You are on page 1of 10

Tema 2. qarTuli paleografiis wyaroebi 2.

xelnawerebi
qarTuli paleografiis mniSvnelovani wyaroa aseve xelnawerebi. Cvenamde Senaxulia 10 000-ze meti
xalnaweri. es, ra Tqma unda, qarTveli xalxis didi sulieri simdidrea. magram unda aRiniSnos, rom Cvenamde
moRweuli es xelnawerebi aris umniSvnelo nawili im didi ganZisa, rac qarTvel xalxs Seuqmnia Tavisi sulieri
moRvawobis grZel gzaze.
qarTuli xelnawerebi SeiZleba (pirobiTad mainc) ase daiyos: V-IX saukunis xelnawerrebi sasuliero
literaturis Zeglebs Seicaven, zogadad sasuliero xasiaTisaa. X-XII saukuneebidan ukve gvaqvs filosofiuri,
saistorio, saero TxzulebaTa Semcveli xelnawerebi.
Zveli xelnawerebis Segroveba XIX saukunis meore naxevridan daiwyes. i. abulaZe wers: ,,yvelaze
uwinares qarTul xelnawerTa da saistorio dokumentTa koleqciis Segroveba qarTvelTa Soris wera-kiTxvis
gamavrcelebel sazogadoebasTan daiwyo. am sazogadoebis damfuZneblebi da mesveurni didi qarTveli
moRvaweebi d. yifiani da il. WavWavaZe iyvnen am mxrivac sxvisTvis nimuSis mimcemi’’.
xsenebuli sazogadoebis xelnawerTa koleqciebis SegrovebisaTvis zrunavdnen eqvT. TayaiSvili da d.
kariWaSvili. eqvT. TayaiSvilma marTlac didi amagi dasdo qarTuli xelnawerebis Segrovebisa da Seswavlis
saqmes.
1888 wels Seiqmna saeklesio muzeumi. es iyo meore erovnuli dawesebuleba, sadac daiwys zrunva Zveli
qarTuli xelnawerebis Segrovebisa gadarCenisaTvis. aq moRvawetagan aRsaniSnavi arian: d. baqraZe, T.
Jordania, m. janaSvili... eseni ieyvnen ara marto eqsponantebis Semkrebni, aramed maTi momvlel-damcvelni da
Semfaseblebic.
es siZveleTsacavi 1921-1929 ww SeuerTda Tsu muzeums.
1907 wels daarsda saistorio-saeTnografio sazogadoeba, romlis erT-erTi mTavari amocana iyo xelnaweri
wignebis, saistorio dokumentebisa da zepirsityvieri masalebis Segroveba. am sazogadoebis damaarsebeli da
1921 wlamde xelmZRvaneli iyo eqvT. TayaiSvili. misi Tavdadebuli SromiT sazogaoebam Sekriba
xelnawerebis didi koleqcia.
mogvianebiT am siZveleTsacavSi daculi yvela xelnaweri gadavida saqarTvelos mecnierebaTa akademiis
xelnawerTa institutis (axla: xelnawrTa erovnuli centri) fondebSi.
amJamad TiTqmis dasrulebulia xelnawerTa institutis fondebis aRwera da xelnaeri fondebis aRwera da
katalogTa gamocema. aRvniSnavT barem, rom am did erovnul saqmes safuZveli Cauyares T. Jordaniam, m.
janaSvilma da eqvT. TayaiSvilma...
Zveli qarTuli xelnawerebi sam jgufad iyofa: xanmeti, haemeti da sannarevi. es dayofa emyareba imas, Tu
romeli prefiqsi gamoxatavs subieqtur meore da obieqtur mesame pirs.
xanmets uwodeben iseT werilobiT Zeglebs, romlebSic subieqtur meore da obieqtur mesame pirs
gamoxatavs x prefiqsi. egeve x gamoiyeneba ufroobiTi xarisxis sawarmoeblad da i prefiqsiani vnebiTi gvaris
zmnebSi.
iseT xelnawerebs, sadac zemodasaxelebul poziciebSi ixmareba prefiqsi h ewodeba haemeti.
sannarevs uwodeben iseT werilobiT Zeglebs, romlebSic subieqturi meore da obieqturi mesme piris
gamosaxatavad d,t,T, Z,c,w, j,C,W Tanxmovnebis win ixmareba s- prefiqsi.
yvelaze Zvelia xanmeti teqstebi (V-VIII ss). haemetobis UuZvelesi nimuSia 616-619 wlebis wyisi
warwera. a. SaniZis mier gaSifruli haemeti xelnaweri VIII saukunisaa. sannarevi teqstebi IX saukunidan
gvaqvs.
mivyveT movlenebs:
1920 wels daistamba a. SaniZis cnobili monografia: subieqturi prefiqsi meore pirisa da obieqturi prefiqsi
mesame pirisa qarTul zmnebSi’’. am SromaSi mkvlevarma yuradReba gaamaxvila imazec, rom x-ar, mo-x-ual,
mo-x-ued zmnebSi meore subieqturi piris niSania x- prefiqsi.
1923 wels tfilisis universitetis ,,moambeSi’’ (II tomi) daibeWda a. SaniZis Sroma: ,,naSTebi mesame
piris obieqturi prefiqsis xmarebisa xmovnebis win qarTul zmnebSi”. mkvlevris dakvirvebiT, x adre obieqturi
piris aRsaniSnavadac ixmareboda. am movlenis gadmonaSTia toponimi xerTvisi, aseve mcxeTis jvrisa da
bolnisis sionis warwerebSi naxmari formebi: xeyav, Sexewie, SexuabT.

1
xerTvisi nazmnari saxelia, xerTvis zmnisagan nawarmoebi. arniSnavs adgils, sadac mdinare mdinares an
mdinare zRvas erTvis. saqarTveloSi ramdenime toponimi mogvepoveba xerTvisi formiT.
xerTvis, xeyav, Sexewie, SexuabT formebis analiziT a. SaniZem gaakeTa metad mniSvnelovani
daskvna, rom adre x prefiqsi mesame obieqtur pirsac aRniSnavda zmnebSi. es iyo metad saintereso da
mniSvnelovani mixvedra. sayuradReboa isic, rom x’ dasturdeba xmovnebis win.
