You are on page 1of 10

demokratia

estoneTis brZola
TavisuflebisTvis zurab batiaSvili
marTalia, 1,3-milioniani estoneTi mosaxleobis raodenobiT sabWoTa kavSiris yvelaze pa-
tara respublika iyo da sxvebTan SedarebiT cxovrebis ukeTesi donec hqonda, magram igi erT-
erTi pirveli iyo, romelmac damoukideblobis aRsadgenad erovnul-ganmaTavisuflebeli
brZola daiwyo. es iyo principuli da, imavdroulad, mSvidobiani moZraoba – estoneTi iyo sab-
WoTa kavSirSi Semavali erTaderTi respublika, romelmac XX saukunis bolos ukompromiso
brZoliT, magram msxverplis gareSe, SeZlo gasabWoebiT dakarguli damoukideblobis aRdgena.
manamde iyo estonelTa SeiaraRebuli winaaRmdegobis, masobrivi represiebis, deportacie-
bis, daxvretebisa da Seviwroebis xangrZlivi periodi, romelic erma Rirseulad gadaitana. am
brZolaSi gadamwyveti mniSvneloba hqonda estonelTa ganaTlebisa da kulturis maRal dones,
maRal sazogadoebriv Segnebas, rasac efuZneboda da riTac sazrdoobda kidec winaaRmdegobis
moZraoba aTwleulebis manZilze.

sabolood, estonelebma ara mxolod damoukidebloba moipoves, aramed natosa da evrokav-


SirSi gawevrianebiT maleve SeZles samxedro-politikuri da ekonomikuri stabilurobis miR-
weva, riTac patara da warmatebuli qveynis samagaliTo nimuSad iqcnen.

4
estoneTis brZola TavisuflebisTvis

fineTi

fineTis yure

baltiis zRva
narva
muuga kunda
talini kohtla-iarve

hiiumaa paide r
haafsalu peipusis u
tba
estoneTi s
e
saaremaa piarnu tartu T
viliandi i
virtsiarvis
tba
fskovis
valga tba

rigis yure
estoneTis gerbi

latvia

estoneTis respublikis ruka

Zveli periodi
estonelebis winaprebi, finurenovani
tomebi, dRevandeli estoneTis teritoria-
ze Zv.w. III aTaswleulSi gamoCndnen. isini
didxans cxovrobdnen Tavisufal Temebad,
centralizebuli xelisuflebis gareSe.
maT qristianoba sakmaod gvian, XIII saukuneSi
miiRes germaneli jvarosnebisgan (kerZod,
tevtonTa ordenisgan), romlebmac 20-wlia-
ni winaaRmdegobis miuxedavad, gatexes daq-
saqsuli estonelebi, daipyres dRevandeli
estoneTis teritoria da SemdgomSi am qvey-
nis Tavadaznaurobad iqcnen. luTeranoba – qristianuli sarwmunoebis erT-
erTi umTavresi protestantuli mimdinareoba,
aq saukuneebis ganmavlobaSi erTmaneTs romelic aRmocenda germaniaSi XVI saukuneSi. mi-
pirvelobas ecilebodnen dania, SvedeTi, si fuZemdebeli iyo germaneli reformatori
mRvdeli martin luTeri (aqedanaa mimdinareobis
ruseTi da poloneT-lietuvas Tanamegob-
dasaxelebac).
roba. talinis msxvil savaWro qalaqad Camo- protestantizmi uaryofs kaTolicizmis bevr
yalibebis saqmeSi mniSvnelovani iyo XIII sau- dogmas, maT Soris miiCnevs, rom eklesia da samRv-
kunis bolos hanzasTan (CrdiloeT germani- deloeba ar arian Suamavlebi adamiansa da
is qalaqebis savaWro kavSiri) mierTeba. Tum- RmerTs Soris.
ca, estoneTis istoriaSi gadamwyveti XVI sa- protestantuli rwmeniT, adamiani am qveyanaze
erTxel ibadeba da igi Rirseul cxovrebas imsa-
ukunis movlenebi aRmoCnda. am dros qveynis xurebs. amis misaRwevad ki saWiroa bevri Sroma da
teritoriis didi nawili SvedeTis iuris- Sesabamisi ganaTleba. amitom aniWebs protestan-
diqciaSi moeqca, ris Semdegac daiwyo re- tizmi gansakuTrebul mniSvnelobas ganaTlebasa
formacia da gavrcelda luTeranoba (pro- da Sromas. swavleba Tavdapirvelad gavrcelda
testantizmi). luTeranobis gavrcelebas ki evropis centralur da, gansakuTrebiT, Crdi-
loeT nawilSi.
bunebrivad mohyva ganaTlebis donis aweva, miiCneven, rom protesantuli Sromis eTika Tana-
radgan protestantebi ganaTlebas, tradi- medrove dasavluri samyaros erT-erTi mTavari
ciulad, did mniSvnelobas aniWebdnen. am safuZvelia.

