Professional Documents
Culture Documents
saxalifos daSla
abasianTa dinastiam ori saukunis manZilze SeZlo politikuri da samxedro Zalauflebis
SenarCuneba da Sesabamisad, saxalifos erTianobis garantireba. centraluri xelisuflebis
efeqturobis gazrdaze gamudmebuli zrunvis miuxedavad, uzarmazari saxalifos erTianobis
SenarCuneba ufro xangrZlivi droiT ver moxerxda. centraluri xelisuflebis mxridan kontrolis
sirTulis pirobebSi, provinciebi sul ufro metad amJRavnebdnen damoukideblobisaken swrafvas.
miuxedavad imisa, rom baRdDadi kvlavac upirobod iTvleboda islamuri samyaros centrad, IX
saukunis miwurulidan provinciebma TandaTanobiT gaacnobieres sakuTari aRmavali kulturuli da
ekonomikuri mniSvneloba, maT saqalaqo centrebs ki saSualeba miecaT mniSvnelovani roli
SeesrulebinaT islamuri samyaros evoluciaSi.
omaianTa da pirvel abasianTa mier miRweuli islamuri samyaros droebiTi unifikaciis
Sedegad axali xalxebis CarTvam imperiaSi Seqmna sakmaod rTuli situacia Taviseburi erovnuli
mozaikis saxiT. iranelebs ekavaT imperiis aRmosavleTi nawili, centralur aziaSi iranuli elementi
erwymoda Turqul momTabaruls, romelic TandaTanobiT dasavleTisaken moiwevda da romlis
rigebidanac xdeboda saxalifos gvardiaSi meomarTa rekrutireba. mesopotamiisa da siriis arabebi
(da gamuslimebuli adgilobrivi mosaxleoba) eridebodnen kontaqtebs maT gverdiT mcxovreb
qristianebTan da egviptis kopt qristianebTan. CrdiloeT afrikaSi dominirebdnen berberebi.
muslimur espaneTSi ki arabebsa da arabizebul berberebs Tanacxovreba uxdebodaT espaneTis
adgilobriv mosaxleobasTan, rom araferi iTqvas slavuri warmoSobis mravalricxovan meomrebze,
romelTa rekrutirebasac axdendnen kordobas saamiros mbrZaneblebi.
am xalxebs gaaCndaT sakuTari, arabebisagan gansxvavebuli kulturuli tradiciebi, ris
Sedegadac xSiri iyo dapirispireba arabebsa da araarabebs Soris. Tu aRmosavleTis provinciebSi
winaaRmdegoba arsebobda, upirveles yovlisa, iranelebsa da arabebs Soris, espaneTSi
dapirispireba xdeboda arabebsa da adgilobriv mosaxleobas Soris. arabuli kultura, romelic IX
saukunis manZilze mTel islamur samyaroSi dominirebda, ivseboda ama Tu im niuansiT lokaluri
kulturisagan, romelsac imperiis sabolood daSlis pirobebSi, damoukidebeli ganviTarebis
saSualeba mieca.
es lokaluri kulturebi, abasianTa dakninebul saxalifoSi arsebuli religiuri, tomobrivi da
politikuri qiSpis wyalobiT, amieridan warmodgenili iyo axali, met-naklebad avtonomiuri
dinastiebiT, romlebsac gadanawilebuli hqondaT islamuri samyaro da romlebic xSir
SemTxvevaSi Tavbrudamxvevi siswrafiT cvlidnen erTmaneTs. maTgan yvelaze Zlieri da
xangrZlivi aRmoCdnen omaianebis dinastia espaneTSi, fatimianebis – egviptesa da CrdiloeT
afrikaSi da Turq-selCukebisa saxalifos centralur regionebSi.
