Professional Documents
Culture Documents
giorgi CxikviSvili
politikuri piaris
anatomia
qeTi jijeiSvili
giorgi CxikviSvili
politikuri piaris
anatomia
Tbilisi
2011
vuZRvniT Cvens sayvarel pirovnebas, mamas da babuas, mecnierebis
damsaxurebul moRvawes, profesor mamia jijeiSvils dabadebidan 80
wlis iubilesTan dakavSiebiT
propagandistuli fiarteqnologia
marketinguli fiarteqnologia
saarCevno fiarteqnologia
masebze zemoqmedebis saSualebaTa erTob-liobas, romelTa
gamoyenebiTac SesaZlebelia gavlena viqonioT maT eleqtoralur
saqcielze da `vaiZuloT~ isini xma miscen garkveul kandi dats Tu
politikur partias ewodeba saarCevno teqnologiebi.
saarCevno teqnologiebis ganxilvisas yura-dReba mimarTulia mTavar
sakiTxze, rogor mivaRwioT sasurvel Sedegs arCevnebSi. amisaTvis
aucilebelia adamianuri resursebis, materialur _ teqnikuri da
sainformacio _ analitikuri uzrunvelyofis mobilizeba.
amasTan unda aRiniSnos, rom saarCevno teqnologiebis yvelaze
efeqturi xerxebis gamoyenebac ki sakmarisi ar iqneba gamarjvebisaTvis,
Tu ar gaviTvaliswinebT arsebuli sazogadoebrivi cxovrebis ZiriTadi
sferoebis konkretul mdgomareobas. aRsaniSnavia, rom adre tradiciuli
saarCevno kampania ar moiTxovda did Zalisxmevasa da mniSvnelovan
finansebs. am TvalsazrisiT xSirad igoneben abraam linkolnis mier
Catarebul saarCevno kampanias, romelmac 1846 wels Tavisi kandidatura
wamoayena aSS-is kongresSi asarCevad. momaval prezidents fuli ar
hqonda da megobrebma saarCevno kampaniisaTvis 200 dolari Seugroves.
gamarjvebis Semdeg linkolnma maT daubruna fulis is nawili, romelic
dauxarjavi darCa _ 199 dolari da 25 centi. daxarjuli 72 centiT ki
linkolnma iyida erTi kasri Rvino, romliTac gamarjveba izeimes. Tumca,
isic unda iTqvas, rom saarCevno kampaniis ganmavlobaSi linkolni Tavisi
mSobliuri qalaqidan ar gasula da erTi sityvac ki ar warmouTqvams
amomrCevelTa winaSe (Debbasch Ch., pointer J. _ M 1986, p 344).
saarCevno kampaniis organizebis tradiciulma `komunikaciurad
aragajerebulma~ modelma TiTqmis XX saukunis Sua xanebamde iarseba,
ZiriTadad gamoiyeneboda adgilobrivi arCevnebis Catarebis dros.
partiebi an politikosebi ZiriTadad Semoifarglebodnen xolme TavianTi
kandidaturebis wamoyenebiT da gansakuTrebul mniSvnelobas ar
aniWebdnen saarCevno programebis momzadebas, anda winasaarCevno
RonisZiebebis organizebas _ amgvar RonisZiebebze, faqtobrivad, arc
aravin midioda.
politikuri kampaniebis organizebisa da Catarebis saqmeSi
dResdReobiT Camoyalibda politikuri cxovrebis axali stili, romlis
damaxasiaTebeli niSnebicaa:
_ kampaniis centrSi politikosis pirov-nebis (ufro sworad ki misi
imijis) gamotana da sakuTriv politikuri debatebis mniSvnelobis
Semcireba Tavad partiebis saprogramo moTxovnebis aSkarad daaxloebis
pirobebSi;
_ politikuri kampaniis Catarebis xelmZRvaneloba
politikosebisagan politikuri konsultantebis xelSi gadavida. Tavisi
konsultantebi hyavs yovel msxvil politikoss, partias, saxelmwifo
dawesebulebas;
_ saarCevno da sxva politikuri kampaniebi tardeba eleqtoratis
socialogiuri kvlevebis ‘bazris~ segmentebis meSveobiT. kampaniis
dawyebis Semdeg tardeba sazogadoebrivi azris monitoringi. es
SesaZleblobas iZleva Tvali miedevnos konkretuli kandidatis
programis, imijis zegavlenis xasiaTsa da xarisxs amomrCevlebze da
droulad moxdes misi koreqtireba;
_ masmediisa da pirvel rigSi televiziis masobrivi gamoyeneba xdeba
politikuri reklamis mizniT. satelevizio gamosvlebis stilistika
Tavis daRs asvams Tanamedrove politikosebis azrTa wyobas da
moqmedebas. dRes masmediis gavlena imdenad didia, rom laparakoben
media-kratiis dadgomaze;
_ politikuri kampaniebis Rirebuleba mkveTrad Zvirdeba. aSS-Si 1960
wels yvela saarCevno kampaniaSi 175 mln. dolari daixarja, xolo 1976
wels ki _ ukve 640 mln. dolari.
Tanamedrove politikur komunikaciebis pirobebSi ar SeiZleba
politikosis brwyinvale oratoruli niWis an literaturuli unaris
imedad iyo.
seriozuli politikosebi didi xniT adre, arCevnebis vadebis
gamocxadebamde da winasaarCevno agitaciis oficialur startamde iwyeben
saarCevno kampaniisaTvis mzadebas. maTi pirveli nabiji olqSi situaciis
analizia. gamokvlevis Catarebis dros, saarCevno kampaniebis
organizatorebi Rebuloben codnis im aucilebel minimums, romelic maT
saSualebas aZlevs SeimuSaon saarCevno strategia ara brmad, mxolod
Tavis intuiciaze dayrdnobiT, aramed racionalurad, obieqturi
maCveneblebis gaTvaliswinebiT, situaciis adeqvaturi teqnologiuri
xerxebis gamoyenebiT. amgvarad, xorcieldeba saarCevno kampaniis e.w.
sainformacio analitikuri uzrunvelyofa.
winasaarCevno gamokvlevebs gamoyenebiTi xasiaTi aqvT, e.i. maTi
mimarTuleba ganisazRvreba saarCevno kampaniis organizatorebis
miznebiT, upirveles yovlisa, imis aucileblobiT, rom Tavis mxares
amomrCevlebis maqsimaluri ricxvi miizidos. magaliTad, kandidatis
pozitiuri imijis formirebisaTvis aucilebelia icode saarCevno ubnis
mcxovreblebis azri imaze, Tu rogori, ra Tvisebebis mqone kandidaturaa
misaRebi. winasaarCevno programis Sesadgenad unda flobdnen
informacias amomrCevlebis yofiT mdgomareobaze; maTi RirebulebiT
orientaciaze, interesebsa da survilebze; agitaciis Casatareblad
mniSvnelovania imis codna, Tu ra saxis stereotipebi arseboben masobriv
azrovnebaSi. muSaoba iwyeba winasaarCevno situaciis gaanalizebiT. unda
gaanalizdes qveynis socialur _ ekonomikuri mdgomareoba, politikuri
speqtri da ZalaTa ganlageba, eleqtoratis ganwyoba, xelisuflebis
imiji. es muSaoba unda daiwyos arCevnebamde 3-6 TviT adre (kampaniis
masStabebis gaTvaliswinebiT). zogierTi specialisti am vadas adidebs
wlamde da am drois manZilze grovdeba yovelnairi informacia (olqSi
mosaxleobis raodenobaze, mis socialur da eTnikur struqturaze;
mTavar religiur Temebze samrewvelo da sasoflo _ sameurneo
warmoebebze; umsxviles warmoebebsa da safinanso dawesebulebebze;
saSualo da wvril biznesze), Segrovili masala gaanalizdeba da mis
safuZvelze saarCevno kampaniis strategiis Sesabamisad SemuSavdeba
rekomendaciebi; Tu es amocana droulad da profesiulad amoixsneba,
maSin saarCevno kampaniis efeqtianoba mkveTrad izrdeba, misi
organizatorebis moqmedebebi konkretuli xalxis realuri ganwyobis
strategiis gaTvaliswinebiT SemuSavdeba. meore mimarTuleba _ es aris
saarCevno kampaniis uzrunvelyofa sainformacio analitikuri daxmarebiT.
yvelanairi mmarTvelobiTi procesis rezultati damokidebulia imaze,
Tu ramdenad srul da utyuar informacias Rebulobs marTvis subieqti
mmarTvelobiTi gadawyvetilebebis realizaciaze. mocemul SemTxvevaSi
laparakia myari ukukavSiris Seqmnaze erTis mxriv saarCevno kampaniis
organizatorebisa da meores mxriv _ amomrCevelTa Soris efeqturi
ukuqceviTi kavSiris damyareba saSualebas aZlevs subieqts gaukeTos
koreqtireba Tavis moqmedebas, droulad SeamCnios warmoWrili
problemebi, mowinaaRmdegeTa gamoxtomebs gaukeTos adekvaturi reagireba.
am amocanis Sesruleba dakavSirebulia monitoruli kvlevis
CatarebasTan, romelic saSualebas qmnis Tvali miadevno sazogadoebrivi
azris ryevas da kandidatis mimarT amomrCevelTa damokidebulebis
Secvlas. aseve dakvirvebis gziT SeiZleba akontrolo konkurentebis
moqmedeba da saarCevno kampaniaSi monawile sxva politikuri aqtorebis
qceva.
saarCevno kampaniis organizatorebisaTvis aucilebeli informacia
SeiZleba miRebuli iqnas sxvadasxva saSualebebiT da meTodebiT:
pirveli _ olqis ekonomikuri ganviTarebis Sesaxeb statistikuri
monacemebis SeswavliT mosaxleobis demografiuli Semadgenlobis,
cxovrebis donis, wina wlebis arCevnebis Sedegebis gaTvaliswinebis
safuZvelze.
meore _ mosaxleobis gamokiTxvis Sedegebis (anketireba, interviu),
romelic saSualebas iZleva gaarkvios xalxis subieqturi ganwyoba: vin
aris misi simpatia. mesame _ fokus_jgufebTan muSaobiT, romlebSic
msjeloben lozungebis variantebze, sareklamo rgolebze, kandidatis
savaraudo nabijebze, misi gamosvlebis teqstebs sakiTxebze. maTi
qvecnobieris done, mJRavndeba adamienebis reaqciiT saarCevno kampaniis
organizatorTa ama Tu im moqmedebaze;
meoTxe _ konkurentebis moqmedebebze meTvalyureobiT, agreTve,
kontent-analizis meTodis gamoyenebiT. e.i. gasaTvaliswinebelia beWdviTi
produqciis raodenobisa da liderebis gamosvlebis analizi.
ar SeiZleba Seudge saarCevno kampanias, Tu ar arsebobs
mizandasaxuli strategiuli xedva. Tu igi qaosuri da winaaRmdegobrivia,
gaweuli Zalisxmevis Sedegic unayofo iqneba.
startegia SeimuSaveba imis gaTvaliswinebiT, rom amomrCeveli
arCevanSi Tavisufalia, magram dauSvebelia iZulebiT xma misces ama Tu
im kandidats, igi unda saTanadod Seaguliano rom saarCevno kampaniaSi
miiRos monawileoba. es ki SesaZlebelia Tu masobrivi informaciis
saSualebiT masobriv cnobierebaze ganxorcieldeba saTanado
zemoqmedeba. adamianebma unda irwmunon, rom kandidati, mis ukan mdgomi
saarCevno gaerTianeba Tu partia swored isaa, visac igi endoba, rogorc
warmomadgenels xelisuflebis organoSi.
saarCevno strategia _ es sainformacio Temebis erTobliobaa,
romlis Sinaarsis gaxsnas eqvembedareba mTeli saarCevno kampania.
gamoimuSao strategia _ niSnavs gansazRvro sakvanZo Temebi.
pirvel yovlisa saWiroa gaeces ramodenime kiTxvaze: rogorc
informacias SeuZlia imoqmedos xalxis motivaciaze da Secvalos maTi
eleqtoraluri qceva; Sesabamisad warmarTos saarCevno kampaniis
organizatorebis moqmedeba; ra unda iyos kandidatis moqmedebaSi,
garegnobaSi, programaSi iseTi, rac aiZulebs amomrCevels ganimsWvalos
misadmi ndobiT da misces mas Tavisi xma? am kiTxvaze Camoyalibebuli
pasuxebi faqtiurad iqcevian saarCevno kampaniis, misi strategiis mTavar
Temebad; arc ise Znelia mixvde, ra Temebi SeiZleba iyos Camoyalibebuli
an amomrCevelTa realuri Sexedulebebis, ganwyobis, msjelobebis an
kidev sakuTari intuiciisa da praqtikuli gamocdilebis safuZvelze.
Tumca, strategiis gansazRvrisas aucilebelia imis gaTvaliswineba, rom
masebis ganwyoba Zalian moZravia, amitom praqtikul gamocdilebas
SezRuduli xasiaTi aqvs. winaswari analizis msvleobis dros saarCevno
olqSi unda gavarkvioT situacia da davafiqsiroT, ra ufro aRelvebT
olqis macxovreblebs, umuSevrobis problema Tu cxovrebis dabali done.
bunebrivia, SeTavazebul kandidatSi isini unda xedavdnen adamians,
romelic aris patiosani, mzrunveli da profesionali, saqmis mcodne,
xalxis Wir _ varamis gamziarebeli. maSasadame, saarCevno kampaniis
strategiaSi am problemebma unda daikavon centraluri adgili.
saarCevno kampaniebSi Cveulebriv xdeba xolme mTavari Temis SerCeva.
magaliTad, politikuri stabilurobis uzrunvelyofa, gareSe
mtrebisagan dacva, ekonomikuri zrda. agreTve mTavaria is pasuxobdes
xalxis moTxovnilebebsa da jerovnad iTvaliswinebdes
damakmayofilebel molodins. aseT SemTxvevaSi sazogadoeba mzad iqneba
gauZlos socialur, ekonomikur siZneleebs da aqtiurad monawileobdes
SeTavazebuli programis realizaciaSi.
saarCevno kampaniis strategiaSi konkretul monawileebs Soris
winasaarCevno brZolaSi gansxvaveba, rogorc wesi, ganisazRvreba imiT, Tu
ra adgili ekavaT am monawileebs politikur sivrceSi, ra roli iTamaSes
sazogadoebis politikur cxovrebaSi da kerZod, romel socialur
fenebs undaT daeyrdnon. mosaxleobis RirebulebiTi orientaciebis
interesebis mravalferovneba saSualebas aZlevs saarCevno brZolis
monawileebs, rom sxvadasxva eleqtoraluri strategiebi wamoayenon.
saarCevno kampaniis msvlelobebis dros strategiulma Temebma
mxardaWera unda miiRon sainformacio saSualebebisagan Sesabamisi
argumentebis, faqtebis gamoqveynebiT. es procesi SeiZleba SevadaroT
mzardi xis ganStoebas, rodesac xis Rerodan (Tema) iwyeba
mravalricxovani totebis aRmoceneba (siuJeti). magaliTad, Tuki
winasaarCevno kampaniis erTerTi Tema _ kandidatis patiosnebaa, maSin
siuJeturi xazis SemuSaveba niSnavs konkretuli magaliTebis Ziebas, rac
SeiZleba iyos: kandidatis uari ukanono privatizaciaSi monawileobaze,
piradi keTildReoba im dros, roca xalxs uWirs; Tu SerCeuli Tema
saTanado da sakmarisi argumentebiT ver gamagrda, aseT SemTxvevaSi
mizanSewonilia Temis Secvla, radganac xelovnurad Seqmnili
magaliTebi, romlebsac realobasTan mxolod umniSvnelo saerTo aqvT,
bolos SeiZleba uyuradRebod darCes. konkurentebi aucileblad
isargebleben am faqtiT mosaxleobis TavlSi kandidatis
diskreditaciisaTvis, misi dadanaSaulebisaTvis imaSi, rom cdilobda
sazogadoebis SecdomaSi Seyvanas da motyuebas. eleqtoratis
segmentirebis kriteriumebi
nebismier saarCevno olqSi amomrCeveli sxva-dasxva saxisaa. es _
realuri xalxia Tavisi in-dividualuri da jgufuri RirebulebiTi
orien-taciiT, interesebiT, socialur sivrceSi ukaviaT sxvadasxva
poziciebi, aqvT sakuTari rwmena, bevri maTgani gaerTianebulia
sxvadasxva socialur da politikur organizaciebSi da jgufebSi. ama Tu
im kandidatis saarCevno gaerTianebasTan damokidebulebiT olqis mTeli
eleqtorati SeiZleba daiyos xuT mTavar jgufad.
