Professional Documents
Culture Documents
Teze Avaliasaun Manutensaun Ba Traktores Nbe Distribui Hosi Governu
Teze Avaliasaun Manutensaun Ba Traktores Nbe Distribui Hosi Governu
LIAN MAKLOKE
1.1
Introdusaun
Komesa hahu Timor-Leste hetan nia ukun rasikan no nudar nasaun foun
ida, komunidade hotu-hotu hein no garante atu halao ninia prosesu
dezenvolvimentu, iha tempu agora nee Timor-Leste halao dau-daun nia
dezenvolvimentu iha aspektu oi-oin, hanesan dezenvolvimentu fiziku no
nonfiziku. Lalaok ho dezenvolve ida nee maka presija komunidade nia
partisipasaun iha prosesu implementasaun atu nunee bele atinji ita hotu nia
vizaun, ita nia hakarak no objektivu ho disiplina iha dezenvolvimentu nasional
neeb saudavel iha parte seitor hotu-hotu. Liu-liu iha seitor agrikultura nian, no
bele hasaee produsaun
governu Timor Leste aloka orsamentu estadu nian hodi hola traktores ba povu
agricultor sira. Iha periodu Governasaun Aliansa Maioria Parlementar
(Governasaun AMP, 2007-2012), Ministerio Agrikultura e Peskas hasai politika
ida hodi distribui traktores ba komunidade, liu-liu ba agrikultores sira. Baseia ba
deklarasaun hosi Ministru Agrikultura e Peskas iha media kona ba politika
distribuisaun traktores, ita bele dehan katak, objetivo hosi distribuisaun traktores
mak sei maksimiza produsaun iha seitor agrikultura. Tamba Governu hanoin katak
ho teknologia modernu, hanesan uza traktores, bele halo ekstensifikasaun
produsaun no agrikultor sira sei bele iha kapasidade atu kompete iha merkado.
Indireitamente, Governu hakarak hateten katak liu hosi distribuisaun traktores,
komunidade liu-liu agrikultores sira nia moris ekonomia sei sai diak liu no sei
hetan soberania ai-han neeb mak forte. Em prinsipio ho seitor agrikultura neeb
forte, loron ruma sei lori nasun nee ba independensia in termos ai-han no
ekonomia. Maibe iha tempo mak hanesan. Nee duni ita bele dehan katak
distribuisaun traktores fo impaktu positivu barak ba iha seitor sosio-ekonomiku
komunidade sira nian, maibe agora dadauk traktores barak maka at ona, tamba
menus kontrola hussy parte Governu, I menus manutensaun ba traktores.
Relasiona ho preokupasaun hirak nee, peskizador bele konsidera hosi
parte Governu latau importansia ba manutensaun . Nunee mos bele dehan katak
Governu liu hosi Ministeriu Agrikultura e Peskas ladun hatudu nia komitementu
ba manutensaun ba traktores.
Bazeia ba pontus hirak iha leten, peskizador iha inisiativu ida hodi halo
peskiza halo Avaliasaun Manutensaun neebe relasaun ho produsaun ba traktores
neebe distribui hosi Governu iha Municipiu . Inisiativa ida nee, hanesan meius
ida hodi fo kontribuisaun ba prosesu atu hadia sistema manutensaun no gestaun ba
traktores. Nomos atau fo referensia balun ba Governu, liu-liu Ministerio
Agrikultura hodi bele konsidera iha futuru sobre manutensaun ba traktores iha
seitor agrikultura nian.
Ikus liu, hakerek nain espera katak peskiza neeb mak hakerek iha teze
ida nee, bele sai referensia ba Governu, liu-liu Ministeriu Agrikultura e Peskas no
komunidade em jeral hodi bele hatene tuir no bele halo manutensaun ho diak ba
traktores. Nunee mos nudar referensia hodi bele hadia prosesu implementasaun
Formulasaun Problema
a. Oinsa kria sistema manutensaun neeb maka diak hodi nunee traktores b
ele hasae produsaun ho diak.