XI saukunisaTvis aSkarad iCina Tavi islamuri saxelmwifosa da sazogadoebis dakninebis
niSnebma. imperia praqtikulad daSlili iyo avtonomiur regionul saxelmwifoebad. moxda
mTlianad islamuri imperiis politikuri da administraciuli struqturis, romelic bizantiur da sasanur
safuZvlebs eyrdnoboda, kolafsi. xalifebis xelisufleba ukve mxolod nominalur xasiaTs atarebda,
realuri Zalaufleba ki samxedro meTaurebis xelSi iyo. gamoCnda ekonomikuri dakninebis
niSnebic. mxolod saxalifosagan gamoyofilma egviptem SeinarCuna ekonomikuri zrdis tempebi.
aRmosavleTiT CineTTan, xolo CrdiloeTiT ruseTTan da baltiis qveynebTan esoden momgebiani
vaWroba praqtikulad Sewyda.
swored amgvar viTarebaSi axlo aRmosavleTSi iwyeba Turquli modgmis xalxebis
dominirebis epoqa.
Turqebis Semosevebi axlo aRmosavleTSi
muslimebi Turqebs pirvelad imperiis aRmosavleT sazRvrebze Sexvdnen da male daiwyo
maTi rekrutireba xalifas gvardiaSi. ukve pirveli abasianebis dros Turqi meomrebi xalifaTa
mniSvnelovan samxedro dasayrdenad iqcnen.
XI saukunis dasawyisisaTvis Turqi xalxebis orma didma migraciam Secvala axlo
aRmosavleTSi situacia da aseve didi gavlena moaxdina aRmosavleT evropaSi arsebul
viTarebaze. centralur aziaSi, mdinare sirdariis midamoebSi oRuzi Turqebi momTabareobdnen.
ufro aRmosavleTiT, mdinare irtiSis sanapiroebze ki binadrobdnen Turqi yivCaRebi. es
ukanasknelebi dasavleTiT daiZrnen da Seaviwroes oRuzebi; Semdeg ki ganagrZes svla samxreT
ruseTisa da aRmosavleT evropisaken, sadac sxvadasxva saxelebiT, maT Soris polovcebis da
kumanebis, iyvnen cnobilni. sakuTari teritoriidan gamodevnili oRuzebi islamur teritoriebze
Semovidnen. TurqTa migracia araerTi talRis saxiT ganxorcielda. yvelaze mniSvnelovani iyo
selCukTa migrireba dasavleTis mimarTulebiT. saxelwodeba selCuki momdinareobs erT-erTi
Turquli sagvareulos meTauri saxelisagan, romelmac moaxerxa Turqi tomebis gaerTianeba.
selCukebi dasaxldnen buxaris provinciaSi da miiRes islami. isini sakuTari jariT emsaxurebodnen
sxvadasxva muslimur dinastiebs, maT Soris Turquli warmomavlobis Raznevianebs. male ki
selCukis SviliSvilebma ToRrul begma da CaRri begma Tavad Raznevianebis winaaRmdegac
gailaSqres da, saboloo jamSi, gamodevnes isini iranidan.
X saukunis Sua xanebidan iwyeba Turquli tomebis islamizaciis procesi. momTabare
Turqebi, romlebsac iranelebisa da arabebisagan gansxvavebiT, ar gaaCndaT winaislamuri xanis
kulturuli da saxelmwifoebrivi tradiciebi, islams TavianTi erovnuli identobis mTavar wyarod
miiCnevdnen. saxeli Turqi iqca muslimis ekvivalentad rofgorc TurqebisaTvis, ise mogvianebiT
dasavluri samyarosaTvis. maT sunizmi miiRes da male iqcnen sunizmis Tavgadaklul
damcvelebad sxvadasxva Siituri mimdinareobebis winaaRmdeg brZolaSi.
momTabare Turquli tomebis centraluri aziis stepebidan dasavleTisaken daZvris ZiriTadi
mizezi saZovrebis nakleboba iyo. Turqebis elCebi momaval mowinaaRmdegeebTan
molaparakebebis dros aRniSnavdnen, rom `maT dedamiwaze adgili ara aqvT~. binadari
miwaTmoqmedi mosaxleobisaTvis Turqebis Semosevebs metad mZime Sedegebi mohqonda.
momTabare Turqebi intensiuri meurneobisaTvis gamoyenebul miwebs saZovrebisaTvis
iyenebdnen, xolo damarcxebuli binadari mosaxleoba mTebsa da xeobebSi ixizneboda.
