You are on page 1of 16

ZIMBABWE SCHOOL EXAMINATIONS COUNCIL

General Certificate of Education Ordinary Level

NDEBELE LANGUAGE 4068/1


PAPER 1

SPECIMEN PAPER 2 hours

Additional materials:

ISIKHATHI: Amahola amabili

IZIXWAYISO KWABAHLOLWAYO

Bhala ibizo lakho, inombolo yendawo ohlolelwa kuyo lenombolo yakho wena ohlolwayo
ezikhaleni oziphiweyo ephepheni lakho lezimpendulo/ebhukwaneni lezimpendulo.
Phendula yonke imibuzo ngesiNdebele esiqondileyo njalo esicacileyo.
Bhalela izimpendulo zakho emaphepheni okubhalela owaphiweyo.
Nxa usebenzise amaphepha amabili kumbe edlulayo, abophele ndawonye.

IZELULEKO KWABAHLOLWAYO

Imiklomelo ephiwa umbuzo munye ngamunye kumbe ingxenye yombuzo itshengisiwe ezibayeni
[ ] ekucineni kombuzo.

______________________________________________________________________________
Umhloliso lo ubhalelwe emaphepheni amahlanu abhalelweyo, amathathu awalalutho.

Copyright: Zimbabwe School Examinations Council, Specimen paper.

ZIMSEC Specimen paper [Turn over


2

PHENDULA IMIBUZO ULANDELA IZIQONDISO EZISESIGABENI SINYE


NGASINYE.

ISIGABA I

Abahlolwayo bacetshiswa ukuthi bachithe ihola elilodwa bephendula umbuzo okulesi


isigaba.

1 Khetha isihloko sibe sinye kulezi ezilandelayo ubhale indaba, ingxoxo kumbe incwadi
ngaso engaba ngamabala aphakathi kwangamakhulu amane lamatshumi amahlanu
kusiya kwangamakhulu amahlanu (450-500). Encwadini ikheli, isibingelelo
lesivaleliso akubalwa ananini lamabala endaba. Engxoxweni, amabizo abalingiswa
lawo awabalwa ananini lamabala endaba.

(a) Bhalela umngane wakho osemazweni incwadi umxoxela ngohlupho lokuswelakala


kwemali elizweni lemizamo esenziwe nguHulumende ukuqeda loluhlupho.

(b) Ikhaba kalibukwa.

(c) Bhala indaba emumethe amazwi athi, „Kwakhala imigigo esifubeni, zawohloka
ezimathansi ngisizwa elami igama linqolongwa emphakathini.‟

(d) Sebenzisa umfanekiso lamabala owaphiweyo uchaze imvunulo yesiNtu.

4068/1 Specimen paper


3

umqhele isiqhaza umncwado


icici isiqhama ingubhamazwi
amanyathela umgaxo ukhalo/umkanda
iwogana amahlwayi amadikazi
isicoco ubuhlalu isidwaba

Umfanekiso uthethwe ku-Ihawu Labafundi 3 olwalotshwa ngu J.P. Ndebele.


Lwancindezelwa yiCollege Press Publishers 2001.

(e) Ubunzima bokuhlala eduze lezindawo ezigcina izinyamazana zasendle,


izinanakazana lezinyoni.

(f) Bhala ingxoxo phakathi kwabafundi ababili oyedwa esekela ukufundiswa


kwabantwana izikolo zivaliwe omunye ephikisana lalo umqondo.