1. aqtiuri mxardamWerni xalxi, romelTa RirebulebiTi orientacia,
interesebi, maRali idenTifikacia rigi mizezebis gamo arsebiTad
erTnairia da amis gamo mzad arian Segnebulad da mizanmimarTulad
iTanamSromlon kandidatTan da mis jgufTan, mxari dauWiron maT
moqmedebebs, SeZlebisdagvarad daexmaron dasaxuli miznebis
realizaciaSi. es, ase rom vTqvaT, Zlieri eleqtoratia, romelic
yvelanair mdgomareobaSi xmas miscems Tavis kandidats an Tavis partias
da sxvebsac gauwevs saTanado agitacias.
2. pasiuri mxardamWerni _ es xalxi kandidatis an saarCevno blokis
mimarT gamoxataven TanagrZnobas, magram maT mxardasaWerad aqtiur,
damoukidebel moqmedebebze Tavs ikaveben. arCevnebze isini albaTobis
didi wiliT xmas miscemen Tavis kandidats, magram, maT qcevaze SeiZleba
gavlena iqonios sxva faqtorebmac, romelsac erTi SexedviT kavSiri
politikasTan ara aqvs (samuSaoze dakavebuloba, ojaxuri mdgomareoba
da sxv.);
3. neitralur poziciebze mdgomni _ e.i. xalxi, romelsac ufro
xSirad ara aqvT gamokveTili politikuri pozicia, ar amJRavneben
garkveul simpaTiebs romelime politikuri lideris an partiebisadmi,
sustad arian informirebulni rogorc TviT politikis subieqtze, aseve
maT miznebze da programebze. isini mTlianad Caflulni arian sakuTar
problemebSi, winasaarCevno brZola metnaklebad ainteresebT; maT myarad
ara aqvT gadawvetili _ vis miscemen xmas, da, saerTod, miiRon Tu ara
arCevnebSi monawileoba;
4. undoblobis ganwyobilebis mqone eleqtorati. saerTod am
kategoriis fena simpaTiiT arian sxva politikur partiebTan da
politikur liderebTan, anu esaa xalxi, romelic sifrTxiles iCens
yvela politikosisadmi; arian gulgatexilebi, ar sjeraT rom
politikur arenaze maTi warmomadgenlebis, saxelmwifo da politikuri
miRvaweebi konstruqciulad gadawyveten qveynisa da regionebis
problemebs. gamomdinare aqedan darwmunebiT SeiZleba iTqvas, isini xmas
ar miscemen mocemul kandidats an saarCevno gaerTianebas, radgan ukve
sxva arCevani gaakeTes da mzad arian miscen TavianTi xmebi sxva
pretendents, an pirincipulad ar miiRon monawileoba arCevnebSi;
5. sawinaaRmdego ganwyobilebebis matarebeli fena am kategorias
miekuTvneba sxva politikuri partiebisa da maTi kandidatebis aqtiuri
momxreebi. isini mzad arian mxarSi daudgnen maT, viszec arCevani
gaakeTes, daupirispirdnen saarCevno procesis sxva monawileebs, sxva
kandidatebs da xeli SeuSalon warmatebis miRwevaSi.
saarCevno kampaniis organizatorTa mcdeloba iqiTken unda iyos
mimarTuli, rom gavlenis qveS moaqcion ori pirveli jgufi, Caaban masSi
mesame da SeZlebisdagvarad gaakontrolon imaTi moqmedebebi, vinc me-4 da
me-5 jgufebs ganekuTnebian. rogorc wesi, xalxi, romlebic ver
garkveulan TavianT eleqtoralur ganwyobaSi, yvelaze mravalricxovan
amomrCevlebs Seadgenen. swored amis gamo CaRdeba gamZvinvarebuli
konkurentuli brZola. am brZolaSi kandidatma da misma razmma angariSi
unda gauwios imas, rom maT winaSe _ erTsaxovani masa ki ar aris, aramed
mravali individi, gansxvavebuli interesebiT, cxovrebiseuli gegmebiT da
maSasadame, yoveli amomrCevlis reaqcia kandidatis programul
gncxadebebze, wamoweul lozungebze, sareklamo plakatebze,
gansxvavebuli an diametraluad sapirispiro SeiZleba iyos.
demokratiuli sistemis pirobebSi amomrCevelTa qcevis yvelaze
mniSvnelovan aspeqts partiuli idenTifikacia warmoadgens. is SeiZleba
sxvadasxva formiT gamovlindes.
magaliTad, aSS-is politikur cxovrebas erTi Tavisebureba aqvs -
garkveuli regionebis myari erTguleba ama Tu im partiisadmi. aseT
regionebSi Taviseburi erTpartiuli sistema yalibdeba. magaliTad,
vermontis StatSi 1854 wlis Semdeg mxolod 5 demokratma gaimarjva
Statis doneze Catarebul arCevnebSi. misisipis StatSi 1880-iani wlebis
Semdeg mxolod erTma respublikelma gaimarjva. amerikel amomrCevelTa
aranakleb 88%-sa amJRavnebs ama Tu im partiisadmi politikur
mxardaWeris garkveul xarisxs. ra Tqma unda, maT mier politikur
upiratesobaTa miniWeba nawildeba or partias _ respublikelebsa da
demokratebs Soris.
partiuli idenTifikacia politikuri socializaciis erT-erT
mniSvnelovan komponents warmoadgens. amerikel bavSvebs is Zalzed
adreul asakSi uyalibdebaT. bavSvebi iTviseben saarCevno qcevis ojaxSi
damkvidrebul tradiciebs.
evropaSi partiuli idenTifikaciis stabiluroba pirvel rigSi
klasobriv kuTvnilebas ukavSirdeba. swored klasobrivi Segneba da
klasobrivi solidarobis grZnoba qmnis partiuli orientaciis umTavres
motivebs. rig qveynebSi arsebiTi mniSvneloba aqvs iseT faqtorebs,
rogoricaa erovnuli da konfesionaluri kuTvnileba.
rogorc amerikaSi, ise dasavleT evropaSi Catarebulma gamokvlevebi
aCvenebs, rom miuxedavad amomrCevelTa qcevis individualuri
`receptebis~ mravalferovnebisa, eleqtoratis garkveuli kategoriebis
partiuli orientacia saocar mdgradobas amJRavnebs.
aSS-s istoriaSi yofila periodebi, rodesac esa Tu is partia
absoluturad dominirebda. samoqalaqo omisa da rekonstruqciis dros
respublikelebi gaxdnen erovnuli umravlesobis partia da am saxiT 60
wlis ganmavlobaSi gamodiodnen. Semdeg dadga demokratebis dominirebis
xangrZlivi periodi. am periods safuZveli Cauyara didi depresiisa da
ruzveltis axali kursis aTwleulma.
Tanamedrove saqarTveloSi Znelia vilaparakoT partiuli
kuTvnilebis stabiluri maCveneblis Sesaxeb. monawileobis partiuli
struqtura Cvens Tvalwin yalibdeba. amomrCevlebs uWirT axali
ideologiuri modelebis daufleba da mxolod axla swavloben
partiuli mSeneblobis mravalferovani formirebis aRqmas. gamonakliss
mxolod kompartiis mcirericxovani momxreebi warmoadgenen. isini mxars
uWeren monawileobis Cveul formebs. am SemTxvevaSi saqme gvaqvs masobriv
monawileobasTan, romelic totalitarul faseulobebzea
orientirebuli, Cven ki vsaubrobT demokratiuli monawileobis
perspeqtivebze.
partiuli idenTifikacia warmoadgens amomrCevlis qcevis
struqturis yvelaze mniSvnelovan, magram ara erTaderT komponents.
meore Zalzed mniSvnelovani komponentia individebis damokidebuleba
socialuri da politikuri cxovrebis mimdinare probleme bisadmi,
romelTa mowesrigebac saxelmwifo an adgilobrivi marTvis sferos
ganekuTvneba. swored es igulisxmeba Tematur orientaciaSi.
Tematuri orientacia amomrCvelis qcevis im aspeqts warmoadgens,
romlis ganzogadebac advili araa qveyanaTaSorisi SedarebiTi kvlevebis
TvalsazrisiT. magram aqac SeiZleba gamoiTqvas zogierTi SeniSvna.
sxvadasxva qveynebSi sxvadasxvaa amomrCevelTa ganwyobis pragmatulobis
xarisxi.
aSS-Si Catarebuli gamokvlevebi aCvenebs, rom am qveyanaSi
politikuri cxovrebis Tematika mTlianobaSi pragmatul xasiaTs
atarebs. problemebi, romlebic amomrCevelTa interess iwvevs,
ukavSirdeba ara ideologiur programebs, aramed garkveul interesebs,
romlebic mkafio reacionalur formulirebas eqvemdebareba. isini
realisturi xasiaTis konfliqtebs exeba, romelTa gadawyvetac savsebiT
SesaZlebelia gonivruli kompromisebis politikis safuZvelze,
mniSvnelovani daZabulobis gareSe, romelic daemuqreboda sistemas, aseve
mmarTvelobis Camoyalibebul sistemas.
aSS saarCevno sistemis erT-erT damaxasiaTebel Taviseburebas isic
warmoadgens, rom aSS-Si politikis saarsebo problemebis sajaro
ganxilva samarTlebrivi formulirebebis enaze, kanonproeqtebis enaze
xdeba. diskusiebi racionalurobis sakmaod maRali xarisxis pirobebSi
mimdinareobs. amomrCevlebi winadadebaTa gadmocemisas elian ara
ganyenebul ideologiur deklaraciebs, aramed informacias, faqtebis
mkafio interpretacias, Tanmimdevrulobas da dasabuTebulobas.
amomrCevelTa Tematuri orientaciis kvlevisas mxedvelobaSi unda
gvqondes, rom politikuri diskusiis Temebi yovelTvis rodi aRmocendeba
`bunebrivi~ gziT. politikuri problematika mraval SemTxvevaSi
`obieqtur~ xasiaTs ar atarebs. is TavisTavad ar ibadeba rigiTi
amomrCevlis cnobierebaSi da TavisTavad ar Rebulobs mkafio
formulirebebs da argumentacias.
politikis sakvanZo problemebis wamoyenebisa da interpretaciis
iniciativa elitur jgufebs ekuTvniT. swored isini ayalibeben
politikur mniSvnelobaTa samyaros, romlebic Semdeg gamoaqvT
sayovelTao samsjavroze rogorc politikuri cxovrebis bunebrivi da
obieqturi problematika. im SemTxvevaSic ki, rodesac problemas
marTlac saarsebo mniSvneloba aqvs, romlis ignorirebac SeuZlebelia,
misi `moSinaureba~ SeiZleba faseulobiT an raime sxvagvari
interpretaciis gziT.
problematika, romelsac amomrCevlebs sTavazoben gansaxilvelad,
yovelTvis rodia maTTvis saTanadod gasagebi. politikuri elita
`saSualo~ amomrCevels ideologiur an pragmatul enaze elaparakeba,
magram orive SemTxvevaSi amomrCevlebis mier am enebis SeTviseba
garkveuli damaxinjebiTa da siZneleebiT xdeba. es garemoeba arTulebs
partiul idenTifikacias. is niuansebi, rac TvalsaCinoa politikuri
diskusiis profesionalur doneze Casatareblad mkafiod aCvenebs
gansxvavebas partiebs Soris, igi rigiTi amomrCevlis doneze SeiZleba
saerTod ar aRiqmebodes, an araarsebiTi xasiaTisad miiCneodes.
siZneleebi warmoiSoba Tavad problemebis arsis gansazRvris
drosac. amasTan yvelaze meti siZneleebi warmoiSoba swored im
partiebis enisa da Tematuri orientaciebis aRqmisas, romlebic
politikaSi misdevs pragmatul, liberalur stils. es stili
ganisazRvreba upiratesi interesiT sazogadoebrivi cxovrebis
praqtikuli amocanebisadmi. faseulobiTi diskusiebi, warmoebuli
liberaluri poziciebidan, _ esaa racionaluri xasiaTis diskusia,
romelic apelirebas axdens amomrCevlis codnasTan da mis unarTan _
Tanmimdevrulad ganixilos sakiTxebi. is moTxovnebi, rasac liberaluri
elita amomrCevels uyenebs, xSirad saTanado gamoZaxils ver poulobs im
qveynebSic ki, romelTac Rrma da mdidari liberaluri tradiciebi aqvT.
aSS-Si Catarebuli gamokvlevebi aCvenebs, rom amomrCevelTa daaxloebiT
naxevars (amasTan laparakia `informirebul amomrCevlebze~, e.i. iseTebze,
romelTac gadawyvites gamoeTqvaT TavianTi pozicia garkveul
sakiTxebze) SeuZlia ama Tu im partiis an kandidatis damokidebulebis
gaigiveba.
kidev ufro Znelad aRiqmeba liberaluri problematikis ena
saqarTvelos da, zogadad, postsabWouri qveynebis amomrCevlebis mier.
imisaTvis, rom adekvaturi Sefaseba mieces Tanamedrove saxelmwifoebrivi
mmarTvelobis ukiduresad rTul sistemas da amasTan, Zalzed rTuli
socialur _ ekonomikuri da politikuri reformebis pirobebSi,
aucilebelia specialuri politikuri cxovrebis movlenebze yuradRebis
gamaxvileba, maTi analizi racionaluri procedurebis safuZvelze.