5
demokratia

procesebs SvedeTis xelisuflebac uwyob- wera-kiTxvis mcodneTa raodenobis am-


da xels. 1632 wels gaixsna tartus cnobili saxveli ruka caristuli ruseTis evro-
pul nawilSi, 1897
universiteti, aseve – skolebi glexebisT-
vis, daiwyo wignebis beWdva estonur enaze.
dadebiTma Sedegmac ar daayovna – safuZve-
li Caeyara estonur ganmanaTleblobas, rac
Tavisufali azrovnebis, Zmobisa da Tanas-
worobis ideebis gavrcelebaSi gamoixata.
aman ki, Tavis mxriv, xeli Seuwyo erovnuli
TviTSegnebis amaRlebas.
ruseTis imperatorma petre I-ma 1710
wels SeZlo estoneTis teritoriis dapyro- reveli

ba. Tumca, estonelebi kulturulad da re- sanqt-peterburgi

ligiurad ukve imdenad `gaevropelebule- mitava riga

bi~ iyvnen, rom ruseTma maTi asimilacia ve- moskovi


Rar moaxerxa. Sesabamisad, estonelebi da, vilniusi
minski
zogadad, estoneTi erTgvar `ucxo sxeu- tula samara
lad~ darCa ruseTis imperiisTvis. tambovi
kurski
ruseTis imperiam estoneTis marTva bal-
tiur-germanuli TavadaznaurobisTvis pri-
vilegiebis miniWebiT gadawyvita. Tumca,
industrializaciis fonze qalaqebSi gai-
zarda estonelebis da, Sesabamisad, Semcir- simferopoli

da germanelebis raodenoba. XIX saukunis


50-60-ian wlebSi iwyeba estonelTa kultu- Tbilisi

ruli `gamoRviZeba~, amitom 1880-ian wlebSi yarsi

iq dawyebuli rusifikaciis mcdelobebi


10%-mde 30-40%
uSedego aRmoCnda.
10-20% 40-50% 60-75%

ruseTis sazRvrebSi moqcevis miuxeda- 20-30% 50-60% 75%-is zviT

vad, estoneTSi SenarCunda ganaTlebis maRa- kartogramis sazRvari


li done. 1897 wels estoneTis mosaxleobis
96% wera-kiTxvis mcodne iyo, maSin, rode-
sac imperiis dedaqalaq peterburgSi mosax- ruseTis 1905 wlis revoluciis fonze
leobis naxevarze mets wera-kiTxva ar SeeZ- estonelebma politikuri avtonomia moiT-
lo. estoneTis mezobel fskovis guberniaSi xoves, rasac caristuli ruseTis mxridan
ki mxolod 20-ma procentma icoda wera- mZime represiebi mohyva – daxvrites 500 ka-
kiTxva (SedarebisTvis, kavkasiaSi es maCvene- ci, xolo aseulobiT estoneli cimbiris
beli 12-15%-is farglebSi meryeobda). gzas gauyenes. miuxedavad amisa, wi-
naaRmdegoba mainc ver gatexes.