b. Oinsa atu hasae kapasidade tekniku sira iha municipiu, hodi nunee
bele halo Manutensaun ba traktores ho diak,
1.3
1.4
Benefisiu Peskiza
Iha mos benefisiu neeb hetan hosi pesquiza ida nee hanesan tuir mai nee
a. Benefisiu pesquiza ida nee bele fo mos benefisiu ba institusaun sira,
hanesan institusaun estadu, ba sira neeb leitor, no benefisiu mos ba
hakerek nain nee rasik.
b. Rezultadu peskiza nee bele fo benefisiu ba komunidade iha dezenvolve
ekonomia familiar uma laran no vida moris komunidade nian iha area
Agrikultura nain.
c. Hosi peskija ida nee mos bele kria sistema manutensaun neeb diak hosi
governu para bele hasae produsaun ho diak.
1.5
b. Area minimiza pesquiza Iha pesquiza ida nee fokus deit iha municipiu
tolu (3) hanesan Municipiu Covalima, Municipiu Manu-Fahi no Municipiu
Ainaro.
1.6
1.7
Sistematika Hakerek
Atu hakamanan iha komprensaun indise hosi Teze ida nee maka
sistematika hakerek neeb akumula hosi hakerek nain katak hanesan tuir mai
nee:
KAPITLU I, Lian Makloke kompostu hosi ; Formulasaun Problema, Objektivu
pesquiza, Benefisiu pesquiza, Limitasaun no area Minimiza pesquiza, Razaun hili
topiku, no Sistematika hakerek.
KAPITLU II, Literatura Revieu Defenisaun teoria, halo defenisaun konaba
traktores iha hakerek ida nee, teoria hosi matenenk nain, analiza Manutensaun ba
traktores.
KAPITULU II
LITERATURA REVIU
2.1 Difinisaun konaba traktores
Traktores hanesan vehiclu ou maquina produsaun ida neeb halo
espesifikamente konaba servisu neeb todan, liu-liu iha servisu agrikultura nian,
tanba ho velesidade neeb maka minimu. Emjeralmente utiliza ba servisu
agricultur nian, iha implementasaun servisu agrikultura halo movimentasaun ho
utiliza traktores nee, hodi fila rai sai hanesan fonte primaria iha mekanizasaun
agrikultura nian. Funsaun hosi traktores nee atu agrikultor sira bele muda sira nia
sistema agrikultura tradisional ba modernu, hodi bele produs aihan neeb
sufisiente ba presiza loron-loron nian nomos bele hasae nivel produsaun ai-han
atu bele iha kapasidade sirkula iha merkadu internasional.
2.2 Historia dezenvolvimentu Traktor
Liafuan traktores mai hosi lian latina, Trahere signifika : katak dada ho nia
difinisaun seluk traktores hanesan traction motor, hanesan motor neeb dada.
Maibe agora konesidu ho liafuan Traktores Agrikultura nian. Iha sekulu XVIII
motor Evapor susesu kria no traktor hahu iha desenvolvido, ho fontes energia
motor evapor. Iha sekulu XIX peritus ou cientista balu deskobre tan motor sunu
laran (motor bakar internal) gajolina, iha tinan (1898) Eng. Rudolf Diesel nudar
Engineiru ida hosi Aleman neeb ho susesu halo motor diesel no hahu iha altura
nee kedas traktores komesa desenvolvido.
b.
Medidas traktores
Traktores boot 15 HP ba leten
Traktores kiik 15 HP tun mai kraik)
Kombustivel :
Traktores Diesel
Traktores Gajolina
Motor/makina
Tanki mina
Travaun
Hidrolik
Radiator
Motor aranka
Filtro de ar
Baterai
Rotary
a.
Tuir matenek nain hosi Jay Heizer ho Barry Render, (2001) iha
hanoin hanesan tuir Sofjan Assauri (2004) Manutensaun hanesan konseptu atu ga
rantia ekipamentus ida hosi aktividades tomak neeb presija atu kuidadu ou atu m
anteim kualidade hodi nunee bele halo operasaun tuir planu neeb mak iha.
2.5 Objektivu hosi Manutesaun
d. Peritus ka matenek balun nia hanoin hanesan tuir Daryus A, (2007) iha nia
livru Manajemen manutensaun mesin fahe ba 3 :
e. Atu halo maksimu liu tan, no atu jere orsamentu ba ekipamentus/fasilidade
produsaun nian
f. Halo maksimu nafatin kapasidade produsaun no ekipamentus makina nian
g. Atu redus frekuensia avaria no failansu ba ekipamentus.
