You are on page 1of 11

Tema 1.

qarTuli paleografia, misi sagani, wyaroebi da meTodebi


weris xelovnebas qarTulad damwerloba ewodeba. gamomdinare aqedan qarTuli
damwerlobaTmcodneoba igivea, rac evropuli enebidan Semosuli termini
paleografia. misi sagania werilobiTi Zeglebis garegani, nivTieri mxaris Seswavla:
maTi saweri msalisa da moxazulobis gamokvleva, naweris wakiTxva da daTariReba.
amave dros paleografiam itvirTa damwerlobis warmoSobis Seswavlis problemac.
Tu gaviTvaliswinebT, rom kacobriobis WeSmariti istoria mxolod
damwerlobis ganviTarebis Semdgom iwyeba da rom warsuli istoriis marTebuli
Seswavla mxolod werilobiTi Zeglebis SeswavliT xerxdeba, cxadi gaxdeba
damwerlobaTmcodneobis, rogorc mecnierebis mniSvneloba.
paleografiuli kvleva kompleqsur midgomas moiTxovs. mkvlevarma vidre
daskvnas gaakeTebdes bevri detali unda gaiTvaliswinos _ enobrivi, istoriuli,
eTnologiuri da sxv. sapirispirod paleografiuli kvlevis Sedegebi mecnierebis
sxva dargebisaTvis (enaTmecnierebis, xelovnebaTmcodneobis, istoriis...) aucileblad
gasaTvaliswinebelia.
damwerlobaTmcodneoba or mTavar dargad iyofa: epigrafika, anu
warweraTmcodneoba da sakuTriv paleografia, anu xelnawerTmcodneoba.
warweraTmcodneoba mxolod warwerebis garegan, formalur mxares ikvlevs.
warweris enisa da Sinaarsis ganmarteba enaTmecnierebisa (filologiis) da istoriis,
an sxva momijnave mecnierebis saqmea.
igive unda vTqvaT xelnawerTmcodneobaze. isic xelnaweris mxolod teqnikur,
garegan mxares ikvlevs: asoTa moxazuloba, saweri masala, saweri saRebavi... Zeglis
Sinaarss paleografia ar swavlobs. igi enaTmecnierebis (zogadad filologiis),
istoriis, diplomatikis da sxva dargebis problemaa.
rogorc vxedavT, epigrafika da xelnawerTmcodneoba didad ar gansxvavdeba
erTmaneTisagan. orives ainteresebs naweris garegani mxare. amiT maTi kvlevis
obieqti TiTqos erTnairia. magram Tu gaviTvaliswinebT, rom epigrafikuli Zegli
Sesrulebulia magar sagnebze _ qva, liToni, Zvali, xe (sazogadod magari sagnebi),
sadac asoTa gamoyvanas Zalis gamoyeneba Wirdeba, Sesabamisad gansxvavebuli iaraRic,
asoTa moxazulobac gansxvavebuli iqneboda. maT Zeglis xasiaTi hqondaT xolme.
magar sagnebze asoebs aqandakebdnen, kveTdnen garkveuli iaraRiT, maSin roca
xelnaweri sruldeboda xeliT, iwereboda saRebaviT Sesabamisi iaraRiT. xelnweris
Sesruleba SeiZleboda gakruli xelitac, maSin, rodesac warwera umetesad
saWreTliT qandakdeboda da moklebuli iyo swrafweris SesaZleblobas.
es garemoebebi, kerZod, warweraTa da xelnawerisaTvis saxmari masala-iaraRis
sxvaoba, Sesabamisad weris sxvadasxva teqnika, epigrafikasa da xelnawerTmcodneobas
zogadi damwerlobaTmcodneobis cal-calke dargad warmoadgens.
paleografia mWidro kavSiri aqvs enaTmecnierebasTan, teqstologiasTan,
xelovnebaTmcodneobasTan, (istoriuli dokumentebis, ornamentebiTa da miniaturebiT
Semkuli xelnawerebis kvleva), qimiasTan (melnisa da saweri masalis saRebavis
Sedgenilobis garkveva, warecxili teqstis aRdgena...).
modi vimsjeloT, Tu ratom aqvs paleografias kavSiri mecnierebis sxva
dargebTan. pirvel rigSi gaviTvaliswinoT paleografiis erT-erTi amocana,
xelnawerebisa da warwerebis daTariReba. paleografi, romelic uTariRo gadawyvets
Zeglis daTariRebas, garda paleografiuli, Zeglis garegani niSnebisa unda
gaiTvaliswinos bevri ram. kerZod:
a. Zeglis ena. gramatikuli formebis gavrceleba ama Tu epoqis mixedviT. rac
Tavistavad niSnavs kavSirs enaTmecnierebasTan (konkretuli enis gramatikasTan...).

1
b. daTariRebisas mkvlevari iTvaliswinebs warweraSi Tu xelnawerSi naxseneb
istoriul pirebs, rac exmareba Zeglis Seqmnis epoqis gansazRvraSi, rac misi
kvlevis istoriasTan kavSirs gulisxmobs.
g. xSirad xelnaweri Semkulia ornamentebiT, miniaturebiT da a.S. mkvlevari
iTvaliswinebs moxatulobis tradicias, kerZod imas, Tu romeli epoqisaTvis rogori
moxatuloba iyo damaxasiaTebeli, rac sabolood exmareba Zeglis TariRis
dadgenaSi.
d. zogjer Zeglis daTariRebaSi Svelis teqstis Sinaarsi. amitomac mkvlevari
iTvaliswinebs teqstologiis monacemebs, an Tavad iyenebs teqstologiuri kvlevis
meTodebs.
e. Cven vTqviT, rom paleografias kavSiri aqvs qimiasTano. zemoTqmulis garda,
SeiZleba vTqvaT: saweri saRebavis Sedgeniloba gansxvavebulia epoqebis mixedviT.
