Professional Documents
Culture Documents
estoneTis brZola
TavisuflebisTvis zurab batiaSvili
marTalia, 1,3-milioniani estoneTi mosaxleobis raodenobiT sabWoTa kavSiris yvelaze pa-
tara respublika iyo da sxvebTan SedarebiT cxovrebis ukeTesi donec hqonda, magram igi erT-
erTi pirveli iyo, romelmac damoukideblobis aRsadgenad erovnul-ganmaTavisuflebeli
brZola daiwyo. es iyo principuli da, imavdroulad, mSvidobiani moZraoba – estoneTi iyo sab-
WoTa kavSirSi Semavali erTaderTi respublika, romelmac XX saukunis bolos ukompromiso
brZoliT, magram msxverplis gareSe, SeZlo gasabWoebiT dakarguli damoukideblobis aRdgena.
manamde iyo estonelTa SeiaraRebuli winaaRmdegobis, masobrivi represiebis, deportacie-
bis, daxvretebisa da Seviwroebis xangrZlivi periodi, romelic erma Rirseulad gadaitana. am
brZolaSi gadamwyveti mniSvneloba hqonda estonelTa ganaTlebisa da kulturis maRal dones,
maRal sazogadoebriv Segnebas, rasac efuZneboda da riTac sazrdoobda kidec winaaRmdegobis
moZraoba aTwleulebis manZilze.
4
estoneTis brZola TavisuflebisTvis
fineTi
fineTis yure
baltiis zRva
narva
muuga kunda
talini kohtla-iarve
hiiumaa paide r
haafsalu peipusis u
tba
estoneTi s
e
saaremaa piarnu tartu T
viliandi i
virtsiarvis
tba
fskovis
valga tba
rigis yure
estoneTis gerbi
latvia
Zveli periodi
estonelebis winaprebi, finurenovani
tomebi, dRevandeli estoneTis teritoria-
ze Zv.w. III aTaswleulSi gamoCndnen. isini
didxans cxovrobdnen Tavisufal Temebad,
centralizebuli xelisuflebis gareSe.
maT qristianoba sakmaod gvian, XIII saukuneSi
miiRes germaneli jvarosnebisgan (kerZod,
tevtonTa ordenisgan), romlebmac 20-wlia-
ni winaaRmdegobis miuxedavad, gatexes daq-
saqsuli estonelebi, daipyres dRevandeli
estoneTis teritoria da SemdgomSi am qvey-
nis Tavadaznaurobad iqcnen. luTeranoba – qristianuli sarwmunoebis erT-
erTi umTavresi protestantuli mimdinareoba,
aq saukuneebis ganmavlobaSi erTmaneTs romelic aRmocenda germaniaSi XVI saukuneSi. mi-
pirvelobas ecilebodnen dania, SvedeTi, si fuZemdebeli iyo germaneli reformatori
mRvdeli martin luTeri (aqedanaa mimdinareobis
ruseTi da poloneT-lietuvas Tanamegob-
dasaxelebac).
roba. talinis msxvil savaWro qalaqad Camo- protestantizmi uaryofs kaTolicizmis bevr
yalibebis saqmeSi mniSvnelovani iyo XIII sau- dogmas, maT Soris miiCnevs, rom eklesia da samRv-
kunis bolos hanzasTan (CrdiloeT germani- deloeba ar arian Suamavlebi adamiansa da
is qalaqebis savaWro kavSiri) mierTeba. Tum- RmerTs Soris.
ca, estoneTis istoriaSi gadamwyveti XVI sa- protestantuli rwmeniT, adamiani am qveyanaze
erTxel ibadeba da igi Rirseul cxovrebas imsa-
ukunis movlenebi aRmoCnda. am dros qveynis xurebs. amis misaRwevad ki saWiroa bevri Sroma da
teritoriis didi nawili SvedeTis iuris- Sesabamisi ganaTleba. amitom aniWebs protestan-
diqciaSi moeqca, ris Semdegac daiwyo re- tizmi gansakuTrebul mniSvnelobas ganaTlebasa
formacia da gavrcelda luTeranoba (pro- da Sromas. swavleba Tavdapirvelad gavrcelda
testantizmi). luTeranobis gavrcelebas ki evropis centralur da, gansakuTrebiT, Crdi-
loeT nawilSi.
bunebrivad mohyva ganaTlebis donis aweva, miiCneven, rom protesantuli Sromis eTika Tana-
radgan protestantebi ganaTlebas, tradi- medrove dasavluri samyaros erT-erTi mTavari
ciulad, did mniSvnelobas aniWebdnen. am safuZvelia.
