Professional Documents
Culture Documents
ფუნქციური ბიოქიმია მეორე სასემინარო მასალა
ფუნქციური ბიოქიმია მეორე სასემინარო მასალა
23
suraTi II.1. receptorebis mravalferovneba
24
aseve daSlis (kataboluri) reaqciebiT. maTi mimdinareoba mkacrad regulirebadia
da am process uSualod ujredi akontrolebs.
biologiurad aqtiuri nivTierebebiT informaciis mimocvla cocxal organiz-
mebSi mimdinareobs endokrinuli, parakrinuli da autokrinuli regulaciis meqa-
nizmebiT.
endokrinuli regulaciis SemTxvevaSi, aqtiuri naerTis (magaliTad, hormonis)
gamoyofa xdeba specializirebuli ujredebis mier da isini mTel organizmSi sis-
xlis saSualebiT gadaitaneba. parakrinuli regulaciisas aseTi naerTi vrceldeba
erTi organos farglebSi da amave organoSi xdeba misi efeqtis realizeba. aseT naer-
Tebs qsovilovan hormonebs uwodeben. qsovilovani hormonebis magaliTia neirot-
ransmiterebi, romlebic gamomuSavdeba neironebis mier. neirotransmiterebi samiz-
ne ujredebamde mcire manZilze gadaadgildeba. autokrinuli regulaciisas ujre-
dis mier gamoiyofa specifikuri nivTiereba, romelic warmoadgens amave ujredis
gamaaqtivebel naerTs. mas aqtivatori ewodeba. aseTi naerTebi gvxvdeba imunur sis-
temasa da avTvisebian qsovilebSi.
amrigad, biologiurad aqtiuri naerTi, romelic praqtikulad yvela ujredSi
SeiZleba dasinTezirdes, vrceldeba organizmis gansazRvrul sivrceSi da ganapi-
robebs `mimRebi~ ujredebis — aqceptorebis koordinirebul muSaobas. aseTi signa-
lebis zemoqmedebiT mimdinareobs ujredSida metabolizmi, ujredebis gamravleba,
genTa aqtivobis regulireba da kontroli, ujredebis diferencireba da sxva. sain-
formacio jaWvis erTi rgolis amovardna iwvevs ujreduli metabolizmis moSlas,
rac dasabams aZlevs ujredSi paTologiuri procesebis Camoyalibebas.
cnobilia sami ZiriTadi saSualeba, romliTac mimdinareobs ujredis mier gare-
dan mosuli signalebis miReba, anu recepcia:
1. ujredis plazmuri membranis zedapirze arsebuli receptorebi;
2. citoplazmaSi arsebuli receptoruli Tvisebis mqone cilovani bunebis mole-
kulebi;
3. metabolur procesebSi monawile zogierTi fermentis aqtivobis cvlileba.
plazmuri membranis receptorebis meSveobiT signalis transduqcia sam etapad
mimdinareobs:
I etapi — receptoris mier ujredgare sasignalo molekulis — e.w. ligandis mier-
Teba, rac cvlis receptoris struqturas. ligandis rols asrulebs hormonebi, nei-
rotransmiterebi, modulatorebi da sxv.
II etapi — ligandis mierTebis Sedegad receptoris urTierTqmedeba e.w. efeqto-
rul cilasTan. efeqtoruli cilebi fermentebi an ionuri arxebia, romelTa aqtivo-
ba am urTierTqmedebis Sedegad icvleba. xSir SemTxvevaSi, receptori TviTon war-
moadgens efeqtorul molekulas;
III etapi — efeqtoris gaaqtivebis Sedegad meoradi mesenjeris warmoqmna an mem-
branuli potencialis cvlileba.
25
II. translaciis doneze — regulirdeba uSualod cilis an misi winamorbedis sin-
Tezis procesi;
III. regulacia cilis molekulis modificirebiT, romelic SesaZlebelia wari-
marTos ramdenime saSualebiT.
cnobilia cilis molekulis modificirebis ramdenime gza, ris Sedegadac icvle-
ba ujredSi am cilis aqtivoba an raodenoba. molekulis modificirebis erT-erTi
saSualebaa Seqcevadi modifikacia. amis magaliTia ferment glikogenfosforilazas
fosforilireba, romelic katalizirdeba specifikuri fermentiT — proteinkinaza
A-iT. proteinkinazebi fermentebis jgufia, romlebic axdens fosfaturi naSTis
gadatanas ATP-dan romelime konkretul cilaze. ujredSi arsebobs am reaqciis Seb-
runebuli procesic — defosforilireba, romelic xorcieldeba fermentebis sxva
jgufiT — proteinfosfatazebiT. orive reaqcia (fosforilireba/defosforili-
reba) xSirad gvxvdeba ujredSi da warmoadgens process, romelic ganapirobebs sxva-
dasxva cilebis Tvisebebis Secvlas (sur. II.2).
fosforilirebis garda, ujredSi arsebobs sxva saSualebac polipeptiduri mo-
lekulis Tvisebis Sesacvlelad, magaliTad, samizne cilaze hidrofoburi jgufebis
mierTeba (cilovan molekulebze meTilis an acilis jgufebis gadatana).
