETEKITAJA ei m r k a triistu ja d o k u mente (vi m n g u a s j u ! ) ilmaski sinna tagasi p a n n a , kust t a
need vttis. Tal o n anne korras t u b a paari m i n u t i g a p a h u p i d i
puistata. Aeg-ajalt lubab knealune t p olla edaspidi korralik
ja pai n i n g t a a s t a b o m a v a n e m a t e ( a b i k a a s a , s e k r e t r i ,
alluvate) rmuks laual vi kapis piinliku korra. Kahjuks p s i b
see vaid paar p e v a ja siis o n kik jlle s e g a m i n i .
Pideva kiirustamisega kaasnev erutatus ja o m a s e e s m i s e
s e g a d u s e vliseks kaoseks t e i s e n d a m i n e o n iseloomulik k a
sellele l o o m u poolest KRSITULE j a e n n a s t p i d e v a l t l e m r a pingestavale inimesele, k e d a p s h h o l o o g i a s kirjeldatakse stressialti A-tpi isikuna (vt. lhemalt Stressi teejuht,
lk. 58).
E b a a s j a l i k k u s e k e h a s t u s e k s v i k s l u g e d a BOHEEMI,
k e d a s n a r a a m a t mratleb korratute eluviisidega intellektuaalina ning ahnelt aina uusi juhuteadmisi ahmivat IGAVEST
LIPILAST kel kuidagi ei lhe k o r d a e n d e k s a m i t e k s valm i s t u m i s e k s distsiplineerida.

PEDANTSUS JA PERFEKTSUSPD
N a g u i s i k u o m a d u s t e l , o n ka paljudel isiksustpidel o l e m a s
o m a a n t i p o o d . Asjalikkuse p u u d u s vib a v a l d u d a mitte
k s n e s pisiasjadele k e g a l m i s e s , v a i d k a l e p i n g u t a t u d
m u r e s p i s i a s j a d e prast. PUNKTUAAL p a b k i g i s o m a
ettevtmistes olla piinlikult t p n e . Tema k o r r a a r m a s t u s vtab
vahel l a u s a m a n i a k a a l s e d m t m e d . Mni p u n k t u a a l p a n e b
tpipealt kirja kik p e v a s e d v l j a m i n e k u d , teine registreerib
j a s t i b arhiivi k o g u e r a k i r j a v a h e t u s e , k o l m a s s e a b o m a
k o d u r a a m a t u k o g u s sisse suurtes l a e n u k o g u d e s kasutusel
o l e v a s s t e e m i k i n d l a liigituse, neljas o n vaata et valmis turult
t o o d u d m u n a d e l e o s t u k u u p e v a peale kirjutama. N u p i d a mistel esitab s e e t p mingi k s i m u s e arutamisel aina uusi
ja uusi tarbetuisse ksikasjadesse svivaid lisaksimusi. Kui
Punktuaaliga koos aktsiaseltsi asutada, vtab phikirja peens u s t e p a i k a p a n e k ise j u b a paar ndalat a e g a .
Millest p e d a n t s u s k a ei t e k i k s ( m n e d a r v a v a d selle
s a d i s m i i l m i n g u k s , teised otsivad p h j u s t subjekti e n d a loom u o m a s e l o h a k u s e vljajuurimise katses, k o l m a n d a d peeneks viisiks teised o m a m j u alla s a a d a ) , igatahes o n see
s u u r e k s t k k e k s o l u k o r r a s , k u s kiiresti j a h o o g s a l t tuleb
m i d a g i ra teha, a e g a viitmata p h e n d u d a phiksimustele.
J t k a k e m ebaasjalikkuse lhivaatlust TIUSETAOTLEJA
nitega. Perfektsionist p a b o m a ettevtmistes s a a v u t a d a
sellist korralikkust, lpetatust, veatust, m i s k a u g e l t letab
mistlikkuse piirid. Kui p e d a n t kib o m a p u n k t u a a l s u s e g a
enamasti teistele nrvidele, siis perfektsionist tekitab l i p d likkusega p r o b l e e m e ennekike iseendale - viib e n d eksimise hirmul p i n g e s s e , j b pidevalt t h t a e g a d e g a jnni ning
e l a b le jrjekordseid p e t t u m u s i , k u n a t e i s e d i n i m e s e d ei
m r k a t e m a pdlikkust vriliselt hinnata.
A s j a k o h a t u t i u s t a m i s s u n d u s v i b olla t e k k i n u d e b a kindlusest ning o m a maine prast mures olekust; vahel
k u j u t a b s e e e n d a s t i n i m s u h e t e s p e t t u n u d isiku autistlikku
k a p s e l d u m i s t jgitut k e s k e n d u m i s t n u d v a t e g e v u s e turvalisusse; p e r f e k t s u s p d t h e n d a b tihti ka perspektiivi a h e -

n e m i s t tuleviku e s m a t h t s a t e e e s m r k i d e suhtes ning iseralikku viisi j d a oleviku ajalksu (vt. ka lk. 124)
k s tiusest u n i s t a v a i d t p e - s e d a p u h k u v a i d o m a
m t e t e s - o n PILVEDEL HLJUJA. L e n n u k a i s t

ideedest

k a n t u n a (mis s a m a s vastastikku ksteist vlja trjuvad)

ehitab t a m t t e s aina uusi plaane, kuidas eluase d u s a k s
m u u t a , kiiresti rikastuda, vlismaale p p i m a minna, idamaise
m t l u s m e e t o d i abil kirgastumisse j u d a jne. Ta j a g a b vaimustunult o m a fantaasiaid kaaslastega, innustades neid
k a a s a l m a jrjekordses paljulubavas algatuses. Paraku ei
o s k a t a o m a llaid aateid ja terendavaid e e s m r k e kuidagi
m a a n d a d a edasviivateks praktilisteks ettevtmisteks. Jttes
o m a kaunite k a v a d e elluviimise t i n g i m u s e d ja elu tegelikkuse
t h e n d u s r i k k a d ksikasjad vaatluse alt vlja, k o g e b t a ikkauuesti o m a i d e e d e lbikukkumist. Pikalt t a selle le ei kurvasta, t a o n kohe valmis k o k k u p a n e m a uusi julgeid plaane.

NARTSISSISM
P s h h o a n a l s i s m r a t l e t a k s e nartsissismi neurootiliselt
krge e n e s e k e s k s u s e n a , mis ei jta ruumi hoolivusele teiste
inimeste suhtes ja millega kaasneb ebaterve k l a m m e r d u m i n e
o m a e g o klge. (Narkissos oli teatavasti v a n a k r e e k a m d i
jrgi kena m e e s , kes elu lbi imetles o m a peegelpilti vees).
Samal ajal kui ENESEIMETLEJA teismeline neidis keerleb
tundide kaupa peegli ees, jttes p p e t k i d ja k o d u s e d
k o h u s t u s e d pidevalt unarusse, k a s v a t a b t e m a v a s t a s s u g u poolest teisik tihti jusaalis lihaseid vi p o e t a b n o o r t e k a m b a s
suust m n e lihvitud lbuse. p p e j u s t eneseimetleja p r a b
o m a figu aalsele vljenduslaadile palju e n a m t h e l e p a n u kui
ainevalla telgteadmiste edasiandmisele. Firma t k o o s olekuil, e r a k o n d a d e konverentsidel, teaduslikel seminaridel
n e m e ikka-jlle, kuidas jrjekordne eneseimetleja kliseva
retoorikaga vi p s e u d o p r o b l e e m i d e s u u r e k s p u h u j a n a teiste
a e g a raiskab.
r

N a r t s i s s i s m i p h i h d a o n selles, et s e e s u u n a b l e mraselt suure h u l g a tarvilikust t h e l e p a n u s t t e g u t s e v a l e

isikule, mitte lesandele, tle ja s e a t u d e e s m r g i l e . E n a masti (kui just t e g u pole lavathe, p l a y b o y vi m a n n e k e e niga) k a h j u s t a b see oluliselt t tulemuslikkust.
Pideva e n e s e i m e t l e m i s e g a hivatud isiku a n t i p o o d i k s o n
o m a kitumise ja maine prast m u r e s HBELIK, kes seltsk o n n a s ei tea, k u h u ksi p a n n a vi m i d a j r g m i s e l a u s e g a
e l d a , ning kes p r o b l e e m i d e arutelul e n a m a s t i j t a b puhtalt
u j e d u s e s t e n d a t e a d a o m a vrt m t t e d . Selleks, et o m a
isikule j a e g o v a j a d u s t e l e k l a m m e r d u v neurootiline thelep a n u l e t a d a , t u l e b see kindlakeliselt mingile teisele objektile juhtida. Ebaasjaliku, haiglaselt pealetkkiva enesekesks u s e p a r i m a k s raviks o n svenev k e s k e n d u m i n e o m a t vi
t e g u t s e m i s e objektile. Asjata ei elda, et t o n parim teraapia. See aitab t e p o o l e s t letada isegi o m a e g o g a s e o t u d
hingemured

LOBISEMISHIMU
M i t m e d v a n a s n a d ja k n e k n u d t e s t a v a d jutukuse rasp i d i s t s e o s t t k u s e g a . N i t e k s Suuga
teeb suure
linna,
kega ei krbse pesagi
vi Palju kisa, vhe villa. Vastupand a m a t u s o o v t r u u m jututoaks m u u t a nib olevat ldinimlik,
s e e v a l d a b aeg-ajalt nii k o l m a n d a klassi lapsi, neid kantseld a v a i d p e d a g o o g e kui ka p a r l a m e n d i l i i k m e i d . Ehkki ekstrav e r d i d ( s u h t l e m i s j u l g e d , seltsiva l o o m u g a ) isikud o n introv e r t i d e s t ( e n d a s s e t m b u n u i s t , r o h k e m s i s e m a a i l m a s elavaist) l o b i s e m i s h i m u l e a l t i m a d , ei a n n a i s i k s u s e p s h h o loogiline p h i t p knealusele nhtusele kaugeltki tit selet u s t . Nii n a g u k o h m i t s e m i n e , v e n i t a m i n e , t u t e r d a m i n e j a
e b a l e m i n e , p a k u b lobiseminegi n.. legaalse t a g a n e m i s t e e
l e m i n e k u k s tiselt j u p i n g u t u s e l t m u g a v a m a r a o l e m i s e
v o r m i . L o b i s e m i s l u s t l b tihti liitu m i n g i teise t m o t i v a t s i o o n i a l a n d a v a o m a d u s e vi n h t u s e g a , a s e n d a d e s tarm u k a t e g u s e m i s e thipalja p a t r a m i s e g a . Inimeste l o o m u o m a s e l e seltsimistarbele, kontaktide l o o m i s e v a j a d u s e l e j a
tundestiimulite saamise ihale toetuv suhtlussoov o o t a b ainult
s o o d s a t e tingimuste teket, et kohe ksile vtta jrjekordne
argivestluse v a l v e t e e m a , ajatide vi p s i p r o b l e e m . L o b i -

s e m i s h i m u o n nakkav, see haarab (heade kuulajate ossa)

tihti k a a s a ka l o o m u p r a s e i d introverte. Thjast-thjast lhv e r d a v JUTUPAUNIK s e g a b tihti ka kiki teisi ruumisviibijaid
n i n g a h v a t l e b neidki laiskushetkil t krvale p a n e m a j a
p a t r a m a h a k k a m a . Lobisemishimule leidub nneks ks
m j u s ja k e p r a n e vasturohi - eraldumine k s i n d u s s e .

THJA THJAGA TEGELEMINE

N e e d p h i k o h u s t u s e d , mis meil tl vi pereelus tita t u l e b ,
o n tihti k o o r m a v a d just o m a tungiva t h t s u s e g a . Pole mingi
ime, et meil t e k i b ikka-jlle kiusatus n e n d e eest p a g e d a .
Lihtsaim viis o n leiutada aina uusi pakilisi toimetusi, mis ei
lase e s m a t h t s a l e n a g u k o r d ja k o h u s p h e n d u d a . Raamaturiiuli korrastamine ja sahtlite kraamimine, ajalehe vljaligete s s t e m a t i s e e r i m i n e j a a r v u t i p r o g a m m i v i m a l u s t e
j u u r d e p p i m i n e p o l e i s e e n e s e s t ju t a r b e t u d t e g e v u s e d ,
iseksimus, millal n e e d ette vtta. Kergete asjatoimetuste oht
p h i k o h u s t u s t e l e tuleneb sellest, et n e e d o n h l p s a d tita
ja t u l e m u s e d i l m n e v a d kiiresti. Olles vaevarikka e k s a m i k s
v a l m i s t u m i s e vi a e g l a s e l t e d e n e v a p r o j e k t i l p e t a m i s e
prast nrvis, v t a d vaistlikult ette k e p r a s e k e r g e m a t e g e vuse, mis sind rahustab ja tasakaalustab. Paraku n r g e n d a d
sellega o m a valmisolekut vi huvi p h i t otsustavalt ksile
vtta. Jrgmisel korral, kui laokil asi jlle muret t e e b , v t a d
taas ette mingi kerge k o d u s e tegevuse. N n d a k u j u n d a d k i
endas m u g a v a pgenemistee olulisele phendumiselt thjathjaga tegelemisse. K o g e d ha uuesti, kui lihtne o n ttult
pealeajavad m t t e d aruande thtaja vi e k s a m i p e v a liginemisest e e m a l e p e l e t a d a , a s u d e s v a i d m i n g i teise, k e r g e
toimetuse kallale. Knealune mberllitumine t o i m u b e b a teadlikult, ilma et sellest endale arugi antaks. Selle a s e m e l ,
et t u n d a e g a enne thtsat n u p i d a m i s t o m a s n a v t t u ette
v a l m i s t a d a , arutab koosolekule mineja k o l l e e g i d e g a linnau u d i s e i d . Erakordselt s o o d s a kursiga m k i t u l n u d aktsiate
kiireks k o k k u o s t u k s raha hankimise a s e m e l k u r d a b ettevtja
igal p o o l , k u i d a s tal n a p i b selleks v a h e n d e i d .
Petame e n d ka sellega, et paisutame philesande mingi

kerge k s i k o s a vi sellega ldvalt s e o t u d a s j a t h e n d u s e

s u u r e k s . M n i g i eelistab hrjal sarvist h a a r a m i s e a s e m e l
s i k u t a d a t e d a k s n e s sabast. Organisatsiooni vi huviklubi
a s u t a j a d arutavad sisuka t e g e v u s k a v a v l j a m t l e m i s e a s e mel p e v a d e k a u p a selle phikirja ksikuid p u n k t e . Vi teine
n i d e : kiiret remonti vajava e r a m u p e r e m e e s v i s a n d a b selle
t i i b h o o n e ja a i a m a j a lennukaid plaane, selle a s e m e l et lbij o o k s e v katus ra p a r a n d a d a .
k s p h j u s i , miks teisejrgulised t e g e v u s e d e s m a t h t s a
t v l j a t r j u v a d , o n s e e , et v i i m a s e i d p o l e j u b a n e n d e
i s e l o o m u tttu h l b u s k r g e kvaliteediga ja kiiresti valmis
t e h a . Nii k u j u n e b k i o l u k o r d , kus m e v i m e endale pevas
mitu k o r d a n n e s o o v i d a mingi lihtsa a s j a g a edukalt lpulej u d m i s e p u h u l , pikka p h e n d u m i s t n u d v a tsise t e d u s a m m u d j v a d a g a p e a a e g u m r k a m a t u k s . Pealegi t o o b
p r o b l e e m i d e r o h k e , loovat m t l e m i s t n u d e v t alatasa
e n d a g a k a a s a tlika p a i g a l t a m m u m i s e ja k i m b a t u s s e sattum i s e p e r i o o d e , mil miski ei ni laabuvat ja t u l e m u s i pole
nhagi. Iseranis salakavalalt meelitavad end eelistama need
h l p s a d ja m u g a v a d t e g e v u s e d , mis niliselt justkui taotleksid s a m u e e s m r k e ja s a m u vrtusi kui kestvat keskend u m i s t ja kindlat e n e s e s u n d i eeldav p h i t e g e v u s . htuse
t e a t r i s s e m i n e k u a n n a b a s e n d a d a kultuurse ajaveetmisega
m i n g i filmi seltsis teleka ees. M a h l a d i e e d i tlikaid teisipevi
v i b korvata kolme-nelja k o o r m u s v a b a t o i d u k o r r a g a ndalas, kus m e otsustavalt l o o b u m e praest ja m a g u s t o i d u s t .
A. Lakein t o o b t h j a - t h j a g a a s k e l d a j a n i t e k s k o d u p e r e n a i s e , kes innukalt o t s i b igalt p o o l t k o k k u p n e v a i d
toiduretsepte, ilma et ta kas vi m n d a neist aeg-ajalt katsetaks m e h e ja laste r m u k s . Nii s a a v u t a b ta l e h e l u g u d e
k o g u m i s e ja sstematiseerimise alal peagi hiilgava t u l e m u s e
(mis paraku ei leevenda pereliikmete r a h u l o l e m a t u s t t e m a
tagasihoidlike v i m e t e g a praktilises kokakunstis).
K e s k e n d u v a p h e n d u m i s e a s e n d u m i n e millegi r a h u s t a v a g a t e g e l e m i s e g a leiab paljudes k o d u d e s aset sel teel,
et ostetakse k o k k u mitu korda r o h k e m r a a m a t u i d , kui keegi
lbi l u g e d a j u a b . Paljud h a n g i v a d suurel hulgal j u h e n d materjali selle kohta, kuidas tervislikult toituda, m l u treenida,
vrkeel o m a n d a d a , a e d a harida, riplaanid t e o s t a d a vi...'

a e g a tarmukalt k a s u t a d a , ilma et n a d viitsiksid loetud s o o vitustest ellu viia isegi ht protsenti.

T h j a - t h j a g a tegelemist s a a b v h e n d a d a , kui vastavate
t o i m i n g u t e s o o r i t a m i s e e n d a l e sihiteadlikult raskeks t e e d .
Niteks kui tekib kiusatus sahtleid kraamida, luba see endale
hel t i n g i m u s e l - loo k o r d majja kigis o m a k m n e s sahtlis,
s s t e m a t i s e e r i d e s s a m a l ajal ka kik laokil d o k u m e n d i d . Vi
kui s o o v i d p i k e m a kirjat vahel e n d "ripeva" m a j a n d u s u u d i s t e g a kurssi viia, siis tee s e d a tie t s i d u s e g a , t e h e s
olulisest k o n s p e k t i ja s e a d e s edasist uurimist o o t a v a d ksim u s e d o m a jrge o o t a m a .
Tegevuses k e s k e n d u m i s t aitab harjutada p h i m t e ks
probleem
korraga.
S u u r e m a t korral viks selle t p s u s t a d a
printsiibiks ks etapp
korraga,
mitmeplaanilise tegevuse
puhul (nagu niteks essee kirjutamine) a g a juhtlauseks ks
klg korraga
- t e l g i d e e d , sisu, keel jne.
Iga t e g e v u s m u u t u b m e e l d i v a m a k s , kui selle s o o r i t a miseks m e l d u d tvahend omaseks saab. Muruniiduk,
kirjutusmasin, slearvuti vi maalrirull - mis tahes tvahendil
on o m a iseloom, millega harjumine vtab aega. Samuti
eeldab nii inimene kui iga uus suhtlussituatsioon o m a hlestumist.
S e a m e e n d a l e sageli raskesti t i d e t a v a i d e e l t i n g i m u s i
selleks, et tle p h e n d u m i n e ikka edasi lkata: asun tle
siis, kui olen heas vormis; vtan projekti tsiselt ksile prast
lepingu slmimist; pan m n e d viksemad asjad enne
kaelast s a a d a , siis vtan s u u r e m a ette jne. P a m e krsitult
s a a d a kiireid t u l e m u s i , ja kui see ei n n e s t u , r a u g e b huvi
kiiresti.

2
KINDEL SIHT
SILLUTAB TEED EDULE

EESMRKIDE SEADMINE
E d u eelduseks on oskus s e a d a endale elulisi eesmrke ning
neid visalt taotleda. See nib kehtivat mitte ksnes tl ja
raha teenimisel, vaid ka e n e s e a r e n d a m i s e l ja eraelu korrald a m i s e l . Asi pole k s n e s selles, et elus v h e m edukail on
kalduvus u n u s t a d a endale suured e e s m r g i d pstitada, vaid
ka tahtejus - neil j b v a j a k a sihikindlusest.
Tegelikku p d l u s t m o t i v e e r i v e e s m r g i s e a d m i n e ja
mingi aja vltel suvalise sihi seiramine o n eri a s j a d . Oluline
o n ka e e s m r g i i g e t l g e n d a m i n e . K o r d v e t a k s e s e d a
haaramatult laialt ( p p i m i s e e e s m r k o n t e a d m i s t e o m a n d a m i n e ) , t e i n e k o r d liiga ahtalt (firma sihiks o n r a h a t e e n i m i n e ) , e e s m r k s e g a t a k s e ra r o l l i l e s a n d e ( v a n e m a t e
lesanne on laste kasvatamine), p h i k o h u s t u s e (levaataja
h o o l e k s j b t o o d a n g u kvaliteedi kontroll) vi r e s s u r s s i d e
k a s u t a m i s e g a (valitsus o t s u s t a s tervishoiu e d e n d a m i s e k s
e r a l d a d a miljon krooni).

KAS ME IKKA TEAME, MIDA TAHAME?

I n i m e s t e s o o v i d , h u v i d ja t a o t l u s e d o n k u j u n d a t u d t e m a
elulistest vajadustest. Kik vajadused pole hevrra tuntavad
e g a t u n g i v a d . Kui toitumistarve vi seksuaalvajadus a n n a v a d
e n d a s t selgesti t u n d a just srastena, siis niteks iluvajadust
vi o m a ego piiratuse letamise soovi mistetakse m r k s a
e b a m r a s e m a l t . ldiselt elab igaks s e d a s u u r e m a seesmise tasakaalu seisundis, mida enam tema taotlused on
k o o s k l a s t e m a eluliste vajaduste ning oluliste vrtustega.
O n t e p o o l e s t thtis selgelt t e a d a , m i d a m e tegelikult
t a h a m e - o m a s o o v i d e ja n u e t e t u n d m i n e a i t a b s e a d a
kindlamini eesmrke ka nende rahuldamiseks. Igatahes
oleks asjalik ning mistlik otsida vimalusi nimelt selle taotlemiseks, m i d a m e tegelikult t a h a m e . Tuleb lisada, et on kllalt
palju neid, kellel pole see endalegi tiesti selge: n a d rahmeld a v a d k o r d siin, siis seal ning taotlevad t n a ht, h o m m e
teist. E n d a s selgusele j u d m a t a t u n n e v a d n a d e b a m r a s t
p i d e t u s e t u n n e t n i n g kartust e e s s e i s v a ees. O m a eluliste
vrtuste ja v a j a d u s t e , nuete ning s o o v i d e k o r r a s t a m i n e
ning k i n d l a s s e hierarhiasse s e a d m i n e a i t a b l e t a d a e b a kindluse t u n d e , s e a d a o m a p d l u s e d ja t e o d p a r e m a s s e
vastavusse o m a t e k s p i d a m i s t e ning a a d e t e g a ja p h e n d u d a elus sellele p e a m i s e l e , mis t a g a b e d u just nii, n a g u
s e d a isikupraselt t l g e n d a t a k s e .
Jrgnevas tabelis o n t o o d u d k m m e k o n d elulist nuet ja
soovi, m i d a vib hinnata nii nende olulisuse (A), senise rahuldamise mra (B) kui ka lhemal ajaperioodil realiseeritavuse
jrgi (C). (Skaala: 1 - minimaalne, 3 - k e s k m i n e , 5 - m a k s i maalne hinnang.)
Soovid
ja nuded
Raha teenimine ja ainelise kindlustatuse
saavutamine
Hariduse omandamine
Heade suhete hoidmine lhedaste inimestega
Tuntuse ja kuulsuse vitmine
Mjuju saavutamine teiste inimeste le

Laias maailmas reisimine

Tegelemine lemmikharrastustega
Andumine armastusele
Seksuaalelamuste nautimine
Sgist-joogist mnu tundmine
Kodu korrashoid ja meeldivaks muutmine
Pereelule phendumine
Ajakohaste uute teadmiste-oskuste omandamine
Eluaseme rajamine, kodu kaunistamine
Autoost vi selle vahetamine uuema vastu
Hinnaliste kodumasinate soetamine
Avalikus elus vi poliitikas kaasalmine
Kttemaksu tagamine - nende inimeste karistamine,
kes sind on kahjustanud
Phendumine heategevusele jt. hvelistele
tegevustele
Isuelule phendumine, religioosne eneseteostus
Tervise ja vaimse vormi eest hoolitsemine
T o o d u d tabelit uurides avastad kindlasti, et kik soovid
ja n u d e d p o l e kaugeltki vrdselt mistlikud. Inimesed on
a g a v g a e r i n e v a d , nii n a g u k a k e s k s e d m o t i i v i d , millel
p h i n e b n e n d e kitumine
SELGET SIHTI ON KERGEM JRGIDA
E e s m r g i konkreetsus ja s e l g u s aitab selle saavutamisele
tublisti kaasa. Seeprast o n g i p a l j u d lihtsal arvestusel phin e v a d h e m e h e f i r m a d s a a v u t a n u d kiiret e d u , s a m a l a g a
t e h a k s e suurtes ministeeriumides ja instituuutides t d pisut
loiult, sest i n i m e s e d ei kujuta seal selgelt ette, m i s s u g u s e i d
elulisi v r t u s i n a d t a o t l e v a d vi k a i t s e v a d n i n g m i l l i s e d
lepea peaksid olema nende pdluste eesmrgid pikema
ajaperioodi lpuks.
Milliseid vigu e e s m r k i d e s e a d m i s e l tehakse?
Nii alluvate ohjamisel kui laste kasvatamisel asendatakse
lihtsad selged teethised pahatihti sraste kaugele ettehaaravate, kttesaamatult krgete ja keerukate eesmrkidega, mis kedagi ei innusta.
hel ajal seatakse leliia palju erinevaid eesmrke. Praktiliste ameerikalaste eespool tsiteeritud deviisi ks probleem korraga viks mtestada ka ks eesmrk
korraga.

 Sageli "lahjendatakse" eesmrk lihtsalt mingi vetud t

lpetamiseks. Liiga tagasihoidlik vi lhikese thtajaga
eesmrk on ennemini konkreetne lesanne kui tpanuse
suurendamisele innustav siht.
HEA EESMRGI TUNNUSED
Selleks, et e e s m r k lakkaks o l e m a s t f o r m a a l n e ja k e d a g i
testi t e g u t s e m a motiveeriks, p e a b ta v a s t a m a vimalikult
paljudele t o o d u d nitajatele.
1. Eesmrk mratleb pikemaajaliste pdluste lpptulemuse. (Pereteraapia eesmrk on lpu tegemine abikaasade ebatervele vimuvitlusele.)
2. Eesmrk on hemtteliselt selgepiiriline. (Kursuse eesmrk
on osavtjad vlja petada bilansivimelisteks raamatupidajateks.)
3. Eesmrgi elulisus tagatakse alleesmrkide, ksikute etappide esiletoomisega. (Toogem niteks valiku vanemaist
sltumatuse saavutamiseks vajalikke samme: mbli jm.
elutarbeliselt vajaliku soetamine; omaette korteri vtmine;
elukutse omandamine; tleminek; isikliku auto ostmine;
abiellumine; tasuva tkoha leidmine.)
4. ks seatud eesmrk peaks olema koosklastatud teiste
eluliste sihtidega. (Kui sja keskkooli lpetanu peaks mtlema nii krghariduse omandamisele, elujrje parandamisele kui pereelu sisseseadmisele, siis keskealisel tuleks
karjri tegemise, rahateenimise, laste kasvatamise krval
melda ka tervise eest hoolitsemisele, harmooniliste peresuhete silitamisele, avalikus elus ja poliitikas kaasalmisele jne.)
5. Eesmrk ratab veidi elutervet auahnust - teiste letrumpamise, vistlejaist mdamineku soovi - ja tekitab selle
saavutamisel uhkustunnet.
6. Eesmrgi omaksvtt thendab vljakutset iseendale, oma
tahteju ja vimete tisvrset mngupanekut.
7 Kollektiivsete (ettevtte, huviklubi, perekonna) eesmrkide
seadmisse tuleks kaasa haarata kik osalejad. (Niteks kui
mees vtab nuks perefirma asutada, tuleks tal selleks
vajalike sammude astumisel tagada abikaasa ja teiste
pereliikmete informeeritus ja toetus.)
8. Eesmrk olgu reaalne ja saavutatav, mitte ainult mingi
krge ideaali veiklev terendus kaugel silmapiiril.
E e s m r g i s e a d m i s e l e p e a k s j r g n e m a selle e t a p p i d e
o t s u s t a m i n e , vajalike a b i n u d e mratlemine ning ajathiste

t p s u s t a m i n e . T o o g e m nitlikkuse mttes juhtumi, kus m i t m e

alleesmrgi kaudu ptakse juda soovitud keskse tulem u s e n i - firmale vajaliku turunii leidmiseni.
1 alleesmrk. Selgitada vlja, millised on klientuuri pretensioonid ja nuded firma senisele toodangule.
2. alleesmrk. Teha oma toodangule reklaami naabermaakondades ja kolmes Eesti suuremas linnas.
3. alleesmrk. Suunata mgiosakonna juhataja turundusalastele tienduskursustele.
4. alleesmrk. Hankida turuuuringuga andmeid selle kohta,
miks osa arvestatavaid ostjaid konkurentide toodangut
eelistavad.
5. alleesmrk. htlustada kauba lbimgi kikumist kvartalite likes.
6. alleesmrk. Tagada kigi kauba edasimjate laiaulatuslik
informeeritus plaanitavast uuest toodangust.
7 alleesmrk. Seada kigis mgipunktides koos sealse
personaliga lbimgialased alleesmrgid lhemaks pooieks aastaks.
8. alleesmrk. Tagada oma toodete pidev reklaam kigis
thtsamais infokanaleis.
Populistlikel poliitikutel o n tavaks lihtrahvast p e i b u t a d a
h e vi teise a h v a t l e v a e e s m r g i kiire s a a v u t a m i s e lubad u s t e g a , kusjuures sihile j u d m i s e vahenditest, etappidest
ja v a j a l i k e t i n g i m u s t e l o o m i s e s t t a r g u v a i k i t a k s e . D e m a g o o g i l i n e e e s m r k teenib enamasti vaid inimeste tssamise,
p a r e m a l juhul n e n d e m a h a r a h u s t a m i s e huve. ris ja ettevtluses t o o k s srane lhenemine kiire t a g a s i l g i .
TULEMUSKESKNE TEGUTSEMINE
S o o m e firmades on rahvusvaheliselt t u n n u s t a t u d e d u saavutatud tulemuskeskse
juhtimise
(igemini sellele vastava
mtteviisi) j u u r u t a m i s e l . Tulemustele s u u n a t u d m t l e m i s e ,
kavatsemise, t e g u t s e m i s e o l e m u s s e i s n e b j r g n e v a s :

Elus ja ts peetakse esmathtsaks suundumist edasist

edu, saavutusi ja arengut kindlustavatele konkreetsetele
tulemustele.

Kasutatud ressursse - aega, raha, energiat, tehnovahendeid, aga ka rakendatud teadmiste, vilumuste ja oskuste
kasutegurit - ptakse vimalikult tpselt hinnata saavutatud tulemuste alusel.

 Tulemuslikkust nhakse toodangu vljastamisest vi teenuste osutamisest kaugelt avaramal vljal; siia kuuluvad
ka uute klientide juurdevitmine, toodangu moderniseerimine, turuuuringu vimalus, hangitud teadmised, tekkivad
kogemused, risidemete arendamine, juhtide autoriteedi
tagamine, heade koostsuhete arendamine, tmotivatsiooni kindlustamine, firma maine parandamine, ttajate
rahulolu suurendamine, jt. ettevtluses tekkivad vrtused.
Selle holistliku ksitlusega tstetakse esile ja hinnatakse
kike s e d a , mis ettevtluses vi t s lisab m i d a g i positiiivsete t u l e m u s t e poolele. Mnigi algatus, t vi t e g u ei a n n a
ise veel m i n g e i d n h t a v a i d t u l e m u s i , ent v i m a l d a b vi
k e r g e n d a b t u l e m u s t e saavutamist kaudselt, vib-olla mingil
teisel tetapil, hilisemal ajaperioodil. Iga t e g u vi s a m m , mis
hlbustab t e i s e
olulise asja tegemist, v h e n d a b thja
t d vi ajakulu ning on selles mttes tisvrselt tulemuslik.
M n e d k i e e s m r g i d tulenevad iseenesest firma t e g e v u s alast, e n a m a s t i n u a b a g a sihtide s e a d m i n e tegevuse s g a v a m a sihi ja otstarbe lahtimtestamist. Tulemusjuhtimise asjatundjad arvavad, et alluvate algatusvime ja a n d e k u s leiab
alles siis tit rakendust, kui ettevtte tegevust juhivad p i g e m
ldtunnustatud e e s m r g i d kui k a m a n d a v a d l e m u s e d .
T h e l e p a n u p r a m i n e millegagi tegelemiselt selle o t s e sele vi varjatud tulemuslikkusele aitab leida t r m u ka
neist p i s i s a a v u t u s t e s t , m i s k o k k u v t v a l t m r a v a d k i e d u
t e n o s u s e . S a m a s t s t a b see oluliselt i n i m e s t e j u d l u s t
ning n e n d e v a s t u p a n u v i m e t t p i n g e l e . Tulemuslikkust o n
teadagi k e r g e m hinnata tegevustes, mille produkt p e e g e l d u b
kiiresti ainelises ja m d e t a v a s . Pikaajalise u u r i m i s t vi
krgkoolis p i n g u tulemuslikkus s a a b n h t a v a k s k m n e i d
kordi aeglasemalt kui niteks ostetud k a u p a d e tulusa e d a s i m g i , auto remontimise vi m a j a ehitamise kasulikkus ja
tulemuslikkus. Teatavasti teenib hea a u t o m e h a a n i k vi ehitusmeister mitu korda e n a m raha kui haiglade, koolipetaja
vi m a a k o n n a l e h e ajakirjanik. Miks? h e k s p h j u s e k s o n
ilmselt seegi, et rahastajad ja tarbijad o n pshholoogiliselt
valmis nhtava ainelise resultaadi eest m a k s m a h u l g a e n a m
kui u m b m r a s e (vaimse) eest.
Sihtide s e a d m i n e aitab h a j u t a d a k a h t l u s e selles, kas
ldse liigutakse igel teel. E e s m r g i d aitavad asjalikult hin-

n a t a k a s a a v u t a t u d e d u k u s e m r a - p i i s a b sellest, kui
saavutatud resultaate krvutada seatud sihtidega. S a m a s on
e e s m r g i s e a d m i n e ka thtis motivatsioonitegur. M e p i m e
virgemalt, ttame judsamini, teenime r o h k e m , kui
s e a m e jrjepidevalt endale nudlikke eesmrke.
Inimestel o n t e p o o l e s t elus vaja s e a d a e n d a l e aina uusi
sihte, mis neid innustaksid ja aitaksid l e t a d a o m a mugavat
e n e s e k e s k s u s t . (Tuhanded v i k e s e d ja s u u r e d l e m u s e d ei
ni s e d a s e a d u s p r a s u s t p a r a k u arvestavat. Igatahes unust a v a d n a d alatasa alluvaile korraldusi a n d e s n u d e osutada
sellele perspektiivsele ja thtsale, mis vrtustab argipev a s e i d t i d ja tegemisi.)