ToRrul-begma 1038 wels daikava aRmosavleT iranis centraluri qalaqi niSapuri, xolo 1040
wels, RaznevianTa damarcxebis Semdeg, gaxda aRmosavleT iranis udidesi provinciis, xorasnis
upirobo mbrZanebeli. baRdadis xalifa, romelic am periodSi, politikuri da samxedro xelisuflebis
dakargvasTan erTad, praqtikulad Siitebis mZevlad iyo qceuli, miesalma suniti Turqebis winsvlas
dasavleTisaken, radgan imedovnebda maTi saSualeba sakuTari Zalauflebis Tundac nawilobriv
aRdgenas.
1055 wels ToRrul-begi ubrZolvelad Sevida baRdadSi. male xalifam mas uboZa sulTnis
tituli, Semdeg ki ToRrulma damatebiT miiRo `aRmosavleTisa da dasavleTis~ amiras titulic,
romelic mis Zalauflebas formaluri TvalsazrisiT avrcelebda im teritoriebzec, romlebzec egviptis
fatimianebis samflobelos warmoadgenda. swored ToRrul begi (1037-1063) iTvleba `did
selCukTa~ saxelmwifos damaarseblad.
Turqebis es Zlevamosili winsvla da Tavbrudamxvevi samxedro warmatebebis
ganmapirobebeli faqtorebidan upirvelesad aRsaniSnavia maTi mobiluroba – Tviseba, romelic
dakarguli hqondaT maT mowinaaRmdegeebs: organizebul saxelmwifoTa Tavdacva
damokidebuli iyo sayrden punqtebze, sadac xdeboda sursaT-sanovagis da maTi armiis
aRWurvilobis maragis koncentracia. swored amitomac Zlieri da kargad SeiaraRebuli, magram
naklebad mobiluri RaznevianTa armiebi araerTxel damarcxdnen swraf da msubuq Turqul
mxedrobasTan brZolaSi, romelic erTi xelis dartymiT anadgurebda yovelives, rac gzad
Sexvdeboda da aiZulebda mowinaaRmdeges emoqmeda gaukacrielebul sivrceebze. didi
qalaqebis mosaxleoba, Cveulebriv ubrZolvelad emorCileboda selCukebs, radganac ar hqonda
yofili mbZaneblebisagan daxmarebis miRebis imedi. amasTan erTad, es ukanasknelebi, maRali
gadasaxadebis dawesebis gamo, ar sargeblobdnen mosaxleobis mxardaWeriT.
miwaTmoqmedebsa da vaWrebs, Tundac rom selCukebis Semosevebs maTi gakotreba
gamoewvia, faqtobrivad damorCilebis garda sxva gza ar rCebodaT da im imediT iyvnen, rom
SeinarCunebdnen savaWro kavSirebs centralur aziasTan, rac saukuneTa manZilze maTi
keTildReobis wyaros warmoadgenda.
wyaro 1.
nizam al-mulqis rCevebi selCuki mbrZaneblisadmi:
`xelmwife arasodes unda iyos uyuradRebo sakuTari moxeleebis saqmianobisamdi; da
yovelTvis unda icodes yvelaferi maTi cxovrebis da saqmeebis Sesaxeb. rogorc ki gamoCndeba
raime araswori da orguloba maT qmedebaSi, maSinve unda gadaayenos da dasajos danaSaulis
simZimis mixedviT, rac magaliTi iqneba sxvebisaTvis, rom boroti ganzraxva ar Caidon gulSi
mbZaneblis mimarT. yvelas, vinc iniSneba maRal Tanamdebobaze, xelmwifem unda miuCinos
erTguli kaci meTvalyured, ise rom Tanamdebobis pirma es ar icodes da man unda Seatyobinos
xelmwifes misi saqmianobis Sesaxeb.