1922 wlis dekemberSi iv. javaxiSvilma aRmoaCina da waikiTxa xanmeti teqstebi. aRmoCena
mniSvnelovani iyo qarTuli mecnierebisaTvis. movusminoT Tavad iv. javaxiSvils:
,,viTarca saqristiano mwerlobis uZveles Zeglebs, maT mniSvneloba aqvT, rasakvirvelia, saerTod
mecnierebisaTvis _ saxarebisa, dabadebisa da apokriful nawarmoebTa teqstis istoriisa da kritikisaTvis, magram
metadre qarTuli filologiuri mecnierebisTvisaa Zvirfasi es Zeglebi, misTvis unda Seiqnes qvakuTxedad.
rogorc qarTuli damwerlobisa da mwerlobis Zeglebs, es xelnawerebi ara erTi qarTuli enaTmecnierebisa,
mwerlobisa da kulturis istoriis pirvelxarisxovani sadavo sakiTxebis gadaWris saSualebasac gvaZleven’’ (iv.
javaxiSvili).
am aRmoCenis did mniSvnelobaze werdnen a. SaniZe da g. axvlediani.
mivitanT amonarids ak. SaniZis statiidan: ,,uZvelesi qarTuli teqstebis aRmoCena farTo horizonts gviSlis
Tvalwin mravalmxriv. Tu jerjerobiT ar xerxdeba maTi qronologiuri gansazRvra sruli zedmiwevnilobiT, is
mainc cxadia, rom aq, yovel SemTxvevaSi, arabobamdel literaturasTan gvaqvs saqme. masasadame, arabTa
Semosevis wina xanebSi (e.i. meSvide saukunis naxevramde) arsebuli qarTuli mwerloba ar daRupula ise
katastrofulad, rogorc es aqamomde gvegona, vinaidan, Cvenda bedad, zogi ram am epoqisa daRupvisagan
gadaurCenia palimsestebs. es faqti uaRresi mniSvnelobisaa rogorc qarTuli literaturisa da enis istoriis, ise
paleografiisTvisac. amieridan qarTuli istoriuli dialeqtologia mkvidr safuZvels poulobs da SesaZlebeli xdeba
mravali bundovani istoriul-literaturuli sakiTxis gamorkveva’’ (a. SaniZe).
unda aRiniSnos, rom am aRmoCenamde iv. javaxiSvili miiyvana qarTuli paleografiis sakiTxebis
kvlevam. mecnierma wamoayena varaudi, rom uZvelesi xanis ZeglebSi b(b), Â(D), S(;) asoebi TavSekrulia, VII
saukunidan maT TandaTan exsnebaT Tavi. am paleografiuli niSniT cdilobda igi uTariRo Zeglebis daTariRebas.
qarTuli paleografiisaTvis im dros X saukuneze adrindel Zegls udidesi mniSvneloba eniWeboda. am dros iv.
javaxiSvilma gaixsena erTi xelnaweris ori furclis fotopiri, romelic 1897 wels n. mars gamougzavna oqsfordis
bodleanis biblioTekidan a. neibauerma. es xelnaweri palimsests warmoadgens.
cnobisaTvis: palimsesti iseT xelnawers hqvia, romlis masala ganmeorebiTaa gamoyenebuli sawerad. Zvel
nawers gadafxekdnen, Semoabrunebdnen fircels da xelaxlad gamoiyenebdnen. TviT termini _ palimsesti
berZnulia da qarTulad gadafxekils niSnavs. Zveli, gadafxekili teqstis wakiTxva gaWirvebiT, magram
SeiZleboda.
n. marma am xelnawers ar miaqcia yuradReba da igi Sesaswavlad gadasca semitolog, imxanad privat-
docent kokovcovs. am ukanasknelma waikiTxa xelnaweri, Tavdapirvel teqstad miiCnia ebrauli, qarTuli ki ufro
mogviano xanisad. am xelnawerze aRmoCnda ierusalimis Talmudis XI saukunis teqsti, qarTuli teqsti ki, rogorc
vTqviT, ufro gviandelad iqna miCneuli.
kokovcovma am xelnaweris Sesaxeb Sroma dabeWda 1899 wels, magram Semdeg mixvda Secdomas da
dabeWda damateba, sadac aRniSna, rom palimcestze Tavdapirvelia qarTuli teqsti, ebrauli ki Semdegi. am
Sromis amonabeWdi kokovcovma aCuqa iv. javaxiSvilsac. mogvianebiT iv. javaxiSvili ityvis: ,,exlac kargad
magondeba ramdenad Zneli iyo maSin CemTvis am palimsestis garCeva. TiTo-orola asos garda, rogorc
maxsovs, ramdenime winadadebis an sityvis erTad amokiTxva gadaulaxavi dabrkoleba aRmoCnda. privat
docent kokovcovs Tavis danarTSi qarTuli teqstis drois Sesaxeb, viTarca araspecialists, rasakvirvelia, mxolod
imis Tqma SeeZlo, rom igi ebraulze adrindeli unda yofiliyo, e.i. XI saukuneze uwinaresi, magram saxeldobr ra
droisa iyo igi, gaugebari iyo CemTvisac. is garemoeba, rom n. marma araviTari yurdReba ar miaqcia,
mafiqrebinebda, rom es ori nawyveti qarTuli mwerlobisaTvis albaT umniSvnelo unda yofiliyo da SemdegSic
maTi wakiTxva aRar micdia. magram am palimsestis asoTa diadi moxazuloba mainc gonebaSi mqonda
CarCenili’’.
iv. javaxiSvilma amoikiTxa es uZvelesi palimsesti. igi wers: ,,warsuli 1922 wlis dekembris damlevs prof.
kokocovis werils mivageni. sakmarisi iyo Sin am or fototipuri suraTis gasinjvas Sevdgomodi, rom pirvelive

2
dakvirvebidan am Zeglis uaRresi mniSvneloba cxadi gamxdariyo. asoebi S’ini da Â’ie TavSekruli iyo yvelgan.
qarTuli paleografiis Seswavlis dros ki ukve gamorkveuli mqonda warwerebisa da xelnawerebis mixedviT, rom
amgvari moxazulobis S da  mxolod VII-VIII saukuneebSi ixmareboda. amis gamo cxadi Seiqmna CemTvis,
rom oqsfordis xelnaweri VII-VIII saukuneebis mainc unda yofiliyo. male b’anic aRmoCnda TavSekruli, enac
gasaocari siZvelis momaswavlebeli aRmoCnda... cxadi gaxda CemTvis, rom Tvalwin qarTuli damwerlobisa da
enis uZvelesi Zegli medo. aqamomde IX saukuneze uwinaresi arc erTi qarTuli xelnaweri ar iyo cnobili da exla
erTbaSad sami saukuniT ufro adrindeli Zegli aRmoCnda’’.
palimsesti ieremias winaswarmetyvelebis teqsts Seicavs.
iv. javaxiSvilma Semdeg kidev 4 xanmeti palimsesti amoikiTxa: A -737, A-89, A-844, H-999. rogorc
Semdeg gairkva, A-89 da A-844 erTi teqsti yofila da Semdeg dauSliaT. igi oTxTavis teqsts Seicavs. A -737
xelnawerSi iv. javaxiSvilma amoikiTxa ,,saqme mociqulTas” apokrifuli versiis nawyvetebi. H-999 xelnawerSi
gvaqvs rogorc Zveli, ise axali aRqmis wignebi.
iv. javaxiSvilis mier aRmoCenili teqstebi VI-VII saukuniT TariRdeba. zogi mecnieri fiqrobda, rom
qarTulad biblia VII-VIII ss iTargmna. xanmeti teqstebis aRmoCenam cxadi gaxada am azris mcdaroba.
,,axlad aRmoCenili xelnawerebi am azris srul usafuZvlobas cxad-hyofs. is garemoebac, rom moses pirveli
wigni, igavni solomonisni da ieremia winaswarmetyveli VI saukunis xelnawerSi gvxvdeba, vgoneb, uflebas
unda gvaZlevdes davaskvnaT, rom mTeli dabadeba am dros ukve srulad unda yofiliyo naTargmni. masasadame,
Tu V saukuneSi ara, VI sakuneSi mainc unda iyos dabadeba qarTulad gadmoTargmnili. rasakvirvelia, miT
umetes V saukuneSi, Tu amaze uwinares ara, saxareba qarTulad naTargmnad unda vigulisxmoT’’ _ wers iv.
javaxiSvili. vimeorebT, am uaRresad sagulisxmo daskvnis saSualeba did mecniers misca mis mier gaSifrulma
palimsestma.