2.6 Vantajen hosi manutensaun :
h. Vantajen Hosi manutensaun maka hanesan tuir mai nee :
a. Mesin ho ekipamentus bele halo operasaun diak nafatin iha tempu naruk.
b. Halo operasaun ba actividades natar ho toos lao ho diak liu tan, no bele
hasae produsaun ai-han.
c. Jere orsamentu ba gastus manutensaun parte mesin ho ekipamentus .
d. Seguransa ba servisu.
i. Tuir matenek nain nia hanoin Agus Ahyary,(2002) Funsaun hosi
manutensaun mak hanesan atu minimiza gastus orsamentu nian hosi
mesin/makina ho ekipamentus produsaun nian. No atu halo optimal no
pronto atu halo prosessu operasaun ho diak.
j. Atu klaru liu tan reforsa ho lian tetun hanesan tuir mai tuir sientista Agus
Ahyari, (2002) Manutensaun hanesan konseptu ida hosi aktividades tomak
neeb presija atu kuidadu ou atu manteim kualidade hodi nunee bele
funsiona nafatin ho diak hanesan ho kondisaun neeb hosi iniciu.
Manutensaun hanesan aktividades ida atu facilita facilidades ou
ekipamentus makina nian no atu hadia, troka, hodi nunee manika halo
opresaun diak, tuir buat neeb planeadu. Dala barak ema ladun preukupa
ho problema manutensaun ho razaun tamba karun ka gastus orsamentu
neeb uza hodi hadia sai barak liu, kuandu halo komparasaun ho tempu
barak lakon impaktu hosi makina neeb avaria boot liu fali orsamentu
gastu ba manutensaun no foun sei senti wainhira sistema makina nee
hetan problema iha operasaun, ho nunee kotinuasaun produsaun sei hetan
failansu
2.7 Tipu Manutensaun :
k. Emjeralmente halao servisu Manutensaun fahe ba oin 2, maka hanesan
tuir mai nee :
MM
.A.A
NKEPN
OUMRUT
RTET
ERVEN
NKGENS
TSENSA
IANTAU
VUSIUN
ANIVN
AP
LL
AA
PN
LE
AI
A
l.
m.
n.
o.
p.
q.
r.
A. Manutensaun Planeia mak manutensaun organizadu, neeb halo atu
antisipa estragu ba ekipamentu iha futuru, kontrola no rejistu tuir planu ida
neeb antes determina. Tuir peritus ka matenek nain balun nia hanoin
hanesan tuir Corder, Antony, K. Hadi, (1992) Manutensaun planeadu fahe
ba aktividades rua mak hanesan :
1. Manutensaun preventiva : mak hanesan manutensaun atu prevene mosu
avaria, inspeksaun ida neeb maka periodiku liu atu identifika kondisaun
makina nian,hodi nunee labele fo kauza ba makina atu halo operasaun,
ou manutensaun ida nee planeadu tiaha ona, antes de mosu avaria, halo
servisu atu prevene hanesan halo, inspeksaun, lubrificasaun, no halo
ajustamentu bebeik, hodi nunee mesin ou makina refere bele halo servisu
ho diak.
s.
Tuir peritus ka matenek nain balun nia hanoin hanesan Jay Heizer
ekipamentus ida hosi aktividades tomak neeb presija atu kuidadu atu manteim
kualidade hodi nunee bele halo opersaun tuir planu, no halo maksimu nafatin
kapasidade produsaun no ekipamentus makina nian, atu redus frekuensi at nian
atu redus frekuensia avaria no failansu ba
manutnesaun maka hanesan atu prevene avaria (preventiva) e atu hadia avaria
(corretiva). Aktividades manutensaun mak hanesan tuir mai nee :
ah.
ai.
aj.
ak.
al.
am.