AJA KAVANDAMINE
Vaevalt leidub k e d a g i , kes poleks kuulnud aja kavandamise
kasulikkusest. Ent mis sellest kasu, vaid vhestele on tp e v a ja - n d a l a , kuu vi a a s t a ettekavatsetud lbikaalum i s e s t s a a n u d e n d a s t m i s t e t a v harjumus. Enamik piirdub
e e s s e i s v a aja k a v a n d a m i s e l k s n e s e t t e n h t u d rituste ja
k o h t u m i s t e k e l l a a e g a d e m r k i m i s e g a . N a d ei mrka, vahel
ei t a h a t e a d a g i s e d a , et k a s u t o o v a i l e t e g e v u s t e l e kavand a m a t a tunnid kipuvad alatasa kuluma thjale-thjale unelemisele, ringivahtimisele, lobisemisele.
Inimesed kivad o m a a j a g a pillavalt m b e r seetttu, et
nad ei usu aja plaanimise otstarbekusse vi k a r d a v a d plaanid e g a k a h j u s t a d a o m a armsat judeolekut. Niteks leiab ks
o s a inimestest, et planeerimine t e e b neist aja orja. M n e d e l
o n l a u s a allergia s n a " p l a a n " s u h t e s . A r v a t a k s e , et see
k a h a n d a b s p o n t a a n s u s t ja teeb inimese masinlikult jigakas
t r g a j a k s . M n e d t o o v a d e t t e k n d e k s o l e t u s e , et elu
p a i s k a b niikuinii plaanid pea peale. Leidub neidki, kes h o i d u v a d plaanist kartuses selle titmisel jnni j d a ja e n d koorm a t a tlikate e n e s e s d i s t u s t e g a . M n e d a r v a v a d a r g i p e v a s e t ja tegevuste rutiini endal n n d a o m a s e d olevat,
et plaan istub n e n d e ellu n a g u sadul sea selga. L e i d u b palju
neidki, kes tsimeeli u s u v a d o m a aja kindlalt k a v a n d a v a t
j u b a sellega, kui kellaajalised r i t u s e d - k o h t u m i s e d kalender-

m r k m i k k u kirja p a n e v a d . Levinud e t t e k n d e d nitavad, et

p l a n e e r i m i s e otstarvet ja olemust ei kujutata kaugeltki alati
s e l g e s t i ette. E n n e kui aja k a v a n d a m i s e p h i m t t e i d tutv u s t a d a , p e a t u g e m lhemalt selle taotlustel.
AJA KAVANDAMISE EESMRGID

Planeerimise otstarbeks on eesseisva aja lbimeldud

korraldamine nii, et kuhugi ei jdaks hiljaks, thtajalised
asjad saaksid aetud korda, tegutsemine oleks vimalikult
tulemuslik, jupingutused vahelduksid puhkeajaga, et
vlditaks koormavat stressi.
Planeerimine abistab mlu ja aitab nrka meelespidamist
korvata. Kuna meil kigil on tendents ebameeldiv teadvusest vlja trjuda, vime ilma kirjaliku plaanita nii mnegi
tlika, ent tarviliku asja lihtsalt maha magada. Hea plaan
vabastab alateadlikust murest selle le, kas ikka kike
vajalikku jaksatakse teha. Kuna tarvilik on kik paberil (vi
arvutis) kirjas, on sda rahul.
Plaan aitab kaasa enesedistsipliini arendamisel, sunnib end
tarbe korral rangelt ksile vtma.
See aitab hoida tkoormuse htlase, hoiab ra tde
lpueelse tormamise, millega kib kaasas suur nrvikulu
ja praak.
Planeerimine tuleb kasuks tervisele - optimaalselt kavandatud t vaheldub alati lgastusega. Kui tidad endale
seatud eesmrgid, on tunne, et oled teinud midagi vrtuslikku, plvid kiitust ja vid rahulikult magada.
Aja kavandamine muudab t meeldivamaks. Kui mingiks
tegevuseks mratud aega on piisavalt, jd seda tehes
rahulikuks, naudid enam tegevuse protsessi.
TAJA PLANEERIMINE.

J r g n e v a p e v a plaani k o o s t a m i s e ideaalne a e g oleks eelneval htul. Talita jrgnevalt:

- E s i m e s e s jrjekorras k a v a n d a :
KINDLAKSMRATUD KOHTUMISED
HELISTAMISED
NUPIDAMISED
jt. tpse kellaajaga seotud asjad.
- l e j n u d t d ja t e g e m i s e d s e a nelja jrku:
1 Vhesed thtsad VTMELESANDED, mille titmiseks
pead olema tippvormis ja mille arvel ei tohiks aega ssta.

2. Vhem vajalikud ARGILESANDED, mille titmisel pole

mtet le pingutada-vid leppida n.-. keskmise kvaliteediga.
3. VHETHTSAD lesanded, mille tegemisel vid energiakulu kokku hoida.
4. RESERVLESANDED, mida teed vaid siis, kui mni lalmainitud tdest-tegemistest jb ra ning ootamatult
tekib vaba aeg.
- L o o b u mttest k a v a n d a d a e n d a l e lhikesse ajavahem i k k u liiga palju l e s a n d e i d (naiivses usus, et see sunnib
krmelt t e g u t s e m a ) . Pinge ja p a h a m e e l , mis sellega kaasneb, diskrediteerib sinu silmis aja k a v a n d a m i s e mtet ning
o l e d valmis algatusele k e g a l m a .
- J t a o o t a m a t u s t e t a r b e k s e n d a l e iga pev vhemalt
tunni j a g u v a r u a e g a .
- Kui miski plaanitust jb ettenhtud peval ellu viimata,
p a v i m a l u s e korral sellega t o i m e tulla j u b a jrgmisel vi
lejrmisel peval.
KALENDERMRKMIKU KASUTAMINE
Tnane pev maksab

kaks

homset.
T Filler

N d a l a p l a a n i t e g e m i s e l o n a b i m e h e k s s r a n e kalendermrkmik, kus kik jrgnevad 5 - 7 p e v a on korraga nhtaval,

i g a h e s neist o n esile t o o d u d kellaajad ja j e t u d piisavalt
v a b a ruumi m r k m e t e t e g e m i s e k s .
Kava k o o s t a m i s e l :
* jrgi ajakava koostamise ldisi phimtteid
* kirjuta esmathtsate lesannete ette NB vi !
K a v a n d a t u teostamisel:
* Alusta iga uut peva toiminguga, mis annaks kindla kasutoova tulemuse. See tugevdab usku endasse ja kinnistab
pdu taotleda elus ja ts alati kegakatsutavaid tulemusi.
* Pea meeles, et juhul kui raskeima ja ebameeldiva t
kigepealt teed, vabaned ebameeldivast ootusest, mis
muidu saadaks sind teiste tde juures.
* Lihtsate tegevuste "pudi-padi" vid jtta kirja panemata,
juad neile phenduda ka tsisemate tde vahel.

* Kik eilsest pevast lohisema jnud tegevused vrivad

tna eesigust.
* Kujunda endas harjumus prast titmist tegevuste loendist
lbi kriipsutada kik tehtud td. See annab tunde, et oled
edukalt hele poole saanud millegi vajalikuga.
* Arenda endas harjumust ettekavatsetu ellu viia.
T l e s a n n e t e ja argitalituste krval t a s u k s kalendrisse
m r k i d a ka m u i d olulisi asju:
* tuttavate snnipevad jm. thtpevad
* nitused, etendused, loengud, laadad, oksjonid jmt.
* terviseproflaktiga seotud ajad, niteks see, millal kaitsepookimisele minna jne.
* soodne aeg puhkusele minekuks vi perekonnale phendumiseks
* loovtks kohane aeg, mil vtad enese muudest muredest
vabaks
* sobiv aeg reisimiseks, matkamiseks
* kaubanduskeskuse soodusmgi aeg
* maksete thtajad
* tde, teenuste ettetellimise ajad
Alati k e p r a s e k i r j a v a h e n d i n a s o b i b k a l e n d r i s a b a ka
selleks, et v a b a d e l e lehtedele p a n n a kirja h u v i p a k k u v a i d
a n d m e i d , r e i s i m r k m e i d , mttejreldusi, uute tuttavate nim e s i d , inimeste kohta t e h t u d p r o g n o o s e ja t h e l e p a n e k u i d
ning uitideid. I s e l o o m u k u j u n d a m i s e k s v i d m n e p e v a vi
n d a l a a l g u s s e k o h a s e hdlause, meeldetuletuse vi leskutse m r k i d a . M n e s s e kalendrisse o n g i j u b a k o o s t a j a d
p a n n u d s i h t r h m a l e (niteks juhtidele, pilastele) s o b i v a d
d e v i i s i d ja s e n t e n t s i d kirja. J u h u l kui m i n g i l a j a p e r i o o d i l
tegeled sihiteadliku e n e s e a r e n d a m i s e g a vi harjumuste
u m b e r k u j u n d a m i s e g a (niteks s u i t s e t a m i s e s t l o o b u m i n e ,
aktiivse eluviisi h a r r a s t a m i n e ja d i e e t ) , v i d s o o v i korral
n d a l a j o o k s u l k a l e n d r i s s e k o k k u v t v a l t kirja p a n n a selle
petliku k o g e m u s e , mille see algatus vi m i n g i s n d m u s
sulle a n d i s . Juhi, ettevtja vi seltskondlikult aktiivse isiku
p u h u l t e s t a b k a l e n d e r m r k m i k o m a k a s u e n a m a s t i kerg e m i n i kui niteks t u d e n g i vi loovisiku p u h u l . S a m a s vajav a d paljud v a b a ajagraafikuga isikud thusat enesedistsipliini
vahendit. K a l e n d e r m r k m i k s o b i b selleks hsti.

VII ALUSTATU LPUNI

e l d a k s e , et tee p r g u s s e o n sillutatud h e a d e kavatsustega.
I n i m e s e d j t a v a d t d i m u s e s t j a p s i m a t u s e s t p a l j u vrt
ettevtmisi pooleli vi katkestavad n e e d viisil, mis jtkamise
h i l j e m t l i k a k s t e e b . J r g n e v a s l o e n d i s o n t o o d u d valik
i s e l o o m u l i k k e t e g e v u s i , mille k a t k e s t a m i n e v i b e d a s p i d i
probleeme valmistada.
*
*
*
*
*
*
*
*
*
*
*
*

vundamendi valamine
majakatuse ehitamine
vannitoa remont
sissemaksete tegemine kinnisvara omandamiseks
aruande koostamine
antibiootikute kuur (tavaprane norm on 5 peva)
grammatikareegli vi matemaatikavalemi selgeksppimine
keeruka mehhanismi vi seadme demontaa
suitsetamisest loobumine
dieet
uue seltskonnatantsu ppimine
jooga, taj ehi vi mne teise enesearendamise ssteemi
omandamine.
* vestluskaaslase kuulamine
* jagatud nuannete thelepanemine

Alustatu lpuleviimise p h i m t t e o m a n d a m i s e k s tuleks

n e e d p l a a n i d , mille tideviimine o n e b a t e n o l i n e , meelekindlalt krvale p a n n a . Ainelise lekindlustamise soovist vi
" e n e s e l a i u t a m i s e " tungist k a n t u n a v e t a k s e elus tihti ette
palju e n a m , kui j a k s u , energiat, a e g a o n : t e h a k s e algust
mingi uue asja p p i m i s e g a , vetakse ksile jrjekordne paks
r o m a a n , o m a n d a t a k s e e n t s k l o p e e d i a t sirvides kaootilisi
t e a d m i s i hetkehuvi rahuldava asja kohta, luuakse igal peol
uus suhe v a s t a s s u g u p o o l e esindajaga, otsitakse tutvusi
m j u k a t e isikutega jne.
Igal t e g e v u s a l a l s e a b k n e a l u s e p h i m t t e j r g i m i n e
m n e v r r a erinevaid n u d e i d .
p p i m i s e l t h e n d a b kttevetu loogilise lpuni viimine
s e d a , et sa ei jta enne jrele, kui o l e d aine o m a n d a m i s e l
t e a t u d kindla sihi s a a v u t a n u d :
* keeruka selgeks teinud

* eraldanud philise meeldejtmiseks

* toonud vlja ksimused, mida edaspidi tuleks phjalikumalt
uurida
* loonud teema ksikosadest tervikpildi jne.
ALUSTATU LPULEVIIMISE HARJUMUSE
KUJUNDAMINE
Sea olulistele tdele selged ajaraamid.
Vta endale phimtteks teha ks t vi selle etapp
korraga valmis.
Tee endaga leping selle kohta, et teed tde mahust
sltuvalt kas iga pev, iga ndal vi iga kuu he asja
valmis.
Vii ka oma kolleegid, kaaslased ja pereliikmed alustatu
lpuleviimise phimttega kurssi. Juhul kui toodud punktid
osutuvad neilegi vastuvetavaiks, vite olla ksteisele
toeks.
Jaapani p u u n u k k D a r u m a
p a k u b o m a p r a s t abi igahele, kes s o o v i b e n d a s kasvat a d a v i s a d u s t ja k e s k e n d u misvimet. Suure t hakul
m a a l i b n u k u o m a n i k sellele
he silma p h e . T pooleli
olles m e e n u t a b p u u d u v silm
k o g u a e g , et lesanne tuleb
lpetada.

VTA IGA D O K U M E N T KSILE KS K O R D

Kontorits a r e n d a b asjalikkust see, kui iga paber (eeskiri,
arve, m a k s u k o r r a l d u s , p l a a n , kiri jms.) v e t a k s ktte v i m a l u s t m d a ainult ks k o r d . K s i l e v e t u d p a b e r e h k
sellega s e o t u d l e s a n n e tuleks viia selle loogilise l p u n i ,
m i d a o l u k o r d v i m a l d a b : kirjutada kirjale vastus, k o r r a l d a d a
arve t a s u m i n e , t u t v u d a eeskirjaga jne. (vt. ka ptk.3 )
Juhul kui o n tegemist ulatuslikuma d o k u m e n d i g a , tuleb
t a h e s - t a h t m a t u l t l e p p i d a o l u k o r r a g a , k u s veel k o r d u v a l t
tullakse k s i m u s e juurde tagasi. N d vib t o o d u d juhise

 m b e r s n a s t a d a : s e a iga k o r d , kui mingi paberi ette v t a d ,

s e l l e g a t e g e l e m i s e l e kiire k e g a k a t s u t a v e e s m r k . Selle
a s e m e l , et k m n e t e p o o l e l i a s j a d e kallal i g a p e v k o h m i t s e d a , v t a mingil ajal - tunni, p e v a vi n d a l a j o o k s u l ette just see vike hulk p a b e r e i d , mille titmisel s a kindla
t u l e m u s e n i l o o d a d j u d a . Paljud p a b e r i d e e l d a v a d neile
t e a t u d r e a g e e r i m i s t . O t s u s t a d a j u b a neile p i l g u heitmisel,
m i d a t u l e k s t e h a k o h e vi t u l e v i k u s (millal?), millist infot
k o g u d a , m i s s u g u n e kirjavastus k o o s t a d a jne. Kui igale p o s t i g a s a a b u n u d p a b e r i l e sellele r e a g e e r i m i s e k o h t a juhis
kirjutada, s a a b m n e g i e b a m e e l d i v a llatuse ra hoida. Nii
t o i m i d e s p i d o l e m a realist o m a v i m e t e j a v i m a l u s t e
suhtes.

TSTA OMA VILUMUST OLULISTES ASJADES

Pareto s e a d u s kinnitab, et 8 0 % edust elus sltub 2 0 % vtme l e s a n n e t e e d u k a s t l a h e n d a m i s e s t . See n i b kehtivat ka
inimeste t v i m e ja k u t s e o s k u s t e k u j u n e m i s e kohta. Paljud e s ametites m r a b 2 0 % ( e n a m - v h e m igahele rapitavate) p h i o s k u s t e tase 8 0 % vimalikust edust. M g i a g e n t
p e a k s o l e m a ennekike m e e l d i v a ja v e e n v a suhtlemisega,
arvutil t e d e n e b m a s i n a k i r j a o m a n d a m i s e korral palju
j u d s a m i n i , p e t a j a meisterlikkus p h i n e b r a s k e ja igava
a r u s a a d a v a k s ja kitvaks t e g e m i s e vimel, juht p e a k s o l e m a
e n n e k i k e energiline, k a u p m e e s a g a lahke. (Mees,
kes ei
oska naeratada,
rgu avagu ri, kinnitab hiina rahvatarkus.)
Jrgnevas loendis on t o o d u d valik erinevat laadi vilumusi,
milles kigis o n kesksel kohal tehnika vi meisterlikkuse tase:
* kiirlugemine - pika tekstiligu mistmise oskus
* konspekteerimine - oskus eristada olulisim ja see sisutihedalt snastada
* masinakirja oskus - nppude ige asetus (mlu) ja liikuvus
* toodute defekteerimine - eristav taju
* ametikirjade koostamine - kirjavormide viimine arvutisse ja
igekiri
* suulise vrkeele oskus, suhtlemisjulgus ja lausetarindite
raudvara tundmine
* viisakus - etiketitundmine

*
*
*
*

tuludeklaratsiooni titmine, maksustamiskorra teadmine

konflikti lahendamine, enesekehtestamise oskus
lgastamisoskus - lihaspingete krvaldamine
flirtimiskunst - pilkude keeles meeldiva thelepanu osutamine

Kutselised m u u s i k u d harjutavad aastate kaupa o m a

instrumenti vi hleseadet. Samal k o m b e l tuleks m n e l g i
teisel elualal o m a phivilumusi vallata ning tarbe korral selle
nimel harjutada ja e n d pidevalt harida.

KORRALAGEDUSE KRVALDAMINE
Hoia korda ja kord hoiab

sind.

Ladina vanasna

Kes meist ei teaks korratusest sigineva kahju i s e l o o m u :

- ikka ja jlle kulub a e g a kaotsilinu lesotsimisele
- m n i hdavajalik triist, d o k u m e n t , kiri vi arve tekitab
kaotsiminekul tsiseid p r o b l e e m e
- s e g a d u s t o a s , kapis vi tlaual t s t a b stressi ja t e e b
pahuraks
- jrjekordse k o r r a l a g e d u s e krvaldamisel n r g e n e v a d
oluliselt ettevtlik v a i m ja teotahe jne.
K o r r a l a g e d u s e vljajuurimisel tuleks e n d a l e aru a n d a
selle seesmistest phjustest. Enamasti on korratuse tinginud
vi t e d a s a a t m a s ks vi mitu allpool t o o d u d o m a d u s t e s t :
*
*
*
*

krsitus
hajevilolek
hoolimatus
elamine vaid hetkes, lhieesmrgi saavutamise nimel
jetakse kaugemad asjad unarusse
* tdimus ja vsimus, sest elementaarse korra loomine
nuab liiga rnki jupingutusi
* kellegi lhikondse (vanem, abikaasa, kolleeg) korrastavale
kele lootmine
M e e n u t a g e m v a n a soovitust: pane iga asi (raamat, d o k u ment, triist) just sinna tagasi, kust s a selle v t s i d . Paraku
p u u d u b paljudel selge s k e e m selle kohta, kus miski ldse
p e a k s o l e m a . Pealegi viks a s j a d k e p r a s e m a s s e k o h t a
p a i g u t a d a , ht liiki e s e m e d vi d o k u m e n d i d k o o n d a d a jne.

J r g n e v a tabeli abil vib tosinale k i g e k e r g e m i n i

vale asjale k i n d l a m a k o h a leida.
Koh t

Ese
riiul

sahtel

kapp

seif

nael

tasku

jne.

vtmed
pass
haigekassa kaart
jooksvad arved
vastamata kirjad
korteri- vi majapaberid
kruvikeeraja, haamer,
tangid
elektritarbed
jood, side, leukoplast
vrsked ajalehed
vanad ajalehed
kutse avalikele
ritustele
koolide, kursuste
lputunnistused
jne.

ALISTA KORRATUST TINGIV IMPULSS

Korratusest jagusaamiseks p e a k s i m e s e d a pahelist o m a d u s t
t o i t v a d arterid lbi l i k a m a . R p a k u s ja l o h a k u s , k e g a l m i n e ja kiirustamine - kik n e e d o m a d u s e d o n s e o t u d
laokiloleva
thelepanuga.
Enese ksilevtuks tuleks valvsalt
ra t u n d a , kui jrjekordne s o o v i m a t u s e i s u n d o n levimust
h a a r a m a s . O l e t a g e m , et selleks s e i s u n d i k s o n r p a k u s krsitu p d mingi t kiiresti kaelast ra s a a d a . Sel korral
tasuks endale otsuskindlalt e l d a : Vtan end ksile vi Olen
korralik.
Toimib seegi, kui sa j u b a e n n e tenolist korratust
tekitava t kallale asumist v t a d endale m t t e s k o h u s t u s e
k o r d a p i d a d a . Niisiis tle h o m m i k u l tustes Teen kohe
voodi
les, prast ski Pesen kohe toidunud, enne t l a u a t a h a

asumist Teen laua

eel Phin ahjuesise

kohe prast td korda,

aga ahjuktmise
kohe prast ktmist puhtaks
jne.

E e s s e i s v a t o i m i n g u visualiseerimine aitab samuti sellele

h l e s t a d a , m u u t e s tarviliku m b e r l l i t u m i s e h l p s a m a k s .
L o o e n d a l e v a i m u s i l m a s soovitava t e g e v u s e kujutlus, m i d a
sa osavalt ja kiiresti sooritad. Niteks kuidas s a koju tulles
o m a rivad k a p p i p a n e d , s a a b u v a posti riiulile asetad, laenat u d r a a m a t u d k o k k u l e p i t u d thtajal tagasi viid jne.
Kuidas o m a pivimet jrjekordse k a d u m i s e , lohakusest
t e k k i n u d p a h a m e e l e korral t s t a ? E s i t a g e m e n d a l e k a k s
ksimust: Miks olukord
selliseks
kujunes?
Kuidas seda
viks
tulevikus
ennetada?
J u h u l kui korratus t e k i b k i i r u s t a m i s e
seisundis, l u b a m e hilinemise
hirmul
e n d a l l o o b u d a korrah o i d m i s e n u d e s t . Selleks et asja p a r a n d a d a , on kaks t e e d :
kas endale m n e d minutid lisaaega e r a l d a d a vi vtta kohustus t a a s t a d a kord kohe v a b a m a ajahetke s a a b u m i s e l .
Distsipliin, kohustus, kord - mnelgi juhul on n e e d s n a d
s e o t u d negatiivse e m o t s i o n a a l s e seisuga. Et mingi "hiriva"
s n a kla m a h e n d a d a , k u j u n d a sellest meeldiv, t a s a k a a l u s tav, o p t i m i s m i sisendav pilt. (Enese)distsipliini thtsust saaks
mjusalt t o o n i t a d a , kujutades sellest m e l d e s reipalt m a r s sivat v e s a l k a . A i t a b s e e g i , kui e n d a u t a s u s t a d iga jrjekordse k o r r a h o i d m i s e rindel s a a d u d v i d u eest: ige
tegu!
Teed edusamme!
Selline vike kiitus t o i m i b llatavalt s o o d salt, olles eriti o m a l kohal siis, kui oled h a k a n u d mttes o m a
saamatust vi korratust sitlema.
Vaatleme niteks keelelist lohakust, mis a v a l d u b s e g a ses ja laisas artikulatsioonis, s n a l p p u d e allaneelamises,
laialivalguvas vljenduses jne. S e d a aitab k r v a l d a d a vaikimisi v e t u d k o h u s t u s r k i d a m i n g i k i n d e l a e g (niteks
teatud t e e m a arutamisel, kindla isikuga vesteldes vi lihtsalt
lhema viie minuti jooksul) selge diktsiooniga, arusaadavalt
ja vljendusrikkalt.
KORD KINDLUSTAB KRGE KVALITEEDI
L p u k s t o o g e m k m m e J a a p a n i f i r m a d e s a u k o h a l olevat
phimtet, mille varal ptakse k o r r a a r m a s t u s e k a u d u h e a
seista t o o d a n g u k r g e m a kvaliteedi eest.

1. Krvalda t lppedes kik jtmed.

2. Pane prast td kik kasutatud vahendid sinna, kust need
vtsid.
3. Tagasta kik laenuks vetu (triistad, raamatud, ruumid)
sama heas seisundis, kui need said.
4. Paranda vi korva kik kahjud, mis oled tekitanud teistele
seoses oma tga.
5. Nita mrgatud puudused ja vead teistele ktte.
6. Pargi linnas oma auto hte boksi, jttes ruumi ka naabreile.
7 Sida teedel-tnavatel oma rajal.
8. Olles midagi lpuni kulutanud (WC paberi, joogivee, sidupiletid...), taga kulutatu kohene asendamine uuega.
9. Hoia oma raamatud, triistad, paberid sellises korras, et
ka teised leiaksid need kerge vaevaga les.
10. Anna tarvilikke juhiseid neile, kes sulle tulevat td ette
valmistavad vi kellele sa oma produkti edasi annad.

JUA VIKESE VAEVAGA KIIRETELE TULEMUSTELE

S e d a p h i m t e t sobiks m e e n u t a d a ajal, mil oled loid, madala
l o o m e v i m e g a ja laisk a s u m a pikka s v e n e m i s t n u d v a t
kallale. Teisest kljest s a a b nii ka suure h u l g a igapevaseid
rutiintid k e r g e m i n i kaelast. V a s t u m e e l s u s e v a h e t a b vlja
heameel kiirete tulemuste tekkest. Jrgi sealjuures, et kergete
a s j a d e ksilevtt ei k u j u n e k s raskete eest p a g e m i s e ettek n d e k s . Vike valik sobivaid t e g e v u s i :
*
*
*
*
*
*

korista rdunurgast sinna kogunenud praht

phi eeskoja laest mblikuvrk alla
ki mbel tolmulapiga le
meenuta tuttavale, et ta on sulle ikka veel 1000 kr. vlgu
pi selgeks 10 uut vrkeelset sna
kontrolli auto litaset

TEE MIDAGI TIPPTASEMEL

I n i m e s e d l e p i v a d p a l j u d e s a s j a d e s n.. k o o l i p o i s i k e s k m i s e g a , p d m a t a o m a t e a d m i s t e - o s k u s t e alal l i g i l h e daseltki j u d a sellele tasemele, milleks n a d o n v i m e l i s e d .
Niteks ei p i n a d m a s i n a k i r j a t e h e s igale s r m e l e o m a

klahve kinnistama, v a n e m a t e inimeste vastu vajalikku aupaklikkust les nitama, telefoniraamatu lesehitusega t u t v u m a ,
n a d ei pi vahel isegi korralikku t e e d keetma... Igast nurgast
v a s t u vaatav lohakus l u b a b korralikul ja usinal s n a lihtsalt
s a a v u t a d a v e e n v a e d u m a a nii mnelgi elualal.
Tee m i d a g i p e r e s vi tkollektiivis e e s k u j u l i k u l t n i n g
varsti leiad t e e n i t u d tunnustust. Selleks o n vaja o m a n d a d a
mingil alal - pizza valmistamine, pllulillede t u n d m i n e , j a l g ratta putitamine, Marie Underi luule m i s t m i n e , t a i m e t e e d e
keetmine v m . - meistri tase, s e d a vhemalt tuttavate silmis.
Sstemaatilise e n e s e h a r i m i s e g a v i b s n a kerge v a e v a g a
o m a n d a d a kindlaid teadmisi paljudes asjades, kus teistel on
vaid rida u m b m r a s e i d oletusi.

KUIDAS VITA ENDAS

VASTUMEELSUS MILLEGI SUHTES?
E b a m e e l d i v a t e ja v h e m oluliste t e g e v u s t e s a a t u s e k s o n
j d a ndalate k a u p a vrilise thelepanuta. Igal t k o h a l ,
igas k o d u s o n mingi v a l d k o n d , millega keegi ei t a h a v a e v a
nha - niteks arhiivi pidamine, eeskoja korrashoid, o t s e p o s titamise teel s a a b u n u d ankeetidele vastamine, k a p p i d e kraamimine vi n u t u d a n d m e t e lhetamine Statistikaametisse.
Mistagi o n o m a s e e s m i s e vastuseisu vltimise k i n d l a i m a k s
t e e k s v a s t a v l e s a n n e vi k o h u s t u s i g e l ajal r a t e h a .
Paraku on asi ilma pikemata ksile vtta hlbus ksnes m e e l divate t d e puhul. Venitamine ja viivitamine sigitab ajapikku
jrjest suureneva trotsi ttu t vi a n t u d k o h u s t u s e v a s t u ,
nii et e n e s e ksilevtt n u a b l p u k s l a u s a k a n g e l a s l i k k e
jupingutusi.
Mis siis ikkagi teha, kui mingi t ei t a h a k o h e k u i d a g i
e d e n e d a ja sa t u n n e d selle vastu jtkuvat v a s t u m e e l s u s t .
M o t i v a t s i o o n i p s h h o l o o g i a p a k u b siin erinevaid p s e t e i d .
Kigepealt tuleks asjale siiski s e d a v r d t h e l e p a n u p r a t a ,
et knealune t e g e v u s ldse meeles psiks. V t a m e niteks
selliseks v a s t u m e e l s e k s t k s n g e s t e n i i t m i s e k o d u a i a
k a u g e m a s s o p i s . Arvesse tuleks enesenuhtlemise m e e t o d .

M r a m t t e s see t endale karistuseks mingi asja prast,

milles t u n n e d e n d s d i . Meelerahu viiva e n e s e s d i s t u s e
korral t o i m i b i s e e n d a leebe s m b o o l n e karistamine tervendavalt. Juhul kui k a h e t s e d m n d t e h t u d viga, m r a endale
karistuseks n g e s t e niitmine.
M u i d u g i v i d e n d selle t t e g e m i s e jrel p r e m e e r i d a :
o s t a niteks Fantat, j u u a pits brndit, p a n n a o m a lemmikplaat m n g i m a , helistada, et l o b i s e d a kellegagi v m .
M n e l e g i inimesele o n o m a n e l a h t e r d a d a t d meelep r a s t e k s ja v a s t u m e e l s e i k s ning m e l d a viimaste hulgast
miski e n d a l e eriti vastikuks. Samal k o m b e l ei s m n e d ka
t i s k a s v a n u eas t e a t u d s k e - h e r n e s u p p i vi t a n g u p u t r u ,
m a k a r o n i v o r m i vi h a p u k a p s a i d . . . Ennevanasti eldi: kui sa
t e h a ei t a h a , tee just! U n a r u s s e j n u d t p a k u b vimaluse
k a t s e t a d a , kuidas see sajandialguse kasvatusalane soovitus
a a s t a s a j a lpul t o i m i b . ra s i s e n d a endale teadmist, et ksil
o n ttu asi, ja mtle firma arhiivi korrastades, ngeseid niites
jt. sellistel p u h k u d e l , et treenid h o o p i s visadust!
Selleks, et k o r d a m i s e g a t e g u harjumuseks muuta, kulub
m r k s a e n a m a e g a , kui esialgu p a i s t a b . Niteks on teada,
et loetust t h t s a i m a markeriga lejoonistamine on hea viis
olulise e r a l d a m i s e k s n i n g h i l i s e m a k s m l e t a m i s e k s . Vte
t o i m i b a g a thusalt vaid siis, kui thtsate m r k s n a d e arv
lehekljel ei leta nelja-viit. ( E n a m a esiletstmisel vtte efekt
kustub.) Sellest t e a d m i s e s t markeri v i l u n u d ksitsemiseni
kulus a g a mul m i t m e loetud r a a m a t u a e g . A l g u s e s kogesin
ikka u u e s t i , et m i n d s e g a b v a r a s e m h a r j u m u s t e k s t ra
m r k i d a likude k a u p a .
V i s a d u s p a k u b o m a p r a s t abi ka i n i m s u h e t e s . M n i g i
neist, kellega s u h t e d l a a b u d a ei taha, o n s a t t u n u d m r k a matult "inimsuhete aia" k a u g e m a s s e soppi - suhtlemisraskusi k o g e d e s pole m e e n a m v a e v u n u d k i t e d a m i s t m a
e g a t e m a g a kontakti l o o m a . Visa p d k e l l e g a g i s u h t e i d
a r e n d a d a v i b llatavatele t u l e m u s t e l e viia. S e d a m d a ,
kuidas m e teist isikut eralduvaks, upsakaks, thiseks, ttuks
ja seltsimatuks l a k k a m e p i d a m a s t , m r k a m e t e m a s e n a m
vastutulelikkust, huvipakkuvat isiksust ja kontaktivalmidust.
Ent t u l g e m tagasi e b a m e e l d i v a t e t o i m i n g u t e v a l d k o n d a .
J u h u l kui prnik ja piits n i n g e n d a ksilevtu v i s a p d

t u l e m u s i ei a n n a , j b veel ks m o o d u s : a n d a p r o b l e e m
kellelegi teisele l a h e n d a d a . Kui rahakott l u b a b , v i d ndalas
korra endale koduabilise palgata, kes ttud talitused leplikult
ra t e e b . Vi kui teatud isikuga kuidagi vastastikust mistmist
ei n n e s t u s a a v u t a d a , katsu hdavajalik a s j a t o i m e t a m i n e
t e m a g a k o r d a a j a d a v a h e n d a j a k a u d u . M a t k a d e l ja reisidel
v i b t h e l e p a n n a , kui kergesti k a n n a t a b k o n t a k t i l o o m i s e
v i m e kurnatuse seisundis. O n hetki, kus j u b a ksnes v a s t u tuleja k n e t a m i n e ning temalt tee ksimine t u n d u v a d letamatult r a s k e e t t e v t m i s e n a . S r a s e s s e i s u n d i s o n eriti
m u g a v jtta t e e k s i m i n e hetkel p a r e m a s v o r m i s oleva kaaslase h o o l e k s .

KUIDAS TALITAKS SIIN HRRA K?

A e g - a j a l t t u l e b ette o l u k o r d i , kus meil t u l e b t e h a m i d a g i
harjumatut, ilma et kelleltki oleks vimalik n u ksida. Kui
endal vilumusi n a p i b , aitab vahel see, et m e e n u t a d ja ette
kujutad, k u i d a s talitaks keegi a n t u d asjas vilunu - hrra K.
O l e t a m e niteks, et p e a d ootamatult h a k k a m a vlisklaliste
rhmale Tallinna vanalinna giidiks. L a s k e m silme eest lbi
need isikud, kes linnagiidi o s a s hsti on h a k k a m a s a a n u d .
M e e l d e tuli: Jri K u u s k e m a a o n TV-s m i t m e l korral v a n a linnast m u h e d a i d lugusid rkinud. Eeskujuks v e t u esinemislaadist m i d a g i le vttes o n k e r g e m letada khklus, et
sa ei saa uue a s j a g a h a k k a m a .
M u i d u g i o n hea, kui elav e e s k u j u k a o t s e s e i d p e t u s i
j a g a b , ent h d a korral s a a b ka n e n d e t a lbi. T o o g e m paar
nidet. O m a firmat luues oli mulle abiks hea tuttav, kes s a m a
asjaga m n e d k u u d v a r e m oli edukalt hele p o o l e s a a n u d .
Phikirja k o k k u s e a d m i n e , arve avamine, alltvttude hankimine, p a n g a l a e n u taotlemine - kigil neil juhtumeil m e e n u tasin t e m a n a p p e npuniteid vi kujutasin ette, m i d a t e m a
oleks teinud. likoolis oli mul d i p l o m i t j u h e n d a j a k s sotsiol o o g i a l a b o r i v a i m n e juht . V o o g l a i d , a s p i r a n t u u r i s a g a
Leningradi p s h h o l o o g i a d o k t o r J. K u z m i n . M l e m a m e h e
autoriteet ja asjatundlikkus olid m i n u jaoks v l j a s p o o l kaht-

lust, n e n d e p e t u s piirdus a g a philiselt s e l l e g a , et k o h e ,

paari olulise asja s e l g e k s t e g e m i s e jrel p a n n a m i n d p r o b leeme u u r i m a iseseisvalt. Mitmel korral leidsin e n d kaalutlemas: mida arvaks sellest nd aulik juhendaja?
kuidas
oleks
tema meelest
ige talitada?
llataval viisil o s u t u s srane
j u h e n d a j a rolli s i s s e e l a m i n e viljakaks - just sel teel saingi
m i t m e l e olulisele ksimusele v a s t u s e .
O r g a n i s a t s i o o n i p s h h o l o o g i a s o n kasutusel miste juhi
rolli imiteerimine.
l e m u s e p i k e m a t a e g a ra olles o n tkohal asjad korras, kui alluvad p a v a d arvesse vtta, kuidas
n e n d e j u h t o l u l i s t e s a s j a d e s t o i m i k s : m i d a t e e k s avariio l u k o r r a s , k u i d a s l e e v e n d a k s inimestevahelisi p i n g e i d , mil
viisil uusikuile olulist p e t a k s jne. Sel teel o m a n d a v a d alluvad
ka ise juhit vilumusi (ning l a p s e d , n a g u t e a d a , vanemlikke
kogemusi).
Eeskujuks v i b s a a d a ka mingi a n t u d ala iseloomulik vi
ideaalne lahend. Meldes niteks koduaia kujundamise
v i m a l u s t e l e , a n n a d fantaasiale h o o g u , kui kujutled, milline
viks vlja nha tavalise eesti talu a e d , mis on o m a n e jaapani
rafineeritud aiakunstile vi millel p h i n e b araabia haaremia e d a d e vlu.

