Huvid ja vajadused.

Motivatsioon ja motiveerimine

Motivatsioon ppimises
Mida inimesed mtlevad oma tegevustestlesannetest, teostusest ja iseendast, mida nad tahavad saavutada, mille poole pdlevad Koolis: endast kui ppijast, ppimise eesmrkidest ja tegutsemisest nende eesmrkide saavutamise nimel, edu ja ebaedu phjustest Need mtted suunavad tegutsemist, koolis pistrateegiate valikut ja pikitumist, mjutades seelbi pitulemusi Alati pole pilasele teadvustatud Lapsed on motiveeritud mitmel viisil oluline ksida, mida, kuidas ja miks nad on motiveeritud midagi tegema (kituma klassis, ppima)

Saavutuseesmrkide teooria(d)
Atkinson Nicholls, Midgley, Kaplan, Maehr, Pajares, Pintrich, Harackiewicz, Elliott ......

Saavutus- (pi)eesmrgid koolis

Meisterlikkus: Teadmiste omandamine meisterlikkuse saavutamine, seesmise huvi rahuldamine 1. Meisterlikkuse saavutamisele suunatud 2. Mittemistmise vltimisele suunatud

Tulemused: Tulemuste saavutamine (head hinded, parimad kohad), vlise tunnustuse saavutamine 1.Edule orienteeritud pilased 2.Kaotuse vltimisele orienteeritud

pilased ei pea endale neid eesmrke teadvustama On ainespetsiifilised

pikitumine ja pistrateegiad
Pingutamine vs loobumine (meisterlikkusele suunatud vs vltiv) Enesesdistamine, sdlaste otsimine Aine ja ka lesandespetsiifilised Areng J-E Nurmi

pikitumine ja pistrateegiad
Meisterlikkuse-eesmrgid domineerivad: Tegelevad koolilesannetega intensiivsemalt ja phjalikumalt Vajadusel otsivad uut materjali juurde Pavad uut infot olemasolevaga seostada Ostivad uusi vljakutseid Tlgendavad raskusi kui edasiviivat judu Tulemuse-eesmrgid domineerivad: Materjali mehaaniline pheppimine Raskusi tekitavate situatsioonide vltimine Vljakutseid pakkuvate situatsioonide vltimine Vigade tlgendamine oma ebakompetentsuse nitajana

Meisterlikkuse saavutamise eesmrgid

Positiivsed seosed pitulemustega mitte alati, vanematel vhem kui noorematel Positiivsed seosed enesethususe tundega Seotud efektiivsete pistrateegiatega ja pioskustega Seotud rahuloluga

Edu saavutamise eesmrgid

Seotud pitulemustega mitte alati, pigem vanematel kui noorematel Seotud pigem negatiivsete emotsioonidega, koolihirm, kooliga vhe rahul

Kaotuse vltimise eesmrgid

Negatiivselt seotud enesethususega Negatiivsed seosed pitulemustega Seotud ebaefektiivsete pistrateegiatega Vltimiskitumine, loobumine Seotud hirmu ja revusega

 Varem: vikesed lapsed meisterlikkuse saavutamisele suunatud Enne kooli keskkond pigem soosib meisterlikkuse arendamist, kuid kui vastupidi? Tugevalt vistluslik keskkond (Butler, 1989; 1996) 4-5a (ka vanematel)
ei madaldanud seesmist motivatsiooni madaldas loovust vhendas motivatsiooni ppida teistelt.

Meisterlikkusele-saavutusele suunatuse arengulised iserasused: koolieelne iga

vistluslikes tingimustes areneb suundumus saavutusele varem (koos negatiivsete kaasnevate nitajatega). Ka vikesed lapsed on tundlikud kaotuse suhtes. Tuleb anda toetavat ja informatiivset tagasisidet, rhutada teadmiste omandamise vrtust. Kui vanemad kritiseerivad, seavad krgeid standardeid, vrdlevad edukamatega annavad teateid, et on olulisem olla edukas kui ppida, et mitteedukas laps on ebakompetentne ja vhevrtuslik vltiv strateegia.