(g) Ukuqakatheka kwelanga lokuzwisisa ngokuqhuba kwabafundi ezikolo


(Consultation Day). [50]

ISIGABA II
2 Fundisisa indatshana elandelayo ube usuphendula yonke imibuzo.
Kwathi phakathi kobusuku koMoyo lapha, kwezwakala izikhova ezinkulu zikhala
phakathi komuzi zizula zisiya ngapha langapha kwawo. Khonokho abantu besethuswe
yilokho, sasimhlaba uMfana isihlabo siphambana emahlombe akhe. Besabuthene
bebabaza lokho bezwa sekuthiwa ngezintombini ngale uMadade, icinathunjana
lakwabo kaMfana, lakuye sekunzima. Besathe mbo kulowo besadinga lokuthuma
abafana bokuyahlaba umkhosi ngakoSiduli umnawakhe kaMoyo, ayethi qatha amajaha
angakhona amabili ethi ngekhaya ngakibo sekukubi, akusathenjwa ukuthi uyise
uSiduli kungasa ekhona. Kuthe besathithibele ngalokho, kwakufika esinye isithunywa
sisithi, “ Umoya suphumile uMoyo kasekho.” Baduma abadala baya ngakhona.
Kungapholi lamaseko elapho, balandeliselwa ngelathi uMadade kasekho.
Emadabukakusa kwafa ezinye izingane ezimbili. UMfana wavuka sekungathi kazange
avele agule. Kodwa watshona eseludubo efuna ukuzibophela ethi akusizi lutho ukuthi
yena aphile abantu bephela kangako ngenxa yakhe. Ababekhona bamelusa
kazazenzalutho olubi.

Kwasekulukhuni-ke kungasangeneki koMoyo, sekuyangulowo angene khona aphume


esekuthwele ukufa kwakhona. Bafa-ke abantu benkosi koMoyo kanye lasezihlotsheni
zakhe, wathola izidumbu sezilokhu ziphuma ngasinye langambili abantu sebesifa
okwanyakana weFuleza yamaJelimani. Abakhalawo bakhala bekhuluma bethi, „Wo-o
wasenza-ke weMfana... wasethulela okuphezulu!‟

4068/1 Specimen paper


[Turn over
4

Ebona konke lokho uMaNgwenya, umkaMadoda umfowabo kaMfana,wanyenya


losane, atshi losane, kodwa amanzi ngoba wayebelethe ngabona lobobusuku.
Waphuma lawo-ke lawo manzi watshaya utshani waqonda kibo watshiya lendlu
engasayisindanga. Ukufa izenzo zakho! Ekufikeni kwakhe kibo, uyise wamalela
ukuthi angene ekhaya ethi kusweleka aqale aphathwe ngezihlahla ukuze angangeni
lozimu lwakoMoyo emzini wakhe. Waquthiswa ngaphandle komuzi kwaze kwafika
inyanga yePhuthukezi ababehle baphuthuma bayayibiza enkomponi eMhlolweni.
Yafika yamhlalela imcaba, imchela, imninda ngemisizi yeibankwa yaze yamkhafulela
langamathe! Eminye wayidla ngomlomo wahotshiswa lentuthu ngamakhala.

Sekulukhuni emuva le koMoyo abantu sebelokhu beqhululeka samaganu,waqala njalo


umuntu omdala ukuthuma abantu bokuyamlabhelela kuSiziba. Labo babuya bebambe
izilevu ngenxa yamazwi lamagunya uSiziba afika abagiyela ngawo ethi,
“Uyangibhedela, uMdaka. Ulithuma kimi lapha kutsho ukuthi uthi ngingumthakathi?
Hhi? Yikholokho elitshoma likukhuluma ngami, Dungeni, lisithi ngiyaloya? Aluba
kuyafiwa ngempela uMdaka ubengahl‟alithume la? Hambani kangifuni msindo
mina.”