6
estoneTis brZola TavisuflebisTvis

estoneTi

germaniis 1918-1919 wlebis revolucia – ruseTi


aseve cnobilia noembris revoluciis (germ.
Novemberrevolution) saxeliT, romlis Sedegadac latvia
dasrulda I msoflio omi, bolo moeRo germaniis
imperias da Seiqmna saparlamento respublika,
estonelTa mier warmoebuli sabrZolo moq-
cnobili rogorc vaimaris respublika. revolu-
medebebis areali estoneTis sazRvrebs ga-
ciis dasawyisad iTvleba 1918 wlis 4 noemberi –
reT 15-Tviani omis dros
kilSi mezRvaurebis ajanyeba, kulminaciur mo-
mentad – 9 noemberi – respublikis warmoqmna, xo-
lo formalur dasasrulad – 1919 wlis 11 agvis-
to, rodesac respublikis prezidentma fridrix
ebertma xeli moawera vaimaris konstitucias.

pirveli damoukidebloba

estonelebma isargebles 1917 wels ru-


seTSi momxdari revoluciebiT da 1918 wlis
24 Tebervals damoukidebloba gamoacxa-
des. meore dRes talini germanulma nawi-
lebma daikaves, romlebic ar cnobdnen da-
moukideblobis uflebas. saboloo jamSi,
germaniaSi momxdari revoluciis gamo ger- pirveli damoukideblobis gamocxadeba
manelTa samxedro nawilebs qveynis terito- estoneTSi, 1918
riis datoveba mouxdaT da 14 noembers xe-
lisufleba estoneTis droebiT mTavrobas
gadaabares. amis garda, estonelebma wiTlebsa da germa-
nelebs latviis teritoriis mniSvnelovani na-
bolSevikebi, cdilobdnen ra sakuTari wili gamostaces, miadgnen dedaqalaq rigas da
Zalauflebis gavrcelebas ruseTis imperi- iq devnilobaSi myofi damoukidebeli latviis
is mTel teritoriaze, germanelTa gasvli- mTavroba aRadgines.
dan zustad 2 kviraSi Tavs daesxnen axlad-
Seqmnil saxelmwifos, riTac daiwyo estone- bolSevikebi damarcxebas ver eguebodnen
Tis 15-Tviani omi TavisuflebisTvis. wiTe- da ganagrZobdnen Setevebs. estonelma moxali-
li armia, estoneTis teritoriis mniSvne- seebma 1919 wels kidev orjer daamarcxes sas-
lovani nawilis okupaciis Semdeg, 1918 wlis tikad wiTlebi. bolo, gadamwyveti brZola gai-
dekemberSi 34 km.-ze miuaxlovda dedaqalaq marTa narvasTan, sadac estonelebma 120 000-ka-
talins, magram mcirericxovanma estone- ciani rusuli armiis SeCereba SeZles. ase iqca
lebma finelebisa da britanelebis daxmare- estoneTi pirvel qveynad, romelmac wiTeli
biT ara marto Tavdasxma moigeries, aramed armiis damarcxeba SeZlo. bolSevikebi mxolod
kontrSetevazec gadavidnen da peterbur- am damarcxebis Semdeg gaxdnen iZulebuli, rom
gamde sdies gaqceul wiTelarmielebs. es- 1920 wels, tartus samSvidobo xelSekrule-
tonelebma daikaves TiTqmis estoneTis zo- biT, estoneTis damoukidebloba eRiarebinaT.
mis teritoria ruseTSi (maT Soris, aiRes q. am 15-Tvian oms 3 600 estonelis sicocxle See-
fskovic). wira, daaxloebiT 15 000 kaci ki daiWra.