1923 wels Tsu moambis II tomSi gamoqveynda a. SaniZis moxseneba: ,,uZvelesi qarTuli teqstebis
aRmoCenis gamo: 1. literaturuli cnoba axladaRmoCenili literaturuli teqstebis Sesaxeb meTerTmete saukunis
mwerlobaSi”. Tavdapirvelad am problemaze moxseneba waukiTxavs mkvlevars 1923 wlis 1 aprils. a. SaniZe
ambobs: es SeniSvna mofiqrebulia peterburgSi, dwerilia gzaSi da wakiTxulia moxsenebad qarTuli
saenaTmecniero sazogadoebis sxdomaze ruseTidan dabrunebis meore dRes, pirvel aprils, 1923 wels’’.
statiSi ak. SaniZem gaarkvia termin ,,xanmetis’’ mniSvneloba. igi gvxvdeba giorgi mTawmindlis (1009-
1065) anderZSi, romelic moTavsebulia mis mier naredaqcievi oTxTavis xelnawerebSi. anderZSi naTqvamia,
rom giorgim axlad Targmna oTxTavi, Seajera igi berZnul oTxTavebTan. giorgi Txovs gadamwerebs, nu
Secvlian teqsts gadawerisas, xolo visac es axali Targmani raimeTi ar moewoneba, sxva mTargmnelTa mier
naTargmni teqstidan gadaweron, qarTulad oTxTavi adridanve kargadaa Targmnili, xanmetica da sabawmiduric,
da erTmaneTSi nu aurevTo.
mousminoT Tavad giorgi mTawmidels: ,,ese sacnaur iyavn yovelTa, rameTu ese wmidaÁ oTxTavi axlad
gÂTargmnia friadiTa iZulebiTa ZmaTa vieTme silierTaÁTa da berZulTa saxarebaTa SegÂwamebia friadiTa
gamowulilviTa. da vinca vin daswerdeT, viTa aqa hpooT, egre daswereT. Tu amisgan jer-giCndes daweraÁ,
RmerTisaTÂs sityuaTa nu scvalebT, aramed, viTarca aqa sweria, egre dawereT. da Tu ara raime gaSundes,
Cuenni yovelni saxarebani pirveliTgan wmidad Targmnilnia da keTilad, xanmetnica da sabawmidurnica, muniT
dawereT da RmrTisaTÂs erTmanerTsa nu gahrevT”.
sabawminduri saxareba, mkvlevarTa azriT, unda iyos sabawmidis lavraSi Seqmnili redaqcia. gaugebari
iyo, ras niSnavda ,,xanmeti’’. gamoiTqva sxvadasxva mosazreba, xSirad urTierTgamomricxavic:
m. brose: xanmeti komentars niSnavs.
d. baqraZe: xanmeti danarTs gulisxmobs.
a. cagareli: xanmeti sruli saxarebaa sagulvebeli.
T. Jordania: a. xanmeti geografiuli punqtis saxelwodebaa (albaT sabawmiduris analogiiT? – m.f.); b.
xanmeti friad Zvels niSnavs.
m. janaSvili: xanmeti xaZTa aris (ras unda niSnavdes xaZTa? _ m.f.).
k. kekeliZe: xanmeti dromets niSnavs.
n. mari: xan’ muxls niSnavs, xanmeti _ muxlmets.

3
xanmetis Sesaxeb ak. SaniZemde Svidma avtorma gamoTqva rva mosazreba (T. Jordaniam _ ori), Cans
xanmetis problema awuxebdaT qarTvel mecnierebs. cda iyo (cdas yovelTvis aqvs mniSvneloba, ,,cda bedis
menaxevrea’’ qarTuli sibrZniT), gadawveta ver moxerxda. a. SaniZem moaxerxa swored aexsna
termin .,,xanmetis’’ mniSvneloba. misi azriT, xanmeti g. mTawmindlis anderZis mixedviT, oTxTavis iseTi
teqstis aRmniSvnelia, sadac subieqturi meore da obieqturi mesame piris prefiqsad, i’prefiqsianivnebiTis
formebsa da aRmatebiTi xarisxis sawarmoeblad x gvxvdebao. SeuZlebelia giorgi mTawmidelis yurs, romelic
uCvevi iyo xanmet metyvelebas, zedmetad ar moCveneboda aseT teqstebSi x’anis mravali funqciiT xmareba.
zedmeti iyo x’ani ara marto giorgis TanamedroveTaTvis, aramed ufro adrec. 864 wlis mravalTavi ukve
gviCvenebs, rom ukugdebulia x’anis xmareba am funqciiT. amitomac uwoda giorgi mTawmidelma am teqstebs
xanmeti. termini ,,xanmeti’’ kargad SerCeuli saxlwodebaa giorgi mTawmindelis mier. a. SaniZis gamokvlevis
Semdeg terminma axali sicocxle SeiZina da damkvidrda im teqstebis aRmniSvnelad, romelSic zemoaRniSnuli
funqciiT x’ania naxmari.
1927 wels ak. SaniZem gamoaqveyna ,,xanmeti mravalTavi” vrceli gamokvleviTurT.
,,xanmeti mravalTavi’’ paleografiuli da enobrivi TaviseburebebiT VIII saukunis pirveli naxevris Zeglia.
sagulisxmoa, rom masSi zogjer darRveulia xanmet formaTa xmarebis normebi: ,,obieqtur prefiqss ver vpoulobT
maSin, roca subieqturad pirveli piria, danarCen SemTxvevaSi igi Tavis adgilasaa:
aris mosalodneli iyo
miveaxlebiT mixueaxlebiT
miveaxlebodiT mixueaxlebodiT
veglovdeT xueglovdeT
vevedrebodiT xuevedrebodiT da a.S.
unda aRiniSnos ,,xuces’’ sityvis aRmatebiTi forma ,,uxucesi’’. xucesi daiSleba: x-u-c-es-i Zireuli
masalaa c. ,,xucesi ufroobiTi xarisxis formaa istoriulad’’(a. SaniZe). ukve VIII saukuneSi misgan uwarmoebiaT
ufroobiTi xarisxi, oRond xuxuces’is nacvlad gvaqvs ,,uxucesi’’. rasakvirvelia, es faqti xanmetobis rRvevis
aRmniSvnelad miiCneva.
xanmeti mravalTavi Seicavs naTargmn Zeglebs. igi damadasturebelia qarTuli literaturis Janrobrivi
simdidrisa. ,,TviT faqti xanmeti mravalTavis arsebobisa TavisTavad gulisxmobs mraval homiletikur da
hagiografiul TxzulebaTa arsebobas am dros. isic unda vifiqroT, rom saqrestomaTio masala unda arsebuliyo
mravalTavis gareSec, misgan damoukidebliv. es ki bevr rasme gveubneba. upirveles yovlisa imas, rom mecxre
saukunemde arsebuli literaturis zogierTi dargi (bibliografia, apokrifebi, homiletika 1, agiografia ...) ukve
sakmaod ganviTarebuli yofila qarTul enaze’’ (a. SaniZe).
sayurdReboa ,,xanmeti leqcionaris” istoria.