KAPITULU III
Iha peskiza ida nee hakerek nain hetan no hamosu metodu peskiza
neeb uja iha peskiza ida nee nia laran katak ho nia lalaok metodu kualitativu no
tipu deskriftivu. Ho ida nee maka metodu kualitativu hanesan metodu neeb iha
atu esforsu dezeinha obyektu lao tuir faktus neeb mak iha no oinsa bele iha nia
esplikasaun detailus. No atu iha dadus neeb presija foti iha kampu de peskiza
nian ho ida nee bele hetan apoiu ho metodu peskiza neeb ita uja atu nunee bele
atinji no responden lolos tuir buat neeb ita hakarak.
3.2 Fatin Peskiza no Tempu Peskiza
ap. Hakerek nain halao peskiza deit iha Municipiu tolu.Municipiu Covalima,
Manufahi, ho Ainaro.tempu peskiza fulan ida.
Observasaun
katak
peskizador
hodi
halao
observasaun
rasik
mak
halao
servisu.
No
instrumentu
neeb peskizador uja hanesan meus observasaun, metodu ida nee uja para atu
nunee observador bele hare no observa, hare diretmente no sai sasin mos ba
partisipasun komunidade iha implmentasaunn servisu projeitu refere, ho lolos
konaba situasaun lalaok partisipasaun kolektivu sosial neeb maka akontese iha
kampo hanesan obstaklu ida ka dezafius neeb rai hamutuk iha kampu.
Dokumentasaun
au.
hanesan sasan ida atu sukat ka meus neeb hodi uja iha peskiza atu bele hetan
dadus neeb hanesan tuir mai: Matadalan intervista, katak hakerek perguntas
neeb forma hosi peskizador no peskizador nee mak uja fali hanesan meus hodi
halao intervista ho respondente sira iha kampo.
3.7 Teknika Analisa Dadus
aw.
objektivu depois jeneeralija rezultadu hakerek relatoriu ida nee, maka ho dadus
neeb mak akumula tiha ona sei analiza uluk lai uja teknika analiza deskriptivu
no kualitativu. Ho tekniku ida nee hakerek nain sei halo analiza deskriptivu atu
hetan ka responde neeb mak klaru lolos hodi hasoru problema hakerek ida nee
tuir lolos dadus kualitativu neeb mak halibur ona.
ax.
ay.
az.
ba.
bb.
bc.
bd.
be.
bf.
bg.
bh.
bi.
bj. KAPITLU IV
bk. DISKUSAUN REZULTADU PESKIZA
4.1 Akumula dadus
bl.
Iha parte ida nee hakerek nain hakarak esplika detailu rezultadu
peskiza neeb akumula ona iha kampo, depois uza metodu intervista,
observasaun no dokumentasaun, depois ba dadus sira neeb iha sei halo analiza
de dadus.
4.2 Akumula dadus intervista
bm.
traktores iha Municipiu Covalima, Manufahi, ho Ainaro Mak hanesan tuir mai
nee Manutensaun troka oli bazea ba horas halo operasaun traktores nian. Dadus
nebe mak peskijador hetan ka foti iha kampo, troka oli bazea ba horas operasaun
nian.
br. Kada loron traktor halo operasaun 8 horas, traktor halo operasaun too 200/
h troka oli, trator halo operasaun too 400/ h( troka oli, filtro oli, oli
hidrolik,bomba massa, ho tali korea)
A. Unidade ba manutensaun mak hanesan tuir mai nee :
Manutensaun lor-loron
Manutensaun rotina periode
Hadia kiik
Overhaul
B. Manutensaun lor-loron nian mak hanesan tuir mai nee :
Inspesaun ba oli antes de mesin moris
Halo inpesaun ba bee bacteria nomos kabel sira
Halo inpesaun ba bee radiator
Halo inspesaun ba travaun
Halo inspesaun ba kopling
Halo inspesaun ba sistema eletrisidade ho lampu
Halo inspesaun bocor oli, nst.
C. Manutensaun periode, Manutensau periode estabelese iha horas servisu
nia, tuir rekomenda hosi parte unidade nian, bele halo ezekusaun mesak
ou hosi parte seluk , reparo naton.