Kwaze kwathi muva ngokuthanda kwakhe uSiziba wafika njalo koMoyo. Kazange
akhulumise loba akhulunyiswe ngumuntu. Waqonda ethuneni lomntanakhe wafika
wenza umkhuba eduze kwalo ekhulukhuluma yedwa elibhodabhoda. Kwathi
efulathela nje bonke laba ababelele begula baphonguthi kanye siliyani kwangathi
bathi, „Besivele sisizwani?‟

Wasala usuthe zi-i umuzi kaMoyo usubethwa ngumoya oqandayo. Abantu


basebelokhu beyisiqunjana bebubulela phansi okwenyosi ezilele zithatshwe
ngabanfana. Zazilokhu zisabaphethe izimvalo lesithuli kungaziwa ukuthi ozafa
lamuhla loba kusasa ngubani. Lanxa ngalesisikhathi iyezi lethunzi lokufa laselithe
yembu koMoyo, uMoyo wayelokhu eqhaqhazela ethi kumzawakhe uSifo, „Nyoni,
imvu nxa isilwa ingathi gqu ubone isitshedela umuva akutsho ukuthi iyabe isibaleka.
Iyabe isisiyathatha amandla amatsha mntakamalumami! Unjalo loSiziba. Usethe nya
nje ekhaya lapha kusekhona okukhulu azakwenza.‟

UNyoni waphendula ngokunyikinyisa ikhanda kancuncuncu akwaze kwaqedakala


akutshoyo. Kuthe esewisa iphika wathi, „Ofileyo uphumule mzawami. Siphakathi
kwembokodo lelitshe.‟

UMoyo laye athi, „Siquth‟ekhunjini izulu lisina.‟


Eseseyisithutha ngemicabango ephelela emoyeni uMoyo, wathola ilizwi elivela
enduneni lisithi uSiziba usemangalele, uthi kabayehlangana khona bakhumelane
umlotha. Selifikile lelolanga abuthana amadoda enduneni ukuba ezwe uSiziba.
Okwakhulunywa nguSiziba mhlalokho akufanelanga kulandwa ngoba kungcole
kakhulu. Kungasihlambaza lathi uma singakuxoxela ilizwe.
Ofundayo kaneliswe nje yikuthi lanxa uMoyo wafelwa ngabantu abeqa itshumi,
uSiziba wabuya wamhlawulisa amatshumi amathathu enkomo alomdudla
wentombi phezulu ngomonakalo womntanakhe. Zaphuma. Yaphuma lentombi.
4068/1 Specimen paper
5

Imibuzo

(a) Qamba abantwana ababili bakaMdaka abakule indatshana. [2]

(b) Ngubani owahlokoza ukufa okwaqeda imuli yakoMoyo? [1]

(c ) Yiwuphi umkhuba uMaNgwenya angawenzanga ngemva kokubeletha? [2]

(d) Kuyini okusendatshaneni okutshengisa ukuthi abakibo kaMaNgwenya


bayakwesaba ukufa? [1]

(e) Yiliphi ibala elitsho ukufa kwabantu banye belandelana? [1]

(f) Bangaki abantu bakoMoyo abaqanjiweyo abafayo endatshaneni? [1]

(g) Kwaqedwa njani ukufa kwabakoMoyo? [2]

(h) Yiwuphi umutsho osendatshaneni ochaza ukuthi abakoMoyo


babengakholwa ukuthi akuseyikuphinda kufiwe? [2]

(i) Wagwetshwa njani uMoyo ngecala lomntanakhe? [2]

(j) Chaza amazwi alandelayo ngendlela asetshenziswe ngayo endatshaneni.


Impendulo yakho ingedluli amabala amahlanu.

(i) kungakapholi lamaseko [1]

(ii) aphathwe ngezihlahla [1]

(iii) bokuyamlabhelela [1]

(iv) siquth‟ekhunjini izulu lisina [1]

(v) bakhumelane umlotha [1]

(k) Finyeza indatshana le ngamabala angamatshumi amahlanu (50),


ulandisa ngokwenzakala ngemva kokufa kwabakoMoyo belandelana. [10]

4068/1 Specimen paper


[Turn over
6
BLANK PAGE

4068/1 Specimen paper


7
BLANK PAGE

4068/1 Specimen paper


8
BLANK PAGE

4068/1 Specimen paper


ZIMBABWE SCHOOL EXAMINATIONS COUNCIL
General Certificate of Education Ordinary Level

NDEBELE LANGUAGE 4068/2


PAPER 2

SPECIMEN PAPER 2 hours


Additional materials:
Answer paper

ISIKHATHI: Amahola amabili

IZIXWAYISO KWABAHLOLWAYO
Bhala ibizo lakho, inombolo yendawo ohlolelwakuyo lenombolo yakho wena ohlolwayo
ezikhaleni oziphiweyo ephepheni lakho lempendulo/ebhukwaneni lempendulo.