1927 wels a. SaniZem miiRo cnoba, rom avstrieli profesoris hugo SuxarTis wignTsacavSi inaxeboda 5
qarTuli xelnaweri, maT Soris erTi xanmeti.
hugo SuxarTma es xelnawerebi SeiZina 1895 wels viRac mxatvrisagan. man Seiswavla es xelnawerebi da
dawera naSromi: ,,cnobebi qarTuli xelnaweris Sesaxeb’’, magram igi ar daubeWdavs. XX saukunis damdegs
dawerili Sroma 1927 wels gamougzavna a. SaniZes. statia 1928 wels tsu moambis VIII tomSi dabeWda a.
SaniZem. bunebrivia, h. SuxarTs yuradReba miuqcevia xanmetobisaTvis da TiTqmis sworad gaugia
xanmetobis arsi: ,,imas ver vityvi, rom SuxarTi sruliad garkveuliyos xanis (resp. haes) prefiqsad xmarebis
sakiTxSi (yovel SemTxvevaSi es ar Cans misi rveulebidan), magram rom igi TiTqmis savsebiT misula sakiTxis
gamorkvevamde, amaSi eWvi ar aris. samwuxaroa, rom es Zegli ar iqna gamocemuli Tavis droze. samwuxaroa
imitom, rom, marTlac, am ocdaaTiode wlis winaT rom igi gamoeca iseT niWiersa, dakvirvebulsa da safuZvlian
mkvlevars, rogoric iyo SuxarTi, qarTuli enisa da literaturis Seswavlis saqme, dRes, uTuod, bevrad win
iqneboda wasuli. axla ki isRa dagvrCenia aRvniSnoT, rom xanmeti Zeglebis Seswavlis wamowyeba pirvelad
mainc SuxarTis saxelTan iqneba dakavSirebuli’’ (a. SaniZe).
,,xanmeti leqcionari” sxva oTx qarTul xelnawerTan erTad SuxarTis anderZisamebr daculia gracis
universitetis wignTsacavSi.

1
homilia qadagebas niSnavs (Zv. berZnuli: ,,sityva krebaze, saubari mravalTan’’).
4
es xelnawerebi inaxeboda sinas mTaze, wm. ekaterines saxelobis monasterSi. isini naxa da aRwera al.
cagarelma 1883 wels. a. SaniZem daadgina, rom ,,xanmeti leqcionari” swored is xelnaweria, romelic al.
cagarels me-9 nomrad aqvs aRwerili, oRond aris erTi Seusabamoba: al. cagarels 29 furceli unaxavs, SuxarTTan
27 _ inaxeba. aklia pirveli da bolo furceli.
orive dakarguli furceli momdevno periodSi inaxa.
1971 wels JurnalSi ,,Le Museon’’ gamoqveynda bernar uties Sroma: ,,qarTuli xanmeti leqcionaris erTi
furceli parizSi’’. frangma orientalistma miagno leqcionaris pirvel furcels.
1960 wels imave JurnalSi daibeWda Jerar garitis naSromi: ,,minganas koleqciis qarTuli furclebi Selli
Oak’Si’’(birmingemi). mkvlevari miuTiTebs, rom mas profesorma devid langma Seatyobina, birmingemSi, Selli
Oak Colleges’-is biblioTekaSi daculi tyavis furclebis Sesaxeb, romlebSic Zveli qarTuli xelnawerebis
fragmentebia. Jerar garitma Seiswavla es furclebi. daadgina, rom isini SeuZenia alfons minganas, romelmac
1924, 1925 da 1929 wlebSi samjer imogzaura axlo aRmosavleTSi. mkvlevarma daadgina, rom es fragmentebi
sinur koleqcias ganekuTvneba da daikarga igi 1883-1902 wlebs Soris. yuradRebas iqcevs erTi furceli, romelic
gvauwyebs 983 wels ioane zosimes mier leqcionaris mesamed Semosvis Sesaxeb. amgvarad, birmingemSi
aRmoCnda leqcionaris bolo furceli.
,,xanmeti leqcionari’’ 1929 wels gamoaqveyna a. SaniZem. manve 1944 wels gamosca igi fototipurad.
mkvlevris varaudiT, ,,xanmeti leqcionari’’ dawerilia VII saukunis meore naxevarSi. xanmeti leqcionari
Ziritadad Seicavs oTxTavis sakiTxavebs, gvxvdeba pavles ori epistoles nawyvetebic. ,,leqcionarSi’’ dasturdeba
7 haemeti formac. a. SaniZis gamoTvliT, masSi 165 xnmeti formaa.
1970 wels ingliselma mkvlevarma jon berdzolma gamoaqveyna manamde ucnobi xanmeti teqsti ,,iakobis
protoevangele’’ (pirvelsaxareba). igi mkvlevarma ipova avstriis wignTsacavSi (nacionaluri biblioTeka). teqsti
skmaod dazianebuli yofila, magram berdzols igi sakmaod damajereblad waukiTxavs da gamoucia. Zegli
TariRdeba VII saukuniT.
teqsti 1977 wels a. SaniZem xelaxla gamosca (ix. Tsu Zveli qarTuli enis kaTedris Sromebi, 20).
1971 wels j. berdzolma gamosca avstriis nacionalur biblioTekaSi daculi oTxTavis xanmeti fragmentebi,
kerZod, naweyvetebi maTes, markozis, lukas saxarebidan. Zegli enobrivi niSnebiT (haemeti formebis
ararseboba, x’s kleba xmovnebis win) waagavs ,,xanmet mravalTavs’’. SesaZloa, igi VII saukunis dasasruliT,
an VIII saukunis pirveli naxevriT daTariRdes.
1972 wels jon berdzolma gamoaqveyna bibliis apokrifuli wignis ezra-I xanmeti fragmentebi (Le Museon,
LXXXV, 1-2, 1972). teqsti daculia avstriis nacionaluri biblioTekis koleqciis me-2 xelnawerSi. mkvlevari mas VII
saukuniT aTariRebs (z. sarjvelaZe).
l. qajaiam A-844 palimsestur xelnawerSi, romelsac Tavis droze iv. javaxiSvilma miaqcia yuradReba,
amoikiTxa ,,esaias winaswarmetyvelebis’’ xanmeti nawyvetebi. am teqsts didi mniSvneloba eniWeba bibliis
qarTuli redaqciebis istoriis Sesaswavlad. teqsti VI-VII saukuneebiT TariRdeba.
amrigad, xanmeti teqstebia:
1. bolnisis sionis warwera V saukunis dasasrulisa;
2. ukangoris ori warwera VI saukunis dasawyisisa;
3. mcxeTis jvris warwera demetre Âpatosisa, VI saukunis bolo;
4. ,,ieremias winaswarmetyvelebis’’ oqsforduli da kembrijuli nawyvetebi, VI-VII ss mijnisa;
5. ,,esaias winaswarmetyvelebis’’ fragmentebi, VI-VII ss.
6. ivane javaxiSvilis mier amokiTxuli axali aRqmis fragmentebi, VI-VII ss.