udides siZneleebs iwvevs faseulobiTi diskusiebis gageba. is
moiTxovs moTminebas, farTo inteleqtualur Tvalsawiers, mzadyofnas
socialur _ kulturuli ZiebebisaTvis da a.S. yovelive amas
postsabWouri amomrCevlebis umravlesoba moklebulia. amitom iseTi
problematika, rogoricaa finansuri stabilizaciis pirobebi, warmoebis
ganviTareba, sakuTrebiTi urTierTobebis, ucxouri inversticiebi,
saxelmwifo da adgilobrivi mmarTvelobis reforma, ganaTlebis reforma
da a.S., amomrCevlebisaTvis Znelad gasagebia. maTTvis gaugebari rCeba am
problemebis arsebiTi aspeqtebi, rac xels ar uSlis maT farTo
gamoyenebas ideologizirebuli politikuri spekulirebis dros.
cvlad sidideebs Soris romlebic Tavis erTobliobaSi ayalibebs
amomrCevlebis qcevis struqturas, unda aRiniSnos garkveuli
kandidatebisadmi rogorc individualuri, ise jgufuri momxreoba.
amomrCevelTa qcevis es mxare iyofa or komponentad.
pirvelia instrumentuli komponenti. is moqmedebs maSin, rodesac
adamiani ganwyobilia xma misces ama Tu im politikoss, gamomdinare im
dadebiTi Sefasebidan, rac am politikosma ukve gaakeTa an apirebs
gaakeTos.
meore komponents simboluri ewodeba da ukavSirdeba politikosis
faseulobiT aRqmas. swored am komponents xSirad politikosis
pirovnebis xarizmas uwodeben. xarizma yalibdeba faseulobiTi _
fsiqologiuri msjelobebisagan, romlebic politikosis biografiis
faqtebs exeba, mis warmoSobas an ojaxur cxovrebas, religiurobas,
ganaTlebas, samecniero an sportul miRwevebs da bolos pirovnul
momxibvlelobas (garegnoba, qcevis manera, laparaki).
am komponentis moqmedebas ukavSirdeba Semdegi saxis argumentacia:
`ukeTesia me xma mivce adamians, romelic didad Zlieri araa sagareo
politikaSi (an finansebSi), samagierod sanimuSo meojaxea, vidre xma
mivce adamians, romelmac kargad icis es sakiTxi, magram cols Ralatobs
da sxv.
simboluri xasiaTis Sefasebebi yovelTvis ise mkafiod araa
gacnobierebuli, rogorc zemoT moyvanil SemTxvevaSi. xSirad isini
qvecnobier doneze moqmedeben. aq saWiro da efeqtiania fsiqoanalitikuri
da sxva specialuri meTodebis gamoyeneba amomrCevelTa qcevis dafaruli
motivebis gamovlenisas.
amomrCevelTa qcevis dafaruli motivebis gamovlenisas mxedvelobaSi
unda gvqondes ormagi faseulobiTi standartebi, rac dafiqsirebulia
adamianis `socialur qvecnobierebaSi~. aq igulisxmeba fsiqologiuri
winaaRmdegobani Tanasworobis principsa da gaTanabrebisaken miswrafebas
Soris, arCeviTi pirisadmi aSkarad deklarirebuli profesionalizmis
moTxovnisa da imavdroulad specialistebisadmi undoblobas Soris da
a.S.
ormagi standartebis warmoSoba da arseboba mniSvnelovanwilad imiT
aixsneba, rom erTmaneTs ejaxeba politikis tradiciuli paternalisturi
gageba da meore mxriv, industriuli sazogadoebis standartebi.
saarCevno teqnologiebSi saarCevno kampaniis Sedegebi amoixsneba
eleqtoratis segmentirebis gziT, e.i. misi segmentebad dayofiT. ama Tu im
segmentisadmi (jgufisadmi) obieqturi mikuTvnebuloba gavlenas axdens
xalxis interesebze, politikuri viTarebis Sefasebaze, kandidatTa da
maTi programisadmi damokidebulebaze.
Tanamedrove saarCevno teqnologiebSi socialuri diferenciaciis
faqtoris gaTvaliswineba aRiarebulia profesionalebis mier.
eleqtoratis jgufebad dayofa mosaxleobis socialuri diferenciaciiT
aris ganpirobebuli.
eleqtoratis segmentirebis yvleaze ufro gavrcelebuli
kriteriumebia: demografiuli (axalgazrdebi, xnierebi, qalebi, kacebi),
socio-profesionaluri (meSaxteebi, maswavleblebi, studentebi da a.S.),
teritoriulad dasaxlebuli (qalaqis, soflis macxovreblebi, didi da
patara qalaqebis macxovreblebi), eTnikuri (gansakuTrebiT mTavaria
mravalerovan olqSi), qonebrivi ganSreveba (mdidrebi, Raribebi, saSualo
klasi) da sxv.
mZafri konkurentuli brZola aiZulebs metoqeebs eZebon Tavisi niSa
socialur sivrceSi da orientireba gaakeTon ara did socialur
jgufebze, aramed ufro maTSi patara segmentebze. magaliTad, Tu erTi
partia iswrafvis orientireba gaakeTos studentebis im nawlze, romelic
savalalo materialur mdogmareobaSia, meore ufro aqcents akeTebs
xanSi Sesuli xalxis nawilze, romlebic dazaraldnen sabWouri
reJimisagan da ar undaT warsulTan dabruneba.
eleqtoratis segmentireba _ saarCevno kampaniis TviTmizani ki ar
aris, aramed erT-erTi xerxi _ mividnen rac SeiZleba ricxobrivad met
xalxTan, Sepirdnen swored im problemebis gadawyvetas romelic maT
aRelvebs, moaxdinon politikur _ reklamuri produqciis adaptacia.
aseTi samisamarTo jgufebis arCeva yovel saarCevno kampanaiSi _ sakmaod
rTuli saqmea. is unda efuZnebodes cxovrebis wesis sxvadasxva niuansis
codnas, sxvadsxva socialuri jgufebis msoflSecnobas. Secdomis
SemTxvevaSi yvela daxarjuli Zala unayofod ikargeba.
spin teqnologia
spiCraiTeruli fiarteqnologia
imijmeikeruli fiarteqnologia
`imijis~ cneba saTaves iRebs z. froidis naSromebSi. XX saukunis
30-ian wlebSi is uSvebda samecniero Jurnals am saTauriT. Tumca,
albaT, verc warmoidgenda, rom es sityva sakvanZo aRmoCndeboda XX
saukunis politikur kulturaSi.
imijis Sesaxeb alaparakdnen, rodesac reklamis Sesaqmnelad
moizides kvlevebi qcevis fsiqologiur motivebTan dakavSirebiT. maSin
fsiqologebma ori mniSvnelovani daskvna gamoitanes: 1. adamianTa
faruli moswrafebebisa da gemovnebis gagebis Semdeg SeiZleba maTi
Segnebuli manipulireba; 2. kargad agebuli reklamiT SeiZleba
adamianTa qvecnobierebaSi movaqcioT sagnebisa da adamianebis saxeebi,
romlebic saWiro momentSi amuSavdebian. froidis Tanaxmad, imiji _ ara
imdenad adamianis an sagnis realuri saxea (Ego), ramdenadac idealuri
saxe (Super Ego), bunebrivia, gansxvavebuli realurisagan. am Segnebulma,
xelovnurad gakeTebulma, konkretuli mizniT mofiqrebulma
Seusabamobam imiji manipulirebis ZiriTad saSualebad aqcia rogorc
komerciul, ise politikur reklamaSi.
Tanamedrove etapze demokratiul qveynebSi imijologia rCeba
mecnierebisa da xelovnebis sazRvarze myof fenomenad. imijmeikeris
arsenalSi arsebobs imijis knstruirebis bevri mecnierulad
dasabuTebli xerxi, magram maTi SerCeva da misadageba konkretul
pirobebTan da auditoriasTan srul SemoqmedebiT Tavisuflebas iZleva
da xelovnebis rangSia ayvanili. miuxedavad zemoTqmulisa, imijmeikeri
ar aris yovlisSemZle jadoqari. j. soross ekuTvnis sityvebi: didi
fuliT SeiZleba iyido saukeTeso ZaRli, magram veranairi fuli ver
aiZulebs mas Tqveni danaxvisas kudis qicini daiwyos. Tu Seqmnili
imijis ukan ar dgas realuri qmedebebi, misi zemoqmedebis Sedegi adre
Tu gvian nuls gautoldeba.
imiji aris politikis warmoebis mxolod erTi nawili, marTalia,
Zalian mniSvnelovani, magram mxolod nawili, romlis ukanac unda
idges realoba da ara mxolod simbolizmi. imijmeikeri axorcielebs
mxolod lideris xatis koreqtirebas masmediaSi, sazogadoebis
cnobierebaSi, radgan amomrCevelTa absolutur umravlesobas uwevs
urTierToba ara uSualod politikosTan an movlenasTan, aramed mis
anareklTan, virtualur saxesTan. amrigad, imijis konsruireba
warmoadgens politikuri cxovrebis uaRresad mniSvnelovan nawils da
moiTxovs did yuradRebas, maRal inteleqtsa da did SemoqmedebiT
unars.
amrigad imiji tcff vbpfylfcf[ekfl itmvybkb ufycfresht,ekb cf[t-
ofhvjlutyf- [fnt,f- dbhnefkehb htfkj,f hjvtkbw fcjwbht,bcf lf
gjpbwbjybht,bc vtidtj,bs j,btmnc- gbhjdyt,fc- rjvgfybfc- cfmjytkc-
vjdktyfc fybzt,c lfvfnt,bs afcte-kj,t,c cjwbfkehc- gjkbnbrehc-
tcstnbrehc- acbmjkjubehc lf f=i=- hbsfw [tkc uwyo,c vbc eahj metad
tvjwbeh fqmvfc f[fk rakursSi=
eylf fqbybiyjc- hjv cbnydf bvbjb- kbyudbcnt,bc fphbs- lfrfdibht,ekbf
[fnsfn (cehfsb- hjvtkbw uflvjudwtvc bltfc)- fctdt –`byltmcsfn~ masTan hfw
ujyt,fc ufhrdtekb vbvfhsekt,bs ofhvfhsfdc (cbv,oloebiT gajerebuli
wyt,t,b- hjvtkbw ujyt,fc itmvybk cbnefwbfib gjntywbehb v[fhbc
itcfZkt,kj,t,bc ufyzdhtnfib t[vfht,bfy)=
it[tlekt,t,b- hjvkt,bw ufdktyfc f[ltyty flfvbfysf vjmvtlt,fpt lf
fphjdyt,fpt- Zkbthvjmvtlyb lf cnthtjnbgekyb fhbfy- hflufy bcbyb
cf[tkvobaj Zfkfeakt,bcfufy fy trjyjvbrehb ehsbthsj,t,bcfufy
ufvjvlbyfhtj,ty lf fvbnjv fewbkt,tkbf cfpjufljt,hbdb lf gbhflb
ehsbthsj,t,bc xfvjyfkb,t,bcfsdbc lf vfsb vbpfylfcf[ekfl
ufydbsfht,bcfsdbc=
fvudfhfl- bvbjb ofhvjflutyc cfpjufljt,bc fvf se bv jueat,bc
gjkbnbrehb cbZkbthbc fy cbcecnbc ufyvcfpqdhtk tktvtync= rjvgtntynehb
lf cfphbfyb ,fyrbhbc fy cf[tkvobaj vj[tkbc- vwjlyt tmbvbc- wyj,bkb
gjkbnbrjcbc fy vecbrjcbc- pfhvfwb- [tkvjwfhekb lf cjwbfkehfl lfewdtkb
flfvbfybc bvbjb mvybc bv Zbhbsfl cfaeZdtkc- hjvtkptw cfpjufljt,bc Zfkf
lf w[jdht,ff lfvyfht,ekb=
sfyfvtlhjdt samyaroSi- hjwf rjveybrfwbbc- byajhvfwbbc cathj ydtkfpt
vybidytkjdfyb uf[lf da bub fhf vfhnj wdkbc- fhfvtl Zkbth fdbohjt,c
vfnthbfkeh cfvyfhjc= bvbjbc vtidtj,bs vbvlbyfhtj,c eZkbthtcb ptvjmvtlt,f
wyj,btht,fpt= se flht vcjakbj tyhlyj,jlf vofhvjt,tkc- f[kf bub
eyrdno,f vjv[vfht,tkc= ofhvjt,bc kblthvf flubkb lfesvj vjv[vfht,kbc
kblthc= tc ydtkfathb rfhufl fbhtrkf gjkbnbrfibw= se flht [tkbceakt,bc
cfyhltyb byj ghtcf- f[kf bub tyhlyj,f ntktdbpbfc xfvjyfkb,lf
vvfhsdtkj,bc f[fkb cnbkb ntktrhfnbf _ ntktdbpbbc vtidtj,bs [fk[bc
vfybgekbht,f lf vbcb vfhsdf- vjhxbkt,fib yjkf= ntktdbpbbcsdbc Zfkpt
vybidytkjdfybf vfcfkbc vbojlt,bc cnbkb lf vfythf= f[fk dbhnefkeh
tgjmfib fvjmvtllf kjubrf [fk[b [vfc fZktdc fhf htfkeh gjkbnbrjct,c-
fhfvtl ofhvfnt,ek imijebs= bcbyb v[jkjl ajhvfkehfl bhxtdty ltgenfnt,c
fy ghtpbltynt,c= fvbc rfhub vfufkbst,b byj cfahfyutsbc- cfmfhsdtkjc-
hectsbcf lf fii_bc ghtpbltynt,bc fhxtdyt,b. gjkbnbrehb acbmjkjubf
uflfbmwf dfzhj,bc acbmjkjubfl- htfkehfl [fk[b `yblekj,c~ bv
`cfhtrkfvj~ itaesdfc- hjvtkibw itf[dbtc tcf se bc rfylblfnb= vfu= vb[tbk
cffrfidbkb- lf ,fhfr j,fvf= fvhbufl- imijis hjkbc phlf ufygbhj,t,ekbf
bvbsfw- hjv bub cek eahj vpfhlb byajhvfwbbc ghjlemnbf= flfvbfyt,c fh
iteZkbfs vstkb fv byajhvfwbbc sfdvjyhf lf lfvf[cjdht,f- fvbnjv [ibhfl
vbvfh sfdty cnthtjnbgt,c= jcnfnehfl vjZt,ybkb cnthtj-nbgb rb rfhufl
vrdblhlt,f lf jlt,f flfvbfysf wyj,btht,fib= itvlujvib rb ydtkf cbnefwbfib
xdty dbytyt,s erdt fv cnthtjnbgt,c fye imijs=
,hbnfytkb vrdktdfhb mfkb tkthb ctvgcjybc fphbs- gbhflb bvbjb fhbc
iblf lf ufht afmnjht,bc it[fvt,f- hjvtkbw njyc fZktdc sdbs bvbjc- fqmvbs
lf cfzbhj bvbjc= sdbs imijb ofhvjlut,f lf ufvjvlbyfhtj,c ofhcekbc
ufvjwlbkt,blfy lf fcf[fdc cfresfhb sfdbc gfnbdbcwtvfc vjwtvek vjvtynib.