amdenad xelnaweris Seqmnis epoqis dadgenaSi gvexmareba saRebavis qimiuri
Sedgenilobis dadgena. esec kavSiri qimiasTan.
sxvagvarad Tu vityviT, paleografiuli kvleva kompleqsur midgomas
gulisxmobs.
qarTuli paleografiiT daintereseba XIX aukunidan iwyeba. 1881 wels TbilisSi
Catarebul arqeologTa V yrilobaze qarTuli damwerlobis sakiTxs pirvelad
Seexnen d. baqraZe da i. oqromWedliSvili. qarTuli werilobiTiZeglebis calkeuli
nimuSebi sxvadasxva dros tabulebis saxiT gamosces f. diubuam, m. brosem, d.
baqraZem, a. cagarelma, e. TayaiSvilma, ir. rostomaSvilma, n. marma, a. SaniZem, i.
abulaZem da sxvebma. magram qarTul paleografias gansakuTrebuli amagi dasdo akad.
iv. javaxiSvilma, romelic faqtiurad fuZemdebelia qarTuli paleografiisa. iv.
javaxiSvilma daamuSava qarTuli paleografiis sistemuri kursi da waikiTxa
pirveli leqciebic Tbilisis universitetSi.
Cvens droSi qarTuli paleografiis sakiTxebs intensiurad swavlobdnen:
k. kekeliZe, ikvlevda Zveli qarTuli mwerlobas, romlis konteqstSi exeboda
qarTuli damwerlobis warmoSobis sakiTxsac.
r. patariZe, romelmac araerTi Sroma uZRvna qarTuli damwerlobis Sqmnisa da
damwerlobis struqturis sakiTxebs. misi kvlevebi Sejamda monografiaSi ,,qarTuli
asomTavruli’’ (1980 w.).
g. wereTeli, avtori gamokvlevebisa ,,armazis bilingva’’ (1940) da ,,qarTuli
warwerebi palestinidan’’ (1960).
e. maWavariani, ikvlevda qarTuli damwerlobis grafikul maxasiaTeblebsa da
qarTuli damwerlobis sxva problemebs.
T. gamyreliZe, SesaniSnavi monografia miuZRvna qarTuli damwerlobis istorias:
,,weris anbanuri sistema da Zveli qarTuli asomTavruli damwerloba’’ (1990). avtorma
qarTuli damwerloba ganixila msoflioSi arsebul Zvel damwerlobaTa konteqstSi,
riTac gansazRvra qarTuli damwerlobis adgili arsebul weriT sistemebs Soris.
z. sarjvelaZe, ikvlevda qarTuli saliteraturo enis istorias. lingvistur
problemebTan erTad swavlobda Zveli qarTuli enisa da qarTuli paleografiis
Zeglebs. 1995 wels prof. k. daneliasTan erTad gamosca saxelmZRvanelo ,,qarTuli
paleografia’’. aRniSnul wignSi erTgvarad Sejamda qarTuli weris Seswavlis
saqmeSi arsebuli miRwevebi.
paleografiuli Ziebebi kvlavac grZeldeba. vnaxoT, ra Sedegebi gveqneba
momavalSi.

2
qarTuli paleografiis wyaroebi 1. epigrafikuli Zeglebi. qarTuli
paleografiis wyaroebi aris is warwerebi da uZvelesi xelnawerebi, romelTac
Cvenamde mouRwevia. qarTuli paleografiis problemebis dasamuSaveblad
aucilebelia am wyaroebis gamowvlilviT Seswavla.
a. epigrafikuli Zeglebi. qarTuli epigrafikuli Zeglebi gabneulia
saqarTvelosa da mis farglebs gareT. qarTuli warwerebiT daintereseba XIX
saukunis 30-iani wlebidan iwyeba, rodesac frangma orientalistma m. brosem waikiTxa
da gamosca bolnisis sionis warwerebi.
qarTuli warwerebis Seswavlas gansakuTrebuli amagi dadves n. marma da eqv.
TayaiSvilma. gansakuTrebulia am ukanaskvelis wvlili istoriuli samxreT
saqarTvelos materialuri kulturis Zeglebze mimobneuli warwerebis Seswavlis
saqmeSi.
sazRvargareT gadarCenili qarTuli epigrafikis nimuSebis Seswavlas amagi
dasdo m. TarxniSvilma.
qarTuli epigrafikis nimuSebs mniSvnelovani gamokvlevebi uZRvna g. wereTelma.
Cvens droSi qarTuli epigrafikis Seswavlis saqmeSi didia v. silogavas, n.
SoSitaiSvilis da sxvaTa wvlili.
mivyveT movlenebs.
cnobilma italielma arqeologma virjilio korbom 1952-1953 ww.-Si palestinaSi
qarTuli monastris gaTxrebisas aRmoaCina sami qarTuli warwera. mecnierebi Tvlian,
rom v. korbos eqspediciis mier aRmoCenili ori warwera miekuTvneba V saukunis
pirvel naxevars da igi dremde cnobil yvela Zeglze Zvelia. pirveli naSromi am
RmoCenis Sesaxeb 1953 welsve gamoaqveynes virjilio korbom da miqel TarxniSvilma
JurnalSi ,,la Terra Santa’’; xolo 1954 wels JurnalSi ,,bedi qarTlisa” (safrangeTi,
kalistrate da nino saliebis gamocema) daibeWda m. TarxniSvilis Sroma ,,axlad
aRmoCenili qarTuli monasteri beTlemSi’’ (frangul enaze) 1.
1955 wels ierusalimSi daibeWda v. korbos monografia ,,gaRxrebi xirbeT siiar
al-RanamSi (mwyemsTa veli) da uaxloesi monasteri’’. naSromis me-8 Tavi mTlianad
eZRvneba wmida Teodores qarTul monasters. aRsaniSnavia isic, rom am Tavis mesame
paragrafi m. TarxniSvilis gamokvlevaa da miZRvnilia qarTuli warwerebisadmi.