VTA ENDALT TAGANEMISTEE RA

Selleks, et laiskus alistada ja tarvilik igel ajal k o r d a teha, on
s o o v i t a t a v k u j u n d a d a o l u k o r d , kus t a g a n e m i n e o n veelgi
tlikam kui s e a t u d e e s m r g i s a a v u t a m i n e .
Distsiplineeriva
olukorra
mrkamine.
Tihti k p s e b krget
nudlikkust esitav situatsioon otsekui iseendast n i n g sellele
tuleks vaid leplikult kuuletuda. Niteks ei a n n a k u u d e k a u p a
v e n i t a t u d h a m b a a r s t i j u u r d e m i n e k p i k e m a vlisreisi eel
e n a m kuidagi edasi lkata.
Kes krgele s o o v i b , p e a b m a d a l a l t a l u s t a m a , kinnitab
hiina rahvatarkus. Julge algus
o n hea asi, ent sellele tuleks
liita ka meelekindel tegevuse
juures
psimine
ning kas vi
thise e d a s i m i n e k u kindlustamine. Niteks kui a s u d arvutil
kirjatd t e g e m a ja e s i m e n e lause kuidagi ei t a h a kuvarile
ilmuda, v i d hlestuseks n g i t s e d a mlust kas vi t h i s e

4#

s e i g a , mis kuidagi kaudselt sinu t e e m a g a o n s e o t u d . Neliviis s r a s t t e a b e k s u s t j u b a l u b a v a d t i p p i d a e k r a a n i l e

m t t e k a lause. M i t m e d inimesed tavatsevad m u i d e o m a kirju
a l u s t a d a ikka selle t u n n i s t a m i s e g a , et n a d ei o s k a k o h e
millestki kirjutada, lpuks kirjutavad a g a tis 5 - 6 leheklge.
Enese ksilevtmist h l b u s t a b konkreetse siduva
thtaja
mramine.
Lhemal ajal, esimesel vimalusel, kuu aja
jooksul - n e e d m r a n g u d j v a d e n a m a s t i liiga abstraktseks, et motiveerida t e g u t s e m a . Seevastu juhul kui k u t s u d
endale kindlaks ajaks r e m o n d i m e h e d , oled lihtsalt s u n n i t u d
selleks p e v a k s t u b a d e s t m b l i kokku t s t m a , t a p e e d i ja
vrvi valmis o s t m a jne.
K e p r a s e k s a b i n u k s o n kellelegi t h t a j a k s m i l l e g i
l u b a m i n e e h k v a b a t a h t l i k kohustuse
vtmine. Niteks kui
palud tuttaval leida paar tundi o m a kirjat lbivaatamiseks,
oleks pris piinlik t e m a v a s t u t u l e l i k k u s m a h a m a g a d a ja
kurta, et sa ise polegi t g a veel valmis j u d n u d . . .
K o h u s t u s e v t m i s e p h i m t e o n l e i d n u d kooli krval
kasutuse ka hingeravis. Niteks a n n a b patsient p s h h o t e r a peudile lubaduse h o i d u d a kahe ndala jooksul enesesdistusest, h s t e e r i a h o o g u d e s t vi uinutite v t m i s e s t . S i d u v
lubadus on vahel viimane abinu, mis mingi t surnud
punktist vlja nihutab. Mistagi tasuks o m a p o o l s e i d k o h u s tusi vtta n n d a , et see kohustaks teisi lhikondseid samuti
vrdvrsele. See aitaks tsta nii tkollektiivi kui p e r e k o n n a
saavutusmotivatsiooni asjalikult ja sihikindlamalt t o i m i d a .
Allpool o n t o o d u d m n e d viited selle kohta, kuidas tl
vi k o d u s vastastikku millekski k o h u s t u d a .
*
*
*
*

Korrastada klaliste saabumise ajaks korter ja u.

Kasta pikselisel suvepeval muru.
Valmistada lemusele Soome-sidu hommikuks ettekanne.
Teha lbi Windowsi programmi petav arvutikursus enne
firmale uue arvuti ostmist.

Enesergitamise heks teeks on p a n u s t a d a mingi a l g a tuse tarbeks oluline

summa
raha, millest asja pooleli jttes
ilma j d . Niteks t a s u n u d ette kursuste eest, oleks n e n d e
poolelijtmine ju ilmne rumalus. Viksid osta tervislike eluviisid e harrastamiseks matka- ja sporditarbed vi s o e t a d a nii kallis kites romaani, et selle lugemata jtmine oleks lausa patt.

Kige radikaalsemaks m e e t m e k s o n sildade

pletamine.
V t n u d n u k s teleriorjusele l p p teha, vii o m a Horizont voi
Sony k o m i s j o n i p o o d i ja osta s a a d u d raha eest erialast kirjand u s t vi m u u d vajalikku. Kui l o o d a d p u h k e a j a l m a a l o m a
kehakaalu liigseist kilodest lahti saada, vta kaasa just nnda
palju raha, et s a a d e n d a l e o s t a h e p a j a r o a j a o k s kgivilju
ja msli jaoks k a e r a h e l b e i d . Vi kui s o o v i d p i n g s a t ajaks
o m a e t t e k e s k e n d u d a , e r a l d u k o h t a , k u s sul lihtsalt pole
kellegagi rkida.

KAVALDA ENNAST LE
Isegi l l a i m e e s m r k ei s u u d a m e i d alati h o i d a t e m a l e
p h e n d u m a s . Igas t s t e k i b aeg-ajalt nii k e g a l m i s e
m e e l e o l u s i d kui ka i g a v u s p e r i o o d e . N r g e n e v huvi midagi
e t t e m r a t u t t e h a t o o b tihti k a a s a r e i p a v a l m i s o l e k u
p h e n d u d a millelegi hetkel palju pnevamale ning vtta ktte
m i s t a h e s teine t e g e v u s (peale kohustusliku).
I s e l o o m u l i k k e o l u k o r d i : poolel teel projekti valmimiseni
t u n n e d ravitmatut soovi kellegagi jutelda; W. M a u g h a m i
novelli lugemisel ihkad ksiloleva jutu l p u ra vaadata ja
h o o p i s s a m a novellikogu teist juttu l u g e m a hakata. Mis siis
ikka: v i d o m a tlikat s o o v i ka a r v e s t a d a . Ent v a i d hel
t i n g i m u s e l - v a h e p e a l kttevetu p e a k s poolelijetuga sel
viisil h a a k u m a , et viid k o r d alustatu hiljem siiski lpule. Hea
t a h t m i s e korral a n n a v a d nii m n e d k i t e g e v u s e d e n d hend a d a . Niteks vid projektlesandest tdinult kellegagi vahepeal juttu v e s t a , vttes s a m a s k n e a i n e k s uuritava p r o b l e e m i g a s e o t u d v a l d k o n n a . Inglise novellimeistri teine lugu
aitab vahest paremini sisse elada t e m a loomelaadi, et lugeda
e s i m e n e ( p i k e m , ksluisem) hiljem l p u n i . S a m a l k o m b e l
s a a d r a k u r s s i m u u t e s v a h e l d u v a l t s u u r e t k s i k o s i ja
s s t e e m s e t tervikut uurida.
Triistade k o r d a s e a d m i n e , paberite sstematiseerimine,
visandite joonistamine, erinevate ideede k o k k u s o b i t a mine - kik see aitab h l e s t u d a p h i l e s a n d e l e . I d a m a a
k u n s t i t r a d i t s i o o n i s (ka v i t l u s k u n s t i d e s ) o n sellisel p h i tegevusele hlestaval poolrituaalseil tegevustel thtis les-

anne:
misel.
thtis
mingi

olla a b i k s j r g n e v a j g i t u k e s k e n d u m i s e s a a v u t a K e s k e n d u m i s v i m e saavutamine on tepoolest e s m a e e s m r k . Tegelikult polegi patt prast huvi raugemist

asja v a s t u t e a t u d aja m u u g a t e g e l d a . Ent ndki on

oluline h o i d a meel k e s k e n d u v ning ajutiselt kest p a n d u d asi

siiski n.. v a a t e v l j a l . P h i k s i m u s e t h e l e p a n u all h o i d miseks tasuks s e d a smboliseeriv ese nhtavale kohale
a s e t a d a . V a s t a m a t a kiri, t a s u m a t a arve, pooleli raamat tulet a v a d p e v a s t - p e v a ise m e e l d e , et o o t a v a d uut p h e n dumist.

EDU TEGURID
Jrgnevas loetelus o n kirjas p a a r k m m e n d inimestevahelises
koosts olulist o m a d u s t . Pa nende alusel a n d a ise endale
hinnang.
Enesehinnang
Omadus

hea

rahuldav

halb

tvime
tpsus
paindlikkus
suhtlemisoskus
usaldusvrsus
vastupidavus
vime vltida vigu
enesedistsipliin
energilisus
hea tuju
majanduslik mtlemine
praktiline meel
kutseoskused
lepetest kinnipidamine
aja kasutamise oskus
pivime
vastutustunne
abivalmidus
algatusvime
leidlikkus
:

K1 l ; L ! V i
h A yA
J (
;

51

Nd tasuks

pisut m e l d a sellele, k u i d a s jrjele aidata

o m a n r k u klgi ja a i n a s a g e d a m i n i r a k e n d a d a t u g e v a d
kljed e d u t e e n i s t u s s e .

ENESEKEHTESTAMINE
I n i m e s t e v a h e l i s e s u h t l e m i s e p s h h o l o o g i l i s e k s sisuks on
t e a b e ja t u n n e t e v a h e t a m i s e krval ka vastastikuste ootuste
v l j a k u j u n e m i n e , t e g e v u s v a l m i d u s e k i n d l u s t a m i n e ning
rollipositsioonide kinnistamine. Kaasinimestega suheldes
tekib aeg-ajalt otsese vi varjatud konkurentsi olukordi, kus
j u t u a j a m i s e vi vitluse r a a m e s k u m b k i o s a p o o l p a b teist
le t r u m b a t a - isiklikke huve rahuldada, e n d a ettepaneku lbi
s u r u d a , o m a s n a o s a v u s t , sarmi vi mjukust rhutada jne.
Nn. manipuleerival suhtlemisel ptakse kaasinimeselt
s a a d a e n a m t h e l e p a n u ja p o s i t i i v s e i d e m o t s i o o n e ,
j r e l e a n d l i k k u s t , e n e s e g a n u s t u m i s t , kui talle ise ollakse
valmis a n d m a . Igapevastel jutuajamistel, arvamuste
v a h e t a m i s e , t p r o b l e e m i d e a r u t a m i s e kigus kujuneb ka
tekkiv u s a l d u s a s t e ja vaikiv k o k k u l e p e selles, kes on (millisel
alal) juhtiv, a l g a t a v ja s u u n a v n i n g kellele j b alluva
positsioon.
Selleks et meeldiva ja m j u k a isiku positsiooni hoida ja
silitada, tuleks p e v a s t - p e v a k o r d u v a s u h t l e m i s e kigus
t a g a d a e n d a p i d e v isiksuslik l u g u p e e t u s . P s h h o l o o g i a s
kasutatakse sellega s e o s e s mistet enesekehtestamine.
Kui
k u j u n d a d e n d a kui i s i k s u s e g a a r v e s t a m i s e s e l l e k s t i n g i matuks nudeks, mis sa teistele inimestele esitad, t a b a d he
h o o b i g a kaks krbest. Kigepealt s u u r e n d a d s a o m a m j u kust olukorras, kus kedagi tuleb v e e n d a , o m a huve kaitsta,
arusaamatusi klaarida. Ja teiseks t u g e v d a d ka iseendas usku
o m a vrtusse. V e e n d u m u s e n d a vrtuses o n a g a e n e s e u s a l d u s e ja meelekindluse h o i d m i s e kindlaim t u g i .
Isiksusliku enesekaotamise
(enda kui isiksuse eiramise,
e n d a h a l v u s t a d a ja a l a h i n n a t a l a s k m i s e , b o i k o t e e r i m i s e )
o l u k o r r a d tekivad palju s a g e d a m i n i kui s e d a e n d a l e t e a d v u s t a m e . T o o g e m m n e d nited.

* Soovid kelleltki vikest teenet, ent see keeldub jrsult.

* Lased endale elda lekohtuse mrkuse.
* Soovitad puhtast sdamest kaasinimesele midagi soodsat,
ent tema ei tee sinu nuannet mrkamagi.
* Oled sunnitud kuulma endale eldud jmedusi.
* Jd vaidluses kellelegi alla.
* Raiskad pikka aega kellegi veenmiseks, ent too jb
pikpiselt oma seisukohtade juurde.
* Pad kedagi (niteks last) kasvatada, ent tiesti tagajrjetult.
* Mrkad, et vestluskaaslane ei viitsi sind isegi lhikest aega
korralikult kuulata.
* Oled millestki vaimustunud, ent kaaslane suhtub sinu
ideedesse rhutatult kskikselt.
* Vtad mingi tsise teema arutlemiseks, ent seltskonnas ei
tule keegi sinuga kaasa.
* Vikese seltskonna liikmed nivad omavahel kokku hoidvat,
sinust ei tehta vljagi.
* Paned kahetsusega thele, et teist inimest ei huvita prmugi sinu kekik, tekspidamised, kogemused vi muu,
mida oleksid meelsasti valmis temaga jagama.
Sageli k o r d u d e s hakkavad esitatud olukorrad n e s t a m a
neisse sattunu enesevrikust, k a h a n d a d e s h t a e g u t e m a
usaldust teiste inimeste suhtes. Seeprast tuleks ka i g a p e vasel suhtlemisel, kus niliselt m i d a g i olulist ei t o i m u , vtta
isiksuslik e n e s e k e h t e s t a m i n e e n d a l e p s i v a k s p s h h o l o o giliseks p e a l i s l e s a n d e k s . Selleks p o l e tarvis o m a n d a d a
m i n g e i d erilisi kitumisviise vi k a a s i n i m e s t e m j u t a m i s e
nkse. Thtis o n vaid srase vaikse, ent t i n g i m a t u n u d e
esitamine, mis sunnib ka hoolimatu suhtluskaaslase sind kui
isiksust thele p a n e m a , s i n u g a arvestama.
Allpoolt t o o d u d kolm soovitust viksid olla omal kohal siis,
kui satud lvima inimestega, kes vrilisel viisil ei arvesta sinu
kui isiksusega.
1. Juhul kui teine isik ei tee mrkamagi seda olulist asja, mis
talle elda tahad, korda oma teadet, kuni ta su juttu thele
paneb. Tihtipeale saadab aga jajaad vi peanoogutust vaid
jutuaine vahetamine, tstatatud probleemist mdahiilimine vi thjast-thjast lobisemine. Oled nrdinud, korda
nd uuesti oma teadet selge artikulatsiooniga vi veidi
muudetud snastuses, lisades tagasiside saamiseks otsese ksimuse: Mis sa asjast arvad? Kas oled asjast kuul-

nud? Mida ette vtta? Juhul kui kaaslane on juba teemat

vahetanud, vid tema esiletoodud ainevallas mne lause
kaasa knelda, et siis vestlus end huvitavale teemale tagasi
tuua: Muide, kui nd korraks A-probleemi vaadata, siis mis
sa arvad?...
2. Kasuta krmelt ra olukord, kus viksid kerge vaevaga
teistele midagi petada, neile kasulikku teavet anda, elulisi
nuandeid jagada. Omandades teiste silmis petaja, hsti
informeeritud, kogenud isiku aupaiste, oled loonud samas
ka hea aluse enesest jtkuvaks lugupidamiseks.
3. Anna teistele tundetoetust. Nnda saavutad emotsionaalselt rikka inimese positsiooni ning teised hakkavad
lausa vajama sinu tugevaid tundeid.

ARVESTA END ASJALIKUKS

Mis t a h e s ressursi varu ja kulu arvestamine o n selle ratsionaalse k a s u t a m i s e kindlaim tagatis. Samal ajal kui rahaga
s s t v a l t m b e r k i m i s e viisid o n ldiselt t e a d a , p u u d u b
paljudel inimestel selge a r u s a a m aja sstmise vimalustest,
veelgi v h e m ollakse teadlik fsiliste ja vaimsete juping u t u s t e vi e m o t s i o o n i d e e n e r g i a k o k k u h o i u o l e m u s e s t .
S e a t u d eesmrgile j u d m i s e k s kuluva emotsionaalse
hinna
a r v e s t a m i n e p o l e k u i g i lihtne. S e e t t t u n e m e g i s a g e l i ,
k u i d a s aineliste saavutuste jahil o n keegi e n d k o o r m a n u d
k r g e s t r e s s i g a , v t n u d l e m r a s e riski vi s e a t u d eesmrgile rhkides k a o t a n u d l o o d e t u d tulemustest m i d a g i hinnalisemat.
Asjalikkust lisab o s k u s t e h a kiireid m b e r a r v e s t u s i selle
k o h t a , millises s u h t e s o n s e a t u d e e s m r g i s a a v u t a m i s e l
niteks raha, aja ja nrvienergia kulu.
A m e e r i k a asjalikkust i m e t l e n u d (ja irvitanud!) e u r o o p lastele o n ikka muljet a v a l d a n u d j n k i d e v i m e a r v e s t a d a
kik v i m a l i k u d ja v i m a t u d a s j a d k h k u m b e r dollariteks.
Raha krval nib just a e g olevat see universaalne ressurss,
millega on kige k e p r a s e m arveldada. Asjaliku a r v e p i d a mise harjumust aitab kinnistada see, kui k u l u t a t u d k r o o n e
k r v u t a d a s s t e t u d t u n d i d e g a , k a u b a vi t e e n u s e kvaliteeti
selle h i n n a t a s e m e g a , l b i s i d e t u d k i l o m e e t r i d a r v e s t a d a
m b e r tarvitatud bensiiniks, ooteaja vltimist vrrelda selleks

tehtud lisakulutustega, koduse sgisedeli koostamisel

j l g i d a t o i d u k r a a m i kolesterooli, silitusainete ja rasvasisaldust jne. M n e l g i juhul t a s u k s arvesse vtta ka sotsiaalsed
v r t u s e d , o l g u see usaldussuhete t u g e v d a m i n e vi kahjust a m i n e , p o s i t s i o o n i s a a v u t a m i n e ja o m a prestiii k i n d l u s t a m i n e vi k i g u t a m i n e , arvestatava ansi kttevitmine vi
m a h a m a g a m i n e , millegi p p i m i n e vi kellegi p e t a m i n e jne.
N a g u e l d u d , o n a r v e p i d a m i s e harjumust kige lihtsam
k u j u n d a d a aja sstliku k a s u t a m i s e k a v a n d a m i s e k a u d u .
L b i m t l e m a t u ajakulutaja hakkaks elus m r k s a e n a m e d u
s a a v u t a m a , kui t a teeks pev-pevalt a j a k a s u t a m i s e lhiplaane ja kiiranalse, v a a g i d e s s a m a s s e a t u d e e s m r k i d e
k i i r e m a , k i n d l a m a , k e r g e m a vi o d a v a m a s a a v u t a m i s e
vimalusi.

TASAKAALUSTA OMA TULUD JA KULUD

Pangalaenu protsente t a s u d e s , hinnalist ostu plaanides vi
kauge reisi eel tuleks materiaalsed kulutused m n e k s ajaks
rangelt k o o m a l e t m m a t a . Jrgnev tabel aitab vljaminekuid
ette n h a ja vajadusel krpida.
6-kuuline periood
VLJAMINEKUD
Korterir
Elekter
Telefoniarved
Kulutused toidule
Kulutused rivaste ostmiseks
Korteri remont
Elutarbeliste esemete
(pesumasin, klmik jne.) ost
Liisinguga ja jrelmaksuga
soetatud kauba tasumine
Vljaminekud autole
(bensiin, kindlustus, kummid,
remont jne.)
Kulutused ppimisele
(koolid, kursused jne.)

II

III

IV

VI

Teiste pereliikmete
(vanurid, tudengid jne.) toetamine
Kulutused vaba aja
harrastustele ja meelelalahutustele
Raha krvalepanek
suurema sisseostu tarbeks
Reisiraha kogumine
Muud kulutused
KULUTUSED KOKKU
EELDATUD SISSETULEKUD
Korraline sissetulek vi kuupalk
Lisateenistus
BILANSS (tulude-kulude vahe)
Vljaminekute kavandamisel v i m e thja-thja soetamise
a s e n d a d a m r k s a praktilisemate o s t u d e vi teenustega.

KUIDAS TEHA RAHA?

Ettekujutus ameerika eluviisist (mis meilgi rajab endale teed)
o n m o o n u t a v a l t p e a l i s k a u d n e . Niteks a r v a v a d p a l j u d , et
bisnes t h e n d a b kalki rahategemist kigi vimalike vahend i t e g a . Selline a r u s a a m p o l e t p n e , e n n e k i k e t h e n d a b
bisnes tarmukat ja visa tegutsemist, millega k a a s n e b rahas
vljenduv tulu. Erinev a e g p a k u b r a h a t e g e m i s e k s erinevaid
vimalusi. Hlptulu s a a m i s e ajad (mis valitsesid krooni
k i b e l e v t u jrel ja l t v a d e t o l l i s e a d u s t e a e g u ) o n ilmselt
m b e r s a a m a s . Kavaluse ja k e l m u s e a s e m e l h a k k a b jrjest
e n a m thtsust v i t m a a l g a t u s v i m e , l b i m e l d u d riplaan,
m m i s k u n s t ja loovus.
Rahategemine on omaette kunst, s e d a tasuks testi
t o o n i t a d a . Paljud i n i m e s e d r g a v a d p a l g a t l e g a s u u d a
endale m i d a g i suuremat l u b a d a , sest n a d ei o s k a l e t a d a
s e d a sisebarjri, mis lahutab kutsetle p h e n d u m i s t ria j a m i s e s t . (Laiemas plaanis o n s e e m u i d u g i h i s k o n n a l e
nnistuseks. Mis juhtuks, kui kik tohtrid ja t l i s e d , k o o l meistrid ja kirikhrrad h a k k a k s i d ri ajama?)

Ent jrjest v i k s e m a k s j b ka n e n d e a l a d e hulk, kus

saaks lbi ilma rivaistu ja m m i s k u n s t i algeteta. Tulusa ri
otsing v i b s a a d a elu valjuks vljakutseks neile, kel l a p s e d
k o o l i t a d a , kes e h i t a b m a j a vi kes a a s t a - p a a r e l a t i s r a h a
teenimise murest v a b a n a sooviks a n d u d a mingile l o o m i n gulisele projektile.
Kik, m i s p o l e k e e l a t u d , o n l u b a t u d .
Selle t e k s p i d a m i s e vikski v t t a r a h a t e g e m i s e lhteideeks. Panus tuleks a s e t a d a sellele alale, toimimisviisile, mis
totab palju raha. Mistagi pole kik v a l d k o n n a d rahat e g e m i s e k s v r d s e l t s o o d s a d . (Praegusel ajal o n niteks
k r g e i m a d s i s s e t u l e k u d p a n k a d e vtmeisikuil ja h u l g i k a u b a n d u s e s tegutsevail ettevtjail.)
M n e d k i inimesed arvavad, et neil p u u d u b risoon. Lhivaatlusel a n n a b theldada, et nad ei oska kuigi hsti " m e l d a
rahas" ei o s k a o m a ettevtmisi les e h i t a d a t u l u s a a m i s e
p h i m t t e l . Nii n a g u iga v i m e , k a s v a b ka r a h a t e g e m i s e
o s k u s s e d a m d a , k u i d a s sellele elus r a k e n d u s t l e i d a .
Suurte rahade teenimisel valmistab ks kordaminek ette teist
ning inimeses kujuneb vlja k o g e m u s v a r u ja mrkamismeele
vaist leida s o o d s a t ri. h t a e g u areneb mistagi ka asjalik
vaim ja aja k a s u t a m i s e o s k u s ; t u g e v n e b enesedistsipliin ja
oskus e n d otsustavail hetkil mobiliseerida, reaalse sihi nimel
kike m n g u p a n e v a l t pingutada. Rahateenimisel soosib n n
e n a m neid, kes kire ja a h n u s e ksi l a n g e m a t a ja hlpelu
pikalt n a u t l e m a t a s a a v a d kordalinud riasjust e d a s i p d lemiseks uut i n d u . Seevastu neist, kes s o o d s a l t sllekukk u n u d riprojekti jrel m i t m e k s kuuks k e d r p p e lasevad,
ei saa e n a m a s t i kunagi miljonre, sest n e n d e ebapiisavat
kasutamist leidnud v i m e d ei arene tiuslikeks.
L o o b u tavast ma liiga odavalt.
M n e d e l inimestel on vltshbi tttu kalduvus m a e n d
kogu aeg n.. liiga odavalt. See kehtib tegelikult mitte ksnes
kauba- vi teenuste p a k k u m i s e l , vaid ka t - ja abieluturul.
Iseloomulik nide o n kunstnik vi literaat, kes m b vrt
taiese m a h a vileivahinnaga. Teda k a m m i t s e b kaks kartust:
j e t a k s e t o s t m a t a , oleks s e e n a g u t e m a t a l e n d i thts u s e t u k s p l g a m i n e ; t e h a k s e talle h i n n a t t t u h a l v u s t a v

mrkus, oleks see t e m a a h n u s e allakriipsutamine. Telist

kunsti ei m d a rahas, tleb ta kasina honorariga leppides.
Odav e n e s e m k h a k k a b (teiste oletatud h i n n a n g u kaudu)
m j u t a m a ka endast lugupidamist. Kallimalt s a a d u suhtes
silib enamasti suurem austus, odavalt tulnut a g a peetakse
vaistlikult millekski halvemaks.
Tee s e l g e k s , m i d a s a t a h a d , j a o l e e n d a s k i n d e l .
On vana tde, et raha n a g u nainegi eelistab s e d a , kes
on endas kindel ja t e a b tpselt, m i d a t a h a b . J a veel eldakse, et raha armastab seda, kes t e d a a r m a s t a b . O n vhe
elda, et poleks patt tunda heameelt iga s a a d u d sajalise le.
Raha austamine ning selle saamise r m nib kapitali k o g u misele kaasa aitavat. Kes kahtleb, v i b ise jrele proovida.
Selles pole midagi mstilist: on t e p o o l e s t thtis hangitud
raha le r m u tunda, just see avabki meie varjul v i m e d
endale peatselt uut m e e l e h e a d v a l m i s t a m a .
Vabane rahaga s e o t u d vrkujutlustest.
Sotsialismi aja leldise v r d s u s e l e g e n d , riiklik hoolekanne ja rikastumisaate halvustamine d e f o r m e e r i s i d paljude
jaoks raha miste. Vaesus pole patt, meldi siis, ning igaks
vis o m a kehvi olusid p i d a d a normaalseks. Ei m a k s a arvata,
et m n e d iseseisvuseaastad poole sajandi pikkuse a j u l o p u t u s e m j u on k r v a l d a n u d . K e h v a d e o l u d e g a l e p p i m i s e
mentaliteet (isegi siis, kui jukus majas!) vaatab vastu tuhandetelt lagunenud aedadelt ja rmas hoonetelt...
Paljudele inimestele on o m a n e raha ja rikkuse delikaatse
teema puhul otsida ettekndeid, mis lubavad neil p i s k u g a
leppida. ri pole minu ala, meie peres pole kunagi
olnud
spekulante, raha on vaid vahend, rikkus ei too veel nne majja
ja teised srased t d e m u s e d teenivad k u i d a g i - h a k k a m a saaja elutarkust.
Jrgnevad mtteterad viksid ilmestada raha ja rikkuse
vastuolulist thendust elus.
Rahaga on ikka nii, et seda on kas liiga vhe vi pole seda
ldse.
Kotkas ei pa krbseid. Ladina vanasna.
Raha, armastust j a tervist hinnatakse vaid hel juhul vriliselt - kui nendest on puudus.

Et laenu saada, peate kiepealt testama, et te seda ei vajagi.

Murphy seadustest.
Raha helgib nagu Buddhagi. Jaapani vanasna.
ra hoia aardeid soos. Jaapani vanasna.
Laena raha tunnistajate juuresolekul, kingi seda ilma nendeta.
Juudi vanasna.
V a a t l e m e n d paari r a h a t e g e m i s e l s o o d s a l t t o i m i v a t
pshholoogilist meetodit.

LOOU KUJUTLUSVIME
See, m i d a m e selgelt, vrvikalt ja usaldavalt ette k u j u t a m e ,
rajabki t e a d v u s e peenekoelistes struktuurides endale
tegelikkuseks saamisele teed. Loov kujutlus toimib ilma
a r u t l e v a m t t e ja t a h t e p i n g u t u s e t a , a i d a t e s lbi m u r d a
enesepiirangu tkkeist ja h e n d a d a o m a v i m e d ja j u v a r u d
s e a t u d e e s m r g i s a a v u t a m i s e k s . J r g n e v kujutlusharjutus
viks aidata iga selle t o i m e s s e siiralt uskuvat rahavajajat.
Istu sirge seljaga, pea pisut ette kallutatud, silmad suletud,
mugavas ltvunud asendis. Hinga rahulikult sisse-vlja
ja
vabasta oma meel kigist muredest. Naudi veidi aega seda
kerget ja vaba muretu meele seisundit ning tunne, kuidas iga
hingetmbega
sinusse hoovab sihikindlust,
otsustavust
ja
elujudu. Seejrel kujuta vimalikult selgesti ette oma riplaani
vi t otsustavat jrku, millest sltub suure raha
teenimine.
Loo endale kujutluses
EDUKA KORDAMINEKU
OLUKORD.
Vid niteks kujutleda, kuidas jukas kunde, abivalmis
ripartner, helde sponsor vi lahke pangaametnik
annab sulle
le jrjest krgemale tusva kuhja kroone vi dollareid. Vtad
rahuldustundega,
ent ilma vhimagi ahnuseta raha vastu ja
asetad selle kindlasse
kohta.
Kirjeldatud viisil teoks saav r a h a s a a m i s e visioon aitab llatav kll - v a b a k s s a a d a ka k o o r m a v a s t kirest raha vastu
(mis meelerahu viib ja tegelikku rikastumist p i g e m takistab,
kui et s o o d u s t a b ) . Erutav olukord elatakse lbi millegi endastmistetavalt i g a p e v a s e n a . Just see ravibki a h n u s e s s e ja
rikkusesse k l a m m e r d u m i s t .

KUIDAS MELDA END LEIDLIKUKS?

N a g u e l d u d , ei piisa kiireks r a h a t e g e m i s e k s alati usinast
tst ja kutsemeisterlikkusest. See miski, m i d a vajame, viks
olla mratletud rialase loovusena. Igahes meis

on

loovust, see pole kaugeltki vaid edisonide ja juudi nobelistide

p r u s m a a . Mis t a g a b e d u ris? Ennekike eeldab see oskust
t o o t m i s e l - t u r u s t a m i s e l t a b a d a ra o m a klientuuri ilmsed ja
varjatud, o l e m a s o l e v a d ja tekkivad v a j a d u s e d ning p a k k u d a
n e n d e r a h u l d a m i s e k s e n n e teisi vi teistest s o o d s a m a l t
k e p r a s e i d v i m a l u s i . L i h t s a i m viis rialase leidlikkuse
e d e n d a m i s e k s o n ksipulgi lbi uurida kik toote vi teenuse
t i u s t a m i s e ja p a r e m a turustamise v i m a l u s e d . Siin p a k u b
o m a abi sellekohane k s i m u s l o e n d , mis s u u n a b thelepanu
s s t e m a a t i l i s e l t just neile a l a d e l e , kust leidlik idee viks
a l g u s e s a a d a . Igale j r g n e v a l t t o o d u d k s i m u s e l e v i b
individuaalse mttejahi v o r m i s leida m i t m e i d vastusvariante.
Neid t a s u k s lhemalt uurida, arvesse vtta, edasi arendada.
KUIDAS TEHA OMA RIIDEE ELULISEKS JA TEENIDA
SELLEGA PALJU RAHA?
1. Millega toonitada kauba (teenuse) uudsust vi soliidsust,
prestiii, usaldatavust?
2. Mis teeks kauba selle philisele kinnimaksjale (kliendile)
meelepraseks?
3. Kuidas valmistada toodet kvaliteetsemalt? Kiiremini? Odavamalt?
4. Mil moel vltida kvaliteedi tagamisel hooletusvigu, juhuslikke apse?
5. Kuidas teha miski kaunimaks, vrvikamaks?
6. Millega tsta toote tkindlust, parandada vastupidavust?
7 Milline oleks toote vi teenuse mini- ja maksivariant?
8. Odavaks vljamgiks meldud soodusvorm?
9. Eritellimisena pakutav luksusvariant?
10. Mida teha viksemaks? Suuremaks? Pikemaks? Lhemaks? Kergemaks? Raskemaks?
11 Suurel hulgal? Igakordseks vahetamiseks? Ainueksemplaris? Korduvaks kasutamiseks?
12. Kas millegi kohta, jrjekorda tasuks muuta? Mis tasuks
teha alaliseks'? Vahelduvaks?

13. Millise kardinaalselt uue idee viks kaubale vi tootele

lisada?
14. Missuguse ammuse unustatud idee vi phimtte viks
taastada?
15. Millist teist kaupa vi teenust annaks praegusega koos
ma?
16. Millist toodet, teenust viks ma phikaubast eraldi?
17 Kus, kelle kaudu viks oma mki laiendada?
18. Kelle sobivat kaupa vi teenust viks ise vahendada, mki
vtta?
Pole meldav, et t o o d u d ksimuste jrjest lbivtmisel ei
trkaks uusi m t t e i d selle kohta, mis ris teisiti t e h a ja mil
viisil r o h k e m raha teenida. Tegelikult just selliste juhuslikult
esilekerkivate k s i m u s t e k a u d u ri v l j a v a a t e d lbi m e l daksegi. Ainult et kui tegelikus elus vtab loetletud ksimuste
juhuslik esiletulek vib-olla aasta vi paar a e g a , siis sstemaatiliselt toimides vid s a m a avara otsinguvlja luua endale
j u b a viie m i n u t i g a . Loov otsing a n n a b kroonigi k u l u t a m a t a
m i t m e i d suure raha t e g e m i s e ideid, ent n e n d e tegelik elluviimine sltub asjalikust vaimust ja visadusest.

OLE VAHETU JA SIIRAS

Kasvatus ning haridus o n vrt a s j a d , ainult et neil o n ks
oluline p u u d u s - n a d o n lbi paljude aastate s u n d i n u d m e i d
o m a telist l o o m u s t m a h a s u r u m a . O l e m e p p i n u d vahetuid
negatiivseid t u n d e i d "alla n e e l a m a " vaimustust vi kiindumust varjama, isiklikud vaateviisid ja s u h t u m i s e d viisipraseks lihvima. Varase lapseea k o g e m u s e d ning pikk koolitee
on s u n d i n u d m e i d leplikult vi trksalt o m a k s v t m a loendam a t u h u l g a vljast p e a l e s u r u t u d t e k s p i d a m i s i , n o r m e ja
vrtusi.
lesotsialiseerituse t u l e m u s e n a ei s u u d a e n a m i k t n a p e v a l i n n a i n i m e s i k o g e d a elu e a l e s k i nii v a h e t u l t n a g u
traditsiooniliste kultuuride (koolidrillist rikkumata) e s i n d a j a d .
Halvim o n , et paljude inimeste jaoks on o m a tunnete vaistlikust t a g a s i h o i d m i s e s t s a a n u d i g a p e v a n e p s h h o l o o g i l i n e
reaalsus. Virgutavat ja toonust lisavat emotsionaalset "lainetust" a s e n d a b tuimestav kskiksus. Ise s e d a t e a d m a t a on

ndisaja linlane palju r o h k e m " p e a - " kui " s d a m e - i n i m e n e "

Selle tagajrjel k a n n a t a b nii inimeste isikupra ja loovus kui
n e n d e v i m e leida v a h e t u s t e l u k e s k k o n n a s t ja s u h t l e m i s ringist k u s t u m a t u t r m u .
Mis t h e n d a b olla vahetu ja siiras? See e e l d a b tagasitee
leidmist o m a s p o n t a a n s e t e t u n d e e l a m u s t e j u u r d e , s o o v i
m e l d a o m a m t t e i d , h a r r a s t a d a p r o b l e e m i d e iseseisvat
lbiarutamist, t e h a ise jreldusi ning v l j e n d a d a suhtlemisel
o m a telisi hoiakuid ja v e e n d u m u s i . htlasi t h e n d a b see
srast vastuvtlikku ja a v a t u d eluhoiakut, mis laseb v i m a likult paljul siin m a a i l m a s a n d a meile nii t u n d e s t i i m u l e i d kui
ka loovust inspireerivaid i m p u l s s e .
Kuidas o n t u n d e s i i r u s ja v a h e n d i t u s s e o t u d asjalikkusega? Selle mistmist takistab kaks t a v a a r u s a a m a . Asjalikkust kiputakse p i d a m a asiste ehk materiaalsete vrtuste
eelistamise a n n u s e k s , teiselt poolt a g a ratsionaalse, ratiot
e m o t s i o o n i d e l e eelistava e l l u s u h t u m i s e t e o s t u s e k s . Kesoleva ksitlusviisi jrgi o n asjalikkuse p h i t u n n u s e k s selline
elamisviis ja harjumuste s s t e e m , mis l u b a b inimesel o m a
v i m e d tisvrselt kasutusele vtta ja e n d realiseerida nii
asises kui vaimses sfris. Eneseteostuse v t m e k s i m u s e k s
on tingimata jtkuv motivatsioon kellekski s a a d a , a r e n e d a ,
e n d a kallal ttada. Krge motivatsioon ei psi ilma srase
elava huvita, mis s e a t u d e e s m r g i d k t k e s t a v a d h o i a k s .
Millise eluala me ka ei vtaks - niteks p p i m i s e , ametialase
karjri t e g e m i s e vi isikliku materiaalse h e a o l u eest h o o litsemise - kikjal kindlustavad e d u jtkuv huvi asja vastu
ning energia s e a t u d sihte jrgida. K i n d l a i m viis o m a huvi
millegi vastu lal h o i d a o n selle millegi j t k u v n g e m i n e
vrske p i l g u g a , mis ju ongi v a h e t u ja siira e l u h o i a k u olem u s e k s . Eluenergia pidevaks j u u r d e s a a m i s e k s tuleks a g a
ttades, ppides, suheldes olla jtkuvalt e m o t s i o n a a l n e ehk
s d a m e - j a - t u n n e t e - i n i m e n e . Nii v i b s e a t u d e e s m r k i d e
saavutamisel v a h e n d i t u s ja siirus s a a d a asjaliku i n i m e s e
kindlaks toeks.