7. ,,xanmeti leqcionari’’, VII saukunis II naxevari;
8. ,,iakobis protoevangele’’, VII saukunisa;
9. ,,xanmeti mravalTavi,’’ VIII saukunis I naxevrisa;
10. j. berdzolis mier aRmoCenili da gamocemuli oTxTavis fragmentebi, VIII saukunis I naxevrisa;
11. j. berdzolis mier amokiTxuli ezra-1 wignis fragmentebi, VII saukunisa.
xanmeti teqstebis korpusi momavalSi SeiZleba gaizardos, Seivsos axali teqstebiT. amas momavali kvleva
daadgens.
haemeti teqstebi
5
haemeti teqstebi xanmetTan SedarebiT mcirea. yvelaze adrindeli haemeti teqstia wyisis warwera, 616-619
wlisa (ix. zemoT, warwerebi).
haemeti teqstebis simciris mizezad ori garemoeba SeiZleba dasaxeldes: mosalodnelia, rom aseTi teqstebi
droTa ganmavlobaSi daiRupa, an SemogvrCa, magram jer kidev aRmosaCenia; meorecaa, uZvelesma
samwerlobo qarTulma SesaZlebelia mTlad ver gaiTavisa haemeti dialeqti. misi samwerlobo enis fuZe-dialeqtad
Semosvla xom arabobis periodSi moxda. dasaSvebia, rom am periodSi mwignobroba Seferxebuli iyo.
sxvagvarad, ar ecala qarTvel kacs mwignobrobisaTvis, zogadad, sulieri moRvaweobisaTvis. fizikuri
gadarCenisaTvis ibrZoda qveyana. amitomac cota gvaqvs haemeti teqstebi...
haemeti teqstebi aRmoaCina da 1923 wels gamosca a. SaniZem. termini uwoda ,,xanmetis’’ analogiiT.
haemeti teqstebi daculia H-1329 xelnawerSi. igi palimsestia. xenaweris 53 furceli inaxeboda sof. ifaraSi
(mestia). igi naSTia odesrac didi didi moculobis, daaxloebiT 400 furceli, wignisa. Sinaarsis mixedviT, Zveli
teqsti warmoadgens ierusalimis ganCinebas, sxvagvarad esaa ,,haemeti leqcionari.’’ oRond masSi mocemulia
mxolod oTxTavis sakiTxavebi. amitomac a. SaniZe varaudobda, rom igi aris ,,ierusalimSi SemuSavebuli
kanonis, an kidev ,,marTlmorwmune moZRuarTa ganCinebisa da ganwesebis uZvelesi redaqcia’’.enobrivi
niSnebis mixedviT igi warmoadgens VIII saukunis Zegls. testSi SeiniSneba haemetobis moSlis tendencia.
kerZod, 62 SemTxvevaSi mosalodnelia h, magram ar uxmariaT, sam SemTxvevaSi gvaqvs hs’ kompleqsi: mi-
hs-cemda, mi-hs-ces, da-hs-cxra. es miuTiTebs, rom haemeti teqstebis gadaweris epoqaSi (VIII s) subieqtur
meore da obieturi mesame piris niSnad cocxal metyvelebaSi mainc ixmareboda s. z. sarjvelaZe yuradRebas
miaqcevs im garemoebasac, rom xanmet da klasikur haemet teqstebSi (faqtiurad wyisis warweraSi), piris
prefiqs niSanTa mimdevroba (anu morfemaTa rangebi) mkacradaa daculi. pirvel adgilzea mesame irib-obieturi
piris niSani, meoreze pirveli subieqturi piris prefiqsi: mixuxede (me,mas), aRxumarTe (me, igi), aRhumarTe
(me, igi) da sxv. asea haemet teqtebSic, magram gvaqvs prefiqsTa axleburi vh ganlagebac (davhTesi,
mosalodneli iyo dahuTesi), rac axlis maCvenebelia.
zemoTqmulis gamo, a. SaniZis mier wakiTxuli haemeti testebi ver miiCneva klasikur haemet teqstad.
cocxal haemet metyvelebas igi ver asaxavs. es teqsti haemetobis gadavardnis epoqaze miuTiTebs ufro (a.
SaniZe). ra Tqma unda, haemeti testebis Tavdapirveli versia Seqmnilia garemoSi, romelsac axasiaTebda h’
prefiqsis xmareba garkveul SemTxvevebSi. samwuxarod, am arqetipulma teqstebma Cvenamde ver moaRwia.
faqtiurad a. SaniZis aRmoCenili teqstebi sannarevobis nimuSia da ara wminda haemetobis.
IX-X saukuneebis xelnawerebSi gamovlenilia haemetobis gadmonaSTebi, romlebic migvaniSnebs, rom
haemeti Zeglebis korpusi mdidari da mravalferovani iyo. irkveva, rom bevri Zveli xelnaweri haemeti
dednidanaa gadawerili (z. sarjvelaZe).
a. SaniZis mier haemeti teqstebis aRmoCenisTanave daisva xanmetobisa da haemetobis
urTierTmimarTebis sakiTxi.
rogorc davinaxeT, xanmeti teqstebi qronologiurad uswrebs haemets. amis gaTvaliswinebiT iv. javaxiSvili
varaudobda, rom subieqturi meore da obieqturi mesame piris prefiqsad qarTulSi Tavdapirvelad x gvqonda,
romelic Semdeg fonetikuri cvlilebiT h’d iqca. mkvlevris es mosazreba TiTqos kargad xsnis xanmeti da haemeti
teqstebis mimdevrobas, magram a. SaniZem miuTiTa, rom, Tu davuSvebT, rom x Seicvala h’Ti prefiqsebSi,
ratom ar moxda gardaqmna ZirebSi? ratom gvaqvs xareba, xati, xedva...?
a. SaniZis azriT, xanmetoba da haemetoba asaxavs or sxvadasxva dialeqts. isini imdenad sxvadasxva
epoqas ki ar ekuTvnian, aramed sxvadasxva kilos. xanmeti testebi erT kilozea dawerili, haemeti _ meoreze.
bunebrivia, rom qronologiurad haemet teqstebs uswrebs xanmeti, magram es ar niSnavs, rom xanmetis
paralelurad haemet kilozec ar iqmneboda teqstebi. amis dasturad wyisis warwerebic gamodgeba.
miuxedavad gamoTqmuli mosazrebebisa, xanmetobisa da haemetobis problema dRemde araa sabolood
gadawyvetili.
san-narev teqstad iTvleba ,,sinuri mravalTavi’’. igi gadawerilia 864 wels da yvelaze Zvelia TariRian
xelnawerTa Soris. teqsti gadawerilia sabawmindis lavraSi da Sewirulia sinas mTisaTvis.
,,sinur mravalTavs’’ gansakuTrebuli adgili uWiravs qarTuli kulturis istoriaSi. ak. SaniZe ase
Seafasebs ,,mravalTavs’’: ,,sinur mravalTavSi’’ moTavsebul TxzulebaTa avtorebi cnobili pirebia, romlebic
saeklesio da samwerlo asparezze moRvaweobdnen III-V saukuneebSi’’. esenia: amoniosi, aTanasi aleqsandrieli,

6
basili kapadukieli, grigol neokesarieli, epifane kvipreli, efrem asuri, ioane oqropiri, kirile ierusalimeli da sxvani.
saqarTveloSi cnobilia kidev ramdenime mravalTavi, kerZod: udabnos (IX_X ss), svanuri (X s), parxlis (X s.-is
bolo), klarjuli (X s.), aTonis (X s.), xanmeti mravalTavi (zemoT visaubreT masze).