1
zogierTi cnoba miqel TarxniSvilze da Jurnal ,,bedi qarTlisaze’’.
m. TarxniSvili daibada 1897 wels axalcixeSi. 1911 wlidan misi ojaxi qarelis raionis
s. skraSi cxovrobda. 1916 wels 19 wlis mixeili konstantinepolSi gaemgzavra da
swavlobda kaTolikur saswavlebelSi. Semdeg swavla ganagrZo germaniaSi, etalSi (Ettal).
1919 wels igi dabrunda TbilisSi, magram imave wels wavida konstantinepolSi da
Semdeg ukan arar dabrunebula. 1924-30 ww cxovrobda venaSi. 1930 wlidan romSia.1933
wels daicva disertacia. muSaobda safrangeTSi, belgiasa da germaniaSi. sabolood igi
romSi damkvidrda.man cxovrebaSi bevri gaWirveba gadaitana, iyo mZime avadmyofic, magram
qarTuli kulturis kvlevisaTvis Tavi ar daunebebia. igi ikvlevda saqarTvelos
istoriasa da kulturas, meores mxriv evropas acnobda qarTuli kulturis monapovars.
igi gardaicvala 1958 wels, 15 oqtombers. misi Rvawli saTanadod Seafases Jerar
garitma ,,le Museon’’-Si da iulius asfalgma ,,bedi qarTlisaSi’’.
rac Seexeba Jurnals ,,bedi qarTlisa’’.igi gamodis parizSi. misi redaqtori iyo
kalistrate salia, profesori, parizis lingvisturi sazogadoebis wevri. Jurnalis
damaarsebeli da gamomcemeli iyo nino salia. k. salias gardacvalebis Semdeg misi
saqme ganagrZi nino saliam, magram Seucvala Jurnals saxeli da uwoda ,,reviu
qarTveloloJi und kavkasioloJi’’.
Jurnalis did avtoritetze metyvelebs isic, rom mis saredaqcio kolegiaSi Sediodnen
m. TarxniSvili, J. gariti, r. lafoni, i. moliTori, J. diumezili, h. fogti, i. asfalgi,
d. langi, k. Smidti, S. mersie, bernar utie, m. esbroki da sxvebi.
Jurnalma didi amagi dasdo qarTuli kulturisa da mecnierebis propagandas evropaSi.
3
m. TarxniSvilma warwerebi sworad amoikiTxa, Targmna laTinurad da daurTo
sayuradRebo komentarebic.
moviyvanoT warwerebi:
I. ,,da ZuZeulni maTni bakur da griormizd da naSobni maTni, qriste,
Seiwyalen, ame[n]’’.
II. ,,wmidao Teodore, maruan da burzen [Seiwyal]en, ame[n]’’
Zveli, uTariRo warwerebis datariReba uaRresad rTuli saqmea. mkvlevarma
aucileblad unda gaiTvaliswinos yvela kriteriumi: paleografiuli (asoTa
moxazuloba damaxasiaTebeli ama Tu im epoqisaTvis), enobrivi (calkeul sityvaTa Tu
gramatikul formaTa gavrcelebuloba ama Tu im droSi), istoriuli (masSi
moxsenebuli istoriuli pirebi Tu movlena gvexmareba Zeglis daTariRebaSi)...
m. TarxniSvilma paleografiuli niSnebiT es warwera daaTariRa VI saukuniT.
iqve gamoTqva uaRresad saintereso mosazreba warweraSi moxsenebul pirTa _ maruan,
burzen _ Sesaxeb: ,,es saxelebi odnav gansxvavebuli formiT cnobili iyo
saqarTveloSi. petre iberielis qarTuli cxovrebis mixedviT misi erobis saxeli iyo
murvanosi da mis mamas buzmiri erqva. es saxeli erqva erT qarTvel mTavars VI
saukunis bolos’’.
m. TarxniSvilis azri gaiziara s. yauxCiSvilma, romelmac miiCnia, rom maruan
aris petre iberis saxeli, buzmir’i petre iberis mamisa, xolo bakur’i petre iberis
papisa (dedis mama).
1959 wels S. nucubiZem gamoaqveyna statia ,,palestinis axali gaTxrebi da
qarTuli kulturis sakiTxebi’’(mnaTobi, 1). mkvlevari varaudobda, rom maruani igive
murvania, petre iberis saero saxeli. amitomac misi azriT warwera V saukunis I
naxevars ekuTvniso da ukavSirdeba petre iberi saxels. gavixsenoT, rom akad. S.
nucubiZe ikvlevda petre iberielisa da fsevdo dionise areopagelis identobis
problemas da man daadgina, rom V saukunis cnobili filosofosi da saeklesio
moRvawe igive petre iberielia, igivea avtori areopagitikuli wignebisa. amave
daskvnamde mivida belgieli mkvlevari honigmani. am aRmoCenas nucubiZe-honigmanis
Teoria ewodeba. S. nucubiZis mecnieruli interesebidan gamomdinare gasakviri araa
misi daintereseba palestinis qarTuli warwerebiT.
1960 wels daibeWda giorgi wereTlis monografia: ,,uZvelesi qarTuli warwerebi
palestinidan’’. avtori Seecada daesabuTebina, rom zemodasaxelebuli ori warwera
ganekuTvneba V saukunis I naxevars da ukavSirdeba filosofosisa da sasuliero
moRvawis petre iberis saxels. g. wereTeli wers: ,,palestinis udabnos qarTuli
warwerebis saxiT Cven mivadeqiT im mijnas, romlis iqiT, zogierTi mecnieris azriT,
qarTuli damwerlobis arsebob ar ivaraudeba. am epoqis SesaniSnavi epigrafikuli
Zeglebis aRmoCenis Semdg, isic saqarTvelodan esoden daSorebul qveyanaSi, rogorc
palestinaa, vfiqrob, es hipoTeza sabolood ukugdebuli unda iqnas.’’