NIMETA ASJU IGETE NIMEDEGA

Tundeelu allasurumise analoogiks intellekti tasandil o n " k o n ventsionaalne mistus" Sellele on iseloomulikud neli jrgmist
tunnust:
* keerutav vljenduslaad
* krge abstraktsusaste
* isikupratus
* vljenduslik "marus'' ja "nurkade silumine"
S p o n t a a n s e tundlikkuse o n vlja v a h e t a n u d arutlev, hind a v vi e t t e k a v a t s e v a j u t e g e v u s , siirast " i s e - o l e m i s t " a g a
konventsionaalsed m a s k i d , kitumisviisid ja m t t e a v a l d u s e d .
Enesepiiramine tekib kartusest e l d a m i d a g i kohatut, millest
ei s a a d a aru vi mis t e k i t a b teistes v a s t u s e i s u . Pahatihti
kannatab selle toimel mitte ksnes eldu vljendusjud, vaid
ka selle a r u s a a d a v u s . (Vt. ka lk. 82 - ametikirjade k o o s tamine.) Phjus o n lihtne. Inimesed vtavad trksalt o m a k s
ideid ja seisukohti, m i d a ei toeta n e n d e vljendaja isiksuslik
veenvus ja s o b i v a n n u s emotsionaalsust.
S n a j u d o n thtis nii rielus kui poliitikas, ajakirjaniku,
a d v o k a a d i vi arsti ametit p i d a d e s kui ka k o d u s lapsi kasvatades. Vljenduslikku veenvust lisab oskus nimetada erinev a i d a s j u - n h t u s i ja p r o b l e e m e , s u h t u m i s i ja t a o t l u s i ,
jreldusi ja h i n n a n g u i d - t a b a v a " o t s e s u s e g a "
S e d a o n lihtsam s o o v i d a kui saavutada. Paari l a u s e g a
oluline v l j a e l d a o n s a g e l i m r k s a r a s k e m kui t e a t u d
probleemist v e e r a n d tundi rkida. See, mis m e i d s e g a b , on
o m a e n d a m i s t u s e keerutav ttava. O l e m e (koolihariduse
toimel) p p i n u d o m a seisukohti ja vaateviisi p i g e m kirjeldama
kui vljendama,
k a l d u m e p r o b l e e m e seletama, mitte lahend a m a , arutlema ja o m a seisukohtade igsust testama, mitte
tde otsima.
KUIDAS SAAVUTADA KNES J A KIRJAS
ENAM "OTSESUST"?
1. Pa elunhtusi nimetada (vhemalt iseenda jaoks ja
sprade ringis) vimalikult ige nimega, ilma et nurki nudiksid ja konarusi siluksid. On thendusrikas, et napi kooliharidusega maainimesed oskavad endale tuntud elunhtusi

sageli krgkoolid lbi kinud linlastest tabavamalt mratleda. Neid ei hoia tagasi vaistlik pd olla (haritult ja kirjakeelselt) konventsionaalne. Ja teine nide. Tavainimesele
leidub elus vhe igavamat kui sotsioloogilise uuringu
kokkuvte, kus tsiteaduslikes terminites seletatakse pikalt
ja puiselt elunhtusi, mida rahvakeeles annaks elda palju
lihtsamini ja kujukamalt.
2. Krvalda oma jutust (ja kirjalikust tekstist) eldut liigselt
leseletav osa - kordused, mbertlemised jm.
3. Eelista loomulikku keelendit kunstlikule, kujundlikku, rahvaprasemat tlust ametlikule. "Kisin krtsis" on loomulikum kui "klastasin pubi" "toidupood" ja "bensiinijaam"
paremad kui "kauplus" ning "tankla" jne.
4. Alasti tde varjavad mbernurgatlemised tuleks vimaluse
korral mber panna otsesemasse keelde. Ebaaaus inimene on valelik, kavaldaja - kelm, sduki randamine autovargus, huligaan - ptt, maksudest mdahiilimine maksupettus, ebatsensuurne vljend - roppus jne. Kui
nhtus seda testi vrib, ra kohku tagasi kasutamast
rasvasemat keelendit.
5. Suhtlemisel pea meeles, et konkreetne olukord (inimesed,
nende hoiakud ja taotlused jne.) pakub mitmesuguseid
vimalusi vljendusvahendeid valides esile tuua oma suhtumist. Asjade nimetamine igete nimedega ei thenda
sugugi, et sa tarbe korral ei oskaks elda kellegi paksmao
kohta, et ta on tidlusele kalduv, vi hsteeriahoogu sattunut kirjeldades, et ta on pisut erutatud seisundis.
6. Juhul kui jd mingile nhtusele sobiva nime leidmisel
jnni, pa selgusele juda, millest see on tingitud. Vibolla hoiab sind tagasi valesti tlgendatud sndsusetunne.
Vi estetism - pd vljenduda kaunikeelselt. Vi ehk
teadusprasus - soov olla teaduslikult hemtteline ja
tpne. Mainitud sisebarjride letamiseks vid mingi aeg
knelda meelega otse vastupidi. Kaunikeelsuse vljajuurimiseks vljendu lohmakalt, teaduslikkus asenda knekeelsusega, kramplik pd olla lahedalt rahvaprane aga
vimalikult teadusprase keelepruugiga.

HAKKA VASTU
Oleme telekat vaadates, lehti lugedes ja i n i m e s t e g a juteldes
kogu aeg teatud vlise sugestiooni (et mitte e l d a h p n o o s i )
surve all. Reklaam keelitab teatud k a u p u o s t m a , poliitikud
o m a erakonna poolt hletama, sbratarid isiklikke m a i t s e -

eelistusi o m a k s v t m a , a b i k a a s a d o m a h o i a k u i d j a g a m a
teistesse inimestesse suhtumisel; pereelus jtkub vahel
aastate k a u p a he vi teise poole veenmine raha otstarbeka
k a s u t a m i s e t e e d e s . Ka t k o h a s u u r e m a d ja v i k s e m a d
o t s u s e d s a a v a d tihti teoks he vi teise isiku sisendusliku
mju toel.
Kurikuulus hiina ajuloputus, n a g u ka faistlik ja sovjetlik
p r o p a g a n d a p h i n e s i d kik t e a t u d kitumisviisi k o r d a m a
sundimisel, millega kaasnes soovitud d o g m a d e h a a m e r d a v
sisendamine. Phimtteliselt samal viisil m a n i p u l e e r i b t n a peva m a s s i m e e d i a niteks h g i e e n i s i d e m e t e vi l u k s u s autode reklaamiga...
H p n o o s i asjalikuks trjumiseks piisab vahel sellest, kui
endale vaikselt elda: Hakka vastu vi ra lase endale midagi
kaela mrida. Sobiv koht selleks on niteks trgi turg, kus
sulle igalt poolt hlekalt midagi pakutakse ning ahvatletakse
ostma suurepraste o m a d u s t e ja uskumatult kiirelt alaneva
hinnaga k a u p a .
Iga k o r d , kui m i n g i vline j u d s i n d o m a m e e l e v a l d a
ritab heita, avalda talle v a s t u p a n u . J a s e d a mitte niivrd
pdest t e m a s t le olla (see pole alati vimalik), vaid e n n e kike selleks, et e n d a s sitkust k a s v a t a d a . I r r a t s i o n a a l n e
ebaasjalikkus vtab tihti vimust siis, kui m e s o e t a m e endale
midagi pelgalt m o e g a k a a s a m i n n e s vi prestiii p r a s t .
Teatavasti makse parajasti t i p p m o e s olevaid rivaid, parfme, kosmeetilisi kuure, m i t m e s u g u s e i d kursusi ja paljut
m u u d tegelikust vrtusest tugevasti s u u r e m a k s p a i s u t a t u d
hinnaga. A e g u n u d m o e k a u p vib uue vistleva trendi poolt
trjutuna m u u t u d a vahel paari k u u g a kuni k o l m k o r d a o d a vamaks. S a m a l a a d s e d hinnavnked saavad o s a k s ka raamatuile. lepaisutatud tiraaiga detektiivromaanid ja Nobeli
laureaatide t e o s e d lhevad kolm-neli aastat prast ilmumist
mki vileivahinnaga.
Liidertarbija kulukale positsioonile tasuks eelistada pisut
vanamoelist, ent majanduslikult palju s o o d s a m a t maitset. Uut
p o l e tarvis eirata, p i i s a b kui selle v a s t u olla u u d i s t a v a l t
skeptiline, ja o s t u d , n a g u osutatud, t e h a veidi v a n a m o e l i s e
isiku positsioonilt. M i d a ka selle phimtte vastu ei e l d a k s ,
igatahes ei s a a eitada, et see on praktiline.

Suhtu kigesse
prast

kttesaamatusse

trjuvalt ja igatse

ke-

- see viks s a a d a asjaliku i n i m e s e h e k s e l a m i s -

t a r k u s e k s . Selle a s e m e l , et a e g a ja r a h a r a i s a t a millegi
soetamiseks, mis t n a kigil kneaineks (ja h o m m e unustatud), harrasta p i g e m isikuprase stiili vljattamist, mis
pole moest ei ees e g a t a g a , vaid p i g e m kuskil lal ja krval.

PRINTSIIBID JA KRITEERIUMID
Oskus luua segaseis asjus levaatlik selgus aitab asjalikkusel
p s e d a vidule. Me k a o t a m e orientatsiooni, s a t u m e s e g a dusse, teeme otsustamisvigu ja minetame enesekindlust tihti
seelbi, et ei o s k a (niliselt) keerukat mistetaval viisil struktureerida - olulisimat mrgata, lahti m t e s t a d a , siseseoseid
mista ja o l b a m a t u tervik allosadena analsi alla vtta.
Kujuteldavat keerukust aitab lihtsamaks m e l d a piiratud
hulga ldiste phiprintsiipide arvestamine. Reaalainete p e tajail on tavaks rkida valemite ja s e a d u s t e raudvarast ehk
piiratud hulgast a l u s t d e d e s t , millest s a a b t u l e t a d a kik
m u u d aineala t a r k u s e d . A s j a l i k k u s e p s h h o l o o g i a t v i k s
aidata o m a n d a d a see, kui m e t e a m e selle k e s k s e i d p h i mtteid.
ASJALIKU TEGUTSEMISE VIIS PHIMTET
1. Pstita ka vikseis asjus innustav eesmrk. Vaevaline on
rhkida rajal, mis pole sinu tee. Seeprast on thtis saavutada seesmine veendumus, et jrgitav siht, tidetav roll,
antud lubadus vi vetud vastutus on tepoolest sinu
omad.
2. Pikal teel tuleb jalgu puhata. Kui mingi lesanne on oma
tervikus korraga tegemiseks le ju, liigenda ta osadeks
ning toimi phimttel ks osa korraga. Hiina rahvatarkus
vidab: kes tahab kaugele, alustagu lhedalt. Seeprast
pole kuigi tark liiga paljut korraga kaelast ra saada soovides rassida end rammetuks. Ja ra unusta: kui oled kurnatud, puhka.
3. Tao rauda, kuni see on kuum. Psiv keskendumine lesandele aitab ajapikku lahendada ka raskeima probleemi
ning, mis samuti vga thtis, arendab visadust. Thtsaim

6a

pole januneda tulemusi, vaid tingimata psida vetud t

kallal.
4. Harrasta kohese kordaseadmise phimtet. Pa tl ja
kodus enamik tekkivaid vigu kohe krvaldada. Hiljem veab
mlu alt, kipud need unustama. Edaspidi on enamasti ka
raskem sundida end "vana" asja uuesti ksile vtma puht
parandamise eesmrgil. Sellest printsiibist veidi taandudes
vid eraldada endale teatud aja, mil kik lohakile jetud
asjad korraga korda ajad: kogu majast mblikuvrgud alla
phid, kik maksed tasud, kik oma vlgnikud (raha,
raamatu, triista jms. laenajad) lbi helistad jne.
5. Jrgi pehme maandumise phimtet. Pa oma algatuseks
soodne pind ette valmistada. Mned nited:
* Enne, kui sa end mingisse firmasse tle pakud, uuri selle
juhi isiksuslikku tausta: mis kooli ta on lpetanud, mida
inimestes hindab, kas teil leidub hiseid tuttavaid, on ta
autokraat vi liberaalse juhtimisstiiliga? Kiire vi aeglane
otsuselangetaja? Jne.
* Kauba vi teenuse turu ootuste jrgi seadmisel meenuta,
kellele, missugusele ostjarhmale sa md, millised on
inimeste antud kaubaga seotud vajadused, mis kriteeriumide phjal nad oma ostu otsustavad, kuidas end neile
tuntuks, hinnatuks muuta jne.
* Kelleltki teenet paludes anna mista, et sa oleksid rmus,
kui ta saab sind aidata, ent samas lepid ka olukorraga, kui
see pole vimalik. Sel viisil teed teisele poolele valiku
kergemaks (tnu millele ta pab sind aidata siiramalt);
samal ajal vtad palju kergemini vastu ka tema vimaliku
ratlemise.
KRITEERIUMIDE MEETOD
See eeldab otsustamisel (hindamisel, valiku langetamisel)
oluliste nitajate arvessevtmist. Igaks t e a b , et oste tehes
kaalume m e alati kaht kriteeriumit: kas kaup on kvaliteetne?
ja kas hind vastab kauba kvaliteedile? (pidades aru ka selle
le, kas mja on meeldiv vi kust saaks sama kaupa soodsama hinnaga).
K o r d u v a t e valikute, o t s u s t e korral o l e k s
praktiline j u b a varakult valmis m e l d a nende kriteeriumide
k o g u s , m i d a tarvis arvesse vtta. See aitab v l t i d a h e klgseid hinnanguid ja v a b a n e d a haloefekti mjust, kus m e
laseme e n d liialt peibutada he silmahakkava tunnuse olemasolust. Juhtimispraktikas on ptud mitme erineva kriteeriumi r a k e n d a m i s e l a n d a neile k o h a s e d " k a a l u d " e h k

t h t s u s a s t m e d . Niteks m i t m e erineva projekti hulgast parim a valikul: t d e m a k s u m u s - 4; n e n d e t e o s t a m i s e kiirus 3; m b e r p r o j e k t e e r i m i s e v i m a l u s - 2; tliste v l j a p p e

vajadus - V uute s e a d m e t e ostu tarvidus - 1 jne.
LIHTSAD SEADUSED
S a g e d a s e s a j a h d a s ( t o o t m i s ) j u h i d o n ilmselt s e e t n u vrne kategooria inimesi, kellele on kige k e r g e m testada
asjaliku ajakasutuse eeliseid. Just n e m a d o n teistest e n a m
hinnanud Parkinsoni ja M u r p h y s e a d u s i , Peteri printsiipi jt.
paradoksaalseid petusi, mis ilma p i k e m a t a asetavad m e i d
vastakuti elunhtustega, m i d a t e a d u s pole s u u t n u d mistetavalt lahti m t e s t a d a . T o o g e m j r g n e v a l t v a l i k u lihtsaid
seadusi, seletusskeeme ja thelepanekuid, mis kik nitavad
asjalikkuse eri aspekte.
Pendli seadus. rmuslik seisund tingib peatselt oma vastandi.
Duudo phimte. Alista vastane tema rnde inertsiga (tema
enda relvaga).
Heateo seadus. kski heategu ei j karistamata.
Peteri printsiip (vabas tlgenduses). Karjri tehes liigub
igaks oma ebakompetentsuse platoo suunas.
Tnutunde seadus. Tnutunne on mduvaim kigist tunnetest.
Vileiva seadus. Vileib kukub alati prandale vi poolega.
Nuande paradoks. Targale pole mtet nu anda, aga loll ei
vta seda nagunii kuulda.
Haavade paranemise phimte. Viduka sjave sdurite
haavad paranevad kiiremini.
Komplimendi ootuse seadus. Ilus naine ootab komplimente
oma mistuse kohta.
Phivaenlase seadus: Sbrad tulevad ja lhevad, aga vaenlane psib paigal.
Kadunud asi tuleb kohe vlja, kui oled selle asemel uue
ostnud. ks paljudest Murphy seadustest.
Kui mingi idee leiab kigi heakskiidu, on aeg seda muuta.
Jacksoni seadus.
Selleks, et hiina rahvatarkust austada, pole tarvis veel Pekingisse sita.
Thtsaim on hoolitseda kvaliteedi eest, kasum jrgneb sellele
niikuinii. Jaapani juhtimispraktikast.

ra kurda, et alluv on sinust targem vaid tunne selle le

uhkust.
Suured lubadused kahandavad usaldust. Horatius.
Hea on ksnes see liik rahutust, millele me hiljem meelerahu
vlgneme.
Kui tuul puhub, siis rohi paindub. Hiina kneknd.
Kiirustamisest snnib kaos. Hiina kneknd.
Teed snnivad kndimisest. Hiina kneknd.
ra solva htul naist, vi sul tuleb veeta ksildane . Hiina
kneknd.

EELISTA KESKTEED
Idamaa v a i m s e t e p e t u s t e jrgi o n rmustest hoiduv kesktee kia kige h l p s a m ja see viib ka kige kiiremini sihile,
ent s e l l e g i p o o l e s t valivad p a l j u d i n i m e s e d k n u k a i d k verteid.
P d k e m n d leida meie kultuurist m n e analoogia.
* Traditsiooniline monogaamne abielu on selle kriitikale
vaatamata siiski kindlaim ja harmoonilisim viis inimeste
nne ja ainelise heaolu ning jrglaste kasvatamise seisukohalt. Samas eelistab krge protsent eesti mehi jda
vanapoisiks.
* Ausa ettevtlusega jukaks saamine on kmme korda
kindlam kui varastamise ja rvimise teel endale psiva
ainelise heaolu tagamine. Kuid siiski riskivad kriminaalid
vra vara vtmisel rootsi kardinate taha minekuga.
* On ldiselt teada, et kange narkootikumi ksi sattunul on
vhe ansse sealt kunagi lahti rabelda, ent ometi proovivad
tuhanded teismelised siiski igaks juhuks jrele, kuidas see
kitis olek ka tundub.
* Sstemaatilisi teadmisi jagav krgharidus on usinast iseppimisest kindlam tee harituse saavutamiseks. Paraja
fsilise koormusega, korraprase toitumisega eluviis on
palju hlpsam tervisetagatis kui pikk paast, imedieedid ja
muud erilised kuurid.
S e d a loetelu viks jtkata. Kesktee leidmine ongi selleprast raske, et see o n igahele nhtav ja kigi jaoks avatud.
Z e n - b u d i s m i s o s u t a b sellele nhtusele miste vravata vrav
Inimesed s e a v a d vimaluse areneda, igel teel kulgeda, e d u
saavutada, n n e vita e n d a jaoks sltuvusse mingeist erilis-

test asjaoludest, m r k a m a t a , et see paljude vimaluste

vrav

on a v a t u d k o g u a e g ja kigi j a o k s .
Teatud asjaoludel on ekstravagantsuse eelistamine korraliku k o d a n i k u taltsale elamisviisile mingil eluperioodil igati
o m a l kohal. M e e n u t a g e m kas vi G. B. S h a w ' d , kelle vitel
polegi see m e e s tisvrne, kes 2 5 n d a s s e eluikka judnult
poleks kehtiva korra suhtes revolutsiooniliselt meelestatud.
Inglise paradoksimeistri vaimus vljendades on parim krvalrada see, mis t o o b sobiva m a a tagant jlle peateele tagasi.

KERGE KOORMAGA ON LIHTSAM RNNATA

Paljut t a o t l e d e s , e n d s e l l e g a s i d u d e s ja sellest s l t u d e s
t h e n d a b paratamatult ka paljuga hivatud olemist. Mistagi
t h e n d a b see ajabilansi pingestamist ning iseendas-oleku ja
uute ootamatute vimaluste tarbeks jva aja olulist v h e n damist. See t o o b paratamatult k a a s a olukorra, kus m e ei
s u u d a e n a m svida paljude asjade sisusse, k e s k e n d u d a
korralikult k s i l o l e v a t e s s e t e g e v u s t e s s e e g a t u n d a tit
r m u iseendast ning elust. Jaapani XIV sajandi z e n - m u n k
ja kirjanik Kenk kirjutab:
Mis viitab madalale meelele: liiga palju tarbeasju
mberringi. Liiga palju pintsleid tuinu juures. Liiga palju budakujusid kodutemplis.
Liiga palju kive, puid ja taimi aias. Liiga
palju lapsi majas. Liiga palju snu kellegagi kohtudes.
Liiga
palju vooruslikke tegusid palvelehele
les
thendatud.
Phjus, miks m e e n d v a e v a m e e l a m i s n n e k s liigse vara
kindlustamisega, on meis e n d a s - kartuses, et m u i d u vivad
kuri juhus, t i g e d a d i n i m e s e d vi vaenulik k e s k k o n d t e h a
m e i d elu vaeslapseks. Tarbetust h o i d u m i n e t h e n d a k s aja
vitmist millegi v a i m s e m a , tsist k e s k e n d u m i s t n u d v a harrastamiseks. See lubaks leppida viksemate sissetulekutega
ning tegelda e n a m sraste nrvlikust linnakultuurist hooletusse jetud v a l d k o n d a d e g a n a g u looduse, usuelu, sgavate
inimsuhete vi m n e loova t e g e v u s a l a g a .
Lne inimese
osta-tarbi-vaheta-vlja-vi-viska-minemamentaliteet sunnib varakamaid inimesi iga kolme-nelja aasta
jrel hankima uue auto, pidevalt v a h e t a m a mblit, h o o a j a k s

o s t m a m o e k a d rivaesemed jne. Uued soetised t h e n d a v a d

enamasti tiendavat muret: mis o m a vanade a s j a d e g a peale
hakata; hinnaline vara on vaja kindlustada jne. Selleks et elus
kergema k o o r m a g a rnnata, tasuks loobuda nende esemete
j u u r d e s o e t a m i s e s t vi vljavahetamisest, mille jrele p o l e
otsest vajadust. Samuti poleks vaja muret t u n d a selle le,
nagu p e a k s i d sa tingimata visama teatud rahvarohkeid vi
prestiiseid ritusi (konverentse, kooli kokkutulekuid, v a n a linnapevi), igal teisel aastal v e e t m a puhkust vlismaal vi
jrjepidevalt l o o m a uusi kasulikke tutvusi.
Mahatma G a n d h i jrgijad loobusid m n e k s ajaks (Inglismaalt toodud) soola tarbimisest, m i t m e d rohelised on o m a
auto alatiseks v a h e t a n u d jalgratta v a s t u , toortoituja s g i sedelis on philiselt a e d - ja kgiviljad... L o o b u m i s e h u r m
karastab kindlasti ka iseloomu. Asjaliku v a i m u k u j u n d a m i s e
aspektist oleks samuti tervitatav luua endale aeg-ajalt m n e s t
elumnust loobumise k o g e m u s . Eesmrgiks pole askees kui
srane vi sellele jrgnevad k r g e m a d h v e d , p i g e m a u s tuse kinnitamine j u b a o l e m a s o l e v a v a s t u .
Tee katse. Loobu m n e k s pevaks elektrivalguse kasutamisest ja ela pevavalguse rtmis. Vi knni jala ning vldi
linnatranspordi k a s u t a m i s t . Vi p e a a j a l e h t e d e l u g e m i s e ,
raadio k u u l a m i s e ja teleri v a a t a m i s e ning l h i t u t t a v a t e g a
jutlemisega paar p e v a vahet. Siirdudes n d endiste eluviiside juurde, o s k a d o m a i g a p e v a s e i d t a v a s i d ehk teise
pilguga m t a ja neis m i d a g i m u u t a .
Dhammapadas eldakse:
"Ta solvas mind, ta tegi mulle liiga, ta on minust le, ta
riisus mu paljaks." Kes nnda mtleb, selle vihkamine
ei
vaibu.
Me elame tiesti nnelikult, kes me vihkamiseta
oleme
vihkajate seas. Vihkavate inimeste seas me viibime ja meis
pole vihkamist.
O n ks lihtne viis, kuidas e n d teiste solvavast s n a s t ,
leelatud p e t t u m u s e s t , e n e s e t u n d e riivamisest mitte k a h j u s t a d a lasta. ra tee sellest vljagi! Kui keegi sinu v a s t u
t h e l e p a n e m a t u s t les nitas, tle v a i d : Ma ei tee sellest
vljagi. J u h u l kui sind millegi defitsiitse (trffeltort, a a s t a -

preemia, s t i p e n d i u m USA krgkoolis jms.) jaotamisel krvale

jeti, tle v a i d : m a ei tee sellest vljagi. J a ra k a n n a kellegi
peale viha. Viha, k a d e d u s , vlatunne, e n e s e s d i s t u s e d kik sellised negatiivsed t u n d e s e i s u n d i d k o o r m a v a d p s hikat mingi siduva k o h u s t u s e g a . Montekristo kompleks
ehk
kalduvus kige halva eest mitmekordselt ktte t a s u d a sunnib
m e i d o l e m a kalgim, v i h a m e e l s e m ja viklasem, kui s e d a ise
sisimas sooviksime.
Meie-isa-palves on sugestiivne koht, m i s vrib usutunnistusest hoolimata kigile m e e n u t a m i s t : Anna andeks meie
vlad, nii kui meiegi andeks anname oma vlglastele.
Elu
m u u t u b tepoolest m r k s a lihtsamaks, a g a ka m u r e t u m a k s ,
kui m e s e d a palvet s a g e d a m i n i m e e n u t a k s i m e .
Kerge k a n d a m i g a kulg t h e n d a b s a m u t i , et s a p a d
teadlikult piirata neid tingimatuid ootusi, m i d a esitad teistele
inimestele, et sa vldid e n d a s t u p s a k a , l e s p u h u t u d isiku
mulje jtmist, p a d v a b a n e d a e d e v u s e s t e g a ole teiste
suhtes liiga tre vi k a r m .

3
TAJA TARMUKAS
KASUTAMINE

AJARULID TL
Mrgi jrgnevas loendis ristikesega n e e d t a j a kulu p h j u sed, mis sind vi sinu firmat k i m b u t a v a d .
Ajakao phjused

selgete eesmrkide puudumine

tid ei seata thtsusjrjekorda
korralagedus - ikka on midagi kadunud
lbimtlematu tkorraldus
mlu usaldamine leskirjutamise asemel
telefonikned, lobisemine
hirivad klastused
thjad ooteajad
arvutimngud
ringivahtimine ja unistamine
pikad kohvipausid, suitsutunnid
raskused helt tegevuselt teisele llitumisel
ajalehtede lugemine, raadiokuulamine

Sageli

Mnikord

hplev ja katkendlik tstiil

ametisidud
sidehired
nrvlikult ebaasjalik hkkond
oskamatus vljenduda selgelt ja lhidalt
raskused ametikirjade koostamisel
liiga palju arhiivi, vhe lheb paberikorvi
parim aeg kulub teisejrgulistele tdele
ebameeldivate lesannete edasilkkamine
kiireloomuliste asjade kuhjumine
oskamatus teisi kuulata tingib asjade lerkimise
hdavajalik info pole keprast
pikaldaselt "kobav" uute asjade selgeksppimine
lihtsate tehniliste tde kuhjumine
oskamatus "ei" elda - siduvate lubaduste andmine
lbimtlematult korraldatud, venivad koosolekud
liiga pikk hoovtt lihtsate asjade rategemiseks
A j a k a d u d e phjusi uurides m r k a m e neis tihti iseennast,
sest enamasti o n need tingitud meie tharjumustest.
V t k e m jrgnevalt vaatluse alla k s i m u s , kuidas t a e g
vtta kasutusele kavakindlamalt ja tulemuslikumalt.

TD TULEB TEHA TEMPOKALT

Pev on rikas inimesele, kes oskab elada.
E. Schpitzner

T d tehes on soovitav hoida e n a m i k a e g a m d u k a l t kiiret

tempot. Hlestudes reipalt tempokale tegutsemisele, saavutad ettevtmistes p a r e m a i d tulemusi, kusjuures tarvilik energeetiline toonus silib vaata et k a u e m g i kui loiult t o i m e t a d e s .
On ju teada, et pikaldane tegutsemine teeb inimese ajapikku
nii m t t e - kui teolaisaks. Tempot a n n a b r e i p a m a k s s e a d a
mingi asja kordaajamisel, n u p i d a m i s t e korraldamisel, kirjad e koostamisel jne. H o o g n e t e m p o v e e n a b paremini telefonimki tehes. Vilkalt t e g u t s e d e s j a k s a m e kergemini k e s k e n d u d a ja hoida thelepanu virgena See s u n n i b m e i d v t m a
kasutusele ka o m a m l u , analsiva m t t e t ja loovuse.

T t a d a o l e k s o p t i m a a l n e sellise p i n g e g a , et u m b e s
k o l m v e e r a n d tunni prast s a a b u k s loomulik v a j a d u s t e h a
5-10minutiline p u h k e p a u s . Pikemad kohvipausid ja suitsutunnid alandavad j u b a mrgatavalt huvi ja toovad katkestatud
tegevusele naasmisel uuesti kaasa sisseelamise vaeva. Mitmeid ttuid tehnilisi tid oleks t a r g e m ra t e h a jrjest neile
eraldatud ajavahemiku jooksul, ilma et oleksid sunnitud neile
iga pev veidike a e g a raiskama. lesandele p h e n d u d e s
tasuks silme ette luua selge pilt, millistele tulemustele peaksid j u d m a m i n g i suhteliselt lhikese aja (niteks k o l m veerand tunni) prast. See on enesemobiliseerimisel kindlaks
toeks. Kui mingit tegevusliiki k r m e m a k s m u u t a ei a n n a ,
pa seda tehes saavutada m i n g e i d teisi varjatud t u l e m u s i :
a r e n d a d a s u h t e i d , p p i d a inimesi t u n d m a , lihvida m i n g i
vime tiuslikuks jne.

TEABETULV JA SELLEGA TOIMETULEK

Paljud juhid ja spetsialistid k u r d a v a d selle le, et neil ei j
p e a a e g u l d s e a e g a h d a v a j a l i k u erialase k i r j a n d u s e g a
tutvumiseks ning s a m a s raiskavad ndalas mitu tundi jooksva perioodika lappamisele ja lugemisele. Ajalehed-ajakirjad
on salakaval lektr - nad o s k a v a d olla kitvalt ajakajalised,
ktkevad igale maitsele m i d a g i m e e l e p r a s t ja n a a s e v a d
tna o t s u s e k i n d l a l t krvale p a n d u l t h o m m e jlle su k e ulatusse. V i d kll t e h a r a n g e o t s u s e , et ei e r a l d a neile
pevas le veerandi tunni, ent mrkamatult o n jrjekordne
skandaal, t m b a v pealkiri vi klantspilt v e n i t a n u d selle aja
kahekordseks.
Selleks, et i n f o u p u t u s le e l a d a , o n k i g e p e a l t tarvis
eristada e s m a t h t i s v h e m olulisest, luua e n d a l e s u u r e m
selgus selles, mis teavet sa mingil eesmrgil vajad ja lpetada t h j a - t h j a l u g e m i n e lihtsalt s e e p r a s t , et v l j a a n d e
toimetus o n s e d a o s a n u d serveerida p i l k u p d v a t e p e a l kirjade all.
Jrgnevas loendis on m n e d iseloomulikud lugemisvajadused:

* info elus oluliste seaduste, muutuste, ettekirjutuste jms.

kohta
* erialaselt hariv info
* meelelahutuslik materjal
* silmaringi avardavad lood
* vrsked sise- ja vlisuudised
* hoiakuid ja suhtumisi ning vrtushinnanguid kujundav
materjal
* probleeme tstatavad ja neid analsivad kirjutised
* kmulised uudised, seltskonnaelu kroonika jt sensatsiooninlga rahuldavad lood
Aja s s t m i s e k s p e a k s i m e o m a huvi p e r i o o d i k a vastu
t a l i t s e m a ja v r t u s l i k u m a kirjanduse - erialased t e o s e d ,
k s i r a a m a t u d , r o m a a n i d ja l u u l e t u s k o g u d - endale huvitav a m a k s t e g e m a . Kui j u b a lugeda, siis testi tuumakat.
KUIDAS SELLENI JUDA?
Vta endale esialgseks tutvumiseks mrksa enam trkiseid,
kui kavatsed lbi lugeda.
Vali sobivaimad neist lhemaks uurimiseks vlja, arvestades nii autori usaldusvrsust, kirjastuse mainet kui ka
teose sisu - teemaasetust, peatkkide liigendust, jutustava
ja juhendava osa vahekorda, teksti nitlikustamist, kirja
suurust jm.
Enne raamatu lugema hakkamist lappa see lbi, tutvu
kokkuvtvate osade, alapealkirjade, jooniste, tabelandmete, jagatud juhtnride ja jrelduste, mrksnade, aineloendiga. Peili vlja need sinu uuritava teema vi probleemiga seotud ksimused, mis sulle raamatus huvi viksid
pakkuda. Seejrel loe kontrolliks paar-kolm srast kohta
lbi.
Enne lplikku valikut esita endale mttes mned kontrollksimused. Kas aineksitlus on asjalik? Kas snastus on
ladus ja loetav? Mttearendus selge? Nited elulised?
Ideed tuumakad? Jreldused konkreetsed? Soovitused
asjalikud? Juhul kui said toodud ksimustele paar-kolm
jaatavat vastust, vid vtta teose uurivaks lugemiseks.
Uuriva lugemise korral kasuta raamatut umbes samuti nagu
ajakirja: prast pgusat tutvumist teose eessna ja sisukorraga vali vlja sind huvitavad kohad ja loe ainult need
sveneva thelepanuga lbi. Pole meldav, et juaksid
mahukaid 200-500 lehekljelisi llitisi kaanest kaaneni lbi
ttada. Enamik autoreid seda ei eeldagi. See, et ikka-jlle
ilmub lugemislauale pakse erialaraamatuid, seletub kolme

kaalutlusega. Autor pab oma teemat ksitleda sellise

sstemaatilisuse ja phjalikkusega, mis teised, konkureerivad kirjamehed le trumpaks. Teiseks arvatakse kopsakam teos blukesest soliidsemaks. Ja lpuks totab
paksem teos ka suuremat autorihonorari. Eriti kehtib eldu
mitmesuguste tugirahadega vlja antud llitiste suhtes.
leta kohatu hardus kirjasna suhtes ning vali sihikindlaks
ja kriitiliseks lugemiseks kige vljapaistvam. laltoodud
viisil toimides vid esmatutvumise teha palju suurema
hulga raamatutega, kui iga ostetud vi loetud teose lbilugemisel eales meldav oleks. Samas omandad hea
levaate eriala aineksitluse iseloomust ja uuema aja
trendidest.
ks zen-sentents klab jrgmiselt: pole halb aeg-ajalt ka
raamatuid lugeda, ent oska need igel ajal krvale panna.
Asjalikul lugemisel tuleks raamatuis hinnata nii kontseptuaalset selgust, rakenduslikke soovitusi kui mttetd
virgutavaid probleemiasetusi ja ideid. Loetu le juurdlemiseks tasuks raamat lugemisel tepoolest aeg-ajalt krvale panna.
Lugemiseks vetava valimiseks s o b i b k a a l u d a kaht m o menti: kas raamatus o n kohti, m i d a tasuks e d a s p i d i m e e l e s
p i d a d a vi u u e k s l u g e m i s e k s les o t s i d a ; k a s selles o n
midagi, mis vriks kellelegi teisele edasi rkimist, lhikondl a s t e a petamist. Kui see nii o n , p e a k s i d l u g e m i s e l mrgistama teksti olulisimad o s a d lipiku vi serval t o o d u d thistustega.
Vljakirjutuste tegemisel t a s u k s silmas p i d a d a jrgmisi
nuandeid:
* Kasuta samas formaadis kaarte vi paberilehti, mida kogud
ja silitad kindla korra jrgi.
* Juhul kui kogud jooksvat infot arvutis, ne veidi vaeva ja
leia selleks sobiv kirje- ja talletamisssteem.
* Pa koguda teavet end huvitava ainevalla kohta sstemaatiliselt. Kaootiliselt tegutsedes on varsti raske levaadet
saada sellest, mis loetud ja lbi ttatud ning mis veel
ootel.
* Kui sul pole mahti teha mingist allikast levaatlikku kokkuvtet, tida selle kohta sellegipoolest kaart, kuhu mrgi
vhemalt raamatu pealkiri ja selle sisu thtsaimad osad.
* Avastades loetus mingi uue probleemi vi tuntud ksimuse
uudse asetuse, registreeri see thelepanek samuti oma
kartoteegis (arvutis). Uudsed ksimused (probleemid,

teemad) on tihti huvitavamadki kui neile jrgnevad vastused.