,,sinuri mravalTavi’’ gadawerili Cans ramdenime gadamweris mier. wignis anderZSi vkiTxulobT: ,,... me,
makari leTeleli, ZÀ giorgi grZelisaÁ, codvili friad, Rirs-myo RmerTman Sesaqmed wmidisa amis wignisa
mravalTavisa TanaSewevnisa Zmisa Cuenisa sulierad pimen kaxisaÁTa da ÃeliTweriTa dedis Zmiswulisa
Cemisa amona vaxTang moZarRulis ZisaÁTa, saÃseneblad sulTa CuenTaTÂs da sulTa mSobelTa CuenTaTÂs
da yovelTa gardacvalebulTa TÂsTa CuenTaTÂs...
daiwera ese wigni ierusalÀms, lavrasa didsa wmidisa da netarisa mamisa Cuenisa sabaÁssa, dReTa
RmrTismoyuarisa Tevdosi patrearqisaTa da sabawmidas patiosnisa da sanatrelisa solomon mamasaxlisisaTa. da
daiwera wmidaÁ ese wigni dasabamiTgan welTa xÂÁe (6468), qronikoni iyo pd (84).
da me, glaxakman makari, Sevwire wmidaÁ ese mravalTavi wmidaT-wmidasa mTasa sinas saÃseneblad
da sargebelad TavTa CuenTa da sulTa CuenTaTÂs...’’
981 wels wigni mesamed Seumosavs ioane zosimes Zroxis tyaviT da daurTvia masze himni ,,qebaÁ da
didebaÁ qarTulisa enisaÁ’’.
,,sinuri mravalTavi” gamoica 1959 wels Tsu Zveli qarTuli enis kaTedris wevrebis mier a. SaniZis
redaqciiT, winasityvaobiTa da gamokvleviT.
,,adiSis oTxTavi’’ gadawerilia 897 wels. adiSisas uwodeben imitom, rom ipoves adiSSi. 1901 wels
oTxTavs ikvlevdnen praskovia uvarova da aleqsandre xaxanaSvili.
1910 wels eqvT. TayaiSvilma moawyo eqspedicia svaneTSi. cnobilma fotografma d. ermakovma gadaiRo
xelnaweris fotoebi. 1916 wels oTxTavi fototipurad gamosca eqvT. TayaiSvilma. 1945 wels a. SaniZem ,,adiSis
oTxTavi” or sxva Satberdul oTxTavTan erTad gamosca wignSi: ,,qarTuli oTxTavis ori Zveli redaqcia sami
Satberduli xelnaweris mixedviT”. a. SaniZe ambobs, rom oTxTavi SatberdSia gadawerili, radgan ,,... mis
momgeblad moxsenebulia sofron’i, romelic uTuod is sofronia, romelic grigol xanZTelis cxovrebaSi asea
Sesxmuli: didi sofron, sanatreli mamaÁ Satberdisa eklesiisa ganaxlebiT aRmaSÀnebeli da ukunisamde gÂrÂni
misi’’. nikolaos jumaTelis minaweridan cxadia, rom ,,adiSis oTxTavi”, sxva xelnawerebTan erTad Satberdidan
aris gamotanili’’ (a. SaniZe). nikoloz jumaTels XVI saukuneSi umogzauria samxreT saqarTveloSi da Zveli
wignebi wamouRia, maT Soris adiSis oTxTavic. ukve XVII saukuneSi oTxTavi svaneTSi Cans. ar Cans, vin
aitana igi aq. safiqrebelia, mterTa Semosevebs gaarides wminda wigni. Zvelad xdeboda wminda wignebis
datyveveba da gamosasyidis moTxovna. tyveobaSi yofila 936 wlis jruWis oTxTavi. XVI_XVII saukuneebSi
mtrebs Cavardnia xelSi da 11 frulad gamousyidia ioane arwaiSvil xorasnidan, aRniSnavs a. SaniZe. tyved yofila
parxlis oTxTavic, romelic mterTa xelidan gamousyidia vaxtang VI-is siZes vaxuSti abaSiZes 1739 wels.
davubrundeT isev ,,adiSis oTxTavs”.
,,adiSis oTxTavi” haemeti dednidanaa gadawerili. masSi a. SaniZe aRnusxavs haemetobis
gadmonaSTebs: hscemdes, hWamT, hwyviden, hcals, Tav-huyos, hÂqm...
amJamad ,,adiSis oTxTavi” inaxeba mestiis mxareTmcodneobis muzeumSi.
SatberdSia gadawerili e.w. ,,jruWis oTxTavic”. jruWi’sas uwodeben imitom, rom igi ipoves jruWis
(imereTi) monasterSi. oTxTavis anderZSi vkiTxulobT: ,,Rirs viqmen me, grigol, dawerad wmidaÁ ese
saxarebaÁ ÃeliTa gabriel mRdelTa narCevisaÁTa Tavad mefesa Cemsa sumbats salocvelad, da Semdgomad
mSobelTa CemTa mirdatisTÂs, TagunaÁsTÂs da ZmaTa da DdaTa CemTaTÂs da CemTa codvaTa da
Tanacxorebulisa CemisaTa saÃsrad da mkudarTa saÃseneblad: ÁlarionisTÂs da daSelisTÂs...
daiwera wmidaÁ ese saxarebaÁ Satberds ÃeliTa ucbad mCxrekelisa gabrielisiTa”.
z. sarjvelaZe akvirdeba ra anderZs, gamohyofs zogierT Taviseburebebs, rac sainteresoa qarTuli enis
istoriisaTvis. kerZod, gvxvdeba sakuTari saxeli Taguna. sakuTari saxeli gamoavlens –un-a kninobiTobis
sufiqss. ,,sxvaTa Soris, es aris amgvari warmoebis erTad-erTi SemTxveva Zvel qarTulSi” (z.
sarjvelaZe). ,,jruWis oTxTavi” 940 wels mouxatavs mxatvar Tevdores. amdenad, wigni sayuradReboa
xelovnebis istoriis TvalsazrisiTac.
,,jruWis oTxTavi” 1945 wels sxva Satberdul oTxTavebTan erTad gamosca a. SaniZem zemoaRniSnul
wignSi.