vstkb cfvtlbwbyj acbmjsthfgbf fut,ekbf cfresfhb sfdbcflvb ylj,bc
fqlutyfpt= vfu= se ucehs- hjv gfnbdb uwty- uffrtsts hfbvt Zytkb: uflfwehts
kfvfyib- sfdb lffyt,ts cbufhtnc- cvfc fy yfhrjnbrt,c lf f=i=
@fqmvekb imijia~ bc- hjujhw fqudbmdfvty erdt c[dt,b= vfsb sdfkcfphbcb
[ibhfl fh tvs[dtdf xdtycfc= evtntcobkfl ufycfresht,bs gjkbnbrjct,vf fh
bwbfy- htfkehfl hf lfvjrblt,ekt,f fmds maT vbvfhs ufhitvjvyjas= #cfzbhj
imiji~ czbhlt,f pju ghjatcbfc, hfw [fylf[fy lfrfdibht,ekbf
xfwvekj,fcsfy= cfv[tlhj ajhvf lf gjkbwbbc gfnhekbc ajhvf veifrt,c
fdnjhbntnc vfnt,c- tmbvt,c-stshb [fkfsb- vjcfvfhskbc vfynbf ufyfc[dfdt,c
vbc vakj,tkt,c yjdtklqbehj,bcfufy lf vfc w[jdht,bcfufy ufyytyt,ekfl-
vfqkf fytyt,c- bctdt hjujhw cfvtaj udbhudbyb ufyfc[dfdt,c vtatc
mdtitdhljvt,bcfufy=
fvfcsfy eylf udf[cjdltc- hjv bvbjbcfsdbc ithxtekb vf[fcbfst,kt,bc
htfkbpfwbf eylf vj[ltc eknhbht,ekb ajhvbs= tc lfrfdibht,ekbf bvfcsfy-
hjv fcts itvs[dtdfib xdty dveifj,s vfcbc ituyt,fpt, bctdt- hjujhw wbhrib
rkjeyb [fk[bc obyfit ufvjcdkbcfc vskbfyfl bwdkbc sfdbc xfwvekj,fc lf
dfhw[ybkj,fc- hfsf [fk[vf bub c[dfyfbhfl fqbmdfc=
bvbjsfy vbvfhst,fib itbZkt,f ufvjbyjc cfvbyfbhb vblujvf:
_ aeymwbjyfkehb- hjvkbc lhjcfw ufvjbyjaf c[dflfc[df aeymwbbc vmjyt
bvbjbc nbgt,b;
_ rjyntmcnehb- hjvkbc lhjcfw tc nbgt,b htfkbpbhlt,f c[dflfc[df
rjyntmcnib;
_ itlfht,bsb, hjvkbc lhjc flubkb fmdc f[kj vlujvb bvbjt,bc
itlfht,fc=
sfdbc v[hbd- aeymwbjyfkehb vblujvbcfsdbc lfvf[fcbfst,tkbf bvbjbc
itvltub cf[tj,fyb:
cfhrbct,ehb _ tcff imiji- hjvtkbw xdtyb sdfksf[tldbs ittcf,fvt,f
xdtyc ofhvjlutyfc cfresfh sfdpt, gfhnbfpt- rjvgfybfpt lf f= i= tc itbZkt,f
byjc bkepbf- hfcfw cfaeZdkfl eltdc cehdbkb- udmjyltc ufycfpqdhekb,
[ibhfl bltfkehb imiji= xdty sbsmjc cfhrtib dbyeht,bs lf ufydb[bkfds xdtyc
sfdc bv afynfpbbc cfaeZdtkpt- hjv --vt ydtkfc deydfhdfr~= bvbjbc tc
dfhbfynb eahj lflt,bsbf- hflufy acbmjkjubehfl xdty oby dotds gjpbnbehc=
vbcb yfrkb bcff- hjv vbybvfkehflff ufsdfkbcobyt,ekb c[dbcb fphb xdtyc
itcf[t,- hjvtkbw itbZkt,f chekbfl ufyc[dfdlt,jltc xdtyb
ofhvjlutyt,bcfufy cfresfh sfdpt= fv bvbjvf itbZkt,f ufycfpqdhjc
kbltht,bcf lf jhufybpfwbt,bc htgenfwbf=
vbvlbyfht _ tcff imiji- hjvtkcfw ufycfpqdhfdc c[dbcb it[tlekt,f lf
fphb xdtypt= tcff xdtyb jhufybpfwbbc, gfhnbbc- rjvgfybbc lf f=i= ufhts vlujvb
flfvbfyt,b- hjvtksf it[tlekt,fc xdtypt cfaeZdkfl eltdc gbhflb
ufvjwlbkt,f fy welb byajhvfwbf lf ufeut,hj,f= cojhtl fv cathjib
gjekj,c ufvjytyt,fc cfpjufljt,fcsfy ehsbthsj,f (PR). tc itbZkt,f byjc
fvjvhxtdtksf- rkbtynsf lf ;ehyfkbcnsf gjpbnbehb fy ytufnbehb
it[tlekt,fyb xdtyc vbvfhs= lqtdfyltkb bvbjb lfvjrblt,ekbf bvfpt- se
hfvltyvf lf hjujh bwbc xdtypt- xdtyb jhufybpfwbbc- gfhnbbc- rfylblfnbc
itcf[t,; c[df mdtyyt,ib vw[jdht,kt,vf- xdtyb mdtyybc itcf[t, lf f=i= fv
itvs[dtdfib vsfdfhbf fhf bvltyfl bltfkehb- fhfvtl htfkehb- fltmdfnehb
bvbjb lf byajhvfwbt,b xdtypt=
cfcehdtkb imiji tc nbgb fycf[btht,c bltfkc- hbcrtyfw dbcohfabs xdty-
hjvtkbvt jhufybpfwbf- rjvgfybf fy gfhnbf= fvbc vbqotdfc bub wlbkj,c f[fkb
vtytjvtynbs= tc bvbjb lfrfdibht,ekbf hfqfw f[kbc ufvjxtyfcsfy- hjwf
ufhtit gbht,c fy chekb byajhvfwbf fy cfthsjl ofhvjlutyf fhf fmds
rfylblfnpt- gfhnbfpt- rjvgfybfpt= tc bvbjb ufycfresht,bs cfzbhjf
f[kflitmvybkb cnhemneht,bcfsdbc= jhufybpfwbt,ib f[fkb cf[tt,bc ufvjxtyf
uekbc[vj,c vbc cohfadfc f[fkb- cfcehdtkb bvbjbcfrty=
rjhgjhfwbekb imijis itvs[dtdfib buekbc[vt,f sfdfl jhufybpfwbbc
bvbjb lf fhf vbcb mdtlfyfyjat,bc veifj,bc itltut,b= rjhgjhfwbekb bvbjb
vhfdfkb rjvgjytynbcfufy itlut,f- tcff vfufkbsfl- hjvtkbvt rjvgfybbc
bcnjhbf- vbcb abyfycehb lf cfvtwybthj vbqotdt,b- cnf,bkehj,f- htgenfwbf-
cjwbfkehb gfce[bcvut,kj,f lf mdtkvjmvtlt,f= fcts bvbjc vybidytkj,f fmdc
abyfycehb abfhbc lhjc- dbyfblfy vbcb ghjlemwbbc- fmwbt,bc ufybldbc
vjwekj,f lfvjrblt,ekbf cojhtl rjhgjhfwbek bvbjpt= imijis fctsb nbgb
ufycfresht,bs czbhlt,fs ,fyrt,c- sastarto rjvgfybt,c, hjvtksf vbvfhs
vjcf[ktj,bc ylj,f xdtysfy lf,fkbf vfqfkb cf,fyrj ghjwtynt,bc gamo=
vhfdfkathjdfyb- vhfdfkof[yfujdfyb imiji yfkb,lt,f vhfdfkb
lfvjerblt,tkb cnhemnehbc xfvjyfkb,t,bcfc thsbfyb rjhgjhfwbbc yfwdkfl=
wfkrtek idbkj,bk rjvgfybt,c- abkbfkt,c- ltgenfnj,bc rfylblfnt,c thsb
lf bubdt gfhnbblfy itbZkt,f hmjylts sfdbcb ufycfresht,ekb bvbjb- hjvtkbw
ydtkfathib itbZkt,f fh tvs[dtjltc vstkb jhufybpfwbbc bvbjc= rfhub
thsbfyb bvbjbcfrty vbbcohfabfy cfcnevhjt,b, vfu= vthbjnb- hbknjyb-
rtvgbycrb lf f=i= fdbfrjvgfybt,b fbhptyf- sehmbi tbhkfbyb- fbh ahfycb lf f=i=
thsyfbhb ufajhvt,bc- cbv,jkbrbc- cfvrthlt ybiyt,bc- nhfycgjhnbc-
xfwvekj,bc- ofhotht,bc lf c[dfsf itltufl bmvyt,f thsyfbhb cfabhvj cnbkb=
thsbfyb cnbkbs lf bvbjbs nfhlt,f c[dflfc[df gfhnbekb yhbkj,t,b= vfu=
yfwbjyfkehb vjZhfj,bc- ltvjrhfnbekb vjZhfj,f thsbfyb cfmfhsdtkjc
mhbcnbfy-ltvjrhfnt,bc- htcge,kbrtkt,bc lf f=i= fv itvs[dtdfib wfkrtekb
itvflutytkb rgoli veifj,c thsbfy itltupt= vfuhfv fhbc ereghjwtcbc
vfufkbst,bw- hjwf thsb cathjc ofhevfnt,kj,f ikbc c[df bvbjbc
vf[fcbfst,tkc= vfu= kjyljyib hecekb ubufynb rjywthybc `gfpghjvbs~
ofhevfnt,kfl xfnfht,ekvf ghtptynfwbfv kjyljybc cfajylj ,bh;fpt lfcwf
ufpghjvbs fmwbt,bw lf imijic- hbc fqlutyfc cthbjpekb ihjvf lf okt,b
lfczbhlf- sevwf cfabyfycj rhbpbcvf fv lf c[df hecek lf ew[jeh rjvgfybt,c
rdkfd lblb pfhfkb miayena=
uaryofiTi imijis fv nbgc udbmvybc jgjytynb- vjobyffqvltut- vnthb. bub
cgjynfyehfl rb fh ofhvjbij,f- fhfvtl vbcb rjycnhebht,f [lt,f ituyt,ekfl=
efhyjabsb [fcbfsbc fctsb ntktrkbgt,b gbhdtkfl ufvjbytyf fii-bc
ghtpbltynvf kbyljy jjycjyvf ,fhb ujklejnthbc obyffqvltu= efhyjabsb
[fcbfsbc bvbjb itemvytc [tkbceakt,bc ofhvjvflutykt,vf ghtpbltynj,bc
rfylblfnc- wyj,bk jkbufhmc ,flhb gfnfhrfwbidbkc lf f= i= fcts
itvs[dtdfib lut,f ghj,ktvf vbcb fltrdfnehfl efhyjabc itcf[t,- vfuhfv fvbc
ufrtst,f Zfkpt Zytkbf= vbxytekbf- hjv jj,c lfdythujs f[fkb- gjpbnbehb
cnthtjnbgb- dblht efhdyjs erdt fhct,ekb= fv lhjc eylf dfxdtyjs- hjv
vjobyffqvltut lfbynthtct,ekbf fctsb ajhvbs ofhvjfxbyjc gbhjdyt,f se tcf
se bc vjdktyf= vfu=: sfdbc lhjpt fvthbrtkt,b Zfkpt ufqbpbfyt,ekyb bydyty
ghtpbltyn ,bk mkbynjybc vteqkbc hbkfhb mkbynjybc fmnbehb hjkbs
gjkbnbrfib= ghtcf fvfpt [fpufcvbs vbesbst,lf= hbkfhbw cfvfubthjc e[lblf
ghtcfc --vt vfwjat,ty xtvb veifj,bc tc odhbkvfyb- e,flherb fqothbkj,fyb
stsh cf[kib= fv [fk[c fhfahbc uffyfkbpt,f fh cehc= vfs fbynthtct,s
v[jkjl cfojkb~. fvfib hbkfhb vfhsfkb byj= bvbc yfwdkfl- hjv uftrtst,byfs
cthbjpekb rjvtynfhb vbcb bltt,bcfsdbc cfvtlbwbyj lfpqdtdbcf lf
cfeybdthcbntnj ufyfskt,bc itcf[t,- ghtcf ufvelvt,bs bx[hbrt,jlf vbcb lf
ghtpbltynbc ehsbthsj,fib= se ,bk mkbynjyb cfthsjl fh htfubht,lf
rhbnbrfpt- hbkfhbc itlutybkb hmjylf ljcbt lf fhfdbc fhfathc gfnbj,lf (u=
gjxtywjdb)=
itlfht,bsb itgbhbcgbht,bsb bvbjbc lhjc thsvfytsc dflfht,s bvbjeh
vf[fcbfst,kt,c- vfu= jhb gjkbnbrehb ghtntyltynbc- jhb rjvgfybbc- jhb
ghjlemnbc lf f=i= fctsb pecnb rkfcbabrfwbf cfzbhjf bvbcfsdbc- hjv
lfdcf[js rjyrhtnekb vbpyt,b- hjvtksf vbcfqotdfl eylf ufbifkjc afhsj
bvbjvtbrthekb cfmvbfyj,f=
fv itvs[dtdfib gjkbnbrjct,bc itlfht,bcfsdbc ufvjbytyt,f bctsb
gfhfvtnht,b- hjujhbwff uekohatkj,f- rjvgtntynehj,f- vtehybc ybzb-
vblhtrbkt,f Zfkbcvbthb uflfoydtnbcfrty lf f= i= fctsb itgbhbcgbht,f rfhufl
ufvjbytytc fii-Si cfghtpbltynj rfvgfybbc lhjc hjwf jjhj ,eivf eahjcvf
lffvfhw[f vfbrk lerfrbcb vfc vtht- hfw ffvjmvtltc vbcb ghjatcbjyfkehb
vf[fcbfst,kt,b=
gjkbnbrehb imijis itmvyf [tkc eoyj,c gjkb-nbrjcbc vbvfhs lflt,bsb
ufyoyj,bc xfvjyfkb,t,fc= bub frfdibht,c gjkbnbrfcf lf felbnjhbfc- fcf[fdc
vfs bynthtct,c lf [tkc eoyj,c fv bynthtcsf itsfdct,fc=
cffhxtdyj rfvgfybt,bc lhjc bvbjvtbrtht,b [ibhfl rfylblfnc ofhvjfxtyty
bvudfhfl- hjv fvjvhxtdtkb lffhoveyjy- hjv rfylblfnb --xdtyb ,bzbf~, vfuhfv
[fylf[fy fewbkt,tkbf lbcnfywbht,bc cnhfntubbc ufvj.tyt,f- hfsf [fk[b
lfhoveyltc- hjv cfmvt udfmdc hfqfwbs Zfkpt vybidytkjdfy gbhjdyt,fcsfy=
gjkbnbreh bvbjib vybidytkjdfybf bltfkehb lf htfkehb bvbjt,bc
ithoyvf= cfghtpbltynj cffhxtdyj rfvgfybbcfsdbc lff[kjt,bs fctsb
cnhfntubf eylf itveifdltc:
f) rfylblfnbc hjujhw fmnbehb gbhjdyt,cf ofhvjxtyf- hjvtkcfw iteZkbf
uffpht,ekb lf cthbjpekb uflfoydtnbkt,bc vbqt,f lf hjvkbc itafct,f
vj[lt,f itltut,bc vb[tldbs;
,) rfylblfnbc ofhlutyf- hjujhw obylf[tlekb lf gthcgtmnbekb [tldbc
flfvbfybcf;
u) rfylblfnbc ofhvjcf[df kblthfl- hjvtkbw [tkbceakt,fib vjlbc
fhtek lf wel cbnefwbfib- hjvkbc ufvjcojht,f v[jkjl vfc lf vbc ueylc
ZfkeZs lf rfylblfnbc ofhvjlutyf gfnhbjn- vfvfw- eyfhbfy- Zkbth lf
sfdlflt,ek gbhjdyt,fl=
kblthbc bvbjb vybidytkjdfy hjkc sfvfij,c fvjvhxtdtksf vjcfpblfl=
bvbjvtbrthvf eylf itmvyfc lf uffZkbthjc tc bvbjb lf fvjvhxtdkfvlt
vbbnfyjc= vfy pecnfl eylf vjf[lbyjc fvjwfybc ajhvekbht,f lf uflfzhfc
bub lf lfcvekb fvjwfyf itecf,fvjc felbnjhbbc vjs[jdyt,c=
gjkbnbrehb bvbjbc itmvyf uflbc itvltu cfat[eht,c:
1. fvjvhxtdkbc anda felbnjhbbc vjs[jdyfsf ufycfpqdhf;
2. bvbjbc itvflutytkb vf[fcbfst,kt,bc ajhvekbht,f;
3. ithxtekb vf[fcbfst,kt,bc uflfydfyf c[dflfc[df rjyntmcnib
dbpefkehb- dth,fkehb- jjf[ehb lf c[df=
felbnjhbbc tcf se bc yfobkb bvbjbcflvb c[dflfc[df vjs[jdyt,c fytyt,c-