* Kanna loetu kohta tidetud kaartidele vaid olulisim info teesid, faktid, jreldused jm. mitte koormavad ksikasjad.
* Kujunda sstemaatiline infokogumine sind huvitavate
teemade kohta endale harjumuseks.

PABERIUPUTUS
Segadus peas tuleb sageli kaosest kirjutuslaual.
Paljud t l a u a d o n lausa lookas neile l a d e s t u n u d paberitest,
ehkki arvutite tulek o n n e n d e m r a k s j a g u k a h a n d a n u d .
Pidevalt silme all olev pooleli projekt, vastamata kiri, alustatud
aruanne vi mis tahes m u u paberit sunnib endale pidevalt
t h e l e p a n u p r a m a , igemini s e o b vi neelab mrkimisv r s e o s a sellest t h e l e p a n u s t , m i s m u i d u l h e k s he
k s i m u s e g a keskendunult tegelemisele. H o i a m e liigsed
paberid o m a vaatevljal selleks, et mitte ra u n u s t a d a nend e g a kaasnevaid lesandeid ja algatusi vi letada olulise
a s j a g a v i i v i t a m i s e s t t e k k i n u d s t u n n e . P i k e m a k s ajaks
pidevalt keulatusse jetud pooleli paberit lubab lohutada
end m t t e g a , et m e ju a j a m e asja e d a s i . Isegi kui m e s e d a
ndalate k a u p a ei tee, h o i a m e o m e t i k i g u s e n e s e r a h u s tamise m e h h a n i s m i . Paraku k a h a n d a b liigne materjal meie
k e s k e n d u m i s v i m e t . Juhuslikult pooleli tle libisenud pilk
t o o b m e e l d e tlika lesande ning viib s a m a s ka meelerahu.
P a b e r i u p u t u s e k r v a l d a m i s e v i k s m u u t a asjalikkuse
treeninguks.
Esiteks tuleks vltida olukorda, et liigne ja teisejrguline
materjal l d s e sinu lauale j u a k s . Kui t r u u m ja selles
paiknev m b e l lubavad, tasuks reklaamitrkiste, ajakirjade
ja m u u v h e t h t s a n i n g m i t t e a m e t l i k u h o i d m i s e k s - l u g e miseks e r a l d a d a omaette laud. Kik see, millega sa parasjagu ja lhitulevikus tle ei a s u , tuleks p a i g u t a d a riiulile vi
lauasahtlisse. N u e t u n d u b endastmistetav, ent p a l j u d e s
f i r m a d e s ja k o d u d e s ei viitsita s e d a tita. E n a m a s t i p o l e
p h j u s e k s mitte r u u m i p u u d u s , vaid iseralik v a i m n e laiskus.
Saabuva ja kohapeal tekkiva trkitud materjali selekteerimine

e e l d a b veidi analsivat m t t e t d ning alatasa ka kiireloomuliste miniotsuste vastuvtmist. Niteks selle kindlaksmramist, mille kallale a s u d a kohe, lhitulevikus vi k a u gemal ajaperioodil. Infokandjate liigitamisest ning jaotamisest
on palju m u g a v a m l a d u d a kik hte virna.
Teiseks tuleks paberite liigitamiseks vlja m e l d a selline
lihtne ja kindel viis, mis teistelegi oleks a r u s a a d a v ja m i d a
tepoolest p i k e m a aja jooksul ka jrgitaks. Allpool on t o o d u d
k m m e k o n n a erinevate p a b e r k a n d j a t e liigitus, m i s v i k s
sobida niteks perefirmas, kus t ja k o d u s e d e t t e v t m i s e d
on seotud.
1. Firma paberid - asutamisleping, phikiri, registreerimistunnistus, lepingud teiste ettevtetega jm.
2. Jooksvad pangadokumendid - maksekorraldused, arved
jm.
3. Raamatupidamise paberid - pearaamat, kontod jne.
4. Kinnisvara (maja, korter, maa) valdamist, rentimist, ostu vi
mki puudutavad paberid.
5. Isiklikud dokumendid - pass, kooli lputunnistus, haigekassa kaart, autopaberid jm.
6. Vrtpaberid - vlakirjad, aktsiad jm.
7 Ostetud esemete kasutamisjuhendid ja garantiitendid
8. Saabunud kirjad
9. Ettevtlusealased plaanid, projektid.
10. Saabunud reklaamid, kaubapakkumised, nituste kataloogid jm.
11. Alateemade kaupa sstematiseeritud vljaliked ajalehtedest ning mrkmetena talletatud info.
12. "Kuumad paberid" - viivitamatut asjaajamist eeldavad
dokumendid.
O s a pabereid - niteks r a a a m a t u p i d a m i s e a n d m i k u d vib p a i g u t a d a riiuli eraldi laudile vi sahtlisse. Teine o s a
viks o m a k o h a leida kiirkitjate vahel. ht liiki paberite teistest e r a l d a m i s e k s s o b i v a d vrvilised k i l e m b i s e d . Seniks,
kuni teatud paber pole o m a liigitust veel leidnud, vib ta asetada vrvitu kilembrise vahele.
Kolmandaks
o m a n d a harjumus vtta iga p a b e r asjalikult
ksile ainult he korra. Pole kuigi tark suure h u l g a laokil asju
iga paari peva tagant jlle (enese maharahustamiseks) esile
nihutada. See ei lase millelegi k e s k e n d u d a suure s v e n e -

m i s j u g a . i g e m oleks viia tsiselt ksile v e t u d p a b e r i g a

s e o n d u v a d a r v e s t u s e d , h e l i s t a m i s e d , k a v a n d i d ja k o k k u l e p p e d h e k o r r a g a o t s u s t a v a l t l p u l e . Kui t e g e m i s t on
ulatuslikuma asjaga, viks s e d a nuet m a h e n d a d a : kui mingi
paberi ette v t a d , vii sellega s e o t u d asjaajamise ks etapp
kindlalt lpule. Tulevikus h l b u s t a b p o o l e l i j n u asjalikku
ksilevttu see, kui vastava paberi juurde kinnitad klambriga
jrgneva etapi sisu. Hankida infot Z-ksimuse
kohta. Koosklastada
ksimus P-ga. Kontrollida
seaduse T kehtivust.
Teavitada hr N-i plaanitud muudatustest.
Valmistada ette uus
reklaam vljaandele V. Tasuda arved kindlaks thtajaks. Koostada tegevuskava
vi projekti visand - kigi selliste lhi l e s a n n e t e g a a n n a m e iseendale (vi lhikondsele) siduva
korralduse, mis aitab kergemini sisse e l a d a e d a s p i d i s e s s e
tegevusse.
O s a p a b e r e i d tekib sellest, et meil o n tavaks t e h a o m a
p h e t u r g a t a v a d i d e e d , olulised a n d m e d , j u h u s l i k u d mrkm e d ning loetust t e h t u d vljakirjutused parajasti kttesattuv a i d juhuslikele paberitele - eri f o r m a a d i s lehtedele, ajalehe
veerule, kataloogikaardile, vahel isegi, kui m u u d keprast
pole, salvrtikule. Kigi selliste paberilipakate h o i d m i n e ja
h t e k o o n d a m i n e u m m i s t a b j u b a paari k u u g a terve sahtli,
pealegi olulist mrget ei leia ikkagi igel hetkel les. Seetttu
tasukski paberiuputuse neljandaks
krvaldamisviisiks kaal u d a kaht v r d v r s e t varianti: kas p a n n a k i k j o o k s v a d
i d e e d e l e i u d ja j u h u s l i k u d t h e l e p a n e k u d kirja k a l e n d e r m r k m i k k u vi kirjutada n e e d sobival ajal m b e r arvutisse.
Viiendaks ra luba e n d a l e ksiloleva t e g e v u s e katkestamist ja teisele, ahvatlevamale asjale p h e n d u m i s t enne, kui
oled j u d n u d t vi selle kindla e t a p i g a hele p o o l e .
M e e n u t a m e veel kolme puhta laua

seadust:

* Kanna hoolt selle eest, et tlaual oleksid alati ainult need

materjalid, mille kallal parasjagu ttad.
* Korista kik liigsed dokumendid ja raamatud nende philisse silituskohta, vi kui see puudub, eraldi sahtlisse vi
riiulisse oma aega ootama.
* Kui oled plaanitud lesandega valmis, krvalda^kohe laualt
kik sellega seotud paberid.

TELEFONI KASUTAMINE
U u r i n g u d o n n i d a n u d , et telefoniknede vaistlik o o t a m i n e
lisab stressi. O o t a m a t u sissehelistamine katkestab tihti mttelnga, k u m m a t i g i k i p u v a d p o o l e d helistajaist o m a j u t u g a
liialt n m m u t a m a , viies m e i d m n e k s minutiks ebaasjalikule
lainele. H a r j u m u s iga paari tunni tagant o m a tuttavale helistada p a n e b a g a m e i d ennast lemra pikalt lobisema. Kuna
telefonist v i b m r k a m a t u l t s a a d a t s s e svimist segav
tegur, o n m n e l g i juhil vi loovttajal tavaks pingsail t tundidel see lihtsalt vlja llitada.
A l l p o o l t o o d u d j u h i s e d p e t a v a d , k u i d a s helistamisel
aega ja nrvi ssta ning s a m a s telefonist ka tiendavat kasu
"vlja pigistada''
* Soeta kindlasti endale ndisaegne klahwalimise ja mluseadmega telefon; see annab vana ketasvalimisega aparaadiga vrreldes viiekordse ajasstu.
* Asenda vimaluse korral analoogtelefon digitaalnumbriga,
siis kiireneb numbrite valik ja kahaneb kehvast kuuldavusest tingitud stress.
* Pa helistamiseks eraldada omaette ajatsoon. Niteks
vid tuttavaile ja ripartnereile teada anda, et sind saab
ktte kella 9-10 vahel ja 10-11 aegu on su telefon tenoliselt tihti kinni, kuna tegeled ise vilkalt vljahelistamisega.
* ra j ka mobiiltelefoni evides selle orjaks. Jllegi vid
tuttavaile teatada need ajavahemikud, kus sa aparaadi
vlja llitad.
* Selgita vlja ja pane kirja need kellaajad (ja ndalapevad),
millal endale vajalikke isikuid vi asutusi vaevata ktte saad
ja ajaperioodid, mil nende number ei vasta vi hivatud
on; sellega sstad helistamisaega.
* Lobisevaile isikuile on soovitatav helistada vahetult enne
lunatundi vi tpeva lppu, siis muutuvad nad asjalikumaks.
* Kne ootamise minuteiks varu endale mingi rutiint paberite korrastamine vm.
* Olulise kne ettevalmistust tasuks alustada nende ksimuste, punktide kirjapanekuga, mida helistamisel soovid
puudutada.
* Hoia telefoni juures alati mrkmepaber ja pastakas, et
edasieldust olulisem kohe kirja panna. Enamik meist ei
taha kuidagi tunnistada, kui jrsk on unustamiskver.

* Thtsate knede puhul pole liiast need laused, millega sa

juttu alustad, juba ette kirja panna. ra hbene kasutada
korduva kne korral ka standardseid algusi. Niteks: Tervist. Helistan teile firmast X. Kas te olete huvitatud meie
uuest tootest Y? Sellel ndalal mme toodet soodushinnaga... Telefonimgi korral viks asjakohaste prdumiste variante olla enam kui ks - vastavalt liini teises otsas
oleva isiku tbile vi tema knetoonist aimatud suhtumisele.
* Kui sa ei saa soovitud isikuga hendust, vid kaaluda
kolme varianti: hankida soovitud teave kelleltki teiselt;
paluda mainitud isikul (kui tema number vastas) sulle
tagasi helistada; melda, mil kombel helistama ajendanud
asi mingil uuel avaneval viisil ikkagi korda ajada.
* Hangi vimaluse korral automaatvastaja, mida vid kasutada ka siis, kui keskendunult tsse oled svinud. Oleks
soovitatav, kui sa aparaati lausutud teksti mnevrra vastavalt oma lhiaja lesannetele ja suhtlussoovile varieeriksid.
Paar nidet.
Ametlik, asjalikkusele hlestav teade.
Siin A. K. automaatvastaja. Olen praegu rireisil. Jtke oma
teade prast helisignaali.
Emotsionaalsem, kontakti looma hlestav
prdumine.
Tervist. Siin A. K. automaatvastaja. Olen kuni kolmapevani
rireisil. Oleksin rmus, kui jtad mulle endast teate. Alusta
oma jutuga prast helisignaali. Helistan sulle ise tagasi.
* Juhul kui pead enne koosolekut vi klaliste tulekut mitmele
isikule helistama, alusta thtsaimaist isikuist (toimides taas
Pareto seaduse jrgi).
* Neile vtmeisikuile, kellest sltub pevakava titmine,
helista varasel hommiktunnil (kella 9 paiku).
* Juhul kui sul on sekretr, vid enda hivatuse korral harrastada tagasihelistamise korda. Las sekretr palub, mis
numbril vi kellele helistada ning annab tpse aja, mil jutule
soovinuga hendust vetakse.
* Vlja helistades oleks hea oma knet alustada arenenud
riikides endastmistetava, meil kahjuks veel tagasihoidlikult
juurduva enesetutvustusega. Juhul kui sa oma isikut kuidagi ei soovi rhutada, vid oma nime rmisel juhul
vaikselt ette vuristada, see on siiski parem kui tiesti
anonmne prdumine.
* Hle kandvuse suurendamiseks tuse knelemise ajal
psti, selle tmbri meeldivamaks muutmiseks aga naerata
eelnevalt vi tee paar haigutust.

* Pea silmas eesmrki, mida soovid saavutada, ent samas

ole valmis ka taganema - niteks lkkama otsustamise
peva vrra edasi.
* Kehva kuuldavuse korrral pea erilist hoolt selle eest, et su
jutt oleks arusaadav.
* Tarbe korral pane punkthaaval paberile telefonivestluse
plaan, need ksimused, mis tuleb selgeks rkida jm.
* Tee olulisi asju ajades iga seda puudutava kne kohta
kirjalik mrge.

AMETIKIRJADE KOOSTAMINE
Paljud i n i m e s e d s a t u v a d ka lihtsa kirjaliku teksti koostamisel
kimbatusse. Ometi viksid mne mugava vttega muuta
kirjat endale m r k s a m n u s a m a k s ja tekstid m j u s a m a k s .
Ehkki sel t e e m a l o n ilmunud ka eesti keeles mitu raamatut,
sobiks siinkohal siiski edasi a n d a t e e m a oluline sisu.
20 JUHIST AMETIKIRJADE KOOSTAMISEL
1. Pane oma tekst kirja kvaliteetsele paberile. Kui vrrelda
kirjakirjutamise vaeva paberi hinnaga, siis on vahe liiga
suur, et siin kokku hoida.
2. ra pinguta mingi palve korral le vljavabandustega.
3. Esita oma nue selgelt, ent ilma hvardusteta.
4. Kasuta kirjade koostamisel phimistete loendit.
5. Kombeka prdumise (Niteks: Austatud firmajuht! Dear
sirs! Uebe Herr!), paar avalauset ja kirja viisaka lpetamise
vormelid vid vabalt laenata sellealasest ksiraamatust (vt.
kirjanduse loetelu lk.134). Prdu vimaluse korral alati
nimelise adressaadi poole, see meeldib kirja saajale.
6. Eelista tuntud ja lihtsaid snu keerukaile ja harvaesinevaile.
Kergestimistetav tekst ratab enam usaldust kui pd
mju avaldada peente tarindite ja stiilse keelega.
7 Kitsa eriala termineist tuleks vimaluse korral loobuda vi
need siis lahti seletada.
8. Kasuta lhikesi lauseid, pikkides nende vahele ksluisuse
peletamiseks ka mne pikema.
9. Tarvita ulatuslikult tegusna aktiiworme. ra lohista Juhatuse aastakoosolekul otsustati ksmeelselt, vaid tle otse,
et juhatus otsustas.
10. Mine otse asja tuumani. ra kasuta mitut sna seal, kus

saab hakkama heainsaga. Juba esimesel vimalusel on

lihtsalt varsti.
11. Vldi nmmutavat kirjutamisviisi. Keerutava kirjutamisviisi
krvaldamise vimaluste nide:
Ebaasjalik vljend

vljaspool ajagraafikut
eelnenud perioodil
vliskeskkonna soodustavad olud
kohati esinevad vajakajmised
Kuusalu kohalik omavalitsus
oleksin tnulik, kui te esitaksite
praegusel ajal minu ksutuses
oleva info phjal
lalpool loetletut arvestades
erandlike asjaolude ilmnedes
minu kohustuste hulka kuuluvad

Asjalik tlus

hilja
varem
soodsad tingimused
puudused
vallavalitsus
palun esitage
minu andmetel
seetttu
erandkorral
vastutan

12. Kirjuta loomulikult. Vldi selliseid monstrumeid nagu Kinnitan, et lhitulevikus vetakse olukorra parandamiseks vltimatud meetmed..
13. Enda ametikohast ja isikust lhtudes ra liialda meievormiga.
14. Vldi tarbetuid kordusi, mis suulises knes oleksid omal
kohal, kirjalikus aga on enamasti kurjast.
15. Roogi oma tekstist vlja liigsed titesnad. Suulises knes
kasutatakse aja vitmiseks, millegi meenutamiseks vi
mttelnga venitamiseks alatasa snu mingi, selline, niielda, minu arvates, tahaksin elda, et..., nagu me teame
jne. Kirjakeeles on need tarbetud.
16. ra liialda selliste epiteetidega nagu tohutu, suur, usaldusvrne, parim jne.
17 Juhul kui kahtled mingi teksti osa vajalikkuses, kontrolli kirja
le lugedes, kas selle vljajtmisel ji midagi olulist krvale.
Kui mitte, krvalda see ballast kohe ja khklematult. Liigsele pole mtet raisata trkimusta.
18. Vtmeinfo tasuks esile tuua kirja algusosas.
19. Esita kohe kirja alguses oma taotlused: pakkuda kaupa,
prida infot, kutsuda koostle, ksida arvamust, anda
korraldus vm. Juhul kui oluline snum on lpus, vid sellele
alguses viite teha.
20. Kirja lpus anna teada, millist vastust o m a saadetisele
ootad.

KUIDAS TITA KORRALDUST?

K m n e t e ja s a d a d e j u h t i m i s k u n s t i p e t a v a t e r a a m a t u t e
krval pole k u u l d a o l n u d ainsatki, mis oleks adresseeritud
alluvaile n i n g p e t a k s s u u r t e l e vi v i k e s t e l e l e m u s t e l e
allumise oskust. S a m a s on alluvaid ju mitu k o r d a e n a m kui
lemusi ning pealegi on enamik juhte ametialases hierarhias
o m a l e m u s e s u h t e s ise alluva positsioonil. K i g e e n a m
m j u t a b juhtide hinnangut o m a alluvate suhtes see, kuidas
n o o d tidavad s a a d u d korraldusi. Allpool t o o d u d soovitustes
on jaapani ettevtluspraktikat jrgides aukohale asetatud talase lojaalsuse p h i n u e .
1. lesande saamisel tpsusta kohe selle sisu - mida sul
tuleb teha (ette valmistada, lpule viia...)? Esita lemusele
ebaselgeis ja kahtlastes punktides selgust taotlevad ksimused.
2. Pea erilist hoolt selle eest, et lemus ja sina mistaksite
soovitud tulemust htmoodi. ra lepi selliste umbmraste
vljendustega nagu Aja see asi joonde vi Tee valmis, kui
neist snadest vidakse erineval moel aru saada.
3. Pikema ja keeruka lesande puhul tee korraldust saades
mrkmeid. Arvesta sellega, et lemustel on tavaks nii
mnegi keeruka asja lahtimtestamine veeretada alluva
lgadele, sdistades teda hiljem asjatundmatuses vi
lohakuses. Mnikord pole liiast keeruka t tegemiseks
ksida lemuselt selget kirjalikku juhendit.
4. Lepi lemusega kokku aeg, millal t peaks valmima. ra
lase endale kaela mrida ebareaalseid thtaegu. Juhul
kui lesande titmisel jd ajaga jnni, ilmuta sellest
varakult, leppides kokku uues ajathises.
5. Nua oma t tegemiseks tarvilikud volitused ja ksi
eeldatava iseseisva otsustamisusiguse kohta.
6. ra hbene paluda lemuselt td tehes tarvilikku tuge juhendamist, kontaktide vahendamist, valmiva t etapphaaval levaatamist jm.
7 Hangi t tegemiseks vajalikku infot.
8. Vta varakult arvesse ts ilmneda vivad takistused ja
pa koos lemusega leida nende letamise tee.
9. Pri tarbe korral jrele, kes vastutab antud valdkonna eest
siis, kui lemus viibib eemal.
10. Hoia o m a lemus saadud lesande titmise kiguga
kursis, ja seda ka siis, kui ta seda otseselt ei pri.

11 Pa t leandmise ajaks krvaldada selles kik kvaliteeti

kahandavad puudused.
12. Tunnista ilma keerutamata ja vljavabandusi otsimata kiki
oma vigu.
13. Pea saadud td omaks ja ole valmis selle tegemise eest
kandma tit vastutust. Ole td tehes lojaalne nii lesandele kui lemusele.
14. Jaga lesandega lpule judes tunnustust nendele, kes
aitasid kaasa selle titmisele.
15. Taotle lemuselt edaspidi, jrgmiste lesannete saamisel,
enam vastutust, luues selleks oma lisanduvate kogemuste,
vljappe ja usaldusvrsusega ka vastavad eeldused.
N a g u t o o d u d suunistest selgub, vib asjalik alluv paljuski
korvata neid v i g u , m i d a v i b t e h a t e m a s a a m a t u l e m u s
korraldusi a n d e s . Tarmukas alluv v i b nii o m a l e m u s e l e
p e t a d a ka juhtimiskunsti aluseid.

AUTOSIT
Tallinna-suuruses linnas kulub 20 k m lbimiseks tenoliselt
u m b e s 30 minutit. Kui arvestada n d a l a lbisiduks linnas
200 k m , t e e b see aastas 10 000 k m , milleks k u l u b 20 tist p e v a . Autoroolis kuluv a e g o n liiga pikk, et jtta selle
k a v a l a m a kasutamise v i m a l u s e d lbi k a a l u m a t a . Vaatleme
m n d t u n t u d ja v h e m t u n t u d m o o d u s t , m i l l e g a ristmikel
punase tule all ootamise a e g a vi liiklusummikuis "kudemist"
t u l u s a m a k s teha.
* Sisuka vestluse arendamine kaassitjaga. he ala inimesed vi kolleegid viksid koos sites thjast-thjast
lobisemise asemel mrksa sagedamini arutada mnd
huvipakkuvat probleemi, nhtud etendust, loetud raamatut
vm. tuumakamat teemat. Pealegi aitab see sohvril olla
virgem.
* Lgastusmuusika kuulamine. Hsti valitud kassetid lubavad prast kurnavat koosolekut vi ttut paberitd mne
minutiga vlja puhata. Enamikule toimivad toniseerivalt
kantrilood ja ladina-ameerika viisid. Pingeist vabanemiseks
sobib kuulata mnd meeleprast lugu paar minutit hsti
valjult. Meelerahu taastavad aga tldimuusika, Straussi ja
Mozarti helilooming ning meditatiivsed palad.
* Kabinetirahu toomine autosalongi. Kui satud liiklusum-

mikusse vi oled pikast sidust vsinud, vid auto teepervel kinni pidada ja selle kahe minutiga kabinetiks muuta.
Piisab kui iste lkata taha ja seada pstisemasse asendisse, vtta slle selleks kaasa vetud lauake vi kandik
ning seada mingi paberit vi raamat keprast. Kui sul
juhtub ka slearvuti, mobiiltelefon ja diktofon kaasas olema,
vid kujutleda, et ttadki oma kabinetis. Uus milj lisab
vimet oma vanu probleeme vrske pilguga vaadata.
* Diktofoni kasutamine. Kirjad, aruanded, rikavad, uudsed
uitideed - kike seda annaks sidu ajal, mil mrkmete
tegemine raskendatud, diktofoni dikteerida.
* Keskenduva mttet korral saaks siduaega edukalt tita
riettekande visandamise, probleemlesande lbimtlemise, eneseanalsi, oma ettevtmiste tulemuste vaagimisega. Mistagi nuab see teatud enesedistsipliin, ent
ilma selleta hlbib meie mttevoog alatasa thiste "pevaunede" uinutavaile radadele.
* Raadio valikkava jlgimine. Pikale reisile siirdudes tasuks
pilk le libistada selle peva raadiokavast: ehk on tulemas
mni huvivrne saade. Nii vabaned ka tavast end igal
tistunnil korduvate uudistega tdata.
* Vrkeele ping. Keelepetuskassett tuleks valida jukohane. Muidu muutub selle kuulamine vsitavaks.
Kasulikke ja a r e n d a v a i d tegevusi plaanides ei tuleks ka
jaburasjalikult le p i n g u t a d a . Pealegi v i b rahulikel teedel ja
kena maastiku vahel kulgev autosit ise samuti olla meeldiv,
pisut sportlik ning l g a s t a v t e g e v u s .

RIREISID
Iga p i k e m reis t o o b k a a s a t i e n d a v a i d p i n g u t u s i : tarvis
hankida piletid, s e a d a valmis d o k u m e n d i d , helistada o m a
tulekust ette, h o o l i t s e d a m a j a eest jne.
Korduvatele vlisreisidele siirduja viks olulisima kiireks
m e e n u t a m i s e k s a p p i vtta esmathtsate asjade m e e l e s p e a .
I Reisieelsed t o i m i n g u d :
1. Siduaja sobivuse kontroll. (Jlgida niteks seda, et vlismaal viibitavaile pevile ei langeks selle maa pha jne.)
2. Sidupiletite ost (vi bensiini tankimine autosse).
3. Viisa hankimine (tarbe korral).
4. Tervisekindlustuse hankimine.

5. maja kindlustamine.
6. Kohtumiste esialgne kokkuleppimine ja vahetult sidueelne
lehelistamine.
7 Vajalike paberite, dokumentide kordaseadmine.
8. Viimaste juhtnride andmine teistele (tl, perekonnas).
9. Ruumide lukustamine, vtmete leandmine.
10. Voolu all olevate seadmete vljallitamine.
11. Signaalssteemi seadmine autole, korterile vi truumile.
II K a a s a v e t a v a d e s e m e d
* pass
* raha (ja pangakaart)
* sidupiletid
* tarvilikud aadressid, telefonid
* vajalikud dokumendid
* reisikaardid, linnaplaanid
* oma visiitkaardid
* vestlussnastik
* siduplaanid
* autojuhiload
* kalendermrkmik
rireisile m i n n e s vivad l i s a n d u d a ka:
* ettevalmistatud lepingud, aruanded, statistilised andmed
jms.
* kataloogid, kaubanidised, firma reklaamivahendid jms.
* firma plangid
* slearvuti
* mobiiltelefon
III Isiklike e s e m e t e , hgieeni- ja kirjatarvete nidisloend
* vtmed
* reisiraadio
* ratuskell
* kamm
* deodorant
* hambahari ja -pasta
* jumestamis- (naistel) vi habemeajamisvahendid (meestel)
* seep
ktertik
* vahetuspesu ja sokid
* vihmavari
* pikeseprillid
* 3 pastakat
A

*
"
*
*
*
*
*

viltpliiats ja harilik pliiats

2 markerit
mrkmepaber
20 lehte A4 formaadis paberrit
kustutuskumm
kirjambrikud
ravimid ja esmaabivahendid

Reisile m i n n e s ssta e n d liigse kaasavedamisest, kui

vimalik, s i d a he kohvriga. Pa valida l e n n u j a a m a vi
sadamasse s i d u k s a e g , mil pole liiklusummikuid.

KUI OLED SUNNITUD OOTAMA

Mrkimisvrne o s a meie ajast kulub kikvimalikele o o t a mistele a m e t i a s u t u s t e s ja k a u p l u s t e s , l e n n u j a a m a d e s j a
valgusfoori taga, hissidukeis ja h a m b a a r s t i o o t e r u u m i s .
Tegevusetu ootelolek o n p a l j u d e j a o k s k i g e n r i s t a v a m
seisund. Meid ei hiri ainuksi jrjekorras kuluva aja k a o t u s ,
rritab s e e g i , et k o n t r o l l i m a t u d v l i s j u d s u n n i v a d m e i d
olukorrale kuulekalt alistuma. Teist t e e d lihtsalt pole. Ehkki
oleme nrdinud brokraatia vohamisest, ametnike aeglusest,
busside hilinemisest ja nii m n e g i elutarbelise asja jtkuvast
defitsiitsusest, pole selle kige le kurta kellelegi.
S u n d o o t u s e d , kui jrele m e l d a , ei ole e n a m a s t i o o t a matud. Ent n e e d p a h a n d a v a d m e i d ikka ja uuesti, otsekui
oleks t e g e m i s t m i n g i halva u u d i s e g a . T u n d u b , et e n a m i k
meist p o l e p i k k a d e o o t e t u n d i d e j o o k s u l k u i d a g i o s a n u d
valmistuda ... jrgmisteks o o t e a e g a d e k s . Jlgisin Tallinnas
ndala aja jooksul m i t m e s u g u s t e s j r j e k o r d a d e s o o t a v a i d
inimesi. Vahest vaid iga viies nis p h e n d u v a t mingile mttekale t e g e v u s e l e . l e j n u d i s t u s i d vi s e i s i d t l p i n u d
n g u d e g a kas vi m i t u k m m e n d minutit jrjest.
Ooteruumi nuhtlusest psemiseks peaksime enese
kigepealt v a b a s t a m a sunni- ja abitusseisundist. Selleks vib
endale k a v a n d a d a mitut laadi tegevusi o o t a m i s e k s erinevas
meeleolus ja erinevas v a i m s e erksuse seisundis.
* Vta ootesaali kaasa pooleli romaan Pikk rongisit on nagu
loodud paksema proosateose lugemiseks, Balti jaamast
Nmmele sit on aga piisav vrske lehe lbilugemiseks.

Halvasti valgustatud kohas seistes on parim selline lektr,

kus napp tekst rgitab eldut ise laiemalt lahti mtestama,
niteks sententsid vi luuletused.
Loius seisundis oleku teeb talutavamaks see, kui pleieri ja
krvaklappidega muusikat kuulata. Iseranis hsti sobib
see ka erutuse kahandamiseks - niteks lennuki tusu- ja
maandumise minuteil.
Hambaarsti ooteruum on kohane paik kalendermrkmiku
titmiseks ja eesseisvate tegevuste kavandamiseks, sest
asistele ettevtmistele meldes vheneb kartus valu ees.
Kohassed staatilise vimlemise vahendid - niteks tennisepall vi hiina massaaikuulikesed - aitavad laevalt vljudes
vi passikontrollis oodates nii pinget maandada kui lihaseid
treenida.
Jrjekord on hea koht, kus tuupida vrkeelseid snu: pisut
masohhismi liitub nd mrterlusega.

KUIDAS ELDA "El"

Vahel kulub ndalaid vi kuid, et lahti s a a d a kohustusest,
m i d a ldse poleks p i d a n u d endale v t m a . S a m a s vib oskam a t u ei tihti suhteid rikkuda ja k u j u n d a d a olukorra, kus sulle
endale keegi vajalik inimene jaa ei ti elda. Keeldumisele
tee valmistamiseks vid vtta t e a t u d aja jrelemtlemiseks.
See v i b v t t a v a i d hetke, et teisele e l d a : kaalun
oma
vimalused
jrele ja helistan sulle homme tagasi. Teiseks
v i m a l u s e k s ra e l d a o n teha s e d a kindla p h j e n d u s e g a ,
soojas toonis ning viisaka k a h e t s u s e saatel. Sel p u h u l on
o m a k o h a l m i n g i h v i t a v a abi vi t e e n e p a k k u m i n e . J a
k o l m a n d a k s vid esitada n u d e vi tingimuse, mille titmisel
oled palve vi e t t e p a n e k u g a pri.

KUIDAS KOHELDA LOBAMOKKA?

See, kes ei oska ssta oma aega,
kipub enamasti raiskama ka teiste oma.
P d kituda kigiga k o m b e k a l t viib m e i d raskustesse, kui
s a t u m e k o k k u e b a a s j a l i k u ja t t u Jutupaunikuga (vt. k a
lk. 24). Samal ajal kui kaaslase jutt v o o l a b n a g u vesi lohvist,

vime meie hilineda kokkulepitud kohtumisele. Probleem

tuleneb sellest, et meil p u u d u b thus toimimisviis juhuks, kui
partner ei m r k a reageerida meie kella vaatamisele ja m u u dele krsitusmrkidele. Mis siis t e m a g a teha?
A n a l s i g e m kigepealt pisut phjusi, miks keegi (just
meiega) liiga jutukas o n . Vahest soovib ta pika j u t u g a t h e lepanu mingilt ksimuselt krval hoida. Teeb p a t r a m i s e g a
enda tst krvale hoidmisele suitsukatet? Tunneb e n d
ebakindlana? O n j u b a loomult ebaasjalik? Igatahes p a k u b
paadunud Jutupaunik (nagu ka iga teine "raske" suhtlemiskaaslane) v i m a l u s e lhemalt t u n d m a p p i d a o m a isikuomadusi ja fassaadkitumise varjus olevat p e i d u s poolt. Ent
vib-olla jtame talle ise liiga p e h m e ja m i n n a l a s k v a isiku
mulje? Vahest tuleks o m a asjalikke taotlusi ja ootusi s e l g e malt rhutada?
Ja nd m n e d vimalused J u t u p a u n i k u talitsemiseks,
mis on eriti o m a kohal juhi a m e t i p o s t i l isikule, ent laias
laastus sobivad igahele.
* Mra juba kneluse algul selle ajaraamid. See nue kehtib
ka kigil teistel juhtumeil, kui sul suhtluseks aega napib.
* Vta liigset jutukust harrastavad isikud vastu koridoris.
* Oska lbi nha ka lobamokluse varjatumad vormid. Mni
esineb mureliku probleemitstataja osas, teine olude kurtja
rollis, kolmas hakkab pikalt-laialt nu andma ksimuses,
mille kohta keegi tema petusi ei oota, niteks jagab
lputult kogemusi selle kohta, kuidas puudlit kasvatada
(kuni sa jrjest ennam rritudes ha enam kahtled, kas
seda tugu neljajalgset ealeski sobib soetada)...
* Ole vestluse ajal valvas, kui jutt jlle nagu rikkis heliplaat
jb sellele kinni, kuidas kik rimehed on lurjused, parlament kubiseb puupeadest, poes ikka veel korralikku kaupa
ei ole jne.
* Liiga pikalt hoogu vtvat ja udutavat isikut annaks asjalikumaks muuta sellekohaste ksmustega: Milline on sinu
seisukoht? Milles ned probleemi? Mida ette vtta? Mis
meid takistab asja kiiret ksilevttu? Mida siiski annaks teha
kohe?
* Nupidamistel vid pika ja laialivalguva jutuga osalejale
elda otse: rkisid nii paljust, et ma kuidagi olulist ei
tabanud. Kui sa nd paksid k a h e l a u s e g a oma
seisukoha kokku vtta...
* Jalalt jalale tammumisest ja krsitust kella vaatamisest

*
*
*

oleks mjusam sbraliku naeratuse saatel lausutud Anna

andeks, mul on praegu kiire vi Pean tpselt viie minuti
prast vlja sitma.
Kaaslase katkestamine on lihtsam, kui pakud talle teema
edasiarendamsieks mingi teise aja.
Seistes on samuti kergem knelust katkestada.
Selleks, et lobamokalt jutulnga enda ktte saades seda
hoida pikemat aega, tasuksi sidesnade ja, ning, pealegi,
kusjuures, seepeale jt. abil moodustada sraseid lauselohesid, mida vastaspool katkestada ei jaksa. (Vt. nidis
jrgmises ligus.)
Mitte kik Jutupaunikud ei lase end talitseda, seeprast
lisa sellist lootusetut juhtumit silmates sammu ja tervita teda
bravuurselt, sest selline teguviis korvab viisakusvormelite
vahetamise, millele enamasti jrgneb ju lobiseja jrjekordse
thise jutu kuulamine sellest, mis tal uudist ja mida ta poest
ostis ning kuidas tuttavad elavad jne. jne.