5
demokratia
6
estoneTis brZola TavisuflebisTvis
estoneTi
pirveli damoukidebloba
7
demokratia
sabWoeTi mainc ver egueboda estoneTis damoukideblobas da moskovma 1924 wlis 1 dekem-
bers talinSi samxedro gadatrialebis mowyoba scada. estonelebma warmatebiT moigeries sab-
WoeTidan Segzavnili agentebis mier organizebuli Tavdasxmebi talinis quCebSi. am brZolebs
125 komunistisa da 26 estoneli kadetisa da jariskacis sicocxle Seewira.
estoneTi estoneTis
ssr
ruseTis ruseTis
ssr ssr
ia
an
belarusis rm
ge
aRmosavleTi ssr aRmosavleTi belarusis
prusia prusia ssr
bo
da hem
pr mo iis
germania
poloneTi ot ra
eq vii
to s
ra
ti
ukrainis ukrainis
ssr ssr
Cexoslovakia keTi
slova
ungreTi
besarabia ungreTi
rumineTi
rumineTi
iugoslavia iugoslavia moldaveTis
ssr
8
estoneTis brZola TavisuflebisTvis
9
demokratia
10
estoneTis brZola TavisuflebisTvis
11
rubrika
demokratia
ram kargad icodnen, rom mTavari amocanaa Tavisuflebis mopoveba da amas mxolod erTianobis Se-
narCunebiT SeZlebdnen. amitom, estoneTis ori paraleluri arCeviTi organo, SedarebiT zomieri
uzenaesi sabWo da kongresi, mSvidobianad axerxebda qveynis TavisuflebisTvis brZolis saqmeSi
TanamSromlobas (SedarebisTvis, saqarTveloSi swored uzenaes sabWosa da kongress Soris arse-
bulma winaaRmdegobam iTamaSa didi roli samoqalaqo dapirispirebis dawyebaSi).
1991 wlis 3 marts estonelebma saerTo-saxalxo referendumi Caatares, sadac mosaxleobis
78,4%-ma respublikis damoukideblobas dauWira mxari (mowinaaRmdegeTa umetesoba rusulenova-
ni mosaxleoba iyo). moskovi ar Cqarobda am Sedegebis aRiarebas.
aseT viTarebaSi, 1991 wlis 18 agvistos, moskovSi daiwyo samxedro gadatrialeba – e.w. `agvis-
tos putCi~, risi mizanic sabWoTa kavSiris SenarCuneba iyo. am movlenam daaCqara procesebi – 20 ag-
vistos estoneTma damoukideblobis aRdgena gamoacxada.
meore dRes talinSi sabWoTa tankebi SeiWrnen. maT satelevizio anZa daikaves da gadacemebis
translacia SeaCeres. mosalodneli iyo parlamentis Sturmic, magram estonelebma parlamentis
garSemo barikadebi aages da SiSveli xelebiT gadawyvites misi dacva.
baltiis gza
12
estoneTis brZola TavisuflebisTvis
1994 wlis 31 agvistos bolo rusulma samxedro nawilebma datoves estoneTis teritoria.
warmatebuli reformebis Sedegad estoneTma maleve SeZlo cxovrebis donis saSualo evropul
standartze aweva da daiwyo dasavlur organizaciebSi integraciis procesi: 2004 wels gawevri-
anda natosa da evrokavSirSi, ramac qveyanas usafrTxoeba (iq arsebuli natos samxedro baza da
TviTmfrinavebi 24-saaTian reJimSi icaven estoneTs ruseTisgan momdinare safrTxisgan) da
ekonomikuri warmatetebi moutana. 2011 wels ki estoneTi pirveli postsabWoTa qveyana gaxda,
romelmac evrozonaSi gawevrianeba SeZlo.
dRes estonelebi kvlav erT-erTi yvelaze ganaTlebuli xalxia. bolo wlebSi qveyanaSi mra-
vali novatoruli ideac (Skype, eleqtronuli mmarTveloba, eleqtronuli arCevnebi, starta-
pebi da a.S.) dainerga. am yvelaferma, saboloo jamSi, estoneTis mosaxleoba warmatebul, Tana-
medrove sazogadoebad aqcia, rac bevri patara qveynisTvis (maT Soris, saqarTvelosTvisac)
kargi magaliTia.
1884 wlis 4 ivniss estonelma studentebma Seqmnes estoneTis samferovani droSa – qveynis
mTavari simbolo 1918-1940 ww.-Si da 1990 w.-dan dRemde.
sabWoTa okupaciis periodSi ara mxolod es droSa, aramed am droSis ferebis kombinaciiT
tanisamosis tarebac ki ikrZaleboda. bevr estonels cimbirSi mxolod imitom ukres Tavi, rom
yvelafris miuxedavad, saxlSi am droSas inaxavda.
droSis ferebi estonelTa ideebisa da estoneTis bunebis sinTezia: cisferi aRniSnavs
erovnuli ideebis erTgulebas, aseve estoneTis zRvas, tbebsa da cas; Savi mSobliuri miwisa da
gadatanili siZneleebis feria; TeTri ki asaxavs Tovls, adamianur bednierebas, Tavisuflebis-
Tvis brZolas da naTeli momavlis imeds.
dRes estonelebi am droSas, rogorc Tavisuflebis simbolos, yovel diliT erovnuli him-
nis TanxlebiT aRmarTaven talinSi, parlamentis kompleqsSi Semaval hermanis koSkze.
13