4.5 Aktividade neeb maka Meknika sira halo mak hanesan tuir mai nee :
Halo inspesaun rotasaun kondisaun makina nian
Troka oli
Servis avaria
7, ho nia populasaun 59,455 (sensus 2010 ) nia area Area 1.226 km2 baliza parte
leste ho Municipiu Ainaro, parte Norte Municipiu Bobonaro, Oeste ho baliza ho
nasaun vijinu Indonesia, sul Tasi Timor. Traktores neeb distribui hosi governu
halo operasaun deit iha Posto Administrativo 4 mak hanesan Tilomar, Suai,
Maucatar, Zumalai. Posto Administrativo tolu traktores lahalo operasaun tamba
iha foho.
bz. Relasiona ho argumrntu neeb menciona iha leten, maka atu hatene klean
liu konaba manutensaun ba traktores refere injeral hanesan tuir chefe
Mecanica iha Municipiu Covalima Sr. Juaquin de Jesus fo nia hanoin
konaba manutensaun traktores iha Centro Suai katak lao diak,so iha
failansu maka laiha equipamentu sira atu troka ida seluk neeb maka at.
Depois reforsa argumentu neeb sujere ona iha leten tuir Chefe mekanika
iha Centru traktores iha Municipiu covalima nemos dehan, totalidade
traktores nebe existi iha Municipiu Covalima hamotuk tolu nolu (30)
traktores, neeb governu liu hosi Ministerio Agricultura e Peskas distribui
traktores mai Covalima, maibe traktores refere barak mak at ona, tamba
equipamentus nebe mak aat, governu lahola equipamentus foun atu troka
fali ida at sira, ho razaun laiha orsamentu atu hola equipamentus nebe
maka at, so iha deit orsamentun ba manutensaun neeb mak kiik, hanesan
oli mesin, oli hidrolik, kampas kopling, kampas trabaun, no seluk-seluk
tan.
ca.
cb.
4.7 Total Traktores Iha Municipiu Covalima
cc. Table.1
cd.
N
ce. Tipu
traktor
cf.
Un
cg. Tr
ak
tor
di
ak
cm.
ch. T
r
a
k
t
o
r
A
t
cn. 1
cj.
1
cp.
2
ck. Kubota
MX 500
cq. Kubota
M 5100
cl.
1
cr.
5
ci. Diskripsaun
cs. 5
ct.
cu.
cv.
3
cw. Kubota
M 900
cx.
3
cy. 1
cz. 2
db.
4
dh.
5
dn.
6
dt.
7
dz.
8
ef.
9
el.
dc. Kubota
M 9540
di. MF 440
dd.
2
dj.
10
dp.
2
dv.
5
eb.
2
eh.
30
de. 2
df.
dk. 9
dl. 1
dq. 1
dr. 1
dm.
Kanpas
kopling
ds. Hidrolik
dw.3
dx. 2
ec. 1
ed. 1
ei. 22
ej. 8
ee. Dinamo
stater,hidrolik
ek.
do. MF
5355
du. Agrindo
TA604
ea. Agrindo
M 9004
eg. Total
traktores
da. Hidrolik,laher ro
da,tirot,bomba
hidrolik,
dg.
em.
en.
eo.
ep.
eq.
er.
4.8 Distribuisaun Traktores iha Municipiu Manufahi
es.
nia populasaun hamotuk 48.628 (sensus 2010) nia area 1.325 km2, baliza parte
leste ho Municipiu Manututu, parte norte ho Municipiu Aileu, parte oeste balija ho
Ainaro. Traktores neeb distribuisaun hosi governu halo operasaun deit iha Posto
distribui traktores mai Manufahi, maibe traktores refere at hamotuk sia (9),
traktores nebe maka diak hamotuk rua nolu resin hat (24) traktoeres diak
refere
nemaka
halo
operasaun
iha
Municipiu
Manufahi
tamba
hola
equipamentus foun atu troka fali ida at, ho razaun laiha orsamentu ba
manutensaun, tamba ekipamentus refere hola hosi Surabaya Indonesia,
gastus orsamentu neeb mak boot, atu hola equipamentus nebe maka at,
so iha deit orsamentun ba manutensaun neeb mak kiik,hanesan oli
mesin, oli hidrolik, kampas kopling, kampas trabvaun, no seluk-seluk tan.
ew. Tipu
traktor
ex.