MILLAL MIDAGI TEHA

Sobiva aja valik annab suure ajasstu.
Backon

T d e ja tegemiste l b i m e l d u d ajastamine vastavalt olukorra vimalustele ning i s e e n d a meeleolule ja vormile a n n a b

t h e l e p a n d a v a ajasstu ning l u b a b loota ka p a r e m a i d tulemusi. Laias laastus v e t u n a on tarvis mingi t o i m i n g u kavand a m i s e l vi t e g e v u s e s o o r i t a m i s e l a r v e s s e v t t a kaht liiki
asjaolusid:
- subjektiivseid (pshilisi) s o o d u s t a v a i d vi e b a s o o d said tegureid
- objektiivseid (vliseid) s o o d u s t a v a i d vi e b a s o o d s a i d
asjaolusid
Rusutud seisundis ja tugeva stressi ksis k a l d u m e takistavaid ja e b a s o o d s a i d asju v i m e n d a m a , levas meeleolus
ja k r g e n e n u d e n e s e h i n n a n g u korral a g a n e e d h o o p i s k i
u n u s t a m a . L h e m a l vaatlusel i l m n e b , et tegelikult o n elus
mingi konkreetse olukorra asjaolud ht tegevusliiki toetava,
teist laadi ettevtmist takistava iseloomuga. Niteks p u h k u s e
esimesel ndalal o n kehv ilm aasal lillede n o p p i m i s e k s testi
e b a s o o d n e , k a m i n a ees saunavorsti grillimiseks ja r a a m a t u

lugemiseks a g a otsekui tellitud. Jahedavitu s u h t e d t k o h a l

sunnivad h i n d a m a k o d u turvalisust, vilu vahekord a b i k a a s a g a
a g a o t s i m a intiimkontakte vljast. (Abielu ilma a r m a s t u s e t a
t h e n d a b armastust vljaspool abielu. 0 . Wilde'i jrgi.)
Igaks t e a b , et h o m m i k u t u n n i d s o b i v a d p a r e m i n i u u e
t g a a l u s t a m i s e k s , t p e v a lpus o n a g a lihtne e n d a l e
m e e l e h e a d v a l m i s t a d a mingi asja k o r d a a j a m i s e vi k e g a katsutavate t u l e m u s t e s a a v u t a m i s e g a . E t t e v t m i s t e a j a s tamise phitarkusi teatakse m r k s a e n a m kui neid j r g i m a
vaevutakse. Kellelegi pole saladuseks, et v a i m s e t i p p v o r m i
aeg tuleks kige e n a m m t t e t d nudvatele lesannetele
p h e n d a d a . Paraku pillatakse ettevtteis p a r i m a v a i m s e
vormi ja erksuse t u n d e srasetele teisejrgulistele t e g e vustele nagu lehelugemine, s a a b u n u d kirjade lbivaatamine
ja olmeuudiste vahetamine. Samal k o m b e l eirame olukorra
vimalusi ka kaasinimesi suunates. Me kiidame ja t r e l e m e ,
pame teisi p e t a d a vi le kontrollida e n a n e m i n i i s e e n d a
meeleolule kui kaasinimese hetkeseisundit arvestades.
Tegevuste kohane ajastamine aitab vltida igavust ning
ksluisust ning tuua ellu vaheldust. Allpool on t o o d u d m n e d
nited selle kohta, kuidas s o b i v a ajahetke valik l u b a b nii
mneski asjas paremaid tulemusi loota.
Komplimendid ja kiidusnad on kige igem vlja elda
siis, kui keegi tunneb end ebakindlalt, ootab toetust ja kaitset.
Inimesi tuleks innustada suuremaile saavutustele ja seada
nende ette thtsaid eesmrke neil hetkil, kui nad on levas
meeleolus, tulvil eneseusku.
Lennukaimad mtted tulevad phe prast kosutavast unest
virgumist.
Noore kuu ajal on inimesed enamasti erksamad kui tiskuu
aegu.
Pikemat aega psinud kuiv ja kuum ilm roiutab isegi enam
kui kestev madalrhkkond.
Pinget ja pahurust aitab hsti maandada fsiline tegevus,
niteks kraavi kaevamine, puude lhkumine, metsajooks,
jalgrattasit.
Suhtlemist soodustab aeg, mil prast pikemat ksiolekut
igatsed teiste seltsi, aga ka tujutusu hetked, mil soovid
oma rmu teistega jagada ning masendusmeeleolud, mil
loodad teistelt toetust saada.

 Mtlik meeleolu ja inimsuhetest tdimine sobib hsti vaimseks tks.

Prast kestvat mttepinget pakub lihtne rutiint kosutavat
vaheldust.
Loomingulise lesande lpliku lahendamise tuleks vimaluse korral ajastada mni tund vi pev selle tingimuste
ja nuete lbimtlemisest hilisemale ajale. Vahepealne
settimis- ehk inkubatsiooniperiood sunnib ksimusega
alateadvuses edasi tegelema ja toimib uudse lahendi
leidmisele vga soodsalt.
Nupidamised kulgevad kiiremini, kui neid korraldada enne
lunat (vt. ka lk. 106).
Inimeste pivalmidus saavutab piisava taseme ksnes siis,
kui nad on saanud veenva kogemuse olemasolevate oskuste nappusest ja uue omandamise hdavajalikkusest.
Samal ajal kui paljude inimeste vaimsed vimed on krgeimal tasemel hommikupoolikul (eriti nn. lokese tbil),
on fsiliste vimete tippaeg 4-5 paiku prast lunat.
ige ajahetke valik thustab ka arstimite toimet. Vererhu
alandamiseks sobib kige paremini htutund (vererhk
saavutab kella 20-24 ajal maksimumi). Vaktsineerimisi
tasuks ette vtta kella 8-10 paiku hommikul. Niteks puukentsefalliidi vastasel kaitsepookimise korral on siis vimalike tsistuste osakaal nullilhedane, 19-20 paiku htul
aga maksimaalne.
L i s a g e m N. Moissejevale t o e t u d e s veel m n e d nited
kellaaegade m j u d e kohta.
* Maitse- ja lhnatundlikkus suureneb kella 17 ja 19 vahel.
* Toidu seedimine toimub kige kiiremini hommikul.
* Hirmutunnet saatev adrenaliini eristumine on suurim hommikul kella 4 ja 8 vahel (mistttu kardeti sja ajal kige
enam just sel ajal toimuvaid hurnnakuid).

4
ASJALIK UUS

JUHI JUVARUD
Inimeste valitsemise ja juhtimise vime pole o m a n e kaugeltki
igahele. Ehkki valdav osa juhtimiskunsti saladusi avastati
juba tuhandeid aastaid tagasi, on need siiski paljude, ilmselt
enamiku inimeste eest jnud tnini varju. Miks? Vib-olla
seetttu, et osa inimesi ei soovigi endale vtta teiste ohjamise pinget ja vastutust. Teine o s a soovib, a g a ei u s a l d a
ennast. Kolmas osa soovib ja usaldab, a g a t u n n e b siiski, et
nende juhtimistarkus pole teab kui suur. Just viimastele o n g i
jrgnevad read m e l d u d .
Juba vanas Hiinas teati, et s a m a l a a d s e t e inimeste hulka
on kergem ohjata kui r h m a erilaadseid, et vaest o n k e r g e m
juhtida kui rikast, et hise v a e n l a s e o l e m a s o l u korral o n
inimeste ohjamine m r k s a k e r g e m kui n e n d e p u u d u m i s e l .
Me t e a m e , et htset kollektiivi o n m n e v r r a r a s k e m o m a
tahte alla p a i n u t a d a kui hajusat m a s s i ; et e n e s e u h k u s e ja
usalduse tustes lasevad inimesed end h a v h e m m j u t a -

d a juhi negatiivsete tunnete survest. Kellelegi pole uudiseks,

et vali hl, pikk kasv ja energilisus a n n a v a d juhi rolli levtuks h e a eelduse. M n e d k i juhi m j u j u allikad ning teiste
i n i m e s t e v a l i t s e m i s t m e h h a n i s m i d , neist a l l p o o l , o n siiski
s n a v h e t u n t u d . Kuigi suur ei ole ka n e n d e juhtide osakaal,
kes o l e k s teadlikult lbi k a a l u n u d o m a m j u j u t s t m i s e
erinevaid teid. Vaatleme jrgnevas levaates mningaid
iseloomulikke juhi j u v a r u d e ja prestiii allikaid.
T n a p e v a l m u u t u b jrjest t h t s a m a k s ettevtjast juhi
o s a otsese tandjana. Ksimuses pole mitte ksnes tasuva
t k o h a silitamine, vaid ka v h e m vi rohkem meeleprase,
rutiinse vi arendava, krge vi m a d a l a v a s t u t u s t u n d e g a t
v i m a l d a m i n e . Paljude vikefirmade juhid h o i d u v a d k r a m p likult alluvatega pikaajalise ametliku t v a h e k o r r a loomisest,
s e s t n n d a l i b i s e k s k e s t n e n d e juhirolli p h i l i n e m j u tushoob.
Ametlik

staatus

Tiitel, a u k r a a d , ametinimetus jne. o n k a o t a n u d paljudel

puhkudel selle thenduse, mis sellel oli n u k o g u d e ajal. See,
et kellegi v i s i i t k a a r d i l e o n t r k i t u d direktor, e s i m e e s vi
juhataja, ei m r a rilistel lbirkimistel e n a m kuigi palju.
T h t s a m o n see, mis firmat ta e s i n d a b . S a m a s t s t a b klav
ametinimetus siiski selle k a n d j a eneseusaldust.
Tarmukas toimetulek tegevjuhi

rollis

Kui kiuslike ja i n t r i g a a n i d e v h e m u s vlja arvata, siis

o s k a b enamik alluvaid lugu p i d a d a o m a lemuse asjalikkusest. See, kui t o i m e k a s organiseerija, e t t e n g e v eesmrkide seadja, kindel kontrollija vi tasakaalukas j u h e n d a j a
keegi juht o n , m r a b paljuski t e m a prestiii firmas.
Liidriroll
S o t s i a a l p s h h o l o o g i a s e a d u s e d kehtivad niihsti s u b t r o o p i k a selvas kui t n a p e v a suurlinnas. S e d a m d a , kuid a s ametlik l e m u s leiab tunnustamist o m a alluvatest m o o d u s t u v a v i k e r h m a mitteametliku eestvedaja, arvamusliidri
vi l u g u p e e t u i m a liikmena, t u s e b juhirolle tites ka t e m a
m j u j u d . Paraku o n liidriks tikkuda palju r a s k e m kui selleks
vaikimisi valitud saada...

Thtsad tuttavad
Partokraatia k a d u d e s on inimesi hakatud e n a m h i n d a m a
n e n d e tegelike v i m e t e kui kindla seljataguse vi thtsate
tuttavate prast. Tutvuste m n g u p a n e k (ning alluvate t e a d mine sellest) s a a b a g a kohe uue thenduse, kui p e v a k o r d a
t u s e b t a s u v a t e tellimuste h a n k i m i n e vi s o o d s a krediidi
saamine.
Karistamine ja premeerimine
Kes meist ei teaks, et juhtimine t u n n u s t a m i s e ja p r e m e e rimise k a u d u o n l d j u h u l mitte k s n e s v a l u t u m , v a i d k a
thusam kui laitmine, hvardused, trahvid jt. karistused. Palju
sltub siiski k o n k r e e t s e t e s t a s j a o l u d e s t . Nii t k o h a l kui
perekonnas vidakse o o d a t u d karistuse korduvat rajtmist
t l g e n d a d a juhi (vanema) liigse p e h m u s e , e b a k i n d l u s e ja
nrkusena. Teinekord nitab a g a o o d a t u d k a r i s t u s e r a jtmine juhi kindlust ja e n e s e u s a l d u s t (ta s a a b niigi hakkama!). Tunnustav t h e l e p a n u h a k k a b rutiinselt k o r d u d e s
kaotama o m a vrtust, ent t o i m i b pisut llatavalt rakendatult
m r k s a m j u s a m a l t . Nii s o o s i v a t e kui p i i r a v a t e i n i m e s t e
ohjamise vtete t h u s u s t lisab n e n d e r a k e n d a m i s e s a l a duses h o i d m i n e . K e d a g i kiitma vi laitma a s u d e s o n a g a
oluline hoolitseda selle eest, et m j u t u s v a h e n d i kasutamist
tlgendataks otsusekindla isiku volina, mitte k i b e s t u n u d vi
jreleandliku kitumisena.
Informeerituse ja t e a d m i s e mjujud
Vrske ja u s a l d u s v r s e info a n d m i n e , s e l g i t a m i n e ja
lahtiseletamine (vi v a s t u p i d i - e n d a l e h o i d m i n e , t k e s tamine!) s e a d u s a n d l u s e , p r o t s e d u u r i r e e g l i t e , o s k u s t e a b e ,
turusidemete j m . kohta v i b s a a d a t h u s a k s j u h t i m i s m e h hanismiks. S e d a eriti teabedefitsiidi olukorras vi laiemast
sotsiaalsest k e s k k o n n a s t eraldi tegutsevas t r h m a s . Enamasti ongi juhil tnu o m a v a b a m a l e tgraafikule ja a m e t i suhetele alluvaist h l p s a m hankida tasjus olulist teavet.
S a m a s h a l v e n d a b info l b i n h t a v a l t tahtlik v a r j a m i n e ja
salatsemine tugevasti t s u h t e i d .
Eruditsioon
Pikaajalist p p i m i s t eeldavail teadmistel-oskustel o n tl
suur t h e n d u s , ent n e e d tuleks o s a t a efektselt vlja kia.

K o g e n u d ja koolitatud juht vib tsta o m a mainet mingi ala

v a i e l d a m a t u a s j a t u n d j a n a vi laia s i l m a r i n g i g a erudiidina.
Selleks tuleks k a s u t a d a (vi n i m m e lausa luua) olukordi, kus
juhi o s k u s t e a v e ja k o g e m u s m u u t u v a d mravalt thtsaks.
Toetusgrupp
S u u r e m a s kollektiivis o n sna raske h a k k a m a s a a d a , kui
juhil p u u d u b kas vi he-kahe isiku toetus. Ent lemusest
oleks tark v l t i d a o l u k o r d a , kus t e d a t o e t a v klikk h a k k a b
s a a m a teistele liiga silmatorkavaid privileege. See p h j u s t a b
kohe v i m m a ja k a d e d u s t ning h e a d s u h t e d o n rikutud.
Sugestiivne suhtlemisviis
Mainitud o m a d u s t on nimetatud mitut m o o d i : isiksuslik
m j u j u d , s a r m , imid jne. Kahtlemata h a a r a b sisendusliku
e s i n e m i s v i i s i g a i n i m e n e teisi alateadlikult e n d a g a k a a s a .
S a m a s vib m j u s a esinemisviisi ja kitva ldmulje aluseks
olla pris erinevad a s j a d : nakatav o p t i m i s m , soojus ja usalduslikkus, loogiline testusjud, eluenergia, sihikindlus,
vahest isegi hpnotiseerija pilk.
Iga juht leiaks o m a vimalusi uurides thelepanuvrseid
reserve isiksusliku mjuju tstmiseks, a g a ka eneseusaldust
nestavate vajakajmiste korvamiseks. Uuringud nitavad,
et isiksusliku m j u j u mr on paljudel juhtidel v i k s e m , kui
n o o d sooviksid. See o n , m u i d e , tiesti loomulik. Valdav o s a
edule orienteeritud isikuid sooviks elus e n a m v i m u , raha,
kuulsust jne. Ebaloomulik on a g a sellest t d e m u s e s t trkav
irratsionaalne kitumine - soosikute s o e t a m i n e , thullus,
juhitle k e g a l m i n e , neurasteeniline kurtmine jne. Lisag e m l p u k s , et oleks tnuvrt, kui o m a m j u j u d u s u u r e n d a v juht s a m a s ka alluvate e n e s e u s a l d u s t ja t i n d u
tstaks.

JUHIROLLI TARMUKAS TITMINE

N a g u e l d u d , v i d a b juhi a m e t i k o h a valdaja l o o d e t u d autorit e e d i ja m j u j u k i g e k i n d l a m i n i o m a rolli t a r m u k a titmisega.
MIDA SEE EELDAB?

aa

E n n e k i k e s e d a , et ta t u l e b t o i m e k u u e j r g m i s e juhi
p h i t e g e v u s e ehk ksikrolliga:
*
*
*
*
*

oskab anda korraldusi (ksundada)

silitab alluvate tegevuse le kontrolli
suudab teisi inimesi innustada, neis thuvi kujundada
tagab lbimeldud tjaotuse
saab hakkama tekkivate arusaaamatuste, konfliktidega

* loob hea thkkonna ning kujundab meeskonnavaimu

Mainitud vtmerollide valdamine lubab taotleda tl
o p t i m a a l s e i d tulemusi ning hoida las ka enamiku ettevtte
26st ajarvlist (vt. lk. 113). M n e d k i t o o d u d t e g e v u s e d niteks k s u n d a m i n e , innustamine, kontrollimine - leiavad
laia r a k e n d a m i s t ka vljaspool ametiasutusi, igapevaelus.
Kodus, seltskonnas, huviklubis, talgutel - igal pool tekib aegajalt tarvidus liidri juhtiva vi algatava rolli titja jrele. Isegi
argipevavestluses vib initsiatiivi vitmise ja hoidmise eelduste t u n d m i s e s t praktilist kasu saada.
Vaatleme jrgnevalt kshaaval kiki t o o d u d rolle, tuues
esile n e n d e e d u k a titmise e e l d u s e d .
KUIDAS ANDA KORRALDUST?
1 Anna selgelt teada viis olulist asja:
MIDA TEHA TULEKS?
KES LESANDE PEAKS TITMA?
MILLISTES AJARAAMIDES TEGUTSEDA?
KUI KAUA LESANDELE TULEKS PHENDADA AEGA?
MILLISEKS THTAJAKS SEE VALMIS TEHA?
2. Vljendu arusaadavalt, nii et sind ei saaks kaksipidi mista.
3. Valgusta laiemat eesmrki - millist kaugemat sihti see lesanne aitab saavutada.
4. Tarbe korral phjenda, miks (just nd, vahetu titja poolt
jne.) td tuleb teha.
5. Rhuta lesandes olulisimat.
6. Sea selged kvaliteedinuded.
7 Kindlusta vahendid (triistad, raha, sidemed, nustaja
jm.)
8. Juhenda parajal mral - ra petamisega ule pinguta.
9. Tarbe korral (eriti lapsi ja lohakaid inimesi kasutades)
meenuta stiimuleid ja viita ka sanktsioonidele.
10. Jta korralduse saajale vabadus tvtete valikul.

KUIDAS TEHTUD TD KONTROLLIDA?

T n a p e v a l pole juhi o s a kontrollimisel e n a m kaugeltki nii
thtis kui t d e levaataja o s a aastakmneid tagasi. Kontrolli
r a s k u s k e s e o n n i h k u n u d v i g a d e avastamiselt alluva valmisoleku kujundamisele ennetada vigu. M e e n u t a g e m , et kontrollija o s k u s k u l u b t i h t i l u g u ra i g a h e l e , kui o n tarvis

le

v a a d a t a v a l m i n u d teenust, k a n t s e l d a d a lapsi jne.

1. Leia kontrolliks optimaalne tlik ja aeg, et kerge vaevaga
saada asjast selge levaade.
2. Tee selgeks, millised on alluvate tpvead ja millest need
on tingitud. Kas phjuseks on:
*
*
*
*
*
*

lohakus
asjatundmatus
hoolimatus
vrad tvtted
kehvad triistad
lesande valesti mistmine

3. Vta vigade ennetamiseks kasutusele tarvilikud meetmed.

Osutagem mnedele:
* juhendamine ja petamine
* paremate triistade hankimine
* ksundamisel lekontrollimine, kas sinust igesti ja
hemtteliselt aru saadi
* kvaliteediootuste rhutamine
* otsene stiimulite ja sanktsioonide rakendamine
(niteks usaldusekaotanu vallandamine)
4. Hoidu "nuhkivast" kontrollist, mis inimesi rritab.
5. Rakenda enam "pehmet" kontrolli abistaja, nustaja, petaja rollis.
KUIDAS INIMESI INNUSTADA?
Pshholoogias mistetakse motiveerimise all inimkitumise
sihiprast mjutamist soovitavas s u u n a s kepraste t o i m e v a h e n d i t e g a , eriti m i t m e s u g u s t e positiivsete mjurite (stiimulite) ja negatiivsete vahendite (sanktsioonide) k a s u t a m i s e
k a u d u . Lisaks thuvi ehk korraliku t t e g e m i s e valmisoleku
ldisele motiveerimisele tuleb tegelikus juhits tihtilugu leida
v a h e n d e i d ka mingi konkreetse lesande kiirema vi kvalit e e t s e m a titmise t a g a m i s e k s .
Laskumata selle ulatusliku problemaatika ksikasjadesse,

t o o m e rea ldisi p h i t d e s i d , m i d a inimeste innustamisel (ja

ohjamisel) t a s u k s vtta arvesse.
1. Thusalt toimib selge, lihtne ja konkreetne stiimul. Noorimaile piisab juba sellest, et elda: hea laps, ne siin on
viis krooni, osta endale jtist. Ent enamikel tiskasvanuilgi
pole midagi selle vastu, kui neid hea t eest mnesaja
krooni, firma omatoodangu, tasuta huvireisi vi muu hinnatavaga premeeritakse.
2. Kiire tunnustav tagasiside on hilisemast thusam. Niteks
kui mingi seminari lppedes juba paari peva prast leiad
postist selle tulemuste kokkuvtte, saab sellest selge
ajend, et ka jrgmistele kokkutuleku korraldanute ettevtmisele minna.
3. Ei tasu lootma jda vaid hele stiimulile (nagu niteks
raha); parem on luua stiimulite ssteem (niteks: isiklik
tnu + preemiareis + vike rahasumma.)
4. Tuleks rhutada suurte ldiste eesmrkide kaalu ning kellegi konkreetse panuse thtsust nede saavutamisel.
5. Ttajaile vib olla arvestatav stiimul oluliste asjade otsustamises osalemine.
6. Tunnustamist ei vri ksnes mingi t lpp-produkt, vaid
ka palju muud - pihuvi, hea tahe, sbralikkus, meeldiv
esinemine, ohvrimeelne valmidus teistele ebameeldiv asi
korda ajada jne.
7 Tunnustust tuleb jagada soojas toonis, mitte mingil juhul
jahedalt ja justkui vastu tahtmist.
8. Kaudse tunnustuse loomulikuks viisiks on ehe rm kellegi
isiklikust kordamineksut (kiiduvrse allakriipsutamine on
siis tihti liigne).
9. Enamasti veenab asjalikkus ja loomulikkus nd-me-hakkame-sind-kiitma poosi sissevtmisest palju enam; viimane
paneb kohmetuma ja kahandab soovi tulevikus kiitust
plvida.
10. Varjatud tunnustusena mjub ka teise inimeste ideede ja
mtteavalduste heakskiitmine.
11. (Silmahakkavalt) sihiprase tunnustamise krval olgu oma
koht ka spontaansel emotsionaalsel kaasaelamisel ja
kiitusel.
12. Kedagi tunnustada ja kiita on alati thusam teiste juuresolekul, laita ja karistada aga nelja silma all.

LBIMELDUD TJAOTUS
E n n e , kui o t s u s t a d a , kellele m i s l e s a n n e t a n d a , tuleks
n e n d e ulatusest iseendale selgus luua. O n s kik lesanded
ldse vajalikud? Vib-olla oleks mttekas mni keerukas t
vi t e e n u s asja paremini tundvalt alltvtjalt osta? Mingi
korduva t tarvilikkuse otsustamisel oleks kasulik lbi meld a , kas s e d a a n n a b kuidagi lihtsustada, teise t g a siduda,
v i k s e m a t e j u p i n g u t u s t e g a vi m e h a n i s e e r i t u m a l t teha.
Tjaotusest sltub alluvate teenistus, selle k a u d u t o i m u b
k o o s t v a i m u ja h t s e m e e s k o n n a k u j u n d a m i n e . L a d u s
d e l e g e e r i m i n e aitab lemusel o m a autoriteeti kindlustada.
T o o g e m n d m n e d t l e s a n n e t e a n d m i s e j u h i s e d , nii
n a g u neid on kirjeldanud H. Taylor o m a raamatus Making
Time Work for You.
ra delegeeri, kui vid elimineerida.
Kummaline kll, ent on tid, mida ei maksakski teha (vhemalt mitte sel ajal, srases mahus, kehtestatud kvaliteediga jne.). Kui t pole sinu jaoks kuigi thtis, kahtleb
selles ilmselt ka alluv. Seeprast ra lao juhi rollis olles
alluvate kukile sraseid tarbetuid pisiasju, mis oma ttuse ja rohkusega koormavad. ra lase ettevttel thiasjade
prgikastiks muutuda. Suurendad oma edu vljavaated
mitmekordseks kui keskendud esmathtsale ja innustad
ka alluvaid taotlema sama.
Jaota vlja ka need t d , m i d a sa delegeerida ei raatsi.
Nagu eespool osutatud, eelistatakse lihtsaid ja kergeid tid
seetttu, et need annavad kiireid tulemusi. Nii tunnevad ka
paljud juhid vastumeelsust mnede kergete ja lihtsate
lesannete loovutamise ees, ehkki iga alluv viks neid
sama edukalt sooritada. Spetsialistist juhiks lendatul on
aga raske loobuda nii mnestki oma eriala prestiisest
toimingust, mis optimaalse tjaotuse korral oleks samuti
igem anda alluvaile.

Delegeeri e e s m r k e , mitte toimimisviise.

Alluv, kes on vaba lemust rhuvast vastutuskoormast ja
kellel enamasti on ka rohkem aega, vaatab mndagi ts
vrskema pilguga ja oskab seda teha juhist paremini. Seeprast tuleks lemustel leppida tehtud tde nuetekohaste tulemustega ning hoiduda oma tviiside kaelamrimisest.

ra k o o r m a tublimaid le neile pidevalt vastutusrikaste

lesannete a n d m i s e g a .

Tjaotusest sltub personali areng. Juhul kui htedele

kogu aeg anda tsiseid ja nudlikke lesandeid, kngub
teiste, krvalejetute algatusvime ja muidugi kannatavad
ka nende palgaolud. Ebatervete pingete vltimiseks tuleks
tlesanded alluvate vahel vimalikult htlaselt jaotada.
S a a v u t a d juhina palju e n a m mitte ise r h m a t e s , vaid
teisi ohjates.
Usaldades vimalikult palju rutiintid alluvate hooleks
vidad aega thtsamate, firma arengu seisukohast olulisemate ettevtmiste tarbeks. Thustad samas ka planeerimist ja vabaned kurnava sekeldamise ja ajapuuduse
painest.
KUIDAS KRITISEERIDA?
Juhi a m e t e e l d a b v i m e t alluvaid o l u k o r r a sunnil korrale
kutsuda, neid karistada ja kritiseerida. Teise isiku kritiseerimisel t u s e b p e v a k o r d a e n e s e k e h t e s t a m i s e v a j a d u s (vt.
lk. 52). Jrgnevaid nudeid arvestades on teisi kergem arvustada n n d a , et o m a v a h e l i s e d s u h t e d ei kannataks ning et
htaegu s u u d e t a k s e n d isiksusena m a k s m a p a n n a .
1. Alusta kriitikat teise isiku (suurejoonelise) tunnustamisega,
niteks nendes tema seisukohtades, millega pri oled,
tema kiiduvrt teo meenutamisega jne. Tunnustust jagades nitad, et oled rikas (heldusest!) ning asud samas
mrkamatult initsiatiivi endale vitma. Ei hakka ju keegi
meid vihaselt katkestama, kui t e m a kiiduvrseid jooni
meenutame.
2. Ksi enne kellegi argumendi kummutamist, miks ta just nii
arvab vi vidab.
3. Siiluta teed omaenda seisukohtadele tpselt sihitud ksimustega, mis sunnivad vastase paljastama oma (nrka)
positsiooni. Kui partner sinu ksimust eirab, tule sama asja
juurde tagasi mbersnastatult.
4. Tunnista keerutamata ja avalikult oma eksimust.
5. Katsu oma oponendi oletatud argumentidele vastata juba
varem, kui need kuuldavale tuuakse - see llatab teist ja
kahandab ta vitlusvalmidust.
6. Pea meeles, et videte lihtsus, selgus ja kujundlikkus
tstavad nende kaalu.
7 Otsi teid vastandada teise (vrale) vitele iseenda (ige)
seisukoht, ilma et tleksid talle "eksid" Otsene sdistus
sunnib end kaitsma ja nnda vib vaidlus jtkuda veel
pikka aega. "Kaldun arvama... "Teisest kljest viks... jt.

pehmed lhenemisviisid on enamasti viisakate inimeste

ringis thusamad kui "Ei tule arvessegi... "Tingimata
peaks... jt. kategoorilised kinnitused.
8. Vitlusest vitjana vljudes jaga tunnustust ka partnerile.
K U I D A S K O N F L I K T E KLAARIDA?
S n e l u s e k s vi v i m m a k s a r e n e n u d konflikti 'Veealuseks"
o s a k s o n p e a a e g u alati j u b a v a r e m m a a d vtnud pinge
i n i m s u h e t e s - p e t t u m u s , solvumine, vastastikune usaldam a t u s , a n t i p a a t i a jne. Tihti o n tundelahvatusi phjustanud
t l i d e l asisel p i n n a l t e k k i n u d t a g a p h i . Niteks vaidlused
t j a o t u s e le e h k k s i m u s sellest, kes midagi peaks teg e m a , v i v a d t e r a v n e d a , kui ks osaleja tunneb end hved e s t i l m a j e t u ja k r v a l e t u g a t u n a vi kui keegi pab
m u g a v u s e s t o m a k o h u s t u s e d teiste lgadele laduda. Snel u s e k s v i tliks p u h k e n u d konflikti ohjamisel lhtu jrgmistest p h i m t e t e s t :
1. Avalikusta konflikti olemasolu just niipalju, kui hdaprast
tarvis. Kui me suhtlemisel kogu aeg oma vastandused
teistega esile tooks, saaks inimeste hiselust ldine nklemine.
2. Katsu kasutusele vtta tli "diagnostiline vrtus" - see
toob peaaegu alati esile mingi varjatud probleemi, vastuolu,
millele seni pole kellelgi olnud mahti osutada piisavat
thelepanu.
3. Pa ilmneva vastandumise varjus vi juures avastada
osapoolte olemusliku "kokkukuuluvuse" ala ning leida
kompromissi ja koost vimalusi.
4. Parim ja valutuim viis konflikt lahendada on seda tinginud
olukord "mber struktureerida" Niteks korraldada mber
tjaotus, lahutada pshholoogiliselt sobimatud isikud,
mrata kindlaks, kes kellele allub vi esitada selge vljakutse mratleda oma positsioon. (Kas arvestad minu
nudeid vi loobud rahaabist.)
5. Konflikti tekketausta le otsustades pea silmas, et nii
ettevtluses kui eraelus on philised 6 erinevat konfliktiliiki,
mis omavahel vivad mitmesugusel viisil pimuda ja liituda.
* Vaidlused kesksete vrtuste, elu phimtete le.
Nide: naisele meeldib kerge lbus elu, mees peab
esmathtsaks karjri ja eneseteostust.
* Faktide vastakas tlgendamine: inimesed ei suuda
kokkuleppele juda selles, kuidas asjad tegelikult on,

*
*

mis on tene, mis vale, mida silmas pidada vi mida

ignoreerida.
Eesmrkide konflikt: tli osapooltel on lahkuminevad,
raskesti hendatavad eesmrgid. Niteid. Naine soovib osta magamistuppa kalli mbli, mees aga uuema auto. Kahemehefirma ks omanikest tahab phirhu asetada vahendustegevusele, teine eelisarendada tootmist.
Tli hise eesmrgi saavutamise teede ja vahendite
prast. Osa poliitikuid peab vajalikuks siseturu kaitseks kehtestada toiduainetele importtollid, teised
laidavad selle mtte maha.
Defitsiitsete ressursside jaotamisel tekkinud vastandused ja rivaalitsemine.
Vastastikuse antipaatia, boikoteeriva kitumise jm.
tagajrjel kujunenud emotsionaalne konflikt.

Lisagem, et eesti keeles on sja p u u d u t a t u d valdkonnast

ilmunud o m a e t t e raamat Thelepanu - konflikt! Tallinn, 1988.
MIL VIISIL MEESKONNAVAIMU kUJUNDADA?
Inimeste emotsionaalne lhedus ja asjalik tulemustele p d lemine o n kaks eri asja, mis m n i k o r d lausa v a s t a n d u v a d .
Toogem nite abielust. Meeldivat kooselu ja heskoos veedet u d v a b a a e g a n a u t i n u d m e h e ja n a i s e l h i s u h e t e l e o n
tsiseks k a t s u m u s e k s a e g , kui m a j a e h i t a m i s e g a s e o s e s
vetakse e n d a l e m i t m e k s aastaks k r g e m t k o o r m u s ja
piiratakse l b u s t u s t e l e ja l u k s u s e s e m e i l e m i n e v a i d v l j a minekuid. hises peres t e g u t s e m i s e p h i m t e t tasuks jrg i d a e n a m t l , huviringis, aeg-ajalt k o o s kivas s p r u s konnas. M e e s k o n n a kujundamisel tuleks olla kindlakeline,
asjalik ja hooliv.
1 Pa igale rhmaliikmele leida selline kompetentsusala
(roll), milles ta teistele oma vajalikkust testab vi teistest
millegagi le on.
2. Sea tkorraldus sisse nnda, et inimesed saaksid oma
teadmised, oskused jt.tugevad kljed realiseerida ning
samas ka ksteist toetada, tiendada, petada.
3. Hoidu soosikute ja patuoinaste soetamisest.
4. Vldi salatsemist, kus htedele teada olulisi asju (kiusu
prast, vimu saavutamiseks jne.) varjatakse teiste eest.
5. Jta igahele kll igus oma arvamust avaldada ja isiklikku
seisukohta evida, ent rhuta samas ka meeskondlikult

tegutsemise kohustuslikkustda. Selle nimel ra khkle

nuda alluvailt saavutatud kokkulepetest ja vastuvetud
otsustest rangelt kinnpidamist.

ASJALIK ENESEVLJENDUS
Ettevtluses ja ris lisab asjaliku vljenduse o s k u s m r g a tavalt eldu veenvust. Laialivalguva, hmaselt abstraktse vi
tarbetult detailse jutu mttest o n raske aru s a a d a , e l d u ei
rata u s a l d u s t e g a i n n u s t a t e g u t s e m a . V l j e n d u s o s k u s e
asjalikumaks muutmisel tasuks au sees pidada jrgmisi
phimtteid.

pi oma kne kolme esimese lausega selgelt mratlema

see taotlus (teema, probleem, nue, palve jne.), mis sind
ajendas sna vtma. Nnda vimaldad kuulajal paremini
thele panna vajalikku, keskenduda phiksimusele ja
mista sinu keerukamat mttevljendust. Andes snaselgelt teada, mida eesmrgiks sead ja esile tstad, hlestad ka enese probleemi vi teemasse phjalikumalt
svenema. htlasi vldid vritimistmist selles, milline
probleem ldse leiab ksitlemist. Seda tuleb testi eraldi
toonitada, kuna suur hulk snelusi ja vaidlusi leiab lhtekoha sellest, et arutluse hakul jeti teema tpsustamata
ning unustati kokku leppimata selles olulises asjas, mis
probleem ldse vaatluse alla vetakse. Toogem teema
tpsustamise kohta paar nidet.
* lemus alluvale: Praegu oleks viimane aeg otsida teid
meie teenuste kvaliteedi tstmiseks.
* Isa tudengist pojale: tle mulle need tpsed ajad, millal
sa oma kolme eksami vlgnevuse kavatsed krvaldada?