aristotetele ase arigebda aleqsandre makedonels: Tu Sen awyenine vinmes, visi kalamsac
gavlena aqvs Sens saxelmwifoSi, aRar daniSno is Tanamdebobaze, radgan is miemxroba Sens
mtrebs da moindomebs Sens daRupvas.~
`xelmwife TiToeuli mosamarTlis saqmianobas kargad unda icnobdes. isini uzrunvelyofili
unda iyvnen maRali yovelTviuri jamagiriT, rom ar hqondeT mizezi Ralatisa. es gansakuTrebiT
mniSvnelovania, radganac maT gadawyvetileba gamoaqvT muslimTa sicocxlisa da qonebis
Sesaxeb. Tuki mavani mosamarTle usamarTlo ganaCens gamoitans sibriyvis, sixarbis an
dainteresebis gamo, sxva msajulebma xeli ar unda moaweron am cud ganaCens da Seatyobinon
mis Sesaxeb xelmwifes. es piri unda gadaayenon Tanamdebobidan da dasajon.~
`unda gaigzavnos mstovrebi yvela adgilze vaWrebad, mogzaurebad, samkunalo balaxebis
gamyidvelebad, maTxovrebad gadacmulebi; da maT unda Seatyobinon yvelaferi xelmwifes,
rasac gaigeben, rom araferi darCes dafaruli, da Tu raime movlena moxdeba, droulad iqnes
miRebuli saTanado zomebi~.
`saWiroa malemsrbolebis samsaxuris daweseba Cayeneba yvelaze mniSvnelovan gzebze
da maTTvis yovelTviuri jamagiris daniSvna, rom erT dReSi gaxdes cnobili is, rac moxda 50
farsangis (1 farsangi – 6-7 km) Sors.~
`mezobeli qveynebis elCebis mimarT qveynis sazRvrebSi SemosvlisTanave pativiscema
unda gamoixatos. yvelaferi, kargi Tu cudi, rasac maT mimarT akeTeben, igivea, xelmwifis
mimarT rom akeTebdnen. xelmwifeebi ki erTmaneTis mimarT yovelTvis amJRavnebdnen did
pativiscemas, ufrTxildebodnen elCebs, radganac am gziT izrdeboda maTi pativi da Rirseba. roca
xelmwifeebs Soris mtroba iyo da elCebi modiodnen, maT aravin ayenebda zians da isini elCobis
mizans, rogorc maT nabrZanebi hqondaT, asrulebdnen ise, rom ar icvleboda maTdami
Cveulebrivi kargi damokidebuleba.~
nizam al-mulqi, `siaeT name~
wyaro 2.
daviT aRmaSeneblis istorikosi TurqebTan brZolebSi bizantiis marcxisa da saqarTvelosaTvis am
marcxis mniSvnelobis Sesaxeb:
`xolo ganZlierebasa TurqTasa dautevnes berZenTa queyanani maTni, cixeni da qalaqni, romel
aRmosavleTs hqondes, da warvides. romelnica aixunes TurqTa da daemkvidrnes mas Sina. da
vinaTgan mezoblobiT moeaxlnes sazRvarTa CuenTa, ganmravlda SiSi da Wiri maTgan
Cuenzeda. rameTu iwyes mieriTgan rbevad, tyuenvaT da mooxrebad, wuad, srvad da tyueobad
Cuen qristianeTa~.
wyaro 3.
`ara iyo maT JamTa Sina Tesva da mka, mooxrda qveyana da tyed gadaiqca, da nacvlad kacTa
mxecni da nadirni velisani daemkvidrnes mas Sina... wmidani eklesiani Seqmnes saxlad huneTa
TvisTa, xolo sakurTxevelni RmrTisani adgilad arawmidebisa maTisa. da mRvdelni romelnime
TviT Sewirvasave Sina saRmrTosa msxverplisasa munve maxviliTa Sewirul iqmnes...
moxucebulni ara Sewyalebul iqnes, xolo qalwulni ginebul, Wabukni dakueTebul, xolo Cvilni
mimodatacebul. cecxli ucxo da mbrZoli, romliTa moiwua Senebuli yoveli, mdinareni sisxlTani,
nacvlad wylisa nakadulTa, mrwyevelni queyanisani~.
daviT aRmaSeneblis istorikosi Turqebis Semosevebis Sedegebis Sesaxeb.
`1067 wels sultani alf arslani saqarTveloSi Sevida da Tavidan bolomde iavaryo. uamravi xalxi
daxoca.~
`anatoliis selCukTa saxelmwifos istoria~
XIII s-is anonimi Turqi avtori, (Targmna n. Sengeliam)
wyaro 4.