fvbnjv vsfdfhbf Zbhbsflb xjyx[bc itmvyf- hjvtkcfw tvfnt,f lfvfnt,bsb
vf[fcbfst,kt,b=
gjkbnbrehb bvbjbc itcfmvytkfl kblthbc ydtkfpt qbht,ekb
vf[fcbfst,tkbf fdnjhbntnb= kblthbc vbth ufdhwtkt,ekb wyj,t,bc
afctekj,f lf qbht,ekt,f ufybcfpqdht,f vbcb fdnjhbntnekj,bs= vfu=
cnfkbyb ufrdbhdt,ekb lfhxf- hjwf yf[f- hjv ktybyb sfs,bhpt lhjekfl-
lfudbfyt,bc ufhtit ufvjw[fllf= kblthsf lhjbc afcb lf [fk[bc lhjbc afcb
thsvfytsc afmnbehfl fh tvs[dtdf= kblthbc lhj eahj Zdbhbf- fvbnjv-
cfzbhjf ydtkf lfyfhxtyb vjthujc vbc ufyhbuc- fvbc ltvjycnhbht,ff kblthsf
vupfdhj,f mfkfmbc mext,ib- hjvkt,bw fv lhjc uflfbrtnt,f [jkvt=
fdnjhbntnekj,bc vybidytkjdfyb tktvtynbf sfdlfjtht,ekj,fw-
hbcsdbcfw kbltht,b cgtwbf keh nhtybyut,c uflbfy- obyfcofh tvpflt,bfy
ghtcrjmathtywbt,bcfsdbc lf f=i=
bvbjvtbrthsf obyfit lufc kblthbc cf[bc ufflfvbfyeht,bcf lf
xdtekt,hbd flfvbfyt,sfy= vbcb lff[kjt,bc amocana. vfufkbsfl- tkwbybc
htbnbyub vfc itvltu eahj fvfqklf- hfw bub jjf[sfy thsfl vbdblf
v[bfheksf lf cfphbfysf rke,bc uflfwtvbc cfyeht,kfl lfh,fpib=
cfyjdtksfjl uf[vfehlf fuhtsdt bc afmnb- hjv wyj,bkvf ht;bcjhvf tklfh
hbfpfyjdvf tkwbybc cf[kib cnevhj,bcfc se hjujh ufb[bf ifhdfkb
cfvpfhtekjc crfvpt= fv byajhvfwbfv lblb ufvj[vfeht,f hgjdf lf rbltd eahj
lff[kjdf cfpjufljt,f ghtpbltync= tc kehcvfyb fk,fs cgtwbfkehfl
obyfcofh xffztltc uflfqt,bc oby- vfuhfv fvfc fqfh hmjylf vybidytkj,f-
hflufy erdt itfchekf lfrbcht,ekb aeymwbf= fvbs bvbjvtbrthvf fxdtyf- hjv
kblthb w[jdhj,c bctsbdt gbhj,t,ib- hjujhSic yt,bcvbthb hecb= [fk[c
cbnydt,pt vtnfl jthf vjmvtlt,t,bc lf sfdbcb sdfkbs yfyf[b vjdktyt,bc=
felbnjhbbc lfbynthtct,f fctsb byajhvfwbt,bs vfmcbvfkehbf=
gjkbnbrjct,bcfsdbc ydtkfpt didi vbqotdff ghtpbltynj,f- rfywkthj,f-
ghtvbthvbybcnhj,f= fii-bc ghtpbltynj,bc rfylblfnbcfsdbc .dtkfpt
vybidytkjdfyb vf[fcbfst,kt,bf: rjvgtntynehj,f- Zfkf lf ghj,ktvbc
uflfoydtnbc eyfhb= hectsbc itvs[dtdfib-e,hfkjt,f- gfnbjcyt,f- gbhlfgbhj,f-
uflfoydtnbkt,bc vbqt,f- [fcbfsbc cbvnrbwt. genbybw lf vtldtltdbw wlbkj,ty
fctsfl vjfxdtyjy sfdb=
cfmfhsdtkjib kblthbcf lf ghtpbltynbc vsfdfhb vf[fcbfst,kt,b, [fk[bc
fphbs, eylf byjc f[fkufphlekj,f- ufyfskt,f- cbvfvfwt- tythubekj,f-
ghj,ktvbc uflfoydtnbc eyfhb= cfcehdtkbf cfcbfvjdyj ufhtuyj,f=
vf[fcbfst,kt,bc bc yfrht,b- hjvtkbw ittcf,fvt,f kblthbc bvbjc-
cfrvfjl ufvjrdtsbkbf lf sbsmvbc fh bwdkt,f= thsb v[hbd- xdty eylf
d[tlfdlts kblthc- hjujhw eahj Zkbthc lf fuhtcbekc xdtekt,hbd
flfvbfysfy itlfht,bs- vtjhtc v[hbd- vfy fh eylf ufvjfv;qfdyjc ythdbekj,f
lf fqtkdt,f cfrbs[t,bc uflfzhbc lhjc= bub eylf f[ltyltc bv
vf[fcbfst,kt,bc rjvgtycbht,fc- hjvtkbw vjwtvekbf [fk[bc- fvjvhxtdkbc
cehdbkt,ib= rhbpbcekb fy cfjvfhb cbnefwbt,bc lhjc kblthc fhf fmdc
eakt,f byjc lf,ytekb lf cecnb= ufdb[ctyjs cnfkbyb jvbc lhjc= vfy eylf
xfeythujc [fk[c cfresfhb sfdbc hovtyf- sfdlfjtht,ekj,f lf cbvidblt- eylf
ufvjlbjltc vidblj,bc ufhfynfl hjujhw fovyjib- fctdt vjvfdfkib, eylf
thbljc nhf,f[c lf ,fmb,emj,fc- [fk[c eylf fxdtyjc vjvfdkbc gthcgtmnbdbc
[tldf=
kblthsfy vbvfhst,fib bvbjvtbrthbc fvjwfyebia:=
1. fhct,ekb lflt,bsb vf[fcbfst,kt,bc ufZkbtht,f- lfvfnt,bsb cbnefwbbc
itmvyisas vfsb ufvjdktyis eahj vrfabjl lf yfskfl vj[ltyf;
2.bv efhyjabsb vf[fcbfst,kt,bc vj[cyf fy xfmhj,f- hjvkt,vfw itbZkt,f
bvjmvtljy cfpjufljt,hbd fphpt ytufnbehb res[bs= kblthbc bvbjbc
fvfqkt,fib lbl hjkc fchekt,c bc afmnb- se hjujhi eyfhbfyj,bs lf
Zfkbc[vtdbs iteZkbf kblthc thbc ghj,ktvt,bc uflfoydtnf=
ybmcjybc lhjc fctsb ghbjhbntnt,b byj dbtnyfvb- byakfwbf lf trjyjvbrf.
j,fvfcfsdbc fctsb ghbjhbntnt,bf thfyb- fdqfytsb- abyfycehb rhbpbcb-
trjyjvbrf= cjwbjkjut,vf fqybiytc- hjv fv ghj,ktvt,bc uflfzhf eahj
ittZkj j,fvfc- dblht vbc rjyrehtync= htbufyvf itZkj bvbc vbqotdf- hjv
cfpjufljt,fv bub vbbqj lf fqbmdf fhf hjujhw --yjdkbc vwjlyt~- fhfvtl
hjujhw Zkbthb gjkbnbrjcb= cfmfhsdtkjib f[kfyltki lf ufycfresht,bs
vjvfdfkb kblthbc obyfit itvltub ghbjhbntnekb cfrbs[t,b bmyt,f
nthbnjhbekb vskbfyj,bc fql-utyf- eveitdhj,bcf lf cbqfnfrbc fqvja[dhf-
trjyjvbrbc ufydbsfht,f=
kblthbc bvbjb bmvyt,f bv lflt,bsb vf[fcbfst,kt,bc cfaeZdtkptw-
hjvtkbw fhct,j,c sdbs kblthib= vfcfc kblthib fvfcsfyfdt stfnhfkehj,f
lf gkfrfnehj,fw vjcojyc=
fvfcsfy- kblthc eylf mjyltc fhf vfhnj uvbhek-[fhbpvfnekb sdbct,t,b-
fhfvtl eylf byjc xdtekt,hbdb- flfvbfyehb sdbct,t,bc vfnfht,tkbw= ufpts --
vjcrjdcrbt yjdjcnbc~ byajhvfwbbs lblb ,hbnfytsbc yjabk ghtvbth-vbybcnhc
njyb ,kthc itvltub sdbct,t,bs bwyj,ty _ fhbc gfnbjcfyb, vtjjf[t- yjdtk
lbkfc bub sdbsjy evpflt,c cfepvtc sfdbc idbkc lf vbhyfdc crjkfib=
pjujth eydfhc ntktdbpjhsfy jljvf lf ntktcthbfkbc yeht,f= eydfhc fctdt
kelbc cvf vtuj,ht,sfy thsfl= vbcb cfydfhtkb obuybf dfknth crjnbc
“fbdtygj~= vecbrfib bub tsfydfyt,f lt,becbc- ,bskpc lf ,hbec cgfhbyunjyc=
eybdthcbntnib cofdkbcfc byj hjrjueabc cjkbcnb= bub sdbsjy bovtylc
at[cfwvtkc lf bwbc cfzvkbc vjvpflt,f=
ptvjsmvekbs d[tlfds- hjv cfmvt udfmdc xdtekt,hbd flfvbfysfy
.dtkfcfsdbc ufcfut,b byntht-ct,bs= fctsb rfwbc vf[fcbfst,kt,b vbcfqt,bf
fvjvhxtdtksf lblb evhfdktcj,bcfsdbc=
kblthbc bvbjb cfrvfjl yfskfl yfkb,lt,f flfvbfysf ofhvjlutyt,ib=
vfufkbsfl, lfcfdktsib ydtkfpt vtnfl fafct,ty kblthsf bcts vf[fcbf-
st,kt,c- hjujhbwff gbhlfgbhb- lqtlfqfv vihjvtkb- Zkbthb- uekohatkb-
sfdlfjtht,ekb lf f=i=
fv vf[fcbfst,kt,bc uflfnfyf ntkttrhfyt,cf lf yjabs ljytpt
bvbjvtbrthbc vsfdfhb fvjwfyf lf ghj,ktvff= ghjatcbjyfkt,b fcts hxtdfc
bZktdbfy- --byfdbs ,eyt,hbdb- vfuhfv ye uflffzfh,t,s~- bvfc- se hjujh
ufvjbyeht,bs- fhf yfrkt,b [ibhfl eahj vtnb vybidytkj,f fmdc- dblht bvfc-
hfcfw smdty kfgfhfrj,s=
vf[fcbfst,kt,bc thsb lf bvfdt cbblfy cgtwbfkbcnt,c c[dflfc[df cf[bc
bvbjbc itmvyf iteZkbfs= vfu. jjy vtbjjhbc itvs[dtdfib, ,htylfy ,hbecbc
smvbs, [fpb itbZkt,jlf ufcvekbyj vbc bcts sdbct,t,pt- hjujhbwff
f[fkufphlj,f- vbvpbldtkj,f- tythubekj,f- ufv,tlfj,f lf cgjhnbc
cbydfhekb fy rbltd vbcb lf,fkb cjwbfkehb ofhvjij,f- xdtekt,hbdb
utvjdyt,f- e,hfkjt,f- sfdfpbfyj,f- cbvidblt lf sfdvlf,kj,f= gbhdtk
itvs[dtdfib bc vjltkbht,lf hjujhw jjy rtytlbc nbgbc f[fkufphlf-
hjvtkbw ofbydfyc mdtyfyfc hflbrfkehb wdkbkt,t,bcfrty- vtjht itvs[dtdfib
rb hjujhw flfvbfyb- hjvtkbw fhct,ekb vlujvfhtj,bc- cnfnec-mdjc
ityfhxeyt,fc tcohfadbc= jhbdt itvs[dtdfib vtbjjhbc tc vf[fcbfst,kt,b
htfkj,blfy byj fqt,ekb lf cfpjufljt,bc obyfit ofhlutybkb= gjkbnbrjcbc
gbhjdyt,fc- vbc bylbdblefkj,fc ufycfresht,ekb vybidytkj,f tybzt,f
,bpytcbc vcufdcfl- cflfw hjwf udcehc hjv cfhabfyfl ufdybljs cfmjytkb- vfc
vrdtshfl bylb-dblefkehb [fcbfsb eylf vbdfybzjs=
sfyfvtlhjdt gjkbnbrjct,bc lf[fcbfst,f itvltu ybiyt,bc vb[tldbsfw
[lt,f _ lf,flt,bc flubkb- fvf se bv atybcflvb- rkfcbcflvb resdybkt,f-
ufyfskt,f- mjyt,f= lfcfdktsib fuhtsdt vybidytkjdfybf vjhoveytf se fhf
gjkbnbrjcb lf hjvtkb htkbubbc vbvltdfhbf- fctdt rfybc athbw- stshrfybfyb
se pfyub= ,fhfr j ,fvfc vidtybthb vf[fcbfst,kt,b uffxylf: byj ufyfskt,ekb-
jhb obuybc fdnjhb- ctyfnjhb- vfuhfv Zfkbfy ,tdhc tzdb tgfht,jlf fvthbrfibw
lf vcjakbjibw- hjv fbhxtdlf fvthbrf fahbrjfvthbrtkc ghtpbltynfl= fvfy
sfdfl ghtpbltynj,bc rfylblfnbw itfabmhbfyf- hbc ufvjw vfy
dbwtghtpbltynfl stshrfybfyb ,fbltyb lffcf[tkf=
fvthbrtkt,vf fv tnfgpt uflfkf[tc rfybc athbc rjvgktmcb lf
ghtpbltynfl cojhtl pfyub j ,fvf fbhxbtc- dbwt-ghtpbltynfl rb stshrfybfyb
,fbltyb=
ufyfskt,f lqtc rdfkbabrfwbfcf lf rjvgtntynehj,fcsfyff
lfrfdibht,ekb lf Zfkpt Zdbhfl afcj,c- sevwf vfhskfw ufyfskt,ekb lf
pytj,hbdb ,hZtyrfwt,b Zfkpt bidbfsfl [dlt,bfy cf[tkvobajc cfsfdtib=
ufyfskt,fw fh byj cf,zjsf kbltht,bcfsdbc vybidytkjdfyb vf[fcbfst,tkb=
vfktyrjdb- [heixjdb- ,ht;ytdb- xthytyrj- afmnbehfl ufeyfskt,tkb ,tkflt,b
bydyty= jjy vtbjjhbw vfkfdlf- hjv crjkfib [ibhfl lf,fk itafct,fc
qt,ekj,lf= jjhj ,eibc idbkbc byntktmnb rjktjbc eahjcrkfctkbc ljybcf
byj= byajhvfwbf- hjv --bc welfl cofdkj,lf~ itbZkt,f ufvjytyt,ekb bmytc
gjkbnbrjcbc obyffqvltu=
cfbynthtcjf bcbw- hjv cf,zjsf kblthsf evhfdktcj,f --ntmyjrhfnt,b~
bydyty- lfcfdktsbc kblthsf evhfdktcj,f --hevfybnfht,b~, fvbnjvfw ezbhlfs
vfs cfthsj tybc ufvjyf[df= rjveybcnt,b ofvydfy sfyfvlt,j,t,pt yjdtksdbc
oby cotdlyty ntmyjrhfnt,c lf [fk[ib bcts acbmjkjubfc ythufdlyty- hjv
sbsmjc ntmyjrhfnb mvybc- hevfybnfhb rb_akfyufdc= cf,zjsf [tkbceakt,bc
cfsfdtib gbhdtkb fhfntmyjrhfnt,bc _ ujh,fxjdbc- bfrjdktdbc- itdfhlyfZbc
[tkbceakt,fib vjcdkfv lfcfdktsbc kbltht,sfy ehsbthsj,f cek c[df
htkct,pt lffytyf lf sfyfvihjvkj,fw ufydbsfhlf=
,jkj fsoktekt,ib ew[jtsib lf xdtyibw cek eahj vtnb vybidytkj,f
itbZbyf bctsvf Zkbthvf afmnjhvf- hjujhbwff mjyt,bc cbvlblhbc akj,f= tc
,eyt,hbdbwff. ofhcekc xf,fhlf bc lhj- hjwf tysepbfpvbs itbZkt,jlf
cthbjpekb ghj,ktvt,bc uflfoydtnf= lqtc ghtpbltynj,bc ltgenfnj,bc
rfylblfnbcfsdbc v[fhlfvzthsf inf,bc itmvyf- [tkvjotht,bc vjuhjdt,f-
fubnfnjht,bcf lf hoveyt,ekt,bc lfybidyf- vtsdfkyehtsf vbvfuht,f
cffhxtdyj e,yt,pt- it[dtlht,b fvjvhxtdkt,sfy- cfntktdbpbj htrkfvf-
rkbgt,bc- gkfrfnt,bcf lf ,erktnt,bc lfvpflt,f- [fk[bc ufvjrdt,f lf c[d=
elbltc abyfyceh itcfZkt,kj,t,c vjbs[jdc= dRevandel dRes mxolod
zemoCamoTvlili maxasiaTeblebis gaTvaliswineba ganapirobebs lideris
maRal imijs da mis warmatebas arCevnebSi.