* Lektor kuulajaile: Jrgnevalt vtame vaatluse alla teema

Y alaprobleemi Z.
Arenda oma mttekiku arusaadava loogika alusel. Eeldustelt ja kirjeldustelt testustele, jreldustele ning ettepanekule minevate arutluste jada on palju kergem jlgida
kui arvamusi, fakte, probleeme, hinnanguid, kriitikat jm.
segilbi esitavat kaootilist juttu. Inimestele meeldib pikema
arutluse liigendatus, mis paistab avavat vaatlusaluse nhtuse seesmise struktuuri. Videte numereerimine, alapunktidena toodud ettepanekud, probleemide ja teemade pealkirjastamine loovad mulje valdkonna heast tundmisest.
Seda isegi siis, kui nhtuse tsine sstemaatiline ksitlus
tegelikult puudub.

Asjalikus jutus ptakse vltida tarbetute mttekordustega

hel kohal tiirutamist; teemaarenduse peamiseks sihiks on
valgustatud teemasse suurema selguse toomine vi probleemidele lahenduse otsing.
Etteaste lpul tuleks oma vljendatud seisukoht veidi
varieeritud snastuses le korrata ja mista anda, mida
kuulajalt ootad, kas lihtsalt teadmiseks vtmist, oma seisukoha vljendamist, nustumist, vitlust, kuuletuvat tegutsemist vm.

NUPIDAMISTE KORRALDAMINE
Enamik juhte k u r d a b m i t m e s u g u s t e l e koosolekutele m i n e v a
aja lekulu le. N u p i d a m i s t e kesised t u l e m u s e d ei kaalu
sageli le n e n d e e t t e v a l m i s t a m i s e ja lbiviimise k a u d s e i d
kulutusi. Selleks, et asjalikus v a i m u s nu p i d a d a , tuleks j u b a
koosolekute k a v a n d a m i s e l lbi m e l d a , mis e e s m r k e arutelu taotleb.
NUPIDAMISTE ERINEVAID EESMRKE
* Info edastamine ja vahetamine
* erinevate arvamuste vljaselgitamine
* hisele platvormile judmine, olulistes asjades kokkuleppimine
* tegevuste koordineerimine
* vaatlusaluste ksimuste sisuline otsustamine
* otsusprojektile heakskiidu saamine
* arusaamatuste klaarimine
* tlesannete jaotamine
* antud korralduste titmise kontroll
* probleemide tstatamine vi lahendamine
* uute ideede leidmine
Allpool t o o d u d punktidest s e l g u b , mil viisil n u p i d a m i s i
korraldav juht v i k s h i s a r u t e l u d a s j a l i k u m a k s k u j u n d a d a
ning s a m a s tarbetut ajakulu vltida:

Kutsu koosolekule ainult need alluvad vi kolleegid, kelle

kohalolek on tingimata vajalik. Juhul kui kelleski kahtled,
pstita kontrollksimus: mis me kaotame, kui tema kutsumata jtame? Eitava vastuse korral jta ta rahumeeli osalejate nimekirjast vlja. Koosolekust krvale jetute panust

saab kasutada sel teel, et nende seisukohad (probleemingemus, arvamused ja ettepanekud) vlja selgitada juba
enne nupidamist vi tutvustada valminud otsuseprojekti
jt. nupidamise dokumente neile hiljem.
Tee nupidamise aeg ja pevakord varakult teatavaks, see
aitab osavtjail ainevalda paremini sisse elada. Haruharva
vib siiski improviseerida ka ette teatamata vlknupidamisi - osa inimesi lhevad just mingi probleemi kiire lahendamise vljakutsest rksaks.
ra venita koosoleku algusega. Lastes hilinejail piinlikkust
tunda selle prast, et nad teisi segavad, distsiplineerid neid
edaspidi tpsemad olema.
Teata nupidamise algul nii selle kesksed eesmrgid kui
ksikud pevakorrapunktid, niisiis see, kuhu arutelu lpul
on tarvis vlja juda, mida osalejailt oodatakse, missugused alateemad lbi vetakse ja millist ajakava jrgitakse.
Tarbe korral teata iga alapunkti puhul eraldi, kui kaua selle
arutamisele aega on plaanitud.
Lhiarutelude kiirendamiseks vid need lbi viia seistes,
nnda on osalejad ajendatud asjalikumalt vljenduma ja
vajaliku asja kiiremini otsustama. Mistetavail phjustel
kiirendab mttetd seegi, kui arutelu aeg seada ennelunasele ajale vi tpeva lppu.
Juhul kui keegi osalejaist pikalt he asja kallal nmmutab,
suuna ta kindlakeliselt phiksimuse konstruktiivsele
arutelule: sinu mttekik on huvitav, ent kui nd phiksimuse juurde tagasi tulla, siis...
Nupidamiste juhtimisel tee jrjepidevaid kokkuvtteid sja
saavutatust ning sea uued lesanded edaspidiseks.
Niteks:
a) Senine arutelu nitas, et ksimus on keerukam kui arvasime. Palun nd igal osavtjal he-kahe lausega elda
vlja oma ettepanek - kuidas probleemi lahendada.
b) Ilmselt vime A ja B ksimuse arutluse lugeda ammendatuks, enne lunat juame veel anda oma hinnangu
ette valmistatud otsuseprojektile C ksimuses.
Lpeta nupidamine osalejate tnamise ja selle tulemuste
lhikese kokkuvtuga. Omal kohal on suunised jrgnevaks
ajaperioodiks ja uue kokkutuleku thtaja teatamine.

Kindlaim viis n u p i d a m i s t e arvelt a e g a k o k k u h o i d a on

n e e d lihtsalt ra jtta. K a a l u g e m seeprast ka hisarutelu
asendusvariate:
* Olles kindel mne probleemi judsas iselahenemises, vid
jtta selle koosolekul ldse tstatamata.

* Aruta vimaliku koosoleku eri punktid lbi vastava ksimuse

peamise asjatundjaga ja hoia firma vtmeisikud tehtud
otsustega kursis.
* Selgita vlja asjaosaliste arvamused-ettepanekud, tta
selle alusel vlja otsuseprojekt ning anna see alluvaile
hindamiseks.
* Delegeeri pevakorrale tusva ksimuse lahendamise seda
kige enam puudutavale isikule, jttes enesele vaid kavandatu kontrollija rolli

KUIDAS KITA AVALIKUL ESINEMISEL

OMA KUULAJAID?
Juhi ts pole harvad juhtumid, kus tuleb esineda teiste ees
pikema snavtuga. Algajale t u n d u b avalik esinemine ohtlik
nagu hukesele jle minek: enesekindlusest j b p u u d u ,
kuulajate reaktsioon nib olevat etteaimamatu, pole selge,
mil viisil audtooriumi thelepanu kita vi millist teavet inimesed loodavad saada.
Eesti v a n a s n a v i d a b : julge h u n d i rind o n r a s v a n e .
Esinejal oleks tark j u b a esimeste minutitega jtta e n d a s t
tarmuka ja asjatundliku isiku mulje, kellel kindlasti on m i d a g i
olulist ka teistele elda. Pshholoogilise barjri m u r d m i s t
kuulajatega hlbustab kolm lihtsat vtet:
TEE ENNE RKIMA HAKKAMIST VIKE (OOTUST SUURENDAV) PAUS
HOIA AUDITOORIUMIGA SILMSIDET NING VAATLE KOHALOLIJAID SBRALIKU PILGUGA
HOOLITSE SELLE EEST, ET SU HLEL OLEKS KANDVUST
NING SELLE TMBR KLAKS MEELDIVALT.
Kuulajate thelepanu vitmiseks a g a tasuks r a k e n d a d a
ht vi mitut knekunsti phitehnikat.

Esita retooriline ksimus.

See rgitab kuulajad kaasa mtlema (ning lektoriga hel
meelel olema), kusjuures ksimusele vastamist ei eeldata,
ent vaikimisi on kik selle pstitamisega pri. Mned
nited: Kas vike Eesti peaks pidevalt oma suure naabri
ees hirmu tundma? Kaua me peame taluma brokraatia
levimu? Kes meist ei tahaks endale head tervist?

Dramatiseeri veidi olukorda.

Avalikul esinemisel ei peeta patuks, kui probleemile
teravust lisada, rhutatult pessimistlik prognoos teha,
situatsiooni kirjeldusse paksult vrvi lisada. Igatahes
teeb see inimesed rksamaks, nad on valmis eldule
lisa ootama.

Too esile v a s t a n d u s i .
Esita kaks vastandlikku teesi. Kutsu kuulajad kaasa
arutlema teatud jrelduste poolt vi vastu. Krvuta niv
telisega, tegelik soovitavaga. Arutle pisut selle le, mis
hea, mis halb, ilis vi nurjatu jne. Nagu dramatiseering,
nii ei tohiks ka vastandusvtte kasutamine liiga pikaks
minna. Intelligentsele kuulajale tuleks mista anda, et
nende vtete eesmrk pole nhtuste skematiseeriv
lihtsustamine, vaid arutelu algatamine.

O s u t a millelegi koomilisele.
Naljakas paelub alati thelepanu, lubab hetke puhkust
ning vrskendab vsinud meeli.

A n n a vike t u n d e l a e n g .
Enamik inimesi ei j julise emotsionaalse vljenduslaadi juures klmaks. Seeprast tasub suulisse etteastesse tuua entusiasmi, kirglikkust vi isegi pisut
agressiivsust nende nhtuse suhtes, mis ei jta sind
kuidagi kskikseks. Asiselt-kiretu snumi annab emotsionaalsemaks muuta nii hletooniga kui ka snavalikuga - vrvika kirjelduse, metafoori, vrdluse, vanasna vi mne teise kujundliku vttega.
Nide.
Kiretu esitus

Meie pllumajanduse hetkeseis pole kiita. Suur osa maad

on stis, paljud talunikud tulevad vaevalt ots-otsaga kokku.

Emotsionaalne esitus

Aasta-aastalt on Eesti pllumajandus sattunud ha sgavamasse madalseisu. Imetlust

vrib aga maarahva meelekindlus, kes raskete olude kiuste
pole kaotanud lootust.

Esita m n i rabav fakt, kujukas vrdlus.

Enamik inimesi ei talu pikka aega kuivi arve, ent vtab
sama teabe palju meelsamini vastu, kui need arvud on
kujutlusega haaratavalt esile toodud. Fakt, et Istanbulis
elab ligi 14 miljonit inimest, ei kla nii pnevalt kui tlus,
et Istanbuli rahvaarv on peaaegu sama suur kui kmme
Eestit.

K a h a n d a distantsi kuulajatega.
Parim viis selleks on mnda omaenda vhiklikkust
teatud ksimuses, oma kunagisi eelarvamusi ja sjaseid viperusi. Inimesed ei suuda enamasti kuidagi
kskikseks jda teiste parduste suhtes, mrkis ks
mdunud aegade aforismimeister. Samast phimttest lhtudes tuleb iseenda kas vi kaudse leskiitmisega olla ettevaatlik. Enamik inimesi talub halvasti
seda, kui kellelgi teisel lheb vga hsti.
Kutsu kuulajad e n d a g a vaidlusse.
Juhul kui auditooriumi teatud osa hoiak mingisse ksimusse on teada, vib sellele poleemiliselt vastandada
lahkumineva seisukoha, inimeste fikseerunud vaateviisi
kahtluse alla seadva argumentatsiooni. Mistagi tuleks
vaidlusse provotseerimisel olla ettevaatlik, et keegi ei
solvuks ning et sa ei keeraks enda vastu les kuulajate
enamikku.

Erguta ootamatusega.
See vte on oma kohal raugenud thelepanu korral.
Tsiteeri kuulsust, esita sobiv aforism vi v a n a s n a
See vte on mjus siis, kui toodud targad mtted klavad vrskelt, olukorrakohaselt vi on esitatud uudselt,
llatava nurga all. Sagedasest kasutamisest kulunud
vanasnad ja kibeted annavad samas bumerangiefekti: need uinutavad kuulajate thelepanu ja loovad
mulje, et tegelikult sul polegi elda midagi uut.
H p e r b o o l n e vrdlus.
Kunstiline liialdamine tundub enamasti naljakas ja ergutav. Toome paar nidet aja teemadel. Ootamisel venib
aeg nagu kummipael lputult pikaks, kui sul kiire on vi
sa aga mnd hetke kinni tahad hoida, sulab ta kohe
nagu jtis kuumal pannil.
Vta vaatluse alla akuutne kuulajaid erutav p r o b l e e m .
Isegi siis, kui see loengu teemaga vaid ldvalt on
seotud, haarab see kohe inimeste thelepanu. Enamasti on selles lisaks knealusele sndmusele vi
ksimusele veel midagi, mis lihtsalt on leidnud vljenduse ajakohases probleemis.

M a t e r d a leebelt m n d t u n t u d pahet.
Eriti vanemaile ja konservatiivseile inimestele teeb
meelehead see, kui nendega solidaarselt ja nagu mdaminnes oma kriitilist meelestatust nitad selle nhtuse suhtes (niteks korruptsioon, kehv kliima jm.), mida
kik siunavad.

O s u t a hetkeks sja ldist huvi plvinud s n d m u s e l e .

Sellega nitad, et oled ajaga kursis ega ole eraldunud
lihtsate inimeste murede-rmude maailmast petlase
elevanditorni.

Jutusta mingi v h e t u n t u d seik t u n t u d isiku elust.

Isegi mned vljapaistvad isikud on end raha investeerides naeruvrseks teinud. Vtame niteks Mark
Twaini. Tal oli anne kogu maailma kas naerma vi nutma
panna. Kuid kui ta otsustas kskik millesse raha
paigutada, siis polnud tal rohkem nutti kui teil vi minul.
Mark Twain kaotas peaaegu sada tuhat dollarit: niisuguse summaga finantseeris ta jrjest erinevaid leiutisi, niisuguseid nagu aurumootor, meretelegraaf ja imepraseid masinad, mis pidid tiustama trkiprotsessi.
Oli ainult ks riistapuu, mis nis Mark Twainile liiga
fantastiline, et sellesse raha paigutada. See oli kahtlane
leiutis, mida nimetati telefoniks.
T o o esile mni petlik vi naljakas j u h t u m e n d a elust.
Seda tehes sa muidugi hoidud end thtsaks tegemaks,
pigem testad oma kergeusklikkust, vhiklikkust jt.
inimlikke omadusi.
Juhul kui spikker t o o d u d thelepanu ergutavate v t e t e g a
vaatevljas hoida, vib esineja h o o m a t e s kuulajate v s i m u s vi t d i m u s m r k e kohe reageerida he vi teise a s j a k o h a s e
vttega. Ilma et edastamisele vetava teabe sisu m u u d e t a k s ,
v i b selle avalaused vi kokkuvtva o s a l a l t o o d u d skeemi
alusel v r s k e m a k s ja vrtsikamaks m u u t a .

=5=
KUIDAS SSTA AEGA
KODUSTES TALITUSTES?

12 KODUST AJARULIT
Jrgnevalt on t o o d u d hulk k o d u s e ajakulu erinevaid p h j u s i .
Hinda nende o s a k a a l u o m a elus
Ajakao phjus

vhene

sage

vga
sage

klmiku (sahvri) toiduvarude tiendamine

sgi tegemine, nude pesemine
pesu pesemine ja riiete korrastamine
tubade koristamine
lastega tegelemine
teleka vaatamine
pildiajakirjade ja ajalehtede lugemine
muretsemine ja unistamine
voodis vedelemine
tuttavate tagarkimine
vastastikune "iendamine" noomimine
auto jt. kodumasinate korrashoid

AJA KOKKUHOID KODUS

Nii t k o h a l kui k o d u s t e s talitustes o n vimalik h e a t a h t m i s e
korral s o o r i t a d a m i t m e i d tegevusi v i k s e m a a j a k u l u g a . Isek s i m u s , kas m e selleks alati valmis oleme... E e s p o o l t i m e
loendi t e g e v u s t e s t , mis k o d u s k i g e e n a m a e g a v t a v a d .
K o d u s e ajakao phjustel on o m a eripra. M n e d t d takerd u v a d seetttu, et m e t e e m e neid suure v a s t u m e e l s u s e g a ,
teised n e e l a v a d l e m r a s e aja a g a h o o p i s s e e p r a s t , et
neile p h e n d u m i n e meile v g a m e e l d i b . ks o s a "takerd u m i s e p u d e l i k a e l u " on tingitud sellest, et m e pole p p i n u d
neid asjui nuetekohaselt t e g e m a , teiste p h j u s e k s o n pidev
k o r r a l a g e d u s , millega t o o m e endale ise mure kaela. Tihti on
k o d u s t e a j a k a d u d e p h j u s e k s ka t s t k u r n a t u s , laiskus,
venitamisharjumus jt. t u n t u d h d a d , millest r a a m a t u alguses
oli pikemalt juttu.
Meie lugemislaual on lisaks l a k k a m a t u s j a d a s a v a l d a tavaile k o k a r a a m a t u i l e ka teisi k s i r a a m a t u i d selle k o h t a ,
kuidas k o d u s e m a j a p i d a m i s e erinevaid talitusi s o o r i t a d a toataimi a r e t a d a ja a e d a rajada, korteriremonti teha, k o d u keemia vahendeid kasutada, koera pidada, abikaasaga
h a k k a m a s a a d a , lapsi l u g e m a p e t a d a j n e . N e n d e laia
t e m a a t i k a t ja h u l g a l i s i a s j a l i k k e s o o v i t u s i p o l e s i i n k o h a l
vimalik refereerida.
T o o g e m selle a s e m e l esile m n e d k o d u s t e s talitustes
asjaliku ajakasutamist selgitavad ldised p h i m t t e d .
1. ra plga ka koduste tde tarvis teha ndala- ja pevaplaani. See aitab thja tuterdamist ja askeldamist vltides
kergema vaevaga paremaid tulemusi saavutada.
2. Arenda endas vlja srane aja ettemtmise kalduvus,
mis suunab koduseid tid tegema toimekas tempos. Juhul
kui eine valmistamise ja tubade kraamimisega saaks 20
minutiga hele poole juda, pole selleks ju kolmveerandit
tundi mtet kulutada. Paljud inimesed viivad kodus toimetades vaistlikut oma tempo alla, meldes umbes nii: ega
ma palgatl ole, et tormama peaksin. Uimerdav kohmitsemine ei paku paraku iget puhkust, tihtilugu teeb see
hoopiski loiuks. Kavalam oleks kodused ettevtmised
jaotada kaheks: meeldivaid talitusi tuleks sooritada tegevuse protsessile keskendudes mduka vi isegi viivitava

tempoga; ebameeldivate toimingutega tasuks aga vimalikult kiiresti hele poole juda, sest mingit rmu nende
kallal pikalt pusimine ei anna. Aja ettemtmine lubab
vastikute tdega mrksa kiiremini valmis saada, kui see
tavapraselt toimides (vaikimisi omaks vttes: teen tasa ja
targu, kus mul ikka kiiret) nnestub.
3. Tsta pevast-peva korduvaid tegevusi sooritades oma
vilumust; nii vidad mrgatavalt aega juba ainuksi sellega,
et vldid tarbetuid liigutusi ning pid midagi teostama
kergema vaevaga ja tulemuslikumalt. Nilisele lihtsusele
vaatamata nuab isegi ahju tule tegemine, mannapudru
keetmine vi helikassettide mberlindistamine teatud oskust. Loova lhenemise korral avastad rutiintdes nende
ratsionaliseerimise varjatud vimalusi. See ilmneb kergesti,
kui traditsioonilisi naistetid paluda sooritada mehel, ja
vastupidi, mni meeste t usaldada korraks naise hoolde.
rnem pool ilmutab enam leidlikkust tarbetu jukulu vltimiseks, mehed aga on mihklid igasuguseid tehnilisi nippe
vlja mtlema. (Suur osa majapidamistde ratsimise
nkse ongi leidnud kajastamist sellealaseis raamatuis.)
4. Sea endale kgis, tlaua lhedal ja mujal kik vajalikud
esemed keulatusse. See endastmistetav nue eeldab
mbli ja kodumasinate paigutamist funktionaalsuse phimttel. ra unusta koduski korraliku valguse tagamist,
mugava tooli hankimist jt. dusate ttingimuste loomise
vahendeid.
5. Pa, kui vimalik, tabada kaks krbest he hoobiga.
Teame kll, et sgi ajal lehte lugedes ei naudi me tiuslikult toidu maitset ja telekat vaadates jutuka lugemine
kahandab nii filmi- kui kirjanduselamusi Samas on siiski
terve hulk tid, mida annab omavahel edukalt hitada ja
samal ajal sooritada. Toome rea niteid:
* Voodi lestegemine ja sirutusharjutuste sooritamine.
* Pranda pesemine ja raadiost pevauudiste kuulamine.
* Pereliikmetega hiselt toidu valmistamine (mnede
lunapoolsete maade vrt traditsioon!) ja lhemate
eluplaanide arutamine.
* Automaatpesuriga pesu pesemine, tubade koristamine ja mne hiti misemine.
* Vaipade puhastamine tolmuriga ning krvaklappidega
muusika kuulamine.
* Teleri vaatamine ja vaibal joogaharjutuste tegemine.
* Segi linud raamaturiiuli korrastamine ja uurimistks
tarviliku kirjavara otsimine.

6. Pa soetada endale moodsad programmeeritavad kodumasinad, mis vabastavad su nende tlikast jrelvalvest ja
vimaldavad mitmeid kodutid teha judsamalt, kiiremini
ja teistega samaaegselt. Automaatpesur, taimeriga elektripliit vi aegreleega videomakk aitavad ssta hinnalist
aega niteks eneseharimiseks, kirjanduse lugemiseks vi
lhikondsetega suhtlemiseks.
7 Vta vimalust mda mingi t ksile just siis, kui kki
selle tegemise tugevat impulssi tunned. Paljude asjade
alustamise parim hetk ongi see, kui vastav t vi tegevus
tundub sulle miskiprast kitev. Hilisem enesesund teeb
talituse mrksa vastumeelsemaks ning tenoliselt kulutad
sellele ka enam aega. Oma tegevusimpulsse uurides mrkad, et tihti trkavad need pshika aruka vastusena teatud
hingeseisundile. Tundes endas niteks korteri suurpuhastuse tegemise tungi, vid alateadlikult endale tunnistada,
et soovid vabaneda millestki ebameeldivast vi niteks...
hvitada tehtud rumaluse.

SISSEOSTUDE TEGEMINE
K a u p l u s e s ja turul ei k i d a t e a d a g i mitte k s n e s tarvilikku
k o k k u o s t m a s , vaid ka v l j a p a n e k u i d u u d i s t a m a s ja inimesi
v a a t l e m a s (ning e n n a s t n i t a m a s ! ) . O s t m i s k i g u varjatud
motiiviks v i b olla e n d a l e v a h e l d u s e v i m a l d a m i n e , j u h u tuttavate vi m j a t e g a jutlemine, tstressist vabanemine...
V r a s k o h a s , kus k e d a g i ei t u n n e , o n m g i p u n k t i d (ja
kohvikud-baarid) vaata et ainsad k o h a d , kus kohalike inimest e g a lhemalt kokku p u u t u d ja o m a eraldatuse t u n d e letad.
Ent s a m a s p o l e i g a p e v a n e k o h u s t u s p o e s kia ja h d a t a r b e l i s e d o s t u d t e h a k s n e s kuri a j a r v e l - s e e o n ka
t i e n d a v a p i n g e allikas. J r g n e v a i s s o o v i t u s t e s p a k u m e
ideid, kuidas o s t m a s kies a e g a ssta ja stressi vltida.
K a u p l u s s e vi turule siirdudes mtle varakult lbi, millest
sul p u u d u s o n vi m i s tuleks h a n k i d a juurde, k o o s t a m l u
v i n g e r p u s s i d e vltimiseks ostunimekiri ning loo endale mttes plaan selle kohta, kust, mis poest vi millisest kaubahalli
n u r g a s t s a v a j a l i k u l e i a d . J u h u l kui k a u b a n d u s k e s k u s s e
m i n n e s paariks minutiks endale visualiseerid, mis s u u n a s ,
millisel korrusel, m i s s u g u s e leti ees s a m i d a g i o s t a d , aitab
see t e g u t s e d a toimekamalt, h o i d u d a p i k k a d e s t jrjekordadest ja vltida sihitut sebimist.

A r e n e n u d m a a d e s o n tavaks teha s i s s e o s t u d k o r d n d a las. Meie rahvas kib (nneks!) s a g e d a m i n i p o e s ja s b

sellega s e o s e s ka p u h t a m a t toidukraami. Selge rtm vriks
meilgi juurutamist. Kindlasti pole ige endale ise tiendavat
muret k a a s a t u u a sellega, et iga p e v p o e vahet kia. Linna
oludes oleks kauba varumise optimaalne sagedus kaks
korda n d a l a s .
L i s a g e m levaatlikkuse mttes veel paar soovitust, m i d a
kll teatakse, ent alati ei arvestata.
* Suurema koguse ostu eel on muidugi mistlik vrrelda eri
mgipunktide hindu.
* Sisseostude tegemine lheb pnevamaks, kui enne vi
prast tarviliku soetamist mne minuti ringi jalutad, et
midagi uudset avastada.
* Juhul kui letamatu ostukirg sind iga poeskigu ajal midagi
kulukat sunnib kokku ostma, talita jrgnevalt. Pa oma
ostud teha rangelt nimekirja jrgi ja vimalikult krmesti,
liikudes mgisaalis nagu silmaklappidega, mrkamata
krvalseisvaid ahvatlusi.
* Aiasaaduste ja muu vrske kraami varumisel on soovitatav
leida kindel mja, kellega on mnus ajada mni sna
juttu.

TELERIORJUS
Telerivaatamisele kulub thiste seebikate vahtimisele lisaks
palju liigset a e g a ka seetttu, et inimestel o n harjumus istuda
k m m e k o n d minutit enne soovitud saadet ekraani ette,
jdes prast saate l p p u s a m u t i tugitooli m n u l e m a . O n
kllalt n e i d k i ( e n a m a s t i p e n s i o n r i d ) , k e s a l a t a s a k o g u
p r o g r a m m i lbi v a a t a v a d , et siis pettunult vita: n i t a v a d
ainult i g a s u g u s t j a m a . Teleriikkest aitab lahti s a a d a see, kui
huvivrse huupi jahtimise asemel sobitad saated sihikindlalt
k o k k u o m a ajavarude, meelelahutustarbe ja v a i m s e t e huvid e g a . Paar soovitust:
* Mrgi ndala saatekavas esmajoones ra need saated,
mida vaatad kunstielamuse saamiseks ja silmaringi laiendamiseks, aga ht-teist ka ajaviiteks, millele phendud siis,
kui oled tlpinud, stressis ja vsinud. Seevastu need
aegaviitvad saated (seriaalid jm.), millest meelekindlalt

otsustad loobuda, kriipsuta lbi, meldes samas veendunult: seda thist saadet ma ei vaata.
* Kasuta saateaja thistamiseks signaalkella (taimerit).
* Lika sisukate saadete tutvustused prast nende vaatamist
telelehest vlja ning kleebi selleks sisse seatud kausta.
Soovi korral vid selle krvale kirjutada oma kommentaare
ja saadet vaadates tekkinud ideid. Nnda jtad telekas
nhtust olulise mllu ning orienteerid end veelgi rksamalt
ja loovamalt vaatama edaspidiseid saateid
* Kui sul on videomakk, hangi mned kassetid ja salvesta
ebasobival ajal tulevad saated hiljem vaatamiseks. Ja veel,
kui oodatud film vi muu saade osutub seda vaadanud
usaldusvrsete tuttavate hinnangul thiseks vi igavaks,
vid salvestuse vaatamisest loobuda, saastes taas hinnalist aega. Mistagi tasuks eraldi kassetid varuda haridussaateid, vrtfilmidele jne.
ht universaalset elutarkust le k a n d e s tuleks telekale
p h e n d a d a nii v h e a e g a kui v i m a l i k n i n g nii p a l j u kui
h d a p r a s t tarvilik. Vsinult, ksildust t u n d e s , k r g e stressi
korral m j u b t e l e k a v a a t a m i n e t a s u t a s a a d u d t a s a k a a l u
taastava kiirteraapiana. Ent selle tervendavat toimet ei tuleks
kuritarvitada. Vastupidisel juhul tekib tlikas s l t u v u s s n d r o o m : o t s e m a i d kui jlle pinget vi v s i m u s t t u n n e d , tekib
i m p u l s s telekas lahti keerata. r g e m u n u s t a g e m , et lugemine, tuttavatega jutlemine, k o e r a g a pargis jalutamine, k o d u
korrastamine vivad samuti a n d a hingerahu t a a s t a v a efekti.

KUTSU ASJATUNDJA APPI

Eesti meestele o n o l n u d ikka o m a n e p d vimalikult palju
asju k o d u s e s m a j a p i d a m i s e s ise k o r d a a j a d a - p a r a n d a d a
autot ja ehitada kaminat, p a i g a l d a d a TV-antenne, valmistada
k g i k a p p e , t e h a korteriremonti jne. V g a tore, kui kellelgi
nii p a l j u d e t d e j a o k s h a k k a m i s t j t k u b . I g a h e l e p o l e
p a r a k u selleks lahtisi ksi a n t u d . Tekib k s i m u s , kas poleks
vral alal pusimisest praktilisem tunnistada o m a vhiklikkust
ja p a l g a t a professionaalne asjatundja.
T o o g e m paar nidet.
petaja Mart otsustas ise ra teha kik kodused remonditd. Selle peale lks kogu tema suvepuhkus ja tarvilike
triistade ostuks kulus mitusada krooni. Tde kigus

osutus linoleumi ja seinaplaatide panek ettearvatust keerukamaks, nii et rikutud materjali tttu lks veel mitusada
krooni mngu. Tagatipuks jttis mitmes kohas soovida
tde kvaliteet, nii et vaene Mart pidi veel mitu aega prast
remonti kuulma pereliikmete arvustavaid vihjeid.
Ajakirjanik Mihkel valis teise tee. Hinnates oma remonditde tegemise oskusi kainelt (madalaks), palkas ta paar
asjatundjat ning asus ise nende kinnimaksmiseks vabal ajal
litsintsi alusel eraaautoga taksot sitma. Kuu aja jooksul lks
kogu lisateenistus mngu, ent remonditde tase oli mrksa krgem, kui Mihkel ise oleks saavutanud.
Asjata ei elda, et iga kingsepp j g u o m a liistude juurde.
Lne a r e n e n u d riikides p e e t a k s e e n d a s t m i s t e t a v a k s , et
enamikku teenuseid o s u t a b selle ala a s j a t u n d j a . M n i k o r d
m e ei vaevu m t l e m a , millised teenusliigid viimaseil aastail
juurde on tulnud (ja kasvava lumepalli t e m p o s l i s a n d u v a d ) .
V a a t a m e n i t e k s , m i s v a l d k o n n a s v i k s k o n s u l t a n t i d e jt.
asjatundjate abi k a s u t a d a :
*
*
*
*
*
*
*
*
*
*
*
*
*
*
*
*
*
*

ruumikujundus (disainer)
kodukaunistamine ja aia rajamine (aianduskonsultant)
ehitustde kavandamine
mbli taastamine (mblimeister)
peohtute korraldamine
raha investeerimine
tkoha hankimine vlismaal
pangalaenu saamine
igusabi (jurist)
kodumasinate ost ja kasutamine
korterite soojustamine, ktteseadmete ehitamine (soojamajanduse konsultant)
oma firma asutamine ja selle turustrateegia vljattamine
(juhtimiskonsultant)
krgkooli astumine
vlismaale puhkereisi korraldamine
tervisevimlemine
sugupuu-uurimine
usuksimused (vaimulik)
hingemuredega toimetulek (pshholoog)

Jttes m t t e p a l j u d e a s j a d e g a k u i d a g i m o o d i h a k k a m a
s a a d a s s t a d hinnalist a e g a . Niteks selleks, et hel alal
s a a v u t a d a meistritase.

MUUDA ELUKESKKOND DUSAKS

Meie asulate h e a k o r d ja h o o n e s t u s e ilu j v a d veel pikaks
ajaks a r e n e n u d m a a d e o m a s t kaugele m a h a . S e d a e n a m
t a s u k s i g a h e l o m a k o d u m b r u s ja v a h e t u t k e s k k o n d
m u u t a esteetilselt meeldivaks. Ilu t o o m i s t t u p p a ja t r u u m i
takistab a r u s a a m , n a g u eeldaks see millegi kalli s o e t a m i s e
suuri v l j a m i n e k u i d - hinnaliste m a a l i d e o s t u , e u r o r e m o n t i
jne. Nii m n e g i v a r a k a m a s t kihist i n i m e s e k o d u o n g i tis
k u h j a t u d keni t a r b e e s e m e i d , k u j u s i d , m a a l e ja n i p s a s j u .
Praktilisem oleks a l u s t a d a mitte ilusate a s j a d e k o k k u k u h j a misest, v a i d inetu ja silmariivava k r v a l d a m i s e s t . Vahel ei
m r k a m e ndalate k a u p a , kuidas mingi inetu detail kuskil
k e n a tervikpilti rikub. Seejrel t a s u k s t u p p a ja u e , a e d a vi
rdule t u u a e n a m h k u ja avarust. Puhast ja korras v a b a
r u u m i o s a a n n a b s n a o d a v a t e ja lihtsate v a h e n d i t e g a m e e l d i v a k s k u j u n d a d a . Ilu m i s t e l u b a b e n d a a v a r d a m i s t ka
meeldivate lhnade, l b i m e l d u d valgustuse jt. vahenditega.
Puhas lihtne rikkumatu ilu lisab seesmist tasakaalu ja t e e b
i n i m e s e d eetilisemaks.

B
KAI/ANDA HOMSET,
KUID ELA TNASES
Kik meile m e e l e p r a n e vi murettekitav trkab, k u l g e b ja
m d u b a j a s . Ajast v i b s a a d a m e i e liitlane v i t r a n n .
Ajaparadokside t u n d m i s e s p e e g e l d u b elutarkus. Ehkki m i n u tid venivad, l e n d a b a e g noolkiirelt, v i d a b F M e n d e l s o n . A e g
kustutab e k s i m u s e ja lihvib t d e , kirjutab G. d e Levis. S a m a l
ajal kui S o p h o k l e s kinnitas, et a e g paljastab kik p e i d e t u ,
leidis Horatius, et a e g varjab kik selle, mis p r a e g u avalik.
A e g a hrjal, a e g a orjal, t l e b eesti v a n a s n a ; s a m a s o n
a m e e r i k l a s e d k i n d l a d , et a e g o n raha.
V t a m e j r g n e v a k s aja m a h a , et t u n d m a p p i d a aja
pshholoogiat.
Asjalikust a j a k a s u t a m i s e s t juttu tehes k i d a b e n a m i k k u
inimesi kaks ksimust:
KUIDAS SSTA AEGA?
KUIDAS SAMA AJAGA ROHKEM SUUTA?
Ent m e ei ela ju ainuksi tst ja argitoimetustest. V h e m
olulised pole ka k s i m u s e d
KUIDAS SAMA AJAGA RIKKAMAT ELU ELADA?
KUIDAS SSTA END (TERVIST, NRVE, OPTIMISMI) AJAS?

I n i m e s e d ei erine o m a v a h e l mitte k s n e s vlimuselt ja

i s e l o o m u l t , v a i d ka a j a t a j u ja t l g e n d a m i s e i s e r a s u s e
poolest. O s k a m a t u s s u h e s t a d a m d a n i k u s t tulevikku " v o o lavat" a e g a o m a v a j a d u s t e ja v i m a l u s t e g a t o o b k a a s a
p i n g e i d ja m u r e m t t e i d , k a h a n d a b k o h a n e m i s v i m e t j a
tekitab aeg-ajalt arengukriise. Iseloomulikud e l u e a g a s e o t u d
kriisid esinevad niteks teismelistel, 5 0 n d a t e knnise letajail vi niteks p e n s i o n i l e m i n e k u l , mil inimene k o g e b s u h teliselt sujuvalt ja iseeneslikult k u l g e n u d a j a p e r i o o d i jrsku
l e m i n e k u t h o o p i s uusi v l j a k u t s e i d ja t i n g i m u s i k u j u n d a v a s s e elujrku.
A j a p s h h o l o o g i a rakenduslikuks k s i m u s e k s o n :
KUIDAS MINEVIKULE TOETUDES JA TISVERELIST OLEVIKKU ELADES ENDALE LUUA TULEVASE ELU SOODSAID OLUKORDI?