`...da movida sultani maliqSa mterad yovelTa qristianeTa... da daiWira samSvilde sultanman da
mun dgomasa moarbia qarTli, Tan waiyvana mravali tyve da uricxvi nadavli~.
matiane qarTlisai
1080 wlidan saqarTveloSi daiwyo e.w. `didi Turqoba~. selCukebma am periodidan wesad
SemoiRes yovelwliuri Semoseva saqarTveloSi. isini gazafxulidan zamTris dadgomamde
TareSobdnen da arbevdnen qveyanas.
gansakuTrebiT mZime Sedegebis momtani iyo Turquli momTabare tomebis Camosaxleba.
sameurneod vargisi miwebis saZovrebad gadaqcevis Sedegad nadgurdeboda saukunovani
tradiciebis mqone instensiuri soflis meurneoba. TurqTa dasaxlebis erT-erTi mizezi iyo iranSi
Seqmnili situaciac. momTabaruli elementebis siWarbisagan qveynis gawmendis mizniT
maliqSahi da misi vaziri nizam al-mulqi momTabarul masebs bizantiisa da saqarTvelos
sazRvrebisaken erekebodnen.
giorgi II iZulebuli gaxda Tavi damarcxebulad ecno da 1083 is eaxla Sahs da, morCileba
gamoucxada da yovelwliuri xarkis safasurad zavi da mSvidoba iTxova. Tumca am zavmac ver
moutana qveyanas mSvidoba. momTabareTa TareSi kvlavac grZeldeboda. daviT aRmaSeneblis
istorikosi aRniSnavs, rom momTabareTa razmebi ar eqvemdebarebodnen sultans da TavianTi
neba-survilis mixedviT moqmedebdnen. es cnoba miuTiTebs rom ukanaskneli `did selCuki
sultnis~ gamgeblobis miwuruls centraluri xelisufleba ukve veRar akontrolebda calkeuli
momTabare Turqi tomebis moqmedebas. saqarTvelos mefis xelisufleba ukve dasavleT
saqarTvelos farglebs veRar scildeboda. aRmosavleT saqaTvelo ki selCukebs praqtikulad
saZovrebad da sanadiro adgilebad hqondaT gadaqceuli. giorgi II maliqSahTan zavis dadebisa da
xarkis gadaxdis pirobis dadebis Semdeg didad ukve aRar iwuxebda Tavs qveynis marTvaze
zrunviT da male man taxti Tavis ufro vaJs, 16 wlis daviT IV-s dauTmo.
monRolebi
monRolurma dinastiebma centralur aziasa da axlo aRmosavleTSi didi xniT ver SeZles
erTiani saxelmwifoebis SenarCuneba da XIV saukunis Sua xanebidan daiwyo maTi daSla mcire
politikur erTeulebad, sanam Temur lengma ar SeZlo droebiT isev gaeerTianebina centraluri
aziisa da axlo aRmosavleTis mniSvnelovani nawili. ruseTSi XIV saukunis miwurulidan oqros
urdoc TandaTanobiT Tmobda poziciebs. monRolurma dinastiam ufro xangrZlivi drois manZilze
SeinarCuna Zalaufleba CineTSi.
uaryofiTi
iransa da eraySi Cingiz yaeni da misi memkvidreebi miCneulia erT-erT yvelaze sastik da
adgilobrivi mosaxleobis genocidis momwyob dampyroblebad. asevea avRaneTsa da pakistanSi.
Cigniz yaenisa da monRolebis roli zogadad uaryofiTadaa Sefasebuli islamuri samyaros
araTurqul nawilSi. iranSi Cingiz yaens da mis STamomavlebs adareben qveynisaTvis yvelaze
didi zianis momtan da dampyroblebs - aleqsandre makedonelsa da Temur lengs. aseve ZiriTadad
uaryofiTadaa Sefasebuli monRolTa dapyrobebi ruseTSi, ukrainaSi, poloneTSi, ungreTsa da
saqarTveloSi. Tumca, zogierTi rusi
istorikosi miiCnevs, rom monRolTa dapyrobebma da maTTan brZolisaTvis gaerTianebis
aucileblobam xeli Seuwyo rusi xalxis erovnul konsolidacias da daqsaqsuli rusuli samTavroebis
erTian saxelmwifod Camoyalibebas.