Mälu olemus ja liigid

Mälu kujutab endast inimese poolt varem tajutu, läbielatu või tehtu peegeldust inimese
teadvuses ka siis, kui need nähtused ja tegevused enam otseselt inimesele ei mõju.
Inimese poolt tajutu säilib teatud aja inimese mälus. (Kõverjalg, 1996, 43) Mälu tähendab
elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, infot ja teadmisis.
Mälu ja õppimine on tihedas seoses, sest mõlema puhul on tegemist tegevuste ja info
omandamise ning säilitamisega. (Leppik, 2006, 37)

Mälu omadused on (Kõverjalg, 1996, 43):

 maht – materjali hulk, mida inimene suudab meeles pidada (uue materjali
meeldejätmise võime – omandamise kiirus)
 kiirus – aeg, mille jooksul inimene mingi materjali meelde jätab. Mida kiiremini tuleb,
seda kiiremini läheb
 täpsus – kuivõrd täpselt inimene võib omandatu uuesti meelde tuletada
 püsivus – aeg, mille jooksul meeldejäetud materjal mälus säilib
 valmisolek – kui operatiivselt inimene kord mällu talletatu võib taastada.
Vananemisega kiirus ja valmisolek vähenevad

Mälu protsessid:

A) meeldejätmine ehk omandamine - uute seoste kujunemine, mille puhul inimesel jääb
midagi meelde, mis võib olla:
- mehaaniline - ei pöörata tähelepanu õpitava sisule ja mõttel  
- mõtestatud – toetutakse mõtlemisele, süvenetakse sisusse
Oluline on hoiak, tahe õpitavat omandada
Kui materjal on nõrgalt omandatud ei tule ka hiljem midagi meelde;

B) meelespidamine e. säilitamine- omandatu meelespidamine teatud aja jooksul.

Unustamine on säilitamisele vastupidine protsess
C) meeldetuletamine e. reprodutseerimine – säilitatud materjali uuesti esiletoomine.
See võib olla tahtmatu või tahtlik;
D) taastundmine- tuntakse reprodutseeritu tuttavana ära

Mälu tüübid- tulenevad sellest, millise meeleorganiga inimene informatsiooni vastu võtab:

A) nägemismälu – võetakse vastu nägemisega

B) kuulmismälu – inimene jutustab endale läbi mida õpib
C) liigutus ehk motoorne mälu – kirjutatakse läbi
D) segamälu – ükski pole ülekaalus.

Milline on sinu õpistiil ja kuidas seda teadmist õppimisel ära kasutada,

saad uurida siit —>
Kuidas õpitavat paremini meelde jätta:
Kuidas kasutada mälu omadusi õppimisel
A) aktiivne mõtlemine materjali omandamisel
B) tahe omandada
C) mõtestatud omandamine- jagatakse materjal mõtteliselt loogilisteks osadeks ja tuuakse
välja
olulisem
D) sarnaseid aineid ei tohi järjest õppida
E) korrata rohkem materjali keskosa, sest algus ja lõpp jäävad paremini meelde
F) ei tohi leppida materjali esmakordse veatu kordamisega
G) ulatuslikumad materjalid omandada
osade kauppa ja hiljem korrata tervikuna
H) korduse ajaline jaotus annab parema tulemuse kui ühel
päeval.

Kuidas parendada mälu protsesse?

A) võtmesõnade tehnika – võõrsõnade õppimiseks.
B) kohameetod – mingi teksti osa maja teatud osas
C) kontekstist sõltuvmälu – info tuleb kõige paremini meelde seal kus seda õpiti.
D) tekstilise materjali organiseerimine – esmakordse lugemine ajal.
Kõigepealt peab saama infi materjali sisu ja struktuuri kohta. Või esitatakse teksti sisu kohta
küsimusi ning otsitakse neile vastuseid.
E) loengukonspektide organiseerimine – parem kuulata ning hiljem tähtsam üles kirjutada.
F) harjutamine ja kordamine – hajutatud kordamine teatud perioodide jooksul.

https://peaasi.ee/malunipid/

Unustamine ja kordamine

Unustamine algab kohe koos meeldejäämisega. Esimestel minutitel ja tundidel on unustamine

eriti kiire. 24 tunni möödudes mäletatakse alla 50% õpitust. Hiljem unustamine aeglustub.
Unustamise vastu aitab hästi kordamine. Kordamine tõstab teadmised uuesti 100%-ni, kuid
edasine unustamine on juba aeglasem ja nii jääbki lõpuks rohkem meelde (vt alltoodud
joonist).
Mälu liigitamine. Endel Tulving.

Mälu on aegade jooksul liigitatud üsna mitmeti. Järgnev liigitus on maailmas üsna tuntud ja
selle väljatöötamisel on olnud oluline osa Endel Tulvingul (Leppik, 2006, 38 - 39; Tulving,
1985, viidanud Biggs & Tang, 2008, 98):

1. Protseduuriline mälu on vajalik teatavate harjumuste täitmiseks. Näiteks jalgrattaga

sõitmisel, aga ka kirjutamine, trükkimine jne. Protseduuriline mälu pole seotud
tunnetusega nagu on järgnevad mälu tüübid. Protseduuriline mälu on püsiva
iseloomuga ja hoiab meeles kuidas midagi teha, valmistada, mängida jne.
2. Lühimälu (ka esmane ja töömälu) säilitab lühikeseks ajaks vastuvõetud infot sellele
üsna juurdepääsetaval (toorel) kujul.
3. Pikaajaline mälu, mis jaguneb kaheks:

 Semantiline mälu säilitab inimeste teadmisi faktide, sümbolite, definitsioonide,

valemite jne kujul ümbritseva maailma kohta.
 Episoodiline mälu säilitab andmed inimese enda elus asetleidnud sündmuste, vestluste,
juhtumuste kohta. Episoodiline mälu saab inimest sageli aidata semantilise mälu
teatud faktide meenutamisel - näiteks meenub omandamise episoodiga seotu. Iga
inimese jaoks on see personaalse värvinguga. 

Protseduuriline mälu on tähtis just kutseõppes. Protseduurilises mälus säilivad inimese õpitud
keerulised tegevused ja protseduurid, mille sooritamisel on saavutatud kõrge automaatsuse
aste, sest neid sooritatakse teadvustamata. Näiteks jalgrattasõit, auto juhtimine, tantsimine jne.
Tegemist on püsivaima mälu liigiga.