Semdeg v. korbos eqspediciam sxva warwerac aRmoaCina, rigiT mesame: ,,SewevniTa
qristეიsiTa Seiwyalen antoni abaჲ da iosia, momsxmeli amis sefisaÁ da mama dedaÁ
iosiaÁsi, amen’’ (qristes SewevniTa da wmida Teodores SuamdgomlobiT Seiwyale mama
antoni (abaÁ) da mozaikis (kenWis) momsxmeli iosia da iosias mSoblebi).
m. TarxniSvilis dakvirvebiT, mama antoni (aba~) cnobilia svimeon mesvetis dedis
marTas cxovrebidan. aq naTqvamia, rom ierusalimidan svimontan movida sami qarTveli
beri, romelTagan erT-erTi iyo antoni, mRvdeli da mamasaxlisi monastrisa. es
moxda 552 wels, svimeonis svetze gasvlidan erTi wlis Semdeg. amis Semdeg antoni
darCa wminda mTaze da ramdenime wlis Semdeg daniSnes selevkiis episkoposad. g.
wereTelma miaqcia yuradReba, rom ,,marTas cxovrebis’’ mixedviT 532 wels antoni

4
saqarTveloSi imyofeboda.amdenad, CvenTvis saintereso warwera Sesrulebulia
antonis palestinaSi yofnis dros, kerZod, 532-552 wlebSi.
v. korbos aRmoCenebamde qarTuli damwerlobis uZveles nimuSad miCneuli iyo
bolnisis sionis warwerebi, romelTa Soris yuradRebas iqcevs 4 uZvelesi. erT-erTi
moTavsebulia Crdilo Sesavlis wirTxlis qvaze da ase ikiTxeba:
,,[Sewev]niTa qristYsiTa me farn[avaz] da azaruxt SexuabT ese kari salocvelad
sulTa CvenTvis’’.
Ees warwera 1838 wels gamoaqveyna mari brosem. Semdgom igi mravalgzis
daibeWda. warwera im mxrivac iqcevs yuradRebas, rom masSi erTi xanmeti formaa _
SexuabT. Tavistavad es mravlismetyveli faqtia. igi da asoTa moxazuloba gvaZlevs
safuZvels vifiqroT, rom warwera V saukunis miwuruls aris Sesrulebuli.
1838 wels gamoaqveyna mari brosem sxva mravalmxriv sayuradRebo warwerac:
,,qriste daviT episkoposi krebuliTurT da amas eklesiasa Sina Senda mimarT
Tavyanus-mcemelni Seiwyalen da mSromelTa amas eklesiasa Sina Sexewie ii’’.
rogorc vxedavT es warwerac xanmetia (Sexewie). am warweras iv. javaxiSvili 506
wlis axlo droiT aTariRebda. 1926 wels, rodesac mkvlevari am azrs gamoTqvamda,
sxva wyaro, romelSic daviT episkoposi iqneboda moxsenebuli cnobili ar iyo. iv.
javaxiSvilma miakvlia dvinis saeklesio krebis Zeglisweras, romelic somxurma
wyaroebma Seinaxes.es kreba 506 wels Catarda. am krebas daswrebia daviT bolneli
ipiskoposic. iv. javaxiSvilma ivarauda, rom ZeglisweraSi moxsenebuli daviT
bolneli episkoposi swored is daviT episkoposia, bolnisis warweraSi rom
moixseneba. bunebrivia, daibados kiTxva: xom SesaZlebelia, bolnisis warweraSi
moxsenebuli daviT episkoposi da dvinis saeklesio krebis ZeglisweraSi
moxsenebuli daviT episkoposi erTi da igive pirovneba ar iyos? ar SeiZleba da ai
ratom: iv. javaxiSvilma daadgina, rom adre CvenSi sakuTari saxeli daviTi ar iyo
Zalian gavrcelebuli. da rac mTavaria, erTi da igive eparqiis mRVdelmTavrebs ar
erqvaT erTi da igive saxeli. sxvagvarad ar xdeboda saxelis ganmeoreba. yvelaferi
es gaxda damajerebeli safuZveli am ori daviTis identifikaciisa.
1937 wels aRmoCnda bolnisis sionis kidev erTi warwera:
,,[SewevniTa wmis]isa samebisaÁTa oc [w]lisa pero[z] m[e]f[isa ze] [xiqmna dawyebaÁ]
amis eklesiaÁsaÁ da aTxuTmet wli[sa Semdgomad] [ganxeSora vi]n aqa Sina Tavyanis-
xces R˜n Seiwyalen da vin [amis ekl]esiaÁsa d˜T episkopossa xulocos igica
RmerTman Seiwyal[en a˜n]’’.
teqsti Camotexilia, dazianebulia, bevri adgili ar ikiTxeba da mkvlevars (ak.
SaniZes) mouxda misi aRdgena. unda vicodeT, rom arsebobs am warweris sxvadasxva
wakiTxva, amis mizezi gaxda dazianebuli adgilebis aRdgena. vfiqrobT, a.
SaniZiseuli wakiTxva met-naklebi sizustiT asaxavs realobas.
warwera xanmetia (Tavyanis-xces, xulocos). igi paleografiulad emsgavseba
zemoT moyvanil warwerebs. a. SaniZem miuTiTa, rom warweris mixedviT eklesiis
mSenebloba dauwyiaT 478 wels, perozis mefobis (gamefda 458 wels) 20 wlisTavze
da dausrulebiaT 15 wlis Semdeg _ 493 wels.
amdenad, warwera Sesrulebuli unda iyos 493-494 wlebSi (a. SaniZe).
vfiqrobT, a. SaniZis es varaudi sarwmuno da misaRebia. barem aRvniSnavT, rom
bolnisis sionis Sesaxeb gamoiTqva sxva mosazrebebic, romlebis gazogadda valeri
silogavas monografiaSi ,,bolnisi’’ (1995 weli).
amave periodiT TariRdeba bolnisis sionis kidev erTi warwera:
,,Coran qriste Seiwyale col-SviliTurT’’.