U
fb.
1
fc. Kubota
MX 500
fd.
2
fh.
2
fn.
3
fi. Kubota
M 5100
fo. Kubota
M 900
ft.
4
fz.
5
gf.
6
gl.
7
gr.
8
gx.
9
hd.
ey. T
r
a
k
t
o
r
d
i
a
k
fe. 1
ez. Tr
akt
or
At
fj.
6
fp.
4
fk. 6
fl.
fq. 2
fr. 2
fu. Kubota
M 9540
ga. MF 440
fv.
2
gb.
8
fw. 2
fx.
gc. 7
gd. 1
gg. MF
5355
gm.
A
grindo
TA604
gs. Agrindo
M 9004
gy. Total
traktores
gh.
3
gn.
5
gi. 1
gj. 2
go. 3
gp. 2
gt.
3
gz.
3
gu. 2
gv. 1
ha. 2
4
hb. 9
ff. 1
fa. Diskripsaun
gw.Dinamo
stater,hidrolik
hc.
he.
hf.
hg.
4.10
popolasaun 59.175 (sensus 2010) traktores halo operasaun mak hanesan iha posto
administrative Kasa, ho Hatudu, Centru traktores iha Ainaro villa.
hi. Relasiona ho argumrntu neeb menciona iha leten, maka atu hatene klean
liu konaba manutensaun ba traktores refere injeral hanesan tuir Chefe
Mecanica iha Municipiu Ainaro Sr. Domingos de Sousa fo nia hanoin
konaba manutensaun traktores iha Centro Ainaro villa katak;
sistema
manutensaun neeb sira uja iha Centro traktores hanesan mos iha
Municipiu sira seluk mak henesan : Depois reforsa argumentu neeb
sujere ona iha leten tuir Chefe Mekanika iha Centru traktores iha Ainaro
Villa nemos dehan, totalidade traktores nebe existi iha Municipiu Ainaro
hamotuk sanolu resin rua (12) traktorses, neeb governu
liu hosi
hq.
1
hw.
2
ic.
3
ii.
4
io.
5
iu.
4.12
hl. Tipu
traktor
hr. Kubota
MX 500
hx. Kubota M
900
id. MF 440
ij. Agrindo
TA604
ip. Total
hm.
Un
hs.
4
hy.
4
ie.
2
ik.
2
iq.
12
hn. T
r
a
k
t
o
r
d
i
a
k
ht. 2
ho. T
r
a
k
t
o
r
hp. Diskripsaun
hz. 3
ia. 1
if. 1
ig. 1
il. 1
im. 1
ir. 7
is. 5
it.
A
t
hu. 2
Ainaro dadus nebe peskijador hetan katak traktores barak maka at, tanba governu
latau importansia iha sistema manutensaun.no governu laiha planu ida neeb
maka adekuada,oinsa maka atu halo manutensaun ba traktores hotu neeb
distribui ba municipiu hotu iha Timor laran tomak.
iw.
ix.
iy.
4.13
Total Traktores
80
70
60
50
40
30
20
10
0
Covalima
Manufahi
Ainaro
Total Traktores
jb. Traktores neeb Governu distribui mai Municipiu tolu (3) hamutuk hitu
nolu resin lima (75), Traktor nebe produtivu hosi Municipiu tolu hamotuk
lima nolu resin tolu (53), Traktores nebe non produtivu iha Municipiu tolu
(3) hamotuk rua nolu resin rua (22).
jc. Durante tinan 2008-20012 Governu halo investimentu orsamentu hamutuk
US$ 22.003 Milhoes hodi sosa traktor ba agrikultor sira. Tuir dadus mak
peskijador hetan tinan 2008-20012 Ministeriu Agrikultura e peskas
distribui ona traktor bot hamutuk 315 ba Municipiu hotu iha Timor Leste.