Motivatsioonilise orientatsiooni areng: kool Muutused algklassides ppimisele/teadmistele orienteerituse langus phikoolis
langus sisemotivatsioonis langus huvides popitamine koolist vljalangemine

Miks? Vga tugev rhk vlisel motiveerimisel Vistlusmomendil vga tugev rhk ppet ja pitav on elukauge, kontekstivline, kool ja elu on lahus Kooli on impersonaalne Kool on kontrolliv Koolis puudub pilastel vimalus iseseisvalt otsustada

Tulemuseesmrkide lethtsustamine - miks mitte? Seosed enesehinnangu, isiksuse kui terviku ja tulemuste vahel
>>> EH kujunemine tulemuste alusel >>> Kalduvus seostada enda headust / vimekust tulemuste/hinnetega

Good girls- usinad tdrukud ja bad boys halvad poisid

Kuidas tsta meisterlikkusele suunatud orientatsiooni?

lesanded ja pitegevused Hindamine ja tasu Valikute andmine

Vajadused ja motivatsioon
Maslow vajaduste hierarhia Murray vajaduste klassifikatsioon Deci ja Ryan (1980, 2000): enesemratlemise teooria (selfdetermination theory) Vajadused kui motivatsiooniliste eesmrkide alus
annavad eesmrkidele sisu (mis) vimaldavad mista protsessi (miks).

Kolm phivajadust seotus, kompetentsus ja autonoomia. Phivajaduste rahuldamine viib heaolule!

Seotus Seotus soov olla koos teistega, kuuluda teiste hulka. Kui seotus krge (pilased tunnevad petajat soojana ja tunnevad end klassis julgelt), siis on seesmine motivatsioon ka krge. pilased julgevad proovida.

Autonoomia
Autonoomia tahe, integreerituse ja vabaduse tunne, mis on oluline isiksuse funktsioneerimise aspekt. Seotud
seesmine kontrollkeskmega, sltumatusega individuaalsusega seesmise motivatsiooniga

Deci jt metaanals:kui seesmiselt huvipakkuva tegevuse eest liialt vliselt motiveerida (anda raha, vm asju), siis vhenevad
seesmine motivatsioon; loovus; keerkumate probleemide lahendamise edukus sgavat mistmist eeldav infottlus.

Sest: vheneb inimese autonoomsuse tunne. Ka vastupidi toetades inimeste autonoomiat, suureneb seesmine motivatsioon, rahulolu ja heaolu tunne.

Kompetentsus
Kompetentsust defineeritakse standardi vi referendi kaudu, mida kasutatakse selle hindamisel. Tunne, et mistetakse maailma ja ennast Kompetentsus seostub seesmise motivatsiooniga.
Negatiivne tagasiside, mis tugevdab mitte-kompetentsuse tunnet, vhendab seesmist motivatsiooni Positiivne tagasiside, mis tstab kompetentsuse tunnet tstab seesmist motivatsiooni: KUID vaid siis, kui inimene tunneb, et on vastutav selle hea tulemuse eest (seos autonoomiaga)

Kompetentsus
Kompetentsust defineeriv standard vib olla eri inimeste jaoks erinev. On erinevad viisid tunda ennast kompetentsena. Kompetentsus thendab eri inimestele eri asja:
teadmised-oskused, mis inimesel on, vrdluses iseendaga vi absoluutse standardiga, defineeritud intrapresonaalselt teadmised-oskused vrreldes teistega, olla hierarhias krgemal, olla parem, defineeritud interpersonaalselt

Kompetentsuse valentsus thendab, et seda seostatakse:

positiivsetes terminites (emotsioonid, mtted: olla tark, teada, tunda) negatiivsetes terminites (olla-mitte olla- rumal, mitte osata)

Esimene lhenemine viib positiivse tegevuseni, teine vltimisele Selle jaotusega haakub 2x2 motivatsiooniliste suundumuste ksitlus
meisterlikkuse saavutamine, tulemuse saavutamine. positiivne vi negatiivne tegutsemine

Tajutud kompetentsus enese-efektiivsus (enesethusus) Bandura: enesethusus on uskumused enda vimekusest antud situatsioonis, (konkreetsete) lesannetega hakkama saada. Valdkonnaspetsiifiline Isegi aine- ja lesandespetsiifiline Mistahes eneseusu mr ei saa viia headele tulemustele kui puuduvad vastavad vimed ja oskused!