MILLIST TPI AJAKASUTAJA SA OLED?

H. M a n n , M. Siegler ja H. O s m o u d o n j a o t a n u d inimesed
n e n d e ajataju eripra jrgi nelja p h i t p i .
Siin-ja-praegu toimuvaid s n d m u s i thtsustab le TERA-

VATE ELAMUSTE KTT ehk sensatsiooniinimene. Soovides

o m a trkavaid vajadusi r a h u l d a d a kohe, o n talle k o o r m a v a d
o l u k o r r a d , kus tarvis kannatlikku k e s k e n d u m i s t ja tpsust.
O m a elu ei taju ta mitte m d a n i k u s t tulevikku s u u n d u v a
vooluna, vaid otsekui igikestva viibimisena olevikus, mille ees
ja t a g a haigutab pshholoogiline thjus. Seeprast tunnetab
t a p r i s h m a s e l t m i n e v i k u s n d m u s t e ja t e g u d e t o i m e t
kesolevale hetkele. Tuleviku t i n g i m u s t e ja n e n d e tttu avanevate uute vimaluste rahuliku r a o o t a m i s e a s e m e l ihkab
ta kike ktte s a a d a kohe ja siinsamas. O s k a m a t a m d u nust p p u s t vtta, k a l d u b ta ikka-jlle k o r d a m a s a m u vigu.
Ta elu on tis piiratud hulga o m a tarvete tieliku r a h u l d a m i s e
tipphetki ning palju s a g e d a m a i d l a n g u s p e r i o o d e , kus vajaduste rahuldamine viibib piinavalt kaua. Kaldub teistest e n a m
o m a kirgi r a h u l d a m a h a s a r t m n g u s (kus t u l e m u s i l m n e b
o t s e k o h e ) . S e d a tpi impulsiivset inimest k i m b u t a b teistest
e n a m igavus.

Sentimentaalne TUNDLEJA elab valdavalt p s h h o l o o g i lises m d a n i k u s . J u b a varases nooruses a s u b ta salamahti

p e e t u d pevikus o l e v i k u s n d m u s i m t e s t a m a tundekllaste
m l e s t u s t e t a u s t a l . K u n a oleviku vljakutsetele k a a s a e l a miseks jb tal tihti p u u d u spontaansusest, otsib ta vaistlikult
t u g e ja turvalisust harjumusprasest, linud a e g a d e l paikap a n d u s t . Pole i m e k s p a n n a , kui ta a s u b likoolis a j a l u g u
p p i m a vi h a k k a b k i m a sanskriti keele kursustel. J r g i d e s
deviisi Festina lente! (Rutta aeglaselt!), eelistab m e l d a kik
k s i m u s e d e n n e otsustamist korralikult lbi. Probleemidele
kiire asjaliku l a h e n d u s e o t s i n g u a s e m e l leiab e n d s a g e l i
j u u r d l e m a s ksimuste le: Kuidas asjad selliseks
kujunesid?
Kust see probleem ldse alguse sai? Mineviku s n d m u s t e
ja suhete le jrelemtlemine s u n n i b tundelist tpi teistest
e n a m e n d a l e etteheiteid t e g e m a kunagiste v i g a d e prast.
T u n d e r n o n aldis m u r e m t t e i l e ja k a l d u b s a g e l i n o s t a l giasse.
INTUITSIOONIINIMESE m t t e d , kujutlused ja p d l u s e d
on s u u n a t u d philiselt tulevikku; ta nib k o g u o m a o l e m u s e g a h o m s e s s e tormavat. Kui teravate e l a m u s t e janunejal
pole mahti aja k a d u m r g a t a g i ning tundekllane aina igatseb tagasi k a d u n u d kauneid hetki, siis "intuitivisti jaoks venib
aeg sageli rritavalt pikaldaselt. Hinnates kike tulevikulist
kvasti le, o n t a v a l m i s p e a ees v i s k u m a r i s k a n t s e i s s e
ritehinguisse vi armuseiklustesse, kui n e e d vaid tulevikus
e d u t o t a v a d . L a p s e m e e l s e unistajana o n tal kll k m n e i d
p n e v a i d plaane, ent pole ilmaski a e g a neid ellu viia, sest
jrjest u u e d ideed k i d a v a d t e d a ravitmatu j u g a . M e e s konnatl vibki temast s a a d a r h m a uljaim ideedektt, ent
vrsked v l j a m e l d i s e d jvad ikka teistele (niteks pikatoimelisele tundlejale) tideviimiseks. Tema eeliseks o n v i m e
teisi innustada, p u u d u s e k s a g a pidev "triivimine" unelusse.
LOOGILISELT JUURDLEV, tasakaalukas t p m t e s t a b
aja k o l m m d e t teistest selgemini lahti. Tema t o i m i n g u i d
i s e l o o m u s t a b l b i m e l d u s ja s i h i t e a d l i k k u s . A r v e s t a b m i neviku p p e t u n d e , ent ka tuleviku vimalusi ja lootusi. O n
v a b a nii siduvast elamushimust, sentimentaalsusest kui ka
igasugusest hurraaoptimismist tuleviku suhtes. Seetttu v i b
ta mnelegi t u n d u d a vristust ratavalt k l m ja kalkuleeriv.

J u h u l kui j u u r d l e v m t e ei aita tal o l u k o r r a s o r i e n t e e r i d a ,

hakkavad teda kimbutama samad probleemid, mis kolme
e e l p o o l kirjeldatud t p i .
M i s t a g i o n p u h t a i d t p e v h e ja m n i g i i s e l o o m u l i k
o l u k o r d v i b igaht aeg-ajalt p a n n a t a g a k a h e t s e m a m d a n i k k u , l o o t m a l e m r a palju tulevikult vi e l a m a kikeunustavalt hetkele.

AJALKSUD
Miski m d a n i k k u k a n d u v ei kao jljetult, p a l j u d e p h j u s seoste ahelate k a u d u m j u t a b see tulevikuski m e i e g a t o i m u vat. Idamaal on s e d a s e a d u s p r a s u s t mratletud m i s t e g a
karma, mis o s u t a b t e h t u d t e g u d e m j u l e eesseisva suhtes.
Paljugi sellest, mis olevikus ja lhitulevikus kindel ja psiv
nib, o s u t u b tegelikus elus sedavrd efemeerseks ja m d u vaks, et m e ei s a n d a s e d a endale ettegi kujutada. Eelistame
ju mitte m e l d a kige kauni kaduvusele, sprussuhete katkemisele, vanemate suremisele, laste kodunt lahkumisele, hilise
v a n a d u s p l v e viletsusele jne. B u d i s m i s m i s t e t a k s e m d u v a ja k a d u v a p i d a m i s t k i n d l a k s ja p s i v a k s inimestele
l d o m a s e illusoorse m a a i l m a n g e m u s e k e s k s e k s p h j u seks. Tuleviku " t e s e k s " kujutlemise ntrus t o o b k a a s a ka
selle, et p a l j u d e jaoks o n piinavalt ttu n h a v a e v a (niteks
p p i d a ) t u n n e t a m a t u tuleviku kui h m a s e ja e b a t e s e eesseisva nimel.
Asjaliku ajataju teel seisab k o l m tket:
* Me ei tunnista ega suuda mista minevikusndmuste mju
iseloomu ja ulatust olevikus toimuvale.
* Me ei mrka seda, kuidas olevikus toimuv tulevase elu
seisundeid ette valmistab.
* Me ei vta tulevase elu nudeid, ansse ja vljakutseid
endale sedavrd tese ja thtsana, et neile juba olevikus
tarvilikke ettevalmistusi teha.
Mark Stein n i m e t a b aja vritimistmise i s e l o o m u l i k k e
j u h t u m e i d ajapnisteks. Vaatleme neist o l u l i s e m a i d .

OLEVIKU LEVIM
I M P U L S I I V N E HETKELE E L A M I N E
Aina uusi muljeid, elamusi, tundeid, k o g e m u s i (lembeseiklusi,
suhteid, rialgatusi...) ihalev IMPULSIINIMENE a s e n d a b lbim e l d u d t u l e v i k u k a v a t s u s e d ja mineviku l a h t i m t e s t a m i s e
ahne v i s k u m i s e g a o l e v i k u s n d m u s t e s s e . H e t k e n a u d i n g o n
talle p s t e r n g a k s , mis aitab heas usus t u n d m a t u s s e tulevikku triivida ja v a b a n e d a tundest, et m d a n i k k u ei s u u d e t a
mista, hinnata, olevikuga s e o n d a d a . Eksistentsi selgeimaks
telisuseks on soovkujutlustes ja toimimisimpulssides vljend u v a d t a r b e d - t o i d u , seksi, pshilise lheduse, lbu vi
isegi... loova e n e s e v l j e n d a m i s e t a r b e d . (Kllalt paljud loov a d natuurid o n kiki silde pletades ahnelt e l a n u d hetkele.)
Kuna impulsiinimesel on raske tulevikku e n d a jaoks usutavreaalseks mista, o o t a b ta o m a tarvetele kohe kiirrahuldust.
Kirjeldatud p n i s e s s e sattunu ei s u u d a k a v a n d a d a o m a
edaspidist elu kllalt toimekalt ja kindlustada asjalikult endale
tulevikku. Seetttu jvad t e m a n n ja k o r d a m i n e k paljuski
sltuma m b r u s k o n n a heatahtlikkusest vi juhusest.
Tema e b a a s j a l i k k u s t u l e n e b k a h e s t o m a v a h e l s e o t u d
asjaolust. Esiteks j b tal p u u d u veenvatest e n e s e u s a l d u s t
lisavatest kogemustest selle kohta, kuidas visadus ja sihikindlus tagavad elus e d u . Just seetttu kogebki ta o m a tekkivaid
tarbeid piinavalt tugevatena. N a g u e l d u d , p a b ta h o m s e l e
lootmata j u b a tna ktte s a a d a kik soovitu. Teiseks ei jtku
tal enesedistsipliini,
et juba tekkehetkel s u r u d a e n d a s m a h a
lapsikud impulsid.
Eks ole ju hetke n a u t i m i s e vaistlik p d o m a n e p e a
kigile inimestele ja igaks tahaks meelepraseid asju s a a d a
vimalikult ruttu ktte. Ksimus o n a g a selles, kuivrd kellelgi
jtkub valmidust o m a tarvete rahuldamist edasi lkata.
W. Mischeli ja R. Metzneri uuringud nitasid, et ligi k o l m a n d i k
6 - 1 2 aasta vanuseist lastest pole suutelised s u u r e m a t a s u
( o k o l a a d paari p e v a prast) ootel e d a s i l k k a m a o m a
hetketarvet (pisike p u l g a k o m m kohe siinsamas). Hetketarvete impulsiivset kohest rahuldamist ootavad e n a m t a g a s i h o i d likuma IQ-ga ja lapseeas hoolitsevast isast ilma olnud inime-

s e d . N e n d e m l u s arvatakse olevat tallel hulk k i b e d a i d m lestusi selle kohta, kuidas mingi tarbe s u n n i t u d e d a s i l k k a m i n e t h e n d a s selle jrgnevat r a h u l d a m a t a jtmist.
liimpulsiivne n i b s m b o o l s e l t irduvat o m a m i n e v i k u
k o g e m u s t e s t , vttes elult kohe kik, mis a n n a b . N e n d e a h e n e n u d ajataju piirdub philiselt vaid olevikuga. M. Stein isel o o m u s t a b neid isikuid pshholoogiliste
haidena, kes aplalt
olevikku viskuvalt, alatises elamus- ja emotsiooninljas kunagi ei s a a a s u n i n g a i n a n u i a v a d uutele v a j a d u s t e l e kiiret
rahuldust. B. Bellak on o s u t a n u d anakiitsete (termin o s u t a b
tarvete vahetule rahuldamisele) isikute hailikule s u h t l e m i s viisile: n a d p a v a d , kus a g a n n e s t u b , t e i s e d i n i m e s e d
m u u t a o m a m i t m e s u g u s t e (seksuaalsete, sotsiaalsete, m a janduslike) tarvete rahuldamise v a h e n d i k s , prast o m a vajad u s e rahuldamist hljatakse a g a teine isik kohe kui tarbetu.
Tegelikus elus p o l e hailike v a j a d u s t e k e r g e u s k l i k k e rahuldajaid alati keprast ning n n d a tuleb impulsiinimesel o m a
a j a p n i s e s o l e k kinni m a k s t a m i t m e s n a e b a m e e l d i v a
probleemiga.
* Kannatamatust soovist kiiresti tunnustust vita, n.. ratsa
rikkaks saada, ei lbe liimpulsiivsed kuigi kaua psida
helgi tkohal.
* Intiimelus vahetavad nad sageli partnerit, suutmata helegi
nendest pikemat aega anda oma kiinduvaid tundeid. Thelepandav osa 4 ja enam korda abiellu astunuist on just
selle tbi omadustega.
* Nad satuvad ikka-jlle pahuksisse seadusega sellesama
ahne pu tttu oma ainelised ja muud vajadused khku
rahuldada. (Seda videt kinnitavad ka paljud vanglauuringud.)
* Nad kalduvad^ nagu eespool eldud, raha kulutama hasartmngudele. nnemngus tuleb eriti ilmekalt esile hetkele
elamise eripra: arutu risk, mng krgeile panustele, kirglik
pd iga hinnaga vita, reaalsustaju hmastumine, kaugemate vrtuste-sihtide silmist laskmine. Hasartmngija on
M. Steini jrgi otse hullunud hetkevimalsute peibutavast
maagiast. Meenutagem siinkohal niteks F Dostojevski
romaani Mngur.
* Nende prisosaks on nii lbematud abielud (ja kiired
suhete katkestused) kui ka ostud kire ajel, hest ususektist,
krgkoolist vi erakonnast teise lejooksmine, riskantsed
riplaanid jms.

* Tihtipeale jtavad nad oma kiire reageerimisega teistele

petlikult otsustusvimelise isiku mulje. Tegelikult aga nende
hetkeotsus mitte ei teosta, vaid asendab mehist ettevtlikkust ja vastutustunnet. Lhemal vaatlusel on rpaka
tegutsemise tagaplaaniks vimetus arvestada olukorra
tingimusi, takistusi ja vastuolusid. See ilmneb selgelt ka
probleemiarutelus, ldse juurdlevas mttets. Mingi probleemi lahendamisel meenutab HETKEINIMESE kogu tarkus
kommikarbist okolaadi krabava lapse iha. Nagu kommikarp, nii lendab probleemgi kohe krvale, kui esmane
lahendus tundub kes olevat. Seeprast ilmutabki knealune tp madalat kogemustest ppimise huvi ja oskust:
miski muu peale oma iha rahuldamise teda ei kidagi.
* Kainust, asjalikku vaimu ja realismi on asendamas uskumus headesse vi halbadesse ennetesse, maagilistesse
abistavatesse asjaoludesse jne. Suur osa kikvimalikest
lotomngureist on lhemal vaatlusel just selle elumuretu
tbi esindajad.
* Silmaklapid olukorra erinevate vimaluste, probleemi alternatiivsete lahendusteede suhtes. Impulsiinimene raiub tihti
hte oksa - tahab tingimata toda blondiini naiseks, viimast
malli autot sitmiseks, magamistuppa moodsat diivanit
jne. Saavutatu hind ja see, millest seepeale loobuda tuleb,
teda ei huvita, sest on tlemata mnus oma kapriissele
soovile kohe rahuldus saada.
KUIDAS IMPULSIIVNE TP ASJALIKKUST VIKS PPIDA?
K i g e p e a l t p e a k s ta p d m a o m a l a p s i k u d t u n g i d ja
t a r b e d alla suruda, vhemalt mitte n u d a n e n d e rahuldamist
kohe ja siinsamas. Kirgi ravib a u s a m e e l n e pilk n e n d e t a g a jrgedele. A h e n e n u d ajatajust aitab a g a vlja see, kui olukord
(niteks jrjekordne s d a m e k a o t a m i n e vi trkav o s t u i m p u l s s ) laiemalt lahti m t e s t a d a ja o m a r a v i t m a t u kiire
reageerimisega m n i n g a n e aeg viivitada. Targemaks teeb ka
i g a s u g u n e r a t u n d m i n e selles, et ndishetk v i b olla mitte
elu k o g u t e l i s u s , v a i d k s n e s rahulikult k u l g e v a laia ja
sgava ajaje v a h u n e pinnalaine.
PAIGALETARDUMINE
Oleviku iseralikku lksu satuvad n e e d isikud, kes ei julge
kuidagi mingit eluthtsat valikut teha: t t a d a edasi p a l g a t l i s e n a vi a s u t a d a o m a ri; j d a vallaliseks vi v t t a
naine (ning milline neist!); a s t u d a Tartu vi Tallinna likooli;

o s t a Saku lletehase vi Tallinna k a u b a m a j a aktsiaid, m a

o m a liigsed EVP-d m a h a vi o o d a t a kursi t u s u jne. Paigalseis t o o b varem-hiljem kaasa apaatia ning veelgi suurenevad
r a s k u s e d m i n g i o t s u s e t e g e m i s e l vi valiku l a n g e t a m i s e l .
Khklus edasi m i n n a o n tingitud, n a g u eelmise ajapnisegi
p u h u l , v i m e t u s e s t m i s t a oleviku h t e s e o t u s t k a h e teise
a j a m t e - m d a n i k u ja tulevikuga.
Apaatia ravis ei toimi miski paremini kui e n e s e u s u taastam i n e ja e n e s e l e uute i n n u s t a v a t e e e s m r k i d e , v r t u s t e
l e i d m i n e . k s k i k s u s ja k e g a l m i n e k i b tihti k a a s a s
a h e n e n u d v r t u s s k a a l a g a - inimene o n sel juhul eluvrtuste rikka ja kireva paljususe a s e n d a n u d m i n g i h e a i n s a
a s j a (niteks s e k s u a a l s e s o o v o b j e k t i v o o d i s s e s a a m i s e ,
kunstiinstituuti astumise, kuulsuse vitmise vm.) arutu let h t s u s t a m i s e g a . Ka e n d a u s u t u g e v d a m i s e k s tuleks o m a
eeldusi, v i m e i d ja vimalusi n h a laiemal skaalal kui seni
o n harjutud t e g e m a . Niteks t u n d e s e n d ksildase, seltskonnast krvalejetuna, v i b keegi " m e l d a endale k l g e "
igava inimese tunnused ning tardudagi seepeale hiskonnast
eraldunu ahtasse maailma. Edasi viib see, kui reipalt avast a d a endas m n e d sotsialselt hinnatavad o m a d u s e d niteks hoolivuse, kirjandusliku a n d e v m . , mille varal teistele
huvitav ja vajalik olla.

TULEUIKU TRANNIA
Eesseisva prast murelikule isikule t u n d u b tulevik ohte tis
n a g u miinivli.
Kui impulsiinimene ei vaevu e d a s p i d i s e le ldse pikalt
j u u r d l e m a , siis tuleviku lksu sattunu m u u s t e n a m ei mtlegi.
Tema negatiivset mttelaadi i s e l o o m u s t a b m t e et kindlasti
juhtub midagi koledat (kaotan tkoha, ei tee eksameid ra,
jn avalikul esinemisel jnni jne.) E b a m r a n e tulevikuhirm
p a n e b v a l m i s t u m a halvimaks, n n d a et oleviku r m u d e l e
ei jtku e n a m tit t h e l e p a n u .
Teiseks i s e l o o m u l i k u k s hirmuks o n
aga-kui-sndroom.
Selle tpiliseks esindajaks on puhkaja, kes n d a l a v a h e t u seks maale sites v t a b kaasa tuju t s t m i s e k s viskipudeli ja

kiireks m a g a m a j m i s e k s unerohtu, v i m a l i k u h a m b a v a l u
v a s t u analgiini, pooleli kirjat, mobiiltelefoni ja slearvuti,
vihmavarju saju ja pltud rannailmade p u h u k s , r a a m a t u d ,
m a l e n d i d ja mis kik veel, et igaks juhuks k i n d l u s t a d a e n d
elu o o t a m a t u s t e vastu ja mitte mingil juhul t u n d a igavust vi
m e e l e h r m i . Tema pshholoogiline tulevik o n M. Steini jrgi
tulvil lhedasi ja k a u g e i d h d a o h t e , nii et t a lausa m a t t u b
nende trjumiseks m e l d u d kaitsevahendite alla.
Tuleviku tranniat aitab vita o m a irratsionaalseist h i r m u dest j a g u s a a m i n e , optimistliku e l u h o i a k u o m a n d a m i n e ja
tisvrne elamine siin-ja-praegu.

MINEVIKKU TAKERDUMINE
NOSTALGIA
M d a n i k u l a p s e m e e l n e t a g a i g a t s e m i n e vi i g e m i n i iseenda tagasikujutlemine kordumatult kaunisse minevikku
v a l d a b v a n e m a t e inimeste krval vahel n o o r e m a i d k i . M dunut ilustav isik ei s u u d a e n d lahti rebida k a d u n u d aja nilisest turvalisusest, kest lastud h e a d u s e , ksteisemistmise,
hoolivuse ja harmoonia lummast. Olev ja eesseisev t u n d u v a d
talle v a i d m i n e v i k u k a h v a t u j r e l e a h v i m i s e n a . N o s t a l g i a
tekkes m n g i v a d o m a o s a t h e l e p a n u ja m l u valikuprotsessid - m d a n i k u s t on harmooniat ja ilu rikkuvad v a s t u o l u d ja detailid krvaldatud, otse aistitava k o n k r e e t s u s e g a
kerkib a g a esile kik kaunis ja llas. Kuna nostalgilise tbi
k o g u huvi ja ind k u u l u b minevikumlestustele, oleks liigne
temalt loota toimekat tegutsemist h e t k e p r o b l e e m i d e ja eeseisvate lesannete kallal. N e e d lihtsalt ei p a k u talle kllaldast huvi.
Vanasti peeti nostalgiat ohtlikuks h i n g e h d a k s . T n a peval s e d a e n a m n n d a tsiselt ei veta. Sellest ajalksust
aitab pealegi s n a lihtsalt vljuda jrgnev kujutlusharjutus.
MLESTUSTE MBERHINNANG
Mnigi roosa mlestus saaks mlu pingutades, kaunistamata
tsiasjade valgel h o o p i s teise vrvingu.

KUIDAS TOIMIDA?
1 Pane paari lausega paberile see unelmate aeg, mis ndseks kest on libisenud. Nide. Lapseplvekodus oli alati
palju soojust. Kik olid ksteisele head. Ja kui lummavalt
lhnas nurm.
2. Avarda kujutlust, nii et sinna sugeneb ka neutraalseid ja
halle toone. Kogu aeg tuli maadelda
rahapuudusega.
Kiuslik vanaisa noris sageli teiste kallal. Isa-ema suhted olid
kaugel ideaalist. Heinamaale ehitati kolhooside ajal tobe hall
plokkmaja.
3. Leia meenutatud elamustele vistlevaid vasteid lhiminevikust vi olevikust. Nide. Sellist vastastikust mistmist, mis
A-ga suhtlemisel, pole ma juba aastaid kogenud. Linud
phapeval valdas mind lbi kevadhaljust uhkava pargi
minnes srane tunne, et trkas kiusatus kirjutada luuletus.
Kaunite mlestuste m b e r h i n n a g u k s o n tarvis vaid ht meelekindlalt segavate sentimentide kihist lbi t u n g i d a , sest
m e ju a s u m e h a j u t a m a o m a t u n d e l i s e m i n a kalleid ettekujutusi.

KAVANDA HOMSET, KUID ELA TNASES

Ei mdu aeg, vaid meie mdume.
Vaid mstikud ja lapsed suudavad elada
jgitult olevikus
E n a m i k e inimeste meelest on a e g n a g u l p u t u j g i , mille
l h t e k o h t o n k a u g e s m i n e v i k u s ja e e s s e i s e v v o o l u s n g ,
j e k n u d ja krestikud kuskil h m a s e s tulevikus. N n d a
ksitatud a e g k i p u b k o g u a e g meie kest ra libisema - see
kas pole veel kes vi on j u b a mrkamatult meie seljataga.
Paadiga m d a vaheldusrikka ja kauni l o o d u s e g a kallastega
j g e liueldes vid t a b a d a e n d samalt tunnetuselt: nii mnigi
meelilendav pilt p a e l u b teatud aja su t h e l e p a n u , ent j u b a
o l e d k i s u n n i t u d selle seljataha j t m a . Aja k a d u v u s e ilu ja
t r a a g i k a o n kigil ajastuil r a t a n u d r o m a n t i l i s t e h i n g e d e ,
luuletajate ja filosoofide t h e l e a p n u . Mis juhtuks, kui paks i m e hetkeks k u m m u t a d a o m a h a r j u m u s p r a s e a r u s a a m a
lineaarsest ajast?

Kujuta ette, et m d a n i k o n vaid fiktsioon ja tulevik kaine

aru s p e k u l a t s i o o n , ning et tegelikult o n m a a i l m a s o l n u d ja
eksisteerib igavesti ksnes olevik. Pane thele s e d a , m i d a
n e d , kuuled vi teiste m e e l e e l u n d i t e g a t a j u d - kik see o n
ehe olevik. Terita thelepanu o m a kehaliste aistingute suhtes,
kuulata hetkeks o m a s d a m e lke, m r k a o m a h i n g a m i s e
rtmi, s e d a , m i d a just p r e a g u t u n n e b s u s u u , nina, s e l g ,
n g u , p a r e m ja v a s a k ksi... Selle katse e e s m r k o n o m a n d a d a teadvelolu selle elu rksamaks tajumiseks, m i d a elame
just p r a e g u lbi. Juhul kui s u u d a d m n e minuti vi p o o l e
tunni jooksul k o g u t h e l e p a n u h o i d a minevikku h l b i m a t a ja
tulevikku k i b e l e m a t a olevikus, v a l d a b sind k u m m a l i n e ning
erutav tunne, otsekui oleksid sisenenud mingisse u u d e
d i m e n s i o o n i . Selline tiivustav e l a m u s o n tuttav a r m u n u i l e ,
k u n s t n i k e l e , j o o g i d e l e ja lastele. M d u n u ja e e s s e i s v a
prast muretsemise lpetamine on teinud meid s n a otseses
m t t e s v a b a k s m r k a m a rksalt ja v r s k e p i l g u g a k i k e
olevikus toimuvat.
Sellelt lhtekohalt v e t u n a pole mingit mtet m u r e t s e d a
selle le, et oleviku ansid kest libisevad, vi et sa liiga vhe
s u u d a d teha, t u n n e t a d a , k o g e d a , p p i d a . . . Srane m u r e
k i m b u t a b minevikumeest, olevikus elav neb virge tunnetuse
ja t a r m u k a elamise vimalikkust n a g u suurt ja selget sihtmrki k o g u a e g e n e s e e e s . T u l e v i k u k a v a t s u s t e g a s e o t u d
lootustel-kartustel ei ole samuti s e d a t h e n d u s t , mis neile
elus o m i s t a m e . Olukorrad k o r d u v a d o m a p s h h o l o o g i l i s e s
s i s u s p a l j u e n a m kui s e d a t a j u m e , t u l e v i k t a a s t a b 9 5 %
tenosusega mdanikus meelehead, avastamisrmu,
a g a ka pettumust ja pahameelt valmistanud asjaolude k o n s tellatsioone. Nii ei kahetse tark jdavalt kest libisenut e d a s p i d i s e s on paljugi sellest uuesti esile t u l e m a s .
Tisvrses olevikus e l a m i s e k o g e m u s a n n a b m i t m e klgse tervistava efekti. Kigepealt l u b a b see vlja libiseda
rusuva mineviku haardest - sinul, oleviku lapsel, pole m d u n u ees ju e n a m m i n g e i d kohustusi.
Teiseks aitab see katkestada ennatliku vi tarbetu etteh o o l e g a s e o t u d sundmtete, kavatsuste, kartuste ja lootuste
voo. Eesseisva prast murelik kulutab liiga palju t h e l e p a n u ,

tunnete energiat i m a g i n a a r s e tiusliku tulevase elu prast.

Seetttu ei o s k a ta e n a m a s t i nautida tegelikkust sellisena
n a g u see just p r a e g u eksisteerib. Ning just s e e p r a s t libisebki see tiuslikku e l a m i s r m u p a k k u v eksistentsiseisund
tal k o g u a e g kest. Kttevidetu ja saavutatu l u b a b talle vaid
lhikeseks ajaks h i n g e r a h u , sest kohe laseb t a e n d k a a s a
viia uutele s a a v u t u s t e l e k a n n u s t a v a i s t m t e t e s t ja kavatsustest.
Olevikus elamine t a a s t a b i g u s e elust tit r m u t u n d a .
Korraga s e l g u b , et aastaid p a i n a n u d e l u m u r e d e v i t m i s e k s
polegi tarvis teha m i n g e i d pingutusi peale h e a i n s a - e l a d a
just siin ja p r a e g u . See lubab olla l o o m u l i k u m ja siiram, sest
lakkab hirm t e h a sraseid vigu, mis tulevikus p r o b l e e m e
tekitaksid. "Mstilisi" e l a m i s k o g e m u s i s a a n u d isikud kinnit a v a d n a g u hest suust, et hingelise v a b a n e m i s e ja v a i m s e
kirgastumise saamiseks tuleb teha lpparve o m a harjum u s e g a alles tulevikus

elama

hakata.

P r o g n o o s i d , k a v a t s u s e d ja plaanid ei p e a k s ju k u h u g i
k a d u m a , ent nende upsakale levimule tuleks teha otsustav
lpp, nende psuhholoogilist thtsusastet tuleks tublisti
v h e n d a d a ja neile m i n e v a t a e g a r a n g e l t piirata. Asi o n
selles, et pahatihti m e l u b a m e tulevikust m t l e m i s e - millegi
k a v a t s e m i s e , e e s s e i s v a k u j u t l e m i s e , sellest u n i s t a m i s e

e n d a teadvuses s e d a v r d esiplaanile, et see l m m a t a b meie

olevikku t e a d v u s t a v a rksuse. S a m a s o n plaanivas ja tulevikukujutlus! loovas mttes (nagu ldse arutlevas mttets!)
k a m a s e n d a v a t p a l j u t a u t o l o o g i a t . Ise s e d a

mrkamata

t e e m e uuesti s a m a d e s t jreldustest s a m u o t s u s e i d , kavats e m e ikka u u e s t i s a m u a s j u n i n g v a l m i s t u m e

korduvalt

kartlikult vi lootusrikkalt s a m a d e k s s n d m u s t e k s . Sedalaadi

mtete ballast tidab mnel juhul valdava o s a rkvelolu ajast.
J r g n e v a l t o n t o o d u d m n e d v t t e d , t a k t i k a d , mille abil
s u n d i d a liigselt tulevikku kibelev meel e n a m olevikus o l e m a .
* Eralda edasiste eesmrkide seadmisele, eluplaanide tpsustamisele vaid kindel osa ajast - niteks pool tundi
hommikul vi iga ndala esimesed kaks tundi.
* Juhul kui leiad end masinlikult, vastu tahtmist jlle midagi
kavatsevat, plaanivat, ksi endalt kohe, milliseid uusi

vrtideid oled oma mttetga esile toonud. Kui midagi

vrtuslikku pole, tle endale otusekindlalt: AITAB KLL
ning tee sellele mtteahela vesivsule lpp.
* pi tulevikukujutlustele vastandama pshholoogilise oleviku erku teadvelolu. Leia oma pilgule mingi paeluv vaade,
pane thele helide maailma, arenda, kui see on vimalik,
kellegagi vestlust mingil sisukal teemal vi mediteeri paar
minutit. Kik need vtted aitavad thelepanu olevikku
tagasi tmmata.
* Juhul kui mingi pealetkkiv probleem vi idee kuidagi end
krvale ei lase lkata, phenda teatud aeg sellele rhutatud thelepanu. Selleks vta pliiats ja paber ning pane
10-15 minuti jooksul kirja kik thtsad mtted selles ksimuses. Meel rahuneb, kui oled oma probleemi teatud
sstemaatilisusega lbi uurinud. Selleks vike skeem.
Kigepealt pa oma ksimus vimalikult selgelt esile
tuua. Juhul kui teatud asi sulle hingerahu ei anna, ksi
endalt paar korda mttes:
MILLES ON PROBLEEM?
ja pane seejrel selle sisu he-kahe lausega kirja. Edasi
vid arendada mttetd kahes suunas:
MILLEST PROBLEEM TEKKIS?
KUIDAS SEDA ANNAKS LAHENDADA?
Juhul kui probleem tundub lahendamiseks liiga suur vi
arusaamatu, esita uued ksimused:
MIS ON PROBLEEMI ALLOSAD (ALAPROBLEEMID)?
MISSUGUST ALAPROBLEEMI ERALDI VETUNA ANNAKS
LAHENDADA?
MIS ALAPROBLEEMI LAHENDAMISEKS ETTE VTTA?
Vta vastu kindel otsus tegelda antud ksimusringiga ainult
siis, kui sa sellega sihikindlalt - paberil uusi variatne vlja
meldes - tegeled. Nnda on sul kergem tulevikuga seotud sundmte vaos hoida. htlasi lhened probleemile
mrksa konstruktiivsemal viisil - mitte enam uisapisa, vaid
aega sstvalt ja ssteemikindlalt.
K u j u n d a o m a olevikust teadvelolu p e r i o o d i d aina pikem a k s ja e l u j u l i s e m a k s n i n g s e d a v r d j r j e p i d e v a k s , et
nendele kavatsuste kaootilised parasiitmtted e n a m vahele
ei m a h u . Selleks, et olevikust teadvelolu nautida, tuleb s e d a
luua vimalikult sageli.

KIRJANDUS
B o r o d k i n , R, Korjak,

N. T h e l e p a n u - konflikt.

Tallinn, 1988.
D h a m m a p a d a . Tallinn, 1977
Henkilkohtainen laatu. Kaiken laadun edellytys.
Helsinki, 1998.
Jrve, A. rikiri. Tallinn, 1991
Kenk. J u d e a j a vrse. Tallinn, 1988.
Killinger, B. T n a r k o m a a n i d . Tallinn, 1994.
Pullerits, P Ajakirjanduse phianrid. Tallinn, 1997
Stein, M. L. The T-Factor. H o w To U n d e r s t a n d Time a n d
Use It Right. M a l m , 1976.
Stressi teejuht. Tallinn, 1997
B U T K H H A * . XeHLUMHa M CTpecc.
CaHKT-rieTepoypr 1 9 9 6 .
ray/iCTOH M., T o / i e p r X. ncuxo/ioruwecKMe JioByujKU.
CaHKT-rieTepoypr 1997
flaKeMH A. M c K y c c T B O ycneBaTb. M o c K B a , 1 9 9 6 .
MaKKeH3M P A. f l o B y i i i K a BpeivieHM. M o c K B a , 1 9 9 5 .
M o n c e e B a H. Bpeiviq B Hac n B p e M q BHe Hac.
ZleHHHrpaA,

1991

H n c c u H e H l / l . , B o v T u n a M H e H 3 . Bpeivm pyKOBOAHTensi:
3u>cJ)eKTMBH0CTb n c n o / i b 3 0 B a H i / m . M o c K B a ,

1988.

CeHT-/HxeMMc 3 . EyAbTe npouj,e!

CaHKT-rieTepoypr 1 9 9 6 .
T e n n e p B a M H K. K a K npoTMBOCTO^Tb n p e B p a T H o e r m M
cyAbobi. C a H K T - f l e T e p o y p r

1996.

XopHOn M. 9\ Mory C A e n a T b S T O !

M U H C K , 1996.

SENI KIRJASTUSELT

I L O

SELLES SARJAS ILMUNUD:

Milo 0 . Frank. Kuidas 30 s e k u n d i g a mjule

p s e d a . 94 lk. Tlkinud Kai K a a r m a .

Anti Kidron. Kuidas hlpsalt p p i d a . 130 lk.

A n d r e w Goliszek. Kuidas juhtida stressi

60 s e k u n d i g a . 152 lk. Tlkinud Kai K a a r m a .

Martin S h e p a r d . Pshhoteraapia tee-seda-ise

m e e t o d i l . 154 lk. Tlkinud Margit K o p p e l .

N a p o l e o n Ilill. Kuidas rikkaks s a a d a . 216 lk.

Tlkinud Virko Prits.

ILMUMAS:

Everett L. S h o s t r o m . Kuidas ra t u n d a
manipulaatorit. Tlkinud Silvi-Aire Villo.
Martin Katahn, Ph.D. Kuidas l o o b u d a suitsetamisest... Tlkinud Rein Niidas.