ujreduli aqtivobis cvlilebis kidev erTi saSualebaa ligandis zemoqmedebiT
cilis molekulis katalizuri aqtivobis an misi romelime Tvisebis Secvla. am tipis
ligandebis raodenoba sakmaod didia, Tumca sasignalo sistemebisaTvis gansakuTre-
biT mniSvnelovania meoradi mesenjerebi: cAMP, cGMP, DAG, IP3 da Ca2+. aRsaniSnavia,
rom TiToeul maTgans SeuZlia moaxdinos am cilebis mafosforilirebeli fermen-
tis — Sesabamisi proteinkinazas aqtivobis regulireba da amiT Secvalos samizne ci-
lebis fosforilirebis procesis xarisxi.
26
vinaidan tetrameris SemadgenlobaSi Semavali regulatoruli suberTeuli warmo-
adgens fermentis katalizuri suberTeulis inhibitors. cAMP-is arsebobisas tet-
rameri disocirdeba Semadgenel komponentebad, katalizuri suberTeulebi Tavi-
sufldeba inhibitorisagan da axdens samizne cilebis fosforilirebas (sur. II.3).
imisaTvis, rom ujredma miiRos informacia, aucilebelia, rom mas gaaCndes spe-
cialuri sistema, romliTac xdeba informaciis miReba — recepcia da misi Semdgomi
gardaqmna — transduqcia. am mizans emsaxureba ujredis plazmur membranaSi arsebu-
li biologiuri informaciis damWeri da gadamamuSavebeli specialuri sistemebi. es
sistemebia receptorebi, gadamtanebi (transporterebi), saqaCavebi (tumboebi) da ar-
xebi.
cnobilia ujredis membranuli receptorebis sami ZiriTadi tipi:
1. receptorebi, romlebic dakavSirebulia e.w. G-cilebTan — metabotropuli
receptorebi;
2. receptorebi, romlebic asocirebulia fermentuli aqtivobis mqone cileb-
Tan;
3. receptorebi, romlebic warmoadgens ionur arxebs.
27
II.3.1. G-cilebTan dakavSirebuli metabotropuli receptorebi
28
cxrili II. 1.
G-cilebis monawileoba signalis transduqciis procesSi
29
II.3.1.1. heterotrimeruli G-cilebi
30
suraTi II.6. heterotrimeruli G-cila da mis
mier inducirebuli signalis transduqcia
A — receptorTan dakavSirebuli araaqtiuri G-cila;
B — ligandi ukavSirdeba receptors da iwvevs am ukanasknelis aqtivacias;
gaaqtivebuli receptori urTierTqmedebs G-cilasTan, rac iwvevs mis
konformaciul cvlilebebs da GDP-is Secvlas GTP-iT, rasac mosdevs
G-cilis αβγ-trimeridan α-suberTeulis disocireba;
C — α-suberTeuli urTierTqmedebs efeqtorTan, ris Semdegac
xdeba meoradi mesenjeris warmoqmna.
31
suraTi II.7. G-cilis aqtivacia da disociacia
1. Cveulebriv mdgomareobaSi G-cila araaqtiuria da trimeris formiTaa warmodgenili,
vinaidan maRalia α-suberTeulis Tvisoba GDP-sadmi, rac zrdis aseve mis
Tvisobas βγ-komplesisadmi ; 2. ligandis dakavSireba receptorTan ; 3.
iwyeba receptoris struqturuli cvlileba, rac gadaecema G-cilas.
4. struqturuli cvlilebebis Sedegad α-suberTeulis Tvisoba GDP-sadmi mcirdeba,
xolo GTP-sadmi matulobs, ris gamoc α-suberTeulidan xdeba GDP-is CamoSoreba da
mis adgils ikavebs GTP ; 5. GTP-α-suberTeulis Tvisoba βγ-komplesisadmi mcirdeba,
mTliani kompleqsis disociacia GTP-α-suberTeulad da βγ-kompleqsad ;
6. gamoTavisuflebul GTP-α-suberTeulSi mcirdeba α-suberTeulis Tvisoba GTP-sadmi,
xolo GDP-isadmi matulobs, rasac mosdevs GDP-α-suberTeulis warmoqmna,
romlis Tvisoba βγ-komplesisadmi maRalia. am procesis saboloo etapze G-cila
ubrundeba sawyis mdgomareobas (GDP-α-βγ- kompleqsi)
32
gansxvavebuli ligandi — noradrenalini, glutamati da dofamini da maTi Sesabamisi
receptorebi, romlebic dakavSirebulia sxvadasxva tipis G-cilebTan. rogorc
suraTidan Cans, noradrenalinisa da dofaminis SemTxvevaSi receptorTan ligandis
dakavSirebas mosdevs efeqtoruli cilis — adenilatciklazas aqtivobis cvlileba.
pirvel SemTxvevaSi xdeba fermentis gaaqtiveba, xolo meore SemTxvevaSi —
inhibireba. magram orive SemTxvevaSi meoradi mesenjeris funqcias asrulebs cAMP.