rac Seexeba partiis imijis, sazogadoebriv-politikuri moZraoba
(partia) arsebiTad korporaciis saxesxvaobas warmoadgens, amitom,
partiis imiji aris korproraciuli imijis saxesxvaoba. partiis omiji
moicavs Semdeg elementebs: misi liderebis imijs; ideebs, romliTac
gamodis partia: ideologia, faseulobebi, morali; ideologiidan
gamomdinare miznebs, romelTa misaRwevad partia eswrafvis miiRos
xelisufleba (`patara saqmeebis~ Teoriis CaTvliT). deklarirebuli
miznebis miRwevis gzebs (saSualebebi); partiis wevrebis ganmazogadebel
maxasiaTeblebi, mis socialur-demografiuli portrets (romeli
socialuri da demografiuli fenebiT aris warmodgenili _ socialuri
mdgomareoba, asaki, Semosavali da a.S); partiis istorias, mis
reputacias (ra gaakeTa, rogor gamoiCina Tavi); partiis organizaciuli
daxasiaTeba (partiis masobrioba _ wevrebisa da regionuli
organizaciebis raodenoba infrastruqturis ganviTareba, partiuli
masmediis CaTvliT, axalgazrduli organizaciis arseboba dafinansebis
wyaroebi da sxv.); adgili TanafardobaSi `xelisufleba _ opozicia~,
agreTve soaxlove sxva partiebTan, socialur fenebTan, jgufebTan;
monawileobas regionalur procesebSi, saqmeebSi, movlenebSi; partiis
mxardaWeras damoukidebeli avtoritetuli pirebis mier (referentuli
pirebis Sefasebebi); simbolikas _ emblema, logotipi (abreviatura),
safirmo ferebi, saxeebi, droSa.
Catarebuli kvlevebi aCvenebs, rom partiis imijis struqturis
zemoT dasaxelebuli elementebi eleqtoratis qcevaze Tavisi
zemoqmedebis xasiaTis mixedviT SeiZleba daiyos faqtorebis xuT
jgufad: ramdenadaa cnobili partia; misi lideris mimzidveloba;
partiis sazogadoebrivi mniSvneloba, gavlena; partiis emociuri
mimzidveloba (populistoba, prestiJuloba, masobrioba, ramdenad iwvevs
simpaTias); socialur _ jgufuri idenTifikaciis done (warmodgenebi
imis Sesaxeb, Tu ramdenad asaxavs mocemuli partia konkretuli
amomrCevlis da im socialuri jgufis normebs, faseulobebsa da
interesebs, romelsac igi Tavs miakuTvnebs).
lobisturi fiarteqnologia
* * *
XX saukunis dasawyisSi PR-is mamas edvard berneiss sabaleto dasis
impresario daukavSirda da soliduri gasamrjelos fasad gastrolebis
organizebaSi daxmareba sTxova. berneisma, rogorc amerikeli kulturis
kargma mcodnem, icoda, rom rusuli baletis gastrolebi
CavardnisaTvis iyo ganwiruli, radgan im periodis amerika baletiT
dainteresebas ar gamoxatavda. berneisi kargad icnobda Tavisi biZis (z.
froidi) fsiqoanalizis Teorias da sakuTari strategiac swored am
Teoriaze daafuZna. is Seecada amerikelTa negatiuri warmodgena
baletis Sesaxeb sagazeTo statiebiT Seecvala. erT-erTma Jurnalma
`Leaders Home Journal~ uari ganacxada balerinebis fotoebis dabeWdvaze,
radgan maTi qvedatani muxlis zemoT iyo. bernaizma brZana qvedatanis
boloebis dagrZeleba, fotoebi ki gamoqveynda aranakleb 20 yvelaze
saxelganTqmul gamomcemlobaSi. popularizacias xels uwyobda agreTve
rusuli wigni baletze. mTavari kiTxva, romelic wignis wakiTxvis
Semdeg ibadeboda, piaristebs ase esmodaT: `ratom eSiniaT amerikelebs,
iyvnen didebulebi~?
edvard berneisis dakveTiT sxvadasxva mimarTulebisa da Janris
Jurnal-gazeTebSi ibeWdeboda, rom baleti maRali xelovnebaa da rom
is mxolod elitaruli sazogadoebisaTvis aris gasagebi. yviTeli presa
sabaleto xelovnebis warmomadgenlebis sasiyvaruli istoriebiTa da
fotoebiT aWrelda. modebis JurnalebSi ki gaCnda statiebi, Tu rogor
iqmneba maTTvis sasceno tansacmeli. ramdenime amerikelma dizainerma
Seqmna iseTi tansacmeli, romelic feriT da dizainiT erwymoda
Semdgomi premieris kostiumebsa da dekoracias. SemoTavazebuli stili
Zalian popiliaruli gaxda da maRaziebic warmatebiT yididnen am
saqonels.
amiT berneisma SeZlo baleTis mimarT interesis mkiTxvelTa
sxvadasxva jgufebSi gaRviveba. xalxis nawils baleTis elitaruloba
izidavs, nawils ki _ bereisis mier varskvlavebad qceuli aqamde ucnobi
rusi balerinebi.
berneisis rCeviT, rusi impresario fuls ixdida, rom amerikel
dizainerebs rusuli ferebi da Strixebi gamoeyenebinaT TavianT
koleqciebSi. male mexuTe avenius maRaziebSi rusuli tradiciuli
samosis STagonebiT Seqmnili perangebiT gamoCnda.
gastrolebis dawyebamde ramdenime TviT adre bereneisma
sazogadoebis msjelobisaTvis Semdegi Tema SesTavaza _ uxdebaT Tu
ara amerikel kacebs daxvewili manerebi. erT-erT JurnalSi
wamowyebuli forumi, erTi SexedviT, baletTan aranair kavSirSi ar iyo.
Tumca, forumis monawileTa nawili amtkicebda, rom amerikel kacebs
rcxveniaT, rodesac galanturobas iCenen. qalebi ki ambobdnen, rogor
eZebdnen daxvewil mamakacebs, romlebic maTTan erTad gaiziarebda
romantikul ideebs da siamovnebiT gayveboda mas operaSi morig
premieraze. berneisma izruna imaze, rom rusi balerinebi elitasTan,
sasiyvaruli istoriebTan, maRal xelovnebasTan da modasTan
yofiliyvnen asocirebulni. damagvirgvinebeli nabiji saguldagulod
organizebuli Sexvedra iyo diagilevis dastan niu iorkis portSi.
mravalricxovani amerikeli da sazRvargareTuli masmediis, agreTve
portSi mowveulebis winaSe wardga aRfrTovanebuli xalxi, isini
aRtacebiT egebebodnen dass da msaxiobebs yvavilebiT avsebdnen. baleti
mravalricxovani publikaciebis ZiriTadi Tema gaxda da elituri
qronikis centrSi moeqca. Sedegad, amerikelebi pirveli turis
dawyebisTanave meoris bileTs iTxovdnen. berneisma imazec izruna, rom
portSi dasis Sesaxvedrad misuli amerikeli qalebis fotoebi
erTdroulad ramdenime gazeTSi dabeWdiliyo. warmodgenamde ramdenime
dRiT adre yvela bileTi gaiyida. 1915 wlis pirveli msoflio omis
fonze rusuli sabaleto dasis gastrolebi sruli anSlagiT Catarda.
qveyanaSi, sadac baleti ar uyvardaT da sadac sakmaod. krizisuli
ekonomikuri viTareba iyo, rusulma dasma turne gaimeora.
* * *
20-ian wlebSi berneisis miRwevebiT amerikeli biznesmenebic
dainteresdnen. man SekveTa miiRo `proqter end gembelisagan~, romelic
sapnis gayidvas cdilobda. z. foroidis disSvilma sazogadoebaSi
gamokiTxva Caatara imis Sesaxeb, Tu rogori saponi moswonT qalebs da
Semdeg Tavisi statiebiTa da reklamiT daumtkica maT, rom mis mier
miwodebuli produqcia swored iseTi iyo, rogoric maT sWirdebodaT.
edvard berneisma aqcenti bavSvebze gaakeTa. man sayovelTao kampania
wamoiwyo _ skolis moswavleebs `proqter end gembelis~ sapnis Sesaxeb
istoriebis dawera SesTavaza da saukeTeso namuSevrisaTvis prizi
daawesa. maSin media siamovnebiT aRniSnavda, rom bavSvebma, romelTac
saponi ar uyvarT, `proqtor end gembelis~ meSveobiT am aucilebeli
produqtis mimarT damokidebuleba Seicvales. kargad Catarebuli
kampaniis meSveobiT media saerTo mxiarulebaSi Caeba da `proqter end
gembels~ ufaso reklama gauwia.
paralelurad, `proqter end gembelis~ sapnis skulpturebis
konkursi moawyo da monawileebs masalad `proqter end gembeli~ saponi
SesTavaza. mozardebma ki TiTqos TavianTi iniciativiT qalaqSi
skulptoruli Zeglebis dasufTavebaze izrunes da Zeglebi TavianTi
`sayvareli produqtiT~, `proqter end gembelis~ sapnis xsnariT
garecxes.
mas Semdeg, rac `proqter end gembelis~ produqcia sasiamovno
movlenebTan gaxda asocirebuli, gayidva gaizarda.
* * *
yvelaze gaxmaurebuli SekveTa berneisma `amerikan tobako
kompaniisagan~ miiRo. rodesac `lakistraikze~ moTxovna katastrofulad
daeca, misma mepatronem jorj vaSington hilma, berneiss
daxmarebisatvis momarTa. qveyanaSi mweveli mamakacebis raodenoba didi
ar iyo da kompanias gakotreba emuqreboda. berneisma mwevelebis
raodenobis gazrda sigaretiT qalebis dainteresebis gziT gadawyvita.
man kidev erTxel gamoiyena biZa froidis moZRvreba qalebis faruli
survilebis amosacnobad. yvela qals ki, rogorc froidi amtkicebda
mamakacebTan Tanasworoba da Tavisufleba surs. male niu-iorkSi
`lakistraikis~ axali reklamebi gamoCnda, romlebzec quCaSi Tamamad
momavali mweveli qali iyo aRbeWdili. sul mokle xanSi qalebi
sigarets ukve `Tavisuflebis cecxls~ uwodebdnen da demonstraciulad
xalxSi eweodnen. qali sigaretiT xelSi mas Semdeg sazogadoebaSi did
vnebaTaRelvas iwvevda. samagierod, `lakistraikis~ gayidva gaizarda da
berneisma `amerikan tobako kompaniisagan~ didi Tanxa miiRo.
adgilobrivi televizia Sexvedras awyobs mixalkovTan. Sexvedarze
mixalkovi amtkicebs, rom Camovida kandidat N-is mxardasaWerad.
qaRaldze yovelive es damajereblad da gaazrebulad moCans _
soliduri politikuri PR, Tumca sinamdvileSi yvelaferi sxvagvarad
xdeba. dagegmili RonisZiebebidan mxolod kandidatTan xelis
CamorTmeva xerxdeba. furSetze araCveulebrivi mixalkovis fonze
kandidati hamleTis mamis aCrdiliviT Cans. mixalkovi xumrobs, xalxs
uaxlovdeba, kandidati ki, romlis gamoc yovelive es xdeba, scenis ukan
gadis. naklebad efeqturad ar gamoiyureba n. mixalkovi satelevizio
gadacemebSic. momzadebul kiTxvaze gulwrfeli pasuxis Semdeg: `diax,
Cemi Camosvlis erT-erTi mizani N-is mxardaWeraa, man es, mgoni
mTlianad...~, ostati iwyebs Tavis erT-erT ubrwyinvales improvizacias.
is saubrobs kulturaze, Tavis filmze, saerTod kinoze... rogorc wesi,
am improvizaciebs ar aqvs Sinaarsi, Tumca STabeWdileba... eTeris Semdeg
mayureblebs rom hkiTxes, raze iyo gadacema, ubralod getyvian: `nuTu
gaugebaria? mixalkovi Camovida~. ra dros kandidatia! ra dros
arCevnebia! es aravis axsovs. nikita mixalkovis saxe ukve didi xania
politikuri PR-saSualebaa. roca saqme exeba n. mixalkovs,
politikosebis maniakaluri survili, gverdiT daiyenon yvelaze
cnobili saxe, maTTvis Tavzardamcemi kraxiT sruldeba. n. mixalkovis
gverdiT nebismieri rusi politikosi sacodavad da araraobad
gamoiyureba~.
saxe-vampiris ostatebi fokusis mkeTeblebi arian: maT mayureblis
yuradReba gadaaqvT fokusis saidumlodan da mis koncentrirebas
meorexarisxovan detalebze axdenen.