Phendula yonke imibuzo ngesiNdebele esiqondileyo njalo esicacileyo.

Bhalela izimpendulo zakho emaphepheni okubhalela owaphiweyo.

Nxa usebenzise amaphepha amabili kumbe edlulayo, abophele ndawonye.


IZELULEKO KWABAHLOLWAYO
Imiklomelo ephiwa umbuzo munye ngamunye kumbe ingxenye yombuzo itshengisiwe
ezibayeni [ ]ekucineni kombuzo.

Umhloliso lo usemaphepheni amahlanu abhalelweyo, amathathu awalalutho.


Copyright: Zimbabwe School Examinations Council, Specimen Paper

ZIMSEC SPECIMEN PAPER [Turn over


2

ISIGABA 1

Phendula yonke imibuzo ekulesi isigaba.

Isigatshana I: Ukusetshenziswa kolimi (20 marks)

1 Ubizwa athiweni umuntu onje?

(a) Umuntu ongakhonjwayo.

(b) Umuntu oloboya umzimba wonke.

(c) Umuntu ongezwayo endlebeni.

(d) Umuntu ohlakaniphe kakhulu.

(e) Umuntu ongelandawo eqondileyo ahlala kuyo.

(f) Umuntu ohlala egula.

(g) Umuntu osuthiswa yikudla okuncane.

(h) Umuntu owesintwana othandwa ngumkakhe kakhulu.

(i) Ijaha elikhombisayo.

(j) Umuntu olamacebo othi loba kuvunyelwene ukuthi into ethile ayibe yimfihlo
yena abe sesiyatshela abakhulu.
[5]

2 Yakha imitsho elemihlobo yezifenqo ezilandelayo. Emutshweni munye ngamunye


dweba umzila ngaphansi kwesifenqo osisebenzisileyo.

(a) ihaba

(b) isingathekiso

(c) isiqathaniso

(d) ukwenzasamuntu

(e) ukubhuqa
[5]

4068/2 SPECIMEN PAPER


3

3 Chasisa ukuba zitshoni izitsho ezilandelayo.

(a) ukuthiya indlebe

(b) ukulahlwa licala

(c) ukuhlaba umkhosi


(d) ukubeletha inyawo

(e) ukupha umlomo


[5]

4 Yakha izaga ezilamagama alandelayo.

(a) isikhuni
(b) -qhoba
(c) imali
(d) umuthi
(e) inxeba
[5]

Isigatshana II: Ulimi lomumo (10 marks)

5 (a) Usunanzelele ukuba uphiwe intshintshi engenelanga esitolo othenge


kuso. Usemi khonapho othengisayo usethengisela omunye.

(i) Nxa uhlonipha ungambuza usithini ngentshintshi yakho


engenelanga? [2]

(ii) Ubona sengathi uzakuphendula esithini etshengisa ukuzehlisa


ngephutha leli? [2]

(b) Ungomunye weqembu lesikolo elebhola. Lisanda kuvela emncintiswaneni


lapho elenze kuhle okumangalisayo. Lokhu kulenze laba lodumo olukhulu
esikolo senu. Omunye wabafundi esikolo ufika kuwe athi, “Asengamhlophe
mfowethu! Sijabule kakhulu ngokunqoba elikwenzileyo”.