5
l. musxeliSvilis azriT, warwera paleografiulad Zalian Zvelia da
TariRdeba VI-VII saukuneebiT.
bolnisis sionis warwerebi paleografiulad Semdegi niSnebiT xasiaTdeba:
TavSekrulia Â(Â), b(b), S(S).
bolnisis sionze kidev mravali warweraa, maT Soris mxedrulic, magram Cveni
sakiTxisaTvis maincdamainc sayuradReboni ar arian.
maSaveras xeobaSi, ukangoris eklesiis garSemo mdebare sasaflaos ezoSi l.
musxeliSvilma miagno warwerian qvas (jvris kvarcxlbeks). warwera xanmetia da ase
ikiTxeba:
,,qriste petrÀs xucobas[a] me TaTvaraz aRxum[a]rTe ese juari saxe[liTa]
RmrTisaÁ(Ta) SewevniTa im...’’
rogorc Cans, warwera eqvsstriqoniani iyo, magram misis bolo ori striqoni ar
ikiTxeba. sasven niSnebs es warwera ar icnobs. qaragma mxolod erTxel aris naxmari
da warmoadgens martiv xazs _.
paleografiulad damaxasiaTebelia martivi, ganieri asoebi da TavSekruli Â(Â),
da b(b), S(S)’ni Tavgaxsnilia. am niSnebiT da xanmetobiT warwera enaTesaveba
bolnisis sions, amitomac l. musxeliSvili TaTvarazis am warweras VI saukunis
damdegiT aTariRebs.
Sig, eklesiis ezoSi aRmoCnda jvris kvarcxlbeki, romlis erT gverdze
gamoqandakebuli iyo Svidstriqoniani mTavruli warwera, romlis ududesi nawili
dazianebulia (Camotexilia), mxolod ramdenime sityva ikiTxeba. asoTa moxazuloba,
dabalyeliani d’ (d) da xanmetoba akavSirebs mas pirvel warwerasTan da
savaraudebeli xdeba maTi Tanadrouloba. Tu es asea, maSin meore striqonSi kacma
SeiZleba igive TaTvarazis saxeli amoikiTxoso, wers l. musxeliSvili, xolo
mesameSi _ misi meuRlis saxelio. sabolood mkvlevari ase aRadgens am warweras:
,,saxeliTa RmrTisaÁ me TaTvaraz da mariam aRxumarTeT ese juari salocvelad
Cuenda’’.
bunebrivia, es warwerac VI saukunis damdegiT daTariRda.
qarTuli paleografiisaTvis uaRresad sayuradReboa mcxeTis jvris warwerebi.
iv. javaxiSvili da ak. SaniZe am warweraTa uZveles fenas VI-VII saukuneebs
miakuTvneben.
iv. javaxiSvilis azriT, VI saukunis miwuruls, daaxloebiT 591-600 ww. unda iyos
amokveTili stefanosis warwera:
,,juaro macxovrisao stefanos qarTlisa patriკiosiSeiwyale’’.
daaxloebiT imave epoqisaa xanmeti warwera, romelSic moxsenebulia stefanosis
Zma demetre vipatosi:
,,wmidao miqael mTavarangelozo demetres Âpatossa meox xeyav’’
(meox xeyav’_uSuamdgomle)
es aris mcxeTis jvris warweraTa Soris erTaderTi xanmeti warwera.
sagulisxmoa, rom adarnese vipatosis warweraSi igive zmna x’anis gareSea naxmari:
,,wmidao gabriel mTavarangelozo adarnerses Âpatossa meox eyav’’
am warwerebSi yuradRebas iqcevs qarTvel didebulTa berZnuli titulebi:
patrikiosi, Âpatosi. iv. javaxiSvili miuTiTebs, rom patrikiosi erTi safexuriT
maRlaa, vipatosze.
paleografiulad friad sayuradReboa Temestias warwerac. igi VI saukunis
miwuruls ganekuTvneba. mas auSenebia ,,dedaTa sayofeli’’:
,,wyalobiTa RmrTisaჲTa me Temestia mÃevalman qristÀsman aRvaSÀne sayofeli ese
saÃeneblad sulisa Cemisa Tavyani-sacemelad dedaTa’’.
6
am warweraSi moxsenebuli Temistia mxevali istoriaSi jer-jerobiT ucnobi
piria. misi wodeba _ ,,mÃevali qristÀsi’’ uflebas gvaZlevs vifiqroT, rom igi
molozani iyo. am warweridan sainteresoa, misi amomWrevinebeli (damkveTi sakuTar
Tavze saubrobsda asaxelebs Tavisi namuSakevis mizansac. marTalia, warweraSi
naTqvamia, rom ,,man ,,aaSena’’ sayofeli ese’’, magram radganac eklesia erTian nagebobs
warmoadgens, iv. javaxiSvili varaudobs, rom Temistias warwerac mcxeTis jvris
warweraTa uZveles fenas ganekuTvneba, e.i. VI saukunis ukanasknel aTwleuls.
paleografiulad mcxeTis jvris warwerebisaTvis damaxasiaTebeli Tvisebaa:
TavSekruli  da S’ini. asea yvela warweraSi.Temistias warweraSi b’anic
TavSekrulia. xolo qobul-stefanes VII saukunis I naxevris warweraSi b odnav
Tavgaxsnilia.
enis mxriv damaxasiaTebelia:
demetre vipatosis warweraSi obieqturi mesame piris prefiqsad naxmaria x’ani,
xolo adarnese vipatosis warweraSi (626-634) es x’ani ar Cans.
ras unda migvaniSnebdes es faqtebi? b’anis odnav Tavgaxsna, x’anis ,,Cavardna’’ xom
ar aris raRac axlis niSani qarTuli damwerlobis (Tu enis) istoriaSi?...