Tajutud kompetentsuse allikad

Enda kogemus sarnaste lesannetega ppimine vaatluse teel teistelt (mudelid, jljendamine) Teiste snalised jm hinnangud (mitte lihtne kiitus, vaid sisuline) Kehalised seisundid, emotsioonid Areneb kodus, mju kahesuunaline: vanemad loovad keskkonna, lapse uudishimu mjutab omakorda vanemaid Koolis oluline seotus kooliga ja see, kuivrd kool toetab lapse autonoomia (ja seotuse) arengut

Kas lapsed lehindavad oma vimeid?

Varem arvati heselt, et lapsed lehindavad oma vimeid ja toimetulekut ning on rmsad ka siis, kui halvasti lheb.
Eeloperatsionaalsel tasemel pole arutlemine vimalik (Piaget) Lapsed ei oska tagasisidet interpreteerida Lapsed lehindavad ennast, sest ei oska endast mtelda (ennast teistega vrrelda).

Tajutud kompetentsus ei saa areneda, kui lapsed ei saa tagasisidet

Matemaatikas hinnang adekvaatsem kui nt kirjandi kirjutamisel

Langus koolis 2-4 klassis (erinevad td), meil I kooliastme lpus. Samas: Lasteaiapetajad vaidlevad vastu osa lapsi vga madala enesehinnanguga!

Kas lapsed lehindavad oma vimeid?

Kontekst:
enne kooli ei saa sstemaatilist tagasisidet, ei hinnata tulemust, pigem toetatakse protsessi koolis vrdlused, hinnang jne (ja seda erinevates ainetes) muutub kontekst soodustab enesekohaste hinnangute muutumise adekvaatsemaks (st madalamaks).

Uuemad uurimused:
lapsed pole nii saamatud! teevad jreldusi konkreetses keskkonnas mitmed uurimused nitavad, et koolieelses eas lapsed tajuvad enda edu ja kompetentsust (nt kituvad sarnaselt vanematega) lapsed pole motiveeritud end hindama, vrdlema enda tulemust teiste omaga. ppimise alguses pravad nad thelepanu tegevusele, mitte selle hindamisele, kui tegevus selge, alles siis hakatakse vrldema ja hindama.

SIISKI: tavamtlemise tasemel abstraktseid jreldusi teha ei saa. On hetasemelised jreldused, fragmentaarsed, mitte psivad Kui on vga vistlev keskkond?

Uurimusi
Butler on uurinud kibbutzis ja linnas Israeli lapsi ja nidanud, et kibbutzi lastel ka 4-5a madalam enesehinnang, 5-6 aastasel tuseb ja siis jlle langeb. Vahepealses vanuses, kooli minnes, vajalik ennast positiivse valguses nidata. Ennastkaitsvad kallakud suurenevad tulemusele suunatud motivatsiooni korral ja on nrgemad meisterlikkusele suunatud motivatsiooni korral. Individuaalsed erinevused, mis seotud lapse uskumustega ja kasvukeskkonnaga. Seega vimalik, et ka lasteaias sellised ilmingud olems ja ka laste ET madal. SEEGA. Ka vikesed lapsed teevad jreldusi ja tunnevad end ebakompetentselt, lastevahelised erinevused on siin suured. Thtis on kasvukeskkond.

Miks on krge enesethusus hea?

Enesethusus koos usuga oma kitumise kontrolli le motiveerivad tegutsema. Inimene tegutseb, kui usub enda vimesse toime tulla ning keskkond soosib ja toetab tema kompetentsuse arendamist. ET on seotud eneseregulatsiooniga ja pistrateegiate kasutamisega. ET mjutab eesmrkide pstitamist, enese tegevuse jlgimist, selle hindamist ja strateegiate kasutamist (Zimmerman) ET vahendab oskuste mju Madal enesehinnang phjustab ebaedu????

Krge vi adekvaatne enesethusus? Pole kindel, et madal ET PHJUSTAB ebaedu, seosed vivad olla ka vastupidised Parim: adekvaatne hinnang Krge enesekohane hinnang; ADHD, piraskustega lapsed Adekvaatne ET: vimaldab pstitada eesmrke, jlgida, viib enese-reguleeritud ppimiseni

Uskumused. Enesekohased teooriad (Carol Dweck) Kas ja kuidas on vimalik tsta vimeid/kompetentsust?
Vimed (ka kompetentsus) on kaasasndinud, raskesti muudetav Vimed(kompetentsus on muudetavad ppimise ja harjutamise teel

Kompetentsuse miste neis teooriates erinev

Teooria seosed motivatsiooniga ja kitumisega

Butler (2000): mjutab ka enda kitumist ja enda kompetentsuse definitsiooni. pilase lahendasid lesannet, said tagasisidet, mis nitas nende edukuses kas tusu vi langust. Hiljem ksiti huvi kohta.
Muutliku teooriaga pilased nitasid suuremat huvi, kui tulemused paranesid, jva teooriaga aga vastupidi. St muutliku teooria pooldajad hindavad tegevusi, mille jooksul paranevad, jva pooldajad tahaksid kohe edukad olla ja teevad jreldused juba esimese lesande alusel

Mis juhtub ebaedu korral? Kuidas taastada eneseusku?

Jva teooria korral: kasutatakse enesekaitse strateegiaid isegi esimese kaotuse korral (vahel ennegi). Nt teha kike viimasel hetkel. Muutliku teooria korral katsetavad ja ei heitu

Seosed motivatsiooniliste suundumustega ja kitumisega

Intelligentsi teooria
Fikseeritud

Eesmrk (mida saavutada)

Tidesaatmine: positiivsete vljundite saamine ja negatiivsete vltimine

Usk praegustesse vimetesse

Krge Madal

Kitumine, toimetuleku muster

Tulemusele suunatud. Proovib kaua, rasked lesanded Eelistab kergeid lesandeid, loobub kiiresti, Abitus Otsib vljakutseid, eelistab raskeid kursusi-lesandeid. Meisterlikkusele suunatud

Muudetav

ppimiseesmrgid, omandamiseeesmr gid: oskuste omandamine

Madal vi krge

Tulemuse ootus ja lesande vrtus

Outcome-expectancy teooria (Eccles) lesande vrtus: selle olulisus, huvitavus, kasulikkus lapse jaoks Seesmine vs vline motivatsioon Olulised mlemad Nende areng petajale praktilist:

Metatunnetus, ennast juhtiv inimene

Teadmised tunnetusest
Deklaratiivne: teadmine endast kui ppijast, faktoritest, mis ppimist mjutavad Protseduuriline: teadmised tunnetusstrateegiatest Tingimuslik: teadmised, millal ja miks mingit strateegiat kasutada Algklassides seda iseseisvalt ei suuda, saab petada

Tunnetuse regulatsioon
Planeerimine:strateegiate valik ja ressursside otsing, eesmrkide pstitamine Reguleerimine: enese krvalt jlgimine Hindamine: tulemuse hindamine, eesmrkide mberhindamine

Paljudes ppesituatsioonides ei ole teadlik Automatiseerunud protsessid, mida ei teadvustata Vajadusel tuleb teadvustada ja ppida/petada

Eneseregulatsiooni protsessid Eesmrkide pstitamine lesande lahendamise strateegiate otsimine/analsimine Juhised endale (snalised, kva hlega) Aja juhtimine Enese tegevuse jlgimine Enese tegevuse hindamine Sobiva abi otsimine ........

 Vanuselised iserasused: areneb hilja, lastel kehv Kuni 6nda klassini lastel kehvad oskused enda tunnetust jlgida ning kirjeldada. Vime tunda ra vajadust meelde jtta ka nrk.
Lasteaialastele tuleb elda, mida meelde jtta Phikooli lpus suudavad ise

Takistused edukaks eneseregulatsiooniks

Inimesed tahavad mista maailma ja ennast, aga tunda end ka vimekana ja edukana ning nad on motiveeritud tegutsema selles suunas, et seda tunnet saavutada pshholoogiline kaitse on ks eneseregulatsiooni vorme