(luta hamotuk 2014)
jd. Investimentu neeb mak Governu halo iha seitor agrikultura espera iha
impaktu positivu ba produktividade seitor agrikultura hanesan kresimentu
produsaun agrikultura maka seguransa aihan sai forte, rendimentu
agrikultor sira aumenta, kampu do trabahlo iha seitor agrikultura aumenta,
sei hamenus kiak iha area rural, devisa nasaun aumenta no produtu
domestiko bruto seitor agrikultura bele aumenta. Relasiona ho argumentu
iha leten hakerek nain koko halo rezumu katak manutensaun ba makina,
importante tebes Manutensaun mak hanesan aktividade suportiva prinsipal
neeb ho nia objetivu atu garantia funsionamentu ba sistema produsaun
(makina), atu nunee prontu bele utiliza wainhira presija tuir kondisaun
neeb espektiva. Traktor hirak neeb mak Governu liu hosi
Ministeriu Agrikultura distribui, oinsa mak garantia sustentabilidade
traktor nee nafatin atu nunee bele atinji objektivu politika ida nee.
Atu garantia sustentabilidade traktor iha Pontus importante balu
nebe persija konsidera hanesan
4.14
grafiku
12000
10000
8000
6000
4000
2000
0
Da
dus Total Produsaun Toos rai maran (batar) Iha Municipiu tolu
jf.
jg.
jh.
ji.
jj.
jk.
jl.
4.15
grafiku 3
12000
10000
8000
6000
4000
2000
0
jn.
jo.
covalima
manufahi
ainaro
total
jp.
jq.
jr.
js.
jt.
ju. Dadus neeb maka peskijador hetan iha kampo de peskija iha municipiu
tolu maka hanesan :
1. Municipiu Covalima total traktores hamotuk 30, rai produtivu hamotuk
1.134 hektares nia produsaun toos rai maran batar nia maka kada tinan
3969 toneladas.
2. Municipiu Manufahi total traktores 33, rai neeb produtivu hamotuk
1.024 Ha, ho nia produsaun toos rai maran batar kada tinan 3584
toneladas.
3. Municipiu Ainaro traktores hamotuk 12, rai neeb produtivu hamotuk 784
Ha, ho nia produsaun toos rai maran batar kada tinan 2722 toneladas.
jv. KAPITLU V
jw. LIAN MAKTAKA
1.1
Konkluzaun
jx.
ho
indikatores
hotu
MANUTENSAUN
neeb
uza
atu
hatene
BA MAKINA PRODUSAUN
klean
AVALIASAUN
TRAKTORES
IHA
MUNICIPIU
TOLU
(3)
Sujestaun
kb.
1.3
Rekomendasaun
kd.
hakerek nain hakarak atu hatoo rekomendasaun hirak neeb presija fo atensaun,
hanesan tuir mai ;
ke. Ba Estadu ka Guvernu.
1. Rekomenda ba ba Governu liu-liu ba MAP Presija kria sistema
manutensaun neeb maka diak hodi nunee traktores bele halo servisu ho
diak
2. Rekomenda ba Governu central ka ministerio kompotente atu halo
Monitoriza no kontrola ba traktores, tenke tun direitamente ba kampu hodi
nunee bele hatene lalaok servisu iha Centru Traktores.
3. Rekomenda ba MAP Presija kria sustentabilidade traktores nebe persija
konsidera Sistema jestaun traktor, Prosidamentu atu uza traktor no
Manutensaun traktor.
4. Rekomenda ba Governu, liu-liu Ministeriu kompotente preisija tau
orsamentu manutensaun,hodi nunee ekipamentus neeb maka at bele tau
fali foun.
5. Rekomenda ba Governu presija atu hasae kapasidade Tekniku sira nian,
liu-liu iha parte Manutensaun nian, hodi nunee traktores bele halo
operasaun ho diak.
kf.
kg.
kh. LISTA LITERATURA
ki.
1. Hamris, Moh, 2000. Bagian- Bagiandari Traktor. www.Blogspot_Hamris.com.
2.
3.
4.
5.
ers.
6. Anonim, BAB II TinajauanPustaka Pemeliharaan (Maintainance),
UniversitasSumatera Utara, Medan
7. http://kumpulan-artikel-ekonomi.blogspot.com/2009/06/manajemen-operasimaintenance.html aceses iha dia 5-10-2015
8. http://kotakbelajaragro.blogspot.com/2013/04/perkembangantraktor_4004.html aceses iha dia 5-10-2015
kj.
kk.
kl.
km.