1927 wels g. boWoriZem gamiaqveyna sahakduxtis warwera, romelic man ipova
raWaSi, znakvis eklesiaSi:
,,wmidao gabriel sakvirvelmoqmedo Senda Sevedrebuli mÃevali Seni sahakduxt
daicev yovlisagan borotisa’’.
g. boWoriZis azriT, warwera VI saukuniT unda daTariRdes.
ak. SaniZes SesaZleblad miaCnia sahakduxtis warwera V saukuniT daTariRdes.
sainteresoa wyisis warwera (wyisi mdebareobs adigenis raionSi, sof. udes
maxloblad):
,,ese juari qristÀsi me kostanti Zeman stefanesman da gudasman aRhumarTe
saxelsa mcxeTisa juarisasa nasyidevsa queyanasa zeda Sahramansa a salocvelad
Cuenda colisa da SvilTa noembersa iz amen’’
(17 noembers).
TveTa sparsul da romaul saxelwodebaTa da dasaxelebul dReTa SejerebiT a.
SaniZem ivarauda, rom wyisis warwera 616-619 wlebSia Sesrulebuli.
warweris hae’meti zmnuri forma ,,aRhumarTe’’ saintereso paralels povebs
ukangoris xanmet warwerebSi (aRumarTe) da garkveulad migvaniSnebs haemeti
dialeqtis gavrcelebis areals.
qarTuli paleografiisa da saqarTvelos istoriis rigi sakiTxebis
kvlevisaTvis uaRresad sainteresoa atenis sionis warwerebi. upirvelesad
yuradRebas iqcevs stefanos mamfalis freskuli warwera, romelic 739 welsaa
Sesrulebuli:
,,zeobasa RmrTivgvirgvinosnisa arCilis keTiladmsaxurisa mef(isa) Cuenisasa
Ãelmwifobasa sarkinozTasa rka aResrula kurTxeuli mamfali stefanoz RmrTisa
mier qarTvelTa da megrelTa erisTavT-erisTavTa ufali TTuesa oktombersa id
dResa oTxSabaTsa Jamsa Ramisasa amas zeda welsa dRisa mTavrobisa .... xrdRi kT...’’
g. abramiSvilma gamoaqveyna 835 wlis warweris fragmentebi. igi nusxuri
damwerlobis yvelaze adrindel Zeglad iTvleba.
atenis sionis erT-erTi warwera, romelic 837wliT TariRdeba, mogviTxrobs:
,,qriste brZanebiTa RmrTisaჲTa TTuesa novembersa ToTxmetsa DdResa
oTxSabaTsa Jamsa Ramisasa srkinozTa welsa skg’ qronikonsa nz, aResrula
kurTxeuli dedofali guaramavri. RmerTman (Seiwyalen suli misi) amen’’
sarkinozTa skg = 223 wels.

7
qarTuli qoronikoni nz = 57 wels.
orive monacemiT warweraSi aRwerili ambavi 837 wels momxdara:
614 + 223 = 837
57 + 780 = 837
(sarkinozTa welTaRricxva iwyeba 614 wlidan, qarTuli qoronikoni _ 780
wlidan. amitomac warweraSi naxseneb tariRebs vumatebT Sesabamisad ^14 da 780’s,
vRebulobT Cvens welTaRricxvas).
saqarTvelos istoriis erT-erT Semzarav faqtas mogviTxrobs atenis sionis 853
wlis warwera:
,,qriste, TTuesa agustosa e, dResa SabaTsa, qronikonsa o˜g, ismaitelTa welsa
slT, qalaqi tfilisi dawua buRa da Seipyra airaÁ sahak da mokla. da masve TTuesa
agustosa kv, dResa SabaTsave, ziraq Seipyra kaxaÁ da ZÀ misi TarÃuji’’ (5 agvistos,
SabaTs, qoronikonis 73 (780+73=853), ismaitelTa 239 wels (614+239=853) qalaqi Tbilisi
dawva buRam, Seipyro amira sahaki da mokla. imave agvistos 26-ss, sabaTs, ziraqma
Seipyro kaxa da misi vaJi Tarxuji).
warwera, rogorc vxedavT, daTariRebulia qarTuli qoronikoniTa da
ismaitelTa welTaRricxviT. unda gvaxsovdes, rom Zvel warwerebsa Tu xelnawerebs
meti sizustisaTvis aTariRebdnen erTdroulad sxvadasxva welTaRricxviT, mag.
qarTuli qoronikoni da ismaitelTa welTaRricxva, qoronikoni da dasabamiTgani da
a.S.
sayuradReboa 885 wlis warwera:
,,qriste, brZanebiTa RmrTisaÁTa, dResa... Jamsa mzisa aRmobrwyinebisasa, welsa...
qronikonsa r˜e, aResrula kurTxeuli mamfali sumbat, ZÀ aStsi, ufalman Seiwya[len
su]li misi, amen da Rirs yavn wmidasa da rCeulTa misTa Tana. wmidao eklesiao,
Seewie sulkurTxeulsa sulasa’’.
qoronikoni r˜e udris 105’s: 780+105=885. warwera IX saukunisaa. mastan
gamovlindeba gramatikuli formebi: sula _adamianis sakutari saxel kninobiTis
formiT (-a sufiqsiT) (Sdr. zemo moyvanil 853 wlis warweraSi adamianis saxeli
kaxaÁ). sulasa _ esaa pirveli nimuSi sakuTar saxelze emfatikuri sufiqsis
darTvisa.
samxreT saqarTvelos istoriuli Zeglebis SeswavlaSi gansakuTrebulia eqvT.