7
demokratia

sabWoeTi mainc ver egueboda estoneTis damoukideblobas da moskovma 1924 wlis 1 dekem-
bers talinSi samxedro gadatrialebis mowyoba scada. estonelebma warmatebiT moigeries sab-
WoeTidan Segzavnili agentebis mier organizebuli Tavdasxmebi talinis quCebSi. am brZolebs
125 komunistisa da 26 estoneli kadetisa da jariskacis sicocxle Seewira.

damoukidebelma estoneTma daCqarebuli tempebiT daiwyo saxelmwifos mSenebloba (qveyana


male `erTa ligaSic~ gawevrianda) da gatarebuli reformebis Sedegad swraf ekonomikur zrda-
sac miaRwia. magram im periodSi damoukideblobis SenarCuneba patara qveynebisTvis Zalze rTu-
li amocana iyo.…
mravaljeradi okupacia
estoneTisa da aRmosavleT evropis sxva patara qveynebis damoukidebloba kiTxvis niSnis
qveS dadga 1939 wels, rodesac sabWoTa kavSirma da nacisturma germaniam 23 agvistos xeli moa-
weres Tavdausxmelobis SeTanxmebas, romelic istoriaSi Sevida „ribentrop-molotovis paq-
tis“ saxeliT. am paqtis saidumlo muxlebiT ori qveyana erTmaneTSi aRmosavleT evropas inawi-
lebda.
estoneTis xelmZRvanelobam neitralitetis gamocxadebiT safrTxis Tavidan acileba sca-
da, magram es nabiji kontrproduqtiuli aRmoCnda: estoneTi marto darCa sabWoTa monstris wi-
naSe da iZulebuli gaxda Seesrulebina moskovis mier dayenebuli yvela moTxovna. maT Soris ga-
formda SeTanxmeba estoneTSi sabWoTa samxedro bazebis ganTavsebis Sesaxeb. swored am nawi-
lebma moaxdines estoneTis okupacia da 1940 wlis ivnisSi Camoagdes kanonieri xelisufleba.

estoneTSi erTi wlis ganmavlobaSi,


aRmosavleT evropis qveyne- faqtobrivi teritoriuli daCqarebuli gasabWoebis procesSi,
bis dagegmva molotov-riben- cvlilebebi 1939-1940 wlebSi mTeli ZaliT mZvinvarebda `wiTeli te-
tropis paqtis mixedviT
rori~: daiwyo kerZo sakuTrebis Camor-
sabWoTa kavSiri germania sxva qveynebi da teritoriebi
Tmeva, iZulebiTi koleqtivizacia, ma-
sobrivi dapatimreba, represiebi da
daxvreta. daaxloebiT 10 000 estoneli
sala gadaasaxles ruseTis sxvadasxva mxares.
gadasaxlebulTa Soris iyo respubli-
SvedeTi SvedeTi
kis pirveli prezidenti konstantin pia-
karelia-
fineTis
tsi, romelic gadasaxlebaSive garda-
ssr
icvala 1956 wels. estoneTSi mniSvne-
fineTi fineTi lovnad daeca cxovrebis donec.
karelia

estoneTi estoneTis
ssr
ruseTis ruseTis
ssr ssr

latvia vilniusis latviis ssr


Tavisufali
regioni lietuvas
qalaqi dancigi
lietuva suvalkiis ssr
samkuTxedi

ia
an
belarusis rm
ge
aRmosavleTi ssr aRmosavleTi belarusis
prusia prusia ssr
bo
da hem
pr mo iis
germania
poloneTi ot ra
eq vii
to s
ra
ti
ukrainis ukrainis
ssr ssr
Cexoslovakia keTi
slova

ungreTi
besarabia ungreTi

rumineTi
rumineTi
iugoslavia iugoslavia moldaveTis
ssr

sabWoTa gavlenis sfero sabWoTa kavSiris mier aneqsirebuli


teritoriebi
germaniis gavlenis sfero germaniis mier aneqsirenuli
teritoriebi
germaniis mier okupirebuli
1939 wlis sazRvrebi teritoriebi
1940 wlis sazRvrebi
dagegmili sazRvrebi
1938 wlis sazRvrebi ribentrop-molotovis paqtis
1939 wlis sabWoTa respublikebis 1940 wlis sabWoTa respublikebis
sazRvrebi sazRvrebi xelmowera, 1939 wlis 23 agvisto