* * *
xSirad ixseneben, Tu rogor gamoiyena vaSingtonma sakuTari
avtoriteti niunbergis embionuli ajanyebis Casaqrobad. CasvlisTanave
man oficerTa korpusSi Sekreba brZana da am Tavyrilobis ganmavlobaSi
im anonimur saCivarTa siebi ganixila, romlebic armiis rigebSi
samoqalaqo pirTa mier iyo gavrcelebuli. vaSingtonma damswreT
mianiSna, rom amgvari dokumentebis arseboba maTi mxedruli
RirsebebisaTvis Seuferebeli iyo. winaswar momzadebul mimarTvaSi man
gamoTqva rwmena, rom SeswevT unari `yvelaze rTul gansacdelze maRla
dgomisa~ da `STamomavlobisaTvis brwyinvale magaliTis micema~.
adamianTa xasiaTisa miseuli codna arasodes yofila ise TvalsaCino,
rogorc maSin, rodesac man warmoTqmuli mimarTvis bolosaTvis
werilis wasakiTxad saTvale moirgo da amiT jariskacebs sakuTari
TvalisCinis Sesustebis Sesaxeb amcno: `Tqvens samsaxurSi gavWaRaravdi,
axla mgoni vbrmavdebi kidec~. Semdeg moixsna saTvale da drbazi
datova. rogorc amboben, msmenelTagan bevri atirda.
* * *
erTi SexedviT gamoucdel mayurebels hgonia, rom teledebatebis
dros yvelaferi spontanurad, improvizirebulad xdeba. sinamdvileSi,
TiToeuli kandidatis gundi SeimuSavebs telescenars da cdilobs
mowinaaRmdege Tavisi gegmiT waiyvanos da Seityuos winaswar dagebul
maxeSi.
Tanamedroveobis erT-erTi cnobili reklamisti Jak segela wers,
rom krivis msgavsad, teledebatebSi xSirad yvelaferi pirvel raundSi
wydeba. miteranma dasawyisSive miayena dartyma Siraks, roca uwoda
`batoni premier-ministri~. Sirakma Tavi ver Seikava da ankesze wamoego:
`neba momeciT SevniSno, rom am saRamos ukve arc me var premier-ministri
da arc Tqven prezidenti. Cven ori Tanabari uflebebis mqone kandidati
varT frangebis samsjavroze gamosuli...
Tqven bolo absoluturad marTali brZandebiT, batono premier-
ministro, - miayola isev miteranma da Siraki nokdaunSi Caagdo.
* * *
cnobilia Jak segelas 8 mcneba, romelic politikuri reklamis
saqmeSi gamoiyeneba:
1. xmas aZleven pirovnebas da ara mis partias;
2. xmas aZleven ideas da ara ideologias;
3. xmas aZleven momavals da ara warsuls;
4. xmas aZleven socialur motivs da ara politikurs;
5. xmas aZleven adamian-legendas da ara uferul pirovnebas;
6. xmas aZleven saintereso bedis pirovnebas da ara Cveulebrivi
bedisas;
7. xmas aZleven gamarjvebuls da ara xelmocaruls;
8. xmas aZleven WeSmarit da ara yalb Rirebulebebs.
* * *
`Tavisi winasaarCevno kampaniisas, 1980 wels, ronald reigani
xSirad iyenebda frazas: `dacemaa _ roca samsaxurs kargavs Tqveni
mezobeli, depresia _ roca samsaxurs Tqven kargavT, aRmavloba _ roca
samsaxurs jimi karteri kargavs~. aman daarwmuna amerikelebi da jimi
karterma samsaxuri dakarga. xolo aRmavloba `reiganomikidan~ mainc
daiwyo. `rasac hqvia, Sevpirdi da Sevasrule~.
* * *
frangi Jak segala msxvili sareklamo kampaniebis, maT Soris
politikuri Sexedulebebidan gamomdinare, mxolod demokratebTan
muSaobs. man arCevani `gaWianurebis~ gamoyenebiT ase daasabuTa: `ar unda
daviviwyoT, rom ramdenime aTwleulis win Sexvdnen moyvaruli mxatvari
da genialuri sareklamo agenti. erTad maT kinaRam gaanadgures samyaro,
pirveli iyo hitleri, meore _ hebelsi~.
* * *
prezidentma linkolma mas uTxra: `es Tqven xarT omis damwyebi
patara qalbatoni~?
am qals araferi dauwyia. is marTlac, patara iyo, Zalian
religiuri, hyavda ramdenime Svili, hqonda saSineli Tavis tkivilebi da
mcire saxsari sacxovreblad. mas ar dauwyia es omi. man ubralod
dawera `biZia Tomas qoxi~.
* * *
`boris elcinis ukanaskneli oficialuri gamosvla, warmoadgens
spiCraiTerTa maRalxarisxiani muSaobis magaliTs. gverdnaxevrian
teqstSi maT Caties zustad SerCeuli emociebi, v. putinis kandidaturis
aSkara mxardaWera saprezidento arCevnebSi da elcinis gancxadeba
istoriaSi adgilis Taobaze.
am gamosvliT elcinma upirveles yovlisa, ganaiaraRa
mowinaaRmdegeebi, romlebic fiqrobdnen, rom is yvela gziT Seecdeboda
xelisuflebis SenarCunebas da mas ar daTmobda. sinamdvileSi, mTeli
misi mmarTvelobis ganmavlobaSi asec iyo, Tumca bevrs mxolod es
ukanaskneli populisturi Jesti daamaxsovrda, maSin, roca misi
saprezidento uflebamosilebis dasrulebamde 6 TveRa iyo darCenili.
elcinma xazi gausva konstituciisadmi erTgulebas Tavisi mxridan
da rus ers patiebac ki sTxova. ukanasknelis Tqmis arqetipula rusuli
cnobierebisTvis, swored amitomac gamoiyureboda ase efeqturad.
elcinis retingi maSinve, minimum, gaormagda. prezidentma
Tanamoqalaqeebs patieba sTxova imisTvis, rom `bevri Cveni saerTo
ocneba ar ganxorcielda~, `rom ver gavamarTle im xalxis imedebi,
romlebsac sjeroda, rom xelis erTi mosmiT nacrisferi,
totalitaruli warsulidan gadavxtebodiT naTel, mdidar,
civilizebul momavalSi~.
* * *
erT-erTi pirveli warmatebuli PR-kampania amerikaSi iyo aivi lis
naSromi _ profesiuli PR-is damaarsebeli. 1914 wels koloradoSi,
rokfeleris maRaroSi, gaficvam ifeTqa, maT winaaRmdeg ki iaraRi
gamoiyenes. aman aRSfoTeba gamoiwvia sazogadoebaSi. `brZola
ludlouSi~ _ ase daarqves gazeTebma gaficvis Sedegs. programa,
romelic realizebuli iyo aivi lis mier, moicavda kompaniis
xelmZRvanelebisa da muSebis kavSiris Seqmnas, im mizniT, rom ganexilaT
maRaros muSebis Civilebi, gaevrcelebinaT maRaros muSebis Civilebi,
gaevrcelebinaT obieqturi informacia masmediaSi da SeecvalaT
rokfeleris imiji mosaxleobis, sazogadoebisa da masmediis TvalSi. am
programis Sedegad gaqra `mrisxane mefis~ imiji da Camoyalibda azri
rokfeleris Sesaxeb, rogorc patiosan moxuc jentlmenze, romelic
zrunavs ara mxolod Tavis interesebze, aramed sazogadoebis
interesebzec. masalaSi, romelic aivi lim moamzada, rokfeleri
naCvenebi iyo Cveulebriv cxovrebiseul situaciabSi, yvebodnen mis
religiurobaze, mis iumoris grZnobaze da sxvadasxva hobize.
rokfeleris saqvelmoqmedo saqmianoba da mecenatoba, sadac is DdidZal
fuls xarjavda, saqveynod cnobili gaxda, ramac sabolood Secvala
damokidebuleba am magnatis mimarT.
* * *
monika levinskis saqme amerikis erT-erTi eqsprezidentis bil
klinTonis winaaRmdeg uprecendento PR-movlenad gvevlineba. rogorc
cnobilia, prezidentis mowinaaRmdegeebi brals sdebdnen mas
amoralurobasa da znedacemulobaSi da miiswrafvodnen, impiCmentis
procedura daewyoT. TeTri saxlis PR-specialistebis jgufma moaxerxa,
mieRwia am saqmeze muSaobisas dadebiTi SedegebisaTvis, marTlacda,
yvelaze skandalur saqmeze amerikis politikis istoriaSi.
sakmaod mniSvnelovani roli iTamaSa fiaristebis miTiTebebma
sxvadasxva reitingis dros amerikelebis sazogadoebrivi azris
gamokiTxvis safuZvelze. miuxedavad imisa, rom stuacia Zalze saCoTiro
iyo da prezidenti sasamarTloSic ki miiyvanes, misi reitingi mainc
maRali iyo. amas xeli Seuwyo ekonomikurma situaciam qveyanaSi.
`ekonomika upirvelesad~ _ swored am faqtma ganapiroba klintonis
winaaRmdeg iuridiuli koliziis warmatebuli ganviTarebis SeCereba.
reitingebis moxerxebulma gamoyenebam mtkivneuli dartyma miayena
mowinaaRmdegeebis moTxovnebs, moieriSe mxares TiTqos sunTqvas
uxSobda. es bolos da bolos saboloo arCevnebis Sedegebze aisaxa
kongresSi.
rac Seexeba mosaxleobis azrs, skandalis pikis Semdeg yvelaferi
ukeTesobisaken icvleboda. ra Tqma unda, fiaristebis gareSe _ ara.
sanam iuristebi ebrZodnen erTmaneTs axal-axali alibebis ZebnaSi,
gaCnda azri: `prezidentic adamiania da araferi adamianuri misTvis
ucxo ar aris~.
amerikelTa nawili pativs scemda Tavis prezidents, xolo monika
sazogadoebis TvalSi Sarian da cbier pirovnebad gamoCnda.
* * *
antikrizisuli fiari warmoadgenda erT-erT mimarTulebas piarSi.
krizisi, romelic ganicada kompania `esqonma~ 1989 wlis martSi,
yvelaze umZimesi iyo rogorc ekologiis, ise fiaris istoriaSi.
alaskaSi, princ uiliamsis mRvimeSi, korporaciis tankeri CaiZira,
amis Sedegad 260 aTasi gauwmendavi navTobi daiRvara, dabinZurda aTas
kvardatul milze meti wyali, dazianda 600 mili sanapiro zoli,
ekologiuri SedegebiT 4 aTasi zRvis binadari daiRupa.
korporaciis pirveli Secdoma gaxldaT is, rom maTi azriT,
mmarTvelobis pirveli xelmZRvaneli ar unda misuliyo SemTxvevis
adgilas. direqtorTa sabWom gadawyvita, rom danaSaulis aRiareba da
materialuri daxmarebis gaweva sakmarisi iyo.
meore Secdoma dauSva organizaciis mediacenrtma masmediis
informirebisas qalaq valdezSi, avariis adgilas. niu iorkTan
oTxsaaTiani gansxvaveba ar iZleoda reitingul dros pirdapir eTerSi
CarTvisaTvis, xolo preskonferenciebi dilis gazeTebisaTvis gvian
Catarda. alaskas moSorebuli qalaqi telekomunikaciebis datvirTvas
ver umklavdeboda, mediacenrtTad dakavSireba SeuZlebeli iyo. `eqsoni~
dadanaSaulda informaciis dafarvasa da mkacr gakontrolebaSi.
qronologiurad mesame, magram mniSvnelobiT pirveli Secdoma _ iyo
neli reaqcia krizisze. xelmZRvanelis pirveli oficialuri komentari
momxdarTan dakavSirebiT kompaniam mxolod erTi kviris Semdeg gasca.
wesiT, ki katastrofis dRidan ara umetes 48 saaTSi unda momxdariyo.
Semdegi Secdoma _ mcdeloba, ar miepyroT sazogadoebis
yuradReba krizisze da SeemsubuqebinaT avariis arsebuli masStabebi.
kompaniis xelmZRvanelis, lorens roulis windauxedavma mosazrebebma
mxolod gaamwvava situacia. erT-erT teleinterviuSi man ganacxada: `ar
SemiZlia, gauwyoT detalebi gasufTavebis gegmaze, is sakmaod didi da
rTulia, me jerac ar wamikiTxavs igi, radgan uzarmazari kompaniis
xelmZRvanels dro ar aqvs, ikiTxos yvela gegma~.
mexuTe Secdomad SeiZleba CaiTvalos kompaniis udieri muSaoba
krizisis Sedegebze. magaliTad, mas surda alaskas sazogadoebrivi
radiosadgurisaTvis gadaericxa 30 aTasi dolari razec uari miiRo,
radgan es Zalian hgavda mosyidvas.
krizisi gagrZelda 7 weli da kompaniidan 2.5 miliardi dolari
gamowura ubeduri SemTxvevis Sedegebis dasafaravad.
krizisis dros ar SeiZleba SemovifargloT formaluri
moqmedebebiT _ gulwrfel SeSfoTebasa da namdvil TanagrZnobas ver
Secvlis verc milioni dolari da verc _ asobiT sareklamo bloki.
* * *
policiisadmi arakeTilganwyoba TiTqmis yvela qveynis mosaxleobas
saerTo damaxasiaTebeli Tvisebaa. magram PR-teqnologiebisaTvis
araferia SeuZlebeli. am mxriv sayuradReboa amerikis samarTaldamcav
organoTa gamocdileba.