7
973 wels SatberdSi ioane beram gadawera saxareba, romelsac parxlis oTxTavs uwodeben, radganac igi
SeuwiravT parxlis monastrisaTvis: ,,Rirs viqmen me, glaxaki ioane, narTaulad beraÁ, aRsrulebad wmidasa
amas saxarebasa oTxTavsa moRuawebiTa sulisa wmidisaÁTa da SewevniTa RmerTSemosilTa kacTaÁTa,
salocvelad sulisa Cemisa codvilisa da samoZRureblad Tavisa Cemisa da salocvelad sulisa mSobelTa CemTasa
da yovelTa TÂsTa CuenTaTÂs, RmrTiv didebulisa bagrat qarTvelTa mefisa, daviT magistrosisa, sumbat
erisTavT erisTvisa da RmrTiv miniWebulTa ZeTa maTaTÂs.’’ sxva anderZSi naTqvamia: ,,me, ivane-
beraman, mweralman Satberdelman, Satberds davwere da parxals Sevwire salocvelad yovelTa ZmaTa
SatberdelTa. yovelni akurTxen RmerTman’’.
z. sarjvelaZes cnobiT, am oTxTavs 1889 wels miagno eqvT. TayaiSvilma da gamoaqveyna kidec mis
Sesaxeb cnoba 1890 wels (,,sami istoriuli qronika’’). mkvlevari igonebs: ,,im zafxuls mec suramSi vcxovrobdi
da Tan ki davdiodi mis midamoebSi _ itriaSi, zemo WalaSi da sxv. maSin ukve kargad verkveodi qarTul
paleografiaSi, xucurSi CemiT gaveCvie. zemo WalaSi iqaur mRvdelTan, gvarad suxaevTan (suxaSvilTan)
vnaxe erTi SesaniSnavi xelnaweri, romelic axla ,,parxlis saxarebis’’ saxeliTaa cnobili. radgan mRvdelma
arafriT ar ineba xelnaweris mocema, daviwye masTan siaruli da ise Seswavla xelnawerisa. gamoirkva, rom jer
erTi: im xelnawerSi yvelaferi srulad iyo daculi da, meorec, rom igi gadawerili yofila imave ioane berais mier,
romelsac gadauweria Satberdis krebuli... oRond amas ewera TariRi qarTuli qronikonica da qveynis
Seqmnidanac _ 973 weli.’’ mecnierma suxaevisagan gaigo, romoTxTavi man goridan waiRo, rom is ekuTvnoda
ioane abaSiZis qvrivs. mRvdeli rom gardaicvala, ,,parxlis oTxTavs” veRar miagnes. Semdeg viRacam
moindoma misi gayidva. 1922 wels igi Tbilisis universitetSi moitana germaniis konsulma o. vezendok’ma,
Turme mas SesTavazes wigni sayidlad. konsuls ainteresebda, ras warmoadgenda es wigni, Rirda Tu ara misi
SeZena. am ambavs Seswrebian k. kekeliZe da a. SaniZe. maT auxsnes konsuls, rom Tavad eZebdnen am
xelnawers, rom igi ,,kargad cnobili Zeglia samecniero literaturaSio... gaigo ra wignis mniSvneloba, vezendokma
uari Tqva wignis SeZenaze. ase moxda xelnaweri universitetis wignTsacavSi. misi teqsti gamosca a. SaniZem
zeaRniSnul wignSi.
913 wels opizaSi gadauweriaT opizis saxareba. amJamad wigni inaxeba aTonis koleqciaSi, zogjer mas
aTonis saxarebasac uwodeben. 1883 wels igi ar unaxavs al. cagarels. 1898 wels saxarebas miagno n. marma.
1909-1911 ww vl. beneSeviCma gamoaqveyna maTesa da markozis Tavebi opizisa da tbeTis (995 w) saxarebis
mixeviT. igive teqsti Tavis gamocemaSi gamoiyena r. bleikma. saxarebis anderZSi miTiTebulia wignis
gadamweri da gadaweris TariRi. ,,me glaxaki da codvili grigol, Rirs-myo ufalman RmerTman iesu qristeman
mogebad da dawerad ÃeliTa CemiTa wmidaÁ ese oTxTavi saxarebaÁ. daiwera wmidaÁ ese saxarebaÁ lavrasa
Sina wmidisa naTlismcemelisasa upizas (=opizas) dedisagan ucTomelisa sityvÂT da zandukiT
gamowmendilisa da qronikoni iyo rl˜g’’ (133+780=913).
Zveli aRqmis Semcvel xelnawerTa Soris gansakuTrebuli mniSvnelobisaa ,,oSkis biblia”, romelic
gadawerilia 978 wels ioane naTlismcemlis lavraSi Tornike eriTavisaTvis, romelic Seswira man aTonis
qarTvelTa monasters. xelnaweri Seicavs 960 furcels. 1849 wels igi aTonidan Camoutania pl. ioselians,
daumzadebiaT misi ori piri (romlebic axla xelnawerTa erovnul cenrSi inaxeba), dedani ki daubrunebiaT aTonis
mTisaTvis.
xelnawerma araerTi mecnieris yuradReba miiqcia. sxvadasxva dros masze saubrobdnen pl. ioseliani, a.
xaxanaSvili, al. cagareli, n. mari, T. Jordania, vl. beneSeviCi, iv. javaxiSvili, a. SaniZe da sxvebi.
ruseTis mecnierebaTa akademias gadauwyvetia bibliis gamocema. saamisod damzadda misi fotopirebi, i.
javaxiSvilma, i. yifSiZem da a. SaniZem 1913 wels daiwyes wignis sagamomcemlod momzadeba, magram
pirveli msoflio omis dawyebam CaSala es wamowyeba.
1947 wels a. SaniZem martom ganaaxla dawyebuli saqme (i. javaxiSvili da i. yifSiZe ukve aRar iyvnen)
da gamosca dabadebisa da gamosvlaTa wignebis teqsti wignSi ,,wignni Zuelisa aRTqumisani’’ 978 wlis
xelnaweris mixedviT, t. I, nakveTi I, 1948 wels tomi I, nakveTi II.
qarTuli enis erT-erTi mniSvnelovani Zeglia ,,parxlis mravalTavi” (A-95). mkvlevarTa erTi nawili mas X
saukuniT aTariRebs, meore _ XI. miSel van esbrokma daasabuTa, rom Zegli Sesrulebulia X saukunis
bolos. ,,parxlis mravalTavi” mniSvnelovania imiTac, rom man Semogvinaxa ,,SuSanikis wamebis’’ uZvelesi
redaqcia. cudia, rom am xelnawerSi Txzulebas aklia 1/3. krebulis Semdgenels, Cans gadawyvetili hqonda

8
Seedgina ,,dedaTa wamebani da cxovrebani’’ (sxvagvarad materiki), magram Semdgom ,,mamaTa wamebani
da cxovrebanic’’ Seutania krebulSi.
mravalTavi Seadgina gabriel pataram, rac dasturdeba anderZSi, romelic wigns aqvs darTuli.
,,abos wameba’’ daucavs A-19 xelnawers, ,,svanur mravalTavs”. am xelnawers svanurs uwodeben
imitom, rom aRmoCnda svaneTSi. es xelnaweri samxreT saqarTveloSia gadawerili, rasac miuTiTebs Zeglis
anderZi: ,,qriste Seiwyalen wignisa momgebelni mamfali mtbevari ioane da mamaÁ Teodore’’.
barem isic vTqvaT, rom Zveli mwerlobis erT-erTi didebuli Zegli, giorgi merCules ,,grigol xanZTelis
cxovreba’’ daculia ierusalimSi, berZnuli sapatriarqos biblioTekaSi. Zegli aRmoaCina n. CubinaSvilma 1843
wels, meored _ n. marma 1898 wels iv. javaxiSvilTan erTad eqspediciis dros. 1911 wels n. marma ganaxorciela
am Txzulebis pirveli gamocema vrceli istoriuli da filologiuri komentarebiT, gamocemas daurTo
misi ,,SavSeTsa da klarjeTSi mogzaurobis dRiurebi” (ix. Тексти и разискания по Армиано-Грузинской
филологии, т. VII, 1911).