(i) Nika ibala elilodwa elisetshenzisiweyo elitshengisa ukuthakazelela


isenzo esihle. [1]
(ii) Veza isimilo salowo obonga ukunqoba abakwenzileyo. [2]
(iii) Veza imizwa engazwiwa ngulo obukwayo. [2]
(iv) Wena kunguwe osubukiwe ube ungaphendula usithini? [1]

4068/2 SPECIMEN PAPER


[Turn over
4

ISIGABA II (Uhlelo 30 marks)

Phendula imubuzo emithathu kulesi isigaba

6 Funda imitsho elandelayo ngonanzelelo ube usuphendula imibuzo esuka kuyo.

(a) Indlukazi yakomakhelwane itshile.

(b) Sihambise isikhalazo sethu sokuswelakala kwezingwalo esikolo.

(c) Bonke abalandeli bebhola bathabile lamuhla.

(d) Imali le yatshiywa ngugogo ngomnyaka ophelileyo.

(e) Sebephendukile kodwa bathi abambonanga.

(f) Umntwana ongakhaliyo ufela embelekweni.

(i) Tshono ukuba amagama alemizila ngaphansi ayini linye ngalinye


ngohlelo lwesiNdebele?
[6]

(ii) Chasisa ukwakhiwa kwala alandelayo:


isikhalazo
yatshiywa [4]

7 Funda imitsho elandelayo ngonanzelelo ube usuphendula imibuzo esuka kuyo.

(a) Iphephandaba lalamuhla lilezindaba ezimnandi.

(b) Bathi uSihle libele lendlela.

(c) Abantwana bathanda ihashi elimhlophe.

(d) Encane intombazana ithanda ukuhlabela.

(i) Amagama adwetshelwe imizila ngaphansi ayini linye ngalinye


ngohlelo lwesiNdebele? [4]

(ii) Khetha amathathu utsho ukuba akhiwe njani linye ngalinye.


[6]

4068/2 SPECIMEN PAPER


5

8 Funda indatshana elandelayo ube usuphendula imibuzo engaphansi kwayo.

Wafika wahlala phansi. Wabakhangela kakhulu. Wachiphichiphiza izinyembezi,


wasukuma waqonda emnyango. Bamangala ukuba engabe ebahlolelani emini engaka.
Bamncenga ukuba abatshele udaba ayeze ngalo. Walandisa kanzima isehlakalo sakhe
wathi bazambona emadabukakusa.

(i) Tshono ukuba amagama adwetshelwe imizila ngaphansi ayini alinye ngalinye
ngohlelo lwesiNdebele.
[4]

(ii) Chasisa ukuba la alandelayo akhiwe njani:


wachiphichiphiza
emnyango
kanzima
[6]

9 (i) Yakha impambosi yokwenziwa ngokulwangisa usebenzisa izenzo


ezilandelayo:
luma
duba
khupha
dobha
pompa
themba
kopa
[7]

(ii) Khetha impambosi ezintathu ozakhe ngaphezulu uzisebenzise


emitshweni eqondileyo njalo ecacileyo. [3]

10 Funda imitsho elandelayo ube usuphendula imibuzo engaphansi kwayo.

(a) Iphetshana lakhe kalibonakali.

(b) Umfana lowaya uyahlupha kakhulu.

(c) Uhamba ekhuluma yedwa umuntu lo.

(d) Endulo abantu babephila ngokulima.

(e) Ufuna umuthi wuphi kule elapha?

(f) Ngabantwana bakabani laba?

4068/2 SPECIMEN PAPER

[Turn over
6

(i) Amagama adwetshwe imizila ngaphansi ayini ngohlelo lwesiNdebele


linye ngalinye?
[6]

(ii) Chaza ukwakhiwa kwala alandelayo:


lowaya
wuphi
[4]

4068/2 SPECIMEN PAPER


7

BLANK PAGE

4068/2 SPECIMEN PAPER


8

BLANK PAGE

4068/2 SPECIMEN PAPER

You might also like