TayaiSvilis roli. aRvniSnavT, rom mis daxelovnebas am saqmeSi da Rvawls qarTuli
epigrafikis SeswavlaSi gansakuTrebiT afasebda n. mari. 1917 wels eqvT. TayaiSvilma
moawyo eqspedicia istoriul samxreT saqarTveloSi da Seiswavla iqauri qarTuli
kulturis Zeglebi. masalebi gamoqveynda 1960 wels.
yuradRebas iqcevs iSxnis eklesiis warwera, romelac eqvT. TayaiSvili 954-955
wlebiT atariRebs:
,,qronikonsa rlz’sa, TTuesa sektembersa z’sa, SewevniTa qristÀsiTa da madliTa
wmidisa kaTolike eklesiisaÁTa adarnese qarTvelTa mefisa brZanebiTa daedgina
netari mamaÁ Cueni basili episkoposi da msaxura amas wmidasa eklesisa weli iT,
keTiliTa moRuawebiTa da sruliTa sarwmunovebiTa da Sehvedra suli TÂsi ufalsa
TTuesa dekembersa kv, dResa paraskevsa. qriste, sulsa missa ganusuene, amen...’’
iSxnis eklesiis samxreT kedelze amoukveTiaT warwera, romelSic giorgi I
ixseneba:
,,iesu qriste, adide orTave Sina cxovrebasa giorgi mefe da Svilni maTni, amen.
saxeliTa RmrTisaÁTa, me, gkaxakma antoni ebiskoposma iSxnelma ganvaaxle ese karisa
bWe wmidisa kaTolike eklesiaÁsa, sadideblad mefeTa: giorgi mefisa da SvilTa
maTTa, salocvelad sulisa bagrat kurapalatisaÁsa, SendobisaTvis codvaTa
8
CvenTaÁsa. wmidao kaTolike eklesiao, Semwe da mfarvel gueyav winaSe RmrTisa da
navTsayudel gueqmen saSinelsa mas dReTa misageblisasa winaSe msajulisa
yovelTaÁsa, raÁTa Rirs viqmneT motevebasa codvaTa da wyalobasa RmrTisasa
gevedrebi yovelTa SemavalTa locvasa momiÃeneT’’.
aq sainteresoa, rom gamovlinda moTxrobiTi brunvis niSani –ma: ,,glaxakma
antoni ebiskoposma’’... es movlena cocxali metyvelebis asaxvaa samwerlobo enaSi.
meore asomTavruli warwera TariRiania. igi iwyeba samxreTis meore sarkmlis
tavze da grZeldeba kedelze:
,,+ sxliTa RÁTa me anti iSxlmTvrepsksmn gvxle da gnvsrle wÁ ese tZri RÁ
kTlke ek~lsÁ
sad~bld b~gt k~plts[a]
s~lcvld da sÃ~sbld
sl~isa Cemisa da
cd~vTa CemTa
Sn~dbisaTÂs
qr~snb
da v~Sne ÃeliTa i
vne morCaÁs ZisaÁTa’’ (warwera waikiTxa eqvT. TayaiSvilma 1917 wels).
Tanamedrove qarTuliT warwera ase ikiTxeba:
,,qriste, saxeliTa RmrTisaÁTa, me, antoni iSxnel mTavareppiskoposman, ganvaaxle
da ganvasrule wmidaÁ
ese taZari RmrTisaÁ, kaTolike ekl;esiaÁ
salocvelad da saÃsenebelad
sulisa Cemisa da
codvaTa CemTa
SendobisaTÂs
qronikonsa snb (=252)
da vaSene ÃeliTa io
vane (ivane) morCaÁs Zi
saÁTa.
warwera Sesrulebulia 1032 wels (snb=252+780=1032). yuradRebas iqcevs
anTroponimebi iv~ne (SeiZleba gaiSifros rogorc ioane da ivane) da morCa. morCa
kninobiTi fuZea. amosavalia morC (niSnavs ,,mcire’’). Sdr. gvari morCaZe.
oSkis taZris (X s.) warwerebidan aRsaniSnavia saaRmSeneblo warwera:
,,q. mowyalebiTa RmrTisaiTa, romeli scavs yovelTa moSiSTa misTa da
warumarTebs moyuareTa saxelisa misisaTa yovelTa saqmeta keTilTa, amis wmidisa
samebisa sarwmunovebiTa da meoxebiTa wmidisa dedoflisa Cuenisa
RmrTismSoblisaÁTa, madliTa wmidÁsa Zelisa cxovrebisaÁTa, SewevniTa da meoxebiTa
didebulisa naTlismcemlisaÁTa da yovelTa wmidaTaÁTa, romeli saukuniTgan saTno
eyunes RmerTsa, amaT yovelTa wmidaTa sadideblad da saqebelad iwyes
RmrTivgvirgvinosanTa mefeTa CuenTa Senebad amis wmidisa saydrisa, raÁTa amas Sina
aResrulebodian dResaswaulni da Seimkvebodian Ãsenebani wmidaTani, viTarca weril
ars ,,Ãsenebasa wmidaTasa eziarebodiT”. amaT yovelta wmidaTa surviliTa amaT
didebulTa mefeTa CuenTa uSurvel-yvnes safaseni warmavalni waruvalisa misTuios,
raÁTa igi yovelni wmidani Semwed moignes, da RmerTman Seewien orTave cxovrebaTa, _
ZeTa RmrTivlurTxeulisa adarnese kurapalatisaTa: bagrat eristavTa eristavman,
daviT magistrosman, _ amebaman wmidaman samnive daifaren marjueniTa TuisiTa da

9
adiden orTave cxovrebaTa, _ da me, grigol, Rirs-myo RmerTman msaxurebasa amas
maTsa RmrTisa mimarT. da me viyav saqmesa zeda mdgomi, da arwmuna RmerTman gonebasa
maTsa erTgulebaÁ Cemi maTisaÁ.