8
estoneTis brZola TavisuflebisTvis

1941 wlis agvistoSi sabWoTa okupantebi


germanelebma Caanacvles, romlebmac sabWo-
Ta kavSirTan omis dawyebidan 2 TveSi SeZles
estoneTis dakaveba. maT ar dauSves estone-
Tis damoukideblobis aRdgena. Tumca esto-
nelebma germanelebis ukan daxevisas, 1944
wlis 21 seqtembers, erTi dRiT mainc SeZles
talinSi Zalauflebis xelSi aReba. estone-
lebis es mcdeloba uSedego aRmoCnda – es-
toneTis teritoria kvlav sabWoTa jarebma
daikaves.
axsovdaT ra sabWoTa represiebi, xelaxa-
li okupaciis win daaxloebiT 80 000 estone-
li wavida emigraciaSi. saerTo jamSi, esto-
neTma meore msoflio omis brZolebSi, de-
portaciebisa da evakuaciisas mosaxleobis estoneli `tyis Zmebi~ 1944-1953 wlebSi
25 procenti dakarga. iyvnen gansakuTrebiT aqtiurebi. maT mxolod 3
weliwadSi, 1944-dan 1947 wlamde, 773 operacia Ca-
dasavleTis qveynebi `civi omis~ period- atares, rasac 1000-ze meti sabWoeli Seewira. or-
Si ar aRiarebdnen baltiis qveynebis (maT So- ganizacia Tavisi siZlieris pikSi, 1947 wels, aTe-
ris, estoneTis) sabWoTa kavSirTan mierTe- ulobiT qalaqsa da sofels akontrolebda. sab-
bis kanonierebas (dasavleTSi didxans funq- WoTa imperiam estoneli `tyis Zmebis~ ZiriTadi
winaaRmdegobis gatexva masobrivi represiebisa
cionirebda baltiis qveynebis diplomati- da mosaxleobis cimbirSi deportaciis Semdeg
uri warmomadgenlobebi, xolo bankebSi maTi SeZlo. erTeulebi mainc bolomde ganagrZobdnen
oqro inaxeboda), Tumca moskovs es naklebad brZolas. erT-erTi bolo `tyis Zma~ – avgust sabe
aRelvebda da Cveuli meTodebiT ganagrZob- 1978 wlamde, sicocxlis bolo wuTamde, uwevda
da kolonizacias. winaaRmdegobas.

estonelebi mainc ar tydebodnen. maT-


Tvis absoluturad ucxo iyo bolSevizmi da
monuri morCileba. amitom daaxloebiT
15 000 kaci partizanul moZraoba „tyis
Zmebs“ SeuerTda (SedarebisTvis, msgavsi
partizanuli meTodebiT saqarTvelos Ta-
visuflebisTvis mebrZolma qaquca Colo-
yaSvilma gadamwyvet momentSi mxolod 600-
mde kacis Sekreba SeZlo), romlebic mosve-
nebas ar aZlevdnen sabWoTa jarebsa da xe-
lisuflebas.

wiTeli armiis Sesvla estoneTSi, 1940 konstantin piatsi (1874-1956)

9
demokratia

kremlma gautexeli estoneTis samagali-


Tod dasja gadawyvita:
estoneTis sabWoTa socialistur res-
publikas CamoaWra da uSualod ruseTis
sabWoTa socialistur respublikas miuer-
Ta estoneTis teritoriis 5 procenti (es
teritoriebi dResac ruseTis federaciis
SemadgenlobaSia).