adenilatciklaza warmoadgens G-cilebiT gamowveuli signalis transduqciis
dadebiTi da uaryofiTi kontrolis erT-erT ZiriTad maregulirebel ferments. da-
debiTi efeqtis SemTxvevaSi mastimulirebeli ligandis dakavSirebisas iwyeba αS-
tipis suberTeulis Semcveli G-cilebis aqtivacia (s — niSnavs stimulacias). amitom
am tipis G-cilebs GS-cilebs uwodeben. sxva regulatoruli naerTebi, magaliTad,
adrenalini, romelic ujredze moqmedebs α2-receptorebis saSualebiT, aseve ade-
nozini, romlis samiznea α1-receptori an dofamini, romelic zemoqmedebs Sesabamis
D2-receptorze, piriqiT, iwvevs adenilatciklazas inhibirebas. es mainhibirebeli
naerTebi aaqtivebs mainhibirebel Gi-cilebs, romlebisTvisac damaxasiaTebelia αi—
tipis suberTeuli (i-aRniSnavs inhibirebas). mainhibirebeli ligandis dakavSireba
receptorTan iwvevs Αi-suberTeulis disociacias, romelic, Sesabamisad, awarmoebs
adenilatciklazas aqtivobis daqveiTebas. amave dros, βγ-dimerebs SeuZliaT dau-
kavSirdnen Tavisufal αi-suberTeulebs, rac damatebiT amcirebs adenilatciklazas
aqtivobas da aZlierebs mainhibirebeli ligandebis efeqts.
33
amrigad, rogorc aqtivacia, ise inhibicia aqtiuri procesia. kerZod, Gs-cila
aZlierebs fermentis muSaobas, anu zrdis ujredSi cAMP-is Semcvelobas, xolo Gi —
piriqiT, amcirebs mis aqtivobas da, Sesabamisad, cAMP-is raodenobasac.
cnobilia sxva ujredgare agonistebi, romelTa dakavSirebiT Sesabamis recep-
torTan xdeba gansxvavebuli efeqtoruli fermentebis, magaliTad, fosfolipaza C-
s gaaqtiureba. am procesSi CarTulia specifikuri Gq-cila, romelic awarmoebs
membranuli fosfolipidis — fosfatidil-ionozitol-4,5-difosfatis daSlas or
ujredSida mesenjerad — inozitol-1,4,5-trifosfatad (IP3) da diacilglicerolad
(DAG). IP3 ukavSirdeba ra specifikur ligand-damokidebul Са2+-arxebs endoplazmatur
retikulumsa da mitoqondriebze, iwvevs maT gaxsnas da, Sesabamisad, Са2+-is koncentra-
ciis zrdas, xolo diacilgliceroli ferment proteinkinaza С-s gaaqtivebiT —
sxvadasxva tipis ujredul efeqts.
G-cilebi, kerZod maTi ά-suberTeuli warmoadgens zogierTi baqteriis toqsinis
samiznes, aseTia magaliTad, qolerisa da yivanaxvelis baqteriebi. amis mizezi toqsi-
nebiT α-suberTeulis aminomJavebis ribozilirebaa. ribozilirebis procesi auci-
lebelia α-suberTeulis gasaaqtiureblad. am tipis toqsinebisaTvis damaxasiaTebe-
lia ADP-ribozil-transferazuli aqtivoba (axdens ADP-ribozis mierTebas α-
suberTeulis gansazRvrul ubnebze), ris gamoc irRveva signalis transduqcia da
ujredis funqcionireba. magaliTad, qoleris toqsini moqmedebs ra Gs-cilis ά-
suberTeulze, mudmivad axdens mis ribozilirebas, ris gamoc Gs-cila mudmivad im-
yofeba gaaqtivebul, anu disocirebul mdgomareobaSi. yivanaxvelas toqsini aseve
iwvevs ADP-ribozilirebas. Tumca am SemTxvevaSi Gi-cilis modifikacia xels uSlis
mis urTierTqmedebas Sesabamis receptorTan, ris gamoc receptoris aqtivacias ar
mosdevs adenilatciklazas inhibireba.
rogorc aRvniSneT, heterotrimeruli G-cilis urTierTqmedeba ligand-recep-
torul kompleqsTan iwvevs misi α-suberTeulis gaaqtivebas, xolo es ukanaskneli
efeqtorul cilasTan urTierTqmedebiT ganapirobebs ujredSida sasignalo kas-
kadis mimarTulebas. GPCR-tipis sasignalo sistemebSi, adenilat-ciklazas garda,
gvxvdeba sxva efeqtoruli molekulebic, magaliTad, fosfolipaza С (axdens mem-
branuli fosfatidilinozitolis hidrolizs DAG-ad da IP3-ad) da fosfodiesTera-
za (awarmoebs cGMP-isa da cAMP-isa ciklis gaxsnas da Sesabamisad, AMP da GMP-is
warmoqmnas). efeqtoruli molekulis funqcias, zogierT SemTxvevaSi, asrulebs
K+-isa da Na+-is arxebic.
II.3.1.2. proteinkinazebi
34