ese iyo galatozTa da moqmedTa mizdi da azaverTa mequiSeTaÁ, romel
weliwadsa waegebis dramaÁ k˜ aTasi, RuinoÁ fisosi W˜ rkinaÁ litraÁ n˜, xuarbali
grivi smi˜, galatozi da xuroÁ da mWedeli, romel maradis Sureboda, Á˜i, Ãari,
romel qvasa krebda, l˜ jori da sxuaÁ axzaveri, romel grigolwmidiT spondiksa
krebda, l˜, sxuaÁ azaveri, romel ...[kreb]da ˜Á, ...Á, da [yoveli] eri da moqmedi p˜’’.
z. sarjvelaZe ganmartavs warweraSi moxsenebul zogierT termins:
fisosi _ Rvinis sawyaoa da udris jams (eqvT. TayaiSvili).
drama _ vercxlis fuli.
litra _ Seesabameba 213 kilograms.
spondiki _ msubuqi qva, iyeneben TaRebis amosayvanad.
moviyvanoT kidev erTi wawera 1022-1025 wlisa:
,,qeiste, samebao wmidao, adiden Sen mier gÂrgÂnosanni mefeni basili da
kostanti, romelTa mier gansrulebul iqmna meored daburviTa taZari ese RmrTisaÁ
momazonebasa grigolissa da daviTissa. qriste, Seiwyale monaÁ Seni grigol da
wyalobiT moixsene galatozi iese’’.
z. sarjvelaZes miaCnia, rom am warweraSi qarTuli enis istoriisaTvis
sayuradRebo faqtia: moixsene forma, romelic gamoavlens x’s, nacvlad Ã’ bgerisa
(moiÃene). Ã//x cnobilia sxva Zeglebidanac da asaxavs Ã’s moSlis process.
parxlis erT-erT waweraSi ikiTxeba:
,,saxeliTa RmrTisaÁTa, meoxebiTa wmidisa RmrTismSubelisaÁTa, wmidisa iovane
naTlismcemelisaÁTa, _ adiden RmerTman, _ qristes mier qarTlisa da yovlisa
aRmosavleTis patriarqsa ioanes, ... parxals eklesiasa zeda CasdudaraÁ kurapalatsa
aeSena, aRaravis ekazma da man Sekazma, _ hgi[a]mca didebaÁ misi ukunisamde, _
winamZRuarsa giorgi R[o]Rlisasa Seewien RmerTman, amen eyavn, ioane, ioane
winamZuarÁ’’.
yuradRebas iqcevs zogierTi leqsikuri erTeuli:
termini CasdudaraÁ n. maris dakvirvebiT kompozitia, Sedgeba Ca (igivea, rac ca)
da dud-ara’ sagan (dudi megrul_WanurSi Tavs niSnavs, ar mravlobiTobis
mawarmoebeliao).
mosazreba gaiziara eqvT. TayaiSvilmac.
z. sarjvelaZis azriT, am axsnas zogierTi winaaRmdegoba eRobeba, kerZod: a.
megrul-WanurSi qarTul ca’s Seesabameba ara Ca’ aramed ca; b. naTesaobis niSnad
megrulsa da WanurSi xmovanfuZian saxelTan –S aris da ara –s; g. megrulsa da
WanurSi –ar ar dasturdeba mravlobiTobis niSnad. zemoTqmulidan gamomdinare,
saZiebelia Casdudara’s mniSvneloba.
orTografiis TvalsazrisiT sainteresoa u’s xmareba o’s nacvlad
(RmrTismSubelisaÁTa), rac cnobilia sxva Zeglebidanac, aseve Á’s xmareba i’s
nacvlad (winamZuarÁ).
parxlis erT-erT warweraSi ikiTxeba kalatozi sÁxarula (sixarula – m.f.) da
Sanifxe. –fxe zanizmad aris miCneuli, rac, vfiqrobT, mTlad sarwmuno araa. igi
farTed gavrcelebuli afiqsia dasavlur qarTul realobaSi, gvxvdeba svanurSic
(ix. n. mgelaZe, m. faRava). Sanifxe SaniZis qals niSnavs.-fxe qalis gvarovnul
kuTvnilebaze miuTiTebs. imave warweraSi aris koCemaisiTa. z. sarjvelaZis azriT,
SesaZloa sakuTari saxeli sworad ar iyos amokiTxuli, magram aqac TiTqos megrul-
Wanur koC (kac) Ziridan nawarmoebi sakuTari saxelia sagulvebelio.
10
saqarTveloSi fiqsirdeba gvari koCmazaSvili, romelSic Cans koCmaza’ adamianis
sakuTari saxeli. koCmaza’ xom araa SekumSuli fuZe koCemaza? iqneb asecaa.
kumurdos warwera (XI-XII ss):
,,qriste, saxeliTa RmrTisaÁTa, me, gabriel episkoposman, davdev arapad bzobis
paraskevi, moloznis dResaswauli. wmidaTa mRdelmoZRuarTa, vin srulebiT ara
gardaiÃados, krula amiT xatiTa da CueniTa juariTa’’.
molozan > monazon’isagan disimilaciiT; krula<krul ars Sedgenili
Semasmenlisagan.
yuradRebas iqcevs msazRvrel-sazRvrulis wyoba CueniTa juariTa, nacvlas
juariTa CueniTa.
epigrafikis gamowvlilviT SeswavliT mniSvnelovani masala grovdeba
qarTuli paleografiis problemebze samuSaod. mniSvnelovania aseve epigrafikis
monacemebi qarTuli samwerlobo enis da zogadad qarTuli enis istoriisaTvis.

11

You might also like