Zveli qarTuli xelnawerebidan erT-erTi mniSvnelovani Zeglia ,,mcxeTuri biblia”. igi Seicavs 668 furcels,
redaqtirebulia mxedruli xeliT, romelic mis redaqtors, sulxan-saba orbelians unda ekuTvnodes (XVII_XVIII ss.
mijna). ,,mcxeTuri biblia’’ bibliis yvelaze srulyofili xelnaweria. igi 1981-86 wlebSi xuT wignad gamosca el.
doCanaSvilma (redaqtoria z. sarjvelaZe).
aqve aRvniSnavT, rom 1743 wels moskovSi gamoqveynda e.w. baqaris biblia.
Cven zogadad mimovixileT Zveli qarTuli xelnawerebis erTi mcire nawili. am xelnwerTa paleografiuli
Seswavla gvaZlevs saSualebas vimsjeloT qarTuli damwerlobis, qarTuli mwignobrobis ganviTarebis gzebze,
weris Taviseburebebze: asoTa moxazulobaze, sawer masalaze, sawer saRebavebze, iaraRebze, daqaragmebis
wesebze, saerTod, samwignobro xelovnebaze.
***
ukve aRvniSneT, rom qarTul xelnawerTa umravlesoba saqarTvelos xelnawerTa erovnul centrSia (Zveli:
saqarTvelos mecnierebaTa akademiis k. kekeliZis saxelobis xelnawerTa instituti) daculi. aseve qarTuli
xelnawerebi gvxvdeba:
1. saqarTvelos saxelmwifo arqivSi _ 700-mde zelnaweri. maT Soris X saukunis oTxTavi (X s. #107),
sagalobelTa nawyvetebi – X saukune (#172), samociqulos fragmentebi _ XI s. (#200).
2. 100-mde xelnaweri daculia saqarTvelos parlamentis erovnul biblioTekaSi (yofili saqarTvelos
respublikuri biblioTeka). maT Soris uZvelesia kalis (lagurkis) leqcionari, romelic gadawerilia X saukunis I
naxevarSi, napovnia kalis (mestia) wminda kvirikes saxelobis eklesiaSi (saxelwodeba lagurkis leqcionari
svanuria, qarTulad niSnavs ,,sakvirao leqcionari). aseve sayuradReboa 1241 wels gadawerili oTxTavi (#1).
3. xelnawerTa saintereso koleqcia inaxeba quTaisis saxelmwifo muzeumSi. aq Tavi moiyara imereTis
eklesia-monastrebis xelnawerebma. xelnawerebi umTavresad XI-XVIII saukuneebiT TariRdeba. sainteresoa aq
daculi Zeglebidan: axali aRTqmis nawyvetebi (XI), ioane oqropiris maTes saxarebis Targmaneba (1047 w.),
ioane oqropiris ioanes saxarebis Targmaneba (1053 w.), fsevdomakari megvipteli Txzulebani (XI s.) da sxvebi.
aq daculi Zeglebi mniSvnelovania qarTuli literaturisa da, zogadad, qarTuli mecnierebisaTvis.
mravali xelnaweria daculi mestiis mxareTmcodneobis muzeumSi, maT Soris: adiSis oTxTavi (897),
lapalis leqcionari (X saukunis I naxevari), mestiis oTxTavi (XI), ielis iadgari (X-XI s), ienaSis oTxTavi (XII-
XII s.), aqve inaxeboda kalis leqcionari (gadaitanes saqarTvelos parlamentis biblioTekaSi).
mniSvnelovani xelnawerebia daculi axalcixis muzeumSi, asve, goris, zugddidis, gegeWkoris, baTumis,
Telavis muzeumebSi.
qarTuli xelnawerebis mniSvnelovani nawili inaxeba sazRvargareTis siZveleTsacabevsa da biblioTekebSi,
kerZod:
a. sankt-peterburgis aRmosavleTmcodneobis institutSi. aq daculia 506 xelnaweri da 429 dokumenti. maT
Soris aRsaniSnavia ,,ioane oqropiris Targmaneba ioanes saxarebisa’’ gadawerili 1038 wels, grigori
naZiaZnelisa da grigori noselis nawarmoebebi (1040 w.). aRniSnaven, rom es aris unikaluri nusxa, romelic
Seicavs efTvime mTawmindlisa da efrem mciris mier Targmnil Txzulebebs.
peterburgis saltikov-SCedrinis biblioTekaSi inaxeba ioane zosimes naredaqcievi astronomiul-gamoTvliTi
traqtati (951 w.), tbeTis oTxTavi (995), qsnis oTxTavis fragmentebi (X s.), sagalobelTa krebuli da sxv.
9
b. XVII-XVIII saukuneebis 9 xelnaweri inaxeba lenini saxelobis biblioTekaSi (moskovi): nasyidobis
wigni _ 1729 w. paraklisni _ 1822 w. fsalmunni _ 1859 w. sibrZne sicruisa _ 1782 w....
g. Zveli qarTuli xelnawerebi inaxeba erevanSi, matenadaranis koleqciaSi, aseve eCmiaZinis sapatriarqos
biblioTekaSi. samwuxarod dRemde ar mogvepoveba misi sruli aRweriloba.
d. qarTuli xelnawerebi daculia parizis nacionalur biblioTekaSi (29 xelnaweri), avstriaSi _ venasa da
gracSi. venaSi inaxeba nacionaluri biblioTekis sacavebSi 4 xelnaweri, 7 _ mxiTaristebis biblioTekaSi.
venis biblioTekaSi dacul xelnawerTagan mniSvnelovania xanmeti testebi, romelic Seiswavla j.
berdzolma.
germaniaSi (gotingeni, hale, laifcigi, marburgi, tiubingeni) daculi xelnawerebis (15 xelnaweri)
aRweriloba gamosca aiulius asfalgma. gotingemSi daculia saintereso xelnaweri _ siriul-qarTuli palimsesti _ XI
saukune, hales aRmosavleTmcodneobis sazogadoebis biblioTekaSi inaxeba _ ,,yaramaniani’’, laifcigis
universitetis biblioTekaSi _ 5 xelnaweria....
oqsfordis universitetis bodles biblioTekaSi daculia qarTul-ebrauli palimsetis fragmentebi, romelic
pirvelad gamosca p. kokovcovma, xolo qarTuli teqsti waikiTxa da gamosca iv. javaxiSvilma.
oqsfordis qarTuli xelnawerebis Sesaxeb specialuri Sroma dawera d. langma, ingliselma qarTvelologma.
qarTuli xelnawerebi inaxeba vatikansa da aSS-Si.
qarTuli xelnawerebi inaxeba palestinis qarTul savaneebSi (sabawmindis lavra, palavra, sinas mTa).
qarTuli xelnawerebis mniSvnelovani koleqcia inaxeba aTonis iverTa monasterSi, aseve bulgareTSi,
boCkovos maxloblad, petriwonis monasterSi.
qarTul xelnawerTa umetesoba ukve aRwerilia, bevri Seswavlili da gamocemuli, mravali kidev
aRmosaCenia da elodeba Tavis mkvlevars.

10

You might also like