aTiaTasobiT estoneli cimbiris sakon-


centracio banakebSi gadaasaxla. gansakuT-
rebuli represiebi Seexo im pirebsa da maTi
ojaxis wevrebs, romlebic estoneTis damo-
ukideblobis periodSi saxelmwifo samsa-
xurSi iyvnen. bevrma maTganma veRarasodes
ixila samSoblo.
estoneTSi rusulenovani mosaxleobis
masobrivi CasaxlebiT daiwyo rusifikaciisa
da demografiuli suraTis Secvlis grZeli
da mtkivneuli procesi. Tu 1945 wels res-
publikis mosaxleobis 94% estoneli iyo,
1989 wlisTvis maTi xvedriTi wili 61,5%-mde
Semcirda.
kremlma kargad icoda, rom winaaRmde-
gobis erT-erTi umTavresi mizezi estonel-
Ta ganaTlebis maRali done iyo. amitom ga- estoneTis ssr-is droSa da gerbi
sabWoebis Semdeg cenzorTa specialurma
danayofma 26 milioni wigni gaanadgura. ga-
nadgurebas gadaurCa beWduri masalis mxo-
lod 15 procenti, oRond cenzuris mier
daWril-daCexili. aikrZala samecniero sa-
zogadoebebis saqmianoba, samecniero gamo-
cemebi da Tavisufali presa. xels uwyobd-
nen mxolod bolSevikuri da rusuli lite-
raturis beWdvas.

sabWoeTi `civi omis~ periodSi mkacrad


akontrolebda estoneTs. SezRudvebi iyo
baltiis zRvaSi gasvlaze. meTevzeebsac ki
specialuri saSviT, mxolod drois SezRu-
dul monakveTSi SeeZloT Tevzis mosapoveb-
lad zRvaSi gasvla.

mravali sirTulis miuxedavad, estone-


lebi srulad mainc ar iyvnen mowyvetili Ta-
cimbirSi deportirebuli estonelebi
visufal samyaros. es ZiriTadad xdeboda me-
zobeli fineTis televiziebis saSualebiT,
romelTa signalis daWeras, akrZalvis miu- wavla. SemdgomSi sabWoTa xelmZRvanelobas
xedavad, estonelebi yovelTvis axerxebd- hqonda fineTis sruteze erTgvari mavTul-
nen. saqme isaa, rom estonuri da finuri enebi xlarTiani Robis aSenebis gegmac, romelsac
erTmaneTis monaTesavea da erT-erTis cod- telesignalebi unda CaexSo. sabWoTa kavSirs es
niT advilia meoris gageba da swavla. dRe- aRar dascalda – rogorc yvela xelovnurad
sac ki estonelebis didma nawilma icis fi- Sekowiwebulma imperiam, manac rRveva daiwyo.
nuri, romelic umetesobam televiziiT is-