80-ian wlebSi amerikaSi agorda sazogadoebrivi protestis talRa
policiis Zaladobis winaaRmdeg. movlenis provocireba moaxdina
policielTa mier los anjelesis mkvidris umowyalo cemis faqtma,
romelmac farTo gaSuqeba pova amerikul mediaSi da sazogadoebrivi
msjelobis sagani gaxda. amas mohyva gaxmaurebuli sasamarTlo procesi,
policiis xelmZRvanelobis daTxovna, TanamSromelTa xelaxali
atestacia da sakadro wmenda, asevev sabiujeto asignirebis Semcireba.
gaCnda policiisa da mosaxleobis TanamSromlobis populiarizaciis
aucilebloba.
yuradReba umTavresad maxvildeboda kanonebisa da Sesworebebis
saerTo _ saxalxo ganxilvaze. magaliTad, `mowmeTa dacvis programas~
win uswrebda gamZafrebuli diskusia. presas mohyavda sxvadasxva faqti,
iuristebi kamaTobdnen terminTa ganmartebebze, gadaRebul iqna
mxatvruli filmebi, ToqSouebSi monawileobda aTeulobiT adamiani,
romelTac uSualo Sexeba hqondaT CvenebaTa micemis problemasTan... ra
Tqma unda, mowmis dumilis umTavresi motivia borotmoqmedis mier
SurisZiebis ganxorcielebis safrTxe. magram damnaSavis Tavisufleba
xom aranakleb safrTxes Seicavda?! rodesac sazogadoebam es bolomde
gaacnobiera, programa miRebul iqna.
farTo msjelobis sagani gaxda aseve Sesworeba `sasjelmoxdil
damnaSaveTa Sesaxeb~ kanonisaTvis, e.w. Megan`s law. yvelaferi daiwyo
saSineli ambiT: gogona mokla Tavisma mezobelma _ yofilma
seqsualurma maniakma, romelic sasjelis moxdis Semdeg ramdenime wlis
ganmavlobaSi cxovrobda, rogorc samagaliTo moqalaqe. daiwyo am
faqtis ganxilva masmediaSi. amas mohyva cxare kamaTi ojaxebsa Tu
samsaxurebSi, momxreebsa da mowinaaRmdegeebs TavianTi argumentebi
mohyavdaT. mTavari iyo is, rom amerikelebma saerTo ena monaxes sakuTar
policiasTan, sabolood Sesworeba miiRes.
1996 wels iwyeba masStaburi msjeloba Semdeg sakiTxze: `ra
damokidebuleba gaqvT ~CaSvebis~ mimarT?~ agorda gamokiTxvebisa da
ToqSouebis talRa. erTi SexedviT, policiis interesebTan am
problemis kavSiri arcTu TvalsaCinoa. miuxedavad amisa, swored
diskusiis msvlelobisas `CaSvebas~ Caenacvla `sazogadoebrivad
mniSvnelovani informaciis miwodebis~ cneba.
Semdegi nabiji iyo mosaxleobis CarTva damnaSaveTa Zebnis
procesSi. Seiqmna `policiuri serialebi~, sadac TamaSobdnen
eWvmitanilTa fotorobotebisnairi garegnobis mqone msaxiobebi, xolo
siuJeti viTardeboda SemTxvevis adgilze da emTxveoda danaSaulis
Cadenis savaraudo dros. es aadvilebda mowmeTagan sasargeblo
informaciis miRebas. TviTmxilvelebi policias ukavSirebdnen
damnaSaveTa daWeris aseT `SemoqmedebiT~ procesSi monawileobis Sanss.
sazogadoebam aqtiuri da pozitiuri reagireba moaxdina.
maSasadame, sworad mimarTuli sainformacio nakadebis wyalobiT
amerikelebs meti sababi gauCndaT emsjelaT ara `policiis winaaRmdeg~,
aramed policiasTan erTad.
* * *
arsebobs sxvadasxva azri imis Sesaxeb, Tu rogor izrdeboda
Taobebi sabWoTa kavSirSi _ propagandiT, ideologiT Tu PR-iT.
dResdReisobiT specialistebi fiqroben, rom sabWour sazogadoebaSi
arsebobda PR-is elementebi. gavixsenoT Tundac sazogadoebrivi
mravalferovneba ama Tu im sawarmoSi, organizaciaSi, skolaSi,
pionerTa banakebSi. Tavisi arsiT sapirvelmaiso paradi es tipiuri PR-
RonisZiebaa, iseve rogorc `Голубой огонёк~ iTvleba yvelaze `gaqaCul~
satelevizio proeqtad, xolo programa `Время~ _ sazogadoebrivi azris
formirebis mZlavr iaraRad.
anda aviRoT magaliTad, radios promouSeni 20-30-ian wlebSi.
televizia jer ar iyo, xolo presa Znelad aRwevda qveynis Soreul
regionebSi. im dros radiomimRebi Zvirad Rirebuli nivTi iyo.
specializebulma Jurnalebma `Радио Фреит~ da `Радио-Всем~
popularizaciis farTo kampania gaSala. mTavari motivi iyo ekonomika _
momxmarebels sTavazobdnen, damoukideblad aewyo radiomimRebi
sxvadasxva detalisagan, vinaidan mza mowyobiloba sakmaod Zviri Rirda.
es savsebiT SesaZlebeli iyo radioteqnikis Seswavlis SemTxvevaSi,
JurnalebSi qveyndeboda am Temisadmi miZRvnili statiebi da rCevebi,
xolo cnobili inJinrebis _ kubarkinisa da SapoSnikovis sqemebi
nebismier msurvels egzavneboda sul raRac oTx kapikad. iyideboda nou-
hau _ deficituri radiomimRebebis awyobis meTodebi. zedmetia imaze
saubari, rom JurnalebSi xdeboda sabWoTa radiowarmoebis siaxleTa
reklamireba. Jurnalebis gamocema sakmaod momgebiani iyo milioniani
tiraJis gaTvaliswinebiT.
Tavis mxriv, radiosadgurebi cdilobda, axalgazrdaTa yuradReba
miepyroT axali gadacemebiT: xorcieldeboda radioeqspediciebi pamirsa
da Sua aziaSi, xdeboda avtomobilis translireba, awarmoebdnen
pirdapir reportaJebs da a.S.
qveynis radioficirebaSi mogvianebiT CaerTvnen radioqarxnebi,
romlebic arigebdnen radiomimRebebs soflebSi, skola _ internatebSi,
aCvenebdnen gaTamaSebebs glexebisaTvis. moxda wiTelarmielTa
mobilizebac. samxedroebs CahqondaT radioebi sxvadasxva adgilas. amiT
xdeboda armiisa da xalxis erTianobis demonstrireba, samxedroTa
prestiJis amaRleba.
paradoqsulia, magram radiomoyvarulebi dRemde amtkiceben, rom
yvelaferi es xorcieldeboda SiSveli enTuziazmiT da xalxis
gulwrfeli interesiT teqnikisadmi.
* * *
winasaarCevno rbolis mosagebad politikuri liderebi ukan
araferze ixeven, maT Soris _ arc saerTaSoriso skandalebis winaSe,
romelTa gaugonar PR-svlebs axorcieleben.
ase, indoeTSi didi skandalis mizezi gaxda jorj buSi ufrosis
kata, saxelad india. indoelebma es faqti Seuracxyofad aRiqves. maT
pirvelsave lekvs aSS-is maSindeli prezidentis saxeli daarqves da
saprotesto aqcia moawyves amerikis sakonsulos win bodiSis moxdis
moTxovliT.
amerikelma diplomatebma mobodiSebaze uari ganacxades,
miuTiTebdnen ra uzustobaze, kerZod imas, rom katas sinamdvileSi
erqva india-inki. magram indoelebs aseTi wvrilmanebi ar ainteresebdaT.
indoeTis partia agrZelebda situaciis daZabvas sazogadoebaSi
antiamerikuli ganwyobis gasaZliereblad da Tavis amomrCevels
mouwodebda yvela ZaRlisatvis jorj buSis saxeli daerqmiaT.
am qmedebam qveyanas simSvide ar moutana, piriqiT, didi aliaqoTi
da indoeTis partiis reitingis zrda gamoiwvia. Sedegad, bevrma
moqalaqem swored am politikur Zalas miando Tavisi momavali.
miuxedavad amisa, skandalebi ar aris popularulobis miRwevis
erTaderTi saSualeba.
* * *
rogorc cnobilia, movlenis Seqmna PR-is erT-erTi mTavari
elementia. istorias axsovs iseTi SemTxvevac, rodesac PR-ma qalaqi
gadaarCina am sityvis pirdapiri mniSvnelobiT. saqme exeba pensilvaniis
qalaq beTlehems. odesRac es iyo metalurgiuli warmoebis centri,
adgilobrivi foladCamomsxmeli kompaniis produqcia mTel msoflioSi
gadioda. mompovebel kombinatSi, metalurgiul qarxanasa da masTan
dakavSirebul sawarmoebSi dasaqmebuli iyo qalaqis mkvidrTa
umravlesoba. magram mas Semdeg, rac mTeli rigi mizezebis gamo daiwyo
warmoebaTa Semcireba, beTlehems mZime dReebi daudga. male
metalurgiuli qarxana saerTod gaCerda, xolo mis saamqroebs boevikis
Janris filmebis gadasaReb pavilionTa saxiT aqiravebdnen. xalxma
dakarga samuSao da nelnela tovebda qalaqs.
swored maSin municipalitetma gadawyvita, rom qalaqs gadaarCenda
super-movlena _ grandiozuli yovelwliuri zeimi (dResaswauli).
specialistebma SeimuSaves dResaswaulis Tematika da aRniSvnis forma,
xolo Semdeg Seudgenen sazogadoebrivi urTierTobebiT
gaTvaliswinebuli RonisZiebebis gatarebas.
pirvel rigSi, adgilobrivi masmediis meSveobiT moxda mosaxleobis
informireba dResaswaulis arsisa da am movlenis mniSvnelobis Sesaxeb.
Semdeg ki gaCnda gancxadebebi vakansiebis SemoTavazebiT. dResaswauli
saWiroebda aTasamde muSaxels: gamyidvelebs, oficiantebs, dacvis
TanamSromlebs, kulinarebs, artistuli niWis mqone moqalaqeebs,
mZRolebs, musikosebs, menejerebs. TanamSromlebs moiTxovdnen
erTjeradi WurWlis, plastikuri avejis, suvenirebisa da poligrafiis
adgilobrivi sawarmoebi. zedmetia imis mtkiceba, rom moqalaqeebi didi
enTuziazmiT, mondomebiTa da mzrunvelobiT Seudgenen saqmis keTebas.
sagulisxmoa, rom adgilobrivi biznesmenebi sakuTari Tavis
promouSens axdendnen ara rogorc sponsorebi, aramed rogorc
patriotebi. sadResaswaulo mzadeba moqalaqeTa saerTo saqme gaxda,
raSic Tavisi roli PR-ma iTamaSa.
dResdReisobiT beTlehemis dResaswaulze adamianebi Cadian
pensilvaniis sxvadasxva kuTxidan, xolo adgilobrivi xelisufleba
imdenad myari da pozitiuri reputaciiT sargeblobs, rom bevri
dedaqalaqis merias SeuerTda.
arasodes dagaviwydeT, rom PR sazogadoebis sasikeTod muSaobs.
mxolod am SemTxvevaSi aqvs Tqvens wamowyebebs warmatebis garantia.
* * *
nebismieri saxelmwifos xelmZRvaneloba cdilobs, qveyana
maqsimalurad mimzidveli gaxados turistebisaTvis, im SemTxvevaSic ki,
Tu turizmi biujetis Semavsebeli ZiriTadi wyaro ar aris. am wyarodan
miRebuli Semosavali arasodes iqneba zedmeti. zogierTi saxelmwifos
meTauri ki xandaxan eqstremalur nabijebsac dgams turistTa
mosazidad.
ase, magaliTad, britaneTis premier-ministrma toni blerma
monawileoba miiRo popularul multserial `simfsonebis~
gaxmovanebaSi, romelic McDonald`s-sa da Coca-cola-sTan erTad amerikuli
kulturis simbolod iTvleba.
bleri iyo ra `simfsonebis~ Tayvanismcemeli, daTanxmda Tavisi
animaciuri oreulis gaxmovanebaze im epizodisaTvis, romelSic
simfsonebis ojaxoba ardadegebze britaneTSi Cavida. am mxriv bleris
winamorbedebi hyavda bil klintonisa da elizabet teiloris saxiT.
britaneTis mTavrobis pressamsaxurma dadebiTad Seafasa premieris
qmedeba, radgan blerma wvlili Setana turistuli sferos
gamococxlebaSi da zemoqmedeba moaxdina iseT miznobriv auditoriaze,
rogoric amerikelebi arian. gaizarda misi popularoba aSS-ic,
gansakuTrebiT antierayuli kampaniis mxardaWeris fonze. zedmetia imaze
saubari, rom premier-ministris mier multfilmis gaxmovaneba
TavisTavad PR-sababia masmediaSi gaSuqebisaTvis.
miznobrivi auditoriis yuradRebis mizidva mravali saSualebiT
SeiZleba. mTavaria, moirgoT is, romelic zustad TqvenTvis imuSavebs
efeqturad.
* * *
PR-strategiebs SeuZlia qveyanaSi ekonomikis aRorZineba da
msoflios interesis gazrda. magaliTad, libanis mTavroba dRes
turistuli biznesis gaumjobesebaze muSaobs.
wlebis ganmavlobaSi turizmi libanis Semosavlebis ZiriTadi
wyaro iyo _ misi kultura da buneba yovelTvis izidavda turistebs.
magram samoqalaqo omma daamsxvria mSvidobiani libanis imiji da
serozulad Searyia qveynis poziciebi msoflio turistul bazarze.
mimzidveli adgilis reputaciis aRdgena mxolod kargad dagegmili PR-
kampaniis meSveobiT SeiZleba.
dReisaTvis cnobili PR-specialistebi libans sTavazobdnen
turizmis ganviTarebis axal strategias, romelic grZelvadian da
moklevadian miznebs Seicavs.
gadaudebel RonisZiebaTa rigs miekuTvneba erTwliani kampaniis
dawyeba da misi meSveobiT potenciuri turistebis darwmuneba cxovrebis
normalizebaSi. amisaTvis, specialistTa winadadebiT, mTavrobam unda
moiwvios 50 saerTaSoriso turistuli mimomxliveli, romlebic iqnebian
amerikis, kanadis, inglisis, safrangeTis da sxva qveynebis masmediis
warmomadgenelni. Jurnalistebma unda naxon SenarCunebuli istoriuli
centrebi da Tavisufali ekonomika. aseve unda gaRrmavdes
TanamSromloba saerTaSoriso turistul saagentoebTan, saWiroa
Catardes farTo sareklamo kampania libanur masmediaSi. unda gamouSvan
gzamkvlevebi, bukletebi. qveyanam regularulad unda miiRos
monawileoba saerTaSoriso gamofena-gayidvebSi. dagegmilia, aseve
`libanis kvireulis~ Catareba londonsa da parizSi. yvela es
RonisZieba gazrdis msoflios dainteresebasa da, Sesabamisad, turistTa
nakadsac.
rogorc xedavT, imijis Secvlaze zrunva grZelvadiani PR-
strategiis arsebobas moiTxovs.
sasaubro imijmeikerebisaTvis
qeTi jijeiSvili
asocirebuli profesori.
giorgi CxikviSvili
tiraJi: 200 c.