10
estoneTis brZola TavisuflebisTvis

estonelebi iTxoven Tavisuflebas, simReris revolucia


1980-iani wlebis bolo

1988 wlis aprilSi dafuZnda zomieri mi-


marTulebis estoneTis saxalxo fronti (Se-
darebisTvis, saqarTvelos saxalxo fronti
1989 wlis ivnisSi daarsda), romelic res-
publikis suverenitetis sakiTxs ayenebda.
frontma male moipova sagrZnobi popula-
roba.
1989 wlis 23 agvistos, `ribentrop-mo-
lotovis paqtis~ dadebidan zustad 50 wlis
Tavze, estoneTma, latviam da lietuvam
msoflioSi manamade arnaxuli aqcia moawy-
sabWoTa jariskacebi talinis satele- ves „baltiuri gzis~ saxiT. 2 milioni adamia-
vizo anZasTan, 1991 wlis 20 agvisto ni (am respublikebis mosaxleobis 25 pro-
centi) Cadga 680 km.-ian cocxal jaWvSi, ro-
damoukideblobis aRdgena melic sami respublikis dedaqalaqebs (ta-
lini-riga-vilniusi) Soris gadaiWima. isini
1980-iani wlebis meore naxevarSi ssrk-is erTad aprotestebdnen `ribentrop-molo-
maSindeli xelmZRvanelis mixeil gorbaCo- tovis paqts~ da mTeli msoflios gasagonad
vis iniciativiT e.w. `perestroikis~ (`garda- erTad moiTxovdnen dakarguli damouki-
qmnis~) periodi daiwyo. sabWoTa moqalaqe- deblobis aRdgenas (SedarebisTvis, im peri-
ebs sakuTari poziciebis SedarebiT Tavis- odSi kavkasiis respublikebSi ukve dawyebu-
uflad dafiqsirebis saSualeba miecaT. li iyo erTmaneTs Soris SeiaraRebuli dapi-
rispireba).
1987 wels estonelTa pirveli saprotes-
to aqciebi garemos dacvisa da kulturuli magram arc moskovSi isxdnen gulxel-
memkvidreobis dacvis moTxovnebs ukavSir- dakrefilebi. kremlma estonelTa sapiris-
deboda. es mogvianebiT politikur moZrao- pirod, ZiriTadad adgilobrivi rusuleno-
baSi gadaizarda. im periodSi estoneTSi, vani mosaxleobis monawileobiT Seqmna e.w.
latviasa da lietuvaSi dawyebuli mSvido- `interfronti~, romelic jer ssrk-is Se-
biani saprotesto aqciebi istoriaSi Sevida narCunebas, SemdgomSi ki estoneTis rusuli
`simReris revoluciis~ saxeliT, radgan regionebis avtonomias moiTxovda. isini
Sekrebebisa da mitingebis dros erovnul 1990 wlis 15 maiss estoneTis parlamentSic
simRerebs mRerodnen. ki SeiWrnen. Tumca iq misulma aTiaTasobiT
estonelma isini mSvidobianad gamoiyvana da
iatakqveSeTidan gamovida disidenturi
saxlebSi gauSva.
moZraoba. axalgazrda estonelebma bebia-
babuebisagan icodnen, ra iyo saxelmwifo zogadad, baltiis respublikebSi krem-
damoukidebloba da masTan dakavSirebuli lis yvela wamowyeba uSedego aRmoCnda, rad-
sikeTeebi. mravali sirTulis miuxedavad, gan baltielebi civi gonebiT da principu-
xalxSi yovelTvis cocxlobda Tavisufle- lad umklavdebodnen sabWoTa provokaci-
bis idea da misken swrafva. ebs. maT hqondaT ideuri gansxvavebebi, mag-

11
rubrika
demokratia

ram kargad icodnen, rom mTavari amocanaa Tavisuflebis mopoveba da amas mxolod erTianobis Se-
narCunebiT SeZlebdnen. amitom, estoneTis ori paraleluri arCeviTi organo, SedarebiT zomieri
uzenaesi sabWo da kongresi, mSvidobianad axerxebda qveynis TavisuflebisTvis brZolis saqmeSi
TanamSromlobas (SedarebisTvis, saqarTveloSi swored uzenaes sabWosa da kongress Soris arse-
bulma winaaRmdegobam iTamaSa didi roli samoqalaqo dapirispirebis dawyebaSi).
1991 wlis 3 marts estonelebma saerTo-saxalxo referendumi Caatares, sadac mosaxleobis
78,4%-ma respublikis damoukideblobas dauWira mxari (mowinaaRmdegeTa umetesoba rusulenova-
ni mosaxleoba iyo). moskovi ar Cqarobda am Sedegebis aRiarebas.

aseT viTarebaSi, 1991 wlis 18 agvistos, moskovSi daiwyo samxedro gadatrialeba – e.w. `agvis-
tos putCi~, risi mizanic sabWoTa kavSiris SenarCuneba iyo. am movlenam daaCqara procesebi – 20 ag-
vistos estoneTma damoukideblobis aRdgena gamoacxada.
meore dRes talinSi sabWoTa tankebi SeiWrnen. maT satelevizio anZa daikaves da gadacemebis
translacia SeaCeres. mosalodneli iyo parlamentis Sturmic, magram estonelebma parlamentis
garSemo barikadebi aages da SiSveli xelebiT gadawyvites misi dacva.

`agvistos putCi~ ramdenime dReSi CaiSala. moralurad da ekonomikurad dasustebuli sabWoTa


saxelmwifo suls Rafavda. kremlma veRar gabeda did sisxlisRvraze wasvla da ukan daixia. sabWo-
Ta jarebi maleve gavidnen talinis teleanZidan. estonelebma realuri damoukidebloba miiRes.
maT kidev erTxel aCvenes mTel msoflios, rom brZolas yovelTvis aqvs azri.
dasavleTic aqtiurad uWerda mxars axladwarmoqmnil respublikebs (gansakuTrebiT, baltiis
qveynebs). amitom, maleve daiwyo estoneTis damoukideblobis aRiarebis procesi. estoneTi xelax-
la Seudga reformebis ganxorcielebisa da saxelmwifoebriobis mSeneblobis Znel, magram auci-
lebel gzas.

baltiis gza

12
estoneTis brZola TavisuflebisTvis

1994 wlis 31 agvistos bolo rusulma samxedro nawilebma datoves estoneTis teritoria.
warmatebuli reformebis Sedegad estoneTma maleve SeZlo cxovrebis donis saSualo evropul
standartze aweva da daiwyo dasavlur organizaciebSi integraciis procesi: 2004 wels gawevri-
anda natosa da evrokavSirSi, ramac qveyanas usafrTxoeba (iq arsebuli natos samxedro baza da
TviTmfrinavebi 24-saaTian reJimSi icaven estoneTs ruseTisgan momdinare safrTxisgan) da
ekonomikuri warmatetebi moutana. 2011 wels ki estoneTi pirveli postsabWoTa qveyana gaxda,
romelmac evrozonaSi gawevrianeba SeZlo.
dRes estonelebi kvlav erT-erTi yvelaze ganaTlebuli xalxia. bolo wlebSi qveyanaSi mra-
vali novatoruli ideac (Skype, eleqtronuli mmarTveloba, eleqtronuli arCevnebi, starta-
pebi da a.S.) dainerga. am yvelaferma, saboloo jamSi, estoneTis mosaxleoba warmatebul, Tana-
medrove sazogadoebad aqcia, rac bevri patara qveynisTvis (maT Soris, saqarTvelosTvisac)
kargi magaliTia.
1884 wlis 4 ivniss estonelma studentebma Seqmnes estoneTis samferovani droSa – qveynis
mTavari simbolo 1918-1940 ww.-Si da 1990 w.-dan dRemde.
sabWoTa okupaciis periodSi ara mxolod es droSa, aramed am droSis ferebis kombinaciiT
tanisamosis tarebac ki ikrZaleboda. bevr estonels cimbirSi mxolod imitom ukres Tavi, rom
yvelafris miuxedavad, saxlSi am droSas inaxavda.
droSis ferebi estonelTa ideebisa da estoneTis bunebis sinTezia: cisferi aRniSnavs
erovnuli ideebis erTgulebas, aseve estoneTis zRvas, tbebsa da cas; Savi mSobliuri miwisa da
gadatanili siZneleebis feria; TeTri ki asaxavs Tovls, adamianur bednierebas, Tavisuflebis-
Tvis brZolas da naTeli momavlis imeds.
dRes estonelebi am droSas, rogorc Tavisuflebis simbolos, yovel diliT erovnuli him-
nis TanxlebiT aRmarTaven talinSi, parlamentis kompleqsSi Semaval hermanis koSkze.

hermanis koSki wm. olafis